diff --git "a/fiu_Latn/mala_000001_keep.jsonl" "b/fiu_Latn/mala_000001_keep.jsonl" new file mode 100644--- /dev/null +++ "b/fiu_Latn/mala_000001_keep.jsonl" @@ -0,0 +1,5276 @@ +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vikipeedi%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vikipeediä om vaba võrgoentsüklopeediä, midä pall'oq inemiseq samal aol umast vabast tahtõst kirotasõq. \n\nVikipeediä sais kuun rohkõmb ku 250 umaette välläandõst, egä üts esiq keelen. Vikipeediät tukõ Vikimeediä ütisüs.\n\nRaud- ja tarkvara \nVikipeediä ts'aukpuutri-serveriq ommaq:\n Florida osariigin Ameeriga Ütisiigen;\n Matalmain;\n Lõuna-Korean;\n Prantsusmaal.\n\nTarkvaras pruugitas:\n OS – Linux;\n Moodor – UseModWiki kirotõt Perlin;\n WWW – Apache HTTP Server ja Squid cache serveriq, näide kuurmust jaga Perlbal;\n DB – MySQL;\n Skriptiq – PHP.\n\nKaeq viil \n Vikipeediä tutvustus\n\nVälislingiq \n Vikipeediä kodoleht\n Vikipeediä statistiga","num_words":74,"character_repetition_ratio":0.045,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.205,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Internet","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Internet vai ilmavõrk om üleilmalinõ vähämbide puutrivõrkõ ütistüs, miä tüütäs pruukõn Interneti Protokolli (IP). Puutrivõrk (computer network) om hulk ütstõõsõgaq ütistedüid puutriid, miä ommaq hindä vaihõl teedüsvaihtusõn.\n\nKaeq viil \n Vikipeediä\n WWW\n\nInternet\nInformaatiga","num_words":33,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.163,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Koolitus","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Koolitus (vai haridus) om kõrraldõt opminõ vai tuu tulõmus. Inämbüisi saias koolitust koolõn, ülikoolõn vai muin opiasotuisin.\n\nKoolitus","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.169,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Muusiga","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Muusiga (vanakreeka sõnast μουσική (τέχνη) muusadõ kunst ladina sõna (ars) musica kaudu) om kunstiliht, miä näütäs hinnäst vällä hellega.\n\nKaeq viil \n\n Võro rahvalaul\n Võrokeelidseq lauluq\n\nMuusiga","num_words":26,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.198,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Riik","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Riik om kimmä territooriumigaq hindäette (suvõräänne) ütsüs.\n\nMaailman om parhilla 194 maad, miä vastasõq inäm-vähämb kõigilõ riigi tunnussilõ.\n\n Maailma maaq\n\nMaailma maaq\nRiigiq","num_words":22,"character_repetition_ratio":0.047,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.196,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/V%C3%B5romaa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Võromaa om aoluulinõ maakund ni võro keele ja kultuuri ala Lõuna-Eestin. Administratiivsõlt moodustõdi Võromaa Tarto kreisi (Tartomaa) lõunaosast 1783. aastagal üten Võro liina asotamisõga Katariina II valitsõmisaol. Võromaa oll' huin piiren 1920. aastagani, perästilla olõ tema muin piiren. \n\nMaakunna ala käü katõsa kihlkunda, kon ka parhilla võro kiilt kõnõldas: \nHargla\nKanepi\nKarula \nPõlva\nRõugõ\nRäpinä\nUrvastõ\nVahtsõliina \n\n1920. aastagal, ku Valga liin Eesti ala arvati ja vahtsõnõ Valga maakund tetti, liideti osa Karula ja Hargla kihlkunnast Valga maakunna külge.\n\n1925. aastagal panti osa Räpinä kihlkunnast Tartomaa ala. \n\nAoluulidsõ Võromaa ala käüväq parhilladsõq Võro ja Põlva maakund ni osa Valga ja Tarto maakunnast. Võromaal om neli liina (Võro, Põlva, Antsla, Räpinä) ja 15 alõvikku (Kanepi, Kobõla, Kosõ, Mehikuurma, Miss'o, Mooste, Parksepä, Rõugõ, Sõmmõrpalo, Vana-Antsla, Vahtsõliina, Varstu, Veriora, Võõpso, Väimälä) .\n\nKaeq viil \n Võromaa inemiseq\n Võromaa kooliq\n Võromaa jõõq\n Võromaa järveq\n Võromaa suuq\n Võromaa mäeq ja oroq\n Võromaa kaitsõalaq\n\nVälislingiq \n\nMääne om seo maa – vana Võromaa. Uma Leht nr 155.\n\n \nVõro kiil\nEesti\nEesti aoluulidsõq maakunnaq\nMaailma maaq","num_words":159,"character_repetition_ratio":0.052,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.215,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Loogiga","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Loogiga om tiidüs mõtlõmisõ säädüisist, struktuurõst ja moodõst. Loogiga vastandus absurdilõ. Loogilinõ mõtõq om absurdivaba.\n\nTiidüseq","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.148,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Riigih%C3%BCmn","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Riigihümn om kodomaad kitvä pidolik muusigapala, miä kuulus riigi ammetlikkõ sümbolidõ hulka.\n\nMaailma maaq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.15,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/S%C3%B5andus","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sõandus om inemiisi tegemisala, mink tsihis om hindä ütiskunna hüvvüse ja maa kaitsminõ ni võimaligu vainlasõ hüvvüse ja maiõ hindä alaq saaminõ.\n\nKaeq viil\n Sõda\n\nÜtiskund","num_words":26,"character_repetition_ratio":0.061,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.174,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ras%C3%B5hus%20%28keeletiid%C3%BCs%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Rasõhus (eesti rõhk, inglüse stress, soomõ paino) om keeletiidüse termin'. Rasõhus kuulus prosoodia valdkunda nigu ka näütüses pikkus.\n\nVõro, eesti ja tõisin soomõ-ugri keelin om syna päärasõhus edimädse silbi pääl.\n\nVõro kiil\nKeeletiidüs","num_words":33,"character_repetition_ratio":0.009,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.185,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vabahel%C3%BC","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vabahelü vai vokaal om helü, mink välläütlemise man päses helü vabalt vällä, hellü peetä-i kinniq. Vabahelü vastandis om peethelü, midä vällä ütelden peetäs hellü kinniq. \n\nVõro keelen om kümme vabahellü: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü, y, eesti keelen ütesä (olõ-i y-d), soomõ keelen katõsa (olõ-i ka õ-d).\n\nVõro keele vabahelle pruugitas sõnon vabahelle kokkokõla säädüse perrä.\n\nKaeq ka \nVõro kiräviis\n\nVõro kiil\nKeeletiidüs","num_words":67,"character_repetition_ratio":0.039,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.237,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/V%C3%B5ro%20lipp","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Võro lipp vai ka võrokõisi lipp om lipp, miä om mõtõld sümbolis võro keelele, tuu kõnõlõjilõ ja näide maalõ - vanalõ Võromaalõ, miä om võro keele- ja kultuuriala. Valgõ katsakiräga rohilinõ lipp valiti lipukonkursi pall'odõ kavandidõ hulgast võrokõisi lipus 2013. aastagal. \n\nVõro lipp olõ-i sama, miä parhilladsõ Võro vai Põlva maakunna lipp. Naaq ommaq külh maakunnaq, kon kõgõ inämb võro kiilt kõnõldas, a naidõ lipuq ei sünnüq võro keele ja tuu kõnõlõjidõ sümbolis, selle et naaq ommaq samasugudsõq ku Eesti kõiki tõisi maakundõ ammõtlidsõq lipuq (valgõ ja rohilinõ, ainugõnõ vaih, miä maakundõ lippõ ütstõõsõst eräldäs, om lipu keskehe pant maakunna vapp). Võro lipp olõq ka-ai sama, miä Võro liina lipp.\n\nVällänägemine ja tähendüs \nVõrokõisi lipu pääl om kujotõt valgõ katsakiri tummõrohilidsõ tausta pääl. Taad märki om nätäq rahvarõividõ pääl, kindakirjo ja vüükirjo seen ja muial. Usutas, et märk kaits halva iist ja tuu õnnõ.\n\nKatsakirä katõsa nukka tähendäseq vana Võromaa katsat kihlkunda (Urvastõ, Kanepi, Põlva, Räpinä, Vahtsõliina, Rõugõ, Harglõ, Karula).\n\nRohilinõ värm tähendäs vana Võromaa rohilist mõtsa ja võrokõisi luudusõga ütenkuun elämist. Valgõ värm tähendäs võrokõsõ puhast ja ausat henge. Valgõ om ka rahvarõiva hammõ värm.\n\nAolugu \nTarvidus võrokõisi uma lipu perrä tegüsi üteh võro keele ja kultuuri liikmisõga, miä naas' suurõmba huuga pääle 1980ndide aastidõ lõpun. Suurõmb nõudminõ võro lipu perrä tegüsi võro keele tähüstämises Interneti keelevalikin ja võrokeelitside suurõmbidõ ettevõtmiisi man, nigu Kaika suvõülikuul ja Uma Pido.\n\nNiikavva, ku ammõtlist võro lippu viil olõman olõ-õs, pakuti vällä kavandiid, minkast ütte edimäst naati ka jo mitmidõ võrgolehti pääl mitteammõtligult pruukma. Tuu võro lipu kavand - kõlla-sinine tsõõr sini-rohilidsõ tausta pääl -, miä om luud 2004. aastagal (luujaq: Fastrõ Mariko, Jüvä Sullõv ja Oro Laivi) om näüdüsses tuud ka seon artiklin ja ärq trüküt Õuruupa vähämbüisi võrgolehe Eurominority plakatidõ pääl.\n\nLipukonkurss \n2012. aastaga kuulutõdi vällä võrokõisi lipu konkurss. Sinnäq saadõti 53 võistlustüüd 32 autori käest. Lipuvalimiskomisjon (Kama Kaido, Kaplinski Jaan, Padari Ivari, Navitroll'a, Sibula Priit, Harju Ülle, Plakso Ülo, Kõivupuu Marju ja Määri Andres)) valõ naist vällä kats võidutüüd - valgõ katsaharoga rohilidsõ ja tummõpunadsõ kaitsõtsõõriga valgõ. Lipuvalimiskomisjoni liikmõq kõnõliq mõlõmba lipukavandi autoridõga läbi, kuis lipukavandiid parõmbas saiaq ja näide nõunolõkiga muudõti kuigivõrd kumbagi lipukavandit. \n\nPlakat katõ võidutüüga panti 2013. aastaga vahtsõaastakuu alostusõn aolehe Uma Leht vaihõlõ ja naidõ katõ kavandi siäst saiq võrokõsõq hindäle kuu ao joosul lipu vällä valliq. Hellü sai andaq Internetin, telefoniga, kirätiil vai paiga pääl Uma Lehe toimõndusõn.\n\nLipuvalijit oll' kokko 955 inemist. Võrokõsõq valõq umas lipus rohilidsõ-valgõ lipu. Taa lipu puult and’ uma helü 504 inemist, tõõnõ lipukavand (valgõ-verrev) miildü 451 inemisele. Võrokõisi lipus validu lipu autoriq olliq Saarõ Evar ja Sepmani Margus. Saarõ ja Sepmani lipukavandiq olliq tõõnõtõõsõlõ küländ lähküq ja autoridõ nõunolõkiga pand' lipuvalimiskomisjon naaq kats kavandit ütes lipus kokko, nii et Saarõ Evari kavandist sai katsakirä kujo ja Sepmani Margusõ umast saiq lipu värmiq. Rahvahääletüsel tõõsõs jäänü punadsõ kaitsõtsõõriga lipukavandi välläpakja oll' Kirsfeldti Kristjan.\n\nKaeq viil\nVõro liina lipp\n\nVälislingiq\nVõrokõisi lipukonkursi tulõmuisist aolehen Uma Leht\n\nVõrokõisi lipust Võro Seldsi VKKF kodolehe pääl\n\nVõromaa\nVõro kiil\nLipuq\nVõromaa lipuq","num_words":485,"character_repetition_ratio":0.05,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.183,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Riigih%C3%BCmniq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Riigihümne nimekiri lugõ üles riigihümniq. \n\nEesti hümn\nGruusia hümn\nLeedu hümn\nLäti hümn\nUngari hümn\n\nMaailma maaq\nNimekiräq","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.168,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Eurominority","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Eurominority (EuroM) om Õuruupa vähämbüisi ütisasotus miä jaga uma laja kiräsaatjidõ võrgo abigaq saadut teedüst Õuruupa vähämbüisi kotsilõ. Eurominority võrgoleht (www.eurominority.org) om Õuruupa rahvus-, regionaal-, kultuuri- ja keelevähämbüisi, Õuruupa põlisrahvidõ, rahvakilstukõisi ni esiqmuudu kõva hindätiidmisegaq ja liidomaa tüüpi kotussidõ võrgoleht. Taa om alostõt 1999, toimõndas Mikael Bodlore-Penlaez.\n\nVälislink\n\nEurominority võrokeeline võrgoleht'\n\nVõro kiil\nÕuruupa vähämbüseq","num_words":54,"character_repetition_ratio":0.115,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.162,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/L%C3%B5un%C3%B5eesti%20kir%C3%A4kiil","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lõunõeesti kiräkiil vai tarto kiräkiil om päämidselt tarto keele ja võro keele põh'apoolitsidõ murdidõ pääle põh'andõt kiräkiil, midä pruugiti 17.-19. saa-aastagal Tarto- ja Võromaal kerigu-, kooli- ja kohtukeeles. Lõunõeesti kiräkeele üts vanõmbit ja tähtsämbit kiräliidsi mälehtüsmärke om 1686. aastagal ilmunuq Wastne Testament. Täämbädse päävä kontekstin om lõunõeesti kiräkeeles nimetet ka võro kiräkiilt.\n\nKaeq ka\nLõunõeesti kiil, võro kiräkiil\nTarto kiil, võro kiil, seto kiil, mulgi kiil \nEesti kiil, soomõ kiil\nUgandi kiil\n\nVälislingiq\nVõro Instituut\nTarto Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringidõ keskus\n\nLõunaeesti kiil\nKeeleq\nVõro kiil\nEesti kiil","num_words":87,"character_repetition_ratio":0.09,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.186,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Seto%20kiil","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Seto kiil om Eesti põlinõ piirkundlinõ kiil vai regionaalkiil, miä kuulus õdagumeresoomõ kiili sekkä.\n\nSeto kiilt mõist 2011. aastaga rahvalugõmisõ perrä 12 549 inemist, päämidselt Lõunahummogu-Eestin, Setomaal. \n\nSeto kiil om üts lõunõeesti keelist vai tõõsõ arvamisõ perrä üts lõunõeesti keele murdist. Et seto kiil om võro keelega küländ üttemuudu, om tedä puht keeletiidüse perrä peet võro keele osas. Om pruugit ka nimitüst võro-seto kiil. A et setodõl ommaq alalõ väega esiqmuudu vanaq kombõq ja kimmäs hindätiidmine, sis kõnõldas võro ja seto keelest sakõstõ siski ku eräle keelist. \n\nEesti traditsioonilidsõ murdõtiidüse perrä om setodõ kiil eesti keele lõunaeesti murdõrühmä vai päämurdõ Võro murdõ Seto murrak, a setoq pidäväq umma kiilt iks umaette seto keeles.\n\nSeto kiil õdagumeresoomõ keelen \nSeto keele kõgõ lähkümbäq sugukeeleq ommaq õdagumeresoomõ keeleq. Seto kiil kuulus õdagumeresoomõ lõunõrühmä kuun muu lõunõeesti, eesti, liivi ja vad'a keelegaq. Õdagumeresoomõq keeleq ommaq tegünüq ütest algkeelest, midä kõnõldi jo päält 2000 aastaga tagasi. Tuust õdagumeresoomõ keeleütisüsest lätś lõunõeesti kiil kõnõ inne tõisist lakja.\n\nMuistidsõn lõunõeesti hõimokeele tekküq joq edimädse aastagatuhandõ tõsõl poolõl murdõq. Lõunõeesti hummogumurdõst tekkü seto kiil, mink seen om hulga vanno lõunõeesti juuni. Lisäs ommaq setoq päält tuhandõ aastaga elänü kõrvuisi balti ja slaavi rahvidõga, miä ommaq seto kiilde umaq jäleq jättünüq. Setokõsõq ommaq häste alalõ hoitunuq vanno sõnno, midä lövvüs õnnõ hummogu puul, näütüses pähn (ersä keelen pekše), vai õnnõ kavvõmban õdagumeresoomõ keelin, nt kua 'kiä, kumb'. Seto keele ummaperrä saa võrrõldaq seto rahvakultuuri ja leeloga, miä om terve õdagumeresoomõ ala pääl ummi vanno juuni poolõst väega esiqeräline.\n\nSeto keele sisemäne lakjaminek \nSetomaa om aoluulidsõlt jagonuq 12 nulgas. Egän nulgan om olnuq uma kiil. Rohkõmb lääväq lakja põh'aseto, lõunõseto ja hummoguseto murdõq, midä võigi pitäq kolmõs seto murdõs. \n\nPõh'aseto kiilt kõnõldas Poloda ja Tsätski nulgas, miä seo ilma aigu jääs Mikitamäe ja Verska ümbre. Sääl ommaq i-q, mink pääl ei olõq rasõhust, lännüq e-s: panti > pante; ja u-q lännüq o-s: tulnuq > tulnoq. Ka Vabarna Anne oll' põh'aseto ala päält peri, selle om ka seto eepos \"Peko\" just põh'asetokiilne.\n\nLõunõseto kiilt kõnõldas sääl, kon olliq vanastõ Meremäe valla ja Luhamaa kandi küläq. Lõunõseto kiil om kõigilõ setodele arvo saiaq. Lõunaseto keelen om ka „Mii’ Issändä Jeesusõ Kristusõ pühä Evangeelium“ (1926; 2. tr 2013).\n\nHummoguseto kiilt om kõnõld põrõhõlladsõl Vinnemaal, Petseri liinast hummogu puul. Hummoguseto keelen om kõva vinne keele mõotus, a eesti ütiskiil om sinnäq vähämb joudunuq.\n\nKaeq ka \n Võro kiil, tarto kiil, mulgi kiil\n Eesti kiil\n\nLätteq\n\nVälislingiq \n Seto Instituut\n Võro Instituut'\n Tarto Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringidõ keskus\n\nVõro kiil","num_words":404,"character_repetition_ratio":0.065,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.191,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Rumeeni%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Rumeeniä (rumeeniä keelen România) om Õuruupa riik.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\nÕuruupa riigiq","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.027,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.186,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Austria","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Austria Vabariik (s'aksa keelen Republik Österreich) om Õuruupa riik. Meilt kaiaq om tä lõuna ja õdagu vaihõl. Austria naabõrriigiq ommaq Liechtenstein ni Sveits õdagun, Itaalia ni Sloveeniä lõunan, Ungari ni Slovakkia hummogun, S'aksamaa ni Tšehhi põh'an.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\nÕuruupa riigiq","num_words":46,"character_repetition_ratio":0.011,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.183,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tsehhi%20Vabariik","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tsehhi (tsehhi keelen Česko) \/ Tsehhi Vabariik (tsehhi keelen Česká republika) om Õuruupa riik.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\nÕuruupa riigiq\nTsehhi","num_words":24,"character_repetition_ratio":0.131,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.193,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.999,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Prantsusmaa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Prantsusõ Vabariik () om Õuruupa riik.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\n \nÕuruupa riigiq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.031,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.204,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Prantsus%C3%B5%20lipp","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Prantsusõ lipp (prantsusõ keelen le drapeau tricolore) om Prantsusmaa riigilipp, miä om pruugin 14. hainakuu pääväst 1790.\n\nLipu pääl ommaq kuninga värm' (valgõ) ja Pariisi värmiq (sinine ja verrev).\n\nPrantsusmaa\nPrantsusmaa lipuq\nRiigilipuq","num_words":31,"character_repetition_ratio":0.043,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.212,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Leedu","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Leedu Vabariik (leedu keelen Lietuvos Respublika) om Õuruupa riik. Meilt kaiaq om tä lõunan.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\nÕuruupa riigiq","num_words":24,"character_repetition_ratio":0.021,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.188,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/S%27aksamaa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"S'aksamaa (S'aksa Liitvabariik, s'aksa keelen Bundesrepublik Deutschland) om föderaalnõ vabariik Kesk-Õuruupan. S'aksamaa S'aksamaa naabriq ommaq Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveits, Prantsusmaa, Luksõmburk, Belgiä ja Holland. Põh'a puul om luudusligus riigipiiris Põh'ameri ja Õdagumeri.\n\nS'aksamaa päälinn om Berliin. Saksamaal om 16 liidomaad ja 82 mill'onat elänikku.\n\nNimi \n1949. aastagast om riigi ammõtlinõ nimi Bundesrepublik Deutschland, võro keelen S'aksamaa Liitvabariik (kooniq 1983. a S'aksa Föderatiivnõ Vabariik).\n\nRahvastik \n2010. aastaga saisoga om S'aksamaa Euruupa Liido kõgõ suurõmba inemiisi arvoga riik. Maailman om S'aksamaa inemiisi arvo poolõst 15. kotusõ pääl. Rahva tihehüs om S'aksamaal 229.4 inemist kruutkilomiitre kotsilõ.\n\nKeskmäne eloigä om 79,9 aastagat. Ütel immäl om keskmädselt 1,4 last ja kuulminõ om 7,9 1000 inemise kotsilõ 2009. aastaga saisoga. Neoq näütäjäq ommaq üteq maailma madalambaq.\n\n91% S'aksamaa inemiisist ommaq s'akslasõq. 2004. aastaga seisoga registreeriti S'aksamaal säidse mill'onat välisriike kodanikku.\n\nLuudus ja ilm\nS'aksamaal om paras ilm lämmä suvõ ja külmä talvõga, a pikembit külmi ja lumitsit aigõ om harva. Vihma satas aastak läbi. Talvõ keskmäne lämmäkraat om 0 °C. Taivavii hulk om paras, 500 mm.\n\nViikogoq\n\nJõõq \n\nKõgõ pikembäq:\n\n1.Doonau (Donau; 2852 km)\n2.Rein (Rhein; 1320 km)\n3.Elbe (1165 km)\n4.Oder (866,12 km)\n5.Mosel (545 km)\n6.Main (524 km)\n7.Inn (510 km)\n8.Weser (433 km)\n9.Saale (413 km)\n10.Spree (382 km)\n\nPoliitiga\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nKultuur \n\nÕuruupa riigiq","num_words":187,"character_repetition_ratio":0.062,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.273,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Itaalia","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Itaalia Vabariik (itaalia keelen Repubblica Italiana) om Õuruupa riik.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\nÕuruupa riigiq\nÕuruupa maaq","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.022,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.176,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.999,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/%C3%95uro","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Õuro vai euro (mitmin keelin Euro) om Õuruupa Liido ütisraha ja rahamõõt. Õuro märgis om €. Üten õuron om 100 tsenti.\n\nEesti \nEestihte tull' õuro seenidse Eesti raha krooni asõmalõ 1. vahtsõaastakuu pääväl 2011 Eesti panga kimmä kursiga 15.6466 EEK.\n\nVälislingiq \n Õuro (inglüse kiil) (s'aksa kiil)\n\nÕuruupa\nRahamõõdiq","num_words":43,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.258,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Iirimaa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Iiri Vabariik (iiri keelen Poblacht na hÉireann, inglüse keelen Republic of Ireland) om Õuruupa riik. Tuu võtt hindä alaq umbõs 5\/6 Iirimaa saarõst Õuruupa ilmajao põh'aõdagu viiveere ligi, Suurbritannia saarõst õdagun. Muu osa saarõst – Põh'a-Iirimaa – om Suurbritannia ja Põh'a-Iiri Ütiskuningriigi osa.\nIirimaa saarõ ammõtlinõ nimi om iiri keelen Éire (inglüse keelen Ireland).\n\nAolugu \n\nKunagi oll' Iirimaa saar poliitilidsõlt üts tervik, a parhilla om Iiri Vabariigin õnnõ 26 Iirimaa 32 aoluulisõst krahvkunnast. Tuu sündü keerolidsi jakkuisi läbi 20. aastagasaa edimädsel poolõl.\n\nVahtsõaastakuu edimädsest pääväst 1801. aastagal kooniq joulukuu kuvvõnda pääväni 1922. aastagal oll' kogo Iirimaa Suurbritannia ja Iiri Ütiskuningriigi osa. Aastaga 1919 kiildü inämbüs Iirimaalt peri parlamendiliikmit, kiä olliq 1918. aastaga validuq, võtmast sisse uma kotust Briti Saadikidõkuan (Alamkuan). Nä asodiq hoobis Iiri parlamendi Dáil Éireann, miä olõ-õs Suurbritannia säädüsegä ette nätt. Dáil and' vahtsõaastakuun, 1919 aastaga, vällä esiqsaisvusavaldusõ, Iiri Vabariigi nimel. Tuu vabariik saa-as riikevaihõlist tunnistust. Perän Inglüse-Iiri sõta ehk esiqsaisvussõta sõlmõq Iiri Vabariigi valitsusõ (Aireacht) liikmõq 1921. aastaga Inglüse-Iiri lepingu ja lõiq terve vahtsõ Iiri umavalitsuisi kõrra, miä om tunnõt dominiooni staatusõ nime all.\n\nAsotõdi vahtsõnõ, riikevaihõlidsõlt tunnistet Iiri riik, mink nimi oll' Iiri Vaba Riik (iiri keelen Saorstát Éireann, inglüse keelen Irish Free State). Riigi alaq pidi kuuluma terveq saar, a lisanõudminõ oll', õt Põh'a-Iirimaal om õigus jäiäq tahtmisõ kõrral Ütiskuningriigi osas, midä tä tekk'ki. (Põh'a-Iirimaa ku umaette ütsüs oll' luud Iirimaa valitsõmisõ säädüsega – Government of Ireland Act; 1920). Inglüse-Iiri leping ja Iiri Vaba Riigi asotaminõ olliq Iiri kodosõa põhjusõq.\n\nIirimaa 26 krahvkunnast sai Iiri Vaba Riik, miä oll konstitutsioonilinõ monarhia Briti valitsusõ all (1927 sai monarh tiitli „Iirimaa kuning“). Täl oll' kindralkupõr'naatri, katõkualinõ parlament, valitsus, mink nimitüs oll' täütevnõvvokogo (Executive Council), ja pääministri, kink nimitüs oll' täütevnõvvokogo president. Põhisäädüs oll' Iiri Vaba Riigi põhisäädüs.\n\nJoulukuu katõkümne ütsändäl pääväl 1937 sündü vahtsõnõ põhisäädüs Bunreacht na hÉireann. Tuu perrä sai Iiri Vabast Riigist vahtsõnõ riik, mille nimi om Éire (Ireland; Iirimaa). Kuigiq tuu riigi põhisäädüs näkk' kuninga asõmal Iirimaa presidenti, olõ-õs tegemist vabariigiga. Üts riigipää põhiülesannõq, riigi riikevaihõlinõ edüstämine, jäi kuningalõ. Mahlakuu edimädsel pääväl kuulut' Iiri Vabariigi säädüs (Republic of Ireland Act), õt Éire om vabariik: varrampa kuningale annõduq õigusõq anti noq Iirimaa presidendile.\n\nIirimaa ast' 1955 ÜRO-htõ ja 1973 Õuruupa Majandusütehüste (parhilla Õuruupa Liit). Iirimaa valitsusõq ommaq püüdnüq Iirimaa rahumiilse ütistämise poolõ ja ommaq tennüq ütistüüd Suurbritanniaga, et tetäq lõpp vägivaldsõlõ tülüle puulsõaväeliidsi rühmitüisi vaihõl Põh'a-Iirimaal (Põh'a-Iirimaa konflikt). Parhilla viiäs ello rahu jalulõsäädmises sõlmitut Belfasti lepet, miä kiteti hääs 1998. aastaga hääletüsel nii Iiri Vabariigin ku ka Põh'a-Iirimaal.\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus \n\nPoliitilidsõlt om Iirimaa saar jaotõt nii:\n\nIiri Vabariik om 5\/6 tervest saarõst, tuu pääliin om Dublin;\n\nPõh'a-Iirimaa, miä om 1\/5 saarõst, kuulus Suurbritannialõ ja tuu pääliin om Belfast.\n\nAoluulisõlt jagonõs saar neläs provindsis: Connacht, Leinster, Munster ja Ulster. Nuuq jagonõseq 32 krahvkunnas. 26 krahvkunda jääseq Iiri Vabariigi alaq ja 6 krahvkunda (kõik Ulsterin) ommaq Põh'a-Iirimaal.\n\nIiri Vabariik:\n\n Dublini krahvkund\n Wicklow' krahvkund\n Wexfordi krahvkund\n Carlow' krahvkund\n Kildare'i krahvkund\n Meathi krahvkund\n Louthi krahvkund\n Monaghani krahvkund\n Cavani krahvkund\n Longfordi krahvkund\n Westmeathi krahvkund\n Offaly krahvkund\n Laoisi krahvkund\n Kilkenny krahvkund\n Waterfordi krahvkund\n Corki krahvkund\n Kerry krahvkund\n Limericki krahvkund\n Tipperary krahvkund\n Clare'i krahvkund\n Galway krahvkund\n Mayo krahvkund\n Roscommoni krahvkund\n Sligo krahvkund\n Leitrimi krahvkund\n Donegali krahvkund\n\nPõh'a-Iirimaa:\n\n Fermanagh' krahvkund\n Tyrone'i krahvkund\n Londonderry krahvkund\n Antrimi krahvkund\n Downi krahvkund\n Armagh' krahvkund\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur \n\nOn ilus\n\nPuudub info joulude kohta\n\nVälislingiq \n\nIirimaa\nÕuruupa riigiq","num_words":526,"character_repetition_ratio":0.088,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.192,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Hispaania","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hispaania Kuningriik (hispaania keelen Reino de España) om Õuruupa riik.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nKae viil \n Felipe II\n\nVälislingiq \n\nHispaania\nÕuruupa riigiq","num_words":25,"character_repetition_ratio":0.02,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.191,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Maailma%20rahvid%C3%B5%20lipuq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Maailma rahvidõ lippõ nimekiri\n\nLiivi lipp\nSeto lipp\nVadja lipp\nVepsä lipp\nVõro lipp\n\nLipuq\nNimekiräq","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.168,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/V%C3%B5ro%20kir%C3%A4nd%C3%BCs","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Võro kirändüs om Eesti lõunahummogujaon elävä võro kiilt kõnõlõja rahva kirändüs üten rahvaluulõga. Võro kirändüs om osa tuust eesti kirändüsest, midä om kutsut nimega lõunaeesti (Oskar Kruus, Kronberg) vai uandi (Kaalep) vai ugandi (Kaplinski) kirändüses. Niikutsutuisi lõunaeesti kirändüisi siäst om eräle võet mulgi (Adamson, Baturin), tarto (Suits), võro (Adson, Jaik, Lattik, Kolk) ja seto (Haavaoks) kirändüs.\n\nVälislingiq\n\nVõro kirändüse kodoleht\n\nVõro kiil\nKirändüs\nVõro kirändüs","num_words":65,"character_repetition_ratio":0.1,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.189,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/V%C3%B5ro%20rahvalaul","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Võro rahvalaul om Võromaalt peri, inämbüisi võrokeeline rahvalaul. Vanõmb võro rahvalaul om regivärsin, vahtsõmb lõppriimiga.\n\nKaeq viil\n\nVõro rahvalaulõ laulik \"Tsirr-virr lõokõnõ\"\nRahvalaulupark Ütsiotsõ\n\nVälislink\nVõro rahvalaulu kodoleht' \"Tarõ taivahe\"\n\nVõro kiil\nVõro kultuur\nRahvaluulõq\nMuusiga","num_words":36,"character_repetition_ratio":0.103,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.163,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ehit%C3%BCskunst","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ehitüskunst vai arkitektuur om rakõndusligu ja esteetilidse tsihiga looming, miä pututas inemise elo ja tegemiisi ruumilist keskkunda.\n\nKaeq viil \n Ehitämine\n\nEhitüskunst","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.025,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.153,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Poola","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Poola Vabariik (poola keelen Rzeczpospolita Polska) om Õuruupa riik. Poola naabriq ommaq S'aksamaa õdagun, Tsehhi ja Slovakkia lõunõn, Ukraina ja Valgõvinne hummogun, Leedu ja Vinnemaa Kaliningrad põh'an. Poola pääliin om Varssavi. Maa pindala om 312 679 ruutkilomiitret ja sääl eläs päält 38 mill'ona inemise. \n\nPoola kuulus 1999. aastagast NATO-htõ ja 2004. aastagast Õuruupa Liito.\n\nAolugu \nAastagil 1990–1995 oll' Poola presidendis Wałęsa Lech.\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur \nPoola tähtsämpi kultuuritegeläisi ommaq olnuq viiemeistre Frédéric Chopin ja papp' ni tähetiidläne Kopernigu Mikołaj.\n\nLätteq\n\nVälälingiq \n\nÕuruupa riigiq\nPoola","num_words":81,"character_repetition_ratio":0.015,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.216,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Statistiga","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Statistiga om tiidüs, miä uur, kuis kor'ata, kõrraldadaq, analüüsi, tõlgõndadaq ja näüdädäq arvandmit. \n\nStatistiga all mõtõldas sakõstõ ka statistiliidsi andmidõ korjamisõ tulõmust vai töödeld tulõmust (nt. sünde statistiga - kupall'o latsi egan kuun sünnüs, vai nt. sündünüisi latsi keskmäne kaal). \n\nEesti riigilõ tarviliidsi statistiliidsi andmidõ korjamisõ ja tüütlemisega tegeles Statistigaammõt.\n\nKaeq viil\nMatõmaatilinõ statistiga\n\nTiidüseq","num_words":54,"character_repetition_ratio":0.096,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.17,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/V%C3%B5ro%20tiatri","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Võro tiatri all peetäs hariligult silmän võro keelen tettüt tiatrit. Viimädse paari aastakümnegaq om võro kiil saanuq tiatrin väega hinnatus. Tiatritegejide tsõõr om lagja: külä näüteringiq, koolilatsõq, täüskasunuq liinan, puulkutsõlidsõst projektitiatrist kutsõlidsõ tiatrini vällä. Tiatrikunst om üts viimätside aastidõ joosul inämbarõnuq võrokeeline kultuurivaldkund.\n\nVõrokeelidse tiatri hällüs või pitäq Kaika suvõülikuulõ, kon om ette kannõt mitmit sääntsit tükke, miä ommaq ildampa saanuq kutsõlisõgiq tiatri repertuaari osas.\n\nVahtsõmba ao kõgõ jovvulidsõmb võro keelen tiatritekij om olnuq puulkutsõlinõ projektitiatri Võro Tiatriateljee, miä oll' innembidse Võro Rahvatiatri perrätulõja. 1999. aastagast pääle toimõnd' tä uma programmi perrä, mink tagapõh'as oll' uma kiil ja kultuur. Tuusjaos tarvitõdi väärtkirändüst ja -dramaturgiat. 1999–2005 om lava pääle tuud mitu võrokeelist tükkü. Kolm lavastust om saanuq Grand Prix' üleriigilidsel harrastustiatridõ liidu festivaalil. 2009. aastagal nimitedi tiatriateljee ümbre Võro Liinatiatris.\n\nVõrokeelitsit näütemänge ommaq kirotanuq Kõivo Madis, Kauksi Ülle, Rahmani Jan, Ilvese Aapo, Ruitlasõ Olavi, Kõivo Ants ja tõsõq. Edimäne pikk võro keelen kirotõt näütemäng oll' Kõivo Madissõ ja Lõhmussõ Aivo \"Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl\".\n\nKaeq viil\n\nVõro Tiatriateljee\nVõro Liinatiatri\n\nVälislingiq\n\nVõro tiatrist Võro Instituudi kodolehelt\nVõro Tiatriateljee\n\nTiatri\nVõro kultuur\nVõro kiil","num_words":183,"character_repetition_ratio":0.061,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.167,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/V%C3%B5ro%20aokir%C3%A4nd%C3%BCs","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Võro aokirändüse all peetäs hariligult silmän võrokeelist aokirändüst. Ainugõnõ tävveligult võrokeeline pidevält ilmuv aokirändüsvälläannõq om kats' kõrda kuun ilmuv aoleht' Uma Leht.\n\nVõrokeelidse latsiaokirändüse alostusõs või lukõq 2005. aastaga radokuud, ku ilmu eesti latsiaokirä Täheke edimäne võrokeeline nummõr'. Tõõnõ võrokeeline Täheke ilmu 2005. aastaga märdikuun.\n\naokirändüs\nVõro kiil\nVõromaa","num_words":47,"character_repetition_ratio":0.119,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.168,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Uma%20Leht","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Uma Leht om ainugõnõ tävveniste võrokeeline aoleht. Uma Leht ilmus kats kõrda kuun. Lehe edimäne nummõr ilmu 1. põimukuu pääväl 2000. aastagal. Lehe umanik om Võro Selts VKKF.\n\n4. märtekuu pääväl 2021. tull' vällä Uma Lehe 500. nummõr.\n\nVälislink\nUma Leht Internetin\n\nLätteq \naoleheq\nVõro kiil\nVõromaa","num_words":42,"character_repetition_ratio":0.027,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.246,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Aolugu","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Aolugu (kullõq!) tähendäs tiidmiisi minevigust, nii inemisütiskunna minevigun olnuid sündmüisi ja protsesse, naid seletävit lättit, ku ka tiidüst, miä naid sündmüisi, protsesse ja lättit uur.\n\nKaeq viil \n Eesti aolugu\n Võromaa aolugu\n\nAolugu\nHumanitaartiidüseq","num_words":33,"character_repetition_ratio":0.032,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.177,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Aokir%C3%A4nd%C3%BCs","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Aokirändüs om pääväkõrraliidsi sündmüisi kotsilõ teedüse korjaminõ, ülekaeminõ, uur'minõ ja edesiandminõ. Aokirändüsen tüütäjä om aokiränik.\n\nKaeq ka \nVõro aokirändüs\n\nAokirändüs","num_words":20,"character_repetition_ratio":0.018,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.152,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Bioloogia","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Bioloogia (kreeka sõnost βίος 'elo' ja λόγος 'logos') om luudustiidüse haro, miä uur ello. Võro keeli um bioloogia kotsilõ pruugit ka nimetüst elotiidüs.\n\nBioloogia uur eloliisi ehitüst, arõnõmist ja ülevänpidämist, ni näide vaihõkõrdo hindäkesken ja keskkunnaga.\n\nBioloogia\nTiidüseq","num_words":38,"character_repetition_ratio":0.029,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.18,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Arstitiid%C3%BCs","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Arstitiidüs (ladina keelen ars medicina arstmiskunst) om inemise tervüse kaitsmist ja parandamist, tõpi, näide ärqmäärämist, ärqhoitmist ja ravvi ni eloiä pikendämist uurva tiidüs.\n\nArstitiidüs\nTiidüseq","num_words":25,"character_repetition_ratio":0.021,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.153,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Keeletiid%C3%BCs","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Keeletiidüs om inemiisi keele tiidüsline uurminõ ja keeletiidläne tuu, kiä kiilt uur. Keeletiidüs uur kiilt kõrraperälidselt ja objektiivselt egä nuka alt.\n\nKeeletiidüse alaq jagonõsõq inemise kiili ilmuisi perrä: lausõoppus kaes, määne struktuur om lausil; mooduoppus kaes sõnno struktuuri; helüoppus uur, kuimuudu tegüneseq kõnnõ aol helüq ja kui naid vällä üteldäs.\n\nKeeleq \n Maailma kiili nimekiri\n\nKeeletiidüs","num_words":55,"character_repetition_ratio":0.044,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.164,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Keelevaihtus","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Keelevaihtus om jakkus, kon üte keele kynõlõjaq vaihtasõq uma keele ärq tõõsõ keele vasta. Kiilt vaihtanuis loetas inemiisi, kiä koton uma keele asõmal sagõhõmpa tõist kiilt pruuk'vaq. Keelevaihtusõ toimumist uuritas üte inemise eloiä seen vai, sagõhõmpa, üte keelekogokunna põlv'kundõ vaihõl.\n\nKu keele kynõlõjaq jätväq uma keele kynõlõmisõ tävveste maaha, om tegemist keelesurmaga.\n\nKeeletiidüs","num_words":53,"character_repetition_ratio":0.098,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.166,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kildam%C3%A4ng","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kildamäng vai puslõ om mäng, kon tulõ pall'o väikeisi, tihtipääle viguridsõ kujoga, kiltõ kokko sünnütäq. Ega kilda pääl om väikene tükükene määntsestki pildist; noid kokko sünnüten saias suur pilt. \n\nEdimädseq kildamängoq tettiq nii, et maaliti pilt neläkandilidsõ tasadsõ lavvajupi pääle ja lõigati sys tuu saega jupõs. Arvatas, et edimädse kildamängo tekk' 1760. a. paiku Londoni kaarditegejä ja graviirjä Spilsbury John. \n\nSeo ilma aigo tetäs inämbüs kildamänge papist, tuuperäst, et nii tulõ odavamp. Inne jupõs lõikamist kleebitäs papi pääle pilt vai suurõndõt foto. Hariligult ommaq nuuq pildiq luudusõst vai huunist, näütüses mäkist vai lossõst. \n\nPerämädsel aol om pääle harilikkõ kildamänge naat tegemä viil elektrooniliidsi; noid saa puutrõn mängiq. \nOm eski kirotõt programmõ, mink abiga om võimalik umast pildist (nt digitaalsõst fotost) hindäle sääne mäng tetäq.\n\nVälislink \n\n Võrokeelitside kildamänge lehekülg\n\nMängoq","num_words":128,"character_repetition_ratio":0.025,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.182,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/London","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"London om Ütiskuningriigi ja Inglüsmaa pääliin ja Rahvidõ Ütisüse keskus. London om Õuruupa kõgõ suurõmb liin päält Moskvat, Õuruupa kõgõ suurõmb sadamaliin päält Rotterdammi ja maailma kõgõ tähtsämb rahandus- ja kaubanduskeskus päält New Yorki.\n\nÜtiskuningriigi liinaq\nPääliinaq","num_words":37,"character_repetition_ratio":0.111,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.147,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Aoviid%C3%BCs","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Aoviidüs vai meelelahotus om tegemiseq, midä tetäs aoviitmises, tujo nõstmisõs vai muutmisõs.\n\nMängoq \n\n Kildamäng\n\nVälislingiq \n\nVõrokeelitside kildamänge lehekülg\n\nMeelelahutus","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.163,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vanaq%20m%C3%B5%C3%B5duq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mõõtõ nimekiri lugõ üles Võromaal vanal aol tarvitõduq mõõduq. Seo lehe pääl olõvaq mõõduq ommaq võeduq Võro-Seto tähtraamatust vai kallendrist 2005. aastaga pääle.\n\nPikkusmõõduq\nPinikuurma\nVerst\nVinne süli\nVana süli\nArssin\nLiivimaa küünär\nKüünär\nVerssok\nJalg\nToll\nMiil\nMeremiil\n\nPindalamõõduq\nTiin\nTalliina vakamaa\nRiia vakamaa\nAakri\n\nMahomõõduq\nVaat\nPang (mõõt)\nTuup\nKarnits\nRiia tündri\nRiia vakk\nInglüse kortli\nPint\nGallon\n\nRasõhusmõõduq\nPuut\nLeisik\nNagõl (mõõt)\nLuut\n\nNimekiräq\nVanaq mõõduq","num_words":68,"character_repetition_ratio":0.008,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.172,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pinikuurma","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pinikuurma om pikkusmõõt. 1 pinikuurma om 7 verstä (7,47 kilomiitrit).\n\nKaeq viil\n\nVanaq mõõduq\n\nVanaq mõõduq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.18,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.257,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Verst","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Verst om pikkusmt. 1 verst om 500 (vinne) süldä (1,07 kilomiitrit).\n\nKaeq viil \n\n Vanaq mõõduq\n\nVanaq mõõduq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.061,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.324,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vinne%20s%C3%BCli","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vinne süli om pikkusmõõt. 1 vinne süli om 3 arssinat vai 7 jalga vai 4 küünärd (2,13 miitrit).\n\nKaeq viil \n\n Vanaq mõõduq\n\nVanaq mõõduq","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.111,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.296,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vana%20s%C3%BCli","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vana (miiq maa) süli om pikkusmõõt. 1 vana süli om 6 jalga (1,83 miitrit).\n\nKaeq viil\n\nVanaq mõõduq\n\nVanaq mõõduq","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.096,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.301,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Arssin","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Arssin om pikkusmõõt. 1 arssin om 16 verssokit vai 28 tolli (0,7112 miitrit).\n\nKaeq viil \n\n Vanaq mõõduq\n\nVanaq mõõduq\n\nen:Obsolete Russian units of measurement#Length","num_words":20,"character_repetition_ratio":0.063,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.275,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Liivimaa%20k%C3%BC%C3%BCn%C3%A4r","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Liivimaa küünär om pikkusmõõt. 1 liivimaa küünär om 2 jalga (0,61 miitrit).\n\nKaeq viil\n\nVanaq mõõduq\n\nVanaq mõõduq","num_words":15,"character_repetition_ratio":0.171,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.263,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%BC%C3%BCn%C3%A4r","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Küünär om pikkusmõõt. 1 küünär om 12 verssokit vai 21 tolli (0,53 miitrit).\n\nKaeq viil\n\nVanaq mõõduq\n\nVanaq mõõduq","num_words":15,"character_repetition_ratio":0.095,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.298,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Verssok","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Verssok om pikkusmõõt. 1 verssok om 4,445 tsendimiitrit.\n\nKaeq viil\n\nVanaq mõõduq\n\nVanaq mõõduq","num_words":12,"character_repetition_ratio":0.14,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.253,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Jalg%20%28m%C3%B5%C3%B5t%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Jalg om pikkusmõõt. 1 jalg om 12 tolli (0,3048 miitrit).\n\nKaeq viil \n\n Vanaq mõõduq\n\nVanaq mõõduq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.068,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.34,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Toll","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Toll om pikkusmõõt. 1 toll om 10 liini (2,54 sentimiitrit).\n\nKaeq viil\n\n Vanaq mõõduq\n\nVanaq mõõduq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.067,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.303,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Miil%20%28m%C3%B5%C3%B5t%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Miil om pikkusmõõt. 1 miil om 1,6093 kilomiitrit.\n\nKaeq viil\n\nVanaq mõõduq\nMeremiil\n\nVanaq mõõduq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.182,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.268,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Meremiil","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Meremiil om pikkusmõõt. 1 meremiil om 1,852 kilomiitrit.\n\nKaeq viil \n\n Vanaq mõõduq\n Miil\n\nVanaq mõõduq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.106,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.272,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tiin","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tiin (tessätiin) om pindalamõõt. 1 tiin om 2400 ruutsüldä vai 6 talliina vakamaad (1,09 hektaari).\n\nKaeq viil\n\nVanaq mõõduq\n\nVanaq mõõduq","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.078,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.285,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Talliina%20vakamaa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Talliina vakamaa om pindalamõõt. 1 talliina vakamaa om 400 ruutsüldä (0,18 hektaari).\n\nKaeq viil\n\nVanaq mõõduq\n\nVanaq mõõduq","num_words":15,"character_repetition_ratio":0.174,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.258,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Riia%20vakamaa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Riia vakamaa om pindalamõõt. 1 riia vakamaa om 10 000 ruut maamõõdu (liivimaa) küünärd (0,37 hektaari).\n\nKaeq viil\n\nVanaq mõõduq\n\nVanaq mõõduq","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.165,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.282,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Aakri","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Aakri om pindalamõõt. 1 aakri om 4046,86 m2.\n\nKaeq viil \n\n Vanaq mõõduq\n\nVanaq mõõduq","num_words":12,"character_repetition_ratio":0.079,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.341,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vaat","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vaat om mahomõõt. 1 vaat om 40 pangi (492 liitrit).\n\nKaeq viil\n\nVanaq mõõduq\n\nVanaq mõõduq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.123,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.311,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pang%20%28m%C3%B5%C3%B5t%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pang om mahomõõt. 1 pang om 10 tuupi (12,3 liitrit).\n\nKaeq viil\n\nVanaq mõõduq\nPang\n\nVanaq mõõduq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.115,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.312,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tuup","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tuup om ruumalamõõt. 1 tuup om 4 kortlit (1,23 l).\n\nKaeq viil\n\nVanaq mõõduq\n\nVanaq mõõduq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.125,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.315,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Karnits","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Karnits om ruumalamõõt. 1 karnits om 2-3 tuupi (2,4-3,7 liitrit).\n\nKaeq viil\n\nVanaq mõõduq\n\nVanaq mõõduq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.126,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.317,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Riia%20t%C3%BCndri","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Riia tündri om ruumalamõõt. 1 riia tündri om 2 riia vakka (132,8 liitrit).\n\nKaeq viil\n\nVanaq mõõduq\n\nVanaq mõõduq","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.173,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.283,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Riia%20vakk","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Riia vakk om ruumalamõõt. 1 riia vakk om 54 tuupi (66,4 liitrit).\n\nKaeq viil\n\nVanaq mõõduq\n\nVanaq mõõduq","num_words":15,"character_repetition_ratio":0.168,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.298,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ingl%C3%BCse%20kortli","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Inglüse kortli om mahomõõt. 1 inglüse kortli om 0,142 liitrit.\n\nKaeq viil\n\nVanaq mõõduq\n\nVanaq mõõduq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.174,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.257,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pint","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pint om ruumalamõõt. 1 pint om 4 inglise kortlit vai 0,5683 liitrit.\n\nKaeq viil\n\nVanaq mõõduq\n\nVanaq mõõduq","num_words":15,"character_repetition_ratio":0.102,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.28,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Gallon","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Gallon om ruumalamõõt. 1 gallon om 8 pinti vai 4,5461 liitrit.\n\nKaeq viil \n\n Vanaq mõõduq\n\nVanaq mõõduq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.064,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.301,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Puut","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Puut om rasõhhusmõõt. 1 puut om 40 nakla (16,38 kilogrammi).\n\nKaeq viil\n\nVanaq mõõdiq\n\nVanaq mõõdiq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.111,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.303,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Leisik","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Leisik om rasõhhusmõõt. 1 leisik om 20 nakla (8,20 kilogrammi).\n\nKaeq viil\n\nVanaq mõõdiq\n\nVanaq mõõdiq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.108,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.284,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Nag%C3%B5l%20%28m%C3%B5%C3%B5t%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Nagõl om rasõhhusmõõt. 1 nagõl om 32 luuti (0,41 kilogrammi) vai 96 solotnikku vai 16 untsi (0,4536 kilogrammi).\n\nKaeq viil \n\n Vanaq mõõdiq\n\nVanaq mõõdiq","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.083,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.333,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Luut","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Luut om rasõhhusmõõt. 1 luut om 12,8 grammi.\n\nKaeq viil \n\n Vanaq mõõdiq\n\nVanaq mõõdiq","num_words":12,"character_repetition_ratio":0.079,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.294,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/%C3%95igustiid%C3%BCs","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Õigustiidüs om tiidüs õigusnormõ sisust. \n\nPõhilidsõq nättüseq, midä õigustiidüs uur, ommaq inemine, ütiskund, riik, õigusnormiq ku ütiskundliidsi protsesse säädjäq.\n\nÕigustiidüs","num_words":20,"character_repetition_ratio":0.053,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.163,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Belgi%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Belgiä Kuningriik (hollandi keelen Koninkrijk België, prantsusõ keelen Royaume de Belgique, s'aksa keelen Königreich Belgien) om Õuruupa riik. Belgiä naabrimaaq ommaq Prantsusmaa, S'aksamaa, Holland ni Luksõmburk.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\nÕuruupa riigiq","num_words":35,"character_repetition_ratio":0.013,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.171,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Taani","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Taani Kuningriik (taani keelen Kongeriget Danmark) om Õuruupa riik, miä jääs Skandinaavia ja S'aksamaa vaihõlõ.\n\nTaanist lõunõ poolõ jääs S'aksamaa, põh'a poolõ Norra, hummogu ja põh'ahummogu poolõ Roodsi. Taani pindala om 43 094 km² ja om tuuga kõgõ vähämb Põh'amaa riik, a sinnäq olõ-õiq Gröönimaad sisse rehkendet. Gröönimaagaq olnuq Taani Kuningriigi pindala 2 209 094 km². Taanin eläs 5,9 mill'onit inemist. Taani pääliin om Kopõnhaagõn.\n\nTaani kuulus 24. rehekuu päävast 1945 Ütistünüisi Rahvidõ Organisatsiuuni, 25. piimäkuu pääväst 1973 OSCE-he, 1. vahtsõaastakuu pääväst 1995 WTO-ho, 4. urbõkuu pääväst 1949 NATO-htõ, 1. vahtsõaastakuu pääväst 1973 Õuruupa Liito, 25. urbõkuu pääväst 2001 Schengeni ruumi, 30. lehekuu pääväst 1961 OECD-he ja 1. vahtsõaastakuu pääväst 2002 õurotsuuni. Taani om alaq kirotanuq Kyōto protokollilõ ja Pariisi kliimaprotokollilõ.\n\nNimi \nTaani taanikiilset nimme Danmark nimmatas edimäist kõrda 10. aastagasaast peri Jellingi kivve pääl – Jellingi liinan Taanin – vanaperälidselt tanmaurk. Nimme Denamearc pruuk' jo norralanõ Othere (Ottar), ku käve kuningas Alfred Suurõ man Inglüsmaal aastagal 890.\n\nDan tähendäs taanlast (danir) ja sõnal mark om mitmit eri tähendüisi, minkast üts om \"piirimaa\". Üte teooria perrä om Taanit arvat Roodsi piirimaas.\n\nAolugu\n\nMuistinõ aolugu \nEdimädseq hirvekütüq jovviq Taani ijäao lõpun umbõs 15 000 aastakka tagasi. Paartuhat aastakka ildampa ilmastu oll' mõtsakasumisõs küländ lämmi, ja Taanin jahiti tarvit. Illadsõst kiviaost, nii 4000 ima, om alalõ mitmit lövvüssit, havvapannussit ja savianomit. \n\nRavvaaol käve kõva kaubavahetus, luksuskaupu tuudi eski Rooma riigist.\n\nViikingiaig \n\nEdimäne kõrd tulliq taanlasõq riigis kokko 9. aastagasaal ku kuningas Godfred pand' nääq kokko frankõ maavallutuisi vasta taplõma. \n9.–11. aastagasaal tunnõti taanlaisi üten ruutslaisi ni norralaisiga Õuruupan ku viikingit. Viikingil oll' halv kuulsus, ku nääq riisõq maad ümbre Õuruupa. Päält tuu käve ka kõva kaubavaihõtaminõ.\n\nViikingiq levisiq lajalõ. Nä valitsiq ossi Suurõstbritanniast ja sääl olnut taani valitsust 9. aastagasaast 10. aastagasaa keskpaigani kutstas nimega Danelagen. Prantusmaa kuningas Karl Lihtsämeeline and' taani viikingele Normandia aastagal 911. \n\nKnut Suurõ valitsusaol 1018–1031 sai Taanist Põh'amaiõ kõgõ vägevämb riik. Knut Suur valits' Taani, Norra, Lõunõ-Roodsi, Põh'a-S'aksa ja Inglüsmaa üle.\n\nPoliitiga \n\nTaanin om põhisäädüslik monarkia ja mitmõeräkunnalinõ demokraatia. Riigipää om kuningas vai kuningaimänd, kiä edüstäs Taanit välämaal. Põrõld om Taani kuningaimänd Margrethe II, kiä saiõ pukki 1972. aastagal. Taani parlament om Folketinget, kon om 179 liigõnd. 175 rahvaedüstäjät valitas Taanist, kats Fääri saari päält ja kats Gröönimaalt. Valimisõq ommaq ega nellä aasta takast. Taani valitsusõ pand kokko kuningas vai kuningaimänd ja seod juhatas Taani pääministri.\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik \n2022. aastaga algusõn elli Taanin 5 873 420 inemist, näist 5 026 379 olliq taanlasõq.\n\nKultuur\n\nKirändüs \n\nEdimäne suurõmb taani kiränik oll' Saxo Grammaticus, kiä pand' muusiähn kokko ladinakiilse aoluuteossõ Gesta Danorum (\"Taanlaisi tegemiseq\"). Näütekiränik Holbergi Ludvig, kedä peetäs samal aol taani ja norra kiränigus, kirot' 18. aastagasaal mitmit maailmakirändüsen tunnõtuid igihallit nal'atükke. \n\nArvadaq om kõgõ tunnõtumb taani kiränik Anderseni Hans Christian, kiä kirot' 19. aastagasaal muinasjuttõ, miä ommaq ka Eestin häste teedäq, näütüses \"Keisri vahtsõq rõivaq\". Samal aastagasaal kirot' ka Jacobseni Jens Peter, kedä peetäs meelen ku luulõ ja proosakirändüse, impressionismi ni naturalismi edesiviijät.\n\nVälislingiq\n\nLätteq \n\nÕuruupa riigiq","num_words":445,"character_repetition_ratio":0.051,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.213,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Rumeeni%C3%A4%20lipp","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Rumeeniä lipp (rumeeniä keelen Tricolorul) om Rumeeniä riigilipp, miä om pruugin 27. joulukuu pääväst 1989.\n\nRomaania\nRomaania lipuq\nRiigilipuq","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.21,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kreeka","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kreeka (`kreeka (hrl. III pikkus), kreeka keelen Ελλάδα, Ελληνική Δημοκρατία) om Lõunahummogu-Õuruupa riik.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\nÕuruupa riigiq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.02,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.198,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.993,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/%C3%95uruupa%20Liit","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Õuruupa Liit om riike ütistüs, kohe kuulus 27 Õuruupa riiki. \n\nLiidust om vällä astnu õnnõ Suurõbritannia ja Põh'a-Iirimaa Ütiskuningriik (aastagal 2020). \n\nÕuruupa Liidu algusõst arvatas 1952. aastakka, ku Õdagu-S'aksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgiä, Holland ni Luksõmburk teiq ütenkuun Õuruupa Söe- ja Teräseütistüse.\n\nRiigiq \n\n Austria\n Belgiä\n Bulgaaria\n Eesti\n Hispaania\n Holland\n Horvaatia\n Iirimaa\n Itaalia\n Kreeka\n Küprüs\n Leedu\n Luksõmburk\n Läti\n Malta\n Poola\n Portugal\n Prantsusmaa\n Romaania\n Roodsi\n S'aksamaa\n Slovakkia\n Sloveeniä\n Soomõ\n Taani\n Tsehhi\n Ungari\n\nÕuruupa","num_words":67,"character_repetition_ratio":0.024,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.226,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Roodsi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Roodsi Kuningriik (roodsi keelen Konungariket Sverige) om Õuruupa riik. Roodsi pääliin om Stockholm.\n\nAolugu\n\nPoliitiga \nRiigikõrraldusõ poolõst om Roodsi kuningriik, sääl om konstituts'oonilinõ monarkia.\n\nLuudus \nRoodsin om pall'o mõtso ja sääl ommaq ilosaq jõõq.\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\nÕuruupa riigiq","num_words":41,"character_repetition_ratio":0.012,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.178,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Palindruum","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Palindruum om sõna vai miä taht märgijoro, kon ummaq märgiq iinperi ja taasperi saman järekõrran.\n\nPalindruumõ võro keelen\n\n sütüs\n süvvüs\n sütütüs\n süküs\n sõkõs\n miiliim\n riiviir\n riipiir\n jallaj\n hõpõh\n nõkõn\n nälän\n nälävälän\n notśooston\n hämähämäh\n\n taal um mu laat\n tuul um mu luut\n suul um mu luus\n suu um mu uus\n\n suut um mu tuus\n tuul um mu luut\n nuur um mu ruun\n suur um mu ruus\n\n püür um mu rüüp\n küür um mu rüük\n\n raas um mu saar\n kaas um mu saak\n saal um mu laas\n sääl um mu lääs\n\n riiv um mu viir\n riit um mu tiir\n riih um mu hiir\n riis um mu siir\n liiv um mu viil\n siih um mu hiis\n\n kann um mu NAK\n kon um mu nokk\n prakk um mu karp\n pann um mu napp\n post um mu tsopp\n pots um mu stopp\n\n kadõ um mu õdak\n kummuh um mu hummuk\n\n tiit sis tiit\n tuut sis tuut\n taa aśa aat\n taa ala aat\n\nKeeletiidüs","num_words":158,"character_repetition_ratio":0.073,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.269,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.999,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%BCpr%C3%BCs","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Küprüse Vabariik (kreeka keelen Κυπριακή Δημοκρατία, türgü keelen Kıbrıs Cumhuriyet) om Õuruupa riik.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\nÕuruupa riigiq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.02,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.189,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.999,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Malta","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Malta Vabariik (malta keelen Repubblika ta' Malta, inglüse keelen Republic of Malta) om Õuruupa riik.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nVälislingiq \n Photos, Webcam of Gozo\n Malta travel guide\n Malta Travel Guide\n\nÕuruupa riigiq","num_words":34,"character_repetition_ratio":0.048,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.195,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.998,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Holland","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hollandi Kuningriik (hollandi keelen Koninkrijk der Nederlanden) om Õuruupa riik.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\nÕuruupa riigiq","num_words":20,"character_repetition_ratio":0.023,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.172,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.99,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Albaania","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Albaania (albaania keelen Shqipëria, võro keeli kodastõ maa) vai Albaania Vabariik (albaania keelen Republika e Shqipërisë) om Õuruupa riik. Albaania naabõrriigiq ommaq Montenegro, Põh'a-Makõdoonia, Kreeka ja Kosovo.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n National Tourism Organization Albania's official website for travel & tourism information.\n\nÕuruupa riigiq","num_words":47,"character_repetition_ratio":0.059,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.174,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.997,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Bosnia%20ja%20Hertsegoviina","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Bosnia ja Hertsegoviina (bosnia ja horvaadi keelen Bosna i Hercegovina, serbiä keelen Босна и Херцеговина) om Õuruupa riik.\n\nBosniast ja Hertsegoviinast põh'a, õdagu ja lõunõ puul om Horvaatia, hummogu puul om Serbiä nink lõunõhummogu puul Montõnegro. Merepiiri om Bosnial ja Hertsegoviinal õnnõ 20 km Aadria mere veeren Neumi liina man.\n\nBosniast ja Hertsegoviina pääliin ja kõgõ suurõmb liin om Sarajevo.\n\nBosnia ja Hertsegoviina sai hindäperi riigis 1990. aastagil Jugoslaavia sõa käügin. Inne tuud oll' tä Jugoslaavia Föderatiivsõ Sotsialistlidsõ Vabariigi osa. Bosnia ja Hertsegoviina om parlamentaarsõ demokraatlidsõ riigikõrraga riik, miä sai 2010. aastaga mahlakuun NATO liikmõkandidaadis. Õuruupa Nõvvokogo liigõq om Bosnia ja Hertsegoviina 2002. aastaga 24. mahlakuu pääväst.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus \n\nBosnia ja Hertsegoviina kesk- ja lõunõosa ommaq mägitseq, põh'aõdagun om kah kühmõ, a põh'ahummogu jaon om maa tasanõ. Kõgõ korgõmb tipp om Magliči lava (2386 m) Dinaari mäkin, mink õdagujago om karstinõ ja kon om pall'o kuupõ. Sisemaal om mõõdokas kontinentaalnõ kliima, tuu tähendäs, et suvõq ommaq kuumaq ja talvõq külmäq ja lumitsõq. Maa lõunõotsan kliima om vaihõmereline. Pia puult maast katvaq mõtsaq.\n\nValitsõmisjaotus \nRiik om detsentraliseerit võimoga nink sais kuun katõst föderatiivsõst valitsõmisütsüsest – Bosnia ja Hertsegoviina Föderats'oonist (Federacija Bosne i Hercegovine, Федерација Босне и Херцеговине) ja Serbläisi Vabariigist (Republika Srpska, Република Српска). Mõlõmbaq föderatiivsõq piirkunnaq valitsõsõq ütenkuun Brčko ringkunda (Brčko distrikt, Брчко дистрикт).\n\nMajandus\n\nRahvastik \nRiigin eläs kolm suurt etnilist rühmä. Noist kõgõ suurõmb om bosnialasõq (48%), sõs serbläseq (37%) ja horvaadiq (14%).\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\nÕuruupa riigiq\nBosnia ja Hertsegoviina","num_words":232,"character_repetition_ratio":0.102,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.191,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Horvaatia","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Horvaatia Vabariik (horvaadi keelen Republika Hrvatska) om Õuruupa riik Aadria mere kalda pääl. Põh'aõdagun om Horvaatia naabris Sloveeniä, põh'ahummogun Ungari, hummogun Serbiä, Bosnia ja Hertsegoviina ni Montõnegro lõunõhummogun, üle Aadria mere om Horvaatia naabris Itaalia. Kõgõ suurõmb liin om Zagreb, miä om ka Horvaatia pääliin. Horvaatia pindala om 56,594 km2 ja sääl eläs 2021. aastaga saisogaq 3 871 833 inemist. \n\nHorvaatia om parlamentaarnõ vabariik ja kuulus Ütistünüisi Rahvidõ Organisatsiuuni, OSCE-he, Õuruupa Liito, WTO-ho, NATO-htõ ja 1. vahtsõaastakuu pääväst 2023 viil õurotsuuni ja Schengeni viisaruumi. Horvaatia om alaq kirotanuq Kyōto protokollilõ ja Pariisi kliimaprotokollilõ.\n\nMaailmapanga perrä ommaq Horvaatian suurõq palgaq, ka inemise edengi indeks om suur'. Majandusõn ommaq suurõmbaq haroq teenindüs, tüüstüs ja põllumajandus, tähtsä om ka turism.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\nHorvaatia\nÕuruupa riigiq","num_words":121,"character_repetition_ratio":0.07,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.194,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Liechtenstein","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Liechtensteini Vürstiriik (s'aksa keelen Fürstentum Liechtenstein) om Õuruupa riik.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\nÕuruupa maaq","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.045,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.172,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.996,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Moldova","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Moldova Vabariik (romaania\/Republica Moldova) om Õuruupa riik.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\nÕuruupa riigiq","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.025,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.18,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.999,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Andorra","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Andorra Vürstiriik (katalaani keelen Principat d'Andorra) om Õuruupa riik.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\nAndorra\nÕuruupa riigiq","num_words":20,"character_repetition_ratio":0.022,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.176,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.998,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Valg%C3%B5vinne","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Valgõvinne Vabariik (valgõvinne keelen Рэспубліка Беларусь, vinne keelen Республика Беларусь) om Õuruupa riik.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\nÕuruupa riigiq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.097,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.167,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/P%C3%B5h%27a%20Mak%C3%B5doonia","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Põh'a Makõdoonia Vabariik (makõdoonia keelen Република Северна Македонија) om Õuruupa riik.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\nÕuruupa riigiq","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.032,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.173,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Monaco","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Monaco Vürstiriik (prantsusõ keelen Principauté de Monaco) om Õuruupa riik.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\nÕuruupa riigiq","num_words":20,"character_repetition_ratio":0.023,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.178,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.999,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Argentina","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Argentina Vabariik (hispaania keelen República Argentina) om Lõunõ-Ameeriga riik.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n Álbum de Estampillas\n\nArgentina\nLõunõ-Ameeriga maaq\nLõunõ-Ameeriga riigiq","num_words":25,"character_repetition_ratio":0.11,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.167,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Brasiilia","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Brasiilia Vabariik (portugali keelen República Federativa do Brasil) om kõgõ suurõmb Lõunõ-Ameeriga riik. 2013. aastagal elli sääl umbõs 201 mill'onat inemist. Nii suurusõ ku rahva hulga poolõst om Brasiilia maailman viies riik.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus \n\nBrasiiliast juusk läbi maailma kõgõ viirikkamb jõgi Amazonas.\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nSport \nKõgõ tähtsämp spordiala Brasiilian om kimmähe jalgpall. Brasiilia miiskund om kõikaig olnuq ku mitte kõgõ kõvõmp kõgõn ilman, sõs üts kõvõmbit. Tä om tulnuq viiel kõrral jalgpalli maailmameistres: 1958, 1962, 1970, 1994 ja 2002.\n\nVälislingiq \n\nBrasiilia\nLõunõ-Ameeriga maaq\nLõunõ-Ameeriga riigiq","num_words":81,"character_repetition_ratio":0.06,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.219,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Uruguay","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Uruguay Vabariik (hispaania keelen República Oriental del Uruguay) om Lõunõ-Ameeriga riik.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\nLõunõ-Ameeriga riigiq","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.093,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.173,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.999,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tsiili","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tsiili Vabariik (hispaania keelen República de Chile) om Lõunõ-Ameeriga riik.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\nTsiili\nLõunõ-Ameeriga riigiq","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.096,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.179,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Paraguay","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Paraguay Vabariik (hispaania keelen República del Paraguay, guarani keelen Paraguái Tavakuairetã) om Lõunõ-Ameeriga riik.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\nLõunõ-Ameeriga riigiq","num_words":24,"character_repetition_ratio":0.08,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.167,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.998,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tiatri","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tiatri (kriika keelest theatron \"näütemängopaik\") om sõna-, muusiga-, tandsulavastuisi näütäjä kunstiasotus, kon hariligult kandas ette näütemänge, oopõriid, opõrette ja ballette. Tiatri om ka kunstiliht (lavakunst, tiatrikunst).\n\nKaeq ka \n Võro tiatri\n\nTiatri\nKunst\nMeelelahutus","num_words":33,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.186,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Semiootiga","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Semiootiga om tiidüs märgest ja märgisüstemiist.\n\nSemiootiga alaharoq ommaq parlatsõl aol suurõn plaanin säändseq:\n\n kultuurisemiootiga (tähtsä arõndaja Lotmani Juri),\n keelesemiootiga (loomuligu keele semiootiga edendäjä om Mikita Valdur),\n sotsiosemiootiga, \n biosemiootiga, \n visuaalsemiootiga.\n\nSemiootiga","num_words":31,"character_repetition_ratio":0.113,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.165,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.999,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Haloneni%20Tarja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Haloneni Tarja Kaarina (Tarja Kaarina Halonen, sündü 1943) om Soomõ poliitik, riigi president aastagil 2000–2012.\n\nHaloneni Tarja ja Võromaa \n\n7. hainakuu pääväl 2009 käve Haloneni Tarja Võromaal. Tä käve Võro Instituudin, kon oppõ üten tõsis suumlaisiga veitse võro kiilt. Viil käve tä külän Kaalepi Ainil, kiä suvõl Karula kandin eläs.\n\nKirändüs \n Harju Ülle, \"Soomõ president opsõ võro kiilt ja istut Kaalepi Aini moro pääle tammõpuu\", Uma Leht nr. 185, 14.07.2009.\n\nSoomõ inemiseq\nSoomõ poliitiguq","num_words":68,"character_repetition_ratio":0.098,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.257,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mi%20Es%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mi Esä palvõq om ristiuso üts tunnõtumpi palvit.\n\nVahtsõ Testamendi perrä and' taa palvõ Jeesus Kristus vastussõs ummi jüngride küsümisele, kuis tulõ pallõldaq. \n\nPalvõ tekst lövvüs Matteuse evangeeliümin (6:9–13), kon taa om osa mäejutlusõst. Analoogia Luuka evangeeliümin (11:2–4).\n\nVõrokeeline tekst \n(Säet vana lõunaeesti kiräkeele teksti perrä.)\n\nMi Esä taivan, \npühendedüs saaguq sino nimi. Sino riik tulguq. \nSino tahtminõ sündkuq ku taivan, nii ka maa pääl. \nMi päävälikku leibä annaq meile täämbä. \nNink annaq meile andis mi süüq, \nnii ku ka mi andis anna umilõ süüdläisile. \nNi saatku-i meid joht kiusatusõ sisse, \na pästäq meid ärq kur’ast, \nselle et sino perält om riik \nja vägi ni avvustus igävedses aos. \nAamõn.\n\nSetokeeline tekst \nSäet setokeelidse evangeelumi perrä \n(\"Miiq issändä Jeesusõ Kristusõ pühä evangeelium. Matteusõ, Markusõ, Luukasõ ja Johannõsõ kirotõt. \nSeto kiilde ümbre pannu' Ernst Puusepp. Keele poolõst õiõnduisi tennüq P. Voolaine. \nTartoh, Akedeemilise Emakeele Seltsi toimetused XIV, 1926.)\n\nMiiq Esä, kiä sa olõt taivah, \npühendedüs saaguq suq nimi. Suq riik tulguq, \nsuq tahtminõ sündüguq kui taivah nii kah maa pääl. \nMiiq egapääväst leibä annaq meile täämbätsel pääväl. \nJa annaq andis meile miiq võlaq, \nniguq miikiq andis annamiq umilõ võlglaisilõ. \nJa ärq saatkuq meid kiusatustõ, \naq pästäq meid ärq kur'ast! \nSest suq perält om riik \nja vägi ja au igäveste. \nAamen.\n\nMi Esä palvõq ku keelenäüdeq \nKombõs om olnuq pruukiq Mi Esä palvõt keelenäütes ilma kiili võrdõlõmisõ man. Põhjusõs om muuhulgan tuu, et pall'oq kristlasõq tiidväq taad pääst ni taa om pant pall'odõhe ilma kiilihe.\n\nMuusiga \nMitmõq helüluujaq ommaq Mi Esä palvõlõ viise tennüq, naidõ siän: \n Luigi Cherubini\n Charles Gounod \n Leoš Janáček \n Ferenc Liszt \n Giacomo Meyerbeer \n Otto Nicolai \n Bernardino Rizzi \n Pjotr Tšaikovski \n Giuseppe Verdi.\n\nVälislingiq \n Mi Esä palvõq 1322 keelen ja murdõn\n Mi Esä palvõq lõunaeesti (tarto) kiräkeelen.\n\nRistiusk\nUsk","num_words":283,"character_repetition_ratio":0.055,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.225,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Usk","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Artikli tulõ viil kirotaq\n\n Ristiusk\n Maausk\n Buda usk\n Islam\n\nUsk","num_words":10,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.227,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ristiusk","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ristiusk vai krõstlus om monoteistlinõ usk, miä põhinõs Jeesusõ elol ja oppusõl, nii niguq tuu om kirja pant Vahtsõn Testamendin. Ristiusko inemiisi kutsutas ristiinemiisis vai ristirahvas.\n\nKaeq viil \n Piibli\n Vana Testament\n Vahtsõnõ Testament\n Mi Esä\n Kerik\n\nRistiusk","num_words":37,"character_repetition_ratio":0.023,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.178,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/%C3%9Ctiskuningriik","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ütiskuningriik (inglüse keelen United Kingdom), täüsnimega Suurõbritannia ja Põh'a-Iirimaa Ütiskuningriik (United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland) om Õuruupa riik. Ütiskuningriigin om neli maad: Inglüsmaa, Sotimaa, Kõmrimaa ja Põh'a-Iirimaa. Ütiskuningriigi pääliin om London.\n\nÜtiskuningriigi kuningas om pääle kuningaimänd Elizabeth II kuulmist 2022. aastagal Charles III.\n\nKaeq viil \nInglüsmaa\nKõmrimaa\nSotimaa\n\n \nÕuruupa riigiq","num_words":52,"character_repetition_ratio":0.122,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.178,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Televisiuun","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sõna televisiuun vai televis'uun om hübriidsõna. Tä tulõ mõlõmbist, nii kreeka ku ladina keelest. Tele tähendäs kreeka keeli kavvõt ni visio tähendäs kaehtust. Televis'ooni sõnna pruugitas sagõhõhe lühendedült: tele. Telepildi vastavõtmisõs ja nägemises tarviline aparaat' om televiisor (lühendedült telek vai viisor).\n\nEdimäne elektromehaanilinõ televiisor sai patendi 1885. aastagal. Tuu autoris oll' s'aksa üliopilanõ Paul Gottlieb Nipkow.\n\nEdimädse elävä pildi kand' üle John Logie Baiard 1925. aastagal ni esitelli tuu Briti kuninglidsõlõ instituudilõ ja ütele aokiränigule 1926. aastagal. Tuu oll' ilmamaa edimäne tüütävä viisori avalik näütämine. \n\nTooni aoni oll' viisor poolõldõ mehaanilinõ, kooniq 1934. aastagal näüdäs' Philo Taylor Farnsworth Franklini Instituudin edimäst tävveste elektroonilist televiisorit, kon oll' 220 rita pildi kotsilõ ni 30 pilti sekundin. \nKolm nädälit järgemiisi võtt' Farnsworth pääle poliitikit, sportlaisi ja sato inemiisi ni kand' naidõ pildi üle vastavõtjahe. \n\nElektroonilidsõ televis'ooni aigo näudäti värmitelekit edimäst kõrda 1940. aastagal, ku Ameeriga Raadiokorporats'uun näüdäs' mõnõlõ Föderaalsõ Sidekomisjoni liikmõlõ vahtsõ süstemi perrä tettüt värmilist pilti. \nEdimäne värmiline teleülekannõq tetti 1951. aastagal, ku telekannal' CBS näüdäs' programmi „Premiere”, a tuud olõ-s võimalik nätäq mustvalgõ viisorigaq. Tuuperäst kaiq tuud saadõt kõgõst 30 inemist, kel olliq prototüüpmassinaq.\n\nEdimädseq televis'ooniülekandõq Õuruupan alostiq 1936. aastagal, ku näüdäti Berliini Olümpiamänge. Tuu pilt kanti üle pall'odõhe avalikkõhe televis'oonimajjohe Berliinin ja Hamburgin. \n\nNõvvokogo Liidon naksiq elektromehaanilidsõ ülekandõ katsõtusõq Moskvan 1931. aastagal ni edimädseq telesaatõprooviq 1937. aastagal.\n\nTelevis'uun","num_words":206,"character_repetition_ratio":0.059,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.188,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/L%C3%BChend%C3%BCseq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lühendüisi nimekiri. Tan ommaq üles loeduq mõnõq inämb tarvitõduq lühendüseq. \n\n A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S T U V W Õ Ä Ö Ü X Y Z\n\nA\n\na. = aastak\n\nB\n\nC\n\ncand. math. = matõmaatigakandidaat (tiidüskraat)\ncand. theol. = teoloogiakandidaat (tiidüskraat)\n\nD\n\ndr. phil. = filosoofiadoktor (tiidüskraat)\n\nE\n\ne. k. = eesti keelen\nEKKKÜ = Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühing\nEKmS = Eesti Kirämiihi Selts (e. k. Eesti Kirjameeste Selts)\nEKR = Eesti Kunstnikkude Rühm\nENSV = Eesti Nõvvokogo Sotsialistlik Vabariik\nERM = Eesti Rahva Muusõum\n\nF\n\nG\n\nH\n\nHar = Hargla kihlkund\n\nI\n\nI = iispäiv\ni.m.a. = inne miiq aigo\ningl. k. = inglüse keelen\n\nJ\n\njm. = ja muu\njne.= ja nii edesi\njt. = ja tõsõq\n\nK\n\nK = kolmapäiv\nKar = Karula kihlkund\nKan = Kanepi kihlkund\nkhk. = kihlkund\nkg = kilogramm\nkm = kilomiitri\nkm2 = kruutkilomiitri\n\nL\n\nlk. = lehekülg\nLR = \"Loomingu Raamadukogo\"\n\nM\n\nm.a.p. = miiq ao(arvamisõ) perrä\n\nN\n\nN = neläpäiv\nnn. = niinimetet\n\nO\n\nOES = Opat Eesti Selts (e. k. Õpetatud Eesti Selts)\norig. = originaalin, originaalkeelen\n\nP\n\nPlv = Põlva kihlkund\nPu = puulpäiv\nPü = pühäpäiv\n\nR\n\nR = riidi\nRõu = Rõugõ kihlkund\nRäp = Räpinä kihlkund\n\nS\n\ns. = sündünüq\nsks. k. = s'aksa keeli\n\nT\n\nT = tõõsõpäiv\nTA = Tiidüisi Akadeemia\ntk. = tükk\nTPedI = Talina Pedagoogilinõ Instituut\nTPI = Talina Polütehniline Instituut\nTRÜ = Tarto Riiklik Ülikuul\nTÜ = Tarto Ülikuul\n\nU\n\nUrv = Urvastõ kihlkund\n\nV\n\nVah = Vahtsõliina kihlkund\nv. k. = võro keelen\n\nZ\n\nNimekiräq","num_words":225,"character_repetition_ratio":0.063,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.288,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Lep%C3%A4%20Lembit","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lepä Lembit (Lembit Lepp, 1931-2002) oll' kunstnik ja Eesti vabahusõ iist võitlõja. Lembit tüüt' päämädselt Eesti Rahva Muusõumin, kon oll' kunstnik; kuulsust om tä kor'anuq ummi raamadumärkega (ekslibrissidega).\n\nHaridus\n\nPõlgastõ kuul\nVõro keskkuul, lõpõt' 1957\n1957-1961 Tarto kunstikuul, kunstioppaja kutsõq\n\nTüükotussõq\n\n1961-1962 kunstioppaja\n1963-1989 Eesti Rahva Muusõumi kunstnik\n\nElokäük\n\nLepä Lembit sündü 17. vahtsõaastakuu pääväl 1931 Põlva kihlkunnan Mustajõõ külän. Lembidü esä oll' linakaupmiis, imä oll' lõpõtanuq oppajidõ seminäri, a oll' koolipreilis õnnõ lühkeist aigo. Põlgastõ koolin oppõn tekk' Lembit sõproga vaba Eesti iist võitlõmisõ organisats'ooni \"Kalevlased\". Võro keskkooli aigo teiq nääq Leevä Ülo ja tõisi nuuriga salaütistüse SKO (Salahinõ Kupõrjanovlaisi Organisats'uun), kon tä oll' staabiülemb ja lindlehti kujondaja. Tuu iist saadõti tä säitsmes aastagas (1949-1956) Tsiberihe Karaganda vangilaagrihe. Tsiberist tagasi tullõn lõpõt' keskkooli ja võtt' naasõ. Pääle opmist Tarto kunstikoolin oll' üte aastaga kunstioppaja, a tuu tüü es passiq tälle. 1963. aastagast oll' tä Eesti Rahva Muusõumi kunstnik. Tollõn amõtin käve Lembit etnograafiliidsil välitöiel pia kõigin Eesti kihlkunnõn ja korjamisreisel hõimurahvidõ (vepsläisi, maridõ, udmurtõ, komidõ, liivläisi ja isuridõ man). ERM-i kogon om 2736 Lepä Lembidü joonistust ja 1037 fotot. Pääle tuu om tä kujondanuq vällänäütüisi, trükümatõrjaalõ, muusõumi välläandit ja kuulutuisi.\n\nUmaette lehekülg Lembidü loomingun om raamadumärk vai ekslibris, midä tä om tennüq üle 722 tükü. Muuhulgan om tä tennüq kolm mappi Nobeli preemiä laurõaatõ ja kuus mappi eesti kiränige portreiega raamadumärkega. Lembidü raamadumärke tundas ja hinnatas välänpuul Eestitki: Ungarin, S'aksamaal, Soomõn, Poolan ja Hispaanian. Taanin ilmu 1972. aastagal timä autorivihk ja kõrraldõdi vällänäütüs.\n\nLembit kuuli 31. vahtsõaastakuu pääväl 2002.\n\nKirändüs\n\n\"Lembit Lepp 75\", Lepä Viive, \"Võro-Seto tähtraamadun 2006. aastaga pääle\", Võro Selts' VKKF, 2005\n\nVõromaa inemiseq\nVõro kunstniguq","num_words":251,"character_repetition_ratio":0.055,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.22,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Wrangelli%20Ferdinand","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Wrangelli (Wrangeli) Ferdinand (Ferdinand von Wrangell (Wrangel), 1797-1870) oll' Joosu mõisast perit admiraal', ümbreilmasõitja, Arktika-uurja, vinne koloonijidõ kindralkubõrniir' Alaskal, vinne mereministri ja Mereministeeriümmi Opat Komitee president', Peterburi TA kirävaihtajaliigõq (1827) ja avvoliigõq (1855), Prantsusõ Akadeemiä liigõq (1856), Vinne Maatiidüseseldsi üts asotaja. Ferdinandi esä oll' Vinne riigi maamõõdo assessor', kiä võtt' uma pere Pihkvahõ maamõõdo ekspedits'oonilõ üten, tuuperäst Ferdinand sääl sündügi. Ferdinandi latsõpõlv' läts' müüdä Joosu ja Hurmi mõisin, Võrol ja Vana-Nursi mõisan. Täl oll' viis sõsard (kinkast kats' kuulivaq latsõn) ja veli.\n\nHaridus \n\n Oppõ Wrangelli Barbara tütärlatsi II astmõ eräinstituudin Võrol\n Oppõ eräoppaja Gnüchteli käe all\n Peterburi Merekadetikorpus\n\nTüükotussõq \n\n 1815 alost' mereväen tiin'mist Talinan Balti laivastikun\n 1817-1819 võtt' laiva \"Kamtšatka\" valvõohvitseerinä ossa Golovnini Vassili juhit ümbreilmareisist\n 1820-1824 juhtõ Põh'ahummogu-Tsiberi rannikulõ saadõt Kolõma ekspedits'oonirühmä\n 1825-1827 juhtõ ümbreilmareisi briki \"Krotki\" pääl, et val'mistadaq ette Kamtšatka muutmist Vinne koloonias.\n 1830-1835 oll' Vinne Ameeriga koloonijidõ ülembval'tsõja (kubõrniir') Alaskal\n 1836–1849 tiine Peterburi laivastikun. Erro läts' viitseadmirali avvoastmõn.\n 1840-1849 oll' Vinne-Ameeriga kompanii direktri Peterburin\n 1854-1864 tüüt' Vinnemaa mereministeeriumin\n 1855-1857 oll' Vinne mereministre\n\nAvastusõq \n\n Tõõst', et Ameeriga ja Aasia olõ-iq ütistet\n Kolõma ekspedits'oonil avast' Wrangelli Ferdinand Põh'a-Iämeren suurõ aastaaigõst mittesõltuva lahvandusõ. Üten Matjuškini ja Kuzminigaq kirjeld' tä Põh'a-Tsiberi rannajuunt Indigirka jõõst Koljutšinskaja lahõniq. Uuriti tuu kandi liustikkõ, geomagneetigat ja kliimat, kor'adi tiidüst luudusvarro ja paigapäälitside rahvide kotsilõ. \n Põh'ahummogu-Tsiberit uurõn joudsõ luutidõ, põhja lindavidõ tsirgoparvi ni tšuktšõlt kuuldu põh'al arvosaamisõlõ, et Põh'a-Iämeren Põh'ahummogu-Tsiberi rannigo ligidäl om suur' saar' ni tä tekk' kimmäs tollõ ligikaudsõ asukotussõ. 1820. a. alost' tä neläaastast ekspedits'uuni tuu saarõ ots'misõs, aga saar' jäi löüdmäldäq. Pääle saarõ avastamist 1849. a. nimetediq tuu 1867. a. Wrangelli saarõs.\n\nPereh \n\n 31. lehekuu pääväl 1829 võtt' naasõs parunessi Rossilioni Elisabethi Roelast Viromaalt\n 4. mahlakuu pääväl 1830 sündü näile Irkutskin tütär Marie\n Poig Wrangelli Ferdinand Georg Friedrich (1844-1919) oppõ 1862-1865 Tarto Ülikoolin füüsigat ja matõmaatigat, tüüt' ildampa Peterburin okeanograafia- ja meteoroloogiaprohvessorinaq, oll' II järgo kaptõn (1885).\n Kokko sündü näile katõssa last, kellest neli kuulivaq noorõlt.\n 1840 perisi Wrangelli Ferdinand naasõ kaudo Roela mõisa, kon elli 1850. aastakil.\n\nTeossõq \n\n \"Reisiq Tsiberi põh'arannal ja Iämerel 1820-1824\" (2 köüdet, 1839 s'aksa, 1841 ja 1948 vinne, 1843 prantsusõ ja 1844 inglüse keelen)\n Om avaldanuq uur'mistöid Põh'a-Õdago Ameeriga rahvidõ kotsilõ\n\nTunnustusõq \n\n 1842 Demidovi preemiä\n\nMälehtüse hoitminõ \nWrangelli perrä ommaq nime saanuq mitmõq paigaq.\n Wrangeli saar Põh'a-Iämeren \n Wrangeli luuduskaitsõala Põh'a-Iämeren om saanuq nime Wrangeli saarõ perrä\n Wrangelli saar Vaiksõn-Ookeanin Alexanderi arhipelaagin Alaska rannigu ligidäl\n Wrangelli liin Wrangelli saarõ pääl om üts vanõmp mittepõlisrahva elopaik Alaskal\n Wrangelli linnujaam Wrangelli liina ligidäl\n Wrangelli kitsusõq Alexanderi arhipelaagin\n Wrangelli laht Attu saarõ pääl Aleuudi saarirühmän\n Wrangelli maanõna Attu saarõ pääl om Alaska ja USA kõgõ õdagopoolitsõmp punkt\n Wrangelli mägi om üts tulõmägi Alaskal\n Wrangelli tulõmäevüü om saanuq nime Wrangelli mäe perrä\n Wrangelli mäeq ommaq saanuq nime Wrangelli mäe perrä\n Wrangelli-St. Eliasõ rahvuspark om saanuq nime Wrangelli mäki perrä\n Roela põhikuul Viromaal kand Wrangelli Ferdinandi nimme\n\nWrangellilõ om pant mälehtüsmärk Roela mõisahe.\n\n1992. aastagal anti Vinnemaal vällä postmark Wrangelli pildiga.\n\nKirändüs \n\n \"Kanepi kihlkunnast Joosust peri maiõuurja Ferdinand von Wrangell\", Hirvlaanõ Milvi, \"Võro-Seto tähtraamadun 2006. aastaga pääle\", Võro Selts' VKKF, 2005\n \"210 aastakka kuulsa ümbreilmareisjä sündümisest\", Hirvlaanõ Milvi, \"Koit\", 1. rad. 2007.\n\nVälislink \n\n Elolugu Eesti vanõmba kirändüse lehe pääl\n Artikli aolehen Postimees\n Taa kaardi päält saa kaiaq, kon ommaq Wrangelli perrä nime saanuq kotussõq\n\nVõromaa inemiseq\nVinne maiõuurjaq","num_words":497,"character_repetition_ratio":0.065,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.222,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Wrangeli%20saar","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Wrangeli saar om Põh'a-Iämeren, Hummogo-Tsiberi ja Ts'uktsi mere vaihõl. Suurus om umbõs 7300 km2. Õuraasia mandrõst eräldäs Wrangeli saart Longi väin. Saarõ kesk- ja lõunaosa om mägine (mäki korgus küünüs 1096 miitrini), põh'aosa matal ja soinõ. Mäki pääl om arktilinõ kõrbõ, tasadsõ maa pääl arktilinõ tundra. Kasvolihte om küländ pall'o: 350. Saar om Wrangeli luuduskaitsõalal. 1926. a. tetti saarõ pääle polaarjaam, tuust aost eläseq sääl pidevält inemiseq. Saarõ lõunaveere pääl ommaq Ušakovskoje ja Zvjozdnõi küläq. Saar löüti 1849 ja 1867 and' ameeriga vaalapüüdjä T. De Long tälle Wrangelli Ferdinandi perrä nime. Wrangeli saar kuulus Vinne Föderats'ooni Ts'uktsi autonuumsõ ringkunna ala. \nSaarõ pääl elliq üteq perämädseq teedäqolõvaq mammudiq.\n\nMaatiidüs","num_words":102,"character_repetition_ratio":0.03,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.216,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Wrangeli%20luuduskaits%C3%B5ala","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Wrangeli luuduskaitsõala (Wrangeli saarõ luuduskaitsõala) om Vinnemaa kõgõ põh'apoolitsõmb luuduskaitsõala. Pindala om 7670 km2. Tä võtt hindä ala Wrangeli ja Heraldi saarõ ni näide ümbre olõva mere. Luudi 1976. Wrangeli luuduskaitsõala om Hummogu-Tsiberi ja Põh'a-Ameeriga floora- ni faunaelemente kokkoputmisõ ala. Suur jago (4700 km2) kaitsõalast om mägine, pall'o om väikeisi jõki ja järvi.\n\nKaeq viil \n\n Wrangelli Ferdinand\n\nMaatiidüs\nVinnemaa","num_words":56,"character_repetition_ratio":0.109,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.21,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Wrangelli%20m%C3%A4eq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Wrangelli mäeq (ingl. k. Wrangell Mountains) om mäemassiiv Lõunahummogo-Alaskal Alaska ja Saint Eliasõ ahilidõ vaihhõl. Wrangeli mägeden om mito kistunut tulõmäke, noist kogõmbaq ommaq Mount Blackburn (4996 m), Sanford (4949 m) ja Wrangelli mägi (ingl. k. Mount Wrangell, 4317 m). Mäemassiv' om Wrangelli-Saint Eliasõ rahvuspargi (49 870 km2, asotõt 1980) põhiosa. Nime om tä saanuq Wrangelli mäe perrä.\n\nKaeq ka\nWrangelli Ferdinand\n\nMaatiidüs","num_words":57,"character_repetition_ratio":0.062,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.251,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Oldekopi%20Gustav","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Oldekopi Gustav Adolph (Gustav Adolph Oldekop, 1755-1838) oll' Põlva kerkoopõtaja, lehemiis ja luulõtaja, kiä kirot' lõunaeestikeelitsit luulõtuisi.\n\nElokäük\n\nOldekopi Gustav Adolph sündü 2. joulukuu pääväl 1755 Haapsalon. Oldekoppõ suguvõsa om peri Hildensheimist (Alam-Saksist). Gustavi esä Hans Heinrich tüüt´ Haapsalon rektori ja sekretärinä. Gustav esiq tüüt' suurõmba jao umast elost (1781-1820) Põlva kerkoopõtaja amõtin. Tä kuuli 8. lehekuu pääväl 1838 Tarton nink om matõt Põlva kalmuaida.\n\nHaridus\n\nTalina tuumkuul'\n1774-1780 oppõ Halle ülikoolin usutiidüst\n1870 sai teoloogiakandidaadi kraadi Riian\n\nLooming\n\nOldekopi Gustav pand' kokko kats' edimäst aastakäüki Grenziusõ Johanni kirästüsel 1796 ilmuma naanut \"Eesti Ma Rahwa Kalendrit\", and' 1806 uma sõbra Rothi Johann Philippi ja tollõ puja Georg Philipp Augusti abigaq vällä \"Tarto ma-rahwa Näddali-Lehte\", miä võimõ nõudmisõ pääle keeleti ärq ja häötediq, a midä 1995 löüti Peterburin Vinnemaa Riikligost Aoluuarhiivist sõski 10 nummõrd. 1824 toimõnd' viis' nummõrd \"Kulutamisse Lehte\". 1820 ja 1821 ilmu Oldekopi Gustavi lõunaeesti kiilde pant \"Liiwlandi marahwa seädus\". Viil pand' tä lõunaeesti kiilde luudusluuraamado \"Mötlemisse Jummala teggude päle\". Tä om kirodanuq ja lõunaeesti kiilde pandnu üle 40 luulõtusõ, miä ommaq avaldõt kogon \"Suve õdang\". Luulõtuisi tarvitõdiq Kanepi kihlkunnakooli lauluoppusõn; nääq jousõvaq kooli rajaja Rothi Johanni nime all käsitsi kirotõt lauluvihkõhõ ja tuuperäst peeti 1960. aastakideni noist inämbüse autoris Rothi Johanni.\n\nPereh\n\n1782 võtt' Gustav naasõs Rothi Johanni sõsara Dorothea Elisabeth Maria. \n1804 naanõ kuuli. \nPeräst naasõ kuulmist elli Gustav kokko kerigumõisa majapidäjä, timä latsi huuldaja Jürgensi Dorotheagaq. 1809-1919 sündü Jürgensi Dorothealõ säidse vallaslast, kinkast vähämbält neli tunnist' Gustav hindä umas. Abiellu saivaq nääq tuuaigsõ kõrra perrä peräst pastori kotusõ päält ärq minekit, tuu juhtu 1820. a. Samal aastagal pidiväq nääq Põlvast ärq Tartohõ kolima.\n\nTeossõq\n\n\"Mötlemisse Jummala teggude päle\", 1822, Sturmi C.C. perrä\n\"Suve õdang\", 1985, kokko säädnü Vinkli Aarne\n\nMälehtüse hoitminõ\n\n1991 - Mälehtüskivi Oldekopilõ ja Schwartzilõ Põlva kerko man järve puul.\n\nVälislingiq\nOldekopi Gustavi kotsilõ saa lukõq Võro kirändüse kodolehe vai \nEesti vanõmba kirändüse lehe päält.\n\nVõromaa inemiseq\nVõro luulõtajaq","num_words":290,"character_repetition_ratio":0.061,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.219,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ugandi%20kiil","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ugandi kiil om nimetüs, midä om mõnikõrd pruugit muistitsõn Ugandi maakunnan kõnõldu keele kotsilõ, minkast ommaq ildampa vällä arõnuq lõunaeesti (tarto) kiräkiil ni täämbädse päävä võro ja tarto kiil. Lõuna-Eesti kõgõ lõunahummogupoolitsõmba (muistidsõ Valgõpalo (Walgatabalwe)) ala pääl kõnõldut keelepruuki om peet Ugandi ala keelest erälesaisvas keelemoodus, minkast om vällä kasunu täämbädse päävä seto ja hummoguvõro kiil. Ugandi keelest välläarõnut lõunaeesti (tarto) kiräkiilt pruugiti 17.-19. saa-aastagal Tarto- ja Võromaal kerigu-, kooli- ja kohtukeeles. Tuu keele üts vanõmbit ja tähtsämbit kiräliidsi mälehtüsmärke om 1686. aastagal ilmunuq Wastne Testament.\n\nKaeq ka\n\nLõunaeesti kiil\nSakala kiil\nUgandi\n\nLõunaeesti kiil","num_words":93,"character_repetition_ratio":0.075,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.177,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/P%C3%B5lva%20kalmuaid","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Põlva kalmuaid vai Põlva kalmistu vai Põlva matus om Põlva kihlkunna kõgõ tähtsämp kalmuaid. Tä om Põlva liina keskosan Orajõõ ürgoro nõlva pääl. Kalmuaial om jõõ puul kats uhkõt savikivvest värehtit, miä ommaq ehitedüq 1907. a. Ruumipuudusõ peräst matõtas perämädsel aol Põlva kihlkunna inemiisi rohkõmb 1990. aastagil tettühe vahtsõhõ Rosma kalmuaida.\n\nKuulsambist inemiisist ommaq Põlva kalmuaida matõduq: \nOldekopi Gustav Adolph, \nSchwartzi Johann Georg, \nMatthissoni Otto Gustav,\nVahtra Jaan, \nKäisi Johannes, \nIvaski Albert.\n\nRahvajutt\nUma sõsara Annõ käest om Hurda Jakob üles kirotanuq sääntse jutu.\t \n\t\t\t\nPõlva matuse takah om üts raha-keldre. Kui Jaanipäivä ööse keriko taga nulkmatsest aknast, naiste poole päält, vahit, sis näet kelrde usse ja piida ärä ja saat teedä, kos kotal vara-keldre sais ja võit sis raha kätte saija. Ent vahtma peäp inemine läbi musta täko taoste, muido ei näe.\n\nVälislink\nPõlva kalmuaia kodoleht\n\nVõromaa\nKalmuaiaq","num_words":136,"character_repetition_ratio":0.049,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.196,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Teppo%20August","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Teppo August (August Teppo, 1875-1959) om Eesti kõgõ kuulsamb l��õtspillimeistre.\n\nElokäük\n\nAugust sündü 29. põimukuu pääväl 1875 Põlva kihlkunnan Loosu külän Tigassõ talon. Latsõn miildü tälle puust as'akõisi tetäq, noid sai tä maaha müvväq ja nii hindäle rahha tiini. Vaesus es lupaq Augustil üttegiq aastakka koolin kävvüq. Lugõma ja kirotama oppõ tä vanõmba vele Aleksandri abiga koton. \n\nJoba latsõn oll' nätäq, et täl om andi muusiga pääle. Pillimängo naas' tä vele Aleksandri käest op'ma 8-aastagadsõlt. Ku August oll' 11 aastakka vana, sõs veli kuuli ärq ja August sai timä pilli hindäle. Tuu oll' üterialinõ vabrikupill (arvada või, et Vinnemaal tett), miä inämb hellü es tiiq. August võtt' tuu jupõs vallalõ ja parand' ärq, nii et pilli pääl jälq mängi sai. Ildampa ollõv August tuu kotsilõ ütelnüq: \"Siist ma saigi otsa kätte.\"\n\nSõs naas' tä peris vahtsõt pilli tegemä. Edimäne hindätett pill sai valmis 1892. aastal, ku August oll' 17-aastanõ. Tuu pill olõ-iq alalõ hoitunu. Pille meisterd' tä säidsekümmend aastakka umast elost põhitüü - talotüü - kõrvalt. Sakõstõ oll' timä tüüpäiv 18-20 tunni pikk. Sõski es jovvaq tä nii pall'o pille tetäq ku timä käest telliti. Üte pilli tegemises kullu 3-4 kuud. Ku pill valmis sai, and' tä tuu kimmäle pillimihele ütes kuus sissemängmises. Pääle tuud timme tä pilli lõpligult üle nink möi sõs maaha. Aastasaa vaihtusõl ollõv timä pilliq massnuvaq 80-85 ruublit, miä toona oll' nelä tüühobõsõ hind. \n\nArvadas, et uma elo kestel tekk' August 120-200 pilli, pääle tuu viil pilliq, minka korpusõ teiväq tõsõq, a ravvaq pand' sisse timä. Täämbädse pääväni om alalõ umbõs 30 timä tett pilli, noist kõgõ vanõmb om perit aastagast 1896. Niinimetet Teppo pilliq ommaq väega kvaliteetseq ja pillimiihi hulgan hinnaduq. \n\nTeppo August kuuli 7. joulukuu pääväl 1959.\n\nÜtlemiisi\nAugust ollõv iks, ku putõl viina lavva pääl saisõ, ütelnüq: \"Võtaq saq kah! Ma no tast jõuduperrä võta, ega ta mu tüüd ei sekäq.\"\nPilli timmise man Augustit jutuajaminõ ega tõisi pillimäng es sekäq. Tä ollõv ütelnüq: \"Mängiq no edesi! Küll ma häälestä! Saq uma mängoga minno ei sekäq.\"\n\nLugu\nTeppo Augusti pilliq püsüsseq väega häste timmin. Ütskõrd ollõv Põlva rätsep Piir lepnüq kingagiq, et Teppo pillile ei tiiq es'ki vesi midägi. Lõõtspill lasti Kuurvere veskijärve, sõs tõmmati vällä ja raputõdiq viist tühäs. Hulka rahvast tull' tuud nalja kaema. A pill mänge niguq innegi!\n\nMälehtüse hoitminõ\n\nMälehtüskivi Teppo Augusti kodotalo (Tigasõ talo) man Loosu külän\nEgasuvitsõl Võro Folkloorifestivalil peetäs Teppo Augusti avvos maaha lõõdsamängjide võikimängmine.\n\nKirändüs\nTeppo Augusti ja timä pille kotsilõ või lukõq \nartiklist \"Lõõtspillimeister August Teppo fenomen\", Noormaa Tarmo, \"Teater. Muusika. Kino\" 11, 2005,\nraamadust \"Põlvamaa lõõtspillimängijad\", Tartese Heino, 2007.\n\nLätteq\n\nVõromaa inemiseq\nEesti küläpillimeheq","num_words":413,"character_repetition_ratio":0.045,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.219,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Eloluuq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Eloluuq om nimekiri, kon ommaq seen elolukõ nimekiräq.\n\nVõromaa inemiseq\nSetomaa inemiseq\nEesti inemiseq\nVälämaa inemiseq\n\nNimekiräq","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.122,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.152,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/M%C3%B5isa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mõisa oll' feodalismi aigo maavaldus üten sääl pääl elävide sõltuvusõn olõvidõ talopoigõga. Kapitalismi aigo oll' taa põllumajanduslik suurmajand. Kitsambalt nimetedäs mõisas mõisapidäjä hindä majandõdavit maid üten härbäni ja majandushuunidõga vai sõs mõisasüänd (härbänit, parki, majandushuunit).\n\nMõisidõ lihiq\n\n20. aastagasaa alostusõn oll' Eestin päämidselt katsasugutsit mõisit. Innembide om pilt olnuq kirivämb, selle et pääle vasallõ (illatsõmpi umanikkõ) võisõvaq mõisaq kuuluq nii ordolõ, piiskopkunnõlõ, kluustriilõ ku tõisilõgi instituts'oonõlõ.\n\nPerismõisa\nPuulmõisa \nKerkomõisa\nRiigimõisa\nKõrvalmõisa\nRüütlikunnamõisa\nLiinamõisa\nKar'amõisa\n\nKaeq ka\n\nVõromaa kihlkundõ mõisidõ nimekiräq: Hargla - Kanepi - Karula - Põlva - Rõugõ - Räpinä - Urvastõ - Vahtsõliina\nVõromaa mõisaq\n\nVälisligiq\n\nEesti mõisaportaal\n\n \nAolugu","num_words":93,"character_repetition_ratio":0.019,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.17,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Joosu%20m%C3%B5isa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Joosu mõisa (sks. k. Waimel-Neuhof) oll' perismõisa Põlva kihlkunnan põrõhõlladsõ Laheda valla alal. Mõisa jaeti 1731. ja 1744. a. vaihõl ärq Väimälä mõisast. Mõisahuunõq jääväq Joosu küllä Võro-Põlva tiist mõnisada miitrit õdagu poolõ.\n\nInemiseq\n\nMõisal om olnuq mitmit umanikkõ, näütüses von Mülleriq, von Brömseniq, von Budbergeq. \nEdimäne umanik oll' Mülleri Charlotte Amalie. 1759 ost' mõisa Helmerseni Bernhard. 1909 oll' mõisa umanik Rothi Leonhard.\n\nJoosu mõisan om latsõn elänüq Wrangelli Ferdinand.\n\nHuunõq\n\nPikk ütekõrdnõ puulkelbäkatussõga varaklassitsistlik, barokisugõmidõga härbän om perit 18. aastagasaa lõpust. Huunõ saalin olliq geomeetrilidse ornamendiga laeq. Pikkä aigo tühält saisnu härbän om mitmõst paigast varisnu ja väega kehvän saison. Kõrvalhuunist om alalõ ait.\n\nKar'amõisaq\n\nMõrgi\n\nNimest\nS'aksa keelen kutsuti mõisat Waimel-Neuhof. Arvada, et Joosu nime om tä saanuq üte mõisnigu perrä. Nimelt ost' 1774. aastagal mõisa kolleegiumiassessor Nettigi Justus Johann Ludwig Briesemann (Justus Johann Ludwig Briesemann von Nettig). Joba 1782. aastagal ilmunun Hupeli August Wilhelmi tiidmisraamatun om ärq märgit mõisa kats lõunõeestikeelist nimme: Joso mois ja Wastne Wäimare. Nimme Justus lühendedäs s'aksa keelen Just vai Jost (loeq: juust, joost). Tuud nimme naatigi käändmä: Juust, Joosu.\n\nKaeq viil\n\nPõlva kihlkunna mõisaq\n\nVälisllingiq\n\nJoosu mõisa kotsilõ või kaiaq Eesti mõisaportaalist\nJoosu vallakohto protokolliq 1868-1871\nJoosu mõisa Wikimapia kaardi pääl\n\nLätteq\n\nMõisaq","num_words":193,"character_repetition_ratio":0.055,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.201,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/V%C3%B5ro-eesti%20s%C3%B5naraamat","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Võro-eesti sõnaraamat om võro keele ja eesti keele vaihõlinõ ümbrepandmissõnaraamat. \n\nAastagal 2002. ilmu Võro Instituudi välläandõn 15 000 tähüssõnaga ja keeleoppusõ lissoga edimäne võro-eesti sõnaraamat (\"Võro-eesti synaraamat\"), mink kokkopandjas oll' Jüvä Sullõv. \n\nVõro-eesti sõnaraamatun om külh pall'o sõnatõõsõndiid, taa näütäs peris pall'o võro keele variiirümist, a taa olõ-õi umalt ülesehitüselt ja põhimõttõlt siski murdõsõnaraamat (nigu tuud ummaq nt parladsõq seto ja mulgi sõnaraamaduq), a umaette võro kiräkeele sõnaraamat.\n\nSõnaraamat üten võro-eesti ja eesti-võro sõnaotsmisõ võimalusõga om Internetin välän kõigilõ vabalt pruukmisõs.\n\nVälislink\n\nVõro-eesti sõnaraamat Internetin\n\nVõro kiil\nVõrokeelidseq raamaduq\nRaamaduq võro keelest\nJüvä Sulõvi raamaduq\n2002 raamaduq\nVõro keele sõnaraamaduq","num_words":96,"character_repetition_ratio":0.118,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.18,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/P%C3%B5lva%20kihlkunna%20k%C3%BCl%C3%A4q","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Põlva kihlkunna külli nimekiri lugõ üles Põlva kihlkunna küläq. \n\n A E H J K L M N O P R S T U V\n\nA\n\nAdistõ\nAlakülä\nAla-Häätarõ\nAndre\n\nE\n\nEostõ\n\nH\n\nHaigri\nHatiku\nHimmakülä\nHimmastõ\nHimmiste\nHirmu\nHolvandi\nHärmä\n\nJ\n\nJaanimõisa\nJuuriku\nJoosu\nJõeveere\nJõõlaanõ\nJärve\n\nK\n\nKaarukülä\nKanamõtsa\nKanariku (Põlva vald)\nKanariku (Võro vald)\nKannu\nKarilatsi (Kõllõstõ vald)\nKarilatsi (Vahtsõ-Kuustõ vald)\nKauksi\nKelmikülä\nKiimariigi\nKiisa\nKindsi\nKiräpää\nKitsõruusuu\nKiuma\nKiumamõisa\nKivijärve\nKivikülä (Moostõ)\nKoiolakülä\nKoolitarõ\nKoroli\nKoti\nKruuta\nKuruski\nKurõ\nKuudra\nKuulma\nKuulmajärve\nKõrista\nKähri\nKärnämäe\nKääpä\n\nL\n\nLaanõ (Kähri kandin)\nLaanõ (Peri kandin)\nLabassaarõ\nLahokülä\nLammassaarõ\nLauga\nLehemõtsa\nLepä\nLiitva\nListaku\nLoosu\nLukatsi\nLutsu\nLüüsi\n\nM\n\nMamastõ\nMamastõ-Mõtsanuka\nMeemaskülä\nMeltssaarõ\nMiiastõ\nMoostõ mõisa\nMustajõõ\nMõrgi (Laheda vald)\nMõrgi (Lasva vald)\nMõtstõ\nMäe-Häätarõ\nMäni\nMäärästü\n\nN\n\nNaadimõtsa\nNabakülä\nNaruskikülä\nNavi\n\nO\n\nOlõski\nOra\nOrtuskülä\n\nP\n\nPalo\nPardsi\nPardsimõisa\nPeri\nPeräkülä (Kõllõstõ vald)\nPeräkülä (Võro vald)\nPerämõtsa\nPiirimäe\nPikäsilla\nPille\nPunaku\nPunsaku\nPuuri\nPuusepä\nPõrstõ (Kõllõstõ vald)\n\nR\n\nRaistõ\nRoodsi\nRosma\n\nS\n\nSaarjärve\nS'akna\nS'aknaloho\nSika\nSoessaarõ (Saarjärve kandin)\nSoessaarõ (Vana-Koiola kandin)\nSutinukk\nSuukülä\nSuurkülä\nSuurõmõtsa\nSõra\nSäässaarõ\n\nT\n\nTagakülä\nTaivaskua\nTilsi (Laheda vald)\nTilsi (Põlva vald)\nTimo\nTrohvõ\nTrompsi\nTros'a\nTs'olgo (Lasva vald)\nTännässilmä\nTõdu\nTõrvahavva\n\nU\n\nUibumõisa\n\nV\n\nVagola\nVahtsõmõisa\nVana-Koiola\nVanakülä\nVarbusõ\nVardja\nVedo\nViira (Moostõ vald)\nViira (Põlva vald)\nViira (Veriora vald)\nViiraperä\nViisli\nVilla\nViuperä\nVoorõpalo\nVõromõisa\nVõrosuu\nVäis'o\n\nKaeq viil\n\nPõlva liin - Väimälä alõvik - Parksepä alõvik - Mooste alõvik\n\nVõromaa tõisi kihlkundõ külli nimekiräq: Hargla - Kanepi - Karula - Põlva - Rõugõ - Räpinä - Urvastõ - Vahtsõliina\n\nNimekiräq\n \nVõromaa küläq","num_words":251,"character_repetition_ratio":0.054,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.195,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Himmak%C3%BCl%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Himmakülä om külä Põlva kihlkunnan Laheda vallan Võro-Põlva tii veeren (Põlvahe 8 km, Võrolõ 17 km). Külän om paarkümmend elämist. Suurõmbalt jaolt jääs külä suurõsttiist hummogu poolõ. Himmaküläst põh'a poolõ jääs Lahokülä, hummogu poolõ Naruskikülä, lõuna poolõ Ortuskülä ja õdagu poolõ Vardja. Külä hummogupiiris om Peri uja. Külän om Sika tiiristi bussipiätüs.\n\nAolugu \n\nHimmakülä om vähämbält paarsada aastakka vana. Kolhoosiaol oll' tan Koit-kolhoosi suurfarm (läts' käüki 1973), kon peeti lehmi, ja ehitedi 12 kortõriga nn. ütismaja. Viil 1980. aastagidõ lõpun ehit' kolhuus umilõ tüüliisile 10 üteperreelämist. Ku kolhoosiaig läbi sai, möi kolhuus suurfarmihuunõq maaha ja pääle tuud ommaq noin huunin olnu mitmõq puutüüfirmaq.\n\nMidä kaiaq tasos \n\nHimmakülän olõ-i suurt midägi kaiaq.\n\nKuulsambaq inemiseq \n\nNiinimetet ütismajan om latsõn mõnõ aastaga elänüq modell ja Eesti Malõliido president Kassi Carmen.\n\nKaeq viil \n Põlva kihlkunna küläq\n\nLätteq \n\nPõlva kihlkunna küläq\nLaheda vald","num_words":132,"character_repetition_ratio":0.065,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.199,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Joosu","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Joosu (käänetäs Juussu, Joosuh) om külä Põlva kihlkunnan Laheda vallan Võro-Põlva tii veeren (Põlvahe 15 km, Võrolõ 10 km). Külän om kümmekund elämist. Joosust õdagu poolõ jääseq Meltssaarõ külä külä ja Suurkülä, põh'a poolõ Lüüsi külä ja Vana-Koiola, hummogu poolõ Olõski külä ja Mõrgi külä, lõuna poolõ jääs Kärnämäe külä. Külän om Joosu bussipiätüs. Joosu ja Mõrgi vaihõpääle jääs vana savikarjäär, kon põrõhõlla om järv. \nSäält kaivõtust savist om tett samottkivve, keraamikat, põrmandoplaatõ, portsõlanni jms.\n\nJoosu külä om uma nime saanuq Joosu mõisa perrä. Mõisa jälki om saanuq uma nime üte mõsinigu perrä, kinka üts nimi oll' Justus, ja kedä lühkolt kutsuti Juust.\n\nAolugu\n\nMidä kaiaq tasos\n\nJoosu küllä jääseq Joosu mõisa huunõq ja mõisapark. Huunist ommaq alalõ ait ni kehvän saison härbän ja kõrts.\n\nKuulsambaq inemiseq\n\nJoosu mõisan om latsõn elänüq ilmakuulsa meresõitja ja maiõuurja Wrangelli Ferdinand.\n\nKaeq viil\n\nPõlva kihlkunna küläq\n\nPõlva kihlkunna küläq\nLaheda vald","num_words":146,"character_repetition_ratio":0.069,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.194,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/P%C3%B5lva%20kihlkunna%20j%C3%B5%C3%B5q","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Põlva kihlkunna jõki nimekiri lugõ üles Põlva kihlkunna jõõq ja ujaq. \n\n A H J K L M O P R S T U V\n\nA\nAh'a jõgi\nAlbri uja\n\nH\nHilba oja\n\nJ\nJaanioja\nJugooja\n\nK\nKahluja\nKallatuma uja\nKarilatsi jõgi\nKariuja\nKooskora oja\nKorõli uja\nKranna uja\nKurõ uja\n\nL\nLeppuja\nLepä uja\nLutsu jõgi\n\nM\nMooste oja\nMustajõgi\nMääuja\n\nO\nOrajõgi\nOraoja\nOstuja\n\nP\nPeri uja\n\nR\nRebäseuja\n\nS\nSavioja \nSillukõsõ oja\nSintka oja\nSoe uja\n\nT\nTammoja\nTimo uja\nTsähknä oja\nTurgiuja\nTõdu jõgi\nTännässilmä uja\n\nU\nUibujärve oja\n\nV\nVarrõperä oja\nVerioja \nViiraoja\nVõhandu jõgi\n\nKaeq viil\n\nVõromaa tõisi kihlkundõ jõki nimekiräq: Harglõ - Kanepi - Karula - Põlva - Rõugõ - Räpinä - Urvastõ - Vahtsõliina\nVõromaa jõõq\n\nVälisligiq\n\nAoluulidsõ Võromaa paiganimmi teedüskogo\n\nNimekiräq","num_words":122,"character_repetition_ratio":0.036,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.22,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Hargl%C3%B5%20kihlkunna%20j%C3%B5%C3%B5q","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Harglõ kihlkunna jõki nimekiri lugõ üles Harglõ kihlkunna jõõq ja ujaq. \n\n A H K L M N P R S T U V Ä\n\nA\nAhli oja\n\nH\nHaosilla oja\nHarglõ oja\nHürüvä oja\n\nK\nKalli oja\nKarissöödä oja\nKeseli oja\nKikkoja\nKoiva jõgi\nKorva oja\nKurõoja\nKõõvistuoja\nKülmäoja\n\nL\nLaandura oja\nLannamõtsa oja\nLipi oja\nLuustoja\n\nM\nMallustõ oja\nMehla oja\nMustjõgi\nMõtsoja\n\nN\nNakri oja\n\nP\nParnigu oja\nPedäjäoja\nPihkura oja\nPiili oja\nPiirioja\nPiitrejõgi\nPulli oja\nPundsa oja\nPussioja\nPuudistõ oja\nPügeri oja\n\nR\nRaubatsi oja\nRaudoja\nRoodsioja\nRäü oja\n\nS\nSarioja\nSepikuaoja\nSete oja\nSillakõsõ oja\nSüvändüoja\n\nT\nTellissaarõ oja\nTialesoja\nToruoja\nTuklioja\nTõhvura oja\nTõllioja\nTõrvasõ oja\n\nU\nUra oja\nUskuna oja\n\nV\nVaidva jõgi\nViinaoja\nViirnaoja\nVilligä ura\n\nÄ\nÄühvoja\n\nKaeq viil\n\nVõromaa tõisi kihlkundõ jõki nimekiräq: Harglõ - Kanepi - Karula - Põlva - Rõugõ - Räpinä - Urvastõ - Vahtsõliina\n\nVälisligiq\n\nAoluulidsõ Võromaa paiganimmi teedüskogo\n\nNimekiräq","num_words":147,"character_repetition_ratio":0.031,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.201,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kanepi%20kihlkunna%20j%C3%B5%C3%B5q","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kanepi kihlkunna jõki nimekiri lugõ üles Kanepi kihlkunna jõõq ja ujaq. \n\n H I J K L M P R S T V Ä\n\nH\nHilba oja\nHoboala oja\n\nI\nIhamaru oja\n\nJ\nJürikeseoja\n\nK\nKakkoro oja\nKangrusuu oja\nKarilatsi jõgi\nKassioja\nKikka oja\nKiltre oja\nKirka oja\nKokõ oja\nKolovere oja\nKruutusõ oja\nKuldi oja\nKurgsuu oja\nKurõ oja\nKuuoja\nKünnäpistü oja\n\nL\nLabakapsta oja\nLajavangu jõgi\nLiismiti jõgi\nLokandi oja\nLoko oja\nLuurioja\n\nM\nMaruoru oja\nMustajärve oja\nMusti oja\n\nP\nParmu oja\nPiigastõ oja\nPoka oja\nPusu oja\nPühäjõgi\n\nR\nRakõssaarõ oja\nRiidmaa oja\nRitsike jõgi\nRooba oja\n\nS\nSabõrna oja\nSeega oja\nSoeoja\n\nT\nTammõ oja\nTille jõgi\nTsähknä oja\nTõmmoja\nTüürä jõgi\n\nV\nValgi oja\nVanajõgi\nVanaoja\nVanasavikuaoja\nVedelä oja\nVerioja\nVähioja\n\nÄ\nÄngä oja\n\nKaeq viil\n\nVõromaa tõisi kihlkundõ jõki nimekiräq: Harglõ - Kanepi - Karula - Põlva - Rõugõ - Räpinä - Urvastõ - Vahtsõliina\n\nVälisligiq\n\nAoluulidsõ Võromaa paiganimmi teedüskogo\n\nNimekiräq","num_words":150,"character_repetition_ratio":0.031,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.206,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Karula%20kihlkunna%20j%C3%B5%C3%B5q","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Karula kihlkunna jõki nimekiri lugõ üles Karula kihlkunna jõõq ja ujaq. \n\n A E H K L M N P R S T U V Ä Ü\n\nA\nApja oja\n\nE\nEndseoja\n\nH\nHaaboja\nHarglõ oja\nHüssü oja\n\nK\nKaagere oja\nKerikoja\nKiiviti oja\nKirbu oja\nKivioja\nKuikli oja\nKängsepä oja\n\nL\nLabassaarõ oja\nLiise oja\nLõksu oja\n\nM\nMikilä oja\nMudaoja\nMustjõgi\nMürgi oja\n\nN\nNahkoja\nNigle oja\n\nP\nPalanusaarõ oja\nParandu oja\nPardsioja\nPiiroja\nPüsniku oja\n\nR\nRautina oja\nRebäsemõisa oja\nRistioja\nRäü oja\n\nS\nSaera oja\nSete oja\nSilla oja\nSundi oja\n\nT\nTinuoja\nTirgu oja\nTohvri oja\nTsikkoja\nTõrduoja\n\nU\nUju oja\nUra oja\n\nV\nValtina oja\nVarõssõ oja\nVerioja\nVilimikuoja\nVissi oja\nVäikene Emäjõgi\n\nÄ\nÄrnu jõgi\n\nÜ\nÜräski oja\n\nKaeq viil\n\nVõromaa tõisi kihlkundõ jõki nimekiräq: Harglõ - Kanepi - Karula - Põlva - Rõugõ - Räpinä - Urvastõ - Vahtsõliina\n\nVälisligiq\n\nAoluulidsõ Võromaa paiganimmi teedüskogo\n\nNimekiräq","num_words":145,"character_repetition_ratio":0.036,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.217,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/R%C3%B5ug%C3%B5%20kihlkunna%20j%C3%B5%C3%B5q","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Rõugõ kihlkunna jõki nimekiri lugõ üles Rõugõ kihlkunna jõõq, ujaq, suurõmbaq kraaviq ja lätteq. \n\n A H J K L M O P R S T U V\n\nA\nAiju jõgi\nAllumäe oja\n\nH\nHarju oja\nHolsta oja\nHundioja\nHurda oja\nHuudva oja\n\nJ\nJaama oja\nJordani oja\nJuhani Soeoja\nJummallätte oja\n\nK\nKahrila oja\nKikkaoja\nKirepi oja\nKolga oja\nKorla oja\nKosõ oja\nKuuda oja\nKuukla oja\nKuura oja\nKõivistoja\nKünäpoja\n\nL\nLambri oja\nLapistu oja\nLuutsniku uja\nLükkä oja\n\nM\nMeegomäe oja\nMuhkamõtsa oja\nMustoja\nMustjõgi\nMöldreoja\n\nO\nOraoja\n\nP\nPapiniidü oja\nPihkoja\nPiirioja\nPiusa jõgi\nPlaagi oja\nPähni oja\nPärlijõgi\n\nR\nRaa oja\nRallovi oja\nRaudoja\nRaudsepä oja\nReedu oja\nRoovistoja\n\nS\nSaluoja\nSavisaarõ oja\nSeveli oja\nSillaniidü oja\nSoeoja\nSolboja\nSoodi oja\nSoomõoru oja\n\nT\nTiigaoja\nTindi oja\nTsiaoja\nTsooru oja\nTsärnoja\nTõiva oja\nTõrvoja\n\nU\nUra oja\n\nV\nVaestõlastõ oja\nVahtsõkivi oja\nVana-Saalussõ oja\nVerioja\nVoki oja\nVorstioja\nVungi oja\n\nKaeq viil\n\nVõromaa tõisi kihlkundõ jõki nimekiräq: Harglõ - Kanepi - Karula - Põlva - Rõugõ - Räpinä - Urvastõ - Vahtsõliina\n\nVälisligiq\n\nAoluulidsõ Võromaa paiganimmi teedüskogo\n\nNimekiräq","num_words":175,"character_repetition_ratio":0.026,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.2,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/R%C3%A4pin%C3%A4%20kihlkunna%20j%C3%B5%C3%B5q","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Räpinä kihlkunna jõki nimekiri lugõ üles Räpinä kihlkunna jõõq ja ujaq. \n\n A H K L M N P R S T V\n\nA\nAardoja\n\nH\nHalloja\nHargooja\n\nK\nKebja oja\nKenni oja\nKobrooja\nKorgõmäe oja\n\nL\nLeevaku oja\nLepiku oja\nLikkoja\nLipõsilla oja\n\nM\nMeerapalo oja\nMiiksi oja\nMõduoja\nMädäjõgi\n\nN\nNaha oja\n\nP\nPahtpää oja\nPalomõisa oja\nParakoja\nPihkva jõgi\nPihostõ oja\nPlaksa oja\nPustõniku oja\n\nR\nRaadama oja\nRebäsmäe oja\n\nS\nSaarnaoja\nSavikuaoja\nSilkoja\nSillukõstõts'ori\nSokkoja\n\nT\nTambijõgi\nTanioja\nTilinge oja\nToolamaa oja\nTürmäjõgi\n\nV\nVaara oja\nVanaoja \nVerioja \nVirosi oja\nVõhandu jõgi\nVõika oja\nVäiko-Viirksu oja\n\nKaeq viil\n\nVõromaa tõisi kihlkundõ jõki nimekiräq: Harglõ - Kanepi - Karula - Põlva - Rõugõ - Räpinä - Urvastõ - Vahtsõliina\n\nVälisligiq\n\nAoluulidsõ Võromaa paiganimmi teedüskogo\n\nNimekiräq","num_words":120,"character_repetition_ratio":0.036,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.205,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Urvast%C3%B5%20kihlkunna%20j%C3%B5%C3%B5q","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Urvastõ kihlkunna jõki nimekiri lugõ üles Urvastõ kihlkunna jõõq, ujaq, suurõmbaq kraaviq ja lätteq. \n\n A H J K L M N O P R S T U V Ü\n\nA\nAlakõrdsi oja\nAndsioja\nAntsla jõgi\n\nH\nHõimoja\n\nJ\nJaanustõ oja\nJaaskaoja\nJakapi oja\nJassi oja\nJõgari oja\n\nK\nKaossõ jõgi\nKapatsi oja\nKelrdemäe oja\nKiltre oja\nKitsõoja\nKoigu oja\nKubjapiitre jõgi\nKuningakopli oja\nKärgula oja\nKääpäreinu oja\nKääriku oja\nKüpärsepä oja\n\nL\nLambahanna oja\nLiise oja\nLimbora jõgi\n\nM\nMaasikaoja\nMadissõ oja\nMatu oja\nMustjõgi\nMõisaoja\nMöldre oja\n\nN\nNaari oja\nNässmõisa oja\n\nO\nOjalepä oja\n\nP\nPaiusilla jõgi\nPiirioja\nPiisi oja\nPrüüsü oja\nPudru oja\nPõdraoja\nPöörüsmäe oja\nPühäjõgi\n\nR\nRavva jõgi\nReidle oja\nRoostõoja\nRullilepistü oja\n\nS\nSoe oja\nSulaoja\nSulõndu oja\n\nT\nTiidu jõgi\nToodsi oja\nTreisi oja\nTsiksi oja\n\nU\nUndrusõ jõgi\nUuroja\n\nV\nVahtsõkivi oja\nVerioja\nViira oja\nVirakatsi oja\nVirunioja\nVäinä oja\n\nÜ\nÜlemäne jõgi\n\nKaeq viil\n\nVõromaa tõisi kihlkundõ jõki nimekiräq: Harglõ - Kanepi - Karula - Põlva - Rõugõ - Räpinä - Urvastõ - Vahtsõliina\n\nVälisligiq\n\nAoluulidsõ Võromaa paiganimmi teedüskogo\n\nNimekiräq","num_words":172,"character_repetition_ratio":0.028,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.201,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vahts%C3%B5liina%20kihlkunna%20j%C3%B5%C3%B5q","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vahtsõliina kihlkunna jõki nimekiri lugõ üles Vahtsõliina kihlkunna jõõq ja ujaq. \n\n H I J K L M N O P R S T U V\n\nH\nHaankasõ uja\nHelmuti uja\nHäräts'ori\n\nI\nIdinä uja\nIkuuja\nIsknä jõgi\n\nJ\nJõhvõuja\n\nK\nKaamnitsa uja\nKaatsora uja\nKalsauja\nKannuskivi uja\nKarssaarõ uja\nKivestüuja\nKiviuja\nKorgõsilla uja\nKuura jõgi\nKõrvõ uja\n\nL\nLambauja\nLaustuja\nLepistüuja\nLoosi uja\nLäteteperä uja\nLätiuja\n\nM\nMiikse uja\nMustuja\nMõduoja\nMädäjõgi\nMäeuja\nMäesilla uja\n\nN\nNõnova jõgi\n\nO\nOrauja\n\nP\nPaaluja\nPartsuja\nPedejä jõgi\nPeräniidü uja\nPiiriuja\nPiiruja\nPille uja\nPiusa jõgi\nPruusa uja\nPõdrauja\n\nR\nRaadi uja\nRaadsiuja\nRaagsilla uja\nRauduja\nRiihora uja\n\nS\nSaviuja\nSiksälä uja\nSuuruja\nSüväuja\n\nT\nTudõrna uja\nTõlija uja\n\nU\nUmatsõ uja\nUmbjärve uja\n\nV\nVaadamauja\nVadsa uja\nVaidva jõgi\nValdiuja\nVarsauja\nVillapaiu uja\nVinnora\n\nKaeq viil\n\nVõromaa tõisi kihlkundõ jõki nimekiräq: Harglõ - Kanepi - Karula - Põlva - Rõugõ - Räpinä - Urvastõ - Vahtsõliina\n\nVälisligiq\n\nAoluulidsõ Võromaa paiganimmi teedüskogo\n\nNimekiräq","num_words":153,"character_repetition_ratio":0.046,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.195,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/V%C3%B5romaa%20j%C3%B5%C3%B5q","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Võromaa jõõq tegüsiq sõs, ku Lõuna-Eesti iä alt vällä pässi. Iä sulamisõ aigo nii 12 000 aastakka tagasi oll' Peipsi-Pihkva järve lohon iäsulamisõ viist tegünüq pall'o suurõmb järv'. Tuu järv' naas' edimält Võro-Harglõ orgo pite Lätimaa poolõ tühäs juuskma. Ku vesi oll' küländ madalas jäänüq, tegüsi Loosi kotsil viilahi. Tuu oll' oron korgõmb kotus. Säält vesi inämb vanan tsihin edesi es päseq ja naas' tagasi juuskma. Võromaa jõki viiq juuskvaq ütelt puult Liivi lahtõ ja tõsõlt puult läbi Peipsi Soomõ lahtõ. Viilahi lätt Haani ja Karula korgustikku pite.\n\nVõromaa jõõq nakkasõq pääle korgõmbidõ kotussidõ päält. Tuuperäst om näide juuskminõ alostusõn väega kipõ. Keskkotsil juuskvaq jõõq inämbüste liivakivi sisse kulunuidõ süvvi orgõ seen. Orgõ korgõq ja inämbjaolt mõtsadsõq nõlvaq ommaq väega ilosaq. Jõõorgõ süvvüs või ollaq nii paarikümne miitre kandin. Sääntseq jõõq ommaq Võromaa suurõmbaq - Võhandu, Piusa, Ahja (Ah'a) jõgi. Mustjõgi joud liivakivist orgo õkva inne sissejuuskmist Koiva jõkkõ. Võhandu üten Pühäjõõgaq om Eesti kõgõ pikemb jõgi (162 km). \n\nHargla kihlkunna jõõq\nKanepi kihlkunna jõõq\nKarula kihlkunna jõõq\nPõlva kihlkunna jõõq\nRõugõ kihlkunna jõõq\nRäpinä kihlkunna jõõq\nUrvastõ kihlkunna jõõq\nVahtsõliina kihlkunna jõõq\n\nKirändüs\n\n Reimanni Nele, \"Võromaa kodolugu\", Võro Instituut, Võro, 2004\n\nVõromaa\nJõõq","num_words":189,"character_repetition_ratio":0.064,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.191,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Perism%C3%B5isa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Perismõisa vai rüütlimõisa (sks. k. Rittergut) oll' erämõisa päämine liht. Perismõisa umanigulõ olliq ette nättüq privileegiq ja õigusõq umal alal, agaq täl olliq kah kohustusõq riigi iin. Näütüses oll' paigapäälidse aadliorganisats'ooni (rüütlikunna) puult peetävähe nimekirja v. matriklihe kannõdu peirsmõisa umanigul helüõigus tuu ao aadliumaval'tsusõn — maapäävän. Inämbüs Eesti erämõisit olliq perismõisaq; inämb-vähämb kõik uhkõhe vällä ehitedüq mõisakompleksiq olliq perismõisaq. Perismõisidõ suurusõ kotsilõ ommaq egäl aol olnuq umaq nõudmisõq.\n\nKaeq ka\n\nVõromaa mõisaq\n\nVälisligiq\n\nEesti mõisaportaal\n\nMõisaq","num_words":75,"character_repetition_ratio":0.062,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.163,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Puulm%C3%B5isa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Puulmõisa (sks. k. Landstelle) oll' erämõisa, miä uma suurusõ peräst es saaq perismõisa staatust ei ka õiguisi. Puulmõisaq tegüsiq tüüpilidselt sõs, ku vanõmbast mõisast eräldedi maatükk. Mõni puulmõisa oll' pindala poolõst väega väikene, võttõn hindä ala õnnõ elomaja ja pargi tuu ümbre. Mõnikõrd om puulmõisat nimetet viil maakotussõs, miä om õkvatõlgõq s'aksa keelest.\n\nKaeq viil\n\nVõromaa mõisaq\n\nVälisligiq\n\nEesti mõisaportaal\n\nMõisaq","num_words":61,"character_repetition_ratio":0.005,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.183,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kerkom%C3%B5isa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kerkomõisa vai kerigumõisa vai pastoraat (saksa keelen Pastorat) oll' mõisa, miä kuulu lutõri kerkolõ. Mõisan elli ja tuud pidi pastor; mõisamaja oll' ütelepoolõ kerko kontoriruumõs kah. Kerkomõisaq olõ-s nii uhkõhe vällä ehitedüq ku perismõisaq. Hariligult oll' egän kihlkunnan uma kerkomõisa, miä oll' kerko ku kihlkunnakeskusõ lähkün.\n\nKaeq ka\n\nVõromaa mõisaq\n\nVälisligiq\n\nEesti mõisaportaal\n\nMõisaq","num_words":54,"character_repetition_ratio":0.025,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.181,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Riigim%C3%B5isa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Riigimõisa (vai kroonumõisa) oll' mõisa, miä kuulu riigile. Mõisan elliq ammõtniguq, kiä kõrraldivaq mõisa majandamist. Riigimõisaq olliq inämbüisi perismõisist ja hariligult kerkomõisist kah tagasihoitligumbalt vällä ehitedüq. Tihtipääle olliq riigimõisa maaq jaeduq tallas.\n\nKaeq viil\n\nVõromaa mõisaq\n\nVälisligiq\n\nEesti mõisaportaal\n\nMõisaq","num_words":40,"character_repetition_ratio":0.012,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.157,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%B5rvalm%C3%B5isa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kõrvalmõisa (sks. k. Beigut). Tihtipääle sai üts umanik hindä kätte mito kõrvi vai ligistikku olõjat mõisat, peräst midä noist moodustu ütine mõisamajapidämine. Sääntsel juhul elliq s'aksaq üten mõisan, miä oll' uhkõmbahõ vällä ehitet; tõisin mõisin (minkal olliq sõski kah perismõisa õigusõq) oll' suurõmb tähtsüs majandushuunil. Sääntsit mõisit nimetedi kõrvalmõisis.\n\nKaeq viil\n\nVõromaa mõisaq\n\nVälisligiq\n\nEesti mõisaportaal\n\nMõisaq","num_words":57,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.177,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Liinam%C3%B5isa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Liinamõisa vai raadimõisa oll' mõisa, miä kuulu liinaval'tsusõlõ. Liinamõisaq olliq suurõmbidõ liino (Talliin, Tarto, Pärno, Narva) man.\n\nKaeq viil\n\nVõromaa mõisaq\n\nVälisligiq\n\nEesti mõisaportaal\n\nMõisaq","num_words":25,"character_repetition_ratio":0.01,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.196,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kar%27am%C3%B5isa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kar'amõisa (sks. k. Hoflage) oll' kompleks mõisa keskusõst kavvõmban, kon elliq osaq tüüliseq, hoiõti karja vai kon oll' määnegi tüüstüs. Kar'amõisa moodusta es umaette mõisamajapidämist. Kar'amõisaq olliq päämõisidõga võrrõldõn tagasihoitligult vällä ehitedüq; tihtipääle püsü es nääq kuigi kavva. Tuu olõ es sukugi kimmäs, kas ja määntsit mõisasüämest kavvõmban olõjit ehitüisi ja näide parkõ loeti kar'amõisas vai loeda es. Inämbüsel kar'amõisist oll' sõski määnegi mõisasüä olõman.\n\nKaeq ka\n\nVõromaa mõisaq\n\nVälisligiq\n\nEesti mõisaportaal\n\nMõisaq","num_words":73,"character_repetition_ratio":0.028,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.18,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/R%C3%BC%C3%BCtlikunnam%C3%B5isa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Rüütlikunnamõisa (sks. k. Ritterschaftgut) oll' mõisa, miä kuulu rüütlikunnalõ. Noidõ mõisidõ huunõq olliq sagõhõhe tagasihoitligumbaq. Mõisin elliq näide majandajaq.\n\nKaeq ka\n\nVõromaa mõisaq\n\nVälisligiq\n\nEesti mõisaportaal\n\nMõisaq","num_words":27,"character_repetition_ratio":0.009,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.173,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/V%C3%B5handu%20j%C3%B5gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Võhandu jõgi om Eesti kõgõ pikemb jõgi. Tä nakkas pääle Savõrna külä ligidält ja suubus Võõpso lähkün Lämmähejärve. Võhandu jõõ pikkus om 162 km ni jõgikund om 1420 km². Vagola järvest ülesvuulu kand jõgi nimme Pühäjõgi ni alambjoosul Võujõgi. Võhandu jõgi om laivatõdav Peipsi järvest Võõpso sadamani. 1963. aastagal moodustõdiq Võhandu jõõ ürgoro maastigukaitsõala.\n\nHarojõõq\n\nHää käe poolidsõq: Mügrä oja, Koklõ jõgi, Sillaotsa jõgi, Kärgula oja, Jaaska uja, Aiju jõgi, Korõli oja, Isknä jõgi, Palomõisa oja, Savikuaoja, Mädäjõgi, Varesmäe oja\nKur'a käe poolidsõq: Albri oja, Parisuu pääkraav, Karioja, Vilustõ oja, Toolamaa oja\n\nPaisjärveq\n\nKõgõ suurõmbaq paisjärveq Võhandu jõõ pääl ommaq Leevaku paisjärv ja Räpinä paisjärv.\n\nElokotusõq\n\nVõhandu jõõ viirde jääseq Kääpä, Leevi, Leevaku, Räpinä, Võõpso ja viil hulka külli.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKanepi kihlkunna jõõq\nPõlva kihlkunna jõõq\nRõugõ kihlkunna jõõq\nRäpinä kihlkunna jõõq\nUrvastõ kihlkunna jõõq\nVahtsõliina kihlkunna jõõq","num_words":137,"character_repetition_ratio":0.099,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.194,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/V%C3%B5romaa%20j%C3%A4rveq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Võromaa järveq ommaq küländki väikoq, a tuu iist om näid tihtsähe. Erälde tulõ nimmadaq Peipsi-Pihkva järve. Tuu om suurusõ poolõst 5. järv Õuruupan. Põrõhõllatsidõ järvi põh'aq ommaq tegünüq viil illatsõl iäaol. Suurõmb jago järvi tekkü iä sulamisõ aigo kavva üte kotussõ pääl püsünüisi iäunikidõ ala. Võromaa järveq ommaq inämbältjaolt süväq, käärolidsõ kaldõveerega ja näide seen või ollaq saari.\n\nHaani ja Karula korgustiguq ommaq Eestin järvi poolõst üteq rikkambaq - sääl om kogoniq 30 järve 100 km² pääle. \n\nSuurõmbaq järveq pääle Peipsi ommaq Vagola, Tamula, Aheru järv, Hino järv ja Ähijärv. Võromaal om Eesti kõgõ süvemb järv - Rõugõ Suurjärv (38 m). Süväq järveq ommaq viil Väiku-Palkna, Tsolgo Mustjärv (29,7 m), Uhtjärv ja Keema järv (mõlõmbaq 27 m). \n\nPõlva ja Räpinä kandin om pall'o järvi, mink vesi om kõgõ tummõmb terve Õuruupa pääle.\n\nHargla kihlkunna järveq\nKanepi kihlkunna järveq\nKarula kihlkunna järveq\nPõlva kihlkunna järveq\nRõugõ kihlkunna järveq\nRäpinä kihlkunna järveq\nUrvastõ kihlkunna järveq\nVahtsõliina kihlkunna järveq\n\nKirändüs\n\n Reimanni Nele, \"Võromaa kodolugu\", Võro Instituut, Võro, 2004\n\nVõromaa\nJärveq","num_words":158,"character_repetition_ratio":0.102,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.205,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/P%C3%B5lva%20kihlkunna%20j%C3%A4rveq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Põlva kihlkunna järvi nimekiri lugõ üles Põlva kihlkunna järveq. \n\n A E J K L M N P S T U V\n\nA\n\nAlajärv Väimälän\nAlbri järv\nAnnõ järv\n\nE\n\nAlaveski järv Hatiku kandin\n\nJ\n \nJõrõssuu järv\n\nK\n\nKalajärv\nKanariku järv\nKarsna järv\nKastjärv\nKiisa järv\nKivijärv Kivijärve külä kandin\nKodajärv\nKogrõjärv Hatiku kandin\nKogrõjärv Ts'olgo kandin\nKogõrijärv\nKorgõsaarõ järv\nKundlump\nKuulma järv\nKõrbjärv Tilsi kandin\nKõrdsijärv Pardsi kandin\nKõtajärv\nKõvvõrjärv Ts'olgo kandin\nKärnjärv\nKükä järv\nKüläjärv Järve külä kandin\n\nL\n\nLahojärv\nLauga järv\nLinajärv Vana-Koiola kandin\nLinnajärv Vahtsõmõisa kandin\nLoosu järv\n\nM\n\nMiiastõ järv\nMooste järv\nMudajärv Järve külä kandin\nMustjärv Soessaarõ kandin\nMustjärv Ts'olgo kandin\nMustjärv Vanakülä kandin\nMustjärv Võromõisa kandin\nMõisajärv Pardsimõisa kandin\nMõujärv\nMädäjärv Viira kandin\nMäejärv\n\nN\n\nNeitsijärv\n\nP\n\nPaklajärv\nPalojärv Kääpä kandin\nPalojärv Lutsu kandin\nPardsilomp Palo kandin\nPenijärv\nPikkjärv Tilsin\nPikkjärv Ts'olgo kandin\nPikämäe järv\nPille järv\nPlaki järv\nPõlva järv\nPõrmujärv\nPüksiharojärv\nPütäljärv Loosu kandin\n\nS\nSaarjärv Saarjärve mõisa man\nSanksaarõ järv\nSuujärv Listaku kandin\nSuujärv Vana-Koiola kandin\n\nT\n\nTagajärv\nTamula järv\nTinapuu järv\nToro järv\n\nU\n\nUibujärv\n\nV\n\nVagola järv\nVana-Koiola järv\nVanakülä järv\nVardja järv\nVihatjärv\nViira järv\n\nKaeq viil\n\nVõromaa järveq\nVõromaa tõisi kihlkundõ järvi nimekiräq: Hargla - Kanepi - Karula - Põlva - Rõugõ - Räpinä - Urvastõ - Vahtsõliina\n\nVälisligiq\n\nAoluulidsõ Võromaa paiganimmi teedüskogo\n\nNimekiräq","num_words":210,"character_repetition_ratio":0.087,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.176,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Hargl%C3%B5%20kihlkunna%20j%C3%A4rveq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Harglõ kihlkunna järvi nimekiri lugõ üles Harglõ kihlkunna järveq. \n\n A E H K L M O P R S T U V\n\nA\nAheru järv \nAlaveski järv Andrusõ kandin\nAlumati järv\n\nE\nEssemäe suut\n\nH\nHansi suut\nHobõsõväherüs\nHärjäsilm\n\nK\nKaavõndusuut\nKalmusõlont\nKaulinõ suut\nKolmõtammõsuut\nKorgõmäe järv\nKuuritsasuut\nKuussaarõ järv\nKülmsuut Keiri kandin\nKülmsuut Tahevamõisa kandin\n\nL\nLaagustõ suut\nLambasuut\nLinajärv Lepä kandin\nLinasuut\nLinnajärv Essemäe kandin\nLinnasuut\n\nM\nMudajärv Koikkülä kandin\nMurujärv\nMustjärv Lannamõtsa kandin\nMustsuut\nMõnistõ järv\n\nO\nOjaperäsuut\nOlina suut\n\nP\nPalanusuut\nPangi suut\nPedäjäsuut\nPeräjärv Peräjärve külä kandin\nPerätjärv Lannamõtsa kandin\nPiirikõrdsi suut\nPiitre järv\nPikksuut\nPirgi suut\nPrangõ suut\nPõrgujärv Ubajärve kandin\nPügeri järv\n\nR\nRaubatsi järv\nRaudjärv Juuristu kandin\nRiidjärv\nRäimi järv\n\nS\nSaapasuut\nSavijärv Savijärve külä kandin\nSilmsuut\nSurmasuut\nSuulõq\nSärksekolgasuut\n\nT\nTsõõriksuut\nTürnä järv\n\nU\nUbajärv\nUbalehelump\n\nV\nVahtsõ-Roosa veskijärv\nVanajõgi\nVanakoiv\nVomsu suut Harglõ kandin\nVomsu suut Kalli kandin\nVäikene Linnajärv\n\nKaeq viil\n\nVõromaa järveq\nVõromaa tõisi kihlkundõ järvi nimekiräq: Harglõ - Kanepi - Karula - Põlva - Rõugõ - Räpinä - Urvastõ - Vahtsõliina\n\nVälisligiq\n\nAoluulidsõ Võromaa paiganimmi teedüskogo\n\nNimekiräq","num_words":173,"character_repetition_ratio":0.057,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.168,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kanepi%20kihlkunna%20j%C3%A4rveq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kanepi kihlkunna järvi nimekiri lugõ üles Kanepi kihlkunna järveq. \n\n A E H I J K L M O P R S T U V\n\nA\nAhijärv Karstmõisa kandin\nAlapikä järv\n\nE\nErästvere järv\n\nH\nHaavalehelomp\nHallsuu lump\nHanitiik\nHatalomp\nHatsikõ järv\nHerrmanni lomp\nHilba järv\nHurmi järv\nHüüdre järv\n\nI\nIlvesse tiik\n\nJ\nJanokjärv \nJussoni lomp\nJõksi järv\nJärve järv\n\nK\nKaivandjärv\nKalmatjärv\nKalmõtlomp\nKaraski järv\nKeebi järv Hüssi kandin\nKeebi järv Kitsõ kandin\nKeldu järv\nKiisla lomp\nKiltre lomp\nKogrõjärv Mõndsi kandin\nKohvilomp\nKolmõrist\nKovata järv\nKraika\nKume tiik\nKunnajärv\nKunnõjärv\nKurvitsa järv\nKõiviksuu lomp\nKõrrõ lomp\nKõvvõrjärv Koorastõ kandin\nKähri tiik\n\nL\nLaanõperä lump\nLambaniidü lomp\nLeotus\nLiivajärv Tammõ kandin\nLinajärv Koorastõ kandin\nLättelomp\n\nM\nMagari järv\nMahlamäe lump\nMarana lump\nMatu lomp\nMudsina järv\nMustjärv Heisri kandin\nMädäjärv Ahijärve suu kandin\nMädäjärv Möldre kandin\nMädäjärv Valgjärve kandin\nMätäsniidü lomp\n\nO\nOsõtsuu järv\n\nP\nPalanulomp\nPalojärv Hino kandin\nPalojärv Ihamaru palo kandin\nPardsilomp Karaski kandin\nPardsilump Muhulaanõ kandin\nPerätsjärv\nPiigandi järv\nPiiri lomp\nPikkjärv Koorastõ kandin\nPikäjärv\nPloomi lump\n\nR\nRiiulump\nRoti järv\nRängä järv\n\nS\nSinikahja järv\nSulõndu\nSulõndu järv\nSulõndu lomp\nSuurjärv Koorastõ kandin\n\nT\nTammõ järv\nTammõkannulomp\nTarnsuu lomp\nToomõlomp\nTsähknä järv\n\nU\nUiakatsi järv\n\nV\nVaaba järv\nValgjärv Valgjärvel\nVedelä järv\nVisnapuu lomp\nVähkjärv Piigandi kandin\nVäikene Keebi järv\nVäikene Palojärv\nVäikene Perätsjärv\nVäiku-Osõtsuu järv\n\nKaeq viil\n\nVõromaa järveq\nVõromaa tõisi kihlkundõ järvi nimekiräq: Hargla - Kanepi - Karula - Põlva - Rõugõ - Räpinä - Urvastõ - Vahtsõliina\n\nVälisligiq\n\nAoluulidsõ Võromaa paiganimmi teedüskogo\n\nNimekiräq","num_words":244,"character_repetition_ratio":0.067,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.169,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Karula%20kihlkunna%20j%C3%A4rveq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Karula kihlkunna järvi nimekiri lugõ üles Karula kihlkunna järveq. \n\n A H J K L M N O P R S T V Õ Ä\n\nA\nAheru järv\nAhnõjärv\nAlakonnu järv\n\nH\nHaugjärv\n\nJ\nJaagusuu lomp\nJaska järv\nJaugamõisa järveq\nJänessemäe järv\nJärvots\n\nK\nKaadsijärv\nKaivandu\nKallõtõ järv\nKaugjärv\nKiiviti järv\nKikati järv\nKirvõsjärv\nKogrõjärv Kuritsõ kandin\nKogrõjärv Saarjärve külä kandin\nKogrõjärv Tohvri kandin\nKonnumäe järv\nKorijärv\nKuikli järv\nKöstrijärv\nKüüdre järv\nKüünimõtsa järv\n\nL\nLaadsi järv\nLajassaarõ järv\nLatsõjärveq\n\nM\nMadsa lump\nMikilä järv\nMustjärv Savi kandin\nMustjärveq\nMõtsalump\nMõtskonna lump\n\nN\nNigle järv\n\nO\nObõsõujutus\nOjajärv\nOsjalont\n\nP\nPaiulont\nPapijärv\nPardsilump Antsla vallan\nPardsilump Mõnistõ vallan\nPautsjärv\nPeräjärv Ähijärve kandin\nPikkjärv Karula kandin\nPormeistri järv\nPõrgujärv Peräjärve kandin\n\nR\nRaudjärv Lüllemäe kandin\nRautina järv\nRebäsejärv\nRuusmäe järv Paluotsa kandin\nRästä järv\n\nS\nSaarjärv Vana-Antsla kandin\nSavijärv Savi külä kandin\nSibula järv\nSinejärv\nSuur Apja järv\nSuur Pehmejärv\n\nT\nTirgu järv\nTohvri järv\nTollari järv\nTüräjärv\n\nV\nVahejärv Ähijärve kandin\nVanaesälump\nVehmerjärv\nVerevä järv\nVihmjärv\nViinakuajärv Karula kandin\nViitka järv\nVäikene Apja järv\nVäikene Pehmejärv\nVäikene Saarjärv\nVäiku-Kuikli järv\n\nÕ\nÕdri järv\n\nÄ\nÄhijärv\nÄniniidü lump\n\nKaeq viil\n\nVõromaa järveq\nVõromaa tõisi kihlkundõ järvi nimekiräq: Hargla - Kanepi - Karula - Põlva - Rõugõ - Räpinä - Urvastõ - Vahtsõliina\n\nVälisligiq\n\nAoluulidsõ Võromaa paiganimmi teedüskogo\n\nNimekiräq","num_words":209,"character_repetition_ratio":0.059,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.17,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/R%C3%B5ug%C3%B5%20kihlkunna%20j%C3%A4rveq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Rõugõ kihlkunna järvi nimekiri lugõ üles Rõugõ kihlkunna järveq. \n\n A E H J K L M O P R S T U V Ü\n\nA\n\nAabra järv\nAhijärv Kolereinu kandin\nAhitsõ järv\nAlajärv Vahtsõ-Saalussõ kandin\nAlajärv Viitinä kandin\nAlasjärv\nAndri järv\nAnnjärv\n\nE\nEdejärv Andsu kandin\nEdejärv Kolereinu kandin\n\nH\nHainjärv\nHanija järv\nHanijärv\nHirmu järv\nHoovi järv\nHoroski järv\nHärmäjärv\nHääli järv\n\nJ\nJuba järv\nJugu järv\nJärvekülä järv\nJürijärv\n\nK\nKaagataja järv\nKaarnajärv\nKaasjärv\nKahrila järv\nKaivandu järv\nKakõnujärv\nKalda järv\nKallitiik\nKaloga järv\nKalporo järv\nKarijärv\nKasuli järv\nKaussjärv\nKavadi järv\nKelläri järv\nKikkajärv\nKikri järv\nKirbu järv\nKogrõjärv Kuura kandin\nKogrõjärv Vahtsõ-Saalussõ kandin\nKogrõ järv\nKolga järv\nKolodsi järv\nKubija järv\nKublitsa järv\nKunnaland Kõomäe kandin\nKunnaland Mäestjärve kandin\nKunnjärv\nKurgjärv\nKõrbjärv Sandisuu kandin\nKõrdsijärv Kallastõ kandin\nKõvvõrjärv Palanumäe kandin\nKändrä järv\nKäpämäe land\nKüläjärv Simula kandin\n\nL\nLeoski järv\nLiinjärv\nLiivajärv Paganamaa kandin\nLuiga lump\nLõo järv\nLõvaski järv\n\nM\nMaiori järv\nMudajärv Paganamaa kandin\nMudajärv Villa kandin\nMurati järv\nMurojärv\nMustjärv Luhasuu kandin\nMäestjärv Kasaritsa kandin\nMäesulg\nMäe-Tilga järv\nMääräjärv\n\nO\nOrava järv Kolodsi kandin\n\nP\nPaadikõrdsi järv\nPaavõlka järv\nPaidra järv\nPalanujärv\nPalojärv Ando kandin\nPalojärv Kuura kandin\nPalujüri järv\nPappjärv\nPeräjärv Andsu kandin\nPeräjärv Jaama kandin\nPeräjärv Kõomäe kandin\nPeräjärv Simula kandin\nPerätjärv Viitinä kandin\nPikkjärv Meeldemäe kandin\nPoksi järv\nPuiga järv\nPurka järv\nPuustusjärv\nPõdramõtsa järv\nPõldalotsõ järv\nPärli tiik\nPüksijärv\nPütäljärv Meegomäe kandin\nPütäljärv Räpo kandin\n\nR\nRatasjärv\nRuusmäe järv Ruusmäe kandin\nRäpo järv\n\nS\nSalujärv\nSarapuujärv\nSarikuniidü järv\nSarisõ järv\nSoodi järv\nSur'a järv\nSuurjärv Rõugõn\nSuur Kõrbjärv\nSüväjärv\n\nT\nTaltjärv\nTammsaarõ järv\nTiksijärv\nToomõ järv\nTsianahajärv\nTsilgutaja järv\nTsirkjärv\nTsooru järv\nTuhkrijärv\nTulba järv\nTuuljärv\nTõugjärv\n\nU\nUdsali land\nUutland\n\nV\nVahejärv Simula kandin\nVahtsõjärv\nVahtsõkivi sulg\nVakari järv\nValgjärv Kosõ kandin\nValgjärv Rõugõ kandin\nVana-Roosa järv\nVarstu järv\nVarõsjärveq\nVarõssõ järv\nVaskna järv\nVeesi järv\nVerijärv\nVeskijärv Krabi kandin\nVeskijärv Kubija kandin\nVeskijärv Tsiamäe kandin\nVihkla järv\nVihtla järv\nVihtla land\nViigjärv\nViitinä järv\nVimbland\nViro land\nVirve järv\nVähkjärv Meegomäe kandin\nVäikene Kakõnujärv\nVäikene Mäestjärv\nVäikjärv\nVäiku Kõrbjärv\nVäiku-Paltna järv\n\nÜ\nÜvvärjärv\n\nKaeq viil\n\nVõromaa järveq\nVõromaa tõisi kihlkundõ järvi nimekiräq: Hargla - Kanepi - Karula - Põlva - Rõugõ - Räpinä - Urvastõ - Vahtsõliina\n\nVälisligiq\n\nAoluulidsõ Võromaa paiganimmi teedüskogo\n\nNimekiräq","num_words":369,"character_repetition_ratio":0.054,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.158,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/R%C3%A4pin%C3%A4%20kihlkunna%20j%C3%A4rveq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Räpinä kihlkunna järvi nimekiri lugõ üles Räpinä kihlkunna järveq. \n\n H I J K L M P R S U V\n\nH\n\nHaabsaarõ järveq\nHelmjärv\n\nI\n\nIgäme järv\n\nJ\n \nJärveots\n\nK\n\nKamarusjärv\nKanassaarõ järv\nKarjäär (Jõõperä)\nKello tiik\nKeskmäne Suujärv\nKostoperä järv\nKullassaarõ järveq\nKunnalomp\nKurujärveq\nKõvvõrjärv Leevi kandin\n\nL\n\nLeeväti järv\n\nM\n\nMiilva järv\nMustjärv Leevi kandin\nMustjärv Nohipalo kandin\n\nP\nPadojärv\nPalojärv Haavapää kandin\nPardsilomp Lihtensteini kandin\nPariniidü lomp\nPeipsi järv\nPlotina järv\nPähnijärv\n\nR\n\nRehäjärv\nRäpinä järv\n\nS\n\nSaarõkülä järv\nSelli kuulu\nSuur Suujärv\n\nU\n\nUmbjärv\n\nV\n\nVahtsõnõ järv\nValgjärv Nohipalo kandin\nVana järv\nVeriora järv\nViinakuajärv Kahkva kandin\nViinakuajärv Leevi kandin\nVirosi järv\nVõsojärvtüs\nVõrtsjärv Hundilaanõ kandin\n\nKaeq viil\n\nVõromaa järveq\nVõromaa tõisi kihlkundõ järvi nimekiräq: Hargla - Kanepi - Karula - Põlva - Rõugõ - Räpinä - Urvastõ - Vahtsõliina\n\nVälisligiq\n\nAoluulidsõ Võromaa paiganimmi teedüskogo\n\nNimekiräq","num_words":133,"character_repetition_ratio":0.071,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.188,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Urvast%C3%B5%20kihlkunna%20j%C3%A4rveq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Urvastõ kihlkunna järvi nimekiri lugõ üles Urvastõ kihlkunna järveq. \n\n A B E H J K L M O P R S T U V Õ\n\nA\nAalupi järv\nAigraamadulump\n\nB\nBoosõ järveq\n\nE\nErmeli lump\n\nH\nHanni järv\n\nJ\nJaanimäe tiik\nJakapi järv\nJutikmäe lump\nJõgari tiik\n\nK\nKalamajandi tiigiq\nKallastõ järv\nKalmõtlump\nKanarikumäe järv\nKangru järv\nKauksi järv\nKeema järv\nKivijärv Osola kandin\nKivipurdõ hainamaa\nKogrõjärv Keema kandin\nKogrõjärv Mälle kandin\nKohvilump\nKonksi järv\nKoodõssuu lump\nKoska tiigiq\nKungjärv\nKunnalump\nKõolump\nKõvvõrjärv Vana-Antsla kandin\n\nL\nLaatrõ järv\nLakõssuu järv\nLambahannajärv\nLanna järv\nLiinamäe järv\nLiinu järv\nLiise järv\nLubjajärv\nLuhassuu järv\nLuukasõ järv\nLõõdla järv\n\nM\nMahlatsehhi tiik\nMaru järv\nMeierei tiik\nMõisajärv Vaabina kandin\n\nN\nNahajärv\nNurmõlump\nNurmõsuu lump\nNäkitiik\nNässmõisa järv\n\nO\nOra järv\nOti tiik\n\nP\nPaiujärv\nPardsilump Hargi kandin\nPundõ järv\nPuura järv\n\nR\nRestu-Madissõ järv\nRimmi järv\nRobi tiik\nRüütle järv\n\nS\nSavi järv\nSiimu lump\nSika järv\nSilgu järv\nSinike järv\nSitisuu tiik\nSuurjärv Kobõla kandin\nSuurõsuu lumbiq\nSõiralump\nSõmmõrpalo järv\n\nT\nTanni tiik\nTapusuu lump\nTelli tiik\nTiidu järv\nTiik nummõr üts\nTobra järv\nToku järv\nTsimmi järv\n\nU\nUhtjärv\n\nV\nVahtsõ-Antsla kalatiigiq\nVahtsõkivi järv\nVarõsjärv\nViiruki järv\nViiruki tiik\nViselä järv\nVoki järv\nVäikujärv\nVäiku-Keema järv\n\nÜ\nÜlemine järv\nÜübjärv\n\nKaeq viil\n\nVõromaa järveq\nVõromaa tõisi kihlkundõ järvi nimekiräq: Hargla - Kanepi - Karula - Põlva - Rõugõ - Räpinä - Urvastõ - Vahtsõliina\n\nVälisligiq\n\nAoluulidsõ Võromaa paiganimmi teedüskogo\n\nNimekiräq","num_words":232,"character_repetition_ratio":0.049,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.181,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vahts%C3%B5liina%20kihlkunna%20j%C3%A4rveq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vahtsõliina kihlkunna järvi nimekiri lugõ üles Vahtsõliina kihlkunna järveq. \n\n A H J K L M O P R S T U V Õ\n\nA\nAlaveski järv Noodaskülä kandin\nAntjärv\n\nH\nHalapuu linaläpüq\nHino järv\n\nI\nIdinä järv\nIkujärv\nImmaku järv\n\nJ\nJaanissaarõ järv\nJaanusjärv\nJuhaniniidü lump\n\nK\nKaadsaharo järv\nKaarniidü lump\nKalijärv\nKapstoja lump\nKassiniidü järv\nKassioro järv\nKerigumäe järv\nKisõjärv\nKolmõpinijärv\nKommõri järv\nKorgõsilla sulg\nKuasuu lump\nKunnaland Maksamõtsa kandin\nKõovarigu lump\nKõrbaja lump\nKõrbjärv Kaatsorakunna kandin\nKõrbjärv Pundsu kandin\nKõrkõnijärv\nKõrvõ sulg\nKõvõra järv\nKängämäe sulg\nKülimitü järv\nKüläoro järv\n\nL\nLaihjärv\nLalli soodiq\nLasva järv\nLaustoja lump\nLautri järv\nLinnasjärv\nLuhtõ järv\n\nM\nMikeli järv\nMikeli Väikenejärv\nMudajärv Kurõkivi kandin\nMudajärv Pundsu kandin\nMunakülä järv\nMustakao lump\nMustjärv Oravamõisa kandin\nMustjärv Siksälä kandin\nMutsu järv\nMäenurmõ lump\nMäestjärv Tammsaarõ kandin\nMäeveski järv\nMägialonõ järv\nMärä järv\nMöldri londsik\n\nN\nNoodasjärv\n\nO\nOrava järv Oravamõisa kandin\nOroniidü lump\n\nP\nPaali järv\nPabosuu lump\nPahijärv\nPalandniidü lump\nPalandulump\nPalanusuu lump\nPedejä järv\nPedäjämäe lump\nPiiroja järv\nPiitreveski sulg\nPikäsuu lump\nPlessi järv\nPreeksa järv\nPulli järv\nPundsu järv\nPuustuslump\nPõrstõ järv\nPältri järv\nPärgi lump\n\nR\nRitska järv\nRoodsi sulg\n\nS\nSaarjärv Miss'o kandin\nSaarõniidü lump\nSika sulg\nSolda järv\nSuujärv Savioja kandin\nSuulätte lump\nSuur Kasvandulump\nSõdaalonõ järv\n\nT\nTabina järv\nTahojärv\nTammõlump\nTegova järv\nTiidujärv\nTiisleri land\nTika järv\nTs'opasuu järv\nTsäpsi järv\n\nU\nUbasuu lump\nUigumäe lump\nUtra lump\nUuri järv\n\nV\nVanigõjärv\nVarsangulump\nViisjärv\nVillapai tiik\nVinegi järv \nVinnora järv\nVuuhjärv\nVäikene Kasvandulump\nVäikene Suujärv\nVäikene Tiidujärv\nVäikojärv\n\nKaeq viil\n\nVõromaa järveq\nVõromaa tõisi kihlkundõ järvi nimekiräq: Hargla - Kanepi - Karula - Põlva - Rõugõ - Räpinä - Urvastõ - Vahtsõliina\n\nVälisligiq\n\nAoluulidsõ Võromaa paiganimmi teedüskogo\n\nNimekiräq","num_words":276,"character_repetition_ratio":0.05,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.164,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tilsi%20m%C3%B5isa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tilsi mõisa (sks. k. Tilsi) oll' perismõisa Põlva kihlkunnan põrõhõlladsõ Laheda valla alal. Mõisa jaeti ärq Väimälä mõisast 1749. a. Mõisahuunõq ommavaq Tilsi külän.\n\nInemiseq\n\nEdimäne umanik oll' von Schillingi tütär Mülleri Charlotte Amalie.\n1765 ost' mõisa Schmidti Johann Jacob.\n1833-1919 oll' mõisa von Rothõ käen.\n1889-1919 oll' perämädses umanigus Rothi Woldemar Friedrich.\n\nHuunõq\n\nPikk ütekõrdnõ puust härbän om ehitet mitmõn jaon. Vanõmbaq osaq võivaq ollaq perit 18. aastagasaast, lõpligu kujo sai hoonõq 19. aastagasaa tõsõl poolõl. Tii ja Tilsi Pikkjärve vaihhõl om olnuq hulka kõrvalhuunit ja väikene park. Innembide ommaq mõisahuunõq paistunuq järve poolõ, a sinnäq ette ommaq puuq kasunuq. Vana Tarto-Võro tii päält lätt Tilssi 3 km pikkunõ tii, mink perämädseq paarsada miitret ommaq tsihtnüq õkvalt päähuunõ keskpaika. \n\n1921. aastagast pääle oll' mõisahuunõn latsikodo. Ku 1978. a. ehitedi sinnäqsamma kõrvalõ latsikodo vahtsõnõ hoonõq, jäiväq mõisahuunõq tühäs. Alalõ om püsünü illos väreht ja mitmõq kõrvalhuunõq, midä om sõski ümbre ehitet.\n\nKar'amõisaq\n\nSiastõ\nOti\nVana-Valsi\nVahtsõ-Valsi\n\nKaeq viil\n\nPõlva kihlkunna mõisaq\n\nVälisllingiq\n\nTilsi mõisa kotsilõ või kaiaq Eesti mõisaportaalist\n\nMõisaq","num_words":161,"character_repetition_ratio":0.045,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.214,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Peri%20m%C3%B5isa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Peri mõisa (sks. k. Perrist) oll' perismõisa Põlva kihlkunnan põrõhõlladsõ Põlva valla maiõ pääl. Mõisa maaq ostõtiq 1530. a. Tõdu mõisa umanigult Tödweni Jürgenilt. Taast ku hindäperi mõisast om edimäne tiidüs 1544. aastagast, ku umanigus sai piiskopkunna foogt Stakelbergi Peter. Mõisahuunõq jääseq Peri küllä Võro-Põlva tiist üte kilomiitre hummogu poolõ.\n\nInemiseq\n\n1544 sai umanigus Stakelbergi Peter.\n1718 läts' mõisa Glasenappi perekunna umandustõ.\n1863 ost' mõisa Radloffi Bruno.\n1899-1919 oll' umanik Lilienfeldi Edward.\n\nHuunõq\n\nMõisasüä oll' 18. aastagasaa lõpun vällä ehitet väikene, a stiilne baroknõ kompleks. Täämbädses om puust baroknõ päähoonõq häönüq. Väikon pargin ommaq mitmõq alalõpüsünüq kõrvalhuunõq, muuhulgan stiilne kolmõ kaarõga ait. Aida katussõl om tuulõlipp aastagaarvoga 1777. \n\n20. aastagasaa lõpun oll' Peri kolhoosikeskus, minkperäst om mõisasüämehe ja tuu ümbre ehitet pall'o vahtsit elo- ja majandushuunit.\n\nKar'amõisaq\n\nAndrõ\nTromsi\n\nKaeq viil\n\nPõlva kihlkunna mõisaq\n\nVälisllingiq\n\nPeri mõisa kotsilõ või kaiaq Eesti mõisaportaalist\n\nMõisaq","num_words":134,"character_repetition_ratio":0.055,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.213,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Lahok%C3%BCl%C3%A4%20%28Laheda%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lahokülä om külä Põlva kihlkunnan Laheda vallan Võro-Põlva tii veeren (Põlvahe 7 km, Võrolõ 18 km). Külän om kümmekund elämist ni tä jääs suurõsttiist hummogu poolõ. Lahoküläst põh'a poolõ jääs Andre külä, hummogu poolõ Sika külä, lõuna poolõ Himmakülä ja õdagu poolõ Koiolakülä. Külän om Kööbi bussipiätüs.\n\nAolugu\n\nHuvitavat kaemist\n\nKuulsambaq inemiseq\n\nKaeq viil\n\nPõlva kihlkunna küläq\nLaho külä\n\nPõlva kihlkunna küläq\nLaheda vald","num_words":62,"character_repetition_ratio":0.104,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.191,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Naruskik%C3%BCl%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Naruskikülä om külä Põlva kihlkunnan Laheda vallan. Külän om paarkümmekund elämist. Naruskiküläst põh'a poolõ jääs Sika külä, hummogu poolõ Viinakualaan, lõuna poolõ Vana-Koiola mõts ni õdagu poolõ Ortuskülä ja Himmakülä. Külä õdagupoolitsõs piiris om Peri uja.\n\nKaeq viil\n\nPõlva kihlkunna küläq\n\nLätteq \n\nPõlva kihlkunna küläq\nLaheda vald","num_words":47,"character_repetition_ratio":0.121,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.174,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Koiolak%C3%BCl%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Koiolakülä om külä Põlva kihlkunnan Laheda vallan. Külä om Orajõõ keskjoosul ürgoro viiri pääl. Külän om paarkümmend elämist. Koiolaküläst põh'a poolõ jääs Meemaskülä, hummogu poolõ Himmakülä, lõuna poolõ Vardja külä ja õdagu poolõ Vedo külä.\n\nAolugu\n\nKoiolakülä kotussõ pääl ommaq inemiseq elänüq vähämbält 5000 aastakka. Koiolakülän om kolm kivikalmõ kotust ja om lövvet 9 kääbäst.\n\nHuvitavat kaemist\n\nKuulsambaq inemiseq\n\nKoiolaküläst om perit arkeoluug Kiristaja Arvis.\n\nInnemuistinõ jutt\n\nKuis Vanapakan pöksegaq ja nõnarätikugaq kivva kand'\n\nPõlva kihlkunnah Pragi (mõisa)vallah Koiolaküläh IIvani talo nurmõh om kolm kivivarõmat, minkast rahvajutt niimuudu pajatas. Kõrra võtnuq Vanapakan hindäle nõvvos Koiolakülä ligidäle nurmõ pääle ütte templit vai liina asotadaq, koh tä kõgõ uma suguseldsigaq võinuq elläq. Tuu kotus olnuq katõ suu vaihhõl ja tuuperäst tälle väega miiltpite. Lännüq kah sõs tõnõ mehekene ehitüses kivva tuuma, agaq et täl parõmpat kivvavidämise abinõvvo olõ-s olnuq, sõs võtnuq tä pöksiq jalast ärq ja ajanuq mõlõmbaq seereq kivva täüs. Agaq sõski arvanuq Vanapakan, et tuu kuurma ütes kõrras viiäq viil pall'o väikene om. Võtnuq sõs uma nõnarätiku kah karmanist vällä, ollaq tuu kivva täüs laat'nuq, otsaq kokko sõlmanuq ja sõs nuuq niguq pähklikeseq käe otsa võtnuq, pöksiq kah kivvagaq ola pääle visanuq ja astnuq sõs õigõq tulitsõhõ Koiolakülä poolõ. Saanuq tä parajahe Iiivani talo nurmõ pääle, laulnuq joba külä kikkaq. Vanalpaganal prahvatanuq pöksiseereq lahki ja kõik kiviq sadanuq suurõ mürinägaq kattõ rukka maaha, kuna nõnarätikust maaha sadanuisist kivvast kolmas ruga saanuq. Tuustsaaniq olõ-iq Vanapakan sinnäq inämp tahtnuq templit ehitämä naata. Nuuq kolm kivivarist ommaq sääl nurmõ pääl viil nätäq, agaq mud'oki teedäq olõ-iq nuuq mitte muud ku vanaq kivikalmõq. Sääntseq jutuq ommaq iks kivikalmidõ kotsilõ.\n\n(Hurda Jakobi rahvaluulõ kogo I 9, 865\/6 (179) - Suurkask A., 1898, võro kiilde pandnu Laanõ Valdis)\n\nKaeq viil\n\nPõlva kihlkunna küläq\n\nPõlva kihlkunna küläq\nLaheda vald","num_words":285,"character_repetition_ratio":0.06,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.183,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Rasmusseni%20Anders%20Fogh","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Rasmusseni Anders Fogh (Anders Fogh Rasmussen, sündünü 1953) om Taani poliitik. 27. märtekuu pääväst 2001 kooni 5. mahlakuu pääväni 2009 oll' tä Taani pääministri. 1. põimukuu pääväst 2009 om tä NATO pääsekretär.\n\nTaani poliitiguq","num_words":27,"character_repetition_ratio":0.118,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.278,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Cherubini%20Luigi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Cherubini Luigi (Luigi Cherubini, 1760-1842) oll' itaalia viiesepp. Tä sündü 14. süküskuu pääväl 1760 ja kuuli 15. urbõkuu pääväl 1842.\n\nVälislink \nLuigi Cherubinist raamatun The Catholic Encyclopedia\n\nItaalia inemiseq\nItaalia viiesepäq","num_words":26,"character_repetition_ratio":0.123,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.263,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kur%C3%B3w","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kurów om külä Lõunahummogu-Poolan, Puławy ja Lublini vaihõl, Kurówka jõõ veeren. Kurówin elli 2006. aastagal 2782 inemist.\nPoola küläq","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.239,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Schwartzi%20Johann%20Georg","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Schwartzi Johann Georg (Johann Georg Schwartz, 1793-1874) oll' usu- ja haridustegeläne, kiä suurõmba jao umast elost elli ja tüüt' Põlvan. Tä and' vällä uma ao kotsilõ välläpaistva säitsmejaolidsõ kooliraamatidõ ria \"Koli-ramat\", noist säitsmest jaost kirot' esiq kolm. Nuuq raamadoq pand' tä kirja lõunaeesti keelen, avaldamises panti nuuq põh'aeesti kiilde ümbre. Lõunaeesti keelen om ilmunu timä kirotõt lugõmisõraamat \"Eesti Laste sõbber\". Rahva hulgan kutsuti tedä Edimäne Varts vai Vana Varts. Peräst tedä olliq Põlvan kerkoopõtajaq timä poig Johann Georg (1868-1903) ja pujapoig Johann Christoph (1903-1933).\n\nSchwartz kirot' üles võro keele sõnno ja saat' noid Faehlmannilõ, Kreutzwaldilõ ja Wiedemannilõ. Tä oll' Kreutzwaldi hää sõbõr, timä Põlva koton vai Põlva pargin mängeq nääq tihtipääle malõt ja arodiq ilmaasjo. Schwartzi aol 1822. aastagal saivaq Põlva kihlkunna inemiseq hindäle priinimeq. Noid võisõvaq nääq esiq vabalt valliq.\n\nElokäük\n\nSchwartzi Johann Georg sündü 25. piimäkuu pääväl 1793 Riian, kuuli 19. urbõkuu pääväl 1874 Põlvan nink om matõt Põlva kalmuaida.\n\nPereh\n\nEsä: Schwartzi Johann Bernhard, latsi var'opaiga sekretär, ildampa Riia raeherr\nImä: Schwartzi (Gericke) Christine Amalie\nNaasõq: \nSchwartzi (Ditmari) Anna (kuuli 1832), laulatõt 13. piimäkuu pääväl 1817\nPoig Voldemar, Põlva kihlkunnakohtunik\nSchwartzi (Feldmanni) Agatha (kuuli 1850), laulatõt 7. piimäkuu pääväl 1837\nPoig Johann Georg (1838-1903), 1866 võtt' naasõs Karowi Helene\n\nHaridus\n\n1800-1804 Riia tuumkuul \n1804-1811 Riia Ringkunna Gümnaasium\n1812-1814 oppõ Tarto ülikoolin teoloogiat, lõpoeksämi tekk' 1918\n\nTüükotussõq\n\n1814 kodooppaja Ruhjan, Lätin\n1814-1820 kodooppaja Vändra mõisan von Ditmari Woldemari man\n1820-1838 abiopõtaja Põlvan\n1838-1868 kerkoopõtaja Põlvan\n1840-1849 vaimolik koolirevident\n1849-1952 Võromaa praavuski kotussõtäütjä\n\nÜtiskundlinõ tegevüs\n\nOll' Opat Eesti Seldsi liigõq aastagast 1859.\n1840 tekk' tä Põlvahe karskusseldsi, miä oll' edimäne umataolinõ terven Eestin ja midä kutsuti Kasinus-seldsis. Seldsin oll' päält 1000 liikmõ. Schwartz võtt' 1036-lt inemiselt sõna, et nuuq inämb viina ei juuq. Tuud sõnna ollõv murdnuq õnnõ 16 inemist.\n\nTeossõq\n\n\"Lühhikenne öppetus öigest kirjotamissest\", Tarto, 1852\n\"Wisika, ehk öppetus lodud asjade issewisidest ja wäggedest\", Tarto, 1855\n\"Sündinud asjade juttustaminne\", Tarto, ilmu katõn jaon, 1858 ja 1861\n\"Saksakeele Õpimise-raamat\", Tarto, 1866\n\"Eesti Laste sõbber\", Tarto 1873, 2. tr. 1875\n\nTunnustusõq\n\n1858 kuldrist\n\nMälehtüse hoitminõ\n\n1991 - mälehtüskivi Schwartzilõ ja Oldekopi Gustavilõ Põlva kerikaia takan, järve puul.\n\nVõromaa inemiseq","num_words":308,"character_repetition_ratio":0.057,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.263,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Koli-ramat","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Taa artikli kõnõlõs Põlva kerkoopõtaja Schwartzi toimõndõt kooliraamatist. Vändra kerkoopõtaja Körberi toimõndõt kooliraamatidõ kotsilõ kaeq artiklit \"Koli-ramat\" (Körber).\n\nKoli-ramat om Põlva kerkoopõtaja Schwartzi Johann Georgi toimõndõt ja 1852-1861 anonüümselt ilmunu säitsmeosalinõ eestikeelitside kooliraamatidõ rida, miä oll' mõtõld oppajilõ käsiraamatis ni kihlkunnakooli- ja seminäriopilaisilõ oppõraamatis. Nuuq raamadoq anniq oppõtüü jaos inämb ja mitmõkülgsempä matõrjaali ku varatsõmbaq kooliraamadoq, eriti reaalainidõ osan. Raamadoq olliq kirotõduq nii, et nääq avitanuq ette val'mista tulõvaisi põllomiihi.\n\nEdimäne jago: \"Lühhikenne öppetus öigest kirjotamissest\", Schwartzi Johann Georg, Tarto, 1852\nTõnõ jago: \"Arwamisse ehk rehkendamisse ramat\" üten maamõõtmisõ oppusõgaq, Jõhvi kerkoopõtaja Meyer ja maamõõtja Brasch, Tarto, 1852\nKolmas jago: \"Öppetus Jummala lomadest, mis Ma peäl on\", Võro kerkoopõtaja Lossius, Tarto, 1853\nNeläs jago: \"Lühhikenne öppetus terwisse hoidmissest\", Kreutzwaldi Friedrich Reinhold, Tarto, 1854\nViies jago: \"Keograhwi, ehk öppetus Ma-ilma surussest ja Ma-ilma madest\", Otõmpää kerkoopõtaja Kauzmann ja Pärnu kerkoopõtaja Schultz, Tarto, 1854\nKuvvõs jago: \"Wisika, ehk öppetus lodud asjade issewisidest ja wäggedest\", Schwartzi Johann Georg, Tarto, 1855\nSäitsmes jago: \"Sündinud asjade juttustaminne\", Schwartzi Johann Georg, Tarto, ilmu katõn jaon, 1858 ja 1861\n\nKolmanda, neländä ja viiendä jao tõnõ trükk ilmu 1860. Mõnõq jaoq jäiväq tarvitusõlõ pikembäs aos, näist ilmu kuni 6 trükkü.\n\nRaamatidõ riaq\nEestikeelidseq raamaduq\nKooliraamaduq","num_words":186,"character_repetition_ratio":0.1,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.198,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Koli-ramat%20%28K%C3%B6rber%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"\"Koli-ramat\" oll' Vändra kerkoopõtaja Körberi Carli toimõndõt ja 1854 anonüümselt ilmunu eestikeelitside vallakooliraamatidõ rida.\n\n\"Arwamisse ehk rehkendamisse ramat, mis koli-laste kassuks on üllespandud\", Gebhardt, 1854\n\"ABD-ramat\", Körberi Carl, 1854\n\"Lühhikenne öppetus wanna ja ue Testamenti ramatuttest, ja Luggemissed\", Körberi Carl, 1854\n\"Wanna ja Ue Testamenti salmid\", Körberi Carl, 1854\n\nKaeq viil\nKoli-ramat\n\nRaamatidõ riaq\nEestikeelidseq raamaduq\n1854 raamaduq\nKooliraamaduq","num_words":53,"character_repetition_ratio":0.119,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.227,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.995,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/H%C3%A4rmsi%20Mihkli","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Härmsi Mihkli (Mihkel Härms, 1874-1941) oll' Eesti edimäne elokutsõlinõ tsirgouurja (ornitoluug), tsirkõ rõngastamisõ ja helü perrä tundmaop'misõ algataja Eestin. Tä sündü Põlva kihlkunnan Vana-Koiola vallan Vanakülän nink kuuli Tarton. \n\nHärmsi Mihkli käve tsirkõ uur'man Valgõl merel, Pamiirin, Iraanin ja muialgi. Tä põh'and' Tarto ülikooli zooloogiamuusõumi Eesti tsirkõ kogo ja pand' kokko Eesti tsirkõ süstemaatilidsõ nimekirä. Kõrrald' tsirkõ kaitsmist (1925 käve Luksõmburgin rahvusvaihhõlidsõl tsirkõ kaitsmisõ kongressil). 1926-1930 oll' rahvusvaihhõlidsõn ornitoloogilidsõn komiteen Eesti esindäjä.\n\nTüükotussõq\n\n1890. aastagil oll' Hellenurmõn Middendorffe tsirgokogo perräkaeja\n1922 Tarto ülikooli zooloogiamuusõumi aotinõ kõrraldaja\n1923-1939 Tarto ülikooli zooloogiamuusõumi konservaatri\n\nTiidüstüü\n\nTsirgo-uur'misreisiq:\n1897 Matsalu lahel\n1898 Kuramaal\n1898 Loodõ-Eestin ja Pakri saari pääl\n1899 Arhangelski kubõrmangon\n1900-1901 Taga-Kaspian, Turkestanin ja Hummogu-Pärsian\n\nJuhõnd' Luudusõuur'jidõ Seldsi tsirgouur'jit.\n\nTeossõq\n\n\"Eesti linnustik\", 1927\n\"Kodumaa kullilised\", 1935\n\"Eesti. Maa, rahvas, kultuur\", 1926 (üts mitmõst autorist)\n\nVõromaa inemiseq","num_words":119,"character_repetition_ratio":0.078,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.23,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Eesti%20kiil","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Eesti kiil om soomõ-ugri kiili õdagumeresoomõ lõunarühmä kiil. Eesti keele lähkümbäq sugulasõq ommaq õdagumeresoomõ keeleq vad'a, lõunõeesti ja liivi kiil.\n\nEesti kiil om imäkeeles umbõs 1,1 mill'onalõ inemisele, kinkast inämbüs (umbõs 900 000) eläs Eestin, kon eesti kiil om riigikeeles. 2004. aastagast om eesti kiil üts Õuruupa Liido ammõtlikkõ kiili. \n\nEestikiilne Vikipeediä oll' 2022. aastaga hainakuun päält 200 000 artikligaq kõiki Vikipeedijide nimekirän 44. kotussõ pääl.\n\nAolugu \nEesti kiil om vällä kujonuq õdagumeresoomõ algkeele põh'aeesti hõimomurdõst, midä kõnõldi edimädse aastatuhandõ aigo seoilmaao Põh'a-Eestin. Eesti kiil om kokko putnuq mitmidõ kiiligaq, naidõ siän ka lõunõeesti keelega, miä kõik kiilt mõotanuq ommaq. Kõgõ rohkõmb om eesti kiil mõotõt alamb- ja ülembs'aksa keelist, midä ülemb klass Eestin kaugu kõnõl'.\n\nEdimädseq üleskirotusõq eesti keelest ommaq ütsiguq sõnaq ja kotussõnimeq. Kõgõ edimäne teedäq üleskirotus om peri Hendriku Liivimaa kroonikast, ku 1215. aastagal ollõv saarlasõq pappi piinanuq ni ütelnüq: Laula! Laula! Pappi!. Põh'aeesti kiräkiil naas' kujjo võtma 16. aastagasaal, ku ilmu lutõri vaimon tettüt usokirändüst. Aastit 1200–1700 peetäs eesti keeleaoluun suuri muutuisi aos. Tuud aigu sündüq kümneq umavaihõl köüdedüq helü- ja vormimuutusõq (tähtsäq ommaq lõpu- ja sisekaoq), miä tegeväq eesti keelest tõisist õdagumeresoomõ keelist erälesaisva keele. Nii sündüq eesti keele kolm pikkusastõnd vai väldet. 18. aastagasaa edeotsa eesti kiil oll' jo struktuuri ja helle poolõst pia sama ku seoilmaao eesti kiil, pääle tuud aigu ei olõq struktuurin muutuisi olnuq.\n\nHelüoppus\n\nVabahelüq \nEesti keelen om ütessä vabahellü: [i], [y], [u], [e], [ø], [ɤ], [o], [æ], [ɑ] ja naid kirotadas tähtiga i, ü, u, e, ö, õ, o, ä, a. Kõiki vabahelle tulõ ette lühkül ja pikäl kujol. Pikäq ütsikvabahelüq (monoftongiq) tulõvaq ette õnnõ päärõhuliisi tsilpe seen.\n\nVabahelle kokkokõla, miä om võro keelen alalõ, om eesti keelest kaonuq: üten sõnan võivaq ollaq ede- ni tagapoolidsõq vabahelüq, nt küla (võro keelen külä).\n\nMooduoppus \nKaeq artiklit Eesti keele mooduoppus.\n\nAstmõvaeldus \nNigu tõisilõgi õdagumeresoomõ ja saami keelile, om eesti keelele loomuperäne astmõvaeldus. Sõnavormõn olõvaq tüvekujoq võivaq tõõnõtõõsõst esiqmuudu ollaq uma astmõ poolõst, tuu tähendäs pikkusastmõ, sisehelle vai mõlõmba poolõst. Tõisildõ üteldäq jagonõs astmõvaeldus eesti keelen katõs alambjaos – laadivaeldusõs ja pikkusvaeldusõs.\n\nAstmõvaeldusõn jagonõsõq tüvekujoq tugõva- ja nõrgaastmõliidsis. Tugõvaastmõlinõ tüvi om hariligult kolmandan välten ja nõrgaastmõlinõ tõõsõn välten. Ku astmõvaih om nätäq tuust, et üten tüvevariandin om peethelü või s, midä tõõsõn olõ-õi, sõs om nõrgaastmõlinõ tuu, kon täüspeethellü vai s-i olõ-õi, ni tuud pikkusastmõst huulmaldaq. Nõrgõmbasminejäs astmõvaeldusõs loetas muutust tugõvalt nõrgalõ astmõlõ, tugõvambasminejäs vastapidist. Nimisõnol om seo nätäq uma- ja osakäänüssest, tegosõnol olõvaaao ütsüse 3. käänüssest. Võro keelen om paralleelis tuud olõvaao ütsüse 1. käänüs, selle et tuu om eesti keelele lähkümb.\n\nNimisõnno käändmine \nNimisõnno om eesti keelen nellä liiki: perisnimisõnaq, arvsõnaq, asõsõnaq ja umahussõnaq ja naaq kõik näütäseq grammatilist arvu (ütsüs vai mitmus) ni käänüst. Eesti keelen om 14 käänüst: kolm grammatilist käänüst (kolm edimäist), kuus kotussõkäänüst ja viis adverbilist käänüst. Mõnikõrd loetas käänüsses ka viisikäänüst (nt paljajalu, meritsi), a säänest vormi saa moodustaq õnnõ ütsikist sõnost, tuuperäst ei saaq viisikäänüst erälde käänüsses kutsuq.\n\nKaeq viil \n Lõunaeesti kiil\n Võro kiil \n Seto kiil\n Soomõ kiil\n\nLätteq \n\nEesti kiil\nEesti\nKeeleq","num_words":482,"character_repetition_ratio":0.064,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.197,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/V%C3%B5romaa%20kooliq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Võromaa kuulõ naati tegemä Roodsi ao lõpun. 1687 võtt' Liivimaa maapäiv vasta kõrra, et ekkä kihlkunda tulõ uma kuul tetäq, kõrralinõ kuulmeistre ammõtihe pandaq ja koolimaa vällä mõõtaq. 1690. aastagil oll' lugu kehv olnuq Kanepi kooliasjogaq ja Urvastõn ollõv koolimaa vilets olnuq, a muial Võromaal oll' koolioppus pääle naanuq.\n\nHargla kihlkunna kooliq\nKanepi kihlkunna kooliq\nKarula kihlkunna kooliq\nPõlva kihlkunna kooliq\nRõugõ kihlkunna kooliq\nRäpinä kihlkunna kooliq\nUrvastõ kihlkunna kooliq\nVahtsõliina kihlkunna kooliq\nVõro liina kooliq\n\nKirändüs\n\n Reimanni Nele, \"Võromaa kodolugu\", Võro Instituut, Võro, 2004\n\nVõromaa\nKooliq","num_words":84,"character_repetition_ratio":0.148,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.187,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/P%C3%B5lva%20kihlkunna%20kooliq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Põlva kihlkunna kuulõ nimekiri lugõ üles Põlva kihlkunna kooliq.\n\nKeskkooliq\n\nParksepä Keskkuul\nPõlva Keskkuul\nPõlva Ütisgümnaasium\n\nPõhikooliq\n\nJohannese Kuul Rosmal\nKauksi Põhikuul\nKääpä Põhikuul\nMoostõ Põhikuul\nTilsi Põhikuul\n\nAlgkooliq\n\nMammastõ Latsiaid-Algkuul\n\nErivajaduisiga latsi kooliq\n\nRoosi Kuul\n\nKutsõkooliq\n\nVõromaa Kutsõhariduskeskus\n\nHuvikooliq\n\nPõlva Muusigakuul\nPõlva Kunstikuul\nPõlva Spordikuul\n\nVanaq kooliq\n\n(Kooliq, miä ommaq uma tüü lõpõtanuq.)\nPõlva köstrikuul\nPõlva kihlkunnakuul\nPõlva tütärlatsi kihlkunnakuul\nPõlva õigõusu kihlkunnakuul\nAdistõ kuul\nHimmastõ Algkuul\nJaanimõisa kuul\nJoosu kuul\nKarilatsi kuul\nKiuma kuul\nMõtstõ kuul\nNavi kuul\nPartsi kuul\nPauli kuul\nPragi kuul\nSika kuul\nTsolgo kuul\nTännässilmä kuul\nVanakülä kuul\nVana-Koiola kuul\nVarbusõ kuul\nVäimälä kuul\n\nKaeq viil\n\nVõromaa kooliq\n\nNimekiräq\nPõlva kihlkunna kooliq","num_words":108,"character_repetition_ratio":0.104,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.153,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Hargl%C3%B5%20kihlkunna%20kooliq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Harglõ kihlkunna kuulõ nimekiri lugõ üles Harglõ kihlkunna kooliq.\n\nPõhikooliq\n\nHarglõ Põhikuul\nMõnistõ Kuul\n\nAlgkooliq\n\nKoikkülä Latsiaid-Algkuul\n\nKaeq viil\n\nVõromaa kooliq\n\nNimekiräq\nHarglõ kihlkunna kooliq","num_words":25,"character_repetition_ratio":0.176,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.159,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kanepi%20kihlkunna%20kooliq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kanepi kihlkunna kuulõ nimekiri lugõ üles Kanepi kihlkunna kooliq.\n\nKeskkooliq\n\nKanepi Gümnaasium\n\nPõhikooliq\n\nKruutusõ Põhikuul\nSabõrna Põhikuul\nValgjärve Põhikuul\n\nAlgkooliq\n\nPõlgastõ Latsiaid-Algkuul\n\nKaeq viil\n\nVõromaa kooliq\n\nNimekiräq\nKanepi kihlkunna kooliq","num_words":30,"character_repetition_ratio":0.157,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.152,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Karula%20kihlkunna%20kooliq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Karula kihlkunna kuulõ nimekiri lugõ üles Karula kihlkunna kooliq.\n\nPõhikooliq\n\nLüllemäe Põhikuul\n\nAlgkooliq\n\nKaagjärve Latsiaid-Algkuul\n\nKaeq viil\n\nVõromaa kooliq\n\nNimekiräq\nKarula kihlkunna kooliq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.175,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.157,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/R%C3%B5ug%C3%B5%20kihlkunna%20kooliq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Rõugõ kihlkunna kuulõ nimekiri lugõ üles Rõugõ kihlkunna kooliq.\n\nKeskkooliq\n\nVarstu Keskkuul\n\nPõhikooliq\n\nHaani-Ruusmäe Põhikuul\nKrabi Põhikuul\nLepistü Põhikuul\nPikäkannu Põhikuul\nPuiga Põhikuul\nRõugõ Põhikuul\n\nAlgkooliq\n\nLeevi Algkuul\n\nKaeq viil\n\nVõromaa kooliq\n\nNimekiräq\nRõugõ kihlkunna kooliq","num_words":36,"character_repetition_ratio":0.146,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.155,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/R%C3%A4pin%C3%A4%20kihlkunna%20kooliq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Räpinä kihlkunna kuulõ nimekiri lugõ üles Räpinä kihlkunna kooliq.\n\nKeskkooliq\n\nRäpinä Ütisgümnaasium\n\nPõhikooliq\n\nMehikuurma Põhikuul\nRuusa Põhikuul\nVilustõ Põhikuul\n\nAlgkooliq\n\nNaha Algkuul\n\nKutsõkooliq\n\nRäpinä Aianduskuul\n\nHuvikooliq\n\nRäpinä Muusigakuul\n\nKaeq viil\n\nVõromaa kooliq\n\nNimekiräq\nRäpinä kihlkunna kooliq","num_words":36,"character_repetition_ratio":0.155,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.154,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Urvast%C3%B5%20kihlkunna%20kooliq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Urvastõ kihlkunna kuulõ nimekiri lugõ üles Urvastõ kihlkunna kooliq.\n\nKeskkooliq\n\nAntsla Gümnaasium\n\nPõhikooliq\n\nKuldri Põhikuul\nOsula Põhikuul\nSõmmõrpalo Põhikuul\nUrvastõ kuul\n\nAlgkooliq\n\nLusti Algkuul-Latsiaid\n\nKutsõkooliq\n\nVana-Antsla Kutsõkeskkuul\n\nHuvikooliq\n\nAntsla Muusigakuul\n\nKaeq viil\n\nVõromaa kooliq\n\nNimekiräq\nUrvastõ kihlkunna kooliq","num_words":38,"character_repetition_ratio":0.134,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.153,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vahts%C3%B5liina%20kihlkunna%20kooliq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vahtsõliina kihlkunna kuulõ nimekiri lugõ üles Vahtsõliina kihlkunna kooliq.\n\nKeskkooliq\n\nMiss'o Keskkuul\nVahtsõliina Gümnaasium\n\nPõhikooliq\n\nOrava Põhikuul\nVahtsõliina Internaatkuul\n\nAlgkooliq\n\nViitka Algkuul\n\nHuvikooliq\n\nVahtsõliina Muusigakuul\n\nKaeq viil\n\nVõromaa kooliq\n\nNimekiräq\nVahtsõliina kihlkunna kooliq","num_words":33,"character_repetition_ratio":0.181,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.144,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/V%C3%B5ro%20liina%20kooliq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Võro liina kuulõ nimekiri lugõ üles Võro kooliq.\n\nKeskkooliq\n\nVõro Keskliina Gümnaasium\nVõro Kreutzwaldi Gümnaasium\nVõro Täüskasunuisi Gümnaasium\nVõro Vinne Gümnaasium\n\nPõhikooliq\n\nVõro 1. Põhikuul\nVõro Järve Kuul\n\nHuvikooliq\n\nVõro Muusigakuul\nVõro Spordikuul\n\nKaeq viil\n\nVõromaa kooliq\n\nNimekiräq\nVõro liina kooliq","num_words":40,"character_repetition_ratio":0.154,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.165,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/V%C3%B5romaa%20vallaq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Võromaa valdo nimekiri lugõ üles vallaq, miä ommaq tävveniste vai suurõmpalt jaolt Võromaal. \n\n Liin Võro \n\n Vallaq Antsla vald – Kanepi vald – Põlva vald – Rõugõ vald – Räpinä vald – Valga vald – Võro vald (+ Setomaa vald)\n\nEndised vallaq \nAntsla vald\nHaani vald\nKanepi vald\nKarula vald\nKõllõstõ vald\nLaheda vald \nLasva vald\nMiiksi vald\nMiss'o vald \nMoostõ vald\nMõnistõ vald\nOrava vald \nPõlva vald\nRõugõ vald\nRäpinä vald \nSõmmõrpalo vald \nTaheva vald\nUrvastõ vald\nValgjärve vald\nVahtsõliina vald\nVarstu vald\nVeriora vald \nVõro vald\n\nVõromaa vanaq vallaq\nKunagi Võromaal olnuq vallaq, mink nimeliidsi s'oo ilma aigu inämb olõ-iq.\n\nHargla kihlkund\nSaru vald\nVahtsõ-Roosa vald\n\nKanepi kihlkund\nErästvere vald\nKoorastõ vald\nPõlgastõ vald\n\nKarula kihlkund\nVana-Antsla vald\n\nPõlva kihlkund\nAleksandri vald\nKarilatsi vald\nKioma vald\nKoiola vald\nKähri vald\nMoisekatsi vald\nPeri vald\nTimmo vald\n\nRäpinä kihlkund\nKahkva vald\nToolamaa vald\n\nRõugõ kihlkund\nKasaritsa vald\nKrabi vald\nNursi vald\nPindi vald\nRogosi vald\nSaalusõ vald\nTsooru vald\nVana-Laitsna vald\nVana-Roosa vald\nViitinä vald\n\nUrvastõ kihlkund\nKärgula vald\nLiinamäe vald\nVaabina vald\nVahtsõ-Antsla vald\n\nVahtsõliina kihlkund\nLoosi vald\n\nNimekiräq\nVõromaa","num_words":174,"character_repetition_ratio":0.071,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.187,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vana-Koiola","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vana-Koiola om külä Põlva kihlkunnan Laheda vallan Võro-Põlva tii veeren (Põlvahe 10 km, Võrolõ 15 km). Külän om paarkümmend elämist. Vana-Koiolast põh'a poolõ jääväq Vardja ja Ortuskülä, hummogu poolõ Vana-Koiola mõts, lõuna poolõ Joosu ni õdagu poolõ Lüüsi ja Viuperä küläq. Külä om tekkünüq Vana-Koiola järve viirde. Vana-Koiolan tüütäs algkuul ja kultuurimaja. Külän ommaq Vana-Koiola, Luiga ja Kommõri bussipiätüseq.\n\nAolugu\n\nVana-Koiola järve veeren ommaq inemiseq elänüq 5000 aastakka. Külän oll' umal aol Vana-Koiola mõisa süä. \n\n2006. aastaga põimukuun peeti Vana-Koiolan Kaika suvõülikuuli.\n\nMidä kaiaq tasos\n\nVana-Koiola järv.\n\nKuulsambaq inemiseq\nElektroteknigatiidläne Plaki Paul sündü Vanan-Koiolan.\n\nKaeq viil\n\nPõlva kihlkunna küläq\n\nPõlva kihlkunna küläq\nLaheda vald","num_words":100,"character_repetition_ratio":0.112,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.202,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vardja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vardja vai Vardja mõisa om külä Põlva kihlkunnan Laheda vallan Võro-Põlva tii veeren (Põlvahe 8 km, Võrolõ 17 km, tiist õdagu puul). Külän om paarkümmend elämist. Vardjast põh'a poolõ jääväq Koiolakülä ja Himmakülä, hummogu poolõ Ortuskülä, lõuna poolõ Vana-Koiola ni õdagu poolõ Tilsi. Külän om Vardja järv. Vardjan tüütäs Vardja massinaütistü. Külä hummoguveere pääl ommaq Lemmiku puut ja bussipiätüs. Umal aol oll' Vardjan Vardja mõisa vai Pragi mõisa.\n\nMidä kaiaq tasos\n\nVardja järv\nVardja mõisa\n\nKaeq viil\nPõlva kihlkunna küläq\n\nLätteq \n\nPõlva kihlkunna küläq\nLaheda vald","num_words":84,"character_repetition_ratio":0.097,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.194,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ortusk%C3%BCl%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ortuskülä oll' külä Põlva kihlkunnan Laheda vallan Võro-Põlva tii veeren (Põlvahe 8 km, Võrolõ 17 km, tiist hummogu puul).\n\nKülän oll' kümmekund elämist.\n\nOrtusküläst põh'a poolõ jääs Himmakülä, hummogu poolõ Naruskikülä, lõuna poolõ Vana-Koiola ni õdagu poolõ Vardja.\n\nKaeq viil\n\nPõlva kihlkunna küläq\n\nPõlva kihlkunna küläq\nLaheda vald","num_words":46,"character_repetition_ratio":0.122,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.205,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vedo%20k%C3%BCl%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vedo külä om külä Põlva kihlkunnan Laheda vallan, Orajõõ keskjoosul. Külän ommaq mõnõq elämiseq. Vedo küläst põh'a poolõ jääs Piksõlaan, hummogu poolõ Koiolakülä, lõuna poolõ Tilsi ja õdagu poolõ Mäni külä.\n\nAolugu\n\nMidä kaiaq tasos\n\nKuulsambaq inemiseq\n\nKaeq viil\n\nPõlva kihlkunna küläq\n\nPõlva kihlkunna küläq\nLaheda vald","num_words":47,"character_repetition_ratio":0.121,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.183,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/M%C3%A4ni","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mäni (käänetäs Mänile, Mänil) om külä Põlva kihlkunnan Laheda vallan. Külän ommaq mõnõq elämiseq. Mäni küläst põh'a ja hummogu poolõ jääs Piksõlaan, lõuna poolõ Mustajõõ külä ja õdagu poolõ Sõrõstõ külä.\n\nAolugu\n\nMidä kaiaq tasos\n\nKuulsambaq inemiseq\n\nKaeq viil\n\nPõlva kihlkunna küläq\n\nPõlva kihlkunna küläq\nLaheda vald","num_words":47,"character_repetition_ratio":0.123,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.188,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mustaj%C3%B5%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mustajõõ om külä Põlva kihlkunnan Laheda vallan. Külä om Orajõõ vai Mustajõõ alambjoosul, vana Võro tii veeren. Külän om kümmekund elämist. Mustajõõ küläst põh'a poolõ jääväq Sõrõstõ ja Mäni, hummogu poolõ Tilsi, lõuna poolõ Kruuta külä ja õdagu poolõ Põlgastõ külä.\n\nAolugu\n\nMustajõõ külä perrä sai uma nime Vinne aignõ Mustajõõ külänõvvokogo.\n\nMidä kaiaq tasos\n\nMustajõõ kõrdsi hoonõq\nMustajõõ-Mäni tii veeren om ohvrikivi.\n\nKuulsambaq inemiseq\n\nMustaltjõõlt om perit kunstnik Lepä Lembit.\n\nKaeq viil\nPõlva kihlkunna küläq\n\nLätteq \n\nPõlva kihlkunna küläq\nLaheda vald","num_words":82,"character_repetition_ratio":0.1,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.181,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kruuta","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kruuta om külä Põlva kihlkunnan Laheda vallan. Külä om vana Võro tii veeren, jääs tuust õdagu poolõ. Külän ommaq mõnõq elämiseq. Kruuta küläst põh'a poolõ jääs Mustajõõ külä, hummogu poolõ Koolitarõ külä, lõuna poolõ Lahe külä ja õdagu poolõ Roosi külä. Küläst juusk läbi Orajõgi vai Mustjõgi.\n\nAolugu\n\nMidä kaiaq tasos\n\nKuulsambaq inemiseq\n\nKaeq viil\n\nPõlva kihlkunna küläq\n\nPõlva kihlkunna küläq\nLaheda vald","num_words":63,"character_repetition_ratio":0.11,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.188,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tilsi%20%28Laheda%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tilsi om külä Põlva kihlkunnan Laheda vallan. Külä jääs suurõmbalt jaolt Pikkjärve ja Kõrbjärve vaihhõlõ. Külän eläs mõnisada inemist. Tilsist põh'a poolõ jääs Vedo külä, hummogu poolõ Vardja ja Viuperä külä, lõuna poolõ Koolitarõ külä ja õdagu poolõ Mustajõõ külä. \n\nTilsin om Laheda vallamaja, kuul, latsikodo, raamatokogo ja kats puuti.\n\nMidä kaiaq tasos\n\nTilsi mõisa huunõq ja park\nII ilmasõan hukkasaanuisi ütishaud Tilsi mõisa pargin\nPikkjärv\nKõrbjärv\n\nKaeq viil\nTilsi\nPõlva kihlkunna küläq\n\nLätteq \n\nPõlva kihlkunna küläq\nLaheda vald","num_words":79,"character_repetition_ratio":0.092,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.181,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Koolitar%C3%B5%20k%C3%BCl%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Koolitarõ külä vai Palokülä om külä Põlva kihlkunnan Laheda vallan. Külän ommaq mõnõq elämiseq. Koolitarõ küläst põh'a ja hummogu poolõ jääs Tilsi, lõuna poolõ Suurkülä ja õdagu poolõ Kruuta külä.\n\nAolugu\n\nHuvitavat kaemist\n\nKuulsambaq inemiseq\n\nKaeq viil\n\nPõlva kihlkunna küläq\n\nPõlva kihlkunna küläq\nLaheda vald","num_words":45,"character_repetition_ratio":0.125,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.178,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Viuper%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Viuperä om külä Põlva kihlkunnan Laheda vallan. Külän ommaq mõnõq elämiseq. Viuperä küläst põh'a poolõ jääs Vardja, hummogu poolõ Vana-Koiola, lõuna poolõ Lüüsi külä ja õdagu poolõ Tilsi.\n\nAolugu\n\nMidä kaiaq tasos\n\nKuulsambaq inemiseq\n\nKaeq viil\n\nPõlva kihlkunna küläq\n\nPõlva kihlkunna küläq\nLaheda vald","num_words":44,"character_repetition_ratio":0.129,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.188,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/L%C3%BC%C3%BCsi%20%28Laheda%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lüüsi om külä Põlva kihlkunnan Laheda vallan. Külän ommaq mõnõq elämiseq. Lüüsi küläst põh'a poolõ jääs Viuperä külä, hummogu poolõ Vana-Koiola külä, lõuna ja õdagu poolõ Suurkülä.\n\nAolugu\n\nHuvitavat kaemist\n\nKuulsambaq inemiseq\n\nKaeq viil\n\nLüüsi\nPõlva kihlkunna küläq\n\nPõlva kihlkunna küläq\nLaheda vald","num_words":43,"character_repetition_ratio":0.122,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.182,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Meltssaar%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Meltssaarõ om külä Põlva kihlkunnan Laheda vallan. Külän ommaq mõn��q elämiseq. Meltssaarõ küläst põh'a poolõ jääs Suurkülä, hummogu poolõ Joosu, lõuna poolõ Parksepä ja õdagu poolõ Kanariku külä.\n\nAolugu\n\nMidä kaiaq tasos\n\nKuulsambaq inemiseq\n\nKaeq viil\n\nPõlva kihlkunna küläq\n\nPõlva kihlkunna küläq\nLaheda vald","num_words":44,"character_repetition_ratio":0.126,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.177,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/M%C3%B5rgi%20%28Laheda%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mõrgi (käänetäs Mõrki, Mõrgih) om külä Põlva kihlkunnan Laheda vallan. Külän om kümmekund elämist. Mõrgi küläst hummogu poolõ jääs Olõski külä õdagu poolõ Joosu.\n\nAolugu\n\nHuvitavat kaemist\n\nMõrgi ja Joosu vaihhõlõ jääs vana savikarjäär, kon põrõhõlla om järv.\n\nKuulsambaq inemiseq\n\nKaeq viil\n\nMõrgi\nPõlva kihlkunna küläq\n\nPõlva kihlkunna küläq\nLaheda vald","num_words":51,"character_repetition_ratio":0.104,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.183,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Suurk%C3%BCl%C3%A4%20%28Laheda%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Suurkülä om külä Põlva kihlkunnan Laheda vallan. Külän om paarkümmend elämist. Suurküläst põh'a poolõ jääväq Koolitarõ külä ja Viuperä külä, hummogu poolõ Lüüsi külä, lõuna poolõ Meltssaarõ külä ja õdagu poolõ Lahe külä.\n\nAolugu\n\nSuurkülän om inne Tilssi kolimist olnuq Laheda valla ja inne tuud Musajõõ külänõvvokogo keskus.\n\nKaeq viil\nSuurkülä\nPõlva kihlkunna küläq\n\nLätteq \n\nPõlva kihlkunna küläq\nLaheda vald","num_words":60,"character_repetition_ratio":0.112,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.175,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vana-Koiola%20kuul","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vana-Koiola kuul oll' kuul Põlva kihlkunnan Laheda vallan Vana-Koiola külän. Kuul tüüt' aastagil 1926-2010, tä om olnuq nii algkuul ku ka põhikuul. Vanaq kooli huunõq ommavaq õkvalt Vana-Koiola järve veeren, põh'a puul.\n\nAolugu\n\nNeläklassilinõ Vana-Koiola algkuul naas' tüüle 1926. aastagal Vana-Koiola rendimõisa huunõn. Kooli edimäne juhataja oll' Henno Alfred, kiä tüüt' koolin 1941. aastaganiq. 1946. aastagal tetti kuul säitsmeklassilidsõs, 1962. aastagal katsaklassilidsõs, 1989. aastagal ütsäklassilidsõs, 2001. aastagal jälq kuvvõklassilidsõs algkoolis. 2010. aastagal, ku opilaisi oll' jäänüq väega veitüs, panti kuul kinniq.\n\nKõgõ pikembält oll' kooli juhis Polli Aksel, kiä juhtõ kuuli päält 25 aastaka (1953-1979). Timä aol paranõsi kooli majanduslik olukõrd joudsahe: kuuli panti eelektri, koolimajalõ ehitediq mano vahtsõnõ jago ja süüklahoonõq.\n\n85 aastaga joosul oll' koolil 13 juhti ja päält saa oppaja.\n\nJuhatajaq\n\n1926-1941 Henno Alfred\n1941-1942 Värsi Leida\n1942-1944 Tuulingu Enn\n1944-1952 Raidla Viktor\n01.09.1952-31.10.1952 Seeba Helmut\n01.11.1952-14.12.1953 Juhansoni Aleksander\n15.12.1953-31.08.1979 Polli Aksel\n01.09.1979-31.08.1981 Luiga Heino\n01.09.1981-31.08.1999 Silmä Mai\n01.09.1999-2003 Kuusiku Anne\n2003-2008 Lillemäe Siret\n2008-2010 Laansalu Anneli\n2010 (5 kuud) Toova Ellen\n\nLõpõtajaq\n\nAastil 1949-2000 lõpõt' kooli 545 opilast. Noist tuntumbaq ommaq bioloogiadoktor Saksa Valdur ja mõtsamajandusõ tippspetsiälist Tasso Enn.\n\nKuul ja võro kiil\n\nVana-Koiola koolin om opat võro kiilt ja opilasõq ommaq ossa võtnuq võrokeelitside kirätöie võistluisist. 2005. aastagal peeti kooli man 17. Kaika suvõülikuul.\n\nKaeq viil\n\nVõromaa kooliq\n\nVälislink\n\nVana-Koiola koolist Laheda valla kodolehe pääl\n\nPõlva kihlkunna kooliq","num_words":193,"character_repetition_ratio":0.067,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.309,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pragi%20kuul","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pragi kuul oll' algkuul Põlva kihlkunnan Aleksandri vallan (Vardja\/Pragi mõisan) Koiolakülän. Koolin naati oppama 1812. a. ja sääl opati 1972. aastagani. Koolimaja Orajõõ veeren om alalõ ja sääl eletäs.\n\nAolugu\n\nKuul luudi 1812. a. Pragi mõisa ala käüvän Koiolakülän. \n\n1925. aastagal oll' kuul 2-klassilinõ, sääl oppõ 64 last ja opas' 1 oppaja. \n\n1934. aastagast oll' kuul 5-klassilinõ, 1939. aastagast 6-klassilinõ. \n\n1944. a. oll' opilaisi 69 (noist tütärlatsi 38). Sõs oll' kuul 6-klassilinõ mittetävvelik keskkuul. 1945 oll' opilaisi joba 86 (noist 50 tütärlast) ja kuul oll' 7-klassilinõ, sääl oll' kolm klassikomplekti ja kolm oppajat. Mõnõq aastaq püssü koolilatsi arv 80 ümbre ja oppajit tull' üts mano. 1948.-1949. opiaastagast muudõti kuul 4-klassilidsõs algkoolis, kon oll' 2 klassikomplekti ja 2 oppajat. Opilaisi oll' sõs 43 (20 tütärlast). Säält edesi naas' opilaisi arv kahanõma. 1955 oll' kuul 4-klassilinõ ja 1 klassikomplektiga (16 last ja 1 oppaja). Kuul panti kinniq 1972. a.\n\nJuhatajaq\n\nLõpõtajaq\n\nKaeq viil\n\nVõromaa kooliq\nPragi mõisa\n\nKirändüs \n Esko Enn, Põlvamaa aladelt kadunud koolid 1700-2010 ehk raamat Põlvamaa aladel kunagi olnud koolidest, Põlva, 2010. \n\nPõlva kihlkunna kooliq","num_words":148,"character_repetition_ratio":0.077,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.29,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/V%C3%B5ro%20liina%20vapp","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Võro liina vapi kinnit' Võro liinalõ 4. rehekuu pääväl 1788 Vinne keisrinna Katariina II: \"Vapi pääl om kuldsõ välä pääl kuus ku märk tuust, et ümbre taa liina om küländ pall'o taad puud kasuman.\"\n\nKaeq viil\n\nVõro liina lipp\n\nVälislingiq\n\nVõro vapp Riigikantselei kodolehe pääl\n\nVõromaa vapiq\nEesti vapiq","num_words":47,"character_repetition_ratio":0.017,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.22,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/V%C3%B5ro%20liina%20lipp","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Võro liina lipp om ristküligukujolinõ rohilinõ kangas, mink ülevän ja all veeren om kõllanõ horisontaalnõ riba. Lipu normaalmõõdoq ommaq 1650x1050 mm, pikkusõ ja lakjusõ vaihõkõrd om 11 : 7.\n\nKaeq viil\n\nVõro\nVõro liina vapp\nVõro lipp\n\nVälislingiq\n\nVõro lipp Riigikandsõlei kodolehe pääl\n\nVõromaa lipuq\nEesti lipuq","num_words":44,"character_repetition_ratio":0.02,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.214,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/P%C3%B5lva","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Põlva om liin Põh'a-Võromaa keskosan Orajõõ alambjoosul. Põlva liin om Põlva kihlkunna ja põrõhõlladsõ Põlva maakunna ni Põlva valla keskus. Põlvast om Võrolõ 25 km ja Tartohe 50 km, liinast lätt läbi Tarto–Petseri raudtii.\n\nPõlva liina pindala om 5,46 km². Saisogaq 01.01.2005 elli Põlvan 6440 inemist.\n\nAolugu \n\nTsaariaol oll' Põlva väikene kerkokülä. \n\n1910 panti nukakivi Põlva seldsimajalõ, prõllatsõlõ Põlva Keskraamadukogo huunõlõ. Projektiirjä oll' põllumiis ja ehitüsettevõtja Plado Jaan, ehitüsmeistre oll' J. Sarv Otõmpäält.\n\nEesti Vabariigi saiõn kasvi Põlva joudsahe. Majandustegevüsele and' huugu Tarto-Petseri raudtii valmissaaminõ 1931. a. märtekuun. Suurõmbaq huunõq, miä ehitediq, olliq Põlva Ütispank (1929), majandusütisüse (1932) ja apteegi (1936) huunõq nink Pikka Villavabrik ja Tanningu rõiva- ja värvmistüükoda.\n\n16. põimukuu pääväl 1944 häösi sõatulõn alõvi keskosa: koolimaja, apteek, pastoraat, majandusütisüse maja ja mito puuuti.\n\n1950 alost' 7-klassilidsõ kooli baasil tüüd Põlva Keskkuul, prõllanõ Põlva Ütisgümnaasium.\n\n1965. a. 1. rehekuu pääväl saiq valmis Põlva Piimätuutidõ kombinaadi vahtsõq huunõq. Toodangut naati andma 1966. a. alostusõst.\n\n1980 sai valmis vahtsõnõ Põlva haigla hoonõq (projektiirnüq Väärtnõu Ell).\n\n21. hainakuu pääväl 1984 tetti vallalõ Põlva tervüsespordimaja (põrõhõllanõ Põlva Spordikeskus), 28. piimäkuu pääväl 1991 Põlva Kultuuri- ja Huvikeskus.\n\nPõlva allõv sai liina staatusõ 10. põimukuu pääväl 1993.\n\nMajandus\n\nHaridus ja kultuurielo\n\nKooliq\n\nPõlva liinan om (2006. a. saisogaq) 6 kuuli: \nPõlva Ütisgümnaasium,\nPõlva keskkuul,\nRoosi kuul\nPõlva Muusigakuul,\nPõlva Kunstikuul,\nPõlva Spordikuul.\n\nLatsiaiaq\n\nPõlva Latsiaid \"Mesimumm\" \nPõlva Latsiaid \"Lepätriinu\"\n\nKultuuriasotusõq\n\nPõlva Kultuuri- ja Huvikeskus\n\nKultuurielo\n\nIndsikurmun toimusõq egal suvõl laulu- ja tandsupeoq.\nEga-aastagast eesti rahvamuusigatüütlüisi festivali kõrraldõdiq edimält Põlva Folkfesti nime all Põlva Kultuuri- ja Huvikeskusõn. 2007. aastagast om tedä Moisekatsi Elohelü nime all peet Moostõn. \nPõlva liina päivi peetäs ega aastaga lehekuun. Ega kõrd toosõ pall'o rahvast kokko moodorilda massinidega mäest allasõitminõ. Pääle tuu ommaq Põlva päivil viil kontserdiq, vällänäütüseq jm.\n\nSport\nPõlvan om küländ kõrralinõ staadion ja Mesikäpä Hall, kon saa käsipalli, korvpalli ja võrkpalli mängi. Põlva om kuulsa uma käsipallimiiskunna Serviti poolõst, miä om üts Eesti parõmbit.\n\nMidä kaiaq tasos \n\nPõlva kalmuaid\nPõlva Vabahussõa mälehtüssammas\nIndsikurmu laululava\nPõlva Maarja kerik\n\nKuulsambaq inemiseq\n\nOldekopi Gustav\nSchwartzi Johann Georg\n\nKaeq viil \nKaika suvõülikuul 1994 Põlvan\n\nVälislingiq \n Põlva liina kodoleht\n Põlva FolkFesti kodoleht\n\nLätteq \n\nVõromaa\nEesti liinaq","num_words":326,"character_repetition_ratio":0.051,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.215,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/P%C3%B5lva%20liina%20lipp","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Põlva liina lipp om Eesti Vabariigi valitsõmisütsüse Põlva liina lipp. Lipp om kinnütet 23. vahtsõaastakuu pääväl 1995.\n\nVällänägemine\nLipu pääl om 6 võrdsõ lakjusõga horisontaalsõt triipo: üleväst alatõn rohilinõ, valgõ, sinine, sinine, valgõ, rohilinõ. Kats keskmäst sinist triipo moodustasõq üte laja sinidse riba. Lipu kesken om Põlva liina vapp.\n\nSeletüs\nLipu värmiq tähendäseq linakasvatust. Põlva ümbrüse talopujaq teeneq pikkä aigo lina kasvatamisõga hääd rahha. Tuu raha iist naksiq nääq 19. aastagasaal talla perises ostma. \n\nVärviq sümbolisiirväq: rohilinõ - lina vars, sinine - lina häitseq, valgõ - linakivvust saad toodang.\n\nKaeq viil\nPõlva\nPõlva liina vapp\n\nVälislingiq\nPõlva lipp Riigikandsõlei kodolehe pääl\n\nVõromaa lipuq\nEesti lipuq","num_words":98,"character_repetition_ratio":0.043,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.19,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/P%C3%B5lva%20liina%20vapp","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Põlva liina vapp om Eesti Vabariigi valitsõmisütsüse Põlva liina vapp. Vapp om kinnitet 23. vahtsõaastakuu pääväl 1995.\n\nVällänägemine\nHõbõjõdsõ vapikilbi keskel sais rohilinõ kikas. Vapi ülevän veeren ommaq kats sinist viieharolist häitset. Kikas hoit jään ülesnõstõt jalan (kaardi)keppi, kur'a jalagaq toetas tä neerukujolidsõ rohilidsõ jalgõalotsõ pääle.\n\nSeletüs\nKikas om sümbolinaq katõ tähendüsegaq. Ühelt puult om tä heraldikan vabadusõ sümbol, ja Põlva oll' tagasi tett Eesti Vabariigin edimäne allõv, miä hinnäst liinas kuulut'. Tõsõst külest, eriti üten kaardikepigaq, om (aabitsa)kikas haridusõ ja koolioppusõ sümbol. Põlva liin om vällä kasunu kihlkunnakerko ümbre olnust küläst. Põlva kerkon om pikkä aigo opõtajanaq tüütänüq Eesti haridusaoluun pall'o ärq tennüq Schwartzi Johann Georg, kiä and' vällä kooliraamatidõ joro \"Koli-ramat\", ni Oldekopi Gustav. Pääle tuu ommaq Põlvagaq köüdet olnuq üts rahvusligu liikmisõ juhtõ ja folkloori korjamisõ algataja Hurda Jakob ni eesti rahvusligu pedagoogikatiidüse üts luujit Käisi Johannes. Põlva om pikkä aigu olnuq vähämbält uma ligembä ümbrüse hariduskeskusõs, tan asosi 1688. a. üts katõst Võromaa koolist, 1833 tüüd alostanuq kihlkunnakuul oll' tuul aol edimäne Võromaal. Neeru kujogaq rohilinõ jalgõalone sümbolisiir Põlva liina asomist mitmõ künkä ja Ora ürgoro pervi pääl. Kats sinist viieharolist häitset omaq stiliseerit linahäitsmeq, miä viitasõq linakasutusõlõ. \nTuuga tiinseväq Põlva kihlkunna talopujaq pikkä aigu hääd rahha. Kats häitset sümbolisiirväq viil tuud, et Põlval om kats ossa. Noist üts om kujonõnuq kerkokülä suurõmbas kasumisõl ja tõnõ paar kilomiitrit kavvõmban raudtiijaama ümbre.\n\nKaeq viil\nPõlva\nPõlva liina lipp\n\nVälislingiq\nPõlva vapp Riigikantselei kodolehe pääl\n\nVõromaa vapiq\nEesti vapiq","num_words":237,"character_repetition_ratio":0.052,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.173,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/R%C3%A4pin%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Räpinä om liin Põh'ahummogu-Võromaal Võhandu jõõ alambjoosul. Räpinä liin om Räpinä valla ja Räpinä kihlkunna keskus. Räpinält om Võrolõ 44 km ja Tartohe 64 km.\n\nAolugu\n\nMajandus\n\nHaridus ja kultuurielo\n\nKooliq\n\nRäpinä liinan om (2006. a. saisogaq) 3 kuuli: \nRäpinä Ütisgümnaasium,\nRäpinä Aianduskuul,\nRäpinä Muusigakuul.\n\nLatsiaiaq\n\nKultuuriasotusõq\n\nKultuuriüritüseq\n\nSport\n\nMidä kaiaq tasos\nRäpinä Vabahussõa mälehtüssammas\n\nKuulsambaq inemiseq\n\nIlvesse Aapo\n\nVälislingiq\nRäpinä valla kodoleht\n\nLätteq \n\nVõromaa","num_words":61,"character_repetition_ratio":0.032,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.2,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/R%C3%A4pin%C3%A4%20valla%20lipp","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Räpinä lipp om Eesti Vabariigi valitsõmisütsüse Räpinä valla lipp. Lipp om kinnütet 11. vahtsõaastakuu pääväl 2000.\n\nVällänägemine\n\nRäpinä lipp om vapilipp, mink normaalmõõdoq ommaq 105 x 105 cm.\n\nSeletüs\n\nKaeq viil\n\nRäpinä\nRäpinä vapp\n\nVälislingiq\n\nRäpinä lipp Riigikandsõlei kodolehe pääl\n\nVõromaa lipuq\nEesti lipuq","num_words":40,"character_repetition_ratio":0.062,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.215,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/R%C3%A4pin%C3%A4%20valla%20vapp","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Räpinä vapp om Eesti Vabariigi valitsõmisütsüse Räpinä valla vapp. Vapp om kinnitet 11. vahtsõaastakuu pääväl 2000.\n\nVällänägemine\n\nSinitse, kuusõlõikõlidsõ päütsegaq kilbi pääl om nelä paarinkõdaragaq vesiratas, mink keskel om vesiroosi katsa lehegaq topõlthäidseq - kõik nuuq ommaq hõbõjõdsõq. Häitsme tsõõrik süä om kuldnõ.\n\nSeletüs\n\nKaeq viil\n\nRäpinä\nRäpinä lipp\n\nVälislingiq\n\nRäpinä vapp Riigikantselei kodolehe pääl\n\nVõromaa vapiq\nEesti vapiq","num_words":56,"character_repetition_ratio":0.014,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.18,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/India","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"India Vabariik (hindi keelen Bhārat Ganarājya) om riik Lõuna-Aasian, rahvaarvo poolõst Hiina perän tõõnõ riik maailman. Indian eläs üle mill'ardi inimese, kiä kõnõlõsõq inämb ku sata kiilt. Indial om maapiir Bangladeshi, Myanmari, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga. India suurmeren India ranna lähkün ommaq Sri Lanka ja Maldiiviq.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq\n\nKaeq viil \n Briti India\n India jagaminõ\n\nIndia\nAasia maaq\nAasia riigiq","num_words":66,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.186,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Laheda%20vald","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Laheda vald oll' vald Võromaa keskpaigan. Suurõmb jago Laheda vallast jäi Põlva kihlkunda. Lahe ja Roosi küläq jäiq Kanepi kihlkunda. \n\nEesti umavalitsuisi ümbrekõrraldamisõga 2017. aastagal panti Laheda vald Ah'a, Moostõ, Põlva ja Vastse-Kuuste vallaga kokko ja tetti vahtsõnõ Põlva vald.\n\nKüläq \n\nLaheda vallan oll´ 21 küllä: \n\nHimmakülä - Joosu - Koiolakülä - Koolitarõ - Kruuta - Lahe - Lahokülä - Lüüsi - Meltssaarõ - Mustajõõ - Mõrgi - Mäni - Naruskikülä - Ortuskülä - Roosi - Suurkülä - Tilsi - Vana-Koiola - Vardja - Vedo - Viuperä\n\nKaeq viil \n\n Aleksandri vald\n Mustajõõ külänõvvokogo\n\nVälislink \n\n Laheda valla kodoleht\n\n Laheda vald\nPõlva vald","num_words":79,"character_repetition_ratio":0.054,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.242,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/T%C3%B5%C3%B5lin%C3%B5%20Jeesus%C3%B5%20Kerik","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tõõlinõ Jeesusõ Kerik (traditsioonilidsõn hiina kirän 真耶穌教會) om hindäperi Hiina kerik, miä om saanuq algusõ nelipühikerikust. Kerik luudi Pekingin 1917. Parhilla tüütäs taa 38 maal. Liikmit arvatas ollõv 1,5 mill'onat.\n\n10 sakramenti\n\nPühä Vaim \n\nPühä Vaimu vastavõtminõ, minkast and tunnistust kiiliga kõnõlõminõ, and meile perändüseosa taivadsõn kuningriigin.\n\nRistmine \n\nViiga ristmine om sakrament pattõ maahamõskmisõs et vaim saasiq vahtsõmbas minnäq. Ristmine tulõ läbi viiäq luuduslidsõn elävän viin, näütüses jõõn, meren vai lätten. \n\nRistjä, kiä om joba inne saanuq Pühä Vaimu ristmise, juhatas ristmist Jeesusõ Krõstusõ nimel. Tuu kedä ristitäs tulõ allapoolõ painutõt pääga ja nägo allapoolõ üleni vette kasta.\n\nJalgo mõskminõ \n\nJalgo mõskmisõ sakrament võimaldas Jeesusõga üts ollaq. Tuu tulõtas meile kõikaig miilde armastust, pühädüst, alandlikkust, andisandmist ja tiinmist. Ega inemine, kiä om viiga ristit, piät laskma ummi jalgo Jeesusõ Krõstusõ nimel mõskõ.\n\nArmulaud \n\nArmulaud om sakrament, midä toimõtadas Jeesuse Krõstusõ surma mälehtüses. Tuu võimaldas meil ossa saiaq uma Esändä verest ja ihost nink ollaq timäga kuun nii, et mi saa egävedse elo ja meid pästetäs viimädsel kohtopääväl. Armulauda toimõtadas ega kõrd, ku tuu om võimalik. Armulaual tarvitõdas õnnõ ütte hapõndamata leibä ja viinamar'amahla.\n\nSabat \n\nSabatipäiv, säitsmes nädälipäiv (puulpäiv), om pühä päiv, minka Jummal õnnist' ja pühits'. Tuud peetäs Esändä armust Jumala luumisõtüü ja ärqpästmise mälehtüses, luutõn egävest puhkust tulõvadsõn elon.\n\nJeesus Krõstus \n\nJeesus Krõstus, Sõna, miä sai lihas, kuuli risti pääl patotsidõ lunastusõs, nõssi üles kolmandal pääväl ja läts' üles taivahe. Tä om inemkunna ainugõnõ Pästjä ja ainugõnõ tõõlinõ Jummal.\n\nPühä Piibli \n\nPühä Piibli, miä sais kuun Vanast ja Vahtsõst Tõstamendist, om Jumalast inspireerit, ainugõnõ pühäkirätõtõ ja krõstligu elo standard.\n\nÄrqpästmine \n\nÄrq pästetäs Jumala armust usu läbi. Uskliguq piät tugõma Pühäle Vaimule, et taotlõdaq pühhä ello, avvustaq Jumalat ja armastaq inemiisi.\n\nKerik \n\nTõõlinõ Jeesusõ Kerik, minka põh'and' Esänd Jeesus Krõstus Pühä Vaimu läbi \"illadsõ vihma\" aigu, om tagasi tennüq apostlidõaigsõ tõõlidsõ kerigu.\n\nViimädse päävä kohus \n\nEsändä tõnõ tulõminõ toimus viimädsel kohtopääväl, kui tä tulõ kohot mõistma maailma üle: õigõq saavaq egävedse elo, aga hõelaq mõistõtas egäveste hukatustõ.\n\nRistiusk","num_words":324,"character_repetition_ratio":0.045,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.185,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Laheda%20valla%20lipp","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Laheda valla lipp om Eesti Vabariigi inneskidse valitsõmisütsüse Laheda valla lipp. Lipp om kinnütet 27. urbõkuu pääväl 1995.\n\nVällänägemine\n\nLaheda valla lipp om kruudukujolinõ vapilipp. Normaalmõõdoq ommaq 105 X 105 cm.\n\nKaeq viil\n\nLaheda vald\nLaheda valla vapp\n\nVälislingiq\n\nLaheda valla lipp Riigikandsõlei kodolehe pääl\n\nVõromaa lipuq\nEesti lipuq","num_words":45,"character_repetition_ratio":0.155,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.205,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Laheda%20valla%20vapp","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Laheda valla vapp om Eesti Vabariigi valitsõmisütsüse Laheda valla vapp. Vapp om kinnitet 27. urbõkuu pääväl 1995.\n\nVällänägemine\n\nSinitse kilbi pääl nõsõs alomadsõst serväst hõbõjõnõ vähk. Kuldsõn pähütsin om neli sinist linahäidset.\n\nSeletüs\n\nVapi värmiq ja kujondiq tähistäseq puhast luudust, linakasotust ja sinist savvi. Kuldnõ pähüts viitas Põlva maakunna vapilõ. Linahäitsmide arv märk' valla maiõ pääl olnuq neljä mõisat.\n\nKaeq viil\n\nLaheda vald\nLaheda valla lipp\n\nVälislingiq\n\nLaheda valla vapp Riigikantselei kodolehe pääl\n\nVõromaa vapiq\nEesti vapiq","num_words":75,"character_repetition_ratio":0.065,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.181,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vald","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vald om mitmõn riigin valitsõmisütsüs.\n\nEesti vallaq aoluun \n\nEestin ja tõisil soomõugrilaisi maiõl tähend' skandinaavia lainsõna vald muinasaol ilmselt kas kinkagi puult inämb vai vähämb vägivaldsõlt kehtestet võimo ja võimoalla vai mõnõ paigapäälse autoriteedi mõopiirkunda (tuust aost ommaq ilmselt perit kah sõna vald köüdüsseq võimo ja mõogaq, näütüses liitsõnnon meelevald, vägivald jne). Arvadaq, et erinevält kihlkunnast, es olõq vald kimmäs val'tsõmispiirkund vai -ütsüs. \n\n17. aastagasaal naati vallas nimetämä üte mõisa mano kuuluvit perisorjusõn talopoigõ majapidämiisi, tuu tähendäs üte mõisa võimkunda, inemiisi ja maid. 18. aastagasaal naas' vald tähendämä viil lihtsält talopoigõ kogokunda. Olukõrd muutu peräst perisorjusõ kaotamist 1816 Eestimaal ja 1819 Liivimaal, peräst midä naati tegemä valdo, miä olliq paikliguq val'tsõmisütsüseq; inämbüisi tetti noid mõisidõ kaupa. 1866. aasta vallareformigaq saivaq vallaq mõisast sõltumatus, talopujad saivaq esiq hindäle vallaval'tsusõ (volikogo) valliq. Valimiseq olliq 1917. aastaganiq sõski saisusliguq: peremiheq valisivaq kats, sulatsõq üte kolmandaosa volikogost. Pääle Radokuurevoluts'uuni muutuvaq valimiseq demokraatlikõs, valit koko naati kutsma nõvvokogos, nuuq nimetediq jälq volikogodõs 1926. aastagal. \n\nEdimädse Eesti vabariigi aigu, veitse joba innembgi, vähendediq valdo arvo peris pall'o, et tetäq näid elojovvulidsõmbas ja efektiivsembäs, 1939. aastagas oll' Eestin veitse üle 200 valla. Vallaq püssüväq Eestin 1950. aastaganiq, ku säeti sisse nõvvokogolik val'tsõmiskõrd. 1945–1950 eksistiirseväq valdo allütsüisinäq külänõvvokogoq.\n\nEesti vallaq s'oo ilma aigu \n\nValdo naati tagasi tegemä alatõn 1990. aastagast, ku kolmõ aastaga kestel viidi läbi põh'alik val'tsõmisreform. Külänõvvokogoq nimetediq ümbre valdos ni näid naati kokko pandma. Pääle tuu luudi maavaldado kõrvalõ alõvivallaq, noidõs saivaq alõviq, miä toona liinas saa-s. Mõnõ ao peräst naksivaq tekkümä liino ja maavaldado ütidseq umaval'tsusõq (näütüses Räpinä liina ja valla uma), miä tähend' tuud, et valla territooriumi sisse võisõvaq naata kuuluma liinaq. \n\nKuna valdo suurus, rahva hulk ja elojovvulidsus ommaq üle Eesti väega esiqmuudu, om püüvvet läbi viiäq suurõmbit val'tsõmisreforme, et umaval'tsuisi süsteemi tasakaalustadaq. Nuuq val'tsusõpoolidsõq katsõq ommaq lõppõnuq tulõmusõldaq, agaq umal algatusõl ommaq sõski pall'oq vallaq, liinaq ja alõviq ütsütegaq kokko lännüq ni moodustanuq tugõvampi umaval'tsusütsüisi. Tõõlinõ pretsedent luudi agaq 2005. aastagal, ku Tapa vallas lätsiq kokko Lehtse ja Saksi vald ni Tapa liin ni tuu aoni Järvä maakunna ala kuulunuq Lehtse valla alaq lätsiq Lääne-Viru maakunda.\n\nVõromaa vallaq \n\nRiik","num_words":335,"character_repetition_ratio":0.042,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.186,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/V%C3%B5romaa%20suuq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Võromaa suuq ommaq inämbüisi väikoq ja näid om veidemb ku muial Eestin. Suurõmbaq suuq ommaq Luhasuu (Rõugõ kihlkunnan), Määräastü vai Miilva suu ja Meenikunno suu (Räpinä kihlkunnan) - nuuq ommaq päält 6000 aastaga vanaq. Kõgõ paksõmba turbakihigaq om Vällämäe alonõ suu (Rõugõ kihlkunnan) - 17 miitret. \n\nHargla kihlkunna suuq\nKanepi kihlkunna suuq\nKarula kihlkunna suuq\nPõlva kihlkunna suuq\nRõugõ kihlkunna suuq\nRäpinä kihlkunna suuq\nUrvastõ kihlkunna suuq\nVahtsõliina kihlkunna suuq\n\nKirändüs\n\n Reimanni Nele, \"Võromaa kodolugu\", Võro Instituut, Võro, 2004\n\nVõromaa\nSuuq","num_words":76,"character_repetition_ratio":0.173,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.2,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/R%C3%A4pin%C3%A4%20kihlkunna%20suuq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Räpinä kihlkunna soiõ nimekiri lugõ üles Räpinä kihlkunna suuq. \n\n A E H I K L M N O P R S T V\n\nA\n\nAndrusjärve suu\nAro suu\n\nE\n\nEsäkeste suu\n\nH\n\nHaabaharasuu\nHaidrasuu\nHangõsaarõ suu\nHani suu\nHargiharo suu\nHelsesuu\nHundisuu Lepikeste kandin\nHundisuu Suuhara kandin\nHuul'kidõ suu\nHüdsehavva suu\n\nI\n \nIlmjärve suu\nInghara suu\n\nK\n\nKahkva suursuu\nKaivoniidü suu\nKantsaarõ suu\nKilask\nKirmsi suu\nKondsa Tsõõriksuu\nKondsasuu\nKont'saarõ suu\nKostoperä suu\nKuivamäe suu\nKurt'suu\nKübärdi suu\n\nL\n\nLabassaarõ suu\nLakõsuu\nLebinäpai\nLehesjärv\nLennukisuu\nLiipsaarõ suu\nLikkoja suu\nLinnusuu\nLipõsilla suu\nLombipääsuu\nLoos'kosuu\nLuigasuu\nLäpätepääline\nLättesillasuu\n\nM\n\nMar'asuu\nMeenikunno suu\nMeerapalo suu\nMulgi suu\nMulgi Väikene suu\nMurisuu\nMust'kõsuu\nMäärästü suu Miilva järve kandin\nMäärästü suu Laanõ külä kandin\n\nN\n\nNemvaltsi suu\n\nO\n\nOinasaar\n\nP\n\nPalandusuu Süvähavva kandin\nPalandusuu Sarvõmäe kandin\nPallassilla suu\nPeräjärve suu\nPunni suu\nPurrõtõsuu\nPus'a suu\nPusõmi suu\nPõdrasuu\nPõdõrlompõ mõts\nPõrguhavva suu\n\nR\n\nRahahaudusuu\nRehäjärve suu\nRits'kasuu\nRämmäni suu\n\nS\n\nSaapaniit\nSaarõsuu\nSikamäe Tsõõriksuu\nSikasuu\nSilla suu\nSillasuu\nSopati suu\nSuldsi suu\nSääskeorg\nSükävhavva suu\n\nT\n\nTagamõtsa suu\nTarnalomp\nTarõsaarõ suu\nTerepi suu\nTiigisuu\nTsõõriksuu Võukülä kandin\nTsõõriksuu Jaamamõisa kandin\nTsõõriksuu Haavapää kandin\nTsõõriksuu Vaara kandin\nTsõõriksuu Süvähavva kandin\nTsõõriksuu Ilomõtsa kandin\nTsõõriksuu Hundilaanõ kandin\nTuhapalo\nTurbasuu\nTuudisuu\nTõrduperä suu\nTõrvlaan\nTürmäsuu\n\nV\n\nVaara suu\nVadsakoti suu\nVahesuu Palokülä kandin\nVahesuu Pahtpää kandin\nVõiardi suu\nVõika suu\n\nKaeq viil\n\nVõromaa suuq\n\nVälisligiq\n\nAoluulidsõ Võromaa paiganimmi teedüskogo\n\nNimekiräq\nVõromaa suuq","num_words":235,"character_repetition_ratio":0.081,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.167,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/R%C3%A4pin%C3%A4%20kihlkunna%20k%C3%BCl%C3%A4q","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Räpinä kihlkunna külli nimekiri lugõ üles Räpinä kihlkunna küläq. \n\n A H J K L M N O P R S T V\n\nA\n\nAravu\n\nH\n\nHaavamõtsa\nHaavapää\nHundilaanõ\n\nJ\n\nJaama\nJaamamõisa\nJaanikõstõ\nJõõvaara\nJõõperä\n\nK\n\nKahkva mõisa\nKanassaarõ\nKassilaanõ\nKikka\nKirmsi\nKol'o\nKullamäe\nKurõkülä\nKuuksi\nKõnnu\nKõrvõ\nKöstremäe\nKükä\nKürsä\n\nL\n\nLaaksaarõ\nLaanõ (Miiksi vald)\nLaanõ (Räpinä vald)\nLaho\nLeevaku\nLepikeste\nLepiku\nLihtensteini\nLinte\nLokuta\n\nM\n\nMeerapalo\nMiiksi mõisa\nMiilva\nMõtsavaara\nMägiotsa\nMännisalo\n\nN\n\nNaha\nNiidsiku\nNohipalo\nNulga\n\nO\n\nOrava-Rõsna\n\nP\n\nPahtpää\nPalokülä\nPalopää\nPalo-Pääsnä\nParapalo\nParma\nPihostõ\nPiiri\nPindi (Räpinä vald)\nPriitholmi\nPunni\nPuusta\nPääsnä\n\nR\n\nRaadama\nRaigla\nRebäsmäe\nRihtemõtsa\nRistipalo\nRuusa mõisa\n\nS\n\nSaarõkülä (Räpinä vald)\nSarvõmäe\nSillapää\nSilminitsa\nSuuhara\nSuurõ-Viirksu\nSuusaarõ\nSülgäjä\nSüvähavva\n\nT\n\nTammistu (Miiksi vald)\nTammistu (Räpinä vald)\nTobraotsa\nToolamaa mõisa\nToostõ\nTsirksi\n\nV\n\nVaadimäe\nVaara\nVarõstõ\nVerioramõisa\nVilustõ\nVins'o\nVõiardi\nVõika\nVõukülä\nVäiko-Viirksu\nVändrä\n\nKaeq viil\n\nRäpinä liin - Mehikuurma alõvik - Veriora alõvik - Võõpso alõvik \n\nVõromaa tõisi kihlkundõ külli nimekiräq:\nHargla - Kanepi - Karula - Põlva - Rõugõ - Räpinä - Urvastõ - Vahtsõliina\n\n \nNimekiräq\nVõromaa küläq","num_words":166,"character_repetition_ratio":0.064,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.198,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/P%C3%A4%C3%A4sn%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pääsnä om külä Räpinä kihlkunnan Räpinä vallan Võhandu jõõ veeren. Pääsnä küläst põh'a poolõ jääs Ruuna külä, hummogu poolõ Mõtsavaara külä, lõunõ poolõ Suuhara külä ja õdagu poolõ Hundilaanõ külä.\n\nAolugu\n\nHuvitavat kaemist\n\nKuulsambaq inemiseq\n\nPääsnä küläst om perit matõmaatik, Tarto Ülikooli kavvaaignõ dotsent Parringu Aivo.\n\nKaeq viil\n\nRäpinä kihlkunna küläq\n\nRäpinä kihlkunna küläq\nRäpinä vald","num_words":56,"character_repetition_ratio":0.115,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.172,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Meenikunno%20suu","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Meenikunno suu om suu Räpinä kihlkunna lõunaosan Veriora ja Leevi vaihhõl. Uma 14,5 kruutkilomiitregaq om tä Võromaa üts suurõmbit soid. Suu veeren lõunaõdagu ja lõunahummogu puul ommaq mõhnastiguq, midä kutsutas Meenikunno mäkis. Suun om hulka suusaari (noist suurõmbaq Pikksaar, Pähnisaar ja Suur Kaarnasaar) ja neli järve: noist kõgõ suurõmb om Suur Suujärv, sõs Keskmäne Suujärv nink vähämbäq ommaq Kamarusjärv ja Pähnijärv.\n\nMeenikunno suu om tegünüq umbõs 8000-havva. Turbakihi kõgõ suurõmb paksus om 7,1 m, keskmäne paksus om 2,7 m. \n\n1981 tetti Meenikunno maastigukaitsõala, miä võtt hindä ala suu ja timä ligembä ümbrüse.\n\nKasvoq\nPuiõst kasussõq tan pedäjäq, suukõoq ja paiuq. Haruldaisist kasvõst kasus tan roidpütsk.\n\nEläjäq ja tsirgoq\nMeenikunno suu pääl elässeq Mõtussõq, Tedreq, suukurõq, haukaq ja mitmõq mõtsaeläjäq. Rände aigu piätüseq tan parvi kaupa hahaq haniq ja luigaq.\n\nSuusaarõq\nHans'asaar\nKrandsisaar\nKuivasaar\nKullisaar\nMikusaar\nPalanusaar\nPikksaar\nPähnisaar (vai Meenikund)\nSuur Kaarnasaar\nTuksisaar\nTõrvaahosaar\nVäikene Kaarnasaar\n\nAolugu\n\nMõnõ suusaarõ pääl ollõv muistõhavva inemiseq elänüq. Kõnõldas, et üts Meeni-nimeline miis elänüq Pähnisaarõ pääl. Tuuperäst kutsutavat tuud saart viil Meenikunnos ja suud hinnäst Meenikunno suus. \n\nÜte suusaarõ päält ollõv alostanuq viialonõ palgõst salatii. Salatiid pite lännüq tuu kandi rahvas Põh'asõa aigu suusaarõ pääle pakko. Salatii nakanuq pääle kostkiq Mustajärve mant ja veenüq vällä Leevi ligidäle. Tuud tiid pite ollõv viil mitosada aastakka ildampa hobõsõgaq palkõ vällä veet.\n\nMatkajalõ\n \nSuu veeren om kats RMK matkajilõ ehitet majakõist: hummoguservän Päävämineki maja lõunaservän Liipsaarõ matkaonn. Kummagi man om tulõ tegemise kotus ja Liipsaarõ majakõsõ man viil puust torn. \nMajakõisi vaihhõl om lavvost 2,4 km pikkunõ matkarada.\n\nKaeq viil\nVõromaa suuq\n\nVälislingiq\n\nMeenikunno suu\nMeenikunno matkarada\n\nVõromaa suuq","num_words":257,"character_repetition_ratio":0.063,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.179,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/S%C3%B3lyomi%20L%C3%A1szl%C3%B3","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sólyomi László (ungari keelen: Sólyom László [šoojom laasloo]; sündü 1942) om Ungari jurist ja poliitik. Tä oll' Ungari Vabariigi president 2005. aastaga 5. põimukuu pääväst 2010. aastaga 5. põimukuu pääväni. Tä om käünüq ka Eestin. \n\nUngari poliitiguq","num_words":32,"character_repetition_ratio":0.123,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.262,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kihlkund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kihlkund () nukksuluq\n\nKirävaihõmärgiq Gehewe perrä\n\nGehewe Carl seletäs uman \"Lugõmisõ raamatun\" kirävaihõmärke niimuudu.\n\n, komma. Selle märgi taggan peap luggeja iks weidikesse hõngo hardma, et ta putmata woip eddesi luggeda.\n. punkt. Se märk kässep puhkada. Jooskwa könne om otsan, nink töine hoop allustap. Selleperrast tettas temma perra iks suurt kirja tähte algmisses.\n; pool-punkt. Ei puhhata selle märgi taggan mitte ni kawwa kui punkti man, ent siski petas surembat wahhet kui komma man.\n? küssimisse märki tetäs, kui middagi om küssitu.\n! heikamisse märk tähhendap heikamist ehk immetellemist, nink peap luggeja hääld töstma, kui temmale mannu jõud.\n: kats punkti märgip, et ütte nimmetettu asja nakkatas könnelema, ehk könne käändmist.\n\" jutto-märgikesse tähhendawa, et töise jut ötsekui temma omma suust könneltas, nink kui se jut om löppetetu, sis tettas jälle neid märgikesse wasta.\n() [] klaamre. Neide wahhele pantas sönnu, mes töiste selletamisses ehk ni kui lijas juttus arwatas.\n- jakkaja tettas, kui sönna rea päle ennamb ei sünni ja polele jäep; ehk kui mitto sönna ütte kokko arwatas.\n* tähhendaja juhatap luggejat lehhe allumetse were päle, kos sest asjast ehk sönnast weel middake selletetas\n— mötleja annap luggejale aiga, essi eddesi mötelda.\n\nKaeq viil\nInterpunktsiuun\n\nKiri","num_words":226,"character_repetition_ratio":0.05,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.256,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Hulgateooria","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hulgateooria om matõmaatiga haro, miä uur hulkõ. \n\nHulga (päämidselt külh arvohulga) mõistõt tarvitõdi joba innembki, a teooria luudi 19. aastagasaa lõpun Cantori Georgi töiega. 20. aastagasaal luudi aksiomaatilinõ hulgateooria, miä om sjooilmaaigsõ matõmaatiga alossõs.\n\nHulgateooria\nMatõmaatiga","num_words":34,"character_repetition_ratio":0.08,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.176,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/T%C3%BChi%20hulk","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tühi hulk om matõmaatikan hulk, kon olõ-iq üttegi elonikku. Tühjä hulka tähüstedäs sümboliga .\n\nUmahusõq \n\n Tühi hulk om ega hulga A alambhulk: \n.\n\nKaeq viil \n\n Mittetühi hulk\n\nHulgateooria","num_words":26,"character_repetition_ratio":0.044,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.228,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Hulga%20elonik","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hulga eloniguq vai elemendiq ommaq matõmaatikan nuuq as'aq (objektiq), minkast hulk kuun sais. Üten hulgan või-iq ollaq kattõ ütesugust elonikku. Tuud, ku a om hulga A elonik, märgitäs sümbolidõga .\n\nHulgateooria\n\nru:Множество#Элемент множества","num_words":32,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.189,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Alambhulk%C3%B5%20hulk","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hulga X alambhulkõ hulgas kutustas matõmaatikan säänest hulka, mink elonigõs ommaq kõik hulga X alambhulgaq. Hulga X alambhulkõ hulka tähüstedäs vai 2X. \n\nHulga eka alambhulka K kutustas hulga X alambhulkõ perres.\n\nNäütüs\n\nKui X = {a, b, c}, sõs hulga X alambhulgaq ommaq \n\n (tühi hulk),\n {a}, \n {b},\n {c},\n {a, b},\n {a, c},\n {b, c},\n {a, b, c},\n\nja nii või üteldäq, et hulga X alambhulkõ hulk om\n\nKaeq viil\n\nCantori teorem\n\nHulgateooria","num_words":71,"character_repetition_ratio":0.176,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.305,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Hulk%C3%B5%20kogo","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hulkõ kogo vai hulkõ summa om matõmaatikan sääne hulk, kon ommaq kõik as'aq (eloniguq), miä ommaq noin hulgõn ja ei midägi muud.\n\nVälläseletüs \n\nHulkõ A ja B kogo om hulk , kohe kuulusõq kõik as'aq, miä ommaq kas hulga A eloniguq vai hulga B eloniguq. Tuu tähendäs, et \n\n.\n\nÜletsembält, hulkõ , kon I om määnegi hulk, kogo om hulk , kohe kuulusõq kõik as'aq, miä kuulusõq vähämbält ütte hulgõst \n. Tuu tähendäs, et \n\n.\n\nHulkõ kogo löüdmist nimitedäs näide kokkoarvamisõs. Katõ hulga kokkoarvamisõ arvang üte kimmä hulga X alamhulkõ hulga pääl om tuu hulga katõhaardja umaarvang.\n\nNäütüseq\nTsiko hulk om immisside, kultõ, orikidõ ja põrssidõ hulkõ kogo.\nReaalarvõ hulk om jagoarvõ hulga ja irratsionaalarvõ hulga kogo.\n\nKaeq viil\n\nÜtine osa\nHulgaarvang \n\nhulgateooria","num_words":117,"character_repetition_ratio":0.074,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.217,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/%C3%9Ctine%20osa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hulkõ ütine osa vai hulkõ lõigõq om matõmaatikan sääne hulk, kon ommaq kõik as'aq (eloniguq), miä ommaq kõigin noin hulgõn, ja ei midägi muud.\n\nVälläseletüs \n\nHulkõ A ja B ütine osa om hulk , kohe kuulusõq kõik as'aq, miä ommaq nii hulga A eloniguq kui ka hulga B eloniguq. Tuu tähendäs, et \n\n.\n\nÜletsembält, hulkõ , kon I om määnegi hulk, ütine osa om hulk , kohe kuulusõq kõik as'aq, miä kuulusõq kõikihe hulkõhe \n. Tuu tähendäs, et \n\n.\n\nKatõ hulga ütidse osa löüdmise arvang üte kimmä hulga X alamhulkõ hulga pääl om tuu hulga katõhaardja umaarvang.\n\nKaeq viil\n\nÜtidse osalda hulgaq\nÜtidse osaga hulgaq\nHulkõ kogo\nHulgaarvang \n\nhulgateooria","num_words":103,"character_repetition_ratio":0.088,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.229,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/%C3%9Ctidse%20osalda%20hulgaq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ütidse osalda hulgaq ommaq matõmaatikan sääntseq hulgaq, mink ütine osa om tühi hulk.\n\nNäütüseq\n\nLehmi hulk ja pullõ hulk ommaq ütidse osalda. \nHäie tervidearvõ hulk ja kurjo tervidearvõ hulk ommaq ütidse osalda.\n\nKaeq viil\n\nHulga tükeldüs\nÜtidse osaga hulgaq\n\nhulgateooria","num_words":40,"character_repetition_ratio":0.125,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.179,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/%C3%9Ctidse%20osaga%20hulgaq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ütidse osaga hulgaq vai lõikujaq hulgaq ommaq matõmaatikan sääntseq hulgaq, mink ütine osa olõ-iq tühi hulk.\n\nNäütüseq\n\nVõrokõisi hulk ja kiränikke hulk ommaq ütidse osaga. Sinnäq ütitsehe ossa kuulus näütüses Kauksi Ülle. \nNaturaalarvõ hulga ja paarinarvõ hulga ütine osa om paarin naturaalarvõ hulk ({2, 4, 6,...}).\n\nKaeq viil\n\nÜtidse osalda hulgaq\n\nhulgateooria","num_words":49,"character_repetition_ratio":0.079,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.209,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mittet%C3%BChi%20hulk","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mittetühi hulk om matõmaatigan sääne hulk, kon om vähämbält üts elonik. Tuud, et hulk A om mittetühi, või sümbolidõn kirotaq niimuudu: .\n\nKaeq viil\n\nTühi hulk\n\nHulgateooria","num_words":26,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.203,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Hulga%20t%C3%BCkeld%C3%BCs","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hulga tükeldüs om matõmaatigan tuu hulga jagaminõ mittetühjos ütidse osalda tükes, miä \"katvaq\" terve hulga ärq.\n\nVälläseletüs \n\nhulga X tükeldüs om timä mittetühjo alambhulkõ sääne hulk, et X ega elonik x om täpselt üten noist alambhulgõst. \n\nSamaväärselt või üteldäq, et X alamhulkõ hulk P om X tükeldüs, kui\n\nÜtski P elonik olõ-iq tühi hulk. \nP elonikka kogo om X. (Taa kotsilõ üteldäs mõnikõrd, et P eloniguq cover hulga X ärq.)\nÜtskõik määntse katõ P elonigu ütine osa om tühi hulk. (Üteldäs, et P eloniguq ommaq paarikaupa ütidse osalda.) \n\nHulgateooria","num_words":89,"character_repetition_ratio":0.082,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.212,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Paarikaupa%20%C3%BCtidse%20osalda%20hulgaq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Määntsegiq hulgaq ommaq paarikaupa ütidse osalda, ku ütskõik määntseq kats mittevõrdsõt hulka noist ommaq ütidse osalda.\n\nKaeq viil\n\nHulga tükeldüs\n\nHulgateooria","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.066,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.155,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pini","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pini (kullõq) om kodoelläi. Tedä peetäs soe alamblihis (Canis lupus familiaris) vai ütes pinne perrekunna lihis (Canis familiaris). \n\nPiniq ommaq hääq inemise sõbraq. Pini päämäne tüü om maja valvminõ. Viil om näist api jahipidämise, inemiisi pästmise (nt. viist, lumõst), narkootikidõ otsmisõ ja muu man. \n\nPini tiinüs kest keskmädselt 65 päivä.\n\nPinne nimeq \n\nVanast panti Võromaal pinnele sääntsit nimmi: Muri, Mudi, Muki, Tuks, Taks, Kaaru, Karu, Pati, Kudi, Kuti, Krants, Lond'o, Pond'o, Pun'u, Assu, Reks, Sapi. \n\nVahtsõmbist pini- ja kassinimist või lukõq Võro-Seto tähtraamatust 2008. aastaga pääle.\n\nMõistatuisi pini kotsilõ \nNeli tegeväq asõnd, kats näütäseq tuld, üts heitäs magama? (Pini heitäs magama. Urvastõ kihlkund, 1940.)\nNeli säädväq asõnd, kats näütäseq tuld, üts hiit magama? (Pini. Rõugõ kihlkund, 1896.)\nKõvvõr kuus kooba läve iihn? (Pini hand. Rõugõ kihlkund, 1896.)\nKõvvõr kuusõkõnõ koobasuu pääl? (Pini hand. Harglõ kihlkund, 1921\/7.)\n\nLätteq\n\nKodoeläjäq\nImetäjäq","num_words":133,"character_repetition_ratio":0.067,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.249,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pudsunudsija","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pudsunudsija om puhastusmassin, minka nudsitas põrmandidõ, põrmandurõividõ ja müübli päält, autist jm. purrõ, putsõ, tolmu jm. mustust ja peenembät prahti. Tüütämise aigu tege pudsunudsija kõvva hellü, miä sekäs muid tegemiisi, näütüses televiisori kaemist.\n\nKodomassinaq","num_words":34,"character_repetition_ratio":0.023,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.166,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kass","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kass (Felis catus) om kodoelläi. Tä või ollaq väega karvanõ, a tä või ollaq ka ilma karvulda. \n\nKassi tiinüs kest keskmädselt 62 päivä.\n\nVõromaal võidas kassi kotsilõ üteldäq viil tiide, tiids'u, tsiids'o vai tsiidsi.\n\nKassõ nimeq \n\nVanast panti Võromaal kassõlõ sääntsit nimmi: Ants, Ints, Miisu, Kati, Kiti. Vahtsõmbist kassi- ja pininimist või lukõq Võro-Seto tähtraamatust 2008. aastaga pääle.\n\nKassiq ilokirändüsen \n\nÜts kuulsampi kassist kirotõt jutuisi om prantsusõ kiränigu Perrault' Charlesi kirotõt jutus \"Saapidõga tiide\".\n\nMõistatuisi kassi kotsilõ \nNupp iih, nuul takah, hiirekeldri keskpaigah? (Kass. Põlva kihlkund, 1966.)\nNutt iin, nui takah, hiirekeller keskeh? (Kass. Rõugõ kihlkund, 1889.)\nNudi iin, saivas takan, hiirekeller keskpaigan? (Kass. Urvastõ kihlkund, 1890.)\nTomp iin, toru takan, hiirekarp keskel? (Kass. Kanepi kihlkund, 1896.)\nKerä iih, ora takah, hiirekeldre keskpaigah? (Kass. Räpinä kihlkund, 1875.)\nÜteh otsah ora, tõõsõh kerä, keskpaigah hiirekeldri? (Kass. Setomaa, 1929.)\n\nLätteq\n\nKodoeläjäq\nImetäjäq","num_words":132,"character_repetition_ratio":0.082,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.245,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Hop%C3%B5n","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hopõn om kodoelläi, kinka saa ratsutaq ja tüüd tetäq.\n\nNuur hopõn om vars, täüskasunu esäne hopõn om täkk, kohitsõt esäne om ruun ja täüskasunu imäne om märä. \n\nMärä tiinüs kest keskmädselt 336 päivä.\n\nHobõsidõ nimeq \n\nVanast panti Võromaal hobõsilõ sääntsit nimmi: Miira, Miku, Lauk (ku valgõ lauk otsa iin), Kella, Kulla, Loki, Malli, Heeli, Teesi.\n\nHobõsõq karva perrä \n\nKarva perrä või hobõsit jakaq niimuudu.\n Valgõ\n Must\n Raudjas - vasõkarva vai ravvarostõ karva\n Kõrb - tummõmp ja verevämp ku raudjas\n Võik - vahakarva, viskas kõllast\n Hiiro - hiirekarva\n Kimbli - segäkarvalinõ, mustaq vai vereväq karvaq valgidõga segi\n\nMõistatuisi hobõsõ kotsilõ \n Tõstaq ütte jalga, tõstaq tõist jalga, panõq karvast vahele? (Hobõsõ ettepandminõ. Karula kihlkund, 1973.)\n Ajaq aeruq laialõ, pistäq karvanõ vahele? (Hobõst pandas ette. Põlva kihlkund, 1894.)\n Tõstaq reiet, nõstaq reiet, panõq vorsti vahele? (Hobõnõ. Harglõ kihlkund, 1957.)\n Võtaq reieq lak'ka, pistäq pulk ette, karvanõ krants kaala? (Hobõst pandas ette. Karula kihlkund, 1887.)\n Iin hiline, takan taline, kökäts pääl, nökäts käen? (Hiline om hobõnõ, takan taline om regi, kökäts pääl om miis ja nökäts käen om piitsk. Põlva kihlkund, 1893.)\n Tillin iih, tallin takah, kükäts seeh, nakats käeh? (Hopõn iih, regi takah, miis seeh, ruusk käeh. Setomaa, 1929.)\n Üts tege timp-tamp, tõnõ tege timp-tamp, kolmas tege timp-tamp, nelläs tege timp-tamp, viies tege karviuh? (Hobõnõ. Põlva kihlkund, 1933.)\n Üts ütles: suvi om pikk, tõõnõ ütles: talv om pikk, kolmas ütles: mul ütskõik? (Rattaq, regi, hobõnõ. Põlva kihlkund, 1895.)\n Üts ütles: suvõl um rassõ, tõnõ ütles: talvõl, kolmas ütles: mul ütskõik? (Hopõn ütles: mul ütskõik, regi ütles: talvõl um rassõ, rattaq ütleseq: suvõl um rassõ. Vahtsõliina kihlkund, 1902.)\n\nKaeq viil \n Öüdsinkäümine\n\nLätteq \n\nKodoeläjäq\nImetäjäq","num_words":255,"character_repetition_ratio":0.085,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.254,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Moodor","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Moodor (vai motor) om mekanism miä pand massina liikma.\n\nV 50M moodori (käsikäükega) maahavõtminõ \n\nKõgõpäält tulnuq võttaq valla kõik trossiq. Gaasitrossi ei võetaq ärq, a tross jääs karburaatori külge, võetas ärq õnnõ karburaator. Sõs tulnuq õli vällä laskõq, tuujaos tulnuq kuralt puult võttaq ärq õli sissevalamisõ kork ja sõs moodori põh'ast valla käändäq polt, ala pandaq kauss vai mõni annom, kohe õli juusk. Sõs saa joba käändäq valla 3 moodori kinnitüspolti ja moodori maaha võttaq. Moodor omgi maan.\n\nKaeq viil \n Aurumoodor\n Eelektrimoodor\n\nTekniga","num_words":82,"character_repetition_ratio":0.015,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.195,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/V%C3%B5ro-Seto%20t%C3%A4htraamat%20vai%20kallendri%202007.%20aastaga%20p%C3%A4%C3%A4le","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"\"Võro-Seto tähtraamat vai kallendri 2007. aastaga pääle\" om \"Võro-Seto tähtraamadu\" katsõstõiskümnes aastagakäük.\n\nSisokõrd\n\nTeedüs\n\nVõro-Seto tähtraamaduq\n2006 raamaduq","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.2,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.219,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/V%C3%A4ikene%20murd%C3%B5s%C3%B5nastik","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"\"Väikene murdõsõnastik\" (\"Väike murdesõnastik\") om sõnaraamat, kon ommaq sisen eesti ja lõunaeesti kiili pruukõ sõnaq. Muuhulgan om sääl pall'o võro ja seto keele sõnno. Ega sõna man ommaq ärq näüdätüq kihlkunnaq, kon tuud sõnna pruugitas vai om pruugit.\n\nTeedüs\n\nVälislingiq\n\n\"Väikene murdõsõnastik\" võrgon\n\nRaamaduq, kon seen võro kiilt\nVõro keele sõnaraamaduq\nSõnaraamaduq\n1989 raamaduq","num_words":53,"character_repetition_ratio":0.095,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.195,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Susirattaq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Susirattaq (vai Susivankri vai Soevankri vai Taivarattaq) om tähtkujo, miä suurõmbal jaol põh'apuulkeräst om aastak läbi nätäq. Susirattin om säidse tähte.\n\nTähtkujoq","num_words":22,"character_repetition_ratio":0.025,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.169,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Lodi%20%28kala%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lodi (vai lod'akala vai imändäkala) om kala, kiä eläs makõ vii sisen. Timä ladinakeeline nimi om Cottus gobio. Tä eläs kivve vaihõl.\n\nVõromaal löüdüs näid näütüses Tamula järven ja Ah'a jõõn.\n\nKalaq","num_words":32,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.212,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/J%C3%B5%C3%B5kaasik","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Jõõkaasik (vai järvekaasik vai kaasik) om lill, miä kasus jõõn vai järven. Elotiidüsen kutsutas niimuudu luumõ perekunda (ladinakeelidse nimega Nymphaea). Jõõkaasigu lehti kutsutas lõmmulehtis.\n\nLilliq","num_words":25,"character_repetition_ratio":0.01,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.164,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%A4isi%20Johannes","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Käisi Johannes (Johannes Käis, 1885-1950) oll' koolimiis ja luudusopõtusõ oppaja. Tä sündü Põlva kihlkunnan Timo vallan Rosma külän nink kuuli Põlva vallan Trompsi külän.\n\nPereh\n\nEsä: Käisi Peeter (1849-1922), kuulmeistri\nImä: Käisi (Hurda) Liis (1852-1926)\nNaanõ: Käisi (Lauga) Anette (1891-1942), kuulmeistri\n\nHaridus\n\nRosma küläkuul\n1897-1899 Põlva kihlkunnakuul\n1900-1903 Võro liinakuul\n1903 tekk' Pihkva gümnaasiumi man kreiskoolioppaja kutsõeksämi.\n1904 lõpõt' eksternin Peterburi Oppajidõ Instituudi.\n1918 lõpõt' Petrogradi ülikooli füüsiga-matõmaatigatiidüskunna I järgo diplomiga.\n\nTüükotussõq\n\n1903-1906 Limbaži liinakooli oppaja\n1906-1911 Valmiera liinakooli ja tütärlatsigümnaasiumi oppaja\n1911 Riia Peeter-Pauli liinakooli oppaja\n1912-1917 Riia Aleksandri I gümnaasiumi (miä oll' 1915-1917 evakueerit Võrro) oppaja\n1917-1919 Vologda Oppajidõ Instituudi maatiidüse ja luudusopõtusõ oppõjoud nink direktri\n1919-1920 Pihkva Rahvaharidusõ Instituudi lektri nink kubõrmango haridusosakunna instruktri\n1920-1921 Eesti haridusministeeriümi riigikoolinõvvomiis\n1921-1930 Võro Oppajidõ Seminäri direktri\n1931 Paldiski ütisreaalgümnaasiumi direktri\n1931-1940 Eesti Oppajidõ Liido tiidüsline sekretäär\n1940-1941 Haridusõ Rahvakomissariaadi metodoloogiaosakunna juhataja\n1940-1941 ja 1945-1949 aokirä \"Nõukogude kool\" toimõndaja\n1944-1947 Haridusministeeriümi metoodigaosakunna juhataja\n1947-1950 kuulõ inspektri\n\nÜtiskundlinõ tegevüs\n\n1930. aastagil juhte koolivahtsõndusrühmä, kohe kuulu päält 400 oppaja.\n1938-1940 juhte oppajidõ kolmõaastagaidsi tävvendüskursuisi.\n\nLooming\n\nAvald' kogomigu \"Loengit ja kokkovõttit\" I-II nink aastagaraamatit \"Tiil tüükoolilõ\" I-VI. Toimõnd' metoodiliidsi raamatidõ rita \"Vahtsit teid algoppusõn\", bülletääni \"Koolivahtsõndaja\" nink \"Eesti entsüklopeediä\" artiklit luudustiidüse, maatiidüse, põllumajandusõ nink pedagoogiga alalt. Põh'and' luudusopõtusõ metoodiga ja koolifenoloogia nink kuts' üles kooliaido tegemä. Kirot' hariduspoliitiga- ja metoodigaartiklit. 1946. avald' inne sõta kirotõt koolivahtsõnduskirätüüq kogomigun \"Valit tüüq\", mink iist tedä süüdüstediq kodanlik-natsionalistligun kihotustüün nink sunniti tüült ärq minemä. Timä teossõq olliq 1960. aastagidõ keskpaigani ärq keeledüq.\n\nTeossõq\n\n\"Tiil tüükoolilõ\" I-VI (\"Teel töökoolile\"), Võro, 1924--1929\n\"Luudusopõtus algkoolin\" I-III (\"Loodusõpetus algkoolis\"), Võro, 1927-1930 \n\"Vahtsit teid algoppusõn\" (\"Uusi teid algõpetuses\"), Talliin, 1931-1936, 13 käsiraamatut üten tüüvihkõ ja juhõndidõga\n\"Koolivahtsõndaja\" (\"Kooliuuenduslane\"), 1933-1940\n\"Esiqtegemine ja individuaalnõ tüüviis\" (\"Isetegevus ja individuaalne tööviis\"), Võro, 1935; 2. trükk 1992, soomõ keelen 1937\n\"Loengit ja kokkovõttit\" I-II (\"Loenguid ja kokkuvõtteid\"), Tarto, 1938-1939\n\"Valit tüüq\" (\"Valitud tööd\"), 1946\n\nTunnustusõq\n\n1945 ENSV tiindsä oppaja\n\nMälehtüse hoitminõ\n\n1988-1996 kand' Põlva Keskkuul Käisi Johannese nimme.\nJohannese Kuul Rosmal kand (Käisi) Johannese nimme.\n\nVälislink\n\nKäisi Johannesest om põh'aligult kirotõt Talliina Ülikooli lehe pääl.\n\nVõromaa inemiseq","num_words":296,"character_repetition_ratio":0.05,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.262,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%A4isi%20Anette","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Käisi Anette (Anette Käis, 1891–1942) oll' Leevi vallast perit oppaja ja koolijuhataja.\n\nPereh\n\nEsä: Lauga Karl, taloperemiis\nImä: Lauga Liisa, talopernaanõ\nI miis: Budkovsky Vitold (1886–1939), gümnaasiumioppaja\nII miis: Käisi Johannes (1885–1950), koolimiis\n\nHaridus\n\nLeevi kuul\n1901 lõpõt' Võro tütärlatsi progümnaasiumi\n1910 sai algkoolioppaja kutsõ\n\nTüükotussõq\n\n1910–1912 Võro 1. algkooli oppaja\n1912–1922 Võro 1. algkooli juhataja\n1922–1930 Võro Oppajide Seminäri har'otuskooli juhataja\n1930–1931 Räpinä algkooli oppaja\n1935–1936 Kurõnurmõ algkooli oppaja\n1936–1941 Leevi algkooli oppaja\n\nÜtiskundlinõ tegevüs\n\nOll' Naiskodokaitsõ Võromaa ringkunna päänaanõ (sai tuu iist mitmit avvotassa). Võtt' ossa koolivahtsõndusliikmisest nink tekk' ettekandit oppajidõ tävvendüskursuisil.\n\nLooming\n\nÜten uma mihe Johannesega kirot' metoodiga- nink opikirändüst. Kirot' Võro Oppajidõ Seminäri aastagaraamadulõ \"Tii tüükoolilõ\".\n\nVõromaa inemiseq","num_words":99,"character_repetition_ratio":0.083,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.264,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Eesti%20murdid%C3%B5%20s%C3%B5naraamat","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"\"Eesti murdidõ sõnaraamat\" (\"Eesti murrete sõnaraamat\") om sõnaraamat, kon ommaq sisen eesti ja lõunaeesti kiili pruukõ sõnaq. Muuhulgan om sääl pall'o võro ja seto keele sõnno. Ega sõna man ommaq ärq näüdätüq kihlkunnaq, kon tuud sõnna pruugitas vai om pruugit, nink näütüslausõq.\n\nTeedüs\n\nRaamaduq, kon seen võro kiilt\nVõro keele sõnaraamaduq\nSõnaraamaduq","num_words":52,"character_repetition_ratio":0.06,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.188,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pang","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pang om annom, midä kõgõ inämb tarvitõdas vii kandmisõs ja hoitmisõs. Pääle vii või pangin hoitaq viil tõisi vedelüisi vai näütüses liiva, siini vai muud. \n\nPangõ om tarvitõt joba vanast ja vanast aost. Edimält tettiväq nääq puust. Ildampa tullivaq metalist pangiq (tsinkplekk- ja maliirpangiq), perämädsel aol tetäs pall'o plastmasspangõ. \n\nPang piät olõma nii suur, et ku tä vett täüs pandaq, sõs suur inemine joud tedä üte käe otsan nõstaq. Harilikult mahotas pang 3-20 liitrit. Vanast oll' pang mahomõõdus kah -- tuu pidi olõma 10 tuupi. \n\nPangil om põhi, külg, küle ülemädse veere külen kats vangukõrva, mink külge poosõ vang. Puust pangi hoitvaq kuun ravvast vai puust vitsaq. Puust vitso peetäs parõmbas -- nuuq rostu-i ärq.\n\nÜtlemiisi pangi kotsilõ \n\n Innemb nõsõs päiv ts'olgipangist ku ...\n Katõkümne nelä kilonõ mehemüräk, kiä ei upuq pangin egaq palaq tangin.\n Vana Pulga kvantitatiivsõ nihilismi põhimõtõq: Tedä (hans'at) olguq vai pang, hummugus om kõik otsan (Pulga Jaan, \"Paar tiidüslikku oppust alustajalõ hans'ameistrele\", Võro-Seto tähtraamat vai kallendri 1993. aastaga pääle).\n\nMõistatuisi pangi kotsilõ \n Tsirk lindas üle muru, siivust tsilgus verd? (Viipangiq. Rõugõ kihlkund, 1896.)\n Luigaq lindasõq üle moro, siivoq tsilgusõq verd? (Viipangiq. Setomaa, 1888.)\n Harak lindas, siivoq tsilgusõq verd? (Pangist tsilgus vett viituumisõ aigo. Setomaa, 1938\/9.)\n Varõs lindas, siivaq juuskvaq verd? (Paarõga viiäs vett. Põlva kihlkund, 1903.)\n Kats hanni lääväq üle muro, nokiq tsilgosõq verd? (Paarõga viiäs vett. Vahtsõliina kihlkund, 1888.)\n\nLätteq \n\nAnomaq","num_words":215,"character_repetition_ratio":0.053,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.231,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Etnograafia","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Etnograafia om humanitaartiidüisi hulka kuuluv tiidüsharo, miä uur rahvidõ materiaalsõt kultuuri, kombit jms. Mõnikõrd pruugitas etnograafia kotsilõ mõistõt \"kultuuriantropoloogia\", kohe ala käü ka vaimlinõ kultuur (rahvaluulõq, mütoloogia jne).\n\nEesti ja tõisi soomõ-ugri rahvidõ entograafilidsõ matõrjaali korjamisõ ja uurmisõga tegeles Eesti Rahva Muuseum.\n\nEtnograafia","num_words":43,"character_repetition_ratio":0.019,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.151,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Etnoloogia","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Etnoloogia om humanitaartiidüisi hulka kuuluv tiidüsharo. \n\nTraditsioonilidselt peetäs etnoloogia uurmisalas rahvidõ kultuurõ. Seo ilma aigo pruugitas etnoloogia kotsilõ ka mõistõt \"kultuuriantropoloogia\".\n\nEtnoloogia","num_words":22,"character_repetition_ratio":0.053,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.134,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Antropoloogia","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Antropoloogia om inemist ja kultuurõ uurvidõ ütiskunna- ja humanitaartiidüisi ütisnimitüs. Nii olõ-i taa esiq periselt umaette tiidüs taa sõna hariligun mõttõn. Sõna antropoloogia tulõ kreeka keele sõnost anthropos (inemine) ja logos (mudsu, tiidmine, uurminõ).\n\nAntropoloogia\nHumanitaartiidüseq\nÜtiskunnatiidüseq","num_words":37,"character_repetition_ratio":0.076,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.153,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Filosoofia","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Filosoofia (kreeka φιλοσοφία) om vanan Kreekan sündünüq mõtlõmisviis ja tiidüs, miä uur sääntsit filosoofiliidsi küsümüisi, nigu tõõ, hüä ja ilo loomus, arvosaamisõ võimalikkus vai välisilma olõmanolõminõ. Sõna 'filosoofia' om peri kreeka keele sõnost φιλία ja σοφία, minkast edimäne tähendäs armastamist vai sõbralikkust ja tõõnõ tarkust.\n\nFilosoofia","num_words":46,"character_repetition_ratio":0.006,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.162,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Rahvaluul%C3%B5tiid%C3%BCs","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Rahvaluulõtiidüs vai folkloristiga om tiidüs rahvaluulõst vai folkloorist. Rahvaluulõtiidüse ala käü rahvaluulõ korjaminõ, hoitminõ, kõrraldaminõ, uurminõ ja välläandminõ. \n\nRahvaluulõga tegelejä tiidläne om rahvaluulõtiidläne vai folklorist.\n\nRahvaluulõtiidüs","num_words":26,"character_repetition_ratio":0.175,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.134,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Rahvaluul%C3%B5q","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Rahvaluulõq vai vanavara vai folkluur om lajan, traditsioonilidsõn tähendüsen kõik luuq ja lauluq, ütelüseq ja salmiq, mängoq ja tandsuq, uskmisõq ja kombõq, miä ommaq peridüq innembäidsilt põlvilt ilma kiräsõna abildaq. Rahvaluulõq om sis vaimlinõ perändüs- vai tradits'oonilinõ looming (as'alinõ perändüslooming kuulus etnograafia ala). Inämbüisi peetäs rahvaluulõs siski õnnõ rahva poeetilist sõnaloomingut: rahvalaulõ, rahvajuttõ, jutussit, nal'ajuttõ, mõistatuisi, vannosõnno ja ütlemiisi. Rahvaluulõt uur rahvaluulõtiidüs vai folkloristiga.\n\nRahvaluulõq","num_words":65,"character_repetition_ratio":0.053,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.154,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ps%C3%BCkoloogia","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Psükoloogia om tiidüsharo, miä uur psüühiga olõmust, avaldumisvormõ, säädüsperäsüisi ja taa ossa ütiskunnan.\n\nPsükoloogia","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.036,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.149,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Nigeeri%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Nigeeriä Liitvabariik om Afriga riik, mink pääliin om Abuja. Nigeeriäl ommaq piiriq Benini, Nigeri, Tšaadi ja Kamõruniga.\nNigeeriä om rahvaarvo poolõst Afriga kõgõ suurõmb riik ja maailman ütsändä kotusõ pääl.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nKaeq viil \n Maailma maaq\n\nNigeeriä\nAfriga maaq","num_words":43,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.183,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ghana","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ghana Vabariik om Õdagu-Afriga riik, mink pääliin om Accra.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nKaeq viil \n Maailma maaq\n\nGhana\nAfriga maaq\nAfriga riigiq","num_words":24,"character_repetition_ratio":0.011,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.197,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pitcairn","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pitcairn om Briti valitsusalonõ viie saarõga saarõrühm Okõaanian. Pitcairni pääliin om Adamstown.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nKaeq viil \nMaailma maaq\n\nÜtiskuningriik\nOkõaania maaq","num_words":25,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.161,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Abuja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Abuja om Nigeeriä pääliin. Abuja om Nigeeriä pääliin 1991. aastaga joulukuust pääle. Inne tuud oll' pääliin Lagos.\n\nPääliinaq\nAfriga riike pääliinaq\nNigeeriä liinaq","num_words":22,"character_repetition_ratio":0.142,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.195,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Accra","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Accra om Ghana pääliin ja kõgõ suurõmb liin.\n\nGhana liinaq\nAfriga riike pääliinaq\nPääliinaq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.165,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Adamstown","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Adamstown om Pitcairni pääliin.\n\nOkõaania liinaq\nOkõaania maiõ pääliinaq\nPääliinaq","num_words":10,"character_repetition_ratio":0.027,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.134,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/P%C3%A4%C3%A4liin","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pääliin om liin, kon ommaq maa (näütüses S'aksamaa vai timä liidumaa, Šveidsi vai timä kantoni, USA vai timä osariigi) korgõmbaq riigivõimu- ja valitsusasotusõq – parlament, valitsus, riigipää (presidendi, kuninga) residents.\n\nKaeq viil \n Riike pääliino nimekiri\n\n \nMaatiidüs","num_words":35,"character_repetition_ratio":0.011,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.2,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Luks%C3%B5mburk","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Luksõmburk om Õuruupa riik, mink pääliin om Luxembourg.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nKaeq viil \n Maailma maaq\n\nLuksõmburk\nÕuruupa maaq\nÕuruupa riigiq","num_words":24,"character_repetition_ratio":0.032,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.184,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mesind%C3%BCs","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mesindüs om mehiläisi pidämine. Inemiseq pidäväq mehiläisi taron vai mesipuun. Mehiläisi peetäs tuujaos, et mett saiaq. Pääle tuu saa näilt kärevahha, taropiki nink nääq tolmõldasõq viljo.\n\nVälislink \n Eestikeeline mesindüse leht\n\nMesindüs","num_words":31,"character_repetition_ratio":0.026,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.167,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Saviritsik","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Saviritsik (ladina keeli Acheta domestica) om mutik. Vanast elli saviritsikit pia egan talomajan.\n\nTõisi nimmi \n\n Kurukikas\n Ritsik (Põlva kihlkund)\n Savilind (Põlva kihlkund)\n Tsirkun (Setomaa)\n Viruskikas (Rõugõ ja Vahtsõliina kihlkund)\n\nKaeq viil \nSavvuritsik\n\nMutigaq","num_words":33,"character_repetition_ratio":0.088,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.203,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/P%C3%B5llumajandus","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Põllumajandus om eläjide ja luumõ kasutaminõ söögi, söödä, kivvu, kütte vai muu saamisõs.\n\nPõllumajandus","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.084,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.173,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kodoell%C3%A4i","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kodoelläi om inemise puult kodostõt eläjide liht. Kodoeläjäq ommaq näütüses hopõn, lehm, tsiga, lammas, pini, kass, kodojänes.\n\nKodoeläjäq","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.016,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.188,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/V%C3%A4ll%C3%A4selet%C3%BCs","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Välläseletüs vai ärqseletüs vai definits'uun om lausõq (vai mito lausõt), miä pand täpsehe paika vai piiritles vai seletäs vällä määntsegi mõistõ tähendüse. Säänest paikapandmist kutsutas välläseletämises vai ärqseletämises. \n\nHariligult seletedäs asi vällä nii, et üteldäs, määntsehe suurõmbahe kokko (sukku) tä kuulus ja miä om tuu as'a man tõisildõ ku muil sammasuku as'ol (muud).\n\nNäütüseq \n\n Märä om imäne täüskasunu hopõn. Tuu tähendäs: märäq ommaq hobõsidõ suust eläjäq, kedä või tõisi samma suku eläjide (täkoq, ruunaq, varsaq) hulgast ärq tundaq tuu perrä, et nääq ommaq imädseq ja täüskasunuq. \nhopõn - sugu\nimäne ja täüskasunu - muud\n Ristkülikus nimitedäs nelinukka, mink lähisküleq ommaq risti.\nnelinukk - sugu\nlähisküleq ommaq risti - muud\n\nTiidüs","num_words":106,"character_repetition_ratio":0.072,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.194,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Joosu%20kuul","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Joosu kuul oll' algkuul Põlva kihlkunnan Joosu mõisan (ildampa Aleksandri vallan). Täämbädses om kuul kinniq pant. Koolimaja Suurkülän om alalõ.\n\nAolugu\n\nJoosu küläkuul oll' olõman 1813. aastagal.\n\nJuhatajaq\n\nLõpõtajaq\n\nKaeq viil\n\nVõromaa kooliq\n\nPõlva kihlkunna kooliq","num_words":35,"character_repetition_ratio":0.054,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.204,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/P%C3%B5lva%20k%C3%B6strikuul","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Põlva köstrikuul oll' Põlva kihlkunna edimäne talorahvakuul, miä tüüt' vaihhidõgaq aastagil 1688-1833 Põlva lähkedsen Mamastõ külän. Kooliao pikkus oll' kolm talvõ nink opati lugõmist ja katõkismust.\n\nAolugu\n\nPõlva köstrikuul alost' umma tüüd 1688. a. Mamastõn Köstremäel. Üten Urvastõ köstrikooliga oll' tä edimäne talorahvakuul Võromaal. \n\nKooli edimädseq pidäjäq olliq kolm põlvkunda Salitzit\/Salitsit, kiä peiväq kõrraga nii köstri ku kuulmeistri amõtit.\n\nPõh'asõa aigo jäi koolitüü kats'ki. 1730. aastagast om teedäq, et Põlva köstrikoolil oll' kuulmeistri ja koolimaja. 1731. a. ollõv Põlva kihlkunna kuulmeistri tagandõt liidõrlikkusõ peräst. 1735\/36 oppõ Põlva köstrikoolin 19 last, 1775\/76 umbõs 30 last. \n\n18. aastagasaa keskpaigan oll' kuulmeistris Matsoni Jürgen, kinka tüüd jakas' poig Jürgensohni Johann. 1766. a. sai köstrikuul vahtsõ maja.\n\n19. aastagasaa alostusõn (1832. aastaganiq) oll' kuulmeistris Mattissoni Johann. 1833. a. kõrraldõdiq kooli tüü ümbre nink tuust sai Põlva poissõ kihlkunnakuul.\n\nKuulmeistriq\n\nSalitziq\/Salitsiq\nMatsoni Jürgen\nJürgensohni Johann\nMattissoni Johann\n\nLõpõtajaq\n\nKaeq viil\n\nVõromaa kooliq\nPõlva kihlkunnakuul\n\nKirändüs\n\nHirvlaanõ Milvi, \"Põlva Ühisgümnaasium ajast aega\", 2005.\n\nPõlva kihlkunna kooliq","num_words":146,"character_repetition_ratio":0.089,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.227,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/P%C3%B5lva%20kihlkunnakuul","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Põlva kihlkunnakuul oll' korgõmba astmõ talorahvakuul Põlva kihlkunnan. Kihlkunnakuul oll' Põlva köstrikooli perrätulõja nink Põlva Ütisgümnaasiumi iinkäüjä. Koolin käüdi kolm aastakka. Pall'odõst kihlkunnakooli lõpõtajist saiq küläkuulmeistriq.\n\nAolugu\n\nKooli alostusõs või lukõq 1833. aastakka nink edimäne kuulmeistri oll' Donneri David, kiä opas' 1863. aastaganiq. Edimält oll' koolin 22 last. Kuul' naas' tüüle Mamastõ külän Köstrimäel köstrikooli majan. \n\nEt koolioppus oll' massulinõ, sõs jäi opjidõ arv edimält väikos, agaq tuu nõssi tuntavalt, ku naati s'aksa kiilt oppama, tuuperäst et pall'oq vanõmbaq tahiq et näide latsõq s'aksos saasiq. \n\n1843. aastagast opas' koolin Mattissoni Otto Georg.\n\nKuulmeistriq\n\nDonneri David (1833-1863)\nMattissoni Otto Georg (1843-?)\n\nLõpõtajaq\n\nHurda Jakob (1849-1852)\nKüläkuulmeistriq Saberi Mihkel, Melzovi Mihkel, Hurda Peeter, Vigla Jaan, Rööpsoni Paap, Plado Peeter, Nikopensiusõ Jaan, Zuppingu Jakob, Roho David, Käisi Peeter (lõpõt' 1867), Käisi Jaan.\n\nKaeq viil\n\nVõromaa kooliq\nPõlva köstrikuul\nPõlva Ütisgümnaasium\nPõlva tütärlatsi kihlkunnakuul\nPõlva õigõusu kihlkunnakuul\n\nKirändüs\n\nHirvlaanõ Milvi, \"Põlva Ühisgümnaasium ajast aega\", 2005.\n\nPõlva kihlkunna kooliq","num_words":145,"character_repetition_ratio":0.074,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.221,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/P%C3%B5lva%20t%C3%BCt%C3%A4rlatsi%20kihlkunnakuul","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Põlva tütärlatsi kihlkunnakuul oll' tütärlatsilõ mõtõld kihlkunnakuul Põlvan, miä tüüt' 1857-1865 ja 1872-1893.\n\nAolugu\n\nKooli lõi kuulmeistre Donneri David. 1857. a. oppõ koolin 8 tütärlast, kinkast 4 iist mass' kihlkund ja 4 iist vanõmbaq.\n\nKuulmeistriq\n\nLõpõtajaq\n\nKaeq viil\n\nVõromaa kooliq\nPõlva kihlkunnakuul\nPõlva õigõusu kihlkunnakuul\n\nKirändüs\n\nHirvlaanõ Milvi, \"Põlva Ühisgümnaasium ajast aega\", 2005.\n\nPõlva kihlkunna kooliq","num_words":49,"character_repetition_ratio":0.096,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.249,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/P%C3%B5lva%20%C3%B5ig%C3%B5usu%20kihlkunnakuul","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Põlva õigõusu kihlkunnakuul oll' Põlva kihlkunnan tüütänü kihlkunnakuul. Kuul' naas' tüüle Kähri õigõusu kerko man 1851. a. nink pia saivaq sinnäq op'ma tütärlatsõq kah. Oppi saivaq nuuqki, kiä olõ-s õigõuskliguq.\n\nAolugu\n\nKuulmeistriq\n\nLõpõtajaq\n\nKaeq viil\n\nVõromaa kooliq\nPõlva kihlkunnakuul\nPõlva tütärlatsi kihlkunnakuul\n\nKirändüs\n\nHirvlaanõ Milvi, \"Põlva Ühisgümnaasium ajast aega\", 2005.\n\nPõlva kihlkunna kooliq","num_words":51,"character_repetition_ratio":0.115,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.203,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Patrasoni%20Ilmar","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Patrasoni Ilmar (Ilmar Patrason, 1917-1982) oll' muusigaoppaja, koori- ja orkestrijuht.\n\nElokäük\n\nPatrasoni Ilmar sündü 14. vahtsõaastakuu pääväl 1917 Petrogradin, kuuli 27. urbõkuu pääväl 1982 Tarton nink om matõt Põlva kalmuaida.\n\nPereh\n\nEsä: Patrasoni Juhan (1873-1970), piinmehaanik, talopidäjä\nImä: Patrasoni (Mülleri) Bertha (1879-1942), kodooppaja\nSõsaraq-veleq:\nPatrasoni Harri (1902-1945), amõtnik\nAadre Lydia (1904-1957), oopõrilaulja\nI naanõ: Patrasoni (Veske) Arma (1911-1951), oppaja\nII naanõ: Patrasoni (Preesi) Lisette (sünd. 1929), latsikodokasvataja\nLatsõq:\nPatrasoni Raivo (sünd. 1945)\nPatrasoni Uuno (sünd. 1951)\nPatrasoni Vallo (1955-1986)\n\nHaridus\n\n1925-1929 Tilsi latsikodo algkuul\n1929-1931 Tilsi algkuul\n1933 Väimälä põllutüükuul (jäi lõpõtamaldaq)\nTävvend' hinnäst pall'odõl muusiga- ja pedagoogigakursuisil.\n\nTüükotussõq\n\n1944 Tilsi ja Vana-Koiola 7-kl. kuul\n1951-1978 Tilsi 8-kl. kooli muusiga- ja joonistusoppaja\n1978-1982 Tilsi latsikodo muusigakasvataja\n1951-1982 (vaihhõaigõga) Vana-Koiola kooli muusigaoppaja\n\nÜtiskundlinõ tegevüs\n\nJuhat' inämb ku 20 segäkuuri, miiskuuri, ansamblit, estraadi- ja puhkpilliorkestrit (1961-1982 \"Koidu\" kolhoosi puhkpilliorkestrit), juhõnd' solistõ Tilsin, Vanan-Koiolan, Lahel ja Põlvan. Sai ummi kuurõ ja orkestridega laulupita ülekaehuisil, olümpiaadel ja \"Põlva koolikeväjä\" ettevõtmiisil avvohindo. Juhat' Põlva laulupäivil latsi ja suuri ütiskuurõ ja -orkestrit. Kuulu Viiemeistride Liido Tarto osakunna nuuri viiemeistride sektsiuuni.\n\nLooming \n\nPatrasoni Ilmar om loonuq umbõs 30 orkestripalla nink soolo-, ansambli- ja koorilaulõ.\n\nVõromaa inemiseq","num_words":165,"character_repetition_ratio":0.063,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.278,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Miti%20Paul","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Miti Paul (Paul Mitt, 1896-1969) oll' vinne keele oppaja, ütiskunnategeläne ja kirämiis.\n\nElokäük\n\nMiti Paul sündü 31. põimukuu pääväl 1896 Aleksandri vallan, kuuli 10. vahtsõaastakuu pääväl 1969 Talliinan nink om matõt Räpinä kalmuaida.\n\nPereh\n\nEsä: Miti Peeter (1864-1925), taloperemiis\nImä: Miti (Sulõ) Miina (1874-1955), talopernaanõ\nNaanõ: Miti (Häidritsi) Selma-Maria (1902-1969), oppaja\nLatsõq:\nKulli Asta (1927-1990), oppaja\neerigu Helmi (sünd. 1930), farmatseut\n\nHaridus\n\n1905-1907 Väimälä vallakuul\n1907-1908 Võro 1. algkuul\n1909-1913 Võro liinakuul\n1916-1817 Tarto korgõmba algkooli pedagoogigakursusõq (sai algkoolioppaja kutsõ)\n1946-1953 oppõ Tarto ülikooli kavvõstoppõosakunnan vinne filoloogiat\n\nTüükotussõq\n\n1913-1915 Karula valla Rebäse algkooli oppaja\n1915-1916 Koiola valla Mamastõ algkooli oppaja\n1917-1918 Võro liina poiglatsikooli oppaja\n1918-1919 Põlva korgõmba rahvakooli oppaja\n1919-1920 Nuia algkooli juhataja\n1920-1921 Võro poiglatsi reaalgümnaasiumi oppaja\n1922-1926 Räpinä korgõmba algkooli juhataja\n1926-1934 Sõmmõrpalo algkooli oppaja\n1934-1940 Peri valla Sika algkooli juhataja\n1940-1941 Kanepi 7-kl. kooli juhataja\n1941-1943 oll' vangin\n1943-1944 laohoitja\n1944-1945 Räpinä 7-kl. kooli juhataja\n1945-1950 Räpinä keskkooli juhataja\n1950-1951 Räpinä keskkooli oppõalajuhataja\n1951-1953 Räpinä keskkooli vinne keele oppaja\n1953-1956 Mõisakülä keskkooli oppaja\n1956-1957 Abja keskkooli oppõalajuhataja\n1958-1961 Abja rajooni kuulõ inspektri\n1961-1966 Abja keskkooli oppõalajuhataja tuutmisõ alal\n\nÜtiskundlinõ tegevüs\n\nLugi loengit oppajidõ kursuisil, juhat' näütemängotsõõrõ ja kuurõ, toet' karskusliikmist, juhõnd' nuurikodassit. Kõrrald' 1925 Räpinäl laulupeo ja kihlkunna kongressi. Oll' Räpinäle Vabahussõa mälehtüssamba pandmisõ komitee päämiis. Miti Pauli iistvõtmisõl ehitediq Sika külän vahtsõnõ koolimaja nink kujondõdiq aid ja park. Asot' ja vei hää järe pääle Räpinä keskkooli.\n\nLooming \n\nOm kirotanuq leheartiklit ja juttõ, sh. \"Eedi. Jutukõsõq noorilõ\" (\"Eedi. Jutukesed noortele\", Võro, 1921). \n\nVõromaa inemiseq","num_words":210,"character_repetition_ratio":0.097,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.306,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Andsum%C3%A4e","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Andsumäe om mitmõ Võromaa külä nimi:\nAndsumäe külä Rõugõ kihlkunnan Haani vallan\nAndsumäe külä Vahtsõliina kihlkunnan Lasva vallan","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.149,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.138,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Haava","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Haava om mitmõ Võromaa külä nimi:\nHaava külä Urvastõ kihlkunnan Sõmmõrpalo vallan\nHaava külä Rõugõ kihlkunnan Vahtsõliina vallan","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.118,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.141,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Haavistu","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Haavistu om mitmõ Võromaa külä nimi:\nHaavistu külä Karula kihlkunnan Antsla vallan\nHaavistu külä Rõugõ kihlkunnan Haani vallan","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.154,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.143,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Hallim%C3%A4e","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hallimäe om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nKaeq viil\nRõugõ kihlkunna küläq\n\nLätteq \n\nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.198,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.177,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Hino","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hino om mitmõ Võromaa külä nimi:\nHino külä Kanepi kihlkunnan Kanepi vallan\nHino külä Vahtsõliina kihlkunnan Miss'o vallan","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.089,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.157,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Hirmu","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hirmu om mitmõ Võromaa külä nimi:\nHirmu külä Põlva kihlkunnan Moostõ vallan\nHirmu külä Rõugõ kihlkunnan Vahtsõliina vallan","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.106,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.148,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Horma","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Horma om mitmõ Võromaa külä nimi:\nHorma külä Urvastõ kihlkunnan Urvastõ vallan\nHorma külä Urvastõ kihlkunnan Sõmmõrpalo vallan","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.154,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.143,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vahts%C3%B5aastakuu%202007","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"2007. aastaga Vahtsõaastakuu aigraamat.\n\n1. vahtsõaastakuu päiv\n\nÜRO pääsekretäärin naas' tüüle Lõuna-Korea poliitik ja diplomaat Ban Ki-moon.\nÕuruupa Liido liikmõs saiq Romaania ja Bulgaaria.\n\n2007\nVahtsõaastakuu","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.078,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.211,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Radokuu%202007","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"2007. aastaga Radokuu aigraamat.\n\n24. radokuu päiv\n\nEestin Talliinan jäteti edimäst kõrda pääle vahtsõst hindäperi saamist külmä ilma peräst ärq vabariigi aastagapäävä kaitsõjoudõ paraat.\nEestin Tarton Vanõmuisõ teatrin toimu Eesti presidendi Ilvese Toomas Hendrik ja timä naasõ Ilvese Evelini vabariigi aastagapäävä vastavõtt.\n\n2007\nRadokuu","num_words":41,"character_repetition_ratio":0.096,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.184,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Urb%C3%B5kuu%202007","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"2007. aastaga Urbõkuu aigraamat.\n\n4. urbõkuu päiv\n\nEestin toimuvaq Riigikogo valimisõq. Valimisõq võit' 27,8 protsendi hellega Eesti Reformieräkund, miä sai 31 kotust Riigikogon. Tõsõs jäi 26,1 protsendi helle ja 29 mandaadiga Eesti Keskeräkund. Kokko käve valiman 61 protsenti valimisõigusõga inemiisist.\n\n20. urbõkuu päiv\n\nVõrol naksivaq pääle kolm päivä kestnüq 49. Üleilmalidsõ Sõaväespordi Nõvvokogo Maailmameistrivõigõlusõq murdmaa- ja laskõsuusatamisõn. \nPuigal peeti koolilatsi näütemängopäivä. \n\n2007\nUrbõkuu","num_words":53,"character_repetition_ratio":0.059,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.213,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/H%C3%A4rm%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Härmä om mitmõ külä nimi. \n\nVõromaal ommaq \nHärmä külä Karula kihlkunnan Antsla vallan, \nHärmä külä Põlva kihlkunnan Põlva vallan.\n\nSetomaal om \nHärmä külä Mokornulgan.","num_words":24,"character_repetition_ratio":0.126,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.196,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Jaama","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Jaama om mitmõ Võromaa külä nimi:\nJaama külä Räpinä kihlkunnan Räpinä vallan\nJaama külä Rõugõ kihlkunnan Varstu vallan\nJaama külä Rõugõ kihlkunnan Võro vallan","num_words":24,"character_repetition_ratio":0.181,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.152,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Jugu","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Jugu om mitmõ Võromaa külä nimi:\nJugu külä Rõugõ kihlkunnan Võro vallan\nJugu külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.176,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.162,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kaagu","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kaagu om mitmõ Võromaa külä nimi:\nKaagu külä Urvastõ kihlkunnan Sõmmõrpalo vallan\nKaagu külä Vahtsõliina kihlkunnan Vahtsõliina vallan","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.16,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.134,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kaku","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kaku om mitmõ Võromaa külä nimi:\nKaku külä Karula kihlkunnan Tõllistõ vallan\nKaku külä Rõugõ kihlkunnan Võro vallan (1992–2017 Lasva vallan)\nKaku külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan","num_words":26,"character_repetition_ratio":0.17,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.211,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kallast%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kallastõ om mitmõ Võromaa külä nimi:\nKallastõ külä Rõugõ kihlkunnan Võro vallan\nKallastõ oll' külä Rõugõ kihlkunnan Haani vallan, põrõld om külä nimi Vodi\nKallastõ külä Hargla kihlkunnan Mõnistõ vallan\n\nPääle tuu om olõman Kallastõ liin Tartomaal.","num_words":37,"character_repetition_ratio":0.134,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.166,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kaloga","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kaloga om mitmõ Võromaa külä nimi:\nKaloga külä Rõugõ kihlkunnan Vahtsõliina vallan\nKaloga külä Rõugõ kihlkunnan Haani vallan","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.157,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.145,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kanariku","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kanariku om mitmõ Võromaa külä nimi:\nKanariku külä Põlva kihlkunnan Põlva vallan\nKanariku külä Põlva kihlkunnan Võro vallan","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.158,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.146,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Karaski","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Karaski om mitmõ Võromaa külä nimi:\nKaraski külä Kanepi kihlkunnan Kõllõstõ vallan\nKaraski külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.138,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.144,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Saudi%20Araabia","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Saudi Araabia om Aasia Lähkü-Hummogumaa riik, mink pääliin om Riad.\n\nAolugu \nvöro kro stdgu dfratu glasder\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nKaeq viil \n Maailma maaq\n\nVälislingiq \n\nSaudi Araabia\nAasia maaq\nAasia riigiq","num_words":33,"character_repetition_ratio":0.033,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.194,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Riad","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Riad (Ar-Riyāḑ) om Saudi Araabia pääliin.\n\nSaudi Araabia liinaq\nAasia riike pääliinaq\nPääliinaq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.116,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.179,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Karilatsi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Karilatsi om mitmõ Võromaa külä nimi:\nKarilatsi külä Põlva kihlkunnan Kõllõstõ vallan\nKarilatsi külä Põlva kihlkunnan Vahtsõ-Kuustõ vallan","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.163,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.138,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kassilaan%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kassilaanõ om mitmõ Võromaa külä nimi:\nKassilaanõ külä Urvastõ kihlkunnan Urvastõ vallan\nKassilaanõ külä Räpinä kihlkunnan Räpinä vallan","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.173,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.132,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kaugu","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kaugu om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan. \n\nKülä veeren Pärlijõõ veeren oll' Kaugu veski. \n\nKülä põh'aosan maantii veeren ommaq Kunnasilla kuupaq.\n\nKaeq viil\nRõugõ kihlkunna küläq\n\nLätteq \n\nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":33,"character_repetition_ratio":0.152,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.194,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kauksi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kauksi om mitmõ Võromaa külä nimi:\nKauksi külä Urvastõ kihlkunnan Antsla vallan\nKauksi külä Põlva kihlkunnan Moostõ vallan","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.124,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.148,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Keema","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Keema om mitmõ Võromaa külä nimi:\nKeema külä Urvastõ kihlkunnan Urvastõ vallan\nKeema külä Urvastõ kihlkunnan Sõmmõrpalo vallan","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.154,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.143,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kiisa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kiisa om mitmõ paiga nimi. \n\nVõromaal: \nKiisa külä Urvastõ kihlkunnan Urvastõ vallan\nKiisa külä Põlva kihlkunnan Põlva vallan\n\nHarjomaal: \nKiisa alõvik Hageri kihlkunnan Saku vallan","num_words":25,"character_repetition_ratio":0.145,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.177,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kirbu","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kirbu om mitmõ Võromaa külä nimi:\nKirbu külä Rõugõ kihlkunnan Haani vallan\nKirbu külä Karula kihlkunnan Karula vallan","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.111,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.154,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kivik%C3%BCl%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kivikülä om mitmõ Võromaa külä nimi:\nKivikülä Kanepi kihlkunnan Kanepi vallan\nKivikülä Põlva kihlkunnan Moostõ vallan\nKivikülä Rõugõ kihlkunnan Vahtsõliina vallan","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.17,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.13,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kolga","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kolga om mitmõ Võromaa külä nimi:\nKolga külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan\nKolga külä Rõugõ kihlkunnan Varstu vallan\n\nViil om olõman Kolga alõvik Harjomaal.","num_words":24,"character_repetition_ratio":0.15,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.167,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kol%27o","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kol'o om mitmõ külä nimi. \n\nVõromaal ommaq \nKol'o külä Rõugõ kihlkunnan Võro vallan, \nKol'o külä Räpinä kihlkunnan Miiksi vallan.\n\nSetomaal om \nKol'o külä Seeritsä nulgah.","num_words":25,"character_repetition_ratio":0.123,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.222,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kuklas%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kuklasõ om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nKaeq viil\nRõugõ kihlkunna küläq\n\nLätteq \n\nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.2,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.178,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kur%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kurõ om mitmõ Võromaa külä nimi:\nKurõ külä Põlva kihlkunnan Kõllõstõ vallan\nKurõ külä Vahtsõliina kihlkunnan Miss'o vallan\n\nViil om olõman \nKurõkülä Räpinä kihlkunnan Räpinä vallan","num_words":26,"character_repetition_ratio":0.088,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.161,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%B5rv%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kõrvõ om mitmõ Võromaa külä nimi:\nKõrvõ külä Räpinä kihlkunnan Räpinä vallan\nKõrvõ külä Vahtsõliina kihlkunnan Vahtsõliina vallan","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.167,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.14,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%A4hri","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kähri om mitmõ Võromaa külä nimi:\nKähri külä Põlva kihlkunnan Põlva vallan\nKähri külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.113,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.157,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Laho","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Laho om mitmõ Võromaa külä nimi:\nLaho külä Põlva kihlkunnan Laheda vallan\nLaho külä Räpinä kihlkunnan Veriora vallan","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.093,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.155,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Lalli","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lalli om mitmõ Võromaa külä nimi:\nLalli külä Rõugõ kihlkunnan Antsla vallan\nLalli külä Rõugõ kihlkunnan Võro vallan","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.17,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.157,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Liinam%C3%A4e","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Liinamäe om mitmõ Võromaa külä nimi:\nLiinamäe külä Rõugõ kihlkunnan Võro vallan\nLiinamäe külä Vahtsõliina kihlkunnan Orava vallan\nLiinamäe külä Urvastõ kihlkunnan Sõmmõrpalo vallan","num_words":24,"character_repetition_ratio":0.193,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.133,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Listaku","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Listaku om mitmõ Võromaa külä nimi:\nListaku külä Põlva kihlkunnan Võro vallan\nListaku külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.144,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.15,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Lutsu","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lutsu om mitmõ Võromaa külä nimi:\nLutsu külä Kanpei kihlkunnan Kanepi vallan\nLutsu külä Põlva kihlkunnan Põlva vallan\nLutsu külä Hargla kihlkunnan Taheva vallan","num_words":24,"character_repetition_ratio":0.185,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.15,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/L%C3%BC%C3%BCtsep%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lüütsepä om mitmõ Võromaa külä nimi:\nLüütsepä külä Rõugõ kihlkunnan Haani vallan\nLüütsepä külä Rõugõ kihlkunnan Varstu vallan","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.155,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.144,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Matsi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Matsi om mitmõ Võromaa külä nimi:\nMatsi külä Urvastõ kihlkunnan Urvastõ vallan\nMatsi külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan\nMatsi külä Rõugõ kihlkunnan Varstu vallan","num_words":24,"character_repetition_ratio":0.178,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.149,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mikita","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mikita om mitmõ Võromaa külä nimi:\nMikita külä Rõugõ kihlkunnan Viitinä kandin\nMikita külä Rõugõ kihlkunnan Rogosi kandin\nMikita külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan","num_words":24,"character_repetition_ratio":0.195,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.147,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mustahamba","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mustahamba om mitmõ Võromaa külä nimi:\nMustahamba külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan, (inne 2017 Haani vallan)\nKahrila-Mustahamba külä (inne 2017 Mustahamba) Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.152,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.209,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/M%C3%B5rgi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mõrgi om mitmõ Võromaa külä nimi:\nMõrgi külä Põlva kihlkunnan Laheda vallan\nMõrgi külä Põlva kihlkunnan Lasva vallan","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.168,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.155,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Naha","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Naha om mitmõ Võromaa külä nimi:\nNaha külä Hargla kihlkunnan Mõnistõ vallan\nNaha külä Räpinä kihlkunnan Räpinä vallan\n\nViil om olõman Nahakülä Kanepi kihlkunnan Kanepi vallan.","num_words":26,"character_repetition_ratio":0.078,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.16,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Orava","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Orava om mitmõ Võromaa külä nimi:\nOrava külä Kanepi kihlkunnan Kõllõstõ vallan\nOrava külä Vahtsõliina kihlkunnan Orava vallan\n\nViil om olõman Orava mõisa Vahtsõliina kihlkunnan Orava vallan.","num_words":27,"character_repetition_ratio":0.149,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.153,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Paluk%C3%BCl%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Palukülä om mitmõ Võromaa külä nimi:\nPalukülä Karula kihlkunnan Tõllistõ vallan\nPalukülä Hargla kihlkunnan Varstu vallan\n\nViil om olõman Palu külä Karula kihlkunnan Karula vallan.","num_words":25,"character_repetition_ratio":0.171,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.151,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Peebu","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Peebu om mitmõ Võromaa külä nimi:\nPeebu külä Urvastõ kihlkunnan Urvastõ vallan\nPeebu külä Hargla kihlkunnan Mõnistõ vallan","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.124,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.148,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Per%C3%A4j%C3%A4rve","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Peräjärve om mitmõ Võromaa külä nimi:\nPeräjärve külä Karula kihlkunnan Antsla vallan\nPeräjärve külä Hargla kihlkunnan Mõnistõ vallan","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.171,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.136,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Per%C3%A4k%C3%BCl%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Peräkülä om mitmõ Võromaa külä nimi:\nPeräkülä Põlva kihlkunnan Kõllõstõ vallan\nPeräkülä Põlva kihlkunnan Võro vallan","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.168,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.138,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Per%C3%A4m%C3%B5tsa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Perämõtsa om mitmõ Võromaa külä nimi:\nPerämõtsa külä Põlva kihlkunnan Põlva vallan\nPerämõtsa külä Vahtsõliina kihlkunnan Võro vallan","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.171,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.136,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pille","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pille om mitmõ Võromaa külä nimi:\nPille külä Põlva kihlkunnan Võro vallan Timo kandin\nPille külä Rõugõ kihlkunnan Lasva vallan Pindi kandin","num_words":22,"character_repetition_ratio":0.092,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.158,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pindi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pindi om mitmõ Võromaa külä nimi:\nPindi külä Räpinä kihlkunnan Räpinä vallan \nPindi külä Rõugõ kihlkunnan Võro vallan","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.13,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.162,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pulli","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pulli om mitmõ Võromaa külä nimi:\nPulli külä Hargla kihlkunnan Mõnistõ vallan \nPulli külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan \nPulli külä Urvastõ kihlkunnan Sõmmõrpalo vallan","num_words":24,"character_repetition_ratio":0.176,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.155,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Puustus%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Puustusõ om mitmõ Võromaa külä nimi:\nPuustusõ külä Hargla kihlkunnan Varstu vallan \nPuusutsõ külä Urvastõ kihlkunnan Urvastõ vallan","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.049,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.145,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/P%C3%B5dra","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Põdra om mitmõ külä nimi:\nPõdra külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan \nPõdra külä Tartomaal Kamja kihlkunnan Kõllõstõ vallan","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.107,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.157,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/P%C3%A4k%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Päkä om mitmõ Võromaa külä nimi:\nPäkä külä Rõugõ kihlkunnan Antsla vallan \nPäkä külä Vahtsõliina kihlkunnan Võro vallan","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.091,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.16,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Raudsep%C3%A4%20%28R%C3%B5ug%C3%B5%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Raudsepä om ka tõsõ Rõugõ valla nimi, kaeq Raudsepä (Varstu). Raudsepä külä om ka Võro vallan, kaeq Raudsepä (Võro). \n\nRaudsepä om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nKaeq viil\nRõugõ kihlkunna küläq\n\nLätteq \n\nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":38,"character_repetition_ratio":0.154,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.209,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Reb%C3%A4se","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Rebäse om mitmõ Võromaa külä nimi:\nRebäse külä Hargla kihlkunnan Varstu vallan \nRebäse külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan \nRebäse külä Vahtsõliina kihlkunnan Miss'o vallan","num_words":24,"character_repetition_ratio":0.179,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.158,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Roodsi%20k%C3%BCl%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Roodsi om mitmõ Võromaa külä nimi:\nRoodsi külä Põlva kihlkunnan Kõllõstõ vallan \nRoodsi külä Rõugõ kihlkunnan Võro vallan \nRoodsi külä Vahtsõliina kihlkunnan Vahtsõliina vallan","num_words":24,"character_repetition_ratio":0.185,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.153,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Saika","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Saika om mitmõ Võromaa külä nimi:\nSaika külä Rõugõ kihlkunnan Haani vallan \nSaika külä Vahtsõliina kihlkunnan Miss'o vallan","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.105,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.163,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Savioja%20k%C3%BCl%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Savioja om mitmõ Võromaa külä nimi:\nSavioja külä Vahtsõliina kihlkunnan Rõugõ vallan\nSavioja külä Vahtsõliina kihlkunnan Võro vallan","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.146,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.136,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Soe","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Soe om mitmõ külä nimi.\n\nVõromaal ommaq: \nSoe külä Rõugõ kihlkunnan Võro vallan,\nSoe külä Vahtsõliina kihlkunnan Orava vallan.\nViländimaal om \nSoe külä Tarvastu kihlkunnan Tarvastu vallan.","num_words":27,"character_repetition_ratio":0.089,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.181,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Soessaar%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Soessaarõ om mitmõ Võromaa külä nimi:\nSoessaarõ külä Põlva kihlkunnan Põlva vallan Saarjärve kandin\nSoessaarõ külä Põlva kihlkunnan Põlva vallan Vana-koiola kandin","num_words":22,"character_repetition_ratio":0.136,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.141,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Suuk%C3%BCl%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Suukülä om mitmõ Võromaa külä nimi:\nSuukülä Põlva kihlkunnan Põlva vallan \nSuukülä Vahtsõliina kihlkunnan Võro vallan (1992–2017 Lasva vallan)","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.06,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.218,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Suurk%C3%BCl%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Suurkülä om mitmõ Võromaa külä nimi:\nSuurkülä Põlva kihlkunnan Laheda vallan \nSuurkülä Kanepi kihlkunnan Kanepi vallan","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.073,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.144,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Suur%C3%B5m%C3%B5tsa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Suurõmõtsa om mitmõ Võromaa külä nimi:\nSuurõmõtsa külä Põlva kihlkunnan Moostõ vallan \nSuurõmõtsa külä Vahtsõliina kihlkunnan Võro vallan","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.172,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.139,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tammistu","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tammistu om mitmõ Võromaa külä nimi:\nTammistu külä Räpinä kihlkunnan Miiksi vallan \nTammistu külä Räpinä kihlkunnan Räpinä vallan","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.15,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.147,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tamm%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tammõ om mitmõ Võromaa külä nimi:\nTammõ külä Kanepi kihlkunnan Valgjärve vallan \nTammõ külä Vahtsõliina kihlkunnan Võro vallan, kooniq 2017. aastaganiq Lasva vallan \nTammõ külä Vahtsõliina kihlkunnan Võro vallan\n\nViil om olõman Tammõkülä Hargla kihlkunnan Taheva vallan.","num_words":36,"character_repetition_ratio":0.149,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.177,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tiidu","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tiidu om mitmõ Võromaa külä nimi:\nTiidu külä Urvastõ kihlkunnan Urvastõ vallan\nTiidu külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.127,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.151,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tilsi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tilsi om mitmõ Võromaa külä nimi:\nTilsi külä Põlva kihlkunnan Laheda vallan\nTilsi külä Põlva kihlkunnan Põlva vallan","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.168,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.155,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Toku","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Toku om mitmõ Võromaa külä nimi:\nToku külä Urvastõ kihlkunnan Antsla vallan\nToku külä Urvastõ kihlkunnan Urvastõ vallan","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.164,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.151,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Toodsi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Toodsi om mitmõ Võromaa külä nimi:\nToodsi külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan\nToodsi külä Rõugõ kihlkunnan Võro vallan","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.167,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.154,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tsiam%C3%A4e","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tsiamäe om mitmõ Võromaa külä nimi:\nTsiamäe külä Rõugõ kihlkunnan Varstu vallan\nTsiamäe külä Rõugõ kihlkunnan Haani vallan","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.159,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.148,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Udsali","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Udsali om mitmõ Võromaa külä nimi:\nUdsali külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan\nUdsali külä Urvastõ kihlkunnan Sõmmõrpalo vallan","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.138,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.144,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vaarkali","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vaarkali om mitmõ Võromaa külä nimi:\nVaarkali külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan (kooniq 2017. aastaganiq Haani vallan)\nVaarkali külä Vahtsõliina kihlkunnan Võro vallan (kooniq 2017. aastaganiq Vahtsõliina vallan)","num_words":26,"character_repetition_ratio":0.118,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.197,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vadsa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Seo artikli kõnõlõs Rõugõ valla Vadsa küläst. Ka Võro vallan om Vadsa külä, kaeq Vadsa (Võro).\nVadsa om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nKaeq viil\n\nRõugõ kihlkunna küläq\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\n\nRõugõ valla küläq","num_words":35,"character_repetition_ratio":0.159,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.202,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Viira","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Viira om mitmõ Võromaa külä nimi:\nViira külä Põlva kihlkunnan Moostõ vallan\nViira külä Põlva kihlkunnan Põlva vallan\nViira külä Põlva kihlkunnan Veriora vallan","num_words":24,"character_repetition_ratio":0.2,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.151,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Villa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Villa om mitmõ Võromaa külä nimi:\nVilla külä Põlva kihlkunnan Lasva vallan\nVilla külä Rõugõ kihlkunnan Haani vallan","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.113,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.157,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/V%C3%B5rosuu%20k%C3%BCl%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Võrosuu om mitmõ Võromaa külä nimi:\nVõrosuu külä Põlva kihlkunnan Võro vallan Võromõisa kandin\nVõrosuu külä Rõugõ kihlkunnan Võro vallan Kasaritsa kandin","num_words":22,"character_repetition_ratio":0.153,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.144,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ungari%20kiil","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ungari kiil om soomõ-ugri kiilkunna kiil, midä kõnõlõs umbõs 14.5 mill'onat inemist. Ungari kiilt kõnõldas päält Ungari viil Romaanian, Slovakkian, Serbiän, Ukrainan, Sloveeniän, Horvaatian ja Austrian.\n\nUngari kiil ja võro kiil \n\nUngari ja võro keelen om mitmit üttemuudu sõnno. \n\nUgri keeleq","num_words":40,"character_repetition_ratio":0.035,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.205,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ala-H%C3%A4%C3%A4tar%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ala-Häätarõ vai Ala-Häätaro om külä Põlva kihlkunnan Kõllõstõ vallan.\n\nKaeq viil\n\nPõlva kihlkunna küläq\n\nPõlva kihlkunna küläq\nKõllõstõ vald","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.198,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.171,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Haigri","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Haigri oll' külä Põlva kihlkunnan Võro vallan. \n\nSeo ilma aigu jääs Haigri Raistõ küllä.\n\nKuulsambaq inemiseq \n\n Paaba Endel\n\nKaeq viil\n\nPõlva kihlkunna küläq\n\nPõlva kihlkunna küläq\nVõro vald","num_words":28,"character_repetition_ratio":0.165,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.204,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Himmast%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Himmastõ om külä Põlva kihlkunnan Põlva vallan.\n\nKuulsambaq inemiseq\n\nHimmastõst om perit rahvaluulõ- ja keeletiidläne nink ütiskunnategeläne Hurda Jakob.\n\nKaeq viil\n\nPõlva kihlkunna küläq\n\nPõlva kihlkunna küläq\nPõlva vald","num_words":29,"character_repetition_ratio":0.15,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.166,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Holvandi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Holvandi om külä Põlva kihlkunnan Põlva vallan.\n\nKuulsambaq inemiseq\n\nHolvandi külän om elänüq kunstnik Vahtra Jaan.\n\nKaeq viil\n\nPõlva kihlkunna küläq\n\nLätteq \n\nPõlva kihlkunna küläq\nPõlva vald","num_words":27,"character_repetition_ratio":0.163,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.181,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/J%C3%B5eveere","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Jõeveere om külä Põlva kihlkunnan Veriora vallan. Taa külä om Võhandu jõõ veeren.\n\nKaeq viil\n\nPõlva kihlkunna küläq\n\nPõlva kihlkunna küläq\nVeriora vald","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.183,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.179,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kaaruk%C3%BCl%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kaarukülä om külä Põlva kihlkunnan Moostõ vallan.\n\nKuulsambaq inemiseq\n\nKaarukülän om sündünü kunstnik Vahtra Jaan.\n\nKaeq viil\n\nPõlva kihlkunna küläq\n\nPõlva kihlkunna küläq\nMoostõ vald","num_words":25,"character_repetition_ratio":0.171,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.168,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kanam%C3%B5tsa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kanamõtsa oll' külä Põlva kihlkunnan Võro vallan. \n\nSeo ilma aigu jääs Kanamõtsa Tagakülä maiõ pääle.\n\nKaeq viil\n\nPõlva kihlkunna küläq\n\nPõlva kihlkunna küläq\nVõro vald","num_words":25,"character_repetition_ratio":0.176,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.19,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kannu","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kannu om külä Põlva kihlkunnan Võro vallan. \n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Lasva valda.\n\nKaeq viil\n\nPõlva kihlkunna küläq\n\nLätteq \n\nPõlva kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":28,"character_repetition_ratio":0.161,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.202,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Karilatsi%20%28K%C3%B5ll%C3%B5st%C3%B5%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Karilatsi om külä Põlva kihlkunnan Kõllõstõ vallan.\n\nHuvitavat kaemist\n\nKarilatsin om Põlva Talorahvamuusõum.\n\nKaeq viil\nKarilatsi\nPõlva kihlkunna küläq\n\nLätteq \n\nPõlva kihlkunna küläq\nKõllõstõ vald","num_words":25,"character_repetition_ratio":0.159,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.162,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Karilatsi%20%28Vahts%C3%B5-Kuust%C3%B5%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Karilatsi om külä Põlva kihlkunnan Vahtsõ-Kuustõ vallan.\n\nKaeq viil\n\nKarilatsi\nPõlva kihlkunna küläq\n\nLätteq \n\nPõlva kihlkunna küläq\nVahtsõ-Kuustõ vald","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.183,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.172,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kelmik%C3%BCl%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kelmikülä om külä Põlva kihlkunnan Vahtsõ-Kuustõ vallan.\n\nKaeq viil\n\nPõlva kihlkunna küläq\n\nPõlva kihlkunna küläq\nVahtsõ-Kuustõ vald","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.195,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.167,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kiimariigi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kiimariigi külä vai Kiimariik oll' külä Põlva kihlkunnan Võro vallan. \n\nSeo ilma aigu jääs Kiimariigi külä Tagakülä maiõ pääle.\n\nKaeq viil\n\nPõlva kihlkunna küläq\n\nPõlva kihlkunna küläq\nVõro vald","num_words":29,"character_repetition_ratio":0.162,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.186,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kir%C3%A4p%C3%A4%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kiräpää vai Kirumpää om külä Põlva kihlkunnan Võro vallan. \n\nKiräpääl Kandsimäel ommaq varõmõq. Sääl oll' vanast tähtsä kants.\n\nKiräpäält juusk läbi Võhandu jõgi.\n\nAolugu \n\nEdimäne tiidmine Kiräpääst (Kyrgenpae, Kyrrempe) om peri 1322. aastagast. Tarto piiskop' lask' tetäq Pihkva piiri lähkühe kats' kõvva kantsi – Kiräpää ja Vahtsõliina. Kiräpääl oll' Tarto piiskop'kunna suurõmbit ja arvadaq, et ka vanõmbit lossõ. Kandsi taadõ Võhandu viirde jäiq maarahva elämiseq. Egä tapõlusõ aigo olliq nuuq edimädseq, miä maaha palotõdiq. Tuul aol käveq Kiräpää all mitu kõrda kõvaq tapõlusõq. Ku vindläseq tulliq, saat' ordu siiäq 400 miist võõra väe vasta appi. Mõni aastak ildamba tulliq ordu väeq Kiräpääle kokko, et esiq Vinnemaalõ minnäq. Ku Tarto piiskop' ja ordu tüllü pööriq, sai Kiräpää jälkiq kõvva kannahtaq. Päält tuud tetti sõakäük' Pihkvahe ja säält tulti ummakõrda kätte masma. Nii käve jo inne Liivi sõta tan kõgõ tülü ja tapõlus.\n\nLiivi sõa aigo 1558. aastagal tõi ordu sinnäq umaq meheq. A sis tuudi sõnna, et vindläseq ommaq Vahtsõliina ärq võtnuq. Tuud kuuldnuq, panniq ordumeheq esiq Kiräpää palama ja pagõsiq Valga poolõ. Liivi sõan palodiq üte jao Kiräpää kandsist maaha Poola väeq. Ku Lõuna-Eesti Poola kätte läts', tetti umaette Kiräpää staarost'kund. Ruutslaisi ja vindläisi tapõlusõq häödiq taa kandsi periselt. A viil Põh'asõa aigo kogosiq päält tapõluisi hinnäst Kiräpääle kokko Roodsi väeq. Parhillaq om kimmäst ja kuulsast Kiräpääst inne väiku müürükands perrä jäänüq.\n\nKaeq viil\nPõlva kihlkunna küläq\nKandsimägi (Kiräpää)\n\nLätteq \n\nPõlva kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":232,"character_repetition_ratio":0.057,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.194,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kiuma","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kiuma vai Kioma om külä Põlva kihlkunnan Põlva valla õdaguosan. Kiuma om põh'a puul kõrvu Aarnaga, hummogun Tännässilmä ja Kähri küläga, lõunõn Puskaruga, õdagun Kanepi valla Ihamaru küläga ja Kanepi valla Varbusõ küläga. Kiuma külä õdagupiir lätt suurõman osan müüdä Ahja jõkõ. Maakunna ja valla keskustõ Põlvahe om 6 kilometrit maad.\n\nAolugu \n\nKiuma külä aolugu om köüdet Kiuma mõisaga, midä om edimäst kõrda nimmat 1495. aastagal (Küemahe). Inneskidse Kiuma mõisa süä om sõskiq täämbädsen Aarna külän. Perän valdo tegemist 1866. aastagal oll' külä Kioma valla kuunsaison 1939. aastagani, a pääle 1939. aastaga valdo ümbremuutmist oll' Põlva valla kuunsaison. 1939. aastagani oll' külä ammõtlinõ nimi Kioma. Päält külänõvvukogo tegemist oll' Kiuma 1945. aastagast pääle Kioma külänõvvukogo keskus. 1950. aastaga säädüsega kaotõdi ärq Põlva vald ja Kioma külänõvvukogo maa arvati Põlva rajooni ala. 1954. aastaga kaotõdi Kioma kulänõvvukogo ärq ja tuu maa pandi ammõtlidsõlt kokko Põlva külänõvvukogoga. Sinnäq jäi seo 1991. aastagani. Säält pääle om Kiuma Põlva valla jago.\n\nKultuur \n\nKülä põh'aõdaguosan om mitu kääbäst, miä ommaq ku arkeoloogia mälehtüseq kaitsmisõ all. Külän om Kiuma rahvamaja ja Kiuma raamadukogo. Kah om Kiuma külän sündünüq keeletiidläne Liiva Heino.\n\nKaeq viil\nPõlva kihlkunna küläq\n\nLätteq \n\nPõlva kihlkunna küläq\nPõlva vald","num_words":186,"character_repetition_ratio":0.079,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.208,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Koroli","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Koroli oll' külä Põlva kihlkunnan Võro vallan.\n\nKülä oll' Põrmujärve hummogupoolidsõ perve pääl. \n\nTäämbädsel pääväl peetäs Koroli küllä Navi külä osas nigu ka Tsopa küllä, miä jääs õkva tõõsõlõ poolõ Põrmujärve. Põrmujärve nimi vanno kaartõ pääl om Tsopa-Koroli (Zoppa-Korroli) järv, selle et puul järvest käve Tsopa ja puul Koroli külä ala.\n\nKaeq viil\n\nPõlva kihlkunna küläq\n\nPõlva kihlkunna küläq\nVõro vald","num_words":61,"character_repetition_ratio":0.115,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.191,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kuruski","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kuruski om külä Põlva kihlkunnan Põlva vallan. \n\nKuruski küläst nakkas pääle Lepä uja, miä juusk Orajõkkõ.\n\nKaeq viil\n\nPõlva kihlkunna küläq\n\nPõlva kihlkunna küläq\nPõlva vald","num_words":26,"character_repetition_ratio":0.182,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.19,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kuulmaj%C3%A4rve","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kuulmajärve om külä Põlva kihlkunnan Veriora vallan Kuulma järve veeren.\n\nKaeq viil\nPõlva kihlkunna küläq\n\nLätteq \n\nPõlva kihlkunna küläq\nVeriora vald","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.184,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.167,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%A4hri%20%28P%C3%B5lva%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kähri om külä Põlva kihlkunnan Põlva vallan. Kähri külän om vinne õigõuso kerik.\n\nKaeq viil\nKähri\nPõlva kihlkunna küläq\n\nLätteq \n\nPõlva kihlkunna küläq\nPõlva vald","num_words":25,"character_repetition_ratio":0.183,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.185,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%A4rn%C3%A4m%C3%A4e","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kärnämäe om külä Põlva kihlkunnan Võro vallan.\n\nKaeq viil\n\nPõlva kihlkunna küläq\n\nLätteq \nPõlva kihlkunna küläq\n\nVõro valla küläq","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.2,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.186,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%A4%C3%A4p%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kääpä om külä Põlva kihlkunnan Võro vallan. \n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist käve külä Lasva valda. \n\nKülän ommaq Kääpä Sotsiaalkeskus ja Kääpä Põhikuul. \n\nKääpä küläst juusk läbi Võhandu jõgi.\n\nKaeq viil\nPõlva kihlkunna küläq\n\nLätteq \n\nPõlva kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":41,"character_repetition_ratio":0.125,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.202,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Lauga","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lauga om külä Põlva kihlkunnan Võro vallan. \n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Lasva valda.\n\nKaeq viil\n\nPõlva kihlkunna küläq\n\nLätteq \nPõlva kihlkunna küläq\n\nVõro valla küläq","num_words":28,"character_repetition_ratio":0.161,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.202,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Lehem%C3%B5tsa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lehemõtsa om külä Põlva kihlkunnan Võro vallan. \n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Lasva valda.\n\nKaeq viil\n\nPõlva kihlkunna küläq\n\nLätteq \nPõlva kihlkunna küläq\n\nVõro valla küläq","num_words":28,"character_repetition_ratio":0.158,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.198,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Liitva","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Liitva oll' külä Põlva kihlkunnan Võro vallan. \n\nTäämbätsel pääväl arvatas Liitva külä Navi küllä.\n\nKaeq viil\n\nPõlva kihlkunna küläq\n\nPõlva kihlkunna küläq\nVõro vald","num_words":24,"character_repetition_ratio":0.179,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.188,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Listaku%20%28V%C3%B5ro%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Seo artikli kõnõlõs küläst Võro vallan, samanimeline külä om ka Rõugõ vallan, kaeq Listaku (Rõugõ). \n\nListaku om külä Põlva kihlkunnan Võro vallan. \n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Lasva valda.\n\nLätteq \n\nPõlva kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":38,"character_repetition_ratio":0.07,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.208,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Loosu","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Loosu om külä Põlva kihlkunnan Võro vallan.\n\nKuulsambaq inemiseq\n\n Teppo August\n\nLätteq \nPõlva kihlkunna küläq\n\nVõro valla küläq","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.118,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.188,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mamast%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mamastõ om külä Põlva kihlkunnan Põlva vallan. \n\nPõlva köstrikuul alost' umma tüüd 1688. a. Mamastõn Köstremäel. Üten Urvastõ köstrikooliga oll' tä edimäne talorahvakuul Võromaal.\n\nKaeq viil\nPõlva kihlkunna küläq\n\nLätteq \n\nPõlva kihlkunna küläq\nPõlva vald","num_words":34,"character_repetition_ratio":0.146,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.2,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Meemask%C3%BCl%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Meemaskülä vai Meemastõ om külä Põlva kihlkunnan Põlva vallan. \n\nMeemaskülän om bussipiätüs ja saekaadri. Säält juusk läbi Orajõgi.\n\nKaeq viil\nPõlva kihlkunna küläq\n\nLätteq \n\nPõlva kihlkunna küläq\nPõlva vald","num_words":29,"character_repetition_ratio":0.162,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.179,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mooste%20m%C3%B5isa%20%28al%C3%B5vik%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mooste mõisa vai Mooste om alõvik Põlva kihlkunnan Moostõ vallan.\n\nKaeq viil \n\n Põlva kihlkunna küläq\n\nVõromaa alõviguq\nMoostõ vald\nPõlva kihlkund","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.146,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.178,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/M%C3%B5rgi%20%28V%C3%B5ro%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mõrgi om külä Põlva kihlkunnan Võro vallan. \n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmise käve külä Lasva valda.\n\nLätteq \nPõlva kihlkunna küläq\n\nVõro valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.085,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.201,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/M%C3%A4e-H%C3%A4%C3%A4tar%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mäe-Häätarõ vai Mäe-Häätaro om külä Põlva kihlkunnan Kõllõstõ vallan.\n\nKaeq viil\n\nPõlva kihlkunna küläq\n\nPõlva kihlkunna küläq\nKõllõstõ vald","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.198,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.171,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Navi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Navi om külä Põlva kihlkunnan Võro vallan.\n\nKülä om viis kilomiitret Võro liinast põh'a puul. Navi külän elli 2011. aastaga rahvalugõmisõ perrä 221 inemist.\n\nLuudus\nNavi külän om kolm luuduslist järve. Naist kõgõ suurõmb – Põrmujärv (vai Tsopa järv) – om õkvalt kesk muido tasast ja lakõt küllä, küländ süvän, pikän ja äkiliidsi perviga oron. Põrmujärvest lõunõ poolõ juusk uja hulga vähämbähe Kogõrijärve ja säält edesi Võhandu jõkkõ. Kolmas järv – Albri järv (vai Mihklijärv) om tsill'okõnõ järvesilmäkene külä lõunahummoguveeren õkva suurõtii veeren. Kogõrijärve ja Albri järve vaihõl om külä kõgõ korgõmb kotus - Treimägi.\n\nKõik Navi järveq ommaq väega muadsõq ja kinniqkasunuisi viiriga (väiku Albrijärv naist kõgõ puhtamb ja süvemb), tuuperäst alostõdi 2006. aastagal Põrmujärve puhastamisõ ja vii nõstmisõga, et saiaq küläle kõrralik avalik ujomisjärv.\n\nPäält luudusliidsi järvi om Navilõ, õkva Põrmujärvest põh'a poolõ tett viil üts kõrralik ja süvä paisjärv. Et tuu om Padari Ivari maiõ pääl, sis kutsutas tedä Padarijärves. Umanik esiq um tedä kutsnuq ka Vahtsõ-Laadoga järves.\n\nAolugu\nParhillanõ Navi om küländ suur külä, a innembide om timä seen olnuq vähämbit külli. Õdagu poolõ Põrmujärve jäiq Navi, Luka ja Tsopa külä, hummogu poolõ Koroli külä. Põrmujärve nimes om vanno kaartõ pääle kirotõt Tsopa-Koroli (Zoppa-Korroli) järv.\n\nMidä kaiaq tasos\nPõrmujärve õdaguperve pääl om hää viiga muistinõ ohvriläteq Silmäläteq, miä om riigi kaitsõ all. Parhilladsõ Navi poodi majan oll' innembide Navi kuul. Poodi kõrval om vahtsõnõ, 2006. aastagal ehitet rahvamaja.\n\nKuulsambaq inemiseq\nNavilt ommaq peri tähetiidläne Kasagu Enn ja poliitik Padari Ivari. Navil elli latsõn ja noorõniän kunstnik Navitroll'a.\n\nKaeq viil\n\nPõlva kihlkunna küläq\n\nLätteq \nPõlva kihlkunna küläq\n\nVõro valla küläq","num_words":255,"character_repetition_ratio":0.055,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.191,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ol%C3%B5ski","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Olõski vai Oleski om külä Põlva kihlkunnan Võro vallan. \n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Lasva valda.\n\nLätteq \nPõlva kihlkunna küläq\n\nVõro valla küläq","num_words":25,"character_repetition_ratio":0.079,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.199,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Per%C3%A4k%C3%BCl%C3%A4%20%28K%C3%B5ll%C3%B5st%C3%B5%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Peräkülä om külä Põlva kihlkunnan Kõllõstõ vallan. \n\nPeräkülän üte nurmõ pääl om Põlva kihlkunna kõgõ korgõmp kotus - 150 miitret merepinnast.\n\nKaeq viil\n\nPeräkülä\nPõlva kihlkunna küläq\n\nPõlva kihlkunna küläq\nKõllõstõ vald","num_words":30,"character_repetition_ratio":0.188,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.189,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Per%C3%A4k%C3%BCl%C3%A4%20%28V%C3%B5ro%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Seo artikli kõnõlõs küläst Võro vallan. Tõisi sama nimegaq külli kotsilõ kaeq Peräkülä.\n\nPeräkülä om külä Põlva kihlkunnan Võro vallan. \n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Lasva valda.\n\nLätteq \nPõlva kihlkunna küläq\n\nVõro valla küläq","num_words":36,"character_repetition_ratio":0.089,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.192,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pik%C3%A4silla","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pikäsilla om külä Põlva kihlkunnan Võro vallan. \n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Lasva valda.\n\nLätteq \nPõlva kihlkunna küläq\n\nVõro valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.083,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.197,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pille%20%28Timo%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Seo artikli kõnõlõs küläst Võro vallan. Võromaal om viil sama nimega kotussit, kaeq Pille.\n\nPille om külä Põlva kihlkunnan Võro vallan. \n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Lasva valda.\n\nLätteq \nPõlva kihlkunna küläq\n\nVõro valla küläq","num_words":37,"character_repetition_ratio":0.089,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.199,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Puusep%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Puusepä om külä Põlva kihlkunnan Võro vallan. \n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Lasva valda.\n\nLätteq \n\nPõlva kihlkunna küläq\n\nVõro valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.083,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.203,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Raist%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Raistõ vai Väimälä-Suurkülä om külä Põlva kihlkunnan Võro vallan.\n\nLätteq \nPõlva kihlkunna küläq\n\nVõro valla küläq","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.133,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.175,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Rosma","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Rosma om külä Põlva kihlkunnan Põlva vallan Põlva liina lõunõpiiril. \n\nRosmal om vahtsõnõ Põlva (kihlkunna) kalmuaid. 1990. aastagast pääle tüütäs sääl Johannese Kuul Rosmal, miä koolitas latsi waldorfpedagoogika perrä.\n\nLuudus\n\nRosmalt juuskvaq läbi Orajõgi ja Peri uja.\n\nKuulsambaq inemiseq\n\nRosmalt om perit koolimiis ja luudusopõtusõ oppaja Käisi Johannes.\n\nMidä kaiaq tasos\n\nRosmal om motokrossirada, kon om iks 1. lehekuu pääväl krossõ peet. Sääl om ka mõtsa sisse kasunu muistinõ liinamägi. Vahtsõ kalmuaia man om Võro-Põlva tii veeren ristimõts.\n\nKaeq viil\n\nPõlva kihlkunna küläq\n\nPõlva kihlkunna küläq\nPõlva vald","num_words":86,"character_repetition_ratio":0.072,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.19,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tagak%C3%BCl%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tagakülä om külä Põlva kihlkunnan Võro vallan.\n\nLätteq \n\nPõlva kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.163,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.179,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Timo","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Timo vai Timo mõisa om külä Põlva kihlkunnan Veriora vallan.\n\nAoluust\n\nTimo küläh olliq Timo mõisa huunõq.\n\nKaeq viil\n\nPõlva kihlkunna küläq\n\nPõlva kihlkunna küläq\nVeriora vald","num_words":27,"character_repetition_ratio":0.168,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.188,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Trompsi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Trompsi vai Trumpsi vai Tromsi om külä Põlva kihlkunnan Põlva vallan.\n\nKaeq viil\nPõlva kihlkunna küläq\n\nLätteq \n\nPõlva kihlkunna küläq\nPõlva vald","num_words":22,"character_repetition_ratio":0.19,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.185,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tros%27a","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tros'a om külä Põlva kihlkunnan Vahtsõ-Kuustõ vallan.\n\nKaeq viil\n\nPõlva kihlkunna küläq\n\nPõlva kihlkunna küläq\nVahtsõ-Kuustõ vald","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.2,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.178,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ts%27olgo%20%28V%C3%B5ro%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ts'olgo om külä Põlva kihlkunnan Võro vallan. \n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Lasva valda.\n\nLätteq \nPõlva kihlkunna küläq\n\nVõro valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.084,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.205,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/T%C3%A4nn%C3%A4ssilm%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tännässilmä om külä Põlva kihlkunnan Põlva vallan.\n\nKuulsambaq inemiseq \n\nLatsõn om Tännässilmän elänü füüsik, kiränik ja filosuuf Kõivo Madis.\n\nKaeq viil \n Põlva kihlkunna küläq\n\nLätteq \n\nPõlva kihlkunna küläq\nPõlva vald","num_words":30,"character_repetition_ratio":0.151,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.186,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vanak%C3%BCl%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vanakülä om külä Põlva kihlkunnan Põlva vallan.\n\nKuulsambaq inemiseq \n\nVanaküläst om perit Eesti edimäne elokutsõlinõ tsirgouurja Härmsi Mihkli.\n\nKaeq viil \n\n Põlva kihlkunna küläq\n\nPõlva kihlkunna küläq\nPõlva vald","num_words":28,"character_repetition_ratio":0.156,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.173,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Varbus%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Varbusõ vai Varbusõ mõisa om külä Põlva kihlkunnan Kanepi vallan. Külä om vana Võro-Tarto tii veeren.\n\nHuvitavat kaemist\n\nVarbusõl om Eesti Maantiimuusõum. Küläst hummogu poolõ jääs Tilleorg.\n\nKaeq viil\nPõlva kihlkunna küläq\n\nLätteq \n\nPõlva kihlkunna küläq\nKanepi vald","num_words":38,"character_repetition_ratio":0.139,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.179,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Viira%20%28Veriora%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Viira om külä Põlva kihlkunnan Veriora vallan.\n\nKaeq viil\nViira\nPõlva kihlkunna küläq\n\nLätteq \n\nPõlva kihlkunna küläq\nVeriora vald","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.198,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.177,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Viiraper%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Viiraperä vai Viira vai Säänüste om külä Põlva kihlkunnan Põlva vallan.\n\nKaeq viil\n\nPõlva kihlkunna küläq\n\nPõlva kihlkunna küläq\nPõlva vald","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.2,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.173,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Villa%20%28V%C3%B5ro%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Seo artikli kõnõlõs Villa küläst Võro vallan. Ka Rõugõ vallan om Villa külä, kaeq Villa (Rõugõ).\n\nVilla om külä Põlva kihlkunnan Võro vallan. \n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Lasva valda.\n\nKaeq viil\n\nPõlva kihlkunna küläq\n\nLätteq \nPõlva kihlkunna küläq\n\nVõro valla küläq","num_words":44,"character_repetition_ratio":0.131,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.209,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/V%C3%B5rosuu%20k%C3%BCl%C3%A4%20%28V%C3%B5rom%C3%B5isa%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Võrosuu külä om külä Põlva kihlkunnan Võro vallan.\n\nKaeq viil\n\nVõrosuu külä\nPõlva kihlkunna küläq\n\nLätteq \nPõlva kihlkunna küläq\n\nVõro valla küläq","num_words":22,"character_repetition_ratio":0.19,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.185,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Lep%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lepä om mitmõ külä nimi. \n\nVõromaal ommaq \nLepä külä Põlva kihlkunnan Põlva vallan, \nLepä külä Hargla kihlkunnan Taheva vallan. \n\nSetomaal om\nLepä külä Koolina nulgan.","num_words":25,"character_repetition_ratio":0.101,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.204,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/H%C3%BCr%C3%BCv%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hürüvä külä om külä Harglõ kihlkunnan Rõugõ vallan. \n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Mõnistõ ja Haani vallan.\n\nLätteq \n\nHarglõ kihlkunna küläq\nRõugõ kihlkunna küläq","num_words":26,"character_repetition_ratio":0.15,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.199,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Naha%20k%C3%BCl%C3%A4%20%28M%C3%B5nist%C3%B5%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Naha külä om külä Hargla kihlkunnan Mõnistõ vallan. Taa om Võromaa ja kõgõ Eesti kõgõ lõunapoolitsõmb külä.\n\nKaeq viil\n\nNaha külä\nHarglõ kihlkunna küläq\n\nHarglõ kihlkunna küläq","num_words":27,"character_repetition_ratio":0.15,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.176,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/V%C3%B5ro%20Instituut","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Võro Instituut om riigi tiidüs- ja arõndusasotus, mink põhitüüs om võro keele ja kultuuri uurminõ ja edendämine. Instituut kõrraldas võro keele ja kultuuri oppamist ni oppajidõ ettevalmistamist ja tävvendüskoolitust. Pandas kokko võrokeelitsit opimatõrjaalõ, kõrraldõdas tiidüskonvõrentse ja andas vällä mitmõsugumast võrokeelist kiräsõnna tiidüsuurmiisist ja artiklikogomigõst ilokirändüseni. Instituudi tüüs om ka keelekõrraldus ja keelenõvvo andminõ ni kotusõnimmi uurminõ. Vahtsõmb tüütsiht om võro keele tagasituuminõ latsi ja latsõvanõmbidõ pruuki ni keele avvo sisse nõstminõ terven ütiskunnan. Muuhulgan om instituut osalinõ latsilõ mõtõlduisi võrokeelitside multifilmie ja puutrimänge tegemisen.\n\nVõro Instituut om Võro liinan ja tima tegemiisi ala käü tradits'oonilinõ võro keele ja kultuuri ala - aoluulinõ Võromaa.\n\nAolugu\n\nInstituudi tegemise mõttõ pakiq vällä 1980. aastidõ lõpun huugu lännü võro liikmisõ tegeläseq. 1990. kesken oll' selge, et võro keelele ja kultuurilõ om vajja selget riiklikku tukõ ni saa-i inämb jäiäq õnnõ ütiskundliidsi tegemiisi mano. Tuuperäst lõi Vabariigi Valitsus 1995. aastagal 14. urbõkuu pääväl riikligu tiidüs- ja arõndusasotusõ Võro Instituut.\n\nTüükõrraldus\n\nVõro Instituut käü Kultuuriministeeriumi valitsõmisõ ala. Ummi tegemiisi sääd instituut tiidüs- ja arõndustegevüse kõrraldusõ säädüse ni uma põhimäärüse perrä. Instituudi tüü perrä kaes tiidüsnõvvokogo, midä juht nõvvokogo esimiis. Instituuti juht direktri, kink nimetäs avaligu konkursi kõrran viies aastagas ammõtihe kultuuriministri. Egäpäävädse tüü tegijit, as'atundjit ja tiidrüid om Võro Instituudin katõsa, päält tuu kaias suurõmbidõ ettevõtmiisi jaos tüütäjit lepinguga mano. Võro Instituudi direktri om Kuuba Rainer. Inne tedä olliq direktrin Eichenbaumi Külli ja Kama Kaido ni edimäne direktri oll' Kasagu Enn.\n\nRahastaminõ\n\nInstituut saa rahha riigi käest, suurõmbidõ tegemiisi jaos saias rahha mano fondõst ja programmõst. Põhilidsõq instituudi tugõjaq ommaq olnuq Kultuurkapital, Hasartmängomassu Nõvvokogo ja riiklinõ programm \"Lõunaeesti kiil ja kultuur\".\n\nVälislink\n\nVõro Instituudi kodoleht (võro, eesti ja inglüse keelen)\n\nVõromaa\n\nEesti ütisüseq\n\nVõro kultuur","num_words":274,"character_repetition_ratio":0.081,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.16,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/H%C3%BCt%C3%BC","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hütü om külä Harglõ kihlkunnan Rõugõ vallan. \n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Mõnistõ vallan.\n\nLätteq \nHarglõ kihlkunna küläq\n\nRõugõ valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.108,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.205,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Jaanim%C3%A4e%20%28Haani%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Jaanimäe om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan. \n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Haani vallan.\n\nLätteq \n\nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.096,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.205,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Villig%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Villigä külä om külä Harglõ kihlkunnan Rõugõ vallan. \n\nInne Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist 2017. aastagal käve külä Mõnistõ valda.\n\nLätteq \n\nHarglõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":24,"character_repetition_ratio":0.101,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.191,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vahts%C3%B5-Roosa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vahtsõ-Roosa külä (eesti keelen Vastse-Roosa) om külä Mõnistõ vallan Harglõ kihlkunnan Rõugõ vallan. \n\nInne 2017. aasta Eesti umavalitsuisi ümbretegemist käve külä Mõnistõ valda.\n\nAolugu\n\nVahtsõ-Roosa külän oll' Vahtsõ-Roosa mõisa.\n\nLuudus\n\nVahtsõst-Roosast juusk läbi Vaidva jõgi.\n\nKaeq viil \nKaika suvõülikuul 2004 Vahtsõn-Roosan\n\nLätteq\n\nVälislink\n Vahtsõ-Roosa külä kodoleht\n\nHarglõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":50,"character_repetition_ratio":0.122,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.205,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Andrus%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Andrusõ vai Andrussõ oll' külä Harglõ kihlkunnan. \n\n1977. aastaga panti Andrusõ külä kokko Saru külägaq. \n\nAndrusõl (küla kuni 1977) olliq Saru vallamaja, kuul ja raamadukogo, nimi tulõ talonimest, miä umakõrda oll' pant inemise nime perrä.\n\nLätteq \n\nHarglõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":40,"character_repetition_ratio":0.049,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.233,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kuudsi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kuudsi om külä Harglõ kihlkunnan Rõugõ vallan. \n\nInna 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Mõnistõ vallan. \n\nKuudsi külän om muusõum, rahvamaja ja Mõnistõ kuul.\n\nKülän om Kuudsi ohvrikivi.\n\nKaeq viil\n Kaika suvõülikuul 1992 Kuudsil\n\nLätteq \n\nHarglõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":40,"character_repetition_ratio":0.082,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.218,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kariss%C3%B6%C3%B6d%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Karissöödä om külä Harglõ kihlkunnan Rõugõ vallan. \n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Mõnistõ vallan.\n\nLätteq \nHarglõ kihlkunna küläq\n\nRõugõ valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.104,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.198,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Koem%C3%B5tsa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Koemõtsa külä om külä Karula kihlkunnan Rõugõ vallan. \n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Mõnistõ vallan.\n\nLätteq \nKarula kihlkunna küläq\n\nRõugõ valla küläq","num_words":24,"character_repetition_ratio":0.102,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.2,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Triigi%20%28Leisi%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Triigi om külä Saarõmaal Karja kihlkunnan Leisi vallan. \n\nKarja kihlkunna küläq\nLeisi vald","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.148,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.167,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/S%C3%A4%C3%A4re%20%28Torgu%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sääre om külä Saarõmaal Jämäjä kihlkunnan Torgu vallan. \n\nJämäjä kihlkunna küläq\nTorgu vald","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.171,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.165,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/T%C3%B5nija","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tõnija om külä Saarõmaal Valjala kihlkunnan Valjala vallan. \n\nValjala kihlkunna küläq\nValjala vald","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.18,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.153,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.999,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Eesti%20lipp","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Eesti lipp om Eesti rahvus- ja riigilipp.\n \nLipp om ristkülik, mil om kolm võrdsõt horisontaalsõt värmilaidu: sinine, must ja valge. Taa võeti edimält pruukmistõ Tarto Ülikooli Eesti Üliopilaisi Seldsi lipus ni pühitsedi ärq 4. piimäkuu pääväl 1884. Perän naati taad pidämä eesti rahvuslusõ lipus ni tä sai riigilipus, ku 24. radokuu pääväl 1918 kuulutõdi vällä Eesti Vabariik. Ammõtligult võeti lipp riigilipus 21. märtekuu pääväl 1918. \n\nVõro keelen pruugitas lipu kotsilõ ka sõnna \"sinimustvalgõ\".\n\nNõvvokogo Eestin keeleti sini-must-valgõ lipu pruukminõ ärq. Lipp tuudi jälq avaligult vällä 1988. aastagal ni tõmmati 24. radokuu pääväl 1989 vahtsõst üles Pikä Hermanni torni. Riigilipus võeti tä ammõtligult jälq 7. põimukuu pääväl 1990. \n\nVabariigi Presidendi lipp om riigilipp, mink kesken om suur riigivapp (kaeq Eesti vapp).\n\nEesti lipu värme tähendüs:\n sinine – Eestimaa taiva, järvi ja mere värm, tõõ ni rahvusmõttõ sümbol;\n must – kodomaa mulla ja rahvarõiva pikäsärgi värm;\n valgõ – rahva püüdmine õnnõ ja valgusõ poolõ.\n\nKirändüs \n Artur Taska. Eesti riigilipu seaduse sünd, Stockholm 1955.\n Artur Taska (koostaja). Sini-must-valge värvikolmik eesti luules, Stockholm 1959.\n Karl Aun. Sini-must-valge lipu 100 aastat, Toronto 1984. \n Artur Taska. Mõtteid eesti rahva sümbolitest, Lund 1988.\n Artur Taska. Sini-must-valge 100 aastat: pühendus Eesti Vabariigile, Tallinn 1992. \n Ivo Manfred Rebane. Eesti lipp, Tallinn 1999. \n Mare Kask. Eesti hümni, lipu ja vapi saamislugu, Tallinn 2002.\n\nVälälingiq \n 2006. aastagast masva Eesti lipu säädüs\n Riigilipu pruukmisõ kõrd ja hää kommõq\n Eesti lipu aolugu ja ülespandmisõ kõrd\n\n \nRiigilipuq","num_words":209,"character_repetition_ratio":0.071,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.244,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mahlakuu%202007","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"2007. aastaga Mahlakuu aigraamat.\n\n20. mahlakuu päiv\n\nMoostõ mõisan naas' pääle VIII Eesti rahvamuusikatüütlüisi festival \"Moisekatsi elohelü\", miä kest' 22. mahlakuu päävä hummoguni. Pääavvohinna sai ansambli Paabel.\n\n2007\nMahlakuu","num_words":25,"character_repetition_ratio":0.036,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.233,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/S%C3%B5naraamat","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sõnaraamat om teedüsteos, kohe ommaq kuuduq määntsegi |keele vai keelekujo kõrdapiten valituidõ, hariligult tähistüjärekõrran annõtuidõ sõnno tähendüseq, tõiskeelidseq vastusõq, näütüslausõq vms. \n\nPõhilidsõq sõnaraamaduq, kost saa teedüst võro keele kotsilõ, ommaq:\n\n Võro-eesti sõnaraamat\n Eesti murdidõ sõnaraamat\n Väikene murdõsõnastik\n\nRaamaduq","num_words":38,"character_repetition_ratio":0.026,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.155,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Poisik%C3%B5s%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Poisikõsõ om Vanõmuisõ tiatri nuuri miisnäütlejidõ ansambli. Ansambli luudi 2005. aastagal nink tä laul tunnõtuisi poplaulõ seto- ja võrokeelitside sõnnoga. Sõnno ommaq näil avitanuq tetäq Jäägri Merle ja Rahmani Jan. Ansamblilõ nime valimist om ilmselt mõotanuq paar aastat varrampa luud ansambli Neiokõsõ.\n\nLiikmõq\n\nLiikmõq 2007\n\nJaanovitsi Margus (Ülo)\nJonasõ Tanel (Põvvat)\nKütsari Riho (Venno)\nMäeotsa Ain (Pikne)\nTammõmäe Margus (Tõivelemb)\n\nPääle naidõ ommaq ansamblin laulnuq viil Joosti Janek, Tuisu Tambet ja Mähari Andres.\n\nAlbomiq\n\n2007 \"Tii päält iist!\" \n\nEesti ansambliq\nVõrokeelitsit laulõ laulnuq artistiq\nSetokeelitsit laulõ laulnuq artistiq","num_words":85,"character_repetition_ratio":0.074,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.195,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tii%20p%C3%A4%C3%A4lt%20iist%21","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"\"Tii päält iist\" om Poisikõisi albom, kon om 13 seto- ja võrokeelist laulu. Albom om ilmunuq 2007. aastagal lasõrtsõõri pääl. Välläandja om Eurorecords.\n\nLauluq\n\nIntro (umalooming) \n\"Meelis\" (sõnaq Jäägri Merle)\n\"Hans'a õuhkaga\" (sõnaq Jäägri Merle)\n\"Tartsanipoig\" (sõnaq Jäägri Merle)\n\"99 verevät luhvtpalluuni\" (sõnaq Jäägri Merle)\n\"Tuljak\" (sõnaq Jäägri Merle)\n\"Pardsikõ ja verrev muun\" (sõnaq Rahmani Jan)\n\"Illos päiv\" (sõnaq Jäägri Merle)\n\"Nigu tõbi\" (sõnaq Jäägri Merle)\n\"Kiri Marialõ\" (sõnaq Mäeotsa Ain)\n\"Poisikõsõ\" (sõnaq Rahmani Jan)\n\"Popurrii\" (sõnaq Mäeotsa Ain, Jäägri Merle, ...)\nOutro (umalooming)\n\nInemiseq\n\nJaanovitsi Margus (Ülo) - laul\nJonasõ Tanel (Põvvat) - laul\nKütsari Riho (Venno) - laul\nMäeotsa Ain (Pikne) - laul\nTammõmäe Margus (Tõivelemb) - laul, lüükriistaq\nToodsi Jorma - klahvpilliq\nJäägri Priit - kitra\nSütü Mati - bass\nAavakivi Tanel - trompet\n\nPoisikõisi albomiq\nSetokeelidseq albomiq\nVõrokeelidseq albomiq\n2007 albomiq","num_words":121,"character_repetition_ratio":0.146,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.246,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/V%C3%B5rok%C3%B5s%C3%B5q","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Võrokõsõq ommaq Vana-Võromaa põlidsõq eläniguq, õdagumeresoomõ rahvas, kedä või pitäq eestläisi allrahvusõs vai subnatsioonis. Võrokõisi hindäpidämise põhilidsõs alossõs om võro kiil. Võro kiilt mõist päält 70 000 inemise (73 340). \n\nNäid peetäs õkvaütlejis ja usaldajis ni põh'aeestläisist tsärrembis. Häste om teedäq võrokõisi külälislahkus. Võro maarahvas rehkendäs viil küländ pall'o külärahva arvamisõ ja kombidõga. Külin om alalõ vanno kombit, Võromaalt om üles kirotõt pall'o rahvalaulõ ja -juttõ.\n\n1990ndist aastist om võro kiilt ja kultuuri seenitsest inämb tähtsäs pidämä ja edendämä naat, säälhulgan om luud küländ kõrralik hulk võrokeelist kirändüst. Riigi tiidüs- ja arõndusasotus, mink põhitüüs om võro keele ja kultuuri uurminõ ja edendämine, om Võro Instituut, mis tettü 1995. aastagal.\n\nKirändüs\n\nKülli Eichenbaum, Karl Pajusalu (2001): Setode ja võrokeste keelehoiakutest ja identiteedist. – Keel ja Kirjandus nr 7, lk 483-489.\nKaido Kama (2005): Võru asi. – Vikerkaar 7–8, lk. 115–123.\nKaido Kama (1990): Võrokese ja tõse soomeugrilase. – Kaika Suvõülikuul Kaikal. Tartu, lk 7–11.\nAune Valk (2000): Võrokeste identiteedist. Kadri Koreinik, Jan Rahman (toim.) A kiilt rahvas kynõlõs.. Võrokeste keelest, kommetest, identiteedist (lk 39–56). Võro Instituut'. Võro.\n\nKaeq viil\nVõro Instituut\nVõro Selts VKKF\nSetoq\n\nLätteq\n\nÕdagumeresuumlasõq","num_words":168,"character_repetition_ratio":0.062,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.237,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/%C5%9Awinouj%C5%9Bcie","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Świnoujście (s'aksa k. Swinemünde) om liin Poola põh'aõdagunukan, Õdagumere veeren ja S'aksamaa piiri lähkün. Świnoujścien elli 2007. aastagal 41 791 inemist.\n\nVälislink \n\nPoola liinaq","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.023,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.245,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Talliin","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Talliin vai Talin (eesti keelen Tallinn) om liin Põh'a-Eestin, Õdagumere Soomõ lahe Kopli ja Talliina kolga veeren. Talliin om Eesti pääliin ja Harjo maakunna valitsõmiskeskus. Talliinast hummogu puul om Jõelähtme, lõunõ puul Jüri nink õdagu puul Keila kihlkund.\n\n2006. aasta 1. hainakuu saisoga om Talliinan 400 445 kirjäpantut elänikku. Liina pindala om 156,3 km², mink sisse jääseq ka Ülemiste ja Harku järv ni Aegna saar.\n\n2011. aastaga rahvalugõmisõ perrä oll' Talliina elänikkunnast eestläisi 55,3%, vindläisi 36,8%, ukrainlaisi 2,9%, valgõvindläisi 1,6%, suumlaisi 0,5% nink juutõ 0,4%.\n\nTalliinan eläväq võrokõsõq ommaq tennüq Tal'na Võro Seldsi. \n\nTalliina aoluulinõ, inne taanlaisi ja s'akslaisi tulõkit pruugit nimi Kesoniemi om alalõ hoitunuq Lõunõ-Soomõn, kohe om muistitsõl aol Eestist rahvast elämä lännüq.\n\nVälislink\n\nLätteq \n\nPääliinaq\nEesti liinaq\nÕuruupa pääliinaq","num_words":110,"character_repetition_ratio":0.009,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.232,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/T%C3%BCrg%C3%BC","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Türgü Vabariik (türgu keelen Türkiye Cumhuriyeti) om riik Aasian, Lähkü-Hummogumaa põh'aõdagujaon ja Õuruupa lõunahummogunukan.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nGallery\n\nKaeq viil \n Maailma maaq\n\nVälislingiq \n\nTürgü\nAasia maaq\nÕuruupa maaq","num_words":32,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.181,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ruitlas%C3%B5%20Olavi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ruitlasõ Olavi (Olavi Ruitlane, sündünüq 1. hainakuu pääväl 1969 Tarton) om kiränik ja luulõtaja, kiä om kirotanuq ka võro keelen. Tä om üles astnuq pundiga Viie pääle ja täl om Uman Lehen uma kolumn.\n\nElokäük\n\nRuitlasõ Olavi sündü 1. hainakuu pääväl 1969 Tarto liinan Võromaalt peri tüüliisi perren. Katõ-kuudsõlt kolisi elämä Võro liina. Esä um peri Varstu vallast Mõtstagast, imä vanõmbaq Murati lähkült. Ruitlasõ Olvai lõpõt' Võro I 8-klassilidse kooli ni käve kolm aastakka Võro Tüüstüstehnikumin. Lõpõt' Võro kaugoppõkeskkooli. Ruitlanõ om olnuq ehitüsmaalri, treial, autujuht, katlakütjä, valvur, tüükua meistre, varustaja, kar'us. \n\nPõrõhõlla eläs Võõpson.\n\nKuuluvus\n\nEesti Kiränike Liido liigõq\nTarto Nuuri Autoridõ Kuundisõ liigõq \nEesti Autoridõ Ütisüse liigõq\n\nLooming\n\nRuitlasõ Olavi om kirotanuq nii luulõt, proosat ku näütemänge võro ja eesti keelen. Luulõt, proosat, artikleid, arvostuisi vms. om avaldanuq Vikerkaaren, Eesti Ekspressin, Sirbin, Eesti Päevalehen, Võromaa Tiatajan, DI-n jne. \n\nOlavi om kirotanuq laulutekste ansamblidõlõ ja kollektiivele Kala, Koer, Mtj, Orelipoiss, Bernhard, Ummamuudu, Pixels, Eliit, Lõkõriq.\n\nTeossõq\n \n“Inemise sisu\", Tarto 1998 (Luulõtusõq võro- ja eesti keeli) \n\"kaera jaan ja mister propper\", Võro 1999 (Luulõtusõ võro- ja eesti keeli) \n“Kail”, 2000 (latsiromaan).\n“Volli”, Võro 2004, 64 lk. (Mõtsavelledraama üten vaatusõn, viietõistkümnen pildin). (Lavastõdiq 2004 Mõtsavelle talon Vahtsõn-Roosan Võro Tiatriateljee puult.)\n“Kroonu”, 2005 (Vinne sõaväest kõnõlav romaan, 2004. a. romaanivõistlusõl 2. kotussõga hinnat tüü.)\n“Peko”, 2005 (Näütemängokäsikiri setodõ nurmõjumnalast Pekost. Katõpääle Kauksi Üllega.)\n“Naine”, 2009 (romaan)\n“Vee peal”, 2015 (romaan)\n\nAvaldõt kogomikõn\n \n“Hea raamat”, Tarto 1998 (NAKi proosakogomikun jutt) \n\"Tagasi prügimäele\", 2000, kirästüs \"Tänapäev\" (Eesti punkluulõ antoloogia, kokko säädnü Rooste Jürgen)\n\"Viie tunni tee \/ Five Hours Away\", 2001 (Põh'amaiõ Ministride Nõvvokogo Talliina Infobüroo ja AcrossWords)\n\"Ime kütken tähe poole kist\", 2002, Print Best Viljandi (Eesti murdõluulõ antoloogia, kokko säädnü Kärneri Siim)\n“Emajõe kondor\", 2002 (NAK- I kogomik, Ruitlasõlt valik luulõtuisi)\n“Väinämöisen paluu”, 2002 (Soomõ-Ugri keelin kirotajidõ antoloogia. Ruitlasõlt valik luulõtuisi.)\nAntoloogia “Tallinnasta pois”, Absurdia, Helsinki 2003 (Ruitlasõlt novell \"President\", Soomõ kiilde tõlknu Hämäläisen Raija.)\n\"Viie pääle\", 2005, Väiku Välläandja (võrokeeline luulõtuisi ja laulutekste kogo + CD; kaasautoriq Contra, Ilvese Aapo, Rahmani Jan ja Pulga Jaan.)\n\"Kuldmuna\", 2007, Seto Ateljee Galerii, Obinitsa (võrokeelitside latsinäütemänge kogomik; säitsmepääle Contra, Merca, Rahmani Jani, Kauksi Ülle, Ojari Eliisabeti ja Ojari Triinuga.)\n\nTunnustusõq\n \n1. kotus aokirä “Kalastaja” puult kõrraldõdul kalastusteemälidsel kirändüsvõistlusõl “Kalamehejutt” (2001)\n4. kotus Kalevala MM-il Espoon. (2002)\n2. kotus 2004. a. romaanivõistlusel romaaniga “Kroonu”\nKangro Bernardi kirändüspreemiä (2004)\n\nVõromaa inemiseq\nVõro kiräniguq\nVõro luulõtajaq","num_words":354,"character_repetition_ratio":0.043,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.238,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Hainakuu%202007","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"2007. aastaga Hainakuu aigraamat.\n\n19. hainakuu päiv\n\nVõrol naas' pääle Võro folkloorifestival, miä kest' 22. hainakuu pääväni.\n\n29. hainakuu päiv\n\nVõromaal lõppivaq ütsändäq Urvastõ kihlkunna pääväq.\n\n2007\nHainakuu","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.146,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.26,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Piim%C3%A4kuu%202007","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"2007. aastaga Piimäkuu aigraamat.\n\n16. piimäkuu päiv\n\nVahtsõliinan naas' pääle katõpääväne Vahtsõliina laat.\n\n2007\nPiimäkuu","num_words":12,"character_repetition_ratio":0.035,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.26,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Lehekuu%202007","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"2007. aastaga lehekuu aigraamat.\n\n18. lehekuu päiv\n\nVõrol Kandlõ kultuurimajan peeti koolilatsi võrokeelitside kirätöie võistlusõ «Mino Võromaa» 20. juubõlipito.\n\n2007\nLehekuu","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.24,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Saar%C3%B5k%C3%BCl%C3%A4%20%28R%C3%A4pin%C3%A4%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Saarõkülä om külä Räpinä vallan Räpinä kihlkunnan.\n\nLätteq \n\nRäpinä kihlkunna küläq\nRäpinä vald","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.186,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.168,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Oe%20k%C3%BCl%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Oe külä (vai Oekülä) om külä Võro maakunnan Antsla vallan Urvastõ kihlkunnan.\n\nKuulsambaq inemiseq\n\n Oe külän ommaq sündünü Kangro Bernard ja Pärsimäe Karl. \n Oe külän eläs Pulga Jaan.\n\nLätteq \nUrvastõ kihlkunna küläq\nAntsla vald\n\nVõromaa küläq\nAntsla valla küläq","num_words":39,"character_repetition_ratio":0.122,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.194,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/P%C3%A4rlij%C3%B5e","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pärlijõe (Pärlijõõ) om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nPärlijõõ külä om kokku säet hajataludõst. Vanõmbaq taluq ommaq Kassikõrdsi, Korgõperve, Käänujõõ.\n\nKülä om Pärlijõõ veeren ni tuu perrä uma nime saanuq.\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\n\nRõugõ valla küläq","num_words":37,"character_repetition_ratio":0.063,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.187,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Haanimiihhi%20n%C3%B5vvokoda","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Haanimiihhi nõvvokoda um vabatahtlinõ ütisüs, kohe ummaq kogonuq meheq, kiä pidäväq tähtsäs muistõhavvadsõ Haanimaa elo- ja mõttõviit. Haanimiihhi nõvvokoda taht avitaq jovvulidsõ perändüskultuuri ja ummi kimmähe juurdunuisi kombidõga Haanimaal vahtsõst herädäq.\n\nTegemiseq\n\n Haanimiihhi nõvvokoda korjas ja jaga tiidmist hindäperi elo, haani keele, kombidõ ja käsitüü elohn ja väehn pidämises. Nõvvokoda pidä tähtsäs luudu hoitmist ja pühhipaiko kaitsmist ni vahtsõstluumist. \n\n Nõvvokoda taht ummi tegemiisi mano haardaq nuuri, et näile näüdädäq ja vahtsõst avvo sisse nõstaq Haanimaa muistõhavvatsit kombit ja eloviit. \n\n Nõvvokoda um sisse sõknuq Haanimaa oppamisõ raa (Imärada), midä kävvehn või egä huvilinõ ütehn haanikeelidse saatjagaq Haanimaa luudut ja vanno tiidmiisi tundma oppiq.\n\n Haanimiihhi nõvvokua iistvõttõhn um sündünüq luguhus “Legend' Haanimaast ja Ilmasambast”, kohn kynõldas ilmamuna sümboligaq köüdetüt Haanimaa saamisluku. Kunstnik Margna Epp um luguhusõ pandnuq vägevide saarnõidsi plankõ pääle ni tuud um näüdät mitmõhn paigahn Eestihn, a taa um joudnuq ka liivlaisi maalõ. \n\n Haanimiihhi nõvvokua pinokota um nätäq olnuq nii Haanimaal ku kavvõmbahn. Nõvvokua meheq käüväq sündmüisil ja ütleseq uma syna sekkä ettevõtmiisil, miä avitasõq hoitaq ja avvo sisse nõstaq perändüskultuuri ja hindäperi ello. Haanimiihhi nõvvokoda um ütehn kynõlnuq Võromaa visioonikonvõrendsil ja mitmil muil mõttõtalossil.\n\n2005. aastaga hainakuuhn sõlmõq Haanimiihhi nõvvokua ja Seto Kuningriigi Kroonikogo iistkynõlõjaq katõ muistidsõ naabri Setomaa ja Haanimaa vaihõl tõõnõtõõsõ avvostamisõ kokkoleppe. Nõvvokoda um naanuq säädmä lähkümbät läbikäümist ka liivlaisi ja tõisi põlitsidõ rahvidõ iistkynõlõjidõgaq.\n\nVälislink\n\nHaanimiihi nõvvokua kodoleht\n\nVõromaa","num_words":223,"character_repetition_ratio":0.091,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.155,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/P%C3%B5imukuu%202007","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"2007. aastaga Põimukuu aigraamat.\n\n4. põimukuu päiv\n\nSetomaal Meremäel peeti XIV Seto Kuningriigi päiv.\n\n10. põimukuu päiv\n\nRuusal naas' pääle kolmõpääväne Kaika suvõülikuul, midä peeti 19. kõrda.\n\n2007\npõimukuu","num_words":24,"character_repetition_ratio":0.079,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.264,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kaika%20suv%C3%B5%C3%BClikuul%201989%20Kaikal","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kaika suvõülikuul 1989 Kaikal 6.-9. põimukuu pääväl oll' kõgõ edimäne võrokõisi Kaika suvõülikuul. \n\nEdimäst kõrda tull' kokko üle saa võrokeelidse ja -meelidse inemise, peeti võrokeelitsit loengit. Edimäst kõrda kõnõldi laembalt võrokõisist ja võro keelest, edimäst kõrda arotõdi võro keelen tiidüse üle.\n\nOsavõtjit oll' 138. Kõnõlõjidõ hulgan olliq Kama Kaido, Visseli Agu, Keema Hella, Kaalepi Ain, Kronbergi Janika, Kauksi Ülle, Ojala Uno, Kasaku Enn ja Kõivo Madis.\n\nVälislingiq \n Kaika suvõülikuul. Valit tüü 6.-9. augustil 1989 Kaikal peet edimedsest võrokiilsest oppajide oppamisest\n\nKaika suvõülikooliq","num_words":77,"character_repetition_ratio":0.105,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.209,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kaika%20suv%C3%B5%C3%BClikuul%202007%20Ruusal","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kaika suvõülikuul 2007 Ruusal peeti Ruusa koolimajan 10.-12. põimukuu pääväl. Suvõülikooli rektor oll' Kalla Urmas, pääkõrraldaja Trumsi Marge. \n\nPääle loengidõ arotõdiq võro kultuuri väärtüse üle, kullõldi lauluparkõ Liiso ja Ütsiotsõ laulu, käüdi Leevakul kaeman välänäütemängo \"Jõvvujaam\", kaeti võrokeelitsit multikit jne. Bussireis vei silmämä Virosi järve, kullõma Tamra Kaitu ja mõtsavelje Kivisilla Ilmarit Maarjalilli talon Pääsnä külän, kaema Võukülä liinamäke ja Toolamaa mõisa. Tandsus mängeväq pilli ansambli \"Mahmõr\" ja plaatõ Ilvesse Aapo ja Rahmani Jan. \n\nKaika suvõülikooliq","num_words":74,"character_repetition_ratio":0.024,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.179,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kaika%20suv%C3%B5%C3%BClikuul%202006%20Valgj%C3%A4rvel","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kaika suvõülikuul 2006 Valgjärvel peeti Valgjärve koolimajan 11.-13. põimukuu pääväl. Suvõülikooli rektor oll' Kama Kaido, pääkõrraldaja Ojari Triinu. \n\nKaika suvõülikooliq","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.098,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.209,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Nag%C3%B5l","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Nagõl om terävä otsaga ravvast pulk, midä päämädselt pruugitas puust asjo ütsüte külge kinniq lüümises. Nagla tõnõ ots om lajemp ja tuud kutsutas nagla pääs. Naklo lüvväs vasaraga.","num_words":28,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.172,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Inemine","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Inemine tulõ iho poolõst muidõ luud-asjo sekkä arvadaq, tuuperäst et timä iho om maapäälitsist ehk maitsist as'ost võet ja ku timä koolõs, sõs saa iho jälq mullas. Inemiseq käävä katõ jala pääl, ainult inemisele om umanõ mõtlõmine ja kõnõlõmine.\n\nInemise iho \n\nInemise iho om suurõst hulgast mitmõsugutsist jakõst kokko säet. Kõigil jakõl om uma esiqeräline tallitus. Mõnõq jaoq ommaq kõvaq, nii luuq, tõsõq jälq pehmeq, nii liha ja sisekund, mõni jago om vetel, nii veri. \n\nKõgõ kõvõmbaq jaoq ehk luuq ommaq ütes värgis kokko pantuq, miä üte maja puuvärgi sarnatsõs võimiq arvadaq ja miä iholõ kujo ja kindmüse and. S'oosinanõ luuvärgi om kõigilt puult lihaga ja nahaga katõt, nii et kui hambaq arvamadaq jätämiq, ütski luu pal'as ei olõq. Liha sais luiõ pääl suurõmbin ehk vähämbin kimbokõisin, miä mitmõnäolidseq ommaq ja muskliis kutsutasõq. \n\nIho tühen ruumõn, miä luist ja lihast saavaq var'atus, lövvämi kõgõ hõrnõmbaq iho jaoq, nii kui ai, süä, ja sooliguq. Kõik iho jaoq saavaq umma toitu verest, miä lugõmadaq pall'o suuni läbi ihon juusk ja kõiki paiko küünüs, ent liigutamisõ jovvu saavaq nimäq väikeisist niidikeisist, miä aiust ja sälgroodso säsüst tulõvaq ja närves nimitedäseq. Liha vaihõl lövvüs siin ja sääl rasva ja väläst puult om iho nahaga katõt. \n\nSuurõmbaq iho jaoq ommaq pää, kihä, käeq ja jalaq. Pää sisen om ai, pää külen nägemise, kuulmisõ, haisutundmisõ ja maitsmisõ riistaq. Kihä sisen saisvaq süä, täü ehk kops ja muu sisekund.\n\nKihä om sisestpuult rõivastõt, nii ku voodõrdõt, pehmide, niiskidõ nahkoga ja üte risti saisva, osast hintidse, osast lihadsõ vahesaina läbi, minkal vaheliha ehk vahenahk nimi, kattõ jakko jaet. Päälmädsen jaon ehk rõnnakooban ommaq süä ja täü, alomaedsõn jaon ehk kõtukooban siitmise riistaq. \n\nInemine süü ja juu ja ärqseeditüst söögist valmistõdas vahtsõnõ jovvulinõ veri. Siitmise riistaq ommaq kõtukooban ja nimelt n'ooq: mago, pääle tuu mass ja sapitill hääl puul, põrn ja kõtu-sülenäärmeq kur'al puul, alapuul kõtukooban sooliguq.\n\nMõistatuisi inemise kotsilõ\nHark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl nupp, nupi külen lõksutaja, lõksutaja pääl haisutaja, haisutaja pääl pilgutaja, pilgutaja pääl suur mõts, kahara pääga poiskõnõ aja tsiku mõtsast vällä? (Inemine sugi har'aga pääd. Urvastõ vai Karula kihlkund, 1892.)\nHark, hargi pääl paun, pauna pääl rist, risti pääl vaagutaja, vaagutaja pääl pilgutaja, pilgutaja pääl mägi, mäe pääl mõts, mõtsan om eläveid sussõ ja kahrõ sisen? (Jalaq, kõtt, käeq, suu, silmäq, pää, hiussõq, täiq. Harglõ kihlkund, 1888.)\nHark hargi pääl, ts'algutaja ts'algutaja pääl, pilgutaja pilgutaja pääl, mõts mäe pääl, soeq mõtsahn? (Inemine. Lutsi, 1894.)\nHommukuspoolõ käü nellä jala pääl, lõunapoolõ katõ jala pääl ja õdagu kolmõ jala pääl? (Inemine. Harglõ kihlkund, 1956.)\nHomingu nelä pääl, lõunõaigo katõ pääl, õdangu kolmõ pääl? (Inemise igä. Põlva kihlkund, 1890.)\n\nKirändüs \n\n Hurda Jakob, \"Inemisest\", Tarto Kalender 1868; vahtsõst vällä annõt raamadun \"Looja ees\", Tarto, 2005.\n\nLätteq\n\nInemine","num_words":446,"character_repetition_ratio":0.047,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.211,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Jalg","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Jalg om asi, mink pääle toetõdas; miä hoit asjo pistü. Eläjäq tarvitasõq jalgo viil ütest paigast tõistõ liikmisõs. Tsirgõl ja inemiisil om kats jalga. Tooliq ja lavvaq saisvaq kah pistü jalgo pääl.\n\nEläjä jalg\nEläjil om hariligult 2 vai 4 jalga (näütüses sälgroodsoga eläjäq), vai sõs 6, 8, vai 12 (näütüses mutiguq ja härmävidäjäq). Mõnõ eläjä jalgo kotsilõ üteldäs käpp (nt. pini, kass, kahr, jänes), tõisi puhul tarvitõdas iks sõnna jalg (lehm, lammas, põdõr, kunn).\n\nInemise jalg\nInemise jala jaoq ommaq jalavars, jalajakk ja labajalg.\n\nKaeq viil\n\nInemise jalavars\n\nInemine","num_words":85,"character_repetition_ratio":0.03,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.223,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Konsabi%20Voldemar","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Konsapi Voldemar (Voldemar Konsap) oll' muusigamiis, Räpinä miiskoori juhataja, kiä elli 1902-1976. Timä veli Konsapi Paul oll' ka muusigamiis.\n\nVõromaa inemiseq\n\nhttp:\/\/www.geni.com\/people\/Voldemar-Konsap\/6000000005940909232","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.028,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.302,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Klezmer","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Klezmer om muusigastiil. Klezmermuusikat ommaq tennüq Hummogu-Õuruupa juudiq. Taa om sego vinne, türgü ja mustlaisi rahvamuusikast nink juudi muusikast. \n\nVanast mängiti säänest muusikat juudi saajon ja usopidostuisil tandsus. Kõgõ hariligumbaq klezmerpilliq ommaq klarnet ja viiol.\n\nVälislingiq \n\nMuusiga","num_words":37,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.157,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Luuv%C3%A4rk","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Luuvärk om luie kogo, miä and iholõ kujo ja kindmüse.\n\nInemise luuvärk \n\nInemise luuvärgin om 207 luud. Täüskasunul inemisel tulõvaq viil 32 hammast mano.\n\nElotiidüs","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.09,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.224,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Inemise%20luuv%C3%A4rk","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Inemise luuvärk om luiõ kogo, miä and inemise iholõ kujo ja kindmüse. \n\nLuuvärk om mitmõmoodoliidsist luist kokko pant. Luiõ arv om 207. Täüskasunul inemisel tulõvaq viil 32 hammast mano.Luuq ommaq osast kõvastõ kokko kasunu, osast krõmps- ehk kõrrõluuga tõnõ tõsõga ühendet, nii et näid õnnõgi veidüq liigutadaq ehk painutadaq või. Tõsõq luuq jälq liiguvaq kergehe, nii kui väitse terä väitse pää sisen - nuuq luuq ommaq sõs sidemidega ja hintega jakkõ läbi ühendet. Egaüte sääntse luu ots om jakun sille krõmps- ehk kõrrõluuga katõt ja üte õlisarnatsõ vedelüsega, miä jaku-võidõs kutsutas, nilbõs tett. Tuuläbi liiguvaq luuq jakust kergembäst, nii kui ka vankriq, uuriq ehk massina rattaq sõs õnnõgi kergehe käüväq, kui nääq rasva ehk õliga võietu ommaq.\n\nLuiõ muud om mitmõsugunõ. Mõnõq ommaq lajaq ja lapikoq, nii nimelt puusaluuq ja luuq pää külen; tõsõq ommaq lühkeseq ja paksoq, nii nimelt sälgroodso tüküq; jälq tõsõq ommaq toro-sarnatsõq ja sisest tühäq; torodõ sisen om säsü. Päält ommaq luuq üte nahaga katõtuq, miä luu-nahas nimitetäs. Tuust nahast käü pall'o suuni läbi ja noidõ suuni läbi saavaq luuq umma toitu.\n\nLatsõpõlvõn ommaq luuq krõmpsluu sarnatsõq ja õigõ väikeisi latsi luuq ommaq pehmeq ja painuvaq. Tuuperäst piät ette kaetama, et väikeisi latsi kõvva kinniq ei mähitäq ei ka liig varra saistaq ja minnäq ehk kõndi ei lastaq, tuuperäst et tuu läbi painuvaq pehmeq luuq pia kõvõras ja saavaq kõgõs eloaos ärqnurjastetüs. Katõlkümnemäl eloaastagal arvata ommaq luuq tävves ja kõvas saanuq; vana iä sisen lääväq nimäq hapras ja võivaq kergehe katski murduda.\n\nPääluu om sälgroodso otsan. Rõnnaq, kõtt ja sälg nimitetäse kihäs, kihä külen ripuvaq käevarrõq ja jalavarrõq. Käevarrõq ommaq kihäga olajaku läbi olaluuga ja labaluuga ühendetüq. Sälgroodso alomatsõ jao külen istus kummalgi puul üts puusaluu. Mõlõmbaq puusaluuq, ristluiõ-roodsotüküq ja taga- ehk alaotsa luuq kokko sünnütäseq üte kausisarnatsõ kujo, miä pekis nimitetäs. Noid luid kutsutas tuuperäst ka pekiluiõs. Puusaluiõ külen ripusõq jalavarrõq. Käevarsi ja jalavarsi luuq ommaq tõnõ tõisi sarnatsõq.\n\nKirändüs \n\n Hurda Jakob, \"Inemisest\", Tarto Kalender 1868; vahtsõst vällä annõt raamadun \"Looja ees\", Tarto, 2005.\n\nAnatoomia\nInemine","num_words":326,"character_repetition_ratio":0.046,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.188,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/P%C3%A4%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pää om inemise vai eläjä iho jago, mink külen ommaq hariligult silmäq, kõrvaq, nõna, suu ja ai. Mõndsil väega lihtsil eläjil olõki-õiq pääd.\n\nKaeq viil \n\n Inemise pää\n\nAnatoomia","num_words":28,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.22,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Inemise%20p%C3%A4%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Inemise pää om inemise iho jago, mink sisen om ai ja mink külen ommaq nägemise, kuulmisõ, haisutundmisõ ja maitsmisõ riistaq. \n\nPää külen om kokko 22 luud, miä kõik tõnõ tõsõga kõvva kokko ommaq kasunuq, maaharvatu õnnõgi lõvvaluu (11), miä liikja om. Palgõ ehk näo jaos tulõ naist luist 14 tükkü, päälagi esiq ehk aiukaus näüs külh õnnõgi ütest kumõrast ehk võlvitust luust olõvat, ent kui teräväst perrä kaemiq, lövvämiq, et tä 7 luust kokko om kasunu. Nail luiõl ommaq hurmõlidsõq veereq, miä tävveligult tõnõ tõsõ sisse sünnüsseq. Veereq ommaq sõs kui salapulkõga kinniqpantuq ja nii kõvva, et luid ei lüümise ei põrotamisõ ei ka kangutamisõ läbi kuust ärq ei saaq. Kokkokasumisõ kotusõq palja aiukausi ehk päälae pääl näütäseq kui ummõlusõq vällä ja nimitetäs naid kotusit ka ummõluisis. Tahtvaq tohtrõq pääluud ütest ärq timä mitmõhe jakko laotadaq, sõs ei võiq tuu mud'o sündüdäq, kui et kuivõ hernit pääluu täüs pandvaq ja vet pääle kaldasõq. Paisuvaq herneq ajavaq luu lahki. \n\nIlda sündünü latsil ei olõq päälagi viil tävveste kokko kasunu, miä tasatsõ kobimisõ läbi ärq või tundaq. Nuuq kats kotust, miä päälae pääl pehmeq kobida ommaq, kutsutasõq meelekotusis ja kasusõq viil tõsõl eloaastagal kinniq.\n\nMõistatuisi \n Siidiniidi keräkene, säidse mulku seehn? (Inemise pää. Rõugõ kihlkund, 1895.)\n Siidiniidi kerä, säidse mulku sisen? (Pää. Räpinä kihlkund, 1889.)\n Siidikerä, niidikerä, säidse mulku seeh? (Pää. Setomaa, 1927.)\n Siidine keräkene, säidse mulku sisen? (Inemise pää. Rõugõ kihlkund, 1889.)\n\nKirändüs\n\n Hurda Jakob, \"Inemisest\", Tarto Kalender 1868; vahtsõst vällä annõt raamadun \"Looja ees\", Tarto, 2005.\n\nLätteq \n\nInemine","num_words":237,"character_repetition_ratio":0.06,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.22,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Hammas","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hammas om kõva, luumuudu asi inemise vai eläjä suu, midä om vaja söögi purustegemises. Mõnõq eläjäq, esieränis kiskjaq, tarvitasõq hambit viil jahipidämises ja hindä kaitsmisõs.\n\nPääle eläjide võivaq hambaq ollaq viil näütüses sael ja hammasrattal.\n\nKaeq viil \n\n Inemise hammas\n\nAnatoomia","num_words":40,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.181,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Inemise%20hammas","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Inemise hambit piämiq kah luiõ sekkä arvama, tuuperäst et nääq päält ja sisest ommaq tävveste luusugutsõq. Täpsämbähe hambaq ommaq nä päält luusugutsõq ja sisest sidõkoelidsõq liitorganiq. Inemiseq tarvitaseq näid söögi purustegemises, kõnõlõmisõs ni hambaq hoitvaq trammin näolihassit.\n\nHambidõ liigiq\nTäüskasunul inemisel om 28-32 hammast, nimelt 14-16 all ja 14-16 pääl. Hambaq ommaq kolmõmoodolidsõq, selle et nääq ommaq kolmõ tarvitusõ pääle luuduq. Edimädseq hambaq ehk intsisiiviq, 4 all, 4 pääl, ommaq söögi haukamisõ ehk külest ärqlõikamisõ tarbis ja tuuperäst ku mõnõq lõikamisõ riistaq lapigoq ja vaivaq. Nukmadsõq hambaq ehk premolaariq, 4 all, 4 pääl, ommaq inämb hööriguq ja teräväq ja kõlbasõq esieräligult kinniqpidämise ja kaksamisõ pääle. Purimadsõq hambaq ehk molaariq, 4-6 all, 4-6 pääl, ommaq lajaq ja paksoq ja piät süüki purustama ja peenükeses jahvatama. Perämädseq purimadsõq hambaq vai tarkusõhambaq tõõnõkõrd puuduseq, selle et funktsioonilidselt näil inämb olõ-õi ülesannõt.\n\nHambidõ arõnõminõ\nInemine tulõ ilma hambilda ilmalõ, kuiki kõik piimähambakibõnaq ommaq joq lõvvaluiõ seen olõman. Latsil om 3-4 aastagas joq kõik 20 piimähammast suun: 8 edimäst hammast, 4 silmahammast ni 8 purimast hammast. Nukmaidsi hambit latsil ei olõq - nääq nakkasõq ilmuma 9. aastagal. Kuvvõndal vai säitsmendäl aastagal nakkasõq piimähambaq vällä sadama, minkpääle pia kõvõmbaq jäädväqhambaq asõmõlõ kasusõq. Nelätõistkümneniq vai viietõistkümneniq aastaganiq tulõvaq tõõsõq jäädväqhambaq. Tarkusõhambaq tulõvaq viil 18 ja 25 aastaga vaihõl, mõnikõrd ka viil ildampa, igimäst vällä.\n\nHamba ehitüs\nHammas sais kuun kolmõst päämidsest komponendist. Edimäne om seo, midä miiq näe - hamba email. Email om õnnõ hambakrooni osan ni seo om kõgõ kõvõmb inemise kudõ. Tõõnõ komponent om dentiin. Dentiin on hamba päämine komponent, taa on hamba krooni-, kaala- ni juurõosan olõman. Email ni dentiin ommaq luusugudsõq hambaosaq, email om kõvõmb, dentiin om pehmemb. Kolmas komponent on hambasäsü vai hambapulp, miä om ehitüse poolõst kohhil sidõkudõ, mink seen om hulga närve ni veresuuni. Hambasäsügaq kasus hammas latsõiän; täüskasunul om pulbi päämine ülesannõq halust märkü andaq ni hammast kaitsaq. Pulp kaits hammast vahtsõndõn pulbilähelist dentiini, miä pidä pisiläisi sissetükmist kinniq.\n\nKaeq viil\n\nHammas\n\nInemine","num_words":305,"character_repetition_ratio":0.047,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.183,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/S%C3%A4lgruuts","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sälgruuts om inemise luuvärgi osa. Sälgruuts om 33 tüküst ehk jakust kokko pant, miä kõrrõluuga, sidemidega ja hintega väega kõvva tõnõtõsõga ühendetüq ommaq, ent sõski õigõ häste sälgroodsol painuda andvaq. \n\nSäidse ülemäist tükkü (pildi pääl pruuniq) nimitetäseq kaala ruudsjakus; sõs tulõvaq 12 rõnna ruudsjakku (sinitseq), viis nimeside ruudsjakku (kõllatsõq), viis tõnõ tõsõga kokko kasunut ristluiõ ruudsjakku (rohilidsõq) ja neli alaotsa ehk tagaotsa ruudsjakku (lillaq). Kõik ruudsjakuq, maahaarvat õnnõgi 4 kõgõ alomaist, ommaq sisest tühäq, nii et naaq, kui kõik tõnõ tõsõ pääl saisvaq, üte pikä toro tegeväq, miä sälgroodso säsüga täüdet om. \n\nEga rõnna-ruudsjaku külest lät kats küleluud vällä, kummalõgi poolõ üts; nuuq 24 küleluud painusõq edepoolõ ja sünnütäseq rõnnakorvi ehk rõnnakasti.\n\nKirändüs \n\n Hurda Jakob, \"Inemisest\", Tarto Kalender 1868; vahtsõst vällä annõt raamadun \"Looja ees\", Tarto, 2005.\n\nInemine","num_words":122,"character_repetition_ratio":0.04,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.206,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Inemise%20r%C3%B5nnakorv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Inemise rõnnakorv om inemise luuvärgi osa. Rõnnakorvi tegeväq 24 küleluud. Sälgroodso ega rõnna-ruudsjaku (noid om 12 tükkü) külest lätt kats küleluud vällä, kummalõgi poolõ üts; nuuq küleluuq painusõq edepoolõ ja sünnütäsegiq rõnnakorvi ehk rõnnakasti. Säidse ülemäist küleluu paari ommaq rõnna pääl rõndvitsaga ehk rõnnalehega kokko kasunuq ja nimitetäseq õigis küleluiõs, tõsõq 5 paari kutsutasõq väärküleluiõs ja nuuq ei putuq mitte rõndvitsa külge.\n\nKirändüs\n\n Hurda Jakob, \"Inemisest\", Tarto Kalender 1868; vahtsõst vällä annõt raamadun \"Looja ees\", Tarto, 2005.\n\nInemine","num_words":73,"character_repetition_ratio":0.014,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.198,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%A4evars","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Käevars om inemise iho osa. \n\nKäevarrõq ommaq kihäga olajaku läbi olaluuga ja labaluuga ühendetüq. Päälmäne käevarrõ jago om ütest luust, ent alomanõ käevarrõ jago katõst luust. Käejakk om 8 väikesest luust kokko pant. Käejakuga saisvaq kuun 5 peoluud, peoluiõ otsan ripusõq sõrmõluuq. Peo om käevarrõga ütel joonõl.\n\nKirändüs \n\n Hurda Jakob, \"Inemisest\", Tarto Kalender 1868; vahtsõst vällä annõt raamadun \"Looja ees\", Tarto, 2005.\n\nInemine","num_words":59,"character_repetition_ratio":0.028,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.22,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Inemise%20jalavars","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Inemise jalavars om inemise iho osa. \n\nJalavarrõq ripusõq puusaluiõ külen. Jalavarrõq ommaq käevarsi sarnatsõq. \n\nPäälmäne jalavarrõ jago ehk kints om ütest luust, ent alomanõ jalavarrõ jago ehk siir katõst luust. Jalajakk om 7 väikesest luust kokko pant. Jalajakuga saisvaq kuun 5 labajalaluud, labajalaluiõ otsan varbaluuq. Labajalg sais seerega vinklin kuun, tuu tunnistas, et inemine om luud pistü käümä ja katõ jala pääl kõndma, ent mitte kumaruisi kõigi nelä pääl, nii kui eläjäq. \n\nSääl, kon kindsoluu ja seereluu kokko käüväq, tuu om põlvõjaku kottal ehk põlvõ külen, sais üts vallalinõ luu, põlvõkeeri nimi.\n\nMõistatuisi jalaseere kotsilõ \n\n Miis lätt mõtsa, kõtt kodo poolõ? (Jalamar'aq. Setomaa, 1956.) \n Miis lätt mõtsa, kõtt kaes kodo poolõ? (Jala seeremar'aq. Setomaa, 1935.)\n\nKirändüs\n\n Hurda Jakob, \"Inemisest\", Tarto Kalender 1868; vahtsõst vällä annõt raamadun \"Looja ees\", Tarto, 2005.\n\nKaeq viil\n\nJalg\n\nLätteq \n\nInemine","num_words":129,"character_repetition_ratio":0.062,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.23,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%A4si","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Käsi om inemise iho osa. Inemisel om kats kätt ja nuuq ripusõq kihä külen, üts kur'al, tõnõ hääl puul. Kässiga saa inemine tetäq tüüd.\n\nKäe jaoq ommaq käevars, käejakk ja peo.\n\nKaeq viil\n\nJalg\n\nInemine","num_words":35,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.229,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%BCnn%C3%A4rp%C3%A4%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Künnärpää om käe osa. Tä jääs käevarrõ päälmädse ja alomadsõ jao vaihõlõ.\n\nInemine","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.183,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%A4ejakk","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Käejakk om käe osa, miä jääs käevarrõ ja peo vaihõlõ. Tä om kokko pant 8 väikesest luust. \n\nInemine","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.232,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Peo","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Peo om käe osa. Tä sais kuun peopesäst ja sõrmist. Peoluid om 5 tükkü, noidõ otsan ripusõq sõrmõluuq.\n\nInemine","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.218,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/S%C3%B5rm","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sõrm vai näpp om käe osa. Ütel käel om 5 sõrmõ.\n\nInemine","num_words":11,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.268,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/P%C3%B5lv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Põlv om jala osa, miä jääs jalavarrõ alomadsõ ja päälmädse jao vaihõlõ. Põlvõjaku kottal ehk põlvõ külen sais üts vallalinõ luu, miä nimitetäs põlvõkeeris.\n\nAnatoomia","num_words":25,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.175,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Labajalg","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Labajalg om jala kõgõ alomanõ osa. Labajalaluid om 5 tükkü, noidõ otsan ommaq varbaluuq.\n\nInemine","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.196,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Varvas","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Varvas om jala osa. Ütel inemise jalal om 5 varvast. \n\nInemine","num_words":10,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.242,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Muskli","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Musklis kutsutas liha kimbokõist, miä sais inemise vai eläjä luiõ pääl.\n\nMuskliq ommaq suurõst hulgast väega peenikeisist lihanarmist kokko pant, miä üte hõrna koe läbi, köütmise kudõ nimi, kuun püsüseq. Nii häste musklit kui ka narmit, minkist naaq nii kui kokko köüdetüq ommaq, võimiq hõlpsahe ärq tundaq, kui ütte keedetüt ehk küdsetüt eläjä lahja liha tükkü terävähe läbi kaemiq. Inemise liha om eläjä lihalõ kogoni sarnanõ. \n\nMuskliq ommaq vereväq nätäq, selle et näist arvamada hulk peenikeisi suuni läbi käü, miä verd täüs. Musklidõ otsan ommaq hinteq, miä näid üte ehk katõ luu külge kinnitäs. Ega muskli sisse lääväq ka peenikeseq niidiq aiust ja sälgroodso säsüst; n'ooq niidiq ehk närviq andvaq musklidõlõ liigutamisõ joudu, nii et nimäq, kui inemine taht, hindä kokko tõmbasõq ja lühembäs saavaq. Tuu läbi piät luu, kink külen muskli ots om, kuigi viisi hindä liigutama. Kõik ihojagodõ liikmise sünnüseq musklidõ kokkotõmbamisõ ja lühendämise läbi. Kui üts närv tõbõ läbi jovvõtumas jääs ehk kui tedä ärq lõigatas, sõs kaotasõq ka kõik muskliq, miä timä läbi saivaq liigutõdus, uma liikmise jovvu ärq ja saavaq hälvätüs. \n\nInämbüisi kõik muskliq võivaq liigutõdus saiaq, kuna inemine taht; ent mõnõq liigusõq ja tegeväq tüüd ka inemise tahtmada ehk ilma et inemisel vaja olõssi ega kõrd liigutamist tahmisõ läbi sünnütädäq. Nii om nimelt lugu noidõ musklidõga, miä hõngutõmbamist toimõtavaq, verd soonin juuskma ajavaq ja muid elo ülespidämises tarviliidsi toimõtuisi tallitasõq. Mõnõq muskliq ei olõq mitte luiõ, õnnõ ommaq naha külge kinniq pantuq. Niisugutsit musklit lövvämiq palgõn, nii nimelt tuu rõngasugunõ muskli suu ümbre, miä tekev om, kui mokkõ pikäs aias. Musklidõ vaihõl ja pääl lövvüs sakõstõ rasva. \n\nKui muskliq kavva ja kõvva ommaq liikunuq ehk tüüd tennüq, sõs väsüseq nimäq ärq ja tarvitasõq puhkust. Har'otamisõ läbi võivaq nimäq ütlemädä jovvukas ehk kõvas saiaq. Jo tuugi tarbis om suurt joudu vaja, kotitäüt vilja säläga ärqkandaq, selle et tuu nõstang kaald ehk lits ütsindä sälgroodso pääle, miä mõnõ esierälidse muskli abiga õkva ehk pistü piät hoiõtus saama.\n\nEnt mitte ütsindä ihojoud ei saaq musklidõ har'otamisõ läbi kasutõtus, õnnõ har'otamisõ läbi või inemine ka ärq oppi ummõ iho liikmit ülikärmähe pruukma.\n\nKirändüs \n\n Hurda Jakob, \"Inemisest\", Tarto Kalender 1868; vahtsõst vällä annõt raamadun \"Looja ees\", Tarto, 2005.\n\nInemine","num_words":358,"character_repetition_ratio":0.044,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.187,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ai","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ai om eläjide iho jago, miä kontroll kesknärvisüstemmi. Inämbüisi om ai pää sisen ja kaitsõt pääluuga.\n\nKaeq viil \n\n Inemise ai\n\nInemine","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.206,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vaheliha","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vaheliha ehk vahenahk om risti saisja, osast hintine, osast lihanõ vahesaina inemise kihä sisen. Tä jaga kihä sisestpuult kattõ jakko. Päälmädsen jaon ehk rõnnakooban ommaq süä ja täü, alomatsõn jaon ehk kõtukooban siidmise riistaq.\n\nKirändüs\n\n Hurda Jakob, \"Inemisest\", Tarto Kalender 1868; vahtsõst vällä annõt raamadun \"Looja ees\", Tarto, 2005.\n\nInemine","num_words":48,"character_repetition_ratio":0.017,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.216,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/R%C3%B5nnakuup","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Rõnnakuup om kuup inemise (ja tõisi eläjide) kihä päälmädse jao sisen, midä kaitsvaq rõnnakorv, nahk ja muskliq. Rõnnakooban ommaq süä ja täü. Rõnnakoobast allapoolõ jääs vaheliha ja tuu all kõtukuup.\n\nKirändüs \n\n Hurda Jakob, \"Inemisest\", Tarto Kalender 1868; vahtsõst vällä annõt raamadun \"Looja ees\", Tarto, 2005.\n\nInemine","num_words":44,"character_repetition_ratio":0.019,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.231,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%B5tukuup","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kõtukuup om kuup inemise (ja tõisi eläjide) kihä alomadsõ jao sisen. Kõtukooban ommaq siidmise riistaq. Kõtukoobast ülespoolõ jääs vaheliha ja tuu pääl rõnnakuup.\n\nKirändüs \n\n Hurda Jakob, \"Inemisest\", Tarto Kalender 1868; vahtsõst vällä annõt raamadun \"Looja ees\", Tarto, 2005.\n\nInemine\n\nfr:Abdomen#Cavité abdominale","num_words":39,"character_repetition_ratio":0.013,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.224,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/T%C3%A4%C3%BC","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Täü vai kops om hõngutõmbamisõ riist.\n\nKaeq viil \n\n Inemise täü\n\nAnatoomia","num_words":11,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.216,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/S%C3%BC%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Süä om riist, miä pand verd eläjide ihon juuskma. Süä om rõnnakooba sisen.\n\nKaeq viil \n Inemise süä\n\nAnatoomia","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.218,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Inemise%20s%C3%BC%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Inemise süä om riist, miä pand verd inemise ihon juuskma. \n\nSüä sais pia õkva keset rõndo, veidükese kur'al puul, ja om näo poolõst pia kolmõnukalinõ. Tä om üts suur tühi muskli, miä hindä kõrdapite lajas tetäq ja kokko tõmmata või. Sisest om tä kattõ jakko ehk kambrehe jaet, kost mitu suurt suunt vällä lätt. Kambreq kutsutasõq süämekambris ja kannus tõnõ hääle, tõnõ kur'alõ poolõ. Soonõq ommaq pehmeq ja vinnütetäväq torokõsõq, minkide sisen veri kõiki paiko iho sisse juusk ja sõs jälq süämehe tagasi tulõ. Kui süä hindä kokko tõmbas, sõs aja tä vere üte jao suuni läbi, miä timäst vällä lääväq ja elosoonis kutsutasõq, hindä sisest iho sisse; ent kui süä hindä jälq lajembas tege, sõs täüt tä hindä verega, miä tõisi suuni läbi ihost timä timä sisse tagasi juusk. Noid suuni nimitetäs verisoonis. \n\nTerve inemise süä tõmbas hindä arvada 70 kõrd ega minoti sisen kokko, tuu om sõs üte tunni sisen inämb kui 4000 kõrd, ja lajendas hindä ka niisama sagõdahe. Latsi man sünnüs tuu viil sagõdambast, ent vanno inemiisi man harvõmbast. Ega kõrd, kui süä hindä kokko tõmbas ja verd elosuundõ sisse aja, lüü tä uma otsaga viiendama ja kuvvõndama küleluu vaihõl kur'al puul rõnda vasta, miä selgehe ärq tundaq või, kui sääl kottal käsi iho pääle pandas. Või ka väega häste tähele pandaq, kuis veri ega süämelöögiga eolsuuni sisen tuksumisõ viisi edesi saa ajetus, kui sõrm kohegi iho pääle pandas, kon mõni suurõmb elosuun õkva naha all sais, nii kui all puul käejaku külen, kost ka tohtrõq tõbõ aol elosuunt kaesõq. Kui iho kõvva ja kärmähe om liikunu, sõs lüü süä rutõmbahe ja kõvõmbahe ja niisama tuksusõq sõs ka elosoonõq rutõmbahe ja kõvõmbahe; nii om ka sõs lugu, kui miiq miil kuigi viisi esierälikult liigutõt om, pahanõ, ärqheitünü, ülirõõmus, häbelik, pelglik ehk muido nii. Tõbõdõn lüü süä ja tuuperäst ka elosuun pia rutõmbast pia pikälidsembält, pia kõvõmbahe pia nõrgõmbahe; tuuperäst piät arst tõbitsõl elosuunt kaema, et tuuperäst tõbõst arvo andaq.\n\nKaeq viil\n\nSüä\n\nKirändüs\n\n Hurda Jakob, \"Inemisest\", Tarto Kalender 1868; vahtsõst vällä annõt raamadun \"Looja ees\", Tarto, 2005.\n\nInemine","num_words":338,"character_repetition_ratio":0.047,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.204,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Suun","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Suun om pehmeh ja vinnütetäv torokõnõ, minkide sisen veri kõiki paiko iho sisse juusk ja sõs jälq süämehe tagasi tulõ. Kui süä hindä kokko tõmbas, sõs aja tä vere üte jao suuni läbi, miä timäst vällä lääväq ja elosoonis kutsutasõq, hindä sisest iho sisse; ent kui süä hindä jälq lajembas tege, sõs täüt tä hindä verega, miä tõisi suuni läbi ihost timä timä sisse tagasi juusk. Noid suuni nimitetäs verisoonis.\n\nKirändüs \n\n Hurda Jakob, \"Inemisest\", Tarto Kalender 1868; vahtsõst vällä annõt raamadun \"Looja ees\", Tarto, 2005.\n\nInemine","num_words":84,"character_repetition_ratio":0.027,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.221,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Veri","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Veri om verrev, veidükese pütel vedelüs, miä juusk inemise (vai tõisi eläjide) suuni sisen. \n\nVedelüs esiq om vals-kõllakas; timä sisen ojos arvamada hulk väikeisi verevit täpikeisi, miä veretäpikeisis nimitetäseq ja verele verevä näo andvaq. Palja silmäga näid ütsi ei näeq, s'ollõ et nääq üliväega väikeseq ommaq, ent suurõstegevä klaasi all nõsõs ka ütsainus täpikene nättäväs. Kui soonõst ehk aadrest tulnu verel saistaq ja külmäs minnäq lastas, sõs kogosõq väikeseq veretäpikeseq ütes pruunis koogis kokko, miä kõllaka vii pääl ojos. \n\nVeri, miä süämest elosuuni sisse vuulas, om näo poolõst helle-punanõ, ent veri, miä verisoonist süämehe tagasi juusk, mustjamb, pia verdjas pruun. Kui süä hindä kokko tõmbas, sõs saa helle-punanõ veri kur'apoolitsõst süämekambrest elosuuni läbi kõiki paiko iho sisse vällä ajetus; elosoonõq lääväq ihon iks inämb ja inämb mitmõharolidsõs ja ommaq viimäte väega peenikeseq. Naist peenikeisist soonist läbikävven jätt veri sääntsit jagosit, miä iho hoitmisõs ja kasvatamisõs vaja, maaha ja võtt tuuiist jälq kõkkõ tuud hindäga üten, midä iho kui kõlvatumit jagosit hindäst ärq lahotas; tuu läbi muudus veri mustjaspruunis. Tuu mustjamb veri juusk sõs verisuuni läbi, miä toda lajembas lääväq, midä inämb nimäq süämele ligimbäle joudvaq, tagasi hääpoolitsõhõ süämekambrehe. Et s'oosinanõ veri jälq edespite iho toitmisõs kõlvulinõ olõs, saa timä vahtsõndõdus ja jälq helle-punatsõs tettüs. Vahtsõndamisõ tarbis saa veri hääpoolitsõst süämekambrest täü ehk kopso sisse ajetus, kon timä lajalõ lagonõs kõgõvähämbide suuni sisse. Siin putus timä sissetõmmatu õhu ehk luhvtiga kokko ja kui tä tuuläbi jälq helle-punatsõs om saanuq, käänd timä kopsost kur'apoolitsõhõ süämekambrehe tagasi, et vahtsõst umma ümbrejuuskmist ihon alostadaq. Arvatas, et üte veeränd tunni sisen kõik veri ihon ütskõrd süämest läbi om käünüq.\n\nKirändüs \n\n Hurda Jakob, \"Inemisest\", Tarto Kalender 1868; vahtsõst vällä annõt raamadun \"Looja ees\", Tarto, 2005.\n\nInemine","num_words":278,"character_repetition_ratio":0.049,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.18,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Elosuun","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Elosuun om suun, midä pite veri süämest vällä aetus saa.\n\nInemise elosoonõq \n\nKui üts suurõmb elosoonõ oss ehk haro katski lõigatas, sõs nakkas veri nii kangõhõ ihost vällä juuskma, et haavat inemine kuulma piät, kui veri mitte kinniq ei pandaq. Et veri elosoonõst tulõ, tunnus tuust ärq, et tä helle punanõ om ja tuksumisõ viisi tsirinäl haavast vällä vuulas. Säänest verejuuskmist om rassõ muido kinniq pandaq, kui et, seeni kui arsti abi mano saa, päkäga ehk mõnõ väikese ja kõva kokko murrõt pakso nahatüküga, miä pääle köüdetäs, elosuun päält puult haava ehk, selgembähe üteldä, haava ja süäme vaihõl, kokko pitsitetäs. Ent s'ootarbis piät üts sääne ihokotus vällä otsitama, kon elosuun ligi nahka ja luu kottal om, et tä luud vasta või litsutus saiaq. Sääntseq kotusõq ommaq: käevarrõ päälmätse jao külen sisemätse poolõ pääl õkva künnärpää jaku ja kanglaalotsõ vaihõl, kubõhiste kottal puusaluud vasta, kindre tsälgan, kindso sisemätse poolõ pääl timä edimätse ja tõisõ kolmandiku vaihõl pääl puul põlvõ.\n\nKaeq viil \n\n Verisuun\n Aadrilaskminõ\n\nKirändüs \n\n Hurda Jakob, \"Inemisest\", Tarto Kalender 1868; vahtsõst vällä annõt raamadun \"Looja ees\", Tarto, 2005.\n\nInemine\n\ncs:Céva#Tepny","num_words":177,"character_repetition_ratio":0.027,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.201,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Verisuun","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Verisuun om suun, midä pite veri süämehe tagasi juusk.\n\nInemise verisoonõq \n\nVerejuuskminõ ütest ärqhaavatust verisoonõst või elolõ otsa tetäq, ent või kergembähe kinni pantus saiaq kui haavat elosuun. Nimelt nii, et pesso ehk takla, külmä vett ehk lummõ pääle pandas ehk et rõivanartsoga haav kinniq mähitäs. Sääntse verejuuskmisõ man tulõ veri tsilgaviisi ehk ütelidselt tsiriseden haavast vällä.\n\nKaeq viil \n\n Elosuun\n\nKirändüs \n\n Hurda Jakob, \"Inemisest\", Tarto Kalender 1868; vahtsõst vällä annõt raamadun \"Looja ees\", Tarto, 2005.\n\nInemine","num_words":74,"character_repetition_ratio":0.007,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.207,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Aadrilaskmin%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Aadrilaskminõ om vere laskminõ elosooõst. \n\nAadrit lastõn avatas egakõrd üts elosuun, inämbüisi üts noist, miä käevarrõ jakun künnärpääd vasta ommaq ja tuutarbis saa inne laskmist käevars päälpuul nimitetüt kotust kõvva kinniq kistus. Tuu läbi ei võiq veri, miä peost ja käevarrõ alajaost künnärpää jaku poolõ tulõ, mitte süämehe tagasi juuskõ ja piät tuu asõmõl haavast vällä vuulama. Tuuperäst jääs verejuuskminõ maaha, nii pia kui köüdüs vallalõ võetas. \n\nMõni arvas tervüsele hää olõvat, aig-aolt, ka kui määrästki tõpõ ei olõq, verd laskõ, ent sääne verelaskminõ om tõtõ poolõst tervüsele väega kahjolik. Aadre laskminõ om õnnõgi mõnõn tõbõn hää, ent ei piäq ilmangi ettevõetama muido, kui mõistliku arsti nõu perrä. \n\nVerd lastõn om ütskõik, kumma käe külen aadre avatas.\n\nKirändüs\n\n Hurda Jakob, \"Inemisest\", Tarto Kalender 1868; vahtsõst vällä annõt raamadun \"Looja ees\", Tarto, 2005.\n\nArstitiidüs","num_words":131,"character_repetition_ratio":0.026,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.199,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Inemise%20t%C3%A4%C3%BC","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Inemise täü vai kops om inemise hõngutõmbamisõ riist. \n\nInemisel om kats täüd, miä rõnnakooban ripusõq, kummalgi puul üts. Hõng ehk luhvt tõmmatas suust ehk nõnast sisse ja saa täü sisse hõngutoro ehk lõõri läbi, miä mitmõhõ harro juusk ja lugõmada pall'o harokõisiga kõiki paiko täü sisen küünüs. Lõõri päälmäne ots om kõrrõluust ja nimitetäs lõõripääs ehk kurgusõlmõs. Lõõr esiq om kokko pant kõrrõluutsist rõngist, miä iks vinnan saisvaq ja nii toro vallalõ hoitvaq. Hõngu sissetõmbaminõ sünnüs tuuläbi, et rõnnaq osast vaheliha, osast küleluid ülesnõstvidõ musklidõ abiga hindä lajendasõq, ent hõngu vällätoukaminõ tuuläbi, et rõnnaq hindä jälq kokko tõmbasõq.\n\nHõngutõmbamisõ läbi ei saaq mitte ütsindä veri vahtsõndõdus, miä elo ülespidämises hädäste vaja om, õnnõ timä läbi saavaq ka kõnõlõminõ, laulminõ ja kõik hääleq sünnütetüs, miä kurgust tulõvaq. \n\nInemine","num_words":127,"character_repetition_ratio":0.037,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.174,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kurgus%C3%B5lm","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kurgusõlm vai lõõripää om hõngutoro vai lõõri kõrrõluust päälmäne ots.\n\nInemise kurgusõlm \n\nKurgusõlmõ sisen lövvämiq kats paari hintitsi sidemit, miä kokko üte lahi tegeväq, minkal häälelahi nimi.\n\nInemine","num_words":28,"character_repetition_ratio":0.01,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.17,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Inemise%20hel%C3%BC","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Inemise helü vai hääl om helü, midä inemine tege kõnõlõmisõs, laulmisõs, naardmisõs, ikmises vai rüükmises. Sääntseq helüq saavaq sünnütetüs hõngutõmbamisõ läbi kurgusõlmõn.\n\nKurgusõlmõ sisen lövvämiq kats paari hintitsi sidemit, miä kokko üte lahi tegeväq, minkal häälelahi nimi. Hõngu läbi, miä täüst vällä tougatas, võivaq nuuq sidemeq värisevält liikuma pantus saiaq ja tuuläbi hääli ehk tuunõ sünnütädäq, nii kui üts viioli ehk klavõri kiil värisemä ja helisemä nakkas, kui kiilt puugnaga tõmmatas ehk tälle külge lüvväs. Mõnõsugutsõ liigutamisõ läbi suuga ehk suun, keele, suulae, põski ja mokkõ abiga, saavaq kõnõldõn kurgusõlmõn sünnütetüq hääleq mitmõt viisi muudõtus ja nii mitmõsugutsõq kõnõlõmisõ hääleq luudus. Ka tännitämise ja laulmisõ hääleq saavaq häälelahi sidemide värisemise läbi sünnütetüs ja mitmõsugunõ hääli ehk tuunõ korgus sünnüs kurgusõlmõ ülesnõstmisõ ja kitsas tegemise läbi, häälte madalus kurgusõlmõ mahavaomisõ ja lajembas minemise läbi.\n\nInemine","num_words":134,"character_repetition_ratio":0.063,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.16,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/S%C3%BClen%C3%A4%C3%A4req","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sülenääreq om nääreq, miä and vällä sülge. \n\nInemise sülenäärmeq lövvämiq keele all ja pää sisen alapuul ja edepuul kõrvo. Noist näärmist, miä kõrvo ligi ommaq, juusk sülg põski ja igimide vaihõlõ, kost timä jälq kergehe põski ja igimide kokkopitsitämise läbi üle hambidõ muialõ saa.\n\nInemine","num_words":45,"character_repetition_ratio":0.064,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.185,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/S%C3%BClg","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sülg om vedelüs inemiisi ja mõndsi eläjide suun, miä tulõ sülenäärmist. Sülge om vaja siitmises. \n\nInemine","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.189,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Inemise%20mago","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Inemise mago om inemise siitmise riist. \n\nMago om punga ehk koti sarnanõ ja sais risti kur'alt puult hääle poolõ. Täl om, nii ku mõnõl küünil, kats lävve: edelävi ja tagalävi. Edelävest tulõ süük sisse, tagalävest lätt tä soolikidõ sisse. \n\nMaon saa süük üte hapnõ leeme ehk limoga, miä maolimos nimitetäs, seätüs ja tuuläbi vedeläs pudros lahotõtus. Maolimo himmitses väikeisist näärmist vällä, miä mao sisemädse poolõ pääl ommaq. Jo maon saa üts jago vedeläst söögipudrost riistakõisi läbi, miä mao saina ehk sisemädse poolõ pääl lövvüseq, ülesimetüs ja vere sisse tallitõdus iholõ toidus. Suurõmb jago söögiputro, nimelt kõik, miä viil tävveste ärq ei olõq pehmendet ja lahotõt, joud aigupite, kui tä uma ao maon om olnuq ja valmistõt, mao tagalävest soolikide sisse.\n\nKaeq viil\nMago\n\nKirändüs\nHurda Jakob, \"Inemisest\", Tarto Kalender 1868; vahtsõst vällä annõt raamadun \"Looja ees\", Tarto, 2005.\n\nInemine","num_words":137,"character_repetition_ratio":0.04,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.205,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/F%C3%BC%C3%BCsiga","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Füüsiga vai luudusõtsäpendämine om luudustiidüs, miä uur mateeriät ja timä liikmist. Füüsiga tegeles sääntside asjoga niguq vägi, tüühimo, mass, laeng.\n\nVõro- ja Setomaalt perit füüsiguq \n\nVõromaalt ommaq perit füüsiguq ja võro liikmisõ tegeläseq Kõivo Madis, Kasagu Enn ja Visseli Agu.\n\nKaeq viil \n Lühkene võro-eesti loodusõtsäpendämise sõnastik\n Lämmäoppus\n Valgusõoppus\n Mekaaniga\n\nFüüsiga","num_words":50,"character_repetition_ratio":0.062,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.176,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tolohkna","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tolohkna vai kama om keededüq, kuivaduq ja jauhaduq segämädsest villäst jark jauh, midä hariligult süvväs (juvvas) hapnõ vai rõõsa piimägaq ni keefiri vai jogurdigaq.\n\nsöögiq","num_words":25,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.172,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Viro%20meri","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Viro meri vai Soomõ laht om laht Õdagumere hummoguosan Eesti, Soomõ ja Ingerimaa (Vinnemaa) vaihõl.\n\nMerelaheq\nÕdagumeri","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.175,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vinnemaa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vinnemaa (Vinne Föderatsiuun) om maa ja riik Õuruupan ja Aasian ni om ilma kõgõ suurõmb riik. Vinnemaal eläs päält 142 mill'ona inemise (2011).\n\nVinnemaa\nÕuruupa maaq\nAasia maaq","num_words":26,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.237,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Moskva","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Moskva om Vinnemaa pääliin ja Õuruupa kõgõ suurõmb liin, miä om Moskva jõõ veeren ja kon eläs . Moskva liin om teedäq 1147. aastagast.\n\nVinnemaa liinaq\nPääliinaq\nÕuruupa pääliinaq","num_words":27,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.207,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kohila","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kohila om allõv Rapla maakunnan, Kohila valla keskus. \n\nKohila asus 20 km Raplast põh'a puul ja 28 km Talliinast lõunan. Läbi alõvi lätt Talliin-Rapla-Viljandi\/Pärno tsihin raudtii.\n\n2008. aastaga süküskuu 3. pääväl elli Kohilan 3550 inemist.\n\nKohilast om peri \"Eesti ots supõrstaari 2007\" võitja Õigemeele Birgit.\n\nKohila vald\nEesti alõviq","num_words":43,"character_repetition_ratio":0.012,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.247,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/S%C3%BC%C3%BCk","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Süük om tuu, midä inemiseq ja eläjäq sööväq, et elämises tarvilist joudu saiaq.\n\nInemine pruuk söögis luumõ ja eläjide lihha. Arvatas, et tä kosus kõgõ parõmbast, kui tä vilätoitu ja lihatoitu ütelisi ja ütteviisi võtt ja hindä mitte loomõst ütsindä ehk lihaga ütsindä ei toidaq. Lihal om inämb toitmisõ joudu kui teräviläl ja tuul, midä teräviläst valmistõdas; viil vähämb toitmisõ joudu andvaq kartohvliq. \n\nEläjäq sööväq umma toitu tuurõlt, ent inemine valmistas uma toidu mitmõl viisil - kiitmise, küdsämise, praatmisõ, kuiotamisõ läbi - söögis ja pand söögile viil mitmõsugutsit asjo, nii kui suula ja tsukrut, mano. Tuu läbi ei saaq söögiq mitte ütsindä magusambas, õnnõ ka kergembäs siiti.\n\nSöögi kõrval tarvitas inemise iho toidus ja kosutamisõs ka juuki.\n\nSöögiq","num_words":116,"character_repetition_ratio":0.037,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.187,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Juuk","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Juuk om vedelüs, midä inemiseq ja eläjäq joovaq. Joogiq ommaq päämädselt tettüq viist. Hariligumbaq joogiq ommaq vesi, piim, tii, kohv, oluq. \n\nKuis väega tarvilinõ juuk om, võimiq tuust ärq tundaq, et janohädä meid pall'o inämb vaivas kui söögihädä ja et miiq inämb aigo söömäldä kui joomaldaq elläq või.\n\nJoogiq","num_words":49,"character_repetition_ratio":0.02,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.201,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Rauh","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Rauh vai rahu om iho jago, miä kust ja kusõga kõlvatumit asjo verest vällä lahotas. Kusi juusk kummastki rauhast üte pikä ja peenikese torokõsõ läbi kusõmõhõ, kost täl kuna tahetas ihost vällä lastas juuskõ.\n\nInemisel om kats rauhha, nuuq saisvaq kõtukooban hääl ja kur'al puul sälgrootso nimeside ligi.\n\nKirändüs \n\n Hurda Jakob, \"Inemisest\", Tarto Kalender 1868; vahtsõst vällä annõt raamadun \"Looja ees\", Tarto, 2005.\n\nInemine","num_words":62,"character_repetition_ratio":0.01,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.22,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Miil","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Miili läbi saa inemine vai elläi teedäq, määntseq kõik as'aq timä ümbre ommaq. \n\nInemiisil om viis miilt: nägemine, kuuldminõ, haisutundminõ, maitsminõ ja pututaminõ. Naidõ riistaq ehk tallitusas'aq ommaq silmäq, kõrvaq, nõna, kiil ja ihonahk. Naaq liikmõq ommaq tegeväq esiqeräligult närve läbi, miä pääaiust näide sisse lääväq. Silm näge, kõrv kuuld, nõna tund haisu, kiil maits ja ihonahk (esiqeräligult sõrmõots) pututas närve abiga ja närviq tallitasõq kõik nuuq tundmisõq pääaiu poolõ, kon vaim sõs arvo saa, määne nätt asi, kuult helü, maitsõt ruug nink nii edesi om.\n\nKirändüs\n\n Hurda Jakob, \"Inemisest\", Tarto Kalender 1868; vahtsõst vällä annõt raamatun \"Looja ees\", Tarto, 2005.\n\nInemine","num_words":100,"character_repetition_ratio":0.02,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.215,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Silm","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Silm om nägemise riist. \n\nSilm om kõgõ ilosamb ja imelidsemb iho liigõq, ja mitte ütsindä uma läügi ja kunstliku ehitüse peräst, õnnõ ka esierälikult tuuperäst, et miiq silmist inemise mõttit ja söäme liigutuisi ärq tunnõmiq. Tuuperäst üteldäs kah, et silm henge piigli om ja inemine silmist jo ärqtunnus, määne tä om.\n\nInemise silm \n\nSilm om höörik niguq upin ja sais silmäkooban nii, et õnõgi üts külg timäst nättäv om. Tasatsõ kobimisõ läbi võimiq ärqtundaq, kuis silm höörik om ja kuis kõigipäidi luunõ koda tedä varjas. Tuu vari om silmäle ant, et tä väega hellik ja hõrn iho liigõq om ja tälle tuuperäst esierälikult hoitmist litsmise, pitsitämise ja külgeputtumisõ iist vaja om. Pääle tuud kaitsvaq tedä tossu, tolmu ja liig heledä valgusõ iist silmälavvaq ja silmäkarvaq. Ka kulmukarvaq ommaq silmile kaitsjas, s'ollõ et nimäq lasõ-iq hiil otsa päält silmä juuskõ. \n\nSilm esiq ehk silmämuna om mitmõst nahast kokko pant, miä kõrdapite tõnõ tõsõ pääl ommaq. Kõgõpäälmäne nahk om valgõ, paks ja läbipaistva. Timä om edepuul kumõramb kui muid'o, nii kui mõni uuri klaas võlvit, ja nimitetäs tuud kumõrat jako ehk kumõrust sarvnahas. Sarvnaha takan näemi üte tõsõ naha nii kui rõnga, miä mitmõkarvalinõ või ollaq, mõnõl inemisel sinine, mõnõl pruun, mõnõl pia must. Tuu rõnganäolinõ nahk, iiris ehk vikakaarinahk nimi, tege, tuudmüüdä kuis tä esiq värvit om, et meil mõnõl sinitseq, tõsõl hahaq, kolmandal pruuniq, neländäl mustaq silmäq ommaq. Keset vikakaarinahka om must silmäterä. Timä ei olõq mitte, nii kuis nimi ütles, üts terä ehk terä sarnanõ asi, õnnõ üts mulk, miä tuuperäst must vällä näütäs, et silm sisest pümme ehk valgusõldaq om. Silmäterä takan sais üts kõva, läbipaistva, prilliklaasi sarnanõ liigõq servile, miä kummõr om, keskest paks, veereq ohukõsõq. Tedä nimitetäs linsis. Lins jaotas silmä sisest kattõ jakko ehk kambrõhe. Edekambrõ om vähäm ja vii sarnast vedelüst täüs, tagakambrõ om häste suurõmb ja üte hüübünü vedelüsega täüdet. Silmä tagasainast tulõ nägemise närv silmä sisse. Timä haroq laotasõq hindä tagasaina pääl võrgo viisi lakja ja kutsutas tuud võrko võrknahas. Läbi sarvnaha, silmäterä ja linsi lääväq valgusõ joonõq silmä ja sünnütäseq võrknaha pääl pildikeisi ehk kujokõisi noist as'ost, miä kaemiq, ja miiq ütlemiq sõs, et miiq näemiq. Nägemise toimõtas nägemisenärv pääaiu poolõ, kon miiq vaim sõs nättüst as'ast tundmisõ saa. \n\nPäälmäiste silmälaudo all saisvaq silmävii näärmeq, kost pisaraq vällä tulõvaq, miä silmi kõikaig niisutasõq. Silmä sisemädsest nulgast juuskvaq pisaraq mitmõ peenikese torokõsõ läbi nõnna. Kui miiq ikõmiq, sõs saa närve tallitusõ läbi silmävii näärmist niipall'o pisarit vällä toimõtõtus, et nääq üle silmä veere põski pääle alla juuskvaq.\n\nMõistatuisi silmi kotsilõ \n Ümbre ilma küünüseq, ümbre pää ei küünüq? (Silmäq. Vahtsõliina kihlkund vai Setomaa, 1898.)\n Kats siidiniidi kerrä, üle ilma küüniseq, ümbre pää ei küüniq? (Silmäq. Karula kihlkund, 1887\/9.)\n Kats kikast taplõsõq, tõõnõ tõõsõl puul mäke, ei saaq kunagi kokko? (Silmäq. Räpinä kihlkund, 1892.) \n Häräq pusklõsõq, tõinõ tõisõl puul mäke, ei saaq kokko kunagi? (Silmäq. Rõugõ kihlkund, inne 1907.) \n Kats velle ikvaq, tõnõ tõspuul mäke, kokku ei saaq kunagi? (Silmäq. Karula kihlkund, 1887\/9.)\n\nKirändüs \n\n Hurda Jakob, \"Inemisest\", Tarto Kalender 1868; vahtsõst vällä annõt raamadun \"Looja ees\", Tarto, 2005.\n\nLätteq \n\nInemine","num_words":499,"character_repetition_ratio":0.038,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.204,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/N%C3%A4gemine","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Nägemine om üts viiest meelest. Nägemise riistaq ommaq silmäq. \n\nNägemine om inemisel kõgõ kallimb miil, tuuperäst om meil ka pümmit inämb hallõ kui noid, kiä kuulõ-iq. Nägemise joud või mitmõt viisi ja mõnõsugutsõ haigusõ läbi vähändetüs saiaq ehk kogoni ärq kistudaq. Nii või kas välimätse vigastamisõ ehk sisemätse haigusõ läbi silmä sarvnahk tumõdas ehk kogoni läbipaistmatas minnäq ehk jälq või nahk pääle kassuq, nii et valgusõ joonõq inämb häste ehk sukugi läbi paistu-iq. Niisamatõ või ka silmäterä kokko kassuq ja om sõs valgusõl ka võimata silmä siaq ja silm jääs pümmes. Kui lins tumõdas ja hahas lätt, piät inemine ka pimedäs jäämä, ent säänest pümedüst võivaq arstiq ärq parandadaq. Nimäq võtvaq linsi vällä ja andvaq inemisele sõs prilliq, miä niisama võlvit ommaq kui silmä lins. Ent kui nägemise närv kuigi ärq om rikkunu ja silm s'odaviisi pümmes om jäänüq, olkõ ka et tä päält nätäq kogoni terveq om, sõs ei saaq inemisele inämb silmänägemist. Sääne pümedüs om parandamadaq. \n\nMõnõq inemiseq, esierälikult vanaq inemiseq, ei näeq lähükeste, ent kavvõdõhõ nägeväq nimäq väega häste. Sääntsit nimitetäs kavvõdõhõ nägijäis ehk pikä nägemisega. Mõnõq jälq nägeväq lähükeste väega häste, ent kavvõdõhõ sandistõ. Nuuq ommaq lähükeste nägijäq ehk lühkese nägemisega. Nuuq silmä viaq tulõvaq vigalidsõst linsist ja sarvnahast. Ommaq lins ja sarvnahk väega kumõraq, sõs lätt nägemine lühkeses, ent ommaq nimäq väega veidüq kumõraq, sõs näge silm kavvõdõhõ parõmbuisi. Prilli läbi võivaq nuuq viaq väega häste parandõdus saiaq ja andasõq kavvõdõhõ nägijäle kumõraq prilliklaasiq, ent lähükeste nägijäle sääntse, miä keskest ohukõsõq. Kavvõdõhõ ja lähükeste nägemine või ka muust süüst tullaq, nimelt ka tuust, et lins häste ei liiguq ehk kuigi võõrildõ sais.\n\nKirändüs \n\n Hurda Jakob, \"Inemisest\", Tarto Kalender 1868; vahtsõst vällä annõt raamadun \"Looja ees\", Tarto, 2005.\n\nInemine","num_words":281,"character_repetition_ratio":0.056,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.185,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%B5rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kõrv om kuuldmisõ riist.\n\nInemise kõrv \n\nInemise kõrvast näemiq õnnõgi välimätse jao, miä kõrvakausis nimitetäs ja kõik helüq ja hääleq vasta võtt. Kõrvakausist ehk välimätsest kõrvast lätt üts uus sügävämbä pää sisse sisemäiste kõrva. Välimätse ja sisemätse kõrva vaihõl om üts vahesain, miä trumminahas kutsutas. Välänpuul oonõn ehk kõrva välimätsen oonõn himmitses üts rasvanõ vedelüs vällä, miä kõrvasitas nimitetäs ja tolmul, karvol ja muil sääntsil as'ol kõrva sisse ei lasõq minnäq. \n\nSisemäne kõrv om väega kunstlikult luud. Sääl om mitu imelist väikeist luukõist ja mitu keerolist torokõisi sarnalist uunt, kon jälq kuuldmisõ närviq sisen saisvaq. Sisemätsest kõrvast lätt üts uus kurku, kummastki kõrvast üts.\n\nMõistatuisi kõrvo kotsilõ \n Kats kikast kirgväq, üts ütehn puul mäke, tõne tõsehn puul mäke, saa ei ütte kunagi? (Kõrvaq. Lutsi, 1894.)\n Katõkese velidseq, tõõnõ tõõsõl puul mäke, uma iäge saa-aiq kokko? (Kõrvaq. Setomaa, 1949.)\n Tsiberikuq-tsäberikuq, mäe külehn kükütäseq? (Kõrvaq. Rõugõ kihlkund, 1895.)\n Tsiberikoq-tsäberikoq, mäe külge kükähänüq? (Kõrv. Vahtsõliina kihlkund, 1895.)\n Tsiberikku-tsäberikku, mäe külge kükähtänüq, kanariku laka alla? (Inemise kõrv. Räpinä kihlkund, 1905.)\n Kigirikuq-kägirikuq, mäe küleh kükähün? (Kõrvaq. Setomaa, 1935.)\n\nKirändüs \n\n Hurda Jakob, \"Inemisest\", Tarto Kalender 1868; vahtsõst vällä annõt raamadun \"Looja ees\", Tarto, 2005.\n\nLätteq \n\nInemine","num_words":182,"character_repetition_ratio":0.063,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.224,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Hel%C3%BC","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Helü om tuu, midä miiq kõrvoga kuulõmiq. \n\nHelü sünnüs värisemise läbi. Ku kirvõga puupaku pääle ehk väidsega klaasi pääle lüvväs, sõs võimiq selgehe tähele pandaq, kuis pakk ehk klaas värisemä nakkas. Ent lüümise läbi ei saaq mitte ütsindä pakk ehk klaas värisemä pantus, õnnõ ka õhk, miä paku ehk klaasi ümbre om, saa väristetüs ja tuu õhk liigutas ka kaugõmba õho, nii et värisemine iks kaugõmba lätt, kooni timä viimäte ärq kistus. \n\nÕho värisemine sünnüs lainõtamisõ viisi. Seletüses võimiq üteldäq s'odaviisi: nii kui vesi lainõtas, kui kivikeseq ehk puutüküq vette viskamiq, ja vii lainõq rõnga viisi iks kaugõmba ja jälq kaugõmba kivist ehk puutüküst hel'ovaq, kooni lainõtamisõ joud ärq kaos. Et asi nii om, sõs kõnõldas ka helülainist. Kui helülainõq kõrva tulõvaq, sõs kuulõmiq miiq hellü. \n\nÕho värisemist ei võiq miiq külh ihosilmäga nätäq, tuuperäst et miiq ka õhko hindät ei näeq, sõski om s'oo värisemine nii suur, et tä ka müürüst ja sainost läbi kaugõhõ küünüs, kui helisevät asja kõvva väristetäs, nii nimelt näütüses, kui keriko kellä lüvväs.\n\nKeeletiidüsen\n\nKeeletiidüsen ommaq helüq nuuq osaq, minkast silbiq ja sõnaq kuun saisvaq. Ku helü tulõ vabalt vällä, sis kutsutas tuud vabahelüs (vabahelüq ommaq näütüses a, i, o, ü), a ku hellü peetäs välläütlemise man kinniq, kutsutas tuud peetüshelüs (peetüqhelüq ommaq näütüses k, m, s, q).\n\nFüüsiga\nKeeletiidüs","num_words":216,"character_repetition_ratio":0.06,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.197,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kuuldmin%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kuuldminõ om üts viiest meelest. Kuuldmisõ riistaq ommaq kõrvaq. \n\nKu helülainõq kõrva tulõvaq ja trumminaha külge putusõq, sõs mi kuulõ hellü. Kuuldmisõ närviq saatvaq sõs kuult helü tundmisõ edesi aiu poolõ. Et õigõ pall'o helülainit kõrva saas, om välimäne kõrv kausi viisi lag'a luud ja mi või helü kuuldmist viil suurõmbas tetäq, kui üte kuuldmisõ toro, miä pasuna ehk lehtre viisi tett om, peenikese otsaga kõrva panõmiq. Tuuläbi võimiq viil inämb helülainit kõrva juhataq, miä hääle suurõmbas ja selgembäs tege. \n\nRassõ kuuldminõ ja kõrvolda jäämine (kurdisjäämine) võivaq mitund viisi sündüdäq. Sagõhõhe tulõ rassõ kuuldminõ tuust, et kõrvasitta nii pall'o kõrva himmitses, et kuuldmisõ uus täüs saa topitus ja kinniq sulutas ja helülainõq trumminaha külge ei võiq küündüq. Om lugu nii, sõs või jo kõrraperäline kõrva puhastaminõ kuuldmisõ jälq selges tetäq. Ent ommaq kuigiviisi, kas sündümisest saaniq ehk mõnõ haigusõ läbi kõrva liikmekeseq sisemädsen kõrvan ärqrikkunuq, sõs kõrvolda ehk rassõ kuuldmisõgaq inemine inämb kõrva tervüst ei saaq ja piät kõrvolda jäämä ehk kasina kuuldmisõgaq rahul olõma.\n\nKirändüs \n\n Hurda Jakob, \"Inemisest\", Tarto Kalender 1868; vahtsõst vällä annõt raamadun \"Looja ees\", Tarto, 2005.\n\nInemine","num_words":179,"character_repetition_ratio":0.062,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.188,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/N%C3%B5na","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Nõna om haisutundmisõ riist inemiisil ja eläjil. Läbi nõna käü viil ka hõngutõmbaminõ.\n\nKaeq viil \n\n Inemise nõna\n\nInemine","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.197,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Inemise%20n%C3%B5na","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Inemise nõna om inemise haisutundmisõ riist.\n\nNõna päälmäne jago om kõvast luust, alomanõ krõmpsluunõ; sisest om timä üte servil saisva vahesaina läbi kattõ jakko jaet; kummalgi jaol ehk nõnakoobal om kats lävve, tõnõ välän puul päälmätse moka kottal, tõnõ pää sisen, kurgun, moidõ oonõsuiõ ligi, miä kõrvost tulõvaq. Tuust sõs ka tulõ, et aivastõn as'aq, miä meil suun ommaq, nõnast vällä võivaq tullaq, ehk et tol, kinkal nõna verd juusk, verd ka suuhtõ tulõ. \n\nSisest om nõna üte nahaga voodõrdõt, miä silmist alla tulõvidõ pisaridõ ja mitmõst näärmest vällähimmitsevä nõnalimo läbi alasi niiskõ saa hoiõtus. Tuud nahka nimitedäs haisutundmisõ nahas, tuuperäst et timä sisen om haisutundmisõ närv mitmõhõ harro lakja laotõt. As'ost, miä haisasõq ehk lõhnasõq, nõsõs alasi üts peenikene nägemäldä toss ehk tolmu pilv üles, miä õhon lakja lagonõs ja hõngu tõmmatõn nõnna tõmbamiq, kon noist väikeisist kibõnist, miä sääl haisutundmisõ naha külge putusõq, haisutundmisõ närv arvo saa, mis hais ehk lõhn om.\n\nMõistatuisi nõna kotsilõ \nMaamiis viskas maaha, säks tsuskas taskuhe? (Nõnanuuskaminõ. Vahtsõliina kihlkund, 1887.)\nKats aidatäüt rasva? (Nõna. Rõugõ kihlkund, 1894.)\nKats kambrõtäüt määnüt rasva? (Nõnasõõrmõq. Harglõ kihlkund, 1889.)\n\nKirändüs \n\n Hurda Jakob, \"Inemisest\", Tarto Kalender 1868; vahtsõst vällä annõt raamatun \"Looja ees\", Tarto, 2005.\n\nLätteq\n\nInemine","num_words":194,"character_repetition_ratio":0.056,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.21,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Haisutundmin%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Haisutundminõ om üts viiest meelest. Haisutundmisõ riist om nõna. \n\nAs'ost, miä haisasõq ehk lõhnasõq, nõsõs alasi üts peenikene nägemäldä toss ehk tolmu pilv üles, miä õhon lakja lagonõs ja hõngu tõmmatõn nõnna tõmbamiq, kon noist väikeisist kibõnist, miä sääl haisutundmisõ naha külge putusõq, haisutundmisõ närv arvo saa, mis hais ehk lõhn om. \n\nHaisuq ja lõhnaq ei olõq mitte kõigilõ inemiisile ütteviisi hääq ehk halvaq. Sagõhõhe võimiq tähele pandaq, et lõhn, miä mõnõlõ hää ja armas, tõsõlõ väega vasta om. Lövvüs inemiisi, kiä mõnd haisu kannahtaki ei võiq ja, ku nimäq sõski tedä piät nõnna tõmbama, ärq minestüseq.\n\nHar'otamisõ läbi või haisutundminõ, nii ku ka tõsõq meeleq, väega teräväs saiaq. Mõnõl mõtsinemisel om nii selge haisutundminõ, et nä uma nõnaga mõtseläjit ja tsirkõ võivaq üles otsiq, pia nii ku jahipini. Tõisipite või jälq haisutundminõ ka väega kõhnas minnäq, nimelt tuuläbi, et mi kangõ lõhnaga asjo kõikaig ehk sagõhõhe nuhutamiq. Nii kaotasõq nõnatubagupruukjaq aigupite uma selge haisutundmisõ ärq.\n\nKirändüs \n\n Hurda Jakob, \"Inemisest\", Tarto Kalender 1868; vahtsõst vällä annõt raamatun \"Looja ees\", Tarto, 2005.\n\nInemine","num_words":170,"character_repetition_ratio":0.061,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.199,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kiil%20%28anatoomia%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kiil om maitsmisõ riist. \n\nInemise keele naha pääl om hulga väikeisi käsnäkeisi, kohe maitsmisõ närve orsaq sisse küünüseq. As'aq, miä mi suuhtõ võta, saavaq, kui nääq jo esiq vedeläq ehk püdeläq olõ-iq, süle läbi niisutõdus ja sulatõdus, putusõq maitsmisõ närve külge, närviq tallitasõq tundmisõ aiu poolõ, kon mi sõs maust arvo saa. \n\nMõlõmbil puul keele juurt saisvaq nuuq näärmeq, miä, ku kurk haigõ om, nii üles paisusõq, et inemine neelähtäq ei võiq ja hõngutõmbaminõgi rassõs lätt.\n\nMõistatuisi keele kotsilõ \n Rakapenikene hauk läbi luutsõ aia? (Kiil. Urvastõ kihlkund, 1890.)\n Verrev rakakõnõ hauk läbi luitsõ aia? (Kiil. Rõugõ kihlkund, 1890.)\n Verrev pini hauk läbi valgõ aia? (Kiil. Võro, 1906.)\n Verrev pinkäne hauk läbi varvolitsõ aiakõsõ? (Keelega kõnõlõmmõ läbi hammastõ. Setomaa, 1930.)\n Väikene verrev pinikene hauk läbi luutsõ aia? (Kiil. Rõugõ kihlkund, 1957.)\n Pini hauk läbi luutsõ aia? (Kiil kõnõlõs. Põlva kihlkund, 1889.) \n Verrev litakõnõ hauk läbi luutsõ aia? (Kiil hammastõ takal. Karula kihlkund, 1910.)\n Verrev hatt hauk läbi varbulidsõ aia? (Kõnõlõminõ. Vahtsõliina kihlkund vai Setomaa, 1894.)\n Tammõlast lontskoh, ei idanõq, ei mädäneq? (Inemise kiil. P��lva kihlkund, 1889.)\n Tammõleht lontskoh, ei märtneq, ei mädäneq? (Kiil suuh. Setomaa, 1935.)\n\nKirändüs \n\n Hurda Jakob, \"Inemisest\", Tarto Kalender 1868; vahtsõst vällä annõt raamatun \"Looja ees\", Tarto, 2005.\n\nLätteq \n\nInemine","num_words":190,"character_repetition_ratio":0.11,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.259,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Maitsmin%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Maitsminõ om üts viiest meelest. Maitsmisõ riist om kiil.\n\nAs'aq, miä miiq suuhtõ võta, saavaq, kui nääq jo esiq vedeläq ehk püdeläq olõ-i, süle läbi niisutõdus ja sulatõdus, putusõq maitsmisõ närve külge, närviq tallitasõq tundmisõ aiu poolõ, kon mi sõs maust arvo saa. Mokaq, põski sisemäne puul ja suulagi avitasõq mau tundmist. \n\nAs'aq, miä mi süü, ommaq mitmõsugudsõq ehk mitmõsugutsist jakõst kokko pantuq. Tuuperäst om ka näide magu mitmõsugunõ. A maitsminõ ei olõq joht kõigil inemiisil ütesugunõ, nii et üts ja tuusama asi üte inemise suun tõist maku kui tõsõ suun või ollaq. Tuust sõs ka tulõ, et mõni süük ehk ruug mõnõ meelest väega makus om, ent tõsõlõ om tä kogoni vasta. Tõbõ aol või maitsminõ väega muudõtus saiaq ja miiq näe sagõhõhe, et tõbidsõq tuud ruuga ei võtaq, miä nä tervüse aol hää meelega seiq ja et nääq kogoni tõist süüki himotsõsõq.\n\nMau tundminõ om meile ant mitte ütsindä suu kõditamisõs kõiksugust magusat maitsõn, õnnõ ka ja esierälikult tuutarbis, et mi tuuläbi arvo tii ja arvo saa, miä söögis ja joogis kõlbas. Ka om nõna targastõ õkva suu kottalõ säet, nii et mi jo haisust ja lõhnast võimiq tundaq, kas asi kõlvolinõ vai kõlbmalda, inne kui tä suuhtõ saa võetus.\n\nKirändüs \n\n Hurda Jakob, \"Inemisest\", Tarto Kalender 1868; vahtsõst vällä annõt raamatun \"Looja ees\", Tarto, 2005.\n\nInemine","num_words":216,"character_repetition_ratio":0.014,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.21,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pututamin%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pututaminõ om üts viiest meelest. \n\nPia kõigin paigon tund iho ärq, kui midägi timä külge putus, selle et pia kõigin paigon lövvämiq pututamisõ närve. Noidõ närve otsaq küünüseq kooni ihonahani, mink all nimäq lakja ommaq laotõduq. Et mi ihonahaga as'olõ külge putu, sõs üteldäs, et pututamisõ miil ihonaha sisen uma asõmõ om saanuq. Pututamisõ läbi saamiq miiq tundma, kas üts asi lämmi ehk külm, kõva ehk pehmeh, sille ehk kahrõq om. Kohe kõgõ inämb pututamisõ närve kokko tulõ, sääl om meil ka kõgõ hõrnõmb pututamisõ tundminõ, nii keele otsa, sõrmõotsõ ja mokkõ sisen. Kon noid närve sukugi ei olõq, nii kui küüdsi ja hiussidõ sisen, sääl ei olõq meil ka pututamisõ tundmist sukugi. Mii kui muuq närviq, lääväq ka pututamisõ närviq viimäte pääaiu sisse kokko, kon vaim pututõtust as'ast arvo and.\n\nKirändüs \n\n Hurda Jakob, \"Inemisest\", Tarto Kalender 1868; vahtsõst vällä annõt raamatun \"Looja ees\", Tarto, 2005.\n\nInemine","num_words":145,"character_repetition_ratio":0.082,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.212,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Nahk","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Nahk om tuu, miä katt inemiisi ja eläjide ihho.\n\nInemise nahk \n\nInemise nahk om kolmõkihiline kõva, vindsõ ja vinnüjä kudõ. Nuuq kolm kihti ommaq päälmäne kiht ehk päälnahk, keskmäne kiht ehk kesknahk ja alomanõ kiht ehk rasvnahk.\n\nPäälnahk \n\nNaha päälmäne kiht ehk päälnahk om esierälikult väega kõva ja vindsõ ja tuuperäst ei lasõq timä tühjäga vedelit asjo ei ihost vällä ei ka iho sisse, nink kaits ihho külmä, lämmä ja mõnõsugutsõ kahjosaamisõ iist. Timä om ilma närvetä ja sõs esiq ka ilma tundmisõta, s'ollõ et pututamisõ närviq ei küünüq inämb timä sisse, õnnõ jääväq keskmäiste kihti, kon näide otsaq hulgana lakja ommaq laotõtuq. Päälnaha paksus om mitmõsugunõ: kõgõ paksõmb om timä jalatalla all ja peopesän, kõgõ ohõmb lõvva, põski, otsaesitse ja silmälaudo pääl. Kiä kässiga pall'o rasõdat tüüd tegeväq, noil kasus nahk peopesän väega paksos ja kõvas, nii kui tuud esierälikult raudseppi man näemiq, kiä sõs ka karõdit ja tulitsitki asjo kahjota peio võtvaq ja noidõga tülitä tallitasõq. Niisamatõ om lugu noidõga, kiä pall'o jalksi käüväq ehk palja jala juuskvaq. Näide jalatalla päälnahk lätt nii paksos, et nääq kivve ja sõmõrit pite paljidõ jalgoga pall'o kergembäst juuskvaq, kui mõnõq kängitsekandjaq ja hellikoq tarõ põrmandut pite. Midä ohõmb päälnahk, toda hõrnõmb ka pututamisõ tundminõ, tuuperäst et närve otsaq as'alõ väega ligi saavaq; midä timä paksõmb, toda nühremb ka tundminõ, s'ollõ et paks ja kõva vahesain tundjat närvi ja tuntavat asja lahotas.\n\nKesknahk \n\nNaha keskmäne kiht om pääkiht ja nimitetäs kesknahas. Timä om kokko pant peenikesest mehikoatsõst koest, verpjäs, allpuul kohilamb, päälpuul paksõmb ja kindmämb. Päälmätse jao sisen lövvämiq ka hulga väikeisi käsnäkeisi, kohe pututamisõ närve otsaq sisse tulõvaq. Pääle tuu om timä täüs vere uusi, rasvakärekeisi ja ihokarva juuri. Rasvakärekeisist himmitses kõikaig rasva vällä, miä iho naha pehme hoit ja lahenõmisõ iist kaits. Timä sisest tulõ ka hulk peenikeisi oonõkõisi vällä, päälnahast iho pääle vällä, miä higonõmist toimõtasõq ja tossu viisi niiskust iho sisest vällä andvaq. Noid kutsumiq higioosis. Tervüsele om väega mõnosa ja tarvis, et nuuq higioonõq roppusõ, kasimata eloviisi ehk mõnõ muu as'a läbi ärq ei ummistuq. Nii võivaq nimäq nimelt ka tuuläbi ärqummistudaq, et kuuma kihäga ehk tävve higiga äkitselt külmä kätte mindäs ehk ihol äkitselt ärq lastas jaahtudaq. Tuuperäst piät mõistlik inemine niihäste puhtusõ peräst, kui ka esierälikult tervüse hoitmisõs iho naha kõikaig puhta hoitma, miä kõgõ parõmbuisi mõskmisõ läbi külmä viiga sünnüs. Tuuläbi saa üteliisi nahk ka kinnitetüs ja külmä vasta karastõtus.\n\nRasvnahk \n\nNaha alomanõ kiht om kõgõ naha alos ja ühendäs tedä ihoga. Et timä ühendävide sidõmidõ ehk hinte vaihõl pall'o rasva lövvüs, sõs om täl ka rasvanahk nimes. Rasvnaha tulo om esieräligult tuu, et tä iho sisemäitsi liikmit nii kui pehmeh padi rängä litsmisõ ja põrotamisõ iist kaits ja külmä sissetükmise iist varjas. Niisama ei lasõq timä hää viisiga iholämmind vällä, tuuperäst et rasv om kõhn lämmä saatja ehk, miä niisama pall'o, timä suur kinniqpidäjä ja kokkohoitja.\n\nInemine","num_words":474,"character_repetition_ratio":0.042,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.18,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Jalatald","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Jalatald om labajala kõgõ alomanõ puul. Jalatalla all om nahk paksõmb kui muial. \n\nEt jalataldo all om väega pall'o pututamisõ närve, sõs tundvaq nääq väega häste pututamist.\n\nInemine\n\nde:Fuß#Fußsohle","num_words":29,"character_repetition_ratio":0.01,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.195,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/S%C3%BCk%C3%BCskuu%202007","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"2007. aastaga Süküskuu aigraamat.\n\n10. süküskuu päiv\n\nEestin naas' pääle XI Riigikogo vahtsõnõ istungjärk.\n\n2007\nsüküskuu","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.273,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Rehekuu%202007","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"2007. aastaga Rehekuu aigraamat.\n\n28. rehekuu päiv\n\nVõromaal peeti Lindora laata. Kokko oll' tulnuq tuhandit inemiisi. \n\n2007\nrehekuu","num_words":15,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.284,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mulgi%20Kultuuri%20Instituut","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mulgi Kultuuri Instituut om mulgi kultuuri edäsi viiv instituut.\n\nKaeq viil\nMulgimaa\n\nVälislink\nInstituudi koduleht\n\nMulgimaa\nKultuur","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.016,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.15,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%BCberneetiga","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Küberneetiga om tiidüs, miä uur juhtmisõ, teedüse ja teedüsvaihtusõ ületsit säädüisi nii teknikan, luudusõn ku ütiskunnan. Praktilidsõn usotiidüsen nimitedäs küberneetikas oppust kerigu valitsõmisõst ja juhtmisõst.\n\nSõna küberneetiga tulõ kreekakeelitsest sõnast, miä tähend' laivajuhtmiskunsti. Juhtmisteooriide tähendüsen tõi termini laembahe pruuki Norbert Wiener.\n\nKüberneetiga","num_words":42,"character_repetition_ratio":0.038,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.136,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ilmatiid%C3%BCs","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ilmatiidüs vai meteoroloogia om tiidüs, miä uur õhkkunda (atmosfääri), tuu ehitüst ja tallitõlõmist. Ilmatiidüst loetas geofüüsiga allharos ni päält õhkkunnafüüsiga, -keemiä ja -dünaamiga uur taa ka õhu ja maapinna (maisõmaa vai mere pinna) hindävaihõlist mõjjo. Ilmatiidüse pääülesannõq om ilma seletämine ja ettearvaminõ, minkas taad tiidüst ka inämbüisi kitsambalt peetäs.\n\nIlmatiidüs","num_words":50,"character_repetition_ratio":0.021,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.163,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Almaz%C3%A1n","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Almazán om umavalitsus Hispaania Castilla-Leóni piirkunna Soria maakunnan.\n\n2004. aastagal elli taan umavalitsusõn 5755 inemist ja 2013. aastagal 5843 inemist.\n\nHispaania","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.062,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.253,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Breinigerberg","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Breinigerberg om Stolbergi liina jago S'aksamaal. Breinigerbergin elli 2005. aastagal 971 inemist.\n\nS'aksamaa","num_words":11,"character_repetition_ratio":0.08,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.229,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/M%C3%A4rtekuu%202007","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"2007. aastaga Märtekuu aigraamat.\n\n2. märtekuu päiv \n\nVõrol naas' pääle Võro Instituudi kõrraldõt konverents \"Koolitus ku kultuuri ja keele umamoodu hoitja\".\n\n24. märtekuu päiv\n\nTalliinan kunstihuunõn mängiti edimäst kõrda edimäst setokeelist oratooriummi \"Peko esä\". Lauliq Kalevi kammõrkuur, Koiksoni Liisi ja Matvere Marko. \n\n2007\nmärtekuu","num_words":40,"character_repetition_ratio":0.036,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.219,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Joulukuu%202007","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"2007. aastaga Joulukuu aigraamat.\n\n18. joulukuu päiv \n\nTarto Ülikoolin kaits' umma doktoritüüd \"«Võru kirjakeele sõnamuutmissüsteem\" Võromaalt perit keeletiidläne Jüvä Sullõv. \n\n2007\njoulukuu","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.23,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tsirr-virr%20l%C3%B5ok%C3%B5n%C3%B5%20%28albom%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"\"Tsirr-virr lõokõnõ\" om Võromaa rahvalaulõ albom. Albom om ilmunuq 1999. aastagal kaseti pääl. Välläandja om Võro Instituut, kokkosäädjä Kõivupuu Marju ja kaasõpildi om tennüq Valteri Edgar. Albom om tävvendüses samal aol ilmunulõ samanimelidsele laulikulõ.\n\nLauluq\n\n\"Ää-äh-ts'uu-tsuh...\"\n\"Tiiq-tiiq-tihanõ...\"\n\"Tsõit-tsõit-tsõdsõlõ\"\n\"Tsirr-virr-lõokõnõ\"\n\"Tsiiriq-tsõõriq tsirgukõnõ\"\n\"Hiir juusk' hirta piten\"\n\"Tõsõq lõkõriq lääväq...\"\n\"Siidisulgist linnuken'...\"\n\"Mitu ossa uibun om...\"\n\"Lätsi ma mõismõtsa viirde...\"\n\"Hobõsõmäng\"\n\"Isti ma suumättile...\"\n\"Miiq õks neiu noorõkõnõ...\"\n\"Siil kost sa silmäq sai...\"\n\"Mõrsja esä, jakkuja...\"\n\"Hai-hai-hai, oll' mul väiku väümiis...\"\n\"Joosi-joosi üle mäe...\"\n\"Nika om kotun...\"\n\"Käve tibu ma...\"\n\"Imä rutas' varra vällä kooldaq...\"\n\"Võõras õks emä...\"\n\"Iki-iki ma vaenõ...\"\n\"Aeti mu mõtsa hummukult...\"\n\"Päiv läts' alla vereten...\"\n\"Imäkene ellekene...\"\n\"Nuur ma olli, es ma näeq...\"\n\"Ütskõrd olli noorimiisi...\"\n\"Ikõ-ikõ-ikõ...\"\n\"Kui ma luusi võtma lätsin...\"\n\"Tõistõ Taali, tulõq siiäq...\"\n\"Vihmakõnõ, vellekene...\"\n\"Lõpõq, lõpõq, põllukene...\"\n\"Linno kakkõn likõs saiõ...\"\n\"Lätsi mina nurmõ lina kakma...\"\n\"Kokku-kokku koorõkõnõ...\"\n\"Jaaniemä tegi sõira, liigo...\"\n\"Jaanikõnõ istõ mäe otsan, liigu...\"\n\"Ammu märti oodõti, märti...\"\n\"Mis jätämiq pereisalõ...\"\n\"Laskõ sisse katrisandiq, katriq...\"\n\"Kõokõnõ, tammõkõnõ...\"\n\"Lätsi lauta lammast tapma...\"\n\nVõrokeelidseq albomiq\n1999 albomiq","num_words":172,"character_repetition_ratio":0.035,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.295,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/T%C3%A4%C3%A4mba%20%C3%B5dagu%20praadimi%20kunna","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"\"Täämba õdagu praadimi kunna\" om ansambli Winny Puhh albom, kon om 4 võrokeelist ja 11 eestikeelist luku. Albom om ilmunuq 2006. aastagal lasõrtsõõri pääl. Välläandja om Legendaarne Records.\n\nLauluq\n\n\"Head ööd\"\t\n\"Karuott\"\t\n\"Nuudlid ja hapupiim\"\t\n\"Kolm põrsast\"\t\n\"Rambo\"\t\n\"Meid tervendab Kashpirovski\"\t\n\"Vanamutt\"\t\n\"Olevik\"\t\n\"Jube lugu\"\t\n\"Täämba õdagu praadimi kunna\"\t\n\"Lõke preerias\"\t\n\"Pornofilmide näitlejad\"\t\n\"Suusasõit\"\t\n\"Vanamutt [Radio edit]\"\t\n\"Nuudlid ja hapu piim [Radio edit]\"\n\nInemiseq\n\nKorraldajaonu - rüükmine\nKartauto - kitra, bändžo ja nupuq\nJürnas Farmer - kitrq ja häälitsüs\nKoeraonu - bass\nOlev Põhjakonn - trummiq ja häälitsüs\n\nWinny Puhhi albomiq\nAlbomiq, kon seen võro kiilt\n2006 albomiq","num_words":89,"character_repetition_ratio":0.072,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.248,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.996,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Winny%20Puhh","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Winny Puhh om eesti metalansambli, miä om tennüq ka mitu võrokeelist luku. Ansamblitegemist alostõdiq 1994. a. Põlvan. Ildampa ommaq pillimeheq ärq Talliina kolinuq. Lajembalt tuntus sai ansambli 2006. aastagal ku näide võrokeeline laul \"Nuudlid ja hapupiim\" võit' Raadio 2 aasta demo avvohinna.\n\nRaadio 2 2009. aastaga Aastahiti Top 40 edetabõlin sai laul \"Peegelpõrand\" 456 helüga 6. kotussõ.\n\nAnsambli võtt' 2013. aastagal ossa konkursist Eesti Laul (kon valiti laul, miä Eestist läts' Eurovisioonilõ) lauluga \"Meiecundimees üks Korsakov läks eile Lätti\". Tuu lauluga saiq nääq kolmanda kotussõ.\n\nLiikmõq \n\n Korraldajaonu (Vaheoja Indrek) - rüükmine\n Kartauto (Lepaste Silver) - kitra, bändžo ja nupuq\n Jürnas Farmer (Mustingu Ove) - kitra ja häälitsüs\n Koeraonu (Nõmmõ Indrek) - bass\n\n Väikepax - trummiq\n\nAlbomiq \n\n 2006 \"Täämba õdagu praadimi kunna\"\n 2010 \"Brääznik\"\n2013 \"Pole see jõumehe elu üldse kerge\"\n2014 \"Kes küsib?\"\n\nVälislink \n\n Winny Puhh MySpace'in\n\nEesti ansambliq\nVõrokeelitsit laulõ laulnuq artistiq","num_words":125,"character_repetition_ratio":0.02,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.248,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Karv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Karv om midägi, miä kasus vällä imetäjide nahast.\n\nInemise ihokarvaq \n\nInemise nahk om päält katõt väikeisi karvoga. Nuuq kasusõq esiqsugutsõst juurõst vällä, miä uma välimädse näo peräst karvasibulas kutsutas ja kesknaha alomadsõn jaon kinniq om. Karva juur sais üten pikligun torosarnatsõn kotikõsõn naha sisen ja saa timä läbi umma toito, esiqeräligult karva ido läbi, miä kotikõsõ põh'an ehk perän löüdäs ja karvasibula sisse küünüs. Toit tulõ, nii ku kõigilõ liikmilõ, ka tan verest. Mõnõn paigan iho pääl ommaq karvaq lühükeseq, harvaq ja peenükeseq, näütüses kässi ja jalgo pääl, a mõnõn paigan pikäq, paksoq ja jämehembäq, nii nimelt pää pääl. Pää pääl kutsutas iho karvo hiussis. Miihi näo alomadsõ jao karvo kutsutas habõnis. Peopesän ja jalatalla all ei kasuq karvo sukugi. Hiusõq, habõnaq ja muuq ihokarvaq kasusõq, nii ku kõik sarvluu sarnadsõq kasvoq inemiisi ja eläjide man, jälq, kui näid lühkeses lõigatas.\n\nAnatoomia","num_words":142,"character_repetition_ratio":0.029,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.183,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Hiuss","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hiuss om inemise ihokarv, miä kasus pää pääl. Hiusõq võivaq ollaq pikembäq vai lühembäq, helehembäq vai tumõhõmbaq. Miiq maa inemiisil ommaq nääq inämbüisi helehembäq. \n\nHiusõq kasusõq jälq, kui näid lühkeses lõigatas. Mehel või hiuss, ku kassuq lastas, katõ ja poolõ jala pikkudsõs minnäq, pikembäs mitte. A ku kõik maahalõigaduq hiusõjaoq kokko kor'adaq ja ütte säiäq, sõs om kuvvõkümneaastagadsõ vanamehe hiuss 21 jalga pikk.\n\nAnatoomia","num_words":63,"character_repetition_ratio":0.014,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.187,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%BC%C3%BCds","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Küüds om kõva, sarvõ muudu lastukõnõ inemise vai mõndsi eläjide sõrmõ vai varba otsa pääl. Küüdseq saisvaq kõvvo juuriga sõrmi ja varbidõ otsan kinniq ja ommaq noilõ iholiikmilõ toes. Sõrmi avitasõq nimäq, kui midägi võetas, haardas, kinniq peetäs ja kobitas, varbit toetasõq nimäq saismisõ ja käümise man. Küüdseq kasusõq toda joudsambast, midä inämb näid lõigutas. Kui näid sukugi ärq ei lõigadaq, sõs võivaq nimäq katõ tolli pikkudsõs saiaq.\n\nAnatoomia","num_words":69,"character_repetition_ratio":0.013,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.178,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Hab%C3%B5naq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Habõnaq ommaq karvaq, miä kasusõq miihi näo alomadsõn jaon. Kui näid ärq lõigadaq, kasusõq nääq jälq. Habõnit pöetäs habõnaväidse, sileti vai habõnaajamismassinaga.\n\nAnatoomia","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.166,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Geoloogia","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Geoloogia om tiidüs, miä uur tahkit ollussit, minkast sais kuun Maa. Noidõ hulka kuulusõq egäsugudsõq kiviq, kalliqkiviq, mullaq ja muuq sääntseq. Uuritas Maa ossõ ehitüst, füüsiliidsi umahuisi, aoluku ja jakkuisi, miä noid kujondasõq.\n\nGeoloogia","num_words":34,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.179,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Keemi%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Keemiä om tiidüs, miä uur ollussit - tuud, minkast nääq kuun saisvaq, kuis ommaq üles ehitedüq ja määntseq ommaq näide umahusõq niguq ka tuud, kuis nääq tõõsõs lääväq, kui näid ütsütega kokko pandaq.\n\nKeemilidseq ollusõq \nVesinik (H2) um väega kerge tulõohtlik gaas. Vanastõ panti taad õhopallõ sisse, a läts' palama väega kergehe.\n\nKaeq viil \n Ollus\n Aadomidõ ümbreistmine\n\nKeemiä","num_words":57,"character_repetition_ratio":0.016,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.205,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Informaatiga","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Informaatiga om tiidüs, miä uur teedüse (info) ja teedüsetüütlemise teoreetiliidsi alossit ja näide tarvitamist puutrõsüstemen.\n\nInformaatiga","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.045,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.142,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kasvatustiid%C3%BCs","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kasvatustiidüs vai pedagoogiga om tiidüs oppamisõst ja opmisõst.\n\nVõro- ja Setomaalt perit kasvatustiidläseq\n\nKarula kihlkunnan Peräjärvel om sündünü Liimetsa Heino.\n\nKaeq viil\nKoolitus\n\nKasvatustiidüs","num_words":24,"character_repetition_ratio":0.062,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.149,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kaubandus","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kaubandus om kaupo vaihtaminõ, ostminõ vai müümine. Muistidsõl aol vaihtõdiq inämbüisi kaupa kauba vasta, s'oo ilma aigu vaihtõdas kaupa päämädselt raha vasta.\n\nKaubandus","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.165,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ilmaruumiuurmin%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ilmaruumiuurminõ om välläpoolõ Maad jäävä ilmaruumi füüsigalinõ uurminõ tähetiidüse ja ilmaruumiteknoloogia abiga. Tuujaos om saadõt ilmaruumi laivo, midä juhtvaq inemiseq vai robodiq. \nEdimäne inemine, kiä ilmaruumi linnas' oll' vindläne Gagarini Juri.\n\nIlmaruumiuurminõ","num_words":32,"character_repetition_ratio":0.095,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.148,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Majandus","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Majandus om kaupo ja teenüsside tuutminõ, vaihtaminõ, jaotaminõ ja tarvitaminõ üten riigin vai piirkunnan.\n\nMajandus","num_words":15,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.155,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Majandustiid%C3%BCs","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Majandustiidüs om ütiskunnatiidüs, miä uur kaupo ja teenüsside tuutmist, vaihtamist, jaotamist ja tarvitamist. \n\nMajandustiidüs","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.085,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.15,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/M%C3%B5tsandus","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mõtsandus om majandusharo, mink ala arvatas mõtsamajandaminõ ja mõtsatüüstüs. Mõtsandust uur mõtsatiidüs.\n\nKaeq viil \n Mõts\n\nMõtsandus","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.164,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Raamadukogondus","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Raamadukogondus om raamadukokõ tegevüs- ja ainõvaldkund. Raamadukogotiidüs uur raamadukokõ putvit asjo, teedüse kokkokorjamist, kõrdapandmist, alalõhoitmist ja lakjalaotamist.\n\nRaamadukogondus","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.12,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.125,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tekniga","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tekniga all mõtõldas päämädselt massinit. Nuuq võivaq ollaq nii moodoriga kui ilma.\n\nTekniga","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.163,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Transport","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Transport om inemiisi, kaupo vai teedüsse viimine vai vidämine ütest paigast tõistõ.\n\nTransport","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.158,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Filmikunst","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Filmikunst om kunstiliht, miä tegeles filme luumisõgaq. Taa täämbädse päävä kujotaja kunsti liht om alostusõ saanuq 19. aastagasaal ja sai kõgõ tunnõtumbas 20. aastagasaal.\n\nFilmikunst","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.057,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.185,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kujotaja%20kunst","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kujotaja kunst om sääntside kunstitöie luuminõ, miä ommaq mõtõlduq kaemisõs. Kujotaja kunsti ala käüväq näütüses maalikunst, graafiga, fotokunst, filmikunst, ehitüskunst ja kujoragominõ.\n\nKujotaja kunst","num_words":24,"character_repetition_ratio":0.078,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.153,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kunstitiid%C3%BCs","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kunstitiidüs om humanitaartiidüs, miä tegeles kunstiteossidõ nink näide tausta uur'misõ, kireldämise ja hindamisõga. \n\nKunstitiidüs","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.049,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.145,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tands","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tandsu all mõtõldas inämbüisi kihä liigutamist, hariligult rütmilist ja muusiga perrä liigutamist, midä võidas pruukiq kunstilidsõlt, rituaalsõlt, tõisiga läbikäümises vai ummi tundmiisi avaldamisõs.\n\nTands või viil tähendäq sõnolda läbikäümise muudu inemiisi vai eläjide vaihhõl, vai hoobis määntsitki muusigavormõ. \n\nTandsiq või nii ütsindä, paariviisi kui ka hulgahna. Tands või ollaq tseremoniaalnõ (nt. osa usotallitusõst), sportlik (võistlustands) vai erootilinõ. Mõnõq tandsuq ommaq väega lihtsäq (nt. pall'oq rahvatandsuq), mõnõq nõudvaq väega hääd mõistmist ja suurt andi (nt. ballet). Tandsiq või niisama hindä lõbos vai tõisilõ näütämises.\n\nKoreograafia om tandsõ luumisõ kunst ja inemist, kiä tuud tege, kutsutas koreograafis. \n\nTands","num_words":96,"character_repetition_ratio":0.049,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.174,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%A4sit%C3%BC%C3%BC","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Käsitüü om tarbõ- ja iloasjo tegemine käsilde, lihtside tüüriistoga.\n\nKäsitüü","num_words":10,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.169,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/M%C3%BCtoloogia","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mütoloogia tähendäs müüte (vai lukõ) koko, midä määntsengi kultuurin arvatas õigõq olõvat ja miä tarvitasõq üleloomulikkõ asjo vai väki loomuligõ asjo seletämises.\n\nMütoloogia","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.012,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.154,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Poliitiga","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Poliitiga om protsess, mink käügin inemiisi rühmäq tegeväq otsussit. Kuigi inämbüisi kõnõldas poliitikast riigin vai umaval'tsuisin otsussidõ tegemise man, või poliitikast kõnõldaq ka muin (nt. kommerts-, akadeemiliidsin vai uso-) asotuisin, kon ommaq esiq huvvõgaq inemiisi rühmäq.\n\nVõromaalt perit poliitiguq \n\nVõromaalt ommaq perit näütüses Padari Ivar, Reiljani Villu jt.\n\nPoliitiga","num_words":49,"character_repetition_ratio":0.074,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.171,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Reklaam","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Reklaam vai kauba kitmine om võimaligõlõ ostjilõ ja tarvitajilõ kaubast vai teenüssest nink tuu hankmisõ vai saamisõ võimaluisist teedäqandminõ. Tuud tetäs televis'oonin, raadion, lehin, internetin, poodõn, huulidsa pääl ja muial. As'a mõtõq om inemiisi umma kaupa ostma meelütäq.\n\nReklaam","num_words":39,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.17,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Sotsioloogia","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sotsioloogia vai ütiskunnatiidüs om tiidüs, miä uur ütiskunda, muuhulgan köüdüssit ütiskunnan, ütiskundlist läbikäümist ja kultuuri.\n\nSotsioloogia","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.058,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.137,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Sport","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sport om tegevüs, midä inämbüisi tetäs võiki ja kon ommaq kimmäq riigliq. Hariligult ommaq spordin võitmisõs kõgõ tähtämbäq inemise kihälidseq võimõq, a mõnõl spordialal om vaia hoobis hääd pääd (malõ) vai hääd varustust (teknigasport). Päältkaejidõ jaos om sport hariligult mäng vai meelelahotus. \n\nMaailman tetäs kõgõ inämb kergejoustikku, jalgpalli, korvpalli, poksi, võrkpalli ja ujomist. Eesti kõgõ populaarsõmbaq alaq ommaq kergejoustik, suusataminõ, orienteeruminõ, võrk- ja korvpall.\n\nVõromaalt perit sportlasõq \n\nVõromaalt ommaq perit olümpiävõitjaq Pütsepä Eduard ja Noolõ Erki.","num_words":76,"character_repetition_ratio":0.028,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.17,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Turism","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Turism vai roidõlus om innekõkkõ puhkamisõ vai meelelahotusõ peräst rändämine ja sääntside rändäjide pasminõ. \n\nPall'odõ maiõ majandusõ jaos om turism tähtsä selle, et roitlõjilõ saa müvväq ummi kaupo ja teenüssit nink turismiettevõttõq masvaq riigile massõ. Turismiteenüsside hulka kuulusõq näütüses transport (nt. taksoq, kruiisilaivaq), majotus (hotelliq), süük (restoraniq, baariq), kultuur (tiatriq, kinoq, kontsõrdiq), meelelahotus (lõbustuspargiq, vii- ja spordikeskusõq).\n\nTurism","num_words":58,"character_repetition_ratio":0.017,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.177,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Aoarvamin%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Aoarvaminõ om ao tsõõrildõ vai õkvajagaminõ. \n\nTsõõrildõ aoarvamisõ ala kuulusõq kallendriq ja kelläaoq. \nÕkvaaoarvaminõ tähendäs aastagidõ arvamist.\n\nTsõõrildõ jagaminõ\n\nKallendri perrä või aigo tsõõrildõ jakaq\naastagis, kuiõs, nädäliis, päivis. \n\nKellä perrä jaetas aigo: \ntunnõs, minotiis, sekondiis.\n\nÕkvajagaminõ \n\nÕkvaaoarvaminõ tähendäs tuud, et mõõdõtas aigo, miä om müüdä lännüq määntsestki kimmäst sündmüsest, niiüteldäq aoarvamisõ alguspunktist. Näütüses inemise vannust rehkendedäs aastin, miä ommaq müüdä lännüq timä sündümisest. Sirvikallendri perrä rehkendedäs aigo Billingeni katastroofist pääle.\n\nAoarvaminõ","num_words":72,"character_repetition_ratio":0.076,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.162,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Televiisor","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Televiisor (lühendedült telek vai viisor) om telepildi vastavõtmisõs ja nägemises tarviline aparaat'.\n\nEdimäne elektromehaanilinõ televiisor sai patendi 1885. aastagal. Tuu autoris oll' s'aksa üliopilanõ Paul Gottlieb Nipkow.\n\nEdimädse elävä pildi kand' üle John Logie Baiard 1925. aastagal ni esitelli tuu Briti kuninglidsõlõ instituudilõ ja ütele aokiränigule 1926. aastagal. Tuu oll' ilmamaa edimäne tüütävä viisori avalik näütämine.\n\nkodomassinaq\ntelevis'uun","num_words":55,"character_repetition_ratio":0.042,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.19,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Liimetsa%20Heino","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Liimetsa Heino (Heino Liimets, aastagani 1936 Heino Liebert, 1928-1989) oll' kasvatustiidläne, loogiga- ja psükoloogiaoppõjoud, Eesti edimäne kasvatustiidläsest akateemik.\n\nElokäük\n\nLiimetsa Heino sündü 22. vahtsõaastakuu pääväl 1928 Karula kihlkunnan Vana-Antsla vallan Peräjärve külän. Tä oll' uma esä Piiri mõtsavahi Johani ja imä Ella edimäne poig. Tä käve Saru ja Taheva algkoolin. Joba 4. klassist naas' saatma jutukõisi murdõvõistlusõlõ, sai sääl tõsõ kotusõ.\n\nHuvi uma keele vasta püssü ja ku tütrel Airil tull' ülikoolin aig Ähijärve kanti kiilt korjama minnäq, jätt' esä umaq tegemiseq ja läts' tütrele appi. Heino pidi väega luku võro keelest ja Võromaast, tund' häste Lõuna-Eesti kultuuriluku. Kodokandin kõnõl' iks võro kiilt. \n\n1947. aastagal lõpõt' Heino Valga keskkooli hõpõmedäliga. Tarto ülikoolin oppõ tä eesti keele ja kirändüse nink loogiga ja psükoloogia oppajas. Uma uno Koemetsa Ennu mõotusõl pidi tä esiq tähtsämbäs psükoloogiat. \n\nPikembält tüüt' Heino Tarto ülikoolin ja Talliina pedagoogilidsõn instituudin. Lugi didaktiga, kasvatusteooria, korgõkoolipedagoogiga, arõngu- ja sotsiaalpsükoloogia nink pedagoogilidsõ psükoloogia kursuisi. Timä opilaisist (aspirandõst) om tiidüskraadi kaitsnu 23. Timä kirotuisi om ilmunu päält 390, timäst hindäst om kirotõt päält 70 kõrra.\n\nHeino mõist' häste kiili: vabalt soomõ, s'aksa ja vinne kiilt, veidemb poola ja inglüse kiilt. Tä oll' haridusministri Eiseni Ferdinandi sõbõr ja nõvvoandja. Mõlõmbaq Võromaa miheq saiq ütsütest häste arvo ja peiväq luku tõõsõ arvamiisist. \n\nHeino kuuli 30. mahlakuu pääväl 1989 Talliinan, tä om matõt Tarto Raadi kalmuaida.\n\nPereq\n\nEsä: Liimetsa Johan (1891-1963), mõtsavaht\nImä: Liimetsa (Koemetsa) Ella (1902-1990), kasvatustiidläse Koemetsa Ennu sõsar\nSõsaraq-veleq: \nJullisõ Maret (sünd. 1934), eesti keele ja kirändüse oppaja\nLiimetsa Enn (sünd. 1942), diplomaat\nVaheri Aino (sünd. 1929-2022), agronuum\nLiimetsa Matti (1942-1997), mõtsamiis Võromaal mitmõn ammõdin\nNaanõ: Liimetsa (Anderssoo) Aino (sünd. 1930), hambaarst\nLatsõq: \nSorokini Reet (sünd. 1954), s'aksa filoluug\nLiimetsa Airi (sünd. 1959), kasvatustiidüse oppõjoud\n\nHaridus\n\n1936-1937 Saru algkuul\n1937-1942 Hargla algkuul\n1942-1947 Valga keskkuul (lõpõt' hõpõmedäliga)\n1947-1952 Tarto ülikooli aoluu-keeletiidüskund, lõpõt' eesti keele ja kirändüse nink loogiga- ja psükoloogiaoppaja kutsõga\n1953-1956 Tarto ülikooli pedagoogigakatiidre aspirantuur\n1959 kaits' pedagoogigakandidaadi väitekirä \"Koolisisese metoodilise töö süsteem\"\n\nTüükotussõq\n\n1950-1952 Tarto Oppajidõ Instituudi ja Tarto Muusigakooli loogiga- ja psükoloogiaoppaja\n1952-1953 VÕT-i pedagoogiga- ja psükoloogiakatiidre juhataja, ütelidse Talliina Oppajidõ Instituudi ja Talliina 2. keskkooli psükoloogiaoppaja\n1953 Haridusministeeriümi opikidõ osakunna juhataja\n1956-1975 Tarto ülikooli pedagoogigaoppõjoud (aastagast 1963 pedagoogigakatiidre juhataja, aastagast 1966 dotsent)\n1959-1961 PTUI tiidrü nink Tarto kunstikooli ja Tarto 8. keskkooli pedagoogiga- ja psükoloogiaoppaja\n1975-1989 TPedI pedagoogiga- ja psükoloogiaoppõjoud (aastagast 1985 prohvesri kohussõtäütjä ja katiidre juhataja)\n\nÜtiskundlinõ tegevüs\n\n1975-1988 NSVL Psükoloogõ Seldsi Eesti osakunna päämiis\nJuhõnd' aastagast 1962 oppajidõ uurmistüü kursuisi\nOll' 1972. a. luud Ütiskundlidsõ Pedagoogiga Uurmisõ Instituudi juhataja\nKuulu ENE ja mitmõ aokirä (\"Haridus\", \"Voprosõ Psihhologii\", \"Kultuur ja Elu\" jt.) toimõnduskolleegiummi\n\nTiidüstüü\n\nUurõ koolikõrraldus- ja kasvatusteooria, sotsiaalpsükoloogia ja didaktiga küsümüisi. Kirot' umbõs 80 populaartiidüslist ja 150 tiidüslist artiklit nink 6 monograafiat.\n\nTunnustusõq\n\n1967-st aastagast NSVL Pedagoogigaakateemiä akateemik (asotajaliigõq)\n1982-st aastagast Helsingi ülikooli avvodoktor\n1985-st aastagast Tampere ülikooli avvodoktor\n1985 - ENSV tiindsä tiidläne\n\nMälehtüse hoitminõ\n\n1990-st aastagast om peet Liimetsa Heino mälehtüspäivi, kon timäst kõnõlõsõq sõbraq ja opilasõq.\n\nKirändüs\n\"Liimetsa Heino- umast aost iin olnu Karula miis\", Eksta Viivi, Uma Leht 146, 2008.\n\nVõromaa inemiseq","num_words":453,"character_repetition_ratio":0.077,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.233,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/L%C3%BChkene%20v%C3%B5ro-eesti%20loodus%C3%B5ts%C3%A4pend%C3%A4mise%20s%C3%B5nastik","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lühkene võro-eesti loodusõtsäpendämise sõnastik om sõnastu, kon ommaq Kasagu Ennu puult vällä märgidüq võrokeelidseq füüsiga-, matõmaatiga- ja tähetiidüsesõnaq. Tuud või pitäq edimädses võrokeelitses eräalasõnastus. Muuhulgan ommaq sääl sõnastun sääntseq sõnaq niguq loodusõtsäpendämine, tüühimo, mantkukkamisvägi jt. \n\nSõnastu ilmu kogomigun Kaika Suvõülikuul Kaikal 1990. aastagal.\n\nVälislink\nSõnastu võrgon\n\nFüüsiga\nVõro kiil\nVõro keele sõnaraamaduq","num_words":51,"character_repetition_ratio":0.045,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.157,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Lehm","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lehm om kodoelläi, imäne tõbras. Lehmi peetäs inämbüisi tuu jaos, et piimä saiaq. \n\nLehmä tiinüs kest keskmädselt 283 päivä. \n\nNuur lehm (kooni aastaganõ) om vask, 1-2 aastaganõ om hõhv, vanõmbidõ kotsilõ üteldäs joba lehm.\n\nLehmä maol om neli kambrõt, midä kutsutas \nsuuŕmago (e.k. vats),\nkupamago (võrkmik),\nkõrdmago (kiidekas),\nlipõmago (libedik).\n\nLehmi nimeq Võromaal \n\nVanast panti Võromaal lehmile sääntsit nimmi: Maasik, Mooni, Roosi, Palmi, Lehvi, Lehik, Milla, Mausi, Kellu, Pühik, Mustik, Maas'o, Eesik, Tõõsik, Haavik, Kirsi, Juta, Luutsi, Toomi, Maara. Kiriväq lehmäq olliq inämbüisi Kiräseq, valgõ pääga lehmäq Päitsikuq, ku täht otsa iin, sõs Tähikuq. \n\nNime pandmisõ man võidi rehkendäq nädälipääväga, kuna lehm sündü.\n Iispäiv - Eesik\n Tõõsõpäiv - Tõõsik\n Kolmapäiv - Kolmik\n Neläpäiv - Nelli, Nellik\n Riidi - Reedi, Reedik\n Puulpäiv - Poolik\n Pühäpäiv - Pühik, Püühik\nKu Eesik, Tõõsik vai nii edesi oll' kar'an joba olõman, võidi iispäävä sündünüle vas'kalõ pandaq mõni tõnõ nimi E tähe päält, tõõsõpäävä sündünüle T tähe päält jne. Edimädse Eesti aigu lehmile inemiisi nimmi es pandaq. Kolhoosiaol, ku kar'aq olliq suurõmbaq, olliq lehmil numbrõq, a sõski pantivaq näile nimeq kah. Sõs panti joba inemisenimmi kah.\n\nÜtlemiisi \n Lehm ülnüq: Ma lää sõs läbi mää suu ku pernaanõ mullõ niigi pall'o jüvvä and, et egä kõrd ku leibä küdsä, uma käeq tiä joogi sisse mõsk. (H I 7, 659\/60 (1-10), Kanepi kihlkund, Loodusõ Gustav, 1895)\n\nMõistatuisi lehmä kotsilõ \n Neli andjat, neli kandjat, viies parmupiitsk? (Lehmä liikmõq. Kanepi kihlkund, 1888.)\n Neli andjat, neli kandjat, kats pinitääke, üts parmupiitsk? (Lehm. Kanepi kihlkund, 1895.)\n Neli kanjat, neli anjat, kats pinihoitjat, üts parmoruusk? (Lehm. Kanepi kihlkund, 1937.)\n Neli andjad, neli kandjad, kats taivakaejad ja üts parmupiits? (Lehm. Harglõ kihlkund, 1888.)\n Neli sõkk suud, kats kaald taivast, üts parmupiitsk? (Lehm. Kanepi kihlkund, 1910.)\n Kuum kivi aad'a all? (Lehmä utar. Räpinä kihlkund, 1889.) \n Kuum kivi aida veere all? (Utar. Kanepi kihlkund, 1888.) \n Valgõ kivi aida all? (Lehmä utar. Rõugõ kihlkund, 1888.) \n Valgõ kivi aida all, neli pitskid otsan? (Lehmä utar. Harglõ kihlkund, 1957.) \n Valgõ kivi aida all, neli tikku pääl? (Lehmä utar. Rõugõ kihlkund, 1890.)\n\nLätteq \n\nKodoeläjäq\nImetäjäq","num_words":313,"character_repetition_ratio":0.087,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.263,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Susi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Susi (kullõq) om mõtsaelläi, pini sugulanõ. Sussõ eläs maailman kokko umbõs 200 000. 2018. aastal kuulutõdi susi Eesti rahvuseläjäs.\n\nVällänägemine\nSusi olõ-õi väega tõistsugunõ suurõst pinist. Esiqerälidselt om susi üttemuudu vinne hundigaq. Soel om kõva kihä ni jalaq ni tugõvaq lõgimõq, agaq soe jälg om võrrõldõn pini jälegaq kitsamb ni pikemb. Susi om hariligult hall, agaq või ollaq ka valgõ, verrev, pruun ni sego. Esäne susi kaald hariligult 44 kg ni imäne 38 kg (Eesti rekord om 62 kg ni ilmarekord 78 kg). Susi om 110-160 cm pikk ni 85 cm korgõ. Soel ommaq teräväq kõrvaq ni terräv hõngutundminõ. Susi näge parõmbahe ku tõsõq pini(läse)q. Täüsiälidsel soel om 42 hammast.\n\nSüümine\nSusi om kõva murdja elläi ni süü päämädselt lihha. Soeq kääväq ringi ja jahi pääl inämbähe karahuisi, vaihtõpääl ka ütsindä. Soeq sööväq päämidselt hirvi, kitsi ni põtro, a ka jänessit ni kallo. Süümismaa suurus olõnõs tuu kotusõ luudusõst.\n\nInemist ründäs õnnõ marun susi.\n\nPesä ni pujaq\nSussõ joosuaig om vahtsõaastakuu kooniq radokuu. Sussõ radoao (joosuao) perrä omgi radokuu uma nime saanuq. Soe tiinüs kest keskmädselt 62-65 päiva ni pujaq sünnüseq mahlakuun. Hariligult om kurnun 5-7 tummõ karvaga kutsikat, kiä kaaldvaq 300-500 grammi.\n\nEloviis ni elopaik\nSusi eläs luudusõn umbõs 7 aastakka. Soeq kääväq kar'ahuisi sügüsest keväjäniq. Kar'ajuht om imäne susi. Eestin om hariligult kar'an 2-11 sutt. Soekari liigus täpsän rinnan. \n\nSoeq ommaq levinüq Põh'a-Ameerikan ni Euraasian ni nä harinõsõq häste mitmõsugumaidsi elopaikoga.\n\nTunnõtumpi alambsortõ\nÕuraasia susi, Mongoolia susi, Tiibedi susi, India susi, Araabia susi.\n\nÜtlemiisi \n Egaq susi soe hanna pääle ei situq.\n\nMõtsaeläjäq\nImetäjäq","num_words":240,"character_repetition_ratio":0.02,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.22,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Uetersen","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Uetersen (ˈyːtɐzən) vai Ütersen om liin S'aksamaal Schleswig-Holsteinin. Uetersenin elli 2015. aastagal 18 101 inemist. \n\n1987. aastagal alost' Rusti Mathias umma kuulsat lindu Uetersenist. \n\nS'aksamaa liinaq","num_words":22,"character_repetition_ratio":0.03,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.264,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.999,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Dziecin%C3%B3w","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Dziecinów om külä Lõunahummogu-Poolan. Dziecinówin elli 2007. aastagal 704 inemist.\n\nPoola küläq","num_words":10,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.24,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Fotokunst","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Fotokunst vai fotograafia on kunst, minka võetas üles valgustundligu matõrjaali või valgustundligu elektroonilidsõ aparaadi abiga as'ost tõõperäliidsi ja täpsit kujotuisi. Aparaati, midä pruugitas kujotusõ ülesvõtmisõs, nimitedäs fotokaamõras vai fotoaparaadis. Saadut pilti nimitedäs fotos vai pääväpildis ni taa ülesvõtmist kutsutas pildistämises.\n\nFotokunst","num_words":41,"character_repetition_ratio":0.085,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.133,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Rahvaq%20ja%20h%C3%B5imuq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Artiklin Rahvaq ja hõimuq om mittetävvelik nimekiri maailma rahvist, hõimõst ja muist etniliidsist rühmist.\n\n A B D E F G H I J K L M N O P R S Š T U V Õ Ä Ö Ü Z Ž\n\nA \nabasiiniq - abhaasiq - adžaariq - adõgeeq - afrikandriq (buuriq) - aimaraq - ainuq - akaq - albaanlasõq - alõuudiq - alžiirläseq - altailasõq - amhariq - andorralasõq - araablasõq - arakaniq - arapahoq - aravakiq - armiinläseq - asandõq - asõriq - assüürläseq - asteegiq - Aškenazi juudiq - austõrlasõq - avaariq\n\nB \nbakaq - baskiq - baškiiriq - †bataaviq - batvaq - beduiiniq - belgläseq - berberiq - bhiliq - bihaariq - †boilasõq - brasiillasõq - bretooniq - bulgaarlasõq - burjaadiq - bušmaniq\n\nD \ndruusiq\n\nE\neenedsiq - eestläseq (väliseestläseq) - ersäq - eveq - eveeniq - evengiq\n\nF \nflaamiq - †foiniiklasõq - friisiq - fulbõq - fäärläseq\n\nG \ngagauusiq - gioq - Goajiro aravakiq - gondiq - grusiiniq\n\nH \nhandiq - hausaq - †helleniq - hesaariq - hiinlasõq (haniq) - hinduq - hindustanlasõq - hispaanlasõq - hollandlasõq - horvaadiq - hotõntotiq - hueiq (dunganiq) - hutuq\n\nI \niboq - iirläseq - iisraellasõq - †illüürläseq - ingerisuumlasõq - ingläseq - ingušiq - islandlasõq - †insubõriq - isuriq - itaallasõq\n\nJ \njaaganiq - jaapanlasõq - jaavalasõq - jaoq - †jatvingiq - jorubaq - jukagiiriq - juudiq\n\nK \nkalmõkiq - kamassiq - karaiimiq - kar'alasõq - kasahhiq - kasagaq - kašuubiq - katalaaniq - ketšuaq - khmeeriq - kikujuq - kirgiisiq - kisiq - komiq - koptiq - korealasõq - korjakiq - korkuq - korsiklasõq - kosaq - kpelleq - kreekläseq - krimmitatarlasõq - kurdiq - kuubalasõq - kõmriq\n\nL \n†langobardiq - laoq - leedulasõq - liibanonlasõq - liivlasõq - luoq - lätläseq\n\nM \nmakõduunlasõq - malailasõq - maltalasõq - mansiq - marathiq - mariq - masaiq - megreliq - mehhiklasõq - †merjalasõq - mokšaq - monegaskiq - mongoliq - montenegrolasõq (tšernoguurlasõq) - mordvalasõq - moroq - mustlasõq (romaq) - mägijuudiq\n\nN \nneenedsiq - nepallasõq - nganassaaniq - norralasõq - nuubialasõq\n\nO \nosseediq\n\nP \npandžabiq - peruulasõq - †petšeneegiq - †piktiq - pomooriq - poolakõsõq - prantslasõq - †preisläseq - puertoriikolasõq - puštuq - pärsläseq - pügmeeq\n\nR \nradžastanlasõq - ruutslasõq - ruandaq - rumiinläseq - russiiniq\n\nS \nsaamiq - s'akslasõq - samoalasõq - sardiq - Sefaradi juudiq - serbläseq - setoq - sindhiq - singaliq - †sküüdiq - slovakiq - sloveeniq - somaaliq - suumlasõq - sorbiq - suahiiliq - suaaviq - †sumõriq - suuluq - svaasiq - sveitsläseq - sölkupiq - süürläseq\n\nŠ \nšotlasõq\n\nT \ntaanlased - tailasõq - tainoq - tamiliq - tatarlasõq - tiibetläseq - tlingitiq - tongalasõq - tsehhiq - tserkessiq - tsetseeniq - ts'uvassiq - tuareegiq - tutsiq - tvaaq - tšuangiq - tõvalasõq - türkmeeniq\n\nU \nudmurdiq - uiguuriq - ukrainlasõq - †umbriq - ungarlasõq\n\nV \nvad'alasõq - valgõvindläseq - vallooniq - †vandaaliq - vepsläseq - vietnamlasõq - vindläseq - volgas'akslasõq - volofiq - võrokõsõq\n\nÕ\n\nÄ\n\nÖ\n\nÜ\n\nZ\n\nŽ\n\nRahvaq ja hõimuq","num_words":302,"character_repetition_ratio":0.04,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.271,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vapp","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vapp om kimmä säädü peri keskao sõariisto elemendest kokkopant märk, midä riik, valitsõja, maakund, liin, vald, äriütisüs, sugukund, pereq, inemine vm pruuk hindä püsüväs tunnustähes. Vahtsõmbal aol nimitedäs vapõs ka märke, miä olõ-õiq tettüq heraldiga säädüisi perrä.\n\nKaeq viil \nVõromaa vapiq\n\nVapiq","num_words":42,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.189,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ilmajago","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ilmajago om suur tükk maad, midä kokkoleppelidselt niimuudu kutsutas. \n\nIlmajakõ om kuus tükkü: \n Aasia\n Afriga\n Ameeriga\n Antarktiga\n Austraalia ja Okõaania\n Õuruupa\n\nMaatiidüs","num_words":22,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.192,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/%C3%95uruupa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Õuruupa vai Õuropa (vai ka Euruupa vai Europa) om üts kuvvõst ilmajaost. \n\nÕuruupast põhja jääs Põh'a-Iämeri, õdagu poolõ Atlandi suurmeri, lõunahe Vaihõmeri ja hummogu poolõ Aasia. Õuruupa ja Aasia piir om küländki tinglik, inämbüisi loetas, et tuu lätt Uurali mäki, Uurali jõkõ ja Kaspia merd pite. \n\nÕuruupa suurus om , tuu katt umbõs 2% Maa pinnast. Ilmajakõst om suurusõ poolõst Õuruupast vähämb õnnõ Austraalia ja Okõaania. \n\n \nIlmajaoq","num_words":65,"character_repetition_ratio":0.028,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.206,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Aasia","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Aasia om üts kuvvõst ilmajaost. \n\nAasiast hummogu poolõ jääs Tasalik suurmeri, lõuna poolõ India suurmeri, õdagu poolõ Õuruupa ja põh'a poolõ Põh'a-Iämeri. \n\nAasia suurus om ja tuuga om tä ilmajakõ hulgan kõgõ suurõmb. Aasia võtt hindä ala 8,6% Maa pinnast. \n\n \nIlmajaoq","num_words":40,"character_repetition_ratio":0.015,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.229,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Antarktiga","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Antarktiga vai Antarktik om üts kuvvõst ilmajaost. Tä võtt hindä ala Antarktisõ maisõmaa ja saarõq, miä tuu ümbre ommaq. \n\nAntarktiga om kõgõ külmemb ilmajago.\n\n \nIlmajaoq","num_words":25,"character_repetition_ratio":0.025,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.193,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Afriga","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Afriga vai Afrik om üts kuvvõst ilmajaost. Timä ala kuulussõq Afriga maisõmaa ja saarõq, miä tuu ümbre ommaq. \n\nAfriga suurus om , Õuruupast om tä umbõs kolm kõrda suurõmb. \n\nAfriga om kõgõ lämmämb ilmajago. \n\n \nIlmajaoq","num_words":34,"character_repetition_ratio":0.019,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.218,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Austraalia%20ja%20Ok%C3%B5aania","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Austraalia ja Okõaania om üts kuvvõst ilmajaost. Tä sais kuun Austraalia maisõmaast ja suurõst hulgast saarist. \n\n \nIlmajaoq","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.035,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.177,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ameeriga","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ameeriga vai Ameerik om üts kuvvõst ilmajaost. Tä võtt hindä ala Põh'a-Ameeriga ja Lõuna-Ameeriga maisõmaaq ja saarõq, miä ommaq näide ümbre. \n\n \nIlmajaoq","num_words":22,"character_repetition_ratio":0.028,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.201,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mais%C3%B5maa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Maisõmaa vai kontinent om ilmamerest ümbritset suur maatükk. Maisõmaaq vai näide osaq üten saarigaq moodustasõq ilmajakõ. \n\nMaisõmaid om kuus tükkü:\n Afriga\n Antarktis\n Austraalia\n Õuraasia\n Lõuna-Ameeriga\n Põh'a-Ameeriga\n\nMaatiidüs","num_words":27,"character_repetition_ratio":0.018,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.177,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Afriga%20mais%C3%B5maa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Afriga om üts kuvvõst maisõmaast. Afriga suurus om 29,2 mill'onat kruutkilomiitrit, timäst suurõmb om õnnõ Õuraasia. Õuraasia om kah Afrikalõ kõgõ ligemb maisõmaa, näide vaihõlõ jääseq Vaihõmeri ja Verrev meri. \n\nÜten saariga moodustas Aafriga maisõmaa Afriga ilmajao. \n\nMaatiidüs","num_words":37,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.189,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Antarktis","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Antarktis om üts kuvvõst maisõmaast. Tä om lõunanaba ümbre, tuuperäst om sääl väega külm ja inemiisi sääl elä-iq.\n\nAntarktisõ suurus om 13,9 mill'onat kruutkilomiitrit. \n\nMaatiidüs","num_words":24,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.206,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Austraalia%20mais%C3%B5maa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Austraalia om üts kuvvõst maisõmaast. \n\nAustraalia suurus om 7,7 mill'onat kruutkilomiitrit ja tuu poolõst om tä kõgõ vähämb maisõmaiõ hulgan. \n\nAustraalia om ainugõnõ maisõmaa, kon olõ-iq liustikka ei ka elävit tulõmäki. \n\nMaatiidüs","num_words":31,"character_repetition_ratio":0.089,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.197,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/%C3%95uraasia","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Õuraasia vai Euraasia om üts kuvvõst maisõmaast. Õuraasiahe jääs suurõmb jago Õuruupa ja Aasia ilmajaost. Vaihõmere ja Verevä merega om tä eräldet Afrikast. \n\nÕuraasia om kõgõ suurõmb maisõmaa, timä suurus om 54 mill'onat kruutkilomiitrit. \n\nMaatiidüs","num_words":34,"character_repetition_ratio":0.017,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.183,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/L%C3%B5un%C3%B5-Ameeriga","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lõunõ-Ameeriga vai Lõuna-Ameeriga om üts kuvvõst maisõmaast. Üten Põh'a-Ameeriga ja saariga moodustasõq nääq Ameeriga ilmajao. \n\nLõunõ-Ameeriga suurus om 17,84 mill'onat kruutkilomiitrit. \n\nMaatiidüs","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.084,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.196,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/P%C3%B5h%27a-Ameeriga","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Põh'a-Ameeriga om üts kuvvõst maisõmaast. Üten Lõuna-Ameeriga ja saariga moodustasõq nääq Ameeriga ilmajao. \n\nPõh'a-Ameeriga maisõmaa lõunõjako kutsutas Kesk-Ameerikas.","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.088,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.167,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Internetitunnus","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Internetitunnus (inglüse keelen top-level domain, lühendedült TLD) om internetiaadrõssi perämäne jago, tuu tähendäs nuuq täheq, miä ommaq aadrõssin pääle peämäst punkti. Näütüses aadrõssin fiu-vro.wikipedia.org om internetitunnus org. \n\nInternetitunnussit om kolmõsugutsit:\n riigi internetitunnus,\n ülene internetitunnus, \n infrastruktuuri internetitunnus.\n\nInternet","num_words":37,"character_repetition_ratio":0.165,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.158,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Riigi%20internetitunnus","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Riigi internetitunnus (inglüse keelen country code top-level domain, lühendedült ccTLD) om internetitunnus, miä om annõt riigile vai sõltuvalõ maalõ. \n\nRiigi internetitunnussõq ommaq katõtähelidseq ja kõik katõtähelidseq internetitunnussõq ommaq riike umaq. Näütüses Eesti internetitunnus om ee. \n\nInternet\n\nde:Top-Level-Domain#Länderspezifische Top-Level-Domains (ccTLD)\nfr:Domaine de premier niveau#Domaine national de premier niveau","num_words":47,"character_repetition_ratio":0.136,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.159,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.998,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.ee","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".ee om Eesti internetitunnus, mink iist pidä huult Eesti Interneti Tsihtasutus (EIS), miä om Vabariigi Valitsuse ni Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liido (ITL) asutõt eräõiguslik tsihtasutus. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1992.\n\n2021. aastaga märtekuun oll' .ee tunnusõga registreerit 146 909 lehekülge.\n\nTunnusõreform \nKooniq 2010. aastaga hainakuuniq pidi .ee tunnusõ iist huult Eesti Haridusõ ja Tiidüse Andmõsidõvõrk EENet, tunnusõ kõrraldaja oll' Lippmaa Endel. 5. hainakuu pääväst 2010 minti üle vahtsõ kõrra pääle. .ee registri kõrraldamisõ võtt' EENetilt hindä pääle Eesti Interneti Tsihtasutus. Vahtsõ tunnusõ kõrraga saavaq nii eräisikuq ku vällämaalasõq registriiriq lõpmadaq hulga domeene õkva .ee alaq. Lõpõtõdi kõrraldusõ kinnimasminõ riigi rahast, registriirmises panti pääle taso.\n\n 13. piimäkuu pääväst 2011 alatõn saa .ee tunnusõga aadressin pruukiq ka eesti tähistü tähti õ, ä, ö, ü, žš, ž.\n 1. urbõkuu pääväst 2013 saa tunnusit registriiriq ka katõs vai kolmõs aastagas.\n\nLätteq \n\nRiike internetitunnussõq","num_words":129,"character_repetition_ratio":0.072,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.21,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.ad","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".ad om Andorra internetitunnus, mink iist pidä huult asotus Servei de Telecommunicacions d’Andorra. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1996.\n\nRiike internetitunnussõq","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.09,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.177,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.999,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.ae","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".ae om Araabia Ütisemiraatõ internetitunnus, mink iist pidä huult .ae Domain Administration (aeDA). Tunnust võeti pruukmistõ aastagal 1992.\n\nRiike internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#A","num_words":20,"character_repetition_ratio":0.081,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.193,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/%C3%9Clene%20internetitunnus","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ülene internetitunnus (inglüse keelen generic top-level domain, lühendedült gTLD) om internetitunnus, midä tarvitõdas määnestki tüüpi organisats'uunõ jaos. Näütüses tunnus com om äriettevõttidõ jaos. Ületsin internetitunnussin om kolm vai inämb tähte. \n\nPõrõhõlla ommaq tarvitusõl sääntseq ületseq internetitunnussõq: \n .aero - linnundusõ jaos\n .asia - Hummogu-Aasia ja Australaasia ettevõttidõ, organisats'uunõ ja inemiisi jaos \n .biz - äri jaos \n .cat - katalaani keele ja kultuuri jaos \n .com - äriettevõttidõ jaos, a mitte õnnõ\n .coop - kopõratiivõ jaos\n .edu - korgharidusasotuisi jaos\n .gov - Ameeriga Ütisriike val'tsusasotuisi jaos\n .info - teedüskotussidõ jaos, a mitte õnnõ\n .int - lepingidega luud riikevaihõliidsi organisats'uunõ jaos \n .jobs - tüüotsmis ja -pakmiskotussidõ jaos \n .mil - Ameeriga Ütisriike sõaväe jaos\n .mobi - mobiilsõ võrgo jaos\n .museum - muusõummõ jaos\n .name - perride ja inemiisi jaos\n .net - võrgo infrastruktuuri jaos, a mitte õnnõ \n .org - organisats'uunõ jaos, miä ei käü tõisi tunnussidõ ala, a mitte õnnõ \n .pro - ammõdimiihi jaos\n .tel - telefonivõrgo ja interneti läbisaamisõga köüdet teenüsside jaos \n .travel - reismisega köüdet asjo jaos\n\nInternet","num_words":144,"character_repetition_ratio":0.1,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.215,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.aero","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".aero om ülene internetitunnus linnundusõ jaos.\n\nÜledseq internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#Generiska toppdomäner","num_words":10,"character_repetition_ratio":0.137,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.135,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.999,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.asia","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".asia om ülene internetitunnus Hummogu-Aasia ja Australaasia ettevõttidõ, organisats'uunõ ja inemiisi jaos. \n\nÜledseq internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#Generiska toppdomäner","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.085,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.155,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.biz","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".biz om ülene internetitunnus äri jaos. \n\nÜledseq internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#Generiska toppdomäner","num_words":10,"character_repetition_ratio":0.144,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.17,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.998,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.cat","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".cat om ülene internetitunnus katalaani keele ja kultuuri jaos. \n\nÜledseq internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#Generiska toppdomäner","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.116,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.162,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.997,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.com","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".com om kõgõ inämb tarvitõt ülene internetitunnus. Edimält oll' tä mõtõld äri (kommertsi) jaos, a 1990. aastagidõ keskpaigast anti timä tarvitaminõ vabas ja tuust pääle ommaq sääntse tunnussõga internetiaadrõssi kõik võunuvaq võtta. \n\nÜledseq internetitunnussõq","num_words":33,"character_repetition_ratio":0.059,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.189,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.coop","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".coop om ülene internetitunnus kopõratiivõ jaos. \n\nÜledseq internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#Generiska toppdomäner","num_words":10,"character_repetition_ratio":0.132,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.157,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.999,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.edu","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".edu om ülene internetitunnus haridusasotuisi jaos, innekõkkõ Ameeriga Ütisriigen. \n\nÜledseq internetitunnussõq","num_words":11,"character_repetition_ratio":0.135,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.15,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.gov","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".gov om ülene internetitunnus Ameeriga Ütisriike val'tsusasotuisi jaos. \n\nÜledseq internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#Generiska toppdomäner","num_words":12,"character_repetition_ratio":0.108,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.158,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.999,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.info","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".info om ülene internetitunnus võrgolehti jaos, kost saa määnestki teedüst. \n\nÜledseq internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#Generiska toppdomäner","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.105,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.162,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.int","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".int om ülene internetitunnus lepingidega luud riikevaihhõliidsi organisats'uunõ jaos. \n\nÜledseq internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#Generiska toppdomäner","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.099,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.132,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.jobs","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".jobs om ülene internetitunnus tüüotsmis ja -pakmiskotussidõ jaos. \n\nÜledseq internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#Generiska toppdomäner","num_words":12,"character_repetition_ratio":0.115,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.145,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.999,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.mil","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".mil om ülene internetitunnus Ameeriga Ütisriike sõaväe jaos. \n\nÜledseq internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#Generiska toppdomäner","num_words":12,"character_repetition_ratio":0.12,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.143,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.999,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.mobi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".mobi om ülene internetitunnus Mobiilsõ võrgo jaos. \n\nÜledseq internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#Generiska toppdomäner","num_words":11,"character_repetition_ratio":0.131,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.147,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.museum","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".museum om ülene internetitunnus muusõummõ jaos. \n\nÜledseq internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#Generiska toppdomäner","num_words":10,"character_repetition_ratio":0.135,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.142,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.name","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".name om ülene internetitunnus inemiisi ja perride jaos. \n\nÜledseq internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#Generiska toppdomäner","num_words":12,"character_repetition_ratio":0.123,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.163,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.net","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".net om ülene internetitunnus, miä edimält oll' mõtõld võrgo infrastruktuuri jaos, a põrõhõlla om vabas annõt. \n\nÜledseq internetitunnussõq","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.108,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.173,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.org","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".org om ülene internetitunnus miä edimält oll' mõtõld organisats'uunõ jaos, miä tõisi tunnussidõ ala es käüq. Põrõhõlla võivaq taad tunnust kõik tarvitaq. \n\nÜledseq internetitunnussõq","num_words":24,"character_repetition_ratio":0.079,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.183,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.pro","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".pro om ülene internetitunnus ammõdimiihi jaos, kiä umma tüüd häste tundvaq ja hinnat ommaq. \n\nÜledseq internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#Generiska toppdomäner","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.095,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.159,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.tel","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".tel om ülene internetitunnus telefonivõrgo ja interneti läbisaamisõga köüdet teenüsside jaos. \n\nÜledseq internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#Generiska toppdomäner","num_words":15,"character_repetition_ratio":0.1,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.132,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.997,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.travel","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".travel om ülene internetitunnus turismindusõ ja reismise jaos. \n\nÜledseq internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#Generiska toppdomäner","num_words":12,"character_repetition_ratio":0.118,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.141,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.998,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/L%C3%A4hk%C3%BC-Hummogumaa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lähkü-Hummogumaa om piirkund, kohe jääs Aasia õdagujago ja Afriga põh'ahummogunukk. Lähkü-Hummogumaa ala käüväq Türgü, Egüptüs, Araabia puulsaar, Iraan ni maaq, miä jääseq näide vaihõlõ.\n\nAasia\nAfriga","num_words":26,"character_repetition_ratio":0.084,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.18,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Raha","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Raha om ülene säädüslik masmisõ asi, mink vasta saa vaihtaq kaupo vaihõkõrraga, miä kujonõs raha ostmisõ väe ja kaupo hindo perrä.\n\nRaha olõmisõ alossõs om ütiskundlinõ kokkolepmine tuu kotsilõ, et määnestki asja pruugitas kaupo vasta vaihtamisõs. Taa kokkolepmine või ollaq kas vabast tahtmisõst vai sunduslik. Raha häädüs või muutudaq inflatsiooni ja deflatsiooni mõol.\n\nKaeq viil \n Õuro\n Eesti kruun\n\nMajandus","num_words":59,"character_repetition_ratio":0.035,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.172,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Da%20Vinci%20Leonardo","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Da Vinci Leonardo (Leonardo da Vinci, 1452-1519) oll' Itaalia kunstnik, kujoragoja, ehitüsmiis, vällälöüdjä ja insinör. Tä sündü 15. mahlakuu pääväl 1452 Itaailan, Anchianon ja kuuli 2. lehekuu pääväl 1519 Prantsusmaal Cloux'n.\n\nLeonardo kõgõ kuulsambaq pildiq ommaq \"Pühä õdagusüümaig\" ja \"Mona Lisa\".\n\nItaalia inemiseq\nItaalia kunstniguq","num_words":40,"character_repetition_ratio":0.055,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.248,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.af","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".af om Afganistani internetitunnus, mink iist pidä huult AFGNIC. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1997.\n\nRiike internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#A","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.103,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.193,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.ag","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".ag om Antigua ja Barbuda internetitunnus, mink iist pidä huult NicAg. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1991.\n\nRiike internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#A","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.099,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.199,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.ai","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".ai om Anguilla internetitunnus mink iist pidä huult Anguilla valitsus. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1995. \n\nRiike internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#A","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.111,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.19,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.al","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".al om Albaania internetitunnus, mink iist pidä huult Albaania posti ni puutriposti ammõt AKEP (Autoriteti i Komunikimeve Elektronike dhe Postare). Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1992. \n\n.al tunnust võivaq pruukiq Albaania kodaniguq ja Albaaniahe registreeridüq ettevõttõq. \n\nRiike internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#A","num_words":37,"character_repetition_ratio":0.055,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.176,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.am","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".am om Armeeniä internetitunnus, mink iist pidä huult ISOC-AM. Tunnus võeti pruukmistõ 1994. aastagal. \n\n.am tunnus om mõtõld registriirmises kõigilõ, kiä taad tahtvaq. Armeeniä säädüs kiild tunnusõ pruukmisõ rämpspostis, pornos ja terrorismis. \n\nRiike internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#A","num_words":34,"character_repetition_ratio":0.058,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.195,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.an","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".an oll' Hollandi Antille internetitunnus, mink iist pidi huult Hollandi Antillie'i ülikuul. Tunnus võeti pruukmistõ 1993. aastagal ja pruukmisõst mahaq 2015. aastagal. \n\nRiike internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#A","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.129,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.213,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.ao","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".ao om Angola internetitunnus, mink iist pidä huult Aghonsio Neto ülikuul. Tunnus võeti pruukmistõ 1995. aastagal. \n\nRiike internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#A","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.095,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.204,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.aq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".aq om Antarktiga internetitunnus, mink iist pidä huult Peter Mott ja Mott and Associates. Tunnus võeti pruukmistõ 1992. aastagal. \n\nRiike internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#A","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.085,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.202,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.ar","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".ar om Argentina internetitunnus, mink iist pidä huult NIC Argentina. Tunnus võeti pruukmistõ 1987. aastagal. 2008. aastaga märtekuust saa tunnusõga pruukiq ka tähti ñ, á, é, í ó, ú, ä, ë, ï, ö, ja ü. \n\nRiike internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#A","num_words":36,"character_repetition_ratio":0.068,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.272,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.as","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".as om Ameeriga Samoa internetitunnus, mink iist pidä huult AS Domain Registry. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1997. \n\n.as tunnusõ registriirmises määntsit piirangit ei olõq, selle pruukvaq taad ka leheq, minkal määnestki kokkoputmist Ameeriga Samoaga olõ-õiq. \n\nAS vai A\/S tähendäs mitmõl maal, nt Norran, Taanin, agaq ka Eestin aktsiaseltsi. \n\nRiike internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#A","num_words":50,"character_repetition_ratio":0.068,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.201,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.at","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".at om Austria internetitunnus, mink iist pidä huult NIC.AT. Tunnus võeti pruukmistõ 1988. aastagal. \n\nRiike internetitunnussõq\n\nhe:סיומת אינטרנט#טבלת סיומות המדינות\nsv:Toppdomän#A","num_words":20,"character_repetition_ratio":0.082,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.206,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.999,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.aw","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".aw om Aruba internetitunnus, mink iist pidä huult SETAR. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1996. \n\nRiike internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#A","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.108,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.209,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.az","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".az om Asõrbaidžaani internetitunnus, mink iist pidä huult Azerbaijan Communications. Tunnus võeti pruukmistõ 1993. aastagal. \n\nRiike internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#A","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.088,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.185,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.ax","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".ax om Ahunamaa (Ålandi Saari) internetitunnus, mink iist pidä huult Ahunamaa maakunnavalitsus. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 2006, inne tuud pruugiti tunnust aland.fi. \n\nRiike internetitunnussõq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.085,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.187,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.ba","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".ba om Bosnia ja Hertsegoviina internetitunnus, mink iist pidä huult University Teleinformation Center. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1996. \n\nRiike internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#B","num_words":20,"character_repetition_ratio":0.08,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.178,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.999,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.bb","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".bb om Barbadosõ internetitunnus, midä sponsoriir Barbadosõ valitsus. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1991. \n\nRiike internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#B","num_words":15,"character_repetition_ratio":0.127,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.185,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.bd","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".bd om Bangladeshi internetitunnus. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1999. \n\nRiike internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#B","num_words":11,"character_repetition_ratio":0.13,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.197,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.997,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.be","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".be om Belgiä internetitunnus, mink iist pidä huult DNS Belgium. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1988. \n\nRiike internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#B","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.102,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.205,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.bf","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".bf om Burkina Faso internetitunnus, mink iist pidä huult DELGI, registriirmise iist vastutas ONATEL. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1993. \n\nRiike internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#B","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.08,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.196,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.bg","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".bg om Bulgaaria internetitunnus, mink iist pidä huult Register.bg. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1995. \n\n.bg tunnus om mõtõld õnnõ bulgaarlaisilõ ja Bulgiaariaga köüdetüile ettevõttilõ. \n\nRiike internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#B","num_words":26,"character_repetition_ratio":0.062,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.193,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.bh","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".bh om Bahreini internetitunnus, mink iist pidä huult BATELCO. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1994. \n\nRiike internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#B","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.103,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.207,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.bi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".bi om Burundi internetitunnus, mink iist pidä huult Burundi National Center of Information Technology. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1996. \n\nRiike internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#B","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.079,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.188,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.997,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.bj","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".bj om Benini internetitunnus, mink iist pidä huult Office of Stations and Telecommunications of Benin. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1996. \n\nRiike internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#B","num_words":22,"character_repetition_ratio":0.08,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.189,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.989,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.bm","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".bm om Bermuda internetitunnus, mink iist pidä huult BermudaNIC. Tunnus võeti pruukmistõ Bermuda ülikoolin aastagal 1993. \n\nRiike internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#B","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.09,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.189,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.998,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.bn","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".bn om Brunei internetitunnus, mink iist pidä huult TelBru (Telecom Brunei Berhad), varrampa Jabatan Telekom Brunei. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1994. \n\n.bn tunnus om mõtõld Bruneihe registreeritüile ettevõttilõ. \n\nRiike internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#B","num_words":30,"character_repetition_ratio":0.063,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.195,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.99,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.bo","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".bo om Boliivia internetitunnus, mink iist pidä huult ADSIB. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1991. \n\nRiike internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#B","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.105,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.204,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.br","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".br om Brasiilia internetitunnus, mink iist pidä 2005. aastagast huult Núcleo de Informação e Coordenação do Ponto br, varrampa Comitê Gestor da Internet no Brasil. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1989. Võrgolehti pääl saa pruukiq portugali keele tähti. \n\nRiike internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#B","num_words":38,"character_repetition_ratio":0.049,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.199,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.999,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.bs","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".bs om Bahama internetitunnus, mink iist pidä huult Bahama ülikuul. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1991. \n\nRiike internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#B","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.1,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.201,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.bt","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".bt om Bhutani internetitunnus, mink iist pidä huult Bhutani Kommunikatsiooniministeeriüm. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1997.\n\nVälislink \n IANA .bt whois \n\nRiike internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#B","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.073,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.19,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.99,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.bw","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".bw om Botswana internetitunnus, mink iist pidä huult Botswana kommunikatsiooniammõt. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1993. \n\nRiike internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#B","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.101,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.18,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.by","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".by om Valgõvinne internetitunnus, mink iist pidä huult Valgõvinne presidendi tiidekaitsõkeskus (Государственный центр безопасности информации при Президенте Республики Беларусь). Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1994. \n\nRiike internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#B","num_words":26,"character_repetition_ratio":0.087,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.161,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.998,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.bz","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".bz om Belize internetitunnus, mink iist pidä huult Belize ülikuul. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1991. \n\nRiike internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#B","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.114,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.201,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.ca","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".ca om Kanada internetitunnus, mink iist pidä huult Canadian Internet Registration Authority. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1987. \n\nRiike internetitunnussõq\n\nhe:סיומת אינטרנט#טבלת סיומות המדינות\nsv:Toppdomän#C","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.069,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.179,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.995,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.cc","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".cc om Kookosõsaari internetitunnus, mink iist pidäväq huult VeriSign ja eNIC. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1997. \n\nRiike internetitunnussõq\n\nhe:סיומת אינטרנט#טבלת סיומות המדינות\nsv:Toppdomän#C","num_words":22,"character_repetition_ratio":0.074,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.188,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.cd","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".cd om Kongo DV internetitunnus. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1997. \n\nRiike internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#C","num_words":12,"character_repetition_ratio":0.133,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.211,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.cf","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".cf om Kesk-Afriga Vabariigi internetitunnus, mink iist pidä huult SOCATEL. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1996. \n\nRiike internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#C","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.095,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.197,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.cg","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".cg om Kongo Vabariigi internetitunnus, OPT Congo ja Interpoint Switzerland. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1997. \n\nRiike internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#C","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.094,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.19,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.997,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.ch","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".ch om Sveitsi internetitunnus, mink iist pidä huult SWITCH Information Technology Services. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1987. \n\nRiike internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#C","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.085,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.184,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.999,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.ci","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".ci om Côte d'Ivoire'i internetitunnus, miä võeti pruukmistõ aastagal 1995. \n\nRiike internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#C","num_words":12,"character_repetition_ratio":0.128,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.22,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.ck","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".ck om Cooki Saari internetitunnus, mink iist pidä huult Oyster Internet Services ja sponsoriir Telecom Cook Islands. Tunnus võeti pruukmistõ 1995. \n\nRiike internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#C","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.077,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.189,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.988,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.cl","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".cl om Tsiili internetitunnus, mink iist pidä huult Tsiili ülikuul. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1987. \n\nRiike internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#C","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.1,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.201,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.cm","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".cm om Kamõruni internetitunnus, mink iist pidä huult Camtel. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1995. \n\nRiike internetitunnussõq\n\nhe:סיומת אינטרנט#טבלת סיומות המדינות\nsv:Toppdomän#C","num_words":20,"character_repetition_ratio":0.082,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.194,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.cn","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".cn om Hiina Rahvavabariigi internetitunnus, mink iist pidä huult Hiina tüüstüs- ja tiidüsministeeriüm. Tunnus võeti pruukmistõ 1990. aastagal. \n\nRiike internetitunnussõq\n\nhe:סיומת אינטרנט#טבלת סיומות המדינות\nsv:Toppdomän#C","num_words":24,"character_repetition_ratio":0.065,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.184,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.co","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".co om Colombia internetitunnus, mink iist pidäväq huult CO Internet S.A.S., Arcelandia S.A. ja Neustar, Inc. (NYSE:NSR). Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1991. \n\nRiike internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#C","num_words":24,"character_repetition_ratio":0.072,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.236,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.999,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.cr","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".cr om Costa Rica internetitunnus, mink iist pidä huult NIC-Internet Costa Rica. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1990. \n\nRiike internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#C","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.118,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.204,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.cu","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".cu om Kuuba internetitunnus, mink iist pidä huult Cuba-NIC, sponsoriir CENIAInternet. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1992. \n\n.cu tunnus om mõtõld kuubalaisilõ. \n\nRiike internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#C","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.071,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.205,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.cv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".cv om Cabo Verde internetitunnus, mink iist pidä huult Instituto Superior de Engenharia e Ciências do Mar. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1996. \n\nRiike internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#C","num_words":24,"character_repetition_ratio":0.089,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.196,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.998,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.cx","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".cx om Joulusaarõ internetitunnus, mink iist pidä huult CIIA (Christmas Island Internet Administration). Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1997. \n\nRiike internetitunnussõq","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.087,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.182,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.cy","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".cy om Küprüse internetitunnus, mink iist pidä huult Kyprüse ülikuul. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1994. \n\nRiike internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#C","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.112,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.204,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.cz","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".cz om Tsehhi internetitunnus, mink iist pidä huult CZ.NIC. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1993. \n\nRiike internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#C","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.106,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.213,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.de","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".de om S'aksamaa internetitunnus, mink iist pidä huult DENIC. Tunnus võeti pruukmistõ 1986 toonadsõl Õdagu-S'aksamaal, päält S'aksamaiõ liitmist aastagal 1990 pruugitas tunnust egäl puul S'aksamaal. \n\nRiike internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#D","num_words":26,"character_repetition_ratio":0.078,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.207,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.dj","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".dj om Djibouti internetitunnus, mink iist pidä huult dotDJ, sponsoriir STID (Djibouti Telecom). Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1996. \n\nRiike internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#D","num_words":20,"character_repetition_ratio":0.083,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.202,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.997,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.dk","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".dk om Taani internetitunnus, mink iist pidä huult DK Hostmaster, sponsoriir Dansk Internet Forum. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1987. \n\nRiike internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#D","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.082,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.194,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.999,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.dm","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".dm om Dominica internetitunnus, mink iist pidä huult DotDM Corporation, sponsoriir Puerto Rico ülikuul. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1991. \n\nRiike internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#D","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.079,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.188,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.do","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".do om Dominikaani Vabariigi internetitunnus, mink iist pidä huult NIC.DO. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1991. \n\nRiike internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#D","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.095,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.199,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.dz","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".dz om Alžeeriä internetitunnus, mink iist pidä huult Network Internet Center. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1994. \n\nRiike internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#D","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.093,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.194,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.ec","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".ec om Ecuadori internetitunnus, mink iist pidä huult EcuaNet, sponsoriir NICEC. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1991. \n\nRiike internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#E","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.092,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.198,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.eg","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".eg om Egüptüse internetitunnus. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1990. \n\nRiike internetitunnussõq","num_words":10,"character_repetition_ratio":0.18,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.194,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.er","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".er om Eritrea internetitunnus, mink iist pidä huult EriTel. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1996. \n\nRiike internetitunnussõq","num_words":15,"character_repetition_ratio":0.12,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.198,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.es","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".es om Hispaania internetitunnus, mink iist pidä huult Network Information Center of Spain. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1988. \n\nRiike internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#E","num_words":20,"character_repetition_ratio":0.085,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.191,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.999,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.et","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".et om Etioopia internetitunnus, mink iist pidä huult Ethiopian Telecommunications Corporation. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1991. \n\nRiike internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#E","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.083,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.175,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.999,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.fi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".fi om Soomõ internetitunnus, mink iist pidä huult Soomõ kommunikatsiooniministeeriüm (soomõ keelen Viestintävirasto). Tunnus võeti pruukmistõ 17. joulukuu pääväl 1986. \n\n2005. aastaga süküskuust saa .fi tunnusõga aadrõssin pruukiq ka tähti å, ä ja ö. \n\nRiike internetitunnussõq","num_words":33,"character_repetition_ratio":0.052,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.216,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.eu","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".eu om Õuruupa Liido internetitunnus, mink iist pidä huult EURid. Tunnus võeti pruukmistõ 7. joulukuu pääväl 2005. \n\n.eu internetitunnus om mõtõld egäle inemisele, firmalõ vai muulõ ütisüsele, kiä om Õuruupa Liidon. \n\nRiike internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#E","num_words":32,"character_repetition_ratio":0.148,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.212,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.fj","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".fj om Fidži internetitunnus, mink iist pidä huult University of the South Pacific. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1992. \n\nRiike internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#F","num_words":20,"character_repetition_ratio":0.089,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.205,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.fk","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".fk om Falklandi saari internetitunnus, mink iist pidä huult Falkland Islands Development Corporation, sponsoriit Falklandi saari valitsus. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1997. \n\nRiike internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#F","num_words":24,"character_repetition_ratio":0.132,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.172,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.997,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.fm","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".fm om Mikroneesiä internetitunnus, mink iist pidä huult dotFM. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1995. \n\nRiike internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#F","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.103,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.2,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.fo","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".fo om Fääri saari internetitunnus, miä võeti pruukmistõ aastagal 1993. \n\nRiike internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#F","num_words":12,"character_repetition_ratio":0.133,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.211,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.fr","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".fr om Prantsusmaa internetitunnus, mink iist pidä huult AFNIC. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1986. \n\nRiike internetitunnussõq\n\nhe:סיומת אינטרנט#טבלת סיומות המדינות\nsv:Toppdomän#F","num_words":20,"character_repetition_ratio":0.081,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.192,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.ga","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".ga om Gaboni internetitunnus, mink iist pidä huult Gabon Telecom. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1994. \n\nRiike internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#G","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.101,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.203,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.gd","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".gd om Grenada internetitunnus, mink iist pidä huult AdamsNames, sponsoriir The National Telecommunications Regulatory Commission. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1992. \n\nRiike internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#G","num_words":22,"character_repetition_ratio":0.069,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.174,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.988,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.gf","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".gf om Prantsusõ Guajaana internetitunnus, mink iist pidä huult ISP Net Plus. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1996. \n\nRiike internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#G","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.093,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.201,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.gg","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".gg om Guernsey internetitunnus, mink iist pidä huult Island Networks. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1996. \n\nRiike internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#G","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.098,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.197,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.999,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.gh","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".gh om Ghana internetitunnus, mink iist pidä huult Ghana Network Information Center, sponsoriit Network Computer Systems. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1995. \n\nRiike internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#G","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.072,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.182,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.993,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".gi om Gibraltari internetitunnus, mink iist pidä huult GibNEt. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1995. \n\nRiike internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#G","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.103,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.2,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.gl","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".gl om Gröönimaa internetitunnus, mink iist pidä huult TELE Greenland A\/S. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1994. \n\nRiike internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#G","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.095,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.21,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.gm","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".gm om Gambia internetitunnus, mink iist pidä huult NIC.GM. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1997. \n\nRiike internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#G","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.106,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.213,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.gp","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".gp om Guadeloupe internetitunnus, miä võeti pruukmistõ aastagal 1996. \n\nRiike internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#G","num_words":11,"character_repetition_ratio":0.154,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.204,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.gq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".gq om Ekvatoriaal-Ginea internetitunnus, mink iist pidä huult GETESA. Tunnus võeti pruukmistõ 1997. aastagal. \n\nRiike internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#G","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.097,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.203,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.gr","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".gr om Kreeka internetitunnus, mink iist pidä huult FORTH-ICS. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1989. \n\nRiike internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#G","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.104,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.208,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.gs","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".gs om Lõunõ-Georgia ja Lõunõ-Sandwichi saari internetitunnus, miä võeti pruukmistõ 1997. aastagal. \n\nRiike internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#G","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.105,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.204,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.gt","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".gt om Guatemala internetitunnus, mink iist pidä huult Universidad del Valle de Guatemala. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1992. \n\nRiike internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#G","num_words":20,"character_repetition_ratio":0.098,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.192,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.998,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.gu","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".gu om Guami internetitunnus, mink iist pidä huult Guam Network Information Center. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1994. \n\nRiike internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#G","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.09,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.194,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.gy","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".gy om Guyana internetitunnus, mink iist pidä huult Guyanan ülikuul. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1994. \n\nRiike internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#G","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.099,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.2,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.hk","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".hk om Hongkongi internetitunnus, mink iist pidä huult Asian Institute of Technology. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1990. \n\nRiike internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#H","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.089,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.192,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.999,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.hm","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".hm om Heardi ja McDonaldi internetitunnus, mink iist pidä huult HM Domain Registry. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1997. \n\nRiike internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#H","num_words":20,"character_repetition_ratio":0.089,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.199,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.hn","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".hn om Hondurasõ internetitunnus, mink iist pidä huult Red de Desarrollo Sostenible Honduras. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1993. \n\nRiike internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#H","num_words":20,"character_repetition_ratio":0.084,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.189,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.999,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.hr","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".hr om Horvaatia internetitunnus, mink iist pidä huult CARnet. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1993. \n\nRiike internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#H","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.104,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.201,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.ht","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".ht om Haiti internetitunnus, mink iist pidä huult Réseau de Développement Durable d'Haïti, sponsoriir Consortium FDS\/RDDH. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1997. \n\nRiike internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#H","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.071,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.194,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.996,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.hu","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".hu om Ungari internetitunnus, mink iist pidä huult Council of Hungarian Internet Providers. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1990. \n\nRiike internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#H","num_words":20,"character_repetition_ratio":0.085,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.19,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.999,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.id","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".id om Indoneesiä internetitunnus, mink iist pidä huult PANDI. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1993. \n\nRiike internetitunnussõq\nIndoneesiä\n\nsv:Toppdomän#I","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.11,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.194,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.ie","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".ie om Iirimaa internetitunnus, mink iist pidä huult IE Domain Registry. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1988. \n\nRiike internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#I","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.097,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.201,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.il","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".il om Iisraeli internetitunnus, mink iist pidä huult Israel Internet Association. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1985. \n\nRiike internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#I","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.09,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.189,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.im","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".im om Mani saarõ internetitunnus, mink iist pidä huult Mani saarõ valitsus. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1996. \n\nRiike internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#I","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.134,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.203,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.in","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".in om India internetitunnus, mink iist pidä huult INRegistry. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1989. \n\nRiike internetitunnussõq\n\nhe:סיומת אינטרנט#טבלת סיומות המדינות\nsv:Toppdomän#I","num_words":20,"character_repetition_ratio":0.081,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.193,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.io","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".io om Briti India ilmamere ala internetitunnus, mink iist pidä huult NIC.IO. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1997. \n\nRiike internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#I","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.093,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.208,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.ir","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".ir om Iraani internetitunnus, mink iist pidä huult Institute for Research in Fundamental Sciences (پژوهشگاه دانشهای بنیادی). Tunnus võeti pruukmistõ 1994. \n\nRiike internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#I","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.074,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.207,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.995,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.iq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".iq om Iraagi internetitunnus, mink iist pidä huult Network Information Center of Iraq, sponsoriir Iraqi Communications and Media Commission. Tunnus võeti pruukmistõ 1997. \n\nRiike internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#I","num_words":25,"character_repetition_ratio":0.068,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.182,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.993,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.is","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".is om Islandi internetitunnus, mink iist pidä huult ISNIC. McAfee' uurmisõ perrä om .is üts julgõmbit tunnustõ maailman. Tunnus võeti pruukmistõ 1987. \n\nRiike internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#I","num_words":24,"character_repetition_ratio":0.076,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.206,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.it","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".it om Itaalia internetitunnus, mink iist pidä huult IT-NIC. Tunnus võeti pruukmistõ 1987. \n\nRiike internetitunnussõq\n\nhe:סיומת אינטרנט#טבלת סיומות המדינות\nsv:Toppdomän#I","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.087,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.206,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.999,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.jm","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".jm om Jamaica internetitunnus, mink iist pidä huult MITS Õdagu-India ülikoolin. Tunnus võeti pruukmistõ 1991. \n\nRiike internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#J","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.097,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.203,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.jo","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".jo om Jordaania internetitunnus. Seo luudi aastagal 1994 ja seo valitsõjas om NITC.\n\nRiike internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#J","num_words":15,"character_repetition_ratio":0.12,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.206,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.jp","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".jp om Jaapani internetitunnus, mink iist pidä huult Japan Registry Services. Tunnus võeti pruukmistõ 1986. \n\nRiike internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#J","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.099,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.2,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.999,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.ke","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".ke om Keeniä internetitunnus, mink iist pidä huult KeNIC. Tunnus võeti pruukmistõ 1993. \n\nRiike internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#K","num_words":15,"character_repetition_ratio":0.115,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.214,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.kg","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".kg om Kõrgõstani internetitunnus, mink iist pidä huult AsiaInfo Telecommunication Enterprise. Tunnus võeti pruukmistõ 1995. \n\nRiike internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#K","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.089,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.18,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.997,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.kh","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".kh om Kambodža internetitunnus, mink iist pidä huult Kambodža posti- ja sideministeeriüm. Tunnus võeti pruukmistõ 1996. \n\nRiike internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#K","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.104,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.196,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.ki","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".ki om Kiribati internetitunnus, mink iist pidä huult Telecommunications Authority of Kiribati. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1995. \n\nRiike internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#K","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.083,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.181,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.998,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.km","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".km om Komoorõ internetitunnus, mink iist pidä huult Comoros Telecom. Tunnus võeti pruukmistõ 1998. \n\nRiike internetitunnussõq","num_words":15,"character_repetition_ratio":0.12,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.198,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.kr","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".kr om Lõunõ-Korea internetitunnus, mink iist pidä huult NIDA. Tunnus võeti pruukmistõ 1986. \n\nRiike internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#K","num_words":15,"character_repetition_ratio":0.111,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.215,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.kp","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".kp om Põh'a-Korea internetitunnus, miä võeti pruukmistõ 2007. aastagal. \n\nRiike internetitunnussõq","num_words":10,"character_repetition_ratio":0.156,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.222,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.kw","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".kw om Kuveidi internetitunnus, mink iist pidä huult Kuwait Institute for Scientific Research. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1992. \n\nRiike internetitunnussõq","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.093,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.181,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.999,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.kn","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".kn om Saint Kittsi ja Nevise internetitunnus, mink iist pidä huult Puerto Rico ülikuul. Tunnus võeti pruukmistõ 1991. \n\nRiike internetitunnussõq","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.118,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.2,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.bv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".bv om Bouvet' saarõ (miä kuulus Norralõ) internetitunnus. Sääl saarõ pääl inemiisi ei eläq. Tunnus olõ-iq tarvitusõl. \n\nRiike internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#B","num_words":20,"character_repetition_ratio":0.092,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.199,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.sj","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".sj om Svalbardi ja Jan Mayeni internetitunnus. Tunnus olõ-iq tarvitusõl, s'ollõ et Svalbard ja Jan Mayen ommaq Norra osaq.\n\nRiike internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#S","num_words":22,"character_repetition_ratio":0.141,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.188,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.eh","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".eh om internetitunnus, miä om reserveerit Õdagu-Sahara jaos. \n\nRiike internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#E","num_words":11,"character_repetition_ratio":0.147,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.183,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Gaussi%20Carl%20Friedrich","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Gaussi Carl Friedrich (Johann Carl Friedrich Gauß, 1777–1855) oll' s'aksa matõmaatik ja tiidläne, kiä tüüt väega mitmõn vallan, muuhulgan arvoteoorian, statistikan, matõmaatilidsõn analüüsin, diferentsiaalgeomeetriän, geodeesiän, elektrostaatikan, tähetiidüsen ja optikan. Tedä peetäs ütes kõgõ kõvõmbas matõmaatikus, kiä om elänü. \n\nJoba latsõn paistu tä silmä uma anniga. Edimädseq tähtsäq tulõmusõq tõõst' tä joba sõs, ku es olõq viil katõkümnenegiq. Uma pääteossõ \"Disquisitiones Arithmeticae\" sai tä valmis 1798. a., ku oll' 21 aastakka vana. Raamat ilmu 1801. aastagal. Tuu raamaduga pand' tä alossõ s'ooilmaaigsõlõ arvoteoorialõ.\n\nS'aksamaa inemiseq\nS'aksamaa matõmaatiguq","num_words":82,"character_repetition_ratio":0.048,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.208,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Peruu","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Peruu Vabariik (hispaania keelen República del Perú, ketšua keelen Piruw Republika) om Lõunõ-Ameeriga riik. Pääliin om Lima.\n\nLuudus \n\nPeruu ja Boliivia piiri pääl om Titicaca järv.\n\nPeruu\nLõunõ-Ameeriga riigiq","num_words":29,"character_repetition_ratio":0.09,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.19,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Arv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Arv om abstraktnõ mõistõq, miä näütäs, kupall'o om määntsitki asjo tükü vai hulga perrä. matõmaatikan om arvo mõistõq aoluun lajõmbas lännüq, nii ommaq aopikku tarvitusõlõ võeduq jagoarvoq, kur'aq arvoq, irratsionaalsõq, transtsendentseq ja kompleksarvoq. Arvõ uurmisõga tegeles matõmaatiga haro arvoteooria. \n\nArvõga saa tetäq arvolukõ (aritmeetiliidsi opõrats'uunõ): kokkoarvamist, maahaarvamist, iskmist ja ärqjagamist. Noidõ arvolukõ ületsel uurmisõl om tekkünü matõmaatiga haro, midä kutsutas abstraktsõs algõbras.\n\nArvõ lihiq \nArvõ või jakaq hulkõhe, midä kutsutas arvovallos vai arvosüstemes.\n\nTüküarvoq \nKõgõ tutvambaq arvoq ommaq tüküarvoq vai naturaalarvoq (ladinakeelitsest sõnast numerus naturalis - loomulik arv). Inämbüste peetäs nois arvõ 1,2,3,..., a mõnõq pidäväq arvõ 0,1,2,3,.... Tüküarvõ abiga saa ärq näüdädäq vai üteldäq, kupall'o määntsitki asjo tükü perrä om. Kümnendüstemin kirotõdas tüküarvõ üles arvotähti 0 kooni 9 abil. Kõiki tüküarvõ hulka tähüstedäs tähega .\n\nTerveq arvoq \nKur'aq (negatiivsõq) arvoq ommaq arvoq, miä ommaq nullist vähämbäq. Nääq tuvvasõq sisse tuujaos, et vastaval hääl (positiivsõl) arvol olnuq olõman vastanarv. Näütüses ku horisontaalsõl õgvaljoonõl fikseeritüst punktist hääle poolõ jäävät kaugust märgitäs hää arvoga, sõs tuust punktist tõsõlõ poolõ jäävät kavvust märgitäs kur'a arvoga. Niisamatõ, ku hää arvoga märgitäs raha pangakonto pääle kandmist, sõs kuri arv näütäs raha vällävõtmist. Kur'aq arvoq, hääq arvoq ja null kokko moodustasõq tervidearvõ hulga (s'aksakeelitsest sõnast Zahl).\n\nJagoarvoq \nJagoarvoq vai ratsionaalarvoq ommaq tervidearvõ ja tüküarvõ jaoq. Jagoarv m\/n, koh m ja n ommaq tüküarvoq, näütäs kogust, miä saias, ku terveh jaetas ärq n ütesuurõs osas ja noist osõst võetas m tükkü. Ütte jagoarvo või kirja pandaq mitund muudu, näütüses 1\/2, 2\/4 ja 19\/38 ommaq kõik üts ja sama jagoarv. Ku m absoluutväärtüs om suurõmb ku n, sõs jagoarvo m\/n absoluutväärtüs om suurõmb ku 1. Jagoarv või ollaq hää, kuri vai null. Jagoarvõ hulgan ommaq terveqarvoq, tuuperäst et ega terveharv om jago, kon jagaja om 1. Jagoarvõ hulka tähüstedäs (sõnast quotient).\n\nReaalarvoq \nArvõ saa üles kirotaq viil komaarvo kujol. Kümnendsüstemin kirotõdas näid üles arvotäherongi abil, kon üteliidsi tähest hääl puul om koma. Ku jagoarv kirotaq üles koma abil, piät arvotäherong ärq lõppõma vai kõrduma nakkama. Näütüses 1,25 lõpõs ärq, 0,333... (lõpmalda pall'o kolmi) kõrdus, mõlõmbaq ommaq jagoarvoq. Kõik kõrdujaq ja ärqlõppõjaq komaarvoq ommaq ütsvõrradsõq määntsegi jagoarvoga, nt. 1,25=5\/4, 0,333...=1\/3. Komaarvoq, miä kõrdu-iq ja lõpõ-iq ärq, olõ-iq jagoarvoq, noid kutsutas irratsionaalarvõs. Sääntseq ommaq näütüses 0,1010010001..., (pii) ja (kruutjuur katõst). \n\nReaalarvoq ommaq kõik arvoq, midä saa pandaq kirja ku komaarvõ, nii ratsionaalarvoq ku irratsionaalarvoq. Reaalarvõ hulga tähüs om . Reaalarvõga saa andaq mõõtmiisi tulõmuisi ja nääq vastasõq ütsütele arvõgvajoonõ punktõlõ. Et mõõtaq saa õnnõ määntsegi kimmä täpsüsega, sõs mõõtmistulõmuisi andmisõl reaalarvõga ommaq nuuq õigõq määntsegi via piirini. Tuu piiri ärqnäütämises andasõq reaalarvo puhul sagõhõhe timä tüvitäheq. \n\nReaalarvõ hulk om ütetselt ärq määrät ummi matõmaatiliidsi umahuisiga: taa om ainugõnõ tävveline võrdõlõmisõga kund. Reaalarvõ kund olõ-iq sõski algõbralidsõlt kinnine.\n\nKompleksarvoq \nReaalarvõ hulka saa lajendaq kompleksarvõ hulgas . Aoluulidsõlt tekkü taa hulk, ku otsiti vastust küsümisele, kas kur'al arvol saa ollaq kruutjuurt. Tuudi sisse vahtsõnõ arv: kruutjuur arvost -1. Tuud arvo tähüstedäs Euleri Leonhardist pääle sümboliga i. Kompleksarvoq ommaq arvoq kujol a+bi, kon a ja b ommaq reaalarvoq. Kui a=0, sõs arvo a+bi=bi kutsutas imaginaararvos. Kui b=0, sõs a+bi=a om reaalarv. Kompleksarvo a+bi, minkal a ja b ommaq terveqarvoq, Gaussi tervesarvos. Kompleksarvõ kund om algõbralidsõlt kinnine kund, tuu tähendäs, et ega kompleksarvoliidsi kõrdajidõga hulkliikmõ saa lahotaq kompleksarvoliidsi kõrdajidõga õkõvhulkliikmide isitüses. Kompleksarvoq vastasõq ütsütele komplekstasapinna punktõlõ. \n\nIinpuulkõnõld arvohulgõst egaüts om järgmädse alambhulk: .\n\nArvoteooria","num_words":530,"character_repetition_ratio":0.049,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.195,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Arvot%C3%A4ht","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Arvotäht vai nummõr om täht, mink abil positsioonilidsõn arvosüstemin kirotõdas üles arvõ (täpsembält arvosõnno), nii niguq kirätähtiga kirotõdas üles kõnõldu keele sõnno. Kümnendsüstemi arvotäheq (vai kümnendtäheq vai araabia arvotäheq) ommaq 0,1,2,3,4,5,6,7,8 ja 9. \n\nMatõmaatiga","num_words":32,"character_repetition_ratio":0.059,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.217,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/T%C3%BCk%C3%BCarv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tüküarv vai naturaalarv (ladinakeelitsest sõnast numerus naturalis - loomulik arv) om kas üts arvõst 1,2,3,... (hääq terveqarvoq) vai arvõst 0,1,2,3,... (mittekur'aq terveqarvoq). Arvoteoorian hariligult nulli ei loetaq tüküarvos, matõmaatilidsõn loogikan, hulgateoorian ja puutritiidüsen jälq loetas. \n\nTüküarvõ tarvitõdas asjo ülelugõmisõs, näide abiga saa ärq näüdädäq vai üteldäq, kupall'o määntsitki asjo tükü perrä om. Kümnendüstemin kirotõdas tüküarvõ üles arvotähti 0 kooni 9 abil. Kõiki tüküarvõ hulka tähüstedäs tähega .\n\nArvoteooria","num_words":62,"character_repetition_ratio":0.037,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.203,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mat%C3%B5maatigat%C3%A4ht","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Matõmaatigatäht vai matõmaatilinõ sümbol om täht, midä tarvitõdas matõmaatikan avaldiisi ülesmärkmises. Matõmaatigatäheq ommaq näütüses arvotäheq, ütsvõrrasustäht =, kokkoarvamistäht +, lõpmatustäht , kruutjuurõtäht ja tõsõq. \n\nMatõmaatiga","num_words":22,"character_repetition_ratio":0.061,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.15,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Terveharv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Terveharv vai täüsarv om kas tüküarv (1,2,3,...), tüküarvo vastanarv (-1,-2,-3,...) vai null. Tuu tähendäs, terveharv om hulga {...,-2,-1,0,1,2,3,...} elonik. Kõiki tüküarvõ hulka tähüstedäs tähega . \n\nEga terveharv om jagoarv, mink jagaja om 1. Jagoarvõst ommaq terveq nuuq, mink jaetav jagonõs täpsehe jagajaga. Näütüses jagoarv 6\/3 om terveharv, a 6\/4=3\/2=1½ olõ-iq. \n\nMatõmaatikan (arvoteoorian) luvvasõq terveqarvoq hariligult ku tüküarvõ paarõ ekvivalendsiklassiq.\n\nArvoteooria","num_words":53,"character_repetition_ratio":0.032,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.292,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Jagoarv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Jagoarv vai ratsionaalarv om katõ tervearvo jago, kon jagaja olõ-iq null. Jagoarvõ kirotõdas üles kujol \n,\nvai m\/n (loetas: m n-ndät ossa), kon m om terveharv ja n om terveharv, miä olõ-iq null. Jagoarv m\/n mõõt kogust, miä saias, ku üts terveh jaetas n ütesuurõs osas ja noist ossõst võetas m tükkü. Näütüses 2\/7 28-st pääväst om 8 päivä.\n\nKattõ jagoarvo a\/b ja c\/d loetas samas, ku ad=bc. Näütüses 1\/2, 2\/4 ja 19\/38 ommaq kõik üts ja sama jagoarv.\n\nEga jagoarvo saa andaq kujol m\/n, kon m om terveharv ja n tüküarv. Näütüses 3\/-5=-3\/5. \n\nKõiki jagoarvõ hulka tähüstedäs tähega . \n\nJagoarvõ ja irratsionaalarvõ hulkõ kogo om reaalarvõ hulk.\n\nArvoteooria","num_words":101,"character_repetition_ratio":0.084,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.266,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.ac","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".ac om Ütiskuningriigi saarõ Ascensioni internetitunnus. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1997 ja tuu iist pidä huult NIC.AC.\n\n.ac tunnusõ registriirmine om mõtõld kõigilõ, kiä tuud tahtvaq.\n\nRiike internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#A","num_words":28,"character_repetition_ratio":0.063,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.19,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/.je","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":".je om Jersey internetitunnus, mink iist pidä huult Island Networks. Tunnus võeti pruukmistõ 1996.\n\nRiike internetitunnussõq\n\nsv:Toppdomän#J","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.107,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.2,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.998,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Reaalarv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Reaalarv om arv, midä saa kirja pandaq ku lõpmadat komaarvo. Ega jagoarv om reaalarv. Reaalarvõ, miä olõ-iq jagoarvoq (näütüses kruutjuur katõst), kutsutas irratsionaalarvõs. Reaalarvõ hulga tähüs om . Reaalarvoq vastasõq ütsütele arvõgvajoonõ punktõlõ. \n\nReaalarvõ täpse välläseletüse andminõ oll' 19. aastagasaa matõmaatiga üts tähtsämp saavutus. Täämpädsel pääväl luvvasõq reaalarvoq harilikult ku jagoarvoliidsi Cauchy rongõ ekvivalentsiklassiq vai Dedekindi lõikõq. \n\nReaalarvõ hulk om ütetselt ärq määrät ummi matõmaatiliidsi umahuisiga: taa om ainugõnõ tävveline võrdõlõmisõga kund. Reaalarvõ kund olõ-iq sõski algõbralidsõlt kinnine.\n\nKaeq viil \n Jagoarv\n Irratsionaalarv\n\nArvoteooria","num_words":81,"character_repetition_ratio":0.057,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.162,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kompleksarv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kompleksarv om arv, miä formaalsõlt defineeritäs ku reaalarvõ rittasäet paar (a,b), midä tihti pandas kirja kujol \n\nkon loetas, et i2 = −1.\n\nEga reaalarv om kompleksarv, a om kompleksarvõ (nt. i = 0 + 1i), miä olõ-iq reaalarvoq. \n\nKompleksarvõ hulka tähüstedäs . \n\nArvoteooria","num_words":37,"character_repetition_ratio":0.075,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.261,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Alg%C3%B5bra","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Algõbra om matõmaatiga haro, miä uur algõbraliidsi struktuurõ. \n\nLajan lastun jagonõs algõbra kolmõs: \n algõbra alostus vai elementaarnõ algõbra,\n lineaaralgõbra,\n abstraktnõ algõbra.\n\nMatõmaatiga","num_words":22,"character_repetition_ratio":0.032,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.173,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Muutuja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Muutuja vai muutuja suurus vai tundmalda om matõmaatigan sümbol, miä tähüstäs suurust, mink väärtüs om tiidmäldä vai miä või muutuq määntsegi hulga piiren. \n\nMuutujit pruugitas näütüses võrrandidõ kirjapandmisõs. Näütüses võrrandin x + 2 = 5 om x muutuja, mink väärtüst otsitas arvõ hulgast.\n\nMatõmaatiga","num_words":40,"character_repetition_ratio":0.088,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.184,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/V%C3%B5rrand","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Võrrand om võrdus, miä sisaldas vähämpält ütte muutujat. \n\nNäütüses 3x + 7y = 2 om võrrand katõ muutujaga x ja y.\n\nMatõmaatiga","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.254,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Trigonomeetri%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Trigonomeetriä vai kolmnukaoppus om matõmaatiga haro, miä uur kolmnukkõ, muuhulgan ristkolmnukkõ tasapinna pääl. Trigonomeetriä tegeles säädüisiga, miä köütväq umavaihhõl kolmnuka külgi pikkuisi ja nukkõ suuruisi.\n\nMatõmaatiga","num_words":26,"character_repetition_ratio":0.065,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.137,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Nava%20lava","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Viissada miiterd Läti piirist Lilli külä veere pääl seis Nava talu, kos joba paar suve om tettu mulgikeelist talutiaterd. Nava om esiärälik kultuurisaareke, kunkottale ei ole tiid pikäs pidänu umbes puultõist tuhat tiatre- ja mulgi kultuuri uvilist. Talu peremiis Jaak Kõdar om sinna ehiten ilusa ja mitut viisi tarvitedeve lava ja tennu selle pääle päevä- ja vihmavarjus purjekatuse.\n\nNava lava tiatretüki oma kah Jaak Kõdari kirjutet. Nava püüne ja muru pääl om mängitu joba katte tükki \"Kolm risti\" ja \"Muinassaar\" ja 2008. aaste suvel tule vällä kolmas tükk \"Jukra\". Kik nii luu kõneleve Mulgimaa elust ja saatusest läbi Nava talu ja inimeste silme. Mulgi keelel om tiatretükken tähtis osa, selleperäst et sedä kõneldes sääl pallu. Mõlembist näitemängest, mes seni om lavastet, om raamatukse kah vällä ant ja tüki esi om vilmi pääle võet.\n\nMulgimaa","num_words":133,"character_repetition_ratio":0.009,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.189,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Aov%C3%BC%C3%BC","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Aovüü om 15 pikkuskraadi lakjunõ ütelt puult tõsõni küündüv \"riba\" Maakeräl, kon om üts ja sama kelläaig – vüüaig. Aovöid om 40.\n\nMaatiidüs","num_words":20,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.237,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Sugulus","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sugulus vai põlvnõminõ vai veresugulus vai geneetilidseq suhtõq om organismõ peräntulõjidõ ja iinkäüjide vaihõlidsõq suhtõq.\nSugulussuhtidõ hulgast tähüstedäs vai peetäs tähtsäs esiqsugutsin kultuurõn esiqsugutsit vaihõkõrdo.\n\nSugulus\n\nVõro keelen ommaq inemiisi sugulusõ tähüstamisel tarvitusõn järgmädseq nimetüseq\n\nI astmõ sugulus\t\n•\tEsä \n•\tImä \n•\tVanõmbaq - esä ja imä \n•\tPoig \n•\tTütär \n•\tLatsõq - pojaq ja tütreq\n\nII astmõ sugulus\n•\tVeli\n•\tSõsar\n•\tPuulveli \n•\tPuulsõsar\n•\tVanaesä - esäesä vai imäesä \n•\tVanaimä - esäimä vai imäimä \n•\tVanavanõmbaq - vanaesäq ja vanaimäq \n•\tLatsõlats - poja lats vai tütre lats\n\nIII astmõ sugulus\n•\tUno - imä veli \n•\tTädi - imä sõsar \n•\tLell - esä veli \n•\tTsõdsõ - esä sõsar \n•\tVanavanaimä - vanaimä imä vai vanaesä imä \n•\tVanavanaesä - vanaimä esä vai vanaesä esä \n•\tLatsõlatsõlats\n\nIV astmõ sugulus\n•\tUno-, lellä-, tädi- vai tsõdsõlats \n•\tUnopoig \n•\tUnotütär \n•\tTädipoig \n•\tTäditütär\n\nV ja inämbä astmõ sugulus\n•\tVaarimä – vanavanõmbidõ naissuust iinkäüjä \n•\tVaaresä – vanavanõmbidõ miissuust iinkäüjä\n•\tIinkäüjä, alovanõmb, edevanõmb\n\nHõimlus\n\nHõimosuhtõq ommaq abielo kaolt tekküvaq suhtõq – naaq olõ-i veresugulusõ suhtõq. Naidõ tähüstamisel ommaq võro keelen tarvitusõl järgmädseq nimitüseq\n\nI astmõ hõimlasõq\n•\tTõõnõpuul, kaasa \n•\tNaanõ\n•\tMiis, ülä\n\nII astmõ hõimlasõq\n•\tÄmm - naasõ imä, mehe imä \n•\tÄi - naasõ esä, mehe esä \n•\tVäümiis - tütre miis \n•\tMinnij - poja naanõ\n\nIII astmõ hõimlasõq\n•\tNaasõveli \n•\tKälü - naasõ sõsar\n•\tKüdü, velets - mehe veli \n•\tNado - mehe sõsar\n•\tLanguq - mehe ja naasõ vanõmbaq umavahel\n\nIV astmõ hõimlasõq\n•\tKälümiis- naasõ sõsaramiis \n\npereq\ngenealoogia","num_words":205,"character_repetition_ratio":0.075,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.241,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Suguv%C3%B5so","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Suguvõso om rahvakeeline ütelüs sugulaisi kogo kotsilõ, laemb mõistõq ku pereh. Või tähendäq ka kõiki üte mehe vai edevanõmbidõ paari perrätulõjit nii miis- ku naisliinin, a olõ-i sama miä sugukund. Sugulusköüdüsside graafilist kujotust üteldäs sugupuus.\n\nKaeq viil\nSugulus\n\ngenealoogia","num_words":39,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.164,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/1900","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"1900. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10113. aastak sirvikallendri perrä.\n\nMiä sündmü\n\nVõro- ja Setomaal \n Kaika kerik sai valmis.\n\nEestin \n ...\n\nMuial ilman \n ...\n\nSündünüq\n\nVõro- ja Setomaa inemiseq \n 19. süküskuu päiv - Urgarti Oskar, kirändüskriitik ja bibliograaf\n\nEesti inemiseq \n ...\n\nMuu ilma inemiseq \n ...\n\nKoolnuq\n\nVõro- ja Setomaa inemiseq \n ...\n\nEesti inemiseq \n ...\n\nMuu ilma inemiseq \n 30. märtekuu päiv - Wilde'i Oscar, iiri kiränik\n\n \n\n19. aastagasada\n 1900","num_words":53,"character_repetition_ratio":0.154,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.324,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Odysseus","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Odysseus [odüsseus] (lad. Ulysses ja Ulixes) om kreeka mütoloogian julgõ, kavval ja tark Trooja sõa kangõlanõ, Ithaka kuning, Laertese ja Antikleia poig (mõnõn Homerose-järgsen müüdin Sisyphose poig).\nOdysseuse ettepanõgi perrä olliq Helenä kosilasõq sunniduq avitama timä vällävalitut, ku tuu pulka jääs. Pääle Helenä rüüvmist olõsiq Odysseus pidänüq minemä Trooja sõtta, a tä mänge ulli, selle et oraakli oll' ette kuulutanuq, et tä püürd kodo tagasi 20 aasta peräst. Et Palamedes timä kavalusõ ärq näkk', usk' tä uma naasõ Penelope, poja Telemachose ja majapidämise sõbra Mentori huuldõ ni läts' siski sõtta. Tä löüd' Achilleuse, meelüt' Iphigeneia Eulissehe ja sõdõ Trooja peräst julgõhe. Rassõn saison avidiq timä tarkus ja kõnnõosavus. Üten Diomedesega sai tä kätte Doloni, kuun Aiasõga tõi tagasi Achilleuse kihä ja sai hindäle timä sõariistaq. Vangivõtõt Helenosõlt sai tä teedäq, mis nõudmiisil saa Troojat vallutaq. Pääle tuud tõi tä sõtta Lemnose Philoktetese ja Skyrosõ Neoptolemosõ. Kavalusõga saat' tä surma Palamedese ja rüüve kuun Diomedesega Troojast Athena kujo. Odysseus and' nõvvo ehitäq Trooja vallutamisõs puuhopõn.\n\nPääle Trooja allahiitmist naksiq kodo tagasi minevä Odysseuse 10 aastat kestnüq essüroiduq. Tä hojot' kikonidõ, lotofaagõ ja ütssilm Polyphemosõ man. Ku Odysseus oll' joba Ithaka ligi, pillu tä jälq kavvõhe merele tõisi rumalusõ peräst: nääq teiq vallalõ tuulõjumalalt Aiolosõlt saadu nahkkoti, kohe olliq kinniq pantuq vastatuulõq. Päsnüq inemisesüüjide ja laistrüguunõ käest õnnõ üte laivaga, lask' Odysseus Kirke nõvvol põrgo sissekäügi man Teiresiäse hengel hindäle tulõvikku kuulutaq. Tä päst' umaq sõbraq sireene hirmilosa, a hukutaja laulu iist ja sõit' läbi merekuru, midä vaheq Skylla ja Charybdis. Et Odysseuse sõbraq olliq Teresiasõ hoiatusõst huulmaldaq otsatanuq Thrinakia saarõl pääväjumala Heliose eläjäkar'a, läts' marutsõl merel Odysseuse laiv katski. Odysseus ütsi pässi Ogygia saarõ pääle ja jäi säitsmes aastagas nümf Kalypso mano. Ku tä edesi pur'ot', elli tä jälq üle laivakao. Odysseuse päst' Leukothea umma leieriga. Nausikaa vei Odysseuse umma esä, fajaakõ kuninga Alkinoose mano, kink abiga tä peräkõrd Ithakalõ joud'. Sandin kodo tulnuq, tapp' Odysseus Telemachosõ abiga Penelope kosilasõq. Tä sai surma uma poja Telegonose käe läbi, kiä tedä ärq es tunnõq.\n\nKreeka müüdiq","num_words":332,"character_repetition_ratio":0.026,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.178,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kevv%C3%A4i","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kevväi om jahhe aastaaig, miä om tundaq selgehe parran ilmavüün, veidemb lähistroopikan ja arktikan. Keväjä tunnismärgiq ommaq lämmäkraatõ kasuminõ, maal sulas lumi ni järvil sulas ijä üles.\n\nEgäpäävätsen elon loetas keväjäkuis põh'apuulkeräl urbõkuud, mahlakuud ja lehekuud; lõunapuulkeräl süküskuud, lehekuud ja märtekuud. Keväjä alostus om urbõkuu edimäne päiv vai süküskuu edimäne päiv.\n\nTähetiidüsline kevväi nakkas keväjädsel käänüpääväl põh'apuulkeräl ja sügüsedsel käänüpääväl lõunapuulkeräl.\nIlmatiidüsline kevväi nakkas, ku keskmäne päävä kraat nõsõs üle -10 °C.\nFenoloogilinõ kevväi nakkas, ku keskmäne päävä kraat nõsõs üle 0 °C.\n\nKallendri","num_words":82,"character_repetition_ratio":0.084,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.167,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Fenoloogia","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Fenoloogia om elotiidüse haro, miä uur luudusõ aastagaaoliidsi nättüisi, naidõ arõnõmist ja tulõhumisõ aoliidsi säädüisi. Fenoloogia põh'andus luudusõ kaemisõl.\n\nelotiidüs","num_words":20,"character_repetition_ratio":0.025,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.146,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Suvi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Suvi om lämmi aastagaaig, miä om tundaq selgehe parran ilmavüün, veidemb lähistroopikan ja arktikan. Suvõ tunnismärgiq ommaq korgõq lämmäkraadiq ja vihmasado.\n\nEgäpäävätsen elon loetas suvõkuis põh'apuulkeräl piimäkuud, hainakuud ja põimukuud; lõunapuulkeräl joulukuud, vahtsõaastakuud ja radokuud. Suvõ alostus om piimäkuu edimäne päiv vai joulukuu edimäne päiv.\n\nTähetiidüsline suvi nakkas suvitsõl käänüpääväl põh'apuulkeräl ja talvitsõl käänüpääväl lõunapuulkeräl.\nIlmatiidüsline suvi nakkas, ku keskmäne päävä kraat nõsõs üle +15 °C.\nFenoloogilinõ suvi nakkas, ku keskmäne päävä kraat nõsõs üle 70% kõgõ lämmämbä kuu keskmädsest kraadist.\n\nKallendri","num_words":80,"character_repetition_ratio":0.081,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.164,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/S%C3%BCk%C3%BCs","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Süküs om jahhe aastaaig, miä om tundaq selgehe parran ilmavüün, veidemb lähistroopikan ja arktikan. Sügüse tunnismärgiq ommaq lämmäkraatõ vähänemine, satas vihma ja vaihtõpääl ka lummõ ni järvile tulõ pääle ijä.\nEgäpäävätsen elon loetas süküskuis põh'apuulkeräl süküskuud, lehekuud ja märtekuud; lõunõpuulkeräl\nurbõkuud, mahlakuud ja lehekuud. Sügüse alostus om sügüsene käänüpäiv.\n\nTähetiidüsline süküs nakkas sügüsedsel käänüpääväl põh'apuulkeräl ja keväjädsel käänüpääväl lõunapuulkeräl.\nIlmatiidüsline süküs nakkas, ku keskmäne päävä kraat tulõ alla +10 °C.\nFenoloogilinõ süküs nakkas, ku kasvõl om 60% elost läbi, rehkenenden suvõ alostusõst.\n\nKallendri","num_words":81,"character_repetition_ratio":0.082,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.166,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Talv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Talv om külm aastaaig, miä om tundaq selgehe parran ilmavüün, veidemb lähistroopikan ja arktikan. Talvõ tunnismärgiq ommaq madalaq kraadiq ja satas lummõ.\n\nEgäpäävätsen elon loetas talvõkuis põh'apuulkeräl joulukuud, vahtsõaastakuud ja radokuud; lõunapuulkeräl piimäkuud, hainakuud, põimukuud. Talvõ alostus om joulukuu edimäne päiv vai piimäkuu edimäne päiv.\n\nTähetiidüsline talv nakkas talvitsõl käänüpääväl põh'apuulkeräl ja suvitsõl käänüpääväl lõunapuulkeräl.\nIlmatiidüsline talv nakkas, ku keskmäne päävä kraat tulõ alla -10 °C.\nFenoloogilinõ talv nakkas, ku keskmäne päävä kraat tulõ alla 0 °C.\n\nKallendri","num_words":76,"character_repetition_ratio":0.083,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.168,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Piusa%20m%C3%BC%C3%BCr%C3%BCq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Piusa müürüq ommaq ilosaq ja suurõq müürüq Eesti kõgõ lõunahummogupoolitsõmba jõõ Piusa hüä perve pääl Võromaa ja Setomaa piiri pääl. Naaq ommaq Eesti kõgõ korgõmbaq liivakivist müürüq. Müüre nimeq ommaq: Paabu, Möldre vai Makõ, Saviuja, Pärgi, Kur'a ja Sit'ka müür, Kalmõtumägi, Jõksi, Paklova ja Nakri müür, Keldre vai Härmä mäemäne müürmägi, Härmä alomanõ vai Kõlksniidü müür ja Tammõ müürmägi. Müüre ümbre om tett luuduskaitsõala. \n\nEesti kõgõ korgõmp Härmä ülemäne vai Keldre müür om 43 miitret korgõ ja om Piusa ürgoro hüä perve pääl, koh om nätäq kõllakasroosatsit ja valkjaskõllatsit põimkihiliidsi liivakivve. Illos pilt om Kõlksniidü müürüst vähäkene erälde 19 miitre korgunõ liivakivitorn, mitä om kutsut ka \"maapürämiidis\". Härmä alomanõ vai Kõlksniidü müür om Piusa jõõ hüä perve 60 miitre pikkudsõ äkilidse kaldõ pääl ja tuu om pia 20 miitre korgunõ. Kõgõ suurõmbaq liivakoobaq ommaq Kalmõtumäel.\n\nVõromaa müürüq\nSetomaa müürüq","num_words":135,"character_repetition_ratio":0.074,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.184,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Futurism","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Futurism (ku sõna om ladina keelest tulnoq ja tähendäs tulõvikko) om 1909. aastakal Itaaliah luud kirändüs- ja kunstivuul. Futuristel oll' uma manifest, minka mõtõl' vällä ja kirot' üles itaalia luulõtaja Marinetti Tommaso Filippo. Manifest ilmo 20. radokuu pääväl 1909. aastakal aoleheh Le Figaro.\n \nEdimätseh manifestih hõigati vällä, õt tsivilisatsiooni saavutusõq ommavaq imelitseq ja näide ülesmärkmisest om vaia vastast muudu kunste. Vana kunst kõlba-ai kohegi ja muusõumiq ommaq surnuaiaq. Tehnika edesiminemisõ näütäminõ om pall'o tähtsämb, ku inemise hingest midägi otsminõ. Marinetti arvas': “Kipõstõ sõitva võiduajamisõmassin, miä om ku suurtükükuul, om ilosamb Samotharke Nikest!” \n\n1910. aastakal teiväq futuristlikuq maaljaq tõõsõ, uma manifesti, koh lätsivaq kiränike mõttidigaq edesi. Manifesti vällämõtlõja oll' skulptor Boccioni Umberto. Tuu perrä pidi maalmisõkunst jätmä maaha mõnõq vanaq sisse harinuq motiiviq, näütüses ihoalastõ inemiste maalmisõ. Ao edesiminemist tull' näüdädäq pildi pääl. Tuu tähendäs, õt üte pildi pääle tull' maaliq ao perrä edesimineväq liigutusõq, tegemiseq. (Näütüses- juuskvalõ pinile tetti ala nelä jala asõmõl katskümmend jalga. Pildi kaeja pidi arvo saama - pini juusk edesi.)\n\nFuturismi perrä tulliq vanaq sisseharinoq kombõq maaha jättäq. Inemise mõttõq, tundmisõq ja murrõq tulliq edesi andaq vastast muudu selle, õt elo oll' lännüq kipõst ja massinit tull' muudku mano. Futurism näütäs vällä täämpätse ilma kibõhust ja mitond näko, kitetäs sõta, massinit, edesiminemist.\n\nFuturismi lahksõ arq Edimäne ilmasõda. Üts park futuristõ tundsõ hinnäst petetühe, ku nägi, kuimuudu sõah massinidigaq ümbre käüdäs, tõõnõ park läts' jovvu kitmisõ peräst ullist ja lei kampa inemistega, kiä kitiväq hüäst õnnõ ummi mõttit ja sunnõvaq ummi mõttid tõisilõ pääle - Marinetti läts' kampa Mussolini fašismigaq. \n\nkirändüs\nkunst","num_words":249,"character_repetition_ratio":0.041,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.188,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tarto%20kiil","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tarto kiil om üts lõunaeesti keelist, midä või pitäq Eesti põlitsis piirkundliidsis keelis vai regionaalkeelis. Inämbüisi peetäs tarto kiilt siski lõunaeesti keele vai keelerühmä vai sis eesti keele lõunaeesti murdõrühmä Tarto murdõs.\n\nRahvalugõmisõ perrä om tarto keelel nelä tuhandõ mõistja ümbre päämädselt Lõunõ-Eestin.\n\nTarto kiilt kõnõldas põhilidsõlt noin vana Tartomaa kihlkunnõn, miä jääseq lõuna poolõ Imäjõkõ: Kamja, Nõo, Otõmpää, Puhja, Rannu, Rõngu, Sangastõ ja Võnnu kihlkunnan. Tuu keeleala jagonõs täämbädsel pääväl Tarto, Valga ja Põlva maakunna vaihõl.\n\nTõisildõ ku tõisil lõunaeesti keelil, olõ-i tarto keele ja kultuuri edendämises luud umaette seltse ega instituutõ ni Tartomaa rahval paistu-i ollõv kimmäst keelelist tarto hindäpidämist. Tarto keelen ilmu-i lehti ega kuulõ-i raadiosaatit, tedä opata-i koolõn. Väega kehvä ütiskundlidsõ staatusõ ni väiku ja kibõhõhe vanõmbas jäävä kõnõlõjidõ hulga peräst om tarto kiil lõunaeesti keelist kõgõ suurõmban ohon. \n\nTarto kiilt tundas innekõkkõ ku vanna kiräkiilt. Terminit tarto kiil omgi sagõhõhe pruugit ku vana lõunaeesti kiräkeele sünonüümi. Täämbädse päävä kiränigest om pruuknuq umin raamatin kõgõ inämb tarto kiilt Traadi Mats. Viimätsil aastakümnil tunnõt tartokeelitside naljoga ülesastja oll' Tuvikese Kaarel. Tarto (vai lõunaeesti) kiräkiilt om inämb uurnuq Peebo Jaak, tarto keele murrakit Keema Hella. Tarto imäkeelega ja Tartomaalt Rõngu kihlkunnast peri oll' tunnõt keelemiis ja ütiskunnategeläne Hindi Mati.\n\nTarto kiilt om uurit päämädselt kas eesti vana kiräkeele vai murdõuurmisõ seen ku naidõ ütte alajako. Eräle om tarto keelega kuikivõrd tegelnüq TÜ Lõunaeesti keele- ja kultuuriuuringidõ keskus (kaeq välislinki), miä kõrrald' 2008. aastaga piimäkuun seminääri \"Tarto kiil ja kultuur\".\n\nKaeq viil\nlõunõeesti kiil\nmulgi kiil \nvõro kiil \nseto kiil\neesti kiil\n\nVälislink\nTarto Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringidõ keskus\n\nTarto kiil","num_words":262,"character_repetition_ratio":0.078,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.169,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Lehekuu%202008","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"2008. aastaga lehekuu aigraamat.\n\n31. lehekuu päiv\n\nVõrol Kubija laululaval peeti edimäne võrokeeline laulupido \"Uma pido\".\n\n2008\nLehekuu","num_words":15,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.263,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Piim%C3%A4kuu%202008","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"2008. aastaga piimäkuu aigraamat.\n\n13. piimäkuu päiv\n\nVõromaa ja Tartomaa piiri pääl Abissaarõ külän tetti pidolidsõlt vallalõ Vana Võromaa silt. Silti valla tegemäh oll' Eesti Vabariigi president Ilvesse Toomas Hendrik. Kokko panti teie pääle vällä 25 silti. \n\n2008\nPiimäkuu","num_words":35,"character_repetition_ratio":0.008,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.222,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Van%20Goghi%20Vincent","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Van Goghi Vincent Willem (Vincent Willem van Gogh, 1853-1890) oll' hollandi peräimpressionistlik kunstnik. Timä luud ommaq mõnõq maailma kõgõ tunnõtumbist, populaarsõmbist ja kallimbist kunstiteossist. \n\nVincent sündü 30. urbõkuu pääväl 1853 Zundertin Hollandin ja võtt' hindält elo 29. hainakuu pääväl 1890 Auvers-sur-Oisein Prantsusmaal. Umaq tüüq lõi tä elo 10 perämädse aasta kestel.\n\nPilte \n\nHollandi inemiseq\nHollandi kunstniguq","num_words":50,"character_repetition_ratio":0.052,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.224,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Michelangelo","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Michelangelo (Michelangelo di Lodovico Buonarroti Simoni, 1475-1564) oll' itaalia kunstnik, kujoragoja, ehitüskunstnik, luulõtaja ja insinör. \n\nItaalia inemiseq\nItaalia kunstniguq\nItaalia kujoragojaq\nItaalia ehitüskunstniguq","num_words":22,"character_repetition_ratio":0.126,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.183,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.996,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Rembrandt","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Rembrandt (Rembrandt Harmenszoon van Rijn, 1606-1669) oll' hollandi kunstnik. Tedä peetäs Õuruupa aoluu ütes kõgõ suurõmbas kunstnigus ja Hollandi aoluu kõgõ tähtsämbäs kunstnigus. Tä lõi umaq kunstitüüq aol, midä aoluulasõq kutsvaq Hollandi kuldaos.\n\nPilte \n\nHollandi inemiseq\nHollandi kunstniguq","num_words":37,"character_repetition_ratio":0.097,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.192,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/J%C3%A4lg%20%28albom%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"\"Jälg\" om ansambi Ummamuudu tõnõ helükassett, ilmunuq 1994. a. Kasseti pääl om võro- ja eestikeelist umaloomingut, võro, seto, šoti ja ameeriga rahva- vai rahvalikku laulõ ja kats pilliluku. 11 luku ommaq lõksi püvvedüq 1993.-1994. a. Tarto stuudion \"Heli jälg\". Välläandja om SALUMuusik\n\nLuuq\n\nA-puul´:\n\n1. \"Ilosa\" (rahvalaul)\n\n2. \"Kiire polka\" (rahvapillilugu)\n\n3. \"The Streets of Laredo\" (Põh´a-Ameeriga rahvalaul)\n\n4. \"Scarborough Fair\" (šoti rahvalaul)\n\n5. \"Leelo\" (seto rahvalaul)\n\n6. \"Mu latsõpõlvõ Võromaa\" (Kõiva Inda)\n\nB-puul´:\n\n1. \"Surnud koera saaga\" (Leisi Meelis, Johannese Eero)\n\n2. \"Kesktee\" (Leisi Tuuma muusiga)\n\n3. \"Kõnõtraat\" (Rahmani Jan, säädnüq Ummamuudu)\n\n4. \"Haug\" (Leisi Meelis, Iheri Rihhard)\n\n5. \"Ka sisaliku tee\" (Leisi Meelis, Ristikivi Karl)\n\nInemiseq\n\n Leisi Toomas (basskitra, laul)\n\n Leisi Meelis (kitra, lõõts, laul)\n\n Vendti Timo (viiol, toropill, laul)\n\n Perli Antti (mandoliin, klahvpilliq)\n\n Kahara Indrek (lüükriistaq)\n\nA-poolõ man abis olnuq:\n\n Kalveti Heino (lüükriistaq - 1; 3; 6)\n\n Kulli Raivo (lüükriistaq - 2)\n\n Vassiljevi Viktor (eelektrikitra - 3; 4)\n\n Võro I Keskkooli laululatsõq, oppajaq Aropi Erja ja Heinpõllu R. (6)\n\nUmmamuudu albomiq \nAlbomiq, kon seen võro kiilt \nAlbomiq, kon seen seto kiilt \n1994. a albomiq","num_words":152,"character_repetition_ratio":0.072,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.294,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/J%C3%A4%C3%A4%20h%C3%A4%C3%A4l","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"\"Jää hääl\" (Jää helü) om ansambli Jäääär kolmas helükasett, miä linti võetu ja vällä antu 1992.-93. a. Kaseti 14 luust 6. (A-poolõ perämine) om Põldsaarõ Anneli võrokeelidside sõnnoga Kallimb, tuul pääväl, ku sa' mu' tapat. Viietegijäs on märgitu Tüüri Erkki-Sven, laul Söödi Jaan. Kaseti välläandja X-Music.\n\nLauluq\n\nA-puul´\n\"Õhtulaul\" (Söödi Jaan, Kanguri Villu)\n\"Muuda ennast\" (Saatpalu Lauri, Runneli Hando)\n\"Kui joonistad lund\" (Sibula Riho, Kanguri Villu)\n\"Vägisi viltu veab\" (Söödi Jaan, Kanguri Villu)\n\"Hallid kardinad\" (Söödi Jaan, Lintropi Aado)\n\"Kallimb, tuul pääväl ku sa' mu' tapat\" (Tüüri Erkki-Sven, Põldsaarõ Anneli)\n\nB-puul´\n\"B Hommik\" (Rootsmäe Andrus, Rootsmäe Andrus)\n\"Palavik\" (Sibula Riho, Rootsmäe Andrus)\n\"Martinile\" (iiri rahvaviis)\n\"Kosk\" (Söödi Jaan, Rootsmäe Andrus)\n\"Teretus\" (Söödi Jaan, Lintropi Aado)\n\"Mamm\" (Sibula Riho)\n\"Kohtumine\" (Söödi Jaan, Lintropi Aado)\n\"Meel unus mägede taha\" (Tuksami Jaak, Kaplinski Jaan)\n\nInemiseq\n\nJaaksoo Tarvo - basskitra\nKalda Indrek - viiol\nSibula Riho - kitra, laul\nSöödi Jaan - kitra, laul, klaver, lõõts\nTimmi Tõnu - kitra\nVellingu Teet - gongaq (lüükriistaq), tinavile, kitra\n\nJääääre albomiq\nAlbomiq, kon seen võro kiilt\n1993 albomiq","num_words":162,"character_repetition_ratio":0.101,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.252,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.996,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kahr","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kahr vai pruunkaru (Ursus arctos) om murdja mõtselläi, kahrulidõ sugukunda kahru perrekunda kuuluv eläjide liht.\n\n2022. aastal valiti kahr aasta eläjäs.\n\nMõtsaeläjäq\nImetäjäq","num_words":22,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.195,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Contra","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Contra (Margus Konnula, sündünüq 22. urbõkuu pääväl 1974) om Võromaa luulõtaja. Tä om üles kasunuq ni eläs Urvastõn. 1999. aastast vabakutsõlinõ kiränik. 1997. aastast Tartu NAKi liigõq. 1998. aastast Eesti Kiränige Liido liigõq. Kuulus võro luulõtajidõ rühmä Viie pääle.\n\nElokäük \nOppõ Urvastõ Algkoolin 1981–1984, Kuldri 9-klassilitsõn koolin 1984–1989, Antsla Keskkoolin 1989–1992. \n\nAigu tiine Contra Eesti Piirivalvõn Piusa kordonin 1993–1994. Lühkeist aigu oll' Kuldrin inglüse keele oppaja ja kavvõmb aigo Urvastõ postimiis.\n\nEräelo \nContra om abielon Halligu-Konnula Airigaq, näil om kats poiga, Herbert (sündünüq 2001) ja Verner (sündünüq 2003).\n\nVõromaa inemiseq\nVõro luulõtajaq","num_words":81,"character_repetition_ratio":0.037,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.275,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%A4%C3%A4rmanni%20Alfred","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Käärmanni Alfred (Alfred Käärmann) elli elo lõpon Hargla kihlkunnan Mõnistõ vallan Saru külän. Tä oll' umal aol mõtsaveli ja om tuust kirotanuq mitmit raamatit. Alfred sündü 14. süküskuu pääväl 1922. aastagal Harglõn.\n\n1990. aastagal valiti Alfred Eesti kongressi liikmõs.\n\nTeno Käärmanni Alfredilõ om Eesti põhisäädüsen lausõq, et Eesti riik piät tagama eesti rahvusõ ja kultuuri alalõpüsümise läbi aigõ. Põhisäädüse teksti joud' tuu mõtõq Põhisäädüse Assamblee liikmõ Kama Kaido kaudu, kiä käve Alfredi käest küsümän, midä tuu vahtsõ põhisäädüse projektist arvas. \n\nVõromaa inemiseq\nVõromaa mõtsaveleq","num_words":81,"character_repetition_ratio":0.056,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.187,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vel%C3%A1zqueze%20Diego","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Velázqueze Diego (Diego Rodríguez de Silva y Velázquez; 1599–1660) oll' Hispaania barokiao kunstnik. Tä maalõ pall'o pilte inemiisist: Hispaania kuningaperrest, tõisist tähtsist õuruuplaisist ja lihtsist inemiisist. Timä tähtsämbäs tüüs om Las Meninas (\"Hoovidaamiq\", 1656). \n\nHispaania inemiseq\nHispaania kunstniguq","num_words":36,"character_repetition_ratio":0.059,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.212,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pol%20Pot","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pol Pot (sünnüperäne nimi Saloth Sar; 1925–1998) oll' Kambodža riigimiis ja verevide khmeere päälik.\n\nKambodža inemiseq\nKambodža poliitiguq","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.015,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.23,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Hainakuu%202008","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"2008. aastaga hainakuu aigraamat.\n\n10. hainakuu päiv\n\nVõrol naas' pääle 14. Võro Folkloorifestival, miä kest' hainakuu 13. pääväni.\n\n2008\nHainakuu","num_words":15,"character_repetition_ratio":0.022,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.308,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/P%C3%B5imukuu%202008","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"2008. aastaga põimukuu aigraamat.\n\n2. põimukuu päiv \n\n Setomaal Verskan oll' 15. Seto Kuningriigi päiv.\n\n5. põimukuu päiv \n\n Setomaal Meremäel näüdäti edimäst kõrda edimäst setokeelist mängofilmi \"Taarka\".\n\n8. põimukuu päiv \n\n Karula kihlkunnan Kaikal naas' pääle kolmõpääväne Kaika suvõülikuul.\n\n2008\nPõimukuu","num_words":33,"character_repetition_ratio":0.143,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.248,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kaika%20suv%C3%B5%C3%BClikuul%202008%20Kaikal","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kaika suvõülikuul 2008 Kaikal (Karula kihlkund) peeti Kaika mäe pääl 8.-10. põimukuu pääväl. Suvõülikooli rektor oll' Jüvä Sullõv. \n\n2008. aastak oll' suvõülikooli juubõliaastak. Päält kattõkümmend aastakka oll' Kaika suvõülikuul jälq tagasi Kaika koolimaja man. 20. Kaika suvõülikuul oll' tõõlinõ juubõlisuvõülikuul. Tä oll' pidoligumb ku hariligult. Mitmõn ettekandõn kaeti tagasi kõgõ suvõülikuulõ ja võro as'a ajamisõ aoluu pääle. Vahtsõst oll' kõnõlõma pallõld mitmit võro as'a alostajit, kiä kõnõliq jo edimädsen Kaika suvõülikoolin: Kama Kaido, Kauksi Ülle, Kasagu Enn, Viselä Agu, Ojala Uuno. Arotuisist võtt' hoolõga ossa Kaalebi Ain. Mitu ettekannõt peeti ka inämb-vähämb sama teema pääle ku 20. aastakka tagasi.\n\nLisas juubõliettekandilõ kõnõldi muidoki pall'o Kaika kandist, Karula kihlkunnast ja rahvuspargist. Rahvusvaihõlist mõõdõt and' norralanõ Rangøy Øyvind, kiä uman võrokeelitsen ettekandõn võrrõl' võro ja nynorski keele kujonõmist ja täämbäst saiso. Arotusõs oll' üles nõstõt küsümine \"Midä tetäq väikeisi maakuulõga?\". Õdagu lauliq Lõkõriq, nii laulu ku tiatrit tekk' Talliina Võro Seldsi rahvas ja muidoki laulti ka üüse tulõ man. \n\nJuubõlisuvõülikooli pääkõrraldajaq olliq Karula Hoitmisõ Ütisüse rahvas, kiä kõgõlõ hääle kõrraldusõlõ lisas märgeq vällä ja teiq valmis Kaika suvõülikooli rektri avvoraha, miä tuust aost pääle andas egä aastak rektrilt rektrile edesi.\n\nVälislingiq\nTarupettäi nr 35, 2008 - Karula rahvuspargi teedüsleht. Eräle nummõr Kaika suvõülikoolis\n\nKaika suvõülikooliq","num_words":195,"character_repetition_ratio":0.086,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.189,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kaika","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kaika külä om külä Karula kihlkunnan Antsla vallan.\n\nAolugu\n\nKaika külän om olnuq kuul ja õigõusu kerik. Koolimaja ja kerik ommaq Kaika mäe pääl. \n\nKülä perrä ommaq nime saanuq võrokõisi egasuvitsõq kokkosaamisõq - Kaika suvõülikooliq. Pääle edimädse om Kaikal peet ka katõkümnes suvõülikuul. Pääle tuu tetti viil Lepistün peet ütetõistkümnes suvõülikuul kah Kaikal vallalõ.\n\nMidä kaiaq tasos\n\nIlosaq ommaq Kaika mäeq ja mõtsaq. S'oo kant jääs Karula rahvusparki. \n\nKaika mäe pääl ommaq kõrda tett koolimaja (kon koolioppust anda-iq) ja puullagonu Kaika kerik.\n\nKuulsambaq inemiseq\n\nKaikal eläs Kaika Lainõ, üts kuulsampi võrokõisi.\n\nKaeq viil\n\nKarula kihlkunna küläq\n\nKarula kihlkunna küläq\nAntsla vald","num_words":100,"character_repetition_ratio":0.082,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.185,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kaika%20kerik","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kaika kerik om õigõusu kerik Karula kihlkunnan Kaika külän. Kerik om Vürst Troitski nimeline, kiä kinke kerkolõ kelläq (11 tk.). Tedä naati ehitama 1896. aastagal ja valmis sai tä 1900. aastagal. Kerik om puust ja katõ torniga. Täämbädses pääväs om tä poolõnistõ ärq lagonu.\n\nVälislink\n\nKaika kooli- ja kerkoelost\n\nVõromaa keriguq","num_words":48,"character_repetition_ratio":0.019,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.227,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Turneri%20Joseph%20Mallord%20William","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Turneri Joseph Mallord William (Joseph Mallord William Turner, 1775-1851) oll' inglüse romantismiao maastigumaalja. Üteldäs, et timä stiil pand' alossõ impressionismilõ. \n\nInglüsmaa inemiseq\nInglüsmaa kunstniguq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.129,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.199,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Bachi%20Johann%20Sebastian","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Bachi Johann Sebastian (Johann Sebastian Bach, 1685-1750) oll' s'aksa barokiao viiesepp ja hõrilamängjä, Bachõ suguvõsa kõgõ välläpaistujamp liigõq.\n\nPall'oq pidäväq tedä kõgõ suurõmbas viiesepäs terven muusigaaoluun. Timä looming om hinnat nii süvä mõttõ, tehnilidse tävvelidsüse ku ka ilo ja mõomisõ poolõst. Tä lõi nii vaimoliidsi ku ilmaliidsi töid laulupargilõ, pillipargilõ (orkestrilõ) ku ütsikile pillele. \n\nS'aksamaa inemiseq\nS'aksamaa viiesepäq","num_words":57,"character_repetition_ratio":0.045,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.189,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Van%20Beethoveni%20Ludwig","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Van Beethoveni Ludwig (Ludwig van Beethoven, 1770-1827) oll' s'aksa viiesepp ja klavõrimängjä, üts Viini klassikist. Tedä peetäs aoluu ütes parõmpas ja mõokambas viiesepäs. \n\nS'aksamaa inemiseq\nS'aksamaa viiesepäq","num_words":26,"character_repetition_ratio":0.049,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.221,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mendelssohni%20Felix","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mendelssohni Felix (Jakob Ludwig Felix Mendelssohn Bartholdy, 1809-1847) oll' s'aksa varahadsõ romantismiao viiesepp, klavõrimängjä ja dirigent. Tä sündü juudi perren, miä ildampa läts' üle lutõriusko; tä oll' filosoofi Mendelssohni Mosesõ latsõlats'. Tä lõi sümfoonijit, kontsõrtõ, oratooriummõ, klavõri- ja kambrõmuusikat. Peräst pikkä aigu 19. aastagasaa lõpon ja 20. aastagasaa alostusõn, ku tedä muutuja muusigamaitsõ ja antisemitismi peräst es hinnataq, om timä loomingulist originaalsust jälq tunnistama ja väärtüstämä naat. S'oo ilma aigo om tä üts kõgõ populaarsõmp romantismiao viiesepp.\n\nLooming\n\nTähtsämbäq teossõq \n 1825 \"Kiilpillioktett\"\n 1826 uvõrtüür \"Suvõüü unõnägo\"\n 1830 \"Herbiide uvõrtüür\"\n 1832 \"Klavõrikontsert nr. 1\"\n 1833 \"Sümfoonia nr. 4\"\n 1837 \"Klavõrikontsert nr. 2\"\n 1842 \"Sümfoonia nr. 3\"\n 1844 \"Viiolikontsert \"\n 1846 oratoorium \"Elias\"\n\nS'aksamaa inemiseq\nS'aksamaa viiesepäq","num_words":98,"character_repetition_ratio":0.068,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.253,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Amundseni%20Roald","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Amundseni Roald Engelbregt Gravning (Roald Engelbregt Gravning Amundsen, 1872-1928) oll' norra maiõuurja. Tä juhtõ aastagil 1910-1912 edimäst Antarktiga-ekspedits'uuni, miä joud' lõunanabalõ. Tä oll' edimäne inemine, kiä joud' nii lõuna- ku põh'anabalõ. Niisamatõ oll' tä edimäne inemine, kiä sõit' läbi põh'aõdagu meretii. Tä jäi kaonus 1928.a. piimäkuun kui võtt' ossa pästmismissioonist. \n\nNorra inemiseq\nNorra maiõuurjaq","num_words":52,"character_repetition_ratio":0.092,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.241,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Fibonacci","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pisa Leonardo (u. 1170 – u. 1250), kedä tunnõtas viil nimmiga Leonardo Pisano, Leonardo Bonacci, Leonardo Fibonacci vai inämbüisi lihtält Fibonacci oll' itaalia matõmaatik, kedä mõnõq ommaq pidänüq keskao \"kõgõ inämbä anniga matõmaatikus\". \n \nS'oo ilma aigu tunnõtas Fibonaccit päämädselt katõ as'a perrä. \n India-araabia arvosüstemi laotaminõ Õuruupan, innekõkkõ 13. aastagasaa alostusõn ilmunun \"Rehkendämise raamadu\" (\"Liber Abaci\") abiga.\n Arvoq, midä kutsutas Fibonacci arvõs. Noid tä esiq vällä mõtlõ-s, a tarvit' ku näüdüst \"Liber Abacin\".\n\nElokäük \n\nLeonardo sündü Pisa liinan Itaalian. Timä essä Guglielmot kutsuti Bonaccios (\"hää loomuga\" vai \"lihtsä\"). Leonardo imä Alessandra kuuli ku poiss oll' ütsäaastaganõ. Peräst kuulmist naati Leonardot kutsma Fibonaccis (tuu nimi tulõ sõnnost filius Bonacci - Bonacci poig). \n\nGuglielmo juhat' ärri Bugian, sadaman Alžiirist hummogu puul Almohadi dünastia sultanaadin Põh'a-Aafrigan (s'oo ilma aigu Bejaian, Alžeerian). Ku Leonardo oll' poiskõnõ, käve tä sääl esäga üten, et tedä avitaq. Sääl oppõ tä tundma india-araabia arvosüstemmi. \n\nSaiõn arvo, et india-araabia süstemin rehkendämine om lihtsämp ja joudsamp ku Rooma arvõga rehkendämine, rännäs Fibonavvi Vaihõmeremaiõn, et oppi tuu ao juhtvidõ araabia matõmaatikidõ man. Leonardo joud' rändämäst tagasi 1200. a. paiku. Aastagal 1202, ku tä oll' 32 aastakka vana, ilmu timä raamat \"Liber Abaci\" (\"Abakusõ raamat\" vai \"Rehkendämise raamat\"), kohe tä oll' kirja pandnu, midä oll' opnu. Tuuga tutvust' tä india-araabia arvõ õuruuplaisilõ. \n\nLeonardost sai armastõdu küläline imperaatri Frederick II man, kinkalõ miildüväq matõmaatiga ja luudustiidüseq. 1240. a. naas' Pisa Vabariik tälle palka massma. 19. aastagasaal panti Pisan pistü Fibonacci kujo. Põrõhõlla om tuu Camposanto kalmistu õdagugaleriin.\n\n\"Liber Abaci\" \n\nRaamadun \"Liber Abaci\" tutvustas Fibonacci niinimmat indialaisi muudu (modus Indorum), midä s'oo ilma aigu kutsutas araabia arvotähis. Raamat soovit' arvõ kirotamisõs tarvitaq arvotähti 0-9 ja posits'oonilist süstemmi. Raamat näüdäs' vahtsõ arvosüstemi praktilist kassu tuvvõn näüdüssit raamadupidämisest, mõõtõ tõsõndamisõst, intresse rehkendämisest, raha vaihtamisõst ja tõisist rakõnduisist. Raamat võeti koolitõdun Õuruupan häste vasta ja tä mõot' tugõvahe mõttõluku. Kümnendsüstemi tarvitaminõ muutu egapäävätses sõski viil pall'o ildampa.\n\nRaamadun anti muuhulgan lahõndus hüpoteetilidsõ jänesside populats'ooni ideaaltingimüisin kasumisõ probleemile. Esiq põlvkundõ jänesside arvoq moodustasõq arvõ rongi, midä ildampa om kutsut Fibonacci arvõs.\n\nFibonacci arvoq \n\nFibonacci arvorongin om ega arv pääle edimäst kattõ katõ timä iin saisja arvo summa: 1, 1, 2, 3, 5, 8, 13, 21, 34, 55, 89, 144, 233 jne. Tuu arvorong oll' India matõmaatikilõ teedäq joba 6. aastagasaal. Fibonacci \"Liber Abaci\" kaudu jousõ tuu Õuruupahe.\n\nTeossõq \n\nFibonacci om kirotanuq sääntseq raamaduq.\n Liber Abaci (1202), rehkendämise raamat\n Practica Geometriae (1220), raamat geomeetriäst ja trigonomeetriäst.\n Flos (1225), Palermo Johannese vällämärgit probleeme lahõndusõq\n Liber quadratorum (\"Kruutõ raamat\"), raamat Diofantiliidsi võrrandidõ kotsilõ, pühendet imperaatrilõ Frederick II-lõ. \n Di minor guisa (ärimatõmaatigast; kaotsi lännüq)\n Kommõntaar Eukleidese \"Elemente\" X raamadu kotsilõ (kaotsi lännüq)\n\nItaalia inemiseq\nItaalia matõmaatiguq","num_words":405,"character_repetition_ratio":0.064,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.209,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pisa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pisa om liin Toskaanan, Kesk-Itaalian, Arno jõõ ja Liguuria mere veeren. Tä om Pisa provintsi pääliin. Liin om üle maailma kuulsa uma vildaku kellätorni poolõst.\n\nKuulsambaq inemiseq \n\nPisast oll' perit ja sääl tüüt' keskao üts kuulsamp Õuruupa matõmaatik Fibonacci. \n\nItaalia liinaq","num_words":41,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.191,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Hilana%20Taarka","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hilana Taarka (1856–1933) oll' seto lauluimä. Tä sündü ja elli Hilana küläh Setomaal. \n\nTimä elost om Kauksi Ülle kirotanuq näütemängo \"Taarka\", midä mängiti 2005. ja 2006. aastaga suvõl Obinitsah. 2007. a. tetti edimäne setokeeline mängofilm \"Taarka\", midä edimäst kõrda näüdäti 5. põimukuu pääväl Meremäel. \n\nTimä perrä om nime saanuq Obinitsa Taarka Perimüstiatri.\n\nVälislink \n Taarka elost\n\nSetomaa inemiseq","num_words":52,"character_repetition_ratio":0.04,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.255,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Taarka","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Taarka om:\nseto lauluimä (Hilana Taarka),\nKauksi Ülle kirotõt näütemängo päälkiri, \nHilana Taarkast tett filmi päälkiri.","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.072,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.183,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Polo%20Marco","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Polo Marco (Marco Polo, 1254-1324 vai 1325) oll' Veneetsia kaupmiis ja maiõuurja, kiä sai kuulsas ummi maailmareisega ja noidõ põh'al kirotõt raamaduga \"Il Milione\" (\"Miljon\"). Marco üten uma esä Niccolò ja lellä Maffeoga oll' üts edimäidsi õuruuplaisi, kiä siiditiid pite rännäs' Hiina ja käve Mongoli impeeriumin külän Hubilai-khaanil (Tšingis-khaani pujapujal).\n\nItaalia inemiseq\nItaalia maiõuurjaq","num_words":52,"character_repetition_ratio":0.01,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.219,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Da%20Gama%20Vasco","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Da Gama Vasco (Vasco da Gama, u. 1460 vai 1469 - 1524) oll' Portugali maiõuurja, üts kuulsampi Õuruupa maiõuurjidõ hulgan, nink edimäidsi laivo päälik, miä sõidiq Õuruupast Indiahe (ümbre Afriga). 8. hainakuu pääväl 1497 sõit' Lissabonist vällä nink joud' 20. lehekuu pääväl 1498 Kalikuti (s'oo ilma aigu Kozhikode) man Õdagu-India randa. 1499 tull' tagasi Portugalli. 1502 läts' jälq eskaadriga Indiahe, et alostaq araablaisiga võitlust ülevõimo peräst India suurõlmerel. Kolmandalõ India-reisile asot' Vasco peräst timä nimitämist India asõkuningas (1524), a sääl kuuli pia Kochin.\n\nPortugali inemiseq\nPortugali maiõuurjaq","num_words":76,"character_repetition_ratio":0.054,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.247,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Al-Horazmi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Al-Horazmi (Al-Horazmi Muhammad ibn Musa, u. 783 - u. 850) oll' pärsiä matõmaatik ja tähetiidläne. Tä oll' perit Horezmist, tüüt' Bagdadin. Timä töie ladinakeelitside tõlkidõga joud' Õdagu-Õuruupahe algõbra (lineaar- ja kruutvõrrandidõ lahõndaminõ) nink Indiast perit kümnendsüstem. Viil kirot' tä tähe- ja maatiidüsliidsi töid.\n\nPärsiä matõmaatiguq\nPärsiä tähetiidläseq","num_words":44,"character_repetition_ratio":0.055,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.205,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Horezm","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Horezm oll' aoluulinõ piirkund ja muistinõ riik Kesk-Aasian Amudarja jõõ alambjoosul. \n\nKõgõ vanõmbaq välläkaivõduq lövvüsseq ommaq perit neoliitikumist, Kelteminari kultuuri aost (IV-III a.t. i.m.a.). Pronksiaost (II a.t. lõpust i.m.a.) om alalõ hoitunu nessütüssüstem. 7. aastagasaal i.m.a. tekkü Horezmin tugõva riigimuudu kõrraldõt sõalinõ hõimoliit.\n\nKuulsambaq inemiseq \n\nHorezmist oll' perit matõmaatik ja tähetiidläne al-Horazmi. \n\nVanaq Aasia riigiq\nUsbekistan\nTürkmenistan","num_words":56,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.193,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Magalh%C3%A3esi%20Fern%C3%A3o","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Magalhãesi Fernão (Fernão de Magalhães, 1480 - 1521) oll' Portugali maiõuurja ja meresõitja. Tä oll' edimäne, kiä sõit' Õuruupast õdagu tsihin Aasiahe.\n\nPortugali inemiseq\nPortugali maiõuurjaq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.126,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.229,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kolumbus%C3%B5%20Christoph","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kolumbusõ Christoph (itaalia keelen Cristoforo Colombo, hispaania keelen Cristóbal Colónja, portugali keelen Cristóvão Colombo, 1451-1506) oll' Itaalia meresõitja, kolonisiirjä ja maiõuurja, kink reisega üle Atlandi suurõmere joud' õuruuplaisini lajembalt tiidmine, et õdagupuulkeräl ommaq olõman Ameeriga maisõmaaq.\n\nItaalia inemiseq\nItaalia maiõuurjaq","num_words":39,"character_repetition_ratio":0.076,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.17,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Hillary%20Edmund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hillary Edmund (Sir Edmund Percival Hillary, 1919-2008) oll' Vahtsõ Meremaa mägironija. Üten šerpa Norgay Tenzingiga olliq nääq 29. lehekuu pääväl 1953 edimädseq inemiseq, kiä jovviq Džomolungma tippu. Nä võtiq ossa ütsändäst Briti Džomolungmal-käügist, midä juhtõ Hunti John.\n\nVahtsõ Meremaa inemiseq\nVahtsõ Meremaa mägironijaq","num_words":40,"character_repetition_ratio":0.125,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.21,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Cartier%27%20Jacques","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Cartier' Jacques (Jacques Cartier, 1491-1557) oll' prantsusõ meresõitja ja maiõuurja, kiä kuulut' Kanada Prantsusmaa umas. Tä oll' edimäne, kiä kand' kaardi pääle Saint Lawrence'i lahõ ja Saint Lawrence'i jõõ perveq, nink nimit' tuud maad \"Kanadas\", niguq tuud kutsiq Stadaconan (Quebec City) ja Hochelagan (Montreali saar) elänüq irokeesiq.\n\nPrantsusmaa inemiseq\nPrantsusmaa maiõuurjaq","num_words":50,"character_repetition_ratio":0.088,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.215,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kong%20Fuzi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kong Fuzi (Kǒng Fūzǐ; 孔夫子) [khung fu tsõ] 'Oppaja Kong' (võro ja eesti keelen ka Konfutsius, ladina keelen Confucius) vai Kongzi (孔子, 'Filosuuf Kong') (551–479 i.m.a.) oll' Vana-Hiina poliitik ja filosuuf. Timä oppus, midä nimitedäs konfutsianismis, om läbi aoluu olnuq väega mõokas Hiinan ja tuu naabrimail ni taal om suurt mõjjo ka parhilla, esiqeränis Taiwanil.\n\nKonfutsius sündü Hiinan Lu riigin (parhillanõ Shandong) 551 i.m.a. (Keväjä ja sügüse (Chunqiu) aostul) õkva Songi riigist paenu ülembä perren. Vanõmbaq kuuliq ärq, ku poiskõnõ oll' kolmõaastaganõ, ni tä kasvi kehvä elo pääl, a oll' väega opmishimolinõ.\n\nNimeq \n\n\"Fuzi\" tähendäs 'oppaja'. Kong Fuzi'd kutsutas nii selle, et Hiinan peetä-s sündsäs oppaja nimitämist ristinimme piten. Nimme \"Kongzi\" pruugitas Taiwanil. Kõgõ edimält oll' Kong Fuzi nimi Kǒng Qiū [khung tsjhõu] (孔丘).\n\nHiina filosoofiq\nHiina inemiseq\nVana-Hiina","num_words":127,"character_repetition_ratio":0.011,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.231,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Cort%C3%A9si%20Hern%C3%A1n","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Cortési Hernán (Hernán Cortés de Monroy y Pizarro, 1485 - 1547) oll' Hispaania maiõuurja ja konkistador, kiä alost' 16. aastagasaa alostusõn Asteegi riigi vallutamist Kastiilia kuninga ja Pühä Rooma imperaatri Charles V nimel. Hernán kuulu Hispaania kolonisiirjide edimäste põlvkunda, kiä naksiq Ameerikat kolonisiirmä.\n\nHispaania inemiseq\nHispaania maiõuurjaq","num_words":43,"character_repetition_ratio":0.085,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.189,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Drake%27i%20Francis","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Drake'i Francis (Francis Drake, 1491-1557) oll' inglüse meresõitja. 1581 lei kuninganna Elizabeth I tä rüütlis. Tä oll' Inglüse laivastigu tähtsüselt tõnõ juht lahingun Hispaania armaada vasta 1588. a. ni allu õnnõ Howardi Charles'ilõ ja kuningannalõ. Tä kuuli düsenteeriähe pääle summa lännüt pääleminekit San Juanilõ Puerto Ricon 1595. a.\n\nInglüsmaa inemiseq\nInglüsmaa meresõitjaq","num_words":48,"character_repetition_ratio":0.032,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.228,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ptolemaios%C3%B5%20Klaudios","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ptolemaiosõ Klaudios (kreeka keelen Κλαύδιος Πτολεμαίος, u. 83–161) oll' Vana-Kreeka tähetiidläne, astroluug, matõmaatik ja maatiidläne, kiä tüüt' Egüptüsen.\n\nVanakreeka matõmaatiguq\nVanakreeka tähetiidläseq\nVanakreeka maatiidläseq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.14,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.177,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pascali%20Blaise","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pascali Blaise (Blaise Pascal, 1623 - 1662) oll' prantsusõ matõmaatik, füüsik ja filosuuf.\n\nPrantsusmaa inemiseq\nPrantsusmaa matõmaatiguq\nPrantsusmaa füüsiguq\nPrantsusmaa filosoofiq","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.169,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.199,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Lobat%C5%A1evski%20Nikolai","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lobatševski Nikolai (Nikolai Ivanovitš Lobatševski, 1792-1856) oll' vinne matõmaatik, Lobatševski geomeetriä luuja, haridus- ja rahvavalgustustegeläne. Inglüse matõmaatik Cliffordi William om tedä nimitänüq \"geomeetriä Kopernikus\".\n\nVinnemaa inemiseq\nVinnemaa matõmaatiguq","num_words":27,"character_repetition_ratio":0.087,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.176,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kopernigu%20Miko%C5%82aj","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kopernigu Mikołaj (Mikołaj Kopernik vai Nicolaus Copernicus, 1473-1543) oll' edimäne tähetiidläne, kiä sõnast' tiidüslidselt heliotsentrilidse (pääväkeskse) kosmoloogia ja tuuga nihut' Maa kõgõkogo keskpaigast ärq. Timä epohhiloonut raamatut De revolutionibus orbium coelestium (Taivasfääre püürdlemisest) peetäs sakõstõ s'ooilmaaigsõ tähetiidüse alossõpandjas.\n\nPoola tähetiidläseq","num_words":39,"character_repetition_ratio":0.011,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.165,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pythagoras","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pythagoras Samosõlt (kreeka keelen Ὁ Πυθαγόρας ὁ Σάμιος, sündünüq 580 ja 572 vaihõl i.m.a., koolnuq 500 ja 490 vaihõl i.m.a.) oll' Vana-Kreeka matõmaatik ja filosuuf nink pütagoorlusõs kutsut usuliikmisõ põh'andaja. Pall'oq pidäväq tedä suurõs matõmaatikus, müstikus ja tiidläses, saman ku tõsõq jälq ommaq timä saavutusõq matõmaatigan ja filosoofian kahtlusõ ala säädnüq. Herodotos om tedä kutsnuq \"kõgõ võimõkambas filosoofis kreeklaisi hulgan\". \n\nKõgõ inämb tundas tedä Pythagorasõ teoremi perrä, miä om timä perrä nime saanuq. Pythagoras ja timä opilasõq usksõvaq, et kõik om köüdet matõmaatikaga, et arvoq om kõgõ ülemb tõtõ nink et matõmaatiga abiga om võimalik kõkkõ ette arvata ja mõõta. Iamblichusõ sõnno perrä ollõv Pythagoras ütelnüq, et \"arv om kõiki kujodõ ja ideede valitsõja nink jumalidõ ja deemonidõ põhjus\".\n\nTä oll' edimäne inemine, kiä kuts' hinnäst filosoofis, tarkusõ armastajas. Kahjos om Pythagorasõst väega veidüq teedäq, s'ollõ et timä kirotusõq olõ-iq alalõ püsünüq. Pall'o saavotusõq, midä peetäs timä ummis, võivaq tegligult ollaq timä sõpro vai opilaisi umaq.\n\nVanakreeka matõmaatiguq\nVanakreeka filosoofiq","num_words":156,"character_repetition_ratio":0.059,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.192,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kohila%20vald","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kohila vald om vald Rapla maakunna põh'ajaon. Valla keskusõs om Kohila allõv. Valla suurus om 230,2 km² ni 2015. aastaga vahtsõaastakuu 1. pääväl elli Kohila vallan 7270 inemist.\n\nKohila vallan om Kohila allõv, alõviguq Aespa, Prillimäe ja Hagõri ni 21 küllä.\n\nVälislink\n\nKohila valla kodoleht\n\nKohila vald\nRapla maakund\nEesti vallaq","num_words":46,"character_repetition_ratio":0.127,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.24,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Veleq%20Wrightiq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Veleq Wrighti Orville (Orville Wright, 1871-1948) ja Wilbur (Wilbur Wright, 1867-1912) olliq kats ameeriklast, kiä märgeq vällä ja ehitiq valmis kõgõ edimädse linnuki, miä linnas', nink teiq tuuga 17. joulukuu pääväl 1903 edimädse linnu.\n\nLätteq\n\nAmeeriga Ütisriike inemiseq\nAmeeriga Ütisriike vällälöüdjäq","num_words":37,"character_repetition_ratio":0.108,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.255,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Linnuk","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Linnuk vai aeroplaan om õhost rassõmb siiboga õhon lindamisõ riist, mink siiväq ommaq kere suhtõn paigal. Linnukiq võivaq ollaq väega esiqsugutsõ suurusõ ja kujoga. Näid pruugitas inemiisi vidämises, kaupo vidämises, sõa pidämises ja muus.\n\nAolugu \n\nEdimädse linnuki, minkaga linnata sai, ehitiväq ameeriklasõq veleq Wrightiq 1903. aastagal.\n\nKaeq viil \n Lauglinnuk\n\nLätteq\n\nLinnundus\nTekniga","num_words":51,"character_repetition_ratio":0.016,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.186,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Lauglinnuk","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lauglinnuk om linnuk, miä päämädselt om mõtõld moodorilda lindamisõs, hariligult täl moodorit olõki-iq. Lauglindaminõ käü hariligult nii, et määnegi moodoriga linnuk tõmbas lauglinnugi (kon inemine vai inemiseq pääl istusõq) trossi otsan õhko, lask sõs tuu vallalõ ja tuu sõs laugõlõs piloodi juhtmisõ peri aigopite allapoolõ. \n\nLinnundus","num_words":46,"character_repetition_ratio":0.018,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.168,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Lauglindamin%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lauglindaminõ om lauglinnukiga lindaminõ, kas sõs lõbo peräst vai tõisiga võiki. Lauglindamisõn peetäs võistluisi, muuhulgan maailmameistrivõistluisi.\n\nLauglindamisõga saa tegeldä ka Võromaal - Laheda vallan Ridalin.\n\nVälislink\n\nRidali linnuklubi kodoleht\n\nLinnundus\nSport","num_words":30,"character_repetition_ratio":0.046,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.147,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Gutenbergi%20Johannes","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Gutenbergi Johannnes (Johannes Gensfleisch zur Laden zum Gutenberg, u. 1400-1468) oll' s'aksa kullassepp ja trükli, kedä peetäs edimädses õuruuplasõs, kiä võtt' tarvitusõlõ liikjidõ tähtiga trükmise umbõs 1439. a. nink kiä märke vällä mekaanilidsõ trükmise.\n\nS'aksamaa inemiseq\nS'aksamaa vällälöüdjäq","num_words":36,"character_repetition_ratio":0.014,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.217,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Gatesi%20Bill","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Gatesi Bill (William Henry Gates III, sündünüq 1955) om ameeriga ärimiis, rikkusõ poolõst (2008 saisoga) kolmas inemine maailman nink üten Alleni Pauliga luud tarkvaravirma Microsoft päämiis. Microsoftin om tä tüütänüq tekevjuhi ja päätarkvaraarkitekti kotusõ pääl nink tä om inemine, kinkal om kõgõ inämb Microsofti aktsjit. Tä om kirotanuq mitmit raamatit.\n\nVälislink \n\n Gatesi Billist Microsofti kodolehe pääl\n\nAmeeriga Ütisriike inemiseq\nAmeeriga Ütisriike ärimeheq\nInformaatiga","num_words":61,"character_repetition_ratio":0.074,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.176,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kaika%20suv%C3%B5%C3%BClikuul%201990%20Loosil","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kaika suvõülikuul 1990 Loosil peeti Vahtsõliina kihlkunnan Loosi koolimaja man. Mõttõtalossin proomiti selges kõnõldaq võro liikmisõ lähämbit ja kavvõmbit tsihte. Arotõdi, kuimuudu saa võro keeli kõnõldaq armastusõst. Tutvustõdi Võromaalt peri kirändüsinemiisi.\n\nKaika suvõülikooliq","num_words":32,"character_repetition_ratio":0.044,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.149,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Archimedes","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Archimedes (kreeka keelen Ἀρχιμήδης, u. 287 i.m.a. – u. 212 i.m.a) oll' Vana-Kreeka matõmaatik, füüsik, insinör, vällälöüdjä ja tähetiidläne. Kuigi timä elost om veidüq teedäq, peetäs tedä vana ao ütes suurõmbas tiidläses. Füüsigan om timä saavotuisi hulgan hüdrostaatiga ja staatiga põhjandaminõ nink kangi põhimõttõ seletämine. Tä ehit' vahtsit massinit, nigu näütüses piiramismassinaq ja kruvipump, midä kutsutas timä nimega. Miiq aigsõq testiq ommaq näüdänüq, et Archimedes mõtõl' vällä massinit, minkaga sai pääletulõvit laivo vii sisest vällä nõsta ja piiglide ria abiga laivo palama pandaq.\n\nArchimedest peetäs vanaao kõgõ suurõmbas ja kõiki aigõ ütes suurõmbas matõmaatikus. Tä and' meetodi parabooli kaarõ ala jäävä pinna suurusõ rehkendämises lõpmalda ria summana nink rehkend' uma ao kotsilõ väega täpsehe pii. Tä mõtõl' vällä spiraali, miä kand timä nimme, nink löüd' valõmiq püürdpindõ mahtõ rehkendämises. \n\nArchimedes sai hukka Sürakuusa piiramisõ aigu, kui Rooma sõamiis tä ärq tapp', kuigi oll' annõt käsk tedä mitte puttu. Cicero ollõv käünüq Archimedese havva pääl, mink pääl oll' olnuq kerä tsilindri sisen. Archimedes oll' tõõstanuq, et kerä maht ja pinna suurus om kats kolmandat jako timä ümbre olõva tsilindri umast (tollõ põhjo kah arvõhõ võttõn) ja pidi tuud umas kõgõ tähtsämbäs matõmaatilidsõs saavotusõs. \n\nArchimedese matõmaatilidsõq kirotusõq olõ-s vanal aol nii tunnõtuq ku timä vällälöüdüseq. Aleksandria matõmaatiguq loivaq ja tsitiirseväq tedä, a edimädse tävvelidse kompilats'ooni tekk' viil Miletose Isidor (u. 530 m.a.p.). Eutociusõ 6. aastagasaal kirotõt Archimedese töie kommõntaariq teiq nuuq tüüq edimäst kõrda lajõmbalõ hulgalõ lugõjilõ kättesaadavas.\n\nÜtlemiisi \n\n Ankõ mullõ kotus kohe tukõq ja kangiga liiguta ma terve ilma paigast.\n\nVanakreeka matõmaatiguq\nVanakreeka vällälöüdjäq\nVanakreeka füüsiguq","num_words":250,"character_repetition_ratio":0.058,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.184,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Darwini%20Charles","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Darwini Charles (Charles Robert Darwin, 1809-1882) oll' inglüse luudusõuurja, kiä mõtõl' vällä niinimmat evoluts'ooniteooria, miä ütles, et kõik lihiq ommaq ao kestel vällä arõnõnuq ütitsist iinkäüjist luudusligu valigu tulõmusõl. Fakt, et evoluts'uun toimus, võeti tiidläisi puult ja lajembaltki umas joba Charlesi eloaol. Timä luudusligu valigu teooriat naati evoluts'ooni pääpõhjussõs pidämä 1930. aastagil nink täämpädsel pääväl om tuu muudsa evoluts'ooniteooria alossõs.\n\nInglüsmaa inemiseq\nInglüsmaa bioloogiq\nInglüsmaa geoloogiq","num_words":64,"character_repetition_ratio":0.095,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.181,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Edisoni%20Thomas","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Edisoni Thomas (Thomas Alva Edison, 1847-1931) oll' ameeriga vällälöüdjä ja ärimiis, kiä mõtõl' vällä pall'oq riistaq, miä ommaq s'ood ilmaello kõvva mõotanuq, muuhulgan fonograafi ja pikä eloiäga praktilidsõ eelektripirni. \n\nEdison om üts kõgõ viläkamp vällälöüdjä kõgõn ilman, timä käen om 1093 USA patenti nink pääle tuu viil pall'o patente Ütiskuningriigin, Prantsusmaal ja S'aksamaal. Tä om vällä märknüq pall'o asjo telekommunikats'oonin, tuu tulõ tuust, et tä alost' umma karjääri telegraafiopõraadori ammõtin. Edison lõi edimädse eelektrijaama, miä naas' vuulu andma elämiisile, ärele ja vabrikilõ - tuu oll' muudsa ilma jaos väega suur samm edesi. Timä edimäne eelektrijaam oll' Manhattani saarõ pääl New Yorgin.\n\nAmeeriga Ütisriike inemiseq\nAmeeriga Ütisriike vällälöüdjäq","num_words":104,"character_repetition_ratio":0.056,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.194,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/V%C3%A4ll%C3%A4l%C3%B6%C3%BCdj%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vällälöüdjä om inemine, kiä luu vai märk vällä vahtsõ kasuligu as'a, metodi vai kujo. Vällälöüdjide tugõmisõs om vällä mõtõld patente süstem, miä and näile kimmäs aos piiradu monopoli näide vällämärgitüisi asjo pääle, miä ommaq küländ vahtsõq, mitteilmseq ja kasuliguq.\n\nVällälöüdjäq","num_words":40,"character_repetition_ratio":0.018,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.17,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Einsteini%20Albert","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Einsteini Albert (Albert Einstein, 1879-1955) oll' füüsik, kiä sündü S'aksamaal ja kedä om peet 20. aastagasaa ütes suurõmbas tiidläses. Tä om kuulsas saanuq uma relatiivsusteooriaga, muuhulgan valõmiga E = mc 2. 1921. a. sai tä Nobeli füüsigapreemiä \"tiinide iist teoreetilidsen füüsikan, innekõkkõ fotoefekti löüdmise iist.\"\n\nS'aksamaa inemiseq\nS'aksamaa füüsiguq\nAmeeriga Ütisriike inemiseq\nAmeeriga Ütisriike füüsiguq\nNobeli preemiä saajaq","num_words":53,"character_repetition_ratio":0.074,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.21,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Fordi%20Henry","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Fordi Henry (Henry Ford, 1863-1947) oll' ameeriga ärimiis ja vällälöüdjä, Ford Motor Company asotaja nink konveiermetodi juurutaja masstuutmisõn.\n\nAmeeriga Ütisriike inemiseq\nAmeeriga Ütisriike ärimeheq\nAmeeriga Ütisriike vällälöüdjäq","num_words":26,"character_repetition_ratio":0.173,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.179,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Galilei%20Galileo","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Galilei Galileo (Galileo Galilei, 1564-1642) oll' itaalia tähetiidläne, füüsik, matõmaatik ja filosuuf, kinkal oll' tähtsä osa tiidüslidsen revoluts'oonin. Tä ehit' parõmba teleskoobi, ku nuuq seeni olliq olnuq, uurõ tuuga taivast ja oll' Kopernigu oppusõ puuldaja.\n\nÜtlemiisi \n\n“Filosoofia [t.t. füüsiga] om kirja pant s'oon suurõn raamadun — ma piä silmän kõgõkoko —, miä kõikaig sais meile kaemisõs vallalõ, a timäst saa-iq arvo saiaq, ku olõ-iq inne opnuq arvo saama keelest ja lugõma tähti, minga tä om kirja pant. Tä om kirotõt matõmaatiga keelen ja timä täheq ommaq kolmnukaq, tsõõriq ja tõsõq geomeetrilidseq kujondiq, minkalda om inemisel võimalda arvo saiaq timä ütestki sõnast; noidõlda roidõldas pümmen labürindin.” (Il Saggiatore, 1623)\n\nItaalia inemiseq\nItaalia tähetiidläseq\nItaalia füüsiguq","num_words":110,"character_repetition_ratio":0.048,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.208,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kir%C3%A4nik","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kiränik om inemine, kiä luu kirätöid, tege tuud loomingulidsõlt ja häste. Kiräniguq võivaq kirotaq esiq stiilen, nii või kõnõldaq luulõtajist, proosakiränigest, näütekiränigest ja tõisist. Kiränigu tüü tulõmus om kirändüs.\n\nKirändüs","num_words":30,"character_repetition_ratio":0.018,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.164,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Luul%C3%B5taja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Luulõtaja om kiränik, kiä kirotas luulõt.\n\nKaeq viil\n\nKiränik\nProosakiränik\nNäütekiränik\n\nLuulõq","num_words":12,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.167,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Proosakir%C3%A4nik","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Proosakiränik om kiränik, kiä kirotas proosat.\n\nKaeq viil\n\nKiränik\nLuulõtaja\nNäütekiränik\n\nProosa","num_words":12,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.165,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/N%C3%A4%C3%BCtekir%C3%A4nik","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Näütekiränik om kiränik, kiä kirotas näütemänge.\n\nKaeq viil\n\nKiränik\nProosakiränik\nluulõtaja\n\nNäütekirändüs","num_words":12,"character_repetition_ratio":0.02,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.15,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Alighieri%20Dante","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Alighieri Dante (Dante Alighieri, 1265-1321) oll' Firenzest perit itaalia luulõtaja. Timä põhitüüd \"Divina Commedia\" (\"Jumalik komöödia\") peetäs kõgõ parõmbas itaalia keelen kirotõdus kirändüsteossõs ja maailmakirändüse meistritüüs. \n\nDantet, Petrarcat ja Boccacciot peetäs kolmõs kõgõ parõmbas itaalia kiränigus. Dantet om kutsut viil itaalia keele esäs. Timä edimädse eloluu kirot' Boccaccio Giovanni (1313-1375), kiä pand' tuu päälkiräs \"Trattatello in laude di Dante\".\n\nItaalia inemiseq\nItaalia luulõtajaq\nItaalia poliitiguq","num_words":63,"character_repetition_ratio":0.087,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.205,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Aristoteles","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Aristoteles (kreeka keelen Ἀριστοτέλης, 384 i.m.a. – 322 i.m.a) oll' Vana-Kreeka filosuuf ja opõtlanõ, Platoni opilanõ ja Aleksandri Suurõ oppaja. Tä kirot' töid füüsikast, metafüüsikast, poeesiäst, tiatrist, muusikast, loogikast, retoorikast, poliitikast, valitsõmisõst, eetikast, bioloogiast ja zooloogiast.\n\nVanakreeka filosoofiq","num_words":35,"character_repetition_ratio":0.025,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.208,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Aristophanes","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Aristophanes (kreeka keelen Ἀριστοφάνης, u. 456 i.m.a. – u. 386 i.m.a) oll' Vana-Kreeka näütekiränik, kiä kirot' komöödijit. Tedä om kutsut komöödia esäs. Täämbädseniq ommaq alalõ hoitunuq ütśtõist näütemängo.\n\nVanakreeka näütekiräniguq","num_words":27,"character_repetition_ratio":0.07,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.229,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vana-Kreeka","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vana-Kreeka vai Antiik-Kreeka vai Muistidsõ-Kreeka all mõtõldas aigo Kreeka aoluun, miä kest' umbõs aastagast 1100 i.m.a. kuni aastagani 146 i.m.a., ku ruumlasõq vallutivaq Kreeka pääle Korintosõ tapõlust. Vana-Kreeka kultuur pand' alossõ õdagumaitsõlõ tsivilisats'oonilõ. Tol oll' suur mõjo Rooma impeeriumilõ, miä kand' tuu elemente lakja pall'odõhe Õuruupa kantõhe. Vana-Kreeka kultuur omm kõvva mõotanu kiili, poliitikat, kooliharidust, filosoofiat, tiidüst ja kunsti, muuhulgan andnu toukõ renessansi tekkümises Õdagu-Õuruupan.\n\nVana-Kreeka","num_words":64,"character_repetition_ratio":0.069,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.191,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Diogenes","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Diogenes (Διογένης) om kreeka nimi, midä ommaq kandnuq mitmõq silmäpaistvaq inemiseq:\nDiogenes Sinopest (404-323 i.m.a.), filosuuf\nLaertiosõ Diogenes (3. aastagasada), filosoofiaaoluulanõ","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.011,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.225,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Diogenes%20Sinopest","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Diogenes Sinopest (kreeka keelen Διογένης ὁ Σινωπεύς, u. 412 i.m.a. – 323 i.m.a) oll' Vana-Kreeka filosuuf küünikide kuulkunnast. Timä elo ütsikas'aq ommaq miiqni joudnuvaq anõkdootõ kujol, midä esiqeränis või löüdäq Laertiosõ Diogenese raamadust \"Tähtside filosuufõ eloq ja arvamisõq\". \n\nDiogenes sündü Sinope liinan, miä s'oo ilma aigu om Türgin. Tä aeti säält vällä nink tä kolisi Ateenahe, kon täst sai Antisthenese opilanõ, kiä esiq oll' olnuq Sokratese opilanõ. Diogenes elli ku ker'us Ateena uulitsa pääl ja pidi suurt vaesust vuurusõs. Maja asõmõl ollõv tä elänü suurõn tönnin nink päävätsel aol ollõv tä uma latõrnaga hulknu tänävit pite kuulutõn, et ots' ausat inemist, a lövvä-iq joht. Lõpos asot' tä elämä Korintosõlõ, kon elli iks niisama tagasihoitligult. \n \n\nVanakreeka filosoofiq","num_words":113,"character_repetition_ratio":0.015,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.205,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Herodotos","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Herodotos (kreeka keelen Ἡρόδοτος Ἁλικαρνᾱσσεύς, u. 484 i.m.a. – u. 425 i.m.a) oll' Vana-Kreeka aoluulanõ, kedä õdagumaa kultuurin peetäs aoluutiidüse esäs.\n\nVanakreeka aoluulasõq","num_words":20,"character_repetition_ratio":0.047,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.246,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Hippokrates","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hippokrates (kreeka keelen Ἱπποκράτης, u. 460 i.m.a. – u. 370 i.m.a) oll' Vana-Kreeka tohtri, üts kõgõ välläpaistvamb tegeläne meditsiini aoluun. Suuri tiinide ja meditsiinikuulkunna luumisõ iist peetäs tedä arstitiidüse esäs. Timä kuulkund mõot' Vana-Kreeka meditsiini niipall'o, et tuust sai umaette distsipliin ja tohtõrdamisõst sai umaette ammõt. \n\nVanakreeka tohtriq","num_words":45,"character_repetition_ratio":0.105,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.21,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Homeros","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Homeros (kreeka keelen Ὅμηρος, u. 8. aastagasada i.m.a.) oll' Vana-Kreeka laulik, eepoisi \"Ilias\" ja \"Odüsseia\" luuja.\n\nKaeq viil \n \"Ilias\"\n \"Odüsseia\"\n\nVanakreeka luulõtajaq","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.024,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.27,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Platon","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Platon (kreeka keelen Πλάτων, u. 424-423 i.m.a. - u. 348–347 i.m.a.) oll' Vana-Kreeka filosuuf, kiä üten uma oppaja Sokratese ja opilasõ Aristotelesega pand' alossõ õdagumaa filosoofialõ. Platon oll' viil matõmaatik, kirot' filosoofiliidsi katõkõnnit ja tekk' Ateenahe Akadeemia, miä oll' edimäne korgõmba haridusõ asotus õdagumaiõn. \n\nVanakreeka filosoofiq","num_words":43,"character_repetition_ratio":0.026,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.24,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Sokrates","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sokrates (kreeka keelen Σωκράτης, u. 469-470 i.m.a. - 399 i.m.a.) oll' Vana-Kreeka filosuuf, õdagumaa filosoofia üts alossõpandja. Tä esiq es kirotaq filosoofiliidsi tekste. Tiidmiseq timä elost ja filosoofiast ommaq perit timä opilaisi, innekõkkõ Platoni kirotuisist. \n\nVanakreeka filosoofiq","num_words":34,"character_repetition_ratio":0.046,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.229,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Elea%20Zenon","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Elea Zenon vai Zenon Eleast (, u. 490 i.m.a. - u. 430 i.m.a.) oll' inne Sokratest elänü Vana-Kreeka filosuuf, kiä oll' perit Lõuna-Itaaliast Elea liinast ja kuulu Parmenidese luud Elea kuulkunda. Aristoteles om kutsnu tedä dialektiga vällämärkjäs ja Russelli Bertrand om pidänüq tedä muudsa loogiga alossõpandjas. Kõgõ inämb teedäs tedä timänimeliidsi vastaossuisi perrä. \n\nVanakreeka filosoofiq","num_words":51,"character_repetition_ratio":0.01,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.208,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Citiumi%20Zenon","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Citiumi Zenon vai Zenon Citiumist (, u. 334 i.m.a. - u. 262 i.m.a.) oll' Vana-Kreeka filosuuf, kiä oll' perit Citiumi liinast Küprüselt. Tä oll' stoikidõ filosoofiakuulkunna luuja nink opas' Ateenan filosoofiat umbõs aastagas 300 i.m.a. \n\nVanakreeka filosoofiq","num_words":32,"character_repetition_ratio":0.036,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.268,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vana-Rooma","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vana-Rooma oll' tsivilisats'uun, miä kasvi vällä väikost põlluharijidõ kogokunnast Apenniini puulsaarõl 10. aastagasaal i.m.a. Tuust sai aoluu üts suurõmbit ilmariike, mink maaq olliq ümbre Vaihõmere. \n\nRooma tsivilisats'uun muutu monarhiast oligarhilidsõs vabariigis ja tuust autokraatlidsõs impeeriumis. Vallutuisi ja assimiliirmisega naas' Rooma riik dominiirmä Õdagu-Õuruupat.\n\nRooma impeerium lagosi ärq 5. aastagasaal m.a.p.\n\nVana-Rooma","num_words":49,"character_repetition_ratio":0.065,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.174,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vana-Eg%C3%BCpt%C3%BCs","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vana-Egüptüs oll' muistinõ tsivilisats'uun Põh'a-Afriga hummogujaon Niilusõ jõõ alambjoosul, sääl, kon s'oo ilma aigo om Egüptüse riik. Vana-Egüptüse aoluku loetas 3150. aastagast i.m.a., ku Alamb- ja Ülemb-Egüptüs lätsiq üte vaarao võimo ala, nink tuu kest' kolm aastagatuhandat. Tuun aoluun olliq rahulidsõq aoq, midä kutsutas kuningriiges, nink suhtõlidsõlt segätseq aoq, midä kutsutas vaihõpäälitsis aes. Peräst viimädse kuningriigi, midä kutsuti Vahtsõs Kuningriigis, lõppu naas' Vana-Egüptüse tsivilisats'uun aigopite häädümä nink Egüptüst naksiq vallutama võõramaalasõq. Vaaraodõ val'tsus lõppi ammõtlidsõlt 31. aastagal i.m.a., ku Rooma Impeerium vallut' Egüptüse ja tekk' tuust uma provindsi.\n\nKae viil\n Ramses II\n\nVana-Egüptüs","num_words":91,"character_repetition_ratio":0.085,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.192,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tsivilisats%27uun","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tsivilisats'uun om inemiisi ütiskund üten näide kultuuriga. Tuu sõna tulõ ladinakeelitsest sõnast civis, miä tähendäs liinainemist. Et ütiskunda nimitädäq tsivilisats'oonis, piät sääl osaq inemiseq elämä liinon, piät olõma põllumajandus, piät olõma tiidläisi vai mõtlõjit nink inemiisi, kiä valitsõsõq suurõmbat jako tõisist, piät olõma kiri, usk, kunst ja raha.\n\nÜtiskund","num_words":49,"character_repetition_ratio":0.044,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.167,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vergilius","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vergilius (Publius Vergilius Maro, 70 i.m.a. - 19 i.m.a.) oll' Vana-Rooma luulõtaja. Timä kõgõ tähtsämb teos om eepos \"Aeneis\". \n\nVergilius, Ovidius ja Horatius ommaq tuntuq ku kolm kõgõ tähtsämbät Vana-Rooma luulõtajat, kiäq ladina keelen kirotivaq. \n\nVana-Rooma luulõtajaq","num_words":34,"character_repetition_ratio":0.155,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.237,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Berlinsi%20Jesaja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Berlinsi Jesaja (, , 1909-1997) oll' Lätist perit inglüse filosuuf, üts tähtsämb 20. aastagasaa liberaalnõ mõtlõja. Tä sündü Riian juudi perren, mõnda aigu elli Vinnemaal ja 1921. aastagast Inglüsmaal. \n\nLäti inemiseq\nInglüsmaa inemiseq\nInglüsmaa filosoofiq","num_words":30,"character_repetition_ratio":0.097,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.241,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Cervantese%20Miguel","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Cervantese Miguel (Miguel de Cervantes Saavedra, 1547-1616) oll' hispaania romaanikiränik, luulõtaja nink näütekiränik. Timä kõgõ tähtsämb teos om \"Don Quijote\", midä peetäs edimädses modernses romaanis nink ütes parõmbas romaanis, miä om kunagi kirotõt. Cervantes om pall'o mõotanuq hispaania kiilt.\n\nHispaania inemiseq\nHispaania proosakiräniguq\nHispaania luulõtajaq\nHispaania näütekiräniguq","num_words":46,"character_repetition_ratio":0.076,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.176,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Descartes%27i%20Ren%C3%A9","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Descartes'i René (prantsusõ keelen René Descartes, ladina keelen Renatus Cartesius; 1596–1650) oll' prantsusõ filosuuf, matõmaatik ja kiränik. Tedä om kutsut muudsa filosoofia esäs. Matõmaatikan lõi tä analüütilidse geomeetriä. \n\nPrantsusmaa inemiseq\nPrantsusmaa filosoofiq\nPrantsusmaa matõmaatiguq\nPrantsusmaa kiräniguq","num_words":35,"character_repetition_ratio":0.1,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.175,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Hugo%20Victor","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hugo Victor (Victor Hugo, 1802-1885) oll' prantsusõ romaanikiränik, luulõtaja, näütekiränik, esseist, kunstnik ja inemiseõiguisi aktivist. Tä oll' kõgõ tähtsämb prantsusõ romantik. Ku Prantsusmaal hinnatas tedä innekõkkõ ku luulõtajat ja näütekiränikku, sõs välänpuul Prantsusmaad tunnõtas tedä inämb romaanõ perrä. \n\nPrantsusmaa inemiseq\nPrantsusmaa proosakiräniguq\nPrantsusmaa luulõtajaq\nPrantsusmaa näütekiräniguq","num_words":45,"character_repetition_ratio":0.135,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.166,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Moli%C3%A8re","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Molière (Jean-Baptiste Poquelin, 1622-1673) oll' prantsusõ näütekiränik ja näütelejä, kedä peetäs õdagumaiõ ütes kõgõ suurõmbas komöödiameistris. \n\nPrantsusmaa inemiseq\nPrantsusmaa näütekiräniguq","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.075,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.19,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Montesquieu%20Charles","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Montesquieu Charles (Charles-Louis de Secondat, baron de La Brède et de Montesquieu, 1689-1755) oll' prantsusõ poliitilinõ mõtlõja (filosuuf), kiä elli valgustusaol. Tä om kuulsa võimõ lahonpidämise teooria luumisõ poolõst, midä s'oo ilma aigu peetäs esiq hindäst mõistõtavas ja miä om sisse kirotõt pall'odõ riike põhisäädüisihe üle ilma. Tä võtt' tarvitusõlõ mõistõq feodalism ja Bütsandsi Impeerium.\n\nPrantsusmaa inemiseq\nPrantsusmaa filosoofiq","num_words":58,"character_repetition_ratio":0.027,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.188,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Voltaire","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Voltaire (François-Marie Arouet, 1694-1778) oll' prantsusõ valgustusao filosuuf, kiränik, esseist, deist. Tä kaits' kodanikuvabahuisi, muuhulgan usuvabahust ja kauplõmisvabahust. Voltaire oll' viläkas kiränik, kiä kirot' egasugutsit kirätöid: näütemänge, luulõt, romaanõ, esseid, aoluuliidsi ja tiidüsliidsi töid, üle 20 000 kirä nink inämb ku 2000 raamatut ja pamfletti. \n\nPrantsusmaa inemiseq\nPrantsusmaa filosoofiq\nPrantsusmaa kiräniguq","num_words":47,"character_repetition_ratio":0.037,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.21,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Assisi%20Franciscus","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Assisi Franciscus vai Franciscus Assisist (Giovanni Francesco Bernardone, 1181 vai 1182 - 1226) oll' itaalia usumiis, katoliikligu Frantsiskaani ordo luuja. \n\nFranciscus om eläjide, tsirkõ, luudusõ ja Itaalia kaitsõpühälik. \n\nItaalia inemiseq\nItaalia usumiheq\nKatoligu pühäliguq","num_words":30,"character_repetition_ratio":0.059,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.212,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Goethe%20Johann%20Wolfgang","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Goethe Johann Wolfgang (Johann Wolfgang von Goethe, 1749-1832) oll' s'aksa kiränik. Tä om kirotanuq luulõt, näütemänge, romaanõ, teoloogiliidsi, humanistliidsi ja tiidüsliidsi töid. Timä kõgõ tähtsämb teos om katõjaolinõ näütemäng \"Faust\".\n\nElokäük\n\nGoethe oll' säädüseoppusõ doktori poig ja sai koton egäsugumadsõ koolitusõ. Aastil 1765-1768 oppõ tä Leipzigi korgõnkoolin ja 1770-1771 Strasbourgi korgõkoolin õigustiidüst. Vaihõpääl oll' tä Frankfurdin, kon parasi tõbõst. Päält opmist naas' tä tüüle ahukaadi ammõtin Frankfurdin.\n \nKu Goethe oppõ Strasbourgin, sai tä tutvas Herderi Johann Gottfriediga, liitü tormi ja tungi nimelidse liikmisõga ja sai pia taa juhis.\n \nAastagal 1775 kuts' Saksi-Weimari hertsok Augusti Karl Goethe Weimari huuv'kunda, kon tuu tiinse korgidõ ammõdikotussidõ pääl pikkä aigo. Aastagal 1782 nõst' hertsok Goethe ülembärahva saisustõ. \n\nAastgil 1786-1788 sõit' Goethe ringi Itaalian. Aastagal 1794 sai Goethe tutvas Schilleri Friedrichiga, kiä naas' elämä Weimarin. Weimarist sai tähtsä s'aksa kultuurielo keskus, selle et Schiller tõmmas' liina mitmit s'aksa kirämiihi, luulõtajit ja mõttõtiidläisi. \n\nAastagal 1806 lät's Goethe paari Vupliusõ Christianega, kinka elli kuun jo aastagast 1788 ja kinka täl oll' poig. Christiane kuuli aastagal 1816 ja poig 1830 aastagal. \n\nGoethe elo viimäsist aastist om kõnõlnuq timä sekretär Eckermanni Johann Peter uman raamatun \"Jutuajamisõq Goethega\". \n\nS'aksamaa inemiseq\nS'aksamaa luulõtajaq\nS'aksamaa proosakiräniguq\nS'aksamaa näütekiräniguq","num_words":185,"character_repetition_ratio":0.042,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.217,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kanti%20Immanuel","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kanti Immanuel (Immanuel Kant, 1724-1804) oll' s'aksa filosuuf, kiä elli preisi liinan Königsbergin (s'oo ilma aigu Vinnemaa liin Kaliningrad). Tedä peetäs muudsa Õuruupa ja illadsõ valgustusao ütes mõokambas mõtlõjas. \n\nS'aksamaa inemiseq\nS'aksamaa filosoofiq","num_words":32,"character_repetition_ratio":0.016,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.215,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Marxi%20Karl","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Marxi Karl (Karl Marx, 1818-1883) oll' juudi peritollo S'aksa filosuuf, majandustiidläne, sotsioluug, revoluts'onäär ja kommunist. Üten Engelsi Friedrichiga mõtõl' tä vällä marksismi.\n\nS'aksamaa inemiseq\nS'aksamaa filosoofiq","num_words":25,"character_repetition_ratio":0.019,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.219,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Lutheri%20Martin","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lutheri Martin (Martin Luther, 1483-1546) oll' s'aksa muuk, teoluug ja ülikooliprohvõsri. Timä saisukotussist sai alostusõ protõstantlinõ reformats'uun.\n\nKaeq viil \n Reformats'uun\n\nLutheri Martin ilokirändüsen \n Hurda Jakob, \"Üts päiv Dr. Martin Lutheruse elost\", ilmunuq: Tarto Kalender 1875, Tarto Kalender 1876, \"Looja ees\" (2005).\n\n Martin Luther – Eine Bibliographie\n\nS'aksamaa inemiseq\nS'aksamaa usumiheq","num_words":45,"character_repetition_ratio":0.105,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.256,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Muuk","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Muuk vain munk om miis, kiä eläs religioossõn askeetlusõn, kas sõs ütsindä vai tõisi samameelitside inemiisiga, ollõn füüsilidselt kuigivõrra lahon inemiisist, kinkal olõ-iq samma tsihti. Muugaq ommaq olnuq joba väega vanast aost mitmin kultuurõn.\n\nKaeq viil \n Nunn\n\nUsk","num_words":38,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.178,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Russelli%20Bertrand","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Russelli Bertrand (Bertrand Arthur William Russell, 1872-1970) oll' Briti filosuuf, aoluulanõ, loogik ja matõmaatik. Tä sündü ja kasvi üles Walesin, a elli suurõmba jao umast elost Inglüsmaal. \n\nTä oll' üts kõvõmbit säsüpommi ja Vietnami sõa vastatsit kõgõn ilman. \n\n1950. aastagal sai Russell Nobeli kirändüspreemiä. \n\nWalesi inemiseq\nInglüsmaa inemiseq\nÜtiskuningriigi filosoofiq\nÜtiskuningriigi loogiguq\nNobeli preemiä saajaq","num_words":53,"character_repetition_ratio":0.048,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.201,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Smithi%20Adam","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Smithi Adam (Adam Smith, 1723-1790) oll' soti filosuuf ja majandustiidläne. Tä oll' soti valgustusao üts tähtsämb tegeläne ja pand' alossõ s'ooilmaaigsõlõ majandustiidüsele.\n\nSotimaa inemiseq\nSoti filosoofiq\nSoti majandustiidläseq","num_words":27,"character_repetition_ratio":0.09,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.2,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vindl%C3%A4seq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vindläseq om hummoguslaavi rahvus, kiä eläs inämbähe Vinnemaal ja naabririigen. Vindläseq kõnõlõsõq vinne kiilt.\nVindläseq kujosiq umaette rahvas 14.-15. aastagasaal vanavinne põh'apoolitsõst harost ni tsipa ildampa segähüq soomõ-ugrilaisiga.\nVindläisi om ilmamaal 137 mill'onat, Vinnemaal eläs 115 889 000 vindläst (2002). 2011. aastaga rahvalugõmisõ perrä oll' Eestin vindläisi 326 235 inemist (25,2%).\n\nRahvaq","num_words":42,"character_repetition_ratio":0.022,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.257,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ateena","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ateena om Kreeka pääliin nink kõgõ suurõmb liin. Tä om ka maailma üts vanõmbit liino, mink kirjapant aolugu om üle 3000 aastaga pikk.\n\nAolugu\n\nAteena liina edimäne säädüseandja oll´ Drakon 7. aastagasaal inne mi aigu. Ildamba tei Drakoni kõvaq säädüseq ümbre Solon, kink vahtsõndusõ avitiq kehvembät rahvast. Soloni ümbrekõrralduisi peetäs demokraatia algusõs Õdagu-Õuruupan. \n\nPääliinaq\nKreeka liinaq","num_words":54,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.185,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Bagdad","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Bagdad om Iraagi pääliin nink kõgõ suurõmb liin.\n\nIraagi liinaq\nAasia riike pääliinaq\nPääliinaq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.158,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Bangkok","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Bangkok om Tai pääliin.\n\nTai liinaq\nAasia riike pääliinaq\nPääliinaq","num_words":10,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.164,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Peking","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Peking (hiina keelen 北京, pinyin: Běijīng) om Hiina Rahvavabariigi pääliin. Peking om Põh'a-Hiinan. \n\nHiina\nAasia riike pääliinaq\nHiina liinaq","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.199,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Berliin","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Berliin om S'aksamaa pääliin ja riigi kõgõ suurõmb liin. Sääl eläs 3,5 milľonit inemist. Berliin om suurusõ poolõst tõnõ liin Euruupa Liidon. Berliin om Hummogu-S'aksamaal, Kesk-Euruupa tasamaal, umbõs 70 kilomiitret Poola piirist õdagu poolõ. Berliin om jaet 12 liinajaos. Liina suurus om 892 km².\n\nPääliinaq\nS'aksamaa liinaq","num_words":43,"character_repetition_ratio":0.05,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.218,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Buenos%20Aires","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Buenos Aires om Argentina pääliin.\n\nArgentina liinaq\nLõunõ-Ameeriga riike pääliinaq\nPääliinaq","num_words":11,"character_repetition_ratio":0.024,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.14,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kairo","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kairo om Egüptüse pääliin nink kõgõ suurõmb liin Põh'a-Afrikan ja araabiamaiõn.\n\nEgüptüse liinaq\nAfriga riike pääliinaq\nPääliinaq","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.155,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Istanbul","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Istanbul (innembide viil Byzantion ja Konstantinopolis) om Türgü kõgõ suurõmb liin ja maailma suurusõ poolõst neläs liin.\n\nTürgü liinaq","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.163,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Jeruusalemm","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Jeruusalemm om Iisraeli pääliin.\n\nIisraeli liinaq\nAasia riike pääliinaq\nPääliinaq","num_words":10,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.136,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Madrid","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Madriid om Hispaania pääliin ja kõgõ suurõmb liin.\n\nPääliinaq\nHispaania liinaq","num_words":11,"character_repetition_ratio":0.029,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.154,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Manila","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Manila om Filipiine pääliin.\n\nFilipiine liinaq\nAasia riike pääliinaq\nPääliinaq","num_words":10,"character_repetition_ratio":0.029,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.141,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Meka","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Meka om liin Saudi Araabian. Meka om muslimidõ jaos pühä liin.\n\nSaudi Araabia liinaq\nMuhamediusk","num_words":15,"character_repetition_ratio":0.092,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.177,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mumbai","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mumbai (innembide Bombay) om India osariigi Maharashtra pääliin ja India rahanduspääliin. Uma 13-mill'onalidsõ elänike arvoga om tä India kõgõ suurõmb liin ja maailma suurusõ poolõst tõnõ liin.\n\nIndia liinaq","num_words":29,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.179,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/M%C3%A9xico","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"México om Mehhigo pääliin.\n\nMehhigo liinaq\nPõh'a-Ameeriga riike pääliinaq\nPääliinaq","num_words":10,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.157,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Puiga%20P%C3%B5hikuul","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Puiga Põhikuul om kuul Võromaa Rõugõ kihlkunnah. Puiga Põhikuul om Puiga külän Võro vallan. 2008\/2009 opiaastal opp 137 opilast.\n\nKaeq viil\nVõromaa kooliq\n\nRõugõ kihlkunna kooliq","num_words":24,"character_repetition_ratio":0.142,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.236,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vilust%C3%B5%20P%C3%B5hikuul","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vilustõ Põhikuul um kuul Võromaal Räpinä kihlkunnah Veriora vallah Vilustõ küläh. 2008. a. opis 132 last ja tüütäs 18 oppajat.\n\nKaeq viil\nVõromaa kooliq\n\nRäpinä kihlkunna kooliq","num_words":24,"character_repetition_ratio":0.083,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.232,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/S%C3%BCk%C3%BCskuu%202008","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"2008. aastaga süküskuu aigraamat.\n\n11. süküskuu päiv\nHarjomaalõ Vändra-Rapla tii viirde panti üles Vana-Harjomaa piirisilt. Sildi pääl om kiri \"Vana-Harjumaa \/ Vana Järvakandi vald\".\n\n23. süküskuu päiv\n\nEesti president Ilvese Toomas Hendrik alost' visiiti Ameeriga Ütisriikehe, et võtta ossa ÜRO Pääassamblee 63. istungjärgost.\n\n2008\nSüküskuu","num_words":39,"character_repetition_ratio":0.045,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.228,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Rehekuu%202008","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"2008. aastaga rehekuu aigraamat.\n\n1. rehekuu päiv\n\nVõromaal Ihamaru külän Otsa talon tetti vallalõ mälehtüskivi Marga Heinrichilõ.\n\n28. rehekuu päiv\n\nVõromaal Lindoran peeti Lindora laata. \n\n2008\nRehekuu","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.134,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.241,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/M%C3%A4rtekuu%202008","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"2008. aastaga märtekuu aigraamat.\n\n1. märtekuu päiv\n\nVilländin matõti Võromaalt Karula kihlkunnast Lüllemäe lähkült peri keriguopõtaja, kirä- ja riigimehe Lattiku Jaani ja timä naasõ Alice’i põrmuq ümbre Villändi vanna surnuaida.\n\n5. märtekuu päiv\n\nAmeeriga Ütisriigen valiti vahtsõs presidendis Obama Barack.\n\n2008\nMärtekuu\n\nbr:2008#Du","num_words":39,"character_repetition_ratio":0.052,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.217,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kap%C3%B5ra","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kapõra om külä Vahtsõliina kihlkunnan Võro vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Vahtsõliina valda, 1991–1997 Meremäe valda.\n\nVahtsõliina om Kapõrast 6 km. \n\nKapõran om illos koolimaja, vanastõ oll' puut ja kängsepp.\n\nLätteq \n\nVahtsõliina kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":38,"character_repetition_ratio":0.127,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.223,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/New%20York","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"New York om Ameeriga Ütisriike kõgõ suurõmb liin. Tä om ilmamaa üts kõgõ tähtsämb äri-, rahandus-, kultuuri- ja meelelahotuskeskus.\n\nAmeeriga Ütisriike liinaq","num_words":22,"character_repetition_ratio":0.134,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.184,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pariis","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pariis ( kullõq) om Prantsusmaa pääliin nink kõgõ suurõmb liin. Tä om Seine'i jõõ veeren Põh'a-Prantsusmaal. Linn om jagatuq 20-s liinaosas, mink olõ-õi nimme, ainult nummõr. Aastaniq 310 oll liina nimes Lutetia (pr k Lutèce).\n\nPrantsusmaa liinaq\nÕuruupa pääliinaq\nPääliinaq","num_words":38,"character_repetition_ratio":0.03,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.219,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Rio%20de%20Janeiro","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Rio de Janeiro om Brasiilia suurusõ poolõst tõnõ liin pääle São Paulot. Tä oll' Brasiilia pääliin piaaigu kats aastagasata: 1763-1822, ku tuu oll' Portugali koloonia, nink 1822-1960, ku Brasiilia oll' hindäperi riik. Aastagil 1808-1821 oll' Rio de Janeiro Portugali impeeriumi pääliin.\n\nBrasiilia liinaq","num_words":40,"character_repetition_ratio":0.078,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.267,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Rooma","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Rooma om Itaalia pääliin nink kõgõ suurõmb liin.\n\nPääliinaq\nItaalia liinaq","num_words":11,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.162,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/S%C5%8Ful","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sŏul om Lõunõ-Korea pääliin nink kõgõ suurõmb liin.\n\nLõunõ-Korea liinaq\nAasia riike pääliinaq\nPääliinaq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.064,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.165,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Shanghai","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Shanghai om Hiina liin. Elänikke arvo poolõst om tä Hiinan tõnõ pääle Pekingit.\n\nHiina liinaq","num_words":15,"character_repetition_ratio":0.024,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.183,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Peterburk","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Peterburk (vinne keeli Sankt Peterburg) om Vinnemaa liin, suurusõ poolõst tõnõ liin riigin. Tä om Neeva jõõ ja Soomõ lahe veeren. Innembide om tä kandnu viil nimmi Petrograd (1914–1924) ja Leningrad (1924–1991). Aastagil 1713–1728 ja 1732–1918 oll' Peterburi Vinne impeeriumi pääliin.\n\nLiina lask' 1703. a. ehitäq vinne keisri Piitre I. Timä perrä om liinalõ nimi kah saanuq.\n\nVinnemaa liinaq","num_words":54,"character_repetition_ratio":0.021,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.298,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Teheran","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Teheran om Iraani pääliin nink kõgõ suurõmb liin.\n\nIraani liinaq\nAasia riike pääliinaq\nPääliinaq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.156,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tokio","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tokio (ka: Tokyo; jaapani keelen 東京 'hummogupääliin', vana nimega Edo (江戸)) om Jaapani pääliin ja kõgõ suurõmb liin. Üten ummi naabriprefektuurõga om taa kõgõ suurõmb liiinastu maailman. \n\nFormaalsõlt olõ-õi Tokio liin. Tokio liin (東京市, Tōkyō-shi) oll' taa aastatil 1889–1943. Sis panti taa kokko Tokio prefektuuriga. Inneskidse Tokio liina ala pääl om parhilla 23 eräpiirkunda (特別区), minkast egälütel om uma liinapää ja liinaga samaq õigusõq.\n\n23 eräpiirkunnan eläs kokko päält 9 mill'oni inemise. Pindala om kokko 622 km². Tokio nime all võidas silmän pitäq ka Suur-Tokiot, kon eläs päält 30 mill'oni inemise.\n\nJaapan\npääliinaq\nJaapani liinaq\nAasia riike pääliinaq","num_words":92,"character_repetition_ratio":0.079,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.228,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Viin","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Viin om Austria pääliin nink kõgõ suurõmb liin.\n\nPääliinaq\nAustria liinaq","num_words":11,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.164,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Washington","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Washington om Ameeriga Ütisriike pääliin.\n\nAmeeriga Ütisriike liinaq\nPõh'a-Ameeriga riike pääliinaq\nPääliinaq","num_words":12,"character_repetition_ratio":0.18,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.138,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ilmameri","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ilmameri vai maailmameri om suurimerri vii kogo, miä üten kihin katt 70,8% Maa pinnast. \n\nIlmamere hulka ei kuuluq järveq. Näütüses Kaspia meri, nimest huulmada, olõ-iq ilmamere osa. Küll aga om ilmamere osas Õdagumeri.\n\nIlmamerd jaotõdas kokkoleppelidselt neläs (harvõmb viies) suurõsmeres. Kinmähe ommaq suurõqmereq Atlandi, India, Vaiknõ suurmeri ja Põh'a-Iämeri, mõnikõrd loetas suurõsmeres viil ka Lõunõ-Iämerd.\n\nMaatiidüs","num_words":55,"character_repetition_ratio":0.033,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.192,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Suurmeri","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Suurmeri vai ookõan om suur sooladsõ vii kogo, miä jääs maisõmaiõ vaihhõlõ. Suurõqmereq kokko moodustasõq ilmamere. Suurõqmereq katva maakerä pinnast üle 70%. \n\nHariligult jaetas ilmameri neläs suurõsmeres:\n Vaiknõ suurmeri,\n Atlandi suurmeri,\n India suurmeri ja\n Põh'a-Iämeri.\nViiendäs suurõsmeres või lukõq Lõunõ-Iämere - Atlandi, India ja Vaiksõ suurõmere ossi, miä jääväq Antarktisõ lähkohe. \n\nViikogoq","num_words":50,"character_repetition_ratio":0.071,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.19,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Atlandi%20suurmeri","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Atlandi suurmeri om suurusõ poolõst tõnõ suurmeri peräst Vaiksõt suurtmerd. \n\nAtlandi suurmeri","num_words":12,"character_repetition_ratio":0.188,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.149,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vaikn%C3%B5%20suurmeri","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vaiknõ suurmeri vai Tasalik suurmeri om kõgõ suurõmb suurmeri. \n\nVaiknõ suurmeri","num_words":11,"character_repetition_ratio":0.197,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.163,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/India%20suurmeri","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"India suurmeri om suurusõ poolõst kolmas suurmeri peräst Vaiksõt suurtmerd ja Atlandi suurtmerd. \n\nIndia suurmeri","num_words":15,"character_repetition_ratio":0.135,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.15,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/P%C3%B5h%27a-I%C3%A4meri","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Põh'a-Iämeri om kõgõ vähämb suurmeri. Tä om põh'anaba ümbre. \n\nPõh'a-Iämeri","num_words":10,"character_repetition_ratio":0.091,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.24,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/L%C3%B5un%C3%B5-I%C3%A4meri","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lõunõ-Iämeri om suurmeri, kohe kuulussõq ilmamere kõgõ lõunõpoolidsõmbaq viiq - nuuq, miä jääväq 60. lõunõlakjuskraadist lõunõpoolõ. Mitte kõik ei piäq Lõunõ-Iämerd umaette suurõsmeres. \n\nLõunõ-Iämeri","num_words":22,"character_repetition_ratio":0.052,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.18,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Meri","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Meri om suur sooladsõ vii kogo, miä putus kokko ilmamerega. Mõnikõrd kutsutas meres mõnd suurõmbat järve (nt. Araali meri).\n\nMõistatuisi mere kotsilõ\nSuur katla ilma kaasõta? (Meri. Põlva kihlkund, 1890.)\n\nLätteq \n\nViikogoq","num_words":31,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.229,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/%C3%95dagumeri","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Õdagumeri om Atlandi suurõmere sisemeri, miä piiras Eestit põh'a ja õdagu puult. Tõsõq riigiq Õdagumere ümbre ommaq Läti, Leedu, Poola, S'aksamaa, Taani, Roodsi, Soomõ nink Vinnemaa.\n\nKaeq viil \n Viro meri\n\nÕdagumeri","num_words":31,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.208,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vaih%C3%B5meri","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vaihõmeri om meri Õuruupa (Vaihõmerest põh'a puul), Aasia (hummogu puul) ja Afriga (lõunõ puul) vaihõl. Läbi Gibraltari väinä putus tä kokko Atlandi suurõmerega. \n\nVaihõmeri","num_words":24,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.202,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/P%C3%B5h%27ameri","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Põh'ameri om meri Õuruupa maisõmaa ja Suurbritannia saarõ vaihhõl. Tä kuulus Atlandi suurõmere veeremerri hulka.\n\nPõh'ameri","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.163,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Jaanip%C3%A4iv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Jaanipäiv om 24. piimäkuu (jaanikuu) pääväl. \n\nJaanipäiv om kõgõ suurõmb suvinõ pühä. Ilma tulõ tegemiseldä ei saaq jaanipäivä pitäq. Tuli kaits kur'a silmä iist, and rammu ja puhastas halvast.\n \nJaanituld om õks tettü kongi korgõmba kotussõ pääl. Tuu om tuuperäst nii olnuq, et tulõ kuma kaits põllu- ja kar'amaid. Kõik tulliq tulõ mano. Ku kiäki es tulõq, sõs toolõ arvati õnnõtus tulõvat.\n\nInemiseq ja ka eläjäq saivaq Jaanipäävä krandsi päähä. Taa kommõq om lätläisilt üle võet. Muialpuul Eestin säänest kommõt ei teedäq.\n\nJaanipääväl tüüd es tetäq - käüti kerikun, surnuaian ja kaüti külän sugulaisi kaeman. Esiki laatu om peetü.\n\nVõro rahvakallendri","num_words":99,"character_repetition_ratio":0.015,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.204,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Rahmani%20Jan","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Rahmani Jan (Jan Rahman) om sündünüq 30.07.1975 Võrol. Opnu Loosi 8-klassilidsõn koolin (1982-1990), Võro I keskkoolin (1990-1993) ja vähä aigu ka Tarto Ülikoolin aokirändüst (aastil 1993-2004). Tä om olnuq Tarto Nuuri Autoridõ Kuundisõn ja Võro Seldsin VKKF. Kõrraldanuq egäsugutsit võro keele ja kultuuri üritüisi (Kaika suvõülikooliq jm).\n\nKirotanuq (inämbüisi võrokeelitsit) luulõtuisi, näütemänge, arvustuisi ja niisama aolehejutukõisi. Võro kiilde pandnuq luulõtuisi (Laaksoneni Heli, Krulli Hasso) ja draamat (Shakespeare'i \"Suvõüü unõnäo\" käsitüüliisi stseene). Kirotanuq laulõ ja laulusõnno ansamblilõ Ummamuudu (\"Kõnõtraat\", \"A mille\", \"Kloostrivein\", \"Mis uudist\", \"Ummamuudu liin\"), Tuksami Jaagulõ (\"Uni\") ja ansamblilõ Viie pääle (\"Uni\", \"Kuionu puu\", \"Puu palas\", \"Üü\" jt). \n\nMaailma edimädsel võrokeelitsel laulupidol \"Uma Pido\" lauliq kooriq mitund Jani tekste pääle kirotõdut laulu: \"Kõnõtraat\", \"Kuionu puu\", \"Puupää rock'n'roll\", \"Perräjäänüq\" (teksti autor ka Ilvese Aapo).\n\nRaamaduq\n Luulõtuisi kogo \"Vasõst Vas’k\" (Eesti Kostabi $elts, Tarto 1997)\n Luulõtuisi ja tõlkidõ kogo \"Maapuupäiv\" (üten Laaksoneni Heliga) (Sammakko ja Võro Selts VKKF, Võro-Turu 2000, Sammakko, Turu 2005 (kõrdustrükk)).\n Luulõkogomik ja CD \"Viie pääle\" (üten Contra, Ilvese Aapo, Pulga Jaani ja Ruitlasõ Olaviga) (Väiku välläandja, Võro 2005).\n Latsiraamat \"Vävvä\" (Võro 2005).\n\nLuulõtuisi, juttõ, arvustuisi jms avaldanuq aolehin Töörahva Elu, Võrumaa Teataja, Koit, Viruskundra, Uma Leht, Sirp, Postimees, Eesti Päevaleht, aokir'on Vikerkaar, Tuli & Savu, Täheke, Teater. Muusika. Kino. Juttõ ja luulõtuisi om ilmunu ka kogomigõn \"Hea raamat\" (NAK, Tarto 1998), \"Emajõe kondor\" (NAK, Tarto 2002), \"Sano, tuuli\" (Helsinki 2002). Luulõtuisi om avaldõt Võro-Seto tähtraamatin. Laulu \"Kõnõtraat\" sõnno ommaq avaldanuq pall’oq lauluraamaduq.\n\nÜtiskundlinõ tegevüs \n Jan om Võro Seldsi VKKF juhatusõ liigõq. Aastagil 2001-2006 oll' tä seldsi juhatusõ edemiis.\n\nVõromaa inemiseq\nvõro luulõtajaq\nvõro kiräniguq","num_words":243,"character_repetition_ratio":0.048,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.256,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Niilus","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Niilus om jõgi Afrikan. Tä om pikkusõ poolõst tõõnõ jõgi maailmah (päält Amazonast). Innembide peeti kavva aigo Niilust maailma kõgõ pikembäs jõõs.\n\nAfriga jõõq","num_words":24,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.181,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tai","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tai Kuningriik vai Taimaa (tai keelen Ratcha Anachak Thai) om riik Lõunahummogu-Aasian, Indo-Hiina puulsaarõl. Taist lõunahe jääseq Tai laht ja Malaisia, hummoguhe Kambodža ja Laos ni õdaguhe Andamani laht ja Myanmar.\n\nKooniq 11. lehekuu pääväni 1949. kand' maa nimme Siiam. Sõna thai (ไทย) tähendäs tai keelen 'vaba'. Sama sõna tähendäs ka tai rahvast. Tuuperäst pruuk osa elänigest, innekõgõ suur hiina veidembüs, inneskist nimme \"Siiam\". \n\nKing : Rama X\n\nTai olõ-i kunagi olnuq ütegi Õuruupa maa valitsõmisõ alonõ.\n\nTai om populaarnõ turismimaa.\n\nAolugu \nParhilladsõ Tai riigi juurõq küünüseq aastagal 1238 luudu Sukhothai kuningriigini ja päält tuu nõrgõmbasjäämist sündünü Ayutthaya riigini. Tai om ainugõnõ Lõunahummogu-Aasia maa, miä mõist' hindä ärq hoitaq õdagumaiõ valitsusõ ala sadamast. Tuu läts' õnnõs teno katõ Tai, tuul aol Siiami kuninga Mongkuti (1851–1868) ja Chulalongkorni (1868–1910) ettenägeligulõ ja targalõ välispoliitikalõ 19. aastagasaa lõpun ja 20. aastagasaa alostusõn, kuiki Tai kaot' sis osa ummi maid Prantsusõ Indohiinalõ ja Suurbritannialõ.\n\nPoliitiga \nTai om põhisäädüsline kuningriik. Kuiki poliitiline võim om pääministri käen, om kuning rahva siän väega korgõhe hinnat ja avvostõt ni om mitmit kõrdo lahendanuq tõsitsit poliitiliidsi häti ja kriise.\n\nLuudus \n\nTai om troopilinõ maa. Lõunajago om kõgõ kuum ja rõssõ, a põh'apoolitsidõ korgõmbidõ mäki pääl või talvõl mõnikõrd esiki külmäkraatõ ollaq.\n\nValitsõmisjaotus \nTai om jaet 76 maakunnas (changwat) ja viies maakunnarühmäs. Egä maakunna nimi tulõ timä pääliinast.\n\nMajandus \nTai om arõnõja tüüstüsega maa. Tai majandus om Indoneesiä perän Lõunahummogu-Aasian suurusõ poolõst tõõnõ. Umbõs 60% tailaisist tüütäs põllomajandusõn. Tähtsäq tüüstüsharoq ommaq elektrooniga, puutriosaq ja autoq. Tai raha om baat.\n\nRahvastik \nKolm neländikku Tai rahvast ommaq taiq. Umbõs 12% tailaisist ommaq hiina juuriga, a suur jago naist ommaq sulanuq kokko taidõga. Kolmas suurõmb rahvarühm ommaq malailasõq, umbõs 2,3% rahvast, kiä eläseq inämbüisi maa lõunajaon.\n\nKultuur \n\nTäämbädse päävä meediäkultuurist läbiimbunun Tain avvostõdas iks edesi vanno kombit, kuningat, munkõ ja riigiusko theravada-budismi, midä peetäs ütiskunna tugisambis.\n\nKaeq viil \n Maailma maaq\n\nVälislingiq \n\nTai\nAasia maaq","num_words":299,"character_repetition_ratio":0.031,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.2,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ecser","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ecser [ätšär] om vald ja allõv Ungarin Pesti maakunnan Budapestist lõunahummogu puul.\n\nGallõrii\n\nUngari vallaq","num_words":15,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.173,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ontario","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ontario om Kanada provints. Tä luudi 1867. a. nink timä keskus om Toronto.\n\nOntario provints om Suurist Järvist nelä (Ülembjärv, Huroni, Erie ja Ontario järv) vaihhõl, timä nimi tulõ noist kõgõ vähämbä (Ontario järve) nimest. Ontarios kutsiq tuud järve sääl veeren elänüq hurooniq. Näide keelen tähendäs ontare järve ja ontario või tähendäq suurt järve. \n\n1851. a. panti ütele väikolõ vallalõ põrõhõlladsõ Stoney Creeki lähkoh kah nimes Ontario. Ku 16 aastakka ildampa valiti provindsilõ ammõtlinõ nimi, pidiväq vallainemiseq vahtsõ nime löüdmä. Nääq võtiq tuus Winona, tuu om nimi, midä paigapäälidseq siuuq sagõhõhe panniq ummilõ edimäidsile tütrile. \n\nKanada","num_words":93,"character_repetition_ratio":0.009,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.2,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Quebec","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Quebec om Kanada provints.\n\nQuebeci nimest \n\nKu Cartier' Jacques rännäs' 1535. a. St. Lawrence'i jõkõ pite allapoolõ jousõ tä ütte paika, kon jõgi lätt ahtambas. Säält löüd' tä külä, midä irokeesiq kutsiq Stadaconas. Ao minnen kattõ tuu külä ärq ja kotust naati kutsma Quebecqkis. Algonkini, krii ja mikmaki keelin tähendäs kepek jõõkitsust vai kotust, kon jõgi lätt kitsambas. \n\n1603. a. kästi tõsõl prantsusõ maiõuurjal Champlaini Samuelil luvvaq mõnõq asundusõq Põh'a-Ameerikan. 1608. a. lõi tä üten 28 mihega külä tuu paiga lähkon, kon Stadacona oll' olnuq. Champlain pand' küläle nimes Quebeci asundus. Tuust sai edimäne Prantsusõ asundus Põh'a-Ameerikan, miä jäi püsümä. Tuud nimme tarvitõdi külä kotsilõ inämb ku 150 aastakka. Peräst 7-aastagast sõta (1756-1763) and' Prantsusmaa umaq kolooniaq Ütiskuningriigilõ. 1774. a. Briti statuut suurõnd' asundusõ piire. Õigõq pia pagõsiq sinnäq Ameeriga revoluts'ooni iist tuhandõq lojalistiq. 1791. a. otsust' Briti val'tsus jälq piiriq ümbre tetäq ja lõi Alamb-Kanada (miä oll' päämädselt prantsuskiilne) ja Ülemb-Kanada (miä oll' päämädselt inglüskiilne). 1841. a. pantiq nuuq maaq kokko Kanada provindsis. 1867. a., ku luudi Kanada Dominjon, luudi ka vahtsõnõ Quebeci provints. \n\nKanada","num_words":166,"character_repetition_ratio":0.055,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.234,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Manitoba","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Manitoba om Kanada provints.\n\nManitoba nimest \n\nWinnipegist põh'aõdagu poolõ om järv, miä lätt keskpaigan kitsambas (lakjust vähämb ku kilomiitri). Ku järve lainõq joudvaq randa, tegeväq nääq vasta vallaliidsi kivve lüvven ummamuudu hellü. Põlisrahvaq usõvaq, et tuu om suurõ trummi helü, midä lööse Suur Vaim Manitou. Tuuperäst kutsiq kriiq järve Manito-Wapow nink odžibvaq Manito-Ba. Mõlõmbaq tähendäseq \"Suurõ Vaimu kitsuisi\". Ku Õuruupa kolonistiq jousõvaq sinnäqkanti, naksivaq nääq järve kutsma Manitoba järves. 1870. a. luud provints sai uma nime järve perrä.\n\nKanada","num_words":78,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.188,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Yukon","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Yukon om ala Kanadan.\n\nYukoni nimest \n\nYukon om nime saanuq tuu piirkunna kõgõ suurõmba jõõ perrä. Jõgi om nime saanuq gvitšinikeelidse sõna juko perrä, miä tähendäs \"suurt jõkõ\".\n\nKanada","num_words":29,"character_repetition_ratio":0.079,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.203,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Nunavut","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Nunavut om ala Kanadan. Tuu luudi 1. mahlakuu pääväl 1999. a. Inne tuud oll' tuu maa Põh'aõdagu territooriummõ osa. \n\nKu vahtsõnõ territoorium luudi, oll' pall'o vaiõlust, kost piiriq minemä pidänüq. Kanada inukkõ kogo pallõl' keskval'tsusõl jakaq Põh'aõdagu territooriumiq hummogu ja õdagujaos. Õdagupoolidsõ jao nimes jäi Põh'aõdagu territooriumiq. Hummogupoolinõ jago om inukkõ maa (80% elänikest inukiq) ja tuu nimes sai Nunavut, miä tähendäs \"miiq maad\" inuktitutin. \n\nKanada","num_words":63,"character_repetition_ratio":0.113,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.21,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/P%C3%B5h%27a%C3%B5dagu%20alaq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Põh'aõdagu alaq vai Põh'aõdagu territooriumiq om ala Kanadan.\n\nPõh'aõdagu allo nimest \n\nKuigi Põh'aõdagu allo piiriq ja inglüskeeline nimi om mito kõrda muutunuq, ommaq inukiq tuud maad kõikaig kutsnuq Nunassiaq (\"illos' maa\") nink deneq ommaq tuud kutsnuq Denedeh (\"inemiisi maa\"). Suur jago Põh'aõdagu allost oll' innembide suurõ piirkunna osa, midä kutsuti karusnahakauplõmiskompanii Hudson's Bay Company edimädse juhi prints Ruperti perrä Ruperti maas. Ruperti maa küündü Põh'a-Quebecist ja Ontariost Lõuna-Albertani. Tuu oll' Kanada karusnahakaubandusõ keskus. 1870. a. sai Ruperti maa Kanada osas ja tedä naati kutsma Põh'aõdagu allos. Järgmäidsil aastakümnil jaeti tuust suurõq tüküq ärq, et luvvaq Manitoba, Saskatchewan, Alberta ja Yukon, nink 1905. a. nimitediq perräjäänüq maa Põh'aõdagu allos. Allo piire perämäne muutminõ oll' 1999, ku hummogujaost sai Nunavut. \n\nKanada","num_words":116,"character_repetition_ratio":0.084,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.2,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Alberta","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Alberta om provints Kanadan.\n\nAlberta nimest \n\nAlberta nimi tulõ umaaigsõ Kanada ülembvalitsõja Campbelli Johni naasõ printsess Louise Caroline Alberta (Ütiskuningriigi kuninganna Victoria neländä tütre) nimest.\n\nKanada","num_words":26,"character_repetition_ratio":0.038,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.151,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Briti%20Columbia","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Briti Columbia om provints Kanadan.\n\nBriti Columbia nimest \n\nProvints, midä s'oo ilma aigu tunnõtas Briti Columbia nimega, oll' umal aol osa maast, midä inglüse meresõitja Drake'i Francis kuts' Vahtsõs Albionis (Albion om Inglüsmaa tõnõ nimi). Ku kaptõn Vancouveri George jousõ Põh'a-Ameeriga õdaguranda üle 200 aastaga ildampa, 1790. a., jagi tä piirkunna kolmõs osas ja and' egalõütele vahtsõ nime.\n\nSuurõ saarõ, midä täämpä tunnõtas ku Vancouveri saart, nimit' tä Quadra ja Vancouveri saarõs, hindä ja umast hispaania maiõuurjast sõbra Don Juan Francisco de la Bodega y Quadra perrä. Ranna lõunapoolidsõ jao, kohe kuuluvaq ka Washingtoni ja Oregoni osariigi osaq, nimit' tä Vahtsõs Georgias tuuaigsõ Inglüse kuninga George II perrä. Lõpus nimit' tä ranna põh'a- ja keskosa Hanoveris, Hannoveri huuvkunna avvus.\n\nKu Vancouveri saar vällä jättä, es kestäq Vancouveri annõt nimeq kavva. Nuuq muudõtivaq ärq 19. aastagasaa alostusõn. Maiõuurjalõ Fraseri Simonilõ anti käsk luvvaq säälkandin edimädseq õuruuplaisi asundusõq. Ranna põh'ajaolõ and' tä nimes Vahtsõnõ Kalõdoonia (Caledonia om Skotimaa ladina keelen), s'ollõ et tuu kandi maastik oll' tä jaos Skotimaa mäki muudu. Lõunapoolidsõmba jao nimit' tä Columbias Columbia jõõ perrä, miä sääl om. Ku piir Ameeriga Ütisriike ja Kanada vaihhõl paika panti ja suurõmb jago lõunapoolidsõst maast läts' Ameerigalõ, nimitediq Kanadalõ jäänüq maa ümbre Briti Columbias, s'ollõ et tuu jäi Briti kontrolli ala. Ku 1871. a. luudi provints, sai ka tuu nimes Briti Columbia.\n\nKanada","num_words":218,"character_repetition_ratio":0.074,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.196,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Prints%20Edwardi%20saar","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Prints Edwardi saar om Kanada kõgõ vähämb provints, miä asus samanimelidse saarõ pääl. \n\nKanada","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.179,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Saskatchewan","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Saskatchewan om provints Kanadan.\n\nSaskatchewani nimest\n\nSaskatchewani provints om uma nime saanuq Saskatchewani jõõ perrä. Tollõ nimi tulõ ummakõrda kriikeelidsest sõnast kisiskatševan, miä tähendäs \"kipõt vuulu\".\n\nKanada","num_words":27,"character_repetition_ratio":0.113,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.158,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Joulukuu%202008","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"2008. aastaga joulukuu aigraamat.\n\n16. joulukuu päiv\n\nTarto Ülikoolin kaits' Saarõ Evar uma doktoritüü Võromaa kotussõnimmist. \n\n2008\nJoulukuu","num_words":15,"character_repetition_ratio":0.015,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.254,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Saar%C3%B5%20Evar","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Saarõ Evar (Evar Saar, sünd. 1969) om keeletiidläne, aokiränik ja talopidäjä. Tä om perit Urvastõ kihlkunnast Horma küläst Vahtsõ-Horma talost. Evar om Võromaa inemiisi käest kor'anu kümnit tuhandit kotussõnimmi, noid uurnuq nink noist loonuq Aoluulidsõ Võromaa Kotussõnimmi Andmõbaasi (AVKA). Kotussõnimeq omma kantuq avaligult Eesti põhikaardi ja erälde kihina Maa-ammõdi kaardiserveri kotussõnimmi rakõndusõ pääleq. Tä om olnuq võro aabidsakogo ja sõnaraamadu tüürühmä liigõq, om kirotanuq võrokeelitsit juttõ ja luulõtuisi Umalõ Lehele, Võro-Seto tähtraamatuhe ja muialõ, tennüq võrokeelitsit raadiosaatit nink mitmit kõrdo üles astnuq Kaika suvõülikoolõn. Evar om opanu Tarto Ülikoolin võro kiilt ja juhtnuq tudõngidõ keelekorjust. 2014. a tull´ vällä Saarõ Evari luulõtuisi kogo.\n\nHaridus\n 1984-1987 Osola Põhikuul\n 1987-1996 Võro I Keskkuul\n 1996-2001 Tarto Ülikuul, B.A. aokirändüsen \n 2001-2002 Tarto Ülikuul, M.A. eesti ja soomõ-ugri keeletiidüsen\n 2002-2008 Tarto Ülikuul, PhD eesti ja soomõ-ugri keeletiidüsen\n\nTüükotussõq\n 1995-2004 Võro Instituudi spetsialist-kotussõnimeuurja\n aastagast 2004 Võro Instituudi tiidrü\n\nÜtiskundlinõ tegevüs\n Evar om Võro Seldsi VKKF juhatusõ liigõq. Aastagil 1997-1998 oll' tä juhatusõ edemiis.\n Sõmmõrpalo vallavolikogo liigõq.\n\nTeossõq\n \"Võrumaa kohanimede analüüs enamlevinud nimeosade põhjal ja traditsioonilise kogukonna nimesüsteem\", Tarto, 2008, doktoritüü.\n „Kõnõla mõtsan mädänü puuga. Luulõtuisi aastist 1991-2014“, Vahtsõ-Horma talu, 2014.\n\nTunnustusõq\n 2004 - Valgõtähe V klass\n\nVälislink\n Aoluulidsõ Võromaa Kotussõnimmi Andmõbaas\n Saarõ Evar: tiidmise olõ saanu Võrumaa inemiisi käest. Uma Leht 16. joulukuu 2008\n Ojari Triinu. Vällä om tulnu kats mõtsahõngolist umakiilset raamatut. Uma Leht 9. süküskuu 2014\n\nVõromaa inemiseq","num_words":205,"character_repetition_ratio":0.056,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.23,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Laan%C3%B5m%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Laanõmägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nLaanõmägi Kanepi kihlkunnan Prantsusmaal\nLaanõmägi Karula kihlkunnan Suurõsõõru kandin\nLaanõmägi Urvastõ kihlkunnan Horma kandin\nLaanõmägi Urvastõ kihlkunnan Udsali kandin","num_words":25,"character_repetition_ratio":0.176,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.12,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Laan%C3%B5m%C3%A4gi%20%28Valgj%C3%A4rve%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Laanõmägi om Kanepi kihlkunna kõgõ korgõmp mägi. Timä korgus merepinnast om 211,9 miitret.\n\nKaeq viil\nKanepi kihlkunna mäeq\n\nKirändüs\nRahmani Jan, \"Kihlkundõ korõmbidõ mäki pääl\", Uma Leht nr. 171, 30.12.2008. \n\nKanepi kihlkunna mäeq","num_words":30,"character_repetition_ratio":0.152,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.27,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Suur%20Munam%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Suur Munamägi om mägi Võromaal Haani korgõstigun Haani külän. Timä korgus merepinnast om 317,4 m, vaihõkorgus om 60 m ringin. Sjoo om Eesti ja Baltimaiõ kõgõ korõmb kotus. Kiräligult nimitedi taad edimäst kõrda 1790. aastaga ku Munna Mäggi. Suurõ Munamäe nimi om saad pinnakujo võrdõlõmisõst munagaq. \n\nSuurõ Munamäe otsan om 1939. aastagal valmis saanuq Suurõ Munamäe torn. Torni korgus om 29,1 m. Torni ehitämises kullu 36 000 ehitüstellüst, 120 m³ põllokivve, 265 m³ ruusa, 75 m³ kivikruupõ, midä tetti paigapääl, 80 tonni tsimmendit ja 110 m³ vett, miä tull’ ka mäkke vitäq. Mäe otsan om olnuq viis kaemistorni. Torni tipust saa nätäq kooniq 50 km kavvustõ.\n\nKaeq viil \n Rõugõ kihlkunna mäeq\n\nKirändüs \n Rahmani Jan, \"Kihlkundõ korõmbidõ mäki pääl\", Uma Leht nr. 171, 30.12.2008.\nhttps:\/\/suurmunamagi.ee \n\nRõugõ kihlkunna mäeq\nEesti mäeq","num_words":114,"character_repetition_ratio":0.059,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.268,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tornim%C3%A4gi%20%28Reb%C3%A4sem%C3%B5isa%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Rebäsemõisa Tornimägi om Karula kihlkunna kõgõ korgõmp mägi. Timä korgus merepinnast om 137,8 miitret.\n\nMäe pääl om küländki korgõ puust torn.\n\nKaeq viil\nKarula kihlkunna mäeq\n\nKirändüs\nRahmani Jan, \"Kihlkundõ korõmbidõ mäki pääl\", Uma Leht nr. 171, 30.12.2008. \n\nKarula kihlkunna mäeq","num_words":38,"character_repetition_ratio":0.123,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.259,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kungus%C3%B5%20m%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kungusõ mägi om Urvastõ kihlkunna kõgõ korgõmp mägi. Timä korgus merepinnast om 162 miitret.\n\nKungusõ mägi om Pokumaa lähkon mõtsa sisen.\n\nKaeq viil\nUrvastõ kihlkunna mäeq\n\nKirändüs\nRahmani Jan, \"Kihlkundõ korõmbidõ mäki pääl\", Uma Leht nr. 171, 30.12.2008. \n\nUrvastõ kihlkunna mäeq","num_words":38,"character_repetition_ratio":0.143,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.252,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Aeniid%C3%BC%20m%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Aeniidü mägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nAeniidü mägi Rõugõ kihlkunnan Soemõtsa kandin\nAeniidü mägi Vahtsõliina kihlkunnan Mauri kandin","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.16,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.142,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Aidaper%C3%A4m%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Aidaperämägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nAidaperämägi Rõugõ kihlkunnan Kilomani kandin\nAidaperämägi Urvastõ kihlkunnan Soomõ kandin","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.182,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.123,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Andsum%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Andsumägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nAndsumägi Rõugõ kihlkunnan Vahtsõ-Saalussõ kandin\nAndsumägi Rõugõ kihlkunnan Kahru kandin\nAndsumägi Rõugõ kihlkunnan Andsu kandin\nAndsumägi Vahtsõliina kihlkunnan Andsumäe kandin","num_words":26,"character_repetition_ratio":0.189,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.126,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Arom%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Aromägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nAromägi Kanepi kihlkunnan Kõllõstõ kandin\nAromägi Rõugõ kihlkunnan Saagri kandin","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.057,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.139,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Arum%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Arumägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nArumägi Kanepi kihlkunnan Kurõ kandin\nArumägi Karula kihlkunnan Rebäse kandin\nArumägi Rõugõ kihlkunnan Virulasõ kandin","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.174,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.137,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Es%C3%A4nd%C3%A4m%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Esändämägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nEsändämägi Rõugõ kihlkunnan Härämäe kandin\nEsändämägi Rõugõ kihlkunnan Kirbu kandin\nEsändämägi Rõugõ kihlkunnan Kirbu kandin\nEsändämägi Urvastõ kihlkunnan Kauksi kandin","num_words":26,"character_repetition_ratio":0.198,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.126,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Haabum%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Haabumägi om mitmõ mäe nimi:\nHaabumägi Rõugõ kihlkunnan Kuljusmõtsa kandin\nHaabumägi Otõmpää kihlkunnan Sirvaste kandin","num_words":15,"character_repetition_ratio":0.1,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.126,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Haljam%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Haljamägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nHaljamägi Rõugõ kihlkunnan Jaanimäe kandin\nHaljamägi Vahtsõliina kihlkunnan Lepässaarõ kandin","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.091,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.123,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Hanim%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hanimägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nHanimägi Kanepi kihlkunnan Orava kandin\nHanimägi Karula kihlkunnan Tätä kandin\nHanimägi Vahtsõliina kihlkunnan Miikse kandin","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.172,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.131,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Harakm%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Harakmägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nHarakmägi Karula kihlkunnan Kaagjärve kandin\nHarakmägi Põlva kihlkunnan Pardsimõisa kandin","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.11,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.126,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Haugast%C3%B5m%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Haugastõmägi om mitmõ mäe nimi:\nHaugastõmägi Kanepi kihlkunnan Pikäjärve kandin\nHaugastõmägi Otõmpää kihlkunnan Sirvaste kandin","num_words":15,"character_repetition_ratio":0.169,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.118,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Hurdam%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hurdamägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nHurdamägi Põlva kihlkunnan Rosma kandin\nHurdamägi Vahtsõliina kihlkunnan Tallikõstõ kandin\nHurdamägi Vahtsõliina kihlkunnan Hellekunnu kandin","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.172,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.118,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Huum%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Huumägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nHuumägi Vahtsõliina kihlkunnan Ala-Haankasõ kandin\nHuumägi Vahtsõliina kihlkunnan Soe kandin\nHuumägi Vahtsõliina kihlkunnan Nuh'a kandin","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.185,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.135,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/H%C3%A4rm%C3%A4%20m%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Härmä mägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nHärmä mägi Karula kihlkunnan Härmä kandin\nHärmä mägi Räpinä kihlkunnan Jõeperä kandin","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.123,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.154,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/H%C3%A4rm%C3%A4m%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Härmämägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nHärmämägi Urvastõ kihlkunnan Liiva kandin\nHärmämägi Urvastõ kihlkunnan Rimmi kandin","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.171,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.133,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/H%C3%BCdsem%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hüdsemägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nHüdsemägi Rõugõ kihlkunnan Kokõjüri kandin\nHüdsemägi Urvastõ kihlkunnan Reidle kandin\nHüdsemägi Urvastõ kihlkunnan Udsali kandin","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.186,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.127,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Immism%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Immismägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nImmismägi Räpinä kihlkunnan Toolamaa kandin\nImmismägi Urvastõ kihlkunnan Heeska kandin\nImmismägi Urvastõ kihlkunnan Keema kandin","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.179,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.127,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Jaanitar%C3%B5m%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Jaanitarõmägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nJaanitarõmägi Põlva kihlkunnan Koiolakülä kandin\nJaanitarõmägi Vahtsõliina kihlkunnan Kõo kandin","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.195,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.117,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Jahum%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Jahumägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nJahumägi Rõugõ kihlkunnan Kaloga kandin\nJahumägi Vahtsõliina kihlkunnan Puutli kandin\nJahumägi Vahtsõliina kihlkunnan Karadsimäe kandin","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.16,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.123,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Juudam%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Juudamägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nJuudamägi Põlva kihlkunnan Vanakülä kandin\nJuudamägi Urvastõ kihlkunnan Leiso kandin","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.098,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.132,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Juulam%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Juulamägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nJuulamägi Vahtsõliina kihlkunnan Pütsepä kandin\nJuulamägi Vahtsõliina kihlkunnan Vahtsõliina kandin","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.189,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.118,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/J%C3%A4rvm%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Järvmägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nJärvmägi Karula kihlkunnan Kolski kandin\nJärvmägi Urvastõ kihlkunnan Keema kandin\nJärvmägi Urvastõ kihlkunnan Udsali kandin","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.16,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.132,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/J%C3%BCrim%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Jürimägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nJürimägi Karula kihlkunnan Mändiku kandin\nJürimägi Rõugõ kihlkunnan Kol'o kandin\nJürimägi Räpinä kihlkunnan Väiko-Viirksu kandin","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.168,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.14,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/J%C3%B5%C3%B5m%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Jõõmägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nJõõmägi Põlva kihlkunnan Viira kandin\nJõõmägi Rõugõ kihlkunnan Ala-Suhka kandin\nJõõmägi Rõugõ kihlkunnan Paloveere kandin","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.156,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.141,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kaaram%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kaaramägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nKaaramägi Karula kihlkunnan Haabsaarõ kandin\nKaaramägi Karula kihlkunnan Mändiku kandin\nKaaramägi Põlva kihlkunnan Tagakülä kandin","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.184,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.126,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kadastm%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kadastmägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nKadastmägi Karula kihlkunnan Andsi kandin\nKadastmägi Karula kihlkunnan Härmä kandin\nKadastmägi Vahtsõliina kihlkunnan Tilga kandin","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.195,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.125,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kahrum%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kahrumägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nKahrumägi Karula kihlkunnan Kolski kandin\nKahrumägi Karula kihlkunnan Suurõsõõru kandin\nKahrumägi Vahtsõliina kihlkunnan Hinsa kandin","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.18,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.124,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kakum%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kakumägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nKakumägi Rõugõ kihlkunnan Kolereinu kandin\nKakumägi Urvastõ kihlkunnan Rimmi kandin","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.091,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.134,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kak%C3%B5lusm%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kakõlusmägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nKakõlusmägi Karula kihlkunnan Pards'a kandin\nKakõlusmägi Karula kihlkunnan Tätä kandin","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.181,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.136,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kalmam%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kalmamägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nKalmamägi Rõugõ kihlkunnan Meeliku kandin\nKalmamägi Rõugõ kihlkunnan Mäe-Suhka kandin","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.168,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.139,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kalm%C3%B5tm%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kalmõtmägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nKalmõtmägi Kanepi kihlkunnan Kõllõstõ kandin\nKalmõtmägi Urvastõ kihlkunnan Osola kandin\nKalmõtmägi Vahtsõliina kihlkunnan Karadsimäe kandin","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.19,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.119,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kalm%C3%B5tu","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kalmõtu om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nKalmõtu Karula kihlkunnan Pormeistri kandin\nKalmõtu Urvastõ kihlkunnan Haava kandin","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.055,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.136,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kanarigum%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kanarigumägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nKanarigumägi Kanepi kihlkunnan Mäekülä kandin\nKanarigumägi Vahtsõliina kihlkunnan Indra kandin","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.16,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.119,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kandsim%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kandsimägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nKandsimägi Kanepi kihlkunnan Tilleoro veeren\nKandsimägi Põlva kihlkunnan Kiräpääl \nKandsimägi Urvastõ kihlkunnan Keema kandin","num_words":20,"character_repetition_ratio":0.143,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.129,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kanepm%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kanepmägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nKanepmägi Urvastõ kihlkunnan Hindriku kandin\nKanepmägi Urvastõ kihlkunnan Rimmi kandin","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.167,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.13,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kannu%20m%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kannu mägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nKannu mägi Hargla kihlkunnan Savijärve kandin\nKannu mägi Kanepi kihlkunnan Kaagri kandin","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.12,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.151,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Keldrim%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Keldrimägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nKeldrimägi Kanepi kihlkunnan Hüssi kandin\nKeldrimägi Kanepi kihlkunnan Kaagri kandin\nKeldrimägi Rõugõ kihlkunnan Kellämäe kandin","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.178,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.127,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kerikm%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kerikmägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nKerikmägi Räpinä kihlkunnan Kikka kandin\nKerikmägi Urvastõ kihlkunnan Jänesse kandin","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.098,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.132,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kerkom%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kerkomägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nKerkomägi Põlva kihlkunnan Kähri kandin\nKerkomägi Põlva kihlkunnan Vanakülä kandin\nKerkomägi Räpinä kihlkunnan Kikka kandin\nKerkomägi Räpinä kihlkunnan Suurõ-Viirksu kandin","num_words":26,"character_repetition_ratio":0.195,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.129,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kikkakunt","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kikkakunt om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nKikkakunt Põlva kihlkunnan Kähri kandin\nKikkakunt Põlva kihlkunnan Lutsu kandin","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.178,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.138,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/M%C3%A4e-Puspuri%20M%C3%A4enurm","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mäe-Puspuri Mäenurm om Vahtsõliina kihlkunna kõgõ korgõmb mägi. Taa om merepinnast 242 miitre korgunõ lakõ ja küländ laugõ mägi Puspuri külän Mäe-Puspuri talo maa pääl. Mäe otsan om lakõ nurm, miä küünüs kooniq Rõugõ kihlkunna piirini mäest mõnisada miitret õdagu puul.\n\nMäe-Puspuri Mäenurm om tuulinõ kotus, kost om selge ilmaga kavvõndahe nätäq. Innemb, ku ümbretsõõri olliq maaq lakõmbaq, oll' Mäenurmõlt nätäq esiki Võro-Vahtsõliina suurtii, kohe om mäelt pia 15 km maad. Rahva siän kõnõldas, et Petseri palamisõ aigo kand' tuul Mäenurmõlõ palanuisi viiriga paprit.\n\nKaeq viil\nVahtsõliina kihlkunna mäeq\n\nKirändüs\nRahmani Jan, \"Kihlkundõ korõmbidõ mäki pääl\", Uma Leht nr. 171, 30.12.2008. \n\nVahtsõliina kihlkunna mäeq","num_words":100,"character_repetition_ratio":0.1,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.209,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Moorim%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Moorimägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nMoorimägi Kanepi kihlkunnan Prantsusmaa kandin\nMoorimägi Põlva kihlkunnan Alakülä kandin\nMoorimägi Põlva kihlkunnan Himmastõ kandin\nMoorimägi Põlva kihlkunnan Trohvõ kandin","num_words":26,"character_repetition_ratio":0.195,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.124,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Reb%C3%A4stm%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Rebästmägi om mitmõ mäe nimi:\nRebästmägi Põlva kihlkunnan Lutsu kandin\nRebästmägi Põlva kihlkunnan Tõrvhavva kandin","num_words":15,"character_repetition_ratio":0.189,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.13,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Savikukont","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Savikukont om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nSavikukont Põlva kihlkunnan Adistõ kandin\nSavikukont Põlva kihlkunnan Hatiku kandin","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.179,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.132,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Trepim%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Trepimägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nTrepimägi Põlva kihlkunnan Kiumamõisa kandin\nTrepimägi Põlva kihlkunnan Tille kandin\nTrepimägi Rõugõ kihlkunnan Kähri kandin","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.171,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.13,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Puspuri","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Puspuri om külä Vahtsõliina kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Haani valda. \n\nPuspuri om Vahtsõliina kihlkunna üts kõgõ õdagupoolitsõmpi külli ja sääl om ka kihlkunna kõgõ korgõmb kotus - Mäe-Puspuri Mäenurm.\n\nKihlkunna perrä om Puspurilt kerikuhe ja matusaida kä��t Vahtsõliina, a kuuli ja puuti ni muiõ as'atoimõnduisiga rohkõmb Rõugõ kihlkunna ala jääväle Haanimaalõ, Plaanilõ.\n\nKeeletiidläne Keema Hella om Puspuril üles võtnuq hulga sääl elänü Vahtsõliina kihlkunna üte parõmba keelejuhi Otsa Pauli juttõ, midä või löüdäq ka Keema Hella ja Käsi Inge raamatust Võru murde tekstid (Tallinn, Eesti Keele Instituut 2002, Eesti murded VI).\n\nKaeq viil\n\nVahtsõliina kihlkunna küläq\n\nLätteq \nVahtsõliina kihlkunna küläq\n\nRõugõ valla küläq","num_words":107,"character_repetition_ratio":0.128,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.181,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Viikogo","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Viikogo om vii kogo luudusõn Maa vai mõnõ tõsõ hod'otähe pinna pääl, vai mõnikõrd ka all. \n\nViikogo või ollaq sooladsõ (meri, mõnõq järveq) vai makõ (jõgi, järv jt.) viiga. \n\nVesi või viikogon juuskõq (nt. jõgi, uja) vai paigal ollaq (nt. järv, lump). \n\nViikogoq võivaq ollaq luuduslidsõq (mereq, järveq, jõõq) vai inemise tettüq (kraaviq, kanaliq, viihoitlaq, mõnõq järveq vai lumbiq).\n\nViikogoq","num_words":60,"character_repetition_ratio":0.041,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.242,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/J%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Järv om saisja viiga viikogo, miä olõ-iq osa ütestki merest. \n\nJärve vesi om harilikult makõ, mõnõ järve vesi om sõski soolanõ kah.\n\nKaeq viil \n Võromaa järveq\n\nViikogoq","num_words":27,"character_repetition_ratio":0.05,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.219,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Amazonas","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Amazonas om jõgi Lõunõ-Ameerikan. Tä om maailma kõgõ viirikkamb jõgi, timän om inämb vett ku tõisin kümnen suurõmban jõõn kokko, miä suurdõmerde juuskvaq. Amazonas om kõgõ suurõmba valgalaga jõgi maailman nink timän juusk üts viiesosa maailma kõiki jõki viist. Üle Amazonasõ lää-i üttegi silda. Tuu om nii ütest külest tuuperäst, et tä nii lõpmada suur om - suur jago jõõst om nii lag'a, et sinnäq saaki-i miiqaigsõ teknikaga silda ehitäq - ja tõsõst külest tuuperäst, et suurõmbalt jaolt juusk tä troopilidsõn vihmamõtsan, kon om veidüq teid ja viil veidemb liino. \n \nKuigi Amazonasõ jõgi om pall'odõ näütäjide poolõst kõgõ suurõmb maailman, om sõski kokko lepüt, et pikkusõ poolõst om tä tõnõ pääle Niilust. Mõnõq maatiidläseq (innekõkkõ Brasiiliast ja Peruust) sõski vaiõlõsõq toolõ vasta.\n\nBrasiilia jõõq\nColombia jõõq\nEkvadori jõõq\nPeruu jõõq","num_words":128,"character_repetition_ratio":0.062,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.186,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mississippi%20j%C3%B5gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mississippi om jõgi Põh'a-Ameerikan. Tä om 3770 km pikk ja tuuga pikkusõ poolõst tõnõ jõgi Ameeriga Ütisriigen. Ameeriga Ütisriike kõgõ pikemb jõgi om Mississippi harojõgi Missouri, miä om 4090 km pikk.\n\nMississippi nakkas pääle Itasca järvest Minnesota osariigin nink juusk Mehhiko lahtõ.\n\nAmeeriga Ütisriike jõõq","num_words":43,"character_repetition_ratio":0.125,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.194,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/J%C3%B5%C3%B5%20l%C3%A4teq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Jõõ läteq om kotus, kost jõgi pääle nakkas. Jõõ lättes või ollaq läteq, suu, järv vai viihoitla, liustik vms.\n\nMaatiidüs","num_words":20,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.217,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Haroj%C3%B5gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Määntsegi jõõ harojõgi vai haro om jõgi, miä sinnäq jõkkõ juusk. Tõisil viikokõl harojõki ei olõq. \n\nHääpoolidsõq harojõõq juuskvaq jõkkõ lätte puult kaiõn häält puult, kur'apoolidsõq harojõõq kur'alt puult.\n\nMaatiidüs\n\nja:流路形状#支川","num_words":31,"character_repetition_ratio":0.09,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.187,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/L%C3%A4teq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Läteq om kotus, kon põh'avesi maa sisest vällä tulõ, kas sõs maa pääle vai mõnõ viikogo põhja. \n\nMõnõst lättest tulõ kõikaig vett, mõni kuios vaihõpääl ärq. Lättest või pääle naata uja vai jõgi.\n\nMaatiidüs","num_words":34,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.21,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Viki","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Viki (vai wiki) om kogo umavaihõl linkega köüdetüid võrgolehti, midä saa egäl aol kaiaq ja esiq toimõndaq. Saat toimõndaq esiki seod artiklit, midä parhilla loet. Tuu jaos tulõ õnnõ klõpsadaq nuppi \"Toimõndaq\"! \n\nTermin viki või tähüstäq ka viki-lehe luumisõs pruugitavat tarkvarra vai viki-moodorit. Edimädse vikitarkvara WikiWikiWeb-i luumist alost' Cunninghami Ward 1994. aastagal ni edimädse vikilehe tekk' tä vallalõ ta 25. urbõkuu pääväl 1995. \n\nSõna wiki wiki om peri havai keelest ni tähendäs 'kipõ'. \n\nVikipeediä om viki, mink sisus om entsüklopeediä vai tuu ülesehitämine.\n\nVälislingiq \n\n Milles vikit vaia om? (inglüse keelen)\n wikimatrix.org - Esiqsugutsidõ viki tarkvarro ülekaehus üten võrrõlusvõimaluisiga (inglüse keelen)\n\nInternet","num_words":97,"character_repetition_ratio":0.035,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.203,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Suur%20j%C3%A4rvist%C3%BC","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Suur järvistü om viie suurõ järve kogo Ameeriga Ütisriike ja Kanada piiri pääl. Säält juusk Saint Lawrence'i jõgi Atlandi suurdõmerde. \n\nSuurdõ järvistühe kuulussõq:\n Ülembjärv,\n Erie järv,\n Huroni järv,\n Michigani järv,\n Ontario järv.\n\nAmeeriga Ütisriike järveq\nKanada järveq","num_words":37,"character_repetition_ratio":0.09,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.192,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ontario%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ontario järv om järv Põh'a-Ameerikan. Tä om üts Suurõ järvistü viiest järvest. Järve perrä om nime saanuq Ontario provints Kanadan nink timä veeren om Toronto liin.\n\nKanada järveq\nAmeeriga Ütisriike järveq","num_words":31,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.176,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Huroni%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Huroni järv om järv Põh'a-Ameerikan. Tä om üts Suurõ järvistü viiest järvest. \n\nKanada järveq\nAmeeriga Ütisriike järveq","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.185,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Erie%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Erie järv om järv Põh'a-Ameerikan. Tä om üts Suurõ järvistü viiest järvest. \n\nKanada järveq\nAmeeriga Ütisriike järveq","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.188,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/%C3%9Clembj%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ülembjärv om järv Põh'a-Ameerikan. Tä om üts Suurõ järvistü viiest järvest. \n\nKanada järveq\nAmeeriga Ütisriike järveq","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.179,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Michigani%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Michigani järv om järv Põh'a-Ameerikan. Tä om üts Suurõ järvistü viiest järvest nink ainugõnõ noist, miä om tävveniste Ameeriga Ütisriigen. \n\nAmeeriga Ütisriike järveq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.089,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.174,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vahts%C3%B5aastakuu%202009","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"2009. aastaga vahtsõaastakuu aigraamat.\n\n20. vahtsõaastakuu päiv\n\nAmeeriga Ütisriigen sai 44. presidendis Obama Barack.\n\n24. vahtsõaastakuu päiv \n\nHargla kihlkunnan Kuutsi külän Mõnistõ rahvamajan oll' lõõdsamihe Lindmetsa Elmari 100. sünnüaastagapääväle pühendet lõõtspillikontsert ja tandsuõtak.\n\n2009\nVahtsõaastakuu","num_words":29,"character_repetition_ratio":0.113,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.208,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Baikali%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Baikali järv (vinne keeli: о́зеро Байка́л, burjaadi keeli: Байгал нуур) om järv Lõuna-Tsiberin Vinnemaal, Irkutski oblasti (põh'aõdagu puul) ja Burjaadi vabariigi (lõunahummogu puul) vaihõl, Irkutski liina lähkon. Baikal om vii hulga poolõst maailma kõgõ suurõmb makõ viiga järv, timän om üts viiesosa maailma makõst viist. Tä om ka maailma kõgõ süvemb järv.\n\nVinnemaa järveq","num_words":54,"character_repetition_ratio":0.055,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.189,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tanganjika%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tanganjika järv om suur järv Kesk-Afrikan. Vii hulga poolõst om tä maailman kolmas makõ viiga järv, süvvüse poolõst om tä Baikali järve perän tõnõ.\n\nKongo Demokraatlidsõ Vabariigi järveq\nTansaania järveq\nSambia järveq\nBurundi järveq","num_words":34,"character_repetition_ratio":0.063,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.164,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Titicaca%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Titicaca järv om järv Boliivia ja Peruu piiri pääl. Vii hulga poolõst om tä Lõuna-Ameeriga kõgõ suurõmb järv. Tä om 3812 miitre korgusõl merepinnast.\n\nBoliivia järveq\nPeruu järveq","num_words":27,"character_repetition_ratio":0.012,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.201,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Niagara%20viisadang","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Niagara viisadang om suur viisadang Niagara jõõ pääl, Kanada ja Ameeriga Ütisriike piiri pääl. Tä om 52 miitret korgõ. Tedä käü kaeman väega pall'o roitlõjit.\n\nViisadanguq\nKanada\nAmeeriga Ütisriigiq","num_words":28,"character_repetition_ratio":0.095,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.182,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Viisadang","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Viisadang om kotus jõõn vai ujan, kon vesi vabalt alla satas.\n\nMaatiidüs","num_words":12,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.194,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Alpiq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Alpiq om Õuruupa kõgõ korgõmb mägestik. Alpõ kõgõ korgõmb mägi om Mont Blanc: 4808 m.\n\nÕuruupa mägestiguq","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.167,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.229,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Andiq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Andiq om Lõunõ-Ameeriga mägestik. Tä om ilmamaa kõgõ pikemb mäki ahhil - 7000 km pikk.\n\nLõunõ-Ameeriga mägestiguq","num_words":15,"character_repetition_ratio":0.173,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.23,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Himaalaja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Himaalaja om Aasia mägestik. Tä om kõgõ korgõmb mägestik Maa pääl, kõgõ korgõmb mägi om Džomolungma (8848 m).\n\nAasia mägestiguq","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.169,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.228,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Sahara","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sahara om suur kõrbõ, miä võtt hindä ala suurõmba osa Põh'a-Afrikast. Tä om 9 000 000 kruutkilomiitret suur, tuuga om tä pia sama suur ku terveh Õuruupa.\n\nAfriga kõrbõq","num_words":26,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.25,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Suur%20kanjon","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Suur Kanjon om Colorado jõõ uuratõt sükäv kanjon Ameeriga Ütisriigen Arizona osariigin. Suurõmb jago timäst om Suurõ Kanjoni Rahvuspargin, miä oll' üts edimäidsi Ameeriga Ütisriike rahvusparkõ.\n\nPõh'a Ameeriga kanjoniq","num_words":29,"character_repetition_ratio":0.081,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.156,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kultuur","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kultuur om asi, mink kotsilõ om rassõ üteldäq, miä tä om; egal juhul om tä köüdet inemiisi olõmisõ ja tegemiisiga. Tuu all võidas mõtõldaq kunsti ja humanitaariat; inemiisi tiidmiisi, uskmiisi ja ülevänpidämise viise, miä sõltusõq sümbuulsõ mõtlõmisõ ja sotsiaalsõ opmisõ võimõst; vai hoobis määntsegi institutsiooni, organisatsiooni vai inemiisi rühmä ütitsit väärtüisi, tsihte ja kumbit.\n\nKultuur","num_words":55,"character_repetition_ratio":0.013,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.166,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kunst","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kunst om tuu, ku inemine loomingulidsõlt tege midägi, miä mõotas miili vai tundit, vai luu kunstilidsõ kujondi. \n\nKunsti ala kuulusõq muuhulgan kujotaja kunst, tarbõkunst, ehitüskunst, muusiga, ilokirändüs, tandsukunst ja näütekunst (tiatri).\n\nKunst","num_words":32,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.185,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Skulptuur","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Skulptuur om kolmõmõõtmõlinõ kunstiteos, miä om tett kõvast vai plastilidsõst matõrjalist, harilikult kas kivist, metalist, puust vai klaasist. Skulptuurõ tegeväq kujoragojaq (skulptoriq).\n\nSkulptuur","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.156,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Film","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Film om filmikunsti teos, miä om üles võet teedüskandja pääle nink midä saa näüdädäq kaadrõviisi, hariligult 24 kaadrõt sekondin. Filme võetas hariligult üles filmikaamõraga ja noid näüdätäs kinon vai televiisorin.\n\nFilmikunst","num_words":30,"character_repetition_ratio":0.028,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.164,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Raadio","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Raadio om signaalõ saatminõ raadiolainidõ (elektromagnõtlainidõ) abil, miä ommaq sagõhussõga mõnõst kiloherdsist kooni 3 THz. \n\nRaadiolainidõga saadõtas lakja raadiosaatit, midä inemiseq saavaq kullõldaq raadioaparaatõga.\n\nRaadio","num_words":24,"character_repetition_ratio":0.027,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.148,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Rahvamuusiga","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Rahvamuusiga om määntsegi rahva muusiga, midä andas edesi suulidsõlt. Rahvamuusiga hulka kuulusõq rahvalauluq ja pilliluuq, midä hariligult om mängit tandsus.\n\nKaeq viil\nVõro rahvalaul\n\nMuusiga\n\nen:Folk music#Traditional folk music","num_words":29,"character_repetition_ratio":0.045,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.16,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Klassikalin%C3%B5%20muusiga","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Klassikalidsõ muusiga all mõtõldas hariligult muusikat, midä kirotivaq Õuruupa viiesepäq umbõs aastagil 1550-1900, vai sõs tuu muusiga muudu muusikat. Kuulsambaq klassikalidsõ muusiga luujaq ommaq olnuq Bachi Johann Sebastian, Haydni Joseph, Mozarti Wolfgang Amadeus, Van Beethoveni Ludwig.\n\nMuusiga","num_words":36,"character_repetition_ratio":0.083,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.177,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ts%C3%A4ss","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tsäss vai tsässmuusiga (Inglüse keelen jazz) om muusigastiil, minka lõivaq 20. aastagasaa alostusõn USA lõunaosariike niigreq. Tä kasvi vällä tüülaulõst, bluusist ja spirituaalõst. \n\nTsässin om väega tähtsä improvisiirmine.\n\nMuusiga","num_words":28,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.177,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Popmuusiga","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Popmuusiga om 20. aastagasaal tekkünü muusigasanr. Tüüpiline popmuusiga teos om kooni viie minodi pikkunõ laul, midä kand ette ansambli, kon pääle laulja om viil kitramängjä, basskitra mängjä, trummilüüjä (vai trummimassin) ja klahvpillimängjä. Popmuusikat tetäs hariligult nii, et tuu võimaligult pall'odõlõ miildüsiq. Suur jago muusikast, midä s'oo ilma aigo mängitäs raadion vai televis'oonin, om popmuusiga. Popmuusiga om sagõhõhe üles võet ärilidse tsihiga ja tsihit noorilõ. Hariligult sais popmuusiga kuuh küländ lühkeisi ja lihtsist laulõst, miä pruukvaq tehniliidsi vahtsõnduisi, et luvvaq vahtsit variatsiuunõ innembäidsi teemadõ pääle. Popmuusiga om võtnuq vasta mõotuisi inämbjaolt levimuusiga stiilelt, taad ku stiili köüdetäs hariligult rokõnrolli ja toolõ perrä tulnuisi rokistiilega.\n\nTermin ja võrrõlus tõisi stiilega\nTerminit \"popmuusiga\" tarvitõdi edimäst kõrda 1926. a., tuu all mõtõldi populaarsõt muusikat. 1950. aastagist pääle mõtõldas popmuusikast sakõstõ ku muusigasanrist, miä om rokkmuusikast kergemb. 1950 aastidõ keskkotusõ Suurbritannian kireldedi taa mõistõga rokõnrolli ja tuust mõotõdvid vahtsõmbit nuuri muusigastiile. \n\nUmbõs 1967 aastast naati popmuusikat rokkmuusikalõ vastandamaq, piten tuud roki „pehmembäs alternatiivis.“ Parhillaq süüdistedäs tuud sagõhõhe kommõrtsialiseeritüseh ja tuu olulidsõs tunnussõs peetäs professionaalsõt produstsiirmist ja pakõndit. \n\nSagõhõhe vastandõdas popmuusikat klassikalidsõlõ muusikalõ.\n\nPopmuusiga tunnusõq\nMusikoloogiq pidäväq olulidsõs järgnäidsi tunnussit:\nedimädses püüdmist lajõmba publigu, mitte konkreetse subkultuuri vai ideoloogia poolõ\ntõõsõs om rõhk innemb käeliidsil mõistmiisil, kuq kunstilidsõl kvaliteedil\nkolmandas om rõhk innemb ülesvõtmisõl, produtsiirmisel ja tehnoloogial, mitte eläväl etteastmisõl\nneländäs om kalduvus peegeldäq muusikan olõmanolõvit trende, mitte vahtsõt edesiminekit\nviiendäs passis rütm ka tandsus.\n\nPopmuusiga harmooniat om nätt kuq klassikalist õuruupalikku tonaalsust, õnnõ hariligust lihtsämiilsembät. Instrumendest dominiirväq elektrikitra, basskitra, lüükpilliq ni elektroonilidsõq klahvpilliq.\n\nPopmuusiga alambstiile hulka kuulusõq näütüses elektropopp, sündipopp, disko, poprokk ja J-pop.\n\nPopmuusigapala\nPopmuusigapala om laul, mink pikkus jääs katõ ja poolõ ja kolmõ ja poolõ minodi vaihõlõ. Toolõ om umanõ püssüv ja tähelepantav rütmikas element, päävoolustiil ja lihtsä traditsioonilinõ struktuur. Levinü om salmõ ja refrääni vaelduminõ kolmõkümnekatõ taktilinõ vorm, koh keskmen om meloodia, miildejääväq muusikalidsõq fraasiq ni refrään, miä om salmiosaga meloodilidsõn, rütmilidsen ja harmoonilidsõn kontrastin. Rütm ja meloodia tüküsõ olõma lihtsaq ni ommaq piiredüq harmoonilidsõ saatõga. Täämbätside poplaulõ sõnaq pututasõq lihtsit teemasit, innekõkkõ armastust ja romantiliidsi suhtit, kuiki om ka erändit.\n\nKuulsambaq popmuusiguq\nKuulsambidõ popmuusiga ansamblidõ hulgan om The Beatles, The Rolling Stones, ABBA. Ütsiketteastjidõ hulgan Johni Elton, Jacksoni Michael ja Madonna. \n\nVõrokeelist popmuusikat ommaq tennüq ansambliq Ummamuudu, Lõkõriq, Neiokõsõ ja Poisikõsõ.\n\nMuusiga","num_words":367,"character_repetition_ratio":0.048,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.155,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Rokkmuusiga","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Rokkmuusiga vai lihtsält rokk (inglüse keelen rock music) om muusigasanr, miä tekkü 1960. aastagil. Timä juurõq ommaq 1950. aastagidõ rock'n'rollin ja rockabillyn, miä ummakõrda kasviq vällä rütmibluusist, kantrimuusikast ja tõisist mõotuisist. \n\nRokkmuusikat mängväq rokkansambliq, kon tähtsä kotussõ pääl om(maq) (eelektri)kitra(q) ja tukõv rütm, midä andvaq trummiq ja basskitra. Pääle noidõ või ollaq viil tõisi pille, kõgõ sakõmbast mõnõq klahvpilliq.\n\nÜtsikit võrokeelitsit rokklaulõ om tennüq ansambli Winny Puhh. Võro rahvalalulõ rokivõtmõn ommaq mängnüq Oort, Raud-Ants ja Nikns Suns.\n\nMuusiga","num_words":76,"character_repetition_ratio":0.003,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.191,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kaar%20%28ehit%C3%BCskunst%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kaar om kiviehitüse osa, miä om tett tuu jaos, et kattaq mulku (nt. ussõ- vai aknõmulku) müürün ja kandaq müürü, miä om timä pääl. Kaari naati kõgõ inne tegemä 2. aastagatuhandõl i.m.a. Mesopotaamian. Lajalt võeti nääq tarvitusõlõ Vana-Rooma ehitüskunstin.\n\nEhitüskunst","num_words":39,"character_repetition_ratio":0.015,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.208,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Sild","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sild om ehitüs, miä om tett tuu jaos, et tii saanuq minnäq üle luuduslidsõ (uja, jõgi, org jne.) vai tettü (nt. raudtii) takistusõ. Sildo tetäs hariligult kivist, ravvast vai puust.\n\nEhitüskunst","num_words":31,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.227,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Hiina%20m%C3%BC%C3%BCr","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hiina müür (hiina keelen: 萬里長城 (Wànlǐ Chángchéng) - '10 000 lii müür') om pikk müür Hiinan, miä om ehitet 3. aastagasaast i.m.a. kooni 17. aastagasaa alostusõni, et kaitsaq valitsõvit dünastijit võõrvõimõ (mongoliq, türkläseq jt.) sissetungi iist.\n\nMüürü pikkusõs loetas 6352 km nink täämbädsel pääväl küünüs müür mere veerest Pekingist hummogu puul Gobi kõrbõni Gansu provindsin keset Hiinat.\n\nMüür om 9 miitret korgõ, pääl 5,5 miitret lagja nink müürü pääl om tii, vahitorniq, värehtiq ja kandsiq, minkast ütsindä vahitornõ om kokko loet umbõs 20 000 (hiina aoluulasõq arvasõq, et kunagi võisõ noidõ arv ollaq 60 000).\n\nHiina","num_words":84,"character_repetition_ratio":0.01,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.244,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Albri%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Albri järv vai Mihklijärv om tsill'okõnõ järvesilmäkene Navi külä lõunahummoguveeren õkva suurõtii veeren. Albri järve juusk sisse Albri uja, miä nakkas Loosu järvest ja juusk edesi Võhandu jõkkõ. \n\nUjja piten päseseq Albrijärve vabalt tulõma kalaq Võhandu jõõst. Tuuperäst või Albrijärvest saiaq noidsammo kallo, midä Võhandu jõõ ülembjoosult, Võro liina lähküst.\n\nKaeq viil\nPõlva kihlkunna järveq\nPõrmujärv\nKogõrijärv\nLoosu järv\n\nPõlva kihlkunna järveq","num_words":62,"character_repetition_ratio":0.094,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.161,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/P%C3%B5rmuj%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Põrmujärv vai Tsopa järv om luuduslinõ järv Põlva kihlkunnan Võro vallan. Järv om õkvalt kesk muido tasast ja lakõt Navi küllä, küländ süvän, pikän ja äkiliidsi perviga oron. Põrmujärvest lõunõ poolõ juusk uja hulga vähämbähe Kogõrijärve ja säält edesi Võhandu jõkkõ. \nPõrmujärve nimes om vanno kaartõ pääle kirotõt Tsopa-Koroli (Zoppa-Korroli) järv.\n\nKõik Navi järveq ommaq väega muadsõq ja kinniqkasunuisi viiriga, tuuperäst alostõdi 2006. aastagal Põrmujärve puhastamisõ ja vii nõstmisõga, et saiaq küläle kõrralik avalik ujomisjärv. Ujjoq sai Põrmujärveh siski õnnõ mõni aastak päält puhastamist. Päält tuud lei järve sisse sinivetik ni vesi lätt tuust egä keväjä rohilidsõs, haisvas ja läbipaistmatus. \n\nPõrmujärvest õkva kümmekund miitrit põh'a poolõ, tõõsõlõ poolõ tiid, om tett kõrralik ja süvä paisjärv, koh vesi um puhas ja saa ka ujjoq. Et tuu om Padari Ivari maiõ pääl, sis kutsutas tedä Padarijärves. Umanik esiq um tedä kutsnuq ka Vahtsõ-Laadoga järves.\n\nPõrmujärve õdaguperve pääl om hää viiga muistinõ ohvriläteq Silmäläteq, miä om riigi kaitsõ all. \n\nParhilla jääs järve sügävüs keskeltläbi 2-2,5 miitre kanti. Kalaq, kiä järven eläseq: haug, ahhun, linnas, ruusärg, särg, ogalik, kogõr, hõpõkogõr, karp, muamaim ja viidik.\n\nLegend kerigukelläst\nRahvasuu kõnõlõs, et Põrmujärve om sõto aigo vana kerigukell käkit, miä tege järve pühäs, nii et ütski elolinõ sinnäq ärq ei upuq. Ni tuuperäst, kuigi mõlõmbal puul järve hulga inemiisi eläs, olõ-õi teedäq, et kiäki kunagi järve ärq uppunuq olõsiq (kaeq alt lättist).\n\nKaeq viil\nPõlva kihlkunna järveq\n\nLätteq\nLegend Põrmujärve käkitüst kerigukelläst. LEPP - Lõunõ-Eesti perimüse portaal.\n\nPõlva kihlkunna järveq","num_words":240,"character_repetition_ratio":0.05,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.19,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kog%C3%B5rij%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kogõrijärv (vai ka Kogõrjärv) om ümbretsõõri kinniqkasunuisi suumõtsatsidõ hõds'operviga häste muanõ väiku järv Navi külä lõunõveeren. Kogõrijärve juusk sisse uja põh'a puult, Navi külä kõgõ suurõmbast järvest - Põrmujärvest. Kogõrijärvest lõunõ poolõ juusk uja edesi Võhandu jõkkõ. \n\nKogõrijärve korgõst ja äkilidsest hummogukaldõst üles jääs Navi külä kõgõ korgõmb kotus Treimägi, kost (Ilomäe talost) ommaq peri kunstnik Navitroll'a ja tähetiidläne Kasagu Enn.\n\nJärve kõge süvembäq kotusõq jääseq 1,5-1,7 miitre kanti. Kõgõ suurõmb haug, miä saad, om 4 kg. Põhilidsõq kalaq, kiä järven eläseq, omma linnas, ruusärg, ahhun, särg, haug ja hõpõkogõr.\n\nKaeq viil\nPõlva kihlkunna järveq\n\nPõlva kihlkunna järveq","num_words":95,"character_repetition_ratio":0.079,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.191,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/P%C3%BCr%C3%A4miid","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"S'oo artikli kõnõlõs pürämiidikujolidsõst ehitüsest. Geomeetrilidse mõistõ kotsilõ kaeq pürämiid (geomeetriä).\n\nPürämiid om ehitüs, mink välimädseq pinnaq ommaq üte ütidse tipuga kolmnukaq. Pürämiidi põhi om hariligult nelinukk vai kolmnukk (a või ollaq määne taht hulknukk). \n\nEhitüskunst","num_words":36,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.166,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tad%C5%BE%20Mahal","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tadž Mahal om hoonõq Põh'a-Indian Agra liinan, miä India suurmogul Džahan lask' ehitäq uma naasõ Arjumand Bano Begum'i mälehtüses. Naist tundas Mumtaz Mahal'i nime all, miä tähendäs pärsiä keelen \"palee valgust\". Tä kuuli 1630. a. nelätõistkümnendä latsõ sünnütämisel. Ehitämä naati 1632 ja ehitüs sai valmis 1653. Ehitüsel tüüt' 20 000 inemist, noidõ hulgan meistreq Õuruupast ja Kesk-Aasiast. Pääarhitekt oll' Ustad Isa (Ustad Ahmad) Lahore'ist.\n\nEhitüskunst\nIndia ehitüseq","num_words":62,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.227,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/S%C3%A4idse%20ilmaimeht","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Säidse ilmaimeht (täpsämbähe vanaao säidse ilmaimeht) olliq antiikaol (3. aastagasaast i.m.a.) vällä validuq säidse maailma ehitüskunsti ja skulptuuri suurt kõrdaminekit.\n\nIlmaimmide nimekirjo om olnuq mitmit. Edimädse säitsme ilmaimme nimekirä tekk' vanakreeka opõtlanõ Kallimachos Aleksandria Museionin. Kah'os olõ-iq tuu alalõ püsünü, tuuperäst olõ-iq teedäq, kas tuu om säänesamanõ, niguq miiq tunnõ. Kõgõ vanõmb alalõ püsünü säitsme ilmaimme nimekiri om alalõ hoitunu üten raotun kirän, miä om perit 2. aastagasaast i.m.a.. Tuu om üles tähendänüq kreeklanõ Antipatros Sidonist:\n\n\"Näi su müüre, suur Babülon, lakjo, et vankriga sõidaq, nännüq olõ ka Zeusi Olümpia külän, kaenuq Babüloni ripjit aido ja Heliose perätüt kolossi, ja pürämiidi, mink loonuq rassõ vaiv, tunnõ Mausolosõ hiiglasuurt havvakambrõt. (...) Ent ku ma näi Artemisele pühendedüt pühhäkota, mink katus pilvi putus, sõs jäiväq kõik tõsõq tä kõrval varjo, selle et välänpuul Olümpost trehvä-i päiv kongi säänest illo.\"\n\nTuu perrä om kõgõ sakõmbast vanaao säitsme ilmaime hulka arvat: \n Cheopsi pürämiid Egüptüsen, \n Semiramisõ rippaiaq Babülonin, \n Artemise templi Ephesosõn, \n Zeusi kujo Olümpian, \n Halikarnassose mausoleum, \n Rhodose koloss ja \n Pharose tulõtorn (Aleksandria sadaman).\n\nNaist om täämbätseni pääväni alalõ õnnõ Cheopsi pürämiid.\n\nKirändüs\nAleksandra Neihardt, Irina Šišova. Vanaaja seitse maailmaimet, Tallinn 1969.\n\nSäidse ilmaimeht","num_words":184,"character_repetition_ratio":0.059,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.193,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/M%C3%A4ng","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mäng om tegemine, midä tetäs määntsidegi riiglide perrä hariligult lõbo peräst. Ku tüüd tetäs sakõstõ tulo saamisõ peräst ja kunsti ummi ideie näütämise peräst, sõs mängmisel hariligult säänest tsihti olõ-iq. Nuuq piiriq olõ-iq sõski väega selgeq, selle et mõnda mängo või kaiaq ku tüüd (nt. jalgpall elokutsõlidsõlõ jalgpallurilõ) vai kunsti (nt. mõni kildamäng). \n\nMängo mano kuulusõq sakõstõ tsihiq, riigliq, hindä proovilõ pandminõ ja tõisiga läbikäümine. Mäng või pandaq proovilõ mängjide kihälidseq ja vaimsõq võimõq ja mängiq või võido pääle. Mõnõq mängoq avitasõq midägi har'otaq vai oppiq.\n\nKaeq viil \n Lavvamäng\n Pallimäng\n Õnnõmängoq\n\nMeelelahutus","num_words":92,"character_repetition_ratio":0.015,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.181,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Korvpall","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Korvpall om sääne pallimäng, kon kats võistkunda püüdväq visadaq palli tõsõ võistkunna korvi, miä om 3 miitre korgusõn. Tuud mängitäs neläkandilidsõ platsi pääl, hariligult saalin nink kõrraga om kummasti võistkunnast platsi pääl viis mängjät.\n\nKorvpall om üts populaarsõmpi ja inämp kaetuisi sportõ maailman.\n\nPallimängoq\nSpordialaq","num_words":44,"character_repetition_ratio":0.049,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.159,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pallim%C3%A4ng","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pallimäng om mäng, midä mängitäs palliga. Tuud hariligult kas lüvväs vai visatas. \n\nPallimängoq ommaq näütüses: \n\njalgpall,\nvõrkpall,\nkorvpall,\nkäsipall,\nviipall.\n\nPallimängoq","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.048,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.194,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pall","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pall om (hariligult) keräkujolinõ asi, minga mängitäs: visatas-püvvetäs vai lüvväs (käe, jala, rekedi vai muuga).\n\nMängoas'aq","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.216,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Jalgpall","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Jalgpall om pallimäng, kon kats võistkunda püüdväq lüvväq palli tõsõ värehtihe. Tuud mängitäs neläkandilidsõ moroplatsi pääl, kõrraga om kummastki võistkunnast platsi pääl kooni 11 mängjät. Platsi pääl või palli käega puttuq õnnõ värehtivaht, tõsõq piät tuud lüümä jala, pää vai mõnõ muu kotussõga.\n\nKaeq viil \n Maailmameistevõistlusõq jalgpallin\n\nJalgpall\nPallimängoq\nSpordialaq","num_words":49,"character_repetition_ratio":0.019,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.164,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tennis","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tennis om pallimäng, midä mängitäs neläkandelidse platsi pääl, miä om poolõs jaet umbõs miitrekorgutsõ võrgoga. Tuud mängitäs üts üte vai kats kat�� vasta. Mängon om vaja väikene pall lüvväq reketiga tõsõlõ poolõ võrko nii, et vasta mängjä(q) tuud kätte ei saaq.\n\nPallimängoq\nSpordialaq","num_words":43,"character_repetition_ratio":0.007,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.179,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ujomin%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ujominõ om inemise vai eläjä liikminõ vii sisen ilma kõrvalidsõ abilda. Tuud tetäs nii aoviidüsses ku spordis. \n\nUjominõ om tervüsele hää. \n\nSport","num_words":22,"character_repetition_ratio":0.029,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.192,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tiid%C3%BCs","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tiidüs (ladinakeelitsest sõnast scientia, miä tähendäs \"tiidmiisi\" vai \"tiidmist\") om inemise kõrra perrä käüjä tegevüs, mink tsihis om saiaq vahtsit tiidmiisi ja parõmpihe arvo saiaq, kuis as'aq ilman käüväq. Kimmä meetodi perrä tegeväq tiidläseq katsit ja kaesõq asjo perrä nink analüüsväq saadut teedüst, et luvvaq teoreetiliidsi seletüisi toolõ, kuis as'aq tüütäseq. \n\nTiidüstiidmiisi saias uurmistüüga. Uurmistüü käügin võetas määnegi umbarvaminõ (tuu perrä, kuis as'aq tunnusõq käüvät), tuud uuritas ja tetäs katsit, et saiaq toolõ kinnütüst vai tuu hoobis ümbre kukadaq. Tüü tulõmusõs või ollaq tiidüsline teooria, miä avitas as'ost parõmpihe arvo saiaq ja asjo parõmpihe ette nätäq.\n\nTiidüs","num_words":97,"character_repetition_ratio":0.061,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.179,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Maru%20Mats","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Maru Mats om kõgõkogo kosmoloogilinõ mutõl, miä om kõgõ parõmpihe kuunkõlan tiidüsliidsi tiidmiisiga. Tuu all mõtõldas ütte sündmüst kavva aigu tagasi, ku kõgõkogo naas' lõpmalda tihhest olõkist kipõstõ paisuma ja paisus täämbädse pääväni.\n\nTähetiidüs","num_words":34,"character_repetition_ratio":0.008,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.155,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/P%C3%A4%C3%A4v%C3%A4s%C3%BCstem","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pääväsüstem sais kuun Pääväst ja tähetiidüsliidsist objektest (muuhulgan Maa, mink pääl miiq elä), miä ommaq timäga manokiskmisväe läbi köüdedüq. \n\nPääväsüstem","num_words":20,"character_repetition_ratio":0.027,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.164,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/P%C3%A4iv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Päiv (sümbol: ) om täht, miä om pääväsüstemi keskel ja and 98.6% timä massist. Maa ja muu mateeriä tiirotas timä ümbre.\n\nMõistatuisi päävä kotsilõ \n Mõrs'a ehis mõtsa takan, peotäüs pirdõ käen? (Päiv. Urvastõ kihlkund, 1890.)\n Mõrs'a mäe takah, pirand pirda käeh? (Päävä nõsõminõ. Vahtsõliina kihlkund, 1887.)\n Kuldkerä kopli keskel? (Päiv. Urvastõ kihlkund, 1958.)\n Mõrs'a tulõ tarrõ, ei liiguta ust ei akant? (Päiv. Põlva kihlkund, 1889.)\n Hamõ väläh, käüs tarõh? (Päiv. Setomaa, 1928.)\n Üts kullanõ võti käänd kõik (ussõq) vallalõ? (Päiv paistus egast mulgust sisse. Räpinä kihlkund, 1895.)\n\nLätteq \n\nPääväsüstem","num_words":81,"character_repetition_ratio":0.094,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.291,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Hod%27ot%C3%A4ht","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hod'otäht vai hod'os vai plannõt om Riikevaihõlidsõ Tähetiidüseseldsi perrä sääne taivakihä Pääväsüstemin, miä \n tiirotas ümbre Päävä,\n om küländ suurõ massiga, et hoita hüdrostaatilidsõlt tasakaalulist (inämbvähämb kerä muudo) kujjo,\n om uma gravitats'ooniga tõmmanuq uma pinna pääle vähämbäq kihäq uma orbiidi ümbre (om uma ümbrüse \"ärq puhastanuq\").\n\nKu õnnõ kats edimäst tingimüst ommaq täüdedüq, sõs om tegemist kääbätshod'otähega.\n\nTähetiidüs","num_words":57,"character_repetition_ratio":0.005,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.176,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Maa%20%28hod%27ot%C3%A4ht%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Maa (sümbol: ) vai maakerä om hod'otäht, mink pääl miiq elämiq. Tä om pääväsüstemi Päävä puult lukõq kolmas hod'otäht. \n\nPääväsüstem","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.033,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.22,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Merkuur","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Merkuur (sümbol: ) om Pääväsüstemi Pääväle kõgõ ligemb ja kõgõ vähämb hod'otäht. Tä tege tiiro ümbre Päävä 88 pääväga. \n\nPääväsüstem","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.033,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.22,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Veen%C3%BCs","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Veenüs (sümbol: ) om Pääväsüstemi Pääävä puult lukõq tõnõ hod'otäht. Tä om uma nime saanuq Vana-Rooma armastusjumalanna Venusõ perrä. \n\nPääväsüstem","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.029,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.19,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Marss","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Marss (sümbol: ) om Pääväsüstemi Pääävä puult lukõq neläs hod'otäht. Tä om uma nime saanuq Vana-Rooma sõajumala Marsi perrä.\n\nPääväsüstem","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.031,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.197,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Jupit%C3%B5r%20%28hod%27ot%C3%A4ht%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Jupitõr (sümbol: ) om Pääväsüstemi Päävä puult lukõq viies hod'otäht. Tä om kõgõ suurõmb hod'otäht Pääväsüstemin.\n\nPääväsüstem","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.103,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.19,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Saturn","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Saturn (sümbol: ) om Pääväsüstemi Päävä puult lukõq kuvvõs hod'otäht. Suurusõ poolõst om tä Pääväsüstemin pääle Jupiteri tõnõ. \n\nPääväsüstem","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.076,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.186,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Uraan%20%28hod%27ot%C3%A4ht%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Uraan (sümbol: ) om Pääväsüstemi Päävä puult lukõq säitsmes hod'otäht. Suurusõ poolõst om tä Pääväsüstemin kolmas. \n\nPääväsüstem","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.084,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.188,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Neptuun","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Neptuun (sümbol: ) om Pääväsüstemi Päävä puult lukõq katsas (ja tuuga perämäne) hod'otäht. \n\nPääväsüstem","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.042,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.212,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%A4%C3%A4b%C3%A4tshod%27ot%C3%A4ht","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kääbätshod'otäht vai kääbätshod'os vai kääbätsplannõt om Riikevaihõlidsõ Tähetiidüseseldsi perrä sääne taivakihä Pääväsüstemin, miä \n tiirotas ümbre Päävä,\n om küländ suurõ massiga, et hoitaq inämbvähämb kerä muudu kujjo.\n\nKaeq viil \n\n Hod'otäht\n\nTähetiidüs","num_words":30,"character_repetition_ratio":0.048,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.171,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pluuto","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pluuto (sümbol: vai ) om suurusõ poolõst tõnõ kääbätshod'otäht (pääle Erist) Pääväsüstemin. Timä löüdmisest 1930. a. kooni aastagani 2006 loeti tedä Pääväsüstemi ütsändäs hod'otähes, 2006. aastagast arvatas tedä kääbätshod'otähti hulka.\n\nPääväsüstem","num_words":27,"character_repetition_ratio":0.108,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.232,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Taivat%C3%A4ht","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Taivatäht vai lihtsähe täht om suur plasmakerä, miä kirgäs valgust ja midä hoit kuun timä hindä manokiskmisvägi. Meile kõgõ ligemb täht om Päiv. Tõisi tähti võimiq nätäq taivan üüse, ku Päävä valgus näide kaemist ei sekäq.\n\nMõistatuisi taivatähti kotsilõ \nLaut lambit täüs, keräpääga oinas keskel? (Taivas, kuu, täheq. Põlva kihlkund, 1889.)\nLaadatäüs lambit, keräsarviga oinas keskeh? (Kuu ja taivatäheq. Põlva kihlkund, 1893.)\nLaudatäüs lambit, keräoinas keskeh? (Taivatäheq. Urvastõ kihlkund, 1940.)\n\nLätteq\n\nTähetiidüs","num_words":69,"character_repetition_ratio":0.092,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.22,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kuu","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kuu (sümbol: ) om taivakihä, miä tiirotas ümbre Maa. Tä om Maalõ kõgõ ligemb taivakihä, keskmäne kavvus Maa ja Kuu keskpunktõ vaihõl om 384 403 kilomiitret.\n\nPääväsüstem","num_words":24,"character_repetition_ratio":0.037,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.237,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tsirgurada%20%28t%C3%A4hetiid%C3%BCs%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tsirgurada vai galaktiga om suur taivatähti kogo, midä hoit kuun manokiskmisvägi, üten tähtivaihõlidsõ gaasi ja tolmuga nink tummõ ollusõga. Miiq üten Pääväga olõ tsirguraan, mink nimi om Tsirgurada.\n\nTähetiidüs","num_words":29,"character_repetition_ratio":0.01,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.161,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tsirgurada","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tsirgurada vai Galaktiga om tsirgurada, kon miiq olõ üten kõgõ Pääväsüstemiga.\n\nTähetiidüs","num_words":12,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.156,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vesi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vesi om kõgõ hariligumb vedelüs Maa pääl, tä katt kolm neländätjako Maa pinnast. Puhtal viil olõ-i haisu, mako ei värmi. Vesi om järvin, jõkin ja merin. Vihm om vesi, miä satas alla pilvist taivan. Ku vesi muutus väega jahhes, külmäs tä ärq nink täst saa iä vai lumi. Ku vesi lätt väega kuumas, nakkas tä kiimä nink täst saa toss. \n\nKasvõl, eläjil ja inemiisil om vaia vett juvvaq, et elon püssüq.\n\nLuudus\nOllussõq\nJoogiq","num_words":74,"character_repetition_ratio":0.034,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.219,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vedel%C3%BCs","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vedelüs om ollussõ vorm, mil om piaaigo kimmäs maht, a olõ-i kimmäst kujjo. Vedelüs om likõ ja võtt anoma kujo. Vedelüst om rassõ kokko litsuq. \n\nVedelüseq ommaq näütüses vesi, õliq ja veri.\n\nFüüsiga","num_words":33,"character_repetition_ratio":0.042,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.216,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kohv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kohv om kohvipuu röstitüist siimnist ehk kohviupõst jauhõt pulbrõ ja tuust tett kuum juuk.\n\nAolugu\nKohvijuuminõ või-ollaq saanuq alostusõ Etioopiast. Tuu kandi külä perrä saigi kohv uma nime.\n15.aastagasaal oll' kohv levinüq Araabian, 16. aastagasaal ka Türgün. Euruupahe joud' kohvijuumisõ kommõq 17. aastagasaal ja Eestihe 17. aastagasaa peräotsan.\nEsiqsugumaidsil rahvil ommaq umaq mooduq kohvitegemises ja pakmisõs. Tunnõtumbaq ommaq Türgü kohv ja Itaalia espresso.\n\nKohvisordiq\nKõgõ levinümb kohviliik araabiga om perit Etioopiast. Tuu jago kogo maailma kohvist om umbõs 75%.\nTõõnõ tunnõt liik om robusta, miä om maigult tugõvamb ku araabiga. \nOm ka kolmas kohvipuu liik, agaq tuud pruugitas väega veidüq. \n\nKohvisordiq kandvaq hariligult tuutmismaa vai -kotusõ nimme: Colombia kohv, Costa Rica kohv, Santosõ kohv jne. \n\nKohvi all mõtõldas keskestläbi kohvipuu siimnist tettüt uakohvi. Uakohvi seen om kofõiini, miä om virgutav ainõq.\n\nKohvi asõmal\nKohvi asõmõl pruugitas näütüses tsigurit, viläkohvi, puuviläkohvi, võiulillikohvi ja muid kasvokohvõ. \nPeris kohviga köüt naid tegemisviis.\n\nKohvi säädelemine\nKohvipuhma mar'a seen om hariliguq kats upa. Uaq saiasõq kätte kattõ muudu. Kuivatas päävä käen vai hoidas vii seen 24-48 tunni. Liotõdu kohvi häädüs om etemb. \nToorõst kohvi röstitäs eräle massinaga. \n\nJoogiq","num_words":178,"character_repetition_ratio":0.048,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.19,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Oluq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Oluq om kesvist ja viist tett alkoholiga juuk. \n\nSeto Kuningriigin sorditas muuhulgan ega aasta vällä kõgõ parõmb ollõmeistre.\n\nJoogiq","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.172,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vein","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vein vai mar'aviin om mar'a- vai puuvilämahlast tett alkoholiga juuk. Inämbüisi ommaq veiniq tettüq viinamar'amahlast. Võro- ja Setomaal tetäs veini viil ubina- ja hõragumahlast. \n\nSeto Kuningriigin sorditas muuhulgan ega aasta vällä kõgõ parõmb veinimeistre.\n\nJoogiq","num_words":35,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.176,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kesev","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kesev vai kesv om terävili. Tedä tarvitõdas söögis ja söödäs. Kesvist saa tetäq jahho, suurmit ja kruppõ. \n\nTeräviläq","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.197,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Nisu","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Nisu om terävili. Timäst tetäs jauhõ, miä või ollaq peenemb vai jämmemb. Peenembät nisujauhõ kutsutas nisupüüdlis, miä um pekritüüstüsen põhilinõ jauh - tuust küdsetäs saio, kuukõ, krõngliid, präänikit, a tetäs ka makaruunõ nii pall'o muid söögiasjo. Jämmembäst nisujauhõst küdsetäs vatsko.\n\nTeräviläq","num_words":40,"character_repetition_ratio":0.034,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.176,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vatsk","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vatsk om jämmembäst nisujauhõst küdset saia- vai leeväsugumanõ küdsüs.\n\nsöögiq","num_words":10,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.154,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%BCds%C3%BCs","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Küdsüs om küdset süük. Hariligult mõtõldas küdsüsside all jauhõst küdsetüid asjo nigu leib, sai, vatsk vai prääniguq, a võidas mõtõldaq ka küdsetüt lihha, kalla vai muud küdsetüt söögikraami.\n\nsöögiq","num_words":29,"character_repetition_ratio":0.011,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.176,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Juust","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Juust om süük, midä tetäs piimäst, hariligult lehmä umast, mõnikõrd kitsõ umast.\n\nKaeq viil \n\n Sõir\n\nSöögiq","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.224,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Piim","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Piim om valgõ vedelüs, midä andvaq imädseq imetäjäq. Tuu om imetäjide poigõ päämäne süük, inne ku nääq opvaq muud süüki süümä. Miiq maal mõtõldas piimä all innekõkkõ lehmäpiimä. Tuud juvvas nink tuust tetäs kohopiimä, sõira, juusto, iätüst ja muid söögiasjo.\n\nJoogiq","num_words":41,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.188,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Puuvili","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Puuvili om puu vili, miä kõlbas süvväq. Puuviläq ommaq näütüses ubinaq, pirniq, ploomiq, banaaniq. \n\nPuuviläq","num_words":15,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.202,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kaar","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kaar om terävili. Tedä tarvitõdas söögis ja eläjide (nt. hobõstõ) söödäs. \n\nTeräviläq","num_words":12,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.212,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Riis","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Riis om terävili. Tä om suurõlõ osalõ maailma inemiisist (innekõkkõ Aasian ja troopilidsõn Ladina-Ameerikan) ütes päämädses söögis. \n\nRiisist saa tetäq putro ja suppi.\n\nTeräviläq","num_words":24,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.18,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mais","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"[[File:Zea mays 'Ottofile giallo Tortonese' MHNT.BOT.2015.34.1.jpg|thumb|''Zea mays 'Ottofile giallo Tortonese]]Mais''' om terävili. Tä kasus kooni kuvvõ miitre korgutsõs ja and hektari kotsilõ inämb terri ku ütski tõnõ terävili.\n\nTeräviläq","num_words":29,"character_repetition_ratio":0.121,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.242,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Sojauba","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sojauba om üteaastaganõ kultuurkasv. Hiinan om tedä söögis tarvitõt joba 5000 aastakka.\n\nPõllumajandus","num_words":12,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.186,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Sorgo","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sorgo om üts haino pereh, miä kasus lämmäl maal. Mõndsi sorgo lihte kasutõdas terri peräst, suurõmbat jako kasutõdas söödäs. \n\nPõllumajandus","num_words":20,"character_repetition_ratio":0.031,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.179,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Terv%C3%BCs","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tervüs om tävveline iholinõ, vaimlinõ ja ütiskundlinõ hää olõminõ, mitte õnnõ tõvõ vai nõtrusõ puuduminõ.\n\nArstitiidüs","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.161,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/T%C3%B5bi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tõbi vai haigus om elolidsõ ehitüse vai tallitusõ viga, mink peräst om elolidsõ tegevüs häirit. Elolinõ või ollaq nii kasv ku elläi (muuhulgan inemine).\n\nArstitiidüs","num_words":25,"character_repetition_ratio":0.051,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.182,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kehv%20kuuldmin%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kehv kuuldminõ vai rassõ kuuldminõ om tuu, ku helü kuuldminõ om nõrgas jäänüq vai hoobis ärq kaonuq. Tuu või juhtuq ega elolisõga, kinkal kuuldminõ olõman om.\n\nTõvõq\n\nsl:Slušna prizadetost#Okvara sluha","num_words":30,"character_repetition_ratio":0.078,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.184,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Elolin%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Elolinõ vai organism om elläv asi, niguq näütüses elläi, kasv, siin vai pisolanõ.\n\nElotiidüs","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.196,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pisolan%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pisolanõ vai mikroorganism vai mikruub om väega väikene elolinõ; nii väikene, et inemine tedä palja silmäga ei näeq. Pisolaisi või kaiaq lähküsilmäga (mikroskoobiga).\n\nElotiidüs","num_words":24,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.169,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mateeri%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mateeriä all mõtõldas egapäävätsen keelen kõkkõ, minkal om olõman mass ja maht. Tiidüsen loetas mateeriäs tuud, minkast ommaq tettüq aadomiq ja molõkuliq (hariligult proodonit, neutronit ja elektronnõ).\n\nFüüsiga","num_words":28,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.166,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ollus","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ollus om mateeriä, mink molõkuliq ommaq ütesugutsist pudinist ja üttemuudu üles ehitedüq. Ollusõq ommaq näütüses hapasnik, vesi, raud ja tõsõq.\n\nKeemiä","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.172,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Keemiline%20element","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Keemiline element om aadomidõ sort; noil sordõl tetäs vaiht tuu perrä, mito proodonit aadomituuman om. Keemilidseq elemendiq ommaq näütüses hapasnik, raud, väävli ja tõsõq.\n\nKeemiä","num_words":25,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.172,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Aadom","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Aadom om mateeriä põhiosakõnõ, mink kesken om tihhe säsü (tuum) nink tuu ümbre om negatiivsõlt laet elektronnõ pilv. Aadomisäsün ommaq positiivsõlt laeduq proodoniq ja eelektrilidsõlt neutraalsõq neutroniq.\n\nKaeq viil \n Aadomarv\n\nFüüsiga","num_words":31,"character_repetition_ratio":0.026,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.165,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Eesti%20Vabariigi%20aastagap%C3%A4iv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Eesti Vabariigi aastagapäiv om Eesti riigipühä, midä peetäs 24. radokuu pääväl. Taaga tähüstedäs Eesti Vabariigi välläkuulutamist 1918. aastaga 24. radokuu pääväl. Tuul pääval avaldõdi Talliinan \"Manifest kõigilõ Eestimaa rahvilõ\", kon kuulutõdi vällä hindäperi ja demokraatlinõ Eesti Vabariik.\n\nAastagapäävä tähüstämine\nPäält Eesti vahtsõst esiqsaisvas saamist om tagasi ello tuud Eesti Vabariigi aastagapäävä Eesti kaitsõväe paraatõ kommõq, nii nagu taad tetäs pall'odõn riigen. Niisama om kombõs, et Eesti president kõrraldas esiqsaisvuspääväl pidoligu vastavõtu, kon and üle Eesti riiklidsõq tiinidemärgiq. \n\nNii paraat ku vastavõtt ommaq esiq aastil olnuq esiq liinon. Paraadist, vastavõtust ja vastavõtu kontsõrdist, mink algusõn pidä president aastapäävakõnnõ, tetäs õkvaülekannõq televisioonin. \n\nVastavõtu käeandmistseremooniat, kon president ja presidendi abikaasa kõiki küläliisi tervütäseq, om iroonilidsõlt nimitet \"pingviine paraadis\" (võrrõldõn miihi pidolikkõ frakkõ pingviine mustvalgidõ sulgiga).\n\nVallon-liinon, (üli)koolõn, tiatriin ja tüükotussin tetäs kah ummi pidoliidsi vastavõttõ, aktuisi ja kontsõrtõ, sagõhõhe jo 23. radokuu pääväl ja viil varrampagi.\n\nKaeq viil\nEesti Vabariik\n\nEesti riigipühäq\nEesti","num_words":146,"character_repetition_ratio":0.075,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.166,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pik%C3%A4kannu%20P%C3%B5hikuul","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pikäkannu kuul om parhilladsõ Lasva valla pääl teedäolõvalt kõgõ vanõmb kuul. Taa asotõdi Pindi mõisa XVIII aastasaa edimädsel poolõl mõisaherrä Lipsdorffi iistvedämisel. Kiräligult om kuuli edimäst kõrda mainitu 1736. aatagal, kon oma ärq nimetet ka oppajat nimega Johan.\n\nIllatsõmb Pindi vallakuul om olnuq kolmen kotussõn: Pindi mõisan, Rusima külän ja 1871.\/72 kooliaastagal kolisi kuul Pikäkannulõ. Peräst koolimaja maahapalamist tetti vahtsõnõ koolimaja Leigo koolitalo maiõ pääle Otsa-Pindi mõisatii viirde. Kuul sai uma nime Pikäkanno mõtsa perrä.\n\nParhillanõ valgidõ sainoga koolimaja sai valmis 1939. 2007. aastaga piimäkuun tähüst kuul umma 135. sünnüpäivä. Koolin om 39 opilast, kedä oppas 14 oppajat.\n\nRõugõ kihlkunna kooliq","num_words":94,"character_repetition_ratio":0.019,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.199,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Merca","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Jäägri Merle (Merle Jääger, sündünüq rehekuu 19. pääväl 1965 Talliinan) om eesti näütelejä ja luulõtaja. Tä om tarvitanuq pseudonüümi Merca. Väega tunnõduq ommaq timä punkluulõtusõq. Merca om mängnüq pall'o võro- ja setokeelitsin tiatritüken.\n\nElokäük\n\n1983. aastagal lõpõt' Merca Tallinnan gümnaasiumi ja 1988. aastagal TRK lavakunstikateedri. 1988. aastagast om tä (vaihidõga) olnuq Vanemuisõ tiatrin näütelejä. 1999-2000 oll' tä Eesti Vabariigi sõaväen sõamiis. 2000. aastagast om tä Eesti Kiränige Liido liigõq. Tä om Tarto Kaitsõliido Akadeemilidse Malvkunna üts liigõq. Merca om laulnuq pall'odõn ansambliin, pikkä aigo ka võro ja seto keelen ansamblin Lõkõriq.\n\nLooming\n\nLuulõkogoq\n 1989 Merca by air mail\n 1989 Mercamerka\n 1998 Vana libu hommik\n 2005 Hele häärber\n 2007 Narrivile\n\nSetomaa inemiseq\nTartomaa inemiseq\nEesti näütelejäq\nEesti luulõtajaq","num_words":105,"character_repetition_ratio":0.067,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.237,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Muhu","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Muhu saar vai Muhumaa om saar Õdagu-Eestin Saarõmaa ja suurõmaa vaihõl. Muhumaast põh'a ja hummogu poolõ jääs Läänemaa. Muhumaa põlistrahvast kutsutas muhulaisis ja Muhun kõnõldas muhu kiilt. \n\nMuhun om vanast olnuq 52 küllä. Parhillaq, päält Rebaski külä hindäperi saamist, om Muhun 53 küllä.\n\nMaatiidüs \n\nMuhu saarõ pindala üten väikeisi saarõkõisiga om 206 km². Saarõmaa ja Muhumaa vaihõl om Väike väin ja Väikese väinä tamm. Suurõmaa ja Muhumaa vaihõl sõitvaq praamiq. Muhumaa kõrval om mitu väikeist saarõkõist, suurõmbaq ommaq Kõinastu, Kesselaid, Suurlaid, Viirelaid ja Võilaid.\n\nLuudus \nMuhumaal om väega illos ja putmaldaq luudus ja sõbraliguq inemiseq. Muhu saarõn, Koguva külän om sündünüq ka kuulsa kirämiis Juhan Smuul. Parhilla om Koguva külän Muhu muusõum.\n\nKultuur \nMuhu saarõ naasõq tegeväq väega ilosat käsitüüd ja Muhu rahvarõivaq ommaq populaarsõq ja kimmähe kõgõ herksämbäq terve Eestimaa pääl. \n\nMuhu naisi vahtsõmb ündrik om uma kõlladse värmi saanu Edimädse ilmasõa aol saarõ mano merde jäänüisi säksä miine püssärohost, midä rõiva värmmises pruukma naadiq.\n\nSaarõ pääl om üts koolitarõ, tuu om põhikuul ja tuu om Liiva külän. Koolin om latsi kokko 133. \n\nMuhumaa tunnislausõq om: Muhumaa – saar, kon aig hengäs.\n\nPildiq\n\nKaeq viil \n Muhu kihlkund\n Muhu vald\n\nVälislingiq \n Muhu valla kodoleht\n Muhu turismiinfo\n Muhu saarõst eesti vikipeediän\n\nEesti saarõq\nSaarõmaa","num_words":198,"character_repetition_ratio":0.049,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.194,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Maamme","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Maamme (roodsi keelen Vårt land, 'Miiq maa') om Soomõ hümn. Maamme viie om kirotanuq Paciusõ Fredrik ja roodsikeelitseq sõnaq Runebergi Johan Ludvig. Soomõ kiilde tõlkjas peetäs Cajanderi Paavot (1889), edimädse ja perämädse salmi tõlgõq põhinõsõq Krohni Juliusõ tõlkõl (1867). Laul kannõti edim��st kõrda ette 13. lehekuu pääväl 1848 Helsingin. \n\nEesti hümnil om Maammega sama viis.\n\nSõnaq \n\nSoomõ\nRiigihümniq","num_words":54,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.225,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pillimiis","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pillimiis om inemine, kiä mäng mõnda pilli. Mõnõlõ pillimihele om pillimängmine tüü, mõni mäng niisama. Pillimängmist saa oppi muusigakoolin, mõnõ tõsõ pillimihe käest vai umal käel.\n\nPillimiheq Võromaal\n\nVanast olliq pillimiheq Võromaal väega suurõ avvo sisen, ja ommaq seeniaani. Ku pidol tõnõkõrd tapõlusõs läts', võisõt pillimihe kõrval kolmandat miist lüvväq. \n\nMuusiga","num_words":51,"character_repetition_ratio":0.082,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.174,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/S%C3%B5mm%C3%B5rpalo","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sõmmõrpalo vai Sõmmõrpalo mõisa om alõvik Urvastõ kihlkunnan Võro vallan. \n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist käve külä Sõmmõrpalo valda.\n\nAolugu\n\nAlevikun oll' kunagi Sõmmõrpalo vasallikants. Noq om taa kants tävveligult häönüq, alalõ om õnnõ väiku kink Sõmmõrpalo mõisa pargin.\n\nSõmmõrpalo lähkün Mustassaarõn om Sõmmõrpalo raudtiijaam, kohe Valga–Veski sõidurong käve 2001. aastaganiq.\n\nMidä kaiaq tasos\n\nSõmmõrpalon ommaq Sõmmõrpalo mõisa huunõq.\n\nKuulsambaq inemiseq\n\nÜtlemiisi\n\nÜle Võromaa om tunnõt ütlemine: \"Iist, jalost, ma tulõ Sõmmõrpalost!\".\n\nLätteq \nUrvastõ kihlkund\n\nVõro valla alõviguq","num_words":77,"character_repetition_ratio":0.113,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.19,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Al%C3%B5vik","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Alõvik om elokotus, miä hariligult om suurõmb ku külä ja vähämb ku allõv, nink miä om määntsegi paiga majandus-, haldus- vai muu keskus. \n\nAlõviguq ommaq tekkünüq hariligult kerko, raudtiijaama vai mõnõ vabriku ümbre.\n\nKaeq ka \nEesti alõviguq\n\nÜtiskund\nMaatiidüs","num_words":39,"character_repetition_ratio":0.024,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.195,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Alak%C3%BCl%C3%A4%20%28S%C3%B5mm%C3%B5rpalo%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Alakülä vai Järvere Alakülä om külä Urvastõ kihlkunnan Võro vallan. \n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegevist käve külä Sõmmõrpalo valda.\n\nKaeq viil\nUrvastõ kihlkunna küläq\n\nLätteq \n\nUrvastõ kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":31,"character_repetition_ratio":0.158,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.19,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Alap%C3%B5dra","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Alapõdra om külä Urvastõ kihlkunnan Võro vallan. \n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Sõmmõrpalo valda.\n\nKaeq viil\n\nUrvastõ kihlkunna küläq\n\nLätteq \nUrvastõ kihlkunna küläq\n\nVõro valla küläq","num_words":28,"character_repetition_ratio":0.16,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.189,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Haamast%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Haamastõ om külä Urvastõ kihlkunnan Võro vallan. \n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Sõmmõrpalo valda.\n\nKaeq viil\nUrvastõ kihlkunna küläq\n\nLätteq \n\nUrvastõ kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":28,"character_repetition_ratio":0.16,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.186,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Haava%20%28V%C3%B5ro%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Haava om külä Urvastõ kihlkunnan Võro vallan. \n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Sõmmõrpalo valda.\n\nKaeq viil\nUrvastõ kihlkunna küläq\n\nLätteq \n\nUrvastõ kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":28,"character_repetition_ratio":0.163,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.188,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Haidaku","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Haidaku vai Haidagu om külä Urvastõ kihlkunnan Võro vallan. \n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Sõmmõrpalo valda.\n\nKaeq viil\nUrvastõ kihlkunna küläq\n\nLätteq \n\nUrvastõ kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":30,"character_repetition_ratio":0.161,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.185,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Hargi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hargi om külä Urvastõ kihlkunnan Võro vallan. \n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Sõmmõrpalo valda.\n\nKaeq viil\nUrvastõ kihlkunna küläq\n\nLätteq \n\nUrvastõ kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":28,"character_repetition_ratio":0.163,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.188,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Heeska","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Heeska om külä Urvastõ kihlkunnan Võro vallan. \n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Sõmmõrpalo valda.\n\nKaeq viil\nUrvastõ kihlkunna küläq\n\nLätteq \n\nUrvastõ kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":28,"character_repetition_ratio":0.162,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.187,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Horma%20%28S%C3%B5mm%C3%B5rpalo%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Horma om külä Urvastõ kihlkunnan Võro vallan. \n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Sõmmõrpalo valda. \n\nSeo kandi inemiseq ütleseq Horma kotsilõ ka Mõisa.\n\nKaeq viil\nUrvastõ kihlkunna küläq\n\nLätteq \n\nUrvastõ kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":36,"character_repetition_ratio":0.145,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.192,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Hutt%27a","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hutt'a (eesti kiräkeelen ka Hutita vai Utita) om külä Urvastõ kihlkunnan Võro vallan. \n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Sõmmõrpalo valda.\n\nKaeq viil\nUrvastõ kihlkunna küläq\n\nLätteq \n\nUrvastõ kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":34,"character_repetition_ratio":0.145,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.194,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/H%C3%A4nike","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hänike om külä Urvastõ kihlkunnan Võro vallan. \n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Sõmmõrpalo valda.\n\nKaeq viil\nUrvastõ kihlkunna küläq\n\nLätteq \n\nUrvastõ kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":28,"character_repetition_ratio":0.162,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.187,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/J%C3%A4rvere","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Järvere om külä Urvastõ kihlkunnan Võro vallan. \n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Sõmmõrpalo valda.\n\nMidä kaiaq tasos\n\nJärvere mõisa\nVagola järv\n\nKaeq viil\nUrvastõ kihlkunna küläq\n\nLätteq \n\nUrvastõ kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":35,"character_repetition_ratio":0.148,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.189,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kahru%20%28V%C3%B5ro%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Seo artikli kõnõlõs Kahru küläst Võro vallan. Ka Rõugõ vallan om Kahru külä.\nKahru vai Kahro om külä Urvastõ kihlkunnan Võro vallan. \n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Sõmmõrpalo valda.\n\nKaeq viil\nUrvastõ kihlkunna küläq\n\nLätteq \n\nUrvastõ kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":43,"character_repetition_ratio":0.139,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.19,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Keema%20%28S%C3%B5mm%C3%B5rpalo%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Keema om külä Urvastõ kihlkunnan Võro vallan. \n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Sõmmõrpalo valda.\n\nKuulsambaq inemiseq\nKeema küläst om perit oopõrilaulja Puura Väino.\n\nKaeq viil\nUrvastõ kihlkunna küläq\n\nLätteq \n\nUrvastõ kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":37,"character_repetition_ratio":0.137,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.181,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kur%C3%B5nurm%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kurõnurmõ om külä Urvastõ kihlkunnan Võro vallan. \n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Sõmmõrpalo valda.\n\nKaeq viil\n\nUrvastõ kihlkunna küläq\n\nLätteq \nUrvastõ kihlkunna küläq\n\nVõro valla küläq","num_words":28,"character_repetition_ratio":0.159,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.188,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%A4rgula","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kärgula vai Kärgula mõisa om külä Urvastõ kihlkunnan Võro vallan. \n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Sõmmõrpalo valda. \n\nKärgulast lätt läbi Pühäjõgi, miä om Võhandu jõõ mäejago. Viil lätt küläst läbi Kärgula uja.\n\nKuulsambaq inemiseq\n\n Rahmani Jan\n\n Harju Ülle\n\nKaeq viil\n\nUrvastõ kihlkunna küläq\n\nUrvastõ kihlkunna küläq\n\nVõro valla küläq","num_words":51,"character_repetition_ratio":0.121,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.198,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Lakovitsa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lakovitsa om külä Urvastõ kihlkunnan Võro vallan. \n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Sõmmõrpalo valda.\n\nKaeq viil\nUrvastõ kihlkunna küläq\n\nLätteq \n\nUrvastõ kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":28,"character_repetition_ratio":0.16,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.185,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Leis%27o","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Leis'o om külä Urvastõ kihlkunnan Võro vallan. \n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Sõmmõrpalo valda.\n\nKaeq viil\nUrvastõ kihlkunna küläq\n\nLätteq \n\nUrvastõ kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":28,"character_repetition_ratio":0.162,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.192,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Liinam%C3%A4e%20%28S%C3%B5mm%C3%B5rpalo%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Liinamäe vai Liinamäe mõisa om külä Urvastõ kihlkunnan Võro vallan. \n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Sõmmõrpalo valda.\n\nKaeq viil\nUrvastõ kihlkunna küläq\n\nLätteq \n\nUrvastõ kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":31,"character_repetition_ratio":0.156,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.183,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Liiva%20%28S%C3%B5mm%C3%B5rpalo%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Liiva om külä Urvastõ kihlkunnan Võro vallan. \n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Sõmmõrpalo valda.\n\nKaeq viil\nUrvastõ kihlkunna küläq\n\nLätteq \n\nUrvastõ kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":28,"character_repetition_ratio":0.163,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.188,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Lilli-Ann%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lilli-Annõ om külä Urvastõ kihlkunnan Võro vallan. \n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Sõmmõrpalo valda.\n\nKaeq viil\nUrvastõ kihlkunna küläq\n\nLätteq \n\nUrvastõ kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":28,"character_repetition_ratio":0.159,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.188,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Majala","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Majala om külä Urvastõ kihlkunnan Võro vallan. \n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Sõmmõrpalo valda.\n\nLätteq \n\nUrvastõ kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.103,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.19,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mustassaar%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mustassaarõ om külä Urvastõ kihlkunnan Võro vallan. \n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Sõmmõrpalo valda.\n\nLätteq \nUrvastõ kihlkunna küläq\n\nVõro valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.1,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.185,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mustja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mustja om külä Urvastõ kihlkunnan Võro vallan. \n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Sõmmõrpalo valda.\n\nLätteq \n\nUrvastõ kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.103,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.19,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/M%C3%A4ek%C3%BCl%C3%A4%20%28J%C3%A4rvere%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mäekülä vai Järvere-Mäekülä om külä Urvastõ kihlkunnan Võro vallan. \n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Sõmmõrpalo valda.\n\nLätteq \nUrvastõ kihlkunna küläq\n\nVõro valla küläq","num_words":25,"character_repetition_ratio":0.092,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.185,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Osola","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Osola vai Osula om külä Urvastõ kihlkunnan Võro vallan. \n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Sõmmõrpalo valda.\n\nLätteq \n\nUrvastõ kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":25,"character_repetition_ratio":0.098,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.192,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pritsi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pritsi om külä Urvastõ kihlkunnan Võro vallan. \n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Sõmmõrpalo valda.\n\nLätteq \nUrvastõ kihlkunna küläq\n\nVõro valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.103,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.19,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pulli%20%28V%C3%B5ro%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pulli om külä Urvastõ kihlkunnan Võro vallan. \n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Sõmmõrpalo valda.\n\nLätteq \nUrvastõ kihlkunna küläq\n\nVõro valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.103,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.191,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Punak%C3%BCl%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Punakülä om külä Urvastõ kihlkunnan Võro vallan. \n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Sõmmõrpalo valda.\n\nLätteq \n\nUrvastõ kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.102,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.188,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Rauskapalu","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Rauskapalu om külä Urvastõ kihlkunnan Võro vallan. \n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Sõmmõrpalo valda.\n\nLätteq\n\nUrvastõ kihlkunna küläq\n\nVõro valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.101,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.186,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Rummi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Rummi om külä Urvastõ kihlkunnan Võro vallan. \n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Sõmmõrpalo valda.\n\nLätteq \n\nUrvastõ kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.103,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.191,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Sulbi%20%28V%C3%B5ro%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sulbi om külä Urvastõ kihlkunnan Võro vallan. \n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Sõmmõrpalo valda.\n\nKaeq viil\n\nKaika suvõülikuul 1993 Sulbin\n\nLätteq \nUrvastõ kihlkunna küläq\n\nVõro valla küläq","num_words":28,"character_repetition_ratio":0.083,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.209,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/S%C3%B5mm%C3%B5rpalo%20k%C3%BCl%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sõmmõrpalo külä om külä Urvastõ kihlkunnan Võro vallan. \n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Sõmmõrpalo vallan.\n\nLätteq \n\nUrvastõ kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":24,"character_repetition_ratio":0.118,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.19,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Udsali%20%28V%C3%B5ro%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Seo artikli kõnõlõs Udsali küläst Võro vallan. Ka Rõugõ vallan om Udsali külä, kaeq Udsali (Rõugõ).\n\nUdsali om külä Urvastõ kihlkunnan Võro vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Võro valda.\n\nKaeq viil \n\n Urvastõ kihlkunna küläq\n\nLätteq \nUrvastõ kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":44,"character_repetition_ratio":0.134,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.203,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Var%C3%B5ss%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Varõssõ om külä Urvastõ kihlkunnan Võro vallan. \n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Sõmmõrpalo valda.\n\nKaeq viil\n\nUrvastõ kihlkunna küläq\n\nLätteq \nUrvastõ kihlkunna küläq\n\nVõro valla küläq","num_words":28,"character_repetition_ratio":0.16,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.19,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Naist%C3%B5punahain","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Naistõpunahain vai viinalill (e.k. liht-naistepuna, ld.k. Hypericum perforatum) - om vana ja inemiisi siän tunnõt ravihain, minkal om pall'o kasuliidsi umahuisi. Om üteld, et jaanipuulpäävä üüse kor'aduq rohoq avitasõq aastak otsa egä haigusõ vasta. Viinalill arvati väke täüs olõvat ni timäst peetäs luku ka seoilma-aolidsõn õdagumaa meditsiinin. \n\nViinalill nakkas häitsemä jaanipäävä aigo ja häitsemän või tedä nätäq viil järgmädse paari kuu joosul, a rohos om tedä kõgõ parõmb kor'adaq suvõ algusõn. Tarvitõdas pia kõkkõ vart üten lehti ja häitsmidegaq – kasvo ürti, minkast tetäs tsäid ni õli- vai viinaleotust. \n\nLõuna-Eestin om taa hain tunnõt ku viinalill, selle et tedä panti sagõhõhe kos'aviina sisse, et viin vägevämb ja armuasjo ajaminõ kimmämb saassiq. Viinalilli häitsmeq andvaq viinalõ ka ilosa verevä värmi. \n\nKõgõ inämb om viinalill tunnõt ku pitsüse ruuh. Nigu timä tõõsõ nime - naistõpunahaina perrä või otsustaq, om taa hain tähtsä ka mitmidõ naisihaiguisi ravimisõs. \n\nLisas iinpuul nimitedüle, om viinalilli tarvitõt ka siitmise häti, haavo, paisidõ ja palotuisi ravis, kurgukuristamisõs ja hingämisteie ravis – tä seen om rohkõhe parkainit, eederlikke õllõ ja antibiootikumõ. Viinalillil om ka lihtsähe tervet ihho rahustav mõjo. \n\nViinalilli raviumahuisi kotsilõ om mitmit uurmiisi tett ni vällä uurit, et kerge vai parra pitsüse ravis om naistõpunahain sama teküs ku mitmõq tugõvidõ kõrvalmõjjõgaq antidepressandiq. Rassõ pitsüse kõrral olõ-i timäst väega api. \n\nViinalilliga om ka nahko pargit ja rõivast värmit – tä and verevät värmi. \n\nKost haina tõõnõ nimi - naistõpunahain - tulnuq om, tuu kotsilõ om mitu esiqsugumast arvamist. Üteq arvasõq, et ku \"naistõrahval ommaq as'aq kinniq, sõs viinalillist tii päst vallalõ\". Kõgõ inämb om sõski levinüq tiidmine, et \"ku naistõrahvaq kahvatuq ja valgõq saisvaq, sõs piät nä naistõpunahainast tiid juuma. Sõs tulõ veretüs palgõhe.\" \n\nSagõhõhe löüdüvit naistõpunahaina sortõ om meil kats: liht- ja kandilinõ naistõpunahain. Mõlõmbaq ommaq kõllatsidõ häitsmidegaq, pistülidseq, peenülikkõ elliptiliidsi lehti ja risuumõgaq kasvoq ni mõlõmbat om ka rahvameditsiinin ja rõivatüütlüsen tarvitõt. Edimädse tund ärq tuu perrä, et täl om ümärik vars, tuppleheq terävä otsagaq, ku häitsmit pitsitäq, sis tulõ verevät kasvomahla. \n\nKu naistõpunahaina ülearvo pall'o tarvitaq, om taa kihvtine – muut naha valgushergäs vai tege krampõ ja ajohäti. Selle taheta-i tedä ka kar'amaalõ kasuma. \n\nKuiki naistõpunahain om eläjile söögis kõlbmaldaq, sööväq timmä mõnõq mutigalihiq, kedä om koetõt tarvitaq kar'amaiõ pääl naistõpunahaina vastatsõs biokaitsõs. \n\nNaistõpunahain (ja viil umbõs 370 sorti timä perrekunnast – Hypericum) om parra üleilmalidsõ levimisegaq (sisse tuud ka Ameerikahe, kuiki peri om tä Õuruupast). Kaitsõ ala tä kuulu-i.\n\nVälislink\n\n Зверобой продырявленный \/\/ Викисфера\n\nKasvoq\nLilliq","num_words":391,"character_repetition_ratio":0.061,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.184,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vig%C3%B5l","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vigõl om harolinõ tüüriist, minga sitta, põhku vai haina nõstõtas. Sammõld ja turvast võit kah taaga nõstaq. \n\nNaid om kolmõ- ja neläharoliidsi. Neläharolidsõq ommaq rohkõmp iks sitaviglaq, kolmõ haroga om rohkõmp haina- ja põhuvigõl. Ku tõist võttaq ei olõq, sõs või neläharolist kah haina ja põhu man tarvitaq, a mud'o om iks kolmõharolinõ kergemp. \nVanast oll' katõ haroga viklo kah, nuuq olliq linakubo nõstmisõs.\n\nViil ommaq aia- ja kartoliviglaq. Kartoliviglal om pall'o harrõ ja noidõ otsan nupiq, et haro kartoli sisse es lännüq. \n\nViglal om (ravvast) vigla pütsk, mink külge haroq käüväq ja kohe sisse lätt vigla hand. Hanna tõsõn otsan om hannaga risti nasa.\n\nTüüriistaq","num_words":106,"character_repetition_ratio":0.012,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.203,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vikaht","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vikaht vai vikat om tüüriist haina vai vilä niitmises. \n\nVikahtil om hand ja hanna keskel käsi (jalus), kost niiten hää käega saa kinniq hoitaq. Terä paksõmb viir om vikahti sälg.\n\nEt vikaht terräv olõssi, piät tedä tahoga tõmbama ja mõnikõrd tsagama.\n\nTüüriistaq","num_words":42,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.202,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tahk","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tahk om tüüriist, minga tõmmatas vikahtit, et tuu terräv olnuq. Taho pääl või väist, peitlit vai muud teräriista kah hikoq.\n\nTüüriistaq","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.193,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kana","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kana om kodotsirk. Kana luu munnõ, noist haud tä vällä kanapujaq. Kanamunnõ süvväs kah.\n\nÜtlemiisi \n Mineq püvve püüdmä, kaotat kanagi. (Tuud võidi üteldäq elokaaslasõ otsmisõ kotsilõ. Püvi pidi iks kanast parõmb tsirk olõma.)\n Kana lubanuq sõs egä päivi üte muna munnõq ku täl edimädse keväjä haudu lastas ja ega kõrd ku tiä munõs mõni terä viljä andas. (H I 7, 659\/60 (1-10), Kanepi kihlkund, Loodusõ Gustav, 1895)\n\nMõistatuisi kana kotsilõ\nOtsast ku ora, keskelt ku kerä, hand ku leevälapjo? (Põlva kihlkund, 1889.)\nOtsast ora, keskelt kerä, takast lag'a ku lapju? (Kanepi kihlkund, 1895.)\nOtsast ora, keskest kerä, takast tarlapst? (Rõugõ kihlkund, 1889.)\nOtsast ora, keskest kerä, takast labihannaga? (Harglõ kihlkund, 1888.)\nAhivars all, karvanõ jummal pääl? (Kana havvus. Rõugõ kihlkund, 1894.)\nKarvanõ jummal keresse pääl? (Kana munõs. Urvastõ kihlkund, 1890.)\nAhivars all, karvanõ juudas pääl? (Kana, muna. Rõugõ kihlkund, 1890.)\n\nKaeq viil \n Kikas\n\nLätteq \n\nKodotsirguq\nTsirguq","num_words":135,"character_repetition_ratio":0.109,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.272,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Alaj%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Alajärv om mitmõ Võromaa järve nimi:\nAlajärv Põlva kihlkunnan Väimälän\nAlajärv Rõugõ kihlkunnan Vahtsõ-Saalussõ kandin\nAlajärv Rõugõ kihlkunnan Viitinä kandin","num_words":20,"character_repetition_ratio":0.174,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.133,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ahij%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ahijärv om mitmõ Võromaa järve nimi:\nAhijärv Kanepi kihlkunnan Karstmõisa kandin\nAhijärv Rõugõ kihlkunnan Kolereinu kandin","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.071,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.131,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Alaveski%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Alaveski järv om mitmõ Võromaa järve nimi:\nAlaveski järv Hargla kihlkunnan Andrusõ kandin\nAlaveski järv Vahtsõliina kihlkunnan Noodaskülä kandin","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.185,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.132,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Edej%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Edejärv om mitmõ Võromaa järve nimi:\nEdejärv Põlva kihlkunnan Hatiku kandin\nEdejärv Rõugõ kihlkunnan Andsu kandin\nEdejärv Rõugõ kihlkunnan Kolereinu kandin","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.158,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.135,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Keebi%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Keebi järv om mitmõ Võromaa järve nimi:\nKeebi järv Kanepi kihlkunnan Hüssi kandin\nKeebi järv Kanepi kihlkunnan Kitsõ kandin","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.175,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.154,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kivij%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kivijärv om mitmõ Võromaa järve nimi:\nKivijärv Põlva kihlkunnan Kivijärve külä kandin\nKivijärv Urvastõ kihlkunnan Osola kandin","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.068,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.135,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kunnaland","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kunnaland om mitmõ Võromaa järve nimi:\nKunnaland Rõugõ kihlkunnan Plaani kandin\nKunnaland Rõugõ kihlkunnan Mäestjärve kandin\nKunnaland Vahtsõliina kihlkunnan Maksamõtsa kandin","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.169,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.12,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%B5rbj%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kõrbjärv om mitmõ Võromaa järve nimi:\nKõrbjärv Põlva kihlkunnan Tilsin\nKõrbjärv Rõugõ kihlkunnan Sandisuu kandin\nKõrbjärv Vahtsõliina kihlkunnan Kaatsorakunna kandin\nKõrbjärv Vahtsõliina kihlkunnan Pundsu kandin","num_words":25,"character_repetition_ratio":0.173,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.118,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%B5rdsij%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kõrdsijärv om mitmõ Võromaa järve nimi:\nKõrdsijärv Põlva kihlkunnan Pardsi kandin\nKõrdsijärv Rõugõ kihlkunnan Kallastõ kandin","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.121,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.128,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%BClmsuut","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Külmsuut om mitmõ Võromaa järve nimi:\nKülmsuut Hargla kihlkunnan Keiri kandin\nKülmsuut Hargla kihlkunnan Tahevamõisa kandin","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.158,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.13,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%BCl%C3%A4j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Küläjärv om mitmõ Võromaa järve nimi:\nKüläjärv Põlva kihlkunnan Järve külä kandin\nKüläjärv Rõugõ kihlkunnan Simula kandin","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.071,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.14,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Liivaj%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Liivajärv om mitmõ Võromaa järve nimi:\nLiivajärv Kanepi kihlkunnan Tammõ kandin\nLiivajärv Rõugõ kihlkunnan Paganamaa kandin","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.096,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.13,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Linaj%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Linajärv om mitmõ Võromaa järve nimi:\nLinajärv Hargla kihlkunnan Lepä kandin\nLinajärv Kanepi kihlkunnan Koorastõ kandin\nLinajärv Põlva kihlkunnan Vanan-Koiolan","num_words":20,"character_repetition_ratio":0.173,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.132,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Linnaj%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Linnajärv om mitmõ Võromaa järve nimi:\nLinnajärv Hargla kihlkunnan Essemäe kandin\nLinnajärv Põlva kihlkunnan Moosten","num_words":15,"character_repetition_ratio":0.121,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.129,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/M%C3%B5isaj%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mõisajärv om mitmõ Võromaa järve nimi:\nMõisajärv Põlva kihlkunnan Pardsimõisa kandin\nMõisajärv Urvastõ kihlkunnan Vaabina kandin","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.092,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.125,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/M%C3%A4d%C3%A4j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mädäjärv om mitmõ Võromaa järve nimi:\nMädäjärv Kanepi kihlkunnan Ahijärve suu kandin\nMädäjärv Kanepi kihlkunnan Möldre kandin\nMädäjärv Kanepi kihlkunnan Valgjärve kandin\nMädäjärv Põlva kihlkunnan Viira kandin","num_words":27,"character_repetition_ratio":0.186,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.13,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/M%C3%A4estj%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mäestjärv om mitmõ Võromaa järve nimi:\nMäestjärv Rõugõ kihlkunnan Kasaritsa kandin\nMäestjärv Vahtsõliina kihlkunnan Tammsaarõ kandin","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.089,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.128,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Orava%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Orava järv om mitmõ Võromaa järve nimi:\nOrava järv Rõugõ kihlkunnan Kolodsi kandin\nOrava järv Vahtsõliina kihlkunnan Oravamõisa kandin","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.126,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.154,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/%C3%9Cleherk%C3%BCs","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Üleherküs vai allergia om organismi sais, kon mõni esiqhindäst süüldä ollus (allergiin) pand immuunsüstemi tegemä esiqeräliidsi antikihhi. Taa om ülearvo suur herküs määntsegi ollusõ vasta. Üleherküs või ollaq tõsinõ tõbi.\n\nKaeq ka \n Allergiin\n Allergoluug\n Antikihä\n\nArstitiidüs\nTõvõq","num_words":37,"character_repetition_ratio":0.014,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.168,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Muhu%20kihlkund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Muhu kihlkund om aoluulinõ Saarõmaa kihlkund Õdagu-Eestin. Muhumaast põh'a ja hummogu poolõ jääs Läänemaa. Muhumaa põlistrahvast kutsutas muhulaisis ja Muhun kõnõldas muhu kiilt. Muhu kihlkunnakerik om Muhu Katariina kerik Liiva külän, miä ehitedi arvadaq 13. aastagasaa lõpun.\n\nSuurõmbaq ja tähtsämbäq kotussõq\nLiiva külä\nHellamaa külä\nNõmmküla\nPiiri külä\nKoguva külä\nKuivastu külä\nPädaste külä\n\nLuudus\n\nAolugu\n\nKiil ja kultuur\n\nVanasõnno\nMuhulasega vaielda või vasikaga võidu joosta, see teeb ühe välja.\n\nRahvarõivaq\n\nKuulsambaq inemiseq\nKoguva küläst om perit kirämiis Smuuli Juhan.\n\nKaeq viil\nMuhumaa\nMuhu vald\n\nVälislink\nMuhu murdesõnastik\n\nSaarõmaa kihlkunnaq\nMuhu kihlkund","num_words":91,"character_repetition_ratio":0.055,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.168,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Muhu%20vald","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Muhu vald om Saarõmaa vald, miä om Muhu saarõ pääl ja vähämbide saari pääl tuu ümbre. Vallan om saisoga 01.01.08 elänikke 1925. Vallan om üts asula - Liiva, kon om 203 elänikku. Vallan om ka üts satam - Kuivastu satam. Saarõmaa ja Muhumaa vaihõl om Väike väin ja Väikese väinä tamm. Suurõ maa ja Muhumaa vaihõl sõitvaq praamiq. \n\nMuhumaa kõrval om mitu väikut saarõkõist, suurõmbaq noist ommaq Kõinastu, Kesselaid, Suurlaid, Viirelaid ja Võilaid. \n\nMuhu vallan om üts koolitarõ, tuu om põhikuul ja tuu om Liivan. Koolin om latsi kokko 133.\n\nKüläq\nMuhu vallan om 52 küllä: Aljava, Hellamaa, Igaküla, Kallaste, Kantsi, Kapi, Kesse, Koguva, Kuivastu, Külasema, Laheküla, Lalli, Leeskopa, Lehtmetsa, Lepiku, Levalõpme, Liiva, Linnuse, Lõetsa, Mõega, Mõisaküla, Mäla, Nautse, Nurme, Nõmmküla, Oina, Paenase, Pallasmaa, Piiri, Põitse, Pädaste, Päelda, Pärase, Raegma, Rannaküla, Raugi, Rebaski, Ridasi, Rinsi, Rootsivere, Rässa, Simisti, Soonda, Suuremõisa, Tamse, Tupenurme, Tusti, Vahtraste, Vanamõisa, Viira, Võiküla ja Võlla.\n\nKaeq viil\nMuhumaa\nMuhu kihlkund\n\nVälislingiq \n Muhu valla kodoleht\n Muhu turismiinfo\n Muhu vallast eesti vikipeediän\n\nSaarõmaa vallaq\nSaarõmaa","num_words":160,"character_repetition_ratio":0.061,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.23,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Saar%C3%B5maa%20%28saar%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Saarõmaa om Eesti kõgõ suurõmb saar. Sjællandi, Gotlandi ja Fyni perän om tä suurusõ poolõst neläs saar Õdagumeren. Saarõmaa pindala om 2672 km². Mereviirt om saarõl 1300 km.\n\nÜten Muhumaa ja vähämbide saariga om Saarõmaa üts Eesti aoluulinõ maakund ni üteliidsi ka täämbädse päävä Saarõ maakund.\n\nKaeq viil\nSaarõmaa (aoluulinõ maakund)\nSaarõ maakund\n\nEesti saarõq\nSaarõmaa","num_words":54,"character_repetition_ratio":0.071,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.201,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Dostojevski%20Fjodor","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Dostojevski Fjodor (Fjodor Dostojevski, vinne keelen Фёдор Миха́йлович Достое́вский) oll' kuulsa vinne kiränik, kiä sündü 11. märtekuu pääväl 1821 Moskvan. Dostojevski om täämbätseni pääväni üleilma kuulsa ja timä töid lugõvaq inemiseq väega pall'odõn keelin.\n\nElokäük ja looming \n\nDostojevski Fjodori esä Mihhail tüüt' vaesidõ inemiisi haigõmajan. Ku Dostojevski Fjodor oll' 15 aastakka vana, kuuli ärq timä imä Maria ni esä saat' uma puja Peterburki opma. 1837. aastagal astõ Dostojevski ülikuuli. Samal aastagal kuuli Puškini Aleksandr, miä mõot' Dostojevskit väega pall'o, selle et timä ja tä veli armastiq väega Puškini kirändüslikku loomingut. Aastagal 1839 sai Dostojevski teedäq, et perisor'aq olliq ärq tapnuq timä esä Mihhaili. \n\n1845. aastagal ilmu Dostojevski edimäne teos \"Vaesõq inemiseq\" (\"Бедные люди\"), miä tekk' tä kuulsas. Neli aastakka oll' kirämiis sunnitüül Omskin ja sai säält vallalõ 1854. aastagal. 1860. aastagal tull' Dostojevski Peterburki ja naas' tegemä umma aokirjä \"Vremja\" (\"Время\"). 1866. aastagal kuuli ärq timä veli Mihhail, kiä tekk' kah aokiränigutüüd. Taal aastagal kirot' Dostojevski romaani \"Kuritüü ja karistus\" (\"Преступление и наказание\") ja 1868. aastagal romaani \"Idiuut\" (\"Идиот\"). Aastagal 1872 sai valmis romaan \"Kur'aq vaimoq\" (\"Бесы\"). Dostojevski kirot' ka juttõ. Dostojevski Fjodor kuuli ärq 1881. aastagal.\n\nVinne kiräniguq\nVinnemaa inemiseq","num_words":179,"character_repetition_ratio":0.1,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.229,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vinne%20kiil","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vinne kiil om indoõuruupa kiili slaavi rühmä kiil, midä kõnõlõs umbõs 278 mill'onat inemist mitmõl puul maailman. Suurõmb jago naist eläs Vinnemaal, Ukrainan ja Valgõvinnen.\n\nVinne kiil Eestin \nEestin kõnõldas vinne kiilt põlitsõhe Peipsi järve veeren, kon eläs põlinõ vinne vanausoliidsi kogokund. Põhilidsõlt vinnekeeline om täämbädsel pääväl Vinnemaa ala jäänüq jago Petserimaast, kon om ka põlist vinnekeelist rahvast. Nõvvokogo aol om pall'o vinnekeelist rahvast Vinnemaalt, Ukrainast ja Valgõvinnest sisse tuud Põh'a-Eesti liinohe Talliinahe, Narva, Kohtla-Järvele, Jõhvi, Sillamäele ja Paldiskihe, kon om vinne keele kõnõlõjit täämbätseni pääväni väega pall'o. 2011. aastaga rahvalugõmisõ perrä oll' Eestin vinne kiil 383 118 inemisõl imäkiil.\n\nVinne kiil ja võro kiil \nVinne keelest om võro kiilde lainat mitmit sõnno, nt. prosta, vet, uulits, karman ja loodsik. Viilgi inämb om vinne keelest lainat sõnno seto kiilde: tsässon, kul'atama jne.\n\nVinne kiil\nVinnemaa\nKeeleq","num_words":132,"character_repetition_ratio":0.072,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.191,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pardsilomp","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pardsilomp om mitmõ Võromaa järve nimi:\nPardsilomp Kanepi kihlkunnan Karaski kandin\nPardsilomp Põlva kihlkunnan Palo kandin\nPardsilomp Räpinä kihlkunnan Lihtensteini kandin\n\nKaeq viil\nPardsilump","num_words":24,"character_repetition_ratio":0.173,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.129,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pardsilump","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pardsilump om mitmõ Võromaa järve nimi:\nPardsilump Kanepi kihlkunnan Muhulaanõ kandin\nPardsilump Karula kihlkunnan Antsla vallan\nPardsilump Karula kihlkunnan Mõnistõ vallan\nPardsilump Urvastõ kihlkunnan Hargi kandin\n\nKaeq viil\nPardsilomp","num_words":29,"character_repetition_ratio":0.189,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.127,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Per%C3%A4tj%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Perätjärv om mitmõ Võromaa järve nimi:\nPerätjärv Hargla kihlkunnan Lannamõtsa kandin\nPerätjärv Rõugõ kihlkunnan Viitinä kandin","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.093,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.134,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pikkj%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pikkjärv om mitmõ Võromaa järve nimi:\nPikkjärv Kanepi kihlkunnan Seega kandin\nPikkjärv Karula kihlkunnan Karula kandin\nPikkjärv Põlva kihlkunnan Tilsin\nPikkjärv Põlva kihlkunnan Ts'olgon\nPikkjärv Rõugõ kihlkunnan Meeldemäe kandin","num_words":29,"character_repetition_ratio":0.191,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.131,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/P%C3%B5rguj%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Põrgujärv om mitmõ Võromaa järve nimi:\nPõrgujärv Hargla kihlkunnan Ubajärve kandin\nPõrgujärv Karula kihlkunnan Peräjärve kandin","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.178,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.126,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/P%C3%BCt%C3%A4lj%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pütäljärv om mitmõ Võromaa järve nimi:\nPütäljärv Põlva kihlkunnan Loosu kandin\nPütäljärv Rõugõ kihlkunnan Meegomäe kandin\nPütäljärv Rõugõ kihlkunnan Räpo kandin","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.171,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.137,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Raudj%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Raudjärv om mitmõ Võromaa järve nimi:\nRaudjärv Karula kihlkunnan Aheru kandin\nRaudjärv Karula kihlkunnan Lüllemäe kandin","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.162,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.133,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ruusm%C3%A4e%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ruusmäe järv om mitmõ Võromaa järve nimi:\nRuusmäe järv Karula kihlkunnan Paluotsa kandin\nRuusmäe järv Rõugõ kihlkunnan Ruusmäe kandin","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.161,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.143,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Saarj%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Saarjärv om mitmõ Võromaa järve nimi:\nSaarjärv Karula kihlkunnan Karula riigipargin\nSaarjärv Põlva kihlkunnan Saarjärve mõisa man\nSaarjärv Vahtsõliina kihlkunnan Miss'o kandin","num_words":22,"character_repetition_ratio":0.102,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.131,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Savij%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Savijärv om mitmõ Võromaa järve nimi:\nSavijärv Hargla kihlkunnan Savijärve külä kandin\nSavijärv Karula kihlkunnan Savi külä kandin","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.165,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.138,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Suuj%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Suujärv om mitmõ Võromaa järve nimi:\nSuujärv Põlva kihlkunnan Listaku kandin\nSuujärv Põlva kihlkunnan Vanan-Koiolan\nSuujärv Vahtsõliina kihlkunnan Savioja kandin","num_words":20,"character_repetition_ratio":0.171,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.13,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Suurj%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Suurjärv om mitmõ Võromaa järve nimi:\nSuurjärv Kanepi kihlkunnan Koorastõ kandin\nSuurjärv Rõugõ kihlkunnan Rõugõn\nSuurjärv Urvastõ kihlkunnan Kobõla kandin","num_words":20,"character_repetition_ratio":0.137,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.129,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vahej%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vahejärv om mitmõ Võromaa järve nimi:\nVahejärv Karula kihlkunnan Ähijärve kandin\nVahejärv Rõugõ kihlkunnan Simula kandin","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.072,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.133,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Valgj%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Valgjärv om mitmõ Võromaa järve nimi:\nValgjärv Kanepi kihlkunnan Valgjärvel\nValgjärv Rõugõ kihlkunnan Kosõ kandin\nValgjärv Rõugõ kihlkunnan Rõugõ kandin\nValgjärv Räpinä kihlkunnan Nohipalo kandin","num_words":25,"character_repetition_ratio":0.177,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.128,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/V%C3%A4hkj%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vähkjärv om mitmõ Võromaa järve nimi:\nVähkjärv Kanepi kihlkunnan Piigandi kandin\nVähkjärv Rõugõ kihlkunnan Meegomäe kandin","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.071,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.131,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vomsu%20suut","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vomsu suut om mitmõ Võromaa järve nimi:\nVomsu suut Hargla kihlkunnan Harglõ kandin\nVomsu suut Hargla kihlkunnan Kalli kandin","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.174,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.153,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Joosu%20savihaud","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Joosu savihaud om järv Põlva kihlkunnan Laheda vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nPõlva kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.132,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.17,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%B5rbj%C3%A4rv%20%28Tilsi%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kõrbjärv om järv Põlva kihlkunnan Laheda vallan Tilsin. Järve veeren om ujomiskotus nink perämäidsil aastagil om järve veeren peet Laheda valla jaanitulli. 2009. a. keväjä sai järve veeren valmis vahtsõnõ laululava, miä laulõti vallalõ 6. piimäkuu pääväl.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nPõlva kihlkunna järveq","num_words":41,"character_repetition_ratio":0.113,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.189,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Linaj%C3%A4rv%20%28Vana-Koiola%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Linajärv om järvekene Põlva kihlkunnan Laheda vallan Vanan-Koiolan Vana-Koiola-Timo tii lähkon mõtsa sisen.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nPõlva kihlkunna järveq","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.083,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.163,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pikkj%C3%A4rv%20%28Tilsi%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pikkjärv om järv Põlva kihlkunnan Laheda vallan Tilsin. \n\nJärve õdagupoolitsõ veere pääl om Tilsi mõisa uma pargiga ja Tilsi kuul. \n\nJärve vesi vaihtus ärq 2 kõrda aastagan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nPõlva kihlkunna järveq","num_words":32,"character_repetition_ratio":0.067,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.196,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Suuj%C3%A4rv%20%28Vana-Koiola%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Suujärv om järvekene Põlva kihlkunnan Laheda vallan Vanan-Koiolan Vana-Koiola-Timo ja Vana-Koiola-Ts'olgo teie vaihõl mõtsa sisen. \n\nJärve põhi om muanõ.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nPõlva kihlkunna järveq","num_words":25,"character_repetition_ratio":0.116,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.186,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vana-Koiola%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vana-Koiola järv om järv Põlva kihlkunnan Laheda vallan Vana-Koiola külän õkvalt Võro-Põlva tii veeren. \n\nJärve põh'aviir om küländ korgõ, muial ommaq veereq madalambaq, a sõski inämbüisi kõvaq (vällä arvat lõunahummogu poolinõ nukk). Järve põh'apoolitsõ perve pääl om Vana-Koiola kuul. Innembide oll' sääl Vana-Koiola mõisa. Kooli man om ujomiskotus, kon käüdäs peris pall'o. Pääle koolimaja om järve veeren viil peris mito tallo.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\nJärvest püvvetäs kallo, nii suvõl ku talvõl. Pall'o om sudakit, latikit, särgi, ahunit ja kuskõ. Om ka haugõ ja linaskit.\n\nViikasvõ om veidüq, a planktonit pall'o.\n\nPõlva kihlkunna järveq","num_words":93,"character_repetition_ratio":0.052,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.201,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vardja%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vardja järv om järv Põlva kihlkunnan Laheda vallan. Arvata, et uma nime om tä saanuq Vardja mõisa perrä, miä timä veeren oll'.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nPõlva kihlkunna järveq","num_words":28,"character_repetition_ratio":0.074,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.203,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Edej%C3%A4rv%20%28Hatiku%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Edejärv om järv Põlva kihlkunnan Põlva vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nPõlva kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.145,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.174,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kalaj%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kalajärv om järv Põlva kihlkunnan Põlva vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nPõlva kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.143,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.172,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kastj%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kastjärv vai Kastijärv vai Linajärv om järv Põlva kihlkunnan Põlva vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nPõlva kihlkunna järveq","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.108,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.167,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kiisa%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kiisa järv om järv Põlva kihlkunnan Põlva vallan. Järvest juusk läbi Uibujärve oja.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nPõlva kihlkunna järveq","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.1,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.178,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kivij%C3%A4rv%20%28Kivij%C3%A4rve%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kivijärv om järv Põlva kihlkunnan Põlva vallan. \n\nJärvest nakkas pääle Uibujärve oja.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nPõlva kihlkunna järveq","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.098,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.183,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kodaj%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kodajärv om järv Põlva kihlkunnan Põlva vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nPõlva kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.143,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.172,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kogr%C3%B5j%C3%A4rv%20%28Hatiku%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kogrõjärv om järv Põlva kihlkunnan Põlva vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nPõlva kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.141,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.17,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Konnalomp","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Konnalomp vai Kunnalump om lump Põlva kihlkunnan Põlva vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nPõlva kihlkunna järveq","num_words":15,"character_repetition_ratio":0.121,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.167,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Korg%C3%B5saar%C3%B5%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Korgõsaarõ järv om järv Põlva kihlkunnan Põlva vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nPõlva kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.132,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.17,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kundlump","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kundlump vai Kundlomp om lump Põlva kihlkunnan Põlva vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nPõlva kihlkunna järveq","num_words":15,"character_repetition_ratio":0.124,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.17,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kuus%C3%B5lump","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kuusõlump om lump Põlva kihlkunnan Põlva vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nPõlva kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.141,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.17,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%B5rdsij%C3%A4rv%20%28Pardsi%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kõrdsijärv vai Kõrtsijärv om järv Põlva kihlkunnan Põlva vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nPõlva kihlkunna järveq","num_words":15,"character_repetition_ratio":0.119,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.164,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Lep%C3%A4lump","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lepälump om lump Põlva kihlkunnan Põlva vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nPõlva kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.143,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.172,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Miiast%C3%B5%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Miiastõ järv vai Plaki järv om järv Põlva kihlkunnan Põlva vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nPõlva kihlkunna järveq","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.117,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.179,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mustj%C3%A4rv%20%28Soessaar%C3%B5%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mustjärv om järv Põlva kihlkunnan Põlva vallan Saarjärvest umbõs 1,5 km lõunõ puul ja Timo küläst põh'a puul.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nPõlva kihlkunna järveq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.082,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.2,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mustj%C3%A4rv%20%28Vanak%C3%BCl%C3%A4%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mustjärv om järv Põlva kihlkunnan Põlva vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nPõlva kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.143,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.172,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/M%C3%B5isaj%C3%A4rv%20%28Pardsim%C3%B5isa%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mõisajärv vai Mõisa järv om järv Põlva kihlkunnan Põlva vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nPõlva kihlkunna järveq","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.12,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.174,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Neitsij%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Neitsijärv [.Neitsijärv] om tsill'okõnõ järvene Põlva kihlkunnan Põlva vallan. Tä om Pikämäe järvest mõnisada miitret põh'ahummogu puul.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nPõlva kihlkunna järveq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.081,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.176,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Paloj%C3%A4rv%20%28Lutsu%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Palojärv om järv Põlva kihlkunnan Põlva vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nPõlva kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.143,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.172,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pardsilomp%20%28Palo%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pardsilomp vai Partsilomp om lump Põlva kihlkunnan Põlva vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nPõlva kihlkunna järveq","num_words":15,"character_repetition_ratio":0.119,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.164,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Parotiik","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Parotiik om lump Põlva kihlkunnan Põlva vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nPõlva kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.143,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.172,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pikklump","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pikklump om lump Põlva kihlkunnan Põlva vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nPõlva kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.143,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.172,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pik%C3%A4lump","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pikälump om lump Põlva kihlkunnan Põlva vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nPõlva kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.143,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.172,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pik%C3%A4m%C3%A4e%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pikämäe järv vai Pikämaa järv om järv Põlva kihlkunnan Põlva vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nPõlva kihlkunna järveq","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.114,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.175,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Plaki%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Plaki järv om järv Põlva kihlkunnan Põlva vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nPõlva kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.14,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.179,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/P%C3%B5lva%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Põlva järv vai Plaki järv om ülessulut järv keset Põlva liina Orajõõ pääl. Tä om luud 1960. aastagil. Põlva järven om 0,6 ha suurunõ saar.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nPõlva kihlkunna järveq","num_words":29,"character_repetition_ratio":0.011,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.243,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/P%C3%BCksiharoj%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Püksiharojärv om järv Põlva kihlkunnan Põlva vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nPõlva kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.135,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.163,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/R%C3%BC%C3%BCvlilump","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Rüüvlilump om lump Põlva kihlkunnan Põlva vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nPõlva kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.14,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.168,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Saarj%C3%A4rv%20%28Saarj%C3%A4rve%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Saarjärv om järv Põlva kihlkunnan Põlva vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nPõlva kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.143,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.172,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Sanksaar%C3%B5%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sanksaarõ järv om järv Põlva kihlkunnan Põlva vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nPõlva kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.133,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.172,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Sikatiik","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sikatiik om lump Põlva kihlkunnan Põlva vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nPõlva kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.143,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.172,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Soelump","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Soelump om lump Põlva kihlkunnan Põlva vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nPõlva kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.145,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.174,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/S%C3%B5atiik","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sõatiik [Syatiik] om lump Põlva kihlkunnan Põlva vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nPõlva kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.129,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.186,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tagaj%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tagajärv om järv Põlva kihlkunnan Põlva vallan, tä om üts Hatiku järvist.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nPõlva kihlkunna järveq","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.109,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.185,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Toro%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Toro järv om järv Põlva kihlkunnan Põlva vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nPõlva kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.141,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.181,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Uibuj%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Uibujärv [.Uibujärv] vai Uibumõisa järv om järv Põlva kihlkunnan Põlva vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nPõlva kihlkunna järveq","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.104,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.185,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Viira%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Viira järv om järv Põlva kihlkunnan Põlva vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nPõlva kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.14,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.179,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Alaj%C3%A4rv%20%28V%C3%A4im%C3%A4l%C3%A4%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Alajärv vai Väimälä Alajärv om järv Põlva kihlkunnan Võro vallan Väimälän õkvalt Võro-Põlva tii veeren (hummogu puul). Tõsõl puul tiid om Mäejärv.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nPõlva kihlkunna järveq","num_words":28,"character_repetition_ratio":0.066,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.182,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kanariku%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kanariku järv vai Kanarigu järv vai Parksepä järv om järv Põlva kihlkunnan Võro vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nPõlva kihlkunna järveq","num_words":20,"character_repetition_ratio":0.129,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.173,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Loosu%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Loosu järv om järv Põlva kihlkunnan Võro vallan. \n\nJärvest nakkas pääle Albri oja.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nPõlva kihlkunna järveq","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.101,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.195,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mustj%C3%A4rv%20%28V%C3%B5rom%C3%B5isa%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mustjärv vai Poti järv om järv Põlva kihlkunnan Võro vallan Võromõisan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nPõlva kihlkunna järveq","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.111,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.171,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/M%C3%A4ej%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mäejärv om järv Põlva kihlkunnan Võro vallan Väimälän õkvalt Võro-Põlva tii veeren (õdagu puul). Tõsõl puul tiid om Alajärv.\n\nJärve vesi vaihtus ärq 8 kõrda aastagan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nPõlva kihlkunna järveq","num_words":31,"character_repetition_ratio":0.059,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.198,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/P%C3%BCt%C3%A4lj%C3%A4rv%20%28Loosu%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pütäljärv om järv Põlva kihlkunna Võro vallan. Taa om väikene, a küländ süvä ja puhas järvekene nurmi vaihõl. Järve perveq ummaq inämbüisi küländ kõvaq, mõnõ kotusõ pääl ka kividseq, a põhi um siski inämbüisi muanõ. Järvel olõ-i liivaviiri, a ujoma saa perve päält minnäq külh.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\nKalost om Pütäljärven kõgõ rohkõmb hõpõkokri, a om ka särgi, ahunit, haugi jm. kallo. Om ka vähki. Järve viiri man viin kasus mõnõ kotusõ pääl pilliruugu, muial ubalehte jm. viihaino.\n\nPõlva kihlkunna järveq","num_words":81,"character_repetition_ratio":0.072,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.199,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tinapuu%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tinapuu järv om järv Põlva kihlkunnan Võro vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nPõlva kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.138,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.177,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vagola%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vagola järv vai Vagula järv vai Vagula om järv Võro vallan Rõugõ, Põlva ja Urvastõ kihlkunna piiri pääl.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nPõlva kihlkunna järveq","num_words":24,"character_repetition_ratio":0.156,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.187,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tamula%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tamula järv vai Tammul' om järv Võro valla ja Võro liina nink Põlva ja Rõugõ kihlkunna piiri pääl. \n\nJärve vesi vaihtus ärq 0,4 kõrda aastagan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq \n\nPõlva kihlkunna järveq","num_words":30,"character_repetition_ratio":0.022,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.221,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%B5taj%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kõtajärv vai Madi järv om järv Põlva kihlkunnan Moostõ vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nPõlva kihlkunna järveq","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.121,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.176,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%BCk%C3%A4%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kükä järv om järv Põlva kihlkunnan Moostõ vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nPõlva kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.14,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.179,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%BCl%C3%A4j%C3%A4rv%20%28J%C3%A4rve%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Küläjärv om järv Põlva kihlkunnan Moostõ vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nPõlva kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.141,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.17,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Lahoj%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lahojärv om järv Põlva kihlkunnan Moostõ vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nPõlva kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.141,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.17,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Linnaj%C3%A4rv%20%28Mooste%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Linnajärv om järv Põlva kihlkunnan Moostõ vallan Moosten.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nPõlva kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.128,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.165,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mooste%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mooste järv vai Moostõ järv om järv Põlva kihlkunnan Moostõ vallan Moosten. \n\nJärve hummoguveeren om Mooste mõisa üten uma pargiga.\n\nJärve vesi vaihtus ärq 7 kõrda aastagan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nPõlva kihlkunna järveq","num_words":32,"character_repetition_ratio":0.057,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.192,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mudaj%C3%A4rv%20%28J%C3%A4rve%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mudajärv vai Umbjärv om järv Põlva kihlkunnan Moostõ vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nPõlva kihlkunna järveq","num_words":15,"character_repetition_ratio":0.124,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.17,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Paklaj%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Paklajärv om järv Põlva kihlkunnan Moostõ vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nPõlva kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.14,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.168,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Taim%C3%B5aia%20tiik","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Taimõaia tiik om lump Põlva kihlkunnan Moostõ vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nPõlva kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.133,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.172,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vanak%C3%BCl%C3%A4%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vanakülä järv vai Kauksi järv vai Veskijärv om ülessulut järv Lutsu jõõ pääl Põlva kihlkunnan Moostõ vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nPõlva kihlkunna järveq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.097,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.169,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vihatj%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vihatjärv om järv Põlva kihlkunnan Moostõ vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nPõlva kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.14,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.168,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Penij%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Penijärv om järv Põlva kihlkunnan Kõllõstõ vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nPõlva kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.138,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.167,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/M%C3%B5uj%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mõujärv om järv Põlva kihlkunnan Veriora vallan keset mõtsa. Mõujärv olõ-iq kuigi suur ja tä tüküs kinniq kasuma.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nPõlva kihlkunna järveq","num_words":24,"character_repetition_ratio":0.08,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.182,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/M%C3%A4d%C3%A4j%C3%A4rv%20%28Viira%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mädäjärv om järv Põlva kihlkunnan Veriora vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nPõlva kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.14,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.168,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ann%C3%B5%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Annõ järv om järv Põlva kihlkunnan Lasva vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nPõlva kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.141,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.181,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/J%C3%B5r%C3%B5ssuu%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Jõrõssuu järv om järv Põlva kihlkunnan Lasva vallan Kannu külän.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nPõlva kihlkunna järveq","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.119,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.173,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Karsna%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Karsna järv om järv Põlva kihlkunnan Lasva vallan. \n\nJärve vesi vaihtus ärq üte kõrra aastagan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nPõlva kihlkunna järveq","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.091,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.191,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kogr%C3%B5j%C3%A4rv%20%28Ts%27olgo%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kogrõjärv vai Ts'olgo Kogrõjärv om järv Põlva kihlkunnan Lasva vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nPõlva kihlkunna järveq","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.131,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.172,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%B5vv%C3%B5rj%C3%A4rv%20%28Ts%27olgo%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kõvvõrjärv om järv Põlva kihlkunnan Lasva vallan Ts'olgon.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nPõlva kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.126,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.173,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%A4rnj%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kärnjärv om järv Põlva kihlkunnan Lasva vallan Pindi kandin. Tä om 26 miitret sükäv ja tuuga kuulus Eesti kümne kõgõ süvembä järve hulka.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nPõlva kihlkunna järveq","num_words":28,"character_repetition_ratio":0.069,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.191,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Lauga%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lauga järv om järv Põlva kihlkunnan Lasva vallan. \n\nLauga järvest nakkas pääle Peri uja. \n\nJärve vesi vaihtus ärq 10 kõrda aastagan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nPõlva kihlkunna järveq","num_words":26,"character_repetition_ratio":0.083,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.213,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mustj%C3%A4rv%20%28Ts%27olgo%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mustjärv om järv Põlva kihlkunnan Lasva vallan Ts'olgon.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nPõlva kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.129,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.176,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Paloj%C3%A4rv%20%28K%C3%A4%C3%A4p%C3%A4%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Palojärv om järv Põlva kihlkunnan Lasva vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nPõlva kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.143,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.172,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pikkj%C3%A4rv%20%28Ts%27olgo%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pikkjärv om järv Põlva kihlkunnan Lasva vallan Ts'olgon.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nPõlva kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.129,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.176,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pille%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pille järv om järv Põlva kihlkunnan Lasva vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nPõlva kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.14,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.179,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Suuj%C3%A4rv%20%28Listaku%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Suujärv om järv Põlva kihlkunnan Lasva vallan Listaku ja Punsaku külä vaihõl. \n\nJärve vesi vaihtus ärq 2 kõrda aastagan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nPõlva kihlkunna järveq","num_words":24,"character_repetition_ratio":0.076,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.193,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Haabsaar%C3%B5%20j%C3%A4rveq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Haabsaarõ järveq ommaq järveq Räpinä kihlkunnan Räpinä vallan Miilva suun.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRäpinä kihlkunna järveq","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.125,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.157,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ig%C3%A4me%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Igäme järv vai Igeme järv vai Igimä järv om järv Räpinä kihlkunnan Räpinä vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRäpinä kihlkunna järveq","num_words":20,"character_repetition_ratio":0.168,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.18,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/J%C3%A4rveots","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Järveots om järvekene Räpinä kihlkunnan Räpinä vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRäpinä kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.152,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.158,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kullassaar%C3%B5%20j%C3%A4rveq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kullassaarõ järveq vai Kullasaarõ järveq ommaq järveq Räpinä kihlkunnan Räpinä vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRäpinä kihlkunna järveq","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.161,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.15,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kunnalomp","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kunnalomp vai Kunnalump om lump Räpinä kihlkunnan Räpinä vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRäpinä kihlkunna järveq","num_words":15,"character_repetition_ratio":0.137,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.162,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Miilva%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Miilva järv [.Miilva järv] om järv Räpinä kihlkunnan Räpinä vallan Miilva suu lõunõhummoguservän. \n\nMiilva järve keskel om üts saarõkõnõ (0,4 ha).\n\nMiilva järve saasõ vett suukraavõst, järvest lätt välllä Toolamaa oja, miä juusk Võhandu jõkkõ. Vesi vaihtus ärq 2,1 kõrda aastagan.\n\nJärvest lõunõ puul om RMK mõtsamajakõnõ üten tulõtegemise kotussõga.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\nPäämädseq kalaq ommaq ahhun ja haug.\n\nRäpinä kihlkunna järveq","num_words":60,"character_repetition_ratio":0.07,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.202,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Padoj%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Padojärv järv om järv Räpinä kihlkunnan Räpinä vallan Miilva suun.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRäpinä kihlkunna järveq","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.135,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.168,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pariniid%C3%BC%20lomp","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pariniidü lomp om lump Räpinä kihlkunnan Räpinä vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRäpinä kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.151,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.167,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Reh%C3%A4j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Rehäjärv vai Rihajärv om järv Räpinä kihlkunnan Räpinä vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRäpinä kihlkunna järveq","num_words":15,"character_repetition_ratio":0.14,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.165,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/R%C3%A4pin%C3%A4%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Räpinä järv om ülessulut järv Räpinä kihlkunnan Räpinäl Võhandu jõõ pääl.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRäpinä kihlkunna järveq","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.126,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.167,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Saar%C3%B5k%C3%BCl%C3%A4%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Saarõkülä järv om järv Räpinä kihlkunnan Räpinä vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRäpinä kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.151,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.167,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Selli%20kuulu","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Selli kuulu [Selli .kuulu] om vanajõgi Räpinä kihlkunnan Räpinä vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRäpinä kihlkunna järveq","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.128,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.186,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Virosi%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Virosi järv vai Virostõ järv om järv Räpinä kihlkunnan Räpinä vallan. \n\nJärve vesi vaihtus ärq 10 kõrda aastagan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRäpinä kihlkunna järveq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.093,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.2,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/V%C3%B5soj%C3%A4rvt%C3%BCs","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Võsojärvtüs om järv Räpinä kihlkunnan Räpinä vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRäpinä kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.156,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.162,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/V%C3%B5rtsj%C3%A4rv%20%28Hundilaan%C3%B5%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Võrtsjärv [Vyrtsjärv] vai Virtsjärv om järv Räpinä kihlkunnan Räpinä vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRäpin�� kihlkunna järveq","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.123,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.171,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Helmj%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Helmjärv om järv Räpinä kihlkunnan Veriora vallan Leevi kandin. Timäst paarsada miitret põh'a puul om Viinakuajärv ja lõunõhummogu puul Kõvvõrjärv.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRäpinä kihlkunna järveq","num_words":26,"character_repetition_ratio":0.076,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.16,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kamarusj%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kamarusjärv vai Kumarusjärv om järv Räpinä kihlkunnan Veriora vallan Meenikunno suun. Pääle timä ommaq sääl suun viil Suur Suujärv, Keskmäne Suujärv ja Pähnijärv.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRäpinä kihlkunna järveq","num_words":29,"character_repetition_ratio":0.08,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.163,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Keskm%C3%A4ne%20Suuj%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Keskmäne Suujärv om järv Räpinä kihlkunnan Veriora vallan Meenikunno suun. Pääle timä ommaq sääl suun viil Suur Suujärv, Kamarusjärv ja Pähnijärv.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRäpinä kihlkunna järveq","num_words":27,"character_repetition_ratio":0.076,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.166,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kostoper%C3%A4%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kostoperä järv om järv Räpinä kihlkunnan Veriora vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRäpinä kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.149,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.165,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%B5vv%C3%B5rj%C3%A4rv%20%28Leevi%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kõvvõrjärv om järv Räpinä kihlkunnan Veriora vallan Leevi kandin. Kõvõrastjärvest mõnisada miitret põh'aõdagu puul om Helmjärv.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRäpinä kihlkunna järveq","num_words":22,"character_repetition_ratio":0.085,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.155,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Leev%C3%A4ti%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Leeväti järv om järv Räpinä kihlkunnan Veriora vallan. \n\nJärvest nakkas pääle Väiko-Viirksu oja.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRäpinä kihlkunna järveq","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.104,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.182,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mustj%C3%A4rv%20%28Leevi%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mustjärv om järv Räpinä kihlkunnan Veriora vallan Leevi kandin Võro-Räpinä tii veeren. \n\nJärvest nakkas pääle Savikuaoja.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRäpinä kihlkunna järveq","num_words":22,"character_repetition_ratio":0.088,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.173,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mustj%C3%A4rv%20%28Nohipalo%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mustjärv om järv Räpinä kihlkunnan Veriora vallan Nohipalon. Järv om Meenikunno maastigukaitsõalal. \n\nJärve veereq ommaq soitsõq. Vesi om väega tummõ ja paistus väega veidüq läbi (0,4-1,0 m). \n\nMustajärve juusk uja, miä tulõ Meenikunno suust, nink järvest vällä juusk Rebäsmäe oja. Vesi vaihtus ärq 2,9 kõrda aastagan. \n\nMustastjärvest umbõs 0,5 km põh'a puul om Valgjärv.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\nKasvõ om õnnõ 7 lihti. Kallo om veidüq.\n\nRäpinä kihlkunna järveq","num_words":64,"character_repetition_ratio":0.044,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.227,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Paloj%C3%A4rv%20%28Haavap%C3%A4%C3%A4%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Palojärv om järvekene Räpinä kihlkunnan Veriora vallan Haavapää kandin, Võhandu jõõst paarsada miitret hummogu puul.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRäpinä kihlkunna järveq","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.091,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.153,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pardsilomp%20%28Lihtensteini%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pardsilomp vai Partsilomp om lump Räpinä kihlkunnan Veriora vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRäpinä kihlkunna järveq","num_words":15,"character_repetition_ratio":0.133,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.158,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/P%C3%A4hnij%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pähnijärv [.Pähnijärv] om järv Räpinä kihlkunnan Veriora vallan Meenikunno suun.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRäpinä kihlkunna järveq","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.119,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.173,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Suur%20Suuj%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Suur Suujärv om järv Räpinä kihlkunnan Veriora vallan Meenikunno suun. Tä om Meenikunno suu neläst järvest kõgõ suurõmb.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRäpinä kihlkunna järveq","num_words":24,"character_repetition_ratio":0.152,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.168,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vahts%C3%B5n%C3%B5%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vahtsõnõ järv om järv Räpinä kihlkunnan Veriora vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRäpinä kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.151,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.167,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Valgj%C3%A4rv%20%28Nohipalo%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Valgjärv om järv Räpinä kihlkunnan Veriora vallan Nohipalon. Tä om Eesti üts kõgõ läbipaistvamba viiga (kooni 10 m) järv.\n\nValgjärv om umbjärv.\n\nValgjärvest umbõs 0,5 km lõunõ puul om Mustjärv.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\nValgjärven om haruldast luuduskaitsõalost vesilobeeliat. Kallost om päämäne ahhun, viil om haugi. \n\nRäpinä kihlkunna järveq","num_words":46,"character_repetition_ratio":0.103,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.198,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vana%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vana järv om järv Räpinä kihlkunnan Veriora vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRäpinä kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.157,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.173,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Veriora%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Veriora järv om ülessulut järv Pahtpää oja pääl Räpinä kihlkunnan Veriora vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRäpinä kihlkunna järveq","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.118,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.164,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Viinakuaj%C3%A4rv%20%28Leevi%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Viinakuajärv om järv Räpinä kihlkunnan Veriora vallan Leevi kandin Võro-Räpinä tii lähkon. Timäst paarsada miitret lõunõ puul om Helmjärv.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRäpinä kihlkunna järveq","num_words":25,"character_repetition_ratio":0.08,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.162,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Karj%C3%A4%C3%A4r%20%28J%C3%B5%C3%B5per%C3%A4%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Karjääris kutsutas ütte järve Räpinä kihlkunnan Miiksi vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRäpinä kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.14,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.156,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kello%20tiik","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kello tiik om lump Räpinä kihlkunnan Miiksi vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRäpinä kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.157,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.173,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kuruj%C3%A4rveq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kurujärveq ommaq järveq Räpinä kihlkunnan Miiksi vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRäpinä kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.149,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.155,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Umbj%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Umbjärv om järv Räpinä kihlkunnan Miiksi vallan. \n\nJärve vesi vaihtus ärq 5 kõrda aastagan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRäpinä kihlkunna järveq","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.109,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.196,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kanassaar%C3%B5%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kanassaarõ järv om järv Räpinä kihlkunnan Moostõ vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRäpinä kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.149,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.165,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Plotina%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Plotina järv om järv Räpinä kihlkunnan Mikitämäe vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRäpinä kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.149,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.165,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Viinakuaj%C3%A4rv%20%28Kahkva%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Viinakuajärv om järv Räpinä kihlkunnan Mikitämäe vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRäpinä kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.149,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.155,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Jutikm%C3%A4e%20lump","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Jutikmäe lump om lump Urvastõ kihlkunnan Sõmmõrpalo vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nUrvastõ kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.163,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.159,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kalamajandi%20tiigiq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kalamajandi tiigiq ommaq tiigiq Urvastõ kihlkunnan Sõmmõrpalo vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nUrvastõ kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.148,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.145,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kalm%C3%B5tlump","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kalmõtlump vai Kalmatlomp om lump Urvastõ kihlkunnan Sõmmõrpalo vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nUrvastõ kihlkunna järveq","num_words":15,"character_repetition_ratio":0.145,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.151,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Keema%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Keema järv vai Suur-Keema järv om järv Urvastõ kihlkunnan Sõmmõrpalo vallan. Tä om Keema järvist kõgõ suurõmb.\n\nJärve suurus om 3,9 ha. Kõgõ süvemb kotus om 27,5 miitret, tuuga om Keema järv Eesti 10 kõgõ süvembä järve hulgan.\n\nKeema järvest juusk läbi Treisi oja.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nUrvastõ kihlkunna järveq","num_words":47,"character_repetition_ratio":0.112,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.224,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kivij%C3%A4rv%20%28Osola%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kivijärv vai Osola veskijärv om järv Urvastõ kihlkunnan Sõmmõrpalo vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nUrvastõ kihlkunna järveq","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.142,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.156,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kogr%C3%B5j%C3%A4rv%20%28Keema%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kogrõjärv vai Keema kogrõjärv om järv Urvastõ kihlkunnan Sõmmõrpalo vallan. Tä om üts Keema järvist.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nUrvastõ kihlkunna järveq","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.115,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.169,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kood%C3%B5ssuu%20lump","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Koodõssuu lump om lump Urvastõ kihlkunnan Sõmmõrpalo vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nUrvastõ kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.162,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.157,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%B5olump","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kõolump om lump Urvastõ kihlkunnan Sõmmõrpalo vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nUrvastõ kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.174,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.158,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/L%C3%B5%C3%B5dla%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lõõdla järv [.Lyydla järv] vai Lõõdva järv om järv Urvastõ kihlkunnan Sõmmõrpalo vallan. \n\nLõõdla järvest nakkas pääle Antsla jõgi.\n\nVesi vaihtus ärq katõ aastaga.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\nKallost om järven latikat, särge, ahunat, sudakut, haugõ ja angõrjat.\n\nUrvastõ kihlkunna järveq","num_words":40,"character_repetition_ratio":0.074,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.199,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Maru%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Maru järv om järv Urvastõ kihlkunnan Sõmmõrpalo vallan. Tä om üts Keema järvist.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nUrvastõ kihlkunna järveq","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.134,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.18,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Nurm%C3%B5lump","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Nurmõlump om lump Urvastõ kihlkunnan Sõmmõrpalo vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nUrvastõ kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.17,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.155,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/N%C3%A4kitiik","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Näkitiik om lump Urvastõ kihlkunnan Sõmmõrpalo vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nUrvastõ kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.172,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.157,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ora%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ora järv om järv Urvastõ kihlkunnan Sõmmõrpalo vallan. Tä om üts Keema järvist. Järvest juusk läbi Treisi oja.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nUrvastõ kihlkunna järveq","num_words":24,"character_repetition_ratio":0.107,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.184,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pardsilump%20%28Hargi%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pardsilump om lump Urvastõ kihlkunnan Sõmmõrpalo vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nUrvastõ kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.168,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.154,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/R%C3%BC%C3%BCtle%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Rüütle järv om järv Urvastõ kihlkunnan Sõmmõrpalo vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nUrvastõ kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.167,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.162,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Siimu%20lump","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Siimu lump om lump Urvastõ kihlkunnan Sõmmõrpalo vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nUrvastõ kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.168,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.163,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/S%C3%B5mm%C3%B5rpalo%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sõmmõrpalo järv om ülessulut järv Urvastõ kihlkunnan Sõmmõrpalo vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nUrvastõ kihlkunna järveq","num_words":15,"character_repetition_ratio":0.182,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.151,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Var%C3%B5sj%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Varõsjärv om järv Urvastõ kihlkunnan Sõmmõrpalo vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nUrvastõ kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.17,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.155,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/V%C3%A4iku-Keema%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Väiku-Keema järv om järv Urvastõ kihlkunnan Sõmmõrpalo vallan. Tä om üts Keema järvist. \n\nJärvest juusk läbi Treisi oja.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nUrvastõ kihlkunna järveq","num_words":24,"character_repetition_ratio":0.113,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.19,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ermeli%20lump","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ermeli lump [.Ermeli lump] om lump Urvastõ kihlkunnan Urvastõ vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nUrvastõ kihlkunna järveq","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.167,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.188,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Jakapi%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Jakapi järv om järv Urvastõ kihlkunnan Urvastõ vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nUrvastõ kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.172,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.167,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kallast%C3%B5%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kallastõ järv vai Kärssinä järv om järv Urvastõ kihlkunnan Urvastõ vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nUrvastõ kihlkunna järveq","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.142,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.164,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kangru%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kangru järv vai Kangro järv om järv Urvastõ kihlkunnan Urvastõ vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nUrvastõ kihlkunna järveq","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.147,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.169,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Konksi%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Konksi järv om järv Urvastõ kihlkunnan Urvastõ vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nUrvastõ kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.172,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.167,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Laatr%C3%B5%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Laatrõ järv om järv Urvastõ kihlkunnan Urvastõ vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nUrvastõ kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.172,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.167,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Liinam%C3%A4e%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Liinamäe järv om järv Urvastõ kihlkunnan Urvastõ vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nUrvastõ kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.168,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.163,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Luhassuu%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Luhassuu järv om järv Urvastõ kihlkunnan Urvastõ vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nUrvastõ kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.168,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.163,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Luukas%C3%B5%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Luukasõ järv vai Luukõsõ järv om järv Urvastõ kihlkunnan Urvastõ vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nUrvastõ kihlkunna järveq","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.144,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.167,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Meierei%20tiik","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Meierei järv om järv Urvastõ kihlkunnan Urvastõ vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nUrvastõ kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.17,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.165,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/M%C3%B5isaj%C3%A4rv%20%28Vaabina%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mõisajärv om järv Urvastõ kihlkunnan Urvastõ vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nUrvastõ kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.176,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.16,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pund%C3%B5%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pundõ järv om ülessulut järv Alakõrdsi oja pääl Urvastõ kihlkunnan Urvastõ vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nUrvastõ kihlkunna järveq","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.132,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.162,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Puura%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Puura järv vai Jänesse järv om järv Urvastõ kihlkunnan Urvastõ vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nUrvastõ kihlkunna järveq","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.147,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.169,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Restu-Madiss%C3%B5%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Restu-Madissõ järv om järv Urvastõ kihlkunnan Urvastõ vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nUrvastõ kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.16,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.165,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Silgu%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Silgu järv om järv Urvastõ kihlkunnan Urvastõ vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nUrvastõ kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.174,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.168,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tiidu%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tiidu järv om ülessulut järv Antsla jõõ pääl Urvastõ kihlkunnan Urvastõ vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nUrvastõ kihlkunna järveq","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.136,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.165,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tobra%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tobra järv om järv Urvastõ kihlkunnan Urvastõ vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nUrvastõ kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.174,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.168,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Toku%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Toku järv om järv Urvastõ kihlkunnan Urvastõ vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nUrvastõ kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.176,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.17,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Uhtj%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Uhtjärv om järv Urvastõ kihlkunnan Urvastõ vallan Urvastõn. Tä om süvvüse (28 m) poolõst viies järv Eestin.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nUrvastõ kihlkunna järveq","num_words":22,"character_repetition_ratio":0.123,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.2,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vahts%C3%B5-Antsla%20kalatiigiq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vahtsõ-Antsla kalatiigiq ommaq tiigiq Urvastõ kihlkunnan Urvastõ vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nUrvastõ kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.144,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.15,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Viiruki%20tiik","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Viiruki tiik om lump Urvastõ kihlkunnan Urvastõ vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nUrvastõ kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.17,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.165,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Visel%C3%A4%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Viselä järv vai Viselä veskijärv om järv Urvastõ kihlkunnan Urvastõ vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nUrvastõ kihlkunna järveq","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.14,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.163,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Aigraamadulump","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Aigraamadulump vai Aigraamatulump vai Aigraamadulompä om lump Urvastõ kihlkunnan Antsla vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nUrvastõ kihlkunna järveq","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.149,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.14,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Boos%C3%B5%20j%C3%A4rveq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Boosõ järveq ommaq järveq Urvastõ kihlkunnan Antsla vallan. \n\nSuurõ Boosõ järve suurus om 12,2 ha ja kõgõ suurõmb süvvüs 4 m.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nUrvastõ kihlkunna järveq","num_words":25,"character_repetition_ratio":0.122,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.22,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Hanni%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hanni järv om järv Urvastõ kihlkunnan Antsla vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nUrvastõ kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.176,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.17,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Jaanim%C3%A4e%20tiik","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Jaanimäe tiik om lump Urvastõ kihlkunnan Antsla vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nUrvastõ kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.17,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.165,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/J%C3%B5gari%20tiik","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Jõgari tiik vai Kalatiik nr. 4 om inemise tett lump Urvastõ kihlkunnan Antsla vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nUrvastõ kihlkunna järveq","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.129,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.188,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kanarikum%C3%A4e%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kanarikumäe järv vai Kalatiik nr. 8 om inemise tett järv Urvastõ kihlkunnan Antsla vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nUrvastõ kihlkunna järveq","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.124,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.181,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kauksi%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kauksi järv om järv Urvastõ kihlkunnan Antsla vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nUrvastõ kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.174,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.168,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kivipurd%C3%B5%20hainamaa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kivipurdõ hainamaa om järv Urvastõ kihlkunnan Antsla vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nUrvastõ kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.162,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.157,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kohvilump","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kohvilump vai Kohvisuu om lump Urvastõ kihlkunnan Antsla vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nUrvastõ kihlkunna järveq","num_words":15,"character_repetition_ratio":0.155,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.161,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Koska%20tiigiq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Koska tiigiq [.Koska tiigiq] ommaq tiigiq Urvastõ kihlkunnan Antsla vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nUrvastõ kihlkunna järveq","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.175,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.179,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kungj%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kungjärv om järv Urvastõ kihlkunnan Antsla vallan. \n\nJärve vesi vaihtus ärq 2 kõrda aastagan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nUrvastõ kihlkunna järveq","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.121,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.191,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kunnalump","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kunnalump om lump Urvastõ kihlkunnan Antsla vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nUrvastõ kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.178,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.162,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%B5vv%C3%B5rj%C3%A4rv%20%28Vana-Antsla%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kõvvõrjärv om järv Urvastõ kihlkunnan Antsla vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nUrvastõ kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.176,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.16,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Lak%C3%B5ssuu%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lakõssuu järv vai Tiik nummõr katõssa om inemise tett järv Urvastõ kihlkunnan Antsla vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nUrvastõ kihlkunna järveq","num_words":20,"character_repetition_ratio":0.122,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.164,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Lanna%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lanna järv om järv Urvastõ kihlkunnan Antsla vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nUrvastõ kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.176,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.17,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Liise%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Liise järv om järv Urvastõ kihlkunnan Antsla vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nUrvastõ kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.176,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.17,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mahlatsehhi%20tiik","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mahlatsehhi tiik om tiik Urvastõ kihlkunnan Antsla vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nUrvastõ kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.165,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.16,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Nurm%C3%B5suu%20lump","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Nurmõsuu lump om lump Urvastõ kihlkunnan Antsla vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nUrvastõ kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.17,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.165,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/N%C3%A4ssm%C3%B5isa%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Nässmõisa järv om järv Urvastõ kihlkunnan Antsla vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nUrvastõ kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.168,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.163,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Paiuj%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Paiu järv vai Kalatiik nr. 7 om inemise tett järv Urvastõ kihlkunnan Antsla vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nUrvastõ kihlkunna järveq","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.13,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.197,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Rimmi%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Rimmi järv om järv Urvastõ kihlkunnan Antsla vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nUrvastõ kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.176,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.17,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Robi%20tiik","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Robi tiik vai Matal tiik om tiik Urvastõ kihlkunnan Antsla vallan. Tä om uma nime saanuq Linda kolhoosi maaparandaja Krüüneri Robi perrä.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nUrvastõ kihlkunna järveq","num_words":28,"character_repetition_ratio":0.091,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.173,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Savi%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Savi järv om järv Urvastõ kihlkunnan Antsla vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nUrvastõ kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.178,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.172,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Sika%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sika järv om järv Urvastõ kihlkunnan Antsla vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nUrvastõ kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.178,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.172,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Sitisuu%20tiik","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sitisuu tiik vai Kalatiik nr. 5 om inemise tett lump Urvastõ kihlkunnan Antsla vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nUrvastõ kihlkunna järveq","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.128,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.187,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Suurj%C3%A4rv%20%28Kob%C3%B5la%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Suurjärv om järv Urvastõ kihlkunnan Antsla vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nUrvastõ kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.18,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.163,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/S%C3%B5iralump","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sõiralump om lump Urvastõ kihlkunnan Antsla vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nUrvastõ kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.178,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.162,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tanni%20tiik","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tanni tiik om ülessulut järv Urvastõ kihlkunnan Antsla vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nUrvastõ kihlkunna järveq","num_words":15,"character_repetition_ratio":0.158,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.164,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Telli%20tiik","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Telli tiik vai Kalatiik nr. 6 om inemise tett lump Urvastõ kihlkunnan Antsla vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nUrvastõ kihlkunna järveq","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.13,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.189,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tiik%20numm%C3%B5r%20%C3%BCts","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tiik nummõr üts om lump Urvastõ kihlkunnan Antsla vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nUrvastõ kihlkunna järveq","num_words":15,"character_repetition_ratio":0.167,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.171,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tsimmi%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tsimmi järv om ülessulut järv Urvastõ kihlkunnan Antsla vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nUrvastõ kihlkunna järveq","num_words":15,"character_repetition_ratio":0.157,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.162,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vahts%C3%B5kivi%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vahtsõkivi järv om ülessulut järv Urvastõ kihlkunnan Antsla vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nUrvastõ kihlkunna järveq","num_words":15,"character_repetition_ratio":0.151,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.157,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/V%C3%A4ikuj%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Väikujärv om järv Urvastõ kihlkunnan Antsla vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nUrvastõ kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.178,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.162,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/%C3%9Clemine%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ülemine järv om ülessulut järv Urvastõ kihlkunnan Antsla vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nUrvastõ kihlkunna järveq","num_words":15,"character_repetition_ratio":0.155,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.161,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Aalupi%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Aalupi järv om järv Urvastõ kihlkunnan Kanepi vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nUrvastõ kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.174,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.168,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Liinu%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Liinu järv [.Liinu järv] om järv Urvastõ kihlkunnan Kanepi vallan. Tä om üts Koorastõ järvist.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nUrvastõ kihlkunna järveq","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.135,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.197,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Oti%20tiik","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Oti tiik vai Tritski tiik om lump Urvastõ kihlkunnan Kanepi vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nUrvastõ kihlkunna järveq","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.151,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.174,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/%C3%9C%C3%BCbj%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Üübjärv om järv Urvastõ kihlkunnan Kanepi vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nUrvastõ kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.182,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.165,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kogr%C3%B5j%C3%A4rv%20%28M%C3%A4lle%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kogrõjärv om järv Urvastõ kihlkunnan Otõmpää vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nUrvastõ kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.176,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.16,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Lambahannaj%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lambahannajärv vai Lambahanna järv om järv Urvastõ kihlkunnan Otõmpää vallan. Tä om üts Koorastõ järvist.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nUrvastõ kihlkunna järveq","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.125,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.163,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Lubjaj%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lubjajärv vai Lubjaahujärv om järv Urvastõ kihlkunnan Otõmpää vallan. Tä om üts Koorastõ järvist.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nUrvastõ kihlkunna järveq","num_words":20,"character_repetition_ratio":0.118,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.166,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Nahaj%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Nahajärv om järv Urvastõ kihlkunnan Otõmpää vallan. Tä om üts Koorastõ järvist.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nUrvastõ kihlkunna järveq","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.136,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.173,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Sinike%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sinike järv om järv Urvastõ kihlkunnan Otõmpää vallan. Tä om üts Koorastõ järvist.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nUrvastõ kihlkunna järveq","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.132,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.177,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Suur%C3%B5suu%20lumbiq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Suurõsuu lumbiq ommaq lumbiq Urvastõ kihlkunnan Otõmpää vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nUrvastõ kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.157,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.153,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tapusuu%20lump","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tapusuu lump om lump Urvastõ kihlkunnan Otõmpää vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nUrvastõ kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.17,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.165,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Voki%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Voki järv om järv Urvastõ kihlkunnan Otõmpää vallan. Tä om Koorastõ järvist kõgõ sügävämp. \n\nJärve vesi vaihtus ärq 3 kõrda aastagan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nUrvastõ kihlkunna järveq","num_words":26,"character_repetition_ratio":0.092,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.198,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ahij%C3%A4rv%20%28Karstm%C3%B5isa%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ahijärv om järv Kanepi kihlkunnan Kanepi vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKanepi kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.163,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.168,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Er%C3%A4stvere%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Erästvere järv om järv Kanepi kihlkunnan Kanepi vallan. Järvest nakkas pääle Ah'a jõgi.\n\nJärve vesi vaihtus ärq 2 kõrda aastagan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKanepi kihlkunna järveq","num_words":25,"character_repetition_ratio":0.084,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.193,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Hallsuu%20lump","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hallsuu lump om lump Kanepi kihlkunnan Kanepi vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKanepi kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.154,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.17,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Hatsik%C3%B5%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hatsikõ järv om järv Kanepi kihlkunnan Kanepi vallan. Tä om üts Koorastõ järvist.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKanepi kihlkunna järveq","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.118,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.18,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Hurmi%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hurmi järv om järv Kanepi kihlkunnan Kanepi vallan Hurmi külän.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKanepi kihlkunna järveq","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.139,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.173,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/H%C3%BC%C3%BCdre%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hüüdre järv om järv Kanepi kihlkunnan Kanepi vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKanepi kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.156,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.172,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ilvesse%20tiik","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ilvesse järv om järv Kanepi kihlkunnan Kanepi vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKanepi kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.154,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.17,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/J%C3%B5ksi%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Jõksi järv om järv Kanepi kihlkunnan Kanepi vallan Kanepist 1,5 km põh'aõdagu puul Võro-Tarto tii veeren (õdagu puul). Tä om Piigandi-Jõksi ürgoron Otõmpää korgustigu lõunahummoguveere pääl. Jõksi järve lähkon, tõsõl puul suurttiid om Vähkjärv.\n\nJõksi järvest juusk läbi Võhandu jõgi. Vesi vaihtus ärq 2,6 kõrda aastagan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\nPäämädseq kalaq ommaq latik, särg, ahhun ja haug.\n\nRahvasuust\nÜts Jõksi järve veeren elänü miis ollõv ütelnüq niimuudu: \"Mõtsa Juhkami, ulli ku rumalat - upma ku tapma, tõukama tõsõ järve. Järv ütesä süld sükäv - kas sääl mõni pulk vai oss, kost kinniq võtta.\"\n\nKanepi kihlkunna järveq","num_words":92,"character_repetition_ratio":0.044,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.207,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/J%C3%A4rve%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Järve järv om järv Kanepi kihlkunnan Kanepi vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKanepi kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.157,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.173,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kalmatj%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kalmatjärv vai Kalmakjärv om järv Kanepi kihlkunnan Kanepi vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKanepi kihlkunna järveq","num_words":15,"character_repetition_ratio":0.135,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.159,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kalm%C3%B5tlomp","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kalmõtlomp vai Kalmatlomp om lump Kanepi kihlkunnan Kanepi vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKanepi kihlkunna järveq","num_words":15,"character_repetition_ratio":0.135,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.159,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kogr%C3%B5j%C3%A4rv%20%28M%C3%B5ndsi%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kogrõjärv vai Piigandi kogrõjärv vai Mõndsikülä järv om järv Kanepi kihlkunnan Kanepi vallan. \n\nKogrõjärvest nakkas pääle Hilba oja.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKanepi kihlkunna järveq","num_words":24,"character_repetition_ratio":0.129,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.168,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kovata%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kovata järv vai Kuivusõalunõ järv om inemise tett järv Kanepi kihlkunnan Kanepi vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKanepi kihlkunna järveq","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.112,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.164,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kume%20tiik","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kume tiik [Kum'e tiik] om lump Kanepi kihlkunnan Kanepi vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKanepi kihlkunna järveq","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.139,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.2,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kunnaj%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kunnajärv om järv Kanepi kihlkunnan Kanepi vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKanepi kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.159,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.165,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kunn%C3%B5j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kunnõjärv [.Kunnõjärv] om järv Kanepi kihlkunnan Kanepi vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKanepi kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.139,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.182,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kurvitsa%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kurvitsa järv vai Kurvitsa veskijärv om järv Kanepi kihlkunnan Kanepi vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKanepi kihlkunna järveq","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.122,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.161,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%B5vv%C3%B5rj%C3%A4rv%20%28Koorast%C3%B5%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kõvvõrjärv om järv Kanepi kihlkunnan Kanepi vallan Koorastõ küläst 1 km hummogu poolõ. Tä om üts Koorastõ järvist. \n\nJärve hummoguveeren om üts riba põlist (umbõs paarisaa-aastagast pedäjämõtsa ütsikide kuusiga. Põh'aveeren on tsukõluskotus ja kraav, miä lätt Mudsina järve. Järve vesi vaihtus ärq 0,3 kõrda aastagan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKanepi kihlkunna järveq","num_words":49,"character_repetition_ratio":0.045,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.187,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%A4hri%20tiik","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kähri tiik om lump Kanepi kihlkunnan Kanepi vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKanepi kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.157,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.173,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Laan%C3%B5per%C3%A4%20lump","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Laanõperä lump om lump Kanepi kihlkunnan Kanepi vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKanepi kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.151,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.167,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Leotus","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Leotus om järv Kanepi kihlkunnan Kanepi vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKanepi kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.165,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.17,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Linaj%C3%A4rv%20%28Koorast%C3%B5%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Linajärv vai Kogrõjärv om järv Kanepi kihlkunnan Kanepi vallan. Tä om üts Koorastõ järvist.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKanepi kihlkunna järveq","num_words":20,"character_repetition_ratio":0.109,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.174,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Magari%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Magari järv om järv Kanepi kihlkunnan Kanepi vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKanepi kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.156,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.172,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mudsina%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mudsina järv om järv Kanepi kihlkunnan Kanepi vallan. Tä om üts Koorastõ järvist.\n\nJärve vesi vaihtus ärq 20 kõrda aastagan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKanepi kihlkunna järveq","num_words":25,"character_repetition_ratio":0.086,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.199,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mustj%C3%A4rv%20%28Heisri%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mustjärv vai Heisri Mustjärv om järv Kanepi kihlkunnan Kanepi vallan Heisri külän. Järvest nakkas pääle Mustajärve oja.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKanepi kihlkunna järveq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.089,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.163,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/M%C3%A4d%C3%A4j%C3%A4rv%20%28Ahij%C3%A4rve%20suu%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mädäjärv om järv Kanepi kihlkunnan Kanepi vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKanepi kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.161,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.167,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Paloj%C3%A4rv%20%28Hino%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Palojärv vai Erästvere Palojärv om järv Kanepi kihlkunnan Kanepi vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKanepi kihlkunna järveq","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.127,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.16,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pardsilump%20%28Muhulaan%C3%B5%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pardsilump om lump Kanepi kihlkunnan Kanepi vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKanepi kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.157,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.163,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Per%C3%A4tsj%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Perätsjärv om järv Kanepi kihlkunnan Kanepi vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKanepi kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.157,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.163,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Piigandi%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Piigandi järv om järv Kanepi kihlkunnan Kanepi vallan Piigandi külä man. Tä om Otõmpää korgustigu lõunõhummogu veere pääl Piigandi-Jõksi ürgoron. \n\nPiigandi järvest lätt kraav lõunõõdagu puul olõvahe Vähkjärve. Viivaihtus om väega väikene (0,3 kõrda aastagan).\n\nViieläjäq ja -kasvoq\nPäämädseq kalaq ommaq särg, latik, ahhun ja haug.\n\nKanepi kihlkunna järveq","num_words":48,"character_repetition_ratio":0.063,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.185,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pikkj%C3%A4rv%20%28Koorast%C3%B5%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pikkjärv vai Koorastõ Pikkjärv om järv Kanepi kihlkunnan Kanepi vallan. Tä om Koorastõst 3 km õdagu puul, Koorastõ-Vidrike tii lähkon. Pikkjärv om üts Koorastõ järvist.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKanepi kihlkunna järveq","num_words":30,"character_repetition_ratio":0.117,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.181,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ploomi%20lump","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ploomi lump om lump Kanepi kihlkunnan Kanepi vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKanepi kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.156,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.172,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Roti%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Roti järv vai Roti veskijärv om järv Kanepi kihlkunnan Kanepi vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKanepi kihlkunna järveq","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.131,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.172,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/R%C3%A4ng%C3%A4%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Rängä järv [.Rängä järv] om järv Kanepi kihlkunnan Kanepi vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKanepi kihlkunna järveq","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.155,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.196,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Sul%C3%B5ndu%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sulõndu järv om järv Kanepi kihlkunnan Kanepi vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKanepi kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.154,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.17,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Suurj%C3%A4rv%20%28Koorast%C3%B5%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Suurjärv vai Koorastõ Suurjärv om järv Kanepi kihlkunnan Kanepi vallan Koorastõ küläst lõunan. Tä om Koorastõ järvist kõgõ suurõmb.\n\nSuurjärve ümbre ommaq nurmõq, hainamaaq ja mõtsasaarõq. Põh'aveeren om Koorastõ park. Järve põh'ahummogunukan om mõtsaga katõt 0,2 ha suurunõ Hirvesaar.\n\nJärve juuskvaq mitmõq ujaq. Om lättit.Vesi vaihtus ärq 3 kõrda aastagan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\nKallo om peris mitmit lihte. Pall'o om latikat ja haugi. Viil om särge, ahunat, ruusärge, nurgu, viidikat, linaskit, kuskõ, lutsu, teibi ja rünti. Sisse om tuud sudakut, siiga, peledit ja karpkalla.\n\nKanepi kihlkunna järveq","num_words":85,"character_repetition_ratio":0.04,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.201,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Uiakatsi%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Uiakatsi järv om järv Kanepi kihlkunnan Kanepi vallan Koorastõ külä man, Suurjärvest 200 m lõunõõdagu puul. Tä om Koorastõ järvist kõgõ selgembä viiga.\n\nJärve veereq ommaq lõunahummogu puul järsoq ja ruusatsõq, muial madalambaq ja mudatsõq. Järve ümbre om põh'aõdagu puul põllumaa, lõunahummogu puul mõts, muial inämbüisi soinõ niit.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKanepi kihlkunna järveq","num_words":53,"character_repetition_ratio":0.097,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.182,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vaaba%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vaaba järv om järv Kanepi kihlkunnan Kanepi vallan. Tä om üts Koorastõ järvist.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKanepi kihlkunna järveq","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.12,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.183,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vedel%C3%A4%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vedelä järv vai Vedelä veskijärv om järv Kanepi kihlkunnan Kanepi vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKanepi kihlkunna järveq","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.126,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.167,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/V%C3%A4hkj%C3%A4rv%20%28Piigandi%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vähkjärv om järv Kanepi kihlkunnan Kanepi vallan Võro-Tarto tii veeren (tuust hummogu puul). Tõsõl puul tiid om õkvalt Jõksi järv.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKanepi kihlkunna järveq","num_words":26,"character_repetition_ratio":0.083,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.186,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/V%C3%A4ikene%20Per%C3%A4tsj%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Väike Perätsjärv om järv Kanepi kihlkunnan Kanepi vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKanepi kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.147,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.163,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Hanitiik","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hanitiik om lump Kanepi kihlkunnan Kõllõstõ vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKanepi kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.157,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.163,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Hatalomp","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hatalomp vai Hatalump om lump Kanepi kihlkunnan Kõllõstõ vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKanepi kihlkunna järveq","num_words":15,"character_repetition_ratio":0.137,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.162,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Hilba%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hilba järv vai Hilba veskijärv om ülessulut järv Kanepi kihlkunnan Kõllõstõ vallan. Järvest juusk läbi Hilba oja.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKanepi kihlkunna järveq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.093,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.169,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Janokj%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Janokjärv vai Janotjärv om järv Kanepi kihlkunnan Kõllõstõ vallan. \n\nJärvest juusk läbi Piigastõ oja. Järve vesi vaihtus ärq 13 kõrda aastagan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKanepi kihlkunna järveq","num_words":26,"character_repetition_ratio":0.077,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.189,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Karaski%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Karaski järv om järv Kanepi kihlkunnan Kõllõstõ vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKanepi kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.151,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.167,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kohvilomp","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kohvilomp vai Kohvilump om järv Kanepi kihlkunnan Kõllõstõ vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKanepi kihlkunna järveq","num_words":15,"character_repetition_ratio":0.135,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.159,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kraika","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kraika [.Kraika] om järv Kanepi kihlkunnan Kõllõstõ vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKanepi kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.144,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.189,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/M%C3%A4t%C3%A4sniid%C3%BC%20lomp","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mätäsniidü lomp om lump Kanepi kihlkunnan Kõllõstõ vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKanepi kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.146,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.162,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Os%C3%B5tsuu%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Osõtsuu järv om järv Kanepi kihlkunnan Kõllõstõ vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKanepi kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.151,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.167,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Paloj%C3%A4rv%20%28Ihamaru%20palo%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Palojärv om järv Kanepi kihlkunnan Kõllõstõ vallan. Palojärv om vana Võro-Tarto suurõtii lähkün (tuust hummogu puul) Ihamarust Tarto poolõ, üleni palomõtsa seen. Tõsõl puul tiid om Väikene Palojärv.\n\nPalojärv om hää ja tunnõt tsukõluskotus.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKanepi kihlkunna järveq","num_words":40,"character_repetition_ratio":0.083,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.178,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pardsilomp%20%28Karaski%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pardsilomp om lump Kanepi kihlkunnan Kõllõstõ vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKanepi kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.154,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.16,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Sinikahja%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sinikahja järv om järv Kanepi kihlkunnan Kõllõstõ vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKanepi kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.147,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.163,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tamm%C3%B5kannulomp","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tammõkannulomp om lump Kanepi kihlkunnan Kõllõstõ vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKanepi kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.147,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.154,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ts%C3%A4hkn%C3%A4%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tsähknä järv vai Tsähknä veskijärv om ülessulut järv Piigastõ oja pääl Kanepi kihlkunnan Kõllõstõ vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKanepi kihlkunna järveq","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.098,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.158,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Visnapuu%20lomp","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Visnapuu lomp om lump Kanepi kihlkunnan Kõllõstõ vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKanepi kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.149,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.165,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/V%C3%A4ikene%20Paloj%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Väikene Palojärv vai Kogrõjärv om järv Kanepi kihlkunnan Kõllõstõ vallan Ihamarust põh'a puul. Tä om piaaigu vana Võro-Tarto tii veeren (tuust õdagu puul) mõtsa sisen. Tõsõl puul tiid om Palojärv.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKanepi kihlkunna järveq","num_words":36,"character_repetition_ratio":0.06,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.185,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/V%C3%A4iku-Os%C3%B5tsuu%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Väiku-Osõtsuu järv om järv Kanepi kihlkunnan Kõllõstõ vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKanepi kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.141,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.167,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Haavalehelomp","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Haavalehelomp vai Haavalehelump om lump Kanepi kihlkunnan Valgjärve vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKanepi kihlkunna järveq","num_words":15,"character_repetition_ratio":0.142,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.148,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Herrmanni%20lomp","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Herrmanni lomp vai Herrmanni Jaani lomp vai Herrmanni lump om järv Kanepi kihlkunnan Valgjärve vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKanepi kihlkunna järveq","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.15,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.161,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Jussoni%20lomp","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Jussoni lomp om lump Kanepi kihlkunnan Valgjärve vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKanepi kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.149,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.165,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kaivandj%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kaivandjärv vai Kaivandu vai Perätjärv om järv Kanepi kihlkunnan Valgjärve vallan.\n\nViiel��jäq ja -kasvoq\n\nKanepi kihlkunna järveq","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.117,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.155,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Keebi%20j%C3%A4rv%20%28Kits%C3%B5%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Keebi järv om järv Kanepi kihlkunnan Valgjärve vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKanepi kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.152,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.168,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Keebi%20j%C3%A4rv%20%28H%C3%BCssi%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Keebi järv om järv Kanepi kihlkunnan Valgjärve vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKanepi kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.152,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.168,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kiisla%20lomp","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kiisla lomp om lump Kanepi kihlkunnan Valgjärve vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKanepi kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.151,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.167,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kiltre%20lomp","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kiltre lomp vai Kiltri lomp vai Kiltre lump om järv Kanepi kihlkunnan Valgjärve vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKanepi kihlkunna järveq","num_words":20,"character_repetition_ratio":0.16,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.172,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%B5rr%C3%B5%20lomp","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kõrrõ lomp vai Kõrrõ lump om lump Kanepi ja Kamja kihlkunna piiri pääl Valgjärve vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKanepi kihlkunna järveq","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.032,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.178,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Lambaniid%C3%BC%20lomp","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lambaniidü lomp vai Lambaniidü lump om järv Kanepi kihlkunnan Valgjärve vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKanepi kihlkunna järveq","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.171,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.159,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Liivaj%C3%A4rv%20%28Tamm%C3%B5%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Liivajärv om järv Kanepi kihlkunnan Valgjärve vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKanepi kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.154,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.16,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/L%C3%A4ttelomp","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lättelomp om lump Kanepi kihlkunnan Valgjärve vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKanepi kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.154,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.16,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mahlam%C3%A4e%20lump","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mahlamäe lump om lump Kanepi kihlkunnan Valgjärve vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKanepi kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.147,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.163,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Marana%20lump","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Marana lump om lump Kanepi kihlkunnan Valgjärve vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKanepi kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.151,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.167,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Matu%20lomp","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Matu lomp om lump Kanepi kihlkunnan Valgjärve vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKanepi kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.154,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.17,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/M%C3%A4d%C3%A4j%C3%A4rv%20%28Valgj%C3%A4rve%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mädäjärv om järv Kanepi kihlkunnan Valgjärve vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKanepi kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.156,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.162,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Palanulomp","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Palanulomp om lump Kanepi kihlkunnan Valgjärve vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKanepi kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.152,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.158,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pik%C3%A4j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pikäjärv vai Pikkjärv om järv Kanepi kihlkunnan Valgjärve vallan. Järve veeren om Pikäjärve mõisa.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKanepi kihlkunna järveq","num_words":20,"character_repetition_ratio":0.103,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.166,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Riiulump","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Riiulump om lump Kanepi kihlkunnan Valgjärve vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKanepi kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.156,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.162,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Sul%C3%B5ndu","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sulõndu om järv Kanepi kihlkunnan Valgjärve vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKanepi kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.157,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.163,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Sul%C3%B5ndu%20lomp","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sulõndu lomp om lump Kanepi kihlkunnan Valgjärve vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKanepi kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.149,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.165,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tamm%C3%B5%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tammõ järv om järv Kanepi kihlkunnan Valgjärve vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKanepi kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.152,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.168,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tarnsuu%20lomp","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tarnsuu lomp om lump Kanepi kihlkunnan Valgjärve vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKanepi kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.149,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.165,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Toom%C3%B5lomp","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Toomõlomp om lump Kanepi kihlkunnan Valgjärve vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKanepi kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.154,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.16,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/V%C3%A4ikene%20Keebi%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Väikene Keebi järv om järv Kanepi kihlkunnan Valgjärve vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKanepi kihlkunna järveq","num_words":15,"character_repetition_ratio":0.14,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.165,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Alapik%C3%A4%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Alapikä järv om järv Kanepi kihlkunnan Otõmpää vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKanepi kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.152,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.168,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%B5iviksuu%20lomp","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kõiviksuu lomp om inemise tett lump Kanepi kihlkunnan Otõmpää vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKanepi kihlkunna järveq","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.131,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.164,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/M%C3%A4d%C3%A4j%C3%A4rv%20%28M%C3%B6ldre%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mädäjärv om järv Kanepi kihlkunnan Otõmpää vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKanepi kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.159,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.165,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Piiri%20lomp","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Piiri lomp om lump Kanepi kihlkunnan Otõmpää vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKanepi kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.156,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.172,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Keldu%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Keldu järv om järv Kanepi kihlkunnan Paluperä vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKanepi kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.154,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.17,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kolm%C3%B5rist","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kolmõrist om lump Kanepi kihlkunnan Paluperä vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKanepi kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.156,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.162,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/%C3%95dagumeresoom%C3%B5%20keeleq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Õdagumeresoomõ keeleq om rühm soomõ-ugri kiili, midä kõnõldas põhilidsõlt Õdagumere piirkunnan.\n\nLõunõrühm\nÕdagumeresoomõ kiili lõunõrühmä kuulusõq liivi, eesti, vad'a ja lõunõeesti kiil, sh võro kiil ja seto kiil. Lõunõeesti kiilt om traditsioonilidsõlt peet eesti keele murdõrühmäs.\n\nPõh'arühm\nÕdagumeresoomõ kiili põh'arühmä kuulusõq soomõ, ingerikar'ala vai isuri, kar'ala ja vepsä kiil. Sagõhõhe peetäs eräle õdagumeresoomõ keelis ka aunusõkar'ala vai livvi ja lüüdi kiilt, a mõnikõrd ka Roodsin ammõtligult veidembüskeeles tunnistõdut meä kiilt (meänkieli) ja Norran niisama ammõtligult veidembüskeeles tunnistõdut kveeni kiilt (kainun kieli).\n\nKiräkeeleq\n\nRiigikeele staatusõga kiräkiil om eesti ja soomõ keelel. Tõisist õdagumeresoomõ keelist om uma kiräkiil olõman liivi, vepsä, kar'ala, aunusõkar'ala ja võro keelel. Trüküsõnna ilmus ka meä, kveeni, seto, mulgi ja vad'a keelen, a tüütävit kiräkeele standardiid olõ-i naidõ kiili jaos luud.\n\nVälislingiq\n\nUralic languages (Salminen 2003)\nÕdagumeresoomõ kiili sõnavara esiqeräsüisi näütäv Swadeshi nimekiri\n\nÕdagumeresoomõ keeleq","num_words":136,"character_repetition_ratio":0.1,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.171,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Halapuu%20linal%C3%A4p%C3%BCq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Halapuu linaläpüq ommaq läpüq Vahtsõliina kihlkunnan Vahtsõliina vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nVahtsõliina kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.183,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.137,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kaadsaharo%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kaadsaharo järv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Vahtsõliina vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nVahtsõliina kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.193,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.144,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kaarniid%C3%BC%20lump","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kaarniidü lump om lump Vahtsõliina kihlkunnan Vahtsõliina vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nVahtsõliina kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.194,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.145,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kapstoja%20lump","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kapstoja lump vai Kapstaoja lump vai Kapstoja lomp om lump Vahtsõliina kihlkunnan Vahtsõliina vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nVahtsõliina kihlkunna järveq","num_words":20,"character_repetition_ratio":0.16,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.15,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kassiniid%C3%BC%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kassiniidü järv vai Palakõstõ järv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Vahtsõliina vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nVahtsõliina kihlkunna järveq","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.18,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.146,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kassioro%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kassioro järv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Vahtsõliina vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nVahtsõliina kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.196,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.147,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kerigum%C3%A4e%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kerigumäe järv vai Kerikumäe järv vai Ker'komäe järv vai Kerkomäe järv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Vahtsõliina vallan Kerigumäe külä man. \n\nJärve põh'a- ja hummoguviir om liivanõ, lõunõ- ja õdaguviir soinõ. \n\nJärve tulõ vett lähkonolõvist Pundsu, Kõrb- ja Linnasjärvest nink suust, miä järve ümbre om. Vesi juusk järvest vällä Pedejä jõkkõ. Viivaihtus om väikene: aastagan vaihtus viist ärq umbõs 4\/5.\n\nKerigumäe järv, Järvesuu ja mõts näide ümbre moodustasõq Kerigumäe maastigukaitsõala.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\nJärven kasus vesilobeeliat ja järv-lahnarohto nink tõisi haruldaisi kasvõ. \n\nPäämäne kala om ahhun.\n\nVahtsõliina kihlkunna järveq","num_words":87,"character_repetition_ratio":0.095,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.185,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kolm%C3%B5pinij%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kolmõpinijärv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Vahtsõliina vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nVahtsõliina kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.196,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.138,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Komm%C3%B5ri%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kommõri järv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Vahtsõliina vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nVahtsõliina kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.198,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.148,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kuasuu%20lump","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kuasuu lump om lump Vahtsõliina kihlkunnan Vahtsõliina vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nVahtsõliina kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.2,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.149,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%B5ovarigu%20lump","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kõovarigu lump vai Kõovar'ku lump om lump Vahtsõliina kihlkunnan Vahtsõliina vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nVahtsõliina kihlkunna järveq","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.181,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.154,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%B5rbaja%20lump","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kõrbaja lump [.Kõrbaja lump] om lump Vahtsõliina kihlkunnan Vahtsõliina vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nVahtsõliina kihlkunna järveq","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.189,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.168,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%B5rk%C3%B5nij%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kõrkõnijärv [.Kõrkõnijärv] om järv Vahtsõliina kihlkunnan Vahtsõliina vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nVahtsõliina kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.192,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.155,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%A4ng%C3%A4m%C3%A4e%20sulg","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kängämäe sulg om järv Vahtsõliina kihlkunnan Vahtsõliina vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nVahtsõliina kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.196,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.147,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%BClimit%C3%BC%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Külimitü järv vai Külümitü järv om järvekene Vahtsõliina kihlkunnan Vahtsõliina vallan. Tä om Pedejä järvest veitse õdagu puul ja Kerigumäe järvest veitse lõunõõdagu puul.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nVahtsõliina kihlkunna järveq","num_words":30,"character_repetition_ratio":0.136,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.152,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%BCl%C3%A4oro%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Küläoro järv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Vahtsõliina vallan Küläoro ja Juraski külä vaihõl.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nVahtsõliina kihlkunna järveq","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.182,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.151,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Lalli%20soodiq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lalli soodiq ommaq järveq Vahtsõliina kihlkunnan Vahtsõliina vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nVahtsõliina kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.189,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.142,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Laustoja%20lump","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Laustoja lump om lump Vahtsõliina kihlkunnan Vahtsõliina vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nVahtsõliina kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.196,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.147,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mudaj%C3%A4rv%20%28Pundsu%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mudajärv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Vahtsõliina vallan Kerigumäe järve lähkon (tuust hummogu puul). Ligidäl ommaq viil Linnasjärv, Pundsu järv ja Kõrbjärv.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nVahtsõliina kihlkunna järveq","num_words":27,"character_repetition_ratio":0.144,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.161,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mustakao%20lump","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mustakao lump vai Mustakaivulump vai Mustkaiv om lump Vahtsõliina kihlkunnan Vahtsõliina vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nVahtsõliina kihlkunna järveq","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.165,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.142,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/M%C3%A4enurm%C3%B5%20lump","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mäenurmõ lump om lump Vahtsõliina kihlkunnan Vahtsõliina vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nVahtsõliina kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.196,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.147,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Oroniid%C3%BC%20lump","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Oroniidü lump om inemise tett lump Vahtsõliina kihlkunnan Vahtsõliina vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nVahtsõliina kihlkunna järveq","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.192,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.147,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Paali%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Paali järv [.Paali järv] om järv Vahtsõliina kihlkunnan Vahtsõliina vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nVahtsõliina kihlkunna järveq","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.195,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.173,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Palandniid%C3%BC%20lump","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Palandniidü lump vai Palandniidü järv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Vahtsõliina vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nVahtsõliina kihlkunna järveq","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.176,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.143,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Palandulump","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Palandulump om lump Vahtsõliina kihlkunnan Vahtsõliina vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nVahtsõliina kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.2,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.14,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pedej%C3%A4%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pedejä järv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Vahtsõliina vallan Kerigumäe järvest veitse lõunõ puul. Pedejä järvest veitse õdagu puul om tsill'okõnõ Külimitü järv. Järvest juusk läbi Pedejä jõgi.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nVahtsõliina kihlkunna järveq","num_words":33,"character_repetition_ratio":0.131,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.159,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ped%C3%A4j%C3%A4m%C3%A4e%20lump","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pedäjämäe lump om lump Vahtsõliina kihlkunnan Vahtsõliina vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nVahtsõliina kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.194,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.145,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Piitreveski%20sulg","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Piitreveski sulg om järv Vahtsõliina kihlkunnan Vahtsõliina vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nVahtsõliina kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.191,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.143,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pik%C3%A4suu%20lump","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pikäsuu lump om lump Vahtsõliina kihlkunnan Vahtsõliina vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nVahtsõliina kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.198,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.148,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Plessi%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Plessi järv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Vahtsõliina vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nVahtsõliina kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.2,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.149,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pundsu%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pundsu järv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Vahtsõliina vallan Kerigumäe järve lähkon (tuust hummogu puul). Ligidäl ommaq viil Linnasjärv, Kõrbjärv ja Mudajärv.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nVahtsõliina kihlkunna järveq","num_words":27,"character_repetition_ratio":0.144,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.161,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Puustuslump","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Puustuslump om lump Vahtsõliina kihlkunnan Vahtsõliina vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nVahtsõliina kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.2,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.14,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/P%C3%A4rgi%20lump","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pärgi lump vai Kurõalonõ lump om lump Vahtsõliina kihlkunnan Vahtsõliina vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nVahtsõliina kihlkunna järveq","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.187,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.152,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Roodsi%20sulg","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Roodsi sulg om järv Vahtsõliina kihlkunnan Vahtsõliina vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nVahtsõliina kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.2,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.149,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Saar%C3%B5niid%C3%BC%20lump","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Saarõniidü lump om lump Vahtsõliina kihlkunnan Vahtsõliina vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nVahtsõliina kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.193,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.144,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Suul%C3%A4tte%20lump","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Suulätte lump om lump Vahtsõliina kihlkunnan Vahtsõliina vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nVahtsõliina kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.196,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.147,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Suur%20Kasvandulump","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Suur Kasvandulump om lump Vahtsõliina kihlkunnan Vahtsõliina vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nVahtsõliina kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.189,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.142,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tabina%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tabina järv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Vahtsõliina vallan Tabina külä man. \n\nTabina järvest juusk läbi Raagsilla oja.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nVahtsõliina kihlkunna järveq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.165,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.168,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ts%27opasuu%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ts'opasuu järv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Vahtsõliina vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nVahtsõliina kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.194,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.154,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ts%C3%A4psi%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tsäpsi järv vai Järvemäe järv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Vahtsõliina vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nVahtsõliina kihlkunna järveq","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.187,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.152,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ubasuu%20lump","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ubasuu lump om lump Vahtsõliina kihlkunnan Vahtsõliina vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nVahtsõliina kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.2,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.149,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Uigum%C3%A4e%20lump","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Uigumäe lump om lump Vahtsõliina kihlkunnan Vahtsõliina vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nVahtsõliina kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.198,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.148,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Utra%20lump","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Utra lump [.Utra lump] om lump Vahtsõliina kihlkunnan Vahtsõliina vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nVahtsõliina kihlkunna järveq","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.198,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.176,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vanig%C3%B5j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vanigõjärv vai Vanigõ järv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Vahtsõliina vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nVahtsõliina kihlkunna järveq","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.192,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.147,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Varsangulump","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Varsangulump om lump Vahtsõliina kihlkunnan Vahtsõliina vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nVahtsõliina kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.198,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.139,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/V%C3%A4ikene%20Kasvandulump","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Väikene Kasvandulump om lump Vahtsõliina kihlkunnan Vahtsõliina vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nVahtsõliina kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.184,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.138,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Rautina%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Rautina järv om järv Karula ja Lukõ kihlkunna piiri pääl Karula vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKarula kihlkunna järveq\nLukõ kihlkunna järveq","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.168,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.171,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Murati%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Murati järv om järv Vahtsõliina ja Rõugõ kihlkunna piiri pääl Haani vallan Murati külän. \n\nMurati järve suurus om 66,6 ha, tuust 9,5 ha om Lätin. \n\nJärve juuskvaq sisse Kuura jõgi ja Allumäe oja nink järvest vällä juusk Vaidva jõgi. Vesi vaihtus ärq kipõstõ, 5-6 nädäli takast. Järv om pehme viiga.\n\nMurati järve põh'aveeren oll' umal aol Murati kar'amõisa, miä kuulu Ruusmäe mõisalõ.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\nPäämädseq kalaq ommaq latik, särg, ahhun, haug, rutas ja kusk. \n\nVahtsõliina kihlkunna järveq\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":78,"character_repetition_ratio":0.093,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.222,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%B5v%C3%B5ra%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kõvõra järv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Orava vallan. \n\nJärve vesi vaihtus ärq üte kõrra aastagan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nVahtsõliina kihlkunna järveq","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.153,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.176,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Munak%C3%BCl%C3%A4%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Munakülä järv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Orava vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nVahtsõliina kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.178,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.155,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mustj%C3%A4rv%20%28Oravam%C3%B5isa%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mustjärv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Orava vallan Oraval. Mustastjärvest veitse hummogu puul ommaq Solda järv ja Orava järv.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nVahtsõliina kihlkunna järveq","num_words":24,"character_repetition_ratio":0.141,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.156,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Orava%20j%C3%A4rv%20%28Oravam%C3%B5isa%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Orava järv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Orava vallan Oraval. Timäst veitse õdagu puul ommaq Solda järv ja Mustjärv. Järvest mõnisada miitret lõunõ puul om Tuulõmägi.\n\nOrava järv om hummogu-õdagu suunan piklik. Järve põh'aveeren kasus mõts ja ommaq mõnõq taloq, lõunõpoolidsõ küle pääl ommaq Orava vallamaja, mito ütismajja nink Orava koolimaja. \n\nJärve vesi vaihtus ärq 2 kõrda aastagan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nVahtsõliina kihlkunna järveq","num_words":62,"character_repetition_ratio":0.093,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.179,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pabosuu%20lump","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pabosuu lump vai Pabolump vai Pabosuulump om lump Vahtsõliina kihlkunnan Orava vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nVahtsõliina kihlkunna järveq","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.155,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.152,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Palanusuu%20lump","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Palanusuu lump om lump Vahtsõliina kihlkunnan Orava vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nVahtsõliina kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.176,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.153,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Piiroja%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Piiroja järv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Orava vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nVahtsõliina kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.18,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.156,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Solda%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Solda järv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Orava vallan Orava mõisa man mõtsa sisen. Järve hummoguveeren om hää tsukõluskotus. \n\nSolda järvest veitse hummogu puul om Orava järv ja õdagu puul Mustjärv.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nVahtsõliina kihlkunna järveq","num_words":36,"character_repetition_ratio":0.107,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.175,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tahoj%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tahojärv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Orava vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nVahtsõliina kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.188,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.152,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/V%C3%A4ikoj%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Väiko järv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Orava vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nVahtsõliina kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.184,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.159,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Antj%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Antjärv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Miss'o vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nVahtsõliina kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.188,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.162,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Hino%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hino järv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Miss'o vallan Hino, Siksälä ja Kimalasõ külä vaihõl. Tä om Haani korgustigu kõgõ suurõmb järv (suurust 198,8 ha).\n\nJärve viir om käänolinõ, kotussidõ korgõ ja inämbüisi liivanõ. Järven om säidse mõtsast saart. Innembide om järv suurõmb olnuq ja võtnuq Mustajärve kah hindä ala.\n\nHino järvest juusk vesi vällä Siksälä ojja ja säält Pedejä jõkkõ. Vesi vaihtus ärq umbõs kolmõ aastaga. \n\nÕkvalt Hino järve kõrval (hummogu puul) om timäst hulka vähämb Mustjärv.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nHino järven om pall'o kallo. Noist tähtsämbäq ommaq särg, latik, ahhun. Järve veeren eläs pall'o tsirkõ.\n\nKaeq viil\nHino järve kaitsõala\n\nVahtsõliina kihlkunna järveq","num_words":103,"character_repetition_ratio":0.054,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.202,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Idin%C3%A4%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Idinä järv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Miss'o vallan. \n\nIdinä järvest nakkas pääle Idinä oja, miä juusk Kuura jõkkõ.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nVahtsõliina kihlkunna järveq","num_words":24,"character_repetition_ratio":0.148,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.187,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ikuj%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ikujärv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Miss'o vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nVahtsõliina kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.188,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.162,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Immaku%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Immaku järv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Miss'o vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nVahtsõliina kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.18,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.165,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Jaanissaar%C3%B5%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Jaanissaarõ järv vai Sastavi järv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Miss'o vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nVahtsõliina kihlkunna järveq","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.164,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.16,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Juhaniniid%C3%BC%20lump","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Juhaniniidü lump om lump Vahtsõliina kihlkunnan Miss'o vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nVahtsõliina kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.171,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.158,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kis%C3%B5j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kisõjärv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Miss'o vallan Kärinä külä man. Timä ümbre om viil 6 vähämbät järve üten minga tä moodustas Kisõjärve järvistü. \n\nKisõjärve järvistü ja Kisõjärve suu kaitsõs om 1983. a. luud Kisõjärve maastigukaitsõala.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\nKallost ommaq tähtsämbäq särg ja ahhun, veidemb om haugõ. Püvvet om viil rutast, kuskõ, latikat, kokrõ jt.\n\nVahtsõliina kihlkunna järveq","num_words":56,"character_repetition_ratio":0.104,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.199,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kunnaland%20%28Maksam%C3%B5ts%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kunnaland om järv Vahtsõliina kihlkunnan Miss'o vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nVahtsõliina kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.184,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.159,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%B5rbj%C3%A4rv%20%28Kaatsorakund%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kõrbjärv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Miss'o vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nVahtsõliina kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.186,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.16,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%B5rbj%C3%A4rv%20%28Pundsu%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kõrbjärv vai Pundsu Kõrbjärv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Miss'o vallan. Tä om õkvalt Kerigumäe järve kõrval, tuust hummogu puul. Ligidäl ommaq viil Pundsu järv, Linnasjärv ja Mudajärv.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nVahtsõliina kihlkunna järveq","num_words":33,"character_repetition_ratio":0.104,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.172,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Laihj%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Laihjärv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Miss'o vallan. Tä kuulus Kisõjärve järvistühe.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nVahtsõliina kihlkunna järveq","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.155,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.159,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Lautri%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lautri järv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Miss'o vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nVahtsõliina kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.18,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.165,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Linnasj%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Linnasjärv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Miss'o vallan Kerigumäe järve lähkon (tuust hummogu puul). Linnasjärve ja Kerigumäe järve vaihõl ommaq viil Pundsu järv, Kõrbjärv ja Mudajärv.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nVahtsõliina kihlkunna järveq","num_words":31,"character_repetition_ratio":0.123,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.165,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mikeli%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mikeli järv vai Mikõli järv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Miss'o vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nVahtsõliina kihlkunna järveq","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.172,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.168,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mikeli%20V%C3%A4ikenej%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mikeli Väikenejärv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Miss'o vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nVahtsõliina kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.168,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.155,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/M%C3%A4gialon%C3%B5%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mägialonõ järv vai Mägialodsõjärv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Miss'o vallan. Tä kuulus Kisõjärve järvistühe.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nVahtsõliina kihlkunna järveq","num_words":20,"character_repetition_ratio":0.143,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.153,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mustj%C3%A4rv%20%28Siks%C3%A4l%C3%A4%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mustjärv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Miss'o vallan. Tä om õkvalt Hino järve kõrval, tuust veitse hummogu puul. Innembide, ku Hino järv suurõmb oll', kuulu Mustjärv kah tuu ala.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nVahtsõliina kihlkunna järveq","num_words":34,"character_repetition_ratio":0.117,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.19,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/M%C3%A4r%C3%A4%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Märä järv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Miss'o vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nVahtsõliina kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.184,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.168,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/M%C3%B6ldri%20londsik","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Möldri londsik vai Möldre londsik om lump Vahtsõliina kihlkunnan Miss'o vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nVahtsõliina kihlkunna järveq","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.164,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.16,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pahij%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pahijärv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Miss'o vallan Põnni külä man. Pahijärv kuulus Kisõjärve järvistühe. \n\nKinniqkasumisõ peräst om Pahijärv lännüq katõs osas: Põh'a-Pahijärves ja Lõuna-Pahijärves. \n\nLõuna-Pahijärvest nakkas pääle Vinnora.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\nPahijärven kasus üle 15 lihi haruldaisi vetikit.\n\nVahtsõliina kihlkunna järveq","num_words":40,"character_repetition_ratio":0.111,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.175,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pulli%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pulli järv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Miss'o vallan Miss'o alõvigu ja Pulli külä vaihõl. \n\nJärvest juusk vesi kraavi kaudu läbi Saarjärve Pedejä jõkkõ. Vesi vaihtus ärq umbõs kolmõ aastaga.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\nJärven om pall'o haruldaisi kasvõ. Päämädseq kalaq ommaq särg, ahhun, haug ja kusk.\n\nVahtsõliina kihlkunna järveq","num_words":48,"character_repetition_ratio":0.081,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.188,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/P%C3%B5rst%C3%B5%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Põrstõ järv [.Põrstõ järv] om järv Vahtsõliina kihlkunna ja Setomaa, Vahtsõliina ja Miss'o valla piiri pääl.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nVahtsõliina kihlkunna järveq","num_words":22,"character_repetition_ratio":0.166,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.188,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/P%C3%A4ltri%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pältri järv vai Pältre järv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Miss'o vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nVahtsõliina kihlkunna järveq","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.172,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.168,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ritska%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ritska järv [Rits'ka järv] vai Ritsika järv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Miss'o vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nVahtsõliina kihlkunna järveq","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.152,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.184,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Saarj%C3%A4rv%20%28Miss%27o%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Saarjärv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Miss'o vallan Miss'o kandin. \n\nJärve vesi vaihtus ärq 2 kõrda aastagan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nVahtsõliina kihlkunna järveq","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.143,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.19,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Sika%20sulg","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sika sulg om ülessulut järv Vahtsõliina kihlkunnan Miss'o vallan. Järvest juusk läbi Siksälä oja.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nVahtsõliina kihlkunna järveq","num_words":20,"character_repetition_ratio":0.157,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.168,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Suuj%C3%A4rv%20%28Savioja%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Suujärv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Miss'o vallan. \n\nJärve vesi vaihtus ärq 2 kõrda aastagan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nVahtsõliina kihlkunna järveq","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.158,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.189,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/S%C3%B5daalon%C3%B5%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sõdaalonõ järv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Miss'o vallan. Tä kuulus Kisõjärve järvistühe.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nVahtsõliina kihlkunna järveq","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.163,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.16,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tamm%C3%B5lump","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tammõlump om lump Vahtsõliina kihlkunnan Miss'o vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nVahtsõliina kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.184,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.159,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tiisleri%20land","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tiisleri land om järv Vahtsõliina kihlkunnan Miss'o vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nVahtsõliina kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.176,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.162,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tika%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tika järv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Miss'o vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nVahtsõliina kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.184,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.168,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Viisj%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Viisjärv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Miss'o vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nVahtsõliina kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.186,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.16,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Villapai%20tiik","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Villapai om lump Vahtsõliina kihlkunnan Miss'o vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nVahtsõliina kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.186,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.16,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vinegi%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vinegi järv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Miss'o vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nVahtsõliina kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.18,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.165,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vinnora%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vinnora järv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Miss'o vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nVahtsõliina kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.178,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.164,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vuuhj%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vuuhjärv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Miss'o vallan. Tä kuulus Kisõjärve järvistühe.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nVahtsõliina kihlkunna järveq","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.155,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.159,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/V%C3%A4ikene%20Suuj%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Väikene Suujärv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Miss'o vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nVahtsõliina kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.173,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.159,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Alaveski%20j%C3%A4rv%20%28Noodask%C3%BCl%C3%A4%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Alaveski järv om ülessulut järv Vahtsõliina kihlkunnan Lasva vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nVahtsõliina kihlkunna järveq","num_words":15,"character_repetition_ratio":0.162,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.15,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Jaanusj%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Jaanusjärv vai Jaanusõjärv vai Nahajärv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Lasva vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nVahtsõliina kihlkunna järveq","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.157,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.147,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kalij%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kalijärv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Lasva vallan Voki-Tammõ külä man. \n\nJärve vesi vaihtus ärq 0,4 kõrda aastagan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nVahtsõliina kihlkunna järveq","num_words":22,"character_repetition_ratio":0.149,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.194,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Korg%C3%B5silla%20sulg","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Korgõsilla sulg om järv Vahtsõliina kihlkunnan Lasva vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nVahtsõliina kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.175,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.152,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Lasva%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lasva järv [.Lasva järv] om järv Vahtsõliina kihlkunnan Lasva vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nVahtsõliina kihlkunna järveq","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.161,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.182,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/M%C3%A4estj%C3%A4rv%20%28Tammsaar%C3%B5%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mäestjärv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Lasva vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nVahtsõliina kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.186,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.151,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/M%C3%A4eveski%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mäeveski järv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Lasva vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nVahtsõliina kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.178,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.155,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Noodasj%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Noodasjärv vai Nuudasjärv [.Nuudasjärv] om järv Vahtsõliina kihlkunnan Lasva vallan. \n\nJärve vesi vaihtus ärq 26 kõrda aastagan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nVahtsõliina kihlkunna järveq","num_words":22,"character_repetition_ratio":0.14,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.189,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Preeksa%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Preeksa järv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Haani vallan. \n\nJärve vesi vaihtus ärq 14 kõrda aastagan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nVahtsõliina kihlkunna järveq","num_words":20,"character_repetition_ratio":0.153,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.19,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tiiduj%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tiidujärv vai Tiidu järv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Haani vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nVahtsõliina kihlkunna järveq","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.179,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.157,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Uuri%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Uuri järv vai Väikene Preeksa järv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Haani vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nVahtsõliina kihlkunna järveq","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.164,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.16,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/V%C3%A4ikene%20Tiiduj%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Väikene Tiidujärv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Haani vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nVahtsõliina kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.171,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.149,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tegova%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tegova järv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Mikitämäe vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nVahtsõliina kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.175,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.152,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Aabra%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Aabra järv [.Aabra järv] om järv Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.14,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.202,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ahits%C3%B5%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ahitsõ järv vai Ahitsa järv om järv Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.117,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.179,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Alaj%C3%A4rv%20%28Viitin%C3%A4%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Alajärv vai Viitinä Alajärv om järv Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.117,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.17,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Jugu%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Jugu järv om järv Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.141,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.181,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/J%C3%A4rvek%C3%BCl%C3%A4%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Järvekülä järv om järv Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.133,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.172,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kaarnaj%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kaarnajärv om järv Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.14,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.168,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kahrila%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kahrila järv om järv Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan. Tä om Rõugõ ürgoron, häste pikk ja kitsas. \n\nVesi vaihtus ärq 6,3 kõrda aastagan. Järve põhi om inämbüisi ruusanõ, kotussidõ om muta.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\nPäämädseq kalaq ommaq särg, ahhun ja haug.\n\nKaeq viil\nRõugõ järvistü\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":46,"character_repetition_ratio":0.041,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.21,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kaivandu%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kaivandu järv om järv Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.135,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.173,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Karij%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Karijärv om järv Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.143,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.172,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kaussj%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kaussjärv om järv Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan Rõugõn.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKaeq viil\nRõugõ järvistü\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.102,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.173,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kogr%C3%B5%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kogrõ järv om järv Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.14,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.179,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kolga%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kolga järv om järv Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.14,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.179,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kunnj%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kunnjärv om järv Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.143,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.172,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kurgj%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kurgjärv om järv Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan Kurgjärve külän. Kurgjärvest mõnisada miitret hummogu puul om Väikjärv.\n\nJärve vesi vaihtus ärq üte kõrra aastagan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":29,"character_repetition_ratio":0.07,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.168,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%B5rbj%C3%A4rv%20%28Sandisuu%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kõrbjärv om järv Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.143,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.172,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Liinj%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Liinjärv om järv Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan. Timä nimi om tulnuq Liinamäest vai sõnast liin (kants).\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKaeq viil\nRõugõ järvistü\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":26,"character_repetition_ratio":0.072,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.189,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mustj%C3%A4rv%20%28Luhasuu%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mustjärv om järv Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.143,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.172,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Per%C3%A4tj%C3%A4rv%20%28Viitin%C3%A4%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Perätjärv om järv Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.141,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.17,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/P%C3%BCksij%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Püksijärv vai Väikujärv om järv Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":15,"character_repetition_ratio":0.121,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.167,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ratasj%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ratasjärv om järv Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKaeq viil\nRõugõ järvistü\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.108,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.175,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Suurj%C3%A4rv%20%28R%C3%B5ug%C3%B5%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Suurjärv vai Rõugõ Suurjärv om järv Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan Rõugõn. \n\nTimä kõgõ sügävämb kotus om 38 miitret, tuuga om tä Eesti kõgõ sügävämb järv.\n\nJärve vesi vaihtus ärq 4 kõrda aastagan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKaeq viil \n Rõugõ järvistü\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":40,"character_repetition_ratio":0.092,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.212,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tiksij%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tiksijärv om järv Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.141,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.17,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/T%C3%B5ugj%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tõugjärv om järv Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKaeq viil\nRõugõ järvistü\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.109,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.176,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Udsali%20land","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Udsali land om järv Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.138,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.177,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Valgj%C3%A4rv%20%28R%C3%B5ug%C3%B5%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Valgjärv om järv Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKaeq viil\nRõugõ järvistü\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.109,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.176,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vihtla%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vihtla järv om järv Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.138,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.177,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vihtla%20land","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vihtla land om järv Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.138,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.177,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Viitin%C3%A4%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Viitinä järv vai Viitenä järv om järv Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.114,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.175,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/V%C3%A4ikj%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Väikjärv om järv Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan Kurgjärve külä man. Väikjärvest mõnisada miitret õdagu puul om Kurgjärv.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.077,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.164,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Alaj%C3%A4rv%20%28Vahts%C3%B5-Saaluss%C3%B5%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Alajärv om järv Rõugõ kihlkunnan Haani vallan Vahtsõ-Saalussõ külän. Õkvalt Alajärve kõrval (lõunaõdagu puul) om timäst suurõmb Kavadi järv.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":25,"character_repetition_ratio":0.068,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.172,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Alasj%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Alasjärv om järv Rõugõ kihlkunnan Haani vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.143,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.172,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Hainj%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hainjärv om järv Rõugõ kihlkunnan Haani vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.143,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.172,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Hanija%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hanija järv om järv Rõugõ kihlkunnan Haani vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.138,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.177,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Horoski%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Horoski järv om järv Rõugõ kihlkunnan Haani vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.136,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.175,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/H%C3%A4rm%C3%A4j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Härmäjärv om järv Rõugõ kihlkunnan Haani vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.141,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.17,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/H%C3%A4%C3%A4li%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hääli järv [.Hääli järv] vai Häälijärv om järv Rõugõ kihlkunnan Haani vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.123,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.195,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/J%C3%BCrij%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Jürijärv vai Jüri järv om järv Rõugõ kihlkunnan Haani vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.122,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.178,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kak%C3%B5nuj%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kakõnujärv om järv Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan. \n\nJärvest nakkas pääle Korgõsilla uja.\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":15,"character_repetition_ratio":0.117,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.17,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kalda%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kalda järv om järv Rõugõ kihlkunnan Haani vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.14,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.179,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kasuli%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kasuli järv om järv Rõugõ kihlkunnan Haani vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.138,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.177,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kavadi%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kavadi järv om järv Rõugõ kihlkunnan Haani vallan Vahtsõ-Saalussõ külän. \n\nKavadi järv om väega käänolidsõ veere ja mitmõ saarõga, tuuperäst peetäs tedä Eesti ütes ilosambas järves.\n\nÕkvalt Kavadi järve kõrval (põh'ahummogu puul) om Alajärv.\n\nJärve vesi vaihtus ärq 4 kõrda aastagan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\nKallost om kõgõ inämb särge, veidemb om latikut, ahunat, haugõ, sudakut, linaskit. Püvvet om viil kuskõ, lutsu, ruusärge jt.\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":65,"character_repetition_ratio":0.058,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.2,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kikri%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kikri järv om järv Rõugõ kihlkunnan Haani vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.14,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.179,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kirbu%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kirbu järv om järv Rõugõ kihlkunnan Haani vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.14,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.179,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kogr%C3%B5j%C3%A4rv%20%28Kuura%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kogrõjärv vai Kuura kogrõjärv om järv Rõugõ kihlkunnan Haani vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.114,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.167,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kogr%C3%B5j%C3%A4rv%20%28Vahts%C3%B5-Saaluss%C3%B5%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kogrõjärv vai Saalussõ Kogrõjärv om järv Rõugõ kihlkunnan Haani vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.13,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.162,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kunnaland%20%28Plaani%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kunnaland om järv Rõugõ kihlkunnan Haani vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.141,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.17,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%B5rdsij%C3%A4rv%20%28Kallast%C3%B5%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kõrdsijärv om järv Rõugõ kihlkunnan Haani vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.14,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.168,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%B5vv%C3%B5rj%C3%A4rv%20%28Palanum%C3%A4e%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kõvvõrjärv om järv Rõugõ kihlkunnan Haani vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.14,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.168,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%A4ndr%C3%A4%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kändrä järv om järv Rõugõ kihlkunnan Haani vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.138,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.177,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%BCl%C3%A4j%C3%A4rv%20%28V%C3%A4ll%C3%A4m%C3%A4e%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Küläjärv om järv Rõugõ kihlkunnan Haani vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.143,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.172,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Leoski%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Leoski järv om järv Rõugõ kihlkunnan Haani vallan Leoski külä man.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.117,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.179,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Maiori%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Maiori järv om järv Rõugõ kihlkunnan Haani vallan Eesti-Läti piiri lähkon. Järvest juusk läbi Allumäe oja. \n\nJärve vesi vaihtus ärq üte kõrra aastagan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":29,"character_repetition_ratio":0.064,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.188,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mudaj%C3%A4rv%20%28Villa%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mudajärv om järv Rõugõ kihlkunnan Haani vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.143,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.172,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Muroj%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Murojärv vai Külmä järv om järv Rõugõ kihlkunnan Haani vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.121,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.176,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/M%C3%A4e-Tilga%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mäe-Tilga järv om järv Rõugõ kihlkunnan Haani vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.133,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.182,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Paadik%C3%B5rdsi%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Paadikõrdsi järv om järv Rõugõ kihlkunnan Haani vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.13,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.168,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Paav%C3%B5lka%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Paavõlka järv om järv Rõugõ kihlkunnan Haani vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.135,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.173,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Palanuj%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Palanujärv om järv Rõugõ kihlkunnan Haani vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.14,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.168,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Paluj%C3%BCri%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Palujüri järv om järv Rõugõ kihlkunnan Haani vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.135,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.173,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Per%C3%A4j%C3%A4rv%20%28K%C3%B5om%C3%A4e%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Peräjärv om järv Rõugõ kihlkunnan Haani vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.143,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.172,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Per%C3%A4j%C3%A4rv%20%28Simula%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Peräjärv om järv Rõugõ kihlkunnan Haani vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.143,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.172,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Purka%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Purka järv om järv Rõugõ kihlkunnan Haani vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.14,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.179,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Puustusj%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Puustusjärv om järv Rõugõ kihlkunnan Haani vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.138,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.167,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/P%C3%B5dram%C3%B5tsa%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Põdramõtsa järv om järv Rõugõ kihlkunnan Haani vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.132,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.17,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/P%C3%B5ldalots%C3%B5%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Põldalotsõ järv om järv Rõugõ kihlkunnan Haani vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.132,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.17,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ruusm%C3%A4e%20j%C3%A4rv%20%28Ruusm%C3%A4e%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ruusmäe järv vai Rogosi järv om järv Rõugõ kihlkunnan Haani vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.115,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.177,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Saluj%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Salujärv vai Mahtja järv vai Tallikõsõ järv om järv Rõugõ kihlkunnan Haani vallan Mahtja külä man.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":22,"character_repetition_ratio":0.089,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.174,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Sarikuniid%C3%BC%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sarikuniidü järv om järv Rõugõ kihlkunnan Haani vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.13,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.168,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Saris%C3%B5%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sarisõ järv om järv Rõugõ kihlkunnan Haani vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.138,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.177,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Soodi%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Soodi järv vai Vodi järv om järv Rõugõ kihlkunnan Haani vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.12,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.183,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Taltj%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Taltjärv om järv Rõugõ kihlkunnan Haani vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.143,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.172,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tammsaar%C3%B5%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tammsaarõ järv om järv Rõugõ kihlkunnan Haani vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.133,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.172,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tsilgutaja%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tsilgutaja järv om järv Rõugõ kihlkunnan Haani vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.132,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.17,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tsirkj%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tsirkjärv om järv Rõugõ kihlkunnan Haani vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.141,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.17,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tuhkrij%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tuhkrijärv om järv Rõugõ kihlkunnan Haani vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.14,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.168,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tulba%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tulba järv om järv Rõugõ kihlkunnan Haani vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.14,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.179,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tuulj%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tuuljärv (Suur Plaksi järv) om järv Plaksi külän Rõugõ vallan Võromaal. Tuuljärv om põh'ahummogu-lõunaõdagu tsihiline väikujärv, mink suurus om 3,5 hektärri. Tuuljärv sais 257 miitre korgul merepinnast ja om Eesti kõgõ korgõmbal ollõv järv. Kõgõ suurõmb süvvüs om 18 miitret. Tuuljärve juusk Sillaniidü oja ja säält vällä Järveperä oja, miä juusk Vaskna järve. Tuuljärve perv om matal ja soinõ.\n\nPerimüs\nTuuljärve kotsilõ om mitu perimüst.\n\nÜts jutt pajatas Tuuljärve sündümisluu. Kalõvipoig oll' Pihkva puult tulnuq ja tahtsõ kõrras pikäle visadaq. Tuu jaos tõmmas' ta kässiga hindäle pääalodsõ, minkast sai Munamägi. Kalõvipoja vähkremisest sai Vaskna järv. Edimädsest jalasammust pääle nõsõmist saigi Tuuljärv, tõsõst Tuhkrijärv.\n\nTuuljärve nimi tullõv tuust, et sääl om kõgõ väiku lainõtus, eski ku tuult olõ-õi. Perimüse perrä tuud lainõtust tege järvevaim Beemodi armukõnõ Tsööma, kedä Beemot Lätimaalõ minnen Haanihe kõrda pidämä jätse.\n\nLätteq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":135,"character_repetition_ratio":0.025,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.183,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vahej%C3%A4rv%20%28Simula%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vahejärv om järv Rõugõ kihlkunnan Haani vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.143,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.172,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vahts%C3%B5kivi%20sulg","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vahtsõkivi sulg om järv Rõugõ kihlkunnan Haani vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.132,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.17,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vakari%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vakari järv om järv Rõugõ kihlkunnan Haani vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.138,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.177,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Var%C3%B5sj%C3%A4rveq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Varõsjärveq ommaq järveq Rõugõ kihlkunnan Haani vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.13,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.158,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vaskna%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vaskna järv [Vask'na järv] om järv Rõugõ kihlkunnan Haani vallan. \n\nJärve vesi vaihtus ärq 2 kõrda aastagan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":22,"character_repetition_ratio":0.083,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.214,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Veesi%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Veesi järv om järv Rõugõ kihlkunnan Haani vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.14,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.179,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vihkla%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vihkla järv om järv Rõugõ kihlkunnan Haani vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.138,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.177,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/V%C3%A4ikene%20Kak%C3%B5nuj%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Väikene Kakõnujärv om järv Rõugõ kihlkunnan Haani vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.128,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.165,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/V%C3%A4iku-Paltna%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Väiku-Paltna järv vai Väiku-Palkna järv om järv Rõugõ kihlkunnan Haani vallan Eesti-Läti piiri pääl. Tä om osa Väiku-Paltna maastigukaitsõalast. \n\nJärve suurus om 4,5 ha, minkast 4 ha om Eestin. Kõgõ suurõmb süvvüs om 31,9 miitret, tuuga om tä Eestin süvvüse poolõst tõnõ.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\nPäämädseq kalaq ommaq ahhun, särg, haug, linask ja kogõr. \n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":54,"character_repetition_ratio":0.06,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.223,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/%C3%9Cvv%C3%A4rj%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Üvvärjärv om järv Rõugõ kihlkunnan Haani vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.141,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.17,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ahij%C3%A4rv%20%28Kolereinu%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ahijärv om järv Rõugõ kihlkunnan Võro vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.146,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.176,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Annj%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Annjärv om järv Rõugõ kihlkunnan Võro vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.146,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.176,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Edej%C3%A4rv%20%28Andsu%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Edejärv vai Andsu Edejärv om järv Rõugõ kihlkunnan Võro vallan. \n\nAndsu Edejärve ja Peräjärve nink näide ligembä ümbrüse kaitsõs om luud Andsu järvi maastigukaitsõala.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":30,"character_repetition_ratio":0.098,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.173,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Edej%C3%A4rv%20%28Kolereinu%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Edejärv om järv Rõugõ ja Vahtsõliina kihlkunna piiri pääl Võro vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq\nVahtsõliina kihlkunna järveq","num_words":20,"character_repetition_ratio":0.162,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.159,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Juba%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Juba järv om järv Rõugõ kihlkunnan Võro vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.143,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.183,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kaasj%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kaasjärv om järv Rõugõ kihlkunnan Võro vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.145,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.174,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kallitiik","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kallitiik om lump Rõugõ kihlkunnan Võro vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.143,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.172,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kalporo%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kalporo järv [Kalp'oro järv] om järv Rõugõ kihlkunnan Võro vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.117,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.196,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kublitsa%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kublitsa järv vai Kublitsõ järv om järv Rõugõ kihlkunnan Võro vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.113,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.174,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kunnaland%20%28M%C3%A4estj%C3%A4rve%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kunnaland om järv Rõugõ ja Vahtsõliina kihlkunna piiri pääl Võro vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq\nVahtsõliina kihlkunna järveq","num_words":20,"character_repetition_ratio":0.159,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.156,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/L%C3%B5vaski%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lõvaski järv om järv Rõugõ kihlkunnan Võro vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.138,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.177,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/M%C3%A4estj%C3%A4rv%20%28Kasaritsa%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mäestjärv om järv Rõugõ kihlkunnan Võro vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.143,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.172,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/M%C3%A4%C3%A4r%C3%A4j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Määräjärv om järv Rõugõ kihlkunnan Võro vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.143,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.172,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pappj%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pappjärv om järv Rõugõ kihlkunnan Võro vallan Kosõl.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.135,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.173,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Per%C3%A4j%C3%A4rv%20%28Andsu%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Peräjärv vai Andsu Peräjärv om järv Rõugõ kihlkunnan Võro vallan. \n\nAndsu Edejärve ja Peräjärve nink näide ligembä ümbrüse kaitsõs om luud Andsu järvi maastigukaitsõala.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":30,"character_repetition_ratio":0.058,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.171,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Per%C3%A4j%C3%A4rv%20%28Jaama%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Peräjärv om järv Rõugõ kihlkunnan Võro vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.145,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.174,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pikkj%C3%A4rv%20%28Meeldem%C3%A4e%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pikkjärv om järv Rõugõ kihlkunnan Võro vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.145,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.174,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Puiga%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Puiga järv om järv Rõugõ kihlkunnan Võro vallan Puigal.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":15,"character_repetition_ratio":0.13,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.178,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/P%C3%BCt%C3%A4lj%C3%A4rv%20%28Meegom%C3%A4e%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pütäljärv om järv Rõugõ kihlkunnan Võro vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.143,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.172,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/P%C3%BCt%C3%A4lj%C3%A4rv%20%28R%C3%A4po%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pütäljärv om järv Rõugõ kihlkunnan Võro vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.143,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.172,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/R%C3%A4po%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Räpo järv om väiku järvekene Rõugõ kihlkunnan Võro vallan Räpol. Järv om õkvalt Võro-Vahtsõliina suurõtii kõrval perve all ja häste tii päält nätäq.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":29,"character_repetition_ratio":0.065,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.175,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Suur%20K%C3%B5rbj%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Suur Kõrbjärv om järv Rõugõ kihlkunnan Võro vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.136,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.175,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/S%C3%BCv%C3%A4j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Süväjärv om järv Rõugõ kihlkunnan Võro vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.145,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.174,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tsianahaj%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tsianahajärv om järv Rõugõ kihlkunnan Võro vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.138,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.167,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Uutland","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Uutland om järv Rõugõ kihlkunnan Võro vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.146,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.176,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vahts%C3%B5j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vahtsõjärv om järv Rõugõ kihlkunnan Võro vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.141,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.17,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Valgj%C3%A4rv%20%28Kos%C3%B5%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Valgjärv om järv Rõugõ kihlkunnan Võro vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.145,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.174,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Verij%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Verijärv om järv Rõugõ kihlkunnan Võro vallan. \n\nJärv om Verijärve külän, midä kutstas ka Vahtsõ-Kasaritsa vai Kitsõmõisa külas.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":24,"character_repetition_ratio":0.073,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.184,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Viigj%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Viigjärv om järv Rõugõ kihlkunnan Võro vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.145,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.174,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vimbland","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vimbland om järv Rõugõ kihlkunnan Võro vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.145,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.174,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/V%C3%A4hkj%C3%A4rv%20%28Meegom%C3%A4e%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vähkjärv om järv Rõugõ kihlkunnan Võro vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.145,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.174,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/V%C3%A4ikene%20M%C3%A4estj%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Väikene Mäestjärv om järv Rõugõ ja Vahtsõliina kihlkunna piiri pääl Võro vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.034,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.167,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/V%C3%A4iku%20K%C3%B5rbj%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Väiku kõrbjärv om järv Rõugõ kihlkunnan Võro vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.135,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.173,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kikkaj%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kikkajärv om järv Rõugõ kihlkunnan Varstu vallan. \n\nJärve vesi vaihtus ärq üte kõrra aastagan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":20,"character_repetition_ratio":0.092,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.186,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Liivaj%C3%A4rv%20%28Paganamaa%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Liivajärv om järv Rõugõ kihlkunnan Varstu vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.14,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.168,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mudaj%C3%A4rv%20%28Paganamaa%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mudajärv om järv Rõugõ kihlkunnan Varstu vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.141,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.17,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Sarapuuj%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sarapuujärv om järv Rõugõ kihlkunnan Varstu vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.136,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.165,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vana-Roosa%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vana-Roosa järv om järv Rõugõ kihlkunnan Varstu vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.13,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.178,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Varstu%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Varstu järv om järv Rõugõ kihlkunnan Varstu vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.136,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.175,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Veskij%C3%A4rv%20%28Krabi%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Veskijärv vai Krabi Veskijärv om järv Rõugõ kihlkunnan Varstu vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.132,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.165,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Veskij%C3%A4rv%20%28Tsiam%C3%A4e%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Veskijärv vai Sokari Veskijärv om järv Rõugõ kihlkunnan Varstu vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.131,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.164,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Hoovi%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hoovi järv om järv Rõugõ kihlkunnan Antsla vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.138,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.177,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/P%C3%A4rli%20tiik","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pärli tiik [.Pärli tiik] om lump Rõugõ kihlkunnan Antsla vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.139,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.2,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tsooru%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tsooru järv om ülessulut järv Tsooru oja pääl Rõugõ kihlkunnan Antsla vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nPilte\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.099,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.177,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Andri%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Andri järv om järv Rõugõ kihlkunnan Vahtsõliina vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.13,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.168,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Hanij%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hanijärv om järv Rõugõ ja Vahtsõliina kihlkunna piiri pääl Vahtsõliina vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq\nVahtsõliina kihlkunna järveq","num_words":20,"character_repetition_ratio":0.174,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.15,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Hirmu%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hirmu järv vai Hirmo järv om järv Rõugõ kihlkunnan Vahtsõliina vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.112,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.172,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kaloga%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kaloga järv om ülessulut järv Vana-Saalussõ oja pääl Rõugõ kihlkunnan Vahtsõliina vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.095,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.163,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kell%C3%A4ri%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kelläri järv om järv Rõugõ kihlkunnan Vahtsõliina vallan. \n\nJärvest nakkas pääle Vana-Saalussõ oja.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.088,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.179,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kolodsi%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kolodsi järv vai Kolotsi järv om järv Rõugõ kihlkunnan Vahtsõliina vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.108,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.167,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%A4p%C3%A4m%C3%A4e%20land","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Käpämäe land om järv Rõugõ kihlkunnan Vahtsõliina vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.128,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.165,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Luiga%20lump","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Luiga lump om lump Rõugõ kihlkunnan Vahtsõliina vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.13,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.168,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/M%C3%A4esulg","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mäesulg om ülessulut järv Vana-Saalussõ oja pääl Rõugõ kihlkunnan Vahtsõliina vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.098,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.16,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Orava%20j%C3%A4rv%20%28Kolodsi%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Orava järv om järv Rõugõ kihlkunnan Vahtsõliina vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.13,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.168,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Paloj%C3%A4rv%20%28Ando%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Palojärv vai Ando Palojärv om järv Rõugõ kihlkunnan Vahtsõliina vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.111,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.162,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Poksi%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Poksi järv om järv Rõugõ kihlkunnan Vahtsõliina vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.13,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.168,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Sur%27a%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sur'a järv om järv Rõugõ ja Vahtsõliina kihlkunna piiri pääl Vahtsõliina vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.103,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.175,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Toom%C3%B5%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Toomõ järv om järv Rõugõ kihlkunnan Vahtsõliina vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.13,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.168,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Var%C3%B5ss%C3%B5%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Varõssõ järv om järv Rõugõ kihlkunnan Vahtsõliina vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.128,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.165,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Viro%20land","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Viro land om järv Rõugõ kihlkunnan Vahtsõliina vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.132,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.17,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kaagataja%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kaagataja järv om järv Rõugõ kihlkunnan Veriora vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.13,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.168,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/L%C3%B5o%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lõo järv om järv Rõugõ kihlkunnan Lasva vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.143,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.183,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Paidra%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Paidra järv om järv Rõugõ kihlkunnan Lasva vallan Paidran. \n\nJärve vesi vaihtus ärq 0,4 kõrda aastagan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.086,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.208,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Virve%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Virve järv om järvekene Rõugõ kihlkunnan Lasva vallan Virve külän.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.117,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.17,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Paloj%C3%A4rv%20%28Preeksa%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Palojärv vai Preeksa Palojärv om järv Rõugõ ja Vahtsõliina kihlkunna piiri pääl Miss'o vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq\nVahtsõliina kihlkunna järveq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.15,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.16,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kubija%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kubija järv vai Kubja järv om järv Rõugõ kihlkunnan Võro liinan. \n\nJärve vesi vaihtus ärq 12 kõrda aastagan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.083,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.208,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Veskij%C3%A4rv%20%28Kubija%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Veskijärv vai Kubija veskijärv om järv Rõugõ kihlkunnan Võro liinan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.114,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.167,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Jaugam%C3%B5isa%20j%C3%A4rveq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Jaugamõisa järveq ommaq järveq Karula kihlkunnan Antsla vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKarula kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.139,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.155,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kaugj%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kaugjärv om järv Karula kihlkunnan Antsla vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKarula kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.161,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.167,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kogr%C3%B5j%C3%A4rv%20%28Saarj%C3%A4rve%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kogrõjärv vai Saarjärve Kogrõjärv om järv Karula kihlkunnan Antsla vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKarula kihlkunna järveq","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.143,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.157,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%BC%C3%BCdre%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Küüdre järv om järv Karula kihlkunnan Antsla vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKarula kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.156,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.172,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%BC%C3%BCnim%C3%B5tsa%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Küünimõtsa järv vai Küünümõtsa järv om järv Karula kihlkunnan Antsla vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKarula kihlkunna järveq","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.158,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.163,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mikil%C3%A4%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mikilä järv vai Mähkli järv om järv Karula kihlkunnan Antsla vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKarula kihlkunna järveq","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.132,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.174,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/M%C3%B5tskonna%20lump","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mõtskonna lump om lump Karula kihlkunnan Antsla vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKarula kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.151,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.167,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pardsilump%20%28Antsla%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pardsilump om lump Karula kihlkunnan Antsla vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKarula kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.157,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.163,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pardsilump%20%28M%C3%B5nist%C3%B5%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pardsilump om lump Karula kihlkunnan Mõnistõ vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKarula kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.156,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.162,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Per%C3%A4j%C3%A4rv%20%28%C3%84hij%C3%A4rv%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Peräjärv om järv Karula kihlkunnan Antsla vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKarula kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.161,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.167,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pormeistri%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pormeistri järv vai Juudi järv om järv Karula kihlkunnan Antsla vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKarula kihlkunna järveq","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.128,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.169,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/P%C3%B5rguj%C3%A4rv%20%28Per%C3%A4j%C3%A4rve%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Põrgujärv om järv Karula kihlkunnan Antsla vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKarula kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.159,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.165,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Saarj%C3%A4rv%20%28Karula%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Saarjärv vai Suur Saarjärv om järv Karula kihlkunnan Antsla vallan. \n\nSaarjärvest nakkas pääle Mustjõgi. Järve vesi vaihtus ärq üte kõrra aastagan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKarula kihlkunna järveq","num_words":27,"character_repetition_ratio":0.076,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.175,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Sibula%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sibula järv om järv Karula kihlkunnan Antsla vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKarula kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.156,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.172,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Suur%20Pehmej%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Suur Pehmejärv vai Pehmejärv om järv Karula ja Rõugõ kihlkunna piiri pääl Antsla vallan. \n\nJärve vesi vaihtus ärq 9 kõrda aastagan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKarula kihlkunna järveq\nRõugõ kihlkunna järveq","num_words":29,"character_repetition_ratio":0.146,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.184,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vahej%C3%A4rv%20%28%C3%84hij%C3%A4rve%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vahejärv vai Ähijärve Vahejärv om järv Karula kihlkunnan Antsla vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKarula kihlkunna järveq","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.128,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.161,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Viitka%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Viitka järv om järv Karula kihlkunnan Antsla vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKarula kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.156,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.172,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/V%C3%A4ikene%20Pehmej%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Väikene Pehmejärv vai Väiku Pehmejärv om järv Karula kihlkunnan Antsla vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKarula kihlkunna järveq","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.155,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.16,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/V%C3%A4ikene%20Saarj%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Väikene Saarjärv om järv Karula kihlkunnan Antsla vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKarula kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.147,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.163,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/%C3%84hij%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ähijärv om järv Karula kihlkunnan Antsla vallan. Karula rahvuspargi 40 järvest om tä kõgõ suurõmb, pindala om täl ku 1,5 km läbimõõduga tsõõril. Viikorgus kõigus uma 60 cm aastagan. Pervejuun om väega ts'opilinõ üten hulga puulsaariga. Kõgõ suurõmb puulsaar om tammiga katõt korgõ Tammõmäe, ümbre ummaq suuq ni laugaq. Ähijärv lätt pistülidselt sügäväs, põhi om perve man liivanõ, a kesken om põhi rahudu ni muanõ. Ähijärve lõunõosan ommaq kolm saart (Sitiksaar, Linnusaar, Pajusaar), miä ummaq mõtsaga katõduq. Vesi om Ähijärven rohikaskõllanõ, toitainõrikas ni nõrga läbivooluga. \n\nÄhijärve põh'aõdaguperve mäenõlval kuusi all om muistinõ kalmõq Keriguasõq. Põh'aõdagukaldõl tegotsõs s'oo ilma aigo Karula rahvuspargi keskus.\n\nKirändüsen om taa järve ummaperrä jäädvüstänüq Kaalepi Ain uma \"Ähijärve laulõn\". Ähijärve ümbre kondaja või löüdäq hulganistõ sõa aost peri kaitsõkraavõ ni ka muido jälgi mõtsaveljo tegemiisist.\n \nRahvas om nännüq ja tiid kõnõldaq, et Ähijärven eläs Must pini, kiä tõõnõkõrd vällä tulõ. Üte jutusõ perrä läts hulk näiokõisi Ähijärve tsuklõma, õnnõ viimäne jäi kalda pääle märkmä, kas iks om hää vette minnäq. Tuupääle tull järvest must pini, kiä haukse, et viimäne tütrik piät ka tsuklõma minemä: \"Naki taht süvväq!\"\n\nTõõsõ küländ tuntu jutu perrä om järve pääl hummogilde päävänõsõngu aol näta Ähijärve telg. Sjoo om niimoodu tuuperäst, et Ähijärv jäi õkva Karula ni Antsla mõisa valduisi vaihõlõ. Mõlõmbaq mõisaherräq tahtsevaq hüvvä kalajärve hindäle saiaq, a sõs lepseväq ärq, et järv tulõ poolõs tetäq. Et viir kimmähe nätä olõs, andsevaq naq hobõsõlõ raudnaklu süvvä ja sõs sõidivaq üle järve. Ähijärve telge piten läts tsaariaol talvõtii – ku tuu päält ärq essüt, sõs võit järve ärq uppuq.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nÄhijärv om väega hüä kalajärv.\n\nVälislink \nMaarja-Liisa Laanetu artikkel Ähijärvest, pdf-fail\n\nKirändüs\nAare Mäemets (1989) \"Matk Eesti järvedele\". Eesti Raamat. Tallinn\n\n Karula kihlkunna järveq","num_words":279,"character_repetition_ratio":0.047,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.19,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Aheru%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Aheru järv vai Kandsi järv om järv Karula ja Harglõ kihlkunna piiri pääl Taheva vallan. Tä om Karula korgustigu kõgõ suurõmb järv, mõtsatsidõ mäki vaihõl. \n\nAheru järvest juusk läbi Lannamõtsa oja.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\nAheru järve peetäs Eesti ütes parõmbas kalajärves. Sääl elässeq särg, latik, nurg, kusk, haug, sudak, veidemb om ahunat.\n\nKarula kihlkunna järveq\nHarglõ kihlkunna järveq","num_words":58,"character_repetition_ratio":0.097,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.19,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ahn%C3%B5j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ahnõjärv (Ahnejärv) om järv Karula kihlkunnan Karula vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKarula kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.143,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.178,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Alakonnu%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Alakonnu järv vai Jussi järv om järv Karula kihlkunnan Karula vallan. \n\nJärve vesi vaihtus ärq üte kõrra aastagan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKarula kihlkunna järveq","num_words":24,"character_repetition_ratio":0.092,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.186,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Haugj%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Haugjärv vai Haudjärv om järv Karula kihlkunnan Taheva vallan. \n\nJärv om mõtsa sisen. Timä suurus om 0,2 hektaari. Haugjärve lähkon om viil kats väikest järve - Raudjärv ja Türäjärv.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKarula kihlkunna järveq","num_words":33,"character_repetition_ratio":0.064,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.205,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Jaska%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Jaska järv vai Jaaska järv om järv Karula kihlkunnan Karula vallan. \n\nJaska järvest juusk läbi Mürgi oja. Järve vesi vaihtus ärq 3 kõrda aastagan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKarula kihlkunna järveq","num_words":29,"character_repetition_ratio":0.098,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.197,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kaadsij%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kaadsijärv vai Kaatsijärv om järv Karula kihlkunnan Karula vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKarula kihlkunna järveq","num_words":15,"character_repetition_ratio":0.135,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.159,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kaivandu","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kaivandu vai Kaivandulump om lump Karula kihlkunnan Karula vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKarula kihlkunna järveq","num_words":15,"character_repetition_ratio":0.135,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.159,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kall%C3%B5t%C3%B5%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kallõtõ järv om järv Karula kihlkunnan Karula vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKarula kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.154,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.17,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kikati%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kikati järv om järv Karula kihlkunnan Karula vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKarula kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.156,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.172,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kirv%C3%B5sj%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kirvõsjärv om järv Karula kihlkunnan Karula vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKarula kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.157,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.163,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kogr%C3%B5j%C3%A4rv%20%28Tohvri%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kogrõjärv vai Tohvri Kogrõjärv om järv Karula kihlkunnan Karula vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKarula kihlkunna järveq","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.147,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.161,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Konnum%C3%A4e%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Konnumäe järv om järv Karula kihlkunnan Karula vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKarula kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.152,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.168,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kuikli%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kuikli järv [.Kuikli järv] vai Kuigli järv om järv Karula kihlkunnan Karula vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKarula kihlkunna järveq","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.149,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.192,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%B6strij%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Köstrijärv vai Köstrejärv om järv Karula kihlkunnan Karula vallan Lüllemäe külän. \n\nJärve vesi vaihtus ärq üte kõrra aastagan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKarula kihlkunna järveq","num_words":24,"character_repetition_ratio":0.085,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.173,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Lajassaar%C3%B5%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lajassaarõ järv om järv Karula kihlkunnan Karula vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKarula kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.149,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.165,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Lats%C3%B5j%C3%A4rveq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Latsõjärveq ommaq järveq Karula kihlkunnan Karula vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKarula kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.147,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.154,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Madsa%20lump","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Madsa lump om lump Karula kihlkunnan Karula vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKarula kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.157,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.173,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mustj%C3%A4rv%20%28Savi%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mustjärv om järv Karula kihlkunnan Karula vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKarula kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.161,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.167,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mustj%C3%A4rveq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mustjärveq ommaq järveq Karula kihlkunnan Karula vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKarula kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.149,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.155,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/M%C3%B5tsalump","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mõtsalump om lump Karula kihlkunnan Karula vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKarula kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.159,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.165,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ob%C3%B5s%C3%B5ujutus","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Obõsõujutus vai Obõstõtsukõlus om lump Karula kihlkunnan Karula vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKarula kihlkunna järveq","num_words":15,"character_repetition_ratio":0.128,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.153,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ojaj%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ojajärv om järv Karula kihlkunnan Karula vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKarula kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.163,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.168,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Papij%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Papijärv om järv Karula kihlkunnan Karula vallan Lüllemäe küläst hummogu puul.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKarula kihlkunna järveq","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.121,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.16,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pautsj%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pautsjärv om järv Karula kihlkunnan Karula vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKarula kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.159,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.165,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pikkj%C3%A4rv%20%28Karula%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pikkjärv vai Karula Pikkjärv om järv Karula kihlkunnan Karula vallan Karulast põh'a puul Karula korgustigu põh'aveeren. Pikkjärv om kitsan hummogu-õdagu-tsihilidsen ürgoron. \n\nPikkjärv saa vett lättist ja Piiriojast. Pikästjärvest juusk vällä Varõssõ oja. Vesi vaihtus aastagan ärq 4,6 kõrda.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\nPäämädseq kalaq ommaq latik, särg, ahhun ja linask.\n\nKarula kihlkunna järveq","num_words":51,"character_repetition_ratio":0.057,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.186,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Raudj%C3%A4rv%20%28L%C3%BCllem%C3%A4e%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Raudjärv om järv Karula kihlkunnan Karula vallan Lüllemäe külän.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKarula kihlkunna järveq","num_words":15,"character_repetition_ratio":0.137,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.162,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Reb%C3%A4sej%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Rebäsejärv vai Rebäsemõisa järv om järv Karula kihlkunnan Karula vallan. \n\nRebäsejärvest nakkas pääle Lannamõtsa oja.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKarula kihlkunna järveq","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.103,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.165,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ruusm%C3%A4e%20j%C3%A4rv%20%28Paluotsa%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ruusmäe järv om järv Karula kihlkunnan Karula vallan. \n\nRuusmäe järvest nakkas pääle Mürgi oja.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKarula kihlkunna järveq","num_words":20,"character_repetition_ratio":0.15,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.183,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/R%C3%A4st%C3%A4%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Rästä järv om järv Karula kihlkunnan Karula vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKarula kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.157,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.173,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Savij%C3%A4rv%20%28Savi%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Savijärv om järv Karula kihlkunnan Karula vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKarula kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.161,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.167,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Sinej%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sinejärv om järv Karula kihlkunnan Karula vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKarula kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.161,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.167,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Suur-Apja%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Suur Apja järv vai Koobassaarõ järv om järv Karula kihlkunnan Karula vallan Apja ja Koobassaarõ külä lähkon Karula korgustigu lõunõservän Karula riigipargin. \n\nSuurõst Apja järvest nakkas pääle Harglõ oja. Järve vesi vaihtus ärq üte kõrra aastagan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\nJärven om pall'o haruldaisi plankterit. Kallost elässeq sääl ahhun, kogõr, särg, haug ja linask.\n\nKaeq viil\nVäikene Apja järv\n\nKarula kihlkunna järveq","num_words":61,"character_repetition_ratio":0.061,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.178,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tohvri%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tohvri järv vai Veskijärv om järv Karula kihlkunnan Karula vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKarula kihlkunna järveq","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.135,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.168,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tollari%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tollari järv om järv Karula kihlkunnan Karula vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKarula kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.154,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.17,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/T%C3%BCr%C3%A4j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Türäjärv om järv Karula kihlkunnan Taheva vallan. \n\nJärve suurus om 0,2 hektaari. Türäjärv om mõtsa sisen, timä veeren kasusõq kuusõq ja pedäjäq. Järve veereq ommaq küländ soitsõq. \n\nJärv om piklik, põh'aõdagust lõunõhummoguhe. Lõunõveerest juusk läbi uja. \n\nTüräjärvest õdagu puul om viil kats väikest järve - Haugjärv ja Raudjärv. Järvest hummogu puul ommaq Lahendigumäeq.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\nJärve veeren om majaja pesä.\n\nKarula kihlkunna järveq","num_words":62,"character_repetition_ratio":0.059,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.196,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vanaes%C3%A4lump","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vanaesälump om järv Karula kihlkunnan Karula vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKarula kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.156,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.162,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vehmerj%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vehmerjärv vai Vehmrejärv om järv Karula kihlkunnan Karula vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKarula kihlkunna järveq","num_words":15,"character_repetition_ratio":0.135,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.159,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vihmj%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vihmjärv vai Kolski järv vai Võidu järv vai Tarupedäjä järv om järv Karula kihlkunnan Karula vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKarula kihlkunna järveq","num_words":22,"character_repetition_ratio":0.116,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.17,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Viinakuaj%C3%A4rv%20%28Karula%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Viinakuajärv om järv Karula kihlkunnan Karula vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKarula kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.154,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.16,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/V%C3%A4ikene%20Apja%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Väikene Apja järv om järv Karula kihlkunnan Karula vallan Apja külä lähkon Karula riigipargin.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKaeq viil\nSuur Apja järv\n\nKarula kihlkunna järveq","num_words":25,"character_repetition_ratio":0.101,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.174,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/V%C3%A4iku-Kuikli%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Väiku-Kuikli järv om järv Karula kihlkunnan Karula vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKarula kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.146,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.171,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/%C3%95dri%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Õdri järv om järv Karula kihlkunnan Karula vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKarula kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.159,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.175,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/%C3%84niniid%C3%BC%20lump","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Äniniidü lump om lump Karula kihlkunnan Karula vallan Piiroja pääl.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKarula kihlkunna järveq","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.133,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.167,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Jaagusuu%20lomp","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Jaagusuu lomp vai Jaagusuu lump om lump Karula kihlkunnan Tõllistõ vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKarula kihlkunna järveq","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.143,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.165,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/J%C3%A4rvots","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Järvots om järv Karula kihlkunnan Tõllistõ vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKarula kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.159,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.165,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kogr%C3%B5j%C3%A4rv%20%28Kurits%C3%B5%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kogrõjärv vai Kuritsõ kogrõjärv om järv Karula kihlkunnan Tõllistõ vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKarula kihlkunna järveq","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.125,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.157,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Korij%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Korijärv vai Koosa järv om järv Karula kihlkunnan Tõllistõ vallan. \n\nJärve vesi vaihtus ärq 2 kõrda aastagan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKarula kihlkunna järveq","num_words":22,"character_repetition_ratio":0.095,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.192,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Laadsi%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Laadsi järv vai Laatsi järv om järv Karula kihlkunnan Tõllistõ vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKarula kihlkunna järveq","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.13,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.171,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tirgu%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tirgu järv om järv Karula kihlkunnan Tõllistõ vallan. \n\nJärvest nakkas pääle Tirgu oja.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKarula kihlkunna järveq","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.112,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.187,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Verev%C3%A4%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Verevä järv om järv Karula kihlkunnan Tõllistõ vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKarula kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.152,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.168,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/J%C3%A4nessem%C3%A4e%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Jänessemäe järv om järv Karula kihlkunnan Mõnistõ vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKarula kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.147,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.163,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kiiviti%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kiiviti järv om järv Karula kihlkunnan Taheva vallan. \n\nJärve vesi vaihtus ärq 11 kõrda aastagan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKarula kihlkunna järveq","num_words":20,"character_repetition_ratio":0.104,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.201,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Nigle%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Nigle järv om järv Karula kihlkunnan Taheva vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKarula kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.157,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.173,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Osjalont","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Osjalont om järv Karula kihlkunnan Taheva vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKarula kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.161,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.167,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Paiulont","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Paiulont om järv Karula kihlkunnan Taheva vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKarula kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.161,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.167,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Alaveski%20j%C3%A4rv%20%28Andrus%C3%B5%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Alaveski järv om järv Harglõ kihlkunnan Mõnistõ vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nHarglõ kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.151,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.167,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kaav%C3%B5ndusuut","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kaavõndusuut om järv Harglõ kihlkunnan Mõnistõ vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nHarglõ kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.152,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.158,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/M%C3%B5nist%C3%B5%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mõnistõ järv om järv Harglõ kihlkunnan Mõnistõ vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nHarglõ kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.152,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.168,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Palanusuut","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Palanusuut om järv Harglõ kihlkunnan Mõnistõ vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nHarglõ kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.156,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.162,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pangi%20suut","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pangi suut om järv Harglõ kihlkunnan Mõnistõ vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nHarglõ kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.156,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.172,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ped%C3%A4j%C3%A4suut","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pedäjäsuut om järv Harglõ kihlkunnan Mõnistõ vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nHarglõ kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.156,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.162,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Per%C3%A4j%C3%A4rv%20%28Per%C3%A4j%C3%A4rve%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Peräjärv om järv Harglõ kihlkunnan Mõnistõ vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nHarglõ kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.159,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.165,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Piitre%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Piitre järv vai Piitrejärv om järv Harglõ kihlkunnan Mõnistõ vallan. Järv om uma nime saanuq Tammõ Piitre perrä.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nHarglõ kihlkunna järveq","num_words":24,"character_repetition_ratio":0.093,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.176,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pirgi%20suut","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pirgi suut om järv Harglõ kihlkunnan Mõnistõ vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nHarglõ kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.156,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.172,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/P%C3%B5rguj%C3%A4rv%20%28Ubaj%C3%A4rv%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Põrgujärv vai Peräjärv vai Väiku Ubajärv om järv Harglõ kihlkunnan Mõnistõ vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nHarglõ kihlkunna järveq","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.117,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.163,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Silmsuut","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Silmsuut om järv Harglõ kihlkunnan Mõnistõ vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nHarglõ kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.159,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.165,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Suul%C3%B5q","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Suulõq [.Suulõq] ommaq järveq Harglõ kihlkunnan Mõnistõ vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nHarglõ kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.139,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.182,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/S%C3%A4rksekolgasuut","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Särksekolgasuut om järv Harglõ kihlkunnan Mõnistõ vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nHarglõ kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.147,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.154,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ts%C3%B5%C3%B5riksuut","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tsõõriksuut om järv Harglõ kihlkunnan Mõnistõ vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nHarglõ kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.154,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.16,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ubaj%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ubajärv om järv Harglõ kihlkunnan Mõnistõ vallan. \n\nJärve vesi vaihtus ärq 2 kõrda aastagan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nHarglõ kihlkunna järveq","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.108,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.194,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ubalehelump","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ubalehelump om lump Harglõ kihlkunnan Mõnistõ vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nHarglõ kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.154,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.16,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vahts%C3%B5-Roosa%20veskij%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vahtsõ-Roosa veskijärv om ülessulut järv Vaidva jõõ pääl Harglõ kihlkunnan Mõnistõ vallan Vahtsõn-Roosan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nHarglõ kihlkunna järveq","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.097,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.163,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Alumati%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Alumati järv om järv Harglõ kihlkunnan Taheva vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nHarglõ kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.154,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.17,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Essem%C3%A4e%20suut","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Essemäe suut om järv Harglõ kihlkunnan Taheva vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nHarglõ kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.154,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.17,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Hansi%20suut","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hansi suut om järv Harglõ kihlkunnan Taheva vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nHarglõ kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.157,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.173,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Hob%C3%B5s%C3%B5v%C3%A4her%C3%BCs","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hobõsõväherüs om järv Harglõ kihlkunnan Taheva vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nHarglõ kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.152,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.158,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/H%C3%A4rj%C3%A4silm","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Härjäsilm vai Häräsilm om järv Harglõ kihlkunnan Taheva vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nHarglõ kihlkunna järveq","num_words":15,"character_repetition_ratio":0.139,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.164,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kalmus%C3%B5lont","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kalmusõlont om järv Harglõ kihlkunnan Taheva vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nHarglõ kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.156,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.162,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kaulin%C3%B5%20suut","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kaulinõ suut [.Kaulinõ suut] om järv Harglõ kihlkunnan Taheva vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nHarglõ kihlkunna järveq","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.168,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.19,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kolm%C3%B5tamm%C3%B5suut","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kolmõtammõsuut om järv Harglõ kihlkunnan Taheva vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nHarglõ kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.151,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.157,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Korg%C3%B5m%C3%A4e%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Korgõmäe järv om järv Harglõ kihlkunnan Taheva vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nHarglõ kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.152,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.168,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kuuritsasuut","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kuuritsasuut om järv (Mustajõõ vanajõgi) Harglõ kihlkunnan Taheva vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nHarglõ kihlkunna järveq","num_words":15,"character_repetition_ratio":0.126,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.167,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kuussaar%C3%B5%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kuussaarõ järv om järv Harglõ kihlkunnan Taheva vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nHarglõ kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.151,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.167,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%BClmsuut%20%28Keiri%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Külmsuut om järv Harglõ kihlkunnan Taheva vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nHarglõ kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.161,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.167,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%BClmsuut%20%28Tahevam%C3%B5isa%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Külmsuut om järv Harglõ kihlkunnan Taheva vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nHarglõ kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.161,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.167,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Laagust%C3%B5%20suut","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Laagustõ suut om järv Harglõ kihlkunnan Taheva vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nHarglõ kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.152,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.168,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Lambasuut","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lambasuut om järv Harglõ kihlkunnan Taheva vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nHarglõ kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.159,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.165,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Linaj%C3%A4rv%20%28Lep%C3%A4%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Linajärv om järv Harglõ kihlkunnan Taheva vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nHarglõ kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.161,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.167,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Linasuut","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Linasuut om järv Harglõ kihlkunnan Taheva vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nHarglõ kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.161,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.167,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Linnaj%C3%A4rv%20%28Essem%C3%A4e%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Linnajärv [.Linnajärv] om järv Harglõ kihlkunnan Taheva vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nHarglõ kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.139,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.182,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Linnasuut","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Linnasuut [.Linnasuut] om järv Harglõ kihlkunnan Taheva vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nHarglõ kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.139,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.182,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mudaj%C3%A4rv%20%28Aheru%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mudajärv om järv Harglõ kihlkunnan Taheva vallan. Innembide oll' tä Aheru järve osa.\n\nMudajärvest juusk läbi Lannamõtsa oja.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nHarglõ kihlkunna järveq","num_words":24,"character_repetition_ratio":0.086,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.181,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Muruj%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Murujärv om järv Harglõ kihlkunnan Taheva vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nHarglõ kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.161,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.167,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mustj%C3%A4rv%20%28Savij%C3%A4rve%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mustjärv vai Haljasaarõ järv vai Abeli järv om järv Harglõ kihlkunnan Taheva vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nHarglõ kihlkunna järveq","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.115,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.168,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mustsuut","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mustsuut om järv Harglõ kihlkunnan Taheva vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nHarglõ kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.161,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.167,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Olina%20suut","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Olina suut om järv Harglõ kihlkunnan Taheva vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nHarglõ kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.157,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.173,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Per%C3%A4tj%C3%A4rv%20%28Lannam%C3%B5tsa%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Perätjärv om järv Harglõ kihlkunnan Taheva vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nHarglõ kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.159,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.165,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Piirik%C3%B5rdsi%20suut","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Piirikõrdsi suut om järv Harglõ kihlkunnan Taheva vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nHarglõ kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.147,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.163,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pikksuut","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pikksuut vai Limpri suut om järv Harglõ kihlkunnan Taheva vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nHarglõ kihlkunna järveq","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.136,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.17,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Prang%C3%B5%20suut","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Prangõ suut om järv Harglõ kihlkunnan Taheva vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nHarglõ kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.156,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.172,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/P%C3%BCgeri%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pügeri järv om järv Harglõ kihlkunnan Taheva vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nHarglõ kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.156,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.172,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Raubatsi%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Raubatsi järv om järv Harglõ kihlkunnan Taheva vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nHarglõ kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.152,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.168,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Raudj%C3%A4rv%20%28Aheru%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Raudjärv om järv Karula kihlkunnan Taheva vallan. \n\nJärvekene om õnnõ 0,1 hektari suurunõ ja tä om mõtsa sisen. Raudjärve lähkon om viil kats väikest järve - Haugjärv ja Türäjärv.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nKarula kihlkunna järveq","num_words":33,"character_repetition_ratio":0.065,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.204,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Riidj%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Riidjärv vai Riigjärv om järv Harglõ kihlkunnan Taheva vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nHarglõ kihlkunna järveq","num_words":15,"character_repetition_ratio":0.14,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.165,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/R%C3%A4imi%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Räimi järv om järv Harglõ kihlkunnan Taheva vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nHarglõ kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.157,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.173,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Saapasuut","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Saapasuut om järv (Koiva jõõ vanajõgi) Harglõ kihlkunnan Taheva vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nHarglõ kihlkunna järveq","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.128,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.178,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Savij%C3%A4rv%20%28Savij%C3%A4rve%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Savijärv om järv Harglõ kihlkunnan Taheva vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nHarglõ kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.161,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.167,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Surmasuut","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Surmasuut om järv Harglõ kihlkunnan Taheva vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nHarglõ kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.159,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.165,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/T%C3%BCrn%C3%A4%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Türnä järv om järv Harglõ kihlkunnan Taheva vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nHarglõ kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.157,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.173,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vanaj%C3%B5gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vanajõgi om järv Harglõ kihlkunnan Taheva vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nHarglõ kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.161,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.167,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vanakoiv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vanakoiv om järv Harglõ kihlkunnan Taheva vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nHarglõ kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.161,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.167,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vomsu%20suut%20%28Hargl%C3%B5%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vomsu suut om järv Harglõ kihlkunnan Taheva vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nHarglõ kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.157,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.173,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vomsu%20suut%20%28Kalli%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vomsu suut om järv Harglõ kihlkunnan Taheva vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nHarglõ kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.157,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.173,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/V%C3%A4ikene%20Linnaj%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Väikene Linnajärv om järv Harglõ kihlkunnan Taheva vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nHarglõ kihlkunna järveq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.146,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.162,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ojaper%C3%A4suut","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ojaperäsuut om järv Harglõ kihlkunnan Varstu vallan.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nHarglõ kihlkunna järveq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.156,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.162,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Uja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Uja om luuduslinõ viikogo, kon vesi juusk ja miä om vähämb ku jõgi.\n\nKaeq viil \n\n Võromaa jõõq\n\nViikogoq","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.231,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kivioja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kivioja om mitmõ Võromaa uja nimi:\nKivioja Karula kihlkunnan \nKivioja Vahtsõliina kihlkunnan","num_words":12,"character_repetition_ratio":0.072,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.141,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mustoja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mustoja om mitmõ Võromaa uja nimi:\nMustoja Rõugõ kihlkunnan \nMustoja Vahtsõliina kihlkunnan","num_words":12,"character_repetition_ratio":0.049,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.143,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Piiroja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Piiroja vai Piiruja om mitmõ Võromaa uja nimi:\nPiiroja Karula kihlkunnan \nPiiruja Vahtsõliina kihlkunnan","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.063,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.144,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/P%C3%B5draoja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Põdraoja om mitmõ Võromaa uja nimi:\nPõdraoja Urvastõ kihlkunnan \nPõdraoja Vahtsõliina kihlkunnan","num_words":12,"character_repetition_ratio":0.069,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.135,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Raudoja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Raudoja om mitmõ Võromaa uja nimi:\nRaudoja Hargla kihlkunnan \nRaudoja Rõugõ kihlkunnan \nRaudoja Vahtsõliina kihlkunnan","num_words":15,"character_repetition_ratio":0.183,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.144,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Savioja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Savioja om mitmõ Võromaa uja nimi:\nSavioja Põlva kihlkunnan \nSavioja Vahtsõliina kihlkunnan","num_words":12,"character_repetition_ratio":0.073,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.143,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Soeoja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Soeoja om mitmõ Võromaa uja nimi:\nSoeoja Kanepi kihlkunnan \nSoeoja Rõugõ kihlkunnan","num_words":12,"character_repetition_ratio":0.054,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.157,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vanaoja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vanaoja om mitmõ Võromaa uja nimi:\nVanaoja Kanepi kihlkunnan\nVanaoja Räpinä kihlkunnan","num_words":12,"character_repetition_ratio":0.052,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.14,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ah%27a%20j%C3%B5gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ah'a jõgi om jõgi Võromaal ja Tartomaal. Tä om Imäjõõ kõgõ suurõmb hääpoolinõ harojõgi (juusk sinnäq Peipsist 8,8 km kavvusõl) ja tä nakkas pääle Erästvere järvest. Alambjoosul om Ah'a jõgi laivatav. Keskjoosul om Saesaarõ hüdroeelektijaam. \n\nAh'a jõkõ peetäs ütes Eesti ilosambas jõõs. Ülembjoosul om Tilleoro kaitsõala, keskjoosul Ah'a jõõ ürgoro maastigukaitsõala (18 km piki jõkõ). Ürgoron ommaq Valgõmõtsan, Kiidjärvel ja Taivaskual 12-20 miitre korgutsõq paeq (müürüq) - niinimitet taivaskuaq. \n\nAh'a jõõ pääl tetäs pall'o kanuumatko ja muid matko. \n\nKanepi kihlkunna jõõq\nPõlva kihlkunna jõõq\nVõnnu kihlkunna jõõq","num_words":83,"character_repetition_ratio":0.057,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.205,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Albri%20uja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Albri uja om uja Põlva kihlkunnan. Tä nakkas pääle Loosu järvest, juusk läbi Albri järve nink lätt kur'a käe puult Võhandu jõkkõ.\n\nPõlva kihlkunna jõõq","num_words":25,"character_repetition_ratio":0.084,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.197,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Hilba%20oja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hilba oja om uja Kanepi kihlkunnan. Tä nakkas pääle Kogrõjärvest Mõndsi külä man, juusk läbi Hilba järve ja joud kur'alt puult Ah'a jõkkõ. Alambjoosul om tä Kanepi ja Põlva kihlkunna piiris. \n\nHäält puult juusk Hilba ujja Mustajärve oja ja kur'alt puult Kruutusõ oja.\n\nKanepi kihlkunna jõõq\nPõlva kihlkunna jõõq","num_words":49,"character_repetition_ratio":0.116,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.192,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Jaanioja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Jaanioja om uja Põlva kihlkunnan. Tä juusk kur'a käe puult Lutsu jõkkõ. \n\nPõlva kihlkunna jõõq","num_words":15,"character_repetition_ratio":0.14,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.211,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Jugooja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Jugooja vai Ritsiksuu kraav om uja Põlva kihlkunnan. \n\nPõlva kihlkunna jõõq","num_words":11,"character_repetition_ratio":0.179,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.184,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kallatuma%20uja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kallatuma uja vai Kallatuma kraav vai Koiola uja om uja Põlva kihlkunnan. Tä nakkas pääle Vana-Koiola järvest nink juusk kur'a käe puult Kariujja paigan, kost Kariuja suuni jääs 6,8 km.\n\nPõlva kihlkunna jõõq","num_words":32,"character_repetition_ratio":0.071,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.198,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Karilatsi%20j%C3%B5gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Karilatsi jõgi vai Leevi jõgi om jõgi Kanepi, Põlva ja Kamja kihlkunnan. Tä nakkas pääle Sabõrna ja Valgjärve vaihõlt, Valgjärvest 2 km lõunahummogu puul nink juusk kur'a käe puult Ah'a jõkkõ. Keskjoosul om tä Kanepi ja Kamja kihlkunna piiris. Alambjoosul Leevijõõ külän ommaq paisjärveq. \n\nKarilatsi jõkkõ juuskvaq kur'a poolõ päält Sulaoja ja Järvemäe oja nink hää poolõ päält Piigastõ oja. \n\nJõõ perveq ommaq küländki korgõq ja järsoq.\n\nKanepi kihlkunna jõõq\nPõlva kihlkunna jõõq\nKamja kihlkunna jõõq","num_words":75,"character_repetition_ratio":0.115,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.183,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kariuja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kariuja om uja Põlva kihlkunnan. Tä nakkas pääle Tilsi lähkost ja juusk Võhandu jõkkõ paigan, kost Võhandu suuni jääs 81,7 km.. \n\nKotussidõ om Kariujja õgvõndõt.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\nKariujan ommaq elänüq majajaq.\n\nPõlva kihlkunna jõõq","num_words":34,"character_repetition_ratio":0.053,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.208,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kooskora%20oja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kooskora oja om uja Põlva kihlkunnan. Tä juusk hää käe puult Ah'a jõkkõ. \n\nPõlva kihlkunna jõõq","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.14,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.211,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kor%C3%B5li%20uja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Korõli uja om uja Põlva ja Rõugõ kihlkunnan. Tä juusk hää käe puult Võhandu jõkkõ 1,8 km pääle Vagola järve.\n\nPõlva kihlkunna jõõq","num_words":22,"character_repetition_ratio":0.017,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.215,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kur%C3%B5%20uja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kurõ uja om uja Põlva kihlkunnan. Tä juusk kur'a käe puult Ah'a jõkkõ. \n\nPõlva kihlkunna jõõq","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.143,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.226,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Leppuja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Leppuja om uja Põlva kihlkunnan Põlvast veitse põh'a puul. Tä juusk kur'a käe puult Orajõkkõ. \n\nPõlva kihlkunna jõõq","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.111,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.205,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Lep%C3%A4%20uja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lepä uja om ujakõnõ Põlva kihlkunnan Põlvast veitse lõunõ puul. Tä nakkas pääle Kuruski küläst nink juusk kur'a käe puult Orajõkkõ. \n\nPõlva kihlkunna jõõq","num_words":24,"character_repetition_ratio":0.082,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.187,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Lutsu%20j%C3%B5gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lutsu jõgi om jõgi Võromaal (Põlva kihlkunnan) ja Tartomaal (Võnnu kihlkunnan). Tä nakkas pääle Saarjärvest, juusk sügävän ja kitsan, Rasinalt allpuul lajemban oron. Ah'a-Vanamõisan joud tä hää poolõ päält Ah'a jõkkõ. Kauksin om jõõ pääl ülessulut järv. \n\nPõlva kihlkunna jõõq\nVõnnu kihlkunna jõõq","num_words":43,"character_repetition_ratio":0.118,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.192,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Oraj%C3%B5gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Orajõgi om jõgi Võromaal. Tä nakkas pääle Kanepi kihlkunnast, a suurõmbalt jaolt juusk Põlva kihlkunnan. Orajõgi om Ah'a jõõ hääpoolinõ harojõgi.\n\nOrajõõ läteq om Mustja külän kunagidsõ Johanneshofi talo man, Osola tiiristist 4 km põh'a puul. Ülembjoosul om jõgi egal puul süvendet ja õgvõndõt. Edimält lätt jõgi 0,5 km lõunahummogu poolõ, Mustja külä keskel käänd põh'ahummogu poolõ ja juusk pia 7 km, kooni Roosi külä ja Põlgastõ mõisani, õigõn sängün läbi kuivõndõt soistõ niite ja põldõ. Jõõ org nakkas vällä kujonõma viil Põlgastõ mõisa man. Põlgastõ mõisast 1,5 km allavuulu Kruuta külän Ojasaarõ talo kotsil käänd jõgi äkki põh'aõdaguhe, a kilomiitre peräst (Hainastõ talo man) käänd jälq põh'ahummoguhe ja joud 1,5 km peräst Mustajõõ küllä. Sääl lätt timäst üle Vana Võro tii. Saman suunan juuskõn lätt tä läbi Mäni ja Tilsi külä vaihõlt. Inne Vedoküllä käänd jõgi hummogu poolõ. Peräst Tilsi-Himmakülä tiid juusk Orajõkkõ hää käe puult uja, miä tulõ Pikästjärvest. Edesi tege jõgi 1,5 km pikutsõ haagi Vardja külä ja mõisa ala, pääle midä juusk tä juusk sügävän Põlva-Ahja-Luutsna ürgoron Ah'a jõõni vällä. Tä juusk läbi Koiolakülä, Meemaskülä, Mõtstõ ja Kuruski külä, käänd sõs hummogu poolõ Rosma küllä, kon Orajõkkõ juusk Peri uja. Pääle tuud juusk Orajõgi läbi Põlva liina ja sääl olõva ülessulut Põlva järve. Põlvast allpuul juusk jõgi läbi Tilsi (Orajõõ) ja Himmastõ külä nink lätt Eostõ külä man Ah'a jõkkõ. \n\nOrajõõ veeren om pall'o elämiisi ja põldõ, veidemb mõtsa. 1930. aastagil olliq jõõ pääl veskiq Vedokülan Kundzal (Konsa), Koiolakülän Poiol, Kuruski külän Raudsepäl, Rosma külän, Põlvan nink Tilsi (Orajõõ) külän Haukal ja Pihol.\n\nOrajõgi om suurõ sadamisõga. Jõõ viipinna absoluutnõ korgus lätte man om 100 miitret ja suu man 35,3 m. Tuu tähendäs, et korgusvaih om 64,7 m ja keskmäne sadaminõ 1,66 m\/km. Kõgõ suurõmb om sadaminõ inne Rosmat mõtsa sisen. \n\nKallost om Orajõõst saad haugõ, särge, lepämaimu, rünti, viidikat, latikut, trullingut, hinki, ahunat ja lod'akalla.\n\nKirändüs\n\"Eesti jõed\", Tarto Ülikooli Kirästüs, Tarto, 2001.\n\nPõlva kihlkunna jõõq\nKanepi kihlkunna jõõq","num_words":312,"character_repetition_ratio":0.051,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.212,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/M%C3%A4%C3%A4uja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Määuja vai Mädäuja vai Ruidla kraav om uja Põlva kihlkunnan. \n\nPõlva kihlkunna jõõq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.162,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.181,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Orauja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Orauja om uja Vahtsõliina kihlkunnan. Tä juusk kur'a käe puult Isknä jõkkõ.\n\nVahtsõliina kihlkunna jõõq","num_words":15,"character_repetition_ratio":0.191,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.175,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ostuja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ostuja om ujakõnõ Põlva kihlkunnan Mõtstõst veitse põh'a puul. Tä juusk kur'a käe puult Orajõkkõ. \n\nPõlva kihlkunna jõõq","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.107,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.198,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Peri%20uja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Peri uja om uja Põlva kihlkunnan. Tä nakkas pääle Lauga järvest ja juusk Rosmal hää poolõ päält Orajõkkõ.\n\nPõlva kihlkunna jõõq","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.102,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.181,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Reb%C3%A4seuja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Rebäseuja om ujakõnõ Põlva kihlkunnan Paidrast veitse põh'a puul. Tä juusk kur'a käe puult Võhandu jõkkõ. \n\nPõlva kihlkunna jõõq","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.101,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.188,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Soe%20uja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Soe uja om uja Põlva kihlkunnan. Tä juusk põh'a puult Vagola järve.\n\nPõlva kihlkunna jõõq","num_words":15,"character_repetition_ratio":0.15,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.202,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Turgiuja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Turgiuja om uja Põlva kihlkunnan Parksepä kandin. \n\nPõlva kihlkunna jõõq","num_words":10,"character_repetition_ratio":0.19,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.167,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/T%C3%A4nn%C3%A4ssilm%C3%A4%20uja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tännässilmä uja om uja Põlva kihlkunnan. Tä juusk kur'a poolõ päält Orajõkkõ.\n\nPõlva kihlkunna jõõq","num_words":15,"character_repetition_ratio":0.133,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.182,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Visseoja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Visseoja (30.03.1982 – 11.06.2014 ametlikult Uibujärve oja) om uja Põlva kihlkunnan. Tä nakkas pääle Kivijärvest nink juusk hää käe puult Lutsu jõkkõ paigan, kost Lutsu jõõ suuni om 32 km. \n\nUja juusk läbi Kiisa järve.\n\nPõlva kihlkunna jõõq","num_words":34,"character_repetition_ratio":0.061,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.287,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Veriuja%20%28P%C3%B5lva%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Veriuja om ujakõnõ Põlva kihlkunnan Vedo külän. Tä saa uma vii Vardja suust nink juusk kur'a käe puult Orajõkkõ.\n\nPõlva kihlkunna jõõq","num_words":22,"character_repetition_ratio":0.096,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.187,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/M%C3%A4d%C3%A4j%C3%B5gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mädäjõgi om jõgi Võro- ja Setomaal. Tä nakkas pääle Vahtsõliina kihlkunnast, a alambjoosul juusk Räpinä kihlkunna ja Setomaa piiri pite nink lõpus joud hää käe puult Võhandu jõkkõ Kürsä ja Pedäjäalostõ külä vaihõl, kost Võhandu suuni jääs 5,2 km. \n\nSetomaa jõõq\nRäpinä kihlkunna jõõq\nVahtsõliina kihlkunna jõõq","num_words":46,"character_repetition_ratio":0.12,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.181,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pahtp%C3%A4%C3%A4%20oja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pahtpää oja om uja Räpinä kihlkunnan. Tä juusk hää poolõ päält Võhandu jõkkõ paigan, kost Võhandu suuni om 18,2 km.\n\nRäpinä kihlkunna jõõq","num_words":22,"character_repetition_ratio":0.124,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.217,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Palom%C3%B5isa%20oja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Palomõisa oja om uja Räpinä kihlkunnan. Tä juusk hää käe puult Võhandu jõkkõ paigan, kost Võhandu suuni jääs 57,1 km.\n\nRäpinä kihlkunna jõõq","num_words":22,"character_repetition_ratio":0.122,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.214,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Reb%C3%A4sm%C3%A4e%20oja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Rebäsmäe oja om uja Räpinä kihlkunnan. Tä nakkas pääle Mustastjärvest Nohipalon nink juusk kur'a poolõ päält Mädäjõkkõ. \n\nRäpinä kihlkunna jõõq","num_words":20,"character_repetition_ratio":0.104,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.168,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Savikuaoja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Savikuaoja vai Haavapää oja om uja Räpinä kihlkunnan. Tä nakkas pääle Mustastjärvest nink juusk hää käe puult Võhandu jõkkõ paigan, kost Võhandu suuni jääs 45,6 km.\n\nRäpinä kihlkunna jõõq","num_words":28,"character_repetition_ratio":0.09,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.193,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Toolamaa%20oja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Toolamaa oja om uja Räpinä kihlkunnan. Tä nakkas pääle Miilva järvest ja juusk kur'a poolõ päält Võhandu jõkkõ paigan, kost Võhandu suuni om 23,5 km.\n\nRäpinä kihlkunna jõõq","num_words":27,"character_repetition_ratio":0.098,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.209,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/V%C3%A4iko-Viirksu%20oja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Väiko-Viirksu oja om uja Räpinä kihlkunnan. Tä nakkas pääle Leeväti järvest nink juusk kur'a poolõ päält Mädäjõkkõ paigan, kost Mädäjõõ suuni om 7 km.\n\nRäpinä kihlkunna jõõq","num_words":26,"character_repetition_ratio":0.085,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.191,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Hargl%C3%B5%20oja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Harglõ oja om uja Harglõ ja Karula kihlkunnan. Tä nakkas pääle Suurõst Apja järvest ja juusk hää käe puult Mustajõkkõ paigan, kost Mustajõõ suuni om 8,6 km. \n\nHarglõ külä om Harglõ oja veeren ja arvada, et tä om saanuq uma nime uja perrä. Arvada, et uja nimi tähendäs tuud, et tegemist om suurõmba jõõ (Mustajõõ) harojõõga.\n\nHarglõ kihlkunna jõõq\nKarula kihlkunna jõõq","num_words":61,"character_repetition_ratio":0.092,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.209,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kalli%20oja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kalli oja om uja Harglõ kihlkunnan. Tä juusk hää käe puult Mustajõkkõ paigan, kost Mustajõõ suuni om 13,9 km.\n\nHarglõ kihlkunna jõõq","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.113,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.226,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kariss%C3%B6%C3%B6d%C3%A4%20oja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Karissöödä oja om uja Harglõ kihlkunnan. Tä om 5 km pikk nink juusk kur'a poolõ päält Piitrejõkkõ paigan, kost Piitrejõõ suuni om 10,3 km.\n\nHarglõ kihlkunna jõõq","num_words":25,"character_repetition_ratio":0.105,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.224,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Koiva%20j%C3%B5gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Koiva jõgi (läti keelen Gauja) om jõgi Läti- ja Võromaal (Hargla kihlkunnan). \n\nJõõ pikkus om 452 km, tuust 26 km om Eesti ja Läti piiris. Jõgikunna suurus om 8900 km², minkast Eestin om 1100 km². \n\nKoiva jõgi om Lätin juuskvist jõkist kõgõ pikemb (Daugava om külh viil pikemb, a Läti piiren om tedä veidemb). Tä juusk läbi Gulbene, Alūksne, Valka, Valmiera, Cēsise ja Riia rajooni.\n\nKoiva läteq om Elka mäe man Vidzeme korgustikun. Edimält juusk tä hummogu poolõ, tege suurõ kaari ümbre Vidzeme korgustigu, juusk läbi mitmõ järve ja lõpos lätt Liivi lahtõ Carnikava man. Õkvajuunt pite om lättest jõõ suuni õnnõ 90 kilomiitret. Koiva alambjoosult lätt kanal Daugava jõkkõ. Ülembjoosul olõ-iq jõõ perveq korgõq ja tuuperäst ujotas tä keväjide luhaq üle. Alambjoosul om jõõ org küländ sükäv ja sääl või nätäq liivakivimüüre. \n\nKoiva jõõ kõgõ suurõmb harojõgi Eestin om Mustjõgi.\n\nEestin om Koiva jõõ veeren kats kaitsõalla. Koiva ürgoro liivakivimüürega jago (oro lakjus om sääl 1-1,5 km ja süvvüs Siguldan 85 m) kuulus 1973. a. luud Gauja riigiparki (920 km², keskus Siguldan). \n\nVanast parvõtõdiq Koiva pääl palkõ. Täämbädsel pääväl tundvaq jõõst rõõmo kalameheq ja paadimatkajaq. Jõõ pääle om ehitet 9 väikest eelektrijaama.\n\nHarojõõq \n\n Hää käe poolidsõq: Augstupīte, Tulija, Uriekste, Tirza (80 km), Pīļupīte, Dzērve, Mustjõgi (79 km), Kaičupe, Stakļupīte, Streņčupīte, Krāčupe, Mellupe, Rātsupite, Jumara, Strīķupe, Lenčupe, Draņķupīte, Brasla (70 km), Loja\n Kur'a käe poolidsõq: Pīsla, Meļļupīte, Dzērbe, Dzestrene, Pērļupīte, Tirziņa, Vidaga, Vizla, Palsa, Rauza, Alkšņupe, Vija (60 km), Abuls (52 km), Dedums, Miegupe, Grīviņupīte, Rauna (50 km), Rakšupe, Amata (67 km), Skaļupe, Līgatne, Vildoga, Vējupīte, Lorupe, Egļupe, Straujupīte\n\nMaamärgiq\n\nKirändüs\n\"Gauja. Water tourism guide\", Valmiera, 2006.\n\nHarglõ kihlkunna jõõq\nLäti jõõq","num_words":254,"character_repetition_ratio":0.046,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.243,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Lannam%C3%B5tsa%20oja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lannamõtsa oja om uja Harglõ kihlkunnan. Tä nakkas pääle Rebäsejärvest, juusk läbi Mudajärve ja Aheru järve nink lätt hää käe puult Koiva jõkkõ paigan, kost Koiva suuni om 236 km.\n\nHarglõ kihlkunna jõõq","num_words":32,"character_repetition_ratio":0.073,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.198,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mustj%C3%B5gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mustjõgi (Harglõ kihlkunnan üteldäs ka Must egi) om jõgi Võromaal Karula, Urvastõ, Rõugõ ja Harglõ kihlkunnan. Tä nakkas pääle Karula korgustigu hummogujaost Saarjärvest ja juusk Taheva mõisa man hää poolõ päält Koiva jõkkõ. Tä om Koiva jõõ kõgõ suurõmb harojõgi Eestin. \n\nMustaljõõl om pikkust 84 km. Jõgikunna suuurus om 1820 km³, minkast Eestin om 994 km³. Tä juusk lajan ürgoron, mink veeren om puisniitõ nink liivakivimüüre.\n\nHarglõ kihlkunna jõõq\nKarula kihlkunna jõõq\nRõugõ kihlkunna jõõq\nUrvastõ kihlkunna jõõq","num_words":75,"character_repetition_ratio":0.1,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.199,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Piili%20oja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Piili oja om uja Harglõ kihlkunnan. Tä juusk hää käe puult Vaidva jõkkõ paigan, kost Vaidva jõõ suuni om 7,7 km.\n\nHarglõ kihlkunna jõõq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.143,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.222,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Piirioja%20%28Hargl%C3%B5%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Piirioja om uja Harglõ kihlkunnan. Tä juusk hää käe puult Tõrvasõ ojja.\n\nHarglõ kihlkunna jõõq","num_words":15,"character_repetition_ratio":0.165,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.181,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Piitrej%C3%B5gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Piitrejõgi vai Piitre-egi (läti keelen Melnupe (must jõgi)) om jõgi Läti- ja Võromaal (Harglõ kihlkunnan). Tä nakkas pääle Lätist Alūksne järve lähkost, juusk alambjoosul umbõs 6 km Eesti ja Läti piiri pite nink joud Saru lähkon kur'a poolõ päält Mustajõkkõ. \n\nPiitrejõõ pikkus om 73 km, tuust om Eestin 25 km. Jõgikunna suurus om 435 km², minkast Eesti jääs 42 km².\n\nPiitrejõõ perveq ommaq inämbüisi korgõq ja järsoq, kotussidõ ommaq nätäq Devoni lub'a- ja liivakiviq.\n\nPiitrejõõ pääl Naha külän Naha talo man om Eesti kõgõ lõunapoolitsõmb paik. \n\nEestin om Piitrejõõ kõgõ tähtsämb harojõgi Karissöödä oja.\n\nHarglõ kihlkunna jõõq\nLäti jõõq","num_words":94,"character_repetition_ratio":0.046,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.217,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pundsa%20oja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pundsa oja vai Piirioja om uja Harglõ ja Rõugõ kihlkunna piiri pääl. Tä juusk hää käe puult Mustajõkkõ paigan, kost Mustajõõ suuni om 35,4 km. \n\nHarglõ kihlkunna jõõq\nRõugõ kihlkunna jõõq","num_words":30,"character_repetition_ratio":0.14,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.209,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/T%C3%B5rvas%C3%B5%20oja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tõrvasõ oja om uja Harglõ kihlkunnan. Tä juusk kur'a poolõ päält Mustajõkkõ paigan, kost Mustajõõ suuni om 19,8 km. \n\nHarglõ kihlkunna jõõq","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.108,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.223,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vaidva%20j%C3%B5gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vaidva jõgi om jõgi Läti- ja Võromaal (Vahtsõliina ja Harglõ kihlkunnan). Tä nakkas pääle Murati järvest, juusk veitse aigu Eesti-Läti piiri pite hummogu poolõ, sõs käänd Lätti ja õdagu poolõ, Vahtsõ-Roosa kandin joud tagasi Eesti nink lõpos juusk kur'a poolõ päält Mustajõkkõ paigan, kost Mustajõõ suuni om 28,1 km.\n\nVaidva jõõ pikkus om 71 km, tuus Eestin om 14 km.\n\nHarglõ kihlkunna jõõq\nVahtsõliina kihlkunna jõõq\nLäti jõõq","num_words":65,"character_repetition_ratio":0.084,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.213,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ihamaru%20oja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ihamaru oja om uja Kanepi kihlkunnan. Tä nakkas pääle Ihamaru külä mant ja juusk kur'a käe puult Ah'a jõkkõ paigan, kost Ah'a jõõ suuni om 76,4 km. \n\nKanepi kihlkunna jõõq","num_words":29,"character_repetition_ratio":0.086,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.24,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kiltre%20oja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kiltre oja om mitmõ Võromaa uja nimi:\nKarilatsi jõgi (Leevi jõgi) Kanepi kihlkunnan \nÄrnu jõgi Urvastõ kihlkunnan","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.038,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.177,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kruutus%C3%B5%20oja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kruutusõ oja om uja Kanepi kihlkunnan. Tä nakkas pääle Karaski külä mant ja juusk kur'a poolõ päält Hilba ojja.\n\nKanepi kihlkunna jõõq","num_words":22,"character_repetition_ratio":0.112,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.187,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mustaj%C3%A4rve%20oja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mustajärve oja om uja Kanepi kihlkunnan. Tä nakkas pääle Mustastjärvest Heisri külän nink juusk hää käe puult Hilba ojja.\n\nKanepi kihlkunna jõõq","num_words":22,"character_repetition_ratio":0.104,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.167,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Piigast%C3%B5%20oja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Piigastõ oja om uja Kanepi kihlkunnan. Tä nakkas pääle Ahijärve suust, juusk läbi Janokjärve ja joud hää käe puult Karilatsi jõkkõ.\n\nKanepi kihlkunna jõõq","num_words":24,"character_repetition_ratio":0.097,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.175,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/P%C3%BCh%C3%A4j%C3%B5gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pühäjõgi om jõgi Võromaal.\n\nUrvastõ kihlkunna jõõq\nKanepi kihlkunna jõõq","num_words":10,"character_repetition_ratio":0.19,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.153,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Valgi%20oja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Valgi oja [.Valgi oja] om uja Kanepi kihlkunnan. Tä nakkas pääle Hurmi külä mant ja juusk kur'a käe puult Ah'a jõkkõ.\n\nKanepi kihlkunna jõõq","num_words":24,"character_repetition_ratio":0.107,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.221,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Haaboja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Haaboja vai Haabsaarõ oja om uja Karula kihlkunnan. Tä juusk kur'a poolõ päält Ärnu jõkkõ paigan, kost Ärnu jõõ suuni om 13,7 km.\n\nKarula kihlkunna jõõq","num_words":25,"character_repetition_ratio":0.098,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.224,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Liise%20oja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Liise oja om uja Karula kihlkunnan. Tä juusk hää käe puult Ärnu jõkkõ paigan, kost Ärnu jõõ suuni om 10,2 km.\n\nKarula kihlkunna jõõq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.114,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.235,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/M%C3%BCrgi%20oja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mürgi oja om uja Karula kihlkunnan. Tä nakkas pääle Ruusmäe järvest, juusk läbi Jaska järve nink lätt kur'a käe puult Väikeste Emäjõkkõ paigan, kost tuu suuni om 46,5 km.\n\nKarula kihlkunna jõõq","num_words":31,"character_repetition_ratio":0.076,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.212,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Rautina%20oja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Rautina oja om uja Karula kihlkunnan. Tä nakkas pääle Rautina järvest nink juusk hää käe puult Pedeli jõkkõ paigan, kost Pedeli jõõ suuni om 3,8 km.\n\nKarula kihlkunna jõõq","num_words":28,"character_repetition_ratio":0.111,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.205,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Silla%20oja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Silla oja om uja Karula kihlkunnan. Tä juusk kur'a käe puult Harglõ ojja paigan, kost Harglõ oja suuni om 7 km.\n\nKarula kihlkunna jõõq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.144,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.216,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tirgu%20oja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tirgu oja om uja Karula kihlkunnan. Tä nakkas pääle Tirgu järvest nink juusk kur'a käe puult Väikeste Emäjõkkõ.\n\nKarula kihlkunna jõõq","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.112,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.179,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Var%C3%B5ss%C3%B5%20oja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Varõssõ oja om uja Karula kihlkunnan. Tä juusk kur'a käe puult Ärnu jõkkõ paigan, kost Ärnu jõõ suuni om 5,5 km.\n\nKarula kihlkunna jõõq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.111,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.23,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/V%C3%A4ikene%20Em%C3%A4j%C3%B5gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Väikene Emäjõgi vai Väikene Imäjõgi om jõgi Tartomaal (Sangaste ja Rõngu kihlkunnan) ja Võromaal (Karula kihlkunnan). Tä nakkas pääle Pühäjärvest ja juusk Võrtsjärve lõunõotsa. Alambjoosul om tä Tarto- ja Mulgimaa piiris. Võromaalõ jääs timäst õnnõ väikene jupikõnõ Iigastõ kandin.\n\nVäikene Imäjõgi om jõgi Eestin. Väikene Imajõgi om 82 km pikk. Jõgi nakkas pääle Otõmpää korgõltmaalt Pühäjärvest ja juusk sisse Võrtsjärve lõunõotsa. Jõõ alostus ja lõpp ommaq tõõnõtõõsõst 24 km kavvusõn. Väikene Imajõgi om tervehnä Valga maakunnan, a uma alombadsõn otsan om tä aoluulidsõ Tarto- ja Mulgimaa piiris. Jõõ alostus om läteq, miä om 115 miitret üle merepinna ja lõpp 34 miitret üle merepinna. Sadaminõ om 81 miitret vai 0,98 miitret kilomiitre kotsilõ.\n\nKarula kihlkunna jõõq\nSangaste kihlkunna jõõq\nRõngu kihlkunna jõõq","num_words":115,"character_repetition_ratio":0.078,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.191,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/%C3%84rnu%20j%C3%B5gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ärnu jõgi om jõgi Karula kihlkunnan. Tä juusk kur'a poolõ päält Väikeste Emäjõkkõ paigan, kost tuu suuni om 50,1 km.\n\nKarula kihlkunna jõõq","num_words":22,"character_repetition_ratio":0.108,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.223,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Aiju%20j%C3%B5gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Aiju jõgi vai Rõugõ jõgi vai Rõugu jõgi om jõgi Rõugõ kihlkunnan. Tä juusk hää käe puult Võhandu jõkkõ paigan, kost Võhandu suuni jääs 100,5 km.\n\nRõugõ kihlkunna jõõq","num_words":28,"character_repetition_ratio":0.153,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.223,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Allum%C3%A4e%20uja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Allumäe uja om uja Rõugõ kihlkunnan. Tä juusk läbi Maiori järve ja lätt Murati järve.\n\nRõugõ kihlkunna jõõq","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.122,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.187,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Holsta%20uja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Holsta uja om uja Rõugõ kihlkunnan. Tä juusk hää käe puult Isknä jõkkõ paigan, kost Isknä jõõ suuni om 17,6 km.\n\nRõugõ kihlkunna jõõq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.113,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.233,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Hurda%20oja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hurda oja om uja Rõugõ kihlkunnan. Tä juusk kur'a käe puult Mustajõkkõ paigan, kost Mustajõõ suuni om 49,8 km.\n\nRõugõ kihlkunna jõõq","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.098,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.227,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Huudva%20oja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Huudva oja om uja Rõugõ kihlkunnan. Tä juusk hää poolõ päält Pärlijõkkõ Ruuksu külä man, kost Pärlijõõ suuni om 16 km.\n\nRõugõ kihlkunna jõõq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.092,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.207,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Jaama%20oja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Jaama oja om uja Rõugõ kihlkunnan. Tä juusk kur'a poolõ päält Mustajõkkõ. \n\nRõugõ kihlkunna jõõq","num_words":15,"character_repetition_ratio":0.138,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.198,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Luutsniku%20uja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Luutsniku uja om uja Rõugõ kihlkunnan. Tä juusk hää käe puult Pärlijõkkõ paigan, kost Pärlijõõ suuni om 36,1 km. \n\nRõugõ kihlkunna jõõq","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.095,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.222,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/L%C3%BCkk%C3%A4%20oja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lükkä oja om uja Rõugõ kihlkunnan. Tä juusk kur'a käe puult Mustajõkkõ. \n\nRõugõ kihlkunna jõõq","num_words":15,"character_repetition_ratio":0.141,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.202,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Muhkam%C3%B5tsa%20oja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Muhkamõtsa oja om uja Rõugõ kihlkunnan. Tä juusk hää poolõ päält Pärlijõkkõ.\n\nRõugõ kihlkunna jõõq","num_words":15,"character_repetition_ratio":0.135,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.173,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kulbioja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kulbioja (Plaagi oja) om uja Rõugõ kihlkunnan. Tä juusk hää käe puult Pärlijõkkõ paigan, kost Pärlijõõ suuni om 30 km.\n\nRõugõ kihlkunna jõõq","num_words":22,"character_repetition_ratio":0.092,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.214,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Rallovi%20oja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Rallovi oja vai Nilbõ oja om uja Rõugõ kihlkunnan. Tä juusk kur'a käe puult Lükkä ojja . \n\nRõugõ kihlkunna jõõq","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.118,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.216,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Raudoja%20%28R%C3%B5ug%C3%B5%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Raudoja vai Ritsikä oja om uja Rõugõ kihlkunnan. Tä juusk kur'a käe puult Mustajõkkõ paigan, kost Mustajõõ suuni om 34,5 km. \n\nRõugõ kihlkunna jõõq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.087,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.224,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Raudsep%C3%A4%20oja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Raudsepä oja (ülembjoosul) vai Varstu oja (alambjoosul) om uja Rõugõ kihlkunnan. Tä juusk kur'a käe puult Mustajõkkõ paigan, kost Mustajõõ suuni om 37,9 km.\n\nRõugõ kihlkunna jõõq","num_words":26,"character_repetition_ratio":0.083,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.219,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Reedu%20oja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Reedu oja om uja Rõugõ kihlkunnan. Tä juusk kur'a poolõ päält Mustajõkkõ. \n\nRõugõ kihlkunna jõõq","num_words":15,"character_repetition_ratio":0.138,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.198,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Roovistoja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Roovistoja om ujakõnõ Rõugõ kihlkunnan Viirapalu külä man. \n\nRõugõ kihlkunna jõõq","num_words":11,"character_repetition_ratio":0.167,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.16,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Saluuja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Saluuja vai Kivila uja om uja Rõugõ kihlkunnan. Tä juusk hää käe puult Plaagi ujja. \n\nRõugõ kihlkunna jõõq","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.124,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.198,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Soeoja%20%28R%C3%B5ug%C3%B5%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Soeoja vai Soeuja om uja Rõugõ kihlkunnan Lasva vallan. \n\nRahvasuu kõnõlõs, et vanast ollivaq soeq kar'aga käünüq, kõigil olliq hannaq maah olnuvaq, lätsiväq ütte rata piteh ja sis ollivaq handuga uja sisse vidänüväq, midä Soeujas kutsma naati. \n\nRõugõ kihlkunna jõõq","num_words":40,"character_repetition_ratio":0.047,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.187,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Soodi%20uja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Soodi uja om uja Rõugõ kihlkunnan. Tä juusk hää käe puult Kuura jõkkõ. \n\nRõugõ kihlkunna jõõq","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.143,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.204,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Soom%C3%B5oru%20uja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Soomõoru uja om uja Rõugõ kihlkunnan. Tä juusk hää käe puult Huudva ojja. \n\nRõugõ kihlkunna jõõq","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.138,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.198,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tindi%20uja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tindi uja om uja Rõugõ kihlkunnan. Tä nakkas pääle Kokõjüri külä mant nink juusk Liinjärve. \n\nRõugõ kihlkunna jõõq","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.114,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.184,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tsooru%20oja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tsooru oja om uja Rõugõ kihlkunnan. Tä juusk hää poolõ päält Mustajõkkõ paigan, kost Mustajõõ suuni om 52,2 km.\n\nTsooru oja pääl om ülessulut Tsooru järv.\n\nRõugõ kihlkunna jõõq","num_words":28,"character_repetition_ratio":0.096,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.216,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vana-Saaluss%C3%B5%20uja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vana-Saalussõ uja om uja Rõugõ kihlkunnan. Tä nakkas pääle Kelläri järvest nink juusk hää käe puult Piusa jõkkõ paigan, kost Piusa suuni om 91,9 km.\n\nVana-Saalussõ oja pääl om kats ülessulut järve: Mäesulg ja Kaloga järv.\n\nRõugõ kihlkunna jõõq","num_words":38,"character_repetition_ratio":0.094,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.21,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Alak%C3%B5rdsi%20oja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Alakõrdsi oja om uja Urvastõ kihlkunnan. Tä juusk kur'a poolõ päält Väikeste Emäjõkkõ paigan, kost tuu suuni om 60 km.\n\nUrvastõ kihlkunna jõõq","num_words":22,"character_repetition_ratio":0.12,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.204,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Koigu%20oja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Koigu oja om uja Urvastõ kihlkunnan. Tä juusk hää poolõ päält Alakõrdsi ujja paigan, kost tuu suuni om 13 km.\n\nUrvastõ kihlkunna jõõq","num_words":22,"character_repetition_ratio":0.129,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.211,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kuningakopli%20oja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kuningakopli oja vai Tõnu oja om uja Urvastõ kihlkunnan. Tä juusk kur'a käe puult Mustajõkkõ paigan, kost Mustajõõ suuni om 69,2 km.\n\nUrvastõ kihlkunna jõõq","num_words":24,"character_repetition_ratio":0.109,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.212,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Lambahanna%20oja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lambahanna oja om uja Urvastõ kihlkunnan. Tä juusk kur'a poolõ päält Antsla jõkkõ paigan, kost Antsla jõõ suuni om 2,8 km.\n\nUrvastõ kihlkunna jõõq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.146,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.212,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pudru%20oja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pudru oja om mitmõ Võromaa uja nimi:\n Kängsepä oja\n Matu oja","num_words":11,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.217,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Toodsi%20oja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Toodsi oja om uja Urvastõ kihlkunnan. Tä juusk kur'a käe puult Mustajõkkõ paigan, kost Mustajõõ suuni om 71,6 km.\n\nUrvastõ kihlkunna jõõq","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.125,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.219,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Treisi%20oja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Treisi oja vai Maru oja om uja Urvastõ kihlkunnan. Tä nakkas pääle Maru järvest, juusk läbi Ora järve, Keema järve ja Väiku-Keema järve nink lätt kur'a käe puult Mustajõkkõ paigan, kost Mustajõõ suuni om 64,4 km.\n\nUrvastõ kihlkunna jõõq","num_words":38,"character_repetition_ratio":0.096,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.215,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Uuroja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Uuroja vai Lõhtsuu oja om uja Urvastõ kihlkunnan. Tä juusk hää poolõ päält Alakõrdsi ujja paigan, kost tuu suuni om 14,5 km.\n\nUrvastõ kihlkunna jõõq","num_words":24,"character_repetition_ratio":0.115,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.216,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vahts%C3%B5kivi%20oja%20%28Urvast%C3%B5%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vahtsõkivi oja om uja Urvastõ kihlkunnan. Tä juusk hää poolõ päält Lambahanna ujja paigan, kost Lambahanna uja suuni om 4 km.\n\nUrvastõ kihlkunna jõõq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.157,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.188,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Idin%C3%A4%20uja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Idinä uja om uja Vahtsõliina kihlkunnan. Tä nakkas pääle Idinä järvest nink juusk kur'a käe puult Kuura jõkkõ paigan, kost Kuura jõõ suuni jääs 5 km.\n\nVahtsõliina kihlkunna jõõq","num_words":28,"character_repetition_ratio":0.143,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.192,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Iskn%C3%A4%20j%C3%B5gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Isknä jõgi om jõgi Vahtsõliina kihlkunnan. Tä juusk hää käe puult Võhandu jõkkõ paigan, kost Võhandu suuni jääs 78,5 km.\n\nVahtsõliina kihlkunna jõõq","num_words":22,"character_repetition_ratio":0.158,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.203,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kaamnitsa%20uja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kaamnitsa uja om uja Vahtsõliina kihlkunnan. Tä juusk hää käe puult Rebäsmäe ojja paigan, kost Rebäsmäe oja suuni om 5 km. \n\nVahtsõliina kihlkunna jõõq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.155,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.192,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kalsauja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kalsauja om uja Vahtsõliina kihlkunnan. Tä juusk kur'a käe puult Raagsilla ujja. \n\nVahtsõliina kihlkunna jõõq","num_words":15,"character_repetition_ratio":0.18,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.174,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kiviuja%20%28Vahts%C3%B5liina%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kiviuja om uja Vahtsõliina kihlkunnan. Tä juusk hää käe puult Piusa jõkkõ.\n\nVahtsõliina kihlkunna jõõq","num_words":15,"character_repetition_ratio":0.194,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.167,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Korg%C3%B5silla%20uja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Seo artikli kõnõlõs ujast Rõugõ kihlkunnan; uja kotsilõ Vahtsõliina kihlkunnan kae artiklit Raagsilla uja\n\nKorgõsilla uja om uja Rõugõ kihlkunnan. Tä nakkas pääle Kakõnujärvest nink juusk hää käe puult Luutsniku ujja.\n\nRõugõ kihlkunna jõõq","num_words":34,"character_repetition_ratio":0.104,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.159,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kuura%20j%C3%B5gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kuura jõgi om jõgi Võromaal. Tä juusk Vahtsõliina ja Rõugõ kihlkunna piiri pite. \n\nKuura jõgi juusk Murati järve.\n\nVahtsõliina kihlkunna jõõq\nRõugõ kihlkunna jõõq","num_words":24,"character_repetition_ratio":0.157,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.179,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Loosi%20uja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Loosi uja om uja Vahtsõliina kihlkunnan. Tä juusk hää poolõ päält Raagsilla ujja.\n\nVahtsõliina kihlkunna jõõq","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.18,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.165,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Miikse%20uja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Miikse uja om uja Vahtsõliina kihlkunnan. Tä juusk hää käe puult Piusa jõkkõ.\n\nVahtsõliina kihlkunna jõõq","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.188,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.171,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mustuja%20%28Vahts%C3%B5liina%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mustuja om uja Vahtsõliina kihlkunnan. Tä juusk hää käe puult Piusa jõkkõ.\n\nVahtsõliina kihlkunna jõõq","num_words":15,"character_repetition_ratio":0.194,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.167,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pedej%C3%A4%20j%C3%B5gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pedejä jõgi vai Pedetsi jõgi (läti keelen Pededze) om jõgi Võromaal (Vahtsõliina kihlkunnan) ja Lätin. Tä nakkas pääle Kerigumäe järvest nink juusk Hummogu-Lätin Lubāna nõon hää käe puult Aviekste jõkkõ. \n\nPedejä jõõ pikkus om 159 km, tuust edimädseq 26 km ommaq Eestin. Jõgikunna suurus om 1960 km², minkast Eesti jääs 119 km²\n\nVahtsõliina kihlkunna jõõq\nLäti jõõq","num_words":53,"character_repetition_ratio":0.067,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.227,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Piiruja%20%28Vahts%C3%B5liina%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Piiruja om uja Vahtsõliina kihlkunnan. Tä nakkas pääle Orava kandi mõtsost nink juusk kur'a poolõ päält Piusa jõkkõ. Tä om Võro- ja Setomaa (Raakva nulga) piiris.\n\nVahtsõliina kihlkunna jõõq","num_words":29,"character_repetition_ratio":0.133,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.189,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pille%20uja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pille uja vai Rauba uja om uja Vahtsõliina kihlkunnan. Tä juusk hää käe puult Piusa jõkkõ.\n\nVahtsõliina kihlkunna jõõq","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.165,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.178,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Piusa%20j%C3%B5gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Piusa jõgi om jõgi Võromaal (Vahtsõliina ja Rõugõ kihlkunnan) ja Setomaal. Keskjoosul om tä Võromaa ja Setomaa piiris.\n\nVahtsõliina kihlkunna jõõq\nRõugõ kihlkunna jõõq\nSetomaa jõõq","num_words":26,"character_repetition_ratio":0.146,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.167,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Raadsiuja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Raadsiuja vai Lindora uja om uja Vahtsõliina kihlkunnan. Tä juusk hää poolõ päält Raagsilla ujja.\n\nVahtsõliina kihlkunna jõõq","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.172,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.16,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Raagsilla%20uja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Raagsilla uja vai Korgõsilla uja om uja Vahtsõliina kihlkunnan. Tä juusk kur'a poolõ päält Piusa jõkkõ paigan, kost Piusa suuni jääs 60,1 km.\n\nVahtsõliina kihlkunna jõõq","num_words":25,"character_repetition_ratio":0.15,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.201,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Rauduja%20%28Vahts%C3%B5liina%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Rauduja om uja Vahtsõliina kihlkunnan. Tä nakkas pääle Linnasjärvest nink juusk hää käe puult Piusa jõkkõ paigan, kost Piusa suuni jääs 83,5 km. \n\nVahtsõliina kihlkunna jõõq","num_words":25,"character_repetition_ratio":0.146,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.197,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Siks%C3%A4l%C3%A4%20uja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Siksälä uja om uja Vahtsõliina kihlkunnan. Tä nakkas pääle Mustastjärvest, juusk läbi Sika sulu ja joud hää poolõ päält Pedejä jõkkõ. \n\nVahtsõliina kihlkunna jõõq","num_words":24,"character_repetition_ratio":0.144,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.173,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tud%C3%B5rna%20uja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tudõrna uja om uja Vahtsõliina kihlkunnan. Tä juusk kur'a poolõ päält Piusa jõkkõ paigan, kost Piusa suuni jääs 52,4 km.\n\nVahtsõliina kihlkunna jõõq","num_words":22,"character_repetition_ratio":0.158,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.209,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vinnora","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vinnora vai Pari uja om uja Vahtsõliina kihlkunnan. Tä nakkas pääle Pahijärvest nink juusk hää käe puult Pedejä jõkkõ.\n\nVahtsõliina kihlkunna jõõq","num_words":22,"character_repetition_ratio":0.161,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.164,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/V%C3%B5nnu%20kihlkunna%20j%C3%B5%C3%B5q","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Võnnu kihlkunna jõki nimekiri lugõ üles Võnnu kihlkunna jõõq ja ujaq. \n\n A H J K L M O P R S T U V\n\nA\nAh'a jõgi\n\nH\n\nJ\n\nK\n\nL\nLutsu jõgi\n\nM\n\nO\n\nP\n\nR\n\nS\n\nT\n\nU\n\nV\n\nNimekiräq","num_words":42,"character_repetition_ratio":0.111,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.363,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kamja%20kihlkunna%20j%C3%B5%C3%B5q","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kamja kihlkunna jõki nimekiri lugõ üles Kamja kihlkunna jõõq ja ujaq. \n\n A H J K L M O P R S T U V\n\nA\n\nH\n\nJ\n\nK\nKarilatsi jõgi\n\nL\n\nM\n\nO\n\nP\n\nR\n\nS\n\nT\n\nU\n\nV\n\nNimekiräq","num_words":40,"character_repetition_ratio":0.115,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.358,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Valgj%C3%A4rv%20%28Valgj%C3%A4rve%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Valgjärv om järv Kanepi kihlkunnan Valgjärve vallan Valgjärve külä man. \n\nJärve veereq ommaq küländki madalaq ja liivatsõq. Sügävämbän om põhi muanõ. Järven om kolm saart: Paiusaar, Suur Mustassaar ja Väikene Mustassaar. \n\nVesi vaihtus ärq 1,6 aastaga kestel, järvest nakkas pääle Elva jõgi.\n\nViieläjäq ja -kasvoq\n\nPäämädseq kalaq ommaq latik ja särg.\n\nKanepi kihlkunna järveq","num_words":53,"character_repetition_ratio":0.071,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.194,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Antsla%20j%C3%B5gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Antsla jõgi om jõgi Võromaal (Urvastõ kihlkunnan) ja Tartomaal (Sangaste kihlkunnan). Tä nakkas pääle Lõõdla järvest ja juusk kur'a poolõ päält Väikeste Emäjõkkõ paigan, kost tuu suuni om 57,4 km Jõõsängü om pall'o süvendet ja õgvõndõt. Tähtsämb harojõgi om Lambahanna oja, suvõl om sääl Antsla jõõst inämbgi vett. \n\nUrvastõ kihlkunna jõõq\nSangaste kihlkunna jõõq","num_words":53,"character_repetition_ratio":0.107,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.195,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Rebase%20Alfons","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Rebase Alfons Vilhelm Robert (Alfons Vilhelm Robert Rebane, 1908-1976) oll' Eesti sõaväeläne, kolonel (aastagast 1945). Tä oll' Eesti üts kõgõ legendaarsõmb väejuht.\n\nEesti inemiseq","num_words":22,"character_repetition_ratio":0.14,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.26,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Keema%20j%C3%A4rveq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Keema järveq om ahhiljärvistü Võromaal Antslast umbõs 5 km hummogu puul Keema ürgoron. Kokko om järvistün 7 väikest järve: Keema järv (vai Suur-Keema järv), Väiku-Keema järv, Maru järv, Ora järv, Kogrõjärv jt. \n\nKeema järveq saavaq uma vii lättist. Lõunahummogupoolitsist järvist juusk läbi Treisi oja, miä edesi lätt Mustajõkkõ.\n\nKeema järvi kaitsõs om 1962. a. luud Keema järvi kaitsõala.\n\nVõromaa järveq","num_words":57,"character_repetition_ratio":0.093,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.212,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kis%C3%B5j%C3%A4rve%20j%C3%A4rvist%C3%BC","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kisõjärve järvistü om järvistü Võromaal Vahtsõliina kihlkunnan Kärinä ja Põnni külä man soiõ vaihõl. \n\nJärvistün om säidse järve: \nKisõjärv,\nPahijärv (kinniqkasumisõ peräst om lännüq katõs järves: Põh'a-Pahijärv ja Lõuna-Pahijärv),\nSõdaalonõ järv,\nLaihjärv,\nVuuhjärv,\nMägialonõ järv.\n\nIllatsõl iäaol olliq nääq kõik üts suur viikogo.\n\nJärvi ümbre om Kisõjärve maastigukaitsõala.\n\nVõromaa järveq","num_words":50,"character_repetition_ratio":0.021,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.18,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Koorast%C3%B5%20j%C3%A4rveq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Koorastõ järveq ommaq järveq Otõmpää korgustigu lõunahummogu servän ürgorgõ sisen. Põh'aõdagu-lõunahummogu tsihilidsen Vidrike-Koorastõ (vai Truuta) ürgoron om 10 järve suurusõga kokko 55,2 ha. Taa oroga risti olõvan Jõksi-Koorastõ ürgoron om 5 järve (kokko 83,7 ha). Järvistü kõgõ suurõmb järv - Suurjärv - om katõ oro ristumispaigan. \n\nKoorastõ järveq ommaq sügäväq, kõgõ sügävämp om Voki järv. Kõgõ selgembä viiga om Uiakatsi järv. Linajärv om sääne, et viikihiq lää-iq häste segi, tuuperäst om järve põh'an vii temperatuur kõik aig umbõs 5 kraati. \n\nKoorastõ järveq ommaq:\nSuurjärv\nLinajärv\nKõvvõrjärv\nMudsina järv\nUiakatsi järv\nHatsikõ järv\nVaaba järv\nPikkjärv\nVoki järv\nVidrike järv\nLambahannajärv\nNahajärv\nSinike järv\nLubjajärv\nLiinu järv\n\nVõromaa järveq","num_words":101,"character_repetition_ratio":0.085,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.193,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/J%C3%B5%C3%B5%20suu","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Jõõ suu om paik, kon jõgi juusk merde, järve vai tõistõ jõkkõ. \n\nMõnõl jõõl (nt. Amazonas, Mississippi, Niilus) om suu mitmõharolinõ, tuud kutsutas deltas.\n\nMaatiidüs\n\nja:流路形状#合流","num_words":26,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.23,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/%C4%90%E1%BB%93ng%20H%E1%BB%9Bi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Đồng Hới om Vietnami Quang Binhi provindsi pääliin. 2006. aastagal elli taan liinan 103 988 inemist.\n\nVietnami liinaq\nQuang Binh","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.017,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.258,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Qu%E1%BA%A3ng%20B%C3%ACnhi%20provints","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Quảng Bìnhi provints om 1. järgo valitsõmisütsüs Vietnamin Lõunõ-Hiina mere veeren. Timäst õdagu poolõ jääs Laos. \n\nQuảng Bìnhi pääliin om Đồng Hới‎.\n\nQuang Binh","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.053,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.199,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/R%C3%B5ug%C3%B5%20j%C3%A4rvist%C3%BC","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Rõugõ järvistü om järvistü säitsmest järvest Haani korgustigu põh'aõdaguservän. Nuuq järveq ommaq rian Rõugõ ürgoron ja järviahila pikkus om 6,5 km. Järvistühe kuulussõq: \nLiinjärv,\nValgjärv, \nSuurjärv, \nKaussjärv,\nRatasjärv,\nTõugjärv, \nKahrila järv.\n\nRõugõ järvistü kuulus Haani luudusparki. Kõigin järvin (esiqeränis Liinjärven) om pall'o lättit. Järvist (vällä arvat Valgjärv ja Kaussjärv) juusk läbi Aiju jõgi.\n\nSuurjärv om Eesti kõgõ sügävämb järv. Järvin om ka pall'o settit, Liinjärven üle 21 miitre.\n\nPäämädseq kalaq ommaq ahhun, särg, haug ja nurg.\n\nVõromaa järveq","num_words":76,"character_repetition_ratio":0.03,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.202,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Phong%20Nha-Ke%20Bangi%20riigipark","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Phong Nha-Kẻ Bàngi riigipark (vietnami keelen Vườn quốc gia Phong Nha-Kẻ Bàng) om riigipark Vietnamin Quảng Bìnhi provintsin Hanoist 450 km lõunõ puul. Tä om karstialal, minkast 2000 km² om Vietnamin ja 2000 km² (Hin Namno piirkund) Laossõn. Riigipargi süämeala katt 857,54 km². \n\nPark luudi tuu jaos, et kaitsaq ütte maailma katõst kõgõ suurõmbast karstialast nink niisamatõ Vietnami keskosa rannigu mõtso kaitsõs. Pargin om 300 kuupa ja grotti kogopikkusõga umbõs 70 km, minkast õnnõ 20 ommaq läbi uuriduq Vietnami ja Briti tiidläisil; noist 17 ommaq Phong Nha piirkunnan ja kolm Ke Bangi piirkunnan. Phong Nhan om maailma kõgõ pikemb maa-alonõ jõgi. \n\nAastagast 2003 kuulus tä UNESCO maailmaperändi nimekirja.\n\nQuang Binh\nRiigipargiq","num_words":102,"character_repetition_ratio":0.062,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.226,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kurgupeethel%C3%BC","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kurgupeethelü vai kakkõhelü om täüspeethelü (klusiil) miä tetäs, sammamuudu ku tõõsõq täüspeetelüq (k, p, t), õhu tävveligu kinniqpidämisega, õnnõgi õhu kinniqpidämises pruugitas kurgupeethelül mitte kiilt vai huuli, a kurku.\n\nKurgupeethelü võro keelen\nKurgupeethelü om võro keele tähtsä tunnus ja tedä lövvüs tan väega pall'o. Võro keelen om kurgupeethelü pia alasi õnnõ sõna lõpun. Kurgupeethellü kirotõdas võro keelen tähega q vai mõnikõrd ka ülemädse komaga (välläjätmismärgiga) '. Küländ sagõhõhe, nt aolehen Uma Leht, olõ-õi kurgupeethellü kirän sukugi märgit. \n\nKakkõhelü om võro keelen nimisõna mitmusõ, nt maaq, piniq (vrd ütsüs maa, pini), tegosõna käskjä kõnnõviie, nt tiiq, võtaq ja pall'odõ muiõ keeleoppusliidsi katõgoorijidõ tunnus (kaeq kakkõhelü ettetulõmisõ nimekirjä).\n\nVõro keelen naas' umaette tähega q kakkõhellü pruukma kõgõ inne Võromaa juuriga keeletiidläne Helbi Toomas 1980ndil aastil.\n\nMuin keelin\nSammamuudu ku võro keelen, tulõ kakkõhelü ette ka seto keelen, kon või tedä ollaq välläütlemisen esiki inämb ku võro keelen.\n\nPäält võro ja seto keele om kurgupeethellü ka pall'odõn tõisin maailma keelin, nt araabia, malta ja mitmin indiaani keelin, a ka soomõ keele välläütlemisen (nt anna olla [annaq olla]) ja inglüse, esiqeränis briti inglüse kõnnõkeelen (nt a little bit [ə liql biq]). S'aksa keele välläütlemisen või kakkõhellü kuuldaq sõna alostusõn vabahelü iin, nt eins [qains].\n\nq-tähega kirotõdas kakkõhellü päält võro ja seto keele ka malta keelen.\n\nRahvusvaihõliidsin keeletiidüse üleskirotuisin (IPA, soomõ-ugri kiili transkriptsiuun jm) märgitäs kakkõhellü hariligult esiqerälidse märgiga, miä tulõtas miilde ilma punktilda küsümismärki (ʔ).\n\nKaeq viil \n Kakkõhelü ettetulõmisõ tävvelik nimekiri\n Võro kiräviis\n Võro kiil\n\nVälälingiq \nKakkõhelü keelenäüdüs - võrokeelidse aabidsa q-tähe opitükü lugõminõ (video)\nKakkõhelüst võrgovärehti Üts rahvas - kats kiilt keeleoppusõ jaon\n\nKeeletiidüs\nVõro kiil","num_words":260,"character_repetition_ratio":0.077,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.183,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Gulgi%20Albert","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Gulgi Albert (Albert Gulk, sündü 1969) om Võromaalt perit eesti kunstnik.\n\nAlbert om lõpõtanu Tarto Kunstikooli 1988. aastagal. Tarto Ülikooli maaliosakunna lõpõt' tä 1996. aastagal. 1988. aastagast pääle om tä Kursi kuulkunnan, 1995. aastagast Tarto Kunstnikkõ Liidon. Albert eläs Tarton. Tä om tennüq inämbält jaolt suuri maalõ, kon pääl ommaq ulmõmaastiguq. Timä töie teemäq ommaq elost hindäst ja inemiseq timä maalõ pääl ommaq peris inemiseq Alberti hindä ümbrelt. Gulgi maalõn om väega häste ärq tuntav käekiri. Sääl ommaq ulmõlidsõq olõndiq umast maailmast. Maalõ pinnaq ommaq paksustõ ärq täüdedüq. Umas inspiratsioonis pidä Albert Gulk elektroonilist muusikat. Tuu muusigaga võrdõlõs tä ka ummi töid. Tä om kujondanu mitmit etendüisi ja raamatit, näütüses Vilepi Heiki „Mind oli kaks“.\n\nVõromaa inemiseq\nvõro kunstniguq","num_words":114,"character_repetition_ratio":0.062,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.2,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/J%C3%B5%C3%B5%20korgusvaih","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Jõõ korgusvaih vai kogosadaminõ näütäs kupall'o om jõõ läteq merepinnast korgõmban ku jõõ suu. Korgusvaih = lätte korgus merepinnast - suu korgus merepinnast. \n\nJõõ korgusvaiht mõõdõtas hariligult miitriden. Mägijõkil om korgusvaih suur, tasadsõ maa jõkil hariligult väikene. \n\n Mõndsi Eesti jõki korgusvaihõq:\n\nKaeq viil\nJõõ sadaminõ\n\nMaatiidüs","num_words":44,"character_repetition_ratio":0.125,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.177,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/J%C3%B5%C3%B5%20sadamin%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Jõõ sadaminõ vai satam om jõõ määntsegi lõigo pikkusõ ja korgusvaihõ jago. Jõõ satam = pikkus\/korgusvaih. \n\nSadamõt mõõdõtas hariligult miitriden kilomiitre kotsilõ (m\/km). Näütüses satam 0,5 m\/km tähendäs, et kilomiitre kotsilõ satas jõgi puul miitret. \n\nJõõ keskmäne satam om terve jõõ pikkusõ ja korgusvaihõ jago. \n\nVõromaa (ja terve Eesti) kõgõ suurõmba sadamõga jõgi om Pärlijõgi. \n\nMõndsi Eesti jõki keskmäne satam:\n\nKaeq viil\nKorgusvaih\n\nMaatiidüs","num_words":62,"character_repetition_ratio":0.092,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.203,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Antsla","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Antsla om vallasisene liin Võromaal Antsla vallan.\n\nAolugu \nAntsla nimme om edimäst kõrda nimetet 14. aastasaa edeotsan - Antzeni vasall-liina nime all. 1601 vallutivaq ruutslasõq tõisi hulgan ka Antsla liina. 18. aastasaal ehitedi liina asõmalõ Vana-Antsla mõisa, mink kõrvalõ luudi 12 ha suurunõ park. Kimmähe and' toukõ liina arõngulõ 1889 valminu Valga–Pihkva raudtii. Jaam sai nime katõ lähken olõva perismõisa perrä. Kotus, kon raudtiijaam om, kand' nimme Hauka. Hauka alõvigust sai 1920. aastagal Antsla allõv ni 1. lehekuu pääväl 1938 liin. Liinaliidsi oll' 1926. aastagal 1295 ni 1939. aastagal 1564. Antsla sai liinaõigusõ 1938. aastagal. Tõõsõn ilmasõan häädü 55% elämispinnast ni poodiq ja laoq.\n\nTäämbäne päiv \n2006. aastaga saisuga elli Antslan 1458 inemist. Antslan peetäs egä aastaga ka Hauka laatu, kõgõ suurõmbat kaupmiihi kokkotulõkit Eestin.\n\nLätteq \n\nVõromaa\nEesti liinaq","num_words":112,"character_repetition_ratio":0.017,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.248,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Hiiomaa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hiiomaa om suurudsõlt tõnõ saar Eestin perän Saarõmaad. Hiiomaa hummogu- ja lõunahummoguveere lähken om umbõs 200 saart, kõgõ suurõmb om Kassari (19,3 km2). Väikeisist saarõkõisist, miä jääseq Hiiomaast lõunahummogu poolõ, om kõgõ suurõmb Vohilaid. \n\nRannaveere pikkus om 310 km ja taa om häste käändliganõ. Saarõ pind om tasanõ. Põh'aveeren om hulga liivarando. Ujomisõs sünnüseq Tõrvanina, Lehtma, Tahkuna, Mangu, Luidja, Pallinina ni Kalana rand ni Surfiparadiis. Pikält õdakulõ küünüs Kõpu puulsaar, mink keskkotus kerküs 67 miitrini. Kõpu puulsaarõ pääl om Baltimaiõ kõgõ vanõmb tulõtorn - Kõpu tulõtorn, miä om ehitet 16. aastasaa edimädsel poolõl. \n\nSuurõmbat ossa Hiiomaast katt mõts. Kasvisto om väega rikas - piaaigo 1000 sorti suunkasvõ, naist hulga harvõ. Rahvas eläs ranna lähkün, keskkotussõn inemiisi ei eläq.\n\nHiiomaa üten väikeisi saariga timä ümbre kuulus Hiio maakunda ja aoluulidsõ Läänemaa ala. \n\nVana moodu perrä jagatas Hiiomaa neläst: Pühälepä kihlkund, Käinä kihlkund, Reigi kihlkund ja Emastõ kihlkund. Päält tuud om 50 ümbre hiidlaisi seltse, niguq ehthiidlasõq (Pühälepä kihlkunna rahvas), odratolgusõq (Käinä kandi rahvas), kohvilähkriq (Kärdlä liina rahvas) ja kassisaarlasõq (Kassari saarõ rahvas).\n\nEesti saarõq\nLäänemaa","num_words":165,"character_repetition_ratio":0.047,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.2,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Du%20Fu","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Du Fu (杜甫; Dù Fǔ, 712–770) oll' Hiina Tangi dünastia tähtsämbit luulõtajit. Uma eloaol tä kuulsas saaki-is, a oll' väiku ammõtnik ja rännäs' maad piten. Perrätulõjaq põlvõq ommaq sagõhõhe pidänüq Du Fud Hiina kõiki aigõ kõgõ parõmbas luulõtajas.\n\nHiina luulõtajaq","num_words":39,"character_repetition_ratio":0.008,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.224,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/V%C3%B5ro%20Selts%20VKKF","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Võro Selts VKKF om selts, miä om luud võro keele ja kultuuri tugõmisõs ja hoitmisõs kõgõ aoluulidsõ Võromaa pääl, minkast kõnõldas ka ku võro keele- ja kultuuriruumist. \n\nVõro Selts VKKF luudi 12. märtekuu pääväl 1988 Kanepin. Sõs sai seldsi nimes Võro Keele ja Kultuuri Fond. Asotamisõ man olliq Võromaa Muinsuskaitsõ Selts, Kanepi Muinsuskaitsõ Selts, Võro Hariduskuundis, Seto Selts, aolehti \"Töörahva Elu\" ja \"Koit\" ja aokirä \"Pioneer\" toimõndusõq. 1997. aastal tetti fond ümbre mittetulosaamisütisüses ja tä naas' kandma parlast nimme.\n\nTsihiq \n\nVõro Seltsi programmi perrä tulõ \n tukõq ja kõrraldaq võrokeelitse kirävara välläandmist (stipendiumiq võro keelen kirotavilõ autoriile, kirändüsvõistlusõq, kuuntüü aokirjo ja kirästüisiga, võro-seto kultuurialmanahh, võrokeeline kallendri); \n tukõq ja kõrraldaq võrokeelitse haridusõ andmist (võro keele õpiku ja sõnaraamadu konkurss, võro keele oppajide kursusõq, võro keele oppus koolõn ja latsiaidon, võro keele süväoppusõga klassõ luuminõ);\n avitaq üten kutsõlidsõ tiatri tegümisele Võrol.\n avitaq tetäq laembas võro keele pruukmist raadiosaatin, televis'oonin, paikkundligõn aolehtin.\n alalõ hoita ja edendäq võro-seto etnokultuuri (kuuntüün keeletiidläisi ja etnograafõga, soomõ-ugri hõimoliikmisõ edendämine).\n luvvaq võro kiräkiil.\n\nTegemiseq \n\n1989. aastagast pääle kõrraldõdas egä suvi aoluulidsõ Võromaa esiq paigon Kaika suvõülikuul, kon kolmõ päävä kestel kullõldas loengit võro keelen, kaias umakeelist tiatrit ja kontserte, kaias toimumispaigan ümbre ja opatas latsilõ võro kiilt.\n\nSamast 1989. aastagast andas egä aastak vällä Võro-Seto tähtraamatut - umakeelist kallendrit, kon kõrvuisi om nätäq kallendri nii vahtsõ (Gregoriusõ) ku vana (Juliusõ) kallendri perrä üten võro ja seto rahvakallendri tähtpäiviga. Tähtraamatun trükitäs ärq ka ilo- ja tarbõkirändüstekste.\n\n1995. aastagal asotõdiq Võro Instituut, midä või lukõq võro liikmisõ ja seldsi tegemiisi tulõmusõs.\n\n2004. aastagast pääle om Võro Selts võrokeelidse aolehe Uma Leht välläandja. Leht esiq ilmus joba 2000. aastagast.\n\n2008. aastaga 31. lehekuu pääväl oll' Võro liinan ja Kubija laululaval edimäne võrokeeline laulu- ja rahvapido Uma Pido, mink kõrraldust vidi Võro Selts iinotsan Ojari Triinuga. II Uma Pido oll' 2010. aastaga 29. lehekuu pääväl Põlvan Indsikurmun. Suuri umakeelitsit pitõ tahetas edespitegi kõrraldaq üle katõ aastaga.\n\nEgä aastak andas vällä ka muid umakeelitsit raamatit ja kõrraldõdas tõisi umakeelist kultuuri tugõvit sündmüisi ni tetäs projekte põhikirän säetüisi tsihte perrä.\n\nEdemeheq ja -naasõq \n\nPulga Jaan (1993-1996)\nSaarõ Evar (1997-1998)\nAvarmaa Tea (1998-2000) \nRahmani Jan (2001-2006)\nOjari Triinu (2007-2013)\nRahmani Jan (2013-)\n\nVälläannõt preemiäq \n\nVKKF om vällä andnu aastapreemijit:\n 1991 - Toomõ Johannes, Kõivo Madis\n 1992 - Piirisilla Külli ja Jüvä Sullõv\n 2000 - Kaalebi Ain (Oldekopi preemiä - kiiktuul)\n 2001 - Allasõ Tiia\n\nSaad tunnustusõq \n\n 1996 - Jakob von Uexkulli asotõt \"Eesti taassünni auhind\"\n 2008 - preemiä Eesti Hotelle ja Restoraanõ Liidolt \"Aasta parim 2008 – võrukeelne laulupidu Uma Pido\"\n 2008 - tunnustus Võro liinavalitsusõlt \"Uus tulija 2008 – Uma Pido\"\n\nKaeq viil \nVõrokõsõq\nVõro kiil\nKaika suvõülikuul\nUma Pido\nUma Leht\n\nVälislingiq\nSeldsi kodoleht\nUma Pido kodoleht\n\nVõro kiil\nVõro kultuur\nEesti ütisüseq\nSeldsiq","num_words":412,"character_repetition_ratio":0.046,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.223,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Wilde%27i%20Oscar","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Wilde'i Oscar (Oscar Wilde, täüsnimi Oscar Fingal O'Flahertie Wills Wilde) oll' iiri kiränik ja luulõtaja. Tä sündü 16. rehekuu pääväl 1854 Dublini liinan ja kuuli 30. märdikuu pääväl 1900 Pariisin.\n\nElokäük \n\nWilde'i Oscari esä, söör William Wilde oll' silmä- ja kõrvatohtri, kiä kirot' mitu arkeoloogia, rahvaluulõ ni arstitiidüse raamatut. Imä Jane Francesca oll' ka kiränik ja kirot' Speranza nime all rahvusliidsi luulõtuisi. Imä opas' Oscari väega häste prantsusõ kiilt kõnõlõma ja kriika ni ladina kiilt lugõma. Wilde oppõ Portora Royal School koolin Enniskilleni liinan Iirimaal, Trinity kolledžin Dublini liinan 1871–1874. Korgõkoolitusõ sai tä Magdaleni kolledžin Oxfordi liinan 1874–1878, kon võtt' ossa ka Esteete liikmisõst. Estetism om ütes timä tunnismärgis muutunu. \n\n29. lehekuul 1884 võtt' naasõs Lloydi Constance'i, kiä oll' kaunis rikas, nii et nä saiq häste ellaq. Naidõ edimäne poig Cyril sündüs' 1885. ja tõnõ poig Vyvyan 1886. aastagal. Cyril kuuli edimäsen ilmasõan, Vyvyan kirot' raamadu rängäst elost esä vangiminegi aol. \n\n1895. aastagal määräs' kohus Wilde'i katõs aastagas Reading'i vangimajja, kon Wilde kirot' kuulsa laulu „Readingi vangimaja ballaad“, ja tekk' rassõt tüüd kõlvatusõ iist. Tä raamaduq keelediq ärq ni tä muutu põlualotsõs. Kui Wilde vällä sai 19. lehekuul 1897, läts' tä Prantsusmaalõ, kon oll' uma elo kolm viimäst aastakka vaesusõn Melmothi Sebastiani nime all. Wilde kuuli meningiiti.\n\nTeossõq\n\nRomaaniq \n \"Dorian Gray portree\" (1891; eesti keelen 1929, 1972, 1996, 2002, 2004; tõlk A. H. Tammsaare; 2007; tõlk Krista Kaer)\n\nJutustusõq \n \"Lord Arthur Savile'i roim\" (1891)\n \"Canterville'i lossi vaim\" (1891; eesti keelen 1991; tõlk Mart Helme)\n \"Readingi vangla ballaad\" (1898; eesti keelen 2004; tõlk Krista Kaer)\n \"De profundis\" (1905; eesti keelen 1992; tõlk Krista Kaer)\n \"Näidismiljonär\" (eesti keelen 2003; tõlguq Eva Luts ja Eve Peeterson)\n\nMuinasjutuq \n \"Õnnelik Prints\" (1888; eesti keelen 1990; tõlk Krista Kaer)\n \"Ööbik ja roos\" (1888)\n \"Granaatõuntest maja\" (1891; eesti keelen 1935; tõlk Oskar Truu)\n \"Ustav sõber\"\n \"Isekas Hiiglane\"\n \"Kalur ja tema Hing\"\n\nNäütemängoq \n \"Leedi Windermere'i lehvik\" (1892)\n \"Salomé\" (1893; eesti keelen 2002; tõlk Henrik Visnapuu)\n \"Tähtsusetu naine\" (1983)\n \"Ideaalne abikaasa\" (1895)\n \"Kui tähtis on olla tõsine\" (1895)\n\nIiri kiräniguq","num_words":292,"character_repetition_ratio":0.072,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.288,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tetris","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tetris om videokildamäng, taa programmiire Pažitnovi Aleksei 5. piimäkuul 1985. Nimi tulõ kreeka keele iihnsõnast \"tetra-\" ja sõnast \"tennis\", miä om Pažitnovi kõgõ meelelidsemb sport. Mängol om hulga tõsõndit ni taad või mängiq ütsi vai mitmõgese.\n\nMäng \nJohuslidsõ sagõhusõgaq liikvaq mängovälläl alla tetrominoq - naaq ommaq kujoq, miä egäüts om kokko pant neläst kruudu klupist. Mängo mõtõq om liigutaq naid nii, et saiaq rida rööbäskilläq täüs. Ku rida täüs, sõs taa kaos ärq ni taast ülemäne satus tä asõmalõ. Kluppõ saa liigutaq edesi-tagasi ja ümbre käänähtäq. Miä rohkõmb mäng edenes, tuu kipõmahe klupiq kukõrdusõq. Mäng om läbi, ku mängjä inämb jovva-ai kibõhusõgaq sammu pitäq ni klupiq täütväq mängovälä ja inämb saa-ai rohkõmb kluppõ tullaq. \nPunktirehkendüsen saa rohkõmb punktõ, ku ria täüs saa, vai ka tuu perrä, ku korgõst tetromino kukõrdus inne lukku minekit. \n\nMängooppusõn ommaq tetrominoq nimitüisigaq I, J, L, O, S, T ja Z naidõ sarnasusõ peräst tähistü tähtiga.\n\nMängoq","num_words":148,"character_repetition_ratio":0.017,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.198,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Hitleri%20Adolf","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hitleri Adolf (Adolf Hitler) sündü 20. mahlakuu pääväl 1889 Austrian ja tä oll' Śaksamaa poliitik. Hitleri Adolf oll' karismaatilinõ miis ja tä valitsusao korgpunktil oll' suuremb osa Õuruupast timä kontrolli all. Tä oll' Śaksamaa sõaväe ja rahva juht Tõõsõ Ilmasõa aol ja ku Śaksamaa oll' sõa piaaigo kaotanuq sis Hitler tekk' Berliinin uman punkrin hindätapmisõ.\n\nAdolf oll' neläs lats perren, tä esä oll' tolliammõtnik ja tä imä ja esä olliq hindävaihõl sugulasõq. \nHitleri Adolf om opnuq algkoolin ja sis Linzin reaalkoolin kon tedä mõodiq Poetschi Leopoldi antisemiitliguq kaehtusõq. Tuud kuuli tä es lõpõdaq ja tuuperäst oll' tä koolitus oll' kehv.\n\nKu tä esä kuuli sis Adolf elli pensionist ja imä kulul: käve oopõrin ja kunstigallõriin ja taht` kõrgkuuli minnäq a tä raha sai otsa ja tä es lääq. Lätś hoobis Meidlingihe kon oll' kodolda inemiisi päävari.\n\nHitleri Adolf om kirotanuq mälehtüisiraamadu „Mein Kampf“ („Muq võitlus“). Tä oll' kasvosüüjä ja peläś korgust. Uma elo aol tä es piibudaq egaq es pruugiq viina. Tä kõgõ meelelidsemb viiemeistre oll' Wagneri Richard.\n\nHitleri Adolf kuuli 30. mahlakuu pääväl 1945 Berliinin hindä käe läbi.\n\nS'aksamaa poliitiguq\nAustria inemiseq","num_words":179,"character_repetition_ratio":0.071,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.202,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Lenini%20Vladimir","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lenini Vladimir (vinne keelen Владимир Ильич Ульянов (Ленин)) sündü 22. mahlakuu pääväl 1870 Simbirskin ja oll' Vinnemaa poliitik ja riigipüürdjä, tä oll' Rehekuu revolutsiooni kõrraldaja, NSVL edimäne valitsuspäälik ja leninismi luuja. Tä naanõ oll' Krupskaja Nadežda ja latsi näil es olõq.\n\nPeriolõminõ \n\nLenini esä oll' kalmõkk, kel võidsõ ollaq ka tśuvassi juuri, imäpoolinõ vanaesä Blanki Israel oll' juudi rahvusõst ja vanaimä Grosshopfi Anna oll' roodsi-śaksa hõimost.\n\nElokäük \n\n1887 joulukuun oll' üliopilasmäss, Lenini Vladimir oll' sääl osalinõ ja selle tulliq täl Kaasani ülikoolin pahandusõq nink tä oll' sunnit säält ärq minemä.\n\n1900 lätś Uljanov välämaale ja elli sääl Sveidsin, Inglüsmaal, Austria-Ungarin ja Prantsusmaal. Sääl ilmu tä raamat (päälkiri oll' „Midä tetäq?“ ja ilmu 1902 aastal) mink kirotaja nimi oll' edimäist kõrda Lenin. \n\n1903 aastast pääle oll' tä üts inämbläisi päälik.\n\n1918 tulist' Sotsialiste-Revolutsionääre Partei liigõq Kaplani Fanny Leninit kolm kõrda ja et tä es lääq haigõmajja, oll' tä peränotsan ärq hälvät.\n\nLenini Vladimir kuuli 1924. a. vahtsõaastakuun, tä iho balsameeriti ärq ja om Moskvan Vereväl Platsil mausoleumin. \n\nKommunistõlõ om Lenini Vladimir iidol seo ilma aoni.\n\nVinnemaa poliitiguq\nNõvvokogo Liido poliitiguq","num_words":171,"character_repetition_ratio":0.038,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.212,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kauksi%20%C3%9Clle","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kauksi Ülle (Ülle Kauksi, sündünüq 23. süküskuu pääval 1962) om luulõ-, proosa- ni näütekiränik ja kultuuritegeläne.\n\nElokäük \nKasunuq om tä Saarlasõ külän Palu talon. Talo piir om ütest külest Pärlijõgi. Kauksi Ülle talost neli-viis' kilomiitret om Sännä, kon om ka katõ tõõsõ Võro kiränigu Jaigi Juhani ja Adsoni Arturi kodotalo kotus ja latsõiä paik.\n\nKauksi Ülle vanavanaesä oll' Saarna ja tä sõsar oll' lauluimä ja nõid. Esä oll' aidamiis ja imä oll' vaenõ ja illos tütärlats, kink aidamiis ärq võtt'. \n\nKauksi Ülle om opnuq ja lõpõtanuq Rõugõ kooli, Võro I Keskkooli ummõlusõ klassi ja Tarto Ülikooli aokirändusõ eriala. Om ka opnuq Tarto Ülikoolin kirändust ja rahvalaulõ.\n\nTäl om neli tütärd – Maali, Salme, Päivi ja Leelo ni kats poiga - Niilo ja Truvar.\n\nKauksi Ülle om kirotanuq võro keelen vahtsõ ao luulõt, romaanõ ja näütemänge, vähä ka kriitiliidsi kirotuisi ja reisikirä. Tä kõgõ kuulsambaq teosõq ommaq romaan \"Paat\", näütemäng \"Susi\" ja viil om tä filmi \"Taarka\" stsenaariumi kuunkirotaja.\n\nTä om tüütänuq 1991–1993 Võro Raadion, kon alost' võrokeelidseq latsisaatõq, kaits' võrokõisi ja setodõ kultuuri, kombit ja maad. Kauksi Ülle om olnuq Tsihtasotusõ Fenno-Ugria Tarto Keskusõ sekretär. Viil om tä Eesti Kostabi Seldsi üts alostajaliigõq ja etnofuturist. \n\nTarto Ülikoolin om Kauksi Ülle opanuq vahtsõmba ao lõunõeesti kirändüst.\n\nVõromaa inemiseq\nVõro kiräniguq\nVõro luulõtajaq","num_words":206,"character_repetition_ratio":0.058,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.205,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/V%C3%B5ism%C3%B5lill","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Võismõlill (võidlill, võidninn, võiulill, võismõninn, võiuhain) om kõlladsõ häitsmega lill, miä kasus 50 – 70 tsendimiitre pikkudsõs. Lillil om kihvtine piim-mahl. Võismõlill häitses hariligult lehekuun, ku ämmäleht joht häitse ei. Tõõnõkõrd häitses võismõlill ka piimäkuun, hainakuun ja harva ka tõist kõrda põimukuun vai süküskuun.\n\nKasvol om pikk oosikanõ häitsmevars ja jämme pikk juur. Juur om hariligult karvanõ. Ütel võismõlilli kasul või ollaq kooniq 7000 seemend. \n\nVõismõlilli om armõdu hulga egäl puul, õnnõ Antarktikan olõ-õi ja Afrikan om veidüq. Eestin om võismõlill harilik kasv ja tuud om pääas'aligult sääl, koh om hulga inemiisi: nurmõ- ja tiiveerin, aian, pargin, kar'amaal, a ka luudusõn, sääl kon inemiisi olõ-õiq.\n\nKasv om hää süüt kasvosüüjäle eläjäle ja mutiguq saavaq võismõlillelt hulga nektärit. Ku võismõlilli juurõq ärq praatiq, saa naist kohvi.\n\nLilliq","num_words":122,"character_repetition_ratio":0.038,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.197,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Sotimaa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sotimaa vai Skotimaa (inglüse ja soti keelen Scotland, gaeli keelen Alba) om maa, miä om osa Ütiskuningriigist. Tä võtt hindä ala Suurbritannia saarõ põh'apoolidsõ kolmandaosa ja 790 saart, muuhulgan Põh'asaarõq ha Hebriidiq. Sotimaast lõunõ puul om Inglüsmaa, hummogu puul Põh'ameri, põh'a ja õdagu puul Atlandi suurmeri nink lõunõõdagu puul Iiri meri.\n\nSotimaa om pia kats kõrda suurõmb ku Eesti, timä suurus om 78 772 km². Sääl eläs umbõs 5 miljonit inemist. \n\nEdinburgh, Sotimaa pääliin ja suurusõ poolõst tõnõ liin, om Õuruupa üts suurõmb finantskeskus. Sotimaa kõgõ suurõmb liin Glasgow oll' umal aol maailma üts tähtsämpi tüüstüsliino. Sotimaalõ kuuluvan osan Põh'a-Atlandist ja Põh'amerest ommaq Õuruupa Liido kõgõ suurõmbaq õlitagavaraq. \n\nSoti Kuningriik oll' hindäperi riik 1. lehekuu pääväni 1707, ku tä lei ütte Inglüse Kuningriigiga, minga luudi Suurbritannia Kuningriik. Liidolepüng sõlmiti 1706. a. nink kiteti hääs mõlõmba maa parlamente puult. Tuu vasta olliq üle Sotimaa suurõq protestiq. Sotimaa õigus- ja haridussüstem om s'ooni aoni tõnõ ku Inglüsmaa, Kõmrimaa ja Põh'a-Iirimaa uma. Niisamatõ om Soti kerik umaette. Sotimaal arotõdas täämbädse pääväni, kas tä pidänü umaette riik olõma.\n\nRiigikeeles om Sotimaal inglüse kiil, ammõtligult tunnistõduq piirkundlidsõq keeleq ommaq soti ja gaeli kiil.\n\nKaeq viil \nÜtiskuningriik\nInglüsmaa\nKõmrimaa\n\nÕuruupa maaq\nÜtiskuningriik","num_words":189,"character_repetition_ratio":0.045,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.193,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Edinburgh","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Edinburgh om Sotimaa pääliin, tuud om tä olnuq joba 1437. aastagast saaniq. Tä om Ütiskuningriigi suurusõlt säitsmes liin ja Sotimaa suurusõlt tõnõ liin pääle Glasgow'd. Edinburgh om üt Sotimaa 32-st umavalitsusõst. \n\nEdinburghin om Soti parlament.\n\nSotimaa liinaq","num_words":36,"character_repetition_ratio":0.047,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.201,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/St%20Andrews","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"St Andrews (gaeli keelen Cill Rìmhinn) om liin Hummogu-Sotimaal Fife'in. 2006. a. elli sääl 16 596 inemist. Tä om uma nime saanuq apostli Andreasõ (Saint Andrew) perrä. St Anderwsi Ülikuul om kõgõ vanõmb ülikuul Sotimaal.\n\nKeskaost reformatsioonini oll' St Andrews Sotimaa usupääliin: timä piiskop oll' Soti kerko pää. Täämbädsel pääväl om St Andrewsi aoluulinõ katõdraal varõmin. \n\nSt Andrewsi tundas üle ilma ku \"golfi koto\". 1552. aastagast perit dokomendin and' pääpiiskop lua mängi golfi \"Eedeni vii\" veeren. St Andrewsin peetäs vallaliidsi Meistrevõigõluisi (kõgõ vanõmb neläst tähtsämbäst golfivõigõlusõst) kõgõ sakõmbast. St Andrewsi tulõ pall'o küläliisi, et mängi golfi rato pääl, miä kuulussõq kõgõ parõmbidõ hulka kõgõn ilman, vai sõs liivarando peräst.\n\nSotimaa liinaq","num_words":107,"character_repetition_ratio":0.051,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.205,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ingl%C3%BCsmaa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Inglüsmaa vai Inglismaa (inglüse keelen England) om maa, miä om osa Ütiskuningriigist. Inglüsmaal eläs umbõs 83% Ütiskuningriigi inemiisist. Tä võtt hindä ala Suurbritannia saarõ lõunapoolidsõq kats kolmandatossa. Timäst põh'a puul om Sotimaa, õdagu puul om Kõmrimaa nink viil om tä piiret Põh'amere, Keldi mere, Bristoli kanali ja Inglüse kanaliga. Inglüsmaa pääliin London om üteliidsi ka Ütiskuningriigi pääliin.\n\nKaeq viil \nÜtiskuningriik\nKõmrimaa\nSotimaa\n\nÕuruupa maaq\nÜtiskuningriik","num_words":64,"character_repetition_ratio":0.09,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.172,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Iraak","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Iraak (araabia keelen: ال��راق Al-ʾIrāq) vai Iraagi Vabariik om Aasia riik. Iraagi pääliin om Bagdad.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq\n\nIraak\nAasia riigiq","num_words":26,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.2,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Jaapan","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Jaapan (jaapani keelen: Nippon vai Nihon) om saarõriik Hummogu-Aasian. Jaapani pääliin om Tokio.\n\nKeisri : Naruhito\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq\n\nJaapan\nAasia riigiq","num_words":26,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.192,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Indoneesi%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Indoneesiä (indoneesiä eelen: Republik Indonesia) om riik Lõunõhummogu-Aasian. Indoneesiä pääliin om Jakarta.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq\n\nIndoneesiä\nAasia riigiq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.028,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.174,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Lu%20Xun","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lu Xun (鲁迅; 1881-1936) oll' üts suurõmbit hiina 20. aastagasaa kiränikke ja hiina vahtsõaolidsõ kirändüse luujit. Lu Xun om kiränigunimi, timä peris nimi oll' Zhou Shuren.\n\nHiina kiräniguq","num_words":26,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.255,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Verrev%20v%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Verrev vägi vai Verrev armee (täüsnimega Tüüliisi-Talorahva Verrev Armee, vinne keelen Рабоче-крестья́нская Кра́сная армия) oll' Nõvvokogo Vinnemaa ja Nõvvokogo Liido sõaväe üte osa nimi aastagil 1918—1946. Verrev vägi oll' 28. vahtsõaastakuu pääväst 1918 kuni 1946. aastaga radokuuni Maaväki ja Õhoväki ammõtlinõ nimi. Pääle Verevä väe kuuluvaq sõaväe hulka viil Sõamerelaivastik, Piirivalvõväeq, Sisekaitsõväeq ja Riiklidsõq konvoiväeq. Verevä väe edimäne ülemb oll' Trotski Lev. \n\nSõandus\nVinnemaa","num_words":60,"character_repetition_ratio":0.033,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.2,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Afganistan","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Afganistan vai Afganistani Islamivabariik om riik Aasian, inämbvähämb Aasia keskel.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\nAfganistan\nAasia maaq\nAasia riigiq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.015,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.163,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.999,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Bahrein","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Bahrein vai Bahreini Kuningriik om saarõriik Aasian Pärsiä lahõn.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\nBahrain\nAasia maaq\nAasia riigiq","num_words":22,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.171,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Bangladesh","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Bangladesh vai Bangladeshi Rahvavabariik om riik Lõunõ-Aasian.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\nBangladesh\nAasia maaq\nAasia riigiq","num_words":20,"character_repetition_ratio":0.017,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.166,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.998,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Bhutan","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Bhutan vai Bhutani Kuningriik om riik Lõunõ-Aasian, Tiibedi ja India vaihõl. Bhutan om üts maailma konsõrvatiivsõmbit riike, kon om tsihis säet budistligu elokõrraldusõ ja traditsiuunõ hoitminõ.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik \n\nUmbõs puul bhutanlaisist ommaq bhotiaq, kiä ommaq kultuuri poolõst lähküq tiibetläisile. Nä eläseq põhilidsõlt riigi põhja- ja keskjaon. Bhotiaq kõnõlõsõq tiibedi keelele lähküt dzongkha kiilt, miä om ka riigikiil.\n\nBhutani lõunõjaon om mitmit rahvit. Ülekaalun ommaq Nepalist sisserännänüq nepallasõq, kiä kõnõlõsõq põhilidsõlt nepali kiilt.\n\nKoolõn om kõigilõ kodanigõlõ kohustuslik dzongkha ja inglüse keele opminõ. Ossa ainit opetas inglüse keelen.\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\nBhutan\nAasia maaq\nAasia riigiq","num_words":98,"character_repetition_ratio":0.034,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.165,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Filipiiniq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Filipiiniq vai Filipiine Vabariik om riik Lõunõhummogu-Aasian.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq\n\nFilipiiniq\nAasia maaq\nAasia riigiq","num_words":20,"character_repetition_ratio":0.011,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.161,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Hummogu-Timor","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hummogu-Timor vai Timor-Leste Demokraatlinõ Vabariik om riik Aasian Malai saarõstigun Timori saarõ hummogujaon.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\nHummogu-Timor\nAasia maaq\nAasia riigiq","num_words":26,"character_repetition_ratio":0.035,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.167,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Hiina","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hiina vai Hiinamaa (hiina keelen 中國 (Zhōngguó)) om maa Hummogu-Aasian. Pääle perämäst Hiina kodosõta (mink suurõmbaq tapõlusõq lõppiq 1949. a.) tekkü Hiinan kats riiki: \n Hiina Rahvavabariik (lühembält Hiina RV), midä mõnikõrd kutsutas Kommunistligus Hiinas vai lihtsähe Hiinas ja miä kontroll maisõmaa-Hiinat, Hong Kongi (aastagast 1997) ja Aomeni (aastagast 1999);\n Hiina Vabariik, midä sakõstõ kutsutas ka Taivanis ja miä kontroll Taivani, Penghu, Kinmeni ja Matsu saart.\n\nAasia maaq","num_words":64,"character_repetition_ratio":0.071,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.22,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Hiina%20Rahvavabariik","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hiina Rahvavabariik (hiina keelen: 中华人民共和国 Zhōnghuá Rénmín Gònghéguó) om riik Hummogu-Aasian. Timä pääliin om Peking.\n\nAolugu \n1949-1976 oll' riigijuhis Mao Zedong.\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq\n\nKaeq viil \n Hiina\n Hiina Vabariik\n\n \nAasia riigiq","num_words":34,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.227,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Hiina%20Vabariik","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hiina Vabariik (hiina keelen 中華民國 (Zhōnghuá Mínguó)) om riik Hummogu-Aasian. Sakõstõ kutsutas tedä Taivanis.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq\n\nKaeq viil \n Hiina\n Hiina Rahvavabariik\n\nHiina Vabariik\nAasia riigiq","num_words":31,"character_repetition_ratio":0.039,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.189,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Korea","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Korea vai Koreamaa om maa Hummogu-Aasian Korea puulsaarõ pääl. Timäst hummogu puul om Jaapan ja õdagu puul Hiina. 1948. aastagast om Korean kats riiki: \n Lõunõ-Korea puulsaarõ lõunõjaon;\n Põh'a-Korea puulsaarõ põh'ajaon. \n\nAasia maaq","num_words":31,"character_repetition_ratio":0.112,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.219,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/L%C3%B5un%C3%B5-Korea","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lõunõ-Korea, ammõtlidsõlt Korea Vabariik, om riik Hummogu-Aasian.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq\n\nKaeq viil \n Korea\n Põh'a-Korea\n\nLõunõ-Korea\nAasia riigiq","num_words":22,"character_repetition_ratio":0.02,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.199,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/P%C3%B5h%27a-Korea","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Põh'a-Korea, ammõtlidsõlt Korea Demokraatlinõ Rahvavabariik om riik Hummogu-Aasian Korea puulsaarõ põh'ajaon.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq\n\nKaeq viil \n Korea\n Lõunõ-Korea\n\nPõh'a-Korea\nAasia riigiq","num_words":26,"character_repetition_ratio":0.016,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.184,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vietnam","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vietnam, ammõtlidsõlt Vietnami Sotsialistlik Vabariik, om riik Lõunõhummogu-Aasian.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\nVietnam\nAasia maaq\nAasia riigiq","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.17,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.999,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Singapur","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Singapur, ammõtlidsõlt Singapuri Vabariik, om riik Lõunõhummogu-Aasian Malaka puulsaarõ tipu lähkon Singapuri saarõ ja tõisi väikside saari pääl.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\nSingapur\nAasia maaq\nAasia riigiq","num_words":31,"character_repetition_ratio":0.015,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.164,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Malaisia","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Malaisia om riik Lõunõhummogu-Aasian. Malaisia pääliin om Kuala Lumpur.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\nMalaisia\nAasia maaq\nAasia riigiq","num_words":22,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.175,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Birma","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Birma, ammõtlidõlt Myanmari Liit, om riik Lõunõhummogu-Aasian. Birma pääliin om Naypyidaw.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\nBirma\nAasia maaq\nAasia riigiq","num_words":24,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.181,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Sri%20Lanka","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sri Lanka, ammõtlidsõlt Demokraatlinõ Sotsialistlinõ Sri Lanka Vabariik om saarõriik Lõunõ-Aasian. Sri Lanka pääliin om Sri Jayewardenepura Kotte. Pääliin om riigi kõgõ suurõmba liina ja ärikeskusõ Colombo hummoguveeren.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus \nSri Lanka om kuulsa uma tsäikasvatusõ poolõst. Sri Lanka tsäid tundas üle ilma Tseiloni tsäi nime all.\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\nSri Lanka\nAasia maaq\nAasia riigiq","num_words":59,"character_repetition_ratio":0.03,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.17,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Laos","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Laos, ammõtlidsõlt Laosõ Demokraatlinõ Rahvavabariik om riik Lõunõhummogu-Aasian. Laosõ pääliin om Viangchan.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\nLaos\nAasia maaq\nAasia riigiq","num_words":25,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.167,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kambod%C5%BEa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kambodža Kuningriik om riik Lõunõhummogu-Aasian. Kambodža pääliin om Phnom Penh.\n\nAjalugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\nKambodža\nAasia maaq\nAasia riigiq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.172,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mongoolia","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mongoolia om riik Aasian. Mongoolia pääliin om Ulaanbaatar.\n\nAolugu\n\nPoliitiga \n\nMongoolia president om 2009. aastagast pääle Tsakhiagiin Elbegdorj ja Mongoolia pääministri om 2009. aastagast pääle Sükhbaataryn Batbold.\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\nMongoolia\nAasia maaq\nAasia riigiq","num_words":36,"character_repetition_ratio":0.111,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.191,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Usbekistan","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Usbekistan, ammõtlidsõlt Usbekistani Vabariik, om riik Kesk-Aasian. Usbekistani pääliin om Taškent.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\nUsbekistan\nAasia maaq\nAasia riigiq","num_words":24,"character_repetition_ratio":0.047,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.17,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/T%C3%BCrkmenistan","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Türkmenistan om riik Kesk-Aasian. Türkmenistani pääliin om Aşgabat.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\nTürkmenistan\nAasia maaq\nAasia riigiq","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.049,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.17,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.999,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tad%C5%BEikistan","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tadžikistan, ammõtlidsõlt Tadžikistani Vabariik, om riik Kesk-Aasian. Tadžikistani pääliin om Dušanbe.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\nTadžikistan\nAasia maaq\nAasia riigiq","num_words":24,"character_repetition_ratio":0.064,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.167,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%B5rg%C3%B5stan","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kõrgõstan, ammõtlidsõlt Kõrgõstani Vabariik, om riik Kesk-Aasian. Kõrgõstani pääliin om Biškek.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\nKõrgõstan\nAasia maaq\nAasia riigiq","num_words":24,"character_repetition_ratio":0.029,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.174,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kasastan","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kasastan, ammõtlidsõlt Kasastani Vabariik, om riik Kesk-Aasian. Kasastani pääliin om Nur-Sultan.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\n \nAasia riigiq","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.021,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.189,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Nepal","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Nepal, ammõtlidsõlt Nepali Föderatiivnõ Demokraatlinõ Vabariik, om riik Lõunõ-Aasian. pääliin om Katmandu.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\nNepal\nAasia maaq\nAasia riigiq","num_words":25,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.176,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kuveit","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kuveit om riik Aasian. Kuveidi pääliin om Al-Kuwayt.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\nKuveit\nAasia maaq\nAasia riigiq","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.191,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/S%C3%BC%C3%BCria","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Süüria, ammõtlidsõlt Süüria Araabia Vabariik, om riik Lõunõõdagu-Aasian. Süüria pääliin om Damaskus.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\nSüüria\nAasia maaq\nAasia riigiq","num_words":25,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.176,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Liibanon","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Liibanon, ammõtlidsõlt Liibanoni Vabariik om riik Õdagu-Aasian. Liibanoni pääliin om Beirut.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\nLiibanon\nAasia maaq\nAasia riigiq","num_words":24,"character_repetition_ratio":0.019,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.172,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Jeemen","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Jeemen, ammõtlidsõlt Jeemeni Vabariik, om riik Lõunõõdagu-Aasian. Jeemeni pääliin om Şan‘ā'.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\nJeemen\nAasia maaq\nAasia riigiq","num_words":24,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.188,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Iisrael","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Iisrael om riik Õdagu-Aasian. Iisraeli pääliin om Jeruusalemm.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\nIisrael\nAasia maaq\nAasia riigiq","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.179,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Huang%20Xianfan","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Huang Xianfan (hiina keelen:黄現璠\/黄现璠, 1899 – 1982) oll' Hiina aoluulanõ. Tä sündü 13. märtekuu pääväl 1899 ja kuuli 18. vahtsõaastakuu pääväl 1982.\n\nElokäük \nHuang Xianfan sündü 13. märtekuu pääväl 1899 Qushi vallan Fusui külän Guangxi talon, oppõ Fusui köstre Qushi algkoolin 1911-1913, kreiskoolin 1914-1916, Fusui kreiskoolin 1917-1921, Nanning gümnaasiumin 1922-1926. 1926-1935 oppõ tä Pekingi Ülikoolin ja 1935-1937 Tokio Ülikoolin. 1938-1940 oll' tä Guangxi ülikooli oppõjoud. 1943-1953 oll' Huang Xianfan Guangxi ülikooli aoluuprohvesri. 1954-1982 oll' tä Guangxi normaalülikooli aoluuprohvesri.\n\nLooming \n 1932-1934 Hiina aolugu\n 1957 tšuangi aolugu\n\nVälislink \n\n Hiina www.china.com.cn\n tšuangi prohvesri Huang Xianfan\/央视网\n\nHiina inemiseq","num_words":74,"character_repetition_ratio":0.085,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.34,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Eg%C3%BCpt%C3%BCs","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Egüptüs, ammõtlidsõlt Egüptüse Araabia Vabariik, om riik minkast suurõmb jago om Afrikan ja väikene nukakõnõ (Siinai puulsaar) Aasian. Egüptüse pääliin om Kairo.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\nEgüptüsest juusk läbi Niilusõ jõgi.\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq\n\nKaeq viil\nVana-Egüptüs \n\nEgüptüs\nAasia maaq\nAasia riigiq","num_words":43,"character_repetition_ratio":0.006,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.18,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Gruusia","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Gruusia vai Georgia vai Sakharthvelo (gruusia keelen საქართველო, Sakartvhelo) om riik Kaukaasian Õuruupa ja Aasia piiri pääl. Gruusiast põh'a puul om Vinnemaa, lõunõ puul Türgü, Armeeniä ni Asõrbaidžaan. Gruusiast õdagu puul om Must meri. Gruusia pääliin om Thbilisi. Gruusian eläs Abhaasia ni Lõunõ-Osseetiäldä umbõs 3,7 mill'onit inemist ja näid jääs kõrrast veidembäs. Kõgõ rohkõmb om sääl gruusialaisi, kogo rahvast 83,4% ommaq õigõuskliguq.\n\nAolugu \nKõgõ vanõmbaq arkeoloogilidsõq löüdmiseq ommaq jo päät 7000 aastaga vanaq. Uur'jaq ommaq ütel meelel, et põrõldsidõ gruusialaisi edevanõmbaq elliq tuu maa pääl jo neoliitikumi aol.\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\nGruusia\nÕuruupa maaq\nÕuruupa riigiq\nAasia maaq\nAasia riigiq","num_words":101,"character_repetition_ratio":0.021,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.187,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Armeeni%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Armeeniä, ammõtlidsõlt Armeeniä Vabariik, om riik Õuruupa ja Aasia piiri pääl Taga-Kaukaasian. Armeeniä pääliin om Jerevan.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nKaeq viil \n Mägi-Karabahhi tülü\n\nVälislingiq \n\nArmeeniä\nÕuruupa maaq\nÕuruupa riigiq\nAasia maaq\nAasia riigiq","num_words":37,"character_repetition_ratio":0.007,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.179,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/As%C3%B5rbaid%C5%BEaan","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Asõrbaidžaan vai Asõrbaidžaani Vabariik om riik Õuruupa ja Aasia piiri pääl Taga-Kaukaasian. Asõrbaidžaani pääliin om Bakuu.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nKaeq viil \n Mägi-Karabahhi tülü\n\nKirändüs\n\nVälislingiq \n\nAsõrbaidžaan\nAasia maaq\nAasia riigiq","num_words":34,"character_repetition_ratio":0.063,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.173,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/T%C5%A1uangiq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tšuangiq om rahvas, kiä elässeq päämädselt Guangxi Tšuangi autonuumnsõn piirkunnan Lõunõ-Hiinan. Viil eläs näid Yunnani, Guangdongi, Guizhou ja Hunani provintsõn. Nääq ommaq üts 56 rahvast, midä Hiina Rahvavabariik ammõtlidsõlt tunnistas. Kokko om tšuangõ 18 mill'onat, minga nääq ommaq suurusõlt tõnõ rahvusrühm Hiinan pääle han hiinlaisi nink kõgõ suurõmb vähämbüsrahvas.\n\nKuulsambaq inemiseq \n Huang Xianfan, aoluulanõ\n\nRahvaq\nHiina","num_words":54,"character_repetition_ratio":0.005,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.172,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Norra","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Norra, ammõtlidõlt Norra Kuningriik, om Õuruupa riik. Norra pääliin om Oslo.\n\nLätteq\n\n \nÕuruupa riigiq\nÕuruupa maaq","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.038,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.2,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Sveits","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sveits, ammõtlidõlt Sveitsi Konföderats'uun, om Õuruupa riik. Sveitsi pääliin om Bern.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus \nSveitsil om stabiilnõ, modernne ja üts kõgõ kapitalistligumb majandus. 2008. a. Majandusvabahusõ Indeksin oll' tä Õuruupa riigest tõõsõ kotussõ pääl pääle Iirimaad. Samal aol pakk tä pall'o avalikkõ teenüssit. Sveitsi GDP inemise kotsilõ om suurõmb ku pall'odõl suurriigel, tuu perrä om tä 6. kotussõ pääl pääle Luksõmburki, Norrat, Katari, Islandi ja Iirimaad. Sveitsi frank om maailma üts kõvõmb raha, miä lätt väega veidüq odavambas.\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\n \nÕuruupa riigiq\nÕuruupa maaq","num_words":85,"character_repetition_ratio":0.065,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.196,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vatikan","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vatikan, ammõtlidõlt Vatikani Liinriik, om tsill'okõnõ Õuruupa riik, miä om Rooman. Tä om kõgõ vähämb ja kä kõgõ vähämbä elänike arvoga riik kõgõn ilman.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\n \nÕuruupa riigiq\nÕuruupa maaq","num_words":36,"character_repetition_ratio":0.038,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.194,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/San%20Marino","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"San Marino, ammõtlidõlt Kõgõ Raholidsõmb San Marino Vabariik (itaalia keelen Serenissima Repubblica di San Marino), om väikene Õuruupa riik. San Marino pääliin om San Marino liin.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\n \nÕuruupa riigiq\nÕuruupa maaq","num_words":38,"character_repetition_ratio":0.055,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.184,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Serbi%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Serbiä (Србија), ammõtlidõlt Serbiä Vabariik, om Õuruupa riik. Serbiä pääliin om Belgrad.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\n \nÕuruupa riigiq\nÕuruupa maaq","num_words":24,"character_repetition_ratio":0.02,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.196,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mont%C3%B5negro","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Montõnegro om Õuruupa riik. Montõnegro pääliin om Podgorica.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\n \nÕuruupa riigiq\nÕuruupa maaq","num_words":20,"character_repetition_ratio":0.047,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.183,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kosovo","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kosovo piirkund om Õuruupan Balkani puulsaarõl. Kosovo Vabariik kuulut' hinnäst 17. radokuu pääväl 2008 Serbiäst sõltumadas. Mitmõq riigiq (muuhulgan Eesti) ja organisats'ooniq ommaq Kosovo Vabariiki tunnustanuq. Serbiä pidä tedä sõski hindä provintsis. \n\nKosovo pääliin om Priština.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\n \nÕuruupa riigiq\nÕuruupa maaq","num_words":46,"character_repetition_ratio":0.035,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.193,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Al%C5%BEeeri%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Alžeeriä [alséerijä], ammõtlidsõlt Alžeeriä Demokraatlinõ Rahvavabariik, om Afriga riik. Alžeeriä pääliin om Alžiir.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\n \nAfriga riigiq\nAfriga maaq","num_words":25,"character_repetition_ratio":0.018,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.179,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Angola","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Angola, ammõtlidsõlt Angola Vabariik, om Afriga riik. Angola pääliin om Luanda.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\n \nAfriga riigiq\nAfriga maaq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.011,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.193,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Benin","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Benin, ammõtlidsõlt Benini Vabariik, om Õdagu-Afriga riik. Benini pääliin om Porto-Novo.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\n \nAfriga riigiq\nAfriga maaq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.01,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.194,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Botswana","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Botswana, ammõtlidsõlt Botswana Vabariik, om Lõunõ-Afriga riik. Botswana pääliin om Gaborone.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\n \nAfriga riigiq\nAfriga maaq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.02,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.185,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Burkina%20Faso","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Burkina Faso om Õdagu-Afriga riik. Burkina Faso pääliin om Ouagadougou.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\n \nAfriga riigiq\nAfriga maaq","num_words":22,"character_repetition_ratio":0.056,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.19,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Burundi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Burundi, ammõtlidsõlt Burundi Vabariik, om Hummogu-Afriga riik. Burundi pääliin om Bujumbura.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\n \nAfriga riigiq\nAfriga maaq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.01,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.185,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Cabo%20Verde","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Cabo Verde, ammõtlidsõlt Cabo Verde Vabariik, om saarõriik Atlandi suurõnmeren Afrigast õdagu puul. Cabo Verde pääliin om Praia.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\n \nAfriga riigiq\nAfriga maaq","num_words":30,"character_repetition_ratio":0.03,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.183,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Djibouti","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Djibouti, ammõtlidsõlt Djibouti Vabariik, om Afriga riik. Djibouti pääliin om Djibouti.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\n \nAfriga riigiq\nAfriga maaq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.02,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.185,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ekvatoriaal-Ginea","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ekvatoriaal-Ginea, ammõtlidsõlt Ekvatoriaal-Ginea Vabariik, om Kesk-Afriga riik. Ekvatoriaal-Ginea pääliin om Malabo.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\n \nAfriga riigiq\nAfriga maaq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.133,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.179,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.999,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Saku%20vald","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Saku vald om vald Harjo maakunnan. Valla keskusõs om Saku alõvik. Valla suurus om 171 km² ni 2008. aastaga vahtsõaastakuu 1. pääväl elli Saku vallan 7464 inemist.\n\nSaku vallan om katś alõvikku — Saku ja Kiisa ni 20 küllä. Saku valla küllin om pall'o suvõmajjo.\n\nVälislink \nSaku valla kodoleht\n\nSaku vald\nHarjo maakund\nEesti vallaq","num_words":49,"character_repetition_ratio":0.075,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.248,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kiisa%20%28Saku%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Taa artikli om alõvigu perrä Harjomaal, sama nimega külli perrä kaeq Kiisa.\n\nKiisa om alõvik Harjo maakunna Saku vallan Keila jõõ veeren. Elänikke arv om 655 (saisoga 1.01.2019).\n\nEesti alõviguq\nSaku vald","num_words":30,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.25,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Saku","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Saku om alõvik Harjo maakunnan, Saku valla keskus. Saku om Eesti kõgõ suurõmb alõvik elänikke arvuga 4713 (saisoga 01.01.2020).\n\nSakut nimitsedäs ollõpääliinas.\n\nEesti alõviguq\nSaku vald","num_words":24,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.253,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tsiga","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tsiga om kodoelläi. Tsiko kasutadas inämbähe liha saamisõs.\n\nImäne tsiga om immis, täüskasunu esäne om kult, kohitsõt esäne om orik. Nuur tsiga om põrss.\n\nTsia tiinüs kest keskmädselt 115 päivä.\n\nÜtlemiisi\nTsiga ütelnüq: \"Ku mul sarvõq saavaq sõs ma purõ ja poksi, tuu peräst ei olõq tälle sarvi luudu. (H I 7, 659\/60 (1-10), Kanepi kihlkund, Loodusõ Gustav, 1895)\n\nMõistatuisi tsia kotsilõ \n Pereh sööse, laud laul? (Imis and põrstõlõ nissa. Põlva kihlkund, 1889.) \n Laud laul, pereq süü? (Immis imetäs poigõ. Rõugõ kihlkund, 1891.)\n\nLätteq \n\nkodoeläjäq\nImetäjäq","num_words":79,"character_repetition_ratio":0.025,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.277,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Sisask","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sisask vai sisas om väiku tsirk, kiä tulõ Eestihe lehekuu alostusõn ja laul (tsoldsudas) terveq üü. Uma laulmisõ lõpõtas sisask ärq piimäkuun.\n\nSisaskit nimitsedäs viil aotütres.\n\nTsirguq","num_words":27,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.182,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Rapla","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Rapla (s'aksa ja vinne keelen 1918. aastagani Rappel) om liin Eestin, Rapla maakunna ja Rapla valla keskus. Asus Talliinast 50 km lõunan, Vigala (Konuvere) jõõ veeren. Läbi liina lätt Talliin–Rapla–Viljandi\/Pärno tsihin raudtii.\n\nRaplan eläs 5618 inemist (01.01.2008 saisoga).\n\nAolugu \nRapla oll' aoluulidsõ Harjomaa lõunõjaon, tä oll' Rapla kihlkunna keskus.\n\nLätteq \n\nRapla vald\nEesti liinaq","num_words":50,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.254,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Rapla%20vald","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Rapla vald om vald Rapla maakunnan. Valla keskusõs om Rapla liin. Valla suurus om 243,3 km² ni 2008. aastaga vahtsõaastakuu 1. pääväl elli Rapla vallan 9652 inemist.\n\nRapla vallan om Rapla liin, alõviguq Hagudi, Alu ja Kuusiku ni 38 küllä.\n\nVälislink\n\nRapla valla kodoleht\n\nRapla vald\nRapla maakund\nEesti vallaq","num_words":45,"character_repetition_ratio":0.113,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.251,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Valga","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Valga liin om põrõhõlladsõ Valga maakunna ja Valga valla valitsus- ja majanduskeskus. Asus Eesti-Läti piiril, üle piiri om Valka liin. Valga liina suurus om 16,65 km².\n\nElänikke arv\n2022. aasta 1. vahtsõaastakuu saisoga om Valgan 12 009 kirjäpantut elänikku.\n\nVälislink\n\n Valga liina kodoleht (eesti, vinne, inglüse ja läti keelen\n\nLätteq \n\nValga maakund\nEesti liinaq","num_words":49,"character_repetition_ratio":0.042,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.24,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pihkva","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pihkva om liin Vinnemaal, Pihkva oblasti keskus. Pihkvast läbi Pihkva järve juusk Pihkva Imäjõgi (vinne keelen Velikaja jõgi).\n\nVinnemaa liinaq\nPihkva oblast","num_words":22,"character_repetition_ratio":0.054,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.172,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Petseri","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Petseri vai Petsere om liin Vinnemaal Pihkva oblastin, Setomaa aoluulinõ keskus. Aastakil 1920–1940 oll' Eesti Vabariigi ni aastakil 1940–1944 Eesti NSV maakunnaliin (Petseri maakunna keskus).\n\nSetomaa\nVinnemaa liinaq\nPihkva oblast","num_words":28,"character_repetition_ratio":0.045,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.234,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Irboska","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Irboska (vinne keeli Изборск) om vahn vinne liin Setomaa Pihkva oblasti ala käüvä jao hummoguveeren, põrõhõllaq om taa külä nimega Старый Изборск.\n\nAolugu \n\nIrboska om teedäq ku vanavinne liin 862. aastagast. Aastakil 1920-1944 oll' Irboska Eestin, Petseri maakunnan, 1945. aastaga vahtsõaastakuust jälkiq Vinnemaal. Irboskast om saanuq turismikeskus.\n\nSetomaa\nPihkva oblast\nVinnemaa liinaq\nEesti liinaq","num_words":51,"character_repetition_ratio":0.03,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.211,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ers%C3%A4%20kiil","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ersä kiil om soomõ-ugri kiilkunna volgasoomõ rühmä kiil, midä kõnõlõs 517 575 inemist inämbält jaolt Mordvamaal, a ka Tšuvašimaal, Tatarimaal, Baškiirimaal jm Vinnemaal, veidemb tõisin riigen.\n\nErsä kiilt om varahamba nimmatu kaq ersämordva keeles, selle et ersä kiilt ni timä kõgõ lähkümbät sugulaskiilt mokša kiilt om arvatu kokko ütes mordva keelest. A noq arvatas inämbäste ersä ni mokša kiil eräle keelis. \n\nPäält saami keeli ommaq ersä ni mokša kiil' õdagumeresoomõ keelile kõgõ lähkümbäq sugulaskeeleq. Taa tähendäs, et ersä kiil om küländ pall'o ka võro keele muudu ja om võro keele mõistjalõ lihtsa oppiq.\n\nTähistü\nErsä kiilt kirotadas vinne tähtiga. Ersä tähistün olõq-õiq üttegi säänest tähte, midä vinne kiil ei pruugiq.\n\nVälislink \n Sada sõnna ersä keelen (ümbre pant vinne ja inglüse kiilde)\n\nKeeleq\nVinnemaa\nMordvamaa","num_words":122,"character_repetition_ratio":0.072,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.19,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Moksa%20kiil","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Moksa kiil om soomõ-ugri kiilkunna volgasoomõ rühmä kiil, midä kõnõlõs 296 904 inemist inämbält jaolt Mordvamaal, a ka Tatarimaal, Baškiirimaal jm Vinnemaal.\n\nVälislink \n Mordva taiõq ni moksa-inglüse-moksa sõnaraamat\n\nKeeleq\nVinnemaa\nMordvamaa","num_words":29,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.193,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vil%C3%A4ndi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Viländi vai Villändi (eesti keelen Viljandi, s'aksa keelen oll' Fellin, poola keelen Felin) om liin Lõuna-Eestin, Viländi maakunna keskus. Liin asus Sakala korgustigul Viländi järve veeren. Viländist om Talliinahe 159 km, Võrro 124 km, Tartohe 78 km ja Pärnohe 96 km.\n\nViländin elli 2019. aastagal 17 407 inemist. Liina suurus om 14,67 km².\n\nKultuur \nEgal aastagal hainakuu lõpon om Viländin perimüsmuusiga festival (rahvasuun Viländi folk), miä tuu kokko tuhandit rahvamuusigasõpro.\n\nKaeq viil\n Viländi Jaani kerik\n Viländi perimüsmuusiga festival\n\nLätteq\n\nVälislink \n Viländi liina ammõtlinõ kodoleht\n\nViländi maakund\nEesti liinaq","num_words":80,"character_repetition_ratio":0.072,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.226,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/P%C3%A4rno","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pärno vai Pärnä (eesti keelen Pärnu) om liin Eestin Pärno lahe põh'ahummogu veeren Pärno jõõ suun. Pärno om tähtsä sadamaliin ja kuurort. Liina suurus om 33,15 km².\n\nRahvastik \n\nPärnon elli 2006. aastaga vahtsõaastakuu 1. pääväl 43788 inemist, kink siäst 55,7% olliq naasõq ja 44,3% meheq.\n\nRahvusõq \nSaisoga 01.01.2006 olliq Pärno elänikke siäst\n74% eestläseq\n14% vindläseq\n2% ukrainlasõq\n1% suumlasõq\n1% valgõvindläseq\n8% tõsõq rahvusõq\n\nVälislink \n Pärno liina kodoleht\n\nLätteq \n\nPärno maakund\nEesti liinaq","num_words":61,"character_repetition_ratio":0.004,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.283,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Liin","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Liin om kotus, kon inemiseq küländ tihtsähe kuun eläseq ja miä om suurõmb ku külä vai allõv. Miä tä täpselt om, om rassõ üteldäq, tuu sõltus ka pall'o maast. Eesti liino võidas Hiinan pitäq väiksis küläkeisis. \n\nVõromaal om neli liina: Võro, Põlva, Antsla ja Räpinä.\n\nKaeq ka \nEesti liinaq\n\nÜtiskund\nMaatiidüs","num_words":51,"character_repetition_ratio":0.007,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.214,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kur%C3%B5ssaar%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kurõssaarõ (eesti keelen Kuressaare) om liin Saarõmaa lõunõrannan. Tä om Saarõ maakunna ja Saarõ valla keskus. \n\nAastagil 1952–1988 oll' liina nimi Kingissepa.\n\nLätteq \n\nSaarõ maakund\nSaarõmaa\nEesti liinaq","num_words":27,"character_repetition_ratio":0.031,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.229,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Narva","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Narva om liin Viromaal Narva jõõ veeren põrõhõlladsõn Hummogu-Viro maakunnan. Tä asus Eesti-Vinne piiril, üle piiri om Iivaniliin (Jaaniliin). \n\n2011. aastaga rahvalugõmisõ perrä oll' Narva elänikkonnast vindläisi 87,68%, eestläisi 5,13%, ukrainlaisi 2,08%, valgõvindläisi 1,76%, suumlaisi 0,69% nink tatarlaisi 0,46%.\n\nLätteq \n\nHummogu-Viro maakund\nViromaa\nNarva","num_words":37,"character_repetition_ratio":0.062,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.27,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Eesti%20al%C3%B5viq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Eesti alõvidõ nimekiri lugõ üles Eesti alõviq.\n\n\n\nA\nAegviidu\n\nJ\n Järva-Jaani\nJärvakandi\n\nK\n Kiili\nKohila\nKohtla-Nõmme\n\nL\nLavassaare\n\nM\nMärjamaa\n\nP\nPaikuse\nPärnu-Jaagupi\n\nT\nTootsi\n\nV\nVändra\n\nKaeq viil\nEesti liinaq\nEesti alõviguq\n\nEesti alõviq","num_words":35,"character_repetition_ratio":0.052,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.216,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.999,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Eesti%20liinaq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Eesti liino nimekiri lugõ üles Eesti Vabariigi täämbädse päävä liinaq. Pääle noidõ ommaq Eesti Tarto raho piiren (a Vinnemaa valitsusõ all) viil Irboska ja Iivaniliin (vai Jaaniliin). Innembide ommaq Eestin viil olnuq sääntseq liinaq nigu Mustla, Nõmme, \nToompea ja Vana-Pärnu.\n\n\n\nA \n Abja-Paluoja \n Antsla\n\nE \n Elvä\n\nH \n Haapsalu\n\nJ \n Jõgõva\n Jõhvi\n\nK \n Kallastõ\n Karksi-Nuia\n Kehrä\n Keilä\n Kilingi-Nõmmõ\n Kiviõli\n Kohtla-Järve\n Kunda\n Kurõssaarõ\n Kärdlä\n\nL \n Lihula\n Loksa\n\nM \n Maardu \n Mustvii \n Mõisakülä\n\nN \n Narva\n Narva-Jõõsuu\n\nO \n Otõmpää\n\nP \n Paidõ \n Paldiski \n Põltsamaa \n Põlva \n Pärno\n Püssi\n\nR \n Rakvere\n Rapla \n Räpinä\n\nS \n Sauõ \n Sillamäe \n Sindi\n Suurõ-Jaani\n\nT \n Talliin\n Tamsalu \n Tapa\n Tarto \n Tõrva\n Türi\n\nV \n Valga\n Viländi\n Võhma\n Võro\n\nKaeq viil \n Eesti alõviq\n Eesti alõviguq\n\nEesti liinaq","num_words":109,"character_repetition_ratio":0.02,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.269,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Elevandiluurand","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Elevandiluurand, ammõtlidsõlt Elevandiluuranna Vabariik, om Õdagu-Afriga riik. Elevandiluuranna pääliin om Yamoussoukro.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\n \nAfriga riigiq\nAfriga maaq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.109,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.164,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Eritrea","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Eritrea, ammõtlidsõlt Eritrea Riik, om Põh'ahummogu-Afriga riik. Eritrea pääliin om Asmara.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\n \nAfriga riigiq\nAfriga maaq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.01,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.191,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Etioopia","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Etioopia, ammõtlidsõlt Etioopia Demokraatlinõ Liitvabariik, om Hummogu-Afriga riik. Etioopia pääliin om Addis Abeba.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\n \nAfriga riigiq\nAfriga maaq","num_words":25,"character_repetition_ratio":0.018,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.175,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Gabon","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Gabon, ammõtlidsõlt Gaboni Vabariik, om Õdagu-Afriga riik. Gaboni pääliin om Libreville.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\n \nAfriga riigiq\nAfriga maaq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.01,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.189,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Gambia","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Gambia, ammõtlidõlt Gambia Vabariik, om Õdagu-Afriga riik. Gambia pääliin om Banjul.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\n \nAfriga riigiq\nAfriga maaq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.01,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.193,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Guinea","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Guinea, ammõtlidsõlt Guinea Vabariik, om Afriga riik. Guinea pääliin om Conakry.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\n \nAfriga riigiq\nAfriga maaq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.011,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.192,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ginea-Bissau","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ginea-Bissau, ammõtlidsõlt Ginea-Bissau Vabariik, om Õdagu-Afriga riik. Ginea-Bissau pääliin om Bissau.\n\nAolugu\n\nPoliitiga \n President: Umaró Umbaló Sissoko (2020)\n Prime Minister: Geraldo Martins (2023)\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\n \nAfriga riigiq\nAfriga maaq","num_words":31,"character_repetition_ratio":0.051,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.228,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.998,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Katar","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Katar, ammõtlidsõlt Katar Riik, om Aasia riik. Katari pääliin om Ad-Dawḩah.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\n \nAasia riigiq\nAasia maaq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.204,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Taning%C3%B5%20m%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Taningõ mägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nTaningõ mägi Räpinä kihlkunnan Raigla kandin\nTaningõ mägi Räpinä kihlkunnan Puusta kandin","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.183,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.147,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Korg%C3%B5saar","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Korgõsaar om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nKorgõsaar Urvastõ kihlkunnan Hansi kandin\nKorgõsaar Vahtsõliina kihlkunnan Kundsa kandin\nKorgõsaar Vahtsõliina kihlkunnan Möldre kandin\nKorgõsaar Vahtsõliina kihlkunnan Rõssa kandin","num_words":26,"character_repetition_ratio":0.187,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.119,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kaika%20suv%C3%B5%C3%BClikuul%202009%20Oravil","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kaika suvõülikuul 2009 Oravil (Vahtsõliina kihlkund) oll' 7.-9. põimukuu pääväl Orava põhikoolin. XXI suvõülikooli rektri oll' Klaasi Urmas.\n\nSuvõülikooli kava\n\nRiidi, 7. põimukuu päiv\n14.00 Suvõülikooli vallalõtegemine. Suvõülikuul juhatõdi sisse, teretüssõnaq ütliq Võro Seldsi ja Orava valla inemiseq, niisamatõ XXI Kaika suvõülikooli rektri Klaasi Urmas, kinkalõ Jüvä Sullõv pand' kaala ka vahtsõ suvõülikooli rektri keti.\n\nSuvõülikooli loenguq.\n\n15.00 Orava seldsi- ja kultuurielo, seo kandi aoluu perräkaehus. Lübecki Helve\n16.00 Kooli muusõumi- ja kodoluutarõ kaeminõ üteh Lübecki Helvega.\n16.30 Vahtsõliina kihlkunna keelest. Jüvä Sullõv\n17.00 Orava kandi kotusõnimeq ja Orava nimi õgadumeresoomõ keelih. Saarõ Evar\n18.00 Orava külä Tsiberih. Korbi Anu \n\n20.00 Iloõdak. Suvõülikooliliisi teretiq Orava rahvakultuuri tegijäq: latsõq-rahvamuusiguq, rahvatandsjaq, kirämiheq ja -naasõq. Tandsiti seltskunnatandsõ ja mängiti tsõõrimängõ.\n\n22.00 Filmiõdak\n\nPuulpäiv, 8. põimukuu päiv\n\n07.00 Tsirgulaulu kullõmine Orava järve veereh Kalla Urmassõ juhatusõl.\n09.00 Ütehkuuh laulmine Kalla Urmassõ iistvõtmisõl.\n\nSuvõülikooli loenguq.\n\n09.30 Vahtsõliina kihlkunna vanõmbast aoluust arkeoloogia perrä. Kiristaja Arvis\n10.30 Vahtsõliina Liphartdiq ja Orava mõisa. Rosenbergi Tiit\n11.30 Sovhoosiaig Oravil. Sulõ Aivar\n12.00 Orava läbi sõa-aoluu. Kunnasõ Leo\n\n \n14.00 Bussisõit Orava kanti pite. Bussireisil kõnõl' Lübecki Helve. Kaeti Silmäviilätet ja Tudõrna raudtiitammi ni kääpit. Käüdi Piusa koobõh, tetti piätüseq Oravil Vabahussõa samba man ja Pääväkeste küläh Asti Karli kodokotaloh. Viil käüdi Põrguhavvah. \n\nPido-õdak. \n19.30 Krabi külätiatri näütemäng \"Umbele vigatseq pruudiq vol 2\" \n21.30 Simman pundiga \"Anna minna\"\n\nPühäpäiv, 9. põimukuu päiv\n\n09.00 Ütehkuuh laulmine Järgi Urve iistvõtmisõl. \n\nSuvõülikooli loenguq.\n\n09.30 Vana-Kordo Vivva päält ja timä kuulsaq kuulutusõq. Lübecki Helve, Reimanni-Truija Nele ja Salve Kristi Salve\n10.30 Oravilt peri lavastaja Sepä Pauli perekunna lugu. Saarõ Evar\n11.00 Orava teievõrk ja raudtii. Mairo Rääski Mairo\n12.00 Uuring „Midä oodõtas kultuurist võro keele- ja kultuuriruumih?“ Reimanni-Truija Nele ja Ojari Triinu\n12.30 Arotus võro keelest ja meelest.\n13.15 Suvõülikooli lõpõtamine.\n\nLatsõq\nLatsiga käüdi opikäügil, värmiti liiva ja tetti liivatrükkü, mängiti matkamänge, lahotõdiq kuurt, kaaluti margapuuga, aeti näile jutussit ja tetti viktoriini.\n\nVällänäütüseq\nVahtsõliina kihlkunna sugupuuq\nVõromaa kindakiräq\nOrava kooli muusõumi- ja kodoluutarõ\n\nKõrraldajaq\n\nAsotusõq\nOrava Vallavalitsus\nOrava Rahvakultuuri Selts\nOrava Põhikuul\nOrava Kultuurimaja\nVõro Selts VKKF\n\nInemiseq\nPääkõrraldaja: Laanemaa Kai\nRektri: Klaasi Urmas\nVõro Seldsi VKKF esindäjä: Ojari Triinu\nLatsikoolitusõ kõrraldaja: Glaseri Maaja\nSüümise kõrraldaja: Mällo Aile\n\nVälislink\nSuvõülikooli kava\n\nKaika suvõülikooliq","num_words":328,"character_repetition_ratio":0.074,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.212,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kaika%20suv%C3%B5%C3%BClikuul%201991%20Obinitsan","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kaika suvõülikuul 1991 Obinitsan peeti 1991. aastaga põimukuun. Suvõülikuul joud' edimäst kõrda Võromaalt vällä Setomaalõ. Obinitsa suvõülikuul oll' praktilidsõ kallakugaq: opiti savi vuulmist, kandlõtegemist ja pillimängo. Loengidõ keskpunktin olliq Setomaa ja setoq. \n\nKaika suvõülikooliq","num_words":32,"character_repetition_ratio":0.075,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.179,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kaika%20suv%C3%B5%C3%BClikuul%201992%20Kuudsil","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kaika suvõülikuul 1992 Kuudsil peeti Hargla kihlkunnan Kuudsi koolimajan. Kaika suvõülikuul Kuudsil lätt aolukku tuuga, et kutsuti kokko kiräviisitoimkund ja naati luuma võro kiräviisi. Pääle tuu tutvustõdi Mehkamaad, tuu kiilt ja kultuuri. \n\nKaika suvõülikooliq","num_words":33,"character_repetition_ratio":0.107,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.168,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kaika%20suv%C3%B5%C3%BClikuul%201993%20Sulbin","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kaika suvõülikuul 1993 Sulbin peeti Urvastõ kihlkunnan Sulbi kooli man. Sulbin tetti edimäst kõrd suvõülikuulõ aoluun võrokiilset näütemängo. Lavakunstitudõngiq mängeq vana veskitammi pääl Normedi Ingo iistvõtmisõl tükkü \"Pühäjõõ kättemass\". Arotõdi edesi võro kiräviisi ja kiräkeele asjo. \n\nKaika suvõülikooliq","num_words":37,"character_repetition_ratio":0.053,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.158,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kaika%20suv%C3%B5%C3%BClikuul%201994%20P%C3%B5lvan","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kaika suvõülikuul 1994 Põlvan peeti Põlva kultuurikeskusõn. Tan oll' suvõülikuul edimäst kõrd liinan. Kiumal mängiti Kõivo Madisõ ja Lõhmusõ Aivo näütemängo \"Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl\". Keset näütemängo naas' sadama piksõvihma, eelektri läts' ärq ni näütemäng lõppi kündlevalgõn.\n\nKaika suvõülikooliq","num_words":42,"character_repetition_ratio":0.076,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.169,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kaika%20suv%C3%B5%C3%BClikuul%201995%20L%C3%BCllem%C3%A4el","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kaika suvõülikuul 1995 Lüllemäel peeti Karula kihlkunnan Lüllemäe kooli man. Suvõülikoolin kõnõldi kodoluust, Karula kirämehest Lattigu Jaanist ja õkva valla tettü Võro Instituudi plaanõst. Vanõmuisõ tiatri mänge ütte ossa Kangro Bernardi näütemängost \"Susi\", õdagu mänge andsambli Ummamuudu.\n\nKirjäpandmisnimekirä perrä oll' suvõülikoolin 191 inemist. Noidõ hulgan oll' 56 last ja 34 üliopilast. Ammõdi poolõst oll' osavõtjidõ hulgan kiränikke, aokiränikke, näütelejit, muusõumitüütäjit, kuulmeistrit, aoluulaisi, kunstnikkõ, keeletiidläisi. Hinnäst kirjä olliq pandnuq ka insener, müüjä, raamadupidäjä, talomiis ja agronom.\n\nLätteq \n\nKaika suvõülikooliq","num_words":74,"character_repetition_ratio":0.053,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.177,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kaika%20suv%C3%B5%C3%BClikuul%201996%20Viitin%C3%A4n","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kaika suvõülikuul 1996 Viitinän peeti 2.-4. põimukuu pääväl Rõugõ kihlkunnan Viitinä kooli man. Viitinän oll' pääteemäs kirändüs. Kõnõldi Asti (Rumori) Karlist, Jaigi Juhanist, Kauksi Üllest ni ka mõisaprovvast von Krüdenerist. Vanõmuisõ tiatri mänge Kauksi Ülle ja Kivisildnigu Sveni tükkü \"Tandsja pühälik\". \n\nKaika suvõülikooliq","num_words":41,"character_repetition_ratio":0.056,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.193,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kaika%20suv%C3%B5%C3%BClikuul%201997%20Vilust%C3%B5n","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kaika suvõülikuul 1997 Vilustõn peeti Räpinä kihlkunnan Vilustõ kooli man. Päält harilikkõ ettekandidõ peeti suvõülikoolin ka keelekonvõrentsi. Üüsidse loengu taivatähist, tähtkujõst ja noidõ võrokeelitsist nimist pidi tähetiidläne Kasagu Enn.\n\nKaika suvõülikooliq","num_words":30,"character_repetition_ratio":0.071,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.148,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kaika%20suv%C3%B5%C3%BClikuul%201998%20P%C3%B5lgast%C3%B5n","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kaika suvõülikuul 1998 Põlgastõn peeti 7.-9. põimukuu pääväl Kanepi kihlkunnan Põlgastõ kooli man. Põlgastõ suvõülikooli tekk' esiqerälidses võrokeeline jumalateenistüs Kanepi kerikun. Opõtaja Pallo Jüri pidi tartokeelidse pühäkirä perrä uma egäpühäpäävädse jutusõ. Vanõmuisõ tiatri mänge Kõivo Madisõ tükkü \"Elli\".\n\nVälislink\nX Kaika suvõülikuuli peeti Kanepi kihelkonnas Põlgastes, Kõivupuu Marju\n\nKaika suvõülikooliq","num_words":48,"character_repetition_ratio":0.085,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.162,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kaika%20suv%C3%B5%C3%BClikuul%201999%20Lepist%C3%BCn","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kaika suvõülikuul 1999 Lepistün peeti 30. hainakuu pääväst 1. põimukuu pääväni Rõugõ kihlkunnan Lepistü kooli man. Suvõülikuul tetti vallalõ Kaika koolimaja man. Kõnõldi Võro Instituudi suurõst võro keele arvamisuuringust. Kaeti Jaigi Juhani kodotallo ja Virunuka kalmit. Võro rahvatiatri mänge Jaigi Juhani tükkü \"Pido pahandusõga\". \n\nKaika suvõülikooliq","num_words":43,"character_repetition_ratio":0.069,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.177,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kaika%20suv%C3%B5%C3%BClikuul%202000%20Mehikuurman","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kaika suvõülikuul 2000 Mehikuurman peeti 4.-6. põimukuu pääväl Räpinä kihlkunnan Mehikuurma kooli man. Edimäst kõrd peeti Kaika suvõülikuuli (tuuaigsõn) Tarto maakunnan. Tutvust tetti Võromaa kõgõ põh'apuulsõmba nukaga. Lämmijärve veeren mängiti Kauksi Ülle näütemängo \"Ah tsusku külh…\", kõnõldi järvest ja tetti laivasõitu.\n\nVälislink\nKaika suvõülikuul´ oppas võro kiilt, Fastrõ Mariko\n\nKaika suvõülikooliq","num_words":49,"character_repetition_ratio":0.088,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.182,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kaika%20suv%C3%B5%C3%BClikuul%202001%20Pik%C3%A4nkannun","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kaika suvõülikuul 2001 Pikänkannun peeti 10.-12. põimukuu pääväl Rõugõ kihlkunnan Pikäkannu kooli man. Suvõülikooli pääteemas oll' mõts. Vana mõtsaveli Käärmanni Alfred opas' poiskõisilõ punkri ehitämist. Käüti viimädse mõtsavele Sabbe Augusti hukkasaamispaigan. Umist köüdüssist Pikäkannu kandiga kõnõl' kiränik Kaplinski Jaan. Laul' vahtsõnõ laulupunt Lõkõriq.\n\nKaika suvõülikooliq","num_words":43,"character_repetition_ratio":0.053,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.174,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kaika%20suv%C3%B5%C3%BClikuul%202002%20Miss%27on","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"'Kaika suvõülikuul 2002 Miss'on peeti Vahtsõliina kihlkunnan Miss'o kooli man. Miss'on peeti edimädseq võrokeelidseq internetiettekandõq ja suvõülikooli kõrraldamisõlõ panniq ola alaq ka paikligu Kolmõ Kandi Klubi inemiseq. Osaliisilõ näüdäti võro kiilde pantuid puutriprogrammõ ni Võromaa kotusõnimmi teedüskoko. \n\nKaika suvõülikooliq","num_words":38,"character_repetition_ratio":0.095,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.152,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kaika%20suv%C3%B5%C3%BClikuul%202003%20Urvast%C3%B5n","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kaika suvõülikuul 2003 Urvastõn peeti 8.-10. põimukuu pääväl Urvastõ kooli man. Urvastõ suvõülikuul oll' veidüq sportligumb ku muido, kavan oll' jalgpall, mink iistvõtjas rektoriherr Contra. Kõnõldi Urvastõ kandist ni võro keelest ja kultuurist. Padari Ivari ja Pulga Jaan vaidliq Õuruupa Liido üle. \n\nKaika suvõülikooliq","num_words":42,"character_repetition_ratio":0.064,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.196,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kaika%20suv%C3%B5%C3%BClikuul%202004%20Vahts%C3%B5n-Roosan","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kaika suvõülikuul 2004 Vahtsõn-Roosan peeti Hargla kihlkunnan Mõtsavele talon. Suvõülikoolin kõnõldi Vahtsõ-Roosa küläst, a ka võro keele saisost ja keelepoliitikast. Võro Tiatriateljee mänge Ruitlasõ Olavi tükkü \"Volli\". Peeti võro keelen koolitunnõ: võro kiil, matõmaatiga, keemiä. Mängiti jalgpalli Võromaa ja Setomaa vaihõl.\n\nKaika suvõülikooliq","num_words":42,"character_repetition_ratio":0.053,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.172,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kaika%20suv%C3%B5%C3%BClikuul%202005%20Vanan-Koiolan","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kaika suvõülikuul 2005 Vanan-Koiolan peeti 12.-14. põimukuu pääväl Põlva kihlkunnan Vana-Koiola kooli man. Suvõülikooli pääteemas oll' latsiga võro keele kõnõlõminõ. Olliq võrokeelidseq koolitunniq, järve veeren tetti latsilõ uppujidõ pästmise oppust ja seenehuviliisilõ mõtsan kikkasiini korjamisõ oppust. Tulõtõdi miilde, et Võromaa pääliin olõsi võinuq ollaq Vanan-Koiolan.\n\nKaika suvõülikooliq","num_words":45,"character_repetition_ratio":0.062,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.171,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Matsim%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Matsimägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nMatsimägi Vahtsõliina kihlkunnan Savihoovi kandin\nMatsimägi Vahtsõliina kihlkunnan Tsäpsi kandin","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.153,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.12,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mooram%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mooramägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nMooramägi Vahtsõliina kihlkunnan Orava kandin\nMooramägi Vahtsõliina kihlkunnan Ortuma kandin","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.158,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.124,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mus%27om%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mus'omägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nMus'omägi Põlva kihlkunnan Kauksi kandin\nMus'omägi Vahtsõliina kihlkunnan Hindi kandin\nMus'omägi Vahtsõliina kihlkunnan Mudakülä kandin\nMus'omägi Vahtsõliina kihlkunnan Plessi kandin","num_words":26,"character_repetition_ratio":0.19,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.142,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ped%C3%A4stigum%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pedästigumägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nPedästigumägi Vahtsõliina kihlkunnan Joora kandin\nPedästigumägi Vahtsõliina kihlkunnan Kärinä kandin","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.174,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.113,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/P%C3%B5imukuu%202009","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"2009. aastaga põimukuu aigraamat.\n\n1. põimukuu päiv \n\n Setomaal Luhamaa külän Määsi mäe pääl oll' XVI Seto Kuningriigi päiv.\n\n7. põimukuu päiv \n\n Vahtsõliina kihlkunnan Oravil naas' pääle kolmõpääväne Kaika suvõülikuul.\n\n12. põimukuu päiv \n\n Talliinan mänge Eesti jalgpallimiiskund edimäst kõrda aoluun Brasiiliaga ja kaot' 0:1.\n\n2009\nPõimukuu","num_words":39,"character_repetition_ratio":0.093,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.242,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tuul%C3%B5m%C3%A4gi%20%28Orava%20m%C3%B5isa%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tuulõmägi om mägi Vahtsõliina kihlkunnan Orava vallan Orava mõisan Orava järvest mõnisada miitret lõunõ puul. Tuulõmäe korgus merepinnast om 79 miitret. \n\nArvada, et uma nime om tä saanuq tuulõkivi (tuulõveski) perrä, miä kunagi sääl mäe pääl oll'. Täämbädsel pääväl kasusõq mäe pääl mõnõq puuq ja puhmoq.\n\nKaeq viil\nVahtsõliina kihlkunna mäeq\n\nVahtsõliina kihlkunna mäeq","num_words":53,"character_repetition_ratio":0.133,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.183,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Hainakuu%202009","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"2009. aastaga hainakuu aigraamat.\n\n7. hainakuu päiv\nVõrol Võro Instituudin käve külän Soomõ president Haloneni Tarja.\n\n18. hainakuu päiv\nKanepin peeti tõõnõ raamadupäiv.\n\n22. hainakuu päiv\nRaplan peeti Masingu Uku 100. sünnüaastagapääväle pühendet Rapla kihlkunnapäivä.\n\n25. hainakuu päiv\nPõlvan ja Himmastõn tähüstedi Hurda Jakobi 170. sünnüaastapäivä. \n\n2009\nHainakuu","num_words":40,"character_repetition_ratio":0.103,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.233,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tarnalumbi%20m%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tarnalumbi mägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nTarnalumbi mägi Vahtsõliina kihlkunnan Pari kandin\nTarnalumbi mägi Vahtsõliina kihlkunnan Tsiistri kandin","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.194,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.128,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tuksim%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tuksimägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nTuksimägi Põlva kihlkunnan Mamastõ kandin\nTuksimägi Vahtsõliina kihlkunnan Hindi kandin\nTuksimägi Vahtsõliina kihlkunnan Kõokülä kandin","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.178,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.122,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Koolim%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Koolimägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nKoolimägi Kanepi kihlkunnan Hoboala kandin\nKoolimägi Kanepi kihlkunnan Mügrä kandin","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.171,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.133,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kahru","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kahru om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan. \n\nKülän om Kolga järv.\n\nKaeq viil\n\nRõugõ kihlkunna küläq\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\n\nRõugõ valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.183,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.205,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%B5ivm%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kõivmägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nKõivmägi Kanepi kihlkunnan Kaagri kandin\nKõivmägi Kanepi kihlkunnan Koigõra kandin","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.165,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.136,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%A4%C3%A4p%C3%A4m%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kääpämägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nKääpämägi Kanepi kihlkunnan Liismiti kandin\nKääpämägi Põlva kihlkunnan Koiolakülä kandin\nKääpämägi Rõugõ kihlkunnan Utra kandin","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.181,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.128,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Raham%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Rahamägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nRahamägi Kanepi kihlkunnan Tsombo kandin\nRahamägi Karula kihlkunnan Pormeistri kandin\nRahamägi Vahtsõliina kihlkunnan Puspuri kandin","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.164,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.125,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Rabam%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Rabamägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nRabamägi Kanepi kihlkunnan Kaagri kandin\nRabamägi Vahtsõliina kihlkunnan Muraski kandin","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.07,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.13,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vallim%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vallimägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nVallimägi Kanepi kihlkunnan Kellä kandin\nVallimägi Kanepi kihlkunnan Valgjärve kandin\nVallimägi Rõugõ kihlkunnan Savioru kandin","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.181,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.128,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Koodim%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Koodimägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nKoodimägi Hargla kihlkunnan Kilvagu kandin\nKoodimägi Hargla kihlkunnan Lannamõtsa kandin","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.164,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.128,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kuus%C3%B5m%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kuusõmägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nKuusõmägi Hargla kihlkunnan Nuustaku kandin\nKuusõmägi Karula kihlkunnan Mändiku kandin\nKuusõmägi Rõugõ kihlkunnan Mallika kandin","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.179,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.127,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Laugam%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Laugamägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nLaugamägi Hargla kihlkunnan Käägimäe kandin\nLaugamägi Rõugõ kihlkunnan Kokõ kandin","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.118,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.134,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Lep%C3%A4m%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lepämägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nLepämägi Hargla kihlkunnan Aheru kandin\nLepämägi Põlva kihlkunnan Põlva kandin\nLepämägi Vahtsõliina kihlkunnan Jantra kandin","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.179,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.131,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Lipum%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lipumägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nLipumägi Hargla kihlkunnan Essemäe kandin\nLipumägi Kanepi kihlkunnan Pikäreinu kandin\nLipumägi Rõugõ kihlkunnan Haani kandin\nLipumägi Vahtsõliina kihlkunnan Tohkri kandin","num_words":26,"character_repetition_ratio":0.198,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.126,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kraavim%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kraavimägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nKraavimägi Karula kihlkunnan Koemõtsa kandin\nKraavimägi Karula kihlkunnan Suurõsõõru kandin\nKraavimägi Urvastõ kihlkunnan Rimmi kandin","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.184,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.122,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kuam%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kuamägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nKuamägi Karula kihlkunnan Mändiku kandin\nKuamägi Karula kihlkunnan Rebäse kandin\nKuamägi Rõugõ kihlkunnan Augli kandin","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.16,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.137,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Sepikuam%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sepikuamägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nSepikuamägi Kanepi kihlkunnan Pikäjärve kandin\nSepikuamägi Vahtsõliina kihlkunnan Pältri kandin","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.152,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.119,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%BC%C3%BCnim%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Küünimägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nKüünimägi Karula kihlkunnan Kaika kandin\nKüünimägi Karula kihlkunnan Küüdre kandin","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.173,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.134,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Lusti%20m%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lusti mägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nLusti mägi Karula kihlkunnan Haanja kandin\nLusti mägi Karula kihlkunnan Kaagjärve kandin\n\nKaeq viil\nLustimägi","num_words":22,"character_repetition_ratio":0.159,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.156,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Lustim%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lustimägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nLustimägi Hargla kihlkunnan Aheru kandin\nLustimägi Vahtsõliina kihlkunnan Plessi kandin\n\nKaeq viil\nLusti mägi","num_words":20,"character_repetition_ratio":0.095,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.144,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Maasikam%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Maasikamägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nMaasikamägi Karula kihlkunnan Verioja kandin\nMaasikamägi Rõugõ kihlkunnan Kaarataudsa kandin\nMaasikamägi Urvastõ kihlkunnan Liiva kandin","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.193,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.12,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Muam%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Muamägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nMuamägi Karula kihlkunnan Härmä kandin\nMuamägi Karula kihlkunnan Mändiku kandin\nMuamägi Karula kihlkunnan Püssä kandin\nMuamägi Urvastõ kihlkunnan Soomõ kandin","num_words":26,"character_repetition_ratio":0.196,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.135,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Nurmm%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Nurmmägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nNurmmägi Karula kihlkunnan Haavistu kandin\nNurmmägi Karula kihlkunnan Suurõsõõru kandin\nNurmmägi Urvastõ kihlkunnan Jakapi kandin\nNurmmägi Urvastõ kihlkunnan Rimmi kandin","num_words":26,"character_repetition_ratio":0.188,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.126,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Parmum%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Parmumägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nParmumägi Karula kihlkunnan Kärnä kandin\nParmumägi Karula kihlkunnan Mõisamäe kandin","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.17,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.132,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ristem%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ristemägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nRistemägi Karula kihlkunnan Mändiku kandin\nRistemägi Rõugõ kihlkunnan Pulli kandin\nRistemägi Urvastõ kihlkunnan Hargi kandin","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.184,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.13,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Sannaper%C3%A4m%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sannaperämägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nSannaperämägi Karula kihlkunnan Haavistu kandin\nSannaperämägi Karula kihlkunnan Kassi kandin","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.185,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.12,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Sul%C3%B5ndusm%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sulõndusmägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nSulõndusmägi Karula kihlkunnan Pormeistri kandin\nSulõndusmägi Karula kihlkunnan Suurõsõõru kandin","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.188,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.117,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Suusaar","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Suusaar om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nSuusaar Karula kihlkunnan Mõisamäe kandin\nSuusaar Karula kihlkunnan Sibula kandin","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.168,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.138,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Toom%C3%B5m%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Toomõmägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nToomõmägi Kanepi kihlkunnan Põlgastõ kandin\nToomõmägi Karula kihlkunnan Sibula kandin\nToomõmägi Põlva kihlkunnan Kähri kandin\nToomõmägi Rõugõ kihlkunnan Kilomani kandin\n\nKa Tarto liinan om uma Toomõmägi.\n\nKaeq viil\nToomõ mägi","num_words":36,"character_repetition_ratio":0.182,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.149,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Toom%C3%B5%20m%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Toomõ mägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nToomõ mägi Urvastõ kihlkunnan Annõmõisa kandin\nToomõ mägi Urvastõ kihlkunnan Lusti kandin\n\nKaeq viil\nToomõmägi","num_words":22,"character_repetition_ratio":0.158,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.155,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/V%C3%A4ikum%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Väikumägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nVäikumägi Karula kihlkunnan Püssä kandin\nVäikumägi Karula kihlkunnan Suurõsõõru kandin\nVäikumägi Urvastõ kihlkunnan Rimmi kandin","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.179,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.127,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/%C3%84%C3%A4nism%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Äänismägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nÄänismägi Karula kihlkunnan Mikilä kandin\nÄänismägi Karula kihlkunnan Püssä kandin","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.173,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.134,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%B5rv%C3%B5m%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kõrvõmägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nKõrvõmägi Rõugõ kihlkunnan Holsta kandin\nKõrvõmägi Rõugõ kihlkunnan Ihärde kandin\nKõrvõmägi Vahtsõliina kihlkunnan Kerigumäe kandin","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.176,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.125,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/S%27aksa%20lipp","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"S'aksa lipp (s'aksa keelen Schwarz, Rot und Gold) om S'aksamaa riigilipp, miä om pruugin 23. lehekuu pääväst 1949.\n\nS'aksamaa\nLipuq\nRiigilipuq","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.261,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%B5v%C3%B5ram%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kõvõramägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nKõvõramägi Rõugõ kihlkunnan Palanumäe kandin\nKõvõramägi Rõugõ kihlkunnan Vahtsõ-Saalussõ kandin","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.177,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.128,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%A4p%C3%A4m%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Käpämägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nKäpämägi Karula kihlkunnan Andsi kandin\nKäpämägi Rõugõ kihlkunnan Kolepi kandin\nKäpämägi Rõugõ kihlkunnan Käpämäe kandin","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.163,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.135,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Lannum%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lannumägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nLannumägi Rõugõ kihlkunnan Rebäse kandin\nLannumägi Rõugõ kihlkunnan Soe kandin","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.179,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.139,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Leesikm%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Leesikmägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nLeesikmägi Rõugõ kihlkunnan Kiidi kandin\nLeesikmägi Rõugõ kihlkunnan Ruusmäe kandin","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.179,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.132,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mustikm%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mustikmägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nMustikmägi Rõugõ kihlkunnan Haani kandin\nMustikmägi Rõugõ kihlkunnan Käänü kandin","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.182,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.134,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/M%C3%B5tsam%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mõtsamägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nMõtsamägi Rõugõ kihlkunnan Härämäe kandin\nMõtsamägi Rõugõ kihlkunnan Soemõtsa kandin","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.17,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.132,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/M%C3%A4rdim%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Märdimägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nMärdimägi Rõugõ kihlkunnan Kahru kandin\nMärdimägi Rõugõ kihlkunnan Vadsa kandin","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.178,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.138,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Orom%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Oromägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nOromägi Rõugõ kihlkunnan Kolereinu kandin\nOromägi Rõugõ kihlkunnan Tsutsu kandin","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.17,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.139,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Paadim%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Paadimägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nPaadimägi Rõugõ kihlkunnan Holdi kandin\nPaadimägi Rõugõ kihlkunnan Kaloga kandin","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.176,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.137,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Reb%C3%A4seoos%C3%B5m%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Rebäseoosõmägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nRebäseoosõmägi Rõugõ kihlkunnan Haava kandin\nRebäseoosõmägi Rõugõ kihlkunnan Virve kandin","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.197,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.122,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Saarnam%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Saarnamägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nSaarnamägi Rõugõ kihlkunnan Hannustõ kandin\nSaarnamägi Rõugõ kihlkunnan Muduri kandin","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.175,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.13,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Savistum%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Savistumägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nSavistumägi Rõugõ kihlkunnan Tsiamäe kandin\nSavistumägi Rõugõ kihlkunnan Vorstimäe kandin\nSavistumägi Vahtsõliina kihlkunnan Pütsepä kandin","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.189,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.118,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Serv%C3%A4m%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Servämägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nServämägi Rõugõ kihlkunnan Vahtsõ-Saalussõ kandin\nServämägi Rõugõ kihlkunnan Ando kandin","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.164,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.136,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Siks%C3%A4l%C3%A4m%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Siksälämägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nSiksälämägi Rõugõ kihlkunnan Kaloga kandin\nSiksälämägi Rõugõ kihlkunnan Saluora kandin","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.181,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.128,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Suum%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Suumägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nSuumägi Rõugõ kihlkunnan Ala-Suhka kandin\nSuumägi Rõugõ kihlkunnan Mäe-Tilga kandin","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.165,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.153,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/S%C3%BCv%C3%A4lohom%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Süvälohomägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nSüvälohomägi Rõugõ kihlkunnan Ala-Tilga kandin\nSüvälohomägi Rõugõ kihlkunnan Hannustõ kandin","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.179,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.129,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/S%C3%B5am%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sõamägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nSõamägi Rõugõ kihlkunnan Kuklasõ kandin\nSõamägi Rõugõ kihlkunnan Mõõlu kandin\nSõamägi Vahtsõliina kihlkunnan Lossina kandin","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.168,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.133,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/S%27aksa%20kiil","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"S'aksa kiil om indoõuruupa kiili germaani rühmä kiil, midä kõnõlõs umbõs 105 mill'onat inemist. S'aksa kiilt kõnõldas päält S'aksamaa, Austrian, Luksõmburgin, Sveidsin, Belgiän ja Liechtensteinin.\n\nS'aksamaa\nKeeleq","num_words":26,"character_repetition_ratio":0.02,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.196,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Uigum%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Uigumägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nUigumägi Rõugõ kihlkunnan Kotka kandin\nUigumägi Rõugõ kihlkunnan Vorstimäe kandin\nUigumägi Vahtsõliina kihlkunnan Plussa kandin","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.169,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.129,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vaartsm%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vaartsmägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nVaartsmägi Rõugõ kihlkunnan Kõomäe kandin\nVaartsmägi Rõugõ kihlkunnan Villa kandin","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.18,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.133,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Viinam%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Viinamägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nViinamägi Rõugõ kihlkunnan Augli kandin\nViinamägi Rõugõ kihlkunnan Kerekunnu kandin","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.171,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.133,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/%C3%9Cts%C3%A4m%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ütsämägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nÜtsämägi Rõugõ kihlkunnan Hotõmäe kandin\nÜtsämägi Rõugõ kihlkunnan Piipsõmäe kandin","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.164,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.134,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vardjam%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vardjamägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nVardjamägi Rõugõ kihlkunnan Kasaritsa kandin\nVardjamägi Vahtsõliina kihlkunnan Noodaskülä kandin","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.112,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.119,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Viiram%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Viiramägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nViiramägi Rõugõ kihlkunnan Soe kandin\nViiramägi Rõugõ kihlkunnan Soemõtsa kandin","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.176,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.137,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Lanna%20m%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lanna mägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nLanna mägi Urvastõ kihlkunnan Raguli kandin\nLanna mägi Urvastõ kihlkunnan Selli kandin","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.174,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.153,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Lehmim%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lehmimägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nLehmimägi Urvastõ kihlkunnan Jänesse kandin\nLehmimägi Urvastõ kihlkunnan Lusti kandin","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.168,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.131,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Lik%C3%B5ssuu%20m%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Likõssuu mägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nLikõssuu mägi Urvastõ kihlkunnan Hansi kandin\nLikõssuu mägi Urvastõ kihlkunnan Liiva kandin","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.187,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.144,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mak%C3%B5m%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Makõmägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nMakõmägi Urvastõ kihlkunnan Reidle kandin\nMakõmägi Urvastõ kihlkunnan Soomõ kandin\nMakõmägi Vahtsõliina kihlkunnan Utika kandin\n\nKaeq viil\nMakõ mägi","num_words":25,"character_repetition_ratio":0.16,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.141,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mak%C3%B5%20m%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Makõ mägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nMakõ mägi Urvastõ kihlkunnan Haamastõ kandin\nMakõ mägi Urvastõ kihlkunnan Udsali kandin\n\nKaeq viil\nMakõmägi","num_words":22,"character_repetition_ratio":0.156,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.16,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mammam%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mammamägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nMammamägi Urvastõ kihlkunnan Annõmõisa kandin\nMammamägi Urvastõ kihlkunnan Kauksi kandin","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.164,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.128,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Marim%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Marimägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nMarimägi Põlva kihlkunnan Mõrgi kandin\nMarimägi Urvastõ kihlkunnan Sundsi kandin","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.075,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.138,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Murim%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Murimägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nMurimägi Urvastõ kihlkunnan Kerikukülä kandin\nMurimägi Urvastõ kihlkunnan Urvastõ kandin","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.165,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.129,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Osjam%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Osjamägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nOsjamägi Urvastõ kihlkunnan Oekülä kandin\nOsjamägi Urvastõ kihlkunnan Rimmi kandin","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.165,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.136,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Persem%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Persemägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nPersemägi Kanepi kihlkunnan Kanepi kandin\nPersemägi Urvastõ kihlkunnan Oekülä kandin\n\nKaeq viil\nKikkapersemägi\nTsõdsõpersemägi","num_words":20,"character_repetition_ratio":0.071,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.129,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Punn%27m%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Punn'mägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nPunn'mägi Urvastõ kihlkunnan Hargi kandin\nPunn'mägi Urvastõ kihlkunnan Lümätü kandin","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.17,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.157,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Riiam%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Riiamägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nRiiamägi Rõugõ kihlkunnan Soemõtsa kandin\nRiiamägi Urvastõ kihlkunnan Liiva kandin\nRiiamägi Urvastõ kihlkunnan Uhtjärve kandin\nRiiamägi om ka tähtsä kotus Tarton.","num_words":27,"character_repetition_ratio":0.196,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.141,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Sillem%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sillemägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nSillemägi Urvastõ kihlkunnan Rimmi kandin\nSillemägi Urvastõ kihlkunnan Savi kandin","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.173,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.134,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tapum%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tapumägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nTapumägi Rõugõ kihlkunnan Toodsi kandin\nTapumägi Urvastõ kihlkunnan Savi kandin","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.094,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.139,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Varikm%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Varikmägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nVarikmägi Urvastõ kihlkunnan Liiva kandin\nVarikmägi Urvastõ kihlkunnan Lõksi kandin\nVarikmägi Vahtsõliina kihlkunnan Hindi kandin","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.178,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.127,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vasilam%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vasilamägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nVasilamägi Põlva kihlkunnan Tagakülä kandin\nVasilamägi Rõugõ kihlkunnan Rebäse kandin\nVasilamägi Urvastõ kihlkunnan Haava kandin\n\nKaeq viil\nVasila mägi","num_words":25,"character_repetition_ratio":0.178,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.138,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vasila%20m%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vasila mägi om mitmõ Võromaa mäe nimi:\nVasila mägi Hargla kihlkunnan Lannamõtsa kandin\nVasila mägi Kanepi kihlkunnan Vasila kandin","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.14,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.146,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Marjum%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Essemäe Marjumägi om Hargla kihlkunna kõgõ korgõmp mägi. Timä korgus merepinnast om 127 miitret. \n\nMarjumägi om mõtsa sisen, sääl pääl kasusõq pedäjäq.\n\nKaeq viil\nHargla kihlkunna mäeq\n\nKirändüs\nRahmani Jan, \"Kihlkundõ korõmbidõ mäki pääl\", Uma Leht nr. 171, 30.12.2008. \n\nHargla kihlkunna mäeq","num_words":39,"character_repetition_ratio":0.14,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.254,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kunn%27m%C3%A4gi%20%28Praali%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Praali Kunn'mägi om Räpinä kihlkunna kõgõ korgõmp mägi. Timä korgus merepinnast om 107 miitret. Mägi om mõtsa sisen, sääl pääl kasusõq päämädselt pedäjäq.\n\nKaeq viil\nRäpinä kihlkunna mäeq\n\nKirändüs\nRahmani Jan, \"Kihlkundõ korõmbidõ mäki pääl\", Uma Leht nr. 171, 30.12.2008. \n\nRäpinä kihlkunna mäeq","num_words":40,"character_repetition_ratio":0.118,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.252,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Nulk","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Nulk om Setomaa aoluulinõ külli summ. Setomaal om kokko 12 nulka. \n\nKiräsõnah om nulgõst edimäst kõrda kirotanuq Hurda Jakob \"Setukeste Laulude\" edimätseh raamaduh. \n\nEdimätsih Seto Kuningriigeh oll' sääne kõrd, õt õgast Setomaa nulgast tull' üts vai kats ülebsootska ja kuningriigi rahva ette ja selet', mitä hüvvä näide nulgah om aastaga joosul tett ja mäntseq ommaq näide murrõq minkõ praavtamist tahetas.\n\nKirändüs\nHõrna Aare, \"Setomaa nulga' - aolugu ja vahtsõ' võimalusõ'\", Setomaa nr. 187, 04.05.2009. \n\nSetomaa","num_words":71,"character_repetition_ratio":0.02,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.228,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ts%C3%A4tski%20nulk","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tsätski nulk om üts Setomaa katõsttõistkümnest nulgast. \n\nTsätski nulga piirist om Verska laht, Pihkva järv, Kulja laht, Piusa jõgi ja suurõq mõtsaq, miaq ommaq Verska-Saatserinna tii ja Tarto-Petsere tii vaihõl. Tsätski nulk om uma suurusõlt tõõnõ nulk Poloda nulga perrä. Maa om tasanõ ja liivanõ. \n\nTsätski nulgah ommaq säntseq küläq: Verska, Väiko-Rõsna, Kremesova, Veln'a, Popovitsa, Saarõkülä, Määsovitsa, Kostkova, Säpinä, Sestniki, Kolossova, Korela, Verhulitsa, Võõlastõ, Serednä, Jaastrova, Pullukina, Põrstõ, Lõpolja, Jaamistõ, Jatsmanni, Lutõpää, Rääptsüvä, Podmotsa. \n\nTsätski nulga keskus om Verska. Suurõp pühä om keväjäne ja talvinõ jüripäiv.\n\nKirändüs\nHõrna Aare, \"Setomaa nulga' - aolugu ja vahtsõ' võimalusõ'\", Setomaa nr. 187, 04.05.2009. \n\nSetomaa nulgaq","num_words":99,"character_repetition_ratio":0.066,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.23,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Irboska%20nulk","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Irboska nulk vai Truba nulk vai Üle-Jõgi nulk om üts Setomaa katõsttõistkümnest nulgast. \n\nIrboska nulka kääväq säntseq küläq: Kuusinitsa, Saltanuva, Pokolduva, Kov'aslova, Saptja, Vohina, Koss'olka, Ungavitsa, Sagor'a, Truba, Parkanuva, Podles'a, Trõnnõ, Makaruva, Raakva, Sokoluva, Mahnova, Kagarinna, Podkora. \n\nIrboska nulka om kutst viil ka Truba nulgast. Irboska nulga hummogupuulsõt jako, miaq jääs üle Optjoki jiu, om kutst kaq Üle-Jõgi nulgast. \n\nIrboska nulgah saavaq kokko kats suurõbat tiid: Riia-Pihkva kivitii ja Petsere-Irboska tii. \n\nS'oo nulga suurõp pühä om mõlapäiv.\n\nKirändüs\nHõrna Aare, \"Setomaa nulga' - aolugu ja vahtsõ' võimalusõ'\", Setomaa nr. 187, 04.05.2009. \n\nSetomaa nulgaq","num_words":90,"character_repetition_ratio":0.085,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.235,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Koolina%20nulk","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Koolina nulk vai Kepinulk vai Heljakeste nulk om üts Setomaa katõsttõistkümnest nulgast. Nulk olõvat uma nime saanuq Koolina mõisa perrä. Tiidäq olõvalt olliq nuuq ainumaq küläq Setomaal, miaq käveq mõisa ala. Mõisaorjusõ peräst om Koolina nulka kutst ka Kepinulgast. Üts jago külli om jaganuq nulga viil poolõst, kutsõh hummogupuulsõt jako Hiljakeste nulgast. \n\nKoolina nulga küläq ommaq: Palo, Treiali, Jõksi, Puista, Ulaskova, Tsirgu, Lepä, Serga, Tepija, Hilläkeste, Palandõ, Ostruva, Tobrova, Uusvada, Tsergondõ, Vinski, Kitsõ, Poksa, Keerba, Kuksina, Pliia, Paloveere, Teretova.\n\nKirändüs\nHõrna Aare, \"Setomaa nulga' - aolugu ja vahtsõ' võimalusõ'\", Setomaa nr. 187, 04.05.2009. \n\nSetomaa nulgaq","num_words":92,"character_repetition_ratio":0.035,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.22,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Luhamaa%20nulk","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Luhamaa nulk om üts Setomaa katõsttõistkümnest nulgast. \n\nLuhamaa nulk om Setomaa kõgõ korgõmbidõ mäkiga, miaq künnüseq 218 miitret üle merepinna. Nulgast lätt läbi Riia-Pihkva kivitii. \n\nLuhamaa nulga küläq ommaq: Labandõ, Tserebi, Mokra, Põrstõ, Sagri, Tiiliste, Leimanni, Napi, Hindsa, Määsi, Korla, Lütä, Pruntova, Teastõ, Tsilli, Läädinka. \n\nNulga suurõmb pühi om suvistõpühi.\n\nKirändüs\nHõrna Aare, \"Setomaa nulga' - aolugu ja vahtsõ' võimalusõ'\", Setomaa nr. 187, 04.05.2009. \n Leima Matis. Luhamaa nulk ja haldusrehvorm 100 aastaga iist. Setomaa portaal. \n\nSetomaa nulgaq","num_words":72,"character_repetition_ratio":0.063,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.249,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mokornulk","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mokornulk om üts Setomaa katõsttõistkümnest nulgast. Nulga keskus om Obinitsa. \n\nMokornulk jääs Piusa jiu, Tuhkavitsa uja ja Korsapalo vaihõlõ. \n\nMokornulga ala kääväq säntseq küläq: Kiksova, Obinitsa, Kõõru, Tääglova, Klitsina, Rokina, Martsina, Savioja, Lindsi, Härmä, Navikõ, Ignasõ, Antkruva, Juusa, Tedre, Hilana, Miku, Talka, Vasla. \n\nNulga suurõmbaq pühiq ommaq paasapäiv ja mihklipäiv.\n\nKirändüs\nHõrna Aare, \"Setomaa nulga' - aolugu ja vahtsõ' võimalusõ'\", Setomaa nr. 187, 04.05.2009. \n\nSetomaa nulgaq","num_words":63,"character_repetition_ratio":0.032,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.241,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Poloda%20nulk","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Poloda nulk om üts Setomaa katõsttõistkümnest nulgast. Tä om nulgõst kõkõ suurõp. Nulga keskus om Mikitämäe külä. \n\nPoloda nulk nakas pääle Võõpsu küläst ja lätt piuta Nedsäjä küläni vällä. Õdagu poolõh om viirmäne Järvepää külä ja hummogu poolõh Õrsava külä. \n\nKokko om Poloda nulgah pia 40 küllä. Parhillatsõ valdu perrä jagamisõh terveh Mikitämäe vald ja Verska valla õdagupuulnõ jago, miaq jääs katõlõ poolõ Tarto-Petsere tiid kooni Verska laheni ja Õrsava järveni.\n\nMaastiku poolõst om Poloda nulk tasanõ - siih om järveranda, kats Setomaa piirijõkõ - Mädäjõgi ja Võhandu jõgi.\n\nPoloda nulgah ommaq säntseq küläq: Võõpsu, Pedäjäalostõ, Varõsmäe, Haudjasaarõ, Käre, Mäeussaia, Laosina, Liiva-Laosina, Töganitsa, Rainova, Rääsolaanõ, Mikitämäe, Kotelniki, Puugnitsa, Soelaanõ, Suurõ-Usinitsa, Väiko-Usinitsa, Igrisõ, Kito, Selise, Järvepää, Ts'olgo, Suurõ-Rõsna, Karisilla, Ton'a, Lobotka, Ersava, Suurõ-Treski, Väiko-Treski, Suurõ-Nedsäjä, Väiko-Nedsäjä.\n\nKirändüs\nHõrna Aare, \"Setomaa nulga' - aolugu ja vahtsõ' võimalusõ'\", Setomaa nr. 187, 04.05.2009. \n\nSetomaa nulgaq","num_words":135,"character_repetition_ratio":0.051,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.214,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Raakva%20nulk","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Raakva nulk om üts Setomaa katõsttõistkümnest nulgast. Raakva nulk om jo vanast aost sündünüq kokko Petsere liinaga. Nulga keskusõst võisiq vaest pitäq Mats'urit, koh om olnuq ka kuul.\n\nRaakva nulga piirest ommaq suurõq mõtsaq ümbre külli, Piusa jõgi, Setomaa-Võromaa piirist ollõv Piiruja. \n\nRaakva nulk om muido tasatsõ maaga, a lõunapuul ja õdagupuul ommaq nulga veereh sügäväq oroq.\n\nRaakva nulga ala kääväq säntseq küläq: Helbi, Mats'uri, Porski, Säpinä, Vaartsi, Vedernika, Vammustõ, Vorobi.\n\nKirändüs\nHõrna Aare, \"Setomaa nulga' - aolugu ja vahtsõ' võimalusõ'\", Setomaa nr. 187, 04.05.2009. \n\nSetomaa nulgaq","num_words":84,"character_repetition_ratio":0.069,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.225,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Saatserinna%20nulk","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Saatserinna nulk vai Kohopiimänulk om üts Setomaa katõsttõistkümnest nulgast. Nulga keskus om Saatserinna, minkõ pühä om päätnits. Päätnitsapäävä sõiru perrä om s'ood nulka kutsut ka Kohopiimänulgast. \n\nSaatserinna nulga piirist om Piusa jõgi ja vinne külli rida hummogupuul Lädinä küllä. \n\nSaatserinna nulga küläq ommaq: Perdagu, Tsütski, Lädinä, Patvinna, Pitsinä, Tupina, Vedernika, Litvinna, Saabolda, Kundrusõ, Voronka, Kotelnika, Suränkä, Samarinna. Rääptsüvät arvati vanastõ kah Saatserinna nulka. \n\nSaatserinna nulk om niisamata ku tõõsõkiq rannalähkoq nulgaq liivatsidõ mõtsuga tasadsõpuulnõ maa, koh juuskvaq vähämbäq ujakõsõq.\n\nKirändüs\nHõrna Aare, \"Setomaa nulga' - aolugu ja vahtsõ' võimalusõ'\", Setomaa nr. 187, 04.05.2009. \n\nSetomaa nulgaq","num_words":92,"character_repetition_ratio":0.098,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.2,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Saurova%20nulk","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Saurova nulk vai Anomanulk om üts Setomaa katõsttõistkümnest nulgast. \n\nSaurova nulk nakas pääle säält, koh Petsere liin hummogupuult otsa saa. Taa nulga küläq ommaq katõl puul Riia-Pihkva vai Petsere-Pihkva raudtiid. \n\nSaurova nulga ala kääväq säntseq küläq: Korski, Karpova, Saurova, Sorokinna, Krabiluva, Sabelinna, Suurõ-Puravitsa, Väiko-Puravitsa, Kolovinna, Nudretsova, Lääpä. \n\nSaurova nulk om väiga oronõ, suurõp noist om Raudtiiorg. Nulga piiri pääl om korgõ Vasina-Gora mägi ja juusk Optjoki jõgi. \n\nSaurova nulgah olliq vanastõ suurõq anomategijäq, tuuperäst kutsti tedä ka Anomanulgast.\n\nKirändüs\nHõrna Aare, \"Setomaa nulga' - aolugu ja vahtsõ' võimalusõ'\", Setomaa nr. 187, 04.05.2009. \n\nSetomaa nulgaq","num_words":91,"character_repetition_ratio":0.071,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.219,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Seerits%C3%A4%20nulk","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Seeritsä nulk vai Keera nulk vai Leega nulk om üts Setomaa katõsttõistkümnest nulgast. \n\nS'oo nulga küläq ommaq katõl puul Riia-Pihkva kivitiid, Pankjavitsast Kõvõra verstani. Põh'apuulnõ jago künnüs pia Petsere-Irboska tiini vällä.\n\nSeeritsä nulga ala kääväq säntseq küläq: Kuurakõsõ, Lõkova, Olohkuva, Tserondõ, Ugareva, Kaats'ova, Vil'o, Potalova, Jaaska, Radaja, Sandra, Keera, Jugo, Riiskova, Paltsova, Labõritsa, Pööni, Alaotsa, Kol'o. \n\nSiih om riah mitmit ilosit järvekeisi. S'oost nulgast ommaq pia 1000 aastaga seeh läbi lännüq tähtsäq kaubasaksu tiiq. N'oid teid piteh ommaq häti toonuq ka sõaq. Parhilla om Radaja küläh kats Seto muusiummi.\n\nKirändüs\nHõrna Aare, \"Setomaa nulga' - aolugu ja vahtsõ' võimalusõ'\", Setomaa nr. 187, 04.05.2009. \n\nSetomaa nulgaq","num_words":101,"character_repetition_ratio":0.024,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.232,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vaaksaar%C3%B5%20nulk","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vaaksaarõ nulk om üts Setomaa katõsttõistkümnest nulgast. Taa nulk om mägine. \n\nVaaksaarõ nulga küläq ommaq: Miikse, Solovja, Kiislova, Pelsi, Vaaksaarõ, Sulbi, Olehkova, Kuigõ, Vasildõ, Krantsova, Moona, Sirgova, Looska, Varõstõ. \n\nSiih nulgah om kuulsa Miikse kerk, mia ehtedi Stalina aigu ja vana Jaanikivi Miikse uja perve pääl. \n\nNulga suurõp pühi om vana jaanipäiv.\n\nKirändüs\nHõrna Aare, \"Setomaa nulga' - aolugu ja vahtsõ' võimalusõ'\", Setomaa nr. 187, 04.05.2009. \n\nSetomaa nulgaq","num_words":65,"character_repetition_ratio":0.033,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.246,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/%C3%9Cle-Pelska%20nulk","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Üle-Pelska nulk om üts Setomaa katõsttõistkümnest nulgast. \n\nÜle-Pelska nulga piirest ommaq Piusa jõgi, Pelska uja, Tuhvitsa uja. Lõunõ poolõh säänest väiga selget piiri olõ-õiq, säält juusk piir Tiirhanna küläst Küllätüvä külä pääle. \n\nÜle-Pelska nulga ala kääväq säntseq küläq: Suurõ-Tsäältsüvä, Väiko-Tsäältsüvä, Võmmorski, Jaanimäe, Simaski, Tupl'ova, Kiiova, Polovina, Kusnetsova, Tess'ova, Meldova, Helbi, Kropkova, Jermakova, Veretinna, Kaamenitsa, Triginä, Tiirhanna, Küllätüvä, Kraoski, Masluva, Tsumba, Pultsuva. \n\nNulga suurõp pühi om migulapäiv.\n\nKirändüs\nHõrna Aare, \"Setomaa nulga' - aolugu ja vahtsõ' võimalusõ'\", Setomaa nr. 187, 04.05.2009. \n\nSetomaa nulgaq","num_words":79,"character_repetition_ratio":0.074,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.228,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/P%C3%B5rst%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Põrstõ om mitmõ külä nimi. \n\nVõromaal om\nPõrstõ külä Põlva kihlkunnan Kõllõstõ vallan.\n\nSetomaal ommaq \nPõrstõ külä Luhamaa nulgan, \nPõrstõ külä Tsätski nulgan.","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.093,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.194,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Saar%C3%B5k%C3%BCl%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Saarõkülä om mitmõ külä nimi. \n\nVõromaal om\nSaarõkülä Räpinä kihlkunnan Räpinä vallan.\n\nSetomaal om \nSaarõkülä Tsätski nulgan.","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.043,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.183,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ts%27olgo","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ts'olgo om mitmõ külä nimi. \n\nVõromaal om\nTs'olgo Põlva kihlkunnan Võro vallan.\n\nSetomaal om \nTs'olgo Poloda nulgan.","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.019,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.224,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Jaanim%C3%A4e","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Jaanimäe om mitmõ külä nimi. \n\nVõromaal om\nJaanimäe külä Rõugõ kihlkunnan Haani vallan.\n\nSetomaal om \nJaanimäe külä Üle-Pelska nulgan.","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.096,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.194,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Sulbi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sulbi om mitmõ külä nimi. \n\nVõromaal om\nSulbi külä Urvastõ kihlkunnan Sõmmõrpalo vallan.\n\nSetomaal om \nSulbi külä Vaaksaarõ nulgan.","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.049,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.191,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Richard%20I","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Richard I (1157-1199) oll' Inglüsmaa kuning 6. hainakuu pääväst 1189 kooni kuulmisõni 1199. aastagal. Tedä kutsuti viil Richard Lõvisüämes, tuuperäst et tä oll' kuulsa ku suur sõamiis ja sõapäälik.\n\nInglüsmaa kuningaq ja kuningannaq","num_words":29,"character_repetition_ratio":0.063,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.259,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kenya","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kenya vai Keeniä, ammõtlidsõlt Kenya Vabariik, om Afriga riik. Kenya pääliin om Nairobi.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\n \nAfriga riigiq\nAfriga maaq","num_words":25,"character_repetition_ratio":0.01,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.194,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kesk-Afriga%20Vabariik","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kesk-Afriga Vabariik om Afriga riik. Kesk-Afriga Vabariigi pääliin om Bangui.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\n \nAfriga riigiq\nAfriga maaq","num_words":22,"character_repetition_ratio":0.118,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.19,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Komooriq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Komooriq, ammõtlidsõlt Komoori Liit, om Afriga riik. Komoorõ pääliin om Moroni.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\n \nAfriga riigiq\nAfriga maaq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.011,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.193,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kongo%20Demokraatlik%20Vabariik","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kongo Demokraatlinõ Vabariik (lühkolt Kongo DV) om Kesk-Afriga riik. 1908–1960 kand' riik nimme Belgiä Kongo, 1971–1997 Sair (Zaire). Kongo DV piiririigiq ommaq Kongo Vabariik, Kesk-Afriga Vabariik, Lõunõ-Sudaan, Uganda, Rwanda, Burundi, Tansaania, Sambia ja Angola.\n\nKongo Demokraatlidsõ Vabariigi pääliin om Kinshasa.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus \nVahtsõ põhisäädüse perrä jagonõs Kongo DV alatõn 1. radokuu pääväst 2009 25 provintsis ja pääliina-alas:\n\nMajandus\n\nRahvastik \nKongo DV-s eläs üle 200 rahva ja hõimo. Noist suurõmbaq ommaq lubaq 18%, kongoq 16,1%, mongoq 13,5%, ruandaq 10,3%, asandõq 6,1%, bangiq ja ngalõq 5,8%.\n\n94% elänikest ommaq ristiusko, päämädselt katoliiklasõq (55%).\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\n \nAfriga riigiq\nAfriga maaq","num_words":85,"character_repetition_ratio":0.042,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.276,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kongo%20Vabariik","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kongo Vabariik om Kesk-Afriga riik. Kongo Vabariigi pääliin om Brazzaville.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\n \nAfriga riigiq\nAfriga maaq","num_words":22,"character_repetition_ratio":0.054,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.187,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Lesotho","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lesotho, ammõtlidsõlt Lesotho Kuningriik, om Lõunõ-Afriga riik. Lesotho pääliin om Maseru.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\n \nAfriga riigiq\nAfriga maaq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.01,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.188,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Libeeri%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Libeeriä, ammõtlidsõlt Libeeriä Vabariik, om Õdagu-Afriga riik. Libeeriä pääliin om Monrovia.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\n \nAfriga riigiq\nAfriga maaq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.02,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.185,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Liib%C3%BC%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Liibüä, ammõtlidsõlt Suur Liibüä Araabia Sotsialistlik Rahvadžamahirija, om Põh'a-Afriga riik. Liibüä pääliin om Tripoli.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\n \nAfriga riigiq\nAfriga maaq","num_words":26,"character_repetition_ratio":0.009,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.18,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/L%C3%B5un%C3%B5-Afriga%20Vabariik","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lõunõ-Afriga Vabariik om Afriga riik. Lõunõ-Afriga Vabariigi pääliin om Pretoria.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\n \nAfriga riigiq\nAfriga maaq","num_words":22,"character_repetition_ratio":0.126,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.186,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Madagaskar","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Madagaskar, ammõtlidsõlt Madagaskari Vabariik, om Hummogu-Afriga riik. Madagaskari pääliin om Antananarivo.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\n \nAfriga riigiq\nAfriga maaq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.051,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.173,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Malawi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Malawi, ammõtlidsõlt Malawi Vabariik, om Hummogu-Afriga riik. Malawi pääliin om Lilongwe.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\n \nAfriga riigiq\nAfriga maaq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.01,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.188,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mali","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mali, ammõtlidsõlt Mali Vabariik, om Õdagu-Afriga riik. Mali pääliin om Bamako.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\n \nAfriga riigiq\nAfriga maaq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.011,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.198,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Maroko","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Maroko, ammõtlidsõlt Maroko Kuningriik, om Põh'a-Afriga riik. Maroko pääliin om Rabat.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\n \nAfriga riigiq\nAfriga maaq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.01,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.196,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mauritaania","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mauritaania, ammõtlidsõlt Mauritaania Islamivabariik, om Afriga riik. Mauritaania pääliin om Nouakchott.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\n \nAfriga riigiq\nAfriga maaq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.056,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.171,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mauritius","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mauritius, ammõtlidsõlt Mauritiusõ Vabariik, om saarõriik Afriga ranna lähkon India suurõnmeren. Mauritiusõ pääliin om Port Louis.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\n \nAfriga riigiq\nAfriga maaq","num_words":28,"character_repetition_ratio":0.025,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.173,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mosambiik","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mosambiik, ammõtlidsõlt Mosambiigi Vabariik, om Lõunõhummogu-Afriga riik. Mosambiigi pääliin om Maputo.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\n \nAfriga riigiq\nAfriga maaq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.038,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.176,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Namiibia","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Namiibia, ammõtlidsõlt Namiibia Vabariik, om Lõunõ-Afriga riik. Namiibia pääliin om Windhoek.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\n \nAfriga riigiq\nAfriga maaq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.02,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.185,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Niger","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Niger, ammõtlidsõlt Nigeri Vabariik, om Õdagu-Afriga riik. Nigeri pääliin om Niamey.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\n \nAfriga riigiq\nAfriga maaq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.01,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.193,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Rwanda","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Rwanda, ammõtlidsõlt Rwanda Vabariik, om Kesk-Afriga riik. Rwanda pääliin om Kigali.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\n \nAfriga riigiq\nAfriga maaq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.01,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.193,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Sambia","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sambia, ammõtlidsõlt Sambia Vabariik, om Lõunõ-Afriga riik. Sambia pääliin om Lusaka.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\n \nAfriga riigiq\nAfriga maaq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.01,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.192,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/S%C3%A3o%20Tom%C3%A9%20ja%20Pr%C3%ADncipe","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"São Tomé ja Príncipe, ammõtlidsõlt São Tomé ja Príncipe Demokraatlinõ Vabariik, om riik Afrigan Guinea lahen São Tomé ja Príncipe saarõ pääl nink mitmide väikside saari pääl. São Tomé ja Príncipe pääliin om São Tomé.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\n \nAfriga riigiq\nAfriga maaq","num_words":47,"character_repetition_ratio":0.154,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.186,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.999,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Senegal","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Senegal, ammõtlidsõlt Senegali Vabariik, om Õdagu-Afriga riik. Senegali pääliin om Dakar.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\n \nAfriga riigiq\nAfriga maaq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.02,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.188,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Irratsionaalarv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Irratsionaalarv om reaalarv, miä olõ-iq jagoarv, tuu tähendäs, miä olõ-iq katõ tervearvo jago, kon jagaja olõ-iq null. Või ka üteldäq, et irratsionaalarvoq ommaq reaalarvoq, midä saa-iq kirja pandaq ku lõplikkõ vai perioodiliidsi komaarvõ - niiviisi tuvvas nääq harilikult sisse kooliraamatin. Et reaalarvõ hulk om mitteloenduv, a jagoarvõ hulk loenduv, sõs irratsionaalarvõ hulk om kah mitteloenduv. Tuu tähendäs, et suurõmb jago reaalarvõ ommaki irratsionaalarvoq. Tunnõtumbaq irratsionaalarvoq ommaq π, e ja . \n\nArvoteooria","num_words":68,"character_repetition_ratio":0.124,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.177,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Eesti%20Vabahuss%C3%B5an%20hukkasaanuisi%20m%C3%A4leht%C3%BCssammas","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Eesti Vabahussõan hukkasaanuisi mälehtüssammas om mälehtüssammas Eesti Vabahussõan hukkasaanuisi sõamiihi mälehtüses. Mälehtüssambidõ pandmisõ mõttõga tull' vällä Eesti vabariigi pääministre Piibu Ants, kiä kuts' 8. märtekuu pääväl 1920 kokko nõvvopidämise, kon arotõdiq, kuis meelen pitäq sõamiihi, kiä Vabahussõan hukka saiq. Löüti, et mälehtüssambit tulõ pandaq üle kõgõ Eesti.\n \n1920. aastagast pääle naatigi noid mälestussambit pistü pandma. Pia ekka kihlkunnakeskustõ tetti mälehtüssammas uma kihlkunna sõamiihi mälehtüses. Pääle tuud panti sambit viil suurõmbihe liinohe ja viil mitmihe paikohe. Tuu jaos and' rahha rahvas, tetti ka häätegevüsüritüisi. Kokko panti üle Eesti pistü pia 200 mälehtüsmärki, noist Võromaal 13.\n\nNõvvokogo võimo aol häötiq võimoq inämbüse sambist ärq. Noid naati tagasi tegemä 1980-ndide aastagidõ lõpon muinsuskaitsõliikmisõ iistvõtmisõl.\n\nKaeq viil\nEesti Vabahussõa mälehtüsmärgiq \n\nEesti Vabahussõa mälehtüsmärgiq","num_words":114,"character_repetition_ratio":0.103,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.174,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mahlakuu%202009","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"2009. aastaga mahlakuu aigraamat.\n\n14. mahlakuu päiv\nTartomaal Võnnu ja Tarto-Maarja kihlkunna piiri pääl Tarto-Räpinä tii veeren tetti pidolidsõlt vallalõ kats kihlkunnasilti. Tuuga naas pääle üle-Eestiline kihlkunnapiire ärtähüstämine Eesti Rahva Muusõumi iistvidämisel.\n\n2009\nMahlakuu","num_words":31,"character_repetition_ratio":0.018,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.185,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Helme%20kihlkund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Helme kihlkund om üts viiest Mulgimaa kihlkunnast. Aoluulidsõlt oll' tä Viländimaal. Kihlkunna keskus om Helme.\n\nSuurõmbaq ja tähtsämbäq kotussõq\nTõrva liin\nHelme alõvik\nHummuli alõvik\nKärstna külä\n\nLuudus\n\nAolugu\n\nKiil ja kultuur\n\nVanasõnno\nSüü sis, ku süük mekis, tii tüüd, ku tüü tekis.\n\nKuulsambaq inemiseq\n\nVälislink \nHelme kihlkunnast Eesti mõisaportaalin\n\nMulgimaa\nHelme kihlkund\nViländimaa kihlkunnaq","num_words":55,"character_repetition_ratio":0.083,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.174,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kolga-Jaani%20kihlkund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kolga-Jaani kihlkund om kihlkund Viländimaal. Kihlkunna keskus om Kolga-Jaani.\n\nSuurõmbaq ja tähtsämbäq kotussõq\nKolga-Jaani alõvik om kihlkunna keskus.\n\nLuudus\n\nAolugu\n\nKiil ja kultuur\n\nVanasõnno\nMispärast sepp siis käsi tulle pistäb, kui tal pihid iis on.\n\nKuulsambaq inemiseq\n\nVälislink \nKolga-Jaani kihlkunnast Eesti mõisaportaalin\n\nKolga-Jaani kihlkund\nViländimaa kihlkunnaq\nViländimaa","num_words":47,"character_repetition_ratio":0.142,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.167,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%B5pu%20kihlkund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kõpu kihlkund om kihlkund Viländimaal. Kihlkunna keskus om Kõpu.\n\nSuurõmbaq ja tähtsämbäq kotussõq\nKõpu alõvik om kihlkunna keskus.\n\nLuudus\n\nAolugu\n\nKiil ja kultuur\n\nVanasõnno\nÜtle, kis su sõbrad on, sis ma tään, kis sa isi oled.\n\nKuulsambaq inemiseq\n\nVälislink \nKõpu kihlkunnast Eesti mõisaportaalin\n\nKõpu kihlkund\nViländimaa kihlkunnaq\nViländimaa","num_words":48,"character_repetition_ratio":0.115,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.181,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Paistu%20kihlkund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Paistu kihlkund om üts viiest Mulgimaa kihlkunnast. Aoluulidsõlt oll' tä Viländimaal. Kihlkunna keskus om Paistu.\n\nSuurõmbaq ja tähtsämbäq kotussõq\nRamsi alõvik\nÕisu alõvik\nPaistu külä\n\nLuudus\n\nAolugu\n\nKiil ja kultuur\n\nVanasõnno\nÄra mineva-aastast lume ega heilast päeva änam taga otsi.\n\nRahvarõivaq\n\nKuulsambaq inemiseq\n\nVälislink \nPaistu kihlkunnast Eesti mõisaportaalin\n\nMulgimaa\nPaistu kihlkund\nViländimaa kihlkunnaq","num_words":53,"character_repetition_ratio":0.087,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.164,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pilistvere%20kihlkund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pilistvere kihlkund om kihlkund Viländimaal. Kihlkunna keskus om Pilistvere.\n\nSuurõmbaq ja tähtsämbäq kotussõq\nVõhma liin\nImavere külä\nPilistvere külä\nKõo külä\n\nLuudus\n\nAolugu\n\nKerikuq\nPilistvere Kerik (Pilistvere külä)\nRisti Kerik (Käsukonna külä)\nArussaare Taivaminemise Kerik (õigõusu kerik, Arussaare külä)\nKikevere Jumalaema Uinumise Kerik (Ц. Успенія, õigõusu kerik, Kiksvere külä)\n\nMõisaq\nArussaare mõisa (Arrosaar) – riigimõisa\nEistvere mõisa (Eigstfer) - perismõisa\nHermani mõisa (Hermannshof) - perismõisa\nImavere mõisa (Immafer) - perismõisa\nJalametsa mõisa (Jallametz) – Laimetsa kõrvalmõisa\nKabala mõis (Kabbal) - perismõisa\nKõo mõisa (Wolmarshof) – riigimõisa\nLaimetsa mõisa (Laimetz) - perismõisa\nLoopre mõisa (Loper) - perismõisa\nOllepa mõisa (Ollepäh) - perismõisa \nPilistvere kerigumõisa (Pastorat Pillistfer) – kerigumõisa\nVõrevere mõisa (Werrefer) – Imavere kõrvalmõisa\n\nKiil ja kultuur\n\nKuulsambaq inemiseq\nRiigimiis Vilmsi Jüri oll' perit Kabala vallast.\n\nVälislink \nPilistvere kihlkunnast Eesti mõisaportaalin\n\nPilistvere kihlkund\nViländimaa kihlkunnaq\nViländimaa","num_words":123,"character_repetition_ratio":0.113,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.181,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/P%C3%B5ltsamaa%20kihlkund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Põltsamaa kihlkund om kihlkund Viländimaal. Kihlkunna keskus om Põltsamaa.\n\nSuurõmbaq ja tähtsämbäq kotussõq \n Põltsamaa liin om kihlkunna keskus. \n Adavere alõvik\n Kamari alõvik\n Siimusti alõvik\n\nLuudus\n\nAolugu\n\nKiil ja kultuur\n\nVanasõnno \n Sepik tuleb värskelt ära süüa ja tütarlaps vara mehele panna.\n\nKuulsambaq inemiseq\n\nVälislink \n Põltsamaa kihlkunnast Eesti mõisaportaalin\n\nPõltsamaa kihlkund\nViländimaa kihlkunnaq\nViländimaa","num_words":52,"character_repetition_ratio":0.123,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.169,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Suur%C3%B5-Jaani%20kihlkund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Suurõ-Jaani kihlkund om kihlkund Viländimaal. Kihlkunna keskus om Suurõ-Jaani.\n\nSuurõmbaq ja tähtsämbäq kotussõq\nSuurõ-Jaani liin om kihlkunna keskus.\nOlustvere alõvik\n\nLuudus\n\nAolugu\n\nKiil ja kultuur\n\nVanasõnno\nUus saabas hea jalga tõmmata, aga paha jalast ära tõmmata.\n\nKuulsambaq inemiseq\nKunstnik Köleri Johann oll' perit Suurõ-Jaani kihlkunnast.\nViiemeistre Saarõ Mart kodopaik oll' Hüpassaaren.\nSuurõ-Jaaniga ommaq köüdetüq viiemeistreq Kapiq (Artur, Villem, Eugen).\nNäütelejä ja raadiomiis Moori Felix oll' perit Suurõ-Jaanist.\n\nVälislink \nSuurõ-Jaani kihlkunnast Eesti mõisaportaalin\n\nSuurõ-Jaani kihlkund\nViländimaa kihlkunnaq\nViländimaa","num_words":77,"character_repetition_ratio":0.127,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.169,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tarvastu%20kihlkund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tarvastu kihlkund om üts viiest Mulgimaa kihlkunnast. Tarvastu kihlkund om Viländimaal, Võrtsjärve õdaguveeren. Kihlkunna keskus om täämbädsel pääväl Mustla alõvik. Tarvastu külä ja kerik ommaq õkva Mustla küle all.\n\nSuurõmbaq ja tähtsämbäq kotussõq\nMustla alõvik\nTarvastu külä\nSuislepa külä\nSoe külä\nVäluste külä\nMõnnaste külä\nÜlensi külä\n\nLuudus\nTarvastu kihlkund om Võrtsjärve õdaguveeren. Järve veeren om mitmit soid: Mikumärdi suu, Arupera suu, Nälgu suu ja Arumetsa suu.\n\nKihlkunnan juuskvaq lõunõ puult põh'a poolõ Tarvastu jõgi ja Õhne jõgi, miä mõlõmbaq lääväq Võrtsjärve. Ärma jõgi om Mõnnaste kandin Tarvastu ja Viljandi kihlkunna piiris. \n\nTarvastu Kihlkunnan ommaq Järveküla luuduskaitsõala ja Kalbuse kaitsõala.\n\nAolugu\n\nKiil ja kultuur\n\nVanasõnno\nEga lind enne poigi pesast välla ei või viia, kui neil veel sulgi selan ei ole.\n\nKuulsambaq inemiseq\nKiränik ja talomiis Reinvaldi Ado oll' perit Laanesilla küläst.\nPoliitik Birki Ado sündü Mõnnaste külän.\nViiemeistre, koorijuht ja dirigent Simmi Juhan oll' perit Kivilõppe küläst.\nNäütelejä, lavastaja, diplomaat ja aokiränik Simmi Ants (Simmi Juhani vanõmb veli) oll' perit Kivilõppe küläst.\nSõaväeläne Undi Johan sündü Tiukre talon.\nKiränik Renniti Andres oll' perit Kuressaare küläst.\nKiränik Baturini Nikolai.\n\nVälislingiq \nTarvastu kihlkunnast Eesti mõisaportaalin\n\nTarvastu rahvarõivaq - Viljandi Muuseum\n\nMulgimaa\nTarvastu kihlkund\nViländimaa kihlkunnaq","num_words":193,"character_repetition_ratio":0.083,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.169,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vil%C3%A4ndi%20kihlkund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Viländi kihlkund om kihlkund Viländimaal. Kihlkunna keskus om Viländi.\n\nSuurõmbaq ja tähtsämbäq kotussõq\nViländi liin om kihlkunna keskus.\nViiratsi alõvik\nKarula külä\nVana-Võidu külä\nUusna külä\nTänassilma külä \nValma külä\nRamsi külä\n\nLuudus\n\nAolugu\n\nKiil ja kultuur\n\nVanasõnno\nKaisutus piab olema nii kõva, et vesi vahele ei mahu.\n\nKuulsambaq inemiseq\nSõaväeläne Laidoneri Johan oll' perit Viiratsi vallast Raba talost.\nRiigimiis Tõnissoni Jaan oll' perit Tännassilma lähkost.\n\nVälislink \nViländi kihlkunnast Eesti mõisaportaalin\n\nViländi kihlkund\nViländimaa kihlkunnaq\nViländimaa","num_words":76,"character_repetition_ratio":0.095,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.164,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ansek%C3%BCla%20kihlkund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Anseküla kihlkund om kihlkund Saarõmaal. Kihlkunna keskus om Anseküla.\n\nSuurõmbaq ja tähtsämbäq kotussõq\nSalme alõvik\nAnseküla\n\nLuudus\n\nAolugu\n\nKiil ja kultuur\n\nVanasõnno\nÕnnetus ei käi kiva ega kändusid, vaid liha ja luid kaudu.\n\nKuulsambaq inemiseq\n\nVälislink \nAnseküla kihlkunnast Eesti mõisaportaalin\n\nAnseküla kihlkund\nSaarõmaa kihlkunnaq\nSaarõmaa","num_words":45,"character_repetition_ratio":0.09,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.162,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Jaani%20kihlkund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Jaani kihlkund om kihlkund Saarõmaal. Kihlkunna keskus om Jaani.\n\nSuurõmbaq ja tähtsämbäq kotussõq\nJaani külä\n\nLuudus\n\nAolugu\n\nKiil ja kultuur\n\nVanasõnno\nAusta tööd, siis ta austab sind jälle.\n\nKuulsambaq inemiseq\n\nVälislink \nJaani kihlkunnast Eesti mõisaportaalin\n\nJaani kihlkund\nSaarõmaa kihlkunnaq\nSaarõmaa","num_words":40,"character_repetition_ratio":0.067,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.168,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/J%C3%A4maja%20kihlkund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Jämaja kihlkund om kihlkund Saarõmaal. Kihlkunna keskus om Jämaja.\n\nSuurõmbaq ja tähtsämbäq kotussõq\nJämaja külä\n\nLuudus\n\nAolugu\n\nKiil ja kultuur\n\nVanasõnno\nKoduse soojaga ja õhtuse nõuga kaugele ei saa.\n\nKuulsambaq inemiseq\n\nVälislink \nJämaja kihlkunnast Eesti mõisaportaalin\n\nJämaja kihlkund\nSaarõmaa kihlkunnaq\nSaarõmaa","num_words":41,"character_repetition_ratio":0.08,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.161,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kaarma%20kihlkund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kaarma kihlkund om kihlkund Saarõmaal.\n\nSuurõmbaq ja tähtsämbäq kotussõq\nKuressaare liin\nAste alõvik\nKaarma külä\n\nLuudus\n\nAolugu\n\nKiil ja kultuur\n\nVanasõnno\nRäägi sa midagi naisele vai pane lakat väll'a, see ükskeik.\n\nKuulsambaq inemiseq\n\nVälislink \nKaarma kihlkunnast Eesti mõisaportaalin\n\nKaarma kihlkund\nSaarõmaa kihlkunnaq\nSaarõmaa","num_words":43,"character_repetition_ratio":0.077,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.164,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Karja%20kihlkund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Karja kihlkund om kihlkund Saarõmaal. Kihlkunna suurus om 274 km².\n\nSuurõmbaq ja tähtsämbäq kotussõq\nLeisi alõvik\nKarja külä\n\nLuudus\n\nAolugu\n\nKiil ja kultuur\n\nVanasõnno\nIgaüks mõistab ju oma palge puhtaks pesta.\n\nRahvarõivaq\n\nKuulsambaq inemiseq\n\nVälislink \nKarja kihlkunnast Eesti mõisaportaalin\n\nKarja kihlkund\nSaarõmaa kihlkunnaq\nSaarõmaa","num_words":43,"character_repetition_ratio":0.066,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.176,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kihelkonna%20kihlkund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kihelkonna kihlkund om kihlkund Saarõmaal. Kihlkunna keskus om Kihelkonna.\n\nSuurõmbaq ja tähtsämbäq kotussõq\nKihelkonna alõvik om kihlkunna keskus.\n\nLuudus\n\nAolugu\n\nKiil ja kultuur\n\nVanasõnno\nÕnn on pime, ei tea, kelle sülle ta jookseb.\n\nKuulsambaq inemiseq\nTehnigatiidläne Hindi Johannes oll' perit Kuusnõmme küläst.\n\nVälislink \nKihelkonna kihlkunnast Eesti mõisaportaalin\n\nKihelkonna kihlkund\nSaarõmaa kihlkunnaq\nSaarõmaa","num_words":52,"character_repetition_ratio":0.126,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.161,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%A4rla%20kihlkund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kärla kihlkund om kihlkund Saarõmaal. Kihlkunna keskus om Kärla.\n\nSuurõmbaq ja tähtsämbäq kotussõq\nKärla alõvik om kihlkunna keskus.\n\nLuudus\n\nAolugu\n\nKiil ja kultuur\n\nVanasõnno\nKui tahad, et tõised sind piavad austama, siis austa ise tõisi.\n\nKuulsambaq inemiseq\n\nVälislink \nKärla kihlkunnast Eesti mõisaportaalin\n\nKärla kihlkund\nSaarõmaa kihlkunnaq\nSaarõmaa","num_words":47,"character_repetition_ratio":0.112,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.171,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mustjala%20kihlkund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mustjala kihlkund om kihlkund Saarõmaal. Kihlkunna keskus om Mustjala.\n\nSuurõmbaq ja tähtsämbäq kotussõq\nMustjala külä om kihlkunna keskus.\n\nLuudus\n\nAolugu\n\nKiil ja kultuur\n\nVanasõnno\nPuhu ise oma pudru peele, mis sa teise pudru peele puhud.\n\nKuulsambaq inemiseq\n\nVälislink \nMustjala kihlkunnast Eesti mõisaportaalin\n\nMustjala kihlkund\nSaarõmaa kihlkunnaq\nSaarõmaa","num_words":47,"character_repetition_ratio":0.124,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.165,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/P%C3%B6ide%20kihlkund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pöide kihlkund om kihlkund Saarõmaal. Kihlkunna keskus om Pöide.\n\nSuurõmbaq ja tähtsämbäq kotussõq\nOrissaare alõvik\nPöide külä\n\nLuudus\n\nAolugu\n\nKiil ja kultuur\n\nVanasõnno\nEga kõik ei ole laululinnud, kel hiilgavad suled.\n\nKuulsambaq inemiseq\nKeeletiidläne Aavigu Johannes oll' perit Randvere küläst, Laimjala vallast.\nAkateemik Peegli Juhan oll' perit Reina küläst.\n\nVälislink \nPöide kihlkunnast Eesti mõisaportaalin\n\nPöide kihlkund\nSaarõmaa kihlkunnaq\nSaarõmaa","num_words":59,"character_repetition_ratio":0.062,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.165,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/P%C3%BCha%20kihlkund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Püha kihlkund om kihlkund Saarõmaal.\n\nSuurõmbaq ja tähtsämbäq kotussõq\nPüha külä\n\nLuudus\n\nAolugu\n\nKiil ja kultuur\n\nVanasõnno\nÄä hüüda enne hopp! kut sa üle saad.\n\nKuulsambaq inemiseq\n\nVälislink \nPüha kihlkunnast Eesti mõisaportaalin\n\nPüha kihlkund\nSaarõmaa kihlkunnaq\nSaarõmaa","num_words":37,"character_repetition_ratio":0.071,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.174,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ruhnu%20kihlkund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ruhnu kihlkund om kihlkund Saarõmaal.\n\nSuurõmbaq ja tähtsämbäq kotussõq\n\nLuudus\n\nAolugu\n\nKiil ja kultuur\n\nVanasõnno\nKes ruhnus pole käinud, see ruhnlastg pole näinud.\n\nKuulsambaq inemiseq\n\nVälislink \nRuhnu kihlkunnast Eesti mõisaportaalin\n\nRuhnu kihlkund\nSaarõmaa kihlkunnaq\nSaarõmaa","num_words":35,"character_repetition_ratio":0.073,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.163,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Valjala%20kihlkund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Valjala kihlkund om kihlkund Saarõmaal. Kihlkunna keskus om Valjala.\n\nSuurõmbaq ja tähtsämbäq kotussõq\nValjala alõvik om kihlkunna keskus.\n\nLuudus\n\nAolugu\n\nKiil ja kultuur\n\nVanasõnno\nTäätud see, mis kääs, täedmata see, mis tuleb.\n\nKuulsambaq inemiseq\n\nVälislink \nValjala kihlkunnast Eesti mõisaportaalin\n\nValjala kihlkund\nSaarõmaa kihlkunnaq\nSaarõmaa","num_words":44,"character_repetition_ratio":0.12,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.169,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Haljala%20kihlkund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Haljala kihlkund om kihlkund Viromaal Soomõ lahõ veeren. Kihlkunna keskus om Haljala.\n\nSuurõmbaq ja tähtsämbäq kotussõq\nHaljala alõvik om kihlkunna keskus.\n\nLuudus\n\nAolugu\n\nKiil ja kultuur\n\nVanasõnno\nNaine põlleta kui lehm sabata.\n\nKuulsambaq inemiseq\n\nVälislink \nHaljala kihlkunnast Eesti mõisaportaalin\n\nHaljala kihlkund\nViromaa kihlkunnaq\nViromaa","num_words":44,"character_repetition_ratio":0.121,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.16,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Iisaku%20kihlkund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Iisaku kihlkund om kihlkund Viromaal. Kihlkunna keskus om Iisaku.\n\nSuurõmbaq ja tähtsämbäq kotussõq\nIisaku alõvik om kihlkunna keskus.\nTudulinna alõvik\n\nLuudus\n\nAolugu\n\nKiil ja kultuur\n\nVanasõnno\nLohakas naine astub üle luua, korralik naine ei astu üle õlekõrregi.\n\nKuulsambaq inemiseq\n\nVälislink \nIisaku kihlkunnast Eesti mõisaportaalin\n\nIisaku kihlkund\nViromaa kihlkunnaq\nViromaa","num_words":49,"character_repetition_ratio":0.108,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.163,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/J%C3%B5hvi%20kihlkund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Jõhvi kihlkund om kihlkund Viromaal Soomõ lahõ veeren. Kihlkunna keskus om Jõhvi.\n\nSuurõmbaq ja tähtsämbäq kotussõq\nJõhvi liin\nKohtla-Järve liin\nKohtla-Nõmme allõv\nMäetaguse alõvik\nTammiku alõvik\nToila alõvik\nVoka alõvik\n\nLuudus\n\nAolugu\n\nKiil ja kultuur\n\nVanasõnno\nEga tüä jänis õle, et iest vällä juokseb.\n\nKuulsambaq inemiseq\nGeoluug Orviku Karl oll' perit Kohtlast. \nMalõtaja Olli Lembit oll' perit Kohtlast.\n\nVälislink \nJõhvi kihlkunnast Eesti mõisaportaalin\n\nJõhvi kihlkund\nViromaa kihlkunnaq\nViromaa","num_words":68,"character_repetition_ratio":0.093,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.172,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kadrina%20kihlkund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kadrina kihlkund om kihlkund Viromaal. Kihlkunna keskus om Kadrina.\n\nSuurõmbaq ja tähtsämbäq kotussõq\nKadrina alõvik om kihlkunna keskus.\nHulja alõvik\nVõsu alõvik\n\nLuudus\n\nAolugu\n\nKiil ja kultuur\n\nVanasõnno\nOlgu ikka üks lootsiku tüürimees, teised seesistujad.\n\nRahvarõivaq\n\nKuulsambaq inemiseq\n\nVälislink \nKadrina kihlkunnast Eesti mõisaportaalin\n\nKadrina kihlkund\nViromaa kihlkunnaq\nViromaa","num_words":48,"character_repetition_ratio":0.112,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.158,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/L%C3%BCg%C3%A4n%C3%BCse%20kihlkund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lüganuse kihlkund om kihlkund Viromaal Soomõ lahõ veeren.\n\nSuurõmbaq ja tähtsämbäq kotussõq\nKiviõli liin\nPüssi liin\nLüganuse alõvik\n\nLuudus\n\nAolugu\n\nKiil ja kultuur\n\nVanasõnno\nKie vana asja miele tuletab, senel silm pääst.\n\nKuulsambaq inemiseq\nSportlanõ Lipu Heino oll' perit Kiviõlist.\n\nVälislink \nLüganuse kihlkunnast Eesti mõisaportaalin\n\nLüganuse kihlkund\nViromaa kihlkunnaq\nViromaa","num_words":50,"character_repetition_ratio":0.08,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.163,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Rakvere%20kihlkund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Rakvere kihlkund om kihlkund Viromaal. Kihlkunna keskus om Rakvere.\n\nSuurõmbaq ja tähtsämbäq kotussõq\nRakvere liin om kihlkunna keskus.\nLepna alõvik\nNäpi alõvik\nSõmeru alõvik\nUhtna alõvik\n\nLuudus\n\nAolugu\n\nKiil ja kultuur\n\nVanasõnno\nKes kõige laisem lubama, on tihti tulisem tegema.\n\nKuulsambaq inemiseq\nViiesepp Pärdi Arvo kasvi üles Rakveren.\n\nVälislink \nRakvere kihlkunnast Eesti mõisaportaalin\n\nRakvere kihlkund\nViromaa kihlkunnaq\nViromaa","num_words":58,"character_repetition_ratio":0.104,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.163,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Simuna%20kihlkund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Simuna kihlkund om kihlkund Viromaal. Kihlkunna keskus om Simuna.\n\nSuurõmbaq ja tähtsämbäq kotussõq\nSimuna alõvik om kihlkunna keskus.\nLaekvere alõvik\nRakke alõvik\n\nLuudus\n\nAolugu\n\nKiil ja kultuur\n\nVanasõnno\nKes väikselt alustab, lõpetab suureste.\n\nKuulsambaq inemiseq\nKiränik Vilde Eduard oll' perit Pudivere küläst.\n\nVälislingiq \nSimuna kihlkunnast Eesti mõisaportaalin\nSimuna kihlunnapääväq\n\nSimuna kihlkund\nViromaa kihlkunnaq\nViromaa","num_words":54,"character_repetition_ratio":0.105,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.158,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vaivara%20kihlkund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vaivara kihlkund om kihlkund Viromaal. Tä om Viromaa kõgõ hummogupoolitsõmb kihlkund nink küünüs Narva lahõst Peipsi järveni.\n\nSuurõmbaq ja tähtsämbäq kotussõq\nNarva liin\nNarva-Jõesuu liin\nSillamäe liin\nOlgina alõvik\nSinimäe alõvik\n\nLuudus\n\nAolugu\n\nKiil ja kultuur\n\nVanasõnno\nPärast riidu ei ole tarvis rusikaid näidata.\n\nKuulsambaq inemiseq\nMalõtaja Kerese Paul om sündünü Narvan.\n\nVälislink \nVaivara kihlkunnast Eesti mõisaportaalin\n\nVaivara kihlkund\nViromaa kihlkunnaq\nViromaa","num_words":62,"character_repetition_ratio":0.062,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.157,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Viru-Jaagupi%20kihlkund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Viru-Jaagupi kihlkund om kihlkund Viromaal. Kihlkunna keskus om Viru-Jaagupi.\n\nSuurõmbaq ja tähtsämbäq kotussõq\nViru-Jaagupi alõvik om kihlkunna keskus.\nPajusti alõvik\nRoela alõvik\n\nLuudus\n\nAolugu\n\nKiil ja kultuur\n\nVanasõnno\nHüva toist üölla, paha endasa pajata.\n\nKuulsambaq inemiseq\nKunstnik Ravva Kristjan oll' perit Viru-Jaagupi kihlkunnast.\n\nVälislink \nViru-Jaagupi kihlkunnast Eesti mõisaportaalin\n\nViru-Jaagupi kihlkund\nViromaa kihlkunnaq\nViromaa","num_words":53,"character_repetition_ratio":0.158,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.164,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Viru-Nigula%20kihlkund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Viru-Nigula kihlkund om kihlkund Viromaal Soomõ lahõ veeren. Kihlkunna keskus om Viru-Nigula.\n\nSuurõmbaq ja tähtsämbäq kotussõq\nKunda liin\nAseri alõvik\nSonda alõvik\nViru-Nigula alõvik\n\nLuudus\n\nAolugu\n\nKiil ja kultuur\n\nVanasõnno\nSõpru saad, kui sinul nendele anda on; vaenlasi, kui nendelt midagi tahta tahad.\n\nKuulsambaq inemiseq\nTähetiidläne Öpiku Ernst oll' perit Kundast.\n\nVälislink \nViru-Nigula kihlkunnast Eesti mõisaportaalin\n\nViru-Nigula kihlkund\nViromaa kihlkunnaq\nViromaa","num_words":61,"character_repetition_ratio":0.098,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.171,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/V%C3%A4ike-Maarja%20kihlkund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Väike-Maarja kihlkund om kihlkund Viromaal. Kihlkunna keskus om Väike-Maarja.\n\nSuurõmbaq ja tähtsämbäq kotussõq\nVäike-Maarja alõvik om kihlkunna keskus.\nKiltsi alõvik\nSääse alõvik\n\nLuudus\n\nAolugu\n\nKiil ja kultuur\n\nVanasõnno\nKes tühjast kaevust enam vett võtab.\n\nKuulsambaq inemiseq\nMaadlõja Lurichi Georg oll' perit Väike-Maarjast.\n\nVälislink \nVäike-Maarja kihlkunnast Eesti mõisaportaalin\n\nVäike-Maarja kihlkund\nViromaa kihlkunnaq\nViromaa","num_words":52,"character_repetition_ratio":0.142,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.164,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Audru%20kihlkund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Audru kihlkund om kihlkund Pärnomaal. Kihlkunna keskus om Audru.\n\nSuurõmbaq ja tähtsämbäq kotussõq\nAudru alõvik\nLavassaare allõv\n\nLuudus\n\nAolugu\n\nKiil ja kultuur\n\nVanasõnno\nKissi viimast meest sõtta ootab.\n\nKuulsambaq inemiseq\n\nVälislink \nAudru kihlkunnast Eesti mõisaportaalin\n\nAudru kihlkund\nPärnomaa kihlkunnaq\nPärnomaa","num_words":40,"character_repetition_ratio":0.064,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.158,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Halliste%20kihlkund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Halliste kihlkund om üts viiest Mulgimaa kihlkunnast. Aoluulidsõlt oll' tä Pärnomaal. Kihlkunna keskus om Halliste.\n\nSuurõmbaq ja tähtsämbäq kotussõq\nAbja-Paluoja liin\nMõisaküla liin\nHalliste alõvik\n\nLuudus\n\nAolugu\n\nKiil ja kultuur\n\nVanasõnno\nEga magamise iist ei ole kennigi putru kiiten.\n\nKuulsambaq inemiseq\n\nVälislink \nHalliste kihlkunnast Eesti mõisaportaalin\n\nHalliste kihlkund\nPärnomaa kihlkunnaq\nPärnomaa","num_words":51,"character_repetition_ratio":0.097,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.158,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/H%C3%A4%C3%A4demeeste%20kihlkund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Häädemeeste kihlkund om kihlkund Lõunõ-Pärnomaal. S'oo ilma aigu jääs kihlkunda Häädemeeste vald ja Tahkuranna valla lõunõjago. Kihlkunna keskus om Häädemeeste. \n\nKihlkund võtt hindä ala kitsa rannariba Liivi lahõ veeren alatõn Pärnu kihlkunna maiõst (täpsembält Uulust) kooni vana Volmari (s'aksa keelen Wolmar, läti keelen Valmiera) maakunna piirini Treimani man, 5 km inne Iklat. Ikla ümbrüse maaq õkvalt inne Eesti-Läti piiri kuulusõq aoluulidsõlt Volmarimaa Salatsi kihlkunda nink ommaq osa muistsitsõst liivläisi Metsapoole maakunnast (läti keelen Metsepole).\n\nSuurõmbaq ja tähtsämbäq kotussõq\nHäädemeeste alõvik om kihlkunna keskus.\nVõiste alevik\nTahkuranna küla\n\nLuudus\nHäädemeeste kihlkund om Õdagumere veeren.\n\nAolugu\nOrdu aol kuulu Häädemeeste kihlkunna ala Pärno komtuurkunda. Võimalik, et hummogupoolinõ soinõ jago kuulu ka Viländi komtuurkunna ala. \n\nHäädemeeste kihlkund (s'aksa keelen Kirchspiel Gudmannsbach) moodustõdiq 1862. aastagal alast, miä 17. aastagasaa lõpon kuulu Tori kihlkunda, 18. aastagasaa edimädsel poolõl Pärno kihlkunda, aastagil 1752-1775 Saarde kihelkunda nink 1776-1862 jälq Tori kihlkunda.\n\n17. aastagasaa tõsõst poolõst pääle om Häädemeestel abikerik. Täämbädse pääväni püsünü Häädemeeste kirik om ehitet 1874. aastagal.\n\nHäädemeeste kihlkunna mõisaq\nKihlkunnan oll' 4 mõisat: 1 kerigumõisa ja 3 riigimõisat.\n\nHäädemeeste kerigumõisa\nHäädemeeste mõisa (Gudmannsbach) – riigimõisa, ärq jaet 16. aastagasaal Tahkuranna mõisast\nOrajõe mõisa (Orrenhof) – riigimõisa, jaeti ärq Tahkuranna mõisast 1730-ndil aastagil\nTahkuranna mõisa (Tackerort) – riigimõisa, edimäne tiidüs aastagast 1590\n\nHäädemeeste kihlkunna vallaq 1866. aastagast alatõn \nHäädemeeste vald (Gudmannsbach)\nOrajõe vald (Orrenhof)\nTahkuranna vald (Tackerort)\n\nKiil ja kultuur\n\nKiil\nSõnno, midä Väiko murdõsõnastigu perrä om üles kirotõt õnnõ Häädemeeste kihlkunnast: lääram (larm), ligimase (ligembähe), laugujalga (kipõstõ), kühmer (madalik), kapus (sukk), jupp-jubinal (ütsüte perän), ratasrõngast (ümbretsõõri), soolep (laisk) jne.\n\nVanasõnno\nMetsas piab ikki kõveri puid ka olema, kust sa muidu ära tunned, meuksed need sirged on.\n\nKuulsambaq inemiseq\nEesti president Pätsi Konstantin oll' perit Tahkuranna küläst.\n\nVälislink \nHäädemeeste kihlkunnast Eesti mõisaportaalin\n\nHäädemeeste kihlkund\nPärnomaa kihlkunnaq\nPärnomaa","num_words":274,"character_repetition_ratio":0.112,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.194,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Karksi%20kihlkund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Karksi kihlkund om üts viiest Mulgimaa kihlkunnast. Aoluulidsõlt oll' tä Pärnomaal. Kihlkunna keskus om Karksi.\n\nSuurõmbaq ja tähtsämbäq kotussõq\nKarksi-Nuia liin\n\nLuudus\n\nAolugu\n\nKiil ja kultuur\n\nVanasõnno\nÕige sõna õigel ajal om kallip kui kuld.\n\nKuulsambaq inemiseq\nKiränik Kitzbergi August om elänüq Pööglen.\n\nVälislink \nKarksi kihlkunnast Eesti mõisaportaalin\n\nKarksi kihlkund\nPärnomaa kihlkunnaq\nPärnomaa","num_words":53,"character_repetition_ratio":0.08,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.168,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kihnu%20kihlkund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kihnu kihlkund om kihlkund Pärnomaal Kihnu saarõ pääl.\n\nSuurõmbaq ja tähtsämbäq kotussõq\nLemsi külä\nLinaküla\nMõisaküla\nRootsiküla\nSääre küla\nTuru küla\n\nLuudus\n\nAolugu\n\nKiil ja kultuur \nKihnun om häste alalõ püsünü uma kiil ja kultuur. Kihnlasõq kandvaq hää meelega ummi rahvarõivit. Kihnu kultuuriruum kuulus UNESCO suulidsõ perändi meistriteossidõ nimekirja. \n\n12. urbõkuu pääväl 2009 ilmu Kihnu Kultuuri Instituudi vällä annõt kihnukeeline aabits (aabets).\n\nVanasõnno\nRott surõb viljasalvõ kua ää.\n\nKuulsambaq inemiseq\nAava Maie\nAkkermanni Annely\nKarjami Rosaali\nKöstre Virve (Järsumäe Virve)\nLease Johannes\nOadi Jaan\nSaarõ Theodor \nUmbi Jaan\n\nKihnu kihlkund\nPärnomaa kihlkunnaq\nPärnomaa","num_words":91,"character_repetition_ratio":0.032,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.174,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mihkli%20kihlkund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mihkli kihlkund om kihlkund Pärnomaal.\n\nSuurõmbaq ja tähtsämbäq kotussõq\nMihkli külä\n\nLuudus\n\nAolugu\n\nKiil ja kultuur\nOm olõman Mihkli Kihelkonna Kultuuriselts.\n\nVanasõnno\nKelle käsi kälbatab, selle keel nälbatab.\n\nRahvarõivaq\n\nKuulsambaq inemiseq\n\nVälislink \nMihkli kihlkunnast Eesti mõisaportaalin\n\nMihkli kihlkund\nPärnomaa kihlkunnaq\nPärnomaa","num_words":41,"character_repetition_ratio":0.068,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.157,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/P%C3%A4rnu%20kihlkund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pärnu kihlkund om kihlkund Pärnomaal. Kihlkunna keskus om Pärno liin.\n\nSuurõmbaq ja tähtsämbäq kotussõq\nPärno liin om kihlkunna keskus.\nSauga alõvik\n\nLuudus\n\nAolugu\n\nKiil ja kultuur\n\nVanasõnno\nSee inimene on rikas, kes palju õppind.\n\nKuulsambaq inemiseq\n\nVälislink \nPärnu kihlkunnast Eesti mõisaportaalin\n\nPärnu kihlkund\nPärnomaa kihlkunnaq\nPärnomaa","num_words":46,"character_repetition_ratio":0.115,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.169,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/P%C3%A4rnu-Jaagupi%20kihlkund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pärnu-Jaagupi kihlkund om kihlkund Pärnomaal. Kihlkunna keskus om Pärnu-Jaagupi.\n\nSuurõmbaq ja tähtsämbäq kotussõq\nPärnu-Jaagupi allõv om kihlkunna keskus.\nAre alõvik\n\nLuudus\n\nAolugu\n\nKiil ja kultuur\n\nVanasõnno\nParem vaanatäis leent rahuga ära süüa, kui katlatäis suppi riiuga.\n\nRahvarõivaq\n\nKuulsambaq inemiseq\n\nVälislink \nPärnu-Jaagupi kihlkunnast Eesti mõisaportaalin\n\nPärnu-Jaagupi kihlkund\nPärnomaa kihlkunnaq\nPärnomaa","num_words":49,"character_repetition_ratio":0.147,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.161,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Saarde%20kihlkund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Saarde kihlkund om kihlkund Pärnomaal. Kihlkunna keskus om Saarde.\n\nSuurõmbaq ja tähtsämbäq kotussõq\nKilingi-Nõmme liin\nTihemetsa alõvik\nSaarde külä\n\nLuudus\n\nAolugu\n\nKiil ja kultuur\n\nVanasõnno\nKes tuld teeb, peab ise ka suitsu ära kannatama.\n\nKuulsambaq inemiseq\nKeeletiidläne Nurmekunna Pent sündü Saarde vallan Veskekülan.\nNõstja Taltsi Jaan oll' perit Massiaru küläst.\n\nVälislink \nSaarde kihlkunnast Eesti mõisaportaalin\n\nSaarde kihlkund\nPärnomaa kihlkunnaq\nPärnomaa","num_words":60,"character_repetition_ratio":0.05,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.162,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tori%20kihlkund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tori kihlkund om kihlkund Pärnomaal. Kihlkunna keskus om Tori.\n\nSuurõmbaq ja tähtsämbäq kotussõq\nSindi liin\nPaikuse alõvik\nTori alõvik\n\nLuudus\n\nAolugu\n\nKiil ja kultuur\n\nVanasõnno\nIga koer on oma kondi juures suureline.\n\nKuulsambaq inemiseq\n\nVälislink \nTori kihlkunnast Eesti mõisaportaalin\n\nTori kihlkund\nPärnomaa kihlkunnaq\nPärnomaa","num_words":44,"character_repetition_ratio":0.052,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.165,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/T%C3%B5stamaa%20kihlkund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tõstamaa kihlkund om kihlkund Pärnomaal. Kihlkunna keskus om Tõstamaa.\n\nSuurõmbaq ja tähtsämbäq kotussõq\nTõstamaa alõvik om kihlkunna keskus.\n\nLuudus\n\nAolugu\n\nKiil ja kultuur\n\nVanasõnno\nSõnahoobid on vahest valusamad kui käehoobid.\n\nRahvarõivaq\n\nKuulsambaq inemiseq\n\nVälislink \nTõstamaa kihlkunnast Eesti mõisaportaalin\n\nTõstamaa kihlkund\nPärnomaa kihlkunnaq\nPärnomaa","num_words":43,"character_repetition_ratio":0.131,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.153,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/V%C3%A4ndra%20kihlkund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vändra kihlkund om kihlkund Pärnomaal. Kihlkunna keskus om Vändra.\n\nSuurõmbaq ja tähtsämbäq kotussõq\nVändra allõv om kihlkunna keskus.\nTootsi allõv\nEidapere alõvik\nKäru alõvik\nLelle alõvik\n\nLuudus\n\nAolugu\n\nKiil ja kultuur\n\nVanasõnno\nMusu ei riku tütarlast ja sukavarras vana naist.\n\nKuulsambaq inemiseq\n\nVälislink \nVändra kihlkunnast Eesti mõisaportaalin\n\nVändra kihlkund\nPärnomaa kihlkunnaq\nPärnomaa","num_words":52,"character_repetition_ratio":0.107,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.16,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Hageri%20kihlkund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hageri kihlkund om kihlkund Lõunõ-Harjomaal. Kihlkunna keskus om Hageri.\n\nSuurõmbaq ja tähtsämbäq kotussõq\nKohila allõv\nAespa alõvik\nHageri alõvik \nKiisa alõvik\nPrillimäe alõvik\n\nLuudus\n\nAolugu\n\nKiil ja kultuur\n\nVanasõnno\nHea koer, ta on ikka maja lukk.\n\nKuulsambaq inemiseq\nKujoragoja Starkopfi Anton oll' perit Lohu küläst.\n\nVälislink \nHageri kihlkunnast Eesti mõisaportaalin\n\nHageri kihlkund\nHarjomaa kihlkunnaq\nHarjomaa","num_words":55,"character_repetition_ratio":0.056,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.168,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Harju-Jaani%20kihlkund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Harju-Jaani kihlkund om kihlkund Harjomaal.\n\nSuurõmbaq ja tähtsämbäq kotussõq\nKehra liin\nAruküla alõvik\nRaasiku alõvik\n\nLuudus\n\nAolugu\n\nKiil ja kultuur\n\nVanasõnno\nLolle peab ikka olema, muidu ei panda tarku tähele.\n\nKuulsambaq inemiseq\nKoorijuht ja viiesepp Ernesaksa Gustav oll' perit Perilast.\n\nVälislink \nHarju-Jaani kihlkunnast Eesti mõisaportaalin\n\nHarju-Jaani kihlkund\nHarjomaa kihlkunnaq\nHarjomaa","num_words":50,"character_repetition_ratio":0.096,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.164,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Harju-Madise%20kihlkund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Harju-Madise kihlkund om kihlkund Harjomaal Õdagumere veeren.\n\nSuurõmbaq ja tähtsämbäq kotussõq\nPaldiski liin\nRummu alõvik\nÄmari alõvik\n\nLuudus\n\nAolugu\n\nKiil ja kultuur\n\nVanasõnno\nEi niidutöö pole kiidutöö, ei labajalavalts pole lastemäng.\n\nKuulsambaq inemiseq\nSordiarõtaja Aamisepä Julius oll' perit Karilepa küläst.\nKujoragoja Adamsoni Amandus oll' perit Paldiski lähkost.\n\nVälislink \nHarju-Madise kihlkunnast Eesti mõisaportaalin\n\nHarju-Madise kihlkund\nHarjomaa kihlkunnaq\nHarjomaa","num_words":57,"character_repetition_ratio":0.112,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.155,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Juuru%20kihlkund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Juuru kihlkund om kihlkund Lõunõ-Harjomaal. Kihlkunna keskus om Juuru.\n\nSuurõmbaq ja tähtsämbäq kotussõq\nJuuru alõvik om kihlkunna keskus.\nKaiu alõvik\n\nLuudus\n\nAolugu\n\nAastagal 1238 tetti Juuru kerigukihlkund lakja Hageri kihlkunnast.\n\nKiil ja kultuur\n\nVanasõnno\nKis kärme suu piale, sii on kärme kää piale.\n\nKuulsambaq inemiseq\n\nVälislink \nJuuru kihlkunnast Eesti mõisaportaalin\n\nJuuru kihlkund\nHarjomaa kihlkunnaq\nHarjomaa","num_words":54,"character_repetition_ratio":0.101,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.177,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/J%C3%B5el%C3%A4htme%20kihlkund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Jõelähtme kihlkund om kihlkund Harjomaal Soomõ lahõ veeren Talliinast hummogu puul. Kihlkunna keskus om Jõelähtme.\n\nSuurõmbaq ja tähtsämbäq kotussõq\nMaardu liin\nHaabneeme alõvik\nKostivere alõvik\nLoo alõvik\nViimsi alõvik\nJõelähtme külä\n\nLuudus\n\nAolugu\n\nKiil ja kultuur\n\nVanasõnno\nPirrunäitaja ei saa ilmaski kiitust.\n\nKuulsambaq inemiseq\n\nVälislink \nJõelähtme kihlkunnast Eesti mõisaportaalin\n\nJõelähtme kihlkund\nHarjomaa kihlkunnaq\nHarjomaa","num_words":54,"character_repetition_ratio":0.081,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.148,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/J%C3%BCri%20kihlkund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Jüri kihlkund om kihlkund Harjomaal Talliinast lõunõ puul. Kihlkunna keskus om Jüri.\n\nSuurõmbaq ja tähtsämbäq kotussõq\nKiili allõv\nJüri alõvik\nAssaku alõvik\nKangru alõvik\nLagedi alõvik\nLuige alõvik\nVaida alõvik\nVaskjala külä\nLehmja külä\n\nLuudus\n\nAolugu\n\nJüri (vai Vaisjala, Vaskjala) kerigukihlkund om moodustõt aastagal 1220 vai 1221. Inne kuulu parhilladsõ Jüri kihlkunna maa vanõmbahe kihlkunda, mink nimi ladina keelen oll' Taani hindamisraamadu perrä Ocrielæ ja miä oll' üts kolmõst Revala maakunna kihlkunnast.\n\nKiil ja kultuur\n\nVanasõnno\nEga kõik härjad lase endid sarvist siduda.\n\nKuulsambaq inemiseq\n\nVälislink \nJüri kihlkunnast Eesti mõisaportaalin\n\nJüri kihlkund\nHarjomaa kihlkunnaq\nHarjomaa","num_words":93,"character_repetition_ratio":0.055,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.175,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Keila%20kihlkund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Keila kihlkund om kihlkund Harjomaal Soomõ lahõ veeren Talliinast õdagu puul. Kihlkunna keskus om Keila.\n\nSuurõmbaq ja tähtsämbäq kotussõq\nKeila liin om kihlkunna keskus. \nSaue liin\nHarku alõvik\nKarjaküla alõvik\nKeila-Joa alõvik\nKlooga alõvik\nLaagri alõvik\nSaku alõvik\nTabasalu alõvik\nVasalemma alõvik\n\nLuudus\n\nAolugu\n\nKiil ja kultuur\n\nVanasõnno\nEi naene, hobune, pill ega kell ei habemenuga ei kõlba teise kätte laenuks anda.\n\nKuulsambaq inemiseq\n\nVälislink \nKeila kihlkunnast Eesti mõisaportaalin\n\nKeila kihlkund\nHarjomaa kihlkunnaq\nHarjomaa","num_words":74,"character_repetition_ratio":0.081,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.166,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kose%20kihlkund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kose kihlkund om kihlkund Harjomaal. Kihlkunna keskus om Kose.\n\nSuurõmbaq ja tähtsämbäq kotussõq\nKose alõvik om kihlkunna keskus.\nKose-Uuemõisa alõvik\nRavila alõvik\n\nLuudus\n\nAolugu\n\nKiil ja kultuur\n\nVanasõnno\nKäi kord ümmer maja, siis oled targem kui see, kis paigal istus.\n\nKuulsambaq inemiseq\n\nVälislink \nKose kihlkunnast Eesti mõisaportaalin\n\nKose kihlkund\nHarjomaa kihlkunnaq\nHarjomaa","num_words":52,"character_repetition_ratio":0.09,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.173,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kuusalu%20kihlkund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kuusalu kihlkund om kihlkund Harjomaal Soomõ lahõ veeren. Tä om Harjomaa kõgõ hummogupoolitsõmb kihlkund. Kihlkunna keskus om Kuusalu.\n\nSuurõmbaq ja tähtsämbäq kotussõq\nLoksa liin\nKiiu alõvik\nKolga alõvik\nKuusalu alõvik\n\nLuudus\n\nAolugu\n\nKiil ja kultuur\n\nVanasõnno\nKes püüdab angerjast savast ehk naist sanast, jääb kaigist ilma.\n\nKuulsambaq inemiseq\n\nVälislink \nKuusalu kihlkunnast Eesti mõisaportaalin\n\nKuusalu kihlkund\nHarjomaa kihlkunnaq\nHarjomaa","num_words":58,"character_repetition_ratio":0.064,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.158,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Nissi%20kihlkund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Nissi kihlkund om kihlkund Harjomaal. Kihlkunna keskus om Nissi.\n\nSuurõmbaq ja tähtsämbäq kotussõq\nRiisipere alõvik\nTurba alõvik\n\nLuudus\n\nAolugu\n\nKiil ja kultuur\n\nVanasõnno\nPuhta vee sees on ka putukaid.\n\nKuulsambaq inemiseq\nViiesepp Valgre Raimond oll' perit Riisiperest.\n\nVälislink \nNissi kihlkunnast Eesti mõisaportaalin\n\nNissi kihlkund\nHarjomaa kihlkunnaq\nHarjomaa","num_words":47,"character_repetition_ratio":0.056,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.163,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Rapla%20kihlkund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Rapla kihlkund om kihlkund Harjomaal. Tä om Harjomaa kõgõ lõunõpoolitsõmb kihlkund. Kihlkunna keskus om Rapla liin.\n\nSuurõmbaq ja tähtsämbäq kotussõq\nRapla liin om kihlkunna keskus. \nJärvakandi allõv\nAlu alõvik\nHagudi alõvik\nKaerpere alõvik\nKeava alõvik\nKehtna alõvik\nKuusiku alõvik\n\nLuudus\n\nAolugu\n\nKiil ja kultuur\n\nVanasõnno\nIga puu kannab oma võsud.\n\nKultuur \n2009. a. 22. hainakuu pääväl peeti Raplan Masingu Uku 100. sünnüaastagapääväle pühendet Rapla kihlkunnapäivä.\n\nKuulsambaq inemiseq\nMasingu Uku\n\nVälislink \nRapla kihlkunnast Eesti mõisaportaalin\n\nRapla kihlkund\nHarjomaa kihlkunnaq\nHarjomaa","num_words":76,"character_repetition_ratio":0.096,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.181,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Risti%20kihlkund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Risti kihlkund om kihlkund Harjomaal Õdagumere veeren. Tä om Harjomaa kõgõ õdagupoolitsõmb kihlkund.\n\nSuurõmbaq ja tähtsämbäq kotussõq\nHarju-Risti külä om kihlkunna keskus.\nNõva külä\nPae külä\nRannaküla\n\nLuudus\n\nAolugu\n\nKiil ja kultuur\n\nVanasõnno\nRasked asjad tehakse nõuga, ei mitte suure rammu läbi.\n\nKuulsambaq inemiseq\n\nVälislink \nRisti kihlkunnast Eesti mõisaportaalin\n\nRisti kihlkund\nHarjomaa kihlkunnaq\nHarjomaa","num_words":54,"character_repetition_ratio":0.066,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.163,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ambla%20kihlkund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ambla kihlkund om kihlkund Järvämaal. Kihlkunna keskus om Ambla.\n\nSuurõmbaq ja tähtsämbäq kotussõq\nTamsalu liin\nTapa liin\nAegviidu allõv\nAmbla alõvik\nKäravete alõvik\nLehtse alõvik\n\nLuudus\n\nAolugu\n\nKiil ja kultuur\n\nVanasõnno\nParem ikka karu küüs kui jänese jalg.\n\nKuulsambaq inemiseq\n\nVälislink \nAmbla kihlkunnast Eesti mõisaportaalin\n\nAmbla kihlkund\nJärvämaa kihlkunnaq\nJärvämaa","num_words":50,"character_repetition_ratio":0.06,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.161,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Anna%20kihlkund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Anna kihlkund om kihlkund Järvämaal. Kihlkunna keskus om Anna.\n\nSuurõmbaq ja tähtsämbäq kotussõq\nAnna külä\n\nLuudus\n\nAolugu\n\nKiil ja kultuur\n\nVanasõnno\nHelde andja vakast ei lõpe vara.\n\nKuulsambaq inemiseq\n\nVälislink \nAnna kihlkunnast Eesti mõisaportaalin\n\nAnna kihlkund\nJärvämaa kihlkunnaq\nJärvämaa","num_words":39,"character_repetition_ratio":0.066,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.168,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/J%C3%A4rva-Jaani%20kihlkund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Järva-Jaani kihlkund om kihlkund Järvämaal. Kihlkunna keskus om Järva-Jaani.\n\nSuurõmbaq ja tähtsämbäq kotussõq\nJärva-Jaani allõv\nRoosna-Alliku alõvik\n\nLuudus\n\nAolugu\n\nKiil ja kultuur\n\nVanasõnno\nEga enne meheks saa, kui vau üle põllu ajad.\n\nKuulsambaq inemiseq\nKontradmiral Pitka Johan oll' perit Jalgsema küläst.\n\nVälislink \nJärva-Jaani kihlkunnast Eesti mõisaportaalin\n\nJärva-Jaani kihlkund\nJärvämaa kihlkunnaq\nJärvämaa","num_words":51,"character_repetition_ratio":0.107,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.169,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/J%C3%A4rva-Madise%20kihlkund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Järva-Madise kihlkund om kihlkund Järvämaal. Kihlkunna keskus om Järva-Madise.\n\nSuurõmbaq ja tähtsämbäq kotussõq\nAravete alõvik\nJärva-Madise külä\n Albu külä\n\nLuudus\n\nAolugu\n\nKiil ja kultuur\n\nVanasõnno\nEga sandile kirikus kahte jutlust öelda.\n\nKuulsambaq inemiseq\nKiränik Tammsaare Anton Hansen oll' perit Järva-Madise kihlkunna Albu vallast.\n\nVälislink \nJärva-Madise kihlkunnast Eesti mõisaportaalin\n\nJärva-Madise kihlkund\nJärvämaa kihlkunnaq\nJärvämaa","num_words":53,"character_repetition_ratio":0.149,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.162,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Koeru%20kihlkund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Koeru kihlkund om kihlkund Järvämaal. Kihlkunna keskus om Koeru.\n\nSuurõmbaq ja tähtsämbäq kotussõq\nKoeru alõvik om kihlkunna keskus.\n\nLuudus\n\nAolugu\n\nKiil ja kultuur\n\nVanasõnno\nÄra putru enne ära söö, kui keedetud pole.\n\nKuulsambaq inemiseq\n\nVälislink \nKoeru kihlkunnast Eesti mõisaportaalin\n\nKoeru kihlkund\nJärvämaa kihlkunnaq\nJärvämaa","num_words":44,"character_repetition_ratio":0.113,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.17,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Paide%20kihlkund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Paide kihlkund om kihlkund Järvämaal. Kihlkunna keskus om Paide liin.\n\nSuurõmbaq ja tähtsämbäq kotussõq\nPaide liin om kihlkunna keskus.\n\nLuudus\n\nAolugu\n\nKiil ja kultuur\n\nVanasõnno\nEga kõik või ühe kelgu peal sõita.\n\nKuulsambaq inemiseq\nViiesepp Pärdi Arvo om sündünüq Paiden. \nNäütelejä Everi Ita om sündünüq Paiden.\n\nVälislink \nPaide kihlkunnast Eesti mõisaportaalin\n\nPaide kihlkund\nJärvämaa kihlkunnaq\nJärvämaa","num_words":56,"character_repetition_ratio":0.107,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.172,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Peetri%20kihlkund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Peetri kihlkund om kihlkund Järvämaal. Kihlkunna keskus om Peetri.\n\nSuurõmbaq ja tähtsämbäq kotussõq\nPeetri alõvik om kihlkunna keskus.\n\nLuudus\n\nAolugu\n\nKiil ja kultuur\n\nVanasõnno\nPärast vihma paistab päike.\n\nKuulsambaq inemiseq\n\nVälislink \nPeetri kihlkunnast Eesti mõisaportaalin\n\nPeetri kihlkund\nJärvämaa kihlkunnaq\nJärvämaa","num_words":40,"character_repetition_ratio":0.126,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.16,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/T%C3%BCri%20kihlkund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Türi kihlkund om kihlkund Järvämaal. Kihlkunna keskus om Türi.\n\nSuurõmbaq ja tähtsämbäq kotussõq\nTüri liin om kihlkunna keskus.\nOisu alõvik\nSärevere alõvik\nVäätsa alõvik\n\nLuudus\n\nAolugu\n\nKiil ja kultuur\n\nVanasõnno\nKis on näind rätsepal hiad kuube või sepal hiad nuga või kingissepal hiad saabast.\n\nKuulsambaq inemiseq\n\nVälislink \nTüri kihlkunnast Eesti mõisaportaalin\n\nTüri kihlkund\nJärvämaa kihlkunnaq\nJärvämaa","num_words":56,"character_repetition_ratio":0.1,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.165,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Emmaste%20kihlkund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Emmaste kihlkund om kihlkund Hiiumaal (aoluulidsõl Läänemaal). Kihlkunna keskus om Emmaste.\n\nSuurõmbaq ja tähtsämbäq kotussõq\nEmmaste külä om kihlkunna keskus.\n\nLuudus\n\nAolugu\n\nKiil ja kultuur\n\nVanasõnno\nHomigu pead nii vara tõusma, et valge varblase kätte saad.\n\nKuulsambaq inemiseq\nPoliitik Väljase Vaino oll' perit Külakülast.\n\nVälislink \nEmmaste kihlkunnast Eesti mõisaportaalin\n\nEmmaste kihlkund\nLäänemaa kihlkunnaq\nLäänemaa","num_words":54,"character_repetition_ratio":0.105,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.166,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Hanila%20kihlkund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hanila kihlkund om kihlkund Läänemaal. Kihlkunna keskus om Hanila.\n\nSuurõmbaq ja tähtsämbäq kotussõq\nVirtsu alõvik\nHanila külä\n\nLuudus\n\nAolugu\n\nKiil ja kultuur\n\nVanasõnno\nTulekahju ja kirikuvitsa üle ei või keegi parastada.\n\nKuulsambaq inemiseq\n\nVälislink \nHanila kihlkunnast Eesti mõisaportaalin\n\nHanila kihlkund\nLäänemaa kihlkunnaq\nLäänemaa","num_words":43,"character_repetition_ratio":0.075,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.158,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Karuse%20kihlkund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Karuse kihlkund om kihlkund Läänemaal. Kihlkunna keskus om Karuse.\n\nSuurõmbaq ja tähtsämbäq kotussõq\nKaruse külä om kihlkunna keskus.\n\nLuudus\n\nAolugu\n\nKiil ja kultuur\n\nVanasõnno\nKui sol põle anepit, ei siis saa kanda sanepit.\n\nKuulsambaq inemiseq\n\nVälislink \nKaruse kihlkunnast Eesti mõisaportaalin\n\nKaruse kihlkund\nLäänemaa kihlkunnaq\nLäänemaa","num_words":45,"character_repetition_ratio":0.119,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.169,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kirbla%20kihlkund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kirbla kihlkund om kihlkund Läänemaal. Kihlkunna keskus om Kirbla.\n\nSuurõmbaq ja tähtsämbäq kotussõq\nKirbla külä om kihlkunna keskus.\n\nLuudus\n\nAolugu\n\nKiil ja kultuur\n\nVanasõnno\nVarane lind pühib nokka, hiline lahutab tiibu.\n\nKuulsambaq inemiseq\nPoliitik Uluotsa Jüri oll' perit Uluste küläst.\n\nVälislink \nKirbla kihlkunnast Eesti mõisaportaalin\n\nKirbla kihlkund\nLäänemaa kihlkunnaq\nLäänemaa","num_words":50,"character_repetition_ratio":0.11,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.166,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kullamaa%20kihlkund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kullamaa kihlkund om kihlkund Läänemaal. Kihlkunna keskus om Kullamaa.\n\nSuurõmbaq ja tähtsämbäq kotussõq\nKullamaa külä om kihlkunna keskus.\n\nLuudus\n\nAolugu\n\nKiil ja kultuur\n\nVanasõnno\nKahe pere koer saab ikka peksa.\n\nKuulsambaq inemiseq\nSitakoti Mats, kuuli 1621 Kullamaa kihlkunnan\n\nVälislink \nKullamaa kihlkunnast Eesti mõisaportaalin\n\nKullamaa kihlkund\nLäänemaa kihlkunnaq\nLäänemaa","num_words":47,"character_repetition_ratio":0.152,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.169,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%A4ina%20kihlkund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Käina kihlkund om kihlkund Hiiumaal (aoluulidsõl Läänemaal). Kihlkunna keskus om Käina.\n\nSuurõmbaq ja tähtsämbäq kotussõq\nKäina alõvik om kihlkunna keskus.\n\nLuudus\n\nAolugu\n\nKiil ja kultuur\n\nVanasõnno\nOleks läks Orjaku otsast merre.\n\nKuulsambaq inemiseq\nViiesepp Tobiasõ Rudolf oll' perit Käinast.\n\nVälislink \nKäina kihlkunnast Eesti mõisaportaalin\n\nKäina kihlkund\nLäänemaa kihlkunnaq\nLäänemaa","num_words":49,"character_repetition_ratio":0.102,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.166,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Lihula%20kihlkund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lihula kihlkund om kihlkund Läänemaal. Kihlkunna keskus om Lihula.\n\nSuurõmbaq ja tähtsämbäq kotussõq\nLihula liin om kihlkunna keskus.\n\nLuudus\n\nAolugu\n\nKiil ja kultuur\n\nVanasõnno\nTark, kes ajaga kaasa lääb, loll, kes sõrad vastu aab.\n\nKuulsambaq inemiseq\n\nVälislink \nLihula kihlkunnast Eesti mõisaportaalin\n\nLihula kihlkund\nLäänemaa kihlkunnaq\nLäänemaa","num_words":46,"character_repetition_ratio":0.117,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.174,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/L%C3%A4%C3%A4ne-Nigula%20kihlkund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lääne-Nigula kihlkund om kihlkund Läänemaal. Kihlkunna keskus om Nigula.\n\nSuurõmbaq ja tähtsämbäq kotussõq\nPalivere alõvik\nTaebla alõvik\n\nLuudus\n\nAolugu\n\nKiil ja kultuur\n\nVanasõnno\nEga pulmategu pole pudrukeet ega naisevõtt põle naeruasi.\n\nKuulsambaq inemiseq\n\nVälislink \nLääne-Nigula kihlkunnast Eesti mõisaportaalin\n\nLääne-Nigula kihlkund\nLäänemaa kihlkunnaq\nLäänemaa","num_words":43,"character_repetition_ratio":0.119,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.154,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Martna%20kihlkund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Martna kihlkund om kihlkund Läänemaal. Kihlkunna keskus om Martna.\n\nSuurõmbaq ja tähtsämbäq kotussõq\nMartna külä om kihlkunna keskus.\n\nLuudus\n\nAolugu\n\nKiil ja kultuur\n\nVanasõnno\nKukk oo talopoja kell, tamm oo talopoja raud.\n\nKuulsambaq inemiseq\n\nVälislink \nMartna kihlkunnast Eesti mõisaportaalin\n\nMartna kihlkund\nLäänemaa kihlkunnaq\nLäänemaa","num_words":44,"character_repetition_ratio":0.12,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.167,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/M%C3%A4rjamaa%20kihlkund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Märjamaa kihlkund om kihlkund Läänemaal. Kihlkunna keskus om Märjamaa.\n\nSuurõmbaq ja tähtsämbäq kotussõq\nMärjamaa allõv om kihlkunna keskus.\n\nLuudus\n\nAolugu\n\nKiil ja kultuur\n\nVanasõnno\nTühi jutt hüppab ühe jalaga.\n\nKuulsambaq inemiseq\n\nVälislink \nMärjamaa kihlkunnast Eesti mõisaportaalin\n\nMärjamaa kihlkund\nLäänemaa kihlkunnaq\nLäänemaa","num_words":41,"character_repetition_ratio":0.138,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.158,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Noarootsi%20kihlkund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Noarootsi kihlkund om kihlkund Läänemaal.\n\nSuurõmbaq ja tähtsämbäq kotussõq\n\nLuudus\n\nAolugu\n\nKiil ja kultuur\n\nVanasõnno\nKes sitika tee peal õieti pöörab, saab ühe pulga ülemale.\n\nKuulsambaq inemiseq\n\nVälislink \nNoarootsi kihlkunnast Eesti mõisaportaalin\n\nNoarootsi kihlkund\nLäänemaa kihlkunnaq\nLäänemaa","num_words":37,"character_repetition_ratio":0.109,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.159,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/P%C3%BChalepa%20kihlkund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pühalepa kihlkund om kihlkund Hiiomaal (aoluulidsõl Läänemaal).\n\nSuurõmbaq ja tähtsämbäq kotussõq\nKärdla liin\nPühalepa külä\nSuuremõisa külä\n Tubala külä\n\nLuudus ja aolugu\n\nTubala küllä om ijäaost jäänü üts ilmadu suur kivimüräk, Tubala rändrahn, miä om suurusõ perrä Hiiomaa kuvvõs kivi.\n\nPerimüse perrä om kivimürägü all saivas (hiio keelen \"vai\", 'vagja'), miä hoit Hiiomaa saart merepõhjan kinniq, õt saar merd piten minemä ujoma nakanu-ui. Selle om Tubala külä üle kogo Hiiomaa tähtsä külä ja selle kutsutas Pühälepä kihlkunna inemiisi ehthiidlaisis. Ehthiidladsõq ommaq üts ligi 50 hiidlaisi seldsist.\n\nKiil ja kultuur\n\nVanasõnno\nParem teesele ande kui teeselt saade.\n\nKuulsambaq inemiseq\n Ameeriga astronaudi Aunapu Manni Nicole'i edevanõmbaq ommaq Pühälepä kihlkunna Tubala küläst peri.\n\nVälislink \nPühalepa kihlkunnast Eesti mõisaportaalin\n\nPühalepa kihlkund\nLäänemaa kihlkunnaq\nLäänemaa","num_words":119,"character_repetition_ratio":0.073,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.173,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Reigi%20kihlkund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Reigi kihlkund om kihlkund Hiiumaal (aoluulidsõl Läänemaal).\n\nSuurõmbaq ja tähtsämbäq kotussõq\nKõrgessaare alõvik\nReigi külä\n\nLuudus\n\nAolugu\n\nKiil ja kultuur\n\nVanasõnno\nEga üks tukk kaua suitse.\n\nKuulsambaq inemiseq\n\nVälislink \nReigi kihlkunnast Eesti mõisaportaalin\n\nReigi kihlkund\nLäänemaa kihlkunnaq\nLäänemaa","num_words":38,"character_repetition_ratio":0.066,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.161,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ridala%20kihlkund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ridala kihlkund om kihlkund Läänemaal.\n\nSuurõmbaq ja tähtsämbäq kotussõq\nHaapsalu liin\nParalepa alõvik\nUuemõisa alõvik\n\nLuudus\n\nAolugu\n\nKiil ja kultuur\n\nVanasõnno\nOn läind parapann, mingu pulgad koa.\n\nKuulsambaq inemiseq\n\nVälislink \nRidala kihlkunnast Eesti mõisaportaalin\n\nRidala kihlkund\nLäänemaa kihlkunnaq\nLäänemaa","num_words":39,"character_repetition_ratio":0.081,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.157,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Varbla%20kihlkund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Varbla kihlkund om kihlkund Läänemaal. Kihlkunna keskus om Varbla.\n\nSuurõmbaq ja tähtsämbäq kotussõq\nVarbla külä om kihlkunna keskus.\n\nLuudus\n\nAolugu\n\nKiil ja kultuur\n\nVanasõnno\nÄä mine põlleta põllale ja tanuta külatänavale.\n\nKuulsambaq inemiseq\nMaadlõja Palusalu Kristjan oll' perit Varemurru küläst.\nKiränik Ristikivi Karl oll' perit Varbla kihlkunnast.\n\nVälislink \nVarbla kihlkunnast Eesti mõisaportaalin\n\nVarbla kihlkund\nLäänemaa kihlkunnaq\nLäänemaa","num_words":57,"character_repetition_ratio":0.119,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.161,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vigala%20kihlkund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vigala kihlkund om kihlkund Läänemaal.\n\nSuurõmbaq ja tähtsämbäq kotussõq\n\nLuudus\n\nAolugu\n\nKiil ja kultuur\n\nVanasõnno\nMõni mees lääb villu ostma, tuleb niidetult tagasi.\n\nKuulsambaq inemiseq\n\nVälislink \nVigala kihlkunnast Eesti mõisaportaalin\n\nVigala kihlkund\nLäänemaa kihlkunnaq\nLäänemaa","num_words":35,"character_repetition_ratio":0.09,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.16,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vormsi%20kihlkund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vormsi kihlkund om kihlkund Läänemaal Vormsi saarõ pääl.\n\nSuurõmbaq ja tähtsämbäq kotussõq\n\nLuudus\n\nAolugu\n\nKiil ja kultuur\n\nVanasõnno\nKes hobusega sõidab, see ka hobust söödab.\n\nKuulsambaq inemiseq\n\nVälislink \nVormsi kihlkunnast Eesti mõisaportaalin\n\nVormsi kihlkund\nLäänemaa kihlkunnaq\nLäänemaa","num_words":37,"character_repetition_ratio":0.08,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.162,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mulgimaa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mulgimaa om kultuurilinõ piirkund Lõunõ-Eestin, miä sais kuun viiest kihlkunnast: \nHalliste,\nHelme, \nKarksi, \nPaistu, \nTarvastu.\n\nKaeq viil\nMulgi kiil\nMulgi Kultuuri Instituut\n\nMulgimaa","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.011,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.195,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Wa%C5%82%C4%99sa%20Lech","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Wałęsa Lech (Lech Wałęsa, sündünüq 1943) om Poola poliitik nink innestine ammõdiütisüseaktivist ja inemiseõiguisi iist võitlõja. Tä oll' Solidaarsusõ (perästsõaaigsõ hummogu-Õuruupa edimädse sõltumalda ammõdiütisüse) üts luuja ja juht. 1983. a. sai tä Nobeli Rahoavvohinna. Aastagil 1990-1995 oll' tä Poola president.\n\nPoola poliitiguq","num_words":39,"character_repetition_ratio":0.055,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.218,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Urb%C3%B5kuu%202009","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"2009. aastaga urbõkuu aigraamat.\n\n12. urbõkuu päiv \n Ilmu Kihnu Kultuuri Instituudi vällä annõt kihnukeeline aabits (aabets).\n\n2009\nUrbõkuu","num_words":15,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.266,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/P%C3%B5h%27anaba","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Põh'anaba vai põh'apoolus om punkt põh'apuulkeräl, kon Maa püürlemistelg lõikas Maa pinda. Tä om kõgõ põh'apoolitsõmb kotus Maa pääl, keset Põh'a-Iämerd, õkva lõunõnaba vastan. \n\nMaatiidüs","num_words":25,"character_repetition_ratio":0.011,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.197,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/L%C3%B5un%C3%B5naba","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lõunõnaba vai lõunõpoolus om punkt lõunõpuulkeräl, kon Maa püürlemistelg lõikas Maa pinda. Tä om kõgõ lõunõpoolitsõmb kotus Maa pääl, keset Antarktiga maisõmaad, õkva põh'anaba vastan. \n\nMaatiidüs","num_words":26,"character_repetition_ratio":0.011,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.168,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Liiva","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Liiva om mitmõ külä nimi. \nVõromaal: \nLiiva külä Urvastõ kihlkunnan Sõmmõrpalo vallan\n\nSaarõ maakunnan: \nLiiva külä Muhu kihlkunnan Muhu vallan","num_words":20,"character_repetition_ratio":0.119,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.182,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/R%C3%A4pin%C3%A4%20Vabahuss%C3%B5a%20m%C3%A4leht%C3%BCssammas","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Räpinä Vabahussõa mälehtüssammas om mälehtüssammas, minka om pistü pandnu Räpinä kihlkunna rahvas Vabahussõan hukka saanuisilõ ja kaotsihe jäänüisile uma kihlkunna sõamehile. Sammas om Räpinä keskliinan pargin. Tä tetti vallalõ 26. piimäkuu pääväl 1927.\n\nSamba edeküle pääl om üleväh kujotõt risti, keskel Vabahusristi nink all om kiri: \"Wabaduse eest langenuile \/\/ 1918-1920. \/\/ Räpina kihelkond.\". Tõisi külgi pääl ommaq üles loetuq Vabahussõan hukkasaanuq, tiidmäldä kaotsihe jäänüq nink haiguisi ja vägivalla ohvriq.\n\nPildiq\n\nKaeq viil\nEesti Vabahussõan hukkasaanuisi mälehtüssammas\nEesti Vabahussõa mälehtüsmärgiq\n\nRäpinä kihlkund\nEesti Vabahussõa mälehtüsmärgiq","num_words":80,"character_repetition_ratio":0.114,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.184,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Orava%20Vabahuss%C3%B5a%20m%C3%A4leht%C3%BCssammas","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Orava Vabahussõa mälehtüssammas om mälehtüssammas, miä om pistü pant Orava valla inemiisi mälehtüses, kiä saiq hukka Vabahussõan vai Edimädsen ilmasõan. Sammas om Orava mõisan. \n\nSammas tetti vallalõ 15. hainakuu pääväl 1934. Nõvvokogo võimoq lahiq samba ärq. Tagasitett sammas tetti vallalõ 15. hainakuu pääväl 1989.\n\nKaeq viil\nEesti Vabahussõan hukkasaanuisi mälehtüssammas\nEesti Vabahussõa mälehtüsmärgiq\n\nOrava vald\nEesti Vabahussõa mälehtüsmärgiq","num_words":54,"character_repetition_ratio":0.131,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.182,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Sansibar","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sansibar om Tansaania liidoriik (innestine sõltumada sultanaat), miä võtt hindä ala Tansaania ranna lähkon India suurõnmeren olõvaq Sansibari ja Pemba saarõq ja viil tõsõq saarõq noidõ ümbre.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq\n\nTansaania\nAfriga maaq","num_words":38,"character_repetition_ratio":0.014,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.168,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Sierra%20Leone","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sierra Leone, ammõtlidsõlt Sierra Leone Vabariik, om Õdagu-Afriga riik. Sierra Leone pääliin om Freetown.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\n \nAfriga riigiq\nAfriga maaq","num_words":26,"character_repetition_ratio":0.07,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.188,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Somaalia","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Somaalia, ammõtlidsõlt Somaalia Vabariik, om Hummogu-Afriga riik. Somaalia pääliin om Muqdisho.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\n \nAfriga riigiq\nAfriga maaq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.02,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.183,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Sudaan","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sudaan, ammõtlidsõlt Sudaani Vabariik, om Afriga kõgõ suurõmb riik. Sudaani pääliin om Hartum.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\n \nAfriga riigiq\nAfriga maaq","num_words":25,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.189,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tansaania","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tansaania, ammõtlidsõlt Tansaania Ütisvabariik, om Hummogu-Afriga riik. Tansaania pääliin om Dodoma.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\n \nAfriga riigiq\nAfriga maaq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.029,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.179,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Togo","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Togo, ammõtlidsõlt Togo Vabariik, om Õdagu-Afriga riik. Togo pääliin om Lomé.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\n \nAfriga riigiq\nAfriga maaq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.011,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.2,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/T%C5%A1aad","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tšaad, ammõtlidsõlt Tšaadi Vabariik, om Kesk-Afriga riik. Tšaadi pääliin om N'Djamena.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\n \nAfriga riigiq\nAfriga maaq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.01,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.196,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tuneesi%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tuneesiä, ammõtlidsõlt Tuneesiä Vabariik, om Põjh'a-Afriga riik. Tuneesiä pääliin om Tunis.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\n \nAfriga riigiq\nAfriga maaq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.02,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.191,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Zimbabwe","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Zimbabwe, ammõtlidsõlt Zimbabwe Vabariik, om Lõunõ-Afriga riik. Zimbabwe pääliin om Harare.\nPresident : Emmerson Mnangagwa\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\n \nAfriga riigiq\nAfriga maaq","num_words":26,"character_repetition_ratio":0.017,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.183,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Boliivia","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Boliivia (Quechua: Buliwya), ammõtlidsõlt Boliivia Hulga Rahvidõga Riik, om Lõunõ-Ameeriga riik. Boliivia pääliin om Sucre.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\n \nLõunõ-Ameeriga riigiq\nLõunõ-Ameeriga maaq","num_words":27,"character_repetition_ratio":0.112,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.19,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Colombia","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Colombia vai Kolumbia, ammõtlidsõlt Colombia Vabariik, om Lõunõ-Ameeriga riik. Colombia pääliin om Bogotá.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\n \nLõunõ-Ameeriga riigiq\nLõunõ-Ameeriga maaq","num_words":25,"character_repetition_ratio":0.121,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.179,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ecuador","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ecuador, ammõtlidsõlt Ecuadori Vabariik, om Lõunõ-Ameeriga riik. Ecuadori pääliin om Quito.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\n \nLõunõ-Ameeriga riigiq\nLõunõ-Ameeriga maaq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.13,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.182,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Guyana","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Guyana vai Guajaana, ammõtlidsõlt Guyana Vabariik, om Lõunõ-Ameeriga riik. Guyana pääliin om Georgetown.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\n \nLõunõ-Ameeriga riigiq\nLõunõ-Ameeriga maaq","num_words":25,"character_repetition_ratio":0.114,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.181,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Panama","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Panama, ammõtlidsõlt Panama Vabariik, om Lõunõ-Ameeriga riik. Panama pääliin om Panamá.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\n \nLõunõ-Ameeriga riigiq\nLõunõ-Ameeriga maaq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.123,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.186,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Suriname","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Suriname, ammõtlidsõlt Suriname Vabariik, om Lõunõ-Ameeriga riik. Suriname pääliin om Paramaribo.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\n \nLõunõ-Ameeriga riigiq\nLõunõ-Ameeriga maaq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.126,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.177,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Venezuela","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Venezuela vai Venetsueela, ammõtlidsõlt Venezuela Bolivari Vabariik, om Lõunõ-Ameeriga riik. Venezuela pääliin om Caracas. Riigi suurus om 912 050 km² ja sääl eläs umbõs 28,5 mill'onat inemist.\n\nVenezuelast põh'a puul om Kariibi meri, põh'ahummogu puul Atlandi suurmeri, õdagu puul Colombia, lõunõ puul Brasiilia ja hummogu puul Guyana.\n\nAolugu \nInemiseq ommaq Venezuelan elänüq vähämbält 15 000 aastakka. Olõ-iq teedäq, pall'o inemiisi sääl elli inne hispaanlaisi vallutuisi, a näid võisõ ollaq umbõs miljon. Hispaanlasõq naksiq Venezuelat kolonisiirmä 1522. aastagal. \n\nVenezuelast sai hindäperi riik 1811. aastagal.\n\nPoliitiga \nVenezuela om föderaalnõ presidentaalnõ vabariik. \n\nAastil 1999–2013 oll' Venezuela president Chávezi Hugo.\n\nLuudus \n\nVenezuelat peetäs maas, kon om väega rikas luudus. Põh'aõdagu puul ommaq Andõ mäeq, lõunõ puul ommaq Amazonasõ vihmamõtsaq, keskel om suur llanosõ tasandik ja hummogu puul Orinoco jõõ delta.\n\nRannajuun om 2 800 km pikk ja Venezuelalõ kuulusõq mitmõq saarõq Kariibi meren. Venezuela õdagu- ja põh'aossa küünüsseq Andõ kõgõ põh'apoolitsõmbaq mäeq. Muuhulgan om sääl riigi kõgõ korgõmb mägi Pico Bolívar, miä om 4 979 m korgõ. Lõunõ puul om Guayana korgustik, kon om maailma kõgõ korgõmb viisadang – Angeli viisadang – ja tepuiq, lavvakujolidsõq mäeq. Ilanosõ tasandik maa keskel küünüs Colombia piirist õdagu puul Orinico jõõ deltani hummogu puul. Pääle Orinoco ommaq tõõsõq tähtsämbäq jõõq viil Caroní and the Apure.\n\nKõgõ tähtsämbäq maavaraq ommaq nafta, maagaas, ravvamaak, kuld ja tõõsõq mineraaliq. Venezuelan om ka pall'o haritavat maad ja makõt vett.\n\nKliima\nVenezuelan om troopilinõ kliima. Tä jääs ekvaatori ja 12. põh'alakjuskraadi vaihõlõ. Ku madalidõl tasandikõl om ilm niiskõ ja aastaga keskmäne temperatuur om 35 kraati, sõs mäkin om aastaga keskmäne temperatuur om 8 kraati. Ku Põh'ahummogu-Venezuela kuivõmbin piirkundõn satas 430 mm aastagan, sõs Orinoco Deltan hummogu puul ja Amazonasõ džunglin lõunõn satas üle 1000 mm aastagan. Sadõmit om veidemb märtekuust mahlakuuni ja põimukuust rehekuuni. Kõgõ korgõmb mõõdõt temperatuur om olnuq 42 °C Machiquesen ja kõgõ madalamb −11 °C mäkin.\n\nElorikkus\n\nVenezuela luudus om väega liigirikas. Sääl kasus nii vihmamõtso ku pilvemõtso. \n\nEläjist või löüdäq lamantiinõ, Amazonasõ jõõdelfiine ja Orinoco krokodillõ, kiä võivaq kassuq päält 6 miitre pikäs. Sääl eläs 1 417 tsirguliiki, minkast 48 ommaq endeemilidseq. Tsirkõst või nimmada iibist, kalakodast ja Venezuela rahvustsirku trupiaali. Tähtsämbäq imetäjäq ommaq suur kuklasõkahr, jaaguar ja kapibaara, maailma kõgõ suurõmb jüräjä. Suurõmb jago imetäjide ja tsirkõ liikest eläseq vihmamõtson Orinoco jõõst lõunõ puul. Venezuelast om teedäq umbõs 3 900 seeneliiki, a arvada, et tegeligult om näid inämb. Venezuela rahvuspuu om araguanei (araguaney).\n\nValitsõmisjaotus \nVenezuela jagonõs 23 osariigis, 1 liiduringkunnaks ja liidusõltkundõs (nuuq ommaq Venezuela saarõq).\n\nAmazonas\nAnzoátegui\nApure\nAragua\nBarinas\nBolívar\nCarabobo\nCojedes\nDelta Amacuro\nFalcón\nGuárico\nLara\nPääliinaringkund\nLiidusõltkunnaq\nMérida\nMiranda\nMonagas\nNueva Esparta\nPortuguesa\nSucre\nZulia\nTáchira\nTrujillo\nVargas\nYaracuy\n\nMajandus \nRiigi kõgõ suurõmb majandusharo om naftatüüstüs. Naftat löüdüs Maracaibo järve ja Venezuela lahõ all. Venezuelal ommaq maailma riigest kõgõ suurõmbaq teedäqolõvaq naftatagavaraq. Nafta ja naftatuutõq moodustasõq 80% riigi eksporditulust. Viil veetäs vällä boksiiti, alumiiniumi, teräst ja põllumajandussaaduisi.\n\nRahvastik \n\nVenezuela om Ladina-Ameeriga üts kõgõ liinastunumb maa. Suurõmb inämbüs inemiisi eläs riigi põh'aosa liinon, innekõkkõ Caracasõn, miä om riigi pääliin ja kõgõ suurõmb liin.\n\nVenezuela rahvaarv om 20. aastagasaa tõõsõl poolõl kipõstõ kasunu. Ku 1950. aastagal elli sääl 5 mill'onat inemist, sõs täämpädsel pääväl umbõs 29 mill'onat.\n\nPoolõq eläniguq ommaq mestiidsiq, 42,2% valgõq, 3,5% aafriklaisi perrätulõjaq ja 2,7% indiaanlasõq. Indiaanlaisi om umbõs 500 000. Suurõmbaq indiaanirahvaq ommaq vajuuq (kiä elässe Õdagu-Venezuelan), varaoq (Hummogu-Venezuelan), janomamiq (Lõunõ-Venezuelan) ja pemoniq (Lõunõhummogu-Venezuelan).\n\nKultuur \nInämbüse Venezuela inemiisi imäkeeles om hispaania kiil.\n\nÜle 95% tundvaq kirjä.\n\n92% elänikest ommaq katoliiklasõq.\n\nVenezuela kultuuri om mõotanuq kolm suurt lätet: põliskultuur, hispaania kultuur ja aafriga kultuur.\n\nVenezuela ja Eesti\nVäljasõ Vaino oll' aastil 1980–1986 NSV Liido suursaadik Venezuelan.\n\nEestläsest ärimiis Männili Harry elli suurõmba jao umast elost Venezuelan.\n\nVälislingiq \n\n \nLõunõ-Ameeriga riigiq\nLõunõ-Ameeriga maaq","num_words":566,"character_repetition_ratio":0.058,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.198,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ameeriga%20%C3%9Ctisriigiq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ameeriga Ütisriigiq (USA, sagõhõhe kutsutas lühkühe ka ku lihtsähe Ameeriga) om riik, miä kuustus 50 osariigist, ütest föderaalringkunnast, ja viiest päämädsest puul-autonoomilidsõst piirkunnast ja mitmist vähämbist valitsusalotsist piirkunnõst. 3,8 mill'oni ruutmiiliga om seo suurusõ poolõst kolmas riik maailman. Suurõmb osa riigist om Põh’a Ameerikan, Kanada ja Mehhigo vaihõl. Riigi rahvaarv om üle 328 mill'oni. Pääliin om Washigton DC, ja kõgõ suurõmb rahvaarvoga liin New York City (NYC).\n\nUSA om edüstüsdemokraatiaga liitvabariik ja ÜRO, Maailmapanga, Riikevaihõlidsõ Valuutafondi, Ameeriga Riike Ütisüse, NATO ja tõisi riikevaihõliidsi ütisüisi liigõq. Ameeriga om ÜRO alalinõ liigõq.\n\nAolugu \nIndiaanlaseq elliq Ameeriga Ütisriigen tuhandit aastagit. Ingläseq lätsiq sinnäq 1607. aastagal. Nä joudsõq kõgõ edimält tuu kotusõ pääle, kon parhillaq om Jamestowni liin Virginian. 1775. aastagal alõś sõda 13 koloonia ja Suuŕbritannia vaihõl massõ peräst. 4. hainakuu pääväl 1776 tetti esiqsaismiskuulutus. Kolonistiq võidiq sõa ja lõiq vahtsõ riigi.\n\n19. aastagasaal suurõndiq Ameeriga Ütisriigiq umma territooriummi õdagu poolõ. 1861-1865 aastagil olĺ kodosõda põh’a ja lõunõ vaihõl. Peräst sõta arõnd' riik uma majandusõ ütes maalima suurõmbas.\n \n20. aastagasaal võtiq Ameeriga Ütisriigiq ossa Edimädsest ja Tõõsõst ilmasõast. Peräst Tõist ilmasõta olĺ USA ja Nõvvokogoliido vaihõl külm sõda, miä lõpõtõdi ärq 1992. aastagal.\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus \n\nAmeeriga Ütisriigiq jagonõsõq 50 osariigis, ütes föderaalringkunnas (Columbia ringkund), viies päämädses puul-autonoomilidsõs piirkunnas ja mitmist vähämbist valitsusalotsist piirkunnõs.\n\nAmeeriga Ütisriigel om viis suurõmbat ülemereterritooriummi: Puerto Rico, USA Neitsüsaarõq, Ameeriga Samoa, Guam ja Põh'a-Mariaaniq.\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\n \nPõh'a-Ameeriga riigiq\nPõh'a-Ameeriga maaq","num_words":221,"character_repetition_ratio":0.069,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.19,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Belize","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Belize om Kesk-Ameeriga riik. Belize pääliin om Belmopan.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\n \nPõh'a-Ameeriga riigiq\nPõh'a-Ameeriga maaq","num_words":20,"character_repetition_ratio":0.115,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.199,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kesk-Ameeriga","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kesk-Ameerikas loetas Põh'a-Ameeriga maisõmaa lõunõjako. ÜRO perrä kuulussõq Kesk-Ameerikahe sääntseq riigiq:\nBelize,\nCosta Rica,\nEl Salvador,\nGuatemala,\nHonduras,\nMehhiko,\nNicaragua, \nPanama.\n\nPõh'a-Ameeriga","num_words":22,"character_repetition_ratio":0.09,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.188,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Costa%20Rica","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Costa Rica, ammõtlidsõlt Costa Rica Vabariik, om Kesk-Ameeriga riik. Costa Rica pääliin om San José. Costa Rical om kats naabririiki. Põh'apoolinõ om Nikaraagua ja lõunõpoolinõ Panama. \n\nCosta Rica riigiusk om katoligu usk.\n\nAolugu\n\nPoliitiga \nCosta Rica president' om Luis Guillermo Solís.\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus \nRiigi valuuta om Costa Rica colón.\n\nRahvastik \nPiir'kundligult tunnistõduq keeleq ommaq mekatelyu, bribi ja patois.\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\n \nPõh'a-Ameeriga riigiq\nPõh'a-Ameeriga maaq","num_words":65,"character_repetition_ratio":0.086,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.196,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/El%20Salvador","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"El Salvador, ammõtlidsõlt El Salvadori Vabariik, om Kesk-Ameeriga riik. El Salvador pääliin om San Salvador.\n\nAolugu \nEl Savadoro is stupundico\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\n \nPõh'a-Ameeriga riigiq\nPõh'a-Ameeriga maaq","num_words":31,"character_repetition_ratio":0.112,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.193,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Guatemala","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Guatemala, ammõtlidsõlt Guatemala Vabariik, om Kesk-Ameeriga riik. Guatemala pääliin om Guatemala.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\n \nPõh'a-Ameeriga riigiq\nPõh'a-Ameeriga maaq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.117,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.185,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Honduras","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Honduras, ammõtlidsõlt Hondurasõ Vabariik, om Kesk-Ameeriga riik. Hondurasõ pääliin om Tegucigalpa.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\n \nPõh'a-Ameeriga riigiq\nPõh'a-Ameeriga maaq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.112,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.185,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Nicaragua","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Nicaragua, ammõtlidsõlt Nicaragua Vabariik, om Kesk-Ameeriga riik. Nicaragua pääliin om Managua.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\n \nPõh'a-Ameeriga riigiq\nPõh'a-Ameeriga maaq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.113,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.187,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kuuba","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kuuba, ammõtlidsõlt Kuuba Vabariik, om saarõriik Kariibi meren Ameerikan. Kuuba pääliin om Havanna.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\n \nPõh'a-Ameeriga riigiq\nPõh'a-Ameeriga maaq","num_words":25,"character_repetition_ratio":0.062,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.189,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Jamaica","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Jamaica om saarõriik Kariibi meren Ameerikan. Jamaica pääliin om Kingston.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\n \nPõh'a-Ameeriga riigiq\nPõh'a-Ameeriga maaq","num_words":22,"character_repetition_ratio":0.07,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.188,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Haiti","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Haiti, ammõtlidsõlt Haiti Vabariik, om saarõriik Kariibi meren Ameerikan. Haiti pääliin om Port-au-Prince.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\n \nPõh'a-Ameeriga riigiq\nPõh'a-Ameeriga maaq","num_words":25,"character_repetition_ratio":0.061,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.192,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Grenada","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Grenada om saarõriik Kariibi meren Ameerikan. Grenada pääliin om Saint George’s.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\n \nPõh'a-Ameeriga riigiq\nPõh'a-Ameeriga maaq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.068,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.192,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Antigua%20ja%20Barbuda","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Antigua ja Barbuda (hispaania keelen tähendäs tuu \"vana\" ja \"habõnidõga\") om saarõriik Kariibi meren Ameerikan. Antigua ja Barbuda pääliin om Saint John's.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\n \nPõh'a-Ameeriga riigiq\nPõh'a-Ameeriga maaq","num_words":34,"character_repetition_ratio":0.114,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.201,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Dominica","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Dominica, ammõtlidsõlt Dominica Ütisüs, om saarõriik Kariibi meren Ameerikan. Dominica pääliin om Roseau.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\n \nPõh'a-Ameeriga riigiq\nPõh'a-Ameeriga maaq","num_words":25,"character_repetition_ratio":0.07,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.184,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/H%C3%A4%C3%A4demeeste","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Häädemeeste om alõvik, kihlkunna ja vallakeskus Pärnomaa lõunõosan Liivi lahõ veeren. 2019. aastagal elli sääl 585 inemist. \n\nHäädemeestel om keskkuul (2002\/2003. opiaastagal oppõ sääl 338 last), muusigakuul, huvikeskus, raamadukogo, muusõum, kats kerkot (lutõri ja õigõusu) nink kats kalmuaida. Viil om sääl mälehtüsmärk edimäidsile eestläisi kavvõsõidopur'olaivolõ.\n\nHäädemeestel juusk Liivi lahtõ Häädemeeste jõgi.\n\nAolugu \n\n16. aastagasaa keskpaigast om Häädemeeste tunnõt ku sadamakotus (Guedenn mans becke). 16. aastagasaa tõsõl poolõl teiq Tiesenhauseniq sinnäq üte ummist mõisist. \n\nVinne aol oll' Häädemeestel vabrik, kon tetti ahokivve.\n\nMidä kaiaq tasos \n Häädemeeste muusõum\n Häädemeeste Mihkli kerik (lutõri usk)\n Häädemeeste Esändä muutmisõ kerik (õigõusk)\n\nEesti alõviguq\nHäädemeeste vald","num_words":94,"character_repetition_ratio":0.077,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.208,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/H%C3%A4%C3%A4demeeste%20j%C3%B5gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Häädemeeste jõgi om jõgi Pärnomaal. Tä nakkas pääle Nigula suu õdaguserväst nink juusk Häädemeestel Liivi lahtõ. \n\nJõõ pikkus om 17 nink jõgikunna suurus 67,5 km². Hää käe puult juusk Häädemeeste jõkkõ Arumetsa oja.\n\nPärnomaa jõõq","num_words":33,"character_repetition_ratio":0.118,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.209,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ok%C3%B5aania","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Okõaanias loetas maatiidüslist vai ka geopoliitilist piirkunda, miä sais kuun suurõst hulgast Vaiksõ suurõmere saarist. Mõnõq lugõvaq Austraalia maisõmaa kah Okõaania osas, mõnõq loe-iq. \n\nNime \"Okõaania\" mõtõl' 1831. a. vällä prantsusõ maiõuurja d'Urville'i Dumont.\n\nKaeq viil \n Austraalia ja Okõaania\n\nMaatiidüs","num_words":39,"character_repetition_ratio":0.02,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.198,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ladina-Ameeriga","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ladina-Ameeriga om Ameeriga tuu jago, kon kõnõldas päämädselt romaani kiili: hispaania, portugali ja prantsusõ kiilt.\n\nMaatiidüs","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.164,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Maa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Maa om määnegi piirkund maailman, miä om poliitilidsõlt vai maatiidüslidselt kuigimuudu tõisist erälde. Sakõstõ üteldäs \"maa\" riike kotsilõ (nt. S'aksamaa, Vinnemaa, Prantsusmaa), a maa või ollaq ka sääne piirkund, miä hindäperi olõ-iq (nt. Sotimaa, Lapimaa, Ingerimaa).\n\nMaatiidüs","num_words":37,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.199,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Piirkund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Piirkund om maa-ala, mink osaq minkagiperäst kokko kuulussõq ja minkalõ või ümbre tõmmata kasvai hägotsõ ja vaiõldava piiri. Taa mõistõq olõ-iq selge nink timä üle vaiõldas.\n\nMaatiidüs","num_words":27,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.174,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Wu%20%28Hani%20d%C3%BCnastia%20keisri%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hani dünastia keisri Wu (hiina keelen: 漢武帝 (hànwǔdì)), sündünüq 10. põimukuu pääväl 156. aastagal i.m.a, koolnuq 29. urbõkuu pääväl 87. aastagal i.m.a., peris nimega Liu Che (劉徹), oll' Vana-Hiina Hani dünastia säitsmes keisri, kiä valits' 141 i.m.a kooniq 87 i.m.a. Keisri Wud tundas innekõgõ keisririigi väega suurõ laenõmisõ perrä, miä sündü timä valitusaol ja timä luudu tugõva tsentraliseeridü konfutsiaanligu riigikõrraldusõ perrä. Wud peetäs Hani dünastia kõgõ vägevämbäs ja terve Hiina aoluu ütes vägevämbäs keisris.\n\nHiina inemiseq\nHiina keisriq","num_words":72,"character_repetition_ratio":0.079,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.224,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kam%C3%B5run","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kamõrun, ammõtlidsõlt Kamõruni Vabariik, om Õdagu-Afriga riik. Kamõruni pääliin om Yaoundé.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\nKamõrun\nAfriga maaq\nAfriga riigiq","num_words":24,"character_repetition_ratio":0.019,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.177,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Uganda","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Uganda, ammõtlidsõlt Uganda Vabariik om Hummogu-Afriga riik. Uganda pääliin om Kampala.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\nUganda\nAfriga maaq\nAfriga riigiq","num_words":24,"character_repetition_ratio":0.01,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.176,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Bahama","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Bahama, ammõtlidsõlt Bahama Ütisüs, om saarõriik Atlandi suurõnmeren Florida lähkon. Bahama pääliin om Nassau.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\n \nPõh'a-Ameeriga riigiq\nPõh'a-Ameeriga maaq","num_words":26,"character_repetition_ratio":0.06,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.184,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Barbados","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Barbados om saarõriik Kariibi mere ja Atlandi suurõmere vaihõl. Barbadosõ pääliin om Bridgetown.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\n \nPõh'a-Ameeriga riigiq\nPõh'a-Ameeriga maaq","num_words":25,"character_repetition_ratio":0.063,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.183,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Dominikaani%20Vabariik","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Dominikaani Vabariik om saarõriik Kariibi meren Ameerikan. Dominikaani Vabariigi pääliin om Santo Domingo.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\n \nPõh'a-Ameeriga riigiq\nPõh'a-Ameeriga maaq","num_words":25,"character_repetition_ratio":0.121,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.175,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Saint%20Kitts%20ja%20Nevis","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Saint Kitts ja Nevis, ammõtlidsõlt Saint Kittsi ja Nevise Föderats'uun, om saarõriik Kariibi meren Ameerikan. Saint Kittsi ja Nevise pääliin om Basseterre.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\n \nPõh'a-Ameeriga riigiq\nPõh'a-Ameeriga maaq","num_words":34,"character_repetition_ratio":0.121,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.187,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Saint%20Lucia","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Saint Lucia om saarõriik Kariibi meren Ameerikan. Saint Lucia pääliin om Castries.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\n \nPõh'a-Ameeriga riigiq\nPõh'a-Ameeriga maaq","num_words":24,"character_repetition_ratio":0.097,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.19,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Saint%20Vincent%20ja%20Grenadiiniq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Saint Vincent ja Grenadiiniq om saarõriik Kariibi mere ja Atlandi suurõmere vaihõl. Saint Vincenti ja Grenadiine pääliin om Kingstown.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\n \nPõh'a-Ameeriga riigiq\nPõh'a-Ameeriga maaq","num_words":31,"character_repetition_ratio":0.116,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.179,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Trinidad%20ja%20Tobago","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Trinidad ja Tobago, ammõtlidsõlt Trinidadi ja Tobago Vabariik, om saarõriik Kariibi meren Ameerikan. Trinidadi ja Tobago pääliin om Port of Spain.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\n \nPõh'a-Ameeriga riigiq\nPõh'a-Ameeriga maaq","num_words":33,"character_repetition_ratio":0.114,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.186,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Austraalia","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Austraalia, ammõtlidsõlt Austraalia Ütisõs, om riik Austraalia maisõmaa nink Tasmaania ja tõisi saari pääl. Austraalia pääliin om Canberra.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\n \nOkõaania riigiq\nOkõaania maaq","num_words":30,"character_repetition_ratio":0.048,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.172,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Belau","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Belau, ammõtlidsõlt Belau Vabariik, om saarõriik Okõaanian. Belau pääliin om Melekeok.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\n \nOkõaania riigiq\nOkõaania maaq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.01,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.183,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Fid%C5%BEi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Fidži, ammõtlidsõlt Fidži Saari Vabariik, om saarõriik Okõaanian. Fidži pääliin om Suva.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\n \nOkõaania riigiq\nOkõaania maaq","num_words":24,"character_repetition_ratio":0.01,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.186,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kiribati","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kiribati, ammõtlidsõlt Kiribati Vabariik, om saarõriik Okõaanian. Kiribati pääliin om Tarawa South.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\n \nOkõaania riigiq\nOkõaania maaq","num_words":24,"character_repetition_ratio":0.019,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.176,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Marshalli%20Saar%C3%B5q","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Marshalli Saarõq, ammõtlidsõlt Marshalli Saari Vabariik, om saarõriik Okõaanian. Marshalli Saari pääliin om Majuro.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\n \nOkõaania riigiq\nOkõaania maaq","num_words":26,"character_repetition_ratio":0.101,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.173,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mikroneesi%C3%A4%20Liidoriigiq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mikroneesiä Liidoriigiq om saarõriik Okõaanian. Mikroneesiä Liidoriike pääliin om Palikir.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\n \nOkõaania riigiq\nOkõaania maaq","num_words":22,"character_repetition_ratio":0.118,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.165,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Nauru","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Nauru, ammõtlidsõlt Nauru Vabariik, om saarõriik Okõaanian. Nauru pääliin om Yaren.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\n \nOkõaania riigiq\nOkõaania maaq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.01,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.185,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Paapua%20Vahts%C3%B5n%C3%B5%20Ginea","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Paapua Vahtsõnõ Ginea, ammõtlidsõlt Paapua Vahtsõ Ginea Hindäperi Riik, om saarõriik Okõaanian. Paapua Vahtsõ Ginea pääliin om Port Moresby.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\n \nOkõaania riigiq\nOkõaania maaq","num_words":31,"character_repetition_ratio":0.119,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.176,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Saalomoni%20saar%C3%B5q","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Saalomoni saarõq om saarõriik Okõaanian. Saalomoni saari pääliin om Honiara.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\n \nOkõaania riigiq\nOkõaania maaq","num_words":22,"character_repetition_ratio":0.063,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.177,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Samoa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Samoa, ammõtlidsõlt Samoa Hindäperi riik Vabariik, om saarõriik Okõaanian. Samoa pääliin om Apia.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\n \nOkõaania riigiq\nOkõaania maaq","num_words":25,"character_repetition_ratio":0.01,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.183,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tonga","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tonga, ammõtlidsõlt Tonga Kuningriik, om saarõriik Okõaanian. Tonga pääliin om Nuku‘alofa.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\n \nOkõaania riigiq\nOkõaania maaq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.01,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.188,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tuvalu","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tuvalu om saarõriik Okõaanian. Tuvalu pääliin om Funafuti.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\n \nOkõaania riigiq\nOkõaania maaq","num_words":20,"character_repetition_ratio":0.012,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.183,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vahts%C3%B5n%C3%B5%20Meremaa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vahtsõnõ Meremaa om saarõriik Okõaanian. Vahtsõ Meremaa pääliin om Wellington.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\n \nOkõaania riigiq\nOkõaania maaq","num_words":22,"character_repetition_ratio":0.021,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.175,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vanuatu","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vanuatu, ammõtlidsõlt Vanuatu Vabariik, om saarõriik Okõaanian. Vanuatu pääliin om Vila.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\n \nOkõaania riigiq\nOkõaania maaq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.01,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.181,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Omaan","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Omaan, ammõtlidsõlt Omaani Sultanaat, om Aasia riik. Omaani pääliin om Masqaţ.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\n \nAasia maaq\nAasia riigiq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.2,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Suur%20Korallirahu","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Suur Korallirahu (inglüse keelen Great Barrier Reef) om maailma kõgõ suurõmb korallirahu. Tä om Põh'ahummogu-Austraaliast hummogu puul Vaiksõ suurõmere õdaguveeren Korallimeren. Timä pindala om 349 000 km².\n\nSuur Korallirahu om üts kõgõ lihirikkamb piirkund maailman: sääl om elopaik inämb ku 350 korallilihil, 1500 kalalihil, 4000 limussõlihil, 5 kilpkunnalihil nink sääl pesitses 252 tsirgolihti.\n\nAustraalia","num_words":47,"character_repetition_ratio":0.047,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.217,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Metal","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Metal om keemiline element, miä juht häste eelektrit ja lämmind nink moodustas mittemetalidõga katioonõ ja iooniliidsi köüdüssit. Keemiän kutsutas metalis (Vanan-Kreekan métallon, μέταλλον) elementi, liitollust vai sulamit, miä juht häste eelektrit.\n\nKeemiä","num_words":32,"character_repetition_ratio":0.121,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.16,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Sullam","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sullam om ollus, miä om saad katõ vai inämbä metali vai sõs metali ja mittemetali kokko sulatamisõga vai paagutamisõga. \n\nNäütüses teräs, pronks ja messing ommaq sulamiq.\n\nKeemiä","num_words":27,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.185,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Liitollus","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Liitollus om ollus, minkan om katõ vai inämbä keemilidse elemendi aadomit. \n\nLiitollusõq ommaq näütüses vesi (H2O), keedosuul (NaCl) ja hüdsihappagaas (CO2).\n\nKaeq viil \n Lihtollus\n\nKeemiä","num_words":25,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.223,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Lihtollus","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lihtollus om ollus, minkan om õnnõ üte keemilidse elemendi aadomit.\n\nLihtollus om näütüses kolmõaadomilinõ oson (O3).\n\nKaeq viil\nLiitollus\n\nKeemiä","num_words":20,"character_repetition_ratio":0.058,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.192,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ter%C3%A4s","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Teräs om sullam, mink põhikomponent om raud nink mink seen om pääle tõisi elemente (väävli, fosfor jne.) kooni 2,14% hüdsäsnikku. \n\nKu ravvasulamin om üle 2,14 % hüdsäsnikku, kutsutas tuud malmis.\n\nKeemiä","num_words":28,"character_repetition_ratio":0.041,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.25,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pronks","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pronks om kitsamban mõttõn vasõ ja tina sullam. Lajemban mõttõn kutsutas pronks ka vasõ sulamit tõisi metalidõga, vällä arvat tsink (vasõ ja tsingi sulamit nimitedäs messingis).\n\nKeemiä","num_words":27,"character_repetition_ratio":0.034,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.173,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Messing","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Messing vai valgõvask om vasõ ja tsingi sullam, kon om 5...45% tsinki. \n\nValgõstvasõst tetäs puhkpillõ, nigu trompet, tuuba, trombuun vai mõtsasarv. \n\nKeemiä","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.242,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mendelejevi%20tap%C3%B5l","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mendelejevi tapõl vai keemiliidsi elemente perioodilisussüstem om süstem, miä jaotas keemilidseq elemendiq näide tuumalaengidõ perrä rühmihe ja periuudõhe.\n\nVälislingiq \n Riikevaihõlinõ Puhta Keemiä ja Rakõnduskeemiä Liit\n Webelements\n\nKeemiä","num_words":27,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.136,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Elemendi%20tunnus","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Keemilidse elemendi tunnus om täht, tähepaar vai tähekolmik, minga märgitäs lühkühe keemilist elementi. Suurõmba jao elemente tunnusõq ommaq katõtähelidseq. Kõgõ vahtsõmbidõ elemente tunnusõq ommaq kolmõtähelidseq.\n\nNäütüses kulla tunnus om Au (ladinakeelitsest nimest Aurum) ja hapasnigu tunnus om O (kreekakeelitsest sõnast ὀξύς (oxys)). \n\nKeemilidseq elemendiq","num_words":44,"character_repetition_ratio":0.107,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.16,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Aadomarv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Keemilidse elemendi aadomarv vai proodonidõ arv vai laenguarv vai järekõrranummõr om proodonidõ arv tuu elemendi aadomi säsün. Aadomiarvo perrä ommaq elemendiq ritta säetüq Mendelejevi tabõlin.\n\nKeemiä","num_words":26,"character_repetition_ratio":0.135,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.139,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mol%C3%B5kul","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Molõkul om eelektrilidselt neutraalnõ vähämbält katõaadomilinõ rühm, midä hoitvaq kimmä kõrra perrä kuun väega kõvaq (kovalentseq) keemilidseq köüdüsseq. Rangõlt võttõn tetäs vaiht molõkullõ ja mitmõaadomiliidsi iuunõ vaihõl. Orgaanilidsõn keemiän ja biokeemiän tarvitõdas terminit molõkul veidemb rangõlt nink pruugitas tedä laetuisi orgaaniliidsi molõkullõ ja biomolõkullõ kotsilõ kah. \n\nGaasõ kineetilidsen teoorian pruugitas terminit molõkul sakõstõ määntside taht gaasiosakõisi kotsilõ, sõltumada näide ehitüsest. Nii võttõn kutsutas ka väärtgaasi ütsikit aadomit molõkulõs, miä tuust et nääq olõ-iq tõisi aadomidõga köüdedüq.\n\nMolõkulin võivaq ollaq üte keemilidse elemendi aadomiq (näütüses hapasnik O2) vai mitmõ elemendi aadomiq (näütüses vesi H2O). Aadomidõ parkõ, midä köütväq mittekovalentseq köüdüseq (näütüses vesiniguköüdüseq vai ioonilidsõq köüdüseq), loeta-iq molõkulõs.\n\nKeemiä","num_words":107,"character_repetition_ratio":0.069,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.15,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Dissotsiats%27uun","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Dissotsiats'uun (vai dissotsiiirümine) om keemiliidsi ollusidõ vai molõkullõ lagonõminõ ioonõs, aadomidõs vai lihtsämbis molõkulõs.\n\nDissotsiats'uun sõltus:\n temperatuurist;\n lahussõ kontsõntrats'oonist.\n\nKeemiä","num_words":20,"character_repetition_ratio":0.069,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.156,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Hapas","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hapas om keemiline ollus, miä vesilahusõn dissotsieerudõn and lahusõhe vesinikioonõ.\n\nKaeq viil \n Lipõ\n\nKeemiä","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.173,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Lip%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lipõ om keemiline ollus, miä vesilahussõn dissotsiiirümisega and lahussõhe hüdroksiidiuunõ.\n\nKaeq viil \n Hapas\n\nKeemiä","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.161,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Soolaq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Soolaq ommaq keemilidseq ollusõq, miä saisvaq kuun metali katioonõst (näütüses Ca2+) ja happa anioonõst vai happajäägist (näütüses SO42-).\n\nKeemiä","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.058,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.205,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mineraal","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mineraal om kimmä, a mitte fikseeridü keemilidse kuustusõ ja inämbüisi krõstal-struktuuriga anorgaanilinõ tahhe ollus, midä või löüdäq luudusõst. Mineraalil om väega kõrraperäline aadomstruktuur ja spetsiifilidsõq füüsigalidsõq umahusõq.\n\nMineraal om maakoorõn ja maa pääl sündünüisi füüsigalis-keemiliidsi protsesse vai sõs organismõ elo mõol tekkünüq, kimmä keemilidse kuustõ ja siseehitüsegaq üttemuudu ainõliit vai lihtainõq. Mineraalil om väega kõrraperäline aadomstruktuur. Kristal om mineraalõ kõgõ sakõmb muud, kiviq saisvaq kuun mineraalõst.\n\nMineraalõ tekkümine\n\nMagmalidseq \nMineraaliq ommaq vällä kristalisiirünüq maa üsän kivve sulamisõst tekkünüq lämmäst magmast ja tulõmäe kaudu maa pääle pursanust laavast saistumisõl.\n\nHüdrotermaalsõq \nMineraaliq ommaq vällä kristalisiirünüq määntsegi maa üsäst tulnu lämmüse lätten kuumas aetust viist vai gaasõst.\n\nSettelidseq \nMineraaliq om tekkünüq viikogodõ põhja saistunuq ainetest.\n\n Autigeenseq om tekkinuq neide ettetulõgi paigan.\n Allotigeenseq olõ-õi tekkinuq neide ettetulõgi paigan.\n\nBiogeenseq \nMineraaliq om tekkünüq organismidõ elo mõjol.\n\nHüpergeenseq \nMineraaliq om tekkünüq edimäidsi mineraalidõ lagonõmidse tullõmist maa pääl vai tuu lähken.\n\nMoondeliseq (metamorfseq) \nMineraaliq om tekkünüq maa üsan sügäväl korgõ rõhu ja kraadi nõudmistõl ni keemilidsi katalüsaatoride man edimäidsi mineraalidõ lagonõmidse tullõmist.\n\nLätteq\n\nKeemiä","num_words":167,"character_repetition_ratio":0.087,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.147,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Teemant","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Teemant om mineraal, hüdsäsnigu allotruupnõ vorm. \n\nTeemante lihvmisel saias kõgõ hinnatumpi vääriskivve briljantõ.\n\nKivimiq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.153,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.999,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/R%C3%A4nikivi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ränikivi om settekivim, miä sais kuun päämädselt kvartsist, mink teräq ommaq nii peenükeseq, et näid palja silmäga näe-iq. Ränikivi sisen või ollaq fossiilõ.\n\nKivimiq","num_words":24,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.181,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Graniit","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Graniit (ladinakeelitsest sõnast granum \"terä\") om hall, roosakas vai verpjäs jämmeterälidse struktuuriga kivim. Graniiti om luudusõn pall'o löüdäq.\n\nKivimiq","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.172,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kvarts","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kvarts om silikaatnõ mineraal. Tä om maakoorõn levikult tõnõ mineraal pääle pääväkivve.\n\nKivimiq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.046,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.156,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Liivakivi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Liivakivi om settekivim, miä sais kuun tsementiirünüst liivast.\n\nSuur jago Eesti alospõh'ast sais kuun liivakivist.\n\nKivimiq liiva kivi on noob","num_words":20,"character_repetition_ratio":0.03,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.175,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.999,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Keedosuul","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Keedosuul vai söögisuul vai naatriumkloriid om ollus, miä sais kuun naatriumist ja kloorist (timä vallõm om NaCl). Keedosuula lövvüs mere ja soolajärvi vii sisen. Tedä tarvitõdas söögitegemise man.\n\nSoolaq","num_words":29,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.171,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Plaki%20Paul","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Plaki Paul (Paul Plakk, 1909-2001) oll' Võromaalt perit elektroteknigatiidläne, Talliina Teknigaülikooli pikäaignõ oppõjoud.\n\nElokäük\nPlaki Paul sündü 15. hainakuu pääväl 1909 Koiola vallan Vanan-Koiolan. 1930. aastagal lõpõt' tä Tarto Teknigagümnaasiumi. 1936. aastagal, ku õkvalt luud Talliina Teknigaülikuul võtt' vasta ummi edimäidsi üliopilaisi, läts' tä sinnäq opma. Aastagani 1941 oll' Paul TTÜ mekaanigaosakunna elektrotekniga haro üliopilanõ. 1940. aastagal, ku tä viil üliopilanõ oll', kirot' Paul avvohinnalidsõ tüü \"Pöörisvooludest elektrotehnikas\". Tuu oll' edimäne TTÜ-n tett eelektrialanõ uurmistüü.\n\nPääle TTÜ lõpõtamist 1941. a. jäi Plaki Paul sinnäsamma tüüle, edimält assistendi kotussõ pääl füüsigalidsõ keemiä ja füüsiga laboratooriumõn nink elektrotekniga kateedrin, sõs dotsendi kotussõtäütjänä eelektrisidõ kateedrin. Noil aastagil sai timäst tunnustõt spetsiälist elektrooniga ja mitte-eelektriliidsi suuruisi mõõtmiisi alal.\n\n1952. aastagal kaits' Plaki Paul teknigakandidaadi väitekirä päälkiräga \"Freesturba niiskuse määramine elektrilisel teel\". Peräst tuud sai tä dotsendi kotussõ nink oll' viistõist aastagat kateedrijuhataja: 1953-1962 teoreetilidsõ ja ületse elektrotekniga nink 1963-1968 tüüstüselektrooniga kateedrin. Tüüstüselektrooniga (ildampa elektrooniga) kateedri luuminõ 1962. aastagal ja tüüstüselektrooniga eriala üliopilaisi oppamine alatõn 1963. aastagast sai TTÜ-n (toonadsõ nimega Talliina Polüteknilidsõn Instituudin) teos teno just Plaki Pauli pingutuisilõ.\n\nAastagil 1968-1983 tüüt' Paul elektrooniga kateedrin dotsendin. Edesi kooni aastagani 1987 jakas' tä säälsaman viil vanõmbtiidrü kotussõ pääl, sõs läts' tä pensionilõ. Kokko tüüt' tä TTÜ-n 43 aastakka. Pensionilgi ollõn tund' tä huvvi TTÜ tegevüse, elektrooniga arõngu nink mitmide füüsigaliidsi küsümüisi vasta.\n\nPereh\nKats poiga ja tütär.\n\nTiidüs- ja oppõtüü\nPlaki Pauli tiidüstüü temaatiga oll' väega lag'a: mitte-eelektriliidsi suuruisi mõõtminõ, eelektrilidse katsikkihi küsümüseq, lajaribavõimõndiq jne. Tä oll' mitmõ erialatsõ käsiraamadu ja oppõvahendi autor nink trükün ilmu 30 timä tiidüstüüd. Tä juhõnd' aspirantõ, valmist' ette ja lugi mitmit põhjapandvit erialakursuisi.\n\nTunnustusõq\n1950. a. sai tä ENSV riiklidsõ preemiä niiskusõmõõtjidõ vällätüütämise iist. \nTimä luud originaalsit elektronmõõtõriisto ja mõõtmismeetodit om ärq märgit medälidega NSV Liido Rahvamajandusõ Saavutuisi Vällänäütüsel.\n\nTeossõq\n\"Üldine elektrotehnika\", 1949, 1954.\n\"Tööstuselektroonika\", 1964.\n\nVälislink\nElokäük Talliina Teknigaülikooli lehe pääl.\n\nVõromaa inemiseq","num_words":284,"character_repetition_ratio":0.068,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.199,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/%C3%95li","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Õli om ollus, miä rasva sisen lahustus a vii sisen eiq, nink miä tarõlämmän om vetel. Õlin om pall'o hüdsäsnigu ja vesäsnigu aadomit, a veidüq hapasnigu aadomit.\n\nKeemiä","num_words":28,"character_repetition_ratio":0.05,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.201,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Orgaanilin%C3%B5%20keemi%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Orgaanilinõ keemiä om keemiä haro, miä uur ollussit, kon om sisen hüdsäsnik. Uuritas noidõ ehitüst, umahuisi, tõsõsminegi säädüisi, saamist, tarvitamist jm.\n\nKeemiä","num_words":22,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.183,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ilm","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ilm om Maa õhkkunna alomadsõ jao (troposfääri) sais määntselgi aol. Tuud saiso näütäseq õhu lämmüs, õhurõhk, sadõmõq, õhuniiskus jne.\n\nMeteoroloogia","num_words":20,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.182,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kliima","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kliima vai ilmastu om määntselegi piirkunnalõ umanõ pikä ao keskmäne ilm.\n \nTiidüst, miä kliimat uur, kutsutas klimatoloogias.\n\nKlimatoloogia","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.045,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.17,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ilma%20l%C3%A4mm%C3%A4mb%C3%A4sminek%20%C3%BCle%20ilma","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ilma lämmämbäsminek üle ilma om Maa pinnalähkodsõ õhu ja suurimerri vii keskmädse lämmüse suurõnõminõ 20. aastagasaa keskpaigast pääle. 20. aastagasaa seen om tuu lämmüs suurõmbas lännüq 0,74 ± 0,18 °C võrra.\n\nKlimatoloogia","num_words":27,"character_repetition_ratio":0.065,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.224,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/%C3%95hkkund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Õhkkund vai tuulõtaivas vai atmosfäär om õhokiht, miä om Maa ümbre ja miä püürdeles Maaga üten.\n\nMeteoroloogia","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.173,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/%C3%95hk","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Õhk om gaasõ sego, miä om Maa ümbre.\n\nKõgõ inämb om läpäsnikku (78%) ja hapasnikku (21%), tõisist gaasõst ommaq tähtsämbäq arguun (0,9%) ja hüdsidioksiid (0,04%).\n\nIlm\nMeteoroloogia\n\nen:Atmosphere of Earth#Composition","num_words":26,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.281,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vihm","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vihm om tuu, ku viitsilgaq satassõq pilvist maa pääle.\n\nIlm\nMeteoroloogia","num_words":11,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.178,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Lumi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lumi sais kuun väikeisist iäkrõstaliist. Lumõtükükeseq, miä pilvist maa pääle satasõq ommaq lumõhebemeq. Ku lummõ pall'o saa, teküseq lumõhangõq vai uarmõq. \n\nVõromaal satas lummõ hariligult talvõl. Keväjä sulas lumi ärq. \n\nLumõ pääl saa suusõ ja kelguga sõita. Sulalumõst saa tetäq lumõmiist.\n\nMõistatuisi lumõ kotsilõ \nTõõsõh ilmah raotas puid, siiäq kääväq laastuq? (Lummõ satas. Räpinä kihlkund, 1892.)\nSääl maal raotas puid, siiäq kargasõq laastuq? (Lummõ satas. Rõugõ kihlkund, 1894.)\nS'aksamaal raotas puid ja Vennemaalõ kargas last? (Lumõsado. Karula kihlkund, 1910.)\n\nLätteq\n\nIlm\nMeteoroloogia","num_words":79,"character_repetition_ratio":0.088,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.219,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pilv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pilv om viitsilko vai lumõhebemide kogo taivan, miä om silmäga nätäq. Pilveq tekküseq nii, et viitoss, miä õhon om, lätt tsilka vai külmäs ärq. Ku viitsilgaq vai lumõhebemeq pilvist maa pääle satasõq, sõs om tuu vihm vai lumõsado.\n\nIlm\nMeteoroloogia","num_words":40,"character_repetition_ratio":0.042,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.193,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/P%C3%B5ud","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Põud om tuu, ku määntsengi paigan sata-iq pikkä aigo (kuid vai eski aastit) vihma.\n\nIlm\nMeteoroloogia","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.208,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/%C3%9Cleujotus","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Üleujotus om tuu, ku vesi ujotas üle määntsegi maatükü, miä inne olõ-s vii all. Üle võivaq ujotaq näütüses jõõq, ujaq, järveq, midä tulõ egä keväjä väega pall'o ette, a harvõmbahe ka mereq, nigu tuud om aig-aolt johtunuq näütüses Pärnän ja Peterburgin.\n\nIlm\nMeteoroloogia","num_words":43,"character_repetition_ratio":0.015,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.203,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tsunami","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tsunami om ilmadu suur merelainõq, miä tulõ maavärinäst, maalihkõst vai tulõmäe purskamisõst.\n\nSõna \"tsunami\" om perit jaapani keelest ja tähendäs lainõt või lainit sadaman.\n\nMaatiidüs","num_words":25,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.174,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Laviin","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Laviin om suurõ hulga lumõ, iä, kivve, settide vai noidõ sego äkiline ja kipõ liikminõ mäest alla.\n\nMeteoroloogia","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.195,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Maav%C3%A4rrin","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Maavärrin om tuu, ku seismilidseq lainõq pandvaq maapinna värisemä. Maa või värisemä naadaq maakoorõ sisepingõ, tulõmäe purskamisõ, kooba sissesadamisõ vai inemise tegemiisi (nt. säsüpommiplahvahus) peräst.\n\nGeofüüsiga","num_words":26,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.156,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tul%C3%B5m%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tulõmägi vai vulkaan om mulk maakoorõ sisen, läbi minka päseseq magma, tuhk ja gaasiq maakoorõ alt vällä, vai sõs sääntsest matõrjalist tekkünü mägi. Ku sääne kraam maa sisest vällä tulõ, sõs üteldäs, et tulõmägi purskas. \n\nVulkaanõ om ka tõisi hod'otähti pääl pääle Maa.\n\nGeoloogia","num_words":44,"character_repetition_ratio":0.007,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.195,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/El%20Ni%C3%B1o","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"El Niño om ilmastigunättüs, miä sais tuun, et Vaiksõ suurõmere hummogujao pinnakiht lätt lämmämbäs, nink üten tuuga tulõvaq kõvaq vihmasaoq mud'o kuiva kliimaga Peruu ja Ecuadori rannikul, põvvaq Austraalian jne. \n\nEl Niñot tulõ ette keskmädselt kats kõrda kümne aastaga kestel (hariligult 4...7 aastaga takast).\n\nIlm\nMeteoroloogia","num_words":45,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.187,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/B%C3%BCtsants","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Bütsants vai Hummogu-Rooma keisririik oll' riik 4.-15. aastagasaal Balkani puulsaarõl, Iin-Aasian nink 4.-7. aastagasaal ka Põh'a-Afrikan. Bütsandsi riik tekkü, ku Rooma riik jaeti Õdagu- ja Hummogu-Rooma riigis (lõplikult olliq nuuq kats riiki umaette 395. a.). Pääliin oll' Konstantinoopol, midä inne oll' kutsut Bütsandsis (Byzantion).\n\nAolugu","num_words":42,"character_repetition_ratio":0.071,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.231,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Aadomid%C3%B5%20%C3%BCmbreistmine","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Aadomidõ ümbreistmine vai ollussidõ tõõsõsminek vai keemiline riakts'uun om protsess, mink käügin määntsegiq ollussõq lääväq tõisis ollussis. Tuud uur keemiä-nimeline tiidüsharo. Mõnikõrd võivaq aadomiq ümbre istu esihindäst, ilma et näile määnestki energiät mano andas, a sakõstõ piät näile sõski määnestki energiät (nt. lämmind, valgust vai eelektrit) mano andma, et nääq ümbre istma nakkasiq. Klassikalidsõn tähendüsen mõtõldas ümbreistmisõ all tuud, et elektroniq loovaq vai lahkvaq keemiliidsi köüdüssit. Lajemban tähendüsen võidas tuu all mõtõldaq ka tsibipudinidõ tõõsõsminekit vai säsüriakts'uunõ. Aadomidõ ümreistmisõ tulõmusõs ommaq tõõsõq ollussõq, mink umahusõq ommaq hariligult tõistsugutsõq, ku noil, miä inne olliq.\n\nKeemiä","num_words":94,"character_repetition_ratio":0.071,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.156,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tuulisp%C3%A4%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tuulispää vai tromb vai tornaado om väiko läbimõõdoga, a väega tukõv õhupüürüs, mink keskel om õhurõhk pall'o vähämb normaalsõst rõhust. \n\nÕuruupa keelin kutsutas tuulispääd hariligult sõnaga tromb, Ameeriga Ütisriigen üteldäs timä kotsilõ tornado.\n\nIlm\nMeteoroloogia","num_words":35,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.161,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Marup%C3%B6%C3%B6r%C3%BCs","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Marupöörüs vai hurrikaan vai taifuun vai troopilinõ tsüklon om suur matalrõhkkund, miä om perit maavüü lähkost ja miä toosõ hindäga üten väega kõva maru. \n\nMarupöörüs lahk huunit, puid ja kõkkõ muud, miä timä tii pääle ette jääs.\n\nIlm\nMeteoroloogia","num_words":39,"character_repetition_ratio":0.017,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.185,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Maru","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Maru om tuul, miä puhk kõvva ja kipõstõ. Maruga või üten kävvü pikne ja kõva sado.\n\nVäega kõva maru om marupöörüs.\n\nIlm\nMeteoroloogia","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.211,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tuul","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tuul om õhu liikminõ. Õhk liigus korgõmba õhurõhuga paigast madalamba õhurõhuga paika. Väega kõvva tuult kutsutas marus.\n\nMeteoroloogia\nIlm","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.123,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.158,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Teknoloogia","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Teknoloogia (vai tehnoloogia) om kokko nuuq massinaq, säädmeq ja ammõditundmisõq, midä om vaia tuutmisõs.\n\nTekniga","num_words":15,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.175,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Geomeetri%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Geomeetriä om matõmaatiga haro, miä uur kujondidõ suurust, kujjo, ütsüte suhtõn paiknõmist, ruumi umahuisi ja muid sääntsit küsümüisi. Geomeetriä om üts kõgõ vanõmb tiidüsharo. \n\nGeomeetriä ku tiidüsharo ütes luujas või pitäq vanakreeka matõmaatikut Eukleidest.\n\nMatõmaatiga","num_words":35,"character_repetition_ratio":0.075,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.161,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tubak","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tubakus kutsutas tubagukasvõ kuivatuisi ja töödeldüisi lehti. Tubakut palotõdas sigarette vai piibu sisen, kistas nõnna vai ts'algitas suun. Tubagu seen om nikotiini, tuuperäst om tä tervüsele halv. \n\nPõllumajandus","num_words":28,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.164,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tuli","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tuli om palaja matõrjaali kipõ oksüdiirümine. Tuu käügin päses vallalõ lämmi, valgus ja mitmõsugumadsõq ollusõq, niguq näütüses hüdsäsnikdioksiid ja vesi. Ku tuli om väega pallav, võivaq gaasiq minnäq ioonilidsõs ja tekküdäq plasma. \n\nTulõst või tullaq nii hääd ku halva. Tuli või lämmistäq tarrõ vai sanna ja tulõ pääl või tetäq süvväq. Saman või tuli ka elämiisi ja mõtso maaha palotaq.\n\nEt tarõ lämmäs saiaq tetäs tuli ahjo vai kaminahe, söögi tegemises tetäs hariligult tuli pliidi ala. Või mud'oki ka välän vallalidsõ tulõ pääl kütsäq ja kiitä.\n\nMõistatuisi tulõ kotsilõ \n Kits keldreh, kiil väläh? (Ahi palas. Põlva kihlkund, 1893.)\n Kiirdles-viirdles kivitsen keldren? (Tuli ahun. Urvastõ kihlkund, 1890.)\n\nLätteq \n\nKeemiä","num_words":106,"character_repetition_ratio":0.019,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.209,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/R%C3%B5ivas","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Rõivas om sääne asi, midä inemiseq kandvaq uma iho ümbre, päämädselt tuu jaos, et ihho kaitsaq (nt. külmä vai vii iist). Sakõstõ kandas rõivit ka tuu jaos, et hinnäst illos ja muudsa vällä näüdätä. \n\nRõivaq","num_words":35,"character_repetition_ratio":0.051,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.218,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Puuvill","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Puuvill om pehmeq kivvanõ matõrjaal, midä saias puuvillapuhmo külest. Puuvillakivvuq kedrätäseq langas vai niidis, minkast tetäs kangit.\n\nRõivaq","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.153,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Metallurgia","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Metallurgia om tiidüs-, tekniga- ja tüüstüsharo. Metallurgiatiidüs uur metalidõ ja näide sulamidõ füüsigaliidsi ja keemiliidsi umahuisi. Metalliteknoloogia om tuu viis, kuis tiidüstulõmuisi praktikan rakõndõdas. Metallurgia ku tüüstüsharo tegeles asjo tuutmisõga metalist.\n\nTekniga","num_words":32,"character_repetition_ratio":0.066,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.142,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kirotamin%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kirotaminõ om |keelelidse sõnomi edesiandminõ teksti kujol, midä saa nätäq vai kumpiq. Tuu jaos tarvitõdas kirja - kirätähti ja kirävaihõmärke. \n\nKiil","num_words":20,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.18,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/T%C3%A4hist%C3%BC","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tähistü om tähti kokkolepüt komplekt, midä tarvitõdas määntsengi |keelen kirotamisõs. \n\nNäütüses võro keele tähistü (miä põhinõs ladina tähistül) om sääne:\n\nAa Bb (Cc) Dd Ee Ff Gg Hh Ii Jj Kk Ll Mm Nn Oo Pp Qq Rr Ss (Šš) Tt Uu Vv (Ww) Õõ Ää Öö Üü (Xx) Yy (Zz) (Žž).\n\nKlambridõ sisse ommaq võro tähistün pantuq võõraq täheq, midä pruugitas võro keelen õnnõ võõridõ nimmi ja tsitaatsõnno kirotamisõs.\n\nKiil","num_words":71,"character_repetition_ratio":0.035,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.238,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Laiv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Laiv om suur viisõidoriist. Loodsiguq ommaq laivost vähämbäq. Laivoga sõidõtas merri nink suurõmbidõ jõki ja järvi pääl. Laivo tarvitõdas inemiisi ja kaupo vidämises, kalapüüdmises, lõbosõidos, sõapidämises jne.\n\nVanast panti laivaq liikma purjõ vai mõllo abiga, s'oo ilma aigo pand laiva hariligult liikma moodor.\n\nSõidoriistaq","num_words":44,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.168,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Puri","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Puri vai pur'o om pistüne pind sõidoriista liigutamisõs tuulõ abiga maa vai vii pääl. Kõgõ hariligumbaq ommaq laivo ja loodsikidõ pur'oq. Pur'o abiga sõitmist kutsutas pur'osõitmisõs. \n\nTeknoloogia","num_words":27,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.178,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ts%C3%B5%C3%B5r","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tsõõr vai ratas om tsõõrik ja lapik asi, miä või umast keskpaigast läbi pant tele pääl pööreldäq. Tsõõriq ommaq suurõ jao sõidoriisto (nt. autoq, jalgrattaq, vankrõq) all, et nuuq saasiq kergembihe edesi liiku, nink pall'odõ massinidõ sisen, kon nääq määnestki tüüd tegeväq (nt. hammasrattaq, miä kandvaq joudu üle). \n\nTsõõr om üts kõgõ tähtsämb inemise vällämõtõld asi.\n\nMõistatuisi tsõõri kotsilõ \n Neli neitsit juuskvaq nurmõ piteh, üts ei saaq ütte, tõinõ ei saaq tõist kätte? (Rattatsõõriq. Vahtsõliina kihlkund, 1902.)\n Neli veljä kääväq tiid, ütski saa-aiq ütele järgi? (Rattatsõõriq. Setomaa, 1940.)\n Neli neitsid lääväq üle nurmõ ikkõn? (Vankri. Harglõ kihlkund, 1888.)\n Neli neitsit lääväq nurmõ müüdä ja laulvaq? (Rattaq. Räpinä kihlkund, 1889.)\n Neli neitsit lääväq kiitsen ja viitsen üle mäe? (Rattaq. Kanepi kihlkund, 1888.)\n\nKaeq viil\nTsõõr (geomeetriä)\n\nLätteq \n\nTekniga","num_words":122,"character_repetition_ratio":0.087,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.239,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kruvv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kruvv om terävä otsaga ja vindiga ravvast pulgakõnõ, midä päämädselt pruugitas asjo (nt. puust asjo) ütsüte külge kinniq pandmisõs. Kruvvi tõnõ ots om lajemp ja tuud kutsutas kruvvi pääs. Kruvvi pää sisen om tsälk vai ristikene - sinnäq lätt kruvvitseeri vai trelli ots, ku kruvvi kinniq vai vallalõ käänetäs.\n\nKaeq viil\nNagõl\nPolt","num_words":52,"character_repetition_ratio":0.006,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.187,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vag%27a","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vag'a vai kiil om kolmnukakujolinõ tüüriist, midä tarvitõdas üte as'a (nt. puupako) katõs ajamisõs, määntsegi as'a nõstmisõs vai paigal hoitmisõs. Vag'a om üts kuvvõst klassikalidsõst lihtsäst massinast. \n\nVaja tüüpõhimõtõq om tuu, et tä muut jovvu, midä rakõndõdas timä tömbile otsalõ, joudõs, miä ommaq risti timä kaldpindoga.\n\nMekaaniga","num_words":47,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.192,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/S%C3%B5ariist","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sõariist vai vääs om riist, midä pruugitas sõan, et vaindlasõlõ vika tetäq vai hinnäst kaitsaq. Mõndsi vääse pruugitas ka jahi pidämises (jahipüss) vai spordin (sportpistol, vibu jt.). \n\nSõariisto om nii väega lihtsit (kasvai kivi vai kaigas) ku väega keeroliidsi (nt. aadompomm).\n\nSõandus","num_words":42,"character_repetition_ratio":0.014,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.208,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kirv%C3%B5s","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kirvõs om tüü- ja sõariist, midä om tarvitõt joba väega vanast aost. Kirvõga saa puud rakoq, lahkuq ja tahvitsaq. \n\nTüüriistaq","num_words":20,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.206,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/T%C3%BC%C3%BCriist","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tüüriist om inemise tett vai tarvitusõlõ võet asi, midä pruugitas tuu jaos, et mõnda tüüd olnuq lihtsämp tetäq vai asja lihtsämp valmistaq. Näütüses vikaht, vigõl ja rihä ommaq hainatüüriistaq.\n\nTüüriistaq","num_words":30,"character_repetition_ratio":0.01,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.171,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/M%C3%B5%C3%B5k","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mõõk om üte vai katõ teräga pikk (väidsest pikemb) sõariist, minga vaindlast raotas vai tsusatas. S'oo ilma aigu mõõko inämb sõapidämises tarvitõda-iq, a vanast külh. S'oo ilma aigu pruugitas mõõko inämbäste spordin vehklemisen.\n\nSaajamõõk\n\nMõõko pruugitas vana moodu perrä viil maarahva saajakombin. Kõgõ tähtsämb kommõq om, et mõrsja tulõ är ravvutaq vai piiradaq niimuudu, et saajavanõmb, peigmiis ni peiopoiss lööväq mõrsja ümbre kävven timä pää kotsil mõõgaq kokko. Saajamõõgaq ommaq innembide olnuq peris vanaaolidsõq mõõgaq, tsaariaolidsõq vinne sõaväe mõõgaq vai puust tettüq mõõgaq. \n\nSetomaa saajakombin või mõõga asõmal ollaq tsootska vai truuska kepp.\n\nOhvitseerimõõk\n\nViil või mõõk parhillaki ollaq sõaväe ohvitseerel. Säänest ohvitseerimõõka pruugitas inämbäste paraadil vai mõnõ muu tähtsä sõaväekombõ pidämise jaos. Peris sõah pruugõq mõõko viimäte suurõtüküväe ohvitseeriq, kel oll' vaia suuritükke jaos maad paljas rakoq. \n\nSõariistaq","num_words":129,"character_repetition_ratio":0.063,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.167,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kiil","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"\"Kiil\" om sõna, miä tähendäs mitond asja: \nkiil - tuu, midä inemiseq kõnõlõsõq ja kirja pandvaq; \nkiil - maitsmisõ riist;\nkiil - pilli osa;\nkiil - laiva osa.","num_words":24,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.268,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pikkvibu","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pikkvibu om vibu, miä om pikk, inämbvähämb samapikk ku inemine, kiä tedä tarvitas. \n\nSõariistaq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.2,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Lahkja%20ollus","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lahkja ollus om sääne ollus, kon om var'ol väega pall'o energiät ja miä või äkilidselt paisudaq. Sääntse paisumisõga üten käüväq valgus, kuumus, korgõ rõuhkus ja kõva helü nink tuud kutsutas plahvahtusõs.\n\nKeemiä\nSõandus","num_words":33,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.182,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/P%C3%BCss%C3%A4ruuh","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Püssäruuh om väävli, hüdse ja kaaliumnitraadi (salpiitre) sego, miä häste plahvahtas. Hiina keelen kutsutas tuud \"Huo Yao\" (火药 lihtsüstet, 火藥 tradits'oonilinõ), ja tuu om üts Vana-Hiina neläst suurõst vällämärgütüsest. Püssäruuh palas kipõstõ ja tuu tulõmusõs ommaq kuumaq gaasiq ja tükükeseq, midä saa pruukiq kuuli liikmapandmisõs püssän vai tulõvärgi tegemises. \n\nSõandus","num_words":50,"character_repetition_ratio":0.005,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.179,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vana-Hiina%20neli%20suurt%20v%C3%A4ll%C3%A4m%C3%A4rg%C3%BCt%C3%BCst","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vana-Hiina neli suurt vällämärgütüst (lihtsüstedün hiina keelen: 四大发明; tradits'oonilidsõn hiina keelen: 四大發明; pinyinin: sì dà fā míng, \"neli suurt vällämärgütüst\") ommaq neli Vanan-Hiinan vällä märgitüt asja, midä Hiina kultuurin peetäs tähtsäs tuuperäst, et nääq näütäseq Vana-Hiina tiidüse ja teknoloogia korgõt arõngut. \n\nNuuq neli suurt vällämärgütüst ommaq: \n kompass,\n püssäruuh,\n paprõtegemine,\n trükükunst.\n\nVana-Hiina","num_words":51,"character_repetition_ratio":0.132,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.19,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Jalgratas","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Jalgratas om katõ (harva kolmõ) rattaga sõidoriist, minka pand pedaalõ väntämisega liikma inemine. Jalgratas märgiti vällä 19. aastagasaal ja täämbädsel pääväl om näid tarvitusõl nii miljard tükkü.\n\nSõidoriistaq","num_words":27,"character_repetition_ratio":0.01,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.171,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Aurumoodor","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Aurumoodor om moodor, minka pand tüüle viiaur. \n\nMõttõl pandaq kiijä vii abil asjo liikma om pikk aolugu, miä lätt 2000 aastakka tagasi. Varajaidsist aurusäädmist olõ-s kuigi pall'o kassu, a 300 aastakka tagasi naati joba tarvitama sääntsit moodorit, miä määnestki tüüd kah avidiq tetäq ja tuu vei lõpos vällä tüüstüspüürdeni. Kõgõpääst naati vaakummoodoridõga kaivanduisist vett vällä pumpama. Edesi naati auru survõga tsõõrõ püürdlemä pandma ja tuuga vabrikin egasugutsit massinit tüüle pandma. Viil üts samm edesi oll' tuu, ku aurumoodoriq naksiq liigutama rongõ ja traktorit. Muudsaq auruturbiiniq andvaq umbõs 80 protsenti kõgõst maailman toodõtavast eelektrist. \n\nTreiälmeistre Blomeriusõ Ferdinand tõi Võro liina 4 hobõsõjõvvulidse aurumassina 1866. aastal.\n\nLätteq \n\nTekniga","num_words":101,"character_repetition_ratio":0.023,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.186,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Rong","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Rong om raudtii pääl sõitmisõs mõt��ld sõidoriist, miä sais hariligult kuun vidurist ja vagoniist nink minga veetäs kas reisjit vai kaupa.\n\nAlbum \n\nSõidoriistaq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.17,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Auto","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Auto vai massin om sõidoriist, minkal om moodor ja hariligult neli tsõõri, miä om päämädselt mõtõld tii pääl sõitmisõs nink minga saa vitäq inemiisi (kooni katsat) vai kaupa. \n\nKu auto om mõtõld innekõkkõ inemiisi sõidutamisõs kutsutas tedä sõiduautos vai sõidumassinas, ku asjo vidämises, sõs veoautos vai veomassinas.\n\nSõidoriistaq","num_words":48,"character_repetition_ratio":0.012,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.174,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/S%C3%B5idoriist","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sõidoriist om inemise ehitet riist sõitmisõs maa pääl (nt. auto), viin (nt. laiv), õhon (nt. linnuk) vai ilmaruumin (nt. tähelaiv). Sõidoriista või liikma pandaq moodor (nt. rong), inemine esiq (nt. jalgratas), elläi (nt. hobõsõvankri), tuul (nt. pur'olaiv) vai muu.\n\nSõidoriistaq","num_words":40,"character_repetition_ratio":0.018,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.257,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Eelektri","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Eelektri om summ nättüisi, miä põhinõsõq tuu pääl, et tsibipudinil om laeng. Positiivsõ vai negatiivsõ eelektrilaenguga pudinaq loovaq elektromagnõtvälä ja käüväq tuu toimõ ala. \n\nS'oo ilma aigu tarvitõda-iq sõnna \"eelektri\" ku terminit. Innembide mõtõldi tuu all füüsikan eelektrilaengut (eelektrihulka). Egapääväkeelen mõtõldas eelektri all kõgõ sakõmbast eelektrienergiät vai eelektrivuulu.\n\nFüüsiga","num_words":49,"character_repetition_ratio":0.031,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.159,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Elektrooniga","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Elektrooniga om tiidüse ja tekniga haro, miä uur ja rakõndas elektronnõ kontrollitut liikmist vaakumin, gaasõn, vedelüisin, tahehin kihin ja plasman nink näide piiril. Füüsigalinõ elektrooniga kaes tuud teoreetilidselt ja eksperimentaalsõlt nink uur elektronsäädmide luumisõ ületsit põhimõttit.\n\nRakõnduselektrooniga vai tekniline elektrooniga tegeles elektronsäädmide konstruiirmisõ ja tuutmistõ rakõndamisõga.\n\nTekniga","num_words":47,"character_repetition_ratio":0.09,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.131,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Telehvon","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Telehvon vai telefon om riist, mink abiga saavaq kats inemist pikä maa takast tõõnõtõõsõga kõnõldaq. Telehvon muut helülainõq eelektrisignaalõs ja saat nuuq vällä nink muut sissetulõvaq eelektrisignaaliq tagasi helüs, midä inemine kuuldaq saa.\n\nTekniga","num_words":34,"character_repetition_ratio":0.066,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.151,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Puutri","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Puutri vai kompuutri vai arvodi om elektroonilinõ massin, miä tüütles teedüst käske perrä, miä tälle andasõq.\n\nKaeq viil \n Personaalpuutri\n\nVälislingiq \n Inglüse-võro puutrisõnaraamat\n Võrokeelidse tarkvara kodoleht\n\nPuutrivärk","num_words":26,"character_repetition_ratio":0.009,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.163,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Personalpuutri","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Personaalpuutri (inglüse keelen personal computer, lühkolt PC) om puutri, miä sünnüs ummi võimaluisi, suurusõ ja hinna poolõst hariligulõ inemisele egapäävädse tüü tegemises vai aoviitmises. \n\nPuutrivärk","num_words":25,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.158,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Peopuutri","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Peopuutri om väega väikene (peopesä suurunõ) puutri, minga saa tetäq inämbvähämb sammo asjo ku hariligu personalpuutriga.\n\nPuutrivärk","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.158,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Op%C3%B5rats%27oonis%C3%BCstem","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Opõrats'oonisüstem om puutri sääne tarkvara, miä pandas tüüle puutrõ alglaatmisprogrammiga nink miä juht ja kõrraldas puutri tüüd, jaga puutri ressurssõ ja teenindäs rakõndusprogrammõ.\n\nKaeq viil \n Linux\n Unix\n Microsoft Windows\n Mac OS\n MS-DOS\n\nPuutrivärk","num_words":33,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.176,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mac%20OS","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mac OS om firma Apple Inc. luud graafilidsõl pruukjapalgõl põhinõvidõ opõrats'oonisüstemide rida. Tuud pruugitas Macintoshi puutridõ pääl.\n\nPuutrivärk","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.147,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/MS-DOS","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"MS-DOS (Microsoft Disk Operating System) om Microsofti luud opõrats'oonisüstem. Taa om DOS-süsteemest kõgõ levinümb nink oll' kõgõ pruugitumb personalpuutridõ opõrats'oonisüstem 1980. aastagil. Ildampa tull' DOS-i asõmõlõ Microsoft Windows.\n\nPuutrivärk","num_words":28,"character_repetition_ratio":0.099,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.183,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pasteuri%20Louis","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pasteuri Louis (Louis Pasteur, 27. joulukuu päiv 1822 - 28. süküskuu päiv 1895) oll' prantsusõ keemik ja üts mikrobioloogia luujit.\n\nPasteuri katsõq kinnüdiq, et külgenakkajaq tõvõq tulõvaq kihäle mano välästpuult väikeisi eloliisiga. Teno Pasteuri uurmiisile jäi veidembäs naisi kuulminõ latsõpalavikku ni Pasteur lõi maailma edimädse vaktsiini marutõvõ vasta. Päält tuu lõi tä ka vaktsiiniq kanakoolõra (pastörelluus) ja tsiberi kadsu vasta.\n\nSuurõ hulga kaejidõ iin näüdäs tä, kuis piätäq piimä- ja veinitõpi. Tuud muudu kutsutas pastörisiirmises.\n\nPasteur tekk' mitmit vällälöüdmiisi ka keemiän, üts tähtsämabit oll' kristallõ asümmeetriä vällälöüdmine.\n\nAastagal 1864 näüdäs' tä Sorbonne'i Ülikoolin, et elo saa-ai tegüdäq eiminkastki.\n\nPrantsusmaa inemiseq\nMikrobioloogiq\nPrantsusmaa vällälöüdjäq","num_words":97,"character_repetition_ratio":0.037,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.187,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kiil%20%28keeletiid%C3%BCs%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kiil om märgisüstem; läbikäümise või arotusõ nõvv, miä pruuk märke ja naidõ kombiniirmise säädüisi. Keeleq pruukvaq seste, helle, sõnno ja sümboliid mõttidõ ja tähendüisi edesiandmisõs. \n\nPäält inemiisi loomulikkõ ja kunstkiili kõnõldas ka eläjide keelist ni matõmaatikan, loogikan ja informaatikan tunnõtuist formaalsist keelist. Viimätside hulka kuulusõq näütüses programmiirmiskeeleq.\n\nInemiisi keele tegünemine ja arõng\n\nOlõ-i teedäq, kunas inemine naas' kiilt pruukma; arvatas, et paarist mill'onast neläkümne tuhandõ aastagani tagasi. Inämbüisi arvatas, et ku inemine u 100 000 aastakka tagasi Afrikast üle ilma lakk'a minemä naas', kõnõl' tä jo tävveste arõnu sõnavara ja keeleoppusõga kiilt.\n\nKiili jagonõminõ\n\nInemiisi keeleq jagonõsõq tunnusjuuni perrä kiilkunnõs. Tiidläseq olõ-õi ütel meelel, kas seo ilma aigo kõnõldavaq keeleq ommaq kõik arõnuq ütitsest algkeelest ni haronuq \"keelepuu\" ossõs vai harõs, vai om kiil tegünüq mitmõl aol ja mitmõn paigan ni kiilkunnaq ommaq kujonuq hoobis ligistikku kõnõlduisi kiili lähkümbäsminegiga. Edimädse arvamisõ puult om inämbüs keeletiidläisi, tõõsõ poolõhoitjit om veidemb.\n\nKeeleq ja murdõq\n\nKeelepiiriq võivaq ka seo ilma aigo ollaq segädseq. Või ollaq murdidõ (dialekte) jakkuminõ, kon lähkeidsi maiõ pääl kõnõlduq murdõq ommaq ütstõõsõga väega üttemuudu ja umavaihõl arvosaaminõ vähänes tassakõistõ, ku kavvus lätt suurõmbas. Selget eräldüst keele ja murdõ vaihõl olõ-õi, päält keeletiidüse rehkendedäs kiili ja murdidõ eräldämise man ka maatiidüse ja poliitigaga. \n\nPäält kotusõmurdidõ või keele seen ollaq ütiskunnarühmi, klassõ vai subkultuurõ kõnelduid alambkiili vai sotsiolekte (ka släng). Üte inemise keelepruuki nimitedäs idiolektis.\n\nKaeq viil\nMaailma kiili nimekiri \nKeeleq\n\nKeeletiidüs","num_words":229,"character_repetition_ratio":0.023,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.168,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Keelepuu","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Keelepuu om hariligult puu vai puhma kujolinõ näüdüsjoonistus vai -mutõl', midä pruugitas aoluulidsõn ja võrdõlõjan keeletiidüsen, et näüdädäq, ku lähküq sugulasõq määntsegi kiilkunna vai keelerühmä keeleq ütstõõsõlõ ommaq. \n\nKeelepuu nakkas hariligult pääle ütest tüvest, miä tähüstäs tuu kiilkunna vai keelerühmä algkiilt. Tuu tüvi kasus ülespoolõ ja argnõs lakja tüveharõs ja ossõs. Tüveharoq tähendäseq sis hariligult kiilkunna sisetsit keelerühmi vai hõimokiili ja naist arõnuq ossaq vai ossõ otsan olõvaq leheq ütsikit kiili. \n\nSagõhõhe võivaq keelepuuq siski ollaq ka sääntseq, miä tulõda-ai sukugi puud miilde. Nääq võivaq alostaq ülevästpuult vai kõrvalt ja ossõ asõmal võivaq ollaq lihtsält sirgõq joonõq vai ka keerolidsõq juunirägästiguq. \n\nkeeletiidüs","num_words":102,"character_repetition_ratio":0.071,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.159,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kiilkund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kiilikund om kõgõ laemb rühm kiili, miä ommaq hindä vaihõl keelesugulusõn, tuu tähendäs, ommaq peri samast algkeelest. Kitsambat sugulaskiili rühmä kkutsutas keelerühmäs.\n\nKiili, miä käü-üi ütegi kiilkunna ala, (näütüses korea kiil), kutsutas isolaatkeelis. Tõisildõ üteldäq om isolaatkiil uma kiilkunna ainugõnõ kiil.\n\nKaeq viil \n\n Keelepuu\n\nKeeletiidüs","num_words":45,"character_repetition_ratio":0.023,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.178,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Isolaatkiil","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Isolaatkeelis kutsutas kiili, miä käü-üi ütegi kiilkunna ala (näütüses korea vai baski kiil). Tõisildõ üteldäq om isolaatkiil uma kiilkunna ainugõnõ kiil.\n\nkeeletiidüs","num_words":22,"character_repetition_ratio":0.038,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.168,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Las%C3%B5r","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lasõr (inglüse keelen Light Amplification by Stimulated Emission of Radiation, valgusõ võimõndaminõ stimuleerit kiirgusõga) om säädeq, minga saa kirädäq kitsit, koherentsit ja monokromaatiliidsi valguskimpõ. \n\nValgusõoppus","num_words":25,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.144,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/H%C3%BCpertekst","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hüpertekst om tekst puutrin, miä sisaldas linke tõisi tekste pääle, midä lugõja või õkvalt nätä saiaq ku klõpsas lingi pääl hiirega vai vaotas määntsitki puutri sõrmlavva klahvõ. Hüpertektsin või ollaq pilte, videoklippe, tabõlöit ja muud. Hüpertekstin või ollaq ka vormõ, midä saa täütä ja kohegi saata. Täämbädse päävä kõgõ suurõmb hüpertekst om WWW.\n\nPuutrivärk","num_words":54,"character_repetition_ratio":0.056,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.173,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/WWW","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"WWW (inglüsekeelitsist sõnnost World Wide Web) vai (võrgo)lehistü om Internetin ütsütega linke abil köüdet hüpertekstidokomente kogo. Lehistü lehti pääl või ollaq teksti, pilte, videoid ja muud. Noid lehti saa kaiaq võrgokaeja vai lehitsejäga nink linke abil om võimalik üte lehe päält tõsõ pääle minnäq, et nätäq, miä sääl om.\n\nPuutrivärk","num_words":50,"character_repetition_ratio":0.018,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.18,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/FTP","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"FTP (inglüsekeelitsist sõnnost File Transfer Protocol) om standartnõ võrgoprotokoll, midä tarvitõdas failõ vaihtamisõs ja näidega majandamisõs puutrivõrgon (nt. Internetin), miä om üles ehitet TCP\/IP protokolli pääle.\n\nPuutrivärk","num_words":27,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.157,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/HTTP","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"HTTP (inglüsekeelitsist sõnnost Hypetext Transfer Protocol) om protokoll hüpertekstidokomente saatmisõs ütest võrgon (Internetin) olõvast puutrist tõistõ. S'ood protokolli tarvitõdõn luudi 1990. a. võrgolehistü (WWW).\n\nPuutrivärk","num_words":24,"character_repetition_ratio":0.009,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.175,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.998,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ethernet","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ethernet om juhtmidõga paigavõrgo (LAN) teknoloogia. Tä vastas Eelektri- ja Elektroonigainsenere Instituudi standardilõ IEEE 802.3. \n\nEthernet om tarvitusõl olnuq 1980. aastagast nink täämbädsel pääväl om tä päämäne paigavõrgo teknoloogia, midä pruugitas.\n\nPuutrivärk","num_words":30,"character_repetition_ratio":0.07,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.191,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/V%C3%A4lkpost","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Välkpost vai elektronpost vai e-post om kirjo vaihtamisõ viis Internetin.\n\nPuutrivärk","num_words":11,"character_repetition_ratio":0.026,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.153,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Puutriviirus","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Puutriviirus om puutriprogramm, miä või esihinnäst kopiq (puutri umanigu tiidmäldä ja timä tahtmist vasta).\n\nPuutrivärk","num_words":15,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.16,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/V%C3%B5rgostotsja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Võrgostotsja om programm, miä ots teedüst võrgolehistüst. Näütüses Google'il ja Yahoo'l ommaq olõman võrgostotsjaq.\n\nPuutrivärk","num_words":15,"character_repetition_ratio":0.034,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.157,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tsibiputin","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tsibiputin om putin, miä om vähämb ku aadomisäsü. \n\nSõna tsibiputin om võro keelen tarvitusõlõ võtnu Kasagu Enn.\n\nKaeq viil \n Tsibipudina'\n\nFüüsiga","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.058,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.204,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tsibipudina%27","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tsibipudina' om rühm Talliina näütelejit, kiä laulvaq võrokeelitsit laulõ, lugõvaq võrokeelitsit luulõtuisi ja kõnõlõsõq võrokeelitsit juttõ. Muuhulgan ommaq nääq üles astnuq Kaika suvõülikoolin ja näide laulõ om latsilauluplaadi \"Mina lätsi Siidile\" pääl.\n\nLiikmõq\nSonga Tarmo \nPumbo Kristi\nTähemaa Toivo\nKalbusõ Eva\n\nVälislink\nTsibipudinist Nõmme Kevadfolgi lehe pääl\n\nKaeq viil\nTsibiputin\nMina lätsi Siidile\n\nVõrokeelitsit laulõ laulnuq artistiq","num_words":57,"character_repetition_ratio":0.118,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.152,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Putin","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Putin om määntsegi objekti osa, minkall ommaq viil alalõ tuu objekti umahusõq. \n\nNäütüses värmiputin om värmilahussõn olõva pigmendi tükükene. Keemiän om ollusõ kõgõ vähämb putin tuu ollussõ molõkul. Keemilidse elemendi putin om tuu elemendi aadom. Pudinas või nimitäq ka aadomisässü. \n\nTsibiputin om putin, miä om vähämb ku aadomisäsü.\n\nFüüsiga","num_words":49,"character_repetition_ratio":0.018,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.177,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Aadomis%C3%A4s%C3%BC","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Aadomisäsü om aadomi väega väikene ja tihhe keskosa, kon ommaq nukleoniq (proodoniq ja neutroniq). Proodoniq ja neutroniq andvaq lõviosa aadomi massist, elektronõ mass om tuuga võrrõldõn väega väikene.\n\nFüüsiga","num_words":29,"character_repetition_ratio":0.129,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.167,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Nukleon","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Nukleon om ütine nimi katõ barüoni - proodoni ja neutroni - jaos.\n\nFüüsiga","num_words":11,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.216,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Proodon","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Proodon om tsibiputin, miä sais kuun kvargõst. Proodon om positiivsõ laenguga ja asus aadomisäsün.\n\nFüüsiga","num_words":15,"character_repetition_ratio":0.041,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.168,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Neutron","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Neutron om tsibiputin, minkal olõ-iq eelektrilaengut ja mink mass om veitse suurõmb ku proodoni mass. Neutroniq ommaq aadomisäsün.\n\nFüüsiga","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.165,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Elektron","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Elektron om negatiivsõ eelektrilaenguga tsibiputin. Elektronõst ja nukleonõst (proodonidõst ja neutronidõst) saisvaq kuun aadomiq.\n\nFüüsiga","num_words":15,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.137,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Aadomiteooria","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Aadomiteooria om teooria füüsikan ja keemiän, mink perrä mateeriä sais kuun diskriitsist tükükeisist, midä kutsutas aadomidõs.\n\nFüüsiga","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.148,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pudinid%C3%B5%20f%C3%BC%C3%BCsiga","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pudinidõ füüsiga om füüsiga haro, miä uur mateeriä ja kirgämise kõgõ vähämbit osakõisi - tsibipudinit - ja tuud kuis nääq ütsütte mõotasõq.\n\nFüüsiga","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.182,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kirg%C3%A4mine","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kirgämine vai radiats'uun om energiä levimine kirgi, lainidõ vai pudinidõ vuu kujol.\n\nKaeq viil \n Elektromagnetilinõ kirgämine\n\nFüüsiga","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.17,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Elektromagnetilin%C3%B5%20kirg%C3%A4mine","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Elektromagnõtilinõ kirgämine om elektromagnõtlainidõ levimine. Elektromagnõtlainõq om eelektri- ja magnõtvälä perioodilinõ muutuminõ, miä levi ruumin.\n\nFüüsiga","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.127,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.126,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kvant","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kvant om füüsigalinõ objekt, miä tekküs, ku süstem lätt ütest olõkist tõistõ, ku tuu süstemi olõkiq vastasõq määntsegi füüsigalidsõ suurusõ (hariligult energiä) diskriitsile väärtüisile.\n\nNääütüses elektroni energiä aadomin om kvantiseerit. Ku elektron lätt üle madalamba energiäga energiänivoolõ, sõs kirädäs kvant, ja ku tä lätt üle korgõmba energiäga energiänivoolõ, sõs neeletäs kvant. Sääntse kvandi energiä om vastavidõ energiänivoodõ energijise vaih.\n\nKaeq viil\nFoodon\n\nFüüsiga","num_words":63,"character_repetition_ratio":0.097,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.159,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Foodon","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Foodon om elektromagnetvälä kvant. Tä om valgusõ ja kõiki tõisi elektromagnetilidsõ kirgämise vormõ kõgõ vähämb osakõnõ.\n\nFüüsiga","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.083,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.147,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kvantmekaaniga","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kvantmekaaniga om hulk põhimõttit, miä seletäseq füüsigalist reaalsust aadomidõ ja viilgi vähämbide tsibipudinidõ (elektroniq, proodoniq ja tõõsõq) tasõmõl. \n\nFüüsiga","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.151,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Valgus","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Valgus om elektromagnetilinõ kirgämine, miä om inemisele silmäga nätäq, tuu tähendäs, et timä lainõpikkus om 380–750 nanomiitret.\n\nValgust uur füüsiga haro, midä kutsutas valgusõoppusõs vai optikas.\n\nKaeq viil \n Värm\n\nValgusõoppus","num_words":29,"character_repetition_ratio":0.018,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.204,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/V%C3%A4rm","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Värm vai värv om valgusõ umahus, midä inemine uma nägemismeele abiga ärq tund. Värm sõltus valgusõ lainõpikkusõst ja intensiivsüsest.\n\nVärme nimeq \n\nTan ommaq ärq tuuduq mõnõq värme nimeq, miä ommaq võetuq Tubina Tuuli kokkosäetüst raamatust \"Kirä' Võromaalt. Kinda'\".\n\nVälislink \n Värmiq, midä pruugitas võrgolehistün\n\nVärmiq","num_words":44,"character_repetition_ratio":0.006,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.187,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Must","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Must om sääntside asjo värm, miä kirgä-iq ja peegeldä-iq nättävä spektri ütegi osa valgust; nääq niildväq kõik sääntseq sagõhusõq ärq. \n\nVärmiq","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.189,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Valg%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Valgõ om värm, midä inemise silm näge, ku sinnäq joud valgus, miä stimuliir kõiki kolmõ tüüpi valgustundlikkõ rakkõ (kolvikõisi) inämbvähämb ütepall'o nink miä om väega herre.\n\nVärmiq","num_words":27,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.186,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Rohilin%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Rohilinõ vai rohilanõ vai hal'as om värm, midä inemise silm näge, ku sinnäq joud valgus lainõpikkusõga 520–570 nanomiitret.\n\nVärmiq","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.229,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%B5llan%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kõllanõ om värm, midä inemise silm näge, ku sinnäq joud valgus lainõpikkusõga 570–580 nanomiitret.\n\nVärmiq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.236,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Sinine","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sinine om värm, midä inemise silm näge, ku sinnäq joud valgus lainõpikkusõga 440–490 nanomiitret.\n\nVärmiq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.238,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Verrev","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Verrev om värm, midä inemise silm näge, ku sinnäq joud valgus lainõpikkusõga 630–740 nanomiitret. Tuu om kõgõ pikembä lainõpikkusõga valgus, midä inemine viil näge. Viil pikembä lainõpikkusõga valgust kutsutas pümmevereväs ja tuud inemine näe-iq. \n\nInemise veri om verrev.\n\nVärmiq","num_words":38,"character_repetition_ratio":0.137,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.2,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pihl%C3%B5n%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pihlõnõ vai orants om värm, midä inemise silm näge, ku sinnäq joud valgus lainõpikkusõga 585–620 nanomiitret. Pihlõnõ om nättävän spektrin verevä ja kõlladsõ vaihõl.\n\nVärmiq","num_words":24,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.208,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vikahtkaar","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vikahtkaar vai vikatkaar vai vikakaar om värmiline kaar taivan, miä tekküs tuust, et päiv paistus õhon olõvidõ viitsilko (nt. vihmatsilko) pääle. Tuu kaari päälmäne viir om verrev ja sisemäne lilla. \n\nVikahtkaari värmiq lääväq ütsütes sujuvalt üle, näide vaihõl olõ-iq kimmit piire. Inemiseq tegeväq sõski vaiht säitsmel vikahtkaari värmil: verrev, pihlõnõ, kõllanõ, rohilinõ, sinine, tummõsinine ja lilla.\n\nMõistatuisi vikahtkaari kotsilõ \nTõõsõl maal pandas hobõst ette, luuk paistus siiäq maalõ? (Vikõrkaar. Rõugõ kihlkund, 1937.)\nVõõral maal pandas hobõst ette, luuk näüs siiäq maalõ? (Vikakaar. Urvastõ kihlkund, 1888.)\nViidipuu, vaadipuu, üle mõtsa mõõdipuu? (Vikerkaar. Setomaa, 1888.)\nLuuk üle ilma? (Vikerkaar. Põlva kihlkund, 1966.)\n\nLätteq \n\nValgusõoppus\nLuudus","num_words":99,"character_repetition_ratio":0.075,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.221,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Magn%C3%B5tism","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Magnõtism om tuu, kuis matõrjaliq mikroskoopilidsõl tasõmõl reagiirväq magnõtväläle. Kõgõ tuntumb magnõtismi vorm om ferromagnõtism: mõnõq ferromagnõtilidsõq matõrjaliq võivaq luvvaq uma püsüvä magnõtvälä. Mõndsi asjo kisk magnõtväli ligi (paramagnõtism), tõisi toukas tä mant (diamagnõtism), kolmandaq pidäväq hinnäst magnõtvälän viil keerolidsõmbõlt ülevän. Mõndsi ollussit (nt. vask, alumiinium, vesi, gaasiq) mõotas magnõtväli õigõq veidüq.\n\nFüüsiga","num_words":53,"character_repetition_ratio":0.077,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.157,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mass","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"\"Mass\" om sõna, miä tähendäs mitond asja: \nmass - inemise vai eläjä iho osa; \nmass - masmisõ kohustus;\nmass - füüsigalidsõ kihä mass.","num_words":20,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.256,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mass%20%28f%C3%BC%C3%BCsiga%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mass om füüsigalinõ suurus, miä näütäs kihä kattõ umahust:\n mass ku inertne mass näütäs kihä inertsi vai võimõt hoita uma liikmisõ kibõhust (tuu muutmisõs om vaja rakõndaq joudu);\n mass ku rassõ mass näütäs kihä võimõt tõmmadaq ligi tõisi kihhi (gravitats'oonivõimõt). \n\nMassi tähüstedäs kõgõ sakõmbast tähega m vai M nink timä mõõt SI-süstemin om kilogramm (kg).\n\nFüüsiga","num_words":56,"character_repetition_ratio":0.066,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.196,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kib%C3%B5hus","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kibõhus vai liikmiskibõhus om füüsigalinõ suurus, miä näütäs, ku pall'o kihä kotus ruumin ao joosul muutus. Lajembalt või kibõhusõ all mõtõldaq määntse taht ao joosul toimuva muutusõ suurust (nt. unõhtamisõ kibõhus, aadomidõ ümbreistmise kibõhus). S'oon artiklin om juttu õnnõ liikmiskibõhusõst.\n\nKu liikja kihä läbi ao t joosul tii pikkusõga x, sõs timä kibõhus v om x ja t jago: \n.\n\nKibõhusõ mõõt SI-süstemin om m\/s (miitret sekondin). Egapääväelon (nt. autidõ man) pruugitas sakõstõ viil mõõti km\/h (kilomiitret tunnin).\n\nKaeq viil\nKibõhusvektor\nKipõndus\n\nFüüsiga","num_words":82,"character_repetition_ratio":0.029,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.2,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Aig","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Aig om mõõte süstemi komponent, miä lupas sündmüisi ütsüte perrä ritta säädäq, võrrõldaq sündmüisi kestmise pikkuisi ja tuud, kupall'o üts asi tõõsõst ildampa juhtus, niisamatõ saa teno aolõ kõnõldaq asjo liikmisõst. Ao mõistõt pruukvaq nii religiuun, filosoofia ku luudustiidüseq.\n\nKaeq viil \n Aoarvaminõ\n\nFüüsikan ja tõisin luudustiidüisin om aig üts põhisuuruisi. Tuu abil saa definiiri näütüses liikmisõ kibõhusõ.\n\nAig\nFüüsiga","num_words":59,"character_repetition_ratio":0.024,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.17,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/L%C3%A4mm%C3%BCs","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lämmüs ehk lämmi om füüsikan (lämmäoppusõn) ütelt kihält vai kihhi süstemilt tõõsõlõ siseenergiä ülekandmisõ mikroskoopilinõ moodus. Ka vahtsõn süstemin jääs tuu energiä mikroosakõisi kõrraperäldä liikmisõ energiäs.\n\nLämmäoppus","num_words":27,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.137,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/L%C3%A4mm%C3%A4oppus","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lämmäoppus vai termodünaamiga om füüsigaharo, miä uur lämmüst ku energiä ülekandmisõ vormi nink tuu köüdüssit tüü ja siseenergiäga. \n\nTermini lämmäoppus om võro keelen tarvitusõlõ võtnu Kasagu Enn.\n\nLämmäoppus","num_words":28,"character_repetition_ratio":0.02,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.158,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/L%C3%A4mmid%C3%BCs","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lämmidüs vei temperatuur om füüsigalinõ suurus, miä näütäs, ku lämmi vai külm määnegi kihä (nt. inemise iho) vai ollus (nt. järve vesi) om. Miiq maal mõõdõtas lämmidüst hariligult Celsiusõ kraatõga.\n\nOllussõ lämmidüs sõltus tuust, ku kipõstõ molõkuliq timä sisen liigussõq. Midä virkampa nääq tuud tegeväq, tuud suurõmb om ollussõ lämmidüs ja vastapite kah.\n\nLämmäoppus","num_words":54,"character_repetition_ratio":0.039,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.187,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Valgus%C3%B5oppus","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Valgusõoppus vai optiga om füüsiga haro, miä uur valgust ja timä umahuisi, muuhulgan tuud, kuis nää mateeriäga ütsütte mõotasõq ja kuismuudu ehitäq riisto, miä valgust tarvitasõq (nt. lasõr) vai ärq tundvaq.\n\nValgusõoppus","num_words":32,"character_repetition_ratio":0.028,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.181,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ell%C3%A4i","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Elläi tähendäs egapääväkeelen ja filosoofian säänest elolist, kiä elotiidüse (bioloogia) perrä kuulus eläjide riiki, a kiä olõ-iq inemine. Elotiidüsen loetas inemine kah eläjide hulka kuuluvas. \n\nKodoeläjäq ommaq sääntseq eläjäq, kink liht om ärq kodostõt ja kiä eläseq inemiisi man (nt. pini, lehm, hopõn). \n\nMõtseläjäq ommaq mõtsiguq ja eläseq hariligult vabalt luudusõn (mõtsan, suun, nurmõ pääl vai muial). Mõtseläjide hulka kuulusõq susi, kahr, repän jt.\n\nEläjide helüq \nMitmõ hariligumba eläjä helü jaos om inemiisi keelen uma sõna olõman. \nHopõn hirn, \nkass n'aug vai lüü nurru,\nkunn kruuks,\nlammas määg,\npini hauk vai undas, \npõrss ruigas,\nsusi undas,\ntsiga röhk.\n\nEläjäq","num_words":99,"character_repetition_ratio":0.045,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.206,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/El%C3%A4j%C3%A4q","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Eläjäq (Animalia, Metazoa) om riik eloliisi taksonoomilidsõn klassifikats'oonin.\n\nEläjäq ommaq peristuumsõq, hulkraksõq, liikmisvõimõlidsõq loonasüüjäq.\n\nElotiidüse perrä kuulussõq inemiseq kah eläjäriiki.\n\nEläjäriik jaetas hõimkundõs.\n\nKaeq viil \n Elläi\n\nEläjäq","num_words":27,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.164,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Orgaanigaluuja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Orgaanigaluuja vai autotruuf om elolinõ, kiä elämises tarvilidsõq keerolidsõq orgaanilidsõ ollussõ molõkuliq loosõ lihtsist anorgaanilidsõ ollussõ molõkulõst (hariligult hüdsihappagaasi umist). Tuu jaos tarvitas tä energiät, midä saasõ valgusõst (fotosüntees) vai (harvõmb) aadomidõ ümbreistmisõst. \n\nOrgaanigaluujaq ommaq näütüses kasvoq maa pääl ja vetiguq vii sisen. Nääq ommaq söögiahila kõgõ alomadsõn otsan. Näid sööväq loonasüüjäq.\n\nKaeq viil \n Loonasüüjä\n\nElotiidüs","num_words":56,"character_repetition_ratio":0.086,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.156,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Loonas%C3%BC%C3%BCj%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Loonasüüjä vai heterotruuf om elolinõ, kiä saa hindä elonpüsümises tarvilidsõ hüdsäsnigu söögi seen olõvist orgaanilidsist ollussist.\n\nKõik eläjäq ja seeneq, niisamatõ pall'oq pisiläseq (baktõriq) ommaq loonasüüjäq. \n\nLoonasüüjäq võivaq süvväq tõisi loonasüüjit vai sõs orgaanigaluujit.\n\nElotiidüs","num_words":35,"character_repetition_ratio":0.021,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.155,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/L%C3%A4mm%C3%A4verelids%C3%BCs","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lämmäverelidsüs vai homöotermia om eläjide (tsirkõ ja suurõmba jao imetäjide) võimõq hoita uma iho inämbvähämb ütelämmi sõltumada tuust, ku lämmi om keskkund (õhk vai vesi) iho ümbre.\n\nKaeq viil \n Külmäverelidsüs\n\nElotiidüs","num_words":31,"character_repetition_ratio":0.028,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.179,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tsirk","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tsirk (klass Aves) om siiboga, sälgroodsoga, katõjalgnõ, lämmävereline elläi, kiä luu munnõ. Suurõmb jago tsirkõ saavaq ummi siibo abil linnata. \n\nMõnõq tsirkõ lihiq (nt. kana, hani, parts, kalkun) ommaq ärq kodostõt. Näid peetäs tuu jaos, et saiaq munnõ, lihha, võiollaq ka sulgi.\n\nMõnõq tsirguq elässeq aastak läbi üten paigan, tõõsõq (rändäjäq tsirgoq) rändäseq külmembäl aastagaaol lõunõ poolõ elämä.\n\nTsirguq","num_words":59,"character_repetition_ratio":0.015,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.206,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%BClm%C3%A4verelids%C3%BCs","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Külmäverelidsüs vai poikilotermia om eläjide iholämmä sõltuminõ tuust, ku lämmi om keskkund (õhk vai vesi) iho ümbre. \n\nKülmä verega ommaq kõik sälgroodsolda eläjäq nink sälgroodsoga eläjist kalaq, ruumajaq ja katõpaiksõq.\n\nKaeq viil\nLämmäverelidsüs\n\nElotiidüs","num_words":34,"character_repetition_ratio":0.048,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.165,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kala","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kala om sälgroodso ja külmä verega elläi, kiä eläs viin. Kala ihho katvaq soomussõq ja viin edesi liiku avitasõq tedä oimõq ja hormusõq.\n\nInemiseq tarvitasõq kallo söögis.\n\nÜtlemiisi \n Kala ütelnüq: Hoitku minno nii uhkõ kätte saamast kes nahka nilg ja nii vaesi kätte kes silmä terä kah ärq süü. (H I 7, 659\/60 (1-10), Kanepi kihlkund, Loodusõ Gustav, 1895)\n\nKalaq","num_words":56,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.255,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mutuk","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mutuk vai mutik om väikene lülijalgnõ elläi, kinkal om kitiinist välisskelett, kolmõosalinõ kihä, kolm paari jalgo, liitsilmäq ja kats tunnalt. \n\nElotiidüse perrä moodustasõq mutugaq klassi lülijalgsidõ hõimkunnast.\n\nKõgõn ilman om teedäq üle miljoni lihi mutukit, miä om inämb ku 68% teedäqolõvist eläjälihest.\n\nMutigaq","num_words":42,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.178,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Imet%C3%A4j%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Imetäjä om sälgroodsoga elläi, kiä süüt ummi poigõ piimäga. Nääq hingäseq õhko ja ommaq lämmä verega, näil om korgõlt arõnuq närvisüstem ja näide ihho katvaq hariligult karvaq. \n\nInemine kuulus kah imetäjide hulka.\n\nImetäjäq","num_words":33,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.179,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ruumaja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ruumaja om sälgroodsoga elläi, kiä hingäs õhko, om hariligult külmä verega ja eläs päämädselt maa pääl. Ruumajal om paks sarvkihiga nahk nink tä luu munnõ.\n\nRuumajaq","num_words":26,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.182,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Lammas","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lammas om kodoelläi. Täl kasus pikk karv, minkast saias villa. Lambit peetäs hariligult kar'aviisi.\n\nElotiidüse perrä om lammas imetäjä.\n\nLamba tiinüs kest keskmädselt 145 päivä.\n\nKodoeläjäq\nImetäjäq","num_words":26,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.196,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/L%C3%B5vi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lõvi (Panthera leo) om suur kiskja, kiä eläs Afriga savannõn ja puulkõrbin nink India õdaguosan. Lõvi om kassi sugulanõ.\n\nLõvi tiinüs kest keskmädselt 108 päivä.\n\nImetäjäq","num_words":25,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.211,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Elevant","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Elevant om suur londiga elläi. S'oo ilma aigu eläs kolm elevandilihti: Afriga võsaelevant, Afriga mõtsaelevant ja Aasia elevant (tõõsõ nimega India Elevant). Kõik tõõsõq elevantõ lihiq ommaq vällä koolnuq. \n\nElotiidüse perrä ommaq elevandiq imetäjäq.\n\nElevandi tiinüs kest keskmädselt 600–660 päivä.\n\nImetäjäq","num_words":40,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.197,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/T%C3%B5bras","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tõbras om suur sõrgoga kodoelläi. \n\nEsäne tõbras om pull, ärqkohit tõbras om härg, imäne tõbras om lehm, sündünü tõbras om vasik ja nuur tõbras om õhvakõnõ.\n\nKodoeläjäq","num_words":27,"character_repetition_ratio":0.101,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.202,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kaamli","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kaamli om sõrgoga elläi, kiä eläs kõrbõn. Kaamlil om sälän üts vai kats kühmo, kon täl ommaq rasvatagavaraq. Kaamlidõ sälän sõidõtas ja veetäs kuurmit.\n\nImetäjäq","num_words":25,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.186,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kodask","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kodask vai kodas om suur rüüvtsirk. Elotiidüse perrä kuulussõq kodaski kulliliidsi seltsi. \n\nEestin eläs 6 lihti kodaskit ja nääq kõik ommaq luuduskaitsõ all.\n\nKaeq viil \n Väikene kunnakodas\n Merekodas\n\nTsirguq","num_words":28,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.186,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Dinosaurus","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Dinosaurusõq olliq suurõq ruumajaq, kiä elliq Maa pääl umbõs 160 miljonit aastakka. Tiidläseq arvasõq, et dinosaurusõq naksiq maailman dominiirmä umbõs 230 miljoni havva nink kuulivaq vällä 65 miljoni havva. \n\nDinosauruisi hulgan oll' nii kasvosüüjit ku lihasüüjit.\n\nRuumajaq","num_words":34,"character_repetition_ratio":0.06,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.193,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Siug","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Siug om pikkä kerega jalolda lihasüüjä ruumaja. Sivvu iho om katõt soomussidõga, täl olõ-iq silmälaudo ja välimäidsi kõrvo.\n\nRuumajaq","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.173,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kasv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kasv vai luum om peristuumnõ elolinõ, miä tuut umalõ elämises tarviliidsi orgaaniliidsi ollussit anorgaanilidsist ollussist fotosünteesi abil, minkas tarvitas päävävalgust. Erängos ommaq mõnõq parasiitkasvoq, miä saavaq uma toidu tõistit kasvõlt nink ommaq evoluts'ooni käügin klorofülli ärq kaotanuq.\n\nKasvõ hulga kuulussõq näütüses puuq, puhmoq, hainaq ja samblaq.\n\nKasvõ uur elotiidüse haro, midä kutsutas kasvotiidüses vai botaanigas.\n\nKaeq viil\nKasvistu\n\nKasvopilte \n\nKasvoq","num_words":60,"character_repetition_ratio":0.004,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.159,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Lill","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lill vai ninn om kasv, minkal om illos häidseq (ilosaq häitsmeq) ja miä olõ-iq puu. \n\nLilliq","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.239,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Puu","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Puu om pikäiäline kasv, minkal om häste välläkujonõnuq vars, midä kutsutas tüves. Tüve külen ommaq ossaq ja ossõ külen leheq vai nõglaq. Tüve keskmäst jako kutsutas puu süämes. Puu tüvve ja ossõ kaits puu kuur.\n\nPuulihte keskmäne vannus või ollaq mõnõstkümnest aastagast mitmõtuhanda aastagani.\n\nVõromaa (ja kõgõ Eesti) kõgõ jämmemb puu om Tammõ-Lauri tamm Urvastõn.\n\nMõistatuisi puu kotsilõ \n Muu puu pikunõ, pilliruu jämmüne? (Puu süä. Kanepi kihlkund, 1924.)\n Muu puu piiu, pilliruu jämmü? (Puu süä. Harglõ kihlkund, 1889.)\n Muu puu piukõnõ, kistavarrõ jämmükene? (Puu süä. Setomaa, 1934.)\n\nKaeq viil\nNõglapuuq\nLehepuuq\n\nLätteq \n\nPuuq","num_words":90,"character_repetition_ratio":0.079,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.233,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pisil%C3%A4ne","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pisiläne vai bakter (kreekakeelidsest sõnast bakteria 'kepp') ommaq kõgõ tsillemb (mikroskoopilinõ) üterakulinõ rakujüväldä elolinõ, kiä sutt esiq pall'onõdaq ja kassuq.\n\nPisiläseq","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.167,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Arheq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Arheq om elotiidüse perrä rühm eloliidsi, kohe kuuluvaq elolidsõq ommaq umahuisi poolõst rakujüväldä eloliidsi ja rakujüväga eloliidsi vaihõpäälidseq.\n\nElotiidüs","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.033,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.13,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Siin","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Seeneq (Fungi, Eumycota) om elotiidüse perrä üts jüväga rakkõga eloliisi riigest. Seeneriik loetas eräldesaisvas kasvoriigist ja eläjäriigist. Suur vaih om näütüses tuu, et seenil om rakusain kitiinist, a kasvõl tselluloosist.\n\nSeeneq","num_words":31,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.167,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Protistiq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Protistiq (vai algeläjäq; ladina keelen Protista, Protozoa) ommaq elotiidüse perrä rakujüväga elolisõq, kiä kuulu-iq ei eläjide, ei kasvõ ei ka siini hulka. Protistiq ommaq suurõmbalt jaolt lihtsäq elolisõq, inämbüs näist ommaq üterakulidsõq.\n\nLuudus","num_words":33,"character_repetition_ratio":0.025,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.172,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/S%C3%B5g%C3%B5hus","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sõgõhus om nägemise puuduminõ. Inemine vai elläi, kiä näe-iq vai näge väega veidüq, om sõkõ.\n\nSõkõs jäämisel võivaq ollaq füsioloogilidsõq vai neuroloogilidsõq põhjussõq.\n\nTõvõq","num_words":24,"character_repetition_ratio":0.048,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.175,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%BClgenakkaja%20t%C3%B5bi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Külgenakkaja tõbi om tõbi, minka inemine vai elläi või saiaq tõõsõlt inemiselt vai eläjält saiaq põdõma pandvidõ pisolaisi (nt. viiruisi, pisiläisi, siini jne.) abil. \n\nNäütüses katsk ja gripp ommaq külgenakkajaq tõvõq.\n\nTõvõq","num_words":32,"character_repetition_ratio":0.018,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.19,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Meelehaigus","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Meelehaigus om hädä inemise meele (mudsu) man. Meelehaigil ommaq tõisi meelest sagõhõhe ands'aguq mõttõq vai nääq pidäväq hinnäst imeligult üllen, tegeväq asjo, midä tõõsõq inemiseq hariligult tii-iq. Mõni meelehaigus või inemisel ollaq joba sündümisest saaniq, tõõsõq kujonõsõq vällä inemise elo kestel. \n\nAo kestel om tuu, midä meelehaigusõs peetäs, muutunuq. Midä üten kultuurin peetäs meelehaigusõs, pruugi-iq tuud tõõsõn kultuurin ollaq.\n\nMeelehaigil om sakõstõ rassõ tõisi inemiisiga läbi kävvü vai niinimitet \"normaalsõt ello\" elläq.\n \nMeelehaigusõ tohtõrdamisõga tegleseq psühhiaatria ja psühhoteraapia.\n\nTõvõq","num_words":79,"character_repetition_ratio":0.066,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.168,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/S%C3%BC%C3%A4mehaigus","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Süämehaigus om tõbi, miä mõotas süänd. Arõnõnun maailman ommaq süämehaigusõq üts päämäidsi ärqkuulmisõ põhjuisi.\n\nTõvõq","num_words":15,"character_repetition_ratio":0.018,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.151,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/V%C3%A4hkt%C3%B5bi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vähktõbi vai lihtsähe vähk om klass tõpi, mink puhul määnegi rühm rakkõ kasus inämb, ku tuu loomulik om, häötäs kõrvalolõvit rakkõ ja mõnikõrd ka laotas hinnäst vere vai lümfi kaudu tõisihe paikohe. \n\nTõvõq","num_words":33,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.184,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/N%C3%A4lg","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Nälg om tuu, ku inemine vai elläi saa-iq pikembät aigu süvväq. Ku väega pikkä aigu nälän ollaq, või tuu kätte ärq kooldaq kah. Eski s'oo ilma aigu koolõs ilman egal aastagal peris pall'o inemiisi nälgä. \n\nTervüs","num_words":36,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.213,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Lihon%C3%B5min%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lihonõminõ vai vägihümine vai rammu minemine vai rasva minemine om tuu, ku inemine korjas umma ihho nii pall'o rasva, et tuu või joba timä tervüsele naaata kehväste mõoma.\n\nTervüs","num_words":29,"character_repetition_ratio":0.035,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.184,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Hall%C3%B5r","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hallõr vai kollõr om äge külgenakkaja kõtutõbi, mink tekütäjäq ommaq pisiläseq, kedä kutsutas hallõrivibrioonõs (Vibrio Cholerae). Hallõr saias hindäle hariligult tuuga, ku juvvas vett vai süvväs süüki, kon hallõrivibriooniq sisen ommaq. Hallõrit tulõ ette innekõkkõ lämmin maiõn, kon juvvas puhastamada vett ja süvväs mõskmalda söögiasjo.\n\nTõvõq","num_words":46,"character_repetition_ratio":0.042,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.162,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vikimeedi%C3%A4%20Tsihts%C3%A4%C3%A4d%C3%BCng","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vikimeediä Tsihtsäädüng (ingl. k. Wikimedia Foundation) om rahvidõvaihõlinõ ütisüs, miä tukõ ja kõrraldas Vikipeediä ja mitmidõ tõisi vikidõ tüüd.\n\nKaeq viil \n Wikimedia Eesti\n\nVikipeediä","num_words":24,"character_repetition_ratio":0.034,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.176,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tiisikus","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tiisikus vai tiisik om külgenakkaja tõbi, miä hariligult pand põdõma tävvüq, a või kurja tetäq tõisilõgi iho jakõlõ. Tiisikust tekütäs tiisikusõpisiläne Mycobacterium tuberculosis, miä liigus tõbitsõlt inemiselt tõisilõ õho kaudu. \n\nTiisikus om rassõ tõbi ja tuu kätte ommaq pall'oq inemiseq ärq koolnuq. Inemise kotsilõ, kiä tiisikust põdõ, üteldäs tiisik.\n\nTõvõq","num_words":50,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.17,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Iho%20jago","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Iho jago vai organ om park kudõsit elolidsõ ihon, miä tege kimmit tallituisi (näütüses eläjä süä, miä pumpas verd). Määntsegi tallitusõ jaos mõtõld iho jako kutsutas ka tuu tallitusõ riistas (nt. kiil om maitsmisõ riist).\n\nAnatoomia","num_words":36,"character_repetition_ratio":0.018,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.194,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/AIDS","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"AIDS (inglüsekeelidsest lühendüsest Acquired immune deficiency syndrome vai Acquired immunodeficiency syndrome, saad kehvä tõvõkimmüse märgiq) om inemise tõvõkimmüssüstemi tõbi, midä põhjustas HIV.\n\nTõvõq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.133,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.137,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.999,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/HIV","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"HIV (inglüskeelidse fraasi human immunodeficiency virus, inemise kehvä tõvõkimmüse pisiläne) vai HI-viirus om retroviirus, miä põhjustas inemiisil AIDSitõpõ. Tä kandus edesi päämädselt sugulidsõl tiil vai vere kaudu (nt. kui mito inemist ütte pritsi tarvitasõq).\n\nViirusõq","num_words":35,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.165,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Hernet%C3%B5bi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hernetõbi vai herneq vai nõstvaq om külgenakkaja tõbi inemiisil, midä tekütäseq kats viirusõvarianti: Variola major ja Variola minor. Tõvõ nimi ladina keelen om Variola vai Variola vera. Tõvõ käügin tekküseq naha pääle herneterä suurudsõq villiq.\n\nTõvõq","num_words":36,"character_repetition_ratio":0.016,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.162,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Malaaria","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Malaaria vai halltõbi om külgenakkaja tõbi, midä tekütäs protist Plasmodium. Tedä om pall'o lämmin maiõn, nii Ameerikan, Aasian ku Afrikan. Ega aastak põdõ halltõpõ 350–500 miljonit inemist nink tuu kätte koolõs 1-3 miljonit inemist (päämädselt Afrikan).\n\nHalltõbi Eestin \n\nArvada, et Eestin oll' halltõbi levinü vähämbält keskaol. Kimmäst teedüst tõvõst om alatõn 18. aastagasaast. Toona arvati halltõvõ põhjustajas kurjõ vaimõ, halba õhko, võlss süüki, külmetämist ja hiitümist. 1827–1830 oll' Lõunõ-Eestin suur halltõvõepideemiä ja ohvridõ arv küündü 5%-ni kõiki kuulnuidõ arvost (mud'o oll' tuu 0,3-0,4%).\n\nRahvajuttõ halltõvõ kotsilõ\n\nI \n\nMõisaherr põdõsi 12 aastat halli. Es mõistaq kiäki rohto anda. Sõs oll jo nii kõhn, et tütrik pidi üüse man olõma. Lõppi joogivesi är. Olnuq talv. Tütrik lännüq vällä, pannu lummõ ala ja kusnuq pääle. Et mis taa haigõ inemine õks aru saa. A mõisnik saanuq tuust terves. Hall ütelnüq [tütrikulõ], et: \"Miiq olõ jo 12 aastat üten elänüq ja sa lahutit miiq ärq.\" Sõs kingit tütrikulõ pikk kuldkett. Tütrik küsse targa käest, et kas tä või ketti kaala panna. Tuu käsnüq inne uibo otsa panna. Tütrik pannuki. Tõsõl pääväl oll uibo nigu poolõs lõigat.\n\nTütrik sai sõs vallalõ. Es saa sõs inämp midägi [haigusõvaim tälle kurja tetäq].\n\nERA II 160, 473\/4 (36) > Vahtsõliina kihlkund ja vald, Vana-Saalussõ as., Laanõ t. - I. Daniel < Miina Toom, s. 1871 (1937).\n\nII \n\nUnonaane mul kõnõl', täl vanaimä, tuu kõnõlnuq, et vanasti olli halltõbi, huigas imä häälega. Temä oll paenu ärq - vanast olliq õlgkatusõq, tä olli pagõnu kahrupersehe. Hall olli huiknu: \"Liisu-ks uu, Liisu, uu!\" Tä olli mõtõlnuq, et vaest om ka imä, hõigas' vastu. Sis oll hall säläh, raput'. Tuu olli Haanja puul.\n\nRKM II 364, 391\/2 (1) < Vahtsõliina kihlkund, Miss'o vald, Kivioru külä - K. Salve < Therese Raudmann, s. 1904.\n\nVälislink \n Rahvakultuuri keskusõ leht, kost rahvajutuq perit ommaq\n\nTõvõq","num_words":277,"character_repetition_ratio":0.032,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.257,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Verine%20k%C3%B5tut%C3%B5bi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Verine kõtutõbi om külgenakkaja tõbi, miä tege kaiho jämmesooligu limaskestäle ja mink puhul kõtt om valla.\n\nTõvõq","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.167,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pital","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pital vai pidalitõbi om kroonilinõ tõbi, midä põhjustasõq pisiläseq Mycobacterium leprae ja Mycobacterium lepromatosis.\n\nTõvõq","num_words":15,"character_repetition_ratio":0.171,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.135,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.999,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ruuh","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ruuh vai rohi vai roht om ollus, miä om mõtõld inemise vai eläjä tõvõ tohtõrdamisõs, kergendämises, ärqhoitmisõs vai ärqtundmisõs. S'oo ilma aigu saa ruuhõ päämädselt apteegist (rohopoodist).\n\nArstitiidüs\nRohoq","num_words":29,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.176,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vaktsiniirmine","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vaktsiniirmine om vaktsiini viimine elolistõ, et tuuga luvvaq kimmüst määntsegi tõvõ vasta.\n\nVaktsineeritäs inemiisi, eläjit, tsirkõ ja kallo.\n\nPõhimõtõq \nVaktsiinin ommaq antigeeniq vai haigustekitäjä osaq, mink löüdmise kõrral elolinõ tekitäs kehä seen antikehäq tuu haigusõ vasta. Vaktsiinigaq viiäs antigeene elolistõ veidü vai nõrgas tettün vai tapõtun. Tuu tähendäs, et inemine ei jää vaktsiiniga haigõs, a timä kehän tegüneseq antikehäq. Ku inemine jälkiq haigusõga kokko putus, mõist timä tõvõkimmüs haigusõlõ vasta naadaq.\nArstitiidüs","num_words":72,"character_repetition_ratio":0.019,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.16,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kirurgia","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kirurgia vai haavaarstitiidüs (vanakreekakeelidsist sõnnost cheir 'käsi' + ergon 'tüü') om arstitiidüse ala, miä tohtõrdas tõpi ja vigastuisi päämädselt lõikuisi abil. Lõikuisi tegeväq kirurgiq.\n\nArstitiidüs","num_words":24,"character_repetition_ratio":0.025,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.169,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kip%C3%B5ndus","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kipõndus vai virgõndus vai kibõhuskasv om füüsigalinõ suurus, miä näütäs kibõhusõ muutumist aon. Kuna kibõhus om vektoriaalnõ suurus, sõs om tuud ka kipõndus, tuu tähendäs, et kipõndusõl om nii arvolinõ väärtüs ku suund. \n\nSI-süstemin om kipõndusõ mõõdis miitret sekondi kruudu kotsilõ (m\/s²).\n\nKlassigalidsõn mekaanigan, om kihä kipõndus võrdõlinõ tälle mõovidõ joudõ summaga: \n\nkon F kihäle mõovidõ joudõ kogo, m om kihä mass ja a timä kipõndus.\n\nNäütüs \n Kihä liigus õkvajuuntpite kipõndusõga 3 m\/s². Tuu tähendäs, et timä kibõhus kasus ega sekondiga 3 miitre võrra sekondin. Ku näütüses prõlla om timä kibõhus 5 m\/s, sõs üte sekondi peräst om timä kibõhus 8 m\/s, katõ sekondi peräst 11 m\/s, komõ sekondi peräst 14 m\/s jne.\n\nFüüsiga","num_words":108,"character_repetition_ratio":0.09,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.216,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kib%C3%B5husvektor","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kibõhusvektor om füüsigalinõ suurus, miä näütäs, kuis liikja kihä kotus ruumin muutus. Kibõhusvektoril om nii tsiht ku arvolinõ väärtüs (vektori pikkus, tuud kutsutas kihä kibõhusõs). \n\nKu kihä liigus ao Δt joosul punktist A punkti B, sõs timä keskmäne kibõhus om vektori ja ao Δt jago: \n\nKibõhusvektori muutumist näütäs kipõndus.\n\nFüüsiga","num_words":50,"character_repetition_ratio":0.042,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.191,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Anatoomia","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Anatoomia om botaanikan, zooloogian ja arstitiidüsen oppus elolisõ välimädsest ja sisemädsest ehitüsest, timä iho jakõ kujost ja kotussõst.\n\nAnatoomia","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.147,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Suu","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"\"Suu\" om sõna, miä tähendäs mitond asja: \nsuu - inemise vai eläjä iho osa;\nsuu - likõ kotus. \n\nViil om olõman jõõ suu.","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.288,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Suu%20%28anatoomia%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Suu om mulk inemise vai eläjä ihon, kost elämises tarvilinõ süük ja juuk sisse päses. \n\nInemise suun ommaq hambaq ja kiil. Suu ümbre ommaq huulõq. \n\nInemine pruuk suud pääle süümise viil kõnõlõmisõs. Ka pall'oq eläjäq tegeväq suuga hellü.\n\nAnatoomia","num_words":39,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.201,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/R%C3%B5nnaq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Rõnnaq om inemise vai eläjä (innekõkkõ imetäjide) kihä edimädse poolõ ülemäne jago. Rõndo all om kõtt ja rõnna takan om sälg. \n\nNaisi rõndo osas ommaq kats nissa, kost tulõ piim, minga nisaliidsi latsi söödetäs.\n\nAnatoomia","num_words":35,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.198,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/P%C3%B5rn","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Põrn om sälgroodsoga eläjide (muuhulgan inemise) iho jago, miä om kõtukooba ülemädsen osan kur'al puul. \n\nPõrn lagundas mittetarviliidsi veretäpikeisi ja täl om tähtsä kotus tõvõkimmüssüstemin.\n\nAnatoomia","num_words":26,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.167,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Sooliguq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sooliguq ommaq inemise vai eläjä siitmise riistaq. \n\nInemise sooliguq ommaq kõtukooban. Nääq saisvaq kõik üten kihin ja näütäseq vällä kui üts mitmõkõrralinõ mütsäk ja mahusõq tuuläbi üte väiko ruumi sisse häste kokko. Kui nimäq ütest ärq saavaq harotõdus, sõs näemiq, et inemisel õnnõgi ütsainus soolik om, nii kui eläjälgi. Tuu om 24 kooni 30 jalga (7-9 miitret) pikk ja kolmõjaolinõ. Edimäne jago, miä maost minemä lätt, om kõgõ pikemb, sille ja peenikene ja nimitedäs tuuperäst peenükesessoolikus; keskmäne jago om jakulinõ ja pall'o lühemb, ent häste paksõmb, minkperäst täl ka jämmesoolik nimes om pant; kolmas jago ehk sooligu alomanõ ots, miä kõtu prügü ihost vällä juhatas, om jälq sille ja peenemb, kõgõ lühemb ja kutsutas peräsoolikus. Et soolik mitte ärq ei vass'uq, tuutarbis ommaq nimäq ohukõsõ naha ehk kelmega köüdedüq.\n\nKirändüs\nHurda Jakob, \"Inemisest\", Tarto Kalender 1868; vahtsõst vällä annõt raamadun \"Looja ees\", Tarto, 2005.\n\nAnatoomia","num_words":140,"character_repetition_ratio":0.021,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.206,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tupp%20%28anatoomia%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tupp (ladina keelen vagina) om naisi ja imätside imetäjide kihä torokujolinõ jago, miä vii imäkuast kihä pinnalõ.\n\nAnatoomia","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.177,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Titt","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Titt vai tilk vai peenis om miihi ja esätside eläjide suguriist. Imetäjil om tä ka kusõmisriist. \n\nVäikeisi poiskõisi titti kutsutas latsikeelen til'us vai kaarateräkeses.\n\nAnatoomia","num_words":25,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.17,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Suulda%20siginemine","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Suulda siginemine om sääne siginemise muud, kon õnnõ ütte vanõmbat om vaja, et luvvaq hindä perrätulõja. \n\nSuulda sigineseq inämbüs üterakuliidsi eloliisi, niguq näütüses arheq, pisiläseq ja protistiq, niisamatõ pall'oq kasvoq ja seeneq, kiä ommaq hulkraksõq.\n\nKaeq viil \n Sugulinõ siginemine\n\nElotiidüs","num_words":40,"character_repetition_ratio":0.041,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.178,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Sugulin%C3%B5%20siginemine","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sugulinõ siginemine om sääne katõsuuliidsi eloliisi siginemise viis, kon perrätulõja saamisõs om vaja ütte rakku esätselt elolisõlt ja ütte rakku imätselt elolisõlt. Sugulidsõlt sigineseq osaq eläjäq (muuhulgan inemine), kasvoq, protistiq ja seeneq.\n\nKaeq viil\n Suulda siginemine\n Sugu\n\nElotiidüs","num_words":38,"character_repetition_ratio":0.098,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.162,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Sugu","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sugu om sääntse elolisõ üts tunnus, kinkal perrätulõjidõ saamisõs om vaja tõist elolist. Sääntside eloliisi (eläjide, kasvõ vai tõisi) lihiq jagonõsõq katõs: üteq elolisõq loovaq üttesorti sugurakkõ (\"munarakkõ\"), tõõsõq tõistsorti sugurakkõ (\"siimnerakkõ\"). Edimäidsi kutsutas imätsis ja tõisi esätsis. Et perrätulõjit saiaq, piät kats esiqsorti rakku kokko saama. Säänest sigimise viisi kutsutas sugulidsõs sigimises. \n\nEsätsil ja imätsil eloliisil saa hariligult ka vällänägemise perrä vaiht tetäq. \n\nImäst inemist kutsutas naasõs vai tütrigus ja esäst inemist mihes vai poisis. \n\nPall'odõl eläjälihel ommaq kah imätside ja esätside jaos umaq nimeq. Näütüses imäne hopõn om märä ja esäne hopõn täkk.\n\nElotiidüs","num_words":96,"character_repetition_ratio":0.055,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.178,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Es%C3%A4ne","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Esäne om üts katõst eloliisi suust (tõõnõ om imäne). \n\nElotiidüs","num_words":10,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.219,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Im%C3%A4ne","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Imäne om üts katõst eloliisi suust (tõõnõ om esäne).\n\nElotiidüs","num_words":10,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.206,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/%C3%96koloogia","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ökoloogia vai keskkunnaoppus vai keskkunnatiidüs om tiidüs, miä uur tuud, kuis elolisõq ja näide elokeskkund ütsütte mõotasõq. Ökoloogia uur ka ökosüstemme.\n\nÖkoloogia","num_words":22,"character_repetition_ratio":0.076,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.156,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ras%C3%B5hus","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"\"Rasõhus\" om sõna, miä tähendäs mitond asja: \nsõna rasõhus - keeletiidüse termin; \nrasõhus - latsõ kandminõ.","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.02,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.231,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ras%C3%B5hus%20%28inemine%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Rasõhus vai rasõndus vai (latsõ) kandminõ om tuu ku naanõ kand uman imäkuan last. Tuu nakkas pääle rassõs jäämisega ja lõpõs sünnütämisega, latsõ ärqviskamisõga vai ärqkaotamisõga. Rasõhus kest hariligult 9 kuud.\n\nImetäjil kutsutas poigõ kandmist tiinüses.\n\nPildiq \n\nInemine","num_words":37,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.179,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tiin%C3%BCs","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tiinüs vai rammus vai toogi pääl olõminõ om tuu, ku imäne imetäjä kand uman imäkuan poiga vai poigõ. Tuu nakkas pääle tiinõs jäämisega (käünüs saamisõga, juustumisõga) ja lõpõs poigimisõga vai puja ärqviskamisõga. \n\nInemiisi puhul kõnõldas tiinüse asõmõl rasõhusõst. \n\nMõnõl eläjälihil kest tiinüs lühkest aigu, tõisil jälq pikembät aigu. Allpuul olõvan joonõkirän ommaq mõndsi eläjide tiinüse keskmädseq pikkusõq.\n\nZooloogia","num_words":58,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.169,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Latsikiil","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Latsikiil vai hoitjakiil om hariligust kõnõlõmis- ja kiräkeelest tõistõ keelemuud, midä kõnõlõsõq väikuq latsõq vai midä kõnõlõsõq näidega täüskasunuq inemiseq.\n\nVõro latsikeele sõnno \n jän'o - jänes\n kiko - kikas\n rebo - repän\n tsudsu - susi\n peko - tagumik\n tsuko, muku - suu\n tilu - titt\n tiid'o, tsiidso - kass\n\nkeeletiidüs","num_words":42,"character_repetition_ratio":0.044,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.229,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Inemise%20evoluts%27uun","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Inemise evoluts'uun om Homo sapiensi ku umaette eläjälihi peritolo ja välläkujonõminõ ao kestel. Tuud uurvaq muuhulgan säändseq tiidüsharoq niguq füüsiline antropoloogia, primatoloogia, arkeoloogia, keeletiidüs ja geneetiga.\n\nInemine","num_words":27,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.142,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Muistin%C3%B5%20aig","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Muistinõ aig om kõgõ vanõmb aig inemiisi ütiskunna aoluun, tuu om tuu aig, mink luku panda-s kirja. \n\nMuistinõ aig naas' pääle inemiisi tekkümisega vähämbält 2 miljonit aastakka tagasi ja lõppi maailma esiq jakõn esiq aol. Ugandin ja muial Eestin loetas muistidsõ ao lõpos 13. aastagasaa alostust, ku taahtõ jousõvaq võõramaa ristisõdijaq.\n\nAolugu","num_words":50,"character_repetition_ratio":0.03,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.19,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Aoluulin%C3%B5%20aig","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Aoluulinõ aig om tuu aig, minkast om kirja pant mälehtüisi. Inemiisi ütiskunna aolugu jagonõs katõs: muistidsõs aos ja aoluulidsõs aos. Aoluulinõ aig naas' pääle kirä tarvitusõlõvõtmisõga, tuu juhtu esiq maiõn esiq aol. Eestin naas' aoluulinõ aig pääle 13. aastagasaa alostusõn.\n\nAolugu","num_words":40,"character_repetition_ratio":0.051,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.185,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kiviaig","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kiviaig om tuu jago aoluust, ku inemiseq tarvitivaq tüüriisto tegemises kivvi ja mõista-s viil metalist tüüriisto tetäq. Kiviaaig om muistidsõ ao kõgõ vanõmb jago. \n\nKiviaig jaetas ummakõrda\n vanõmbas kiviaos (paleoliitikum),\n keskmädses kiviaos (mesoliitikum), \n noorõmbas kiviaos (neoliitikum).\n\nAolugu","num_words":37,"character_repetition_ratio":0.098,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.184,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pronksiaig","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pronksiaig om tuu osa aoluust, ku mõistõti pronksist tüüriisto tetäq, a rauda viil tunda-s. Pronksiaig om muistidsõ ao keskmäne jago, inne tuud oll' kiviaig ja peräst tuud tull' ravvaaig. \n\nEestin kest' pronksiaig aastagil 1500-500 i.m.a. \n\nAolugu","num_words":35,"character_repetition_ratio":0.046,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.239,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ravvaaig","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ravvaaig om muistidsõ ao perämäne jago, ku lõikõ- ja sõariisto tegemise kõgõ tähtsämb matõrjaal oll' raud. \n\nEestin kest' ravvaaig 6. aastagasaast i.m.a. kooni 13. aastagasaa alostusõni.\n\nAolugu","num_words":25,"character_repetition_ratio":0.032,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.222,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vana-Hiina","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vana-Hiina oll' hiinlaisi maa vanaao hiina tsivilisatsiooni aigu.\n\nKaeq viil\nHiina\nVana-Hiina neli suurt vällämärgütüst\n\nVana-Hiina","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.057,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.168,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Hindustani%20puulsaar","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hindustani puulsaar vai Hindustan vai India puulsaar om puulsaar Õuraasia lõunõjaon Lõunõ-Aasian. Puulsaarõ tingligus piiris loetas Indusõ ja Gangese jõõ suu vaihõlist juunt, timäst õdagu puul om Araabia meri ja hummogu puul Bengali laht. Hindustani puulsaarõst lõunõn om Sri Lanka saar.\n\nAasia puulsaarõq","num_words":43,"character_repetition_ratio":0.105,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.157,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Indus%C3%B5%20oro%20tsivilisats%27uun","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Indusõ oro tsivilisats'uun oll' pronksiao tsivilisats'uun (kütse aig 2600–1900 i.m.a-.) mink keskus oll' Hindustani puulsaarõ õdagujaon Indusõ jõõ ümbre. S'oo ilma aigo om suurõmb jago tuust piirkunnast Pakistanin. \n\nTsivilisats'ooniq","num_words":28,"character_repetition_ratio":0.089,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.226,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mak%C3%B5doonia%20kuningriik","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Makõdoonia kuningriik oll' muistinõ kuningriik Egeusõ merest põh'a puul. Tä tekkü 8. aastagasaal i.m.a. ja sai otsa 146. a. i.m.a., ku ruumlasõq tä ärq vallutiq. Tuust õdagu puul oll' Epirus, põh'a puul Paionia, hummogu puul Traakia ja lõunõ puul Tessaalia.\n\nKaeq viil \n Makõdoonia Vabariik\n Aleksandri Suur\n\nVana-Makõdoonia","num_words":45,"character_repetition_ratio":0.048,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.231,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kuningriik","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kuningriik om monarhistlik riik, midä juht kuning vai kuninganna. \n\nPiiramada kuningavõimoga riigi kõrral kõnõldas absoluutsõst monarkiast. \n\nS'oo ilma aigu ommaq inämbüs kuningriikõ konstituts'oonilidsõq monarkiadq, kon kuninga võim on piiret (sakõstõ ommaq kuningalõ jätedüq õnnõ edüstüsfunkts'ooniq).\n\nS'ooilmaaigsõq kuningriigiq:\n\nBahrein\nBelgiä\nBhutan\nHispaania\nHolland\nJordaania\nKambodža\nLesotho\nMalaisia\nMaroko\nNepal\nNorra\nRoodsi\nSamoa\nSaudi Araabia\nÜtiskuningriik\nSvaasimaa\nTaani\nTai\nTonga\n\nriik","num_words":59,"character_repetition_ratio":0.008,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.153,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mesoameeriga","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mesoameeriga (hispaani keelen: Mesoamérica) om maa-ala ja kultuuripiirkund Ameerikan, miä küünüs Kesk-Mehhikost Hondurasõ ja Nikaraaguani nink kon mitmõq paigapäälidseq ütiskunnaq olliq korgõhe arõnuq inne Hispaania kolonistõ tulõkit 15. ja 16. aastagasaal. Muistitsõl aol olliq sääl maa-arijidõ küläq ja suurõq poliitilidsõq ja usopääliinaq. Mesoameerikan olliq näütüses sääntseq korgõhe arõnuq kultuuriq nigu Olmeegi, Teotihuacáni, Maia, ja Asteegi umaq.\n\nAmeeriga\nAolugu","num_words":56,"character_repetition_ratio":0.039,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.163,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Seld%C5%BEuki%20impeerium","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Seldžuki impeerium oll' keskaignõ islamistlik riik õdagupoolitsõn Aasian. Riigi lõi 1037. a. oguusi-turgi Kõnõki hõim ja tuu kest' 1194. aastagani. 1092. a. küündüq riigi piiriq Hindukušist hummogupoolidsõ Anatooliani ja Kesk-Aasiast Pärsiä lahõni.\n\nRiigi pääliin oll' edimält Rei, ildampa Ishafan.\n\nVanaq Aasia riigiq","num_words":39,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.22,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vanaaig","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vanaaig om aoluumõistõq, miä võeti tarvitusõlõ renessansiaol: vanasaos nimitedi Rooma riigi aigo ja aigo pääle tuud. Peräst vannaaigo tull' keskaig, mink alostust loeti umbõs 5. aastagasaast m.a.p. \n\nIldampa om võet tarvitusõlõ mõistõq \"muistinõ aig\", mink all mõtõldas aigo inne vannaaigo, ku kirja viil es tundaq.\n\nAolugu","num_words":45,"character_repetition_ratio":0.032,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.195,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Keskaig","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Keskaig om aoluujago Õuruupa vanaao ja vahtsõ ao vaihõl. \n\nÕdagu-Õuruupan kest' keskaig 5. aastagasaast 15. aastagasaani. \n\nEestin loetas keskao alostusõs 13. aastagasaa alostust, ku taahtõ joudsõvaq võõramaa ristisõdijaq. \n\nKeskao lõpos om Eestin loet päämädselt kattõ sündmüst.\n\n1. Reformats'ooni (lutõrlusõ) siiäqjoudmist 1520.-1530.-ndil aastagil, miä kahand' katoligu kerko tähtsüst tan.\n\n2. 1558-83 kestnüt Liivi sõta, miä häöt' Vanal-Liivimaal seenidseq riigikeseq (ordoriigi nink piiskopkunnaq).\n\nAolugu","num_words":56,"character_repetition_ratio":0.03,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.235,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vahts%C3%B5n%C3%B5%20aig","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vahtsõnõ aig om aoluujago umbõs aastagast 1500 (renessansist) kooni edimädse ilmasõani (1914\/1918). Inne vahtsõt aigo oll' keskaig ja pääle tuud om kõgõ vahtsõmb aig. \n\nAolugu","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.263,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Sum%C3%B5r","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sumõr oll' Mesopotaamia lõunõhummogujao (ala illatsõmba Babüloonia nink Tigrisõ ja Eufrati jõõ suiõ vaihõl) nimi tuust aost, ku sumõriq sinnäq elämä asotivaq (kõgõ ildampa 3500 i.m.a.) kooni Babüloonia aoni (peräst 2000. aastakka i.m.a.). Sumõr oll' s'ooilmaaigsõ Iraagi lõunõhummogujaon.\n\nAolugu","num_words":37,"character_repetition_ratio":0.084,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.223,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ameeriga%20vabahuss%C3%B5da","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ameeriga vabahussõda (1775–1783; inglüse keelen American Revolutionary War vai American War of Independence) oll' sõda, miä alost' Suurbritannia kuningriigi ja timä kolmõtõist Põh'a-Ameeriga koloonia vaihõl nink minkast tull' suurõmb sõda mitmidõ Õuruupa suurriike vaihõl. Sõa lõpos tunnistõdi Ameeriga Ütisriike sõltumatust Suurbritanniast.\n\nAolugu","num_words":41,"character_repetition_ratio":0.035,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.178,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Briti%20impeerium","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Biti impeerium oll' riik 16. aastagasaast 20. aastagasaani, midä valitsõdi Ütiskuningriigi puult nink kohe kuuluvaq dominjooniq, kolooniaq, protektoraadiq, mandaadiq, ja tõsõq territooriumiq. Tuu tekkü, ku Inglüsmaa sai hindäle 16. aastagasaa lõpon ja 17. aastagasaa alostusõn kolooniaq ja kauplõmispostiq. Uma tippaigsõ suurusõ poolõst om tä kõgõ suurõmb impeerium, miä aoluun ülepää olnuq om. Inämb ku sada aastakka oll' tä maailma kõgõ suurõmb riik. Impeeriumi aig sai otsa 1997. a., ku Hong Kong annõti üle Hiina Rahvavabariigile.\n\nAolugu","num_words":71,"character_repetition_ratio":0.064,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.201,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Must%20surm","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Must surm oll' üts kõgõ suurõmb kadsoepideemiä maailma aoluun. Õuruupan oll' timä tippaig 1348-1350. \n\nArvatas, et tuu katsk tapp' umbõs 75 miljonit inemist, muuhulgan 30-60% Õuruupa inemiisist.\n\nAolugu\n\nja:ペスト#14世紀の大流行","num_words":26,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.279,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vastareformats%27uun","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vastareformats'uun vai katoliiklik reformats'uun oll' katoligu kerko akts'uun protõstantligu reformats'ooni vasta, minga püvveti takistaq kerkolahkõ tekkümist. Tuu kest' umbõs 1545-1648.\n\nKaeq viil\nReformats'uun\n\nAolugu","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.076,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.201,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ristis%C3%B5da","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ristisõda oll' Rooma-Katoligu Kerko puult kõrraldõt vai suunat sõakäük välläpoolõ ristiuso maid. Ristisõto peeti (1096–1270).\n\nAolugu","num_words":15,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.233,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Hollandi%20m%C3%A4ss","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hollandi mäss (1568–1609) oll' osalidsõlt kõrdalännüq Madalmaiõ säitsmetõistkümne provindsi mäss Hispaania impeeriumi vasta. Tuu vei hindäperi Hollandi riigi luumisõniq ja tuuga naas' pääle Katsakümneaastaganõ sõda. \n\nAolugu","num_words":25,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.188,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Suur%20kerkolaheq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Suur kerkolaheq vai Suur skisma oll' krõstligu kerko lahenõminõ õigõuso ja katoligu kerkos aastagal 1054, ku Rooma paavst ja Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh ütsütte vastatsikku kerkovandõ ala panniq.\n\nAolugu\nRistiusk","num_words":28,"character_repetition_ratio":0.009,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.161,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ingl%C3%BCse%20kodos%C3%B5da","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Inglüse kodosõda (1641–1651) oll' rida sõaliidsi konfliktõ ja poliitiliidsi mahhinats'uunõ parlamendipuuldajidõ ja kuningameelitside vaihõl.\n\nAolugu","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.196,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Valgustusaig","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Valgustusaig (prantsusõ keelen siècle des lumières, s'aksa keelen Zeitalter der Aufklärung, inglüse keelen Age of Enlightenment, vinne keelen Просвещение) oll' aig 18. aastagasaa Õuruupan, ku usk kerkohe ja saisuisihe kahasi ja inämb naati väärtüstämä ratsionaalsõt mõtlõmist, demokraatiat, inemiseõiguisi ja tiidüst.\n\nValgustusao nimi om perit Voltaire'ilt ja Herderi Johann Gottfriedilt nink sai esiqeränis tunnõtus Kanti Immanueli artikliga \"Miä om valgustus?\"\n\nAolugu","num_words":59,"character_repetition_ratio":0.004,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.168,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ameeriga%20kolonisiirmine%20%C3%B5uruuplaisi%20puult","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hariligult loetas, et Ameeriga kolonisiirmine õuruuplaisi puult naas' pääle 1492. a., kuigi inne tuud oll' olnuq vähämbält üts Ameeriga kolonisiirmise katsõq. Edimädseq teedäqolõvaq õuruuplasõq, kiä jousõvaq Ameerikahe olliq 11. aastagasaal põh'amaiõ viikingiq, kiä asotivaq Gröönimaalõ mito kolooniat ja üte lühkest aigu kestnü külä L'Anse aux Meadows kandin, miä täämbädsel aol om Newfoundlandin. Viikingiq kutsiq tuud maad Vinlandis. Gröönimaa kolooniaq peiväq vasta mitmit aastagasato, mink kestel viikingiq peiq sõto põlitsidõ elänikke inukkõga. 15. aastagasaa lõpos olliq nuuq kolooniaq häädünüq.\n\nAastagal 1492 joud' Ameerikahe Hispaania ekspedits'uun iinotsan Columbusõ Christopheriga. Pääle tuud sai Ameeriga uurminõ ja kolonisiirmine kõva huu sisse. Edimält minti Kariibi mere piirkunda (muuhulgan Hispaniola, Puerto Rico ja ja Kuuba saari pääle) ja 16. aastagasaa alostusõn jouti Põh'a- ja Lõunõ-Ameeriga maisõmaa pääle. 1497. a. joud' Põh'a-Ameerikahe Caboti John. Ao kestel naksiq kõkkõ õdagupuulkerrä dominiirmä Õuruupa rahvaq, miä vei Ameeriga põlitsidõ rahvidõ alahiitmiseni nink suuri muudatuisini maastikun, eläjide ja kasvõ elon. Õnnõ 19. aastagasaal läts' Õuruupast Ameerikahe elämä 50 miljonit inemist.\n\nAolugu","num_words":152,"character_repetition_ratio":0.068,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.184,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Suur%20Prantsus%C3%B5%20riigip%C3%B6%C3%B6req","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Suur Prantsusõ riigipööreq vai Prantsusõ kodanlinõ riigipööreq toimu 1789–1799 Prantsusmaal. Tuu käügin kukutõdiq Prantsusmaal kuningavõim ja kaotõdiq ärq feodaalkõrd.\n\nPrantsusmaa aolugu","num_words":20,"character_repetition_ratio":0.135,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.171,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/S%27aksa-Rooma%20riik","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"S'aksa-Rooma riik vai S'aksa Rahva Pühä Rooma keisririik (s'aksa keelen Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keelen Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae), edimält lihtsähe Pühä Rooma riik, oll' riik Kesk-Õuruupan keskaol ja vahtsõ ao alostusõn. \n\nRiigi edimäne valitsõja oll' Otto I, kiä krooniti kuningas 962. a. Riik sai otsa, ku Napoleon tuu 1806. a. ärq vallut'.\n\nAolugu","num_words":55,"character_repetition_ratio":0.021,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.221,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Inka%20impeerium","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Inka impeerium oll' kõgõ suurõmb riik Ameerikan inne Kolumbust. Riigi valitsõmis- ja sõalinõ keskus oll' Cusco, miä s'oo ilma aigu om Peruun.\n\nAolugu","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.201,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mingi%20d%C3%BCnastia","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mingi dünastia oll' Hiina valitsõjidõ sugu, miä valits' aastagil 1368–1644.\n\nHiina aolugu","num_words":11,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.281,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mogulid%C3%B5%20impeerium","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mogulidõ impeerium (Turkki: Babür İmparatorluğu) oll' Turkin islamistlik riik Hindustani puulsaarõ pääl, miä tekkü 1526, vallut' 17. aastagasaa lõpos ja 18. aastagasaa alostusõs suurõmba jao Hindustanist nink kattõ ärq 19. aastagasaa keskpaigan.\n\nAolugu","num_words":29,"character_repetition_ratio":0.066,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.213,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Osmann%C3%B5%20riik","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Osmannõ riik vai Osmannõ impeerium vai Ottomani impeerium oll' riik, midä timä aol kutsuti Türgü impeeriumis. Osmannõ riigi sünnüaos loetas 1299. aastakka, ku Osman I kuulut' hindä Seldžuki impeeriumi valitsõjas. Hiilgõaol võtt' riik hindä ala suurõ jao Lõunõhummogu-Õuruupast, Lähküst-Hummogumaast nink Põh'a-Afrikast, küündüden Gibraltari väinäst Kaspia mere ja Pärsiä lahõni. Osmannõ riik sai otsa 1923. aastagal, ku kuulutõdi vällä Türgü Vabariik.\n\nAolugu","num_words":59,"character_repetition_ratio":0.053,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.19,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Poola%20jagamis%C3%B5q","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Poola jagamisõq vai Poola-Leedu riigi jagamisõq toimuvaq 18. aastagasaa tõõsõl poolõl ja noidõ tulõmusõl kattõ ärq Poola-Leedu riik (Rzeczpospolita). Poola-Leedu maid jagivaq umavaihõl Vinne impeerium, Preisi kuningriik ja Habsburgõ Austria. \n\nJagamiisi oll' kolm tükkü. \nEdimäne jagaminõ: 5. põimukuu päiv 1772.\nTõõnõ jagaminõ: 23. vahtsõaastakuu päiv 1793 (tuust Austria ossa es võtaq).\nKolmas jagaminõ: 24. rehekuu päiv 1795. Tuuga kattõ hindäperi Poola riik ärq.\n\nAolugu\n\nbe:Рэч Паспалітая#Падзелы Рэчы Паспалітай","num_words":61,"character_repetition_ratio":0.079,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.224,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Poola-Leedu%20riik","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Poola-Leedu riik (poola keelen Rzeczpospolita Obojga Narodów (Mõlõmba Rahva Vabariik); leedu keelen Žečpospolita vai Abiejų tautų respublika) oll' föderatiivnõ riik Õuruupan 1569–1795, miä saisõ kuun Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.\n\nPoola-Leedu piiririigiq olliq Roodsi, Vinnemaa, Türgü, Tšehhi, Austria, Brandenburg ja Õdagu-Pomorze Hertsogiriik (Księstwo Zachodniopomorskie).\n\nMoskva liin kuulu Poola-Leedu riigi ala 27. süküskuu pääväst 1610 4. märtekuu pääväni 1612.\n\nVõromaa Poola-Leedu riigin\n1582. a. sõlmit Jam Zapolski vaihhõraho perrä läts' Võromaa Poola-Leedu riigi ala ja oll' sääl 1625. aastagani, ku ruutslasõq taa kandi hindä valdustõ saivaq.\n\nAolugu","num_words":79,"character_repetition_ratio":0.092,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.219,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Reformats%27uun","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Reformats'uun vai protõstantlinõ reformats'uun oll' 16. aastagasaal tekkünü uso vahtsõndamisliikminõ, mink tulõmusõl leiq katoligu kerkost lahko niinimitedüq reformeeridüq haroq, noist päämädseq olliq lutõrlus, kalvinism ja anglikaani kerik. Reformats'ooni alostajas loetas Lutheri Martinit ja alostuskuupääväs 31. rehekuu päivä 1517.\n\nKaeq viil \n Vastareformats'uun\n\nAolugu\nRistiusk","num_words":40,"character_repetition_ratio":0.04,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.172,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Renessanss","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Renessanss (prantsusõkeelitsest sõnast renaissance 'vahtsõstsündümine') oll' Itaaliast alanu ja 14.-17. aastagasaal kestnü aig Õuruupa kultuuriluun. Tuul aol liiguti religioonikesksilt väärtüisilt inemisekeskse maailmapildi suunan.\n\nAolugu","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.159,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Viikingiq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Viikingiq olliq muistitsõst Skandinaaviast (Roodsist, Norrast, Taanist) perit meresõitjaq, kink kultuuri häitsemisaig oll' umbes 8.–11. aastagasaal (nn. viikingiaig). \n\nViikingiretki teiq (esiqeränis 11.–12. aastagasaal) ka saarlasõq.\n\nAolugu","num_words":24,"character_repetition_ratio":0.034,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.223,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Yuani%20d%C3%BCnastia","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Yuani dünastia vai Suur Yuani riik oll' nii Mongoli riigi jakk ku mongolidõ luud riik parhilladsõn Mongoolian ja Hiinan aastagil 1271-1368.\n\nAolugu","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.224,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Edim%C3%A4ne%20ilmas%C3%B5da","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Edimäne ilmasõda oll' edimäne sõda, kon tapõl' suurõmb jago maailma suuri riikõ. Sõda kuulutõdiq vällä tuu pääle, ku 28. piimäkuu pääväl 1914 tapõti Sarajevon Austria ertshertsog Franz Ferdinand, nink tä kest' 11. märtekuu pääväni 1918. Sõdivaq riigiq olliq jagonuq kattõ liiri: Antandis ja Keskriiges.\n\nKaeq viil \n Tõnõ ilmasõda\n\nAolugu","num_words":45,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.226,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/T%C3%B5%C3%B5n%C3%B5%20ilmas%C3%B5da","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tõõnõ ilmasõda (1. süküskuu päiv 1939 – 2. süküskuu päiv 1945) oll' suur sõda, kohe oll' kist suurõmb jago maailma rahvist ja riigest. Sõa käügin võeti sõaväkke üle 100 miljoni inemise, miä tege tuust kõgõ aoluu kõgõ suurõmba sõa. Sõan tapõti üle 70 miljoni inemise, noist inämbüs olliq eräinemiseq. Niipall'o inemiisi olõ-iq tapõt ütengi tõõsõn sõan.\n\nKaeq viil \n Edimäne ilmasõda\n\nAolugu","num_words":54,"character_repetition_ratio":0.1,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.244,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vinne%20kodos%C3%B5da","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vinne kodosõda (1917–1923) oll' sõda, miä toimu innestidse Vinne keisririigi maa-alal \"verevide\" ja \"valgidõ\" vaihõl peräst tuud, ku inämbläseq 1917. aastagal Oktoobripüürdega Petrogradin võimo haariq.\n\nAolugu","num_words":24,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.244,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vinne%20Keisririik","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vinne Keisririik vai Vinne Impeerium (vinne keelen Российская империя) oll' 1721-1917 riik Õuruupan ja Aasian ja Ameerikan. Vinne Keisririigi iinkäüjäs oll' Moskva tsaaririik ja perrätulõjas 1917. aastaga radokuu riigipüürdmise tulõmusõl 1\/14. süküskuu pääväl 1917 vällä kuulutõt demokraatlinõ Vinnemaa Vabariik. Tuu riigi osas oll' ka Võromaa ja muu Eesti.\n\nAolugu","num_words":45,"character_repetition_ratio":0.034,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.219,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/N%C3%B5vvokogoliit","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Nõvvokogoliit vai Nõvvokogo Sotsialistlikkõ Vabariike Liit vai NSV Liit vai NSVL (vinne keelen Союз Советских Социалистических Республик vai Советский Союз vai СССР) oll' aastagil 1922–1991 eksistiirnü sotsialistlik riik, midä valits' kommunistlik partei.\n\nNõvvokogoliit\nVanaq Õuruupa riigiq\nVanaq Aasia riigiq","num_words":38,"character_repetition_ratio":0.073,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.174,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/N%C3%B5vvokogo%20Liido-Afganistani%20s%C3%B5da","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Nõvvokogo Liido-Afganistani sõda oll' ütsä aasta pikkunõ sõda Afganistanin, kon Nõvvokogo Liido sõavägi toet' valitsõvat marksistlikku Rahvademokraatlikku Afganistani Parteid (PDPA), kiä sõdisi muds'ahiide vasta, kedä toediq mitmõq riigiq, muuhulgan Ameeriga Ütisriigiq, Saudi-Araabia ja Pakistan. Sõda naas' pääle 7. põimukuu pääväl 1978. Nõvvokogo väeq naksiq Afganistanist vällä minemä 15. lehekuu pääväl 1988 ja olliq lõpligult vällä lännüq 15. radokuu pääväs 1989. Tuun sõan pidiväq Nõvvokogo poolõ pääl sõdima ka pall'oq Võromaa miheq.\n\nAolugu\nSõaq","num_words":67,"character_repetition_ratio":0.07,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.2,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/S%C3%B5da","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sõda om katõ vai inämbä osapoolõ sõariistoga võidõlus, midä hariligult peetäs tuuperäst, et saiaq võimo määntsegi maa üle. \n\nSõto om maailma aoluun kõikaig olnuq.\n\nKaeq viil \n Rahu\n Kodosõda\n\nSõandus","num_words":29,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.196,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Rahu","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Rahu om olokõrd, ku peetä-iq sõta. Ku sõda ärq lõpõtõdas, sõs hariligult sõlmitas rahulepüng.\n\nKaeq viil \n Sõda\n\nSõandus","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.217,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kodos%C3%B5da","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kodosõda om sõda, midä pidäväq üte riigi piiren organiseeridüq rühmäq vai mõnikõrd ka riigiq, miä ommaq tekkünüq määntsegi riigi lagonõmisõga. Sõdiva poolõ tsiht või ollaq saiaq hindä kätte võim riigi vai piirkunna üle, saiaq umalõ piirkunnalõ sõltumadus vai muutaq valitsusõ poliitikat.\n\nKaeq viil \n Vinne kodosõda\n Ameeriga Ütisriike kodosõda\n Hiina kodosõda\n\nSõandus","num_words":51,"character_repetition_ratio":0.025,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.165,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ameeriga%20%C3%9Ctisriike%20kodos%C3%B5da","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ameeriga Ütisriike kodosõda (inglüse keelen American Civil War vai War Between the States) oll' aastagil 1861–1865 Ameeriga Ütisriike territooriumil peet sõda Uniooni (Põh'a) ja Konföderats'ooni (Lõunõ) vaihõl. Sõa päämiidsis põh'ussis om üteld or'andust, Lõunõ majanduslist maahajäämist nink tävveste esiqmuudu mõttõviise ja ütiskunnakõrraldust.\n\nAolugu\nSõaq","num_words":43,"character_repetition_ratio":0.057,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.187,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Apartheid","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Apartheid oll' ammõtlinõ rassõ erälde hoitmisõ poliitiga, midä Lõunõ-Afriga Vabariigin aeti 1948–1994. Sõna apartheid om perit afrikaani keelest ja tähendäs eräldeolõmist. Tuu poliitiga tsihis oll' piirata mustanahaliidsi põliselänige õiguisi ja hoita alalõ valgõ veidembüse ülembvõim. \n\nLõunõ-Afrikan naati rassõ erälde hoitma joba sõs, ku tuu oll' Hollandi koloonia. Ammõtlidsõs poliitikas kuulutõdiq apartheid pääle 1948. aastaga üldvalimiisi. Säädüse perrä jaeti inemiseq neljä rassirühmä: mustaq, valgõq, värmilidseq ja indialasõq. Egalõ rühmäle nätti ette umaq elopaigaq ja nii mõnõkiq sunniti tuuperäst elopaika vaihtama. Mustõlõ ja valgilõ tetti erälde kooliq, haigõmajaq, tsukõluskotussõq jne. Sakõstõ saivaq mustaq kehvembit teenüssit ku valgõq.\n \nApartheidipoliitikalõ tegi lõpo Mandela Nelsoni presidendisvaliminõ 1994. aastagal.\n\nAolugu\nLõunõ-Afriga Vabariik","num_words":103,"character_repetition_ratio":0.061,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.175,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Briti%20India","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Briti India all mõtõldas aojako 1858-1947, ku Hindustani puulsaar oll' britivõimumaa, vai sõs tuud maad hinnäst tuul aol.\n\nAolugu","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.248,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/V%C3%B5%C3%B5rav%C3%B5imumaa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Võõravõimumaa vai koloonia om maa, miä poliitilidsõlt ja majanduslidsõlt sõltus määntsestki riigist (imämaast vai metropolist), a miä olõ-iq tuu riigi osa. Hariligult om võõravõimumaa imämaast kavvõn. Näütüses India oll' umal aol britivõimumaa.\n\n20. aastagasaal saiq inämbüsest võõravõimumaiõst hindäperi riigiq.\n\nRiik\nAolugu","num_words":40,"character_repetition_ratio":0.044,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.169,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Dekolonisiirmine","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Dekolonisiirmine om koloonijidõ ärqkaotaminõ. Kunagidsõst kolooniast või saiaq hindäperi riik, tä või kokko minnäq mõnõ tõõsõ riigiga vai saiaq hindäle \"vabalt assotsieeritüse\" staatusõ.\n\nKuigi dekolonisiirmise näütüisi om joba muistitsõst aost, om vahtsõmbal aol olnuq mito esiqeränis aktiivsõt dekolonisiirmise aigo. Nuuq ommaq Hispaania impeeriumi lagonõminõ 19. aastagasaal, Austria ja Osmannõ impeeriummõ lagonõminõ Edimädse ilmasõa aigo, Briti, Prantsusõ, S'aksa, Itaalia ja Ameeriga impeeriummõ lagonõminõ Tõsõ ilmasõa aigu nink Vinne Nõvvokogo impeeriumi lagonõminõ pääle Berliini müürü ärqlahkmist 1989. a.\n\nAolugu","num_words":75,"character_repetition_ratio":0.094,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.161,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Hiina%20kodos%C3%B5da","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hiina kodosõda oll' sõda Kuomintangi (Hiina Natsionalistligu Partei) ja Hiina Kommunistligu Partei juhituisi väki vaihõl aastagil 1927-1936.\n\nAolugu\nSõaq","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.069,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.209,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%BClm%20s%C3%B5da","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Külm sõda (1945–1991) oll' poliitilinõ, ideoloogilinõ ja majanduslik konflikt, miä kest' pikkä aigu pääle Tõist ilmasõta ja kon ütelpuul olliq Nõvvokogo Liit ummi liitlaisiga ja tõsõl puul demokraatlidsõq õdagumaaq iinotsan Ameeriga ��tisriikega.\n\nAolugu","num_words":32,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.194,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Iisraeli%20riigi%20v%C3%A4ll%C3%A4kuulutamin%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Iisraeli riigi välläkuulutaminõ toimu 14. lehekuu pääväl 1948, pääväl, ku Briti mandaat lõppi. Tuul pääväl kuulutõdiq ammõtlidsõlt vällä, et om luud vahtsõnõ juudi riik, sääl, kon oll' olnuq Palestiina Briti mandaat ja kon kunagi olliq olnuq Iisraeli ja Juudi Kuningriik.\n\nIisrael","num_words":39,"character_repetition_ratio":0.044,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.2,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Prantsus%C3%B5-Preisi%20s%C3%B5da","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Prantsusõ-Preisi sõda (19. hainakuu päiv 1870 – 28. vahtsõaastakuu päiv 1871) oll' sõda Prantsusmaa ja Preisi Kuningriigi vaihõl. Tuu lõppi preislaisi võidoga ja ütidse S'aksamaa luumisõga.\n\nAolugu\nSõaq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.041,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.248,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/%C3%9Ctidse%20S%27aksamaa%20luumin%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ütidse S'aksamaa luuminõ oll' poliitilidselt ja administratiivsõlt ütidse S'aksa riigi luuminõ, miä ammõtlidsõlt sündü 18. vahtsõaastakuu pääväl 1871 Versailles' Palee piiglisaalin. Sinnäq kokkotulnuq S'aksa riike valitsõjaq kuulutiq pääle Prantsusmaa allaandmist Prantsusõ-Preisi sõan Wilhelm I S'aksa impeeriumi valitsõjas.\n\nKaeq viil\nÕdagu- ja Hummogu-S'aksamaa kokkominek\nBismarcki Otto\n\nAolugu","num_words":44,"character_repetition_ratio":0.036,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.168,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/%C3%95dagu-%20ja%20Hummogu-S%27aksamaa%20kokkominek","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Õdagu- ja Hummogu-S'aksamaa kokkominek (s'aksa keelen: Deutsche Wiedervereinigung) oll' protsess aastagil 1989-1990, mink käügin S'aksa Demokraatlidsõst Vabariigist (Hummogu-S'aksamaast) sai S'aksa Liitvabariigi (Õdagu-S'aksamaa) osa. Tuu lõppi 3. rehekuu pääväl 1990.\n\nKaeq viil \n Ütidse S'aksamaa luuminõ\n\nAolugu","num_words":32,"character_repetition_ratio":0.069,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.239,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Suur%20majanduspits%C3%BCs","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Suur majanduspitsüs vai suur majandusõ sadaminõ oll' 1930-ndil aastagil, ku kõgõn ilman oll' majandusõ langus ja pall'oq inemiseq kaotiq tüü.\n\nAolugu","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.071,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.208,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Lahes%C3%B5da","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lahesõda (2. põimukuu päiv 1990 – 28. radokuu päiv 1991) oll' Ütitside Rahvidõ loaga alostõt 34 riigi koalits'ooni sõda Iraagi vasta, miä oll' Kuveidi ärq vallutanuq. Sõda lõppi Iraagi väki vällälüümisega Kuveidist.\n\nAolugu\nSõaq","num_words":28,"character_repetition_ratio":0.027,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.254,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Holokaust","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Holokaust (kreeka keelen holokauston, 'tävvelidselt ohvõrdõt'; heebrea keelen השואה HaSho'a, 'hädä') oll' Tõsõ ilmasõa aigu S'aksamaa puult juutõ vasta toimõ pant genotsiid. Tapõti umbõs 6 miljonit juuti.\n\nAolugu","num_words":27,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.203,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/India%20vabahusliikmin%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"India vabahusliikminõ oll' 1857. aastagast 1947. aastaga 15. põimukuu pääväni, ku India pässi Briti võimu alt nink timäst sai hindäperi riik. Tuust liikmisõst võtiq ossa pall'oq poliitilidsõq ja ütiskundlidsõq organisats'ooniq nink vabahusõ iist võidõldi nii sõariistoga ku ilma. Liikmisõ kõgõ kuulsamb iistvidäjä oll' Gandhi Mahatma.\n\nAolugu","num_words":43,"character_repetition_ratio":0.006,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.196,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Iraani%20riigip%C3%B6%C3%B6req","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Iraani riigipööreq vai Islamirevolutsiuun toimu 1979. aastagal ja muut' Iraani konstitutsioonilidsõ monarkia, kon valits' šahh Pahlavi Mohammad Reza, islami vabariigis, midä juhtõ ajatolla Khomeynī Rūḩollāh. Ajatolla Khomeini oll' ka riigipüürdmise juht ja vahtsõ riigi põh'andaja. Tuud riigipüürdmist om kutsut suurusõ poolõst kolmandas riigipüürdmises pääle Prantsusõ riigipüürdmist ja oktoobripööret. Om üteld, et tuu sündmüs tekk' islamifundamentalismist \"poliitilidsõ jovvu ... maiõn Marokost Malaisiani.\"\n\nAolugu\nIraan","num_words":61,"character_repetition_ratio":0.066,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.164,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/%C3%9Ctidse%20Itaalia%20luumin%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ütidse Itaalia luuminõ (itaalia keelen: il Risorgimento) oll' 19. aastagasaa poliitilinõ ja ütiskundlinõ liikminõ mink Apenniini puulsaarõ pääl olnuisist riigest sai üts ütine Itaalia riik. Loetas, et tuu liikminõ naas' pääle 1815 Viini Kongressi ja Napoleoni valitsusao lõpoga nink jousõ suurõst luust lõpolõ 1871 paiku Prantsusõ-Preisi sõaga.\n\nAolugu","num_words":45,"character_repetition_ratio":0.012,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.193,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Korea%20s%C3%B5da","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Korea sõda (25. piimäkuu päiv 1950 - 27. hainakuu päiv 1953) oll' sõda Põh'a-Korea ja Lõunõ-Korea vaihõl. Põh'a-Koread toetiq Nõvvokogo Liit ja Hiina Rahvavabariik, Lõunõ-Koread Ameeriga Ütisriigiq, Ütiskuningriik ja tõõsõq õdagumaaq. Sõategevüs lõppi vaihõrahuga.\n\nAolugu","num_words":30,"character_repetition_ratio":0.068,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.235,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Meiji%20restaurats%27uun","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Meiji restaurats'uun vai Meiji riigipüürdmine oll' sündmüisi ahhil 19. aastagasaa tõõsõ poolõ Jaapanin, miä kõvva muut' tuu maa poliitilist ja ütiskundlist ülesehitüst.\n\nAolugu","num_words":22,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.176,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mutsuhito","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mutsuhito (jaapani keelen 睦仁) vai keisri Meiji (3. märtekuu päiv 1852 – 30. hainakuu päiv 1912) oll' Jaapani keisri 1867. aastagast 1912. aastagani. Mutsuhito deviis oll' Meiji ('helksä valitsus' vai 'valgustõt rahu').\n\nTä kuulut' hindä Jaapani valitsõjas pääle uma esa Osahito surma ja lõi Tokugawa šoguni Yoshinobu väki. Mutsuhito vei uma residentsi Kyōtōst Tōkyōhe. Teno timä reformõlõ nõssi Jaapan ütes maailma suurvõimos. Timä valitsusaol peet Vinne-Jaapani sõan ja Hiina-Jaapani sõan võit' Jaapan Vinnemaad ja Hiinat.\n\nKaeq viil \n Meiji restaurats'uun\n\nJaapani keisriq","num_words":74,"character_repetition_ratio":0.058,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.23,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Napoleoni%20s%C3%B5aq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Napoleoni sõaq olliq sõaq midä Napoleoni juhit Prantsusõ edimäne keisririik pidi aastagil 1803-1815. Nuuq sõaq tulliq pääle Suurõ Prantsusõ riigipüürdmise sünnütet sõto. Prantsusmaa vallut' kipõstõ suurõmba jao Õuruupast, a jäi ka vallutõt maiõst kipõstõ ilma pääle hallõt lüvväqsaamist Vinnemaal 1812. aastagal. Napoleoni kaotuisi tulõmusõl tull' Prantsusmaal jälq võimolõ Bourbonõ monarkia ja kattõ ärq S'aksa-Rooma riik. Samal aol naas' Hispaania impeerium nõrgõnõma, tuuperäst, et ku Prantsusmaa Hispaaniat okupiirse es sutaq tuu inämb ummi võimoalotsit maid inämb nii häste kontrolli ja Ladina-Ameerigan naati tegemä riigipüürdit. Teno Napoleoni sõtolõ sai Briti impeeriumist maailma kõgõ võimsamb riik inämb ku saas aastagas. \n\nNapoleoni sõaq lõppiq ku Napoleon sai 18. piimäkuu pääväl 1815 Waterloo all lüvväq ja sõlmiti Tõnõ Pariisi Raholepüng.\n\nAolugu","num_words":112,"character_repetition_ratio":0.051,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.18,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kolmas%20Riik","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kolmas Riik vai Kolmas Reich (s'aksa keelen Drittes Reich) vai Natsi-S'aksamaa oll' S'aksamaa (S'aksa Riigi ja Suurs'aksa Riigi) kujondlik nimetüs aastagil 1933–1945, ku riiki valits' Hitleri Adolfi juhit natsionaalsotsialistlik käsovalitsus. \n\n\"Kolmas Riik\" tähüst' natsionaalsotsialistligu mõttõviisi perrä riiki, mink iinkäüjäq olliq S'aksa-Rooma riik (843–1806, \"Edimäne Riik\") ja S'aksa keisririik (1871–1918, \"Tõõnõ Riik\"). \n\n\"Kolmas Riik\" pidi peräst Weimari Vabariigi lõppo 1933. aastagal nakkama tähüstämä S'aksamaa hiilgusõ tagasitulõkit.\n\nAolugu","num_words":62,"character_repetition_ratio":0.086,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.246,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/India%20jagamin%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"India jagaminõ oll' Briti India jagaminõ usupiire perrä mink tulõmusõl tekküväq 14. põimukuu pääväl 1947 Pakistani Dominjon (minkast ildampa saivaq Pakistani Islamivabariik ja Bangladeshi Rahvavabariik) 15. põimukuu pääväl 1947 India Unioon (ildampa India Vabariik).\n\nAolugu\n\nit:Storia dell'India#L'indipendenza e la partizione dell'India","num_words":37,"character_repetition_ratio":0.103,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.198,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Qingi%20d%C3%BCnastia","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Qingi dünastia (hiina keelen: 清朝; pinyinin: Qīng Cháo) oll' perämäne Hiina valitsõjidõ dünastia. Tä valits' aastagil 1644-1912. Inne tuud oll' Mingi dünastia ja peräst tuud tull' Hiina Vabariik.\n\nAolugu","num_words":28,"character_repetition_ratio":0.052,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.248,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Solidaarsus","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Solidaarsus (poola keelen Solidarność) om Poola ammõdiütisüisi liit, miä luudi 1980. a. süküskuun Gdański laivavabrikun nink mink edimäne juht oll' Wałęsa Lech. \n\nSolidaarsus oll' edimäne ammõdiütisüs peräst Tõist ilmasõta Hummogu-Õuruupan, miä allu-s kommunistõlõ.\n\nAolugu","num_words":33,"character_repetition_ratio":0.045,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.19,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Hispaania%20kodos%C3%B5da","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hispaania kodosõda toimu 17. hainakuu pääväst 1936 1. mahlakuu pääväni 1939 Tõsõn Hispaania Vabariigin.\n\nAolugu\nSõaq","num_words":12,"character_repetition_ratio":0.037,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.259,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Versailles%27%20rahulep%C3%BCng","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Versailles' rahulepüng sõlmiti 28. piimäkuu pääväl 1919 liitlasriike ja S'aksamaa vaihõl Prantsusmaal Pariisin Versailles' lossi Piiglisaalin. \n\nRahulepüngile kirotõdi ala pääväl, ku sai täüs viis aastakka Edimädse ilmasõa vallapästnüst ertshertsogi Ferdinandi Franzi atõndaadist.\n\n10. vahtsõaastakuu pääväl 1920 kehtimä naanu lepüng lõpõt' ammõtlidsõlt Edimädse ilmasõa.\n\nAolugu","num_words":40,"character_repetition_ratio":0.081,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.182,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vietnami%20s%C3%B5da","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vietnami sõda oll' sõda Vietnamin, Laosõn ja Kambodžan, miä kest' 26. süküskuu pääväst 1959 30. mahlakuu pääväni 1975. Ütel puul oll' kommunistlik Põh'a-Vietnam ja timä toetajaq, tõõsõl puul Lõunõ-Vietnam, kedä muuhulgan toetiq Ameeriga Ütisriigiq. Sõda lõppi Põh'a-Vietnami võidoga.\n\nAolugu","num_words":35,"character_repetition_ratio":0.035,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.234,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/1973.%20a.%20nahvtakriis","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"1973. a. nahvtakriis naas' pääle 1973. a. rehekuun, ku Araabia Nahvtat Vällävidävide Maiõ Organisats'uun OAPEC kuulut' vällä nahvtaembargo \"vastussõs Ameeriga Ütisriike otsussõlõ toetadaq Iisraeli sõaväke\" Jom Kippuri sõan. Kriis kest' 1974. a. urbõkuuni. \n\nAolugu","num_words":31,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.235,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Akbar%20Suur","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Akbar Suur (Jalaluddin Muhammad Akbar, 1542-1605) oll' kolmas suurmogulist India valitsõja. Tä tull' võimulõ 1556. a. nink vallut' tagasi kunagi suurmogulidõlõ kuulunuq alaq Põh'a-Indian Afganistanini ja lajõnd' ummi valduisi lõunõn Godavari jõõni. Tä kärpe suurmaaumanikkõ džagirdarrõ võimo, lõi püsüvä keskvõimo ja haldussüstemi. \n\nAkbar oll' sufismi- ja šiismilembene nink tä pand' masma uskõ salmisõ. Tä tugõsi nii islami ku hindu kultuuri.\n\nIndia inemiseq","num_words":60,"character_repetition_ratio":0.009,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.211,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Aleksandri%20Suur","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Aleksandri Suur vai Makõdoonia Aleksandri (356–323 i.m.a.) oll' Makõdoonia kuning (Alexandros III) aastagil 336–323 i.m.a. Tä oll' antiikao kõgõ kuulsamb ja võidukamb väejuht, Philippos II ja Olympiasõ poig nink Aristotelese kasvandik.\n\nMakõdoonia kuningaq","num_words":31,"character_repetition_ratio":0.121,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.238,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Annani%20Kofi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Annani Kofi (Kofi Atta Annan, sündünü 1938) om Ghana diplomaat, kiä oll' 1. vahtsõaastakuu pääväst 1997 kooni 1. vahtsõaastakuu päväni 2007 Ütitside Rahvidõ säitsmes pääsekretär. Annan ja Ütidseq Rahvaq saiq 2001. a. Nobeli rahupreemiä.\n\nGhana inemiseq\nNobeli rahupreemiä saajaq","num_words":33,"character_repetition_ratio":0.111,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.247,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Augustus","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Augustus (Gaius Julius Caesar Augustus, 63 i.m.a. – 14 m.a.p.) oll' Vana-Rooma riigi edimäne keisri. Tä valits' 16. vahtsõaastakuu pääväst 27. aastagal i.m.a. kooni uma surmani 19. põimukuu pääväl 14. aastagal m.a.p.\n\nVana-Rooma keisriq","num_words":27,"character_repetition_ratio":0.035,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.301,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Bismarcki%20Otto","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Bismarcki Otto (Otto Eduard Leopold von Bismarck, 1815–1898) oll' S'aksa poliitik, edimäne S'aksamaa riigikantslar. Bismarcki kõgõ suurõmbas teos peetäs ütidse S'aksamaa luumist.\n\nS'aksamaa poliitiguq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.047,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.22,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Julius%20Caesar","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Gaius Julius Caesar (100 i.m.a. – 44 i.m.a.) oll' Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kiränik. Täl oll' tähtsä osa tuun, et Rooma Vabariigist sai Rooma impeerium.\n\nVana-Rooma poliitiguq","num_words":24,"character_repetition_ratio":0.023,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.271,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Capet%27%20Hugues","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Capet' Hugues (Hugues Capet, u. 940 – 996) oll' edimäne Prantsusmaa kuning timä perrä nime saanust kapõtingõ suust. Tä krooniti kuningas 3. hainakuu pääväl 987 nink tä pidi tuud ammõtit uma surmani 24. rehekuu pääväl 996.\n\nPrantsusmaa kuningaq","num_words":31,"character_repetition_ratio":0.103,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.263,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Castro%20Fidel","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Castro Fidel( audio) (Fidel Alejandro Castro Ruz, sündünüq 1926, koolnuq 2016) oll' Kuuba poliitik, Kuuba riigipüürdmise juht. Tä oll' 1959–1976 Kuuba pääministre nink aastagil 1976–2008 Kuuba Riiginõvvokogo ja Ministride Nõvvokogu päämiis. 2011. aastani oll' tä Kuuba Kommunistligu Partei edimäne sekretär.\n\nKuuba poliitiguq","num_words":37,"character_repetition_ratio":0.025,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.267,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Karl%20Suur","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Karl Suur (prantsusõ keelen Charlemagne, s'aksa keelen Karl der Große, ladina keelen Carolus Magnus; 742 - 814) oll' Frangi riigi kuning aastagast 768. Tä oll' kõva väejuht haardõn Frangi riigi ala nii S'aksamaa (Elbe jõõni), Põh'a-Itaalia ku ka Lõunõ-Prantsusmaa ja Madalmaaq. Täämbädse päävä Prantsusmaa maiõst es sutaq tä õnnõ bretoonõ maid (Bretagnet) vallutaq. Uma keisririigiga pand' tä alossõ kolmõlõ illatsõmbalõ Õuruupa suurriigilõ: S'aksamaalõ, Prantsusmaalõ ja Itaalialõ. Tä pidi hinnäst Rooma keisride perrätulõjas ja nimit' hinnäst Õdagu-Rooma keisris. \n\nKarl Suur oll' Pippin Lühkese poig ja Ludwig Vaga esä.\n\nFrangi kuningaq","num_words":85,"character_repetition_ratio":0.048,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.205,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Karl%20V","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Karl V (1500–1558) oll' Habsburgõ suust S'aksa-Rooma riigi valitsõja 1519–1556, keisri alatõn 1530. aastagast, Aragóni ja Kastiilia (illatsõmba Hispaania) kuning (Carlos I nime all) 1516–1556, S'aksa kuning 1519–1531, Itaalia ja Napoli kuning (Carlo IV), Burgundia hertsog (Charles II) (1506–1555) ja Austria ertshertsog, viimädse valitsõja aastagil 1519–1521.\n\nKarl V aol joud' Habsburgõ valitsõjasugu uma võimsusõ tippu. Et timä võimo ala kuuluvaq ka Hispaania asomaaq Lõunõ-Ameerikan, sõs üteldi Karl V impeeriumi kotsilõ, et tuu kotsil lää-i päiv ilmangi ala.\n\nTimä poig oll Hispaania kuningas Felipe II ja timä veli oll' Ferdinand I, kiä sai S'aksa-Rooma keisrist päält Karli. \n\nS'aksa-Rooma keisriq","num_words":91,"character_repetition_ratio":0.078,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.28,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kleopatra%20VII","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kleopatra VII (69 i.m.a. – 30 i.m.a.) oll' hellenistligu Egüptüse perämäne valitsõja aastagil 51–30 i.m.a. Tä om kõgõ tuntumb Ptolemaioisi suust valitsõja.\n\nEgüptüse vaaraoq","num_words":20,"character_repetition_ratio":0.012,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.272,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Elizabeth%20I","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Elizabeth I (1533 – 1603) oll' perämäne Tudoridõ suust Inglüsmaa ja Iirimaa kuninganna, kiä valits' aastagil 1558–1603. Timä aol muutu Inglüsmaa võimsas mere- ja koloniaalriigis.\n\nInglüsmaa kuningaq ja kuningannaq","num_words":25,"character_repetition_ratio":0.074,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.258,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Franz%20Ferdinand","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Franz Ferdinand (1863–1914) oll' Austria ertshertsog ja trooniperijä 1896-1914. Tä oll' ka Modena hertsoglidsõ perekunna pää perämädse hertsogi Francesco V tõstamendi perrä aastagast 1875. \n\nTimä maahalaskmisõ pääle 28. piimäkuu pääväl 1914 Sarajevon kuulut' Austria-Ungari Serbiäle sõa. Tuu pääle kuulutiq Austria-Ungariga liidon olõvaq maaq (Kolmikliit) ja Serbiäga liidon olõva maaq (Antant) ütsütele sõa nink pääle naas' Edimäne ilmasõda.\n\nAustria inemiseq","num_words":54,"character_repetition_ratio":0.053,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.23,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Gandhi%20Mahatma","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Gandhi Mahatma (Mohandas Karamchand Gandhi, 1869–1948) oll' India poliitik, kiä juhtõ vägivallalda võidõlust Briti võimo vasta Indian, miä lõppi India vabassaamisõga ja and' huugu liikmisilõ inemiseõiguisi ja vabahusõ iist üle ilma.\n\nIndia poliitiguq","num_words":32,"character_repetition_ratio":0.033,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.2,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Che%20Guevara","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Che Guevara [tše ge'vaara] (Ernesto Guevara, 1928–1967) oll' Argentinast perit marksistlik revoluts'onäär, tohtri, kiränik, intellektuaal, diplomaat, mässäjide juht. Tä oll' üts tähtsämb tegeläne Kuuba riigipüürdmise man.\n\nArgentina inemiseq\nKuuba inemiseq","num_words":29,"character_repetition_ratio":0.008,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.215,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Hirohito","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hirohito (裕仁) (1901–1989) oll' Jaapani 124. keisri, kiä valits' 1926–1989. Timä valitsõjadeviis oll' Shōwa, minkperäst tedä tundas ka ku Shōwa-tennot. Tä oll' perämäne Jaapani keisri, kedä avvustõdi 1945. aastagani ku sintoismiuso elävät jumalat.\n\nJaapani keisriq","num_words":31,"character_repetition_ratio":0.047,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.293,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/T%C5%A1ingis-khaan","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tšingis-khaan vai Temutšin (1155 vai 1162 – 1227) oll' mongoli suurkhaan aastagast 1206 kooni uma surmani nink aoluu üts kuulsampi vallutajit. \n\nTšingis-khaan lõi aoluu kõgõ suurõmba ütest tüküst kuun saisva impeeriumi, vallutadõn katõkümne aastaga kestel inämbüse Hiinast, Kesk-Aasia, Tsiberi ja tõisi maid.\n\nMongoolia inemiseq","num_words":39,"character_repetition_ratio":0.031,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.226,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Louis%20XIV","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Louis XIV (1638–1715), tunnõt ka ku Pääväkuning (prantsusõ keelen le Roi Soleil), oll' Prantsusmaa ja Navarra kuning. Timä valitsõmisaig 1643. aastagast kooni surmani 1715. aastagal kest' 72 aastakka, 3 kuud ja 18 päivä - tuu om kõgõ pikemb Õuruupa monarhi valitsõmisaig, miä teedäq om.\n\nPrantsusmaa kuningaq","num_words":39,"character_repetition_ratio":0.054,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.269,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Napoleon%20I","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Napoleon I vai Napoleon I Bonaparte (1769–1821) oll' Prantsusmaa riigi- ja väejuht, kink tegemiseq mõotiq pall'o 19. aastagasaa alostusõ Õuruupa poliitikat. \n\nTä valits' Prantsusmaad 11. märtekuu pääväst 1799 11. mahlakuu pääväni 1814 ja 13. urbõkuu pääväst 1815 22. piimäkuu pääväni 1815.\n\nPrantsusmaa keisriq","num_words":33,"character_repetition_ratio":0.113,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.303,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Piitre%20I","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Piitre I (vinne keelen Пётр I Алексеевич, Пётр I vai Пётр Великий, 1672–1725) oll' Vinne tsaar 1682–1721 ja Vinne Keisririigi keisri 1721–1725. \n\nTä modernisiirse Vinnemaad võttõn iinkujjo Õdagu-Õuruupast nink vallut' Vinne riigile mano pall'o maid.\n\nLugu \n\nLepsoni Jaan (sünd. 1866?) Väiko-Viirksü küläst Räpinä kihlkunnast om 1940. a. kõnõlnuq üte jutu joodikust soldanist ja tsaarist Piidre Edimädsest. \n\nTuu oll' sõs, ku vanast Vinne riike valits' tsaar Piidre Edimäne. Sõs tuu käve väega sakõhe üüseti Peterbuura huulitsede pääl vol'na rõiveh ja kai, kuis rahvas ellevä ja mis teiväq. Ütskõrd, ku timä niimuudp üüse kõn'se, johto timä ütele eesti soldanele mano, kiä kõrtsist joomast oll' tulno ja huulitsa viirde rentslehe makama jäänüq. Timä lask' soldane säält ütte ilosahe majja viiäq. Ku soldan hummogo ülest virgo, nägi timä, et maka uhkõh sängüh siidipatjo pääl ja lavva pääl om putel viinaga ja viinapits kah kõrval ja sakuskagi lavva pääl. Äkke ilmo kostke nigu maa alt vana hall vanamiis vällä, näädäs käega lavva pääle ja käsk' juuma naataq. Soldan pidi toda nigu nal'äst ja nakas kah vasta naarma. Vanamiis sai vihatsõs ja ähvärd' lüvväq suurõ kadajatsõ kepiga, mis timäl käeh oll'.\n\nSoldan istõ lavva mano, jõi pudeli viinast tühäst, sei sakuskat pääle ja vanamiis vahet tühä pudela jälke tävve vasta ümbre ja käske juvvaq. Soldan jõi nii kavva, ku jäi lavva mano makama. Ku soldan makamast ülest virgo, nägi timä, et maka jälke siidipatjo pääl sängüh. Jälke sääne samadõnõ nali alost' otsast pääle. Piät lavva mano minemä ja juuma nakama. Ku vasta ajat, ähvärdäs vanamiis nuiaga. Soldane küsümise ja nõudmise pääle, et koh timä om ja misperäst timäle viina sunnitas vägüse juvvaq, vanamiis ei ütleq mitte üts sõna, muudku ähvärdäs õnnõge nuiaga lüvväq, ku soldan ei juuq.Niimuudo võõs'e minnäq mito päivä vai es'ke nädälet müüdä, ku ütskõrd soldan hummogo ülest virgo ja nägi, et oll' kasarmoh umah koiguh. Sõs sai soldanel hää miil, et joba ütskõrd pässe timä tuust vägüse viina juumisest. Päält tuu es võtaq timä inämb uma eloaig tsilka viina suu sisse.\n\nVinnemaa keisriq","num_words":325,"character_repetition_ratio":0.047,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.213,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Saladin","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Saladin (Ṣalāḥ ad-Dīn Yūsuf ibn Ayyūb, u. 1138 — 1193) kurdi muslim, kinkast sai Egüptüse ja Süüria sultan. Tä juhtõ muslimidõ võidõlust frankõ ja tõisi Õuruupast perit ristisõdijidõ vasta Vaihhõmere hummoguveeren nink vallut' Palestiina Palestiina Kuningriigi käest pääle Hattini tapõlust. Uma võimo tipul oll' tä Egüptüse, Süüria, Iraagi, Hijazi ja Jeemeni valitsõja. Täl om tähtsä kotus kurdi, araabia, pärsia ja türgü kultuuriluun.\n\nEgüptüse sultaniq","num_words":61,"character_repetition_ratio":0.013,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.198,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Monz%C3%B3n","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Monzón om om Hispaania liin ja Arag‎óni valitsõmiskeskus. 2010. a. joulukuu saisoga om Monzónan 17 115 kirjäpantut elänikku. Liina pindala om 155,01 km².\n\nSport \n\nMonzón liinast om peri tunnõtuid sportlaisi, näütüses olümpiavõitja Conchita Martínez, Javier Moracho, Eliseo Martín, Delfín Campo, Javier Gazol.\n\nKuulsambaq inemiseq \n\n Ignacio de Luzán (1702-1754), autor.\n Joaquín Costa (1846-1911), politik.\n Javier Moracho (1957), om Monzón üles kasunu olümpiävõitja.\n Conchita Martínez (1972), om Monzón üles kasunu olümpiävõitja.\n Eliseo Martín (1973), om Monzón üles kasunu olümpiävõitja.\n\nHispaania liinaq","num_words":70,"character_repetition_ratio":0.112,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.274,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.999,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Istja%20S%C3%B5nn","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Istja Sõnn (lakoota keelen Tĥatĥánka Íyotake, inglüse keelen Sitting Bull, umbõs 1831 – 1890) oll' hunkpapa lakoota siuudõ šamaan ja sõapäälik, preeriaindiaanlaisi vabahusvõidõlusõ üts juht.\n\nIndiaanlasõq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.206,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tutanhamon","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tutanhamon oll' Vana-Egüptüse vaarao 18. vaaraodõ suust. Tä valits' umbõs aastagil 1336–1327 i.m.a.\n\nEgüptüse vaaraoq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.111,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.291,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Wilhelm%20II","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Wilhelm II (s'aksa keelen Prinz Friedrich Wilhelm Viktor Albrecht von Preußen, 1859–1941) oll' perämäne S'aksa keisri ja Preisi kuning (s'aksa keelen Deutscher Kaiser und König von Preußen), kiä valits' nii S'aksa keisririiki ku Preisi kuningriiki 15. hainakuu pääväst 1888 9. märtekuu pääväni 1918.\n\nS'aksamaa keisriq\nPreisi kuningaq","num_words":42,"character_repetition_ratio":0.117,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.249,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/William%20I","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"William I vai William Vallutaja (1027 vai 1028 - 1087) oll' Normandia hertsog alatõn 1035. aastagast (William\/Guillaume II nime all), kiä vôit' Hastingsi tapõlusõn anglosaksõ, nõssi 25. joulukuu pääväl 1066 Inglüsmaa troonilõ (William I nime all) ja oll' Inglüse kuning elo lõponi 1087. a.\n\nInglüsmaa kuningaq ja kuningannaq","num_words":40,"character_repetition_ratio":0.025,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.281,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kuninganna%20Victoria","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kuninganna Victoria (1819–1901) oll' Suurbritannia ja Iirimaa Ütiskuningriigi kuninganna 20. piimäkuu pääväst 1837 ja Briti India edimäne keisrinna 1. lehekuu pääväst 1876 uma elo lõponi. Tä oll' kuninganna 63 aastakka ja 7 kuud, kavvõmb ku ütski tõnõ Briti monarh inne vai peräst tedä ja kavvõmb ku ütski tõõnõ naanõ aoluun. Timä valitsusaigo kutsutas viktoriaanlidsõs aos, tuu oll' Ütiskuningriigi jaos tüüstüslidse, poliitilidsõ, tiidüslidse ja sõalidsõ edenemise aig.\n\nÜtiskuningriigi kuningannaq","num_words":61,"character_repetition_ratio":0.106,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.21,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Stalini%20Jossif","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Stalini Jossif (vinne keelen Иосиф Виссарионович Сталин, sündünüq 18. joulukuu pääväl 1878, koolnuq 5. urbõkuu pääväl 1953) oll' Nõvvokogo Liido Kommunistlidsõ Partei Keskkomitee pääsekretär 1922. aastagast uma elo lõponi 1953. aastagal. Pääle tuud, ku Lenin 1924. a. ärq kuuli, sai täst Nõvvokogo Liido riigipää. \n\nTimä sünnüperäne nimi oll' Džugašvili Ioseb. Nimme Stalin tarvit' tä edimäst kõrda 1913. a.\n\nNõvvokogo Liido riigipääq","num_words":53,"character_repetition_ratio":0.106,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.253,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Trotski%20Lev","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Trotski Lev (vinne keelen Лев Давидович Троцкий, sünnüperäne nimi Leiba Davidovitš Bronštein, 1879–1940) oll' juudi peritollo Vinne inämbläsest riigipüürdjä ja marksismi teoreetik. Var'onime \"Trotski\" võtt' tä hindäle 1902. aastagal, ku tä tarvit' reismises lövvet vai varastõt passi Trotski nimele.\n\nAastagal 1906 otsust kohus saata Trotski ar Tsiberihe, a 1907. aastaga radokuul sai tä põh'apõtruga pagõma Sumatvoši (Berjozovo) kandist Handimaalt, ku tä konvoi Salehardi poolõ läts'.\n\nTrotski oll' üts tähtsämpi Vinne Oktoobripüürde juhtõ. Nõvvokogo Vinnemaa ja Nõvvokogo Liido edimädsil aastagil oll' tä tähtsä poliitik: välisasjo rahvakomissar (välisministri), sõaasjo rahvakomissar (sõjaministri), Verevä väe luuja ja ülembjuhataja. Peräst Lenini surma (1924) alanun võimovõitlusõn jäi tä Stalinilõ alla. Trotski saadõti 1929. aastagal Nõukogude Liidost vällä nink ildampa tapõti Nõvvokogo julgõolekiorganidõ agendi puult Mehhikon.\n\nVinnemaa inemiseq\nNõvvokogo Liido poliitiguq","num_words":118,"character_repetition_ratio":0.048,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.197,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Timur","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Timur vai Tamerlan (1336-1405) oll' mongoli peritollo Turkestani väejuht, kiä 14. aastagasaal vallut' ärq suurõ jao Õdagu- ja Kesk-Aasiast nink pand' alossõ umanimelidsele valitsõjasuulõ.\n\nTurkmeeniä inemiseq","num_words":24,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.226,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Gaulle%27i%20Charles","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Gaulle'i Charles (Charles André Joseph Marie de Gaulle [šarl andr'e žoz'ef mar'i dö gol], 1890–1970) oll' Prantsusõ sõaväeläne ja riigimiis, kiä juhtõ Prantsusõ väki Tõsõn ilmasõan. Ildampa 1958. a. lõi tä Viiendä Prantsusõ Vabariigi nink oll' tuu edimäne president 1959-1969.\n\nPrantsusmaa inemiseq","num_words":39,"character_repetition_ratio":0.021,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.268,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mao%20Zedong","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mao Zedong (1893–1976) oll' Hiina riigipüürdjä, poliitigateoreetik ja kommunistõ juht. Tä oll' Hiina Rahvavabariigi riigipää tuu luumisõst 1949. a. kooni uma elo lõponi 1976. a.\n\nHiina inemiseq","num_words":24,"character_repetition_ratio":0.033,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.28,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mandela%20Nelson","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mandela Nelson (Nelson Rolihlahla Mandela, 1918-2013) oll' Lõunõ-Afriga Vabariigi edimäne demokraatlidsõlt valit president. Tä pidi tuud ammõtit 1994-1999.\n\nInne presidendis valimist oll' tä apartheidivastadsõ liikmisõ aktivist. 1962. aastagal panti tä vangi, sinnäq jäi tä 27 aastagas. Vangin olõmisõ aigu sai täst apartheidivastatsõ võitlusõ sümbol. Peräst vabassaamist 11. radokuu pääväl 1990 propagiirsõ tä ärqlepmispoliitikat, miä tegi lihtsämbäs üleminegi demokraatlidsõlõ riigikõrralõ. Tä valiti presidendis edimäidsil vapol valimiisil Lõunõ-Afriga Vabariigin 27. mahlakuu pääväl 1994. Tollõn ammõtin oll' tä 1999. aastagani.\n\nLõunõ-Afriga Vabariigi inemiseq\nLõunõ-Afriga Vabariigi poliitiguq","num_words":74,"character_repetition_ratio":0.111,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.213,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mussolini%20Benito","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mussolini Benito (Benito Amilcare Andrea Mussolini, 1883-1945) oll' Itaalia pääministri ja diktaatri aastagil 1922–1943 ja peräst tuud aastagil 1943–1945 juhtõ tä S'aksamaa marionetti Itaalia Sotsiaalsõt Vabariiki.\n\nItaalia inemiseq","num_words":25,"character_repetition_ratio":0.027,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.263,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Trumani%20Harry","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Trumani Harry (Harry S. Truman, 1884–1972) oll' Ameeriga Ütisriike poliitik. Tä oll' USA 34. asõpresident (1945) ja 33. president (aastagil 1945–1953).\n\nAmeeriga Ütisriike presidendiq","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.138,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.35,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Nkrumahi%20Kwame","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Nkrumahi Kwame (Kwame Nkrumah; 1909–1972), oll' mõokas 20. aastagasaa Pan-Africanismi puuldaja, Ghana riigipää ja inne tuud sääl olnuq Briti võimo alotsõ Kullaranna (Gold Coast) juht aastagil 1952–1966.\n\nGhana presidendiq","num_words":26,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.271,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pi%C5%82sudski%20J%C3%B3zef","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Piłsudski Józef (Józef Klemens Piłsudski, 1867-1935) oll' Poola sõaväeläne (marssal) ja riigitegeläne, Poola sõaväe luuja. 1918–1922 oll' tä Poola riigipää (Naczelnik Państwa), 1926–1935 Poola diktaatri.\n\nPoola riigipääq","num_words":24,"character_repetition_ratio":0.085,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.305,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.999,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Churchilli%20Winston","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Churchilli Winston (Sir Winston Leonard Spencer-Churchill, 1874–1965) oll' Briti poliitik, kiä om tunnõt innekõkkõ tuu poolõst, et tä juhtõ Ütiskuningriiki Tõsõ ilmasõa aigu. Tä oll' pääministri aastagil 1940-1945 ja 1951-1955.\n\nÜtiskuningriigi pääministriq","num_words":29,"character_repetition_ratio":0.056,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.268,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Chiraci%20Jacques","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Chiraci Jacques (Jacques René Chirac, sündünü 1932) oll' Prantsusmaa president 17. lehekuu pääväst 1995 16. lehekuu pääväni 2007.\n\nPrantsusmaa presidendiq","num_words":15,"character_repetition_ratio":0.152,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.279,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Schr%C3%B6deri%20Gerhard","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Schröderi Gerhard (Gerhard Fritz Kurt Schröder, sündünü 1944) om S'aksamaa poliitik. Tä oll' S'aksamaa valitsusjuht (liidukantsler) 27. rehekuu pääväst 1998 22. märtekuu pääväni 2005.\n\n \n\nS'aksamaa poliitiguq","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.106,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.279,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Roosevelti%20Franklin%20Delano","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Roosevelti Franklin Delano (Franklin Delano Roosevelt, 1882–1945) oll' Ameeriga Ütisriike 32. president ja üts tähtsämpi poliitikit 20. aastagasaa keskpaiga maailmapoliitikan. Tä juhtõ Ameeriga Ütisriike üleilmalidsõ majanduskriisi ja Tõsõ ilmasõa aigo.\n\nAmeeriga Ütisriike presidendiq","num_words":30,"character_repetition_ratio":0.145,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.189,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Bushi%20George%20W.","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Bushi George W. (George Walker Bush, sündünü 1946) oll' Ameeriga Ütisriike 43. president aastagil 2001-2009 ja Texasõ 46. kubõrnõr aastagil 1995-2000.\n\nAmeeriga Ütisriike presidendiq","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.127,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.319,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Blairi%20Tony","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Blairi Tony (Anthony Charles Lynton Blair, sündünü 6. lehekuu pääväl 1953) om Briti leiboristlik poliitik, kiä oll' Ütiskuningriigi pääministri 2. lehekuu pääväst 1997 27. piimäkuu pääväni 2007.\n\nÜtiskuningriigi pääministriq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.121,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.241,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kingi%20Martin%20Luther","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kingi Martin Luther (Martin Luther King, Jr., 1929–1968) oll' Ameeriga Ütisriike vaimulik nink afroameeriklaisi inemiseõiguisi iist võitlõva liikmisõ juht.\n\nAmeeriga Ütisriike inemiseq","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.137,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.207,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Montehermoso","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Montehermoso om umavalitsus Hispaania Extremadura piirkunna Cácerese maakunnan.\n\n2009. aastagal elli taan umavalitsusõn 5799 inemist.\n\nHispaania","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.044,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.194,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Matthissoni%20Otto%20Gustav","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Matthissoni Otto Gustav (Otto Gustav Matthisson, 1869–1933) oll' pikäaignõ Põlva kogodusõ köstre, kihlkunnakooli juhataja ja seldsitegeläne.\n\nElokäük\n\nOtto Gustav sai algharidusõ koton umalt esält. Sõs oppõ mõnõ aastaga Hugo Treffneri gümnaasiumin Tarton. Aastagil 1886-1890 oppõ tä Valgan J. Cimze seminärin köstre ja usuoppaja ammõtit. Suvitsõl vaihõaol 1889 oppõ tä Viljandin ka kihlkunnakooli kuulmeistres. Aastagast 1890 tüüt' tä Põlvan esä man abiköstren ja kuulmeistren. 1897-1930 oll' tä kuulmeistre ja Põlva kogodusõ köstre. \n\nPõlva rahvalõ om Matthissoni Otto Gustav miilde jäänüq ummi seltskundliidsi tegemiisi poolõst. Mathissonõ suguvõsa oll' Põlva muusiga- ja kooriello suunanu joba 1813. aastagast. Otto Gustavi iistvidämisel mängiti umal aol Põlvan muusikallõ ja opõrette. Timä laulukuuri peeti tuul aol kõgõ võimõkambas Lõunõ-Eestin nink tuuga käve tä kõigil üldlaulupitõl. Põlva kuur laul' näütüses Mozarti «Reekviemi», Rombergi «Kellälaulu», Lätte kantaati «Rändaja ja tähed» jt. Otto Gustav ollõvgi suurõmba jao umast vabast aost viitnü seldsimajan lauluhar'otuisil.\n\nKirändüs\nVilla Sirje, \"Austame legendaarset koolmeistrit ja köstrit Otto Gustav Matthissoni\", Koit, 21.11.2009. \n\nVõromaa inemiseq","num_words":151,"character_repetition_ratio":0.074,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.209,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/T%C3%BC%C3%BCst%C3%BCsp%C3%B6%C3%B6req","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tüüstüspööreq vai tüüstüsrevoluts'oon oll' suuri muutuisi aig 18. ja 19. aastagasaal, ku asjo valmistamisõs, transpordis, kaivandamisõs ja põllumajandusõn naati inemiisi käsitsitüü ja eläjide abi asõmõl massilidsõlt tarvitama massinit. Tuu asi naas' pääle Ütiskuningriigist, säält läts' lakja üle Õuruupa ja Põh'a-Ameeriga nink lõpos üle kõgõ ilma. Tüüstüspööreq oll' üts suurõmb käänähüs aoluun, tuu muut' pia kõiki egapäävätse elo külgi.\n\nAolugu","num_words":57,"character_repetition_ratio":0.023,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.181,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Oktoobrip%C3%B6%C3%B6req","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Oktoobripööreq vai Oktoobrirevoluts'uun (vinne keelen: Октябрьская революция) vai Suur Sotsialistlinõ Oktoobrirevoluts'uun oll' riigipööreq Vinnemaal, mink toimumispääväs loetas hariligult 25. rehekuu päivä vana kallendri perrä (7. märtekuu päivä vahtsõ kallendri perrä) 1917. Püürde käügin leiq inämbläisi juhiduq nõvvokogoq Petrogradist minemä Vinnemaa Aotidsõ Valitsusõ. Tuu pääle naas' Vinnemaal pääle kodosõda (1917–1922).\n\nAolugu","num_words":46,"character_repetition_ratio":0.094,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.191,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pereq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pereq om rühm inemiisi, kiä elässeq ütenkuun, tegeväq ütenkuun majapidämistöid ja hoolitsõsõq ütsüte iist. Perre mõistõt pruugitas ka mõndsi eläjide man.\n\nOm olõman mitmit perre tüüpe: \n Esä ja imä latsiga.\n Ütsik vanõmb (esä vai imä) latsiga. \n Suurpereq, kohe kuulussõq pääle latsi ja näide vanõmbidõ viil võiollaq vanavanõmbaq, latsõlatsõq, tädiq-unoq, tsõtsõq-lelläq vai tõõsõq.\n\nPereq","num_words":53,"character_repetition_ratio":0.005,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.193,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Lats","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lats om nuur inemine.\n\nÜRO Latsõ Õiguisi Konvents'oonin mõistõtas latsõ all kooni 18-aastagast inemist, ku latsõ suhtõn kohaldatava säädüse perrä ei loetaq tedä inne täüsiälidses. Suu perrä ommaq latsõq tütriguq ja poiskõsõq.\n\nLats om ka edimädse põlvõ perrätulõja (nt. egaüts om uma imä lats).\n\nÜtlemiisi latsi kotsilõ\nLats ikkõh kasus, vana oiatõh eläs. (Põlva kihlkund)\n\nKaeq viil\nImä\nEsä\n\nPereq","num_words":60,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.201,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Poiss","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Poiss, poiskõnõ vai ts'ura om nuur esäne inemine, tulõvanõ nuurmiis ja ildampa miis. Poisiq ja tütriguq ommaq latsõq.\n\nKaeq viil \n Tütrik\n\nPereq","num_words":22,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.208,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/T%C3%BCtrik","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tütrik vai tütärlats vai latskõnõ om nuur imäne inemine, tulõvanõ näio ja ildampa naanõ. Tütriguq ja poisiq ommaq latsõq. \n\nTütrikkõ sünnüs veitse veidemb ku poissõ.\n\nÜtlemiisi \n Vanast oll' näiodõlõ iks tähtsä mihele saiaq. Hinnat olliq virgaq näioq, kiä kõikaig midägi teiq. Tuuperäst üteldiq: \"Tuust latskõsõst saa-iq asja (= täl om rassõ mihele saiaq), kiä kõikaig käeq p***iritsikuh (= rüpüh) istus.\"\n\nKaeq viil \n Poiss\n\nPereq","num_words":62,"character_repetition_ratio":0.043,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.22,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Miis","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Miis om täüskasunu esäne inemine. Inne mihes saamist om tä poiss ja nuurmiis.\n\nKaeq viil \n Naanõ\n\nPereq","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.214,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Naan%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Naanõ om täüskasunu imäne inemine. Inne naasõs saamist om tä tütärlats ja näio.\n\nNaist eräldäseq mehest tõistsugudsõq suuriistaq ja suutunnusõq, näütüses tõistsugunõ karvakasuminõ ni kihäkujo.\n\nKaeq viil \n Miis\n Tütärlats\n\nPereq","num_words":30,"character_repetition_ratio":0.009,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.171,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Anarkism","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Anarkism om poliitilinõ filosoofia vai mõttõviis, mink perrä riike olõmanolõk olõ-iq tarvilinõ, olõ-iq soovitav vai om eski kah'olik. Tuu asõmõl puuldõdas riigeldä ütiskunda (anarkiat).\n\nKaeq viil \n Rahvidõvaihõlinõ\n\nPoliitiga","num_words":28,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.177,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/%C3%9Ctiskund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ütiskund om inemiisi ütenkuun elämise ja ütsüte avitamisõ viis üten inemiisi umavaihõl ja võimoga läbisaamisõ viisega. Laemban mõttõn või ütiskund tähendäq määntsegi piirkunna vai maa vai kasvai kõgõ ilma inemiisi.\n\nViimätsil aastasatol om olnuq mitmit ütiskunnaseletüisi.\n\n Ütiskund nigu organism. Inemiisi ütiskund om inemiseq kõik kokko, nigu üte suurõ eläjä kihä (inne 20. aastasata küländ tavalinõ seletüs). \n Ütiskund om nigu üleüldine lepüng inemiisi vaihõl (Rousseau).\n Ütiskund om luudu osa, millel inemisele umatsõq erilidseq häädüseq (Spinoza, Diderot)\n Ütiskund om ütstõsõ tegemiisist ja tahtmiisist arvosaaminõ. \n Ütiskund nigu süstem, mink seen mitmasugumadsõq funktsiooniq (Merton Robert King ja Talcot Parsons).\n Ütiskunna kolmõsjaotumisõ arusaaminõ. (Steiner)\n Ütiskund om kõrraldõt puutrivõrkõ muiõ võrkõ perrä. (Manuel Castells)\n\nKaeq viil \n Riik\n\nÜtiskund","num_words":111,"character_repetition_ratio":0.081,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.178,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kapitalism","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kapitalism om majanduslinõ ja ütiskundlinõ kõrd, kon kapital ja tuutmisvahendiq ommaq eräumaq; tüüjou, kaupo ja kapitaliga kaubõldas turul (turumajandus) ja saad kasu jaetas umanikkõ vaihõl vai investeeritäs teknoloogiahe vai tuutmisõhe.\n\nMajandus","num_words":31,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.15,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kommunism","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kommunism om ütiskundlinõ ja majanduslinõ kõrd, kon olõ-iq klassõ ja erävarra. Niisamatõ või kommunism tähendäq ideoloogiat, miä kuts üles säänest ütiskunda luuma.\n\nKaeq viil \n Marxi Karl\n Engelsi Friedrich\n\nMajandus\nPoliitiga","num_words":30,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.173,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Demokraatia","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Demokraatia vai rahvavõim om poliitilinõ kõrd, kon valitõminõ käü rahva puult valituisi saadikidõ abil.\n\nDemokraatia alostusõs Õdagu-Õuruupan peetäs Ateena säädüseandja Soloni vahtsõnduisi vanan Kreekan 7. aastagasaal inne mi aigu. \n\nPoliitiga","num_words":29,"character_repetition_ratio":0.026,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.156,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Sotsialism","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sotsialism om ideoloogia, miä puuldas poliitikan ja majandusõn rangõt riigipoolist reguliirmist, mink tsihis om rikkust ütiskunnan ütelidsembält jakaq. Sotsialism om ka sääntsile põhimõttilõ ülesehitet riigikõrd.\n\nKaeq viil \n Kapitalism\n\nPoliitiga\nMajandus","num_words":30,"character_repetition_ratio":0.04,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.145,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%A4sovalitsus","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Käsovalitsus vai diktatuur om autokraatlinõ valitsõmisvorm, kon juhil (käsovalitsõjal) vai väikol juhtõ rühmäl om piiramalda võim otsussidõ tegemisel: nii kuis tä käsk, nii tetäski. Käsovalitsusõq saavaq võimolõ ja püsüsseq sääl hariligult teno (sõalidsõlõ) jovvulõ. \n\nPoliitiga","num_words":35,"character_repetition_ratio":0.022,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.162,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Monarhia","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Monarhia (ka monarkia) vai ainuvalitsus om valitsõmisõ vorm, kon korgõmb võim om üte inemise (monarhi) käen ja tuu valitsõs uma elo lõponi. Hariligult om monarhiammõt perilik. \n\nMuistitsõl aol ja keskaol oll' ainuvalitsus väega harilik valitsõmisõ vorm: oll' pall'o kuningriike, keisririike ja muid sääntsit.\n\nPoliitiga","num_words":44,"character_repetition_ratio":0.084,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.185,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Esiqvalitsus","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Esiqvalitsus vai autokraatia om valitsõmisõ vorm, kon kõik võim om üte inemise käen.\n\nPoliitiga","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.168,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Microsoft","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Microsoft Corporation om 1975. aastagal Gatesi Billi ja Alleni Pauli luud tarkvarafirma, miä om kuulsas saanuq innekõkkõ uma opõrats'oonisüstemiga Windows ja kontoritarkvaraga Microsoft Office.\n\nPuutrivärk","num_words":24,"character_repetition_ratio":0.01,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.161,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Liberalism","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Liberalism (ladinakeelitsest sõnast liberalis) vai vabamiilsüs om suund majandusõn, poliitikan ja filosoofian, miä pidä tähtsäs kõiki inemiisi vabahust ja õiguisi, midä kaits riik.\n\nLiberalismi om esiq aigõl ja esiq maiõn tõlgitsõt esiqmuudu. Ku Ameeriga Ühendriigen om liberalism põhilidsõlt köüdet inemiseõiguisiga (kõgõ liberaalsõmbaq ommaq nuuq parteiq, miä taotlõsõq võrdsit õiguisi kõigilõ inemiisile), sõs Õuruupan tõlgõndadas liberalismi põhilidsõlt ku majandusvabahust (liberaalsõs peetäs poliitikut, kiä ei puulda piirangit majandusõn: massõ ettevõtlusõlõ, tollipiirangit, piirangit vabalõ konkurentsilõ).\n\nPoliitiga\nMajandus","num_words":74,"character_repetition_ratio":0.053,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.146,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Imperialism","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Imperialism om suurriigi püüdmine uma võimo- ja mõopiirkunda lajendaq. Tuu jaos võidas tõisi maid vallutaq vai luvvaq hindäle koloonijit vai protektoraatõ.\n\nPoliitiga","num_words":22,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.151,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Fassism","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Fassism (itaalia keelen fascismo) om poliitilinõ ideoloogia, miä puuldas rahvuslidsilõ ja kultuurilidsilõ tunnussilõ tuginõva, üte inemise juhtmisõ all olõva sõalidsõlt tugõva riigi luumist. \n\nKitsabman tähendüsen om fassism autoritaarnõ liikminõ ja ideoloogia, miä valits' Itaalian 1922–1943 Mussolini Benito juhtmisõl. Nõvvokogo Liidon kutsuti fassismis ka Hitleri S'aksamaal valitsõnut kõrda.\n\nPoliitiga","num_words":47,"character_repetition_ratio":0.04,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.17,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Natsionalism","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Natsionalism vai rahvuslus om ideoloogia, kultuurivorm ja ütiskundlinõ liikminõ, miä keskendüs rahvusõlõ. Rahvuslusõ perrä piässi riigi piiriq minemä tuu perrä, kon rahvas eläs.\n\nPoliitiga","num_words":24,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.154,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/%C3%9Cleilmastumin%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Üleilmastuminõ vai globalisiirümine om muutus ütiskunnan ja maailma majandusõn, midä tekütäs riikevaihõlidsõ kaubandusõ kasuminõ ja kultuurilidsõ läbikäümise tihenemine. Tuu käügin muutusõq kultuuriq, ökosüstemiq ja väärtüseq ütenäolidsõmbas (segonõsõq) nink kaugkommunikats'uun muutus kõrrast tähtsämbäs.\n\nMaatiidüs","num_words":33,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.127,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Diplomaatia","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Diplomaatia om umavaihõliidsi kõnõluisi pidämise kunst inemiisi (diplomaatõ) vaihõl, kiä ommaq saadõt tuud tegemä riigi, riikevaihõlidsõ organisats'ooni vai määntsegi tõõsõ rühmä iist.\n\nRiik","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.153,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/%C3%9Ctist%C3%BCn%C3%BCq%20Rahvaq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ütistünüisi Rahvidõ Organisatsiuun (ÜRO) vai Ütistünüq Rahvaq (ÜR) vai Ütidseq Riigiq om 26. piimäkuu pääväl 1945 San Franciscon 51 riigi puult luud riikevaihõlinõ organisatsiuun, mink tsiht om avitaq tetäq kuuntüüd riike vaihõl rahu, julgõolõki, inemiseõiguisi, riikevaihõlidsõ õigusõ, majandusõ ja sotsiaalsõ arõngu vallan. Ütitside Riike tegevüse alossõs om põhikiri (harta) nink näide pääkortin om New Yorgin. \n\nÜtitsit Riike om 192 nink näide pääsekretär om Ban Ki-moon.\n\nRiikevaihõlidsõq organisats'ooniq","num_words":63,"character_repetition_ratio":0.08,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.19,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Rahvid%C3%B5%20%C3%9Ctis%C3%BCs","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Rahvidõ Ütisüs (innembide Briti Rahvidõ Ütisüs; inglüse keelen (British) Commonwealth of Nations) om riike ütisüs, kohe kuulus 2010. aastaga saisoga 54 riiki. Noist kõik pääle katõ ommaq umal aol kuulunuq Briti Impeeriumi ala.\n\nIirimaa ni Zimbabwe omma Rahvidõ Ütisüsest vällä astunu.\n\nRiikevaihõlidsõq organisats'ooniq","num_words":41,"character_repetition_ratio":0.055,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.191,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ol%C3%BCmpiam%C3%A4ngoq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Olümpiamängoq om suur riikevaihõlinõ spordisündmüs, kon tuhandaq sportlasõq pia kõigist maailma riigest võikõlõsõq väega esiqsugumaidsil spordiallol. S'oo ilma aigo peetäs katõ aastaga takka ütsüte ala suvõolümpiamänge ja talvõolümpiamänge. S'ooilmaaigsõq ommaq mõtõld jakkama antiikolümpiamänge, midä peeti Kreekan Olümpian 8. aastagasaast i.m.a. kooni 5. aastagasaani m.a.p. 19. aastagasaal tekkü mõt��q jälq olümpiamänge pidämä naata. 1894. aastagal Pariisin luudi paron Coubertini Pierre'i iistvidämisel Riikevaihõlinõ Olümpiakomitee ja kats aastakka ildampa (1896) peeti edimädseq s'ooilmaaigsõq olümpiamängoq Ateenan.\n\nSport","num_words":68,"character_repetition_ratio":0.097,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.17,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Hind%C3%A4peri%20Riike%20%C3%9Ctis%C3%BCs","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hindäperi Riike Ütisüs (HRÜ) (vinne keelen Содружество Независимых Государств) om riike ütisüs, kohe kuulussõq osaq riigiq, miä umal aol olliq Nõvvokogo Liido liidovabariigiq. Ütisüste ei kuuluq Balti riigiq ja Gruusia. Türkmenistan om HRÜ-ga assotsieerit riik ja Ukraina ei piäq hinnäst HRÜ liikmõs.\n\nRiikevaihõlidsõq organisats'ooniq","num_words":44,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.167,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/%C3%95uruupa%20N%C3%B5vvokogo","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Õuruupa Nõvvokogo (prantsusõ keelen Conseil de l'Europe) om kõgõ vanõmb riikevaihõlinõ organisats'uun miä tege tüüd Õuruupa lõimumisõ hääs. Tä om luud 1949. aastagal nink tä pand rõhko inemiseõiguisi, demokraatia arõngo, õigusriigi ja kultuurikuuntüü pääle. Nõvvokogol om 47 liikmõsriiki, kon eläs 800 mill'onat inemist.\n\nKaeq viil \n Õuruupa Inemiseõiguisi Lepeq\n\nRiikevaihõlidsõq organisats'ooniq","num_words":47,"character_repetition_ratio":0.052,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.189,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Inemise%C3%B5igus%C3%B5q","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Inemiseõigusõq ommaq inemise sünnüperätseq õigusõq ja vabahusõq, miä sõltu-iq timä rassist, suust egaq usotunnistusõst. Inemiseõigusõq ommaq löüdnüq riikevaihõlist tunnustust Inemiseõiguisi ülddeklarats'oonin, minka Ütidseq Riigiq võtiq vasta aastagal 1948.\n\nVälislingiq \n Amnesty International\n Inemiseõigusõq - Vinnemaa\n\n \nÕigustiidüs","num_words":33,"character_repetition_ratio":0.107,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.158,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/NATO","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Põh'a-Atlandi Lepüngi Organisats'uun (inglüse keelen North Atlantic Treaty Organization (NATO), prantsusõ keelen L'Organisation du traité de l'Atlantique nord (OTAN)) om sõaväeline allianss, minkalõ panti alos 4. mahlakuu pääväl 1949 Põh'a-Atlandi lepüngi vai Washingtoni lepüngiga. \n\nNATO kõgõ korgõmb organ om Põh'a-Atlandi Nõvvokogo, midä juht NATO pääsekretär. Edimäne ammõtlik pääsekretär oll' britt Ismay Hastings (1952–1957), kink perrä tulliq Spaagi Paul-Henri (1957–1961), hollandlanõ Stikkeri Dirk (1961–1964), itaallanõ Brosio Manlio (1964–1971), hollandlanõ Lunsi Joseph (1971–1984), britt Caringtoni Peter (1984–1988), s'akslanõ Wörneri Manfred (1988–1994), belgäne Claesi Willy (1004–1995), hispaanlanõ Solana Javier (1994–1999), britt Robertsoni George (1999–2003), hollandlanõ de Hoobi Schefferi Jaap (2003–2009), taanlanõ Rasmusseni Anders Fogh (2009–2014). Parhillanõ pääsekretär om 2014. aastaga rehekuust norralanõ Stoltenbergi Jens.\n\nLiikmõq\n\nVahtsõq liikmõq \nPääle Vinnemaa sisseminekit Ukrainahe 2022. aastagal, andsõq Roodsi ja Soomõ lehekuun sisse liikmõs saamisõ avaldusõ. Soomõ saiõ NATO liikmõs 4. mahlakuu pääväl 2023. \nRiikevaihõlidsõq organisats'ooniq","num_words":121,"character_repetition_ratio":0.065,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.287,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Afriga%20Liit","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Afriga Liit (inglüse keelen African Union) om valitsuisivaihõlinõ organisats'uun, kohe kuulus 55 Afriga riiki. Tä om luud 9. hainakuu pääväl 2002.\n\nRiikevaihõlidsõq organisats'ooniq","num_words":20,"character_repetition_ratio":0.035,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.21,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Araabia%20Liiga","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Araabia Liiga (araabia keelen الجامعة العربية' al-Jāmiʻa al-ʻArabiyya), ammõtlidsõlt Araabia Riike Liiga om organisats'uun, kohe kuulussõq Lõunõõdagu-Aasia, Põh'a- ja Põh'ahummogu-Afriga araabiamaaq. Liiga luudi Kairon 22. urbõkuu pääväl 1945 kuvvõ liikmõga: Egüptüs, Iraak, Jordaania, Liibanon, Saudi Araabia ja Süüria. Prõlla om Araabia Liigan 22 maad.\n\nRiikevaihõlidsõq organisats'ooniq","num_words":43,"character_repetition_ratio":0.037,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.206,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/L%C3%B5un%C3%B5hummogu-Aasia%20Mai%C3%B5%20Assots%27ats%27uun","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lõunõhummogu-Aasia Maiõ Assots'ats'uun (inglüse keelen The Association of Southeast Asian Nations, lühkolt ASEAN) om geopoliitilinõ ja majandusorganisats'uun, kohe kuulusõq 10 Lõunõhummogu-Aasia riiki. Tuu luudi 8. põimukuu pääväl 1967 Indoneesiä, Malaisia, Filipiine, Singapuri ja Tai puult. Noilõ ommaq mano tulnuq viil Brunei, Birma, Kambodža, Laos ja Vietnam.\n\nRiikevaihõlidsõq organisats'ooniq","num_words":45,"character_repetition_ratio":0.062,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.188,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/%C3%95uruupa%20Inemise%C3%B5iguisi%20Lepeq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Õuruupa Inemiseõiguisi Lepeq (inglüse keelen European Convention on Human Rights) om riikevaihõlinõ lepüng inemiseõiguisi ja põhivabahuisi kaitsmisõs Õuruupan. Tuu sõlmiti Õuruupa Nõvvokogo iistvidämisel 1950. a. nink tä naas' kehtimä 3. süküskuu pääväl 1953.\n\nKaeq viil \n Õuruupa Inemiseõiguisi Kohus\n\nLepüngiq riike vaihõl\nÕigustiidüs","num_words":39,"character_repetition_ratio":0.101,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.185,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/%C3%95uruupa%20Inemise%C3%B5iguisi%20Kohus","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Õuruupa Inemiseõiguisi Kohus (prantsusõ keelen Cour européenne des droits de l’homme) om kohus Õuruupa Nõvvokogo man, miä kaits inemiseõiguisi kõigin 47-n Õuruupa Nõvvokogo liikmõsriigin. Kohto tüü alossõs om Õuruupa Inemiseõiguisi Lepeq‎, minka kõik nuuq 47 riiki ommaq hääs kitnüq. Kohus tüütäs Strasbourgin Prantsusmaal.\n\nKaeq viil \n Õuruupa Inemiseõiguisi Lepeq‎\n\nKohtoq","num_words":48,"character_repetition_ratio":0.145,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.174,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Genfi%20leppeq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Genfi leppeq ommaq neli lepüngit ja kolm lisaprotokolli, miä pandvaq paika riikevaihõlidsõ õigusõ standardiq tuu kotsilõ, kuis sõa ohvridõga piät ümbre käümä. Genfi leppe all mõtõldas hariligult neländät, 1949. a. lepet, miä sõlmiti pääle Tõist ilmasõta. Leppen üteldäs, määntseq ommaq sõavangõ õigusõq, kuis piät haavatuisi ja eräinemiisi sõatsoonin ja tuu ümbre kaitsma. 1949 lepeq om kinnütet tävvelidselt vai osalidsõlt 194 riigi puult.\n\nLepüngiq riike vaihõl\nÕigustiidüs","num_words":63,"character_repetition_ratio":0.009,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.187,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Riikevaih%C3%B5lin%C3%B5%20Verev%C3%A4%20Risti%20ja%20Verev%C3%A4%20Puulkuu%20Liikmin%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Riikevaihõlinõ Verevä Risti ja Verevä Puulkuu Liikminõ om riikevaihõlinõ humanitaarliikminõ, minkast võtt ossa umbõs 97 mill'onat vabatahtlikku üle ilma ja mink tsihis om inemiisi elo ja tervüse kaitsminõ. \n\nNimi Verrev Rist, midä sakõstõ pruugutas, om veitse essütäv. Tegeligult olõ-iq sääntse nimega organisats'ooni olõman. Liikmisõ ala kuulusõq mitmõq organisats'ooniq, miä juriidilidsõlt ommaq ütsütest sõltumatuq, a minkil ommaq ütidseq põhimõttõq, tsihiq, sümboliq, statuudiq ja juhtorganiq. Liikmisõ ala kuulussõq sääntseq organisats'ooniq. \n\n Riikevaihõlinõ Verevä Risti Komitee (ICRC) om humanitaarinstituts'uun, miä om luud 1863 Genfin (Sveitsin) Dunanti Henry puult. Tollõ 25-liikmõlidsõl komiteel om õigus riikevihõlidsõ õigusõ perrä kaitsa nii riike vaihõl ku riike sisen peetävide sõto ohvridõ ello ja tervüst. Komitee om kolmõl kõrral (1917, 1944 ja 1963) saanuq Nobeli rahupreemiä. \n\n Riikevaihõlinõ Verevä Risti ja Verevä Puulkuu Seltse Liit (IFRC) luudi 1919 ja s'oo ilma aigu koordiniir tä 186 riigi Verevä Risti vai Verevä Puulkuu Seldsi ettevõmiisi. Muuhulgan liit juht ja kõrraldas abiandmist suurõmbidõ häti (kon pall'oq inemiseq kannahtaq ommaq saanuq) kõrral. Liido sekretariaat om Genfin. 1963. aastagal sai liit (toona Verevä Risti Seltse Liiga nime all) Nobeli rahupreemiä ütenkuun Verevä Risti Komiteega. \n\n Verevä Risti vai Verevä Puulkuu Selts om pia egan maailma riigin. Põrõhõlla om 186 riigi seldsiq ICRC puult tunnustõduq ja IFRC-n täüsliikmõq. Ega selts tüütäs umal maal riikevaihõlidsõ humanitaarõigusõ põhimõttidõ ja riikevaihõlidsõ liikmisõ statuudi perrä. Pall'odõl maiõl ommaq seldsiq tihedähe köüdet tuu maa tervüse hoitmisõ süstemiga ja andvaq hädäapi, ku vaja.\n\nRiikevaihõlidsõq organisats'ooniq","num_words":222,"character_repetition_ratio":0.094,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.189,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Interpol","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Interpol (täüsnimega Riikevaihõlinõ Kriminaalpolitsei Organisats'uun) om organisats'uun, miä kõrraldas politseikuuntüüd riike vaihõl. Tä luudi 1923 Riikevaihõlidsõ Kriminaalpolitseikomisjoni nime all, Interpoli nimme kand tä 1956. aastagast.\n\nInterpolil om 188 liikmõsriiki ja timä pääkortin om Lyonin Prantsusmaal. Tä om suurusõ poolõst tõõnõ valitsuisivaihõlinõ organisats'uun pääle Ütitsit Riike.\n\nRiikevaihõlidsõq organisats'ooniq","num_words":44,"character_repetition_ratio":0.113,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.166,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Majanduskuunt%C3%BC%C3%BC%20ja%20Ar%C3%B5ngu%20Organisats%27uun","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Majanduskuuntüü ja Arõngu Organisats'uun (inglüse keelen Organisation for Economic Co-operation and Development, lühkolt OECD) om 1961. aastagal luud riikevaihõlinõ organisats'uun, kohe kuulus 33 korgõlt arõnut tüüstüsriiki. Tä tegeles päämädselt majanduspoliitiga küsümüisiga: infovaihetusõ, andmidõ korjamisõ, statistiga avaldamisõ, majandustrende analüüsi, tulõviguprognoosõ ja muu sääntsega.\n\nRiikevaihõlidsõq organisats'ooniq","num_words":42,"character_repetition_ratio":0.045,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.153,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/%C3%95uruupa%20Julg%C3%B5ol%C3%B5ki-%20ja%20Kuunt%C3%BC%C3%BCorganisats%27uun","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Õuruupa Julgõolõki- ja Kuuntüüorganisats'uun (inglüse keelen The Organization for Security and Co-operation in Europe, lühkolt OSCE) om maailma kõgõ suurõmb julgõolõkilõ orienteerit valitsuisivaihõlinõ organisats'uun. Tä tegeles sõariisto kontrolli all hoitmisõ, inemiseõiguisi, aokirändüsvabahusõ ja õiglaidsi valimiisi küsümüisiga. \n\nOSCE-l om 56 liigõt Õuruupast, Kaukaasiast, Kesk-Aasiast ja Põh'a-Ameerikast. Tä luudi 1975 NATO ja Nõvvokogo bloki riike puult ütitselt, et konflikte ärq hoita ja kriisega toimõ tullaq.\n\nRiikevaihõlidsõq organisats'ooniq","num_words":63,"character_repetition_ratio":0.026,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.169,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Engelsi%20Friedrich","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Engelsi Friedrich (1820-1895, Friedrich Engels) oll' s'aksa sotsiaaltiidläne, kirämiis, poliitigateoreetik, filosuuf. Üten Marxi Karliga loetas tedä kommunistligu teooria esäs. Katõkeske kirotiq nääq 1848. aastagal Kommunistligu Partei Manifesti. Engels toimõnd' ka Marxi Karli \"Kapitali\" tõist ja kolmandat köüdet pääle tuud, ku Marx ärq kuuli.\n\nS'aksamaa filosoofiq","num_words":43,"character_repetition_ratio":0.05,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.207,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Harku%20vangimaja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Harku vangimaja om vangimaja Harku alõvin Harjomaal. \n\nKinniqpidämise algusõs Harkun või pitäq aastat 1926, ku tahaq ehitedi sunnitüüvangimaja. 1920.–30. aastil om Harkun eri aol olnuq täüskasunuisi vangimaja, kur’ategijide parandusmaja ni tüüpõlgjidõ ja joodikidõ tüülaagri.\n\nHarku vangimaja om Tal’na küle all (u 12 km Tal’nast) 8,3 hektäri suurudsõ maa-ala pääl Harku alõvi päävänõsõngupoolitsõl külel.\n\nHarku vangimaja om tõistmuudu ku tõsõq tuuperäst, et vangimajan saavaq kuni 4-aastadsõq latsõq ollaq uma imä man – näide jaos om olõman erälde osakund seoilmaaoliidsi ruumõga.\n\nHoimastihädäga vangõlõ om tett 8-kotussõlinõ sõltuvusrehabilitatsiooniosakund. Sääl viiäs läbi kimmäst opikavva, mis avitas näil uma sõltuvusõga toimõ tullaq ja taast vallalõ saiaq.\n\nHarku vangimajan saa nii põhi- ja keskkoolitust ku oppiq umblõjas ja katlakütjäs. Pääle ummõlustüü mastas vangõlõ ka tüü iist katlamajan, köögin ja mõsumajan ni maa-ala ja ruumõ kraam’misõ iist.\n\nKaeq viil\nEesti vangimajaq ni vanglateenistüs\n\nEesti vangimajaq","num_words":133,"character_repetition_ratio":0.081,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.186,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Hoimast","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hoimast vai hoimarohi vai narkootikum om ollus, miä mõotas kesknärvisüstemmi, muut tarvitaja miili, meeleollo ja ülevänpidämist. Mõo perrä tarvitajalõ jaetasõq hoimastiq depressandõs, stimulandõs ja hallutsinogeenes. Hoimastidõ pruukmisõst jääs kergehe sõltuvustõ, midä kutsutas roholõias vai hoimatõvõs vai narkomaanias. Roholõian inemist kutsutas rohohaigõs vai hoimaullis vai narkomaanis.\n\nHoimatõbi","num_words":46,"character_repetition_ratio":0.081,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.137,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/OPEC","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Nahvtat Vällävidävide Riike Organisats'uun (inglüse keelen Organization of the Petroleum Exporting Countries, lühkolt OPEC) luudi 1960. aastagal Bagdadin ja sinnäq kuulus 12 riiki. OPEC-i päätsiht om tuurnahvta hinna reguliirmine maailmaturul liikmidõ nahvtatoodangu piiramisõ ja ekspordikvuutõ abiga.\n\nRiikevaihõlidsõq organisats'ooniq","num_words":36,"character_repetition_ratio":0.006,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.158,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ameeriga%20Riike%20Organisats%27uun","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ameeriga Riike Organisats'uun (inglüse keelen Organization of American States, OAS) om riikevaihõlinõ organisats'uun, kohe kuulus 35 Ameeriga riiki. Timä pääkortin om Washingtonin Ameeriga Ütisriigen.\n\nRiikevaihõlidsõq organisats'ooniq","num_words":25,"character_repetition_ratio":0.084,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.157,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Riikevaih%C3%B5lin%C3%B5%20S%C3%A4s%C3%BCv%C3%A4e%20Ag%C3%B5ntuur","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Riikevaihõlinõ Säsüväe Agõntuur (inglüse keelen International Atomic Energy Agency, IAEA) om riikevaihõlinõ organisats'uun, mink tsiht om on edendäq säsüväe rahuotstarbõlist rakõndamist ja hoitaq ärq tuu tarvitaminõ sõapidämises. \n\nAgõntuuri põh'andiq 1957. aastagal 56 riiki. Timä pääkortin om Viinin nink täl om 144 liikmõriiki. Agõntuur tüütäs Ütitside Riike egiidi all.\n\nRiikevaihõlidsõq organisats'ooniq","num_words":47,"character_repetition_ratio":0.055,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.179,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Riikevaih%C3%B5lin%C3%B5%20Rahafond","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Riikevaihõlinõ Rahafond (inglüse keelen International Monetary Fund, lühkolt IMF) om organisats'uun, miä tegeles tuuga, et hoitaq riike rahho vaihtamiskursiq stabiilsõq ja tukõq majandusõ arõngut. Timä pääkortin om Washingtonin Ameeriga Ütisriigen.\n\nRiikevaihõlidsõq organisats'ooniq","num_words":32,"character_repetition_ratio":0.044,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.145,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Riikevaih%C3%B5lin%C3%B5%20Kohus","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Riikevaihõlinõ Kohus om Ütitside Riike päämäne kohtoorgan. Tä asus RahuPaleen Haagin Hollandin.\n\nKaeq viil \n Ütidseq Riigiq\n\nKohtoq\nRiikevaihõlidsõq organisats'ooniq","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.038,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.152,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Riikevaih%C3%B5lin%C3%B5%20Kriminaalkohus","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Riikevaihõlinõ Kriminaalkohus om kohus, miä mõist õigust inemiisi üle, kedä süüdüstedäs genotsiidin, sõakuritekõn ja kuritekõn inemisesolõmisõ vasta. Tä alost' tüüd 1. hainakuu pääväl 2002.\n\nKohtoq\nRiikevaihõlidsõq organisats'ooniq","num_words":25,"character_repetition_ratio":0.036,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.173,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Maailma%20Terv%C3%BCseorganisats%27uun","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Maailma Tervüseorganisats'uun (inglüse keelen World Health Organization, lühkolt WHO) om riikevaihõlinõ organisats'uun Ütitside Riike man, mink tsiht om inemiisi tervüse hoitminõ ja võidõlus tõpi vasta. Tä luudi 7. mahlakuu pääväl 1948 ja timä pääkortin om Sveidsin Genfin.\n\nRiikevaihõlidsõq organisats'ooniq","num_words":37,"character_repetition_ratio":0.067,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.175,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Murru%20vangimaja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Asukotus\t Rummu allõv, Harjumaa\n Asutadu\t 1938\n Vangimaja tüüp’\t kinnine ütikvangimaja üten avavangimajaosakunnaga\n Vangiq\t süüdimõistetü meheq\n Vanglakotusside arv\t 614 (sh 48 avavangimaja kotust)\n\nMurru vangimaja asutõdi 1. vahtsõaastakuu pääväl 1938 ku kivitüüstüs, kon oll' võimalik tüüle pandaq kuni 400 süüdümõistõtut. Nõukogudõ okupatsiooni ao aastil 1961–1991 ja ka pääle iseseisvuse taastamist aastil 1991–2000 oll’ prõlladsõ Murru vangimajaga liidetü Rummu vangimaja umaette vangimaja. 2004. aastal sai seost Murru vangimaja avavangimaja osakund. 2007. aastal arvati Murru vangimaja manoq Ämäri vangimaja.\n\nVangimaja alal paiknõs haldushoonõq, mink edimädse kõrra pääl toimusõq lühkoaolidsõq trehvungiq; tõsõ kõrra pääl ommaq pikäaoliidsi kokkosaamiisi tarõq, kolmanda kõrra pääl vangimaja tüütäjide tüüruumiq. Kõgõ vanõmban majan (ehitedü 1949) asussõq meditsiini-, majandus- ja julgõolõkiosakund nink kooliruumiq. Suurõ kompleksi moodustas hoonõq, mink edimädse kõrra pääl ommaq süüklaq, küük, puut’, tõsõ kõrra pääl vangistus-, sotsiaal-, perräkaemisõ- ja majandusosakund. Pääle tuu ommaq vangimaja maa-ala pääl vange eloosakunnaq.\n\nTüüd and AS Eesti Vanglatööstus, Murru vangimaja maa-alal tegotsõs neli firmat. Murrun tüütäs u 280–290 vangi, vangimajast välänpuul 20–30 vangi. Pääle keskkoolituse saava vangiq oppi tisleris, aidnigus, keevitäjäs vai umblõjas.\n\n2008. aastagal sai valmis Murru vangimaja vahtsõnõ kutsõkoolitushoonõq, kon ommaq seo ilma aolidsõq opmisõ nõudmisõq 120 vangilõ. Sisustadu om puutriklass, tegotsõs kats’ raamadukoko.\n\nVälislink \n Tast või kaiaq, ku pall'o Murru vangimajan vange om.\n\nEesti vangimajaq","num_words":190,"character_repetition_ratio":0.096,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.226,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tal%E2%80%99na%20vangimaja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Asukotus\t Tallinn\n Asutadu\t 1919\n Vangimaja tüüp’\t kinnine kambervangimaja\n Vangiq\t vahistadu täüskasunu meheq ja naasõq, süüdimõistetü täüskasunu meheq\n Vanglakotusside arv\t 1070\n\nTal’na vangimaja alostõdi 1919. aastal, ku Patarei merekants muudõti vangimajas. Hildamp Keskvangimajas ümbre nimetedü kinnipidämiskotus es olõ 2000. aastas inämb kasutamisõs kõlbulik, 2003. aastal asuti ümbre Magasini uulitsa vangimajja (tuu oll’ asutedu aastil 1944–1949 tegotsõnu sõavangilaagri alalõ). 1990. aastil ehitedi kats vahtsõt kammõrvangimaja hoonõt\/-majja ja tetti kats’ eelvangistusosakunda. 2004. aastal arvati Maardu vangimaja Tal’na vangimaja mano. Innembädsen Maardu vangimajan asus parhilla Tal’na vangimaja tervishoiuosakund, kon ravitas kohapääl. Tetäs ettevalmistuisi vahtsõ Tal’na vangimaja rajamises Maarduhe.\n\nVälislink\nTast või kaiaq, ku pall'o Talliina vangimajan vange om.\n\nEesti vangimajaq","num_words":98,"character_repetition_ratio":0.108,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.244,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tardo%20vangimaja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Asukotus\t Tarto \n Asutadu\t 2000\n Vangimaja tüüp’\t kinnine kammõrvangimaja\n Vangiq \t vahistadu täüskasunu meheq ja naasõq, süüdimõistetü täüskasunu meheq\n Vangimaja kotusside arv\t 938\n\nTarto vangimaja võtt' edimädseq vangiq vasta 16. rehekuu pääväl 2002. aastagal. Seoga tähistedi Eesti vanglateenistüse üleminekit ütisvangimajjolt kammõrvangimajjolõ. Niisamatõ luudi Tardo vangimaja rajamisega piirkundlik vanglateenistüs.\n\nTarto vangimaja asus ligi 94 000 kruutmiitre suurudsõl alal Imäjõe lammil. Vangimaja üldpind om 23 000 kruutu, tan ommaq haldushuunõq, vastavõtmisõ ruumiq, puhkõ- ja spordiruumiq, opiklassiq, tuutmispinnaq metali, puu- ja tekstiilitüüss, usutalitusõ kõrraldamisõ ja abiruumiq. Vangimajan om 479 kammõrt, üts kambri om u 10 kruudu suurunõ.\n\nVangimajal hoitvaq silmä pääl pildikaamõraq, tüütäjil kallalõtungi-häiresüstem ja erilidseq perräkaemisesüstemiq umbõs kilomiitrepikkudsõ välispiirde kaitsmisõs.\n\n2004. aastal teiväq justiitsministeeriumi vangimajjo osakund ja politseiasutuseq ütenkuun saatmisosakunna, miä om erälde osakund Tarto vangimaja seen. Saatmisosakund kõrraldas vange vidämist relvastadu valvõ all vangimajjo ja arestimajjo vaihõl egäl puul Eestin.\n\n2005. aastagast pääle and Tarto vangimaja meditsiiniosakund kohapääl ka psühhiaatrilist api (sääl asus vangimajjo psühhiaatriaosakund). 2007. aastagal luudi Tarto vangimajan hoimastivaba keskus.\n\nVange oppamist kõrraldas Tarto täüskasunuisi gümnaasium ja Tarto kutsõkoolituskeskus.\n\nTardo vangimajan saa majandustöid tetäq ka u 80 vangi, vangimajast välänpuul tüütäs ligi 20 vangi.\n\nVälislink \n Tast või kaiaq, ku pall'o Tarto vangimajan vange om.\n\nEesti vangimajaq","num_words":180,"character_repetition_ratio":0.084,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.2,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Viro%20vangimaja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Asukotus\t Jõhvi, Ida-Viromaa\n Asutadu\t 2006\n Vangimaja tüüp’\t kinnine kammõrvangimaja üten avavangimaja osakunnaga\n Vangiq\t täüskasunu vahistadu meheq, täüskasunu ja alaiälidse süüdimõistetu meheq, täüskasunu vahistadu naasõq\n Vanglakotusside arv\t 1075 (sh 75 avavangimaja kotust)\n\nViro vangimaja sai valmis 2008. aastal. Edimädseq vangiq tuudi Viro vangimajja 2008. aasta mahlakuu alul. Vangimaja kõgõ ümbritsevä alaga võtt hindä ala 16 ha ja taad valvas päämidselt elektroonilinõ valvõq, miä asus vanglapiirete pääl.\n\nViro vangimaja om edimäne vangimaja, kon turvalisusõ suurõndamisõs ühendäseq kõiki huunit umavaihõl kinnidseq ühendüstiiq. Viro vangimajan ommaq kuun vangimaja ja arestimaja. Vangele om kuni 2-kotusõlidsin kammõrdõn kokko 1000 kotust, pääle tuu 75 kotust avavanglan ja 150 kotust arestimajan. Vangimajan ommaq ka elotarõq 300 vahistadu jaos. Vangimaja man ommaq viil kuul, spordisaal, sotsiaaltüü ruumiq, kapõl ja tüükoaq.\n\nEdimäst kõrda kogo vanglasüstemi aoluun tetti Viro vangimajja kimmästädü perräkaemisõga osakund. Vangimajan om ka 250-kotussõlinõ osakund noorilõ, sinnä paigutõdas kõik alaiälidseq süüdümõistõtuq ja vahistaduq ni kõik noorõq süüdümõistõtuq.\n\nVange oppasõq Jõhvi gümnaasium ja Ida-Viromaa kutsõhariduskeskus, tüüd and AS Eesti Vanglatööstus.\n\nVälislink \n Tast või kaiaq, ku pall'o Viro vangimajan vange om.\n\nEesti vangimajaq","num_words":163,"character_repetition_ratio":0.092,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.213,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Inemise%C3%B5igus%C3%B5%20kuulutus","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Inemiseõigusõ kuulutus om dokoment, minka võtt' 10. joulukuu pääväl 1948 Pariisin vasta Ütitside Riike Pääassamblee. Tä om ümbre pant inämb ku 300 kiilde, tuuga om tä üts inämbtõlgut dokoment maailman. Kuulutusõ vastavõtmisõs and' toukõ õkvalt läbi saanuq Tõnõ ilmasõda ja tuu om edimäne üleilmalinõ kokkolepeq, määntseq ommaq nuuq õigusõq, miä kuulussõq kõigilõ ilma inemiisile.\n\nKaeq viil \n Inemiseõigusõq\n\nÕigustiidüs\nInemiseõigusõq","num_words":56,"character_repetition_ratio":0.033,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.186,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/UNICEF","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"UNICEF (inglüse keelen The United Nations Children's Fund) om fond, minka lõi Ütitside Riike Pääassamblee 11. joulukuu pääväl 1946, et andaq Tõsõn ilmasõan kannahtaq saanuisi maiõ latsilõ hätätarvilist söögi- ja meditsiiniapi. Täämbädsel pääväl and UNICEF pikäaolist humanitaarapi arõngumaiõ latsilõ ja näide immile.\n\nRiikevaihõlidsõq organisats'ooniq","num_words":42,"character_repetition_ratio":0.023,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.171,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vabahus","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vabahus om võimalus tetäq asjo uma tahtmisõ perrä. Näütüses vaba inemine saa vasta võttaq otsussit ja tetäq valikit nii kuis esiq taht, vaba riik piä-iq tõsõ riigi valitsusõ sõnna kullõma.\n\nFilosoofia","num_words":31,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.175,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Or%27apid%C3%A4mine","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Or'apidämine om tuu, ku inemine pidä tõisi inemiisi hindä umandis. Orjõ hoiõtas kinniq, ostõtas, müvväs vai kingitäs vasta näide tahtmist, näid sunnitas hindä hääs tüüle tuu iist tasso andmaldaq. \n\nAolugu","num_words":30,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.186,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Rassism","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Rassism om mõttõviis vai teooria, mink perrä inemiseq jagonõsõq selgide piirega rassõs ja mõnda rassi peetäs parõmbas ku tõist. Rassismis kutsutas ka sääntse mõttõviisi perrä tegeligu poliitiga tegemist. \n\nLajembalt võidas rassismi all mõtõldaq halvustavat suhtumist tõõsõst rassist, rahvusõst vai kultuurist inemiisihe.\n\nÜtiskund","num_words":42,"character_repetition_ratio":0.006,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.148,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Seksism","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Seksism om mõttõviis, mink perrä üts sugu om kehvemb vai ullimb ku tõõnõ. Termin seksism om tarvitusõlõ võet 20. aastagasaa keskpaigan.\n\nÜtiskund","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.015,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.193,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kergejovvustik","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kergejovvustik om üts park spordiallo, minka hulka kuulussõq juuskmisõq, käümine, hüppämiseq, hiitmiseq, viskamisõq ja kuulitoukaminõ. Om teedäq, et sääntsin as'on võistõldiq joba antiikolümpiamängel 776. a. i.m.a. S'ooilmaaigsil suurvõistluisil võistõldas inämb ku 40-l kergejovvustigualal.\n\nSport","num_words":33,"character_repetition_ratio":0.021,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.185,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/%C3%95nn%C3%B5m%C3%A4ngoq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Õnnõmängoq ommaq mängoq, kon mängjä saa pandaq rahha vai varra määntsegi sündmüse pääle, miä või toimudaq vai toimumada jäiäq, nink mängjä tsihis om võido kõrral rahha vai varra mano saiaq. Õnnõmänge ala kuulussõq näütüses kaartõ mängmine raha pääle, mängoautomaatõga mängmine, loteriiq, kihla vidämine spordivõistluisil jms.\n\nMängoq","num_words":46,"character_repetition_ratio":0.056,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.162,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tamka","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tamka om lavvamäng, midä mängväq kats mängjät kruudulidsõ mängolavva pääl ütesugutsidõ nuppega, midä liigutõdas liuhka ja vastanmängjä nupist üle hüpäten võetas tuu lavva päält maaha. Kaotas tuu, kink nupiq otsa saavaq. Tamkat mängitäs hariligult 8×8 vai 10×10 kruuduga lavva pääl. \n\nLavvamängoq","num_words":39,"character_repetition_ratio":0.017,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.19,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Lavvam%C3%A4ng","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lavvamäng om mäng, midä mängitäs kimmide riiglide perrä kuigimuudu kujondõt mängolavva pääl mängonuppega, midä saa liigutaq, lavva päält ärq võtta vai sinnäq mano pandaq. Hariligult om lavvamängol tsiht, näütüses vastamängjä kõik nupiq ärq võtta vai uma nupiga edimädsenä mängolavva kimmähe paika (kodo) joudaq. Näütüses tamka ja malõ ommaq lavvamängoq.\n\nLavvamängoq","num_words":50,"character_repetition_ratio":0.073,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.161,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mal%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Malõ om lavvamäng katõlõ mängjäle. Tedä mängitäs malõlavva pääl: tuu om 64 kruuduga (32 valgõt ja 32 musta), miä ommaq 8-n rian ja 8-veerun nii, et kõrvuisi olõvaq kruuduq ommaq esiq värmi. Mängo alostusõn om kummalgi mängjäl 16 mängopulka: üts kuning, üts lipp, kats kahurit, kats ratsut, kats ota ja katõssa pupsi. Mängo tsihis om andaq vastatsõ kuningalõ matt, tuu tähendäs, andaq tollõ niimuudu tuld, et vastanõ saa-iq uma käügiga kuigimuudu kuningat tulõ alt vällä viiäq vai kaitsa. \n\nLavvamängoq","num_words":75,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.22,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/V%C3%BCrhvli","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vürhvli om väikene hulktahokakujolinõ (hariligult kuubikujolinõ) as'akõnõ, mink tahkõ pääl ommaq täpiq (ega taho pääl esiq arv täppe) ja midä pruugitas johusliidsi arvõ saamisõs. Tuu jaos hiidetäs vürhvli peost lavva pääle ja kaias mito täppi (silmä) om pääle poolõ jäänüq taho pääl. \n\nVürhvlit pruugitas mitmidõ lavvamänge man.\n\nMängmise riistaq","num_words":49,"character_repetition_ratio":0.018,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.179,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Go","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Go om lavvamäng katõlõ inemisele, miä om tunnõt tuu poolõst, et om strateegilidselt küländ keerolinõ, kuigi timä riigliq ommaq lihtsäq. \n\nGo om perit Hiinast ja tä om vähämbält 4000 aastakka vana. \n\nLavvamängoq","num_words":31,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.21,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/M%C3%A4ngokaart","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mängokaart vai leht om ristkülikukujolinõ tugõvast paprõst vai plastikust lehekene kaardimänge mängmises. Mängokaardiq tetässeq sääntse suurusõga, et näid olnuq hää peon hoita. \n\nPääle kaardimänge tarvitõdas mängokaartõ viil kaarditrikke tegemises, tulõvigu ettekuulutamisõs, kaardimajjo ehitämises, kollekts'oniirmises jne.\n\nMängmise riistaq","num_words":37,"character_repetition_ratio":0.03,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.137,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vehklemine","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vehklemine om spordiala, kon kats vastast püüdväq ütstõist sportmõõgaga tsusata vai lüvväq. \n\nSpordialaq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.154,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tuhanda%20ja%20%C3%BCte%20%C3%BC%C3%BC%20jutuq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tuhanda ja üte üü jutuq om kogo Lähkü-Hummogumaa ja Lõunõ-Aasia juttõ ja jutussit, miä kor'ativaq kokko Islami kuldaol. \n\nNaaq jutuq kor'ssiq kokko mitmõ aastagasaa kestel mitmõq kiräniguq, ümbrepandjaq ja opõtlasõq Lähkül-Hummogumaal ja Põh'a-Afrikan. Juttõ juurõq ommaq muistitsõn ja keskaigsõn araabia, pärsiä, india ja mesopotaamia vanavaran ja kirändüsen. Pall'oq luuq olliq edimält rahvajutuq kalifaatõ aost, samal aol ku tõõsõq, esiqeränis raamjutt, ommaq tõõnäolidsõlt võeduq edimädse aastagatuhanda m.a.p. pärsiä kirändüsteossõst Hazār Afsān (v. k. \"Tuhat üüd\"). Kuigi kõgõ vanõmb araabiakeeline käsikiri om perit 14. aastagasaast, arvatas, et juttõ kogo luudi umbõs 9. aastagasaal. \n\nKõigilõ välläandilõ ütine om raamjutt valitsõjast Shahryarist (pärsiäkeelitsest sõnast شهريار, miä tähendäs \"kuningat\") ja timä naasõst Scheherazade (pärsiäkeelitsest sõnast شهرزاده, miä või tähendäq \"korgõst suust\"). \n\nMõnõq tunnõtumbaq jutuq, niguq näütüses \"Aladdini immelamp\", \"Ali Baba ja nelikümmend rüüvlit\" ja \"Meresõitja Sinbadi säidse reisi\" ommaq külh Lähkü-Hummogumaa rahvajutuq, a olõ-s araabiakeelitside Tuhanda ja üte üü juttõ hulgan. Nuuq ommaq Tuhanda ja üte üü juttõ hulka arvanuq edimädseq Õuruupa ümbrepandjaq. \n\nAraabia kirändüs\nPärsiä kirändüs","num_words":160,"character_repetition_ratio":0.067,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.184,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Jumalik%20kom%C3%B6%C3%B6dia","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"\"Jumalik komöödia\" (itaalia keelen \"La Divina Commedia\") om Alighieri Dante kirotõt eepiline poeem. Tä kirot' tuu 1308. ja 1321. aastaga vaihõl. \"Jumalikku komöödiat\" peetäs itaalia kirändüse kõgõ tähtsämbäs poeemis ja maailmakirändüse suurteossõs. Tuu, et poeem oll' kirotõt toskaana keelepruugin, avit' tuul keelpruugil saiaq itaalia kiräkeeles. \n\nPoeemin allegoorilidsõlt kujotõt havvatagonõ elo om keskaigsõ katoliilidsõ ilmanägemise kulminats'uun. Täl om kolm ossa: \"Põrgu\" (Inferno), \"Purgatoorium\" (Purgatorio) ja \"Paradiis\" (Paradiso).\n\nEdimält oll' teossõ päälkiri õnnõ \"Commedia\", Boccaccio Giovanni pand' ildampa tollõ mano Divina. Trükün ilmu tuu edimäst kõrda 1472. Edimäne trükk, kon sõna \"jumalik\" oll' päälkirän, ilmu 1555 Veneetsian. \n\nItaalia kirändüs","num_words":93,"character_repetition_ratio":0.026,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.216,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Don%20Quijote","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"\"Don Quijote\" (hispaaniakeelidse originaalpäälkiräga \"El ingenioso hidalgo don Quijote de la Mancha\") om hispaania kiränigu Cervantese Migueli romaan. \n\nTuu ilmu katõn köüten kümneaastadsõ vaihõga (1605 ja 1615) Hispaania kuldaol. \"Don Quixote\" om hispaania kirändüse kõgõ mõokamb teos ja maailmakirändüse suurteos. Tedä peetäs edimädses muudsas õdagumaisõs romaanis.\n\nHispaania kirändüs","num_words":46,"character_repetition_ratio":0.101,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.186,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ilias","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"\"Ilias\" on vanakreeka eepos, mink autoris peetäs sõkõt Joonia laulikut Homerost. \"Iliasõn\" om umbõs 15 700 rita ja arvada, et tä panti kirja joba 8. aastagasaal i.m.a.\n\n\"Iliasõ\" tegevüs toimus Trooja sõa 10. aastagal. Eepos jutustas ahhailaisi ja troojalaisi vaihõl peet tapõluisist, Achilleusõ vihast timä or'atari Briseise ärqvõtmisõ ja sõbra Patroklosõ surma peräst nink Hektori hukkasaamisõst. \n\n\"Ilias\" kõnõlõ-iq sõa põh'ussist, alostusõst ei ka tuust, miä juhtu peräst sõta. Tuust, miä juhtu peräst sõta om juttu tõõsõn vanakreeka eeposõn \"Odüsseian\".\n\nVanakreeka kirändüs","num_words":77,"character_repetition_ratio":0.083,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.209,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Od%C3%BCsseia","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"\"Odüsseia\" om vanakreeka eepos, mink autoris peetäs Homerost ja kon om juttu Odysseusõ rännäkist pääle Trooja sõta. \"Odüsseiat\" või pitäq järes \"Iliasõlõ\", tõõsõlõ Homerosõ eeposõlõ. \"Odüsseia\" jagonõs 24 laulus ja sisaldas 12 110 värssi.\n\nVanakreeka kirändüs","num_words":33,"character_repetition_ratio":0.04,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.216,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Esteetiga","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Esteetiga om filosoofia haro, miä tegeles ilo mõistõ, kunsti ja maitsõga nink ilo luumisõ ja hindamisõga. Inemist, kiä illo ja piinüst väega tähtsäs pidä, kutsutas esteedis.\n\nFilosoofia","num_words":27,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.178,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Iho","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Elolisõ iho vai kihä sais kuun timä kõigist nättävist ja käegakumbitavist jakõst. Sõnna \"iho\" pruugitas sakõstõ ku om juttu vällänägemisest, tervüsest vai surmast. Füsioloogia om sääne tiidüsharo, miä uur, kuis iho tüütäs. \n\nInemise iho suurõmbaq jaoq ommaq pää, kereq, käeq ja jalaq.\n\nFüsioloogia\nEetiga","num_words":44,"character_repetition_ratio":0.014,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.188,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/F%C3%BC%C3%BCsigalin%C3%B5%20kih%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Füüsigalinõ kihä vai materiaalnõ kihä om piiritlet mateeriä hulk, minkal ommaq geomeetrilidseq mõõdid ja mass. \n\nKlassigalidsõ füüsiga perrä om füüsigalidsõl kihäl mass (mitte õnnõ energiä), kolm geomeetrilist mõõti, liikmistii ja orientats'uun ruumin nink tä om olõman vähämbält veitse aigu.\n\nFüüsiga","num_words":40,"character_repetition_ratio":0.021,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.166,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Epistemoloogia","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Epistemoloogia vai tiidmisteooria om filosoofia valdkund, miä uur tiidmise luumu, peritollo ja piire. Epistemoloogia ots vastust küsümiisile: \n Miä om tiidmine?\n Kuis tiidmiisi saias?\n Midä inemiseq tiidväq?\n Kuis miiq tuud tiiä, midä miiq tiiä?\n\nFilosoofia","num_words":34,"character_repetition_ratio":0.048,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.187,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Feminism","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Feminism om sotsiaalnõ, poliitilinõ, kultuurilinõ vai majanduslinõ liikminõ, mink tsihis om, et naisil olõssiq miihiga samaq õigusõq ja võimalusõq. Feminismi ala kuulusõq ka poliitilidsõq, kultuurilidsõq ja sotsioloogilidsõq teooriaq ja mõttõviisiq, mink perrä naisil piät miihiga samaq õigusõq olõma. Feminismi perrä rehkendädäs ütiskunnan rohkõmb miihi arvamiisigaq ja naisilõ tetäs noin ütiskunnin ülekohut. Feministiq pruuv'vaq muutaq sisseharinuid muudõ ja luvvaq naisilõ rohkõmb kotussit haridusõn ja tüün. \n\nNigu muilgiq liikmiisil, ommaq ka feminismi seen mitmõq mõttõviisiq, mink rasõhus või aoluu ja\/või kotussõ perrä tõisist tõistõ ollaq (näütüses om kunagi olnuq tähtsä, et naisi kah hääletamä lastus, põrõld võidõldas ütesugumadsõ palga iist). Aoluu perrä om kõnõld feminismi edimädsest, tõsõst ja kolmandast lainõst; mõttõviise perrä või feminismi jakaq näütüses liberaalsõs, marksistligus vai radikaalsõs feminismis.\n\nFeminism","num_words":120,"character_repetition_ratio":0.067,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.154,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Jumalus","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Jumalus om ülene mõistõq jumalidõ, jumalannadõ nink jumaligus peetüide nättüisi ja olõndidõ kotsilõ. Jumalust peetäs üleloomuligus ja pühäs nink timmä uskjaq pidäväq täst suurt luku.\n\nUsk","num_words":26,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.155,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Jummal","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Jummal om monoteistligun uson ainugõnõ jumalus ja polüteistligun uson üts tähtsämbist jumaluisist.\n\nKaeq viil \n Jumalanna\n\nUsk","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.12,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.159,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Jumalanna","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Jumalanna om naissuust jumalus. Näütüses Aphrodite oll' vanakreeka armastusõ, ilo ja himo jumalanna.\n\nUsk","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.171,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Aphrodite","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Aphrodite (kreeka keelen Ἀφροδίτη) oll' vanakreeka armastusõ, ilo ja himo jumalanna. \n\nKreeka luulõtaja Hesiodosõ perrä ollõv tä sündünüq, ku titaan Kronos lõigas' tsirbiga ärq uma esä Kronosõ titi ja visas' tuu merde, kon tuu jäänüq valgõ vatu sisse oiduma. Vatust kasvi Aphrodite, kiä uhuti lõpos kaldõ pääle Paphosõ lähkün Küprüse saarõ pääl.\n\nVanakreeka jumalannaq","num_words":54,"character_repetition_ratio":0.011,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.185,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Teism","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Teism lajemban mõttõn om uskminõ, et om olõman vähämbält üts jumalus. \n\nKitsamban mõttõn om teism uskminõ, et om olõman jummal, kiä om maailma loonuq ja juht kõkkõ, miä sääl sünnüs.\n\nKaeq viil \n Monoteism\n Polüteism\n Ateism\n\nUsk","num_words":36,"character_repetition_ratio":0.128,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.215,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Monoteism","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Monoteism om uskminõ, et om olõman õnnõ üts jummal.\n\nKaeq viil \n Polüteism\n\nUsk","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.228,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pol%C3%BCteism","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Polüteism om uskminõ, et om olõman mito jumalat vai jumalannat.\n\nKaeq viil \n Monoteism\n\nUsk","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.209,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ateism","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ateism om kas saisukotus, et jumalit olõ-iq olõman, vai sõs teismi eitämine.\n\nUsk","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.21,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Agnostitsism","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Agnostitsism om saisukotus, et mõndsi uso vai metafüüsikaga köüdet väüdüsside (nt. tuu, kas mõni jumalus olõman om) kotsilõ olõ-iq teedäq vai olõki-q põhimõttõlidsõlt võimalik teedäq saiaq, kas nääq õigõq ommaq.\n\nFilosoofia","num_words":31,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.179,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Metaf%C3%BC%C3%BCsiga","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Metafüüsiga om filosoofia osa, miä püüd selgitäq kogo olõmisõ ja maailma põhialossit ning alguperrä ja reaalsõ kogõmusõ piire ületävit probleeme. Kosmoloogia ja ontoloogia ommaq tradits'oonilidsõq metafüüsiga haroq.\n\nFilosoofia","num_words":28,"character_repetition_ratio":0.018,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.141,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Fundamentalism","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Fundamentalism om ilmakaeminõ, mink perrä tulõ määäntsitki põhimõttit (sakõstõ ommaq nuuq köüdet usoga) sõnasõnalt ja kõrvalõkaldumada täütä. Fundamentalism või tekküdä ku vastareakts'uun tollõ, ku määntsegi doktriini puuldajaq lääväq kompromissilõ kaasaigsõ ütiskundlidsõ ja poliitilidsõ eloga.\n\nUsk","num_words":35,"character_repetition_ratio":0.041,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.14,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Piibli","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Piibli om ristiuso pühäkiri. Piibli sais kuun 66 raamatust, miä jagonõsõq Vana Testamendi (39 raamatut) ja Vahtsõ Testamendi (27 raamatut) vaihõl.\n\nLõunõeesti (tarto) kiräkeelen ilmu Vahtsõnõ Testament edimäst kõrda 1686. aastagal ja viimäst kõrda 1905. aastagal. Tervet piiblit ütengi lõunõeesti keelen viil ilmunuq ei olõq.\n\nPühäkiräq\nRistiusk","num_words":42,"character_repetition_ratio":0.077,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.217,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kerik%20%28hoon%C3%B5q%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kerik om ristiuso pühäkoda – hoonõq, kon peetäs jumalateenistüisi.\n\nMõistatuisi kerigu kotsilõ \n Valgõ vari, kirriv kari, tark kar'akaitsja? (Kerikuopõtaja, rahvas. Põlva kihlkund, 1939.)\n Valgõ väli, kirriv kari, must kar'akaitsja? (Kerik, kogodus, opõtaja. Rõugõ kihlkund, 1896.)\n Valgõ vari, kirriv kari, must krantskaalaga kar'amiis? (Kerik, kogodus, opõtaja. Põlva kihlkund, 1894.)\n Valgõ varik, kirriv kari, kar'ats pütin, kaas pääl? (Kerik jutlusõ aigu. Harglõ kihlkund, 1913.)\n Kirriv kari, verrev hari, kats tarka kar'ust man? (Rahvas, kerik, opõtaja, köstre. Urvastõ kihlkund, 1888.)\n Valgõ hobõnõ vainul, kõtt konnõ täüs? (Kerik. Räpinä kihlkund, 1875.)\n\nLätteq \n\nPühäkuaq","num_words":82,"character_repetition_ratio":0.123,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.275,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Jeesus","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Jesus Naatsaretist vai Jeesus Krõstus (u. 4 i.m.a. – u. 30 m.a.p.) om ristiuso keskne kujo. Ristiuson peetäs tedä Vanan Testamendin ettekuulutõdus messiasõs nink jumala pujas. Islami perrä om Jeesus prohvõt ja kah messias.\n\nRistiusk\nMuhamediusk\nJuudi","num_words":34,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.216,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Paast%20%28Rooma%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Paast vai Paavst vai Rooma pääpapp vai paavusk om katoligu kerigu pää.\n\nRistiusk","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.175,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Baha%27i%20usk","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Baha'i usk om monoteistline usk, minka lõi Baha'u'llah (1817–1892) 19. aastagasaal Iraanin. Baha'u'llaht pidäväq bahá'íq kõgõ perämädses jumala ilmutajidõ rian, miä nakkas pääle joba muistitsõst aost ja kohe kuulussõq Aabraham, Moosõs, Buddha, Zarathustra, Jeesus ja Muhamed.\n\nUsk","num_words":35,"character_repetition_ratio":0.022,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.232,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Konfutsianism","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Konfutsianism om hiina eetilinõ ja filosoofilinõ süstem, miä tekkü hiina filosoofi Konfutsiusõ (孔夫子 (Kǒng Fūzǐ), 551–478 i.m.a.) opõtuisist. Konfutsianismil om väega pall'o mõotanuq Hummogu-Aasia (Hiina, Korea, Taivan, Vietnam, Singapur) kultuuri ja aoluku. \n\nKonfutsianism pidä tähtsäs inemise kõlblusõ arõndamist, nii et riiki saanuq valitsaq innembä moraali abiga kui säädüisi sunniga.\n\nFilosoofia\nUsk","num_words":50,"character_repetition_ratio":0.046,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.2,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Hinduism","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hinduism om Indian levinü usk. Hinduismi või pitäq ka uskõ kogos, tuuperäst et tä sisaldas esisugutsit arvosaamiisi jumalast ja lunastusõst. Hinduism om tihedähe köüdet India kultuuri, aoluu ja elolaadiga. Hinduism om üts kõgõ vanõmb maailma usk. \n\nHinduistõ om üle ilma üts miljard.\n\nKaeq viil \n Trimurti\n Brahma\n Višnu\n Šiva\n Krišna\n Vedaq\n\nHinduism","num_words":51,"character_repetition_ratio":0.041,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.194,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Trimurti","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Trimurti (sanskriti keelen त���रिमूर्ति trimūrti, 'kolm kujjo') om hinduismi mõistõq. Hinduismi perrä kihästäseq kõgõvägevämbä jumala kolmõ kosmilist funkts'uuni (luumist, alalõhoitmist ja häötämist) luuja Brahmā, alalõhoitja Višnu ja häötäjä Šiva.\n\nHinduism","num_words":30,"character_repetition_ratio":0.016,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.172,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Brahma","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Brahma (sanskriti keelen ब्रह्मा; IAST:Brahmā) om hinduismi luumisõjummal. Ütenkuun Višnu ja Šivaga moodustasõq nääq jumalidõ kolmiku Trimurti.\n\nHinduism","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.176,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vi%C5%A1nu","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Višnu om üts brahmanismi ja hinduismi pääjumalist. Ütenkuun Brahma ja Šivaga moodustas tä jumalidõ kolmigu trimurti. Višnuismin om Višnu pääjummal. \n\nVišnu tüüs om maailma alalõhoitminõ ja kaitsminõ, tuu jaos kihästüs tä avataarana aigaolt maa pääl. Vedadõ aigsõn uson oll' tä pääväjummal.\n\nVišnu om hääsuuvlik jummal, kink naasõs om õnnõ ja edo jumalanna Šrī vai Lakšmī.\n\nHinduism","num_words":56,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.178,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/%C5%A0iva","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Šiva (sanskriti keelen शिव, Śiva) om hinduismi jummal, kiä üten Brahma ja Višnuga moodustas jumalidõ kolmigu Trimurti. Šivaismin om tä pääjummal.\n\nHinduism","num_words":22,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.181,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kri%C5%A1na","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Krišna om jumalus, kedä kumardõdas pall'odõn hinduismi harodõn. Ku pall'o višnuistiq pidäväq tedä Višnu avataaras, sõs krišnaismin om tä pääjummal.\n\nHinduism","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.172,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vedaq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vedaq vai veedaq (sanskritikeelidsest sõnast veda vai ved, miä tähendäs tiidmist) ommaq hinduismi kõgõ vanõmbaq pühäkiräq. \n\nLajemban mõttõn kutsutas vedadõs vedasit üten brahmanasõ, aranjakadõ ja upanišadõga.\n\nKõgõ vanõmbaq vedaq ommaq luuduq umbõs 1000. aastagal i.m.a. ja illatsõmbaq umbõs 500. aastagal i.m.a. Vedaq ommaq kirotõduq sanskriti keelele lähkon vedadõ keelen.\n\nSiso poolõst ommaq vedaq ohvri- ja ülistüslauluq, palvõq ja loitsuq.\n\nKaeq viil \n Upanišadiq\n\nPühäkiräq\nHinduism","num_words":62,"character_repetition_ratio":0.075,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.196,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Upani%C5%A1adiq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Upanišadiq ommaq hindu filosoofilis-usolidsõq tekstiq. Nääq moodustasõq vedadõ lõpo-osa (vedanta) ja näiden om päämädselt juttu tiidmisest ja tarkusõst. Kõgõ vanõmbaq näist (nt. Brhadaranyaka ja Chandogya upanišadiq) ommaq perit edimädse aastagatuhandõ keskpaigast i.m.a. ja illatsõmbaq kirotõdiq keskaol ja varajadsõl vahtsõl aol. Upanišadiq ommaq kõvva mõotanuq hindu filosoofiat.\n\nKaeq viil \n Vedaq\n\nHinduism","num_words":50,"character_repetition_ratio":0.08,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.163,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Jooga","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Jooga om India usolis-filosoofilinõ süstem, miä taotlõs vaimo- ja iholiidsi har'otuisi läbi ütessaamist kõgõ ülembäga. Hinduismin, budismin ja džainismin om jooga mõistõq köüdet meditiirmisega. Hinduismin tähendäs tä viil ütte kuvvõst ortodokssõst filosoofiakuulkunnast nink ka tsihti, midä tuu kuulkund om hindäle säädnü. Džainismin mõtõldas jooga all nii vaimsit, sõnaliidsi ku iholiidsi tegevüisi.\n\nIndia filosoofia","num_words":53,"character_repetition_ratio":0.049,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.153,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Muhamediusk","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Muhamediusk vai islam om monoteistline usk, miä tekkü araabiamaiõn, miä põhinõs koraanil ja kon jumalas om Allah. Muhamediusoliisi kutsutas muslimõs vai moslõmõs.\n\nEesti muslimiq ommaq inämbäste tatarlasõq vai asõriq.\n\nMuhamediusk","num_words":30,"character_repetition_ratio":0.023,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.157,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Koraan","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Koraan (araabia keelen أَلْقُرآن (al-qur'ān)) om muhamediuso pühäkiri. Koraanin ommaq kirja pantuq Allahi ilmutusõq Muhammadilõ aovaihõn 610-632. \n\nKoraani panniq araabia keeles kirja Muhammadi ligimedseq. Pääle Muhammadi surma 632. aastagal kor'ati ülestähendüseq paarikümne aastaga kestel kokko. Ildampa tävvendedi noid kirävaihõmärke ja vabahellega, midä algusõn araabia kirän es olõq.\n\nVälislingiq \n Al-Quran (Koraan)\n\nMuhamediusk","num_words":49,"character_repetition_ratio":0.035,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.191,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Muhamed","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Muhammad vai Muhamed (täüsnimega Abu al-Qasim Muhammad Ibn Abd Allah Ibn Abd al-Muttalib Ibn Hashim, u. 570\/571 Meka – 8. piimäkuu päiv 632 Medina) om muhamediuso põh'andaja ja muslimidõ jaos jumala (Allahi) prohvet. Koraani perrä om tä perämäne ja kõgõ suurõmb prohvet prohvetide rian, kohe kuulussõq viil näütüses Aabraham, Ismael, Iisak, Jaakob, Taavet, Ristjä Johannes, Moosõs ja Jeesus.\n\nMuhamediusk\nSaudi Araabia inemiseq","num_words":58,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.218,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/D%C5%BEainism","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Džainism om Indiast perit usk ja filosoofiakuulkund, miä tekkü umbõs 570. a. i.m.a. Džainism tarvitas inämbvähämb sammo mõistis kui budism. Džainismi-usoliisi om s'oo ilma aigu päält 10 mill'ona, noist suurõmb jago Indian.\n\nUsk","num_words":31,"character_repetition_ratio":0.009,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.22,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Judaism","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Judaism vai juudiusk om juudi rahva usk. Judaism om monoteistline usk, miä tuginõs Vanalõ Testamendile, esieränis viiele Moosõsõ raamadulõ ja Talmudilõ. Tä tekkü II aastagatuhandõl i.m.a. Judaismist ommaq vällä kasunuq ristiusk ja muhamediusk. Iisraelin om judaism kõgõ tähtsämb usk.\n\nKaeq viil \n Aabraham\n Moosõs\n Toora\n\nJudaism","num_words":45,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.179,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Aabraham","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Aabraham oll' edimäne ja kõgõ tähtsämb Piibli patriark. Tä oll' Terahi poig.\n\nAabrahamil om tähtsä kotus judaismin, ristiuson ja muhamediuson, kon tedä peetäs usoesäs. \n\nLegendi perrä om Aabraham pall'odõ Lähkü-Hummogumaa rahvidõ (iisraellaisi, araablaisi, edomiite jt.) aloesä. Timmä, timä poiga Iisakut ja pujapoiga Jaakobit peetäs iisraeli rahva kolmõs kõgõ tähtsämbäs aloes's (patriargis).\n\nJudaism\nRistiusk\nMuhamediusk","num_words":54,"character_repetition_ratio":0.024,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.182,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Moos%C3%B5s","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Moosõs oll' Piibli perrä iisraellaisi juht, kiä juhtõ iisraeli rahva vällä Egüptüse or'apõlvõst nink kinkalõ anti kümme käsko. Tä om Tõõsõ Moosõsõ raamadu päätegeläne.\n\nMoosõst peetäs Toora autoris ja tä om juudiuso kõgõ tähtsämb prohvõt. Tä om tähtsä prohvõt ka ristiuson, muhamediuson, baha'i uson ja mitmõn tõõsõn uson.\n\nJudaism\nRistiusk\nMuhamediusk","num_words":51,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.176,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Toora","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Toora (heebreä keelen תּוֹרָה, \"opõtus\", mõnikõrd ümbre pant ka ku \"säädüs\") all mõtõldas hariligult viit Moosõsõ raamadut. Lajembalt võidas tuu all mõtõldaq terveht Vanna Testamenti ja tõisi juudiuso põhjapandjit tekste.\n\nKaeq viil\nMoosõs\n\nJudaism","num_words":34,"character_repetition_ratio":0.025,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.185,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Sinto","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sinto vai šinto vai sintoism vai šintoism (jaapani keelen 神道; shintō 'kamidõ tii, jumalidõ tii') om jaapani rahva aoluulinõ usk, miä kooni Tõsõ ilmasõa lõponi oll' ka riigiusk.\n\nTäämbädsel pääväl sinto inämb Jaapani riigiusk olõ-iq nink mõnõq praktigaq ja opõtusõq, miä sõa aigo olliq väega tähtsäq, ommaq unõhtustõ jäänüq, tõsõq agaq ommaq uma usolidsõ tähendüse kaotanuq (näütüses ettekuulutamisõ viis omikuji).\n\nIdamaie ravitsõmiskunstõ oppaja Parmasõ Mart om ummi soonõtasumise kursuisi alustanu shindo iinkujjõ perrä. Shinto tasumise aigu om inemine rõivin pikäle vai kummalõ põrmandupääl. Tasuja vaotas inemise lihassit laja käe, käevarrõ vai küünärpääga. Järekõrd ja tark süsteem sääl man.\n\nUsk","num_words":99,"character_repetition_ratio":0.003,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.176,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Taoism","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Taoism om Vanast-Hiinast alostusõ saanuq filosoofilinõ ja usolinõ opõtus.\n\nTaoismi om peet ka ainugõsõs tõõlidsõlt hiinaligus usos. Tä om konfutsianismi ja budismi kõrval üts \"Kolmõst opõtusõst\", minkal tradits'oonilinõ hiina kultuur ja ütiskund põhinõs.\n\nTaoismi alostekst om \"Tao Te Cing\", mink autoris peetäs Laozid.\n\nKaeq viil \n Tao Te Ching\n Laozi\n\nTaoism","num_words":50,"character_repetition_ratio":0.017,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.189,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tao%20Te%20Ching","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"\"Tao Te Ching\" vai \"Daodejing\" (ümbrepantult \"Raamat tiist ja väest\" vai \"Edesiliikmise väe raamat\") om taoismi alostekst, mink autoris peetäs hariligult Laozid. \n\n\"Tao Te Chingi\" tekst om kirja pant mitte varrampa ku 8. ja mitte ildampa ku 3. aastagasaal i.m.a.\n\nTaoism","num_words":39,"character_repetition_ratio":0.031,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.237,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.999,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Sikhism","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sikhism (pandžabi keelen: ਸਿੱਖੀ) om usk, miä põhinõs kümne guru opõtusõl, kiä elliq Indian päämädselt 16. ja 17. aastagasaal. Sikhism om üts maailmareligioonõst, midä tunnistas üle 23 mill'ona inemise. \n\nSikhismi luuja oll' Gurū Nānak (1469-1538).\n\nSikhismi pühäkiri om \"Ādigranth\".\n\nSikhism","num_words":36,"character_repetition_ratio":0.021,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.261,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/%C4%80digranth","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ādigranth vai Guru Granth Sahib om sikhismi pühäkiri. S'oon tekstin om 1430 lehekülge ja tä om kokko pant aovaihõn 1469-1708.\n\nKaeq viil \n Sikhism\n\nPühäkiräq","num_words":22,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.274,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Zoroastrism","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Zoroastrism oll' tõõsõl aastatuhandõl i.m.a. Pärsiähe joudnuisi proto-indoõuruupa hõimõ usk, miä pidi kinniq prohvõt Zarathustra opõtusõst.\n\nZoroastristõ pühä raamat om Avesta, mink kõgõ vanõmbaq osaq (hümniq ja rituaaliq) ommaq perit umbõs 1500–800 i.m.a., illatsõmbaq ommaq priistrekoodeks, loidsuq, prohvõt Zarathustra legendiq ja ettekuulutusõq.\n\nZoroastrism","num_words":42,"character_repetition_ratio":0.099,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.191,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Zarathustra","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Zarathustra vai Zoroaster oll' muistidsõ Iraani prohvõt, filosuuf ja luulõtaja. Timä luuduq hümniq (Gathaq) ommaq zoroastrismi tähtsä liturgilinõ osa.\n\nInämbüs uurjid arvas, et Zarathustra elli 7. ja 6. aastagasaal inne mi aigu, kuiki kimmüst sjoo kottalõ olõ-iq. \n\nZarathustra nimme kand ka Nietzsche Friedrichi raamadu \"Nii kõnõl' Zarathustra\" (1883–1885) päätegeläne. \n\nZoroastrism","num_words":47,"character_repetition_ratio":0.04,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.216,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kir%C3%A4%27%20V%C3%B5romaalt.%20Kinda%27","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"\"Kiräq Võromaalt. Kindaq\" om Tubina Tuuli kokkosäet raamat Võromaa kindakirjost. Raamadu tekst om rööbilde võro ja eesti keelen.\n\nRaamadu sisse om pant valik kindakirjo, midä om koet Võromaal ja miä ommaq peri Eesti Rahva Muusõumi tekstiilikogo kindidõ päält. Raamatun ommaq pildiq vannost kindist, kruudulidsõ paprõ pääle tsehkendedüq kiräq ja kindavitso kireldüseq. Pääle tuu om sääl viil pilte talvitsõst Võromaa luudusõst ja katõkeeline värmisõnastik.\n\nTeedüs\n\nVõrokeelidseq raamaduq\nVõromaa inemiisi raamaduq\nTubina Tuuli raamaduq\n2009 raamaduq","num_words":73,"character_repetition_ratio":0.035,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.164,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Araabia%20kiil","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Araabia kiil om afroaasia kiili semiidi rühmä kiil, midä kõnõlõs umbõs 280 mill'onat inemist põhilidsõlt Lähkül-Hummogumaal ja Põh'a-Afrikan.\n\nKeeleq","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.188,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Helsingi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Helsingi om Soomõ pääliin. Taa om Lõunõ-Soomõn Soomõ lahe veeren. Helsingi om Soomõ kultuuri, valitsusõ, poliitiga ja äriilma keskus.\n\nLiina rahvaarv om umbõs 614 000 ja Helsingi liinaala rahvaarv om umbõs 1 177 000. Ta om sis rahvaarvo poolõst Soomõ kõgõ suurõmb ja Põh'amaiõ kolmandas suurõmb vald ja liinaala. Helsingi ja tä naabrivallaq ommaq kokko piaaigo 1,4 mill'ona eläniguga Helsingi piir'kunna metropoliala.\n\nHelsingi aolugu \nKuning Kustaa Vaasa asot' Helsingi Vantaa jõõ viirde Forsby vai Koskela keskao külä kotusõ pääle 12. piimäkuu 1550. Liina tsihis oll' võidõldaq majandusõn Tallinnaga, ja kuning käske Porvoo, Tammisaari, Rauma ja Ulvila liina eläniguq elämä Helsingihe. \n\n1640 and' krahv' Pietari Brahe käsü tetäq vahtsõnõ liin mereviirde Vironniemele, kon seo ilma aigu om näütüses Senaatintori. Helsingi tähtsüs nakas' kasuma 1748, ku liina viirde ehitedi Suomenlinna kants. Helsingist sai Soomõ suurvürst'kunna pääliin 1812 ja hindäperi Soomõ pääliin 1917.\n\nTõõsõ ilmasõa aigo Helsingi päädü mitmõhe Nõvvokogoliido suur'pommitustõ. 1952 peeti Helsingi olümpiamängoq ja 1975 Euruupa turvalisus- ja ütentüükonvõrendsi (ETÜK) tippkokkosaaminõ. Aastaga oll' 2000 Helsingi üts' Euruupa kultuuripääliinost ja 2012 Design-pääliin.\n\nLiin \nLiina maaalast om mõtsa 37,2 km², parkõ 9,9 km² ja nurmõ vai niitü umbõs 8 km². Helsingi maaala maatiidüslik keskkotus om Viikin. Kõgõ korgõmb kotus Helsingin om Jakomäenkallio, mink korgus om 59,5 miitrit mere pinnast. Helsingi keskliin om maanõna pääl. Säält põh'an om Vanhankaupunginlahti, kohe Vantaa jõgi juusk. Kokko om Helsingin 317 saart.\n\nHelsingi arhitektuurin kõgo tähelepandavambaq stiilisuunaq ommaq vahtsõnõklassitsism, jugend ja funktionalism. Kõgo suurõmb osa Helsingi majost om ehitet päält aastaga 1808 tulõkahh'o. Helsingi rahvaarv (30.4.2014) om 616 042, kost soomõkeelitsit om 83,7 %, roodsikeelitsit 6,0 % ja muukeelitsit 10,2 %.\n\nKultuur' \nHelsingi üts' kõgõ tundsambist kultuurisündmüsist om suvõ lõpun algnõv Helsingi Pidonädäliq, mink kõgõ populaarsõmb sündmüs om Kunstõ üü, mink aigo keskliinan om mitmõn kotussõn avaligult kunstiteossit tiatrikunstist ja etendüisist maalikuntsiteossiniq pääväst ööniq. \n\nEgä aastak lehekuun kõrraldõdas Kaisaniemi pargin tõõsõsugutsit kultuurõ tundsas tekev massuldaq sündmüs Maailm külän. Tuska-festivaal hainakuun om metallimuusiga kõgõ suurõmb sündmüs Põh'amaiõn.\n\nHelsingin om mitmit Soomõ tähtsit kultuuriasotuisi niguq riigi kunstimuusõum' Ateneum, seo ao kunsti muusõum' Kiasma, Soomõ Rahvusoopõr', Rahvusarhiiv ni mitmit tiatriid niguq Rahvustiatri, Helsingi liinatiatri ja Roodsi tiatri.\n\nPilte Helsingist\n\nLätteq \nhttp:\/\/fi.wikipedia.org\/wiki\/Helsinki\n\nSoomõ liinaq\nÕuruupa pääliinaq\nPääliinaq","num_words":324,"character_repetition_ratio":0.047,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.206,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mehhigo","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mehhigo, ammõtlidsõlt Mehhigo Ütisriigiq, om riik Põh'a-Ameerikan, mil om piir põh'a puul Ameeriga Ütisriikega ni lõunõhummogun Guatemala ja Belizega. Mehhikost õdakuhe jääs Vaiknõ suurmeri ja hummoguhe Mehhigo laht ja Kariibi meri. Mehhigo om kõgõ põh'apoolitsõmb ni suurusõ poolõst kolmas Ladina-Ameeriga riik. Mehhiko pääliin om México.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus \nMehhigo jagonõs 31 osariigis.\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\nMehhigo\nPõh'a-Ameeriga maaq","num_words":59,"character_repetition_ratio":0.021,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.178,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/P%C3%B5lgast%C3%B5%20m%C3%B5isa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Põlgastõ mõisa (sks. k. Pölks) oll' perismõisa Kanepi kihlkunnan põrõhõlladsõ Laheda valla alal. Tä luudi 17. aastagasaa lõpon, ku tä jaeti ärq Kruutusõ mõisast.\n\nVälisllingiq\n\nPõlgastõ mõisa kotsilõ või kaiaq Eesti mõisaportaalist\n\nKanepi kihlkunna mõisaq","num_words":34,"character_repetition_ratio":0.105,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.191,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Itaalia%20kiil","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Itaalia kiil om indoõuruupa kiili romaani rühmä kiil, midä kõnõlõs umbõs 61,5 mill'onat inemist põhilidsõlt Itaalian, Sveidsin, kotussidõ Afrikan jm.\n\nItaalia kiil om kujonuq rahvaladina keelest. Keele edimädseq kirälidseq mälehtüseq ommaq peri 9.–10. aastagasaalt.\n\nItaalia kiräkiil om kujonuq Firenze kandi murdõ perrä (Dante ja Boccaccio loomingu mõol).\n\nItaalia keelest om peri suur jago muusiga ala sõnavarast.\n\nLätteq\n\nKirändüs \n Raffaele Simone, Enciclopedia dell'italiano, Treccani, 2010.\n Fabrizio Berloco, The Big Book of Italian Verbs: 900 Fully Conjugated Verbs in All Tenses. With IPA Transcription, 2nd Edition, Lengu, 2018. ISBN 978-8894034813\n Palermo Massimo, Linguistica italiana, Il Mulino, 2015. 9788815258847\n\nItaalia\nKeeleq","num_words":90,"character_repetition_ratio":0.052,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.251,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kar%27ala","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kar'ala om aoluulinõ piirkund Fennoskandian Vinnemaa ja Soomõ territooriumil.\n\nAoluulinõ Kar'ala jagonõs järgmäidsis põhiliidsis piirkunnõs: \nPõh'a-Kar'ala\nLõunõ-Kar'ala\nLaadoga-Kar'ala\nHummogu-Kar'ala:\nValgõ mere Kar'ala\nAunusõ-Kar'ala\n\nNaist Põh'a- ja Lõunõ-Kar'ala ommaq Soomõn, a ülejäänüq Vinnemaa võimualotsõn Kar'ala Vabariigin. Lisas om Vinnemaal viil piirkundõ, midä mõnikõrd köüdetäs Kar'alagaq, nuuq ommaq Kar'ala kannas, miä jääs parhillastõ Leningradi oblastihe, Tveri Kar'ala ja Äänisjärve hummoguveere lähküdseq maaq.\n\nKaeq ka\n Kar'ala Vabariik\n\nKar'ala\nÕuruupa maaq","num_words":67,"character_repetition_ratio":0.063,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.184,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kar%27ala%20Vabariik","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Karjala Vabariik (kar'ala keelen Karjalan tazavaldu, vepsä keelen Karjalan Tazovaldkund, soomõ keelen Karjalan tasavalta) om hindävolinõ vabariik Vinnemaa võimu all. \n\nKar'ala Vabariik om Vinnemaa Põh'aõdagu föderaalringkunnan. Kar'ala Vabariigil ommaq piiriq Soomõ, Leningradi oblasti, Vologda oblasti, Arhangelski oblasti ja Murmanski oblastiga.\n\nVabariigi ainugõnõ riigikiil om vinne kiil. Kar'ala, vepsä ja soomõ kiil ommaq säädüse perrä \"riikligult toeduq\" keeleq. Näid pruugitas põhilidsõlt kultuurin, kunstin, koolitusõn ja meediän, näid uuritas ja arõndõdas.\n\nAolugu \nKar'ala Vabariik om osa aoluulidsõst Kar'alast.\n\nPoliitiga \n\nKar'ala Vabariigi pää (vinne keeli глава) om Katanandovi Sergei, kiä valiti ammõtihe 2002. aastagal.\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus \nVabariik jagonõs 15 rajoonis.\n\nRahvastik \n\n2002. aastagal elli Kar'alan loendusõ perrä 716 281 inemist, kinkast kar'alaisi oll' 65 651 (9,2%). Vepsläisi oll' 4870 (0,7%), suumlaisi 14 156 (2%). Kõgõ inämb oll' vindläisi, 548 941 (76,6%).\n\nKultuur\n\nKaeq viil \nKar'ala\nMaailma maaq","num_words":118,"character_repetition_ratio":0.084,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.245,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Sarkozy%20Nicolas","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sarkozy Nicolas (Nicolas Sarkozy sünnünimega Nicolas Paul Stéphane Sárközy de Nagy-Bocsa; sündünüq 28. vahtsõaastakuu pääväl 1955 Pariisin) om Prantsusmaa hüäpoolinõ poliitik, Prantsusmaa president ja Andorra vürst 2007. aastagast. Tä om olnuq Prantsusmaa siseministri ja konsõrvatiivsõ eräkunna (UMP) kandidaat Prantsusmaa 2007. aastaga presidendivalimiisil, miä tä ärq võit'. \n\nSarkozy om esä puult ungarlanõ ja imä puult juut.\n\nPrantsusmaa inemiseq\nPrantsusmaa poliitiguq","num_words":55,"character_repetition_ratio":0.082,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.19,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Soom%C3%B5-ugri%20keeleq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Soomõ-ugri keeleq ommaq uurali kiilkunna suurõmb haro (vähämb haro om samojeedi keeleq). Soomõ-ugri keeleq jagonõsõq ummakõrda soomõ haros, mink kiili (soomõ, eesti, võro jt) kõnõldas Euruupa põh'aosan ni ugri haros, mink kiili kõnõldas Doonau veeren (ungari) ja Aasia Õdagu-Tsiberi jaon (handi ja mansi kiil). Soomõ-ugri keeleq olõ-õi sugulasõq indo-õuruupa kiiliga, mink hulka kuulusõq inämbüs Euruupa keelist. \n\nKeeletiidläseq arvasõq, et kõk soomõ-ugri keeleq ommaq tulnuq ütest soomõ-ugri algkeelest. Tuu algkiil, midä kõnõldi aastatuhandit tagasi, jagosi mitu kõrda vähämbäs ja nii saiq kõk soomõ-ugri keeleq.\n\nPääle soomõ-ugri kiili ommaq uurali keeleq viil ka samojeedi keeleq. \nMõnõq keeletiidläseq pruukvaq sõnno soomõ-ugri keeleq ja uurali keeleq sama tähendüse perrä. \n\nSoomõ-ugri kiili soomõ harro või viil edesi jakaq saami, õdagumeresoomõ, mordva, mari ja permi rühmäs ni ugri harro obiugri ja ungari rühmäs. Handi ja mansi keele päämurdõq ommaq kah sisulidsõlt umaette keeleq.\n\nSoomõ-ugri kiili nimekiri haroldõ ja rühmilde \n\nsoomõ haro\n\tõdagumeresoomõ keeleq\n\teesti kiil\n\tvõro ja seto kiil\n\tsoomõ kiil\n\tmeä kiil\n\tkveeni kiil\n\tingerikar'ala kiil\n\tkar'ala kiil\n\tperiskar'ala kiil\n\taunusõkar'ala kiil\n\tlüüdi kiil\n\tliivi kiil\n\tvepsä kiil\n\tvad'a kiil\n\tsaami keeleq\n\tõdagusaami kiil\n\tlõunõsaami kiil\n\tuumajasaami kiil\n\tluulajasaami kiil\n\tpiitimesaami kiil\n\tpõh'asaami kiil\n\thummogusaami kiil\n\tinarisaami kiil\n\takkalasaami kiil\n\tkildinisaami kiil\n\tkoltasaami kiil\n\ttur'asaami kiil\n\tmordva keeleq\n\tersä kiil\n\tmoksa kiil\n\tmari keeleq\n\tniidümari kiil\n\tmäemari kiil\n\tpermi keeleq\n\tkomi (süräkomi) kiil\n\tpermikomi kiil\n\tudmurdi kiil\n\tbessermani kiil\nugri haro\n\tungari rühm\n\tungari kiil\n\tobiugri rühm\n\thandi kiil\n\tmansi kiil\n\nSoomõ-ugri kiili tunnusjuuni \n\nHulgalõ vai esiki inämbüsele soomõ-ugri keelile ummaq tunnusliguq sääntseq keelejoonõq nigu hulga käänüssit (külgekliipjäq vai aglutiniirjäq keeleq), vabahelükokkokõla ja sõna päärasõhus edimädse silbi pääl.\n\nKaeq viil \nMaailma keeleq\n\nKeeletiidüs","num_words":268,"character_repetition_ratio":0.1,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.19,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/P%C3%B5h%27asaami%20kiil","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Põh'asaami kiil om soomõ-ugri kiilkunna saami rühmä kiil, midä kõnõlõs 15 000–25 000 inemist Lapimaal (Norran, Soomõn ja Roodsin). \n\nKõnõlõjidõ arvo perrä om põh'asaami kiil kõgõ suurõmb saami kiil.\n\nEgä aripäävä õdagu või Norran, Soomõn ja Roodsin kaiaq riigitelevisioonist uudissit põh'asaami keelen. Kolm kõrda nädälin ilmus põh'asaamikeeline aoleht Ávvir, mink toimõndus om jaet Guovdageaidnu ja Kárášjohka alõvi vaihõl.\n\nTähistü\n\nMõnõq kasulikuq synaq\n\nVälislingiq \n Põh'asaamikeeline Vikipeediä\n Kirätükk aolehist ja aokir'ost põh'asaami keelen. YLE Sámi Radio kodoleht. (Pruugitu 14.04.2010.)\n\nSaami keeleq\nLapimaa","num_words":76,"character_repetition_ratio":0.092,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.214,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Toom%C3%B5m%C3%A4gi%20%28Tarto%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Toomõmägi om luuduslinõ tsälkorgõga piiret mägi Tarto liinan Imäjõõ ürgoro hüä poolõ pääl. Toomõmäelt om algusõ saanuq Tarto liin. \n\nArvatas, et 6.–8. aastagasaa ümbre tekkü Toomõmäele vana maaliin Tarbatu, minkast 11–12. aastagasaal kujosi vällä muinasmaakonna Ugandi üts katõst keskusõst.\n\n1030. aastagal võtiq Tarbatu ärq vindläseq, a 1061. aastagal lüüdi nä nii Tarbatust ku tervest Ugandist vällä.\n\nRistisõdijaq võtiq Tarbatu ärq aastagal 1223. Päält tuud, 1224. aastagal ehiteti muistidsõ maaliina varõmidõ pääle kivist Tarto piiskobiliin ni Toomõmäest sai Tarto piiskopkunna keskus. Piiskobiliina mano ehitedi ka väkev tuumkerik. Parhilladsõ tähetorni kotsil olnuq piiskobiliin jäi varõmihe Põh'asõa aigo. \n\nPäält Tarto Ülikooli vahtsõst vallalõtegemist 1802. aastagal naksiq Toomõmäele kerküma ülikooli ehitüseq – klassitsistlik Vana Anatoomikum, tähetorn jt. Tuumkerigu varõmidõ kooriruumi jago tetti ümbre Tarto Ülikooli Raamadukogos. Inämbüs Toomõmäest om täämbädsel pääväl katõt pargiga, miä panti kah kasuma 19. aastagasaal. \n\nToomõmäel om Riigikohto maja ja oll' 2009. aastagani Tarto sünnütüsmaja. Vanan Anatoomikumin tüüt' aastil 2000-2011 Tarto Ülikooli Lõunõ-Eesti keele- ja kultuuriuurmiisi keskus.\n\nTarto\nEesti mäeq","num_words":149,"character_repetition_ratio":0.07,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.198,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/L%C3%B5un%C3%B5-Eesti%20keele-%20ja%20kultuuriuurmiisi%20keskus","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tarto Ülikooli Lõunõ-Eesti keele- ja kultuuriuurmiisi keskus om tiidüsallovaihõlinõ keskus Tarto Ülikooli filosoofiatiidüskunna eesti ja üledse keeletiidüse instituudi all. Keskus kõrraldas keele- ja kultuuriuurmiisi aoluulidsõn lõunõeesti (võro, seto, mulgi ja tarto) keele- ja kultuuripiirkunnan. Keskus kõrraldas ülikoolin lõunõeesti keele ja kultuuri kursusi ja ilmutas raamatit.\n\nKeskus luudi aastagal 2000. Aastil 2000-2011 tüüt' tä Tarto liinan Toomõmäel Vanan Anatoomikumin, aastagast 2011 ommaq keskusõl vahtsõq ruumiq Lossi huulidsa opihuunõn (Lossi huulits 3-134).\n\nKaeq viil \n Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aastaraamat IX-X\n\nVälislingiq \n Keskusõ kodolehekülg võro ja eesti keelen\n Aivar Kull, \"Kultuurikeskus annab endast ülevaate\" (Lõuna-Eesti kultuurikeskuse I aastaraamatu tutvustus) – Tartu Postimees 8. mahlakuu päiv 2003, lk 3\n\nLõunaeesti kiil\nTarto Ülikuul\nTarto","num_words":105,"character_repetition_ratio":0.095,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.195,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kveeni%20kiil","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kveeni kiil vai kainu kiil om õdagumeresoomõ kiil, midä kõnõlõsõq põhilidsõlt Põh'a-Norran eläväq kveeniq ehk kainulasõq. Innembide peeti kveeni kiilt soomõ keele murdõs, veidembüskeele staatusõ sai tä aastatgal 2005.\n\nKveeni kiil om lähkühe köüdet kolmõ soomõ-ugri keelega, midä kõnõldas Põh'a-Skandinaavian: meä kiil, kar'ala kiil ja soomõ kiil. Naidõ kiili kõnõlõjaq saavaq tõõnõtõõsõst inämbüisi ilma vaivalda arvo.\n\nKveeni kiil om saanuq mitmit lainsõnno norra keelest, näütüses pruugitas sõnna tyskäläinen (s'akslanõ) soomõ sõna saksalainen asõmal. Kveeni keelen pruugitas ka vanno soomõ sõnno, midä Soomõn inamb pruugita-ai.\n\n2005. aastagal arvati ollõv Norran 2000–8000 kveeni keele kõnõlõjat.\n\n1860-ndist aastist om pruumnuq Norra valitsus kveene ärq assimiliiriq. Keeleti ärq kveeni keele tarvitaminõ koolõn ja valitsusasotuisin, kveenikeelitside kotusõnimmi asõmalõ panti norrakeelidseq. 1970-ndist om kveenel ja saamlaisil ammõtligult lubat pruukiq umma kiilt. Kveeni kultuuri ja keele vasta om huvi nõsõman. Kõrraldõdas kveeni keele kursusisi, kiilt opatas ülikoolin ja kveeni keele ja kultuuri alalõhoitmisõs ni edendämises om luud Kveeni instituut.\n\nKeelenäüdüs ja võrrõlus sugukiiliga \n{|\n|-\n!|Kveeni kiil\n!|\n!|Soomõ kiil\n!|\n!|Võro kiil\n|-\n||Kvääninkieli oon se kieli mitä kväänit\n||\n||Kveenin kieli on se kieli, jota kveenit\n||\n||Kveeni kiil om tuu kiil, midä kveeniq\n|-\n||oon puhuhneet ja vielä tääpänäki puhhuuvat,\n||\n||ovat puhuneet ja vielä tänä päivänäkin puhuvat,\n||\n||ommaq kõnõlnuq ja viil täämbädselgi pääväl kõnõlõsõq\n|-\n||ja mikä oon säilyny ruottalaistumisen \n||\n||ja joka on säilynyt ruotsalaistumisen\n||\n||ja miä om alalõ hoitunuq läbi roodsistumisõ\n|-\n||ja norjalaistumisen läpi minuriteettikielenä.\n||\n||ja norjalaistumisen läpi vähemmistökielenä.\n||\n||ja norrastumisõ ku veidembüskiil.\n|-\n||Minun mielestä Torniolakson «meiän kieliki»\n||\n||Minun mielestäni Torniolaakson \"meidän kielikin\"\n||\n||Muq meelest om Tornio jõõ oro meä kiil kah\n|-\n||oon vanhaa kvääninkieli tahi vanhaala||\n||on vanhaa kveenin kieltä tai vanhalla||\n||vana kveeni kiil vai vannamuudu|-\n||meiđän kielelä kaihnuunkieli.||\n||meidän kielellämme kainun kieltä.||\n||miiq keelen kainu kiil.|}\n\nLäteq: Terje Aronsen. \"Miksi kvääninkieli kirjakielenä\". Ruijan Kaiku'' 1\/2004.\n\nVälislingiq \n Kveenikeeline proomi-Vikipeediä\n Kveeni instituudi kodoleht\n\nÕdagumeresoomõ keeleq\nNorra","num_words":291,"character_repetition_ratio":0.054,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.217,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Maasik","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Maasik vai maas'kas om ruushäitsmeliidsi sugukunda kuuluv hainapereh. Egäpääväkeelen mõtõldas maasiga all inämbüisi taa haina verevät (mõnõl sordil ka valgõt, roosat vai kõllast) marja. Maasik om üts inämbkasvatõduid haino maailman. Eestin kasus mõtsikult mõtsamaasik ja kasvatõdas aiamaasikat egäl puul- Hiiomaast Setomaani. Lisas nailõ kasus Eestin mõtsikult viil üts maasiga hainaperre sort - rämm.\n\nKasumiskotusõq ja kasvataminõ \n\nParõmb kasumiskotus om veidükese likõmba maaga tuulõ iist kaidsõt nõlv. Maasik ei tahaq saisvat vett, tuuperäst kasu-ui tä häste lohkõ ja tihtsä maa pääl. Maasik tund hinnäst häste hoobis korgõmbidõ kotussidõ pääl, miä keväjide kipõmbahe lämmäs lätväq. Maasikidõ kasumiskotussõn ei tohiq ollaq mitmõaastatsit haino. Maasik taha-ai saiaq väega pall'o läpäsnikku, muido kasvatas tä marjo asõmõl hoobis suuri lehti. Peräst saagikorjamist väetedäs maasigapinnärd süküsväetüsega, et tekkünüq rohkõhe häiermäalgmit. Keväjä, peräst lumõ sulamist, puhastõdas maasigapinnär murorihaga ärq, et vanaq leheq ärq võttaq üten kah'otegijidega, kiä võisõq talvõ üle elläq.\n\nMar'aq\nKasvoq","num_words":144,"character_repetition_ratio":0.033,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.162,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/R%C3%A4mm","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Rämm (ladina keelen Fragaria viridis) om maasiga hainoperre sort. Rämmi kasus mõtsikult üle Eesti, a inämb om tedä mereveeritside hainamaiõ pääl. Lõunõ-Eestist om rämmi hulga harvõmb löüdäq. Rämm kasus inämbüisi kuiva ja lubjadsõ maa pääl. Rämmi mar'aq ommaq mõtsmaasikast makõmbaq ja esiqsugumadsõ maigu ni hõnguga.\n\nRämm om rehkendüisi perrä tegünü nii 6,24 miljoni aastaga iist.\n\nMar'a nimest\nMar'a võrokeeline nimi rämm om peri Harglõ kihlkunnast.\n\nSeto keelen kutsutas rämmi - pokk (mitm. pokaq) ja eesti keelen muulukas, a soomõ keelen karvamansikka.\n\nmar'aq\nkasvoq","num_words":81,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.194,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Stokholm","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Stokholm (ka Tokholm, roodsi keelen Stockholm) om liin ja vald Roodsi keskjaon Õdagumere veeren ja üteliidsi Roodsi pääliin. Elänikke om Stokholmin 825 057, Suur-Stokholmi piirkunnan, miä vastas tervele maakunnalõ, om elänikke päält katõ mill'ona.\n\nStokholm om olnuq liin 13. aastagasaast pääle ni 14. aastagasaast pääle om taa olnuq Roodsi poliitiga ja majandusõ keskus. Stokholmin om ka Roodsi kuninga loss ja Roodsi parlament.\n\nPilte Stokholmist \n\nRoodsi liinaq\nPääliinaq","num_words":63,"character_repetition_ratio":0.067,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.198,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Sann","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sann oll' ja um ka parhilla iks erälde hoonõh talo tõisist huunist kavvõmban, jõõperve pääl vai lumbi veeren. Peris vanal aol tetti sanno ka maa sisse, nii et õnnõ katus vällä jäi paistuma.\n\nVanast olliq kõik sannaq savvusannaq. Kütmise aigo tull' sau kõik sanna sisse, palgiq olliq sisest kõik ärq mustas savvunuq ja nõõga kuun. \n\nSannaahi oll' ligi saina, maakivvest ja savist tett, savil viil liiva seen. Keresekivves kor'ati kõik raudkiviq. Kerese alaqpoolõ pantiq suurõmbaq kiviq, päälepoolõ pantiq vähämbäq kiviq. Sanna es kütetäq kuusõpuuga, tuu pill kibõnit ja või sanna palama panda.\n\nMeheq käveq inne sannan, inne um sann kuumõmb, naasõq latsiga käveq perän. Kõik pererahvas ja tiinjäq ütenkuun.\n\nSääntseq vanõmbaq inemiseq, kel määnest kotust es olõq ja mõisahe moonamehes ka taha-as minnäq, nuuq elliq talo sannan. Kon oll' miis naasõga, kon naastõraas ütsindä. Latsõq käveq näil tallõ pite kar'an.\n\nSannaviht \n\nMõskmisõ jaoss olliq vihaq noorõ kõo ossõst, noore kõo latva kiä ärq es lõikaq, tuu olõki-s vihass hüä. Inne jaanipäivä täüskuu aol lätsiq kõik maja naasõq üts lõunavaheq lehessile. Vihaq köüdeti kinniq ja panti sanna pääle orrõ pääle kuioma. Vihta havvutõdi kuuma vii sisen, sis pehme vihaga oll' hüä mõskõq. Ku leheq mant ärq lätsiväq, sis visati timä vällä sanna kõrvalõ, sis naasõq korssiq nuuq roodsuq kokko ja teiq leeväaho pühkmise luvvas.\n\nSann ku arstimiskotus \n\nKu mõni tõbi oll' külge saanuq, sis küteti sann lämmäs ja naati sääl arstma. Küläarst pand' tan kuppõ ja lask' verd. Ku viländ verd joosnuq oll', köüdeti haav puuvillatüküga kinniq ja valmis.\n\nHuunõq\nKultuur","num_words":250,"character_repetition_ratio":0.01,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.196,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/S%C3%B5ir","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sõir om soolanõ, kõva ni väkev vana ao pidolik piimäruug. Tuud tetti keväjä ja suvõl, ku piimä rohkõmb oll'. Sõira jaos nakati jo aiksahe hapundpiimä korjama. Sõir sais kavva aigo, ku häste hoidaq. \n\nSõira tetti hariligult hapnõstpiimäst. Tuu keedeti ärq väiku tulõ pääl, sis kurnati hõrrõ rõiva pääl ärq, klopiti munnõ sisse ja panti küümnit kah. Tuu sego panti linadsõ rõiva sisse, ku suur timä sai vai ku suurt taheti. Panti sis ütes üüs ja päiväs rassõ kivi sõira pääle, et liim häste vällä nõrgus. Edesi kuivati sõir päävä käen katussõ pääl kõvas. Läbikuivat sõir sais jõuluni. Oll' hüä, ku tuud oll' muguq võttaq.\n\nMunõlda oll' sõira iks hüä tetäq, tuu oll' ruttu, a tuu saa-õs jälq nii hüä ku munnõga. Ku munnõ pall'o sõira sisse sai, oll' jälq illos vahanõ sõir. Jaanipääväs tetti iks munasõira. \n\nA tetti sõira ka rõõsast piimäst: sis rõõsk piim aeti katlan kiimä, panti kohopiim sisse ja aeti viil kiimä, sis panti nardsu sisse ni päivä saiba otsa vällä. Üüse oll' sõir soola seen, päivä saiba otsahn.\n\nVälislingiq \n\nhttp:\/\/www.ekspress.ee\/news\/paevauudised\/toit\/soir-kodukootud-juustunauding.d?id=27687893\n\nKirändüs \n\nHelju Kaal, Mari Must, Eevi Ross (2005) \"Kuiss vanal Võromaal eleti\". Eesti Teaduste Akadeemia Selts. Talliin\n\nSöögiq","num_words":191,"character_repetition_ratio":0.016,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.222,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Peko","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Peko oll' nii Eesti- ku Soomõmaal vahn viläjummal. Setomaal oll' Peko tähtsä kujo, kinka olliq köüdedüq väega tähtsäq kogokundliguq rituaaliq viil sadakund aastatakka tagasi. Pekot om peet pühäs ja tedä pututavat om hoiõt saladusõn. Tä om hariligult vällä raot ütest puupalgist. Pekot hoiõti timä jaos tettü vaka seen aidan, a külbi aol viidi tä vällä nurmõveere pääle vahtma. Pekot om Setomaal kutsut räüsäpuuslis.\n\nPeko avvos tull' küläkogokund kats kõrda aastan kokko - nuuq ommaq Pekopühäq vai -praasniguq tävvekuu õdangil. Üts kõrd oll' jüripääva aigu, ku egäst talost tull' perremiis ni peränaanõ. Ütenkuun süüdi ni juudi Peko avvos. Tõõnõ kõrd' oll mihklipääva aigo, ku õnnõ perremeheq kokko tulliq. Üten käüti sannan, seiq-jõiq, a pääminõ oll' perän moro pääl taplõminõ. Tuu, kel edimädses veri vällä tull', sai Peko uma hoolõ ala tulõvas aastas.\n\nIldampa läts' Pekousk segi ka ristiusoga: Pekot naati kerikuhe üten võtma, et tä sääl õnnistust saasiq, a perän vidi põllo veerele viläõnnõ tuuma.\n\nKuigi setokõsõq proovõq Pekodõ kultust var'adaq, om üts Peko nätäq Tarto liinan Talorahva muuseumin (kaeq pilti).\n\nTäämbädsel pääväl pidäväq setokõsõq Pekot umas kuningas, kink esindäjä – Setomaa ülembtsootska – niisamatõ kõrd aastan valitas, unnõ tä om üts miis õkva rahva hulgast.\n\nKaeq viil\n Peko (eepos)\n\nJumalaq\nSetomaa","num_words":198,"character_repetition_ratio":0.011,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.193,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vermeeri%20Johannes","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vermeeri Johannes (Johannes Vermeer, 1634–1675) oll' hollandi kunstnik.\n\nPilte \n\nHollandi inemiseq\nHollandi kunstniguq","num_words":12,"character_repetition_ratio":0.128,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.246,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Halsi%20Frans","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Halsi Frans (Frans Hals, 1580? - 1666) oll' Belgiä\/hollandi kunstnik.\n\nPilte \n\nHollandi inemiseq\nHollandi kunstniguq","num_words":12,"character_repetition_ratio":0.131,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.284,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ohvitsiir","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ohvitsiiris nimmatas sõamiihi päämiist, kiä võit kõrra perrä noile käskü andaq.\n\nSõandus","num_words":12,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.159,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Maausk","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Maausk om maarahva (eestläisi) põlinõ umausk, mil om tähtsä osa eesti kultuurin. Maauso päämädses põhimõttõs om luudu ja edevanõmbidõ avvostaminõ. Maausoliidsi ütistämises ja näide huvvõ iist saismisõs luudi 1995. aastagal usoütisüs Maavalla Koda.\n\nMõnikõrd om maausos kutsut ka tõisi rahvidõ luudususkõ. Eesti maausolisõq soovitasõq noidõ kotsilõ parõmb pruukiq nimitüisi \"umausk\", \"luudususk\" vai \"põlisusk\".\n\nTunnõtuid maausoliisi \nElleri Kalle\nKama Kaido\nKaasigu Ahto\nHeinapuu Andres\nLeete Art\nVigala Sass\nJäägeri Merle\nBarkalaja Anzori\n\nKaeq viil \nSirvikallendri\n\nVälislinke \n\nMaavalla Kua (maausoliisi ütisüse) võrgoleht\nAhto Kaasik, \"Omausust omailmas\"\n\nmaausk\nusk","num_words":85,"character_repetition_ratio":0.012,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.179,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tsehhi%20kiil","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tsehhi kiil (tsehhi keelen čeština) om üts õdaguslaavi keelist. Taad kõnõlõs ku imäkiilt 12 mill'ona inemise ümbre päämädselt Tsehhin.\n\nTsehhi kiil om väega lähkü slovaki keelele. Inämbüs täüskasunuid tsehhe ja slovakkõ saavaq tõõnõtõõsõ keelest kergehe arvo. Ka poola kiil om tsehhi keelele lähkü, a siski kavvõmb ku slovaki kiil.\n\nKeeleq\nTsehhi","num_words":50,"character_repetition_ratio":0.042,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.182,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ho%20Chi%20Minh","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ho Chi Minh (vietnami keelen Thành phố Hồ Chí Minh) om suurusõ poolõst tõõnõ liin Vietnamin. Liin om Lõunõ-Vietnamin Saigoni jõõ suun. Aastil 1954–1976 oll' Ho Chi Minh Lõunõ-Vietnami pääliin. 1975. aastagani oll' liina nimi Saigon (vietnami Sài Gòn). Uma parhilladsõ nime sai liin perän Vietnami sõta.\n\nInne vietnamlaisi tulõkit 17. aastagasaal oll' Saigon väiku kalamiihikülä.\n\nVietnami liinaq\nAasia riike pääliinaq\nPääliinaq","num_words":59,"character_repetition_ratio":0.057,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.222,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Miikse","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Miikse om külä Setomaal.\n\nSääl om vinne kerik, pühiq ommaq vanal jaanipääväl. Kerik om pühitset ristjä Johannõsõlõ. Kerigu ehitiväq meheq üüse Stalini aigu 1953, jummal kaits' inemiisi.\n\nLätteq \n\nSetomaa küläq","num_words":29,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.211,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/L%C3%A4ti%20kiil","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Läti kiil (läti keelen latviešu valoda) kuulus indoõuruupa kiilkunna balti rühmä. Taa om Läti Vabariigi ammõtlinõ kiil.\n\nKiri \nLäti tähistü põh'as om ladina tähistü, midä om tävvendet diakriitiliidsi märkega (makron pikki vabahelle tähüstämises - ā, ē, ī, ū, vanastõ ka ō; haak tähti š, č ja ž pääl ni sedii tähti ģ, ķ, ļ ja ņ, vanasti ka ŗ all pehmehüse tähüstämises).\n\nAolugu \nLäti kiil oll' algusõn õnnõ üte hummogubalti hõimo kiil. \n\nKõgõ vanõmb lätikeeline trükütekst katoligu katõkismus om peri 1585. aastagast. \n\nLäti kiräkiil arõsi vällä 19. aastagasaa tõõsõs poolõs.\n\nKaeq viil \n\nLatgali kiil\nLeedu kiil\nSemaidi kiil\n\nKeeleq\nLäti","num_words":97,"character_repetition_ratio":0.022,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.223,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Horvaadi%20kiil","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Horvaadi kiil (horvaadi keelen: hrvatski jezik) om indoõuruupa kiili slaavi rühmä kuuluv kiil, midä kõnõldas põhilidsõlt Horvaatian ni Bosnian ja Hertsegoviinan.\n\nHorvaadi tähistü \n\n Institut za hrvatski jezik i jezikoslovlje \n Horvaadi keele akadeemiä\n\nHorvaatia\nKeeleq","num_words":34,"character_repetition_ratio":0.084,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.167,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.999,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kaika%20suv%C3%B5%C3%BClikuul%202010%20Haanin","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"2010. aastagal peeti Kaika suvõülikuuli Rõugu kihlkunna Haanimaa jaon Haani koolimaja man 13.-15. põimukuu pääväl. Et suvõülikooli pääkõrraldajas oll' Haanimiihhi nõvvokoda ja rektris nõvvokua vanõmb Hollo Agu, sis oll' taa suvõülikuul haanimiihhi hindä kiilt ja näko. Koolimaja man oll' pistü nõvvokua suur pinokoda ja koolin seen sai kaiaq Vodi Alvari ja Margna Epu näütüst kirjäpantust ja saarnõplankõ pääle maalitust Haanimaa ja haani rahva saamisluust. Haanimaast ja haani rahvast sai kuuldaq pall'odõn ettekandin. Juttu oll' nii Haanimaa luudusõst, aoluust ku keelest, pillimeistriist ku ka tõisist meistremehist, kink poolõst Haanimaa kuulsa om. \n\nHaanin kõnõlda-as õnnõ Haanimaast, a ka laembist ja kavvõmbist as'ost. Juttu jakku Teppo lõõdsast, savvusannast ja küläliisimajandusõst laulu ja sõna väeni ni seto soots'kaammõtist ja liivi keele saisost süäüüsitside havvatagotsidõ juttõ mano vällä. \n\nÜts asi, midä Haanin tähele panti, oll' tuu, et kõik taa suvõülikooli ettekandõq saiq ärq peetüs ilma eesti kiilt pruukmalda: õnnõ võro keelen, vällä arvat üts, miä seto ja üts, miä liivi keelen. \n\nSuvõülikoolilõ anniq uma hüä meki mano kolmõ rahva (liivi-haani-seto) maamängoq, miä peeti maaha suvõülikooliga üteh. Teno nailõ mängele saigi suvõülikoolin päält haanlaisi ja võrokõisi keele peris pall'o kuuldaq nii seto ku liivi kiilt ja laulu.\n\nKaeq viil\nKaika suvõülikuul\n\nVälislingiq\nHaani suvõülikooli kava Uman Lehen\nHaani suvõülikooli teedüs Haanimaa Uman Lehen\nJutt Haani suvõülikooli kõrraldajidõga Uman Lehen\n\nKaika suvõülikooliq","num_words":213,"character_repetition_ratio":0.083,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.177,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Haani","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Haani külä om külä Rõugõ kihlkunna Haanimaa jaon Rõugõ vallan.\n\nHaanin om Eesti ja Baltimaiõ kõgõ korgõmb mägi Suur Munamägi.\n\nInne 2017. aastaga umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Haani vallan ja Haani valla keskus.\n\nKaeq viil \nKaika suvõülikuul 2010 Haanin\n\nLätteq \n\nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":44,"character_repetition_ratio":0.079,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.209,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Haanimaa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Haanimaa om põlinõ kultuuripiirkund Võromaal, miä võtt hindä ala suurõmba osa Rõugu kihlkunna hummogujaost ja Haani korgõstmaast. Haanimaa um esiqeräline nii uma mägidse luudu ku ka muust Võromaast parõmbahe alalõhoitunu põlidsõ haani keele, kultuuri ja eloviie poolõst. Haanimaa um jaet mitmõ umavalitsusõ (Haani, Rõugõ ja Vahtsõliina vald) vaihõl ja timä keskus om Haani külä üteh Eesti ja Baltimaiõ kõgõ korgõmba mäe Suurõ Munamäega.\n\nHaanimaa põlidsõ keele, kultuuri ja eloviie alalõhoitmisõ ja edesiviimise iist pidä tiidsähe huult innekõgõ Haanimiihhi nõvvokoda, a üteh avitasõq ka tõõsõq seldsiq ja ütisüseq. Haanimaa luudu, a ka eloviie hoitminõ om ka Haani luuduspargi ülesannõq.\n\nVõromaa\nRõugõ kihlkund","num_words":101,"character_repetition_ratio":0.075,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.162,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mina%20l%C3%A4tsi%20Siidile","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"\"Mina lätsi Siidile\" om albom, kon om pääl vanõmbit ja vahtsõmbit võrokeelitsit laulõ, latsi ütlemiisi ja lugõmiisi, unõlaulõ ja unõjutt. Laulvaq, lugõvaq ja pilli mängväq Võromaalt perit latsõq ja muusiguq. Albom om ilmunuq 2009. aastagal lasõrtsõõri pääl. Kokkosäädjä om Giannakaina Laube Kadri ja välläandja Võro Instituut.\n\nPlaadivihun ommaq Laube Kadri ja Kõivupuu Marju edesõnaq, laulõ tekstiq ja lõpon jutt tuust mille ja kuis piässi latsiga võro kiilt kõnõlõma.\n\nLauluq, lugõmisõq, jutuq\n\nTeretüs\nTii, tii, tihalanõ\nLauligu latsõpõlv (Urvastõ kihlkunna rahvalaul)\nKuudsi Hipõ haidataba (Harglõ kihlkunna kandlõlugu)\nKodominek\nSoemäng\nOlõs mul üts väikene veli (rahvalik, Lattigu Jaan)\nKiä meil pahanu?\nOi, mul oll' väiku vellekene (Karula kihlkunna rahvalaul)\nKassi minek\nMina lätsi Siidile (Võro rahvalaul)\nNakrimäng\nKelläao'\nTsiiri-tsiiri tsirgukõnõ (Võro rahvalaul)\nHanda, handa hahekõsõ' (Rahvalaul)\nKaaratsimm (Rõugõ kihlkunna kandlõlugu)\nVana varõs (Kalbusõ Eva, Iheri Rihhard)\nSõrmõnime'\nPuupää rock'n'roll (Rahmani Jan, Rahmani Jan)\nHaanja miis (rahvalik, Räppo Jaan)\nHällülaul (Hargla kihlkunna rahvalaul)\nIsabeli hällülaul (Tauli Anu, Padumäe Isabel)\nUnõlaulukõnõ (Vahtsõliina kihlkunna rahvalaul)\nVanaimä hällülaul (Tauli Anu, Haki Kevin)\nUnõjutukõnõ \nMaka',maka' (Räpinä kihlkunna rahvalaul)\n\nTeedüs\n\nVõrokeelidseq albomiq\n2009 albomiq","num_words":174,"character_repetition_ratio":0.091,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.19,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Hiina%20kiil","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hiina kiil (漢語 hànyǔ vai 中文 zhōngwén) om hiina-tiibedi kiilkunna kiil, midä kõnõlõs päält 1,3 miljardi inemise päämidselt Hiina Rahvavabariigin, Taiwanin, Singapurin (nain main om taa ammõtlik kiil), Malaisian, Indoneesiän ja muial. Tegemist om kõnõlõjidõ arvo poolõst maailma kõgõ suurõmba keelega. \n\nHiina keele all mõtõldas inämbüisi ammõtlist kiilt, midä Hiina Rahvavabariigin nimitedäs putonghua. Tegeligult sais hiina kiil kuun suurõst hulgast keelist ja murdist, miä ommaq tõõnõtõõsõst nii pall'o tõistõ, et ütitsest hiina keelest kõnõldas õnnõ ütidse kiräkeele ja ütitside kultuuritraditsiuunõ peräst.\n\nKeeleq","num_words":81,"character_repetition_ratio":0.049,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.17,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/%C3%9Cts%20rahvas%20-%20kats%20kiilt","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Üts rahvas - kats kiilt om võro keele kavvõstopmisprogramm ja võrgoväreht. Programmi abiga saa oppiq ja har'otaq võro kiilt. Programmi kodoleht om üteliidsi ka võro keele võrgoväreht, kost saa mitmõsugust tiidmist võro keele kotsilõ. Säält löüd näütüses võro keele kotsilõ käüvit kirotuisi, pilte ja linke. Programmi ja võrgovärehti om loonuq Kelbä Raivo.\n\nVälislink\n Kavvõstopmisprogrammi ja võrgovärehti kodoleht\n\nvõro kiil\nInternet","num_words":59,"character_repetition_ratio":0.134,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.164,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Keelepes%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Keelepesä om latsi päävähoit vai latsiaid, kon latsiga kõnõldas kõik aig õnnõ umma väikut põlist kiilt. Nii opitas kiilt loomuligult kõiki tegemiisi man, midä päävä joosul tetäs – mäng, rõivilõpandminõ, süümine jm.\n\nEestin om uma keelepesä olõman võro keele kõnõlõjil, Soomõn inarisaami ja koltasaami keele kõnõlõjil, Vinnemaal kar'ala keele kõnõlõjil.\n\nAolugu \nEdimädseq keelepesäq luudi Vahtsõl Meremaal aastagal 1982 maoori keele pästmises inglüse keele päälesurbmisõ iist. Maoori keelepesä maoorikeeline nimi om kōhanga reo. Vahtsõl Meremaal lätsiq keelepesäq häste kõrda ja ommaq maoori keelele hulga väke mano andnuq.\n\nEesti \nVõro keelepesä om sündünüq aastagal 2009 võrokeelitside latsõvanõmbidõ hindä iistvõtmisõst Haanimiihi nõvvokua ja Võro Instituudi abiga.\n\nVälislingiq\n Võrokeelidse keelepesä kodoleht\n Keelepesä Võro Instituut\n\nkoolitus","num_words":108,"character_repetition_ratio":0.086,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.167,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Oja%20T%C3%B5nu","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Oja Tõnu (Tõnu Oja) (sündünüq 4. hainakuu pääväl 1958 Talliinan) om eesti näütelejä. 2003. aastagast pääle tüütäs tä Eesti Draamatiatrin.\n\nVälislingiq\n Kairi Prints, \"Tõnu Oja 50: ma valin ülemäära\", Postimees, 4. juuli 2008\n Villu Kangur, \"Tõnu Oja ei tõmba endale enam jama kaela\", EPL Laupäev, 28. juuni 2008 \n\nEesti inemiseq\nEesti näütelejäq","num_words":44,"character_repetition_ratio":0.048,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.287,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Jaapani%20kiil","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Jaapani kiil (jaapani keelen 日本語 (nihongo) om Jaapani ammõtlik kiil ja põhilinõ läbikäümiskiil. Üle ilma kõnõlõs taad 127 mill'onat inemist.\n\nJaapani keelen kirotamisõs pruugitas kombineeritült neljä esiqsugumast viit – hiina kirä perrä kujondõdut kanji't (漢字), silpkirjo hiraganat (ひらがな) ja katakanat (カタカナ) ni mõnikõrd ka ladina kirjä. \n\nJaapani keelen olõ-õi hellü l, mink asõmal om nii kõnnõn ku kirän inämbüisi r (nt balto olnuq jaapani keele ladina ümbrekirotusõn baruto).\n\nJaapani kiilt om mõnikõrd arvatu altai keeli hulka.\n\nVälislingiq \nJaapanikeeline Vikipeediä\n\nJaapani kiil","num_words":79,"character_repetition_ratio":0.075,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.191,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Osasco","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Osasco om liin Brasiilia lõunõhummogujaon São Paulo osariigin, 16 kilomiitret São Paulost põh'aõdagu poolõ. \n\nBrasiilia liinaq","num_words":15,"character_repetition_ratio":0.051,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.175,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ukrainlas%C3%B5q","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ukrainlasõq (umakeeline nimi ukraintsõ) om hummoguslaavi rahvas, Ukraina põhirahvas. Ukrainlasõq kujosiq \numaette rahvas 14.-16. aastagasaal vanavinne rahva lõunõpoolitsõst harost, kink iinkäüjis ollivaq drevljaaniq, poljaaniq, severjaaniq jms. hummoguslaavi hõimoq. 15.-19. aastagasaal kutsuti ukrainlaisi ka väikeisis vindläisis. Ukrainlaisi \netnograafilidsõq rühmäq ommaq hutsuuliq ja boikiq (vai verhoviinlasõq), kiä elässeq Karpaadõn, lemkiq, kiä ommaq elänüq Beskiiden a täämpädses pääväs om inämbüs näist Ukrainahe ümbre asonu, ja polissjalasõq (polesjelasõq), kiä elässeq Põh'aõdagu-Ukrainah Polissjan.\n\nUsk\nUso poolõst ommaq ukrainlasõq suurõmbalt jaolt õigõuskliguq. Õdagupoolitsidõ ukrainlaisi hulgan om uniaatõ.\n\nUkrainlaisi arv\nUkrainlaisi om 44-45 mill'onat, noist \n 37,5 mln. Ukrainan (77,8 % rahvastigust), \n 4,4 mln. Vinnemaal, \n 1,2 mln. Kanadan, \n 960 000 USA-n,\n 375 000 Moldovan, \n 333 000 Kasastanin, \n 159 000 Valgõvinnen.\n \nEestin oll' 2011. aastaga rahvalugõmisõ perrä 22 573 ukrainlast.\n\nKiil\nPall'oq kunagidsõ NSVL-i alal elänüq ukrainlasõq ommaq üle lännüq vinne keelele, muuhulgan Ukrainan 27 %, Eestin 56 % ja Kasastanin 63 %.\n\nAntropoloogia\nAntropoloogilidsõlt kuulussõq ukrainlasõq keskõuruupa rassi. Kõgõ harilikumb om näide hulgan keskukraina tüüp, valdai tüüpi om Põh'a-Ukrainan. Vindläisiga võrrõldõn ommaq ukrainlasil tummõmbaq silmäq, tummõmbaq hiussõq, lühemb pää ja lajemb nägo.\n\nUkrainlasõq Eestin\nEestin eläväq ukrainlasõq ommaq loonuvaq uma organisats'ooni, mink nimi om Ukraina Kaasmaalaskund Eestin.\n\nRahvaq\nUkraina","num_words":166,"character_repetition_ratio":0.066,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.222,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ilvese%20Aapo","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ilvese Aapo (Aapo Ilves) (sündünüq 20. rehekuu pääväl 1970 Räpinän) om luulõtaja, jutukir��nik, aokiränik, taidru, laulja ja pillimiis. Tä om kirotanu viil näütemänge ja laulusõnno. Tä kirotas eesti, võro ja seto keelen. Tä om kirotuisi noihõ kiilihe ümbre pandnu ka soomõ, vinne, inglüse ja s'aksa keelest.\n\nTä om Eesti Autoridõ Liido ja Eesti Kiränikke Liido liigõq. Aastil 1996-2009 oll' tä kaq Tarto Nuuri Autoridõ Kuundisõn. Täl om uma kirästüs Väikü Välläandja\/Väike Kirjastaja, miä and vällä timä raamatit.\n\nAapo om tsehkendänüq joonistuisi mano tõisi ja umilõ kirotuisilõ ja ka aokirjä \"Täheke\" ja aolehte \"Uma Leht\".\n\nTä om ummi kirotuisi iist saanuq pall'o avvotassõ, näütüses võikilaulmiisin laulusõnno iist midä laul' Neiokõsõ ja Padari Tanel. Tä om saanuq kats kõrda kõgõ edimädse avvotaso võikilaulmisõn \"Uma laul\" (aastil 2008 ja 2010). \n\nVõromaa inemiseq\nKiräniguq\nLauljaq","num_words":126,"character_repetition_ratio":0.031,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.22,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kahkva%20m%C3%B5isa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kahkva mõisa oll' mõisa Räpinä kihlkunnan Võromaal. 1914. aastagal oll' mõisa Võrost 34 kilomiitri kaugun, Mädäjõõ veeren. \n\nKahkva nimme om edimäst kõrda nimetet 1558. aastagal (Kachtkiwa). 1582 oll' seo (Chochowa) Räpinä mõisa osa. Räpinä mõisast eräldet 1738. ja 1744. aastaga vaihõl, oll' seost aost Räpinä kõrvalmõisa.\n\n18. aastagasaa alostusõl oll' Räpina mõis Löwenwolde vahmila jago. 1741 võtt' riik Räpinä mõisa ja taa osaq ärq, a Katariina II and' nuuq 1766 Adam Friedrich von Löwenwolde latsilõ tagasi. Puulveleq Karl Magnus von Löwenwolde ja Johann Gustav von Löwenwolde jagi 22. mahlakuu pääväl 1787 valitsusõ ärq: Karl Magnus saie Miikse, Kahkva, Luke ja Ilmatsalu mõisa, Johann Gustav saie Räpinä mõisa.\n\nKarl Magnus von Löwenwolde oll' maior. Tä kuuli 1799. aastaga lehekuun. Timä poig Otto Gustav Ferdinand von Löwenwolde saie Kahkva mõisa umalõ. Otto Gustav Ferdinand von Löwenwolde sündü 15. paastukuu pääväl 1783. Tä kuuli märdikuun 1812. Timäl perijit es olõq ja tä veleq kuuliq kaq ärq. Timä ja timä velli mõisaq saie noorõmb sõsar Friederike Carolina Luisa von Löwenwolde.\n\n1826 saie Kahkva rüütlikunnamõisas. Kahkva rüütlikunnamõisal oll' kats kar'amõisa: Lepiku (Leppiko) ja Võika (Woitka).\n\n1841 saie mõisaq Friederike poig Karl von Knorring. 1867 saie Kahkva umalõ timä poig Arthur von Knorring, kiä mass' taa iist 150 000 ruublit. Päält tedä saie Kahkva mõisaherräs G. von Knorring. 1909 oll' Kahkvan mõisnigus Woldemar von Knorring, kiä oll' viimäne umanik inne maa ümbrekõrralduisi 1919. aastagal.\n\nMõisaq","num_words":207,"character_repetition_ratio":0.092,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.244,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/P%C3%B5lva%20rajuun","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Põlva rajuun oll' Eesti NSV valitsõmisütsüs. Tuu luudi 1950. a. 1. rehekuu pääväl, ku Eestin tetti aastasato püsünüisi maakundõ asõmõlõ rajooniq, miä olliq maakundõst vähämbäq. \n\nLuumisõ aigo kuuluvaq Põlva rajuuni Ahja, Kanepi, Kõllõstõ, Laheda, Mooste ja Põlva vald. 1959 lätsiq Põlva rajooni ala viil Koorastõ, Valgjärve ja Veski külänõvvokogo nink 1961 Alakülä, Leevi, Linte, Mikitämäe, Satserinna, Veriora, Võõpso ja Verska külänõvvokogo. 1990 nimitediq Põlva rajuun ümbre Põlva Maakunnas.\n\nKaeq viil \nPõlva maakund\n\nEesti NSV valitsõmisütsüseq","num_words":70,"character_repetition_ratio":0.091,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.215,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/R%C3%A4pin%C3%A4%20rajuun","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Räpinä rajuun oll' Eesti NSV valitsõmisütsüs. Tuu luudi 1950. a. 1. rehekuu pääväl, ku Eestin tetti aastasato püsünüisi maakundõ asõmõlõ rajooniq, miä olliq maakundõst vähämbäq. \n\nLuumisõ aigo kuuluvaq Räpinä rajuuni Räpinä allõv, Mikitämäe, Orava, Räpinä, Veriora, Miiksi ja Verska vald nink Piirissaar. Rajuun kaotõdiq ärq 17. mahlakuu pääväl 1961.\n\nEesti NSV valitsõmisütsüseq","num_words":48,"character_repetition_ratio":0.097,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.214,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Nabajuun","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Nabajuun om kujotõlla juun maakerä pinna pääl, minkast naba poolõ j��äväl maal tulõ ette nabaüü.\n\nPõh'apoolinõ nabajuun om põh'alakjusõ 66°33'38\" pääl ja lõunõpoolinõ nabajuun lõunõlakjusõ 66°33'38\" pääl.\n\nKaeq viil \nKäänüjuun\n\nMaatiidüs","num_words":29,"character_repetition_ratio":0.123,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.245,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%A4%C3%A4n%C3%BCjuun","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Käänüjuun om kujotõlla juun maakerä pinna pääl, mink pikkuskraat om 23,5° N (põh'akäänüjuun) vai 23,5° S (lõunõkäänüjuun). Noidõ laitujuuni pääl paistus päiv lagipäähä ütel pääväl aastagan (käänüpääväl).\n\nKaeq viil \nNabajuun\nMaavüü\n\nMaatiidüs","num_words":30,"character_repetition_ratio":0.009,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.223,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%B5rb%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kõrbõ om ala, kon aastagan tulõ sadõmit alla 250 mm.\nMaatiidüs","num_words":10,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.242,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Donneri%20David","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Donneri David (David Donner, 1810-1883) oll' kuulmeistre ja kultuuritegeläne Põlva kihlkunnan.\n\nElokäük \nDonneri David sündü 23. joulukuu pääväl 1810 Vahtsõ-Kuustõ mõisan. Timä esä Perkune Janka oll' sääl mõisan aidamiis. Janka (Janis) oll' lätläne ja käünüq Läti koolin. Vahtsõ-Kuustõhõ sattu tä tuuperäst, et mõisnik (de Villebois) taht' niimuudu. Perkune Janka võtt' 1809 naasõs Kangro Tuuma tütre Anna Vahtsõ-Kuustõst. David oll' näide kõgõ vanõmb poig, täl olliq viil veleq Carl (1812), Reinhold (1815) ja Peter (1820). Perkune Janka kuuli 1821. a. Luutvinan, ku oll' kõgõs 44-aastaganõ. David oll' toona 11-aastaganõ. Kas sugulaisi vai mõisaherrä tahtmisõ perrä saadõtivaq poisiq Lätimaalõ, kon nääq saiq kooliharidusõ, arvada et Aluliinan (Marienburgin). \n\n1831. a. tulliq Perkune Janka pujaq Eestimaalõ tagasi nink Carl ja David lätsiq elämä Põlva kihlkunda. 1832 käve David leerin ja võtt' naasõs Schultzi Louisa. Tuu oll' perit Lätist Zeltini mõisast ja sündünüq 1808. \n\n1833 tetti Mamasõn Köstremäel tüütänüst köstrekoolist Põlva kihlkunnakuul ja Davidist sai tollõ edimäne kuulmeistre. Tä opas' sääl aastagil 1833-1863. Üteliidsi sai täst Põlva kerko edimäne hõrilamängjä. Tä lõi ka edimädse Põlva tütärlatsikooli aastagal 1857. \n\nDonneri David oll' tuu, kiä tull' mõttõ pääle naataq Põlva laulupita kõrraldama. Timä oll' ka edimäidsi pita kõrraldaja.\n\nDavid kuuli 24. joulukuu pääväl 1883 Võnnun köstremajan, tä oll' sõs 73 aastakka vana.\n\nKaeq viil \nPõlva kihlkunnakuul\nPõlva tütärlatsi kihlkunnakuul\n\nKirändüs\nHirvlaanõ Milvi, \"Põlva Ühisgümnaasium ajast aega\", 2005.\nPintsaarõ Asta, \"David Donneri sünnist möödub 200 aastat\", \"Koit\", 16.12.2010.\n\nVõromaa inemiseq","num_words":212,"character_repetition_ratio":0.071,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.25,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Iiri%20kiil","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Iiri kiil (iiri gaeilge) om indoõuruupa kiilkunna keldi kiili gaeli rühma kuuluv kiil, midä kõnõldas põhilidsõlt Iirimaal. Iiri kiilt ku imäkiilt kõnõlõs hinnangidõ perrä 40 000 kuni 80 000 iirlast.\n\nKeeleq","num_words":27,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.223,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/R%C3%B5ip%C3%B5pini","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Rõipõpini vai saakli vai saagal (pärsiäkeelidsest sõnast شغال shaghāl) om pinisuku mõtsaelläi, kiä eläs Afrikan, Aasian ja Lõunõhummogu-Õuruupan. Tä süü väikeisi ja keskmädse suurusõga eläjit ja ku vaja sõs ka rõipit. Rõipõpini pikäq jalaq ja kõvõraq pinihambaq ommaq luuduq väikeisi imetäjide, tsirkõ ja ruumajidõ jahtmisõs. Nääq võivaq maaha juuskõq pikki maid ja tuu man pikkä aigu hoitaq kibõhust 16 km\/h (9.9 mph). Kõgõ truksambaq ommaq rõipõpiniq õdagudsõ ja hummogudsõ ao aigo. Põh'a-Ameerikan eläväq koiotiq ommaq väega rõipõpinne muudo, mõnikõrd näid kutsutaski Ameeriga saagaliis.\n\nRõipõpiniq eläseq paariviisi, ega paar kaits umma maa-alla tõisi paarõ iist. Tuud tegeväq nääq umma maad ärq märken ja sissetungjit vihatsõhe takan aiõn. Noorõq rõipõpiniq eläseq vanõmbidõ maa pääl niikavva ku nääq hindäle uma maalapi löüdväq. Mõnikõrd sööväq rõipõpiniq pargin suurõmbat lõpnut eläjät, a hariligult pidäväq nääq jahti ütsindä vai paariviisi.\n \nRõipõpinne om kolm lihti: kuldrõipõpini (Canis aureus), musta säläga rõipõpini (Canis mesomelas) ja vöödiga rõipõpini (Canis adustus). \n\nMõtsaeläjäq\nImetäjäq","num_words":151,"character_repetition_ratio":0.07,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.177,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Uma%20Pido","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Uma Pido om võrokeeline laulu- ja rahvapido, mink tradits'ooniga naati pääle 2008. aastagal (31. lehekuu pääväl) Võrol Kubija laululaval. Tõnõ pido oll' 29. lehekuu pääväl 2010 Põlvan Indsikurmu laululaval ja kolmas pido peeti 1. piimäkuu pääväl 2013 jälki Võrol. Pito omgi seeniq peet vaeldumiisi kõrd Võrol, kõrd Põlvan.\n\nUma pido om innekõkkõ vana Võromaa rahva pido, miä avitas meelen pitäq taakandi keele ja vana Võromaa katsa kihlkunna illo ja ummamuudu olõmist. Pidolõ oodõtas õks ka sõsarit ja velli, sõpro ja sulugaisi, naabriid ja võõriid, et ütenkuun lauldaq võro keelen ja tundaq rõõmo võrokõisi kuraasist ja ilmanägemisest. \n\nPidoga käü üten ka muid tegemiisi nigu laat ja kontsõrdiq. Et pido inemiisil meelest ei läässi, kõrraldõdas pitõ vaihõl konkurssõ ja kontsõrtõ. Katõst edimädsest pidost om tett ka film katõ DVD pääl, kon ommaq pääkontsõrt ja muid pidotegemiisi. Pido ja Uma Laulu võigõlusõ laulõga om vällä annõt CD-plaat \"Määne om seo maa?\".\n\nPido toimumisõ aoq ja kotusõq\nI Uma Pido: 31. lehekuu pääväl 2008 Võrol, Kubija laululaval\nII Uma Pido: 29. lehekuu pääväl 2010 Põlvan Indsikurmu laululava\nIII Uma Pido: 1. piimäkuu pääväl 2013 Võrol Kubija laululaval\nIV Uma Pido: 28. lehekuu pääväl 2016 Põlvan Indsikurmu laululaval\n\nKaeq viil \nVõro Selts VKKF\n\nVälislink \nUma Pido kodoleht\n\nVõro kultuur\nMuusiga","num_words":191,"character_repetition_ratio":0.103,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.221,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Racib%C3%B3rz","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Racibórz om Lõuna-Poola liin, kon elli 2014. aastagal 55 818 inemist.\n\nPoola liinaq","num_words":10,"character_repetition_ratio":0.027,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.313,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Podolsk","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Podolsk (vinne keeli Подольск) om tähtsä tüüstüsliin ja kultuurikeskus Vinnemaal Moskva oblastin. Tä asus Pahra jõõ veeren, Moskva keskliinast 36 km lõunõ puul. Tä om Podolski rajooni keskus ja Moskva oblasti kõgõ suurõmb liin (2017. a. 299 660 elänikku). Podolskist põh'a puul om Štšerbinka liin ja lõunõ puul Klimovka liin. \n\nPodolski liin om vällä kasunu Podoli küläst, miä 18. aastagasaal kuulu Danilovi kluustrõlõ. Liinaõigusõq sai tä 1781. aastagal.\n\nVinnemaa liinaq","num_words":64,"character_repetition_ratio":0.035,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.227,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Elburs","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Elburs vai Alborz om mägestik Iraani põh'aosan Kaspia mere lõunõveeren. Timä pikkus om 900 km ja kõgõ korgõmb mägi om Damavand (5604 m). Elbursi moodustasõq mito rööbitist lubja- ja liivakivimäki ahilat. Timä põh'apoolitsidõ mäki külgi pääl kasus lajalehelist mõtsa. Lõunõjaon pääl om kuivõmb ja sääl kasusõq puhmoq. Üle mägestigu lätt Transiraani raudtii. Sääl löüdüs naftat ja vasõmaaki. \n\nTalvõl satas Elbursin küländ pall'o lummõ ja tuuperäst om sääl mitmit mäesuusakeskuisi.\n\nAasia mägestiguq","num_words":69,"character_repetition_ratio":0.004,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.189,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Gaseel","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Gaseel vai gazal om lüüriline luulõtus hummogumaiõ kirändüsen. Gaseel sais hariligult kuun 5-12 beitist (katsikvärsist) ja perämädsen beidin om ärq nimmat autori var'onimi. Gaseel om üteriimiline, timä riimiskeem om: aa, ba, ca, da, ....\n\nGaseele ommaq kirotanuq pärsiä müstiguq ja luultajaq Jalal al-Din Muhammad Rumi (13. aastagasada) ja Hafez (14. a.s.), asõri luulõtaja Fuzuli (16. a.s.), nink Mirza Ghalib (1797–1869) ja Muhammad Iqbal (1877–1938), kiä kirotiq gaseele pärsiä ja urdu keelen. Teno Goethe (1749–1832) mõolõ, saiq gaseeliq 19. aastagasaal S'aksamaal väega populaarsõs ja noid kirotiq pall'o nt. Rückerti Friedrich (1788–1866) ja Plateni August (1796–1835). \n\nKirändüstiidüs","num_words":84,"character_repetition_ratio":0.009,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.294,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Hafez","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hafez vai Šamsuddin Muhammad vai Hodža Hafez Širazi (u. 1325 - 1389) oll' Iraani luulõtaja. Tä elli Širazin. Tedä peetäs kõgõ parõmbas pärsiäkeelitside lüüriliidsi luulõtuisi gaseele kirotajas. \n\nSuurõmbal jaol iraanlaisist ommaq koton Hafezi kokkokor'at teossõq. Timä luulõtuisi opitas päähä ja timä ütlemiisi pruugitas ku vanasõnno. Timä ello ja loomingut om pall'o uurit, kommõnteerit ja tõlgõndõt. Ütski tõõnõ kiränik olõ-iq 14. aastagasaast illatsõmpa pärsiä kirändüst mõotanuq niipall'o ku timä.\n\nIraani luulõtajaq","num_words":66,"character_repetition_ratio":0.039,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.192,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Iraani%20kiltmaa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Iraani kiltmaa om kiltmaa Iin-Aasian, Iraani, Afganistani ja Pakistani alal. Timä suurus om 2,7 mill'onat km², hummogust õdaguhe om 2500 km, põh'ast lõunahe 1500 km. Põh'aõdagun putus tä kokko Armeeniä mägismaaga, põh'ahummogun (Hindukuši kaudu) Pamiiri mägismaaga. Muial ommaq tä veeren mägestiguq (hariligult 2000-4000 miitret korgõq), miä lääväq üle madalikõs vai ommaq mere veeren. Nuuq veeremägestiguq ommaq Elburs (kõgõ korgõmb mägi sääl om Damavand, 5604 m), Kopetdag, Zagros, Makran ja Suleiman. Kiltmaa siseosan ommaq mäkiahilaq ja näide vaihhõl, 500-2000 m korgutsõl oroq, kost vesi vällä joosõ-iq ja kon om hulka soolajärvi. \n\nIraani kiltmaal om väega kuiv sisemaa ilm. Hainakuun om lämmind keskmädselt 40 kraati, vahtsõaastakuun külmä kooni 30 kraati. Siseosan satas 50-100 mm aastagan. \n\nIraani kiltmaal ommaq päämädselt puulkõrbõq ja kõrbõq. Kõgõ suurõmbaq kõrbõq ommaq Dašte Kavir, Dašte Lut ja Dašti Margo. Jõki om veidüq: Helmand, Safidrud, Harirud jt. Maiõ pääl, midä noidõ viiga nessütedäs, kasutõdas tsitruisi, datlipalmõ, puuvillapuhmõ, maisi ja muud. \n\nZagrosõ ja Elbursi veeren löüdüs maa sisen naftat. \n\nAasia mägismaaq","num_words":152,"character_repetition_ratio":0.034,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.227,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Saadi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Saadi (Muslih ad-Din Abu Muhammad Abdullah ibn Mušrif ad-Din (1184-1283\/1291) oll' Iraani luulõtaja. Tä rännäs' inämb ku 20 aastakka Lähkol-Hummogumaal. Aastagast 1257 elli sünnüliinan Širazin. Tä kirot' pall'o sufismist mõotuisi saanut luulõt, opõtliku filosoofilidsõ poeemi \"Viläaid\" (vai \"Bustan\" ja \"Saadi-name\", 1257) nink suurõmbalt jaolt proosan kirja pantu, sufismi eetikat tõlgõndava \"Roosiaia\" (1258, tunnõt ka nime all \"Gulistan\"; eesti keelen ilmunuq 1974). Hää keele ja väärt siso peräst peetäs tuud iraani kirändüse ütes välläpaistvambas teossõs. Õuruupa kiilihe panti \"Roosiaida\" ümbre joba 17. aastagasaal.\n\nIraani luulõtajaq","num_words":77,"character_repetition_ratio":0.022,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.245,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Zagros","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Zagros om mägestik Iraani kiltmaa lõunõõdagujaon. Timä pikkus om umbõs 1600 km, lakjus 200-300 km. Kõgõ korgõmb mägi om Zardkuh (4548 m). Zagrosõ moodustasõq 15-20 rööbitist mäkiahilat, miä juuskvaq põh'aõdagust lõunõhummoguhe. Mäeq ommaq päämädselt lubjakivist ja jõõq (Karun jt.) ommaq näide sisse uuratanuq hulka põikikuristikkõ ja kanjonnõ. Zagrosõn om suuri (läbimõõt kooni 20 km) soolakuplit. \n\nIlmastu om kuiv ja lähistroopilinõ. Suurõmbalt jaolt om sääl mägikõrbõ. Orõn om järvi ja oaasõ, kon kasusõq datlipalmiq, tsitrosõq ja viinapuuq. Lõunõõdagujaon, kon satas inämb, kasus igihal'as võso ja hõrrõ mõts (tamm, vaher, akaatsia). Korgõmban ommaq mäginiidüq ja väikoq ijäkeeleq. \n\nZagrosõst lõunõõdagu puul löüdüs pall'o naftat. \n\nZagrosõn ommaq Bamou rahvuspark (suurus 474,4 km², luud 1962) ja Arjani rahvuspark (657,6 km² luud 1972).\n\nAasia mägestiguq","num_words":110,"character_repetition_ratio":0.033,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.238,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Umar%20Hajjam","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Umar Hajjam, täüsnimega Gijasuddin Abu'l-Fath Umar ibn Ibrahim al-Hajjami an-Nišaburi (1048-1131), oll' pärsiä-tadžiki opõtlanõ ja luulõtaja. Tä tüüt' Buhhaaran, Samarkandin ja Mervin. \n\nUmar Hajjam juhat' Nišaburi tähetorni ehitämist ja 1079. aastaga Iraani kallendrereformi. Tä kirot' teossit matõmaatigast, tähetiidüsest ja filosoofiast nink tälle olliq umatsõq araabia aristotelismi põhimõttõq. \n\nTimä luulõn tulõ vällä timä ilmakaemisõ pessimistlikkus ja vain islami hariligu usooppusõ vasta.\n\nPärsiä luulõtajaq","num_words":60,"character_repetition_ratio":0.012,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.194,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Lviv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lviv om liin Õdagu-Ukrainan. Tedä peetäs täämbädse päävä Ukraina ütes tähtsämbäs kultuurikeskusõs. Aoluulinõ liinasüä ummi vanno majjo ja munakiviuulitsidõga om üle elänüq Tõõsõ ilmasõa ja nõvvokogo ao. Lvivin om pall'o tüüstüsettevõttit ja korgõmpi kuulõ, noidõ hulgan Lvivi Ülikuul ja Lvivi Polüteknikum. Sääl om ka mitmit maailmaklassist kultuuriinstituts'uunõ, niguq näütüses filharmooniaorkestri ja Lvivi Oopõri- ja Balletititatri. Lvivi vanaliin om UNESCO maailmaperändi nimekirän. 2006. a. tähüstediq Lvivin liina 750. juubõlit. \n\nLiina põh'and' 1256. a. Galiitsia-Volõõnia vürst Daniil Romanovitš ja tä pand' liinalõ nime uma puja Levi (võro keelen 'lõvi') perrä. 1349 vallut' Lvivi Poola, midä valits' toona Kazimierz III Suur. Lviv kuulu Poola ala 1349-1569, Poola-Leedu riigi ala 1569-1772, Austria ala 1772-1918 ja Tõõsõ Poola Vabariigi ala 1918-1939. Ku läts' vallalõ Tõõnõ ilmasõda, annõktiirsõ Nõvvokogo Liit Lvivi ja maaq tuu ümbre. 1939-1941 olliq nuuq maaq Ukraina NSV osa. 1941. a. hainakuust 1944. a. hainakuuni okupiirsõq Lvivi s'akslasõq. 1944 vallut' Lvivi jälq Nõvvokogo Liit ja Jalta konverentsi tulõmusõl arvati tä jälq osas Ukraina NSV-st. \n\nTäämbädsel pääväl om Lvivi liin Lvivi oblasti keskus ja tä om üts tuu oblasti rajoonõst.\n\nKultuur\n\nMatõmaatiga \n\nLvivin oll' Šoti kohvik, kon 1930.-ndil ja 1940.-ndide alostusõn saiq kokko Poola matõmaatiguq Lwowi Matõmaatigakoolist ja istiq sääl pääle lõunaht matõmaatiliidsi probleeme arotadõn. Noidõ hulgan olliq funktsionaalanalüüsi luuja Banachi Stefan, Steinhausi Hugo, Borsuki Karol, Kuratowski Kazimierz, Kaci Mark, Ulami Stanislaw ja tõõsõq kuulsusõq. S'oo ilma aigo om kohviku nimi Desertni Bar ja timä aadrõss om Tarass Sevtšenko Prospekt (inne sõta oll' tuu poolaperäne nimi ulica Akademicka).\n\nKuulsambaq inemiseq \n\n Antonõtši Bohdan-Ihor, luulõtaja\n Asadi Muhammad, kiränik\n Axi Emanuel, pianist\n Banachi Stefan, matõmaatik\n Bašmeti Juri, viiolimängjä\n Beljavski Aleksandr, malõtaja\n Boimi Mihail Pjotr, usomiis, kartograaf, tõlk, diplomaat, filosuuf, keelemiis, bioluug\n Buberi Solomon, pankur, kiränik, filosuuf\n Flecki Ludwik\n Franko Ivan, kiränik, filosuuf\n Fredro Aleksander, luulõtaja, näütekiränik\n Fuchsi Leo, näütelejä\n Goldhaberi Maurice, füüsik\n Herberti Zbigniew, kiränik\n Ivasjuki Volodõmõr, viiesepp\n Kolessa Filaret, etnograaf, viiesepp\n Konopnicka Maria, luulõtaja, kiränik\n Korotovitši Bohodar, viiolimängjä\n Krušelnõtska Solomija, oopõrilaulja\n Kurbasõ Les, näütelejä\n Lemi Stanislaw, kiränik\n Ljudkevitši Stanislav, viiesepp\n Misese Ludwig, majandustiidläne\n Misese Richard, matõmaatik\n Mozarti Franz Xavier, viiesepp\n Muni Paul, näütelejä\n Mõšuha Oleksander, oopõrilaulja\n Radeki Karl, poliitik\n Rothi Joseph, kiränik\n Ruslana, poplaulja\n Sacher-Masochi Leopold, kiränik\n Šaškevitši Markijan, kiränik\n Skorõki Mõroslav, viiesepp\n Staffi Leopold, luulõtaja\n Stefanõki Vasõl, kiränik\n Ulami Adam, aoluulanõ\n Ulami Stanislaw, matõmaatik\n Vogeli Deborah, kiränik\n Zapolska Gabriela, näütekiränik, näütelejä\n\nUkraina liinaq","num_words":366,"character_repetition_ratio":0.05,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.208,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vihmak%C3%B5n%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"\"Vihmakõnõ\" om Kalkuni Mari tõnõ albom, kon om 4 võrokeelist ja 6 eestikeelist laulu nink 1 pillilugu. S'oo albomi om Mari pühendänüq ummilõ vanavanõmbilõ. \n\nAlbom ilmu 2010. aastagal lasõrtsõõri pääl. Välläandja om plaadifirma Õunaviks. 2011. a. 18. lehekuu pääväl ilmu Jaapanin taasama albomi spets'aalsõlt Aasia turu jaos toodõt vers'uun (muuhulgan ommaq nt. kõik laulusõnaq pantuq jaapani kiilde). Aasia vers'ooni and' vällä plaadifirma Nature Bliss.\n\nLauluq\n\n\"Loomine\" (Kalkuni Mari\/rahvalaul Jõhvist, Alliksaarõ Artur)\n\"Hommikuvalge\" (Kalkuni Mari, Kalkuni Mari)\n\"Vihmakõsõlõ\" (Kalkuni Mari, Trummi Riina)\n\"Undsõn ilman\" (Kalkuni Mari\/rahvalaul, Kalla Urmas\/rahvalaul)\n\"Maalapsekas\" (Kalkuni Mari, sõnno autor tiidmäldä)\n\"Riinukese valss\" (Kalkuni Mari)\n\"Tuulõ käen\" (Kalkuni Mari, Kolga Raimond)\n\"Kevadel metsas\" (Kalkuni Mari, Heibergi Marie)\n\"Koduvana pühendus\" (Kalkuni Mari, Janssoni Tove\/Raukasõ Elo)\n\"Vilu öö\" (Kalkuni Mari, Sanga August)\n\"Tulõq, tulõq rassõ uni\" (Kalkuni Mari, Kalkuni Andreas)\n\nInemiseq\n\nKalkuni Mari - laul, klavvõr, kitra, 7-kiilne kannõl, 12-kiilne kannõl, akordion, isoliirtoro, meloodiga, trüküpressi tsõõr\nNormani Triin - klavvõr, laul\nKadalipu Tanel - kontrabass\nKreintaali Karoliina - viiol\n\nKalkuni Mari albomiq\nAlbomiq, kon seen võro kiilt\n2010 albomiq","num_words":158,"character_repetition_ratio":0.116,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.225,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kikas","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kikas om kodotsirk. Tä om esäne tsirk, kana paarilinõ. \n\nKikka helü om \"kikerikii\" ja tuu helü tegemist kutsutas kirgmises.\n\nKikka perrä om nime saanuq lill, midä kutsutas kikkakaadsos vai kikkapökses, kikkamari ja kikkasiin.\n\nÜtlemiisi \n Rikas ku Riia kikas. (Üle Võromaa) \n Kikas kirg, kana kaak, pini hauk päälekauba. (Karula)\n Rüük nigu kikas sitahunniku otsan. (Urvastõ)\n\nMõistatuisi kikka kotsilõ \n Kuningas tulõ tarrõ, lihaliud pää pääl? (Kikas ja kikka hari. Setomaa, 1934.)\n Miis lätt tarõ pääle, lihaliud pää pääl? (Kikas lätt orsilõ. Rõugõ kihlkund, 1896.)\n Miis mäe otsan, lihatükk pää pääl? (Kikas. Rõugõ kihlkund, 1894.)\n\nKaeq viil \n Kana\n\nLätteq \n\nKodotsirguq\nTsirguq","num_words":95,"character_repetition_ratio":0.086,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.251,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Suur%C3%B5%27%20pilv%C3%B5%27","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"\"Suurõ' pilvõ'\" om albom, kon Roose Celia, Kanni Tuule, Jürjendali Robert ja Urbi Arvo laulvaq-mängväq umasäetüisi rahvalaulõ ja rahvamuusikidõ tettüisi lukõ. Albom om ilmunuq 2010. aastagal lasõrtsõõri pääl. Välläandja om ncb. Plaadi laulõst üts (\"Siili silmä'\") om perit Hargla kihlkunnast Võromaalt.\n\nLauluq\n\n\"Suurõ' pilvõ'\" (Roose, Kann, Jürjendal: improvisats'uun)\n\"Ristikogudus\" (Nõo kihlkund)\n\"Riiga ristma (Telu tegemine)\" (Paistu kihlkund)\n\"Õdagulaul\" (Hiiumaa)\n\"Kandlelugu\" (Ambla kihlkund)\n\"Kose polska\" (Jürjendali Robert)\n\"Marss Anna Mariale\" (Kivibergi Ando)\n\"Silli silmä'\" (Hargla kihlkund)\n\"Päävä veeretämine\" (Helme kihlkund)\n\nInemiseq\n\nRoose Celia - laul, lõõts, toropill, norra vile\nKanni Tuule - laul, kandlõ', parmupill\nJürjendali Robert - kitra, ektara, live-elektrooniga\nUrbi Arvo - trummi', helüsäädmine\n\nAlbomiq, kon seen võro kiilt\n2010 albomiq","num_words":106,"character_repetition_ratio":0.085,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.233,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tartu%20%C3%9Clikooli%20L%C3%B5una-Eesti%20keele-%20ja%20kultuuriuuringute%20keskuse%20aastaraamat%20IX-X","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"\"Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aastaraamat IX-X\" om lõunõeesti keskusõ aastagaraamadu ütsäs välläannõq, miä käü 2009. ja 2010. aastaga kotsilõ. Tä om vällä annõt 2011. aastagal Tarton. Toimõndajaq ommaq Jüvä Triin ja Jüvä Sullõv. Umbõs poolõq jutuq ommaq lõunõeesti keelen ja poolõq eesti keelen.\n\nAastagaraamadu kaejatsiq üten lõunõeesti keskusõ 10 tegotsõmisaastaga täüssaamisõgaq olliq 18. radokuu pääväl 2011 lõunõeesti keskusõn Tarton. \n\nAastagaraamadu algusõh või löüdäq ülekaehtuisi lõunõeesti uurmiisist viimädse 10 aastaga seeh mitmõ ala päält. Säält edesi om kimbukõnõ keskusõ seminääre ettekandidõ perrä tettüisi kirätöid ja 2009.-2010. aastagal jututarõh kõnõldut. Lõpon om juttu tuust, miä 10 aastaga joosul keskusõn tett om. \n\nKirotajis ommaq: Hao Paul, Valgu Heiki, Johansoni Kristiina, Tvauri Andres, Pajusalu Karl, Allasõ Tiia, Riitsaarõ Evar, Läänelaiu Alar, Niinemetsa Eve, Pärsiku Liisi, Hõrna Aare, Sarvõ Õiõ, Kalla Urmas, Liivago Imre, Rangøy Øyvind, Halliku-Konnula Airi, Laande Alli, Tammiste Riin, Raudoja Ahto ja Jüvä Triin.\n\nTeedüs\n\nVõrokeelidseq raamaduq\n2011 raamaduq","num_words":140,"character_repetition_ratio":0.079,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.209,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ma%20p%C3%BCh%C3%A4p%C3%A4%C3%A4v%C3%A4p%C3%B5ll%C3%B5%20m%C3%B5si","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"\"Ma pühäpääväpõllõ mõsi\" om Häniläse kirotõt võrokeeline luulõtuisiraamat. Sääl om luulõtuisi aastagist 1989, 2005-2009. Raamat om ilmunuq 2010. aastagal ja timä om vällä andnuq Võro Instituut Võrovara raamatidõ rian. \n\nRaamadu lõpon om Allasõ Tiia märgotus Häniläse luulõtuisi kotsilõ ja lühko ülekaehus Häniläse elokäügist.\n\nTeedüs\n\nVõrokeelidseq raamaduq\nHäniläse raamaduq\n2010 raamaduq\nLuulõtuisi kogoq","num_words":48,"character_repetition_ratio":0.063,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.207,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/V%C3%B5rovara","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Võrovara om võrokeeline raamatidõsari. Sääl ommaq ilmunuq Kangro Bernardi näütemäng \"Susi\" (võro kiilde pandnuq Kauksi Ülle), Bulgakovi Mihhaili jutt \"Saadanajant\" (võro kiilde pandnuq Jüvä Sullõv) ja Häniläse luulõkogo \"Ma pühäpääväpõllõ mõsi\".\n\nVõro kirändüs\nRaamatidõ riaq","num_words":35,"character_repetition_ratio":0.105,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.175,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Paat","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"\"Paat\" om Kauksi Ülle 1998. a. ilmunu romaan. Tuu om ülepää üts edimäidsi võrokeelitsit romaanõ.\n\nTeedüs\n\nVõrokeelidseq raamaduq\nKauksi Ülle raamaduq\n1998 raamaduq\nRomaaniq","num_words":22,"character_repetition_ratio":0.055,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.227,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/P%C3%B5imaja%20kuu%20all","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"\"Põimaja kuu all\" om Holdsi Leila edimäne luulõtuisi kogo, miä om ilmunuq 2005. aastagal. Raamadu mano käü lasõrtsõõr, kon om pääl 9 laulu, minkast suurõmbat jako võtt iist Leila esiq, lauldaq avitasõq viil Kuninga Jana, Kuuste Elo, Kõmmusõ Helen, Kärneri Ülle ja Põdersalu Kadi.\n\nTeedüs\n\nVõrokeelidseq raamaduq\nHoldsi Leila raamaduq\n2005 raamaduq\nLuulõtuisi kogoq","num_words":51,"character_repetition_ratio":0.059,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.209,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Prantsus%C3%B5%20Pol%C3%BCneesi%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Prantsusõ Polüneesiä om maa Okõaanian, tä om Prantsusmaa meretagonõ territoorium. Prantsusõ Polüneesiä pääliin om Papeete.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\n \nOkõaania maaq","num_words":25,"character_repetition_ratio":0.11,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.171,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ameeriga%20Samoa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ameeriga Samoa om umavalitsuslinõ ala Okõaanian, midä haldasõq Ameeriga Ütisriigiq. Ameeriga Samoa pääliin om Pago Pago.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\n \nOkõaania maaq","num_words":26,"character_repetition_ratio":0.065,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.177,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Cooki%20saar%C3%B5q","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Cooki saarõq om saaristu Okõaanian, midä valitsõs Vahtsõnõ Meremaa. Cooki saari pääliin om Avarua.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\n \nOkõaania maaq","num_words":24,"character_repetition_ratio":0.01,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.186,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Guam","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Guam om saar Vaiksõ Suurõmere õdaguajaon, midä haldasõq Ameeriga Ütisriigiq. Guami pääliin om Hagåtña.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\n \nOkõaania maaq","num_words":24,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.183,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Niue","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Niue om saar Okõaanian. Tä om autonuumnõ Vahtsõ Meremaaga assotsiirünü ala. Niue pääliin om Alofi.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\n \nOkõaania maaq","num_words":25,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.191,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Norfolki%20saar","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Norfolk om saar Okõaanian Vaiksõn suurõnmeren, miä kuulus Austraalia valitsõmisõ ala. Norfolki pääliin om Kingston.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\n \nOkõaania riigiq\nOkõaania maaq","num_words":27,"character_repetition_ratio":0.009,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.173,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/P%C3%B5h%27a-Mariaaniq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Põh'a-Mariaaniq ommaq saarõq Vaiksõ suurõmere põh'aosan, miä ommaq assotsiirünüq Ameeriga Ütisriikega. Põh'a-Mariaanõ pääliin om Saipan.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\n \nOkõaania maaq","num_words":25,"character_repetition_ratio":0.034,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.182,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tokelau","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tokelau om Vahtsõ Meremaa territoorium Vaiksõn suurõnmeren, miä sais kuun kolmõst atollist. Tokelau pääliin om Nukunonu.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\n \nOkõaania maaq","num_words":26,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.177,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vahts%C3%B5n%C3%B5%20Kal%C3%B5doonia","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vahtsõnõ Kalõdoonia om Prantsusmaa meretagonõ ala Okõaanian. Vahtsõ Kalõdoonia pääliin om Nouméa.\n\nAolugu\n\nPoliitiga\n\nLuudus\n\nValitsõmisjaotus\n\nMajandus\n\nRahvastik\n\nKultuur\n\nVälislingiq \n\n \nOkõaania maaq","num_words":22,"character_repetition_ratio":0.041,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.172,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/V%C3%B5ro-Seto%20t%C3%A4htraamat%20vai%20kallendri%202010.%20aastaga%20p%C3%A4%C3%A4le","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"\"Võro-Seto tähtraamat vai kallendri 2010. aastaga pääle\" om \"Võro-Seto tähtraamadu\" katõkümne edimäne aastagakäük.\n\nSisukõrd\n\nTeedüs\n\nVõro-Seto tähtraamaduq\n2009 raamaduq","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.199,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.224,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Lindora%20laat","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lindora laat om laat, midä om sügüside peet Lindoran joba üle saa aastaga. Tuud peetäs \nsimunapääväl, 28. rehekuu pääväl, ütskõik määntse nädälipäävä pääle tuu ka juhtus. Sinnäq tulõ kokko rahvast nii Võro- ku Setomaalt, muialt eestist ja piiri takastki. Lindora laat om ummamuudu tuu poolõst, et tä kõrraldus piaaigo esihindäst ja tälle olõ-iq vaja reklaami tetäq. Laaduplats om Võro-Obinitsa ja Vahtsõliina-Lepässaarõ tii ristin mõtsa veeren.\n\nAoluust\n\nOlõ-iq teedäq, ku kavva om Lindoran laatu peet. Edimäst kõrda om tuud laatu kirän nimmat 1893. a. Toona peeti laatu Lindora kõrdsi man. 1914. aastagani oll' laadupäiv 20. rehekuu päiv, 1921-1926 ja 1930 peeti tedä 3. rehekuu pääväl, 1927-1929 oll' laat 28. rehekuu pääväl ja 1931. aastagast omgi \ntuu kuupäiv paika jäänüq.\n\nAlostusõn kaubõldi laadul õnnõ kodoeläjidega, kõgõ inämb lambidõga ja tuust omgi rahva \nsekkä lännüq \"lambalaadu\" nimi. Ildampa tulliq mano muuq kaubaq, umatettüq as'aq, käsitüü ja \naiakraam, saiaq võisõ ka paigapäälist kangõmpa kraami. Tõnõkõrd ollõv laadu pääl eski tsirkust \nnäüdät (kahruq, ahviq jm.). \n\n1980. aastagidõ keskpaigan tekkü tunnõq, et laadukommõq nakkas ärq häädümä, a 1990. aastagist \nom laat jälq vahtsõ huu sisse saanuq. Müüjit om pall'o ja ostjit viil inämp. Umatettü vai -kasutõduq kraami müüjilõ andas parõmpaq müügiplatsiq ja välämaa- vai vabrikukraami müüjäq piät tõõsõl puul tiid \nolõma. Ega kõrd om ka kultuuriprogramm.\n\nLindora laat kirändüsen ja muusikan\n\nLindora laadust ommaq kirotanuq mitmõq võro kirämiheq ja -naasõq. Rahmani Jan om laadust \nkirotanuq pall'o luulõtuisi (kaeq nt. \"Lindora laaduh\", Võro-Seto tähtraamat 2010). Juttõ ommaq kirotanuq Otsa Hannes (\"Esäga Lindora laaduh\", Võro-Seto tähtraamat 1996) ja Puhalaisõ Mikk (\"Lindora laadal iks juhtus\", Võro-Seto tähtraamat 2006). Kauksi Ülle luulõtusõ \"Lindora 1997\" (kaeq Võro-Seto tähtraamat 2010) perrä om tett laul, minka või löüdäq Lõkõridõ albomi \"Süä kisk\" päält.\n\nKirändüs\nRuusmaa Arthur, \"Lindora laadu aoluust\", Võro-Seto tähtraamat 2010.\n\nVõromaa\nLaaduq","num_words":273,"character_repetition_ratio":0.082,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.234,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tartu%20%C3%9Clikooli%20L%C3%B5una-Eesti%20keele-%20ja%20kultuuriuuringute%20keskuse%20aastaraamat%20III","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"\"Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aastaraamat III\" om lõunõeesti keskusõ aastagaraamadu kolmas välläannõq, miä käü 2003. aastaga kotsilõ. Tä om vällä annõt 2004. aastagal Tarton. Toimõndajaq ommaq Koksi Helen ja Fastrõ Mariko. Umbõs poolõq jutuq ommaq lõunõeesti keelen ja poolõq eesti keelen.\n\nAastagaraamadu edimädsen jaon ommaq artikliq, miä ommaq kirotõt lõunõeesti keskusõ keväjädse konverendsi \"Lõuna-Eesti eri vaatepunktidest\" ettekandidõ põh'al. Edesi tulõvaq jutuq andmõbaasõst, midä tutvustõdiq sügüsedsel seminäril \"Lõuna-Eesti andmebaasid\". Lõpon om juttu tuust, midä kõnõldi 2003. aastagal keskusõ jututarõn ja midä tuu aastaga joosul keskusõn tetti. \n\nKirotajis ommaq: Hao Paul, Saarõ Evar, Fastrõ Mariko, Kauksi Ülle, Kärneri Ülle, Grichini Kadi, Lindströmi Liina, Jüvä Sullõv, Simmermanni Edakai, Remmeli Mari-Ann, Valgu Heiki, Harju Ülle, Karro Silvia, Jaaksoo Asta ja Kärneri Siim.\n\nTeedüs\n\nVõrokeelidseq raamaduq\n2004 raamaduq","num_words":122,"character_repetition_ratio":0.071,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.192,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/2004","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"2004. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10217. aastak sirvikallendri perrä.\n\nMiä sündü\n\nVõro- ja Setomaal \n ...\n\nEestin \n 1. lehekuu päiv - Eesti sai Õuruupa Liido liikmõs.\n\nMuial ilman \n 3. vahtsõaastakuu päiv – NASA marsikulgur maandu Marsi pääle.\n\nSündünüq\n\nVõro- ja Setomaa inemiseq \n ...\n\nEesti inemiseq \n ...\n\nMuu ilma inemiseq \n 21. vahtsõaastakuu päiv - Ingrid Alexandra, Norra printsess\n\nKoolnuq\n\nVõro- ja Setomaa inemiseq \n 15. vahtsõaastakuu päiv - Mustingu Villu, muusigamiis\n 16. vahtsõaastakuu päiv - Kirberi Koit, muusigaoppaja, orkestrijuht ja viiemeistri\n 27. mahlakuu päiv - Sarvõ Vaike, rahvamuusiga-uurja\n 25. süküskuu päiv - Ootsingu Vello, edimäne Räpinä liinapää\n 5. rehekuu päiv - Pähkla Rein, farmakoluug\n 17. rehekuu päiv - Kumari Aino, tsirgutiidläne\n\nEesti inemiseq \n 17. lehekuu päiv – Grapsi Gunnar, muusik\n\nMuu ilma inemiseq \n 5. piimäkuu päiv – Reagani Ronald, USA filminäütelejä ja poliitik\n\nEgäsugust \n\n 2004 ilmunuq raamaduq\n 2004 ilmunuq albomiq\n\n \n\n21. aastagasada\n 2004","num_words":109,"character_repetition_ratio":0.124,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.275,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Concepci%C3%B3n%20%28Tsiili%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Concepción om liin Tsiili keskosan, tä om Bío-Bío piirkunna ja Concepcióni provintsi keskus.\n\n2011. aastagal elli sääl umbõs 340 000 inemist.\n\nPildiq\n\nVälislink \n Concepcióni ammõtlinõ kodoleht\n\nTsiili liinaq","num_words":25,"character_repetition_ratio":0.045,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.234,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/2003","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"2003. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10216. aastak sirvikallendri perrä.\n\nMiä sündü\n\nVõro- ja Setomaal \n ...\n\nEestin \n ...\n\nMuial ilman \n ...\n\nSündünüq\n\nVõro- ja Setomaa inemiseq \n ...\n\nEesti inemiseq \n ...\n\nMuu ilma inemiseq \n ...\n\nKoolnuq\n\nVõro- ja Setomaa inemiseq \n 11. radokuu päiv - Mägi-Schultzi Malle, pianist, laulja, viiesepp ja maalikunstnik\n\nEesti inemiseq \n ...\n\nMuu ilma inemiseq \n ...\n\nEgäsugust \n\n 2003 ilmunuq raamaduq\n 2003 ilmunuq albomiq\n\n \n\n21. aastagasada\n 2003","num_words":50,"character_repetition_ratio":0.161,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.345,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/2002","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"2002. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10215. aastak sirvikallendri perrä.\n\nMiä sündü\n\nVõro- ja Setomaal \n ...\n\nEestin \n ...\n\nMuial ilman \n ...\n\nSündünüq\n\nVõro- ja Setomaa inemiseq \n ...\n\nEesti inemiseq \n ...\n\nMuu ilma inemiseq \n ...\n\nKoolnuq\n\nVõro- ja Setomaa inemiseq \n 31. vahtsõaastakuu päiv - Lepä Lembit, kunstnik\n 11. radokuu päiv - Ivaski Voldemar, harrastusnäütelejä ja -lavastaja\n 8. mahlakuu päiv - Antoni Richard, sporditegeläne\n 22. süküskuu päiv - Keldri Hans, kultuuritegeläne\n 15. joulukuu päiv - Kaldmäe Endel, aia- ja pargiarhitekt\n\nEesti inemiseq \n ...\n\nMuu ilma inemiseq \n ...\n\nEgäsugust \n\n 2002 ilmunuq raamaduq\n 2002 ilmunuq albomiq\n\n \n\n21. aastagasada\n 2002","num_words":70,"character_repetition_ratio":0.135,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.32,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/1989","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"1989. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10202. aastak sirvikallendri perrä.\n\nMiä sündü\n\nVõro- ja Setomaal \n ...\n\nEestin \n ...\n\nMuial ilman \n ...\n\nSündünüq\n\nVõro- ja Setomaa inemiseq \n ...\n\nEesti inemiseq \n ...\n\nMuu ilma inemiseq \n 13. joulukuu päiv – Swifti Taylor, Ameeriga Ütisriike laulja ja laulukirotaja\n\nKoolnuq\n\nVõro- ja Setomaa inemiseq \n 30. mahlakuu päiv – Liimetsa Heino, Eesti edimäne kasvatustiidläsest akateemik\n\nEesti inemiseq \n ...\n\nMuu ilma inemiseq \n ...\n\nEgäsugust \n\n 1989 ilmunuq raamaduq\n 1989 ilmunuq albomiq\n\n \n\n20. aastagasada\n 1989","num_words":58,"character_repetition_ratio":0.139,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.316,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/1977","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"1977. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10190. aastak sirvikallendri perrä.\n\nMiä sündü\n\nVõro- ja Setomaal \n ...\n\nEestin \n ...\n\nMuial ilman \n ...\n\nSündünüq\n\nVõro- ja Setomaa inemiseq \n 4. mahlakuu päiv – Fastrõ Mariko, keeletiidläne\n\nEesti inemiseq \n ...\n\nMuu ilma inemiseq \n ...\n\nKoolnuq\n\nVõro- ja Setomaa inemiseq \n 9. joulukuu päiv – Tuulse Armin, kunstiaoluulanõ\n\nEesti inemiseq \n ...\n\nMuu ilma inemiseq \n ...\n\nEgäsugust \n\n 1977 ilmunuq raamaduq\n 1977 ilmunuq albomiq\n\n \n\n20. aastagasada\n 1977","num_words":51,"character_repetition_ratio":0.148,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.336,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/1970","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"1970. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10183. aastak sirvikallendri perrä.\n\nMiä sündü\n\nVõro- ja Setomaal \n ...\n\nEestin \n ...\n\nMuial ilman \n ...\n\nSündünüq\n\nVõro- ja Setomaa inemiseq \n 25. mahlakuu päiv – Kalla Urmas, võro keele as'atundja ja bioluug\n\nEesti inemiseq \n 17. põimukuu päiv - Kivirähä Andrus, kiränik\n\nMuu ilma inemiseq \n ...\n\nKoolnuq\n\nVõro- ja Setomaa inemiseq \n ...\n\nEesti inemiseq \n ...\n\nMuu ilma inemiseq \n ...\n\nEgäsugust \n\n 1970 ilmunuq raamaduq\n\n \n\n20. aastagasada\n 1970","num_words":53,"character_repetition_ratio":0.148,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.339,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/1969","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"1969. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10182. aastak sirvikallendri perrä.\n\nMiä sündü\n\nVõro- ja Setomaal \n ...\n\nEestin \n ...\n\nMuial ilman \n ...\n\nSündünüq\n\nVõro- ja Setomaa inemiseq \n 3. rehekuu päiv – Jüvä Sullõv, keeletiidläne ja võro liikmisõ tegeläne\n\nEesti inemiseq \n 30. joulukuu päiv – Kaljulaiu Kersti, Eesti president\n\nMuu ilma inemiseq \n ...\n\nKoolnuq\n\nVõro- ja Setomaa inemiseq \n ...\n\nEesti inemiseq \n ...\n\nMuu ilma inemiseq \n ...\n\nEgäsugust \n 1969 ilmunuq raamaduq\n\n \n\n20. aastagasada\n 1969","num_words":54,"character_repetition_ratio":0.148,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.327,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/1954","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"1954. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10167. aastak sirvikallendri perrä.\n\nMiä sündü\n\nVõro- ja Setomaal \n ...\n\nEestin \n ...\n\nMuial ilman \n ...\n\nSündünüq\n\nVõro- ja Setomaa inemiseq \n ...\n\nEesti inemiseq \n 13. põimukuu päiv – Kilka Tõnu, näüteleja ja laulja\n\nMuu ilma inemiseq \n 28. hainakuu päiv - Chávezi Hugo, Venezuela poliitik\n\nKoolnuq\n\nVõro- ja Setomaa inemiseq \n ...\n\nEesti inemiseq \n ...\n\nMuu ilma inemiseq \n ...\n\nEgäsugust \n 1954 ilmunuq raamaduq\n\n \n\n20. aastagasada\n 1954","num_words":52,"character_repetition_ratio":0.152,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.338,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/1953","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"1953. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10166. aastak sirvikallendri perrä.\n\nMiä sündü\n\nVõro- ja Setomaal \n ...\n\nEestin \n ...\n\nMuial ilman \n ...\n\nSündünüq\n\nVõro- ja Setomaa inemiseq \n ...\n\nEesti inemiseq \n ...\n\nMuu ilma inemiseq \n 18. lehekuu päiv – Deutschi David, füüsik ja filosuuf\n\nKoolnuq\n\nVõro- ja Setomaa inemiseq \n10. süküskuu päiv - Urgarti Oskar, kirändüskriitik ja bibliograaf\n\nEesti inemiseq \n ...\n\nMuu ilma inemiseq \n ...\n\nEgäsugust \n 1953 ilmunuq raamaduq\n\n \n\n20. aastagasada\n 1953","num_words":53,"character_repetition_ratio":0.146,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.329,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/1952","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"1952. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10165. aastak sirvikallendri perrä.\n\nMiä sündü\n\nVõro- ja Setomaal \n ...\n\nEestin \n ...\n\nMuial ilman \n Õdagu-S'aksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgiä, Holland ni Luksõmburk teiq ütenkuun Õuruupa Söe- ja Teräseütistüse, midä arvatas Õuruupa Liidu algusõs.\n\nSündünüq\n\nVõro- ja Setomaa inemiseq \n ...\n\nEesti inemiseq \n ...\n\nMuu ilma inemiseq \n ...\n\nKoolnuq\n\nVõro- ja Setomaa inemiseq \n ...\n\nEesti inemiseq \n ...\n\nMuu ilma inemiseq \n ...\n\nEgäsugust \n 1952 ilmunuq raamaduq\n\n \n\n20. aastagasada\n 1952","num_words":57,"character_repetition_ratio":0.163,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.314,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/1801","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"1801. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10014. aastak sirvikallendri perrä.\n\nMiä sündü\n\nVõro- ja Setomaal \n ...\n\nEestin \n ...\n\nMuial ilman \n ...\n\nSündünüq\n\nVõro- ja Setomaa inemiseq \n 5. vahtsõaastakuu päiv - Janteri Kristjan Priidik, usotegeläne\n\nEesti inemiseq \n 14. urbõkuu päiv - Petersoni Kristjan Jaak, kiränik\n\nMuu ilma inemiseq \n ...\n\nKoolnuq\n\nVõro- ja Setomaa inemiseq \n ...\n\nEesti inemiseq \n ...\n\nMuu ilma inemiseq \n ...\n\n \n\n19. aastagasada\n 1801","num_words":48,"character_repetition_ratio":0.154,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.328,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Latgali%20kiil","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Latgali kiil (latgali latgalīšu volūda) om Hummogu-Läti katoliguusolidsõn Latgale piirkunnan kõnõldav piirkundlinõ kiil, miä kuulus indoõuruupa kiili balti rühmä. Latgali keele kõnõlõjit arvatas ollõv 150 000 ümbre. Latgali keelel om uma kiräkiil, minkan om jo 20. aastagasaa alostusõn ja varrampagi vällä ant suur hulk opikirändüst (aabidsaq ja lugõmiguq), a ka katoligu uso kirändüst. Läti riik olõ-õi siski siiäqmaaniq latgali kiilt umaette keeles tunnistanuq ega taalõ piirkunna- vai vähämbüskeele õiguisi andnuq.\n\nLäti ja latgali keele vaihit \n\nLatgalikeelitsel ja lätikeelitsel tekstil um kõgõ kergemb vaiht tetäq tuu perrä, et läti keelen olõ-õi õ-hellü, a latgali \nkeelen om tuu olõman ja tuud kirotõdas y-tähega, midä läti keele õigõkirotusõn olõ-õi.\n\nLatgali keele näüdüs\n\nTik skrytuļam ruodīs: iz vītys jis grīžās,\nA brauciejam breinums, kai tuoli ceļš aizvess,\nTai vuorpsteite cīši pret sprāduoju paušās,\nJei naatteik - vacei gi dzejis gols zvaigznēs.\n\nPruots naguorbej ramu, juos lepneibu grūžoj,\nVys jamās pa sovam ļauds pasauli puormeit,\nBet nak jau sevkuram vīns kuorsynoj myužu\nI ramaņu jumtus līk īguodu kuormim.\n\nNa vysim tai sadar kai kuošam ar speini,\nSirds narymst i nabeidz par sātmalim tēmēt,\nA pruots rauga skaitejs pa rokstaudža zeimem,\nKai riedeits, kod saulei vēļ vaiņuku jēme.\n\nVälislink\nLatgali keelest (latgali keelen)\n\nKeeleq\nLäti","num_words":195,"character_repetition_ratio":0.039,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.189,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ladina%20kiil","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ladina kiil om indoõuruupa kiili itali rühmä kiil. Taast ommaq arõnuq romaani keeleq.\n\nLadina kiil ku Rooma ammõtlinõ kiil oll' üts kõgõ tähtsämbit vanaao kiili. Keskaol püssü taa ku kerigu- ja tiidüskiil, a ildampa taad nain valdkunnõn inämb pruugita-as. Seo ilma aigo pruugitas ladinakeelitsit nimitüisi ja terminiid viil näütüses arstitiidüse ja bioloogia vallan.\n\nVatikanin um ladina kiil ammõtlinõ kiil.\n\nKaeq ka \n\n Ladina kiri\n\nVälislingiq \n Ladinakeeline Vikipeediä\n Egänädäliseq ladinakeelidseq uudisõq Soome YLE Radio 1-n\n\nLadina kiil\nVana-Rooma\nItaalia\nKeeleq","num_words":78,"character_repetition_ratio":0.059,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.178,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Saapid%C3%B5ga%20kass","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"\"Saapidõga kass\" om üts prantsusõ jutus (prantsusõ keelen \"Le Maître chat ou le Chat botté\"), minka pand' 17. aastasaa lõpul kirjä Perrault' Charles.\n\nSisu \n\nÜtel möldrel oll' kolm poiga. Möldre kuuli ärq ja jätt' uma vara poelõ: vanõmb sai veski, keskmäne iisliq ja noorõmb õnnõ kassi. Noorõmb poig oll' tuu pääle väega kurb, a sõs selgü, et tuu kass' olõ-õs määnegiq harilik kass' — tä küsse umalõ paari saapit ja ku nuuq kätte sai, läts' ja püüd' mõtsan üte jänesse kotti. Sõs vei tä tuu jänesse kuningalõ ja ütel', et seo om kingitüs tä esändält, markii de Karabaalt. Mõnõ järgmädse kuu joosul vei kass' kuningalõ viil umma jahisaaki kingitüses.\n\nÜtskõrd sai kass' teedäq, et kuning üten uma tütregaq sõit uman tõllan müüdä jõõ viirt. Tä ütel' umalõ esändäle, et tuu hindä pall'as võtassiq ja jõkkõ tsuklõma lääsiq. Sõs käkke kass' timä rõivaq ärq ja ku kuninga tõld lähküle joud', nakas' kõvva appi hõikama. Ku kuning tõlla kinniq piät' ja küsse, miä hädä om, ütel' kass', et timä esänd, markii de Karabaa tsukõl' jõõn, ku timä rõivaq ärq varastõdi. Kuning lask' noorõlõmehele uhkõq rõivaq andaq, kuts' tä umma tõlda ja pand' uma tütre kõrvalõ istma. Tütär muidokiq õkva armu möldrepoiga ärq.\n\nKass' vilbas' sõs tükk maad tõlla iin ja käsk' tii veeren haina tennül talorahval kuninga küsümise pääle üteldäq, et neoq maaq ommaq markii de Karabaa umaq, vai muido tsäbähäs kass' nääq ärq. A sõs joud' kass' üte lossi mano, kon elli üts suur kolask' võhl, kiä mõist' hinnäst määntses taht eläjäs muutaq. Kass' moogat', et tä usu-ui tedä, ja võhl sõs näüdäs' ette: kõgõpäält tekk' hindä lõvis (miä kassi väega hirmut') ja sõs viil mõnõs suurõs eläjäs. Kass' ütel', et mõnõs väikeses eläjäkeses tä joht muutudaq saa-ai, ja võhl sõs muut' hindä hiires. Kõrrapäält oll' kass' tä man ja vääräs' hiire ärq. Ku kuning sinnäq joud', küsse tä, kinka loss tuu om, ja kass' muidokiq vastas', et markii uma. Kuning imehteli väega markiid ja timä lossi ja and' uma tütre tälle naasõs. A kass' elli edespiten ku suur esänd ja ai hiiri takan õnnõ uma lusti peräst.\n\nLuu lõpun om viil kats moraali kah: üts ütles, et om tähtsä, et sa olõs ettevõtja ja löüdlik, a tõõnõ ülendäs rõividõ, vällänägemise ja nuurusõ tähtsüst kuningatütre süäme võitmisõl.\n\nKirästämine \n\"Le Maistre Chat, ou le Chat Botté\" kirästedi Pariisin 1697. aastaga kaarnakuun üten kogomigun (\"Histoires ou contes du temps passé\"), kon olliq viil näütüses luuq \"Mõtsan uinuv ilodus\" (\"La Belle au bois dormant\"), \"Verrevmütsükene\" (\"Le petit chaperon rouge\"), \"Sinihabõnik\" (\"La Barbe bleue\") ja \"Tuhatriinu\" (\"Cendrillon, ou la petite pantoufle de verre\"). Raamat sai kõrraga väega kuulsas ja taad panti ümbre ka võõrihe kiilihe.\n\nPrantsusõ kirändüs\nJutusõq","num_words":440,"character_repetition_ratio":0.036,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.226,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Hiir","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hiir (Mus) om näriliisi seltsi (Rodentia) hiirlaisi sugukunda (Muridae) kuuluv eläjide pereh.\n\nPeren ommaq 30 liiki, kõgõ levinümb om kodohiir (Mus musculus).\n\nImetäjäq","num_words":22,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.22,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Perrault%27%20Charles","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Perrault' Charles (Charles Perrault [šarl pɛˈroo], 12. kaarnakuud 1628 Pariisin – 16. lehekuud 1703 Pariisin) oll' prantsusõ kiränik, kiä pand' alosõ jutusõlõ ku kirändüssanrilõ. Timä jutusõq, miä tä pand' kirjä jo innemb olõman olnuidõ rahvajuttõ perrä, ommaq näütüses \"Le Petit Chaperon rouge\" (\"Verrevmütsükene\"), \"La Belle au bois dormant\" (\"(Mõtsan) uinuv ilodus\"), \"Le Maître chat ou le Chat botté\" (\"Saapidõga kass\"), \"Cendrillon ou la petite pantoufle de verre\" (\"Tuhatriinu\") ja \"La Barbe bleue\" (\"Sinihabõnik\").\n\nPerrault' lukõ trükütäs ka seo ilma aigo ja naist om tett oopõrit, ballette (näütüses Tšaikovski \"Uinuv ilodus\"), tiatritükke ja filme.\n\nPrantsusmaa inemiseq\nPrantsusmaa kiräniguq","num_words":92,"character_repetition_ratio":0.032,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.244,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kunstm%C3%B5istus","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kunstmõistus om sääne suund tiidüsen ja teknoloogian, minka tahetas joudaq inemise mõistusõ muudu süstemi luumisõni. Tuu jaos tetäs tarka tüüd väega pall'osin harõn - puutriteknikan, loogikan, aiu uurmisõn, semiootikan jne.\n\n1000 USD hinnaga puutriq joudvaq uman infomahun inemise aiuga ütevõrdsõs 2025. aastaga paiku.\n \nKunstmõistusõ häädüst edendedäs umbõs kümnen tsihin. Häste ommaq edenüq nuuq tsihiq, mink alos om formaalnõ loogiga ja matõmaatiga. Massina jaos peenemb tarkus om sotsiaalnõ tarkus ja luumisvõimõq. Kõgõ suurõmbat api taa edendämises saias inemise loomuligu kõnnõ vai jutu uurmisõst. Loomuligu kõnnõ all mõistõtas säänest juttu, miä om kiräkeele formaalloogilidsõst mõotusõst võimaligult prii.\nParlatsõl aol om sändse jutuga inemiisi väega veidüq, õnnõ latsõq vai väega väikuq rahvaq saavaq parlatsõl aol kõnõldaq kiräkeelest mõotamaldaq kiilt. \n\nÜts maailma parõmbit loomuligu jutu (kõnõlõmisõ) uurjit om semiootigadoktor Valdur Mikita, kiä om sündünüq Mulgimaal.\n\nInformaatiga","num_words":129,"character_repetition_ratio":0.032,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.169,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kihnu","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kihnu saar' jääs Pärno maakunda ni moodustas Kihnu valla. Kihnu om kõgõ suurõmb saar' Liivi lahen ni suurusõlt säitsmes Eesti saar'. Kihnu ala om 16,4 km² (saarõkõisigaq üten 16,9 km²). Saar' om 7 km pikk ni kooniq 3,3 km lagja. Mereviirt om 36,2 km. Maa om tasanõ, kygõ korgõmb kotus om 8,5 miitret üle mere. Pehme ni mereline ilm om lämmämb ku Eesti keskmäne: aastaganõ keskmäne õhukraat' om +5,5º C, hainakuu keskmäne kraat' om inämb ku +17º C. Saopäivi om aastakah veidemb ku 160, aastaga keskmäne tuulõkibõhus om inämb ku 6 m\/s. Saarõ ni maisõmaa vaihõlõ jääs Kihnu väin. Kihnulõ kõgõ lähkümb kotus maisõmaal om Tõstamaa puul'saarõ Lao maanõna, miä om 10,2 km kavvusõl. \n\nSaarõl om neli küllä: Lemsi külä, Rootsiküla, Linaküla ni Sääre külä. Hummogu poolõ jääs Lemsi, koh om satam, mink kaolt sünnüs päämäne liikmine saarõ ni maisõmaa vaihõl. Linakülan om haigõmaja, kuul', kodoluumuusõum', kerik ni vahtsõnõ rahvamaja, kohe jääseq ka raamadukogo ni vallavalitsus. Saarõ põh'anukan ni kesken om Sääre külä, kohe jääseq sidõjaoskund, poodiq ni Kurase keskus. Põh'anukan om ka linnoväli. Rootsiküla om Lõuna-Kihnun ni sinnäq jääseq mälehtüskivi Kihnu Jõnnilõ, ilmajaam ni majakas.\n\nKihnu keele esiqmuudu joonõq\n\n\tKumõhidõ sõnno edimädsen silbin om sagõhõhe moodus i > jõ: jõlus jõlm, ljõna, kjõsama.\n\tPikäq vabahelüq lääväq diftongis (niguq Pöidel Saarõmaal ni Muhun) maa > mua, saama > suama, rääkima > riäkma, mees > mies, tooma > tuõma, sööma > süemä.\n\tEdimädse silbi ä om muutunuq ja-s: nägu > njagu, käru > kjaru, järsk > jarsk.\n\tOm olõman ü-lõpulinõ diftong ja kimmäs vabahelükokkokõla (nigu võro keelengi): keüs - köüds, käümä - käümä.\n\tNõrgaastmõlidsõn vormin diftongi peräots muutus madalambas: räim : rääme, käümä : (mia) käösi, tõusma : (mia) tõosõ, saun : saona.\n\tPeethelle pehmehüs: suepp : suppi, toepma : toppi, koerv : korvi.\n\tSaajakäänüse lõpp -ks ~ s(s): puruks ~ purus, punasõks ~ punasõs.\n\tMinnevao eitüse tegosõnatüven om s-tunnis: ei olõss – es olõq, ei tiess – es tiiq , ei tõuass – es tuuq.\n\tTõõnõ tegonimi om mitmõn tegosõnatüübin tunnussõldaq: laadi, õpõta, kuõri, laska, suaja, seüä, tõua.\n\tNuq-kesksõna om n-lõpulinõ: käün – käünüq, ann – andnuq, käsn – käsknüq, riäkn – jutustanuq.\n\tKaudõdsõ kõnnõviie tarbis om tunnus de ~ te.\n\nPilte \n\nEesti saarõq","num_words":322,"character_repetition_ratio":0.027,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.246,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vabahelle%20kokkok%C3%B5la","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vabahelle kokkokõla (ka vabahelükokkokõla) vai vokaalharmoonia om keele helüoppusõ (kavvõassimilatsiooni) säädüs, mink perrä sõna lõpupoolõ vabahelüq piät olõma samma sorti ku sõna alostusõ vabahelüq. Nii saavaq vabahelükokkokõlaga keelin üten sõnan ollaq õnnõ ütte sorti vabahelüq, hariligult kas õnnõ edepoolidsõq vai õnnõ tagapoolidsõq.\n\nVabahelle kokkokõla võro keelen ja muial \n\nVabahelle kokkokõla om üts võro, seto ja terve lõunõeesti keele põhiliidsi helüsäädüisi. Niisama om taa üts edimäidsi asjo, mink perrä saa võro ja eesti keelel vaiht tetäq, selle et eesti kiräkeelen vabahelle kokkokõlla olõ-õiq. Külh om taasama säädüs olõman pall'odõn tõisin soomõ-ugri keelin, nigu näütüses soomõ, kar'ala ja ungari kiil, a ka näütüses turgi keelin, nigu türgü, tatari ja tõva kiil. \n\nVõro keele vabahelle kokkokõla perrä saavaq üten sõnan ollaq õnnõ kas edepoolidsõq (ä, ü, e, ö) vai tagapoolidsõq (a, u, õ, o) vabahelüq. Edepoolinõ vabahelü i sünnüs vabahelle kokkokõla poolõst kokko nii edepoolitsidõ (nt piimä) ku tagapoolitsidõ vabahellega (nt viina). Tävvelidse vabahelle kokkokõlaga ommaq näütüses võro keele sõnaq: hällütämä, hõbõhõnõ, küsümüs, esäkene, pujakõnõ, häniläne ja varblanõ; soomõ keele sõnaq käyttäjä ('pruukja') ja tyytyväinen ('rahulõ') ni ungari keele sõnaq köszönöm ('aiteh') ja vörös ('verrev'). Viimädseq ungari keele sõnaq ommaq lisas ede- ja tagapoolisusõlõ kokkokõlan ka helle ümärdedüse poolõst - kõik naidõ sõnno helüq ommaq ümärdedüq (ümärdedüisi huuliga vällä üteldüq). Sääne ümärdümis-vabahelükokkokõla omgi üts ungari keele esiqeräliidsi juuni.\n\nVõro ja seto keele vabahelükokkokõla om esiqmuudu õ-kokkokõla poolõst (nt panõ, kõnõlõsõq), midä olõ-õi ei, soomõ, kar'ala ei ungari keelen. Lõunõeesti keelist olõ-õi säänest kokkokõlla ka mulgi ja tarto keelen, kon om kõrraligult alalõ õnnõ ä-harmoonia (nt külä, Elvä). Külh om võro keelega ütesugumadsõ kõrraligu õ-, ä- ja ü-harmooniaga vabahelle kokkokõla olõman kihnu ja vad'a keelen.\n\nVabahelle kokkokõla eränguq \n\nVabahelükokkokõla olõ-õi hariligult siski peris tävveline. Esiq keelin ommaq esiqsugumadsõq vabahelükokkokõla eränguq. Võro keelen käü-üi hariligult vabahelükokkokõla ala sääntseq sõnalõpuq nigu -o, -he, -ga(q), -ku(q)\/-gu(q), nt nägo, ilosahe, imäga, elägu, tütrigu. Niisama küünü-üi vabahelle kokkokõla üle liitsõna piiri, nt süküskuu, elotüü.\n\nKeeletiidüs\nVõro kiil","num_words":317,"character_repetition_ratio":0.11,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.189,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Prantsus%C3%B5%20kiil","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Prantsusõ kiil (français [fʁɑ̃sɛ], la langue française) om indoõuruupa kiili romaani rühmä kiil.\nTaa om maailman umbõs 110 mill'onal inemisõl imäkiil. Ku tõist kiilt mõist taad viil 190 mill'onat ni 200 mill'onat opvaq taad ku võõrkiilt.\nPääle Prantsusmaa om taa riigikeeles viil Haitin ja om üts riigikeelist Belgiän, Sveidsin, Luksõmburgin, Kanadan ja mitmõn Afriga riigin. Prantsuse kiil om tüükiil ka mõnõn rahvusvaihlidsõn organisatsioonin, näütüses ROK-in, WTO-n, FIFA-n, ÜRO-n, Aafriga Liidon, EBU-n ja muial.\n\nAolugu \nPrantsusõ kiil sai algusõ ladina keele murdõst, midä 4. aastagasaal Gallian kõnõldi. 12. aastagasaas oll' inämb-vähämb vällä kujonuq vanaprantsusõ keelekujo, minkan om kirjä pant ka prantsusõ eepos, \"Rolandi laul\". Umbõs 15. aastagasaal kujosi vällä parhillanõ prantsusõ kiil.\n17. ja 18. aastagasaal oll' prantsusõ kiil mitmin Õuruupa riigen korgklassi kiil.\n\nPrantsusmaa\nKeeleq","num_words":117,"character_repetition_ratio":0.067,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.209,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Lihav%C3%B5tt%C3%B5q","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lihavõttõq ommaq ristiuson liikuvaq pühäq, miä nakkasõq edimädse täüskuu pühäpääväga peräst keväjäst käänüpäivä. Taa päävä värv’ om valgõ.\n\nEesti keelen om lihavõttil mitmit rahvaperäliidsi nimitüisi nigu keväjäpühäq, munapühäq, hällüpühäq. Katoligu ja vinneusukerigu kombõ perrä lõppi lihavõttidõga paast, võidsõ jälleq süvväq lihha. \nInemiseq teiq pühhisöögi vanastõ munnõst ja piimäst. Lõuna-Eestin oll’ kombõs noidõ pühhi aigu ehitäq häll.\n\nPõraaigu inemiseq käüväq kabõliaian ja toovaq tarrõ paiu ossõ. Seoilmaaolinõ kommõq om viil munnõ värvmine, noidõ tikkõlõminõ ja sõbrolõ ja sugulaisilõ kinkmine. Mõnõn paigan inemiseq veeväq noid ka matusõ pääle. Latsil võidsõ kävvüq ka lihavõttõjänes ja tuvvaq magahuisi. \nLihavõttõq näütäseq ka keväjä algust ja taa pühä tunnismärgiq ommaq tsiigupujaq, jäneseq ja värvilidseq munaq.\n\nNätäl inne lihavõttit peetäs urbõpäivä. Suurõmbat tüüd es tetäq. Urbõossõga pesti latsi, et nä olõsi suvõl virgaq. Noorõqmeheq tahtsõq kirivit munnõ saiaq. Muna om märk tuust, et egä kevväi sünnüs kõik elläv vahtsõst. Munnõ süüdi pall'o. Mängiti viil munaveerütämise mängõ.\n\nNelikümmend päivä peräst lihavõttit (neläpääväl) om Taivaminemispühä ehk Suur Ristipäiv. \n\nLihavõttõq ommaq vinneusu kerigo kõgõ suurõmb pühä, samal aol ku jouluq ommaq kõgõ suurõmb pühä Katoligu kerikon.\n\nPühäq\nRistiusk","num_words":178,"character_repetition_ratio":0.038,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.167,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Metalmuusiga","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Heavy metal muusiga, metalmuusiga vai ka lihtsält metal om rokkmuusiga liik, minkalõ om loomulik rassõ kõla ja kõvva moonutõduq kitraq, pikäq kitrasooloq, kõvahus ja sagõhe tummõq laulusõnaq. \n\nMetalansambliin ommaq hariligult eelektrikitramängjä(q), basskitramängjä, trummilüüjä ja laulja, kuigiq sagõhe om pundin viil klahvpillimängjä ja näütüses folkmetali ansambliin ka viioli-, lõõtspilli- vai muu pilli mängjä.\n\nAolugu \nMetalmuusiga sai algusõ 1960. aastagidõ lõpun Ütiskuningriigin ja Ameeriga Ütisriigen. Edimädseq ansambliq ollivaq Inglüsmaalt peri Led Zeppelin, Black Sabbath ja Deep Purple; stiili jovvudiq '70. aastagil viil niisamatõ inglüse ansambliq Judas Priest, Motörhead ja Iron Maiden.\n\n'80. aastagil sai populaarsõs stiilis glam metal (Mötley Crüe ja Poison USAst). Underground-ringkunnõn tekküq ka ekstriimsembäq ja agrõssiivsõmbaq stiiliq: thrash metal murd' päävuulu (Metallica, Megadeth, Slayer ja Anthrax; kõik USAst), a death ja black metal jäiväq subkultuurilidsõs nätüsses.\n\n'90. aastagidõ keskpaigan saivaq populaarsõs stiiliq niguq nu metal (kon om pall'o grunge ja hiphopi juuni) ja metalcore (miä segäsi ekstreemmetalli hardcore-pungiga).\n\nAlamsanriq \nAastagidõ joosul om metalmuusiga ütsiotsõ arõnuq ja laembas lännüq ni seo ilma aigo nimetedäs metalis väega mitmõviisiliidsi alambstiile, miä võivaq üts'tõõsõst peris tõistsugudsõq ollaq. Alambsanrõ om pall'o ja ansambliq sagõhe mülläväq naid umavaihõl kokko.\n alternatiivmetal — näütüses Rage Against the Machine ja System of a Down (mõlõmbaq USA-st)\n black metal, \"must metal\" — varahasõmb Celtic Frost (Sveidsist), Mayhem (Norrast); Eestist näütüses Tharaphita\n simfoonilinõ black metal — Graveworm (Itaaliast), Dimmu Borgir (Norrast)\n death metal, \"surmametal\" — Possessed, Obituary, Morbid Angel, Cannibal Corpse (kõik USA-st), Vader (Poolast)\n meloodilinõ death metal — In Flames, At the Gates, Dark Tranquillity (kõik Roodsist), Children of Bodom (Soomõst)\n doom metal, \"turmametal\" — Candlemass (Roodsist); Eestist Taak\n folk metal, \"rahvamuusiga metal\" — Finntroll, Korpiklaani (mõlõmbaq Soomõst); Eestist Metsatöll\n glam metal, \"glamuurimetal\" — Twisted Sister, Poison, Mötley Crüe (kõik USA-st)\n gothic metal, \"gooti metal\" — Type O Negative (USA-st), Theatre of Tragedy, Tristania (mõlõmbaq Norrast)\n grindcore — Napalm Death (Inglüsmaalt), Anal Cunt (USA-st)\n industriaalmetal — KMFDM, Rammstein (mõlõmbaq S'aksamaalt), Ministry, Marilyn Manson (mõlõmbaq USA-st); Eestist No-Big-Silence\n metalcore — Earth Crisis, Killswitch Engage, As I Lay Dying (kõik USA-st)\n nu metal, \"vahtsõnõ-metal\" — Korn, Slipknot, Linkin Park (kõik USA-st)\n power metal, \"võimsa metal\" — Helloween, Blind Guardian (mõlõmbaq S'aksamaalt)\n progrõssiivnõ metal — Dream Theater (USA-st), Opeth (Roodsist), jaolt ka Uriah Heep (Inglüsmaalt)\n speed metal, \"kipõ metal\" — Accept (S'aksamaalt), Motörhead (Inglüsmaalt), Agent Steel (USA-st)\n simfoonilinõ metal — Therion (Roodsist), Rhapsody of Fire (Itaaliast), Nightwish (Soomõst), Within Temptation (Hollandist)\n thrash metal, \"pesselejä metal\" — Metallica, Anthrax, Slayer, Megadeth (kõik USA-st, tiit ku \"Suur nelik\")\n\nKaeq viil\nRokkmuusiga\n\nMuusiga","num_words":386,"character_repetition_ratio":0.055,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.21,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.998,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Rapuntsli","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Rapuntsli (ATU 310) om s'aksa jutus, mink kirotajis olliq Jacob ja Wilhelm Grimm.\n\nEdimäne tõsõnd\n\nRapuntsli vanõmbaq olliq talopojaq, kiä elliq nõia maiõ kõrval. Tä imä oll' rassõjalalinõ ja täl tull' himo nõia aian kasuvidõ rapuntsli-nimelidsi aidviljo perrä. Esä läts' nõia aida vargilõ ja jäi vaihõlõ. Karistusõs käsk' nõid täl ääsäq sündünü latsõ hindä mano tuvvaq ja esä pidigi taad tegemä. \n\nNõid võtt' rapuntsli hindä mano ja kasvat' timmä ku hindä last. Ku rapuntsli oll' 12-aastanõ, pand' nõid tä kinniq torni, minkast es saaq kõrvalidsõ abita üles egaq alla ronniq. Rapuntsli elli sääl vangistusõn.\n\nRapuntslil olliq väega pikäq hiussõq. Ku tä naaq aknõst vällä lask', küündüq naaq maani ja nõid rubõ hiussit müüdä üles. Õdagu, kui nõid kodo tagasi tull', hõigaś tä: „Rapuntsli, Rapuntsli, lasõq hindä hiussõq alla!“. Rapuntsli tekk' taad ja nõid rubõ lossi.\n\nÜtskõrd kullõl' ja näkk' üts nuurmiis, kuis nõid hõik' Rapuntslit, tuu lask' hiussõq aknõst vällä ja nõid rubõ naid müüdä üles. Printsi naaś asi huvitama ni järgmädsel pääväl, ku nõid oll' ärq lännü, ast' prints torni mano ja hõigaś nõia lausõ. Rapuntsli lask' hiussõq aknõst vällä ja prints rubõ naid müüdä üles. Niimuudu trehvssiq nä peräst taad pall'o kõrdo ja astiq sagõhõlõ vaihõkõrda, kooniq Rapuntsli jäi rassõjalalidsõs.\n\nÜtel pääväl küsse nõid Rapuntslilt, mille tä rõivaq ommaq nii tihhelt kõtu ümbre. Nõid sai arvo, et Rapuntsli om rassõjalalinõ ja neio tunnist' tälle prindsi külänkäügiq üles. Nõid sai vihatsõs, lõigaś Rapuntslil hiussõq pääst ja saat' neio lähkühe kõrbõ. Järgmädsel pääväl, ku prints hõigaś Rapuntslit, lask' nõid Rapuntsli hiussõq vällä. Prints rubõ naid müüdä üles. Ku tä näkk' ülevän nõida, sattõ tä jahmahtusõst alla nõglapuhma ja tsusaś silmäq pääst.\n\nNägemäldäq hulkõ prints müüdä ilma, kooniq tä trehväś Rapuntsli mano. Rapuntsli pisaraq sattõq prindsi silmile ja prints sai nägemise tagasi. Prints vei Rapuntsli hindäga üten. Miä sai näide latsist ja nõiast, ei tiiäq.\n\nIlladsõq muudatusõq\n\nPeränpoolõ peeti halvas kynõldaq prindsi ja Rapuntsli vaihõkõrrast ja Rapuntsli rassõjalalidsõs jäämisest. Taa asõmõl sai nõid prindsist teedäq sis, ku Rapuntsli timält küsse, mille printsi om kergemb hiussitpiten üles sikutaq ku nõida.\n\nIldampa panti jutusõhe mano ka kotus, et nõial sattõq Rapuntsli hiussõq aknõst vällä ja tä es saaki tuuperäst inämb tornist vällä.\n\nS'aksa kirändüs\njutusõq","num_words":361,"character_repetition_ratio":0.076,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.194,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Daugavpils","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Daugavpils (latgali keelen Daugpiļs, s'aksa keelen Dünaburg) om liin Lõunõhummogu-Lätin Daugava jõõ veeren. Tä om Latgale aoluulinõ keskus. Liina nimi Daugavpils tähendäs läti keelen Daugava liina (kandsi). Daugavpilsin eläs päält 74 000 inemise ja tä om suurusõ poolõst Läti tõnõ liin pääle Riiat. Daugavpilsist Leedu piirini om õnnõ 25 km ja Valgõvinne piirini 33 km. Vinne piirini om 120 km. \n\nDaugavpils om tähtsä raudtiisõlm ja tüüstüsliin. Sääl om ka ülikuul. Liina ümbre om mitmit järvi ja luudusparkõ.\n\nÜle poolõ liina elänikest ommaq vindläseq. Lätläisi om umbõs 18%.\n\nLätteq\n\nLäti liinaq","num_words":84,"character_repetition_ratio":0.066,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.213,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Im%C3%A4j%C3%B5gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Imäjõgi (ka Suur Imäjõgi) om Eesti suurõmbit jõki. Imäjõgi om rahuligu vooluga, kuna jõõ sadaminõ om kõgõst 3,6 miitrit. Tuu tege jõõ keskmädses sadamisõs 3 cm\/km. Imäjõõ alotus om Võrtsjärve põh'ahummogunukan Rannu-Jõesuun. Jõgi juusk läbi Tarto ni juusk Praagal sisse Peipsi järve. Jõõ pittus om 100 km.\n\nSuurõmbaq harojõõq ommaq Pedja, Ah'a, Elvä ja Laeva jõgi. Jõõ ülemb- ni alambjoosul ommaq lajaq suuq ja luhaq, miä suurõvii aol ommaq vii all. Keskmädsel joosul juusk jõgi Imajõõ ürgoron. Imäjõgi om kogo pittusõn laivoga sõidõtav.\n\nImäjõõl ommaq suudsõq kaldõq, miä ommaq läbi aastagasato tennüq rassõs silla ehitämise ja aastak läbi jõõst üleminemise. Üts kotus, kon kõva maisõmaa om mõlõmbal puul õkva jõõ veeren, om Tarton Laia huulidsa otsan Vabadussilla kotus. Sääl om ka aoluulinõ jõõ üleminemise kotus, kohe tegüsi Tarto liin inämb kui 1000 aastakka tagasi. \n\nImäjõõ aoluulinõ nimi s'aksa keelen om Embach ni läti keelen Mētra. Imajõõs om manitsõt ka Pärnost üle Viländi ni Tarto Pihkvahe lännüt viitiid ja tuu ütsikit jakõ – Pärno Imäjõkõ (täämbätsel aol Pärno jõgi), (Suurt) Imäjõkõ ni Pihkva Imäjõkõ (parhilla Velikaja jõgi).\n\nTartomaa jõõq","num_words":173,"character_repetition_ratio":0.019,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.201,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pihkva%20Im%C3%A4j%C3%B5gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pihkva Imäjõgi vai Velikaja jõgi om jõgi Vinnemaal Pihkva oblastin. Tuu om kõgõ suurõmb Peipsi järve sissejuuskja jõgi. Nimi vinne keelen om Великая (Velikaja), läti keelen Mudava, võro keeln Pihkva Imäjõgi. Jõõ pikkus om 430 km. Jõõ alostus om Bežanitsõ kõrgõlmaal. Alambjoosul om jõgi umbõs 40 km pittudsõlt laivoga sidõtav. Inambüs osa Velikaja valglast jääs Pihkva alalõ. Velikaja veeren ommaq oblasti suurõmbaq liinaq Pihkva ni Ostrov.\n\nVinnemaa jõõq","num_words":66,"character_repetition_ratio":0.034,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.187,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tabivere%20vald","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tabivere vald om vald vana Tartomaa põh'ajaon ja Jõgõva maakunna lõunõjaon Voorõmaal. Valla alalõ jääs Saadjärve põh’aosa ni Elistvere, Kaiavere, Raigastvere ja Soitsjärv. Vallan om Elistvere eläjäpark ja Vudila mängomaa.\n\nVallan om kats kuuli, muusigakuul, vannokodo, latsiaid, pritsitallitus, rahvamajaq jne.\nTallituskeskus om Tabivere alõvik.\n\nTartomaa\nJõgõva maakund","num_words":47,"character_repetition_ratio":0.033,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.168,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tabivere%20valla%20vapp","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tabivere valla vapi pääl ommaq sulg ja mõõk. Tabivere vald om Vooremaa ala pääl, taast ka valla maastikulinõ, kultuuriline ja rahvaperändüslik umaperä. Aigõ joosul om valla mail elänüq mitmit keeletiidläisi, keelemiihi, kink tegemine on jätnüq jä(l)le eesti kultuurilukku: Carl Gustav Staden, Otto Wilhelm Masing, Frans v. Ackermann, Georg Theol, David Bergmann, Johannes Voldemar Veski, Jaan Tammemägi. Vapi kesken kiräsulg, miä om risti mõõgagaq. Tabivere vald om tiitihtsäl alal, miä ütistäs Lõuna- ja Põh’a-Eestit. Selle om tuu olnuq hää ala rahvakultuuri ja Kalõvipuja perändüsele. Mõõk om köüdet Kalõvipuja muistõndigaq. Aq Tabiveremailt om perit kaq tiitüq sõameheq: Johannes Orasmaa, Hans Kurvits, Karl Parts, Georg-Hugo Vestel. Vapi tüve ümmärlainõtus tähüstäs viit järve valla alal: Saadjärv, Soitsjärv, Elistvere järv, Raigastvere järv, Kaiavere järv.\n\nKaeq viil\nTabivere vald\nTabivere valla lipp\n\nvapiq","num_words":127,"character_repetition_ratio":0.062,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.182,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tabivere%20valla%20lipp","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tabivere valla lipus om kruudukujolinõ vapilipp. Lipu pääl ommaq kujotõduq valla sümboliq kiräsulg ja mõõk. Lipu suurus om 105x105 cm.\n\nKaeq viil\nTabivere vald\nTabivere valla vapp\n\nlipuq","num_words":28,"character_repetition_ratio":0.096,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.204,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Saaga","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Saagaq (islandi saga, mitm. sögur) ommaq luuq muistitsõst Skandinaavia ja germaani hõimõ aoluust, varahaidsist viikingireisest, lahengist, miä reise pääl ommaq peetüq, rändämisest Islandilõ ja vainõst islandlaisi perride vaihõl. Naaq panti kirjä vanapõh'a keelen pääas'aligult Islandil.\n\nTagaperä\n\nJaotus\n\nTõõsõq\n\nSõna põh'amaadõ keelin parhillaq\n\nVälislingiq \nIslandi saagateedüskogo - islandi saagaq alguperätsen islandi keelen üten ümbrepannussidõga mitmõhe kiilde\nVananorra proosa ja laulõq\nIslandlaisi saagaq Netútgáfani teedüskogon\n\nGermaani rahvidõ aolugu\nKeskao kirändüs\n \nVanapõh'a mütoloogia lätteq\nIslandi kirändüs\nPõh'agermaani keeleq\nVanapõh'a kirändüs","num_words":76,"character_repetition_ratio":0.037,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.153,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Aavigu%20Johannes","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Aavigu Johannes (Johannes Aavik; 8. joulukuul (vana kallõndri perätselt 26. märdikuul) 1880, Randvere külän, Laimjala vallan, Saarõmaal – 18. urbõkuu 1973, Stockholmin) oll' eesti keeletiidläne.\n\nElo\nAavigu Johannesõ esä Aavigu Mihkli oll' Laimjala vallakirotaja. Lell Aavigu Jakob, kiä oll' Kurõssaarõn kaupmiis, ost' Mihklile liina maja ja Mihkel nakas' sääl üten hindä naasõ Anni ja latsiga elämä. Johannes Aavik käve Kurõssaarõ gümnaasiumin ja perän oll' säälsaman eesti keele oppaja. Tä elli Kurõsaarõn 1926. aastagani. Sis oppõ tä kiili Tarto Ülikoolin, Nežini Aoluu- ja Filoloogiainstituudin ja Helsingi Ülikoolin, mink tä lõpõt' filoloogiakandidaadi kraadiga.\n\nAavik oll' keeleoppaja ka Jaltan ni Tarton. Tä tüüt' \"Postimehe\" toimõtusõn. 1926–1936 oll' tä Tarto Ülikoolin eesti keele lektor, ildampa koolitusnõvvomiis ja aolehetoimõndõja. S'aksa okupatsiooni aigo elli tä Nõmmel. 1944 läts' tä Ruutsi, kon tä tüüt' arhiivin. Tä kirot' ja pand' ümbre artikliid ja raamatit. Aavik kuuli Stockholmin ja om matõt Metsakalmistuhe.\n\nTähtsüs\nAavik om tähtsä seoilmaaolidsõ eesti kiräkeele kujondaja. 1912. aastagal lõi tä keelevahtsõndusliikmisõ ja kirot' hindä programmist artiklin \"Tulõvaao Eesti Kiil\" (\"Tuleviku Eesti-keel\"), miä ilmu Nuureesti neländän albumin. Tä oll' keelekõrraldusõ radikaalsõmba tsihi edüstjäjä, tuuperäst tä taht’ kirakiilt väega edesi arõndaq. Timäle oll' tähtsä ka keele ilo. 1912–1925 tekk' tä pall'o ettepanekiid sõnavara hüvvütämises. Eesti keelen om teno timäle pall'o lainsõnno soomõ keelest ja murdõsõnno. Timä luuduid vahtsit sõnatüvvi om eesti keelen 30. Aavik tarvit' hindä vahtsõnduisi ümbrepandmiisin soomõ ni inglüse keelest (Aho Juhani, De Maupassant Guy, Bourget Paul, Poe Edgar Allan). Tä toimõnd' aokirjo \"Keeleline Kuukiri\" (1914–1916) ni \"Keelevahtsõndus\" (1925–1926). Tä avald' mitu sõnaraamatuit (\"Uute sõnade sõnastik\" (1919), \"Uute ja vähem tuntud sõnade sõnastik\" (1921)) ni keeleoppuse raamatit (\"Eesti õigekeelsuse õpiku ja grammatika\" (1936)). Tä oll' aktiivnõ as'alinõ Nuureesti rühmän ni tuu albumiin ilmuq tä artikliq, ümbrepannusõq ni lauluq. Tä oll' ka kirändüskriitik ja kirot’ kriitilis-poleemilidseq tüüq \"Eesti luulõ hädäq\" (\"Eesti luule viletsused\") (1915) ni \"Puudusõq vahtsõmban eesti luulõn\" (\"Puudused uuemas eesti luules\") (1922). Tä om kirotanuq ka essee muudu jutu \"Ruth\" (1909).\nEksiilin pand' tä pääas'aligult ümbre soomõ ja vinne kirändust.\n\neesti inemiseq\neesti keeletiidläseq\nSaarõmaa inemiseq","num_words":312,"character_repetition_ratio":0.043,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.229,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Baski%20kiil","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Baski kiil (baski keelen euskara) om kiil, midä kõnõldas põh'aõdagu-Hispaanian ja lõunõõdagu-Prantsusmaal alal, midä kutsutas Baskimaas. Baski kiilt kõnõlõs umbes 700,000 inemest, kinkast inämbüs kõnõlõsõq pääle baski keele viil hispaania vai prantsusõ kiilt. Ammõtlidsõs keeles om baski kiil Hispaanian Baski autonuumsõn piirkunnan ja Navarra autonuumsõ piirkunna põh'a- ja keskjaon.\n \nBaski keelel om pall'o murdit, miä ommaq väega elojovvulidsõq. Esiq autoriq eräldäseq 7-9 murrõt (2). 1970. aastagil luudi ka standardkiil, midä opatas koolin ja tarvitõdas meediän. Standardkiil om luud gipuzkoa ja lapurdia murdidõ põh'a päält.\n\nBaski keelel olõ-õi teedäq üttegiq sugulaskiilt. Taad om proovit köütäq näütüses Afriga berberi kiili ja Kaukaasia kartveli kiiliga, a ka mõnõ indo-õuruupa keelega. Mõnõq keleuurjaq pidäväq baski kiilt perräjäänüs keelist, midä kõnõldi taan piirkunnan inne ku indo-õuruupa keeleq sääl levimä naksiq (2). \n\nBaski kiil om pääas'aligult aglutiniirjä (kokkokliipjä) kiil. Taan om esiq keeleoppuisi perrä 153 vai inämb käänüst ja õigõ pall'o tegosõna jakkõ ja tunnussit. Tõisist Õuruupan kõnõldavist keelist om baski kiil tõistmuudu tuu poolõst, et taa om absolutiiv-ergatiivnõ kiil. Tuu tähendäs, et subjekti käänüs sõltus tuust, kas lausõq om tsihilinõ vai olõ-õi. Ku lausõq om tsihilinõ, sis om subjekt ergatiivsõn ja objekt absolutiivsõn käänüssen. Ku lausõq olõ-õi tsihilinõ, sis om subjekt absolutiivsõn käänüssen.\n\nLätteq \n 1 http:\/\/www.eke.org\/en\/euskara\n 2 Larry Trask. The History of Basque. Routledge, 1997. ISBN 0-415-13116-2\n 3 Hualde, J. I. and J. Ortiz de Urbina (eds.). 2003. A Grammar of Basque. Amsterdam and Philadelphia: John Benjamins.\n\nKeeleq","num_words":221,"character_repetition_ratio":0.053,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.213,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Laudap%C3%A4%C3%A4sl%C3%A4ne","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Laudapääsläne ehk harkhand (Hirundo rustica) om väikene rändäjä tsirk. Võromaal üteldäs timä kotsilõ hariligult lihtsält pääsläne, pääsokõnõ vai pääsükene. \n\nLaudapääsläne om eesti rahvustsirk.\n\nLaudapääsläne tege uma pesä hariligult mõnõ huunõ (sakõstõ lauda) kaartõ ala.\n\nKaeq viil\nPääsläne\n\ntsirguq","num_words":38,"character_repetition_ratio":0.086,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.169,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/%C3%9Ctsiots%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ütsiotsõ om võro-seto miihilaulupark. Sääl laulvaq Kalla Urmas, Kalkuni Andreas, Sommeri Lauri ja Kolga Kaspar. Kõik neli miist laulvaq ka seto miihilaulupargin Liinats'uraq. \n\nÜtsiotsõ laul päämädselt vanno kõrralaulõ, kõgõ inämb Põh'a-Võromaa miihilaulõ. \n\nPundi kuts' kokko 2005. a. Põlva rahvamuusigatüütlüisi festivali jaos Kalla Urmas. \n\n2011. a. lehekuun ilmu Ütsiotsõ edimäne albom \"Puulpäiv\".\n\nVälislink\nÜtsiotsõ laulõst Arhailidsõ Miihilaulu Seldsi lehe pääl\n\nLaulupargiq\nVõrokeelitsit laulõ laulnuq artistiq\nSetokeelitsit laulõ laulnuq artistiq","num_words":66,"character_repetition_ratio":0.082,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.186,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Rep%C3%A4n","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Repän om murdja mõtsaelläi. Repän om väikese pini suurunõ ja pikä kohila hannagaq. Eestin eläs tä mõtsasaarin. Repän süü päämidselt jüräjit. Tä om ettekaelik ja mõist häste pakõq. Rebäsel om väega hää kuuldminõ ja hõngutundmine ni tä näge pümmen häste.\n\nRebäse oosõl om alasi mitu välläpäsemist. Oosõq ommaq päämidselt kutsikidõ kasvatamisõs. Tä kaib oosõq esiq vai muut kähri uusi. Uust pruuk repän päämidselt sõs, ku täl om kurn. Ku rebäsel parrahe poigõ ei olõq, ei puhkaq tä oosõn, a lakõ maa pääl haina vai võso seen vai esiki lumõn.\n\nRepän om kahuelläi. Eesti rahvaluulõn om repän kavval. Repän om uudishimolinõ.\n\nVällänägemine\nSilmaq ommaq täüskasunul rebäsel kõlladsõq. Nõna om tummõpruun vai must. Kõrvaq ommaq pruuniq vai mustaq. Nukk om kitsas ja piklik, seo om rebäse loomuperäline tunnismärk. Hand om pikk ja kohhil, esiqeräldiselt talvõl. Hannaots om must vai valgõ.\n\nRahulinõ repän pand käümise aigo jala jala ette ja jätt niimuudu lummõ õgva jäleria. Rebäsel om hää hõngutundminõ ja kuuldminõ ja neoq ommaq rebäse päädmiseq meeleq; nägemine ei olõq nii hää. Näütüses liikmaldaq saisvalõ vai istvalõ inemisele või tä piaaigo otsa tormadaq. Tõistmuudu ku tõõsõq, näge repän pümmen küland häste.\n\nSüümine\nRepän om kõgõsüüjä. Tä süü päädmidselt jüräjit, esiqerälidselt oosõhiiri.\n\nEloigä\nRebäse eloigä om luudusõn hariligult mõni aastak, kõgõ rohkõmb 10-12 aastakka, vangin kooniq 20-25 aastakka.\n\nVaimlasõq\nRebäse päämine vainlanõ om inemine, kiä jaht tedä lõbu peräst ja kahunaha saamisõs. Rebäsele pidäväq jahti ilveseq, pantriq ja soeq.\n\nMõtsaeläjäq\nImetäjäq","num_words":235,"character_repetition_ratio":0.036,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.187,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Svente","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Svente om külä Lätin Sēlijan Leedu piiri lähkon. Tä jääs Daugavpilsi liinast 13 km õdagu poolõ. 2015. aastagal elli sääl 557 inemist. 2022. aastagal elli sääl 425 inemist.\n\nSventen om Svente mõisa, keskkuul, kerik, keskkuul, sidejaoskund ja Tõsõ ilmasõa aigsõ sõatekniga muusõum.\n\nKuul om Sventen 1921. aastagast saaniq. 1976. aastagani tüüt' kuul Svente mõisa härbänin, sõs koliti vahtsõhe koolimajja. \n\nKülä keskel tii veeren om kivist pühä kolmainu kerik. Tuu om ehitet 1800. aastagal ja sääl om hõrril. Kerik käü Läti katoligu kerigu Jelgava piiskopkunna ala. Paiga pääl kõnõldas, et 1812. a. ollõv sõakäügil olnuq Napoleon sääl üüd olnuq, a tuu olõ-iq tõtõ — Napoleon läts' ummi väkiga tuust paigast tükk maad lõunõ puult müüdä. \n\nKülä keskel mõisa härbäni iin om suur plats puiõga ja tuu veeren tõõsõq kunagidsõq mõisa huunõq. Platsi põh'aveeren ommaq küländ uhkõq värehtiq. Platsi pääl om ütiskalm Verevä väe sõamiihilõ, kiä saiq hukka tapõluisin 1944. a. hainakuun. Edimädse ilmasõa aigo (1915—1918) Svente külä s'akslaisi käen es olõq.\n\nKuulsambaq inemiseq\nSmelteri Peters (1868—1949) elli Sventen ja om matõt Svente kalmuaida. Tä avit' kuulsat läti kiränikku, rahvaluulõ uurjat ja rahvuslidsõ liikmisõ tegeläst Baronsi Krišjānist kor'atõn paigapäälitsit rahvalaulõ. \n\nLäti küläq","num_words":177,"character_repetition_ratio":0.056,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.233,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Svente%20m%C3%B5isa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Svente mõisa oll' mõisa Lätin Svente külän. \n\nSvente mõisast om alalõ mitmit huunit ja suur park. Härbän om ehitet 1912. a. ja tuu aoluumälehtüsmärk. 1921-1976 oll' härbänin Svente kuul. Ku 1976 kolõ kuul vahtsõhe koolimajja, jäi maja lagonõma. 1990. aastagil ost' Rezekne ärimiis Grišuljonok huunõ ärq ja naas' tedä kõrda tegemä. Ildampa möi tä härbäni firmalõ Ditton Group, miä vei restauriirmistüü lõpolõ. Täämpädsel pääväl om mõisa härbän hään kõrran, sääl om küläliisimaja ja restoran, man om viil väläbassein. Õkvalt härbäni kõrvalõ om ehitet väikene muusõumihoonõq, kon hoiõtas Tõsõ ilmasõa aigsõt sõateknikat. Sääl om villissit, suurtükke, soomusmassinit ja tankõ. Üts noist tangõst om õkva tuu, midä tarvitõdiq filmin \"Neli tankisti ja peni\". \n\nLäti mõisaq","num_words":109,"character_repetition_ratio":0.019,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.216,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Bretooni%20kiil","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Bretooni kiil (bretooni keelen brezhoneg) om indoõuruupa kiilkunna keldi keelerühmä kiil, mink lähkümbäq sugukeeleq ommaq korni ja kõmri kiil. \n\nBretooni kiilt kõnõldas põhilidsõlt Prantsusmaal Bretagne'in, kon taad kõnõlõs umbõs 200 000 inemist. Kõnõlõjidõ arv om 1950. aastist, ku näid oll' 1,2 mill'ona ümbre, kõik aig vähänüq.\n\nVälislingiq \n Ofis publik ar Brezhoneg \n http:\/\/ouiaubreton.plefeuvre.net\/\n\nKeeleq\nPrantsusmaa","num_words":50,"character_repetition_ratio":0.029,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.218,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Laozi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Laozi (ka Lao-zi) om umbõs 6. aastagasaal i.m.a. (tõõsõ teedüse perrä 4. aastagasaal i.m.a.) Hiinan elänüq puullegendaarnõ oppaja, taoismi alostaja. \n\nTraditsioonilidsõlt peetäs timmä \"Daodejingi\" autoris. Nimme \"Laozi\" om sagõhõhe pruugit ka ku \"Daodejingi\" sünonüümi.\n\nKirändüs \n Märt Läänemets, \"Lao-zi: müüt ja inimene. Ääremärkusi Daodejingi geneesi kohta\" – Looming 1997, nr. 9, lk. 1227–1240 \n\nTaoism\nHiina filosoofiq\nHiina inemiseq\nVana-Hiina","num_words":52,"character_repetition_ratio":0.075,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.256,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kassuubi%20kiil","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kassuubi kiil (kaszëbsczi jãzëk) om õdaguslaavi kiili hulka kuuluv Poola põlinõ piirkundlinõ kiil, midä kõnõlõsõq põhilidsõlt Pomorze piirkunnan eläväq kassuubiq. Kassuubi kiilt om peet ka poola keele murdõs vai murdõrühmäs, a täämbätsel pääväl om taa tunnistõt ütes Poola piirkundligus keeles. Kassuubi keelele umaette keele staatusõ saaminõ om olnuq tähtsä kassuubõ rahva hindätiidmisele.\n\nKiräkiil ja õigõkirotus \n\nKassuubi keelel om uma kiräkiil ja kiräviis, miä om poola keelest tõistõ mitmõ tähemärgi võrra (nt ã ja ë). \n\nKašuubi tähistün om 36 tähte: A, Ą, Ã, B, C, Cz, D, E, É, Ë, F, G, H, I, J, K, L, Ł, M, N, Ń, O, Ò, Ó, Ô, P, R, S, Sz, T, U, Ù, W, Y, Z, Ż.\n\nAndas vällä kassuubikeelist ilokirändust ja opimatõrjaalõ. Tetäs latsi kassuubikeelitside kirjatöie konkurssõ.\n\nVälislingiq \n Vikipeediä kassuubi keelen\n Cassubia Slavica\n\nKeeleq\nPoola","num_words":133,"character_repetition_ratio":0.064,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.23,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kaika%20suv%C3%B5%C3%BClikuul%202011%20Kanepin","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"2011. aastagal peeti Kaika suvõülikuuli Kanepi kihlkunna keskusõn Kanepin 12.-14. põimukuu pääväl. Suvõülikooli rektri oll' Elleri Kalle. Suvõülikoolin sai kullõldaq ettekandit, kaiaq Kanepi kihlkunnaga köüdetüisi filme, kullõldaq Tamra Kaidu kerigukontsõrti, lauldaq tuu kandi kõrralaulõ, kuuldaq Kanepi aoluust Hirvlaanõ Milviga üten jalotadõn, kävvü bussiga Kanepi ümbrüse põnõvampi kotussit pite ja kaiaq Rahmani Jani vahtsõt näütemängo \"Varetepalu\". Ettekandõq olliq seldsimajan ja üüse olti koolimajan.\n\nKava\n\nRiidi, 12. põimukuu päiv\n12.00 – tulõjidõ kirjapandminõ \n\n13.00 – lõunasüük\n\n14.00 – suvõülikooli alostus. Tervütüseq, sõnavõtmisõq\n\nKõnõlõmisõq Kanepi aoluust ja kultuuriluust:\n\n15.00 – Kõivupuu Marju «Midä ja kedä Kanepi rahvas vanast usksõ?»\n\n15.30 – Hirvlaanõ Milvi «Käpeq naasõq Kanepi kihlkunna kultuuriluun»\n\n16.15 – Kõivu Ele «Kanepi naiskäsitüü, rahvarõivaq»\n\n16.45 – Laili Margit «Kanepi kerigu aoluust»\n\n17.15 – «Juhan Weizenbergi kirä esäle» (Tagla Tähte ja Pedäjä Külli opilasõq)\n\n18.00 – muusõumitunn koolimajan (Pedäjä Külli)\n\nLatsilõ 15.00-18.30 tegemiseq kotussõ pääl\n\n19.00 – õdagusüük\n\n20.00 – Tamra Kaidu kerigukontsõrt \n\n20.00 ja 22.00 – Vidilä Vaidu filmiq Kanepi kultuuriluust ja ümbrekunnast\n\n22.00 – regilauluõdak seldsimajan (Kalla Urmas jt.)\n\nPuulpäiv, 13. põimukuu päiv\n\n8.00 – hummogusüük\n\nKirändüs-kultuurilidsõq teemaq:\n\n9.00 – Elleri Kalle «Võro kiil ja muuq sarnadsõq väikukeeleq maailman»\n\n10.00 – Kauksi Ülle «Etendüskunst-edendüskunst»\n\n10.30 – Kronbergi Janika «Karl Ast-Rumor»\n\n11.00 – Kama Kaido «VKKF sünd ja alostus»\n\n11.30 – Arotus\n\n12.15 – Kanepi Raamatukülä avvuhinna «Kanepine hamõq» saaja välläütlemine\n\n13.00 – lõunasüük\n\n14.00 – Hirvlaanõ Milvi juhataq jalotaminõ Kanepi alõvin ja kalmuaian\n\n15.30-18.00 – bussireis Kanepi–Koorastõ kandin Ahasõ Reinu ja Koorastõ külävanõmba Kiviranna Urmasõ juhatusõl.\n\nLatsilõ 9.00-12.30 tegemiseq RMK Erästvere keskusõn (Saarõ Pilvi), \n14.00-17.00 – käelidseq-kunstilidsõq tegemiseq kotussõ pääl.\n\n18.00 – õdagusüük\n\n19.30 – Rahmani Jani etendüs «Varetepalu» Koorastõ Suurõjärve veeren, mängväq Kanepi seldsimaja näütlejä ja segäkuur. \n\n22.00 – simman: Laube Kadri ja sõbraq\n\nPühäpäiv, 14. põimukuu päiv\n\n8.00 – hummogusüük\n\nLuudusõteemaq:\n\n9.00 – Saarõ Evar «Kanepi kotussõnimeq»\n\n9.30 – Kalla Urmas «Kuis võrokõsõ tsirkõ kutsva?»\n\n10.00 – Sellise Urmas «Kotkaq Lõuna-Eestin ja ligembän ümbrüsen»\n\n10.30 – Kuuba Rainer «Midä raotas ja ku pallo raotas?»\n\n11.00 – Rohu Urmas «Looduskauniq maastiguq Kanepi kihlkunnan»\n\n12.30 – lõpõtaminõ\n\nLatsilõ 9.00-12.30 tegemiseq Mesipuu talon\n\n13.00 – lõunasüük\n\nTerve suvõülikooli ao näütüseq seldsimajan ja koolimajan: Kalve Toomas, Vidilä Valli, \nKanepi naiskäsitüü jne.\n\nKaeq viil\nKaika suvõülikuul\n\nKaika suvõülikooliq","num_words":285,"character_repetition_ratio":0.061,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.279,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Luhansk","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Luhansk (ukraina keelen Луганськ, vinne keelen Луганск) om tüüstüsliin Hummogu-Ukrainan. Tä om Luhanski oblasti ja Luhanski rajooni keskus. Liin om uma nime saanuq Luhani jõõkõsõ perrä, miä timäst läbi juusk. Sääl eläs \npia puul mill'onat inemist. Tuud liina om aoluu joosul kats kõrda ümbre nimitet Vorošilovgradis ja kats kõrda tagasi Luhanskis. Nimme Vorošilovgrad kand' liin aastagil 1935–1958 ja 1970–1990. \n\nLiin tekkü ravvavabriku mano, minka 1795. aastagal ehit' Briti ärimiis Gascoigne'i Charles.\n\nRahvastik\nLuhanskin eläs umbõs 470 000 inemist. Noist om \nukrainlaisi — 51 %,\nvindläisi — 47 %,\nvalgõvindläisi — 1 %,\njuutõ — 1 %.\nLiinan kõnõldas inämbüisi vinne kiilt ja eski pall'oq Luhanski ukrainlasõq mõista-iq ukraina kiilt häste.\n\nMajandus\nLuhansk om tähtsä massinaehitüse keskus, kon om pall'o vabrikit. Sääl tetäs vedureid, tüüpinke, akusit ja muud.\n\nKuulsambaq inemiseq\nDali Vladimir \nVorošilovi Kliment\nBubka Sergei\n\nÜts kuulsampi Luhanskist perit inemiisi om tiidläne ja kiränik Dali Vladimir, kiä om tuntus saanuq uma suurõ vinne keele sõnaraamaduga. Korgõmba haridusõ sai tä Tarto Ülikoolin arstitiidüse alal.\n\nUkraina liinaq","num_words":148,"character_repetition_ratio":0.048,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.219,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Esperanto%20kiil","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Esperanto kiil vai lihtsähe esperanto om kõgõ tunnõtumb rahvusvaihõlinõ abikiil (plaankiil).\n\nEsperanto kiilt arvatas kõnõlõvat paarsada tuhat kooniq mitu mill'onat inemist. Esperanto kiilt pruugitas kõnõlõmisõs, kirävaihtusõs, tõisi kiili oppamisõs, taan trükütäs raamatit ja aokirjo, tetäs tele- ja raadiosaatit.\n\nEgä aastaga peetäs üleilmalist kongressi.\n\nEsperanto luuja oll' Poola silmäarst L. L. Zamenhof, kiä ilmut' taa kotsilõ 1887. aastal raamadu Unua Libro (\"edimäne raamat\") kirängunime Doktoro Esperanto (\"doktor luutja\") all, ni taa jäigi keele nimeks.\n\nEsperanto keeleoppus om lihtsä ja kõrraperäline, erängit olõ-õi. Tuuperäst om taa keele opiminõ pall'o lihtsämb ku loomulikkõ kiili opminõ. Esperanto kiil om kõgõ lähkümb romaani keelile, tuuperäst um noidõ kõnõlõjil taad kõgõ kergemb ärq oppiq.\n\nKirotaminõ ja välläütlemine \n\nEsperanto keele kirotamisõs pruugitas ladina kirjä. Tähistün om 28 tähte: \na b c ĉ d e f g ĝ h ĥ i j ĵ k l m n o p r s ŝ t u ŭ v z.\n\nEsperanto keele kirotus käü tävveligult välläütlemise perrä, egäle tähele vastas õnnõ üts helü ni ekä hellü märgitäs õnnõ üte tähega.\n\nKeeleq","num_words":168,"character_repetition_ratio":0.08,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.201,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Bali%20kiil","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Bali kiil om austroneesiä kiilkunna kiil, midä kõnõlõs 3,9 mill'onat inemist (2009. a.) Indoneesiän Bali saarõl, Nusa Penida saarõ põh'ajaon, Lomboki saarõ õdagujaon ja Java saarõ hummogujaon. Inämbüs bali keele kõnõlõjist mõist ka indoneesiä kiilt.\n\nkeeleq\nIndoneesiä","num_words":35,"character_repetition_ratio":0.031,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.205,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Indoneesi%C3%A4%20kiil","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Indoneesiä kiil (Bahasa Indonesia) om austroneesiä kiilkunna kiil, midä kõnõldas Indoneesiän, Malaisian ja Hummogu-Timorin. Taa om Indoneesiä riigikiil 1945. aastagast pääle. Kiräkeele alossõs om malai keele riau murrõq. Kokko kõnõlõs taad umbõs 250 mill'onat inemist, naist 17 mill'onat ku imäkiilt. Kiilt kirotõdas ladina kirän.\n\nIndoneesiä kiilt kõrraldas Pusat Bahasa ('keelekeskus').\n\nkeeleq\nIndoneesiä","num_words":49,"character_repetition_ratio":0.068,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.199,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Katalaani%20kiil","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Katalaani kiil om romaani kiili hulka kuuluv kiil, midä kõnõldas Hispaania põh'a-hummogujaon (Kataloonian, Valencian ja Balõaarõl), Andorran, Prantsusmaa lõunõjaon ni Sardiinian.\n\nKeeleq","num_words":22,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.167,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Korea%20kiil","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Korea kiil om kiil, midä kõnõldas põhilidsõlt Põhja- ja Lõunõ-Korean, a veidemb ka muial Kavvõl-Hummogumaal.\n\nKorea keele tähistü \n\nKorea keelen om 24 lihttähte, mink kombiniirimisega saias kirjä pandaq korea helükõrd. \n\nTähejärekõrd tähistün:\n\nㄱ ㄲ ㄴ ㄷ ㄸ ㄹ ㅁ ㅂ ㅃ ㅅ ㅆ ㅇ ㅈ ㅉ ㅊ ㅋ ㅌ ㅍ ㅎ\nㅏ ㅐ ㅑ ㅒ ㅓ ㅔ ㅕ ㅖ ㅗ ㅘ ㅙ ㅚ ㅛ ㅜ ㅝ ㅞ ㅟ ㅠ ㅡ ㅢ ㅣ\n\nKorea kiil\nKeeleq","num_words":74,"character_repetition_ratio":0.03,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.268,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Galois%27%20%C3%89variste","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Galois' Évariste (loeq: galuaa evarist) (Évariste Galois, 1811-1832) oll' prantsusõ matõmaatik. Tä sündü Bourg-la-Reine'i liinan, miä toona oll' Pariisi küle all (täämpädsel pääväl jääs tuu kotus Pariisi piirehe). Ollõn nuur miis suut' tä ärq lahõndaq kavva aigo püsünü probleemi: löüdäq tarviliguq ja piisavaq tingimüseq tuu jaos, et algõbralist võrrandit saanuq radikaalõn lahõndaq. Timä tüüq panniq alossõ Galois' teoorialõ ja Galois' vastavuisi teoorialõ, miä ommaq abstraktsõ algõbra tähtsäq haroq. Tä oll' edimäne, kiä tarvit' sõnna \"rühm\" (prantsusõ keelen groupe) ku terminit, minga tähüstäq permutats'oonirühmä. Tä kuuli katõkümneaastagadsõlt duellil saad haavo kätte.\n\nPrantsusmaa inemiseq\nPrantsusmaa matõmaatiguq","num_words":93,"character_repetition_ratio":0.02,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.192,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/GoldenDict","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"GoldenDict om vabavara puutrisõnastu (kaemisõ programm), midä om tarvitõt hulga kiili jaos. Taaga saa tarvitaq mitmit tuntuid puutrisõnastu failõ, kaiaq naid tarvitaja umast puutrist vai Internetist.\n\nSõnaseletüses saa pandaq tekstile mano linkõ, pilte, audio- ja videofailõ, kaiaq näütüses Vikipeediät jne.\n\nVälislingiq\n\nGoldenDicti kodoleht\nNäüdüs võro sõnaraamadu sõnaartiklist, miä om pant GoldenDicti programmi\n\ntarkvara","num_words":53,"character_repetition_ratio":0.07,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.16,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Puutris%C3%B5nastu","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Puutrisõnastu om sõnastu pidämise puutriprogramm. Taa om üts lihtsämb jago kunstmõistusõst. Puutrisõnastu näütüses või tuvvaq programmi GoldenDict vai Võro-eesti synaraamadu elektroonilidsõ versiooni.\n\ntarkvara","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.05,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.133,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mo%C5%A1t%C5%A1ena","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Moštšena (ukraina keelen Мощена) om külä Ukrainan Volõõnia oblastin Koveli rajoonin. \n\nKülän elli 2010. aastagal 581 inemist. Sääl om kerik, kuul ja kultuurimaja.\n\nMoštšenat om edimäst kõrda nimmat 1543. aastagal.\n\nUkraina\n\nroa-rup:Moşcena","num_words":29,"character_repetition_ratio":0.009,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.243,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Var%C3%B5sjalg","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Varõsjalg (ladina keelen Anemone) om mõtsalill. Tä om kas valgõ vai kõllanõ. Arvada, et varõsjalas kutsutas tedä tuuperäst, et timä leheq ommaq harolidsõq ku varõssõ jalaq.\n\nHariligult kasussõq varõsjalaq laanõn. \n\nVarõsjala kotsilõ või üteldäq viil varõslill vai varõsninn, mõnikõrd ka haraklill.\n\nlilliq","num_words":42,"character_repetition_ratio":0.007,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.18,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/T%C3%B5rdu","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tõrdu om suur lavvost tett puuannom. Tõrdu või olla 100-200 liitre suurunõ vai eski suurõmp. Tõrdu pääle või kävvü kaas. \n\nTõrduh hoiõti vanast suulvii sisen lihha, mõnikõrd võiollaq ka kurkõ vai siini. \n\nAnomaq","num_words":32,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.227,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/V%C3%B5ro-Seto%20t%C3%A4htraamat%20vai%20kallendri%202012.%20aastaga%20p%C3%A4%C3%A4le","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"\"Võro-Seto tähtraamat vai kallendri 2012. aastaga pääle\" om \"Võro-Seto tähtraamadu\" katõkümne kolmas aastagakäük. Tähtraamaduga om üten sainakallendri.\n\nSisokõrd\n\nTeedüs\n\nVõro-Seto tähtraamaduq\n2011 raamaduq","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.187,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.208,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Paltoga","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Paltoga om külä Vinnemaal Vologda oblastin Võtegra rajoonin. Külän elli 2006. aastagal 296 inemist.\n\nPaltogan om põhikuul, raamadukogo, kultuurimaja, postijaoskund ja kats kerkot.\n\nVinnemaa küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.205,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Forvo","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Forvo om veebileht, minka saa kullõldaq sõnno välläütlemist maailma keelin. Sõnno saa sinnäq säädiq egaüts uma huvi perrä mp3-formaadin. Sõna aolinõ pikkus või ollaq kooniq 2,5 sek. Forvo sõnavarra saa köütäq GoldenDict synastuprogrammi külge.\n\nForvo om alostõt 2007. aastagal, umanik om parlaq Forvo Media SL, San Sebastian, Baskimaal.\n\nVälislinke\n\nForvo.com\n\nLausidõ kullõmise leht. Siiäq om pant 329 eesti lausõ kiräpilti, kõik ilma helüldä.\n\nKiili internetin kullõmise võimaluisi võrrõlus.\n\ninternet","num_words":66,"character_repetition_ratio":0.008,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.201,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Miskolc","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Miskolc (loeq: miškolts) om liin Põh'ahummogu-Ungarin. Sääl eläs pia 170 000 inemist, tuuga om tä Ungarin suurusõ poolõst neläs liin (pääle Budapesti, Debreceni ja Szegedit). Tä om ka Borsod-Abaúj-Zempléni maakunna keskus. Miskolci tundas ku tähtsät tüüstüsliina.\n\nMiskolc om Bükki mäkist hummogu puul, Sajó jõõ nink Hejő ja Szinva ujjõ oron. Liin om ehitet kallaku pääle: kõgõ madalamba ja kõgõ korgõmba kotussõ vaih om umbõs 800 miitret.\n\nMiskolci Ülikuul om Põh'a-Ungari kõgõ suurõmb ülikuul.\n\nMidä kaiaq tasos\n\nKeskliin \n Päätännäv ja raatusõ plats, kon huunõq ommaq päämädselt 19. aastagasaast\n Gooti stiilin protestandi kerik Avasi mäe pääl\n Kreeka õigõuso kerik, kon om Kesk-Õuruupa kõgõ suurõmb ikonostaas (pühäsesain)\n Kunstõ maja, kon om kats kinno\n Kósi maja (Kósi Károly projekteerit Art Nouveau ja rahvalikun stiilin, 1931)\n Mindszenti Kerik\n Frantsiskaani kerik ja kangõlaisi plats\n Teletorn\n Miskolci Riigitiatri\n Csodamalomi Pupitiatri\n Hermani Ottó Herman muusõum\n Muusigapalee \n Puukerik\n\nDiósgyőr \n Diósgyőri kants (ehitet 13. aastagasaal)\n Diósgyőri lutõri kerik\n Diósgyőri protõstandi kerik (barokkstiilin, ehitet keskaigsõ kluustrõ varõmidõ pääle)\n\nLillafüred \n Anna kuup, Istváni kuup, Szeleta kuup\n Paleehotell\n Hámori järv\n Viisadang (Ungari kõgõ korgõmb viisadang)\n Om olõman kitsarüüpmeline raudtii Lillafüredi ja Miskolci vaihõl, midä ungari keelen kutsutas Lillafüredi Állami Erdei Vasút (Lillafüredi Riiklik Mõtsaraudtii). Tuu keerotas ilosidõ mõtso vaihõl ja rongisõit sääl võtt aigo 30-45 minotit. Miskolci piätüs om stop Diósgyőrin.\n\nMiskolctapolca \n Miskolctapolca koobabassein (ainugõnõ sääne Õuruupan)\n\nLiina lähkon \n Bánkúti suusakuurort\n Bükki mäeq \n Miskolci eläjätahr\n Szentléleki kluustrõ varõmõq\n\nFestivaliq \n Etendüseq Diósgyőri kandsin (every lehe- ja põimukuun)\n Riikevaihõlinõ sõamiihi ja sõaväeansamblidõ festival (katõ aastaga takast põimukuun)\n Miskolc Oopõrifestival (egal suvõl)\n CineFest - nuuri filmitegejide riikevaihõlinõ festival (ega aasta süküskuun)\n\nUngari liinaq","num_words":249,"character_repetition_ratio":0.051,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.191,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Florian%20Geier","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Florian Geier von Giebelstadt (1490 -1525) oll' rüütli ja diplomaat. Üts talurahvasya juhest Swaabimaal. Engels om tedä nimetänü ütes edimäidsi vabadusvõitlõjide siän.\n\nTimä juhitulõ väesalgaga anniva mitma liina alla ilma lahinguda, nii hää diplomaat oll' timä.\n\nTõõsõn ilmasyan oll' timä nimeline SS ratsadiviis.\n\nVinnemaal om luud timä nimeline vaimuinemiisi klubi.\n\nVälislink\nFlorian Geieri klubi Vinnemaal","num_words":53,"character_repetition_ratio":0.06,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.195,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/P%C3%A4rsi%C3%A4%20kiil","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pärsiä kiil (pärsiä keelen فارسی (fārsī)) om indoõuruupa kiil, miä Iraanin om riigikiil. Pärsiä kiilt kirotõdas mugandõdun araabia kirän. \n\nPärsiä keele lähkoq sugulaskeeleq ommaq dari ja tadžiki kiil. Mõnikõrd loetas noid pärsiä keele variandõs.\n\nKeeleq","num_words":35,"character_repetition_ratio":0.057,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.181,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Planhofi%20Maia","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Planhofi Maia (Maia Planhof) om inglüse keelest eesti kiilde tõlkja.\n\nVõromaa inemiseq","num_words":12,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.174,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Abasiini%20kiil","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Abasiini kiil (om pruugit ka nimetüst abaasi kiil) om abhaasi-adõge kiili abhaasi-abasiini allrühmä kuuluv kiil. Abasiini keele kõgõ lähkümb sugukiil om abhaasi kiil.\n\nTähistü\n\nAbasiini tähistü, midä pruugitas 1938. aastagast pääle, om luud vinne tähistü põh'a pääle, kuiki kiräkeele luumist alostõdi 1932–1933 ladina kirä perrä.\n\nkeeleq","num_words":44,"character_repetition_ratio":0.024,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.217,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Abhaasi%20kiil","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Abhaasi kiil om abhaasi-adõge kiili abhaasi-abasiini allrühmä kuuluv kiil, midä kõnõldas põhilidsõlt Abhaasian, Türgün ja Vinnemaal. Abhaasi keele kõgõ lähkümb sugukiil om abasiini kiil.\n\nKeelenäüdüs \nДарбанзаалак ауаҩы дшоуп ихы дақәиҭны. Ауаа зегь зинлеи патулеи еиҟароуп. Урҭ ирымоуп ахшыҩи аламыси, дара дарагь аешьеи аешьеи реиҧш еизыҟазароуп.\nTõlgõq: Kõik inemiseq sünnüseq avvo ja õiguisi poolõst ütesugumaidsis. Näile om annõt mudsu ja süämetunnistus ja nä piät ütstõõsõga vele muudu läbi käümä.\n\nKeeleq","num_words":69,"character_repetition_ratio":0.008,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.164,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mez%C5%91k%C3%B6vesd","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mezőkövesd om liin Põh'a-Ungarin Borsod-Abaúj-Zempléni maakunnan. Mezőkövesd om kuulsa tuu poolõst, et sääl om tett kõgõ värmikirivämpä käsitüüd Ungarin. \n\nNimi Mezőkövesd tulõ katõst ungarikeelitsest sõnast: mező (põld) + kövesd (kivestü, kotus põllu pääl, kon ommaq kiviq).\n\nInemiisi, kiä elässeq Mezőkövesdin ja tuu ümbre (Tardi ja Szentistváni külän) kutsutas mat'odõs (ungari keelen matyók). Tuud kanti kutsutas Mat'omaas (ungari keelen Matyóföld). Arvatas, et säänest nimme tarvitõdas tuu peräst, et umal aol panti säälkandin piaaigu egalõ tõsõlõ poisilõ kuning Mátyási avvos nimes Mátyás ja Mátyásit kutsutas Ungarin lühembält Matyós.\n\nKuulsambaq inemiseq\nKis Jankó Bori - käsitüümeistre. Tä lõi rõividõ jaos lilliliidsi kirjo, miä saivaq kuulsas ja populaarsõs üle terve Ungari. Timä majan om täämbädsel pääväl tälle pühendet muusõum.\n\nUngari liinaq","num_words":115,"character_repetition_ratio":0.041,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.183,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%B5mri%20kiil","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kõmri kiil (ka: uelsi kiil; kõmri keelen Cymraeg, artikliga y Gymraeg) om keldi keelerühmä briti allrühmä kiil. Timä lähkümbäq sugukeeleq ommaq korni ja bretooni kiil. \n\nKõmri kiilt kõnõldas põhilidsõlt Kõmrimaal, kon taad kõnõlõs umbõs 500 000 inemist. Keldi keelist om kõmri kiil imäkeeles kõgõ\nsuurõmbal hulgal inemiisil. Kõmrimaal om kõmri kiil inglüse keele kõrval ammõtlinõ ja koolikiil. \n\nKõmri murdõq jagonõsõq põh'a- ja lõunõrühmäs.\n\nVälislink \n Vikipeediä kõmri keelen\n\nKeeleq\nÜtiskuningriik\nWales","num_words":68,"character_repetition_ratio":0.074,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.191,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Gagarini%20Juri","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Gagarini Juri (Juri Gagarin) oll' Nõvvokogo Liido ilmaruumilindaja ja edimäne inemine, kiä ilmaruumi linnas'. Gagarini Juri käve edimäst kõrda ilmaruumin 12. mahlakuu pääväl 1961. aastagal ilmaruumilaivaga Vostok 1. Tuu edimädse lindamisõ aig oll' üts tunn ja 48 minotit.\n\nVälislink\n\n Vinnekeeline \"Энциклопедия космонавтики\": Gagarini elolugu, dokumendiq, fotoq, videolõik\n\n vinnemaa inemiseq","num_words":45,"character_repetition_ratio":0.047,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.201,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ilmaruumilindaja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ilmaruumilindaja vai (Vinnemaa ja Hummogu-Õuruupa pruugi perrä) kosmonaut vai (USAn ja pall'odõn tõisin main) astronaut vai (Hiinan) taikonaut om ilmaruumilaiva vai -linnugi miiskunna liigõq. \n\nMaailma edimäne ilmaruumilindaja oll' vindläne Gagarini Juri ja naisist kah vindläne Tereškova Valentina.\n\nIlmaruumilindaminõ","num_words":38,"character_repetition_ratio":0.097,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.163,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ahunamaa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ahunamaa (soomõ keelen Ahvenanmaa, roodsi keelen Åland) om inämbä ku 6500 saarõga saaristo Õdagumeren, miä om kokko üts Soomõ umavalitsuslinõ Ahunamaa maakund. Maakunna eläniguq ommaq roodsikeelidseq ja ainugõnõ ammõtlinõ kiil om roodsi kiil.\n\nÕuruupa maaq\nSoomõ","num_words":35,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.176,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vung%20Tau","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vung Tau om Vietnami Ba Ria-Vung Taui provindsi pääliin. 2006. aastagal elli taan liinan 273 988 inemist.\n\nVietnami liinaq","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.27,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kop%C3%B5nhaag%C3%B5n","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kopõnhaagõn (taani keelen København) om Taani pääliin. 2007. aastagal elli taan liinan 503 699 inemist.\n\nTaani\nPääliinaq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.275,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Chuch%27e","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Chuch'e om Põh'a-Korea doktriin esiqsaisvusõst. Seol om kolm ossa - oppus poliitilidsõst, majandusligust ja syalidsõst esiqsaisvusõst.\n\npoliitiga","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.103,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.166,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Regent","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Regent om riigipää monarkistligun riigin.\n\nKitsamban tähendüsen om regent inemine, kiä täüt monarki ülesandit, ku tegelik riigipää om alaiäline, tõbinõ vai muial.\n\nAmmõdiq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.012,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.17,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Hispaania%20kiil","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hispaania kiil (español), vai tõisildõ kutsustult ka kastiilia kiil (castellano) om indoõuruupa kiili romaani rühmä kiil, midä kõnõlõs päält 300 mill'ona inemise põhilidsõlt Hispaanian ja Ladina-Ameerikan (vällä arvat Brasiilia). Hispaania kiil om vällä arõnenuq Pürenee puulsaarõl ladina keelest ni sulandanuq hindä sisse mõotuisi sääl inne ruumlaisi tulõkit kõnõlduist ibeeri ja keldi keelest. Sõnavaran lövvüs hulga araabia lainõ. Kõgõ vanõmbaq keelemälehtüseq ommaq peri 12. aastagsaa keskpaigast.\n\nHispaania\nKeeleq","num_words":65,"character_repetition_ratio":0.027,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.168,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Keskriigiq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Keskriigiq vai Nelikliit (inglüse keelen Central Powers, s'aksa keelen Mittelmächte) oll' sõalinõ liit Edimädsen ilmasõan. Sinnäq kuuluvaq:\nS'aksamaa;\nAustria-Ungari;\nTürgü;\nBulgaaria (aastagast 1915).\n\nKeskriigiq sõdõq Antandi moodustanuq Ütiskuningriigi, Prantsusmaa ja Vinnemaa vasta. Edimält oll' Keskriike hulgan Itaalia kah, a tuu läts' ildampa üle Antandi poolõ pääle.\n\nEdimäne ilmasõda","num_words":47,"character_repetition_ratio":0.01,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.188,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Antant","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Antant (inglüse ja prantsusõ keelen Triple Entente) oll' 1907. aastagal sõlmit liit Vinnemaa, Prantsusmaa ja Ütiskuningriigi vaihõl. Kats perämäst olliq umavaihõl liido sõlmnuvaq 1904. aastagal, a Prantsusmaa Vinnemaaga joba aastagal 1894. \n\nAntanti riigiq sõdõq Edimädsen ilmasõan Keskriike (noidõ hulgan S'aksamaa ja Austria-Ungari) vasta. Itaalia oll' edimält Keskriike hulgan, a 1915. aastagal läts' üle Antandi poolõ pääle. \n\n1917. aastaga separaatraho S'aksamaaga ja Brest-Litovski raholepüng veiq Vinnemaa Antandist vällä; Ütiskuningriik ja Prantsusmaa olliq liidon 1940. aastagani, ku S'aksamaa vallut' Prantsusmaa ärq. \n\nEdimäne ilmasõda","num_words":75,"character_repetition_ratio":0.071,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.215,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/9.%20aastagasada","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"9. aastagasada om aastagasada, miä Gregoriusõ kallendri perrä naas' pääle 1. vahtsõaastakuu pääväl 801 ja lõppi 31. joulukuu pääväga 900. \n\n9. aastagasada","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.09,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.266,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Gautama%20Buddha","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Siddhārtha Gautama (traditsioonilidsõ dateeringu perrä 563–483 i.m.a.) oll' budismi alostaja Buddha Šākjamuni nimi inne virgumist. Timäst kõnõldaski sagõhõhe ku Gautama Buddhast vai Šākjamunist.\n\nSiddhārtha Gautama sündü Põh'a-Indian, täämbädse päävä lõunõ-Nepalin, šaakja hõimun, valitsõja perren. Timä esä nimi oll' Šuddhodana ja imä nimi Mājā.\n\nŠākjamuni oll' aoluust teedäq inemine, a timä täpsät eloaigo olõ-õi teedäq. Theravaada traditsiooni perrä ommaq timä eloaastagaq 624-544 i.m.a. a, inämbüse täämbädse päävä tiidläisi meelest 563–483 i.m.a. Om ka arvamiisi, et tä võidsõ elläq hoobis saa-aastak ildampa, 5–4. aastagasaal i.m.a.\n\nElokäük\n\nŠākajmuni elolugu om kõvva mütologiseerit. Legendi perrä sündü tä Lumbinī mõtsasaarõkõsõn ja timä imä kuuli pia päält timä sünnütämist ärq. Esä kasvat' tedä muust ilmast eräle, et tä es nännüq maailma viletsüst. Ettekuulutusõ perrä pidi saama Siddhārthast suurmiis, kas valitsõja vai oppaja. Siddhārtha võtt' naasõ (Jašodharā) ja näil sündü poig Rāhula. A Siddhārthal läts' siski kõrda nätäq ka ilma halva puult – haigust, vanahust ja surma – ni tä otsust' rikkast elost vallalõ üteldäq ja naas' 29-aastagadsõlt askeedis. Ku tä näkk' hindäpiinamisõ mõttõtust, jätt' tä tuu maaha. Päält tuud joudsõ tä 35-aastagadsõlt Gayā liina lähkün bodhipuu all istun virgumisõni (sanskriti k. bodhi).\n\nUma edimädse jutusõ pidi Šākjamuni Sārnāthi hirvepargin (Vārānasī lähkün) umalõ viiele inneskidsele seldsilisele. Šākjamuni edimäst jutust kutsutas Säädmüsetsõõri käümäpandmisõs. Päält tuud rännäs' tä nelikümmend aastakka, uma elo lõpuni Gangese orgo piten, põhilidsõlt täämbädse päävä Bihari osariigin ja opas' inemiisi. \n\nŠākjamuni kuuli (jäi parinirvaanahtõ) Kušinagarin 80-aastagadsõlt. Perrätulijat tä hindäle es valiq, a soovit' kävvüq uma oppusõ (säädmüse, sanskriti k. dharma) perrä.\n\nŠākjamuni peränkäüjist kujosi vällä kogohus (sanskriti k. sangha), mink liikmõq kanniq edesi tä oppusõ.\n\nKaeq viil\nBuddha\nBudism\n\nVälislingiq \nThe Illustrated Jataka & Other Stories of the Buddha\n Jetavana. A park in Sávatthi, in which was built the Anáthapindikáráma.)\n\nBudism","num_words":279,"character_repetition_ratio":0.056,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.2,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Buddha","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Seo artikli kõnõlõs ületsest mõistõst; budismi alostaja kotsilõ kaeq artiklit Gautama Buddha\n\nBuddha (võro ja eesti keelen pruugitas ka sõnakujjo \"buda\") tähendäs 'virgunu' ja tulõ sanskriti keelest. Buddha tähüstäs budismin tiidmise kõgõ korgõmba saiso, virgumisõni joudnut inemist. Sääntse inemise miil om tävveste virgõ ja puhas, tä om saanuq vabas sansaarast ja joudnuq nirvaanahtõ. \n\nBudismin om buddha innekõgõ oppaja. Buddhadõ kotsilõ pruugitas mitmit muidki nimitüisi, nt niilännü (sanskriti k. tathāgata), bhagavat ja võitja (sanskriti k. jina). \n\nAlgusõh kutsuti buddhas arvadaq õnnõ Šākjamunit, a pia kujosi arvosaaminõ, et buddhasit om olnuq ka innemb ja tulõ ka tulõvigun. Mahajaana budismin om buddha tähendüs laemb. Buddha om sääl sagõhõhe igävene vai ülemainõ olõnd vai printsiip, kiä aigaolt võtt inemise kujo, et näüdädäq eloliisilõ tiid virgumisõlõ.\n\nBuddha kirotõdas suure algustähega, ku tegemist om Šākjamuniga (Gautama Buddhaga); buddha ku virgunusi eloliisi ülene nimitüs kirotõdas väiku algustähega.\n\nKaeq viil \n Chhinnamasta\n\nBudism","num_words":144,"character_repetition_ratio":0.059,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.177,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Budism","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Budism (ka buddhism vai buda usk) om Buddha Šākjamuni (Siddhārtha Gautama; arvadaq 6.–5. aastagasada i.m.a.) oppus ni tuu perrä Indian tegünüq ja säält muialõ levinüq traditsiuun, oppuisi kogo ja kultuur.\n\nÜletsehe om Budismin kats suurõmbat tsihki: Theravaada ja Mahajaana. Mahajaana om populaarsõmb ja tuul om rohkõmb vuulõ, näütüses Puhas Maa, Zen, Nichiren, Tiibedi Budism, Shingon, Tendai. Mahajaana alla loetas viil mynikõrd Vadžrajaana tsihki, aq pal´loq lugõvaq tuud umaette tsihis. \n\nBudism om levinüq kaq muial maailman – arvatas, et maailman om 350 mil´lonit kooniq 1,7 millardit budisti ja taa om üts kõgõ kipõmbahe kasujit uskõ.\n\nKõgõ tähtsämb oppus Budismin om Kolmõ Kalliskivi oppus, mis om: Buddha, Dharma (Säädmüs) ja Sangha (kogukond). Kombõ perrä võetas budist hindä Kolmõ Kalliskivi kaitsõ ala, kuq tä pühitsedäs mungas. Mungaq har´otasõq viil õigõt eetilist üllenpidämist, mungakogukonna tugõmist, tähelepandmist ja meelehar´otuisi, pühäkirätundmist, elämist välänpuul harilikku ütiskunda, usokombit ja muud.\n\nBudismi oppus\n\nÜmbresünde ahhil\nTiidsäq elolisõq (Budismin loetai tiidside eloliisi sekkä joht pal´lalt inemiisi, a ka eläjit) ihkasõq kõgõ tundaq hääd ja varriq halva (hallu, kuulu, kurbust jne). Seo mõjo all om elolinõ kõikaig kannatusõahilan (Sanskriti keelen Saṃsāra) ja taa määräs ärq tuu, määndsehe ello elolinõ sünnüs perän kuulmist. Budistiq uskvaq, et taa ahila saa murdaq, kuq oppiq ärq kaotama himostamist ja hirmu Buddha ja Dharma (Säädmüs) oppusõ perrä.\n\nKarma\nBudismin olõ-i Karma põhjusõ-tulo joud, niguq pal´loq arvasõq. Karma (Sanskriti keelen \"tüü, tego\") om tego, miä määräs ärq egä inemise järgmädse jaku ümbresünde ahilan. Hääq, kasuliguq teoq ja halvaq teoq külbväq miilde siimnit, midä tulõ lõigadaq seon vai mynõn järgmädsen elon.\n\nÜmbresündümine\nKuikiq budistiq usu-i igävädse elovaimo olõmanolõmistõ, om ümbresündümine mitmõn tsihin tähtsä. Budismin olõ-i egot vai henge, miä olõsiq lahotõt kygõkogost. Ümbresündümine järgmäidsihe ellõ om osa kogo ilma köütmisest ja püsümüsest.\n\nKannahtusõ tekkümine ja tuust priis saaminõ\n\nNeli ausat tõtõ\nNelä ausa tõõ oppust peetäs ütes päämädses oppusõs Budismin ja piäs budistligadsõ ilmakaehtusõ hundamendis. Neli ausat tõtõ seletäseq ärq kannahtusõ (ja rahulolõmatusõ), taa tekkümise ja kuis taast priis saiaq. Neli ausat tõtõ ommaq:\n Kannahtusõ tõtõ\n Kannahtusõ tekkümise tõtõ\n Kannahtusõ kistumisõ tõtõ\n Kannahtusõ kistumisõni viivä tii tõtõ\nEdimäne tõtõ seletäs ärq kannahtusõ olõgi. Tuu perrä om kannahtusõl kolm umahust: füüsiline kannahtus (vanas saaminõ, kuulminõ, haigus), püsümätüse kannatus (lepmätüs asjo muutumisõga), elo häädümise ja lõpmatusõga lepmätüse kannahtus. Tõnõ tõtõ ütles, et kannahtus tekkü himostamisõst, miä tulõ rumalusõst. Kolmas tõtõ ütles, et kannahtusõst saa tävveste priis ja neläs ütles, kuis tuud saa.\n\nAusa katsajaolinõ tii\nNeläs ausa tõtõ omgi katsajaolinõ tii ja tuun om katõssa ütstõsõga köüdetüt sammu, midä edenden joud kannahtuisi kaomisõni. Neoq om:\n\nNirvana\nNirvana tähendä ümbresünümiisi ahilast priis saamist. Õdagumaiõl tundas taad kuq virgumist. Uma meele Nirvanani veenüq elolinõ lätt kooldõn Parinirvanahe ja ei sünnüq inämb ümbre. Myni Budismi tsihk ütles, et Nirvana aol või elolisõl ollaq viil kannahtuisiga lepmise häti ja et nuuq kaosõq ynnõ Parinirvanan.\n\nBudism","num_words":457,"character_repetition_ratio":0.046,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.182,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tiibet","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tiibet (tiibedi keelen བོད་ (Pö); mongoli keelen Төвд (Tüvd), hiina keelen 西藏 (Xīzàng)) om piirkund Sise-Aasian, tiibetläisi kodomaa. Suurõmb jago Tiibetist jääs Hiina Rahvavabariigi Tiibedi autonoomilistõ piirkunda (pääliin Lhasa). \n\n1913–1951 oll' Tiibet umaette riik. Taal parhilla Hiina võimu all olõval maal om uma eksiilvalitsus, miä olõ-õi ammõtligult ütegi riigi puult tunnistõt.","num_words":50,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.212,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/B%C3%A1cs-Kiskuni%20maakund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Bács-Kiskuni maakund om 1. järgo valitsõmisütsüs Ungarin. Tä om Ungari maakundõst kõgõ suurõmb.\n\nMaakunna keskus om Kecskeméti liin.\n\nUngari maakunnaq","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.057,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.18,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Baranya%20maakund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Baranya maakund om 1. järgo valitsõmisütsüs Ungarin. \n\nMaakunna keskus om Pécsi liin.\n\nUngari maakunnaq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.194,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/B%C3%A9k%C3%A9si%20maakund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Békési maakund om 1. järgo valitsõmisütsüs Ungarin. \n\nMaakunna keskus om Békéscsaba liin.\n\nUngari maakunnaq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.187,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Borsod-Aba%C3%BAj-Zempl%C3%A9ni%20maakund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Borsod-Abaúj-Zempléni maakund om 1. järgo valitsõmisütsüs Põh'a-Ungarin, vasta Slovakkia piiri.\n\nMaakunna keskus om Miskolci liin. Tõsõq suurõmbaq liinaq ommaq Ózd ja Kazincbarcika.\n\nBorsod-Abaúj-Zempléni maakund om Ungarin tõnõ nii suurusõ poolõst (pääle Bács-Kiskuni maakunda) ku elänike arvo poolõst (pääle Pesti maakunda).\n\nMaakunna nimi\nMaakund om uma nime saanuq kolmõ vana Ungari Kuningriigi maakunna (Borsod, Abaúj ja Zemplén) nimest. Noist maakundõst kuulussõq täämpädse päävä Borsod-Abaúj-Zempléni maakunda näide lõunõjaoq. Põh'aosaq jääväq Slovakkia piirehe. Borsod, Abaúj ja Zemplén umakõrda saiq nimeq kantse perrä, miä näiden olliq.\n\nLuudus\nBorsod-Abaúj-Zemplén om luudusõ poolõst Ungari üts kõgõ mitmõkülgsemb piirkund. Maakunna põh'aosa om mägine (sääl ommaq Ungari üteq korgõmbaq mäeq ja süvembäq koobaq), a lõunõjago tasanõ. Keskmäne õholämmüs om sääl madalamb ku muial Ungarin. Miskolctapolcan om mõõdõt Ungari külmärekord: −35 °C.\n\nKultuur\nMaakunnan om Mezőkövesdi liin, miä om Ungarin väega kuulsa uma käsitüü poolõst.\n\nUngari maakunnaq","num_words":136,"character_repetition_ratio":0.09,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.18,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Csongr%C3%A1di%20maakund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Csongrádi maakund om 1. järgo valitsõmisütsüs Ungarin. \n\nMaakunna keskus om Szegedi liin.\n\nUngari maakunnaq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.187,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Fej%C3%A9ri%20maakund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Fejéri maakund om 1. järgo valitsõmisütsüs Ungarin. \n\nMaakunna keskus om Székesfehérvári liin.\n\nUngari maakunnaq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.179,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Gy%C5%91r-Moson-Soproni%20maakund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Győr-Moson-Soproni maakund om 1. järgo valitsõmisütsüs Ungarin. \n\nMaakunna keskus om Győri liin.\n\nUngari maakunnaq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.193,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Hajd%C3%BA-Bihari%20maakund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hajdú-Bihari maakund om 1. järgo valitsõmisütsüs Ungarin. \n\nMaakunna keskus om Debreceni liin.\n\nUngari maakunnaq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.019,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.188,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Hevesi%20maakund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hevesi maakund om 1. järgo valitsõmisütsüs Põh'a-Ungarin. Maakunna lõunõhummogu piiris om Tisza jõgi, põh'aosan ommaq Mátra ja Bükki mäeq. \n\nMaakunna keskus om Egeri liin. Tõsõq suurõmbaq liinaq ommaq Heves, Gyöngyös ja Hatvan.\n\nMaakunna pindala om 3637 km². Sääl eläs päält 300 000 inemise.\n\nLuudus\n\nMaakunna põh'aosa om mägine, lõunõosa tasanõ.\n\nHevesi maakunnan Mátra mägestikun om Ungari kõgõ korgõmb tipp Kékes (1014 miitret). \n\nMaakunnast 13% võtt hindä ala Bükki riigipark.\n\nTähtsämbäq jõõq ommaq Zagyva, Tarna, Tisza ja Laskó.\n\nMidä kaiaq tasos\n\nTisza järv\nBükki riigipark\nBélapátfalva, kluustrõ\nEgeri liin ja kants\nErdőteleki arboreetum\nFeldebrő, 11. aastagasaast perit kerik\nGyöngyös, Mátra muusõum\nHatvan, Grassalkovichi mõisa\nKisnána kants\nNoszvaj, De la Motte mõisa\nParád\nSiroki kants\nSzilvásvárad, Szalajka org\nSzarvaskő, kandsi varõmõq\n\nUngari maakunnaq","num_words":114,"character_repetition_ratio":0.043,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.212,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/J%C3%A1sz-Nagykun-Szolnoki%20maakund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Jász-Nagykun-Szolnoki maakund om 1. järgo valitsõmisütsüs Ungarin. \n\nMaakunna keskus om Szolnoki liin.\n\nUngari maakunnaq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.183,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kom%C3%A1rom-Esztergomi%20maakund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Komárom-Esztergomi maakund om 1. järgo valitsõmisütsüs Ungarin. \n\nMaakunna keskus om Tatabánya liin.\n\nUngari maakunnaq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.178,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/N%C3%B3gr%C3%A1di%20maakund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Nógrádi maakund om 1. järgo valitsõmisütsüs Ungarin. \n\nMaakunna keskus om Salgótarjáni liin.\n\nUngari maakunnaq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.182,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pesti%20maakund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pesti maakund om 1. järgo valitsõmisütsüs Ungarin. \n\nMaakunna keskus om Budapest.\n\nUngari maakunnaq","num_words":12,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.192,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Somogyi%20maakund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Somogyi maakund om 1. järgo valitsõmisütsüs Ungarin. \n\nMaakunna keskus om Kaposvári liin.\n\nUngari maakunnaq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.187,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Szabolcs-Szatm%C3%A1r-Beregi%20maakund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Szabolcs-Szatmár-Beregi maakund om 1. järgo valitsõmisütsüs Ungarin. \n\nMaakunna keskus om Nyíregyháza liin.\n\nUngari maakunnaq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.183,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Zala%20maakund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Zala maakund om 1. järgo valitsõmisütsüs Ungarin. \n\nMaakunna keskus om Zalaegerszegi liin.\n\nUngari maakunnaq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.185,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tolna%20maakund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tolna maakund om 1. järgo valitsõmisütsüs Ungarin. \n\nMaakunna keskus om Szekszárdi liin.\n\nUngari maakunnaq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.189,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vasi%20maakund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vasi maakund om 1. järgo valitsõmisütsüs Ungarin. \n\nMaakunna keskus om Szombathely liin.\n\nUngari maakunnaq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.189,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Veszpr%C3%A9mi%20maakund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Veszprémi maakund om 1. järgo valitsõmisütsüs Ungarin. \n\nMaakunna keskus om Veszprémi liin.\n\nUngari maakunnaq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.02,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.183,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kiir%20%28mat%C3%B5maatiga%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kiir om punktihulk, miä tegünes lõigu lõpmalda pikendämisel üle üte otspunkti.\n\nGeomeetriä","num_words":12,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.156,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kirg","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kirg vai valguskirg om valgusjutt vai -juun. Egäpääväkeelen kõnõldas kõgõ sagõhõmpa päävä- vai valguskirist vai -jutõst. Inämb-vähämb taansaman tähändüsen om kirg ka füüsigamõistõq.\n\nKaeq viil\n\nKirg (matõmaatiga)\n\nfüüsiga","num_words":28,"character_repetition_ratio":0.047,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.176,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vanap%C3%A4rase%20V%C3%B5ru%20murde%20s%C3%B5naraamat","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vanapärase Võru murde sõnaraamat om sõnaraamat, kon ommaq sisen Keema Hella põlitsidõ võrokõisi ja setodõ käest kor'atuq sõnaq. Nuuq sõnaq om Keema Hella kor'anuq aastagil 1963-1986 Rõugõ ja Vahtsõliina kihlkunna nink Setomaa 35 küläst. Raamadu om kokko säädnüq Käsi Inge Eesti Keele Instituudist ja tuu om ilmunuq 2011. aastagal Talliinan.\n\nSõnaraamatun om 10 000 märksõnna. Märksõna takan ommaq tuu umakäänüsse ja osakäänüsse vormiq, sõna tähendüs(eq) eesti keelen ja näütüslausõq.\n\nTeedüs\n\nVõro keele sõnaraamaduq\nVõrokeelidseq raamaduq\n2011 raamaduq","num_words":71,"character_repetition_ratio":0.031,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.208,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Elemendiq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"\"Elemendiq\" (kreeka keelen: Στοιχεῖα Stoiheia) om matõmaatigateos, miä sais kuun 13 raamadust ja minka kirot' Aleksanrian elänüq kreeka matõmaatik Eukleides umbõs aastagal 300 i.m.a. \n\nRaamatin ommaq mõistidõ välläseleltüseq, postulaadiq (aksioomiq), lausõq (teoremiq ja konstrukts'ooniq) ja lausidõ matõmaatilidsõq tõõstusõq. Sääl kaias geomeetriät ja arvoteooriat. Niisamatõ või säält löüdäq meetodit, midä om naat nimitämä geomeetrilidõs algõbras ja mink abil saa lahendaq mõndsi algõbraliidsi probleeme, niguq näütüses kruutjuurõ löüdmine. Autolycosõ teossõ \"Liikujast sfäärist\" kõrval ommaq Eukleidese \"Elemendiq\" üts kõgõ vanõmb matõmaatilinõ teos ja kõgõ vanõmb teos, kon matõmaatilinõ teooria ehitedäs üles aksiomaatilidsõlt. \n\n\"Elementen\" võtt' Eukleides kokko suurõmba jao tuust matõmaatigast, miä tälle teedäq oll'. Kuigi suur osa matõrjaali olõ-õs timä vällä märgit, oll' sõski timä tuu, kiä and' pall'odõlõ teoremmele rangõq tõõstusõq.\n\nEukleidese \"Elemente\" om peet ütes kõgõ tähtsämbäs ja mõokambas opiraamadus, miä kunagi kirotõt om. Edimäst kõrda trükiti tä Veneetsiän 1482. a. - nii oll' tä üts kõgõ edimäne matõmaatigaraamat, miä trükün ilmu pääle trükipressi luumist. \"Elemente\" om ilmunu üle 1000 trükü, arvatas, et õnnõ piiblist om ilmunuq inämb trükke. Sato aastit, ku kõigilõ ülikoolin opjilõ oll' kohustuslik kvadrivium, pidiq nääq opma vähämbält ossa \"Elemendest\". Nii oll' tä tarvitusõl 20. aastagasaa alostusõni.\n\nSiso \n\nRaamaduq 1-4 tegeleseq tasapinna geomeetriäga.\n\n 1. raamatun ommaq Eukleidese 10 aks'uumi (noist viit kuts tä postulaadõs ja viit aks'oomõs) ja mõnõq geomeetriä põhiteoremiq: teorem tuu kotsilõ, et paarkolmnuka alosnukaq ommaq ütesuurõq (lausõq 5), Pythagorasõ teorem (lausõq 47), lausõq kolmnuka pindala, sisenukkõ summa ja võrdsusõ kotsilõ.\n 2. raamatut kutsutas mõnikõrd \"geomeetrilidsõ algõbra raamatus\". Suurt jako tuu raamadu lausist või kaiaq ku algõbraliidsi samasuisi (nt. a(b + c + ...) = ab + ac + ... vai (2a + b)2 + b2 = 2(a2 + (a + b)2)) geomeetrilist tõlgõndust. Sääl raamatun om ka etteannõt arvost kruutjuurõ löüdmise meetod. \n 3. raamat tegeles tsõõrjuuni ja näide umahuisiga: kolmnukaq tsõõri sisen, pututajaq, Thalese teorem.\n 4. raamatun konstrueeritäs kolmnukalõ sisetsõõrjuun ja ümbretsõõrjuun nink konstrueeritäs 4, 5, 6, ja 15 külega kõrraperätseq hulknukaq.\n\nRaamaduq 5-10 tegeleseq jagodõ ja proports'uunõga.\n\n 5. raamatun om juttu suuruisi proports'oonõst. Lausõst 25 tulõ vällä, et häie arvõ aritmeetiline keskmäne olõ-iq vähämb, ku sammo arvõ geomeetriline keskmäne.\n 6. raamatun tegeldäs ütekujoliidsi kujondidõga. \n 7. raamat tegeles puhtalt elementaarsõ arvoteooriaga: jagonõmisõ, lihtside arvõ, Eukleidese algoritmi, kõgõ suurõmba ütidse jagaja ja kõgõ vähämbä ütidse kõrdsõga. Lausõq 30 ja 32 kuun ommaq sisolidsõlt samaväärseq aritmeetiga põhiteoremiga. \n 8. raamatun tegeldäs proports'uunõga arvoteoorian ja geomeetriliidsin jadadõn.\n 9. raamatun rakõndõdas 7. ja 8. raamadu tulõmuisi tuu jaos, et tõõstada, et lihtsit arvõ om lõpmalda pall'o (lausõq 20), et löüdäq geomeetrilidse jada summa (lausõq 35) ja et konstruiiri paarinarvolidsõq tävvelidseq arvoq (lausõq 36).\n 10. raamatun püüdäs klassifitsiiri ütismõõdulda (täämbädse päävä keelen: irratsionaalsit) suuruisi.\n\nRaamaduq 11-13 tegeleseq ruumi geomeetriäga.\n\n 11. raamatun üldistedäs 1.-6. raamadu tulõmusõq ruumilõ: ristiolõminõ, rööbildeolõminõ, rüüptahoka ruumala.\n 12. raamatun uuritas koonussõ, pürämiidi ja tsilindre ruumalla ja näüdätäs näptpses, et koonussõ ruumala om üts kolmandik vastava tsilindre ruumalast. Lõpon näüdätäs, et kerä ruumala om timä raadiusõ kõrdlinõ. Tuu jaos lähendedäs kerrä hulga pürämiidega. \n 13. raamatun konstrueeritäs viis kõrraperäst platoonilist kihhä ja näüdätäs, et rohkõmb sääntsit ei olõq.\n\nEukleisese raamaduq\nMatõmaatiga","num_words":452,"character_repetition_ratio":0.049,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.208,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ts%C3%B5%C3%B5rjuun","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tsõõrjuun om geomeetriän sääntside punktõ hulk tasapinna pääl, miä ommaq ütest kimmäst punktist (tsõõrjoonõ keskpunktist) ütekavvõn. Tuud kavvust kutsutas tsõõrjoonõ raadiusõs. Punktiq, miä ommaq tsõõrjoonõ pääl vai timä sisen, moodustasõq tsõõri. \n\nGeomeetriä","num_words":32,"character_repetition_ratio":0.056,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.158,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ts%C3%B5%C3%B5r%20%28geomeetri%C3%A4%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tsõõr om punktõ hulk tasapinna pääl, miä ommaq üte tsõõrjoonõ pääl vai tuu sisen. Nuuq ommaq punktiq, mink kavvus ütest kimmäst punktist (tsõõri keskpunktist) om mitte suurõmb ku üts kimmäs arv (tsõõri raadius).\n\nKaeq viil\nTsõõrjuun\nTsõõr\n\nGeomeetriä","num_words":38,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.191,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Paarkolmnukk","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Paarkolmnukk vai võrdharonõ kolmnukk om kolmnukk, minkal om üts paar ütepikki külgi. Nuuq ütepikäq küleq ommaq paarkolmuka haroq, kolmandat külge kutsutas alossõs.\n\nMaja paariq ommaq hariligult paarkolmnuka kujoga.\n\nGeomeetriä","num_words":29,"character_repetition_ratio":0.009,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.155,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mida%20rahvam%C3%A4lestustest%20pidada","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"\"Mida rahvamälestustest pidada\" om Hurda Jakobi kirotuisi kogomik, miä ilmu 1989. aastagal timä 150. sünnüaastapäävä puhul ja minka om kokko pandnuq Tedre Ülo. Raamatuhe ommaq kokko kor'atuq kirotusõq rahvaluulõ kotsilõ: üleskutsõq vanavara korjamisõs, teedäqandmisõq ja uurmistüüq. Päämädselt ommaq sääl eestikeelitseq kirotusõq, a om ka üts tartokeeline üleskutsõq ja üten üleskutsõn lõigukõnõ peris võro keelen (lk. 44).\n\nSisokõrd\n\nTeedüs\n\nRaamaduq, kon seen võro kiilt\nHurda Jakobi raamaduq\n1989 raamaduq","num_words":64,"character_repetition_ratio":0.038,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.195,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Eratosthenes","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Eratosthenes Küreenest (vanakreeka keelen: Ἐρατοσθένης, IPA: [eratostʰénɛːs]; u. 276 i.m.a. – 194 i.m.a.) oll' vanakreeka maatiidläne, tähetiidläne, matõmaatik, muusigateoreetik, luulõtaja ja spordimiis. \n\nTä sündü Küreenen (s'oo ilma aigo Liibüän), oppõ Aleksandrian ja tüüt' Aleksandria raamadukogon. \n\nEratosthenes lõi maatiidüse (geograafia) ku tiidüsharo ja oll' edimäne, kiä tarvit' tuu kotsilõ sõnna \"geograafia\". Tä võtt' tarvitusõlõ lakjus- ja pikkuskraatõ süstemi.\n\nEratosthenes oll' edimäne inemine, kiä rehkend' vällä Maa ümbremõõdo, ja tä tekk' tuud imespantava täpsüsega. Niisama oll' tä edimäne, kiä rehkend' vällä nuka Maa püürdlemistele ja timä orbiidi tasapinna ristjoonõ vaihõl. Võimalik, et tä rehkend' õigõhe vällä ka Maa kavvusõ Pääväst. Viil võtt' tä tarvitusõlõ liigpäävä ja joonist' maailma kaardi noidõ tiidmiisi põh'al, miä tuus aos maailma kotsilõ olõman olliq. Eratosthenes oll' ka tiidüslidse kronoloogia luuja; tä suut' paika pandaq tähtsämbide aoluu- ja poliitigasündmüisi toimumisõ aoq alatõn Trooja vallutamisõst.\n\n10. aastagasaast perit entsüklopeediä Suda perrä kutsiq tõsõq Eratosthenest hõigunimega beeta, miä om kreeka tähistü tõnõ täht, tuuperäst, et piaaigu egal alal oll' tä maailman parõmbusõ poolõst tõnõ.\n\nElokäük\nEratosthenes sündü Küreene liinan Põh'a-Afrikan, miä s'oo ilma aigo jääs Liibüähe. Tä oppõ Aleksandrian, Ptolemaiosõ-aigsõ Egüptüse pääliinan, ja ollõv mõnõ aastaga opnuq ka Ateenan. \n\nAastagal 236 i.m.a. määräs' Egüptüse valitsõja Ptolemaios III Euergetes timä Aleksandria raamadukogo juhatajas. Aleksandria raamadukogo oll' antiikmaailman väega tähtsä tiidüskeskus.\n\nEratosthenes oll' Archimedese hää sõbõr. Umbõs aastagal 255 i.m.a. märke tä vällä armillaarsfääri (taiva mudõli). Umbõs aastagal 240 i.m.a. rehkend' tä vällä Maa ümbremõõdo.\n\nEratosthenes kritisiirse Aristotelest tuu iist, et Aristotelese arvatõn jagonõsiq inemiseq kreeklaisis ja barbaridõs ja et kreeklasõq olõs pidänüq hinnäst rassilidsõlt puhtaq hoitma. Eratosthenese meelest oll' häid ja halbo inemiisi ega rahva hulgan. \n\nAastagas 195 i.m.a. oll' Eratosthenes sõkõs jäänüq. Tä kuuli Aleksandrian aastagal 194 i.m.a. 82 aastaga vannnusõn.\n\nVanakreeka maatiidläseq\nVanakreeka tähetiidläseq\nVanakreeka matõmaatiguq\nVanakreeka luulõtajaq\nVanakreeka sportlasõq","num_words":281,"character_repetition_ratio":0.078,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.193,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tasapinna%20ristjuun","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tasapinna ristjuun vai tasapinna normaal om õkõvjuun, miä om tuu tasapinnaga risti. Etteannõt tasapinnal om lõpmalda pall'o ristjuuni. Vektorit, miä om paralleelne tasapinna ristjoonõga, kutsutas tasapinna normaalvektoris.\n\nGeomeetriä","num_words":28,"character_repetition_ratio":0.142,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.15,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Wikimedia%20Eesti","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"MTÜ Wikimedia Eesti om eesti- ja võrokeelidse Vikipeediä ni eestikeelidse Vikisõnaraamadu, Vikiopiraamatidõ, Vikitekste ja Vikitsitaatõ arõngu tugõmisõ ni näide tutvustamisõga tegelejä mittetullosaamisütisüs.\n\nTegemist om Vikimeediä Tsihtsäädüngi (ingl. k. Wikimedia Foundation) paigapäälidse haroasotusõga (ingl. k. chapter), miä luudi 2010. aastaga hainakuun ja registreeriti 6. rehekuu pääväl samal aastagal.\n\nVälislingiq \n Wikimedia Eesti viki-kodoleht\n\nVikipeediä\nEesti mittetullosaamisütisüseq","num_words":52,"character_repetition_ratio":0.09,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.16,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tiganigu%20Leonhard","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tiganigu Leonhard (Leonhard Johann Eugen Tiganik; 25. novembri 1900 Võro – 9. veebruar 1974 Karlstad) oll' eesti keemik.\nTimä esä oll' Võrol Tiganiku poodi umanik.\n\nVõromaa inemiseq","num_words":22,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.265,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Indus","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Indus om suur jõgi Lõunõ-Aasian. Tä nakkas pääle Tiibetist ja juusk Araabia merde. Suurõmb jago timäst (93%) om Pakistanin.\n\n Pakistani jõõq\n India jõõq\n Hiina jõõq","num_words":24,"character_repetition_ratio":0.013,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.226,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Algarv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Algarv om ütest suurõmb tüküarv, miä jagonõs õnnõ 1 ja esiqhindäga. \n\nEdimädseq algarvoq ommaq 2,3,5,7,11,13,17,19,... . Algarvõ om lõpmalda pall'o.\n\nAlgarvoteorem\n\nArvoteooria","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.307,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Elv%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Elvä om liin Tartomaal Elva vallan.\n\nLäbi Elvä lätt Tarto–Valga tsihin raudtii.\n\nLätteq \n\nEesti liinaq","num_words":15,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.206,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Leplandi%20Ott","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Leplandi Ott (Ott Lepland, sündünüq 17. lehekuu pääväl 1987 Talliinan) om eesti laulja. 2009. aastagal võit' tä telesaatõ \"Eesti otsib superstaari\". Niisama om tä lauluga \"Kuula\" lauluvõigõlusõ \"Eesti Laul 2012\" võitja ja Eesti iist laulja 2012. aastaga Õurovisiooni lauluvõigõlusõl Bakuun.\n\nLauljaq","num_words":36,"character_repetition_ratio":0.041,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.251,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Islamabad","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Islamabad om Pakistani pääliin. Elänikke arvo poolõst om Islamabad Pakistanin kümnes liin. Tä asus Liidopääliina alal ja om tuu keskus. Liinaelänikke arv om kasunuq väega kipõstõ: ku 1951. aastagal elli sääl 100 000 inemist, sõs 2017. aastagal 2 mill'onat. Islamabadi-Rawalpindi liinastu om suurusõ poolõst kolmas liinastu Pakistanin ja sääl eläs 4,5 mill'onat inemist. \n\nIslamabad asus maa põh'aosan Pothohari platoo pääl Margalla mäkist lõunõ puul. Tä om Pandžabi ja Põh'aõdagu provintsi vaihõl. 1960. aastagil tuudi Pakistani pääliin Karatšist Islamabadi. Liin jagonõs viies tsoonis. \n\nIslamabadi peetäs Pakistani kõgõ arõnõnumbas liinas. Sääl om kõgõ suurõmb kirätundjidõ protsent Pakistanin ja mitmõq Pakistani tippülikooliq, niguq näütüses Quaid-i-Azami Ülikuul, Pakistani Inseneri- ja Rakõndustiidüisi Instituut ja Riiklik Luudustiidüisi ja Teknoloogiaülikuul. Allama Iqbali Ülikuul om üliopilaisi arvo poolõst maailman üts suurõmbit. \n\nIslamabadin om Feisali mošee, miä om kõgõ suurõmb mošee Lõunõ-Aasian ja suurusõ poolõst kuvvõs maailman.\n\nPakistani liinaq\nAasia riike pääliinaq\nPääliinaq","num_words":137,"character_repetition_ratio":0.075,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.184,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Amsterdam","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Amsterdam om Hollandi pääliin nink kõgõ suurõmb liin. Liin om Põh'a-Hollandi provindsin. Amsterdamin eläs kolmveeränd mill'onit inemist, a sääl om siski väikuliina õhkkund. Lepliganõ õhkkund, Hollandi ehitüskunst ja pall'o kanalit tegeväq Amsterdami populaarsõs nii küläliisi ku paigapäälside siän. Amsterdam om alanpuul merepinda. Keskliin om merepinnast kats miitret alanpuul.\n\nIlm\nIlm om Amesterdamin mereline. Tuud mõotas Põh'amere lähküs. Tuul puhk hariligult õdagu puult. Esiki talvõl om üükülmä harvuisi. Aastaga keskmäne õhulämmi om +10,2 °C. Kõgõ lämmämbäq kuuq ommavaq hainakuu (keskmäne õhulämmi +17,6 °C) ja põimukuu (+17,5 °C). Kõgõ külmembäq kuuq ommavaq vahtsõaastakuu (+3,4 °C) ja radokuu (+3,5 °C). Taivavii aastaga keskmäne om 915 mm. Kõgõ vihmatsõmbaq kuuq ommavaq rehekuu (100 mm) ja märdikuu (94 mm). Kõgõ kuivõmbaq ommaq mahlakuu (46 mm) ja radokuu (57 mm).\nAastan om pääväpaistust 1662 tunni, kõgõ inämb lehekuun (222 tunni) ja hainakuun (217 tunni). Kõgõ veidemb om pääväpaistust joulukuun (51 tunni) ja märtekuun (62 tunni).\n\nAolugu\nAmstedam om pallo noorõmb liin ku näütüses Nijmegen, Rottedam või Utrecht. Amstedam tekkü 13. aastagasaal ku kalamehekülä. Edimäst kõrda mainitsõdi Amsterdammi 27. rehekuul 1275. aastagal. Liinaõigusõq sai Amstedam aastagal 1300 või 1306. Liina ümbrüs oll' soinõ ja tuupärast tetti pall'o kanalit. Nii sai loodsiguga pia egäle poolõ. Suur jago kanaliist om püsünüq seoniaoni. Amstedam kasvi läbi kauplõmisõ Hansa liidu liinoga virgastõ ja 16. aastagasaa algusõn oll' Amstedam jo kõgõ suurõmb Hollandi liin. 80-aastadsõ sõa aigo sai Holland esiqsaismisõ ja Amsterdamist sai Hollandi pääliin. Kõgõ rikkamb ja ülemb oll' Amsterdam 17. aastagasaa peräotsan, ku Holland oll' üts kõgõ rikkambit riike maailman. Joukusõ sai Amsterdam läbi Hollandi Hummogu-India Kompanii ja Õdagu-India Kompanii, kiä kaupliq kogo maailman. Holland oll' ka tunnõt uma vaba usopoliitiga poolõst, tuuperäst tulliq sinnä nuuq, kedä takan kiusati. Aastagal 1602 tetti Amsterdami edimäne börss. \nAmsterdami vaivssiq kadsuq aastagil 1623-25, 1635-36, 1655 ja 1664. Sõski kasvi rahva hulk sisserändämise peräst 17. aastagasaal neläkõrdsõs. \n\nAmsterdami allakäük tull', ku Holland nakas' kaotama umma mõovõimu kauba üle Suurbritannialõ. 18. aastagasaal okupiirse Madalaqmaaq ärq Prantsusmaa . \nAastagast 1815 sai Holland jälq umaette kuningariigis ja pääliinas sai Amsterdam. Liin naas' jälq edenemä. 19. aastagasaa peräotsan sai valmis Amstedam-Reini kanal, midämüüdä sai Reini ja Põh'amere pääle.\n\nEdimädsen ilmasõan jäi Holland neutraalsõs. Sõski tekkü Amsterdamin söögipuudus ja küttepuudus. Riigin olliq vastansaisoq ja tulliq mässüq, kon ka inemiisi kuuli. Tõõsõn ilmasõan vaivõl' Holland kõvva. Amsterdamin kuulivaq 10% inimiisist . Jälleki oll' söögi- ja küttepuudus, selle võeti suur inämbüs puid liinan maaha.\n\nRahvastik ja usk\nAmsterdamin om pall'o sisserändäjit. Vahtsõaastakuu 1. pääväl 2012. oll' Amsterdamin 49.5 % hollandlaisi ja 50.5% sisserändäjit. Kõgõ levinümb usk Amsterdamin om ristiusk, 2000. aastagal ollivaq tuud usko 17%, muslimmõ oll' 14%. Pall'o om ka budalaisi, konfutsianistõ ja hinduistõ. Hinduistiq ommaq hariligult väljarändäjäq Surinamist.\n\nPoliitiga\nAmsterdami liinapää om van der Laani Eberhard, Hollandi Tüüeräkunnast.\n\nKultuur\nAmsterdamin on ilmakuulsit muusõummõ, näütüses Rijksmuseum ja Van Goghi muusõum. Pall'o om ka kontsõrditarri, tiatrit ja klupõ. Amsterdamin om pall'o esiqsugutsit piirkundõ kuningalossist Hiinaliinani, egäüte jaos midägi. \n\nSport\n\nAastagal 1928 ollivaq Amsterdamin suvõolümpiämängoq. Amsterdami kõgõ tunnõtumb spordivõistkund om Amsterdami Ajax. Ajaxi kodospordiplats om Amstedam ARenA. \n\nHollandi liinaq\nÕuruupa pääliinaq\nPääliinaq","num_words":457,"character_repetition_ratio":0.059,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.215,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Belgrad","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Belgrad om Serbiä pääliin nink kõgõ suurõmb liin.\n\nSerbiä liinaq\nÕuruupa pääliinaq\nPääliinaq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.152,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Bratislava","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Bratislava om Slovakkia pääliin nink kõgõ suurõmb liin. \n\nSlovakkia liinaq\nÕuruupa pääliinaq\nPääliinaq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.022,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.147,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Br%C3%BCssel","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Brüssel om Belgiä pääliin nink kõgõ suurõmb liin. \n\nBelgiä liinaq\nÕuruupa pääliinaq\nPääliinaq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.161,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Bukarest","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Bukarest om Rumeeniä pääliin nink kõgõ suurõmb liin.\n\nRumeeniä liinaq\nÕuruupa pääliinaq\nPääliinaq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.144,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Chi%C8%99in%C4%83u","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Chișinău om Moldova pääliin nink kõgõ suurõmb liin.\n\nMoldova liinaq\nÕuruupa pääliinaq\nPääliinaq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.147,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Dublin","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Dublin om Iirimaa pääliin nink kõgõ suurõmb liin.\n\nIirimaa liinaq\nÕuruupa pääliinaq\nPääliinaq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.151,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Jerevan","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Jerevan (armeeniä kiil: Երևան) om Armeeniä pääliin nink kõgõ suurõmb liin.\n\nArmeeniä liinaq\nÕuruupa pääliinaq\nPääliinaq","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.168,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kiiova","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kiiova vai Kiiov om Ukraina pääliin nink kõgõ suurõmb liin. Tä om Dnepri jõõ veeren Ukraina põh'aosan.\n\nNimest \nSõna \"kii\" tähend' vanavinne keelen suurt keppi. \n\nSeto laulõn kutsutas taad liina Kiiova. Tuudmuudu kotussõnimi om ka parlatsõn Meremäe vallan - Kiiova külä. Et küläl ja liinal vaiht tetäq, ommaq setoq liina kotsilõ ütelnüq ka Oosõ-Kiiova. Om üteld ka Kiiov.\n\nRahvas \n2001. aastaga rahvalugõmisõ perrä oll' Kiiova elänikkonnast ukrainlaisi 82,2%, vindläisi 13,1%, juutõ 0,7%, valgõvindläisi 0,6% nink poolakõisi 0,3%.\n\nAolugu \nKiiova om üts kõgõ vanõmbit liino Hummogu-Õuruupan. Täl om olnuq tähtsä kotus nii Vana-Vinne riigi aoluun ku ukraina rahvusõ kujonõmisõl. \n\nLegendi perrä lõiq liina aastagal 482 veleq Kii, Štšek ja Horiv nink näide sõsar Lõbed. Tuuperäst tähüstediq 1982. aastagal Kiiova 1500. sünnüpäiva. Liin sai nime kõgõ vanõmba vele perrä. Kiiovan ommaq olõman ka Štšekavitsa ja Horevitsa mägi nink Lõbedi jõgi.\n\nUkraina liinaq\nÕuruupa pääliinaq\nPääliinaq","num_words":133,"character_repetition_ratio":0.012,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.225,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Lissabon","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lissabon (portugali keelen Lisboa [loeq: lisˈboa]) om Portugali pääliin nink kõgõ suurõmb liin.\n\nPortugali liinaq\nÕuruupa pääliinaq\nPääliinaq","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.015,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.177,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Minsk","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Minsk om Valgõvinne pääliin ja kõgõ suurõmb liin.\n\n2009. aastaga rahvalugõmisõ perrä oll' Minski elänikkonnast valgõvindläisi 85,77%, vindläisi 10,84%, ukrainlaisi 1,61%, poolakõisi 0,79% nink juutõ 0,31%. A päämine kiil Minskin om vinne kiil.\n\nValgõvinne liinaq\nÕuruupa pääliinaq\nPääliinaq","num_words":32,"character_repetition_ratio":0.021,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.269,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Oslo","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Oslo om Norra pääliin ja kõgõ suurõmb liin.\n\nNorra liinaq\nÕuruupa pääliinaq\nPääliinaq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.165,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Praha","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Praha om Tsehhi pääliin ja kõgõ suurõmb liin.\n\nTsehhi liinaq\nÕuruupa pääliinaq\nPääliinaq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.159,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Reykjav%C3%ADk","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Reykjavík om Islandi pääliin ja kõgõ suurõmb liin. Tä om maailma kõgõ põh'apoolitsõmb pääliin.\n\nIslandi liinaq\nÕuruupa pääliinaq\nPääliinaq","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.159,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Riia","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Riia (läti Rīga [r'iiga], latgali Reiga, liivi Rīgõ, s'aksa Riga) om Läti pääliin ja kõgõ suurõmb liin. Riia om ka Baltimaiõ kõgõ suurõmb liin. Riian eläs üts kolmasjago lätläisist. Riia om Daugava jõõ alaotsan. Riia ala suurus om 307.17 km2. Riia aoluulinõ keskliin om aastagast 1997 UNESCO maailmapärandüse nimistün. Riia luudi aastagal 1201 ja tä om inneskine Hansaliido riik.\n\nLuudus\nRiian om aastaga keskmäne taivavii hulk 633 mm. Kõgõ vihmasõmb kuu om hainakuu (85 mm) ja kõgõ kuivõmb kuu om radokuu (27 mm).\n\nLiinavalitsõminõ\n\nRiian om Läti presidendi, parlamendi, ülembkohtu ja ministeeriümide kotus. Liinavalitsusõ kotus om Riia raatus Riia vananliinan. Liinavolikogon om 60 liigõt ja vahtsõnõ volikogo valitas egä nelä aastaga takast. Volikogon om kolm fraktsiuuni. Volikogo vali liinapää, kiä aastagast 2020 om lätläne Mārtiņš Staķis..\n\nRiia liinajaoq\n•\tKurzeme rajuun (Kurzemes rajons)\n•\tZemgale liinaviir (Zemgales priekšpilsēta)\n•\tPõharajuun (Ziemeļu rajons)\n•\tVidzeme liinaviir (Vidzemes priekšpilsēta)\n•\tKeskrajuun (Centra rajons)\n•\tLatgale liinaviir (Latgales priekšpilsēta)\n\nRahvastik\n1800. aastagal oll' Riian 29 663 miissuust elänikku, 12778 (43%) s'akslaisi, 7445 (25%) lätläisi ja 4055 (13.6%) vindläisi. Parhilla (2011 aastaga andmidõ perrä) om Riia rahvaarv 657 424 inemist, kinkast lätläisi om vähä alla poolõ.\n\nKultuur\nRiian ommavaq Läti Rahvusoopõr, Läti Rahvustiatri, Riia Vinne Tiatri, Daile Tiatri, Läti Riiklinõ Pupitiatri ja Vahtsõnõ Riia Tiatri. Muusõumõst ommavaq sääl Läti Rahvuslinõ Kunstimuusõum ja Läti Rahvatiidüsline Välämuusõum.\n2003. aastagal oll' Riian 2003. aastaga Eurovisiooni lauluvõigõlus. \n\nRiian ja Lätin ommavaq populaarsõq spordialaq ijähokk, jalgpall ja korvpall. Riia liinan ommavaq suurõq spordikeskusõq: Skonto Arena ja spordiklubiq Skonto FC ja JFK Olimps.\n\nAolugu\nRiia liina asot' aastagal 1201 piiskop Albert von Buxhoeveden. Aastagast 1282 om Riia olnuq Hansaliidon, liin om olnuq rikas kaubaliin ja taad om juhtnuq Riia raat. \n\nLäti liinaq\nÕuruupa pääliinaq\nPääliinaq","num_words":255,"character_repetition_ratio":0.054,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.23,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Sarajevo","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sarajevo om Bosnia ja Hertsegoviina pääliin ja kõgõ suurõmb liin.\n\nBosnia ja Hertsegoviina liinaq\nÕuruupa pääliinaq\nPääliinaq","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.172,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.144,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Skopje","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Skopje om Põh'a Makõdoonia pääliin ja kõgõ suurõmb liin. \n\nPõh'a Makõdoonia liinaq\nÕuruupa pääliinaq\nPääliinaq","num_words":15,"character_repetition_ratio":0.158,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.173,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Sofia","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sofia om Bulgaaria pääliin ja kõgõ suurõmb liin.\n\nBulgaaria liinaq\nÕuruupa pääliinaq\nPääliinaq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.024,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.149,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Zagreb","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Zagreb om Horvaatia pääliin nink kõgõ suurõmb liin.\n\nHorvaatia liinaq\nÕuruupa pääliinaq\nPääliinaq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.023,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.144,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Thbilisi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Thbilisi om Gruusia pääliin nink kõgõ suurõmb liin.\n\nGruusia liinaq\nÕuruupa pääliinaq\nPääliinaq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.147,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tirana","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tirana om Albaania pääliin nink kõgõ suurõmb liin.\n\nAlbaania liinaq\nÕuruupa pääliinaq\nPääliinaq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.147,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Varssavi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Varssavi om Poola pääliin nink kõgõ suurõmb liin. Varssavi om Visla jõõ veeren.\n\nPoola liinaq\nÕuruupa pääliinaq\nPääliinaq","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.054,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.165,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vilnius","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vilnius om Leedu pääliin nink kõgõ suurõmb liin.\n\n2011. aastaga rahvalugõmisõ perrä Vilniuse elänikkonnast oll' leedulaisi 63,2%, poolakõisi 16,5%, vindläisi 12,0%, valgõvindläisi 3,5% nink ukrainlaisi 1,0%.\n\nLeedu liinaq\nÕuruupa pääliinaq\nPääliinaq","num_words":25,"character_repetition_ratio":0.008,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.265,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Andorra%20la%20Vella","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Andorra la Vella om Andorra pääliin. Tä om ainugõnõ liin tollõn väikon riigin.\n\nAndorra liinaq\nÕuruupa pääliinaq\nPääliinaq","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.164,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ljubljana","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ljubljana om Sloveeniä pääliin nink kõgõ suurõmb liin.\n\nSloveeniä liinaq\nÕuruupa pääliinaq\nPääliinaq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.022,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.14,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Podgorica","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Podgorica om Montõnegro pääliin nink kõgõ suurõmb liin. Aastagil 1946–1992 oll' liina nimi Titograd.\n\nMontõnegro liinaq\nÕuruupa pääliinaq\nPääliinaq","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.029,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.211,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/San%20Marino%20%28liin%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"San Marino liin om San Marino Vabariigi pääliin nink kõgõ suurõmb liin.\n\nSan Marino liinaq\nÕuruupa pääliinaq\nPääliinaq","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.128,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.161,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ankara","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ankara om Türgü pääliin ja suurusõ poolõst tõnõ liin pääle Istanbuli.\n\nTürgü liinaq\nAasia riike pääliinaq\nPääliinaq","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.157,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Al-Kuwayt","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Al-Kuwayt om Kuveidi pääliin.\n\nKuveidi liinaq\nAasia riike pääliinaq\nPääliinaq","num_words":10,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.156,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/New%20Delhi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"New Delhi om India pääliin.\n\nIndia liinaq\nAasia riike pääliinaq\nPääliinaq","num_words":11,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.164,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kabul","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kabul om Afganistani pääliin ja kõgõ suurõmb liin.\n\nAfganistani liinaq\nAasia riike pääliinaq\nPääliinaq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.065,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.147,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Hanoi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hanoi om Vietnami pääliin ja suurusõ poolõst tõnõ liin.\n\nVietnami liinaq\nAasia riike pääliinaq\nPääliinaq","num_words":15,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.154,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kupa%C5%82a%20Janka","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kupała Janka (Janka Kupała, valgõvinne kirillitsan Янка Купала; kodanigunimega Ivan Daminikavič Łucevič, kirillitsan Іван Дамінікавіч Луцэвіч; sündünüq 7. hainakuu pääväl 1882 Viazynkan, Minski kubermangun, Vinnemaa keisririigin; koolnuq 28. piimäkuu pääväl 1942 Moskvan) oll' Valgõvinne kiränik, valgõvinne kirändüse suurkujo rahvuslidsõ heränemise aol 20. aastagasaa alostusõn.\n\nValgõvinne kiräniguq","num_words":41,"character_repetition_ratio":0.117,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.185,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Latgale","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Latgale ehk Latgalimaa (latgali keelen Latgola) om üts Läti neläst suurõst aoluulidsõst ja kultuuripiirkunnast. Tä om Hummogu-Lätin ja sääl ommaq mitmõq as'aq tõistmuudu ku muial Lätin. Muuhulgan kõnõldas sääl umma kiilt - latgali kiilt. \n\n2000. aastaga rahvalugõmisõ perrä elli Latgalen 339 783 inemist. Latgale suurus om 14 547 km², tuu om 22% Läti pindalast.\n\nPääle 2009. aastaga Läti valitsõmisjaotusõ reformi om Latgalen 19 maakunda (novads) ja 2 liina, miä kuulu-iq maakundõ ala (Daugavpils ja Rēzekne). Latgale kõgõ vanõmb ja suurõmb liin om Daugavpils. Tuul ommaq liinaõigusõ aastagast 1582, sääl eläs päält 100 000 inemise ja tä om Lätin suurusõ poolõst tõnõ liin. 35 000 elänikuga Rēzekne liina kutsutas sakõstõ \"Latgale süämes\", tuuperäst et tä om Latgale keskel. Pääle tuu võeti Rēzeknen 1917. a. vasta aoluulinõ otsus, et Latgale piät tõisi Läti piirkundõga kokko kuuluma. Lutsi (Ludza) om kõgõ vanõmb Latgale kotus, midä om nimmat kirän (1177. a.).\n\nAolugu\nLatgale tekkü Daugava jõõst hummogu poolõ. Latgalest õdagu poolõ jäiq liivläisi maaq ja hummogu poolõ slaavlaisi umaq. Vana ao välläkaibmiisi perrä olliq kõgõ vanõmbaq inemiisi elopaigaq Latgalen Lubana, Dviete ja Suurõ-Lutsi (Liela Ludza) järve veeren. Latgaliq tulliq tahtõ katõn lainõn. Edimäne tulõminõ oll' 6. ja 7. aastagasaa vaihtusõ ümbre, ku tulti läbi s'ooilma-aigsõ Leedu ala ja asotõdiq elämä Augšzeme kanti Lõunõhummogu-Vidzemen ja Õdagu-Latgalen. Säält liiguti aigopite edesi põh'a poolõ. Tõnõ lainõq latgalit tull' hummogu puult läbi s'ooilma-aigsõ Valgõvinne 7.-9. aastagasaal.\n\nAoluu joosul om maa, mink kotsilõ om üteld, et sääl elässeq latgaliq, jäänüq pall'o vähämbäs. Täämbädse päävä Latgale piiriq pantivaq ammõtlidsõlt paika Läti 1922. aastaga põhisäädüsen.\n\nLuudus\nLatgalen om pall'o viikokõ ja sakõstõ kutsutas tedä \"sinitside järvi maas\". Kokko om sääl 972 järve, minkast suurõmb jago om mägitsel maal Dagda kandin.\n\nLatgalen ommaq:\nLäti kõgõ suurõmb järv - Lubānsi järv (80,7 km²), \nLäti vii poolõst kõgõ rikkamb järv - Rāzna järv (405 mill'onat m³),\nLäti saari poolõst kõgõ rikkamb järv - Ežezers (Ješa ezers), 35 saart,\nBalti riike kõgõ süvemb järv - Drīdzise järv (Dreidzsi) järv (63,1 m),\njärv, midä nimmatas kõgõ inämb Läti vannon legenden - Velnezers (Čortoks).\n\nLäti kõgõ suurõmb jõgi Daugava om Latgale ja Sēlija piiris, piiris Vidzeme (innembide Liivimaaga) ommaq olnuq Aiviekste ja Pedejä jõõq. Kõgõ pikembäq jõõq Latgalen hindän ommaq Dubna jõgi (120 km), Rēzekne jõgi (116 km) ja Malta jõgi (115 km). \n\nSuurõmb jago Latgale jõkist juusk Daugava jõkkõ, Põh'ahummogu-Latgale jõõq juuskvaq Velikaja jõkkõ.\n\n2007. aastagal luudi Rāzna järve ümbre Rāzna riigipark, et kaitsaq tuu paiga luudusõ rikkust.\n\nKirändüs\nI. Gusāns, S. Lazdina, H.F. Marten, S. Murinska, S. Pošeiko, I. Šuplinska, \"Latgalian CV\", Rēzekne, 2011.\n\nVälislink\nLatgale kodoleht (latgali keelen)\n\nLäti","num_words":389,"character_repetition_ratio":0.041,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.235,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Rafael%20Correa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Rafael Correa (Rafael Correa sünnünimega Rafael Vicente Correa Delgado; sündünüq 6. mahlakuu pääväl 1963 Guayaquilin) om Ecuadori hüäpoolinõ poliitik. Tä om olnuq Ecuadori siseministri ja eräkunna (AP) kandidaat Ecuadori 2007. aastaga presidendivalimiisil, miä tä ärq võit'.\n\nEcuadori poliitiguq","num_words":35,"character_repetition_ratio":0.045,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.197,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Inarisaami%20kiil","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Inarisaami kiil (Inarisaami keelen anarâškielâ) om uurali kiilkunna saami rühmä kiil, midä kõnõlõs ligi 400 inemist Soomõn Inari järve ümbre.\n\nInarisaami kiilt opatas keelepesän, latsiaian ja algkoolin.\n\nInarisaami keelen ilmus aoleht Anarâš ja aokiri Kierâš.\n\nInarisaami tähistü \n\nSaami keeleq","num_words":38,"character_repetition_ratio":0.147,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.18,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Inari%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Inari järv om suur järv Põh'a-Soomõn. Ümbre järve eläs saami põlisrahvas, kiä kõnõlõsõq inarisaami kiilt.\n\nSoomõ järveq","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.185,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Saamiq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Saamiq (ka laplasõq; hindänimetüs sabme, saami) om põlisrahvas Õuruupa põh'ajaon Norran, Roodsin, Soomõn ja Vinnemaal (Murmanski oblastin). Saamiq kõnõlõsõq saami kiili. Kokko om ilman 80 000–100 000 saami. Ligi puul saamõst eläs Norran.\n\nSoomõ-ugri rahvaq","num_words":32,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.238,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Peipsi%20j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Peipsi järv om järv Eesti ja Vinnemaa piiri pääl. Peipsi om Peipsi-Pihkva järve kõgõ suurõmb jago (ülejäänüq jaoq ommaq Pihkva järv ja Lämmijärv). Piirissaarõ man küünüs Peipsi järve manoq vällä ka Võromaa kõgõ põh'apoolitsõmb ots.\n\nEsiki ilma Pihkva järve ja Lämmijärveldä om Peipsi järv pindala poolõst Õuruupa neläs järv. Peipsist iinpuul ommaq Laadoga, Äänisjärv ja Vänern.\n\nRäpinä kihlkunna järveq\nEesti järveq\nVinnemaa järveq","num_words":63,"character_repetition_ratio":0.076,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.172,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/P%C3%BCtsep%C3%A4%20Eduard","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pütsepä Eduard (Eduard Pütsep, 1898-1960) oll' Vahtsõliina kandist peri maadlõja. Tä oll' edimäne võrokõsõst olümpiävõitja ja edimäne Eesti olümpiävõitja maadlusõn. \n\nPütsepä Eduardi kotsilõ om üteld: «Uma ilosa kihäga, julgõ, võttõrikka ja taktikalidsõlt läbimõtõldu maadlusviiega oll’ tä uma ao päältkaejidõ lemmik». Tä mõist' kõnõldaq katsan keelen ja oll' karsklanõ.\n\nElokäük\nPütsepä Eduard sündü 21. rehekuu pääväl 1898. Noorõn elli tä Peterburin. Tä käve vabatahtlikult Vabahussõan. \n\nPäält Edimäst ilmasõta oll' Eduard sportlanõ ja triinri Eestin, Lätin ja 1939. aastagast alatõn Soomõn Kuusamon, kon tä 1960. aastal ka kuuli.\n\nSaavutusõq\nOlümpiäl Antverpenin 1920. ja Amsterdamin 1928. aastagal oll’ Pütsepä Eduard kuvvõs. Pariisi suvõolümpiäl 1924. aastal võit' tä Kreeka-Rooma maadlusõn kärbläse kaalun kuldmedäli. Tuu oll' edimäne Võromaa inemise võidõt olümpiäkuld. \n\n1927. aastaga Õuruupa Meistrivõistluisil sai tä hõpõmedäli. \n\n1921. 1923. ja 1925. aastagal tull' tä Eesti meistris. Eesti miiskunna iist käve tä võistlõman 11 kõrda.\n\nFilmin mängmine\nPütsepä Eduard om mängnü katõn Märska Konstantini filmin. 1924. aastal nal’afilmin «Õnnelik korterikriisi lahendus» oll’ Pütsepäl hulgus Shimmyna pääosa. Tuu film om är häönüq, a sisukokkovõtus ja pildiq päätegeläsest ommaq alalõ. Tuun filmin mängmise iist kutsuti tedä Eestimaa Chaplinis. 1925. aastagal filmin «Tšekaa komissar Miroštšenko» oll’ Eduardil Tšillikovi roll.\n\nMälehtüse hoitminõ\n1977. aastagast pääle kõrraldõdas Võrol Pütsepä Eduardi avvos mälehtüsvõistluisi nuurilõ Kreeka-Rooma maadlusõn.\n\nKirändüs\nRuusmaa Arthur, \"Vägimiis Võromaalt\", Uma Leht 254, 3.4.2012.\n\nVälislink\nElokäük Eesti Spordi Biograafilidsõn Leksikonin\n\nVõromaa inemiseq\nEesti sportlasõq","num_words":206,"character_repetition_ratio":0.062,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.221,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Galeegi%20kiil","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Galeegi kiil om romaani kiili hulka kuuluv kiil, midä kõnõldas Hispaania põh'a-õdagujaon Galicia piirkunnan ja mõnõl puul Portugalin.\n\nGaleegi keele kõgõ lähkümbäs sugukeeles peetäs portugali kiilt.\n\nkeeleq","num_words":27,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.16,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ilmaruumilaiv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ilmaruumilaiv om säedüs, massin vai laiv miä om eihtet, ilmaruumin lindamisõs. Ilmaruumilaivo tarvitõdas pall'odõ asjo jaos: kõlistamisõs, maakerä kaemisõs, ilmatiidüses, maatiidüses, plannõtidõ uurisõs ja kaupo ni inemiisi vidämises.\n\nUm kattõ sorti ilmaruumilaivo: inemiisi kandvaq ja robodiq. Inemiisi kandvaq ilmaruumilaivuq veeväq inemiisi maakerä päält ilmaruumi vai tagasi. Mynõq kandvaq inemiisi ynnõ orbiidil, näütüs ilmaruumijaamaq. Tõistmuudu laivaq ummaq robodilaivaq, miä sõitvaq ess' vai ummaq kavvõdalt juhitavaq.\n\nAolugu\nSputnik-1 oll' edimäne maakerä satelliit. Tuu saadõti taiva, lopõrdavalõ madalalõ orbiidilõ, Vinnemaalt neländäl rehekuul 1957.\n\nIlmaruumiuurminõ","num_words":80,"character_repetition_ratio":0.076,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.164,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Robot","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Robot um massin vai programm, miä mõist tüüd tetäq, kas esiq vai kavvõstjuhtmisõga. Hariligult ummaq robodiq elektroonigagaq massinaq, midä juht puutri. Robodiq võivaq ollaq täütsä hindäperi, puulhindäperi vai inemiisi juhiduq. Robodiq võivaq ollaq inemise muudu, syameheq, till'oq vai suurõq tüüstüsmassinaq. Keerolinõ robot või vällä näüdädäq, niguq tä olõssiq eloh.\n\nUmaette robotidõ rühm om internetirobodiq ehk botiq, miä ommaq internetin mitmõsugumaidsi automaatsidõ ülesandidõ täütmises luuduq puutriprogrammiq. Naid pruugitas peris pall'o ka näütüses Vikipeediä kõrranhoitmisõs ja teknilidsembät sorti tävvendämises.\n\nTekniga","num_words":78,"character_repetition_ratio":0.048,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.152,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mustlas%C3%B5q","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mustlasõq ommaq Põh'a-Indiast peri rahvas, kiä täämbädsel pääväl eläseq Euruupah, Aasiah, Ameerikah ja muial üle ilma lajah.\n\nPeriolõminõ ja aolugu \nMustlasõq ommaq tulnuq Põh'a-Indiast umbõs 9. aastagasaa keskeh. Mille nääq õdagu poolõ liikma naksiq, olõ-õiq kimmähe tiidäq. Nääq joudsõq vällä Aasiahe ni Euroopahe. Mustlaisi om eiski Jaapanih.\n\nTuus aos, ku mustlasõq Õdagu-Euruupahe joudsõq, oll' kerik avvo sisse nõstnuq ligemisehoitmisõ ni tuu käve ka mustlaisi kotsilõ. Kõik läts' võlssi aastagal 1492, ku Hispaania kuning Ferdinand saat' kõik mustlasõq maalt vällä.\n\n1940. aastil häödiq väega pall'o mustlaisi ärq natsiq. S'aksa võimu aol Eestih es tüküq talomeheq natsõ säädüst täütmä ni mustlaisi vällä andma. Siski tapõti Eestih repressiuunõgaq 743 mustlast, minka häötediq ärq piaaigu kõik Eesti mustlasõq. Üteh eesti mustlaisiga kattõ tävveste ärq ka miiq ummi Laiuse mustlaisi keelemurrõq.\n\nParhillaq om Eestih umbõs 1000 – 1500 mustlast.\n\nRahva nimest \nSõna gypsy inglüse keeleh näütäs Egüptüse inemise pääle, a säält nääq peri olõ-õiq. Tõõsõq sõnaq nigu cigány ungari keeleh ja Zigeuner s'aksa keeleh tunnusõq ollõv inglüskeelidse iihkujo perrä tekkünüq.\n\nMustlaisi uma nimetüs om Roma, miä tähendäs miist, abielomiist. Seo nimega om tuud rahvast õigõmb kutsuq.\n\nKiil \nMustlaskiil om egäh riigih, koh mustlasõq eläseq, esiqmuudu. Mustlaskiil om mõotanuq paigapäälist kiilt ni võtnuq säält ka lainõ üle. Mustlaskiil esiq kuulus Indoeuruupa kiilkunda, alguperälidselt om tä hindi ja sanskriti juurigaq.\n\nMustlaskeeleh om 8 käänüst ni 2 suku.\n\nEesti mustlaisilõ om umanõ korgõ imäkeele mõistjidõ tasõq: 70 % - 80 %.\n\nMuusiga \nTuu, miä om mustlaisi man kõgõ avvo seeh olnuq, om näide muusiga: lauluq ni tandsuq. Muusikalidsõh ja ka üldidsembält kultuurilidsõh mõttõh või mustlasmuusikat jakaq neläs suurõmbas rühmäs: Vinne, Ungari, Hispaania ni Lähkü-Hummogumaa.\n\nVinne mustlasõq ommaq hääq lauljaq ni viioldajaq. Nimäq ommaq ka pääas'aligult mustlaisi stereotüübis nii muusikah ku rõiviidõ stiilih. Kuulsaq ommaq nii näide lauluq ku tandsuq.\n\nUngari mustlasõq ommaq tuntuq uma hää viiolimängu poolõst, värmi and manoq simbli ni ummamuudu lauluhelü. Meheq ni naasõq ommaq väega hääq tandsjaq.\n\nHispaania mustlaisi muusiga om köüdet flamenco’ga, minkalõ nääq ommaq alosõ pandnuq.\n\nLähkü-Hummogumaa mustlaisi muusiga om sarnanõ noidõ riike muusikalõ, koh nääq eläseq.\n\nSoomõ mustlasõq tandsi-iq, lauluq ommaq suurõmbjago soomõkeelidseq.\n\nHädä om õnnõ tuuh, õt mustlaslaulõ tulõ-õiq inämb mano. Nuuq, miä olõmah ommaq, ommaq mitu kõrda maaha laultuq vai täämbädse ao perrä ärq säedüq. Muudupite laulu pääle tandsita-aiq, tandsitas refrääne pääle, koh sõnno olõ-õiq vai olõ-õiq mõttõga sõnno. Mustlaslauluq kõnõlõsõq pääas'aligult rändämisest, murrõst, rõõmust, armastusõst ni surmast. Hariligumbaq tegeläseq laulõh ommaq ts'uraq ni näioq, hiroq, tiiq ja leib. Eräle jaetas aigladsõq igätsüslauluq ni kipõmbaq tandsulauluq. Sagõhe hõigatas tandsjiilõ lausiid nigu: Chaiori, khelesa! ('Tütrik, tandsiq!').\n\nKuulsambaq mustlasmuusiguq ommaq:\n\n Erdenko suguvõsa Vinnemaal\n Sándor Lakatos Ungarin\n\nRahvaq","num_words":412,"character_repetition_ratio":0.05,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.19,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Sunda%20kiil","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sunda kiil om õdagu-austroneesiä kiilkunna kiil, midä kõnõlõs 34 mill'onat inemist Indoneesiän Jaava saarõ õdagujaon. Seo om umbõs 15% Indoneesiä elonikkunnast. Inämbüs sunda keele kõnõlõjist mõist ka indoneesiä kiilt. Lähkümbäq sugukeeleq ommaq madura ja malai kiil. Sunda murdõq jagonõsõq kuvvõs rühmäs: õdagu-, põh'a-, lõunõ-, keskhummogu-, põh'ahummogu- ja lõunahummogurühm. Kõgõ inämb kõnõldas lõunõ- ali Priangani murrõt. \n\nKiilt kirotõdas parhilla ladina kirän, miä om sääl tarvitusõl 19. aastagasaa keskpaigast. Sunda keele kirotus käü tävveligult välläütlemise perrä. Aoluulidsõlt oll' 13. aastagasaani tarvitusõl araabia tähistü ni 14.-18. aastagasaal vana sunda kiräviis (Aksara Sunda Kuna). 1990. aastagail standardiseeriti ja moderniseeriti viimädse perrä kaq sunda kiräviisi (Aksara Sunda), midä kuikipall'o siskiq tarvitõdas. Ammõtlist keelekõrraldust sunda keelen lajalidsõmalt tetä-iq.\n \nKõgõ vanõmbaq keelemälehtüseq ommaq peri 14. aastagasaast. Sunda keele nimi tulõ sanskritikeelitsest sõnast su, tähendüsega hüä vai valgus. 1904. aastagal kuulutõdi, et sunda kiil koolõs globalisiirümise läbi 2000. aastagas ärq. Parhilla om löüt, et inämbüs sundiist umast keelest inämb hooli-iq, innemb tarvitas indoneesiä kiilt.\n\nKeeleq","num_words":148,"character_repetition_ratio":0.066,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.195,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Riikevaih%C3%B5lin%C3%B5%20Ilmaruumijaam","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Riikevaihõlinõ Ilmaruumijaam (inglüse keelen International Space Station, lühend ISS) om riikevaihõlinõ ilmaruumi uurmisõ jaam madalal Maa orbiidil. Taa um ütsäs ilmaruumijaam. Inne olliq viil jaamaq Saljut, Almaz, Skylab ja Mir. Ilmaruumijaam om tett pall'odõst tükest, edimäne tükk viidi üles aastagal 1998. Riikevaihõlinõ Ilmaruumijaam um kygõ suurõmb satelliit. Tuud saa Maa päält silmägaq nätäq.\n\nIlmaruumijaamah om vähene rasõhusjoud. Tuud tarvitõdas elotiide, keemiä, meditsiini, psükoloogia ja füüsiga uurmisõs ja säält kaias ilmaruumi ja ilma Maa pääl. Ilmaruumijaamah proovitas massinit, midä um vaia Kuu ja Marsi pääl.\n\nJaamah ommaq inemiseq elänüq 11 aastagat ja tah ommaq käünüq ilmaruumilindajaq viiesttõistkümmnest riigist.\n\nIlmaruumijaama tarvitasõq viis ilmaruumikeskust: NASA, Õuruupa Ilmaruumikeskus (ESA), Vinnemaa Ilmaruumikeskus (RKA), Jaapani Ilmaruumiuurmisõ keskus (JAXA) ja Kanada Ilmaruumikeskus (CSA). Jaam um tett katõst tüküst: Vinnemaa tüküst ja tõisi riike tüküst. Orbiidi korgus om 278 kooniq 460 kilomiitrit. Keskmäne kibõhus um 27 743,8 kilomiitrit tunnih. Üüpääväh tege tä 15,7 tsiiru ümbre maakerä. Täl um rahha kooniq 2020. aastagani, a tä saa üleväh ollaq 2028. aastagani.\n\nIlmaruumiuurminõ","num_words":153,"character_repetition_ratio":0.098,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.194,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Puutriprogramm","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Puutriprogramm' um rida kirotõduid käske, midä arvudi täüt. Arvutil um programmõ vaia. Programm või ollaq kaümäpantav, nii saa arvudi naid õkva käümä pandaq. A või ollaq kah inemisele arvosaadavah keeleh. Inemisele arvosaadavast arvudikeelest saa tetäq arvudi õkva käümäpantavat kiilt.\n\nPuutrivärk\nInformaatiga","num_words":41,"character_repetition_ratio":0.106,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.158,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Hall%20%28v%C3%A4rm%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hall om värm, miä om hahast tummõmb, a mustast hellemb.\n\nVärmiq","num_words":11,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.222,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.999,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Roosa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Roosa om värm, miä om midägi valgõ ja verevä vaihõpäälist.\n\nVärmiq","num_words":11,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.197,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Jeruusalemm%C3%A4%20templi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Jeruusalemmä templi oll' Jeruusalemmä liinan templimäel olnuq juutõ pühäkoda. Juudiuso jaos oll' templi kõgõ pühämb kotus. Aoluu joosul oll' tuu kotusõ pääl kats' templit - edimäne templi vai Saalomoni templi ehitedi kümnendäl aastagasaal inne miiq aoarvamist. Edimädse templi häödiq babüluunlasõq 587. aastagal i.m.a. Tõnõ templi ehitedi 516. aastal i.m.a. ja tuu häödiq ruumlasõq 70. aastagal miiq aoarvamisõ perrä. Parhillaq templit olõ-i ja templimäel om hoobis kats' muhamediuso mosseed.\n\nKu juudiq viil templin jumalateenistüisi kõrraldiq, sis oll' templi ka väegaq tähtsä ohvrikotus. Templin oll' kõgõ pühämb ruum, kon ülembpriistri õnnõ ütś kõrd aastagan andõ and' ja priistride iin muro, kon egäpäävätsit andit andaq.\n\nTäämbädsel pääväl juudiq inämb templin ei käüq ja olõ-i ka vahtsõt templit ehitänüq. Vanast templist om alalõ jäänüq õnnõ üts müür, mink man pallõman kävvüq. Tuud müürü nimitedäs Ikumüürüs.\n\nIisraeli ehitüseq\npühäkuaq","num_words":130,"character_repetition_ratio":0.064,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.188,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Bab%C3%BClon","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Babülon (akkadi keelen Bābilim) oll' akkadi liinriik, miä alostõdi 1867. aastal inne miiq aoarvamist. Babüloni liin oll' ehitet Eufrati jõõ perve pääle. \n\nBabülon oll' väikü liin tooni aoni, ku kuning Hammurabi pall'o maid ärq vallut' ja Babülonist uma riigi pääliina tekk'. Ku Hammurabi ärq kuuli, sis läts' timä riik lajalõ, a Babüloni liin jäi Babüloonia piirkunna kõgõ tähtsämbäs liinas. Pia jäi liin Assüüriä riigi võimu alaq ja oll' nii mitu aastagasata.\n\nKuvvõndal aastagasaal i.m.a. ehit' Vahtsõ-Babüloonia kuning Nebukadnetsar II liina uhkõ Ištari värehti ja üte säitsmest maailmaimmest, Babüloni ripvaq aiaq. 539. aastagal i.m.a. sai liinast Pärsiä riigi osa ja umbõs kats' aastagasata ildampa vallut' liina Makõdoonia Aleksandri ni sis pia jälkiq Pärsiä. Säitsmendäl aastagasaal miiq aoarvamisõ perrä valludiq Babüloni araablasõq ja piä jätiq inemiseq liina maaha.\n\nParhillaq ommaq Babüloni varõmõq Iraagin ja osa varõmit ommaq kõrda tettüq, turistiq saavaq noid kaiaq.\n\nKaeq viil \n Paabõl\n\nIraak","num_words":143,"character_repetition_ratio":0.057,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.195,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Akkadi%20kiil","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Akkadi kiil (akkadi keelen lišānum akkadītum) om välläkoolnuq semiidi kiil, midä kõnõldi muistitsõn Mesopotaamian. Akkadi kiil om kõgõ vanõmb teedäqollõv semiidi kiil. Taad kirotõdi kiilkirän. Akkadi keelel ommaq ka tugõvaq sumõri keele mõoq, selle et nuuq kats kiilt ommaq tõõnõtõõsõlt väega pall'o lainanuq. Akkadi keele kõgõ lähkümb sugukiil om eblaiidi kiil, miä om ka vällä koolnuq.\n\nÜleskirotusõq \n\nEdimädseq akkadi keele üleskirotusõq ommavaq peri katõkümnest ütsändast aastagasaast inne miiq aoarvamist. Nuuq ommavaq löütüq sumõri tekstest, a mõni aastagasada ildambast aost ommaq löütüq joba tävveste akkadi keelen kirotõduq tekstiq.\n\nKeeleoppus \n\nAkkadi keelen oll' kolm käänüst (nimekäänus, umakäänus ja osakäänus), kolm arvo (ütsüs, kats'us ja mitmus) ja kats suku (miissugu ja naissugu).\n\nTõõsõndiq \n\nTõsõ tuhataastaga alostusõs oll' tekkünüq kats akkadi keele tõõsõndit. Ütte naist kõnõldi Assüüriän ja tõist Babüloonian. Kuigi naid nimitedäs akkadi keele murdis, olõ-õs naaq väegaq sarnadsõq ja mõnikõrd om naid ka katõs umaette keeles arvat.\n\nVälläkuulminõ \n\nVällä kuuli akkadi kiil edimädsel aastagasaal inne miiq aoarvamist.\n\nKeeleq","num_words":156,"character_repetition_ratio":0.079,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.175,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ingerikar%27ala%20kiil","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ingerikar'ala kiil (vai isuri kiil, ingerikar'ala keelen ižor(k)an keeli\/kiili, maakeeli) om soomõ-ugri kiili hulka kuuluv õdagumeresoomõ kiil. Ingerikar'ala kiil om lähkü kar'ala keelele, taad kõnlõsõq (päämidselt õigõusko) Ingerimaa isuriq. Ingerikar'ala keelel om umbõs 300 kõnõlõjat, inämbüs noist vanõmban iän.\n\nTähistü \n\nkeeleq","num_words":40,"character_repetition_ratio":0.151,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.198,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Piirissaar","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Piirissaar om saar Tartomaal. Taa om Peipsi järve kõgõ suurõmb saar.\n\nSaar käü 2017. aastagast pääle Tarto valla mano, innembä oll Piirissaarõ vallan.\n\nEesti saarõq","num_words":24,"character_repetition_ratio":0.013,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.213,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Rit%C3%B5rsahvt","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ritõrsahvt om olnuq määntsegi maa aadlimiihi selts. Ritõrsahvtõl olliq päämeheq ja kohtoq. \n\nEestimaa ritõrsahvt kaotõdiq ärq 1920. aastagal, Liivimaa ritõrsahvt 1923. aastagal.\n\nAolugu","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.108,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.211,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Hollandi%20kiil","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hollandi kiil om indoõuruupa kiili germaani rühmä kiil, midä kõnõlõs umbõs 22 mill'onat inemist. Hollandi kiilt kõnõldas päält Hollandi, Belgiän, Surinamen, Arubal, Hollandi Antillel, a peris pall'o ka Indoneesiän.\n\nHolland\nKeeleq","num_words":30,"character_repetition_ratio":0.045,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.187,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Coimbra","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Coimbra (loeq: kuimbra) om liin Portugali keskosan Mondego jõõ veeren. Tä om Portugali katõ kõgõ suurõmba liina - Lissaboni ja Porto - vaihõl, 200 km Lissabonist põh'a puul ja 120 km Portost lõunõ puul.\n\nCoimbral om nii mõndagi ütist Tarto liinaga: tä om ülikooliliin jõõ veeren ja sääl eläs umbõs 100 000 inemist. Mõlõmbaq liinaq ommaq uhkõq uma vana ülikooli poolõst, Coimbra ülikuul om sõski pall'o vanõmb - luud joba 1290. aastagal.\n\nKaeq viil \n Coimbra ülikuul\n\nVälislingiq \n Coimbra liina kodoleht\n Coimbra ülikooli kodoleht\n Coimbra Wikitravelin\n\nPortugali liinaq","num_words":79,"character_repetition_ratio":0.091,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.225,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Poola%20kiil","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Poola kiil (poola keelen język polski) om üts õdaguslaavi keelist. Taad kõnõlõs ku imäkiilt 50 mill'ona inemise ümbre päämädselt Poolan, a ka Leedun, Valgõvinnen jm.\n\nPoola tähistü\n\nPoola tähistün om 32 tähte.\n\nAa Ąą Bb Cc Ćć Dd Ee Ęę Ff Gg Hh Ii Jj Kk Ll Łł Mm Nn Ńń Oo Óó Pp Rr Ss\nŚś Tt Uu Ww Yy Zz Źź Żż\n\nTäheq ą, ę, ń ja y saa-ai kunagi ollaq sõna algusõn.\n\nPoola keele pehmehüsmärgiga täheq ń ja ś ummaq täpsähe samaq ku võro keelen.\n\nKeeleq\nPoola","num_words":88,"character_repetition_ratio":0.032,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.248,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mustik","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mustik vai must'kas om kanariguliidsi sugukunna mustiga perrehe kuuluv väiku puhm. Egäpääväkeelen mõtõldas mustiga all inämbüisi taa puhma musta, päält ohku sinidse kõrraga katõtut marja.\n\nMar'aq\nKasvoq","num_words":27,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.158,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ch%C3%A1vezi%20Hugo","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Chávezi Hugo (1954-2013) oll' Venezuela president aastil 1999-2013. \n\nTä oll' eräkunna Viiendä Vabariigi Liikminõ juht tuu eräkunna luumisõst 1997. a. kooniq 2007. aastaganiq, ku tuust ja viil mitmõst tõõsõst eräkunnast panti kokko Venezuela Ütine Sotsialistik Partei (PSUV). Tuu partei juht oll' tä uma surmani. \n\nTimä puult oll' suur jago Venezuela vaesõst rahvast, rikkambaq inemiseq olliq hariligult timä vasta.\n\nVenezuela inemiseq","num_words":56,"character_repetition_ratio":0.026,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.246,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Malta%20kiil","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Malta kiil om afroaasia kiili semiidi rühmä kiil, midä kõnõlõs umbõs 372 000 inemist põhilidsõlt Maltal. Kõnõlõjit om kuikivõrd ka vällärändäjide siäh Põh'a-Ameerikan ja Suurbritannian.\n\nKiri\nMalta kiil om ainugõnõ semiidi kiil, midä kirotõdas ladina kirän. \n\nMalta tähistü:\n\nA,a; B,b; Ċ,ċ; D,d; E,e; F,f; Ġ,ġ; G,g; GĦ,għ; H,h; Ħ,ħ; I,i; IE,ie; J,j; K,k; L,l; M,m; N,n; O,o; P,p; Q,q; R,r; S,s; T,t; U,u; V,v; W,w; X,x; Ż,ż; Z,z.\n\nTähega q, nigu ka võro keelen, kirotõdas malta keelen kurgupeethellü, nt qattus 'kass'.\n\nKeeleq","num_words":80,"character_repetition_ratio":0.046,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.319,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kaika%20suv%C3%B5%C3%BClikuul%202012%20Hargl%C3%B5n","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"2012. aastagal peeti Kaika suvõülikuuli Harglõ kihlkunna keskusõn Harglõn 10.-12. põimukuu pääväl. Suvõülikooli rektri oll' Kõivupuu Marju ja pääkõrraldaja oll' Taheva vallavanõmb Rogenbaumi Monika. Suvõülikooli vallalõtegemine ja lõpõtaminõ, süümine ja magaminõ oll' Harglõ koolimajan, ettekandõq ja kultuuriprogramm olliq Harglõ kultuurimajan.\n\nSuvõülikoolin käve kirjäpandmispapridõ perrä 452 inemist - nii pall'o inemiisi olõ-iq käünüq ütengi varatsõmban suvõülikoolin.\n\nKava\n\nRiidi, 10. põimukuu päiv\n\n12.00 Tulõjidõ kirjapandminõ \n\n12.30 Lõunõsüük\n\n13.00 Suvõülikooli vallalõtegemine koolimaja man.\nTervütiq Harglõ maakultuurimaja laulutsõõri lauljaq.\nTal'na Võro Seldsi naisi lauluansambli Liiso tervütüs.\nMõtlõmistiatri tutvustus.\nKäüdi kalmuaian Harglõ kihlkunna kivi man.\nKultuurimaja man inne loengit tutvustõdiq vahtsõt teedüstahvlit paikkundligu kaardi ja teedüsega.\n\n14.30–18.00 Loenguq kultuurimajan: Harglõ kihlkund vanast ja parhilla.\n\n14.30 Kiho Toomas. Harglõ tekütämine: Harglõ rikkusõq ja näide kestmine.\n\n15.00 Fastrõ Mariko ja Saarõ Evar. Harglõ kihlkunna keelest ja kotussõnimmist.\n\n15.30 Pae Taavi. Mõnistõ kihlkunna edenimmist ehk kuna elliq Mehka ja Hipp? \n\n16.00 Kohvi- ja tsäivaih kultuurimajan.\n\n16.30 Orasõ Janika. Harglõ kihlkunna rahvalauliguq.\n\n17.00 Raudoja Ahto. Kuis vannu huunit mõistligult üles praavita?\n\n17.30 Kõivupuu Marju ja Ranniku Silva. Harglõ kihlkunna rahvarõivaq ja naidõ kandminõ.\n\n18.00 Õdagusüük koolimajan.\n\n19.00 Kirändüs- ja näütemänguõdak kultuurimajan.\n- Kohaligu rahva näütemäng „Kedä võtta, kedä jättä“.\n- Mõtlõmistiatri edimädse päävä tüü tutvustus.\n- Tal'na Võro Seldsi näütemäng ”Mattklaasist kirst”\n- Kirändüsõdak Hargla Indrekuga.\nKinkal viil joudu ja tahtmist oll', sai perän kultuurimaja tulõkotussõ man istu.\n\nRiididse päävä latsiprogramm koolimaja man 14.30 – 18.00.\n\nPuulpäiv, 11. põimukuu päiv\n\n8.00 Hummogusüük koolimajan.\n\n9.00 – 12.00 Loenguq kultuurimajan: Võromaa kirändüsest. Harglõ kandi ao- ja kodoluust.\n\n9.00 Teemägi Ene ja Ranniku Silva. Harglõ kooli aoluust.\n\n9.30 Kõivupuu Marju. Harglõ kandi rahvaluulõst, uskmiisist, luudusliisist pühäkotussist ja ristipuiõst.\n\n10.00 Kohvi- ja tsäivaih kultuurimajan.\n\n10.30 Allasõ Tiia. 20 aastakka Kauksi Ülle loominguga ehk ärtundmiisi taa tii päält.\n\n11.00 Krulli Hasso. Võromaa ja võrokeelitsest kirändüsest.\n\n11.30 Raudvasara Valdur. Käärmanni Alfred – legendaarnõ Harglõ mõtsaveli.\n\nMõtlõmistiatri edimäne puulpääväne ülesastminõ.\n\nPuulpäävädse päävä latsiprogramm koolimaja man 9.00 – 12.00.\n\n12.00 Lõunõsüük koolimajan.\n\n13.00 – 18.00 Ekskursiooniq ja matkaq.\n\nTan jaetas seltskund katõs ja perän vaihtõdas seltskundõ. Vaihtus om kell 15.30.\n- Bussiga sõit Koivaliina ja Taheva mõisahe – juhatasõq Pae Taavi ja Kõivupuu Marju.\n- Jalaga käük Harglõn – kalmuaid, apteek, kerik jne – juhatas Kadaja Üllar.\n- Ette teedä andnuilõ kanuusõit.\n\n18.00 Võrokeeline jumalateenistüs Harglõ kerikun. Salumäe Külli ja Hollo Toivo.\n\n19.00 Õdagusüük koolimajan.\n\n20.00 Näütemängu-, laulu- ja filmiõdak ja simman kultuurimajan.\n- Näüdätäs vällä vagivahtsit võrokeelitsit välläandit.\n- Mõtlõmistiatri tõnõ ülesastminõ puulpäävädsel pääväl.\n- Kaias vahtsõt lühifilmi „Savvusann vanal Võromaal“.\n- Harglõ kooli latsi näütemänguq „Kaupmiis Tuutu ja Kratu“ ja „Bussijaaman“.\n- Tal'na Võro Seldsi naisi lauluansambli „Liiso“ etteastminõ.\n- Taheva valla latsi rahvatandsurühmä etteastminõ.\n- Sõs esines paigapääline naisi rahvatandsurühm, kiä joba kõiki simmani alostusõs tandsma kutsvaq.\nSimmanit vidä Laube Kadri üten Pillilaagri Pundiga.\n\nPühäpäiv, 12. põimukuu päiv\n\n8.00 Hummogusüük koolimajan.\n\n9.00 – 10.30 Tsihilöüdmisega (orientiirümisega) matk Harglõ kooli lähkün.\nMatka ettevalmistaja om Kotovi Toivo, kiä alostusõs rata, tsihilöüdmist ja kaardilugõmist lühkült oppas. Tett om kats marsruuti: pikemb ja lühemb, et inemise saassiq uma jovvu perrä hindäle parra valliq. \nKiä tsihilöüdmise-matkalõ ei tahaq minnä, saa kävvü kaeman ökoküllä. Juhatas Raudsepä Kallõv. Buss ökoküllä lätt kell 9.00 Harglõ kooli mant.\n\n10.30 Kohvi- ja tsäivaih koolimajan.\n\n11.00 – 12.00 Loenguq koolimajan: Võro liikminõ: suunaq ja tsihiq.\n\n11.00 Kama Kaido. Võrokõisi lipu konkursist.\n\n11.30 Kuuba Rainer. Võro instituudi tsihiq ja tsihikeseq.\n\nPühäpäävädse päävä latsiprogramm koolimaja man 11.00 – 12.00.\n\nKirändüs\nKaika suvõülikuul Harglõn 2012. aastaga 10.-12. põimukuul (suvõülikooli leht).\n\nKaeq viil\nKaika suvõülikuul\n\nKaika suvõülikooliq","num_words":489,"character_repetition_ratio":0.073,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.233,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Nha%20Trang","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Nha Trang om Vietnami Khanh Hoa provindsi pääliin. 2011. aastagal elli taan liinan 392 244 inemist.\n\nNha Trang - Wikivoyage\n\nVietnami liinaq","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.015,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.264,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Bi%C3%AAn%20H%C3%B2a","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Biên Hòa om liin Vietnamin Đồng Nai provindsin. 2011. aastagal elli taan liinan 800 000 inemist.\n\nVietnami liinaq","num_words":15,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.274,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Palohk","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Palohk vai palok om kanariguliidsi sugukunna mustiga perrehe kuuluv väiku puhm. Egäpääväkeelen mõtõldas palohka all inämbüisi taa puhma verevät marja. \n\nPalohka lähkoq sugulasõq ommaq mustigaq, kurõmar'aq ja joovigaq.\n\nAlambaqliigiq ja naidõ levik \nPalohkat jaetas katõs alambasliigis:\n\n Vaccinium vitis-idaea subsp. vitis-idaea vai põhialambliik kasus Õuraasian: Põh'a-, Kesk-Õuruupan (Skandinaaviast nika ku Itaalianiq), Hummogu-Õuruupan, Kaukasusõn, Tsiberin, Hiinan (Heilongjiang, Jilin, Sisä-Mongoolia, Shanxi, Xinjiang), Korean, Mongoolian ja Jaapanin.\n Vaccinium vitis-idaea subsp. minus kasus Põh'a-Ameeriga põh'ajaon, Gröönimaa põh'aõdagu jaost läbi Kanada ja Alaska nika ku Aleuudi saariniq.\n\nVällänägemine \nPõhialambaliigi puhma varrõq kasusõq 5-25 cm korgõs, Põ'ha-Ameeriga alambliik hariligult 5–15 cm korgõs.\n\nPalohka katõsuulidsõq häitsmeq ommaq katõli häitsmekattõgaq ja ommaq 3–12 kaupa otsmidsõn ts'augan. Häitsmetupp ja häitsmekruun omma liitlehidseq, tupp- ja kroonleheq ommaq kokko kasonuq. Häitsmetupp om väiko, rohilinõ vai rooskas, nail ommaq kolmõnukadsõq otsaq. Häitsmekruun om 4–6,5 mm pikk, kurõkatlõ muudu, 4–5 otsaga, vallalidsõ suugaq.\n\nLeheq omma 8–20 mm pikäq ja 5–15 mm lag'aq, nahkjaq, puul'ümärigu kujogq, lühkü roodsugaq. Leheq ommaq päält läükväq, värvi poolõst rohilidseq ja tummõrohilidseq vaihõpääl, altpuult hellembäq, püsüseq varsi pääl 2–4 aastakka.\n\nPalohka vili om ümärik mari, mink kotsilõ üteldäs kah palohk vai palok. Palohk om inne valmis saamist valgõ vai roosakas, päält valmis saamist verrev vai tumõverrev. Mari om 7–12 mm lag'a. Siimneq ommaq pia 1 mm pikäq. \n\nMaa all ommaq kasvol juuristu ja juurvars (risuum). Joorõq ommaq maapinna lähkon, 5–28 cm sügävän. Juuristun või tekküq pääjuur.\n\nPalohk ja leehik \nHarinõmaldaq silm või segi aiaq palohka ja leehigä. Üttemuudu vällänägemist näütäs ka leehigä tõõnõ võrokiilne nimi tsiapalohk. \n\nLeehik kasus sagõhõhe sääl, kon palohkkiq. Leehigä mari om palohkast vähämb, maik om jauhõnõ. Leehigä leheq ommaq palohkast kitsambaq, lehe alomadsõ poolõ pääl olõ-õiq sääntsit tummit laikõ nigu palohka lehti pääl.\n\nLätteq \nMar'aq\nKasvoq","num_words":269,"character_repetition_ratio":0.046,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.2,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Upin","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Upin om puuvili, taa om uibu vili.\n\nAolugu \nInemiseq ommaq ubinit söönüq jo tuhandit aastit. Seeniq kõgõ vanõmbaq kivistünüq ubinaq ommaq lövvedüq Çatal Hüyükist Anatooliast ja nuuq ommaq peri aastagast 6500 i.m.a. Inne aiaubinit seiq inemiseq mõtsikit ubinit. Edimädseq tiidmiseq ubinidõ kasvatamisõst ommaq peri Anatooliast ja Mesopotaamiast 2. aastagatuhandõst i.m.a. Keskaol kasvatõdi ja arõtõdi ubinit põhilidsõlt kluustridõ aioh.\n\nUbinasordiq \nMaailman tundas päält 30 000 ubinasordi, a inämbüs maailma ubinasaagist tulõ veitüst arvost sordõst nigu näütüses: Põh'a-Ameerikast peri 'Red Delicious', 'Golden Delicious', 'McIntosh' ja 'Jonagold' vai Austraalian arõtõt 'Granny Smith'.\n\nUbinidõ tuutminõ \nSeo ilma aigo kasvatõdas ubinit pia terven parralämmävüün ni mõnõn troopigavüü mägipiirkunnan. Maailma kõigist puuvil'ost kasvatõdaski ubinit parhilla kõgõ inämb. 2007. aastagal läts' ubinidõ kogotoodang müüdä esiki apõlsiinist, miä oll' kavva aigo olnuq kõgõ kasvatõdumb puuvili. 2008. aastagal olliq kõgõ suurõmbaq ubinakasvatajaq maaq Hiina, USA ja Poola.\n\nUbinaq Eestin \nKa Eestin süüdi algusõn mõtsikit ubinit. Aiaubinaq tulliq edimält kluustriaidohe 13. aastagasaal, mõisaaidohe 16. aastagasaal ja taloaidohe 18. aastagasaa lõpust. \n\nKõgõ inämb kasvatõdi Eestin ubinit inne II ilmasõta. Viimätsel aol om ubinit naat kõrrast veidemb kasvatama. Ku 1993. aastagal kasvatõdi Eestin 40 037 tonni ubinit, sis 2009. aastagal õnnõ 5446 tonni. Vähänemise pääpõhjusõs ommaq arvadaq meile välämaalt sissetuuduq ubinaq.\n\nUpin ku sümbol \nUpin, esiqeränis verrev, sümbolisiir armastust ja viläkust ni om Venusõ võrdkujo. Kullatsit ubinit om Skandinaavia mütoloogian peet igävedse nuurusõ vil'os.\n\nKaeq viil \n Uibu\n\nPuuviläq","num_words":212,"character_repetition_ratio":0.052,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.197,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%B5ivupuu%20Marju","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kõivupuu Marju (Marju Kõivupuu, sündünüq 14. märtekuu pääväl 1960 Mäepõru külän) om eesti filoluug ja rahvaluulõtiidläne nink võro as'a ajaja. Tä om Talliina Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi maastigu ja kultuuri keskusõ vanõmbtiidrü.\n\nKõivupuu Marju om sündünüq Mäepõru külän Harglõ kihlkunnan. 8. klassi lõpõt' tä Valga 1. Keskkoolin 1976. aastagal, Tarto 5. Keskkooli bioloogia-geograafia süväoppõga klassi 1979. aastagal. 1986. aastagal lõpõt' tä Tarto Ülikooli eesti keele erialal. 2002. aastagal kaits' tä doktoritüü surmakultuuri suundumuisist Võromaa matussõkumbidõ näütel.\n\nMarjul om kats poiga: Kõivupuu Kaarli (Kaarel Kõivupuu, sündünüq 1987, rahvamuusik) ja Torbi Martin (Martin Torp, sündünüq 2000).\n\nKõivupuu Marju om pall'o ärq tennüq võro as'a hääs. 1988. aastagast om tä Võro Seldsi VKKF liigõq, tä om kõrraldanuq 3 Kaika suvõülikuuli (1992 Kuudsin, 1998 Põlgastõn, 2012 Harglõn), kirotanuq võro rahvalaulõ raamadu \"Tsirr-virr lõokõnõ\" ja olnuq võro aabidsakogo (\"ABC kiräoppus ja lugõmik\") liigõq ja üts \"Võrokiilse lugõmigu\" kokkosäädjist.\n\nTiidüsorganisats'oonilinõ ja -administratiivnõ tegevüs \n2011 – ... Akadeemilidse Rahvaluulõ Seldsi folkloristi aastapreemiä andmisõ kommisjoni liigõq\n2011 – ... Riigi kultuuripreemijide kommisjoni liigõq\n2011 – ... Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri tsihtkapitali nõvvokogo liigõq\n2010 – ... Sar'a \"Tänapäeva folkloorist\" toimõnduskolleegiumi liigõq\n2010 – ... Kultuuriteooria tippkeskusõ doktorikooli kommisjoni liigõq\n2009 – ... Kutsõkoda; Kutsõkvalifikats'ooni Tsihtasotus, Kultuuri kutsõnõvvokogo liigõq\n2009 – ... TLÜ humanitaartiidüisi valdkunnanõvvokogo liigõq\n2009 – ... Kultuuriministeeriümi kultuuriväärtüisi osakunna mano moodustõt \"Vana Võromaa kultuuriprogramm 2010–2013\" kokkopandjidõ kommisjoni liigõq\n2008 – ... TLÜ senati oppõkommisjoni liigõq\n2004 – ... TLÜ Humanitaartiidüisi doktorikooli nõvvokogo liigõq\n2004 – ... Eesti Rahvuskultuuri Fond. O. ja E. Looritsa mälehtüsfondi nõvvokogo liigõq\n2004 – ... Riikevaihõlidsõ rahvajutu-uurjidõ seldsi liigõq\n1999 – ... Akadeemilidse Teoloogia Seldsi liigõq\n1988 – ... Võro Seldsi VKKF liigõq\n1985 – ... Imäkeele Seldsi liigõq\n1985 – ... Akadeemilidse Rahvaluulõ Seldsi liigõq\n2010 – 2013 Programmi \"Vana Võromaa kultuuriprogramm\" nõvvokogo liigõq\n2009 – 2013 Riikligu programmi \"Eesti keel ja kultuurimälu\" (2009–2013) juhtkomitee liigõq\n2007 – 2009 Riikligu programmi \"Eesti keel ja rahvuslik mälu(2004–2008)\" jakuprogrammi \"Eesti keel ja kultuurimälu (2009–2013) ettevalmistava tüürühmä liigõq\n2004 – 2008 Riikligu programmi \"Eesti keel ja rahvuslik mälu\" juhtkomitee liigõq\n2004 – 2004 TPÜ Filololoogiatiidüskunna dekaan\n2003 – 2005 Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri tsihtkapitali nõvvokogo liigõq\n2003 – 2005 2005. aastagal Eestin toimunu 15. ISFNR-i kongressi kõrraldustoimkunna liigõq\n2003 – 2004 4. soomõ-ugri rahvidõ maailmakongressi Talliinan kõrralduskomitee liigõq\n2002 – 2004 TPÜ eesti filoloogia osakunna juhataja\n\nLooming\nKõivupuu Marju om tennüq vai avitanuq tetäq pall'o tele- ja raadiosaatit, kon om olnuq juttu folkloorist vai kultuurist. \nÜtenkuun Eesti Rohilidsõ Liikmisõga om tennüq 2006. aastagal fotovällänäütüse \"Ristipuuq Lõunõ-Eesti maastigul\".\nOm kõrraldanuq 3 Kaika suvõülikuuli (1992 Kuudsin, 1998 Põlgastõn, 2012 Harglõn).\n\nEesti folkloristiq\nVõromaa inemiseq","num_words":323,"character_repetition_ratio":0.084,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.257,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Patareilamp","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Patareilamp om väiku lamp, miä näütäs hariligult küländ valgõt valgust. Taa om hariligult mõtõld ütenkandmisõs, et saasiq näüdädäq valgust ka sääl, kon olõ-õi eelektrivalgustust.\n\nVälislink \nAll About Tactical Flashlights\nTekniga","num_words":30,"character_repetition_ratio":0.027,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.162,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Iheri%20Rihhard","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Iheri Rihhard (Rihhard Iher) oll' Võromaalt Osolast peri kirämiis ja koolioppaja.\n\nElokäük\n\nKoolioppajas oppõ Iheri Rihhard Talliina Pedagoogiumin 1937. aastagal, tüüt' Võromaal algusõn Piitre ja 1939. aastaga sügüsest pääle Osola koolin kooniq 1944. aastaga radokuuni, ku naas' toimõndajas aolehe „Võrumaa Teataja” man. \n\nNõvvokogo okupatsiooni aol tüüt' 1944. aastaga sügüsest Harjomaal edimält massina-traktorijaaman, sis paar aastakümmend põllumajandusõn kooniq 1967. aastagani, ku jäi süämerikkõ peräst pensionilõ.\n\nIheri Rihhard kuuli 31. põimukuu pääväl 1980 ja om matõt Osola matusaida.\n\nLooming\n\nLoomingukatsõtusõq naksiq pääle gümnaasiumiaastil. Suurõmbat huvvi löüdse timä romaanivõistlusõ avvohinnatüü „Kaheksa kellalööki” Nõvvokogo edimädsest okupatsioonist. Tuu ilmu aolehen „Eesti Sõna” 1943. aastaga lõpukuil. Edimädsest kiudutamisõst kirotõdu romaani „Tagasi ellu” ilmut' aoleht „Võrumaa Teataja” joulukuust 1943 kooniq radokuuni 1944. \n\nRomaaniq ja aokirängutüü olliki põhjus, mille Iheri Rihhard tõõsõ Nõvvokogo okupatsiooni aol jäi tüüle põllumajandustõ, a samal aol kirot' edesi n-ü suhvlihe (luulõtusõq, latsijutuq, peränpoolõ poliitilis-aoluulidsõq kirotusõq ettelugõmisõs koolinoorilõ, käsikirän kogotult päälkirjo ala „Jassi juurviljaaed” ja „Mu isamaa”). \n\nInvaliidsuspensionärin sai süvembält keskendüdäq kirändüsloomingulõ. Tuul aol kirot' tä põhilidsõlt luulõtuisi. Noidõ hulgan om pia poolõs võrokeelitsit ja eestikeelitsit. Küländ hulga om ka vaimolikku ainõt. \nViil autori eloaol, 1980. aastagal trüküti ärq Iheri Rihhardi võrokeeline luulõkogo „Kassimärss”. Päält surma om ilmunuq viil võrokeelist luulõt valikkogon „Havvakivi. Ikupilli ja loriluku\" (1998) ja jutustus „Kaheksa kellalööki\" autori 90. sünnüpääväs Osola kooli iistvõtmisõl.\n\nVõro kiräniguq \nEesti kiräniguq","num_words":204,"character_repetition_ratio":0.058,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.194,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/FC%20Santos%20Tartu","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"FC Santos Tartu om Eesti jalgpalliklubi, miä um luud Tarton 2002. aastagal. Klubi tege latsilõ jalgpallitreeningit ja mäng põhilidsõlt Eesti latsiliigadõn. Tarto Anneliina kunstmuroplats om klubi kodoplats.\n\nVälislink\n Klubi kodoleht\n\nJalgpalliklubiq","num_words":30,"character_repetition_ratio":0.041,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.168,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.999,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kikkasiin","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kikkasiin (harilik kikkasiin, Cantharellus cibarius) om kikkaseeneliidsi sugukunna kikkaseene perrehe kuuluv siin.\n\nKon kasus\nKikkasiin kasus Põh'a-Õuruupan, Põh'a-Ameerikan (ka nt Mehhikon), Aasian (ka nt Himaalajan), ja Afrikan, nt Sambian.\n\nKikkasiin kasus sakõmbahe nõgla- ja segämõtson. Tä või üten elläq pall'odõ puiõga, sakõmbahe kuusõ, pedäjä, tammõ ja pöögiga. Kikkasiin kasus niiskõ samblõ seen, kest haina vai maahasadanuisi lehti.\n\nMääne om\nUma esiqerälidse kujo, värmi, hõngu ja maigu perrä om kikkasiint tõisi siini hulgast küländ kerge ärq tundaq. Kikkaseene lähkümbäq sugulasõq miiq mõtson ommaq kõllakas kikkasiin ja lehtre-kikkasiin.\n\nKikkaseene värm või ollaq kõllatsõst pihlõtsõni. Kikkasiin om lihakas ja sagõhõhe lehtrekujolinõ. Küpär ja jalg ommaq kokko kasunuq, näil olõ-õi selget üleminegikotust. Kübärä läbimõõt om 2–12 cm. Tuu om sagõhõhe lainõlidsõ veerega vai tävveste kõrraperäldä kujoga. Küpär om päält sille ja matt. Jalg om kübäräga samma värmi vai vähä hellemb, seest täüs, sille, alt ahtamb, 1–3 cm paks ja 4–7 cm pikk. \n\nTooras siin om kipõ maigu ja esiqerälidse hõnguga, miä tege taast väega vaglakimmä seene: vaglutõduid kikkasiini näge väega harva. \n\nKikkasiini või löüdäq piimäkuu lõpust kooniq sügüse edimäidsi kõvvo üükülmini vai esiki lumõ tulõkini. Seeneq kasusõq sagõhõhe hulgakaupa kuun ja võivaq kassuq tsõõrin. Piksevihmaq mõosõq kikkasiini kasumisõlõ esiqeränis häste.\n\nKikkaseene muudu näge vällä ka Eestin kasuja siin kuld-kikkaseenik. Naid eräldäs siski värm: kikkasiin om kõllatsõmb, kuld-kikkaseenik herksäpihlõnõ, ja kujo: kikkasiin olõ-õi kõrraperäne, a kuld-kikkaseenik om kõrrapärädse ümärigu kübäräga. Kuld-kikkaseenik om piso vähämb ja piinümbä jalaga.\n\nKorjaminõ\nInämbüisi korjasõq inemiseq kikkasiini hindäle söögis ja sissetegemises, a kikkasiini korjaminõ ja müümine om küländ pall'odõlõ inemiisile ka tähtsä suvinõ-sügüsene lisatüü ja -sissetulõk. Eestin kor'atas esiqeränis pall'o kikkasiini müügis Võro- ja Setomaal. Üte inemise, kiä tiid hüvvi kikkaseenekotussit, pääväsaak või mõnikõrd ollaq esiki mitukümmend killo.\n\nSoomõn om opit kikkasiini mõtsast üles löüdmä ka pinne abiga.\n\nSöögis pruukminõ\n\nKuiki teedüssit kikkasiini süümisest om jo 1500ndist aastagist, saiq kikkaseeneq laembalt tunnistõdus delikatessis prantsusõ köögi mõo kasumisõga 1700ndil aastagil, ku naaq ilmuq korgõmba rahva küükehe. Seo ilma aigo om kikkasiini söögis pruukminõ harilik üle Õuruupa ja Põh'a-Ameeriga. \n\nKikkasiini hariligult küdsetäs, naist tetäs koorõga hämmähüst vai suppi. Tuuralt naid süvvä-äiq, a naid võidas külh kuivadaq ja kuivatult jauhkõq jahus, midä pandas suppõ ja hämmähüisi sisse. Kikkasiini võidas ka külmetäq, kuiki vanõmbaq kikkaseeneq võivaq ollaq päält ülessulatamist vähä kipõ maigugaq.\n\nSöögiainõq\nKikkaseene seen om vett (91–93 % kaalust), valkõ (2,5 %; inimine siit noist ärq 70–80 %), hüdsivesäsnikke glükogiini ja trehhaluusi (paar protsenti), rasvo (0,4 %), kiudainit, beeta-karotiini, D- ja B-vitamiini (päämädselt B1, B3). Energiät om 100 g kikkaseenin 30 kcal.\n\nKikkaseeneq postmarkõ pääl\n\nVälislingiq\nPruugit kirändüs: Terviseleht nr 29, 2002. Urmas Kokassaar \"Kikkaseen on kukepüks\"\nLuup nr 16, 1998. Ain Raitviir \"Seeneuputus\"\n\nseeneq","num_words":415,"character_repetition_ratio":0.059,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.195,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Statistigaamm%C3%B5t","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Statistigaammõt om riigiasotus Eestin, Rahandusministeeriümi man Talliinan, mis tegeles riikligu statistikaga. \n\nStatistigaammõti päädirektri om parhilla Mägi Mart.\n\nVälislink\n Statistigaammõdi kodoleht\n\nEesti riigiammõdiq","num_words":22,"character_repetition_ratio":0.08,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.135,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.999,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Navitroll%27a","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Navitroll'a kodanigunimega Trolla Heiki (Heiki Trolla) om Võromaalt peri eesti maalikunstnik.\n\nLatsõn elli Navitroll'a algusõn Haani lähkün Troll'a ja sis Võro küle all Navi külän. Naist külist ja kunstnigu kodanigunimest tulõ ka timä kunstnigunimi. Noorõn oppõ tä Võro graafigu Kuksi Viive man joonistamist ja maalmist. \n\nAastagal 1993 alost' Navitroll'a elokutsõlidsõ kunstnigu tüüd. Tä sai uma naivistligu joonistamisstiiliga kibõhõhe kuulsas. \n\nAastil 1997–2001 olliq Navitroll'al gallõriiq nii Talliinan ku Tarton. Päält tuud om ainugõnõ ammõtlinõ Navitroll'a gallõrii Talliina vanaliinan. Navitroll'a esiq eläs ja tüütäs Võromaal.\n\nKoolitus\n Lõpõtanuq Kuksi Viive kolmõaastadsõ kunstistuudio. \n Oll' 1990. aastagal rühmitüse \"Lüliti\" alostajit. \n Oppõ Tarto Ülikoolin geoloogiat, pruumõ saiaq ka Kunstiakadeemiähe arkitektuuri ja maali opma, a saa-as sisse.\n\nLooming\nNavitroll'a om tennüq maali, graafikat ja tegevüskunsti, hulk timä töid on ilmunuq postkaartõ pääl ja kallõndriin. Tä om kujondanuq ka Tallinki parvlaiva Galaxy.\n\nNavitrolla kunsti om liigitõt külh naivismi, külh sürrealismi veere pääle. Timä pilte pääle ommaq sagõhõhe eläjäq imeligun keskkunnan ja unõnäoliidsi maastikkõ taustal (nt Aafriga eläjäq põh'amaa luudusõn). \n \nNavitroll'a om ütelnüq, et kõgõ suurõmb mõtõq, midä tä kaejilõ edesi andaq taht, om tuu, et ku tä maal, sis om tä õnnõlik ja tuuga om tä muutnuq maailma üte inemise jago õnnõligubmas.\n\nVisuaalsõlt ja maalitekniga poolõst tulõtasõq Navitroll'a maaliq miilde uma ao Madalidõmaiõ talopujakunsti. Köüdüst või nätäq ka Zen-budistligu kunstikäsitlüsega. Toolõ vihjasõq timä pilte tukõv ja selge köüdüs päälkiräga ja pildele mõtõt andvaq stseeniq, miä ommaq hariligult kongi nukan vai edimädsel pilgul tähelepandmalda. Säälsaman tulõtas Navitroll'a looming miilde koomiksikunsti. Timä pildel om uma lühkü, nal'akas ja uutmalda puändiga lugu, õnnõgi et pildiria om kunstnik lühendänüq ütele pildile.\n\nNäütüseq\nNavitroll'al om aastagast 1989 pääle olnuq hulga näütüisi nii Eestin ku välämaal (Talliin, Tarto, Tampere, Helsingi, London, Lissabon). 2008. aastaga vahtsõaastakuun kõrrald' tä Tate Modernin näütüse umist Londonin maalituist pildest. Teedäqolõvalt oll' tuu maailma edimäne pop-up näütüs.\n\nEräelost\nNavitroll'a uno om tiidüsfilosuuf Kasagu Enn.\n\nVälislingiq\n\n Korv, N. 12.04.2004. Soomuslehm ehk Kolm päeva Navitrolla elust\n PILDID: Navitrolla - Hullumaja puhvet\n Persoonilugu: Navitrollast Navitrollata (ja Ivo Parbusest) 2005\n\nVõro kunstniguq\nEesti kunstniguq\nVõromaa inemiseq","num_words":324,"character_repetition_ratio":0.046,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.19,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ahli","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ahli vai Ahelo oll' külä Mõnistõ vallan Harglõ kihlkunnan. \n\nPäält 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist jääseq inneskidseq Ahelo külä maaq Rõugõ valla alaq. \n\nKülä panti 1977. aastaga kokko Singa külägaq.\n\nLätteq \n\nHarglõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":35,"character_repetition_ratio":0.093,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.217,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Borodino%20k%C3%BCl%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Borodino vai Porutina oll' külä Harglõ kihlkunnan. \n\n1969. aastaga elli Porutinal 21 inemist. \n\n1977. aastaga panti Porutina kokko Vahtsõ-Roosa külägaq.\n\nLätteq \nHarglõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":24,"character_repetition_ratio":0.109,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.243,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kallast%C3%B5%20%28M%C3%B5nist%C3%B5%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kallastõ om külä Harglõ kihlkunnan Rõugõ vallan. \n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Mõnistõ vallan.\n\nLätteq \nHarglõ kihlkunna küläq\n\nRõugõ valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.105,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.2,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Konnuk%C3%BCl%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Konnukülä om külä Mõnistõ vallan Harglõ kihlkunnan. \n\nHarglõ kihlkunna küläq\nMõnistõ vald","num_words":12,"character_repetition_ratio":0.2,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.157,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Konnuvere","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Konnuvere om külä Mõnistõ vallan Harglõ kihlkunnan. \n\nHarglõ kihlkunna küläq\nMõnistõ vald","num_words":12,"character_repetition_ratio":0.2,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.157,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Lauavabriku","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lauavabriku külä om külä Mõnistõ vallan Harglõ kihlkunnan. \n\nHarglõ kihlkunna küläq\nMõnistõ vald","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.184,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.156,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/M%C3%B5nist%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mõnistõ vai Mõnistmõisa om külä Harglõ kihlkunnan Rõugõ vallan. \n\nInne 2017. aastakka oll' külä Mõnistõ valla keskus.\n\nMõnistõ piirkunda om nimmat ka ku Mehkamaa.\n\nMõnistõn ommaq Mõnistõ raamadukogo, postkontor, perearstikeskus ja hooldõkodo. Lähkün om ka Coobi puut.\n\nMõnistõ piire seen om ka Mõnistõ mõisa park ja Wulfõ suguvõsa kalmuaid. Mõnistõ mõisa pargin om Mõnistõ järv. Pargin ommaq aoluulidsõlt olnuq kaq Mõnistõ vasalllinnus ja Mõnistõ mõisa huunõq, miä ommaq häönüq.\n\nKülä õdagupiir lätt müüdä Mustajõkõ.\n\nKüläst lätt läbi Võro–Mõnistõ–Valga maantii ja säält saa algusõ Mõnistõ–Hopa maantii.\n\nLätteq \n\nHarglõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":91,"character_repetition_ratio":0.087,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.189,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Parmupalu","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Parmupalu om külä Mõnistõ vallan Harglõ kihlkunnan Rõugõ vallan. \n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Mõnistõ valda.\n\nLätteq \n\nHarglõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":25,"character_repetition_ratio":0.137,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.186,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Peebu%20%28M%C3%B5nist%C3%B5%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Peebu om külä Harglõ kihlkunnan Rõugõ vallan. \n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Mõnistõ valda.\n\nLätteq \n\nHarglõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.105,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.194,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Per%C3%A4j%C3%A4rve%20%28M%C3%B5nist%C3%B5%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Peräjärve om külä Mõnistõ vallan Harglõ kihlkunnan. \n\nHarglõ kihlkunna küläq\nMõnistõ vald","num_words":12,"character_repetition_ratio":0.2,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.157,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Sakurgi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sakurgi om külä Harglõ kihlkunnan Rõugõ vallan. \n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Mõnistõ valda.\n\nLätteq \nHarglõ kihlkunna küläq\n\nRõugõ valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.104,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.192,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Saru","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Saru om külä Harglõ kihlkunnan Rõugõ vallan. \n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Mõnistõ valda.\n\nKülän ommaq Saru ristupuuq.\n\nKülän om hulgamatus tõsõn ilmasõan hukkasaanuilõ.\n\nAlavesti talon om Alaveski eläjäpark.\n\nKülän oll' Saru raudtiijaam (1896–1970).\n\nKülä lõunõpiir juusk müüdä Mustajõkõ. Jõõviirne ala kuulus Koiva–Mustajõõ maastigukaitsõala kuunsaiso.\n\nKülä hummogupiir juusk Ahelo jõõ veeren Jõõ pääl om Saru Alaveski järv ja jõgi juusk külä piire seen Mustajõkkõ.\n\nLätteq \n\nHarglõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":72,"character_repetition_ratio":0.053,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.199,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Sarum%C3%B5isa%20%28k%C3%BCl%C3%A4%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sarumõisa om külä Mõnistõ vallan Harglõ kihlkunnan. \n\nHarglõ kihlkunna küläq\nMõnistõ vald","num_words":12,"character_repetition_ratio":0.2,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.157,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Singa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Singa om külä Harglõ kihlkunnan Rõugõ vallan. \n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Mõnistõ valda.\n\nLätteq \nHarglõ kihlkunna küläq\n\nRõugõ valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.105,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.194,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tiidsa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tiidsa om külä Harglõ kihlkunnan Rõugõ vallan. \n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Mõnistõ valda.\n\nLätteq \nHarglõ kihlkunna küläq\n\nRõugõ valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.105,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.193,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tundu","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tundu om külä Harglõ kihlkunnan Rõugõ vallan. \n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Mõnistõ valda.\n\nLätteq \n\nHarglõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.105,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.199,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tursa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tursa om külä Harglõ kihlkunnan Rõugõ vallan. \n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Mõnistõ valda.\n\nLätteq \n\nHarglõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.105,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.194,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Hargl%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Harglõ om külä Harglõ kihlkunnan Valga vallan. \n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Taheva valda.\n\nKülä om Harglõ oja veeren. Arvada om tä tuu perrä ka uma nime saanuq. Saman om tä ka Võro-Valga suurõtii veeren.\n\nHarglõn om kerik, kalmuaid, kuul, kultuurimaja, postkontor ja puut.\n\nKaeq viil \nKaika suvõülikuul 2012 Harglõn\n\nLätteq \nHarglõ kihlkunna küläq\n\nValga valla küläq","num_words":58,"character_repetition_ratio":0.045,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.217,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Juuta","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Juuta oll' külä Harglõ kihlkunnan, miä jääs parhillaq Valga valda, inne 2017. aastakka Taheva valda. \n\n1977. aastaga panti külä kokko Lepä külägaq. \n\nHarglõ kihlkunna küläq\nValga valla küläq","num_words":26,"character_repetition_ratio":0.077,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.242,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Lannam%C3%B5tsa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lannamõtsa om külä Taheva vallan Harglõ kihlkunnan.\n\nLätteq \n\nHarglõ kihlkunna küläq\nTaheva vald","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.184,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.167,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Lep%C3%A4%20%28Taheva%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lepä vai Lepä mõisa om külä Taheva vallan Harglõ kihlkunnan. \n\nHarglõ kihlkunna küläq\nTaheva vald","num_words":15,"character_repetition_ratio":0.182,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.175,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tahevam%C3%B5isa%20%28k%C3%BCl%C3%A4%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tahevamõisa om külä Taheva vallan Harglõ kihlkunnan. \n\nHarglõ kihlkunna küläq\nTaheva vald","num_words":12,"character_repetition_ratio":0.2,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.157,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/T%C3%B5rvas%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tõrvasõ om külä Taheva vallan Harglõ kihlkunnan.\n\nLätteq \n\nHarglõ kihlkunna küläq\nTaheva vald","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.19,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.172,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Hindsik%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hindsikä om külä Harglõ kihlkunnan Rõugõ vallan. \n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Varstu vallan.\n\nLätteq \n\nHarglõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.106,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.201,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Laurim%C3%A4e","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Laurimäe om külä Harglõ kihlkunnan Rõugõ vallan. \n\nInne 2017. aasta Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Varstu vallan.\n\nLätteq \nHarglõ kihlkunna küläq\n\nRõugõ valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.107,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.203,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pundsa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pundsa om külä Harglõ kihlkunnan Rõugõ vallan. \n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Varstu valda.\n\nLätteq \nHarglõ kihlkunna küläq\n\nRõugõ valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.105,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.194,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Jaamam%C3%B5isa%20%28k%C3%BCl%C3%A4%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Jaamamõisa külä om külä Räpinä vallan Räpinä kihlkunnan.\n\nRäpinä kihlkunna küläq\nRäpinä vald","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.193,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.152,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Jaanik%C3%B5st%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Jaanikõstõ om külä Räpinä vallan Räpinä kihlkunnan.\n\nLätteq \n\nRäpinä kihlkunna küläq\nRäpinä vald","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.184,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.167,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kassilaan%C3%B5%20%28R%C3%A4pin%C3%A4%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kassilaanõ om külä Räpinä vallan Räpinä kihlkunnan.\n\nLätteq \n\nRäpinä kihlkunna küläq\nRäpinä vald","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.184,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.167,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kuuksi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kuuksi vai Kuukse om külä Räpinä vallan Räpinä kihlkunnan.\n\nRäpinä kihlkunna küläq\nRäpinä vald","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.188,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.16,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%B5nnu","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kõnnu om külä Räpinä vallan Räpinä kihlkunnan.\n\nLätteq \n\nRäpinä kihlkunna küläq\nRäpinä vald","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.195,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.176,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%B6strem%C3%A4e","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Köstremäe külä om külä Räpinä vallan Räpinä kihlkunnan.\n\nLätteq \n\nRäpinä kihlkunna küläq\nRäpinä vald","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.176,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.17,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Leevaku","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Leevaku vai Leevako vai Leevaka om külä Räpinä vallan Räpinä kihlkunnan.\n\nLätteq \n\nRäpinä kihlkunna küläq\nRäpinä vald","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.167,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.171,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Linte","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Linte om külä Räpinä vallan Räpinä kihlkunnan.\n\nLätteq \n\nRäpinä kihlkunna küläq\nRäpinä vald","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.195,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.176,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Miilva","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Miilva om külä Räpinä vallan Räpinä kihlkunnan.\n\nLätteq \n\nRäpinä kihlkunna küläq\nRäpinä vald","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.193,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.174,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/M%C3%A4giotsa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mägiotsa om külä Räpinä vallan Räpinä kihlkunnan.\n\nLätteq \n\nRäpinä kihlkunna küläq\nRäpinä vald","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.188,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.17,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Naha%20%28R%C3%A4pin%C3%A4%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Naha om külä Räpinä vallan Räpinä kihlkunnan.\n\nLätteq \n\nRäpinä kihlkunna küläq\nRäpinä vald","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.198,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.178,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Nulga","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Nulga om külä Räpinä vallan Räpinä kihlkunnan.\n\nLätteq \n\nRäpinä kihlkunna küläq\nRäpinä vald","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.195,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.176,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pindi%20%28R%C3%A4pin%C3%A4%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pindi om külä Räpinä vallan Räpinä kihlkunnan.\n\nLätteq \n\nRäpinä kihlkunna küläq\nRäpinä vald","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.195,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.176,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Priitholmi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Priitholmi vai Rahumäe om külä Räpinä vallan Räpinä kihlkunnan.\n\nLätteq \n\nRäpinä kihlkunna küläq\nRäpinä vald","num_words":15,"character_repetition_ratio":0.162,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.167,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Puusta","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Puusta vai Puusta kar'amõisa om külä Räpinä vallan Räpinä kihlkunnan.\n\nRäpinä kihlkunna küläq\nRäpinä vald","num_words":15,"character_repetition_ratio":0.167,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.162,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Raadama","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Raadama om külä Räpinä vallan Räpinä kihlkunnan.\n\nLätteq \n\nRäpinä kihlkunna küläq\nRäpinä vald","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.19,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.172,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Raigla","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Raigla om külä Räpinä vallan Räpinä kihlkunnan.\n\nLätteq \n\nRäpinä kihlkunna küläq\nRäpinä vald","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.193,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.174,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ristipalo%20k%C3%BCl%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ristipalo om külä Räpinä vallan Räpinä kihlkunnan.\n\nLätteq \n\nRäpinä kihlkunna küläq\nRäpinä vald","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.186,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.168,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ruusa%20m%C3%B5isa%20%28k%C3%BCl%C3%A4%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ruusa mõisa vai Ruusa om külä Räpinä vallan Räpinä kihlkunnan.\n\nKaeq viil \nKaika suvõülikuul 2007 Ruusal\n\nLätteq \n\nRäpinä kihlkunna küläq\nRäpinä vald","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.114,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.208,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Sillap%C3%A4%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sillapää om külä Räpinä vallan Räpinä kihlkunnan.\n\nLätteq \n\nRäpinä kihlkunna küläq\nRäpinä vald","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.188,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.17,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Suur%C3%B5-Viirksu","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Suurõ-Viirksu om külä Räpinä vallan Räpinä kihlkunnan.\n\nLätteq \n\nRäpinä kihlkunna küläq\nRäpinä vald","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.178,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.172,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/S%C3%BClg%C3%A4j%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sülgäjä om külä Räpinä vallan Räpinä kihlkunnan.\n\nLätteq \n\nRäpinä kihlkunna küläq\nRäpinä vald","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.19,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.172,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mii%27%20Iss%C3%A4nd%C3%A4%20Jeesus%C3%B5%20Kristus%C3%B5%20p%C3%BCh%C3%A4%20Evangeelium","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"\"Mii' Issändä Jeesusõ Kristusõ pühä Evangeelium: Matteusõ, Markusõ, Luukasõ ja Johannõsõ kirotõt\" om Vahtsõ Tõstamendi nelä evangeeliumi tõlgõq seto kiilde. Raamat ilmu 1926. aastagal Tarton, timä and' vällä Akadeemiline Imäkeele Selts ummi toimõnduisi rian 14. välläandõna. \n\nTeksti om seto kiilde ümbre pandnuq Puusepä Ernst, kinkast ildampa sai keriguopõtaja. Keele poolõst om õiõnduisi tennüq Voolaine Paulopriit. Raamadun om 302 lehekülge.\n\nLätteq\n\nSetokeelidseq raamaduq\n1926 raamaduq","num_words":60,"character_repetition_ratio":0.017,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.198,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Toolamaa%20m%C3%B5isa%20%28k%C3%BCl%C3%A4%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Toolamaa mõisa om külä Räpinä vallan Räpinä kihlkunnan.\n\nLätteq \n\nRäpinä kihlkunna küläq\nRäpinä vald","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.176,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.17,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Toost%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Toostõ om külä Räpinä vallan Räpinä kihlkunnan.\n\nLätteq \n\nRäpinä kihlkunna küläq\nRäpinä vald","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.193,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.174,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tsirksi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tsirksi om külä Räpinä vallan Räpinä kihlkunnan.\n\nLätteq \n\nRäpinä kihlkunna küläq\nRäpinä vald","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.19,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.172,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/V%C3%B5iardi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Võiardi om külä Räpinä vallan Räpinä kihlkunnan.\n\nLätteq \n\nRäpinä kihlkunna küläq\nRäpinä vald","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.19,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.172,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/V%C3%B5uk%C3%BCl%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Võukülä om külä Räpinä vallan Räpinä kihlkunnan.\n\nLätteq \n\nRäpinä kihlkunna küläq\nRäpinä vald","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.19,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.172,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Haavap%C3%A4%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Haavapää om külä Veriora vallan Räpinä kihlkunnan.\n\nLätteq \n\nRäpinä kihlkunna küläq\nVeriora vald","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.184,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.167,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/J%C3%B5%C3%B5vaara","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Jõõvaara om külä Veriora vallan Räpinä kihlkunnan.\n\nLätteq \n\nRäpinä kihlkunna küläq\nVeriora vald","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.184,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.167,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kikka","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kikka om külä Veriora vallan Räpinä kihlkunnan.\n\nLätteq \n\nRäpinä kihlkunna küläq\nVeriora vald","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.19,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.172,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kirmsi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kirmsi vai Kirmse om külä Veriora vallan Räpinä kihlkunnan.\n\nLätteq \n\nRäpinä kihlkunna küläq\nVeriora vald","num_words":15,"character_repetition_ratio":0.188,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.171,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kullam%C3%A4e","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kullamäe om külä Veriora vallan Räpinä kihlkunnan.\n\nLätteq \n\nRäpinä kihlkunna küläq\nVeriora vald","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.184,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.167,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Laho%20%28Veriora%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Laho om külä Veriora vallan Räpinä kihlkunnan.\n\nLätteq \n\nRäpinä kihlkunna küläq\nVeriora vald","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.193,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.174,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Lihtensteini","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lihtensteini om külä Veriora vallan Räpinä kihlkunnan.\n\nLätteq \n\nRäpinä kihlkunna küläq\nVeriora vald","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.198,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.16,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/M%C3%B5tsavaara","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mõtsavaara om külä Veriora vallan Räpinä kihlkunnan.\n\nLätteq \n\nRäpinä kihlkunna küläq\nVeriora vald","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.18,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.163,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/M%C3%A4nnisalo","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Männisalo vai Leeväti om külä Veriora vallan Räpinä kihlkunnan.\n\nLätteq \n\nRäpinä kihlkunna küläq\nVeriora vald","num_words":15,"character_repetition_ratio":0.18,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.165,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Nohipalo%20k%C3%BCl%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Nohipalo külä om külä Veriora vallan Räpinä kihlkunnan.\n\nLätteq \n\nRäpinä kihlkunna küläq\nVeriora vald","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.196,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.168,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pahtp%C3%A4%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pahtpää om külä Veriora vallan Räpinä kihlkunnan.\n\nLätteq \n\nRäpinä kihlkunna küläq\nVeriora vald","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.186,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.168,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Sarv%C3%B5m%C3%A4e","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sarvõmäe om külä Veriora vallan Räpinä kihlkunnan.\n\nLätteq \n\nRäpinä kihlkunna küläq\nVeriora vald","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.184,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.167,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Suuhara","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Suuhara om külä Veriora vallan Räpinä kihlkunnan.\n\nLätteq \n\nRäpinä kihlkunna küläq\nVeriora vald","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.186,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.168,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/S%C3%BCv%C3%A4havva","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Süvähavva om külä Veriora vallan Räpinä kihlkunnan.\n\nLätteq \n\nRäpinä kihlkunna küläq\nVeriora vald","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.182,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.165,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Var%C3%B5st%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Varõstõ om külä Veriora vallan Räpinä kihlkunnan.\n\nLätteq \n\nRäpinä kihlkunna küläq\nVeriora vald","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.186,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.168,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Verioram%C3%B5isa%20%28k%C3%BCl%C3%A4%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Verioramõisa om külä Veriora vallan Räpinä kihlkunnan.\n\nLätteq \n\nRäpinä kihlkunna küläq\nVeriora vald","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.198,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.16,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vilust%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vilustõ vai Virsskülä om külä Veriora vallan Räpinä kihlkunnan.\n\nKaeq viil \nKaika suvõülikuul 1997 Vilustõn\n\nLätteq \n\nRäpinä kihlkunna küläq\nVeriora vald","num_words":20,"character_repetition_ratio":0.125,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.196,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vins%27o","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vins'o om külä Veriora vallan Räpinä kihlkunnan.\n\nLätteq \n\nRäpinä kihlkunna küläq\nVeriora vald","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.188,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.181,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/V%C3%B5ika","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Võika om külä Veriora vallan Räpinä kihlkunnan.\n\nLätteq \n\nRäpinä kihlkunna küläq\nVeriora vald","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.19,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.172,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/V%C3%A4iko-Viirksu","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Väiko-Viirksu om külä Veriora vallan Räpinä kihlkunnan.\n\nLätteq \n\nRäpinä kihlkunna küläq\nVeriora vald","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.196,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.168,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/V%C3%A4ndr%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vändrä om külä Veriora vallan Räpinä kihlkunnan.\n\nLätteq \n\nRäpinä kihlkunna küläq\nVeriora vald","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.188,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.17,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Aravu","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Aravu om külä Miiksi vallan Räpinä kihlkunnan.\n\nLätteq \n\nRäpinä kihlkunna küläq\nMiiksi vald","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.195,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.176,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Haavam%C3%B5tsa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Haavamõtsa om külä Miiksi vallan Räpinä kihlkunnan.\n\nLätteq \n\nRäpinä kihlkunna küläq\nMiiksi vald","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.184,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.167,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/J%C3%B5%C3%B5per%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Jõõperä om külä Miiksi vallan Räpinä kihlkunnan.\n\nLätteq \n\nRäpinä kihlkunna küläq\nMiiksi vald","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.19,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.172,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Meerapalo%20k%C3%BCl%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Meerapalo om külä Miiksi vallan Räpinä kihlkunnan.\n\nLätteq \n\nRäpinä kihlkunna küläq\nMiiksi vald","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.186,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.168,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Miiksi%20m%C3%B5isa%20%28k%C3%BCl%C3%A4%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Miiksi mõisa vai Miiksi vai Miikse om külä Miiksi vallan Räpinä kihlkunnan.\n\nLätteq \n\nRäpinä kihlkunna küläq\nMiiksi vald","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.18,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.175,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Parapalo%20k%C3%BCl%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Parapalo vai Parrapalo om külä Miiksi vallan Räpinä kihlkunnan.\n\nLätteq \n\nRäpinä kihlkunna küläq\nMiiksi vald","num_words":15,"character_repetition_ratio":0.162,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.167,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kahkva%20m%C3%B5isa%20%28k%C3%BCl%C3%A4%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kahkva mõisa vai Kahkva om külä Mikitämäe vallan Räpinä kihlkunnan.\n\nLätteq \n\nRäpinä kihlkunna küläq\nMikitämäe vald","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.17,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.165,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Lepiku","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lepiku om külä Mikitämäe vallan Räpinä kihlkunnan.\n\nRäpinä kihlkunna küläq\nMikitämäe vald","num_words":12,"character_repetition_ratio":0.2,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.146,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Niidsiku","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Niidsiku om külä Mikitämäe vallan Räpinä kihlkunnan.\n\nLätteq \n\nRäpinä kihlkunna küläq\nMikitämäe vald","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.176,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.16,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kanassaar%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kanassaarõ om külä Mooste vallan Räpinä kihlkunnan.\n\nLätteq \n\nRäpinä kihlkunna küläq\nMooste vald","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.184,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.167,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Reb%C3%A4sm%C3%A4e","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Rebäsmäe om külä Räpinä kihlkunnan Võro vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Orava valda.\n\nLätteq \n\nRäpinä kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.095,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.191,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Piiri","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Piiri külä om külä Piirissaarõl Räpinä kihlkunnan.\n\nLätteq\n\nRäpinä kihlkunna küläq","num_words":11,"character_repetition_ratio":0.192,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.159,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Alak%C3%BCl%C3%A4%20%28Er%C3%A4stvere%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Alakülä vai Erästvere Alakülä om külä Kanepi vallan Kanepi kihlkunnan.\n\nKanepi kihlkunna küläq\nKanepi vald","num_words":15,"character_repetition_ratio":0.165,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.151,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Maap%C3%A4%C3%A4lidseq%20koordinaadiq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Maapäälidseq koordinaadiq vai maatiidüslidseq koordinaadiq ommaq maapäälidse punkti nukk-koordinaadiq.\n\nMaatiidüslidse lakk'usõ ja pikkusõ abil määrätäs määntse taht punkti kotus maakerä pinnal vai kaardi pääl. Maapäälitside koordinaatõ löüdmises pruugitas pääväjuuni ja rööbitsit.\n\nmaatiidüs","num_words":32,"character_repetition_ratio":0.127,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.13,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Alak%C3%BCl%C3%A4%20%28Koorast%C3%B5%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Alakülä vai Koorastõ Alakülä om külä Kanepi vallan Kanepi kihlkunnan.\n\nKanepi kihlkunna küläq\nKanepi vald","num_words":15,"character_repetition_ratio":0.167,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.152,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Er%C3%A4stvere%20m%C3%B5isa%20%28k%C3%BCl%C3%A4%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Erästvere mõisa vai Erästvere om külä Kanepi vallan Kanepi kihlkunnan.\n\nLätteq \n\nKanepi kihlkunna küläq\nKanepi vald","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.17,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.165,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Heisri","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Heisri om külä Kanepi vallan Kanepi kihlkunnan.\n\nLätteq \n\nKanepi kihlkunna küläq\nKanepi vald","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.193,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.174,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Hino%20%28Kanepi%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hino om külä Kanepi vallan Kanepi kihlkunnan.\n\nLätteq \n\nKanepi kihlkunna küläq\nKanepi vald","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.198,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.178,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Hurmi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hurmi om külä Kanepi vallan Kanepi kihlkunnan.\n\nLätteq \n\nKanepi kihlkunna küläq\nKanepi vald","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.195,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.176,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/J%C3%B5g%C3%B5hara","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Jõgõhara vai Jõgara om külä Kanepi vallan Kanepi kihlkunnan.\n\nKanepi kihlkunna küläq\nKanepi vald","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.184,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.156,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Karsti","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Karsti vai Karstõ om külä Kanepi vallan Kanepi kihlkunnan.\n\nLätteq \n\nKanepi kihlkunna küläq\nKanepi vald","num_words":15,"character_repetition_ratio":0.17,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.175,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Koorast%C3%B5%20m%C3%B5isa%20%28k%C3%BCl%C3%A4%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Koorastõ mõisa vai Koorastõ om külä Kanepi vallan Kanepi kihlkunnan.\n\nKanepi kihlkunna küläq\nKanepi vald","num_words":15,"character_repetition_ratio":0.168,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.154,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Lauri%20%28Kanepi%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lauri om külä Kanepi vallan Kanepi kihlkunnan.\n\nLätteq \n\nKanepi kihlkunna küläq\nKanepi vald","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.195,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.176,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Loko","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Loko om külä Kanepi vallan Kanepi kihlkunnan.\n\nLätteq \n\nKanepi kihlkunna küläq\nKanepi vald","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.198,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.178,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Magari","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Magari om külä Kanepi vallan Kanepi kihlkunnan.\n\nLätteq \n\nKanepi kihlkunna küläq\nKanepi vald","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.193,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.174,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/M%C3%A4ek%C3%BCl%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mäekülä om mitmõ Võromaa külä nimi:\nMäekülä Kanepi kihlkunnan Kanepi vallan\nMäekülä Urvastõ kihlkunnan Sõmmõrpalo vallan","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.054,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.133,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/M%C3%A4ek%C3%BCl%C3%A4%20%28Koorast%C3%B5%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mäekülä vai Koorastõ-Mäekülä om külä Kanepi vallan Kanepi kihlkunnan.\n\nKanepi kihlkunna küläq\nKanepi vald","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.167,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.152,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/N%C3%A4r%C3%A4p%C3%A4%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Näräpää om külä Kanepi vallan Kanepi kihlkunnan.\n\nLätteq \n\nKanepi kihlkunna küläq\nKanepi vald","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.19,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.172,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Piigandi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Piigandi vai Piigandi mõisa om külä Kanepi vallan Kanepi kihlkunnan.\n\nKanepi kihlkunna küläq\nKanepi vald","num_words":15,"character_repetition_ratio":0.168,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.154,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/P%C3%B5lgast%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Põlgastõ om külä Kanepi vallan Kanepi kihlkunnan.\n\nKaeq viil \nKaika suvõülikuul 1998 Põlgastõn\n\nLätteq \n\nKanepi kihlkunna küläq\nKanepi vald","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.122,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.207,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Suurk%C3%BCl%C3%A4%20%28Er%C3%A4stvere%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Suurkülä vai Erästvere-Suurkülä om külä Kanepi vallan Kanepi kihlkunnan.\n\nKanepi kihlkunna küläq\nKanepi vald","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.162,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.148,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/S%C3%B5r%C3%B5st%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sõrõstõ vai Sõristõ om külä Kanepi vallan Kanepi kihlkunnan.\n\nLätteq \n\nKanepi kihlkunna küläq\nKanepi vald","num_words":15,"character_repetition_ratio":0.167,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.171,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Teb%C3%A4ne","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tebäne vai Tebäse om külä Kanepi vallan Kanepi kihlkunnan.\n\nKanepi kihlkunna küläq\nKanepi vald","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.188,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.16,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Till%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tillõ vai Tille om külä Kanepi vallan Kanepi kihlkunnan.\n\nKanepi kihlkunna küläq\nKanepi vald","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.193,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.163,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Lahe","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lahe vai Põlgastõ mõisa om külä Laheda vallan Kanepi kihlkunnan.\n\nLätteq \n\nKanepi kihlkunna küläq\nLaheda vald","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.16,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.174,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Roosi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Roosi vai Põlgastõ asundus om külä Laheda vallan Kanepi kihlkunnan.\n\nLätteq \n\nKanepi kihlkunna küläq\nLaheda vald","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.155,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.17,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ihamaru","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ihamaru om külä Kõllõstõ vallan Kanepi kihlkunnan.\n\nLätteq \n\nKanepi kihlkunna küläq\nKõllõstõ vald","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.182,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.165,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kruutus%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kruutusõ om külä Kõllõstõ vallan Kanepi kihlkunnan.\n\nLätteq \n\nKanepi kihlkunna küläq\nKõllõstõ vald","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.18,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.163,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%B5ll%C3%B5st%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kõllõstõ om külä Kõllõstõ vallan Kanepi kihlkunnan.\n\nKanepi kihlkunna küläq\nKõllõstõ vald","num_words":12,"character_repetition_ratio":0.2,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.146,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Palutaja%20k%C3%BCl%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Palutaja om külä Kõllõstõ vallan Kanepi kihlkunnan.\n\nLätteq \n\nKanepi kihlkunna küläq\nKõllõstõ vald","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.18,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.163,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Piigast%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Piigastõ om külä Kõllõstõ vallan Kanepi kihlkunnan.\n\nKanepi kihlkunna küläq\nKõllõstõ vald","num_words":12,"character_repetition_ratio":0.2,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.146,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tuul%C3%B5m%C3%A4e","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tuulõmäe om külä Kõllõstõ vallan Kanepi kihlkunnan.\n\nLätteq \n\nKanepi kihlkunna küläq\nKõllõstõ vald","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.18,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.163,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Eesti%20haiku","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Eesti haiku om luulõvorm, miä om haikust lühkümb. Hariligun haikun om tsilpe arv 5 + 7 + 5, a eesti haikun om kolmõ ria pääl kokko õnnõ 4 + 6 + 4 tsilpi.\n\nEesti haiku luulõvormi vällämärkjä om Künnabi Asko.\nEdimäne eesti haikudõ kogo ilmu aastagal 2010 ‒ Künnabi Asko, Rooste Jürgeni ja Sinijärve Karl Martini „Eesti haiku”. Taa edesõnan kirot' Rooste Jürgen: „Eesti haiku kuustus kolmõst värsist tsilpe arvoga 4, 6, 4, kokko 14 tsilbist, ja taan kujotõdas põhilidsõlt eestläsele, Eesti elolõ, ololõ ja luudulõ umast täpsän lühkün sõnastusõn. Eesti haikusit kirotõdas 21. aastagasaa tõõsõl kümnendil ja edespiten, kooniq miiq kirotõdu keeleruumi lõpuni.”¹\n\nEesti haikudõ edimäne ümbrepant kogo „Aika sattuu. Vironhaikuja” ilmu Soomõn 2011. aastagal. Soomõkeelidse teosõ jaos märke ümbrepandja Oittisõ Hannu vällä sanri nime soomõ vastussõs vironhaiku.\n\nRehekuun 2012 ilmu Oittisõ Hannu sulõst „Assamallan asemalla. Vironhaikuja” ‒ edimäne soomõ keelen kirotõt eesti haikudõ raamat, kon om päält soomõkeelitside seen ka eestikeelitsit luulõtuisi ni keelekatsõtuisi. Taa om edimäne raamat ilman, miä om vällä ant Hellinnan ehk Helsingist ja Talliinast tegünevän fiktiivsõn katsikliinan. \n\nValituid eesti haikusit om ilmutanuq Eesti Kiränikke Liido aokiri „Looming”.\n\nVällä antuq eesti haiku kogomiguq\n\nEesti haiku. Autoriq Asko Künnap, Jürgen Rooste, Karl Martin Sinijärv. Edesõna kirotanuq Jürgen Rooste. Näo Kirik, Tallinn, 2010. ISBN 978-9949-21-073-2.\n\nAika sattuu. Vironhaikuja. Autoriq Asko Künnap, Jürgen Rooste, Karl Martin Sinijärv. Kujundanuq Asko Künnap. Soomõ kiilde pandnuq ja edesõna kirotanuq Hannu Oittinen. Palladium Kirjat, 2011. ISBN 978-952-9893-67-6.\n\nAssamallan asemalla. Vironhaikuja. Autor Hannu Oittinen. Kujondaja Asko Künnap. Külälisluulõtuisi autoriq: Asko Künnap, Mari-Liis Roos, Jürgen Rooste, Karl Martin Sinijärv. Näo Kirik, Hellinna, 2012. ISBN 978-9949-9172-6-6.\n\nLätteq\n\n1. Eesti haiku, lk. 17.\n\nVälislingiq \n\nVironhaiku Facebookin: \n\n \nEesti kirändüs","num_words":246,"character_repetition_ratio":0.082,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.233,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Puskaru","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Puskaru vai Puskaro om külä Põlva vallan Kanepi kihlkunnan.\n\nLätteq \n\nKanepi kihlkunna küläq\nPõlva vald","num_words":15,"character_repetition_ratio":0.149,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.175,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Hauka","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hauka om külä Valgjärve vallan Kanepi kihlkunnan.\n\nLätteq \n\nKanepi kihlkunna küläq\nValgjärve vald","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.182,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.165,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Hoboala","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hoboala külä vai Alakülä om külä Valgjärve vallan Kanepi kihlkunnan.\n\nKanepi kihlkunna küläq\nValgjärve vald","num_words":15,"character_repetition_ratio":0.184,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.15,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kooli","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kooli külä om külä Valgjärve vallan Kanepi kihlkunnan.\n\nLätteq \n\nKanepi kihlkunna küläq\nValgjärve vald","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.194,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.167,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/M%C3%BCgr%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mügrä om külä Valgjärve vallan Kanepi kihlkunnan.\n\nLätteq \n\nKanepi kihlkunna küläq\nValgjärve vald","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.182,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.165,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pik%C3%A4j%C3%A4rve","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pikäjärve külä vai Kitsõmõisa om külä Valgjärve vallan Kanepi kihlkunnan.\n\nKanepi kihlkunna küläq\nValgjärve vald","num_words":15,"character_repetition_ratio":0.175,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.143,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pik%C3%A4reinu","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pikäreinu om külä Valgjärve vallan Kanepi kihlkunnan.\n\nLätteq \n\nKanepi kihlkunna küläq\nValgjärve vald","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.196,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.158,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Reinu","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Reinu vai Reino om külä Valgjärve vallan Kanepi kihlkunnan.\n\nKanepi kihlkunna küläq\nValgjärve vald","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.18,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.153,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Sab%C3%B5rna","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sabõrna vai Savõrna om külä Valgjärve vallan Kanepi kihlkunnan.\n\nLätteq \n\nKanepi kihlkunna küläq\nValgjärve vald","num_words":15,"character_repetition_ratio":0.176,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.162,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Suudla","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Suudla om külä Valgjärve vallan Kanepi kihlkunnan.\n\nKanepi kihlkunna küläq\nValgjärve vald","num_words":12,"character_repetition_ratio":0.2,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.146,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Suuna","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Suuna [.suuna] om külä Valgjärve vallan Kanepi kihlkunnan.\n\nKanepi kihlkunna küläq\nValgjärve vald","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.182,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.175,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tiido","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tiido om külä Valgjärve vallan Kanepi kihlkunnan.\n\nLätteq \n\nKanepi kihlkunna küläq\nValgjärve vald","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.182,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.165,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Valgj%C3%A4rve","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Valgjärve om külä Valgjärve vallan Kanepi kihlkunnan.\n\nKaeq viil \nKaika suvõülikuul 2006 Valgjärvel\n\nLätteq \n\nKanepi kihlkunna küläq\nValgjärve vald","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.167,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.19,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/J%C3%B5ksi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Jõksi om külä Kanepi vallan Kanepi kihlkunnan. Külä põh'aosa kuulus Valgjärve valda. \n\nKanepi kihlkunna küläq\nKanepi vald","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.143,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.174,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Trongi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Trongi om külä Kõllõstõ vallan Kanepi kihlkunnan. Külä õdagupoolinõ serv jääs Valgjärve valda.\n\nKanepi kihlkunna küläq\nKõllõstõ vald","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.163,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.152,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vabarn","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vabarn vai vavvõrn om ruushäitsmeliidsi sugukunna molohka perrehe kuuluv puhm. Egäpääväkeelen mõtõldas vabarna all inämbüisi taa puhma verevät vai kõllast marja. Vabarnaq kasusõq mõtsikuhe esiqeränis häste näütüses raotuidõ, kraavipervi ja varõmidõ pääl. Aiavabarna sordõl ommaq suurõmbaq mar'aq ja jämmembäq varrõq ku mõtsvabarnil. Inämbüisi ommaq vabarnaq vereväq, a om ka kõllatsit mõtsa- ku aiavabarnit. Võro keelen om kõllatsit vabarnit kutsut ka valgis vabarnis. \n\nMar'aq\nKasvoq\nMar'apuhmaq","num_words":65,"character_repetition_ratio":0.008,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.157,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/M%C3%B5tsell%C3%A4i","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mõtselläi vai mõtsaelläi om mõtsikult eliskelejä elläi. Hainasüüjäq mõtseläjäq ommaq näutüses põdõr ja mõtskits, murdjaq mõtseläjäq ommaq näütüses kahr, susi ja repän.\n\nPõh'a-Ameerigast om peri mõsukahr. \n\nMõtsaeläjäq","num_words":27,"character_repetition_ratio":0.115,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.166,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Piigli","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Piigli (vanõmban keelen var'okaehtus) om inemise tett peegeldäjä pind, miä om nii tasanõ, et näütäs piiglipilti. Kõgõ hariligumb piigli om tasanõ piigli, miä om pia egän elämisen ja auton olõman. \n\nLisas hariligõlõ piigliilõ, miä peegeldäseq pilti (valgust), um tett ka sääntsit, miä peegeldäseq hellü.","num_words":44,"character_repetition_ratio":0.061,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.195,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/L%C3%BC%C3%BCdi%20kiil","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"{{Kiil\n| nimi = Lüüdi kiil (''lyydin kiel', l'yyd'ikiel)\n| kon kõnõldas = Kar'alan\n| kõnõlõjidõ arv = 3000\n| kon om ammõtlinõ = -\n| kiilkund = soomõ-ugri\n| keelerühmäq = õdagumeresoomõ\n| iso1 = -\n| iso2 = -\n| iso3 = lud\n}}Lüüdi kiil''' om soomõ-ugri kiili õdagumeresoomõ rühmä kiil, midä kõnõlõs umbõs 3000 inemist. \n\nKar'ala\nÕdagumeresoomõ keeleq","num_words":38,"character_repetition_ratio":0.081,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.343,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Szombathely","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Szombathely (loeq: sombathäi) om liin Õdagu-Ungarin, Austria piiri lähkün. Szombathely om Vasi maakunna keskus ja Ungari kõgõ vanõmb liin. Liina alost' Rooma keisre Claudius 45. aastagal nimega Savaria (Colonia Claudia Savaria) ja taast sai peränpoolõ Rooma provindsi Pannonia superior pääliin.\n\nLiina nimest \n\nNimi Szombathely tulõ ungari keele sõnost szombat 'puulpäiv' ja hely 'kotus'. Nimi om tulnuq tuust, et keskaol peeti tan egä nädäli puulpäivilde laatu.\n\nVälislingiq \n\n Szombathelyi kodoleht\n\nUngari liinaq","num_words":69,"character_repetition_ratio":0.028,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.19,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/L%C3%B5un%C3%B5saami%20kiil","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lõunõsaami kiil om soomõ-ugri kiilkunna saami rühmä kiil, midä kõnõlõs 500 inemise ümbre Norran ja Roodsin.\n\nLõunõsaami tähistü\nLõunõsaami keelen pruugitas ladina kirjä.\nA B D E F G H I (Ï) J K L M N O P R S T U V Y Æ Ø Å\n\n Saami keeleq\nLapimaa","num_words":50,"character_repetition_ratio":0.051,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.254,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Luulajasaami%20kiil","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Luulajasaami kiil om soomõ-ugri kiilkunna saami rühmä kiil, midä kõnõlõs 2000 inemise ümbre Norran ja Roodsin. Luulajasaami kiil om kõnõlõjidõ arvo poolõst tõõnõ saami kiil põh'asaami keele perän. \n\nLuulajasaami keelel om uma kiräkiil, midä kirotõdas ladina kirän.\nKeelel om ammõtlinõ staatus Norra Tysfjordi vallan.\n\nSaami keeleq\nLapimaa","num_words":46,"character_repetition_ratio":0.128,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.18,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/V%C3%B5ro-Seto%20t%C3%A4htraamat%20vai%20kallendri%202013.%20aastaga%20p%C3%A4%C3%A4le","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"\"Võro-Seto tähtraamat vai kallendri 2013. aastaga pääle\" om \"Võro-Seto tähtraamadu\" katõkümne neläs aastagakäük. Tähtraamaduga om üten sainakallendri.\n\nSisokõrd\n\nTeedüs\n\nVõro-Seto tähtraamaduq\n2012 raamaduq","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.188,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.209,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kotonkoolitus","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kotonkoolitus om üldharidusõ andmise viis, ilma koolin käümiseldä. Kotonoppamine oll' inne valgustusaigu väega harilik, a vahtsõmbal aol om naat taad võimalust jälki maailman rohkõmb tarvitama 1970. aastist pääle.\n\nKotonkoolitajil latsõvanõmbil om hariligu kooli vasta mitmasugumaidsi põhjuisi, näütüses:\n\n kooli kõrd vai läbisaamine mõos halvastõ;\n usolidsõq põhjusõq;\n koolin antava haridusõ sisu;\n elämise kotus koolist kavvõn;\n pereq om välämaal;\n latsõq reisväq pall'o (noorõq sportlasõq vai näütlejäq)\n latsõ haigus\n\nRiigivõimu suhtumist om mitmasugust. Näütüses \nUSA-n, Suurbritannian, Vahtsõl Meremaal lubatas. Mõnõl puul andas luba küländ lihtsält, mõnõl puul piät olõma täüdedüq mitmasugumadsõq koolitajidõ ja kõrraldusõ tingimüseq.\n \nEesti säädüseq kotonkoolitusõ kotsilõ ommaq kimmide hulgast.\n\nRoodsin, S'aksamaal, Türgün ja Hispaanian om kotonkoolitus keelet. 2003. aastagal oll' S'aksamaal umbõs 500 last varguisi kotonoppusõl.\n\nKotonkoolitusõ viise om väega mitmit. Tetäs võimaligult üldharidusõ iinkujo perrä vai hoobis errämuudu. USA algkoolioppaja John Holt (1923-1985) iistvõtmisõl om edendet \"ilma koolilda kasvatamist\", kon ei olõq tunniplaani, latsõq mängväq umavahel ja suuri inemiisiga, tegeväq suuriga üten mitamsugumaidsi töid, nägeväq TV-d, tiatrit jne.\nKotonoppusõ jaos ommaq mitmasugumadsõq seldsiq, kotonkoolitajidõ ütistüq, nõvvoandmisfirmaq, kavvõstopminõ, e-kooliq jne. \n\nKotonoolitusõ puudusõs arvatas, et lats putus tõisiga veidüq kokko, ei harinõq inemiisiga läbi saama. Toolõ vaiõldas vasta, et koolin om latsõl kunstlik seltskund, lats ei harinõq läbi käümä vähämbide latsi ja suuri inemiisiga.\n \nEestin oll' kotonkoolitamisõl 2008\/2009 a. vanõmbidõ tahtmisõ peräst 96 last ja tervüse peräst 571 last.\tOm olõman MTÜ Eesti Koduõppe Keskus.\n\nVinnemaal om kotonkoolitus säädüsega kõrraldõt 1992. aastast. Kotonkoolitusõn latsi oll' sääl 2008. a. 11 000 ja 2012. a. päält 100 000.\n\nUSA-n om kotonkoolitusõn päält 1 mill'ona latsõ ja ega aasta tulõ manu 15%.\n\nVälislingiq\n\nMTÜ Eesti Koduõppe Keskus\n[]\n\nhttps:\/\/monoskop.org\/images\/1\/17\/Illich_Ivan_Deschooling_Society.pdf\n\nKoolitus","num_words":248,"character_repetition_ratio":0.061,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.208,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Leedu%20kiil","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Leedu kiil (leedu keelen lietuvių kalba) kuulus indoõuruupa kiilkunna balti rühmä. Taa om Leedu Vabariigi ammõtlinõ kiil.\n\nKiri \n32 tähega leedu tähistü põh'as om ladina tähistü, midä om tävvendet diakriitiliidsi märkega.\n\nKeeleoppus\n\nArvsõnaq\n\nEränäütäjäq asõsõnaq\n\nKäänüseq \nKäänüssit om säidse: nominatiiv, genitiiv, daativ, akusatiiv, instrumentaal, lokatiiv ja vokatiiv.\n\nKaeq viil \nLatgali kiil\nLäti kiil\nSemaidi kiil\n\nVälislingiq \nLühkü eesti-leedu-inglise sõnastu\nKuis üteldäs leedu keelen... \nInglüse-leedu sõnastu\n\nKeeleq\nLeedu","num_words":66,"character_repetition_ratio":0.011,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.188,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Balti%20keeleq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Balti keeleq om indoõuruupa kiili umaette alarühm, kohe kuulusõq läti, latgali, leedu ja semaidi kiil.\n\nkeeleq","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.182,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Suur-lasits","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Suur-lasits (ladina keelen Mustela erminea) om väikene elläi. Tä om küländki lasidsa muudu, a tuust veitse suurõmb, pikembä hannaga ja timä hanna ots om must. \n\nSuur-lasits om murdja. \n\nSuur-lasits (nigu lasitski) eläs Põh'a-Ameeriga ja Õuraasia põh'aosan. Lõunõ puul om lasitsit inämb, a põh'a puul om suurilasitsit inämb. Kõgõ tihtsämbält eläs suurilasitsit Õdagu-Tsiberi ja Põh'a-Kasastani mõtsastepen.\n\nimetäjäq","num_words":56,"character_repetition_ratio":0.101,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.2,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vaba%20tarkvara%20laul","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vaba tarkvara laul (inglüse keelen Free Software Song) om vaba tarkvara propaganda laul. Laulu synaq om tennü Stallmanni Richard 1998. aastal. Laulu viis om võet Bulgaaria tandsulaulust \"Sadi moma bela loza\" (Latskõnõ istut' viinamarjo).\n\nVälislingiq \nRichard Stallmann laul Vaba tarkvara laulu]\n\n Bulgaaria tandsulaul Sadi moma bela loza\n\nlauluq","num_words":47,"character_repetition_ratio":0.112,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.199,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.996,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tere%20teele%2C%20tere%20meele%2C%20tere%20egal%C3%B5%20talol%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"\"Tere teele, tere meele, tere egalõ talolõ. Valik lõunaeesti mõistatusi\" om Krikmanni Arvo kokko pant lõunõeesti mõistatuisi kogomik. Raamat om ilmunuq 2000. aastagal Tarton ja timä om vällä andnuq Eesti Kirändüsmuusõum. \n\nRaamadun om mõistatuisi Tarto-, Mulgi-, Võro- ja Setomaalt.\n\nTeedüs\n\nRaamaduq, kon seen võro kiilt\n2000 raamaduq","num_words":45,"character_repetition_ratio":0.067,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.218,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Akkalasaami%20kiil","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Akkalasaami kiil om soomõ-ugri kiilkunna saami rühmä kiil, midä kõnõldi saami külin A´kkelin ja Ču´kksuâlin Vinnemaa Koola puulsaarõ sisemaal Kovdori rajoonin. \n\nViimäne akkalasaami keele kõnõlõja Marja Sergina kuuli 2003. aastagal.\n\nVälislingiq\n Koola poolsaare asulaid – Ernidsä Enn. \nHõimlane verejõe tagant: Saami muinaslood tootempõhjapõdrast. I. Mäetagused, nr 4.\n\nLapimaa\nSaami keeleq","num_words":47,"character_repetition_ratio":0.021,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.189,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.999,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Uumajasaami%20kiil","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Uumajasaami kiil om soomõ-ugri kiilkunna saami rühmä kiil, midä kõnõlõs 10 inemise ümbre Norran ja Roodsin. \n\nUumajasaami keelel olõ-õi ammõtlikku kiräkiilt, kuiki taa oll' edimäne saami kiil, midä naati laembalt kirotamisõs pruukma. Vahtsõnõ Testament ilmu uumajasaami keelen 1755 ni edimäne saamikeeline Piibli oll' uumajasaamikeeline (1811).\n\n Saami keeleq\nLapimaa","num_words":45,"character_repetition_ratio":0.115,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.199,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Koltasaami%20kiil","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Koltasaami kiil om soomõ-ugri kiilkunna saami rühmä kiil, midä kõnõlõs päält 400 inemise Soomõn ja Vinnemaal. \n\nSoomõn om koltasaami keelel ligi 400 kõnõlõjat ni Vinnemaal 20–30 kõnõlõjat.\n\nLätteq\n\nSaami keeleq\nLapimaa","num_words":28,"character_repetition_ratio":0.057,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.225,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kildinisaami%20kiil","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kildinisaami kiil om soomõ-ugri kiilkunna saami rühmä kiil, midä kõnõlõs 500 inemise ümbre Vinnemaal Murmanski oblastin.\n\nKiräkiil\n1930ndil aastil luudi kildinisaami kiräkiil, midä kirotõdi ladina tähtiga. 1982. aastagast pruugitas keele kirotamisõs vahtsõt kirillidsapõh'alist tähistüt.\n\nKildinisaami tähistü\nА Ӓ Б В Г Д Е Ё Ж З Һ И Й Ҋ Ј К Л Ӆ М Ӎ Н Ӊ Ӈ О П Р Ҏ С Т У Ф Х Ц Ч Ш Щ Ъ Ы Ь Ҍ Э Ӭ Ю Я\n\nSaami keeleq\nLapimaa","num_words":80,"character_repetition_ratio":0.051,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.251,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Rahvid%C3%B5vaih%C3%B5lin%C3%B5%20Telekommunikatsiooni%20Liit","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Rahvidõvaihõlinõ Telekommunikatsiooni Liit (ITU) om ÜRO asotus interneti ja muu elektriside kõrraldamisõs maailman. \n\nITU om ÜRO organisats'oonõst kõgõ vanõmb. Tä luudi Riikevaihõlidsõ Telegraafiliido nime all (International Telegraph Union) joba 17. lehekuu pääväl 1865 Pariisin.\n\nKonverentsiq \nITU konvents'ooni perrä peetäs ega 4 aastaga takast ITU tävvevolilist konverentsi (Plenipotentiary Conference). Tävvevolilinõ konverents om ITU kõgõ korgõmp organ, miä pand paika ITU tegevüspõhimõttõq, võtt vasta ITU 4 aastaga programmi ja iilarvõ, vali ITU juhtorganiq, ITU Nõvvokogo ja Raadioregulats'ooni Nõvvokogo liikmõq.\n\nITU tävvevolilidsõq konverentsiq:\n 6.–24. märtekuu pääväl 2006 Türgün Antalyan . \n 4.–22. rehekuu pääväl 2010 Mehhikon Guadalajaran .\n 3.-14. joulukuu pääväl 2012 Araabia Ütisemiraadõn Dubain\n\nLätteq\n\nVälislingiq\nLiido ammõtlinõ kodoleht\n\nRiikevaihõlidsõq organisats'ooniq","num_words":96,"character_repetition_ratio":0.078,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.202,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Suu%20%28lik%C3%B5%20kotus%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Suu om likõ kotus luudusõn, kon kasvõ lagonõmisõl om tekkünüq turvas ja hariligult kasus turbasammõl. Puid kasus suun hõrrõlt ja nääq ommaq hariligult väikoq.\n\nNii Võromaal ku kõgõn Eestin om soid peris pall'o ja naidõ hulgan om ka küländki suuri.\n\nEestin loetas ammõtlidsõlt suus säänest kotust, kon turba paksus om vähämbält 0,3 miitret.\n\nLätteq\n\nLuudus","num_words":54,"character_repetition_ratio":0.017,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.192,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/V%C3%B5ro%20Liinatiatri","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Võro Liinatiatri om puulkutsõlinõ väikotiatri, miä tüütäs ku Võro Kultuurimaja Kannel allütsüs.\n\nAolugu\n\nVarrampa kand' Võro Liinatiatri nimme Võro Tiatriateljee, a 2009. aastagast nimitedi tuu Võro Liinatiatris. Võron om tiatritegemine olnuq küländ kõrraperäline. Tuud naati tegemä joba 1891. aastagal, ku asotõdi Kandlõ selts, miä tüüt' ütesä aastakka. 1900. aastagal luudi Kandlõ näüterühm, koh as'aarmastajaq mängeq 1926. aastagani. Perän tuud alost' puulkutsõlinõ Kandlõ Tiatri, miä 1936. aastagal muutu kutsõlisõs Kandlõ Tiatris. Kannel sai ollaq kutsõlinõ 12 aastakka. 1949. aastagal alost' kutsõlinõ Lõunõ-Eesti tiatri, miä tüüt' kõgõst kolm aastakka ja perän sai tuu nimes Võro Rahvatiatri, mil oll' kõgõ pikemb tegotsõmisaig – tuu nime all tuudi näütemängõ püüne pääle 1952. aastagast 1998. aastagani. Et Võrol iks oll' naid tiatrientusiastõ, nakati tiatrit tegemä Võro Harrastustiatri nime all, a tuu nimi kavva es kestäq, selle et 2003. aastagal alost' Võro Tiatriateljee, miä 2009. aastagal nimetedi Võro Liinatiatris.\n\nParhillanõ aig\n\nVõro Liinatiatri nime all om vällä tuud 17 näütemängo ja kats noist, “Üürnikud” ja “Ümmargune null”, ommaq tiatri mängukavan ka 2012. aastaga sügüse. 2012. aastaga sügusest naksiq puhkma vahtsõq tuulõq, ku tiatrijuhis sai Rei Leino. Inne tedä oll' tiatrijuhis mitmit aastit Tagametsa Tarmo. Võro Liinatiatri tegemiisi alossäädüs om paigapäälidse keele ja kultuuri tähtsüse vällätuuminõ näide näütemängõn.\n \nLiinatiatri man tüütäs ka Draamastuudio. Draamastuudio alossäädüs om arõndaq Võro kooliopilaisi loomingulisust, tarvitõn seoilmaaoliidsi tiatrimetoodikit ja nõvvõ. Säält om sirgunuq paar tunnõtut näütelejät. Näütüses Karpovi Sten, kiä om mängnüq Pärno tiatrin Endla ja saanuq tunnõtus sar'aga “Nurjatud tüdrukud”. Viil ommaq draamastuudiost võrsunuq Viselä Hendrik ja Otsari Lauli.\n\nVälälingiq\n\nVõro liinatiatri kodoleht\n\ntiatri \nvõro kiil\neesti tiatriq","num_words":242,"character_repetition_ratio":0.073,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.201,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tromp%C3%B5t","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Trompõt om kõgõ korgõmba registriga vaskpuhkpill. Trompõdiq ommaq üteq vanõmbaq muusigariistaq, nääq olliq olõman jo 1500 aastakka i.m.a. Trompõdiq tetäseq valgõstvasõst. \n\npilliq","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.035,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.184,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Maavalla%20Koda","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Taarausoliisi ja Maausoliisi Maavalla Koda (lühendedült Maavalla Koda) om Eesti põlisrahva umauso ütisüisi (kotõ) katusütisüs.\n\nVälislingiq\nMaavalla Koda\n\nMaausk\nTaarausk","num_words":20,"character_repetition_ratio":0.099,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.153,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Sint-Truiden","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sint-Truiden () om liin Belgiän Limburgi provindsi flaami piirkunnan.\n\nRahvastik \n\nBelgiä liinaq","num_words":11,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.188,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.999,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/2013","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"2013. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10226. aastak sirvikallendri perrä.\n\nSündmüseq \n\n 7. lehekuu päiv - ESTCube-1 viidi Maa orbiidilõ\n\nSündünüq\n\nVõro- ja Setomaa inemiseq \n ...\n\nEesti inemiseq \n ...\n\nMuu ilma inemiseq \n ...\n\nKoolnuq\n\nVõro- ja Setomaa inemiseq \n ...\n\nEesti inemiseq \n ...\n\nMuu ilma inemiseq \n 5. urbõkuu päiv - Chávezi Hugo, Venezuela poliitik\n\nEgäsugust \n\n 2013 ilmunuq raamaduq\n 2013 ilmunuq albomiq\n\n \n\n21. aastagasada\n 2013","num_words":46,"character_repetition_ratio":0.148,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.332,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vendola%20Nichi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vendola Nichi (Nichi Vendola, sündünüq 1958) om Itaalia poliitik. Tä om Apuulia maakunna president.\n\nItaalia poliitiguq","num_words":15,"character_repetition_ratio":0.109,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.21,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kaika%20suv%C3%B5%C3%BClikuul%20L%C3%BCllem%C3%A4el%20%28raamat%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"\"Kaika suvõülikuul Lüllemäel\" om kogomik valit ettekandist, miä peeti 1995. aastaga Kaika suvõülikoolin Lüllemäel.\n\nSisukõrd\n\nTeedüs\n\nVõrokeelidseq raamaduq\n2006 raamaduq\nVõro Instituudi raamaduq","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.075,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.195,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/P%C3%A4%C3%A4tnitsap%C3%A4iv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Päätnitsapäiv vai päätnits om seto rahvakallendri püha, märtri ni suurkannahtaja Paraskeva mälehtüspäiv. Päätnitsapäivä peetäs hainakuu viimätsel riidil inne iljapäivä (2. põimukuu pääväl). Saatse Päätnits om üts tähtsämbit kerkopühhi. Taal pühäl om avvo seeh märtri Paraskeva, kiä om peri Kreekast, Ikonioni liinast. Paraskevat peetäs Saatse kerko nimipühässes, immetegijäs, kiä või inemiisi terves tetäq. Tuupärast panti hindäle kaala või pää ümbre paprõlinte, kohe pääle ollivaq kir'otõduq sooviq, et Paraskeva näid terves teesiq.\n \nPäiv nakas pääle jumalateenistüsega Saatse kerkoh, kui tuu läbi saa, sis tetäs ümbre kerko ristikäük. Peräst pidosüüki nakas pääle kirmas - pido seto leelo ni tandsuga. Õdakuni käü kõikaig kõva laulminõ, pillimängmine ja tandsminõ. \nViil peetäs Paraskevat kodo ning perre kaitsjas, kiä ravitsõs hädäq ni tõvõq ja kink poolõ püürdütäs kaitsõs kur'a silmä iist. Tedä peetäs viil abielo ning kaubandusõ kaitsjas.\n\nVälästpuult tulijalõ om taa praasnik väega huvitav ning eksootilinõ - kaias ristikäüki ni nätäs, kuis jo vanaq setoq havva pääl süümisegaq koolnuid mälehtiväq. Päätnitsapäivä võisiki pitäq elävide ja koolnuidõ kokkosaamisõ pühäs. Kõrra aastah saavaq perrekunnaq kokko, tuldas nii Eestist kui tõõsõlt puult piiri. Päätnitsapäiv meelütäs mano pall'o inemiisi, nii setokõisi ku ka näide sõpro ja tutvit.\n\nSeto rahvakallendri","num_words":186,"character_repetition_ratio":0.06,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.169,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/V%C3%B5ru%20keel%20%28raamat%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"\"Võru keel\" om Keema Hella raamat võro keele, innekõkkõ timä grammatiga kotsilõ. Raamat om vällä ant 1997. aastagal Imäkeele seldsi puult.\n\nSisukõrd\n\nTeedüs\n\nRaamaduq, kon seen võro kiilt\n1997 raamaduq","num_words":28,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.234,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Punan%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Punanõ om värm, miä om pia nigu verrev, a tummõmb, pruunikadsõmb. Punanõ ja valgõ om näütüses Läti lipp ja Lõunõ-Eesti kõgõ hariligumba lehmätõvvo kotsilõ üteldäs, et taa om punanõ lehm, kuiki taa periselt või sagõhõhe ollaq hoobis pruun. Ku inemise veri vähä hüübüs, lätt taa punatsõs.\n\nVärmiq","num_words":47,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.194,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Suka%20Tiit","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Suka Tiit (Tiit Sukk; sündünüq Jõgõval 21. märtekuu pääväl 1974) om eesti näütelejä. 1994. aastagal lõpõt' tä Jõgõva gümnaasiumi ja 1998. aastagal TRK lavakunstikateedri. 1998. aastagast om tä olnuq Talliinan Eesti Draamatiatri näüteleja.\n\nEesti näütelejäq","num_words":30,"character_repetition_ratio":0.101,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.25,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Niccol%C3%B2%20Cusano%20%C3%9Clikuul","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Niccolò Cusano Ülikuul (itaalia keelen Università degli Studi Niccolò Cusano) om eräülikuul Itaalian Rooman. Tä luudi 2006. aastagal.\n\nVälislingiq\nÜlikooli kodoleht\n\nItaalia ülikooliq","num_words":22,"character_repetition_ratio":0.057,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.18,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.999,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Jurmani%20Marilyn","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Jurmani Marilyn (Marilyn Jurman; sündünüq Talliinan 11. joulukuu pääväl 1985) om eesti näüteleja ja laulja.\n\n2004. aastagal lõpõt' tä Talliina Kristiine gümnaasiumi. Jurmani Marilyn oppõ 2004-2005 Eesti Kunstiakadeemian nahakunsti. 2009. aastagal lõpõt' tä Tarto Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia näutekunsti eriala. Pääle tuud om tä olnuq vabakutsõlinõ näüteleja ja laulja.\n\nEesti näütelejäq\nEesti lauljaq","num_words":47,"character_repetition_ratio":0.09,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.218,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/H%C3%B5rna%20Aare","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Andrikova miis Hõrna Aare (Aare Hõrn, sündünüq 9. põimukuu pääväl 1959) om seto as'a ajaja 1988. aastagast pääle. Tä om Seto Kuningriigi üts luujit ja mitmõkõrdnõ ülembsootska, Setomaa Valdo Liido kultuurinõvvomiis ja Seto Seldsimaja perremiis.\n\nKaeq viil\nSetomaa inemiseq\n\nSetomaa inemiseq","num_words":38,"character_repetition_ratio":0.057,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.207,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Viitso%20Tiit-Rein","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Viitso Tiit-Rein (Tiit-Rein Viitso, sündünüq 4. urbõkuu pääväl 1938, koolnuq 2. joulukuu pääväl 2022) oll' eesti keeletiidläne, Tarto Ülikooli õdagumeresoomõ kiili emeriitprofõsri. \n\nViitso uur' õdagumeresoomõ kiili fonoloogiat, morfoloogiat ja murdit (lähkümbähe vepsä ja liivi kiilt), õdagumeresoomõ jt soomõ-ugri kiili aoluulist foneetikat ja inneaoluuliidsi kontaktõ. Niisama om tä avitanuq liivi ja võro kiräkeele kõrraldusõ man.\n\n2011. aastagal tull' vällä Laiapea Vahuri dokumentaalfilm \"Professor Viitso liivlased\".\n\nEesti keeletiidläseq","num_words":61,"character_repetition_ratio":0.095,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.196,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tepui","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tepuiq ommaq lavvakujolidsõq mäeq Lõunõ-Ameerikan Guiana korgustikun, päämädselt Venezuelan. Sõna \"tepui\" tähendäs põlisrahva pemonidõ (kiä eläseq Gran Sabanan) keelen \"jumalidõ mäke\".\n\nMaatiidüs","num_words":22,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.164,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Komi%20kiil","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Komi kiil om soomõ-ugri kiilkunna permi rühmä kiil, midä kõnõlõs umbõs 250 000 inemist põhilidsõlt Komimaal ja Vinnemaal.\n\nKomi kiilt jaetas ummakõrda sürjäkomi ja permikomi keeles vai murdõs.\n\nVälislink \n Komikeeline Vikipeediä.\n\nKeeleq\nKomimaa","num_words":31,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.196,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mari%20kiil","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mari kiil (niidumari марий йылме; mäemari мары йӹлмӹ) om soomõ-ugri kiilkunna volga rühmä kiil, midä kõnõlõs umbõs 490 000 inemist põhilidsõlt Marimaal, Tatarimaal, Baskiirimaal ja muial Vinnemaal.\n\nMari keelel om kats kiräkiilt: niidümari ja mäemari kiil ja mitu murrõt.\n\nVälislingiq \n Mäemarikeeline Vikipeediä\n Niidümarikeeline Vikipeediä\n\nSoomõ-ugri keeleq\nMarimaa","num_words":45,"character_repetition_ratio":0.089,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.188,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/M%C3%A4emari%20kiil","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mäemari kiil (innemb ka õdagumari kiil; Мары йӹлмӹ) om soomõ-ugri kiil, midä kõnõldas Vinne Föderatsioonin, põhilidsõlt Marimaa õdagujaon. Mäemari keele kõgõ lähkümb sugulanõ om niidümari kiil, kuigi nä olõ-õi umavaihõl arvosaadavaq.\n\nMäemari kiräkeelen, miä om üts katõst mari kiräkeelest, pruugitas mäemari kirillitsat. Marimaal kuulus mäemari kiil ammõtliidsi kiili hulka üten vinne ja niidümari keelega. ISO standardin om mäemari keelekuud mrj.\n\nTähistü\n\nKirändüs\n Юадаров К. Г. Горномарийский язык: (учебное пособие для учителей родного языка, студентов). Йошкар-Ола, 1997\n Саваткова А. А. Словарь горного наречия марийского языка. Йошкар-Ола, 1981\n Шорин В. С., Маро-русский словарь горного наречия, Казань, 1920\n Коведяева, Е. И. \"Горномарийский вариант литературного марийского языка\", Языки мира: Уральские языки. Moscow, 1993, lk 164-173\n\nVälislingiq\n Pildiq Mäemari rajoonist\n Mäemarikeeline Vikipeediä.\n\nkeeleq\nMarimaa","num_words":113,"character_repetition_ratio":0.065,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.216,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pill","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pill vai muusigariist vai muusigainstrument om riist, minga saa mängi muusikat. Inemine, kiä mõist häste pilli mängi, om pillimiis. \n\nKu pilli helü tekküs puhkmisõ läbi, sõs kutsutas tuud puhkpillis, ku hellü tegeväq keeleq, sõs om tuu kiilpill, ku helü tekütämises piät midägi lüümä, sõs om tuu lüükpill. Vahtsõmbal aol om tett ka pille, miä tekütäseq hellü elektroonilidsõlt.\n\nMuusiga","num_words":58,"character_repetition_ratio":0.037,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.189,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Krokodill","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Krokodill om elläi, kiä eläs lämmäl maal, nt Afrikan.\n\nRuumajaq","num_words":10,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.206,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Per%C3%A4-maa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Perä Maa om muistinõ Soomõ-Ugri maa siinpuul Uurali mäestikku. \n\nParla paiknõs Perämaa kotsil Permi krai ja tollõ loodõnukan Permikomi Ringkond. Muistidsõ Perämaa hindätiidmine om kygõ suurõmb Permi-komin.\n\nhttp:\/\/pera-maa.narod.ru\/","num_words":28,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.185,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Permikomi%20Piirkund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Permikomi Ringkond (permikomi keelen Перем ладорись Коми кытш, vinne keelen Коми-Пермяцкий округ), kuni 2005 Permikomi Autonoomnõ Ringkond, om Vinnemaa Permi krai osa. Pääliin om Kudõmkar.","num_words":24,"character_repetition_ratio":0.011,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.191,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.997,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kandsim%C3%A4gi%20%28Kir%C3%A4p%C3%A4%C3%A4%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kiräpää kandsimägi om mägi Võro liina küle all Kiräpääl.\n\nParhilla\nKandsimägi um praegutsõl aol õnnõ üts veidüq korgõmp kotus Võro-Tarto vana maantii veeren. Kaugõst paistus õnnõ ütsik tükk müürü. Mäe päält võit häste nätäq Võro liina ja Võhandu jõkõ.\n\nAoluust\n14. aastasaa edimädsel poolõl oll' Kandsimäe pääl Tarto piiskopi liin. Joba 1322. aastagal käve leedulaisi vürst Gediminas sääl ja lahksõ liina maaha. Peräst tetti kants jälki kõrda ja Jüriüü aigu oll' sääl s'akslaisi pääkortin. Edimäst kõrda häotediq liina 1558. aastagal, ku ordu ja piiskopi meheq s'oo palama pannivaq ja noidõ perrä tullivaq vindläseq, kiä viil lahivaq. Hulka aigu ildampa, 1627. aastagal, Roodsi aol, nakati kantsi säädmä, a 1656. aastagal lahoti tuu peris ärq ja inämp es säädäq. Tiidäq um viil, et Roodsi kuning Karl katõtõistkümnes olnuq 1701. a. talvõ Kiräpääl. Peräst Võro liina tegemist nakati varõmist kivve ärq vidämä ja ao minnen jää es muud midägi perrä ku õnnõ nuuq jupiq mis nätäq ummaq.\n\nEhitüs\nKiräpää loss oll' tett maakivvest ja savikivvest. Teiväq taa tüü talopojaq. Ku perräjäänüq müüre häste kaiaq, sõs um nätäq, et s'oo om ilostõ tett, kunstiperätselt. Edimäne osa oll' majalinnus. Tuulõ nakati sõs vahtsõmbit tornõ ja müüre mano tegemä. Lõpus saanuq 45 m kõrda 45 m külgiga kruut.\n\nPõlva kihlkunna mäeq","num_words":197,"character_repetition_ratio":0.019,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.211,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Zetod","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Zetod om ansambli, kon mängväq pilli ja laulvaq viis Setomaalt peri nuurtmiist. Näide mängmisviisi üteldäs \"punklooris\", taa om sego rahvalaulust, rokist ja pungist. Poisiq laulvaq õnnõ seto keeli.\n\nAnsambli Zetod nakas' kuun mängmä 2003. aastagal. Algusõn olliq sääl Vabarna Jalmar, Linnusõ Artur, Viskari Jaanus ja Purika Alar, a edimädse helütsõõri \"Lätsi vällä kaema\" pääl, miä tull' vällä 2005. aastaga suvõl, mängse trummi joba Puurmaa Heimar. Tuus aos nä olliq üles astnu joba uma poolõlsaal kõrral, näütüses esiki Villändi folgil.\n\nZetod ommaq vällä andnuq säidse albummi, mink siän om ka üts' live-album. Tõõsõ tsõõrigu \"Lätsi tarrõ tagasi\" (2008) laulvaq ka naasõq – Tsibihärbläseq. Taa albumigaq saiq nääq väega popis ja saiq Aastaga Etno\/Folk Artisti avvohinna. Soomõn pääle võet album \"Lätsi sanna\" valiti 2010. aastaga kõgõ parõmbas etno-\/folkalbumis, \"Lätsi kõrtsu\" võit' seosama avvohinna 2014. aastagal.\n\nDiskograafia\n\nAlbumiq \n\n \"Lätsi vällä kaema\" (2005)\n \"Lätsi tarrõ tagasi\" (2008)\n \"Lätsi sanna\" (2010)\n \"Lätsi kõrtsu\" (2013)\n \"Lätsi liina\" (2018)\n \"Traadilda live at Treski küün\" (2020)\n \"Lätsi pitto\" (2022)\n\nSingliq \n\n \"Merekosilased\" (2009)\n \"Kats sõsar kargasõ\" (2009)\n \"Lätsi kõrtsu\" (2012)\n \"Petseri palaminõ\" (2015)\n \"Siro, siro, sitakõnõ\" (2017)\n \"Kost Ti Peri\" (2022)\n\nLiikmõq\n Vabarna Jalmar – kitra, karmoška, laul\n Viskari Jaanus – basskitra, laul\n Linnusõ Artur – akordion, laul\n Leima Matis - kiiga, karmoška, laul\n Küti Martin – trummiq\n\nLätteq\n \"Setopois'kõisi plaat'\" Uma Leht, süküskuu 27. päiv, 2005\n\"Üte huuga tettü plaat\" Uma leht, hainakuu 13. päiv, 2010\n\nVälälingiq\nKodoleht\n\nEesti ansambliq\nSetokeelitsit laulõ laulnuq artistiq","num_words":208,"character_repetition_ratio":0.053,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.284,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Hiiobi%20Otto","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hiiobi Otto (Ott(o) Hiiop; 29 (17).12.1865 – 12.02.1950) oll’ Urvastõ kihlkunna viiulimängjä.\n\nElokäük \nHiiobi Otto sündünüq 29. (vana kallendri perrä 17.) detsembrikuu pääväl 1865 Helme kihlkunna Patkülä valla Talva talon, a elli eloaig Urvastõn. Tõsõq kutsiq tedä mitmõ nime perrä: lihtsähe Otto, Talva Otto, kutsuti kah „mulgis“. Käve säidse talvõ Vaabina vallakoolin. Pidi päämädselt põllomehe ammõtit, a umma põldu oll' vähä: ynnõ katõssa hektäri (25 vakamaad). Olnuq ka tulõkassa president, kümnik, ja vallavolimiis.\n\nHiiobi Otto veli mänge kah viiulit, ni ka lellä- ja tsõdsõpujaq olnuq viiuldajaq. Kar’atsuran sõs kui oll 11-aastanõ, meisterd' edimädse viiuli karmaniväidsegä haavapuust. Sai määntsegi viiuli muudu mässätüse valmis ni õkvalt nakas' mängo opma. 16-aastadsõlt mänge tä joq ostõdu viiuli pääl ja oll' tundsa saajopillimiis. \n\nIldampa, kuq Hiiobi Otto Tartun käve, opsõ tan tõist viiulit mängmä ja opas' tuud umalõ paarilisõlõ, Joakiti Kristjanilõ, kinkaq mängseväq ütenkuun inne edimäst ilmatapõlust. Viil juhtõ tä umasäetüt kuuri, kon oll' kuun kuus miist, kiä mängseväq lyytspilli ja viiuliid. Esiq mänge tä kokko kandlõ, duurkandlõ ja klavõriga.\n\nTampere Herbert tähend’ 1936. aastal timält üles 100 luguhust. Pulsti August võtsõ timält üles 5.-6. lehekuu pääväl 1937. aastal pääliinan 14 luguhust:\n1. Labajala valts\n2. Rida Juku – eritants\n3. Savikoja venelane – eritants\n4. Üits taht immä\n5. Nummerpolka\n6. Eesti kassatsk\n7. Kolmepaari tants – eritants\n8. Ma lõõri niiku lõoke – polka\n9. Tütärlatsõ linnukesõ – polka\n10. Mäe otsas Tuule talos – eritants\n11. Oles mul üits naisenäru\n12. Oh, sina vigur viinakene\n13. Pill-pomm, pill-pomm Pikku Vassa – polka\n14. Sikusarve lugu\n\nLätteq \n A. Pulst Mälestusi muusika alalt, ETM fond nr. M 231:1, Säilitusühik nr. 23\n ERA, Foto 530, fotograaf P. Parikas\n Varblane, Marju. 2007. Urvaste viiuldajad Otto Hiiop ja Kristjan Joakit ning nende repertuaar\" Seminaritöö. Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia\n\nVälislingiq \n http:\/\/tarkadekivi.wordpress.com\/urvaste-viiuldajad-ott-hiiop-ja-kristjan-joakit\/\n http:\/\/tarkadekivi.wordpress.com\/urvaste-viiuldajad-ott-hiiop-ja-kristjan-joakit\/noodiraamat-urvaste-viiulilood-otto-hiiop-ja-kristjan-joakit\/\n\nVõromaa inemiseq\nEesti küläpillimeheq","num_words":260,"character_repetition_ratio":0.056,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.237,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kiiora","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kiiora om 2010. aastaga suvõl kokko saanu' nuuri muusikidõ punt, kiä tollõst aost sääntse nime all üteh mängvä'. Tah pillimängupargih mängse' kõgõpäält Luhamaa vele' Leima Laurits ja Leima Matis (Zetodõ kiigamiis) ni Tsätski nulga näio Ämariku Evelin, a 2017. aastagast tõmbas karmoškat Seto Kuningriigi pillimiis Jürisoni Margret, kiä om peri Irboska nulgast. Kiiora mäng seto tandsomuusikat, hindä kirotõt pallo ja ka' hõimurahvidõ muuskat. 2012. aastaga detsembrih saiõ valms näide edimäne tsõõrikplaat \"Püdsäjüräjidõ pido\".\n\nKiiorah mängvä':\n Leima Matis - kiiga, karmoška, pardsipill, laul\n Leima Laurits - kitra, laul\n Jürisoni Margret - karmoška, laul\n\nVälislingi' \n Ansambli vastne kodoleht\n Ansambli kodoleht (2013) Internet Archive'in\n Kiiora lask´ vällä vahtsõ tsõõrigu‘ Tartu Ekspress\n FOLGIALBUM. Kiiora. ERR\n\nEesti ansambliq","num_words":106,"character_repetition_ratio":0.055,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.211,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/5.%20aastagasada","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"5. aastagasada om aastagasada, miä Gregoriusõ kallendri perrä naas' pääle 1. vahtsõaastakuu pääväl 401 ja lõpõs 31. joulukuu pääväga 500.\n\n5. aastagasada","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.09,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.261,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Palu%20Jaan","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Palu Jaan oll’ Kihnu viiolimängjä. Peri Linaküläst, sündünüq 1882. aastagal. Talvitsõl aol oll’ tä kängsepp ja suvõl meremiis kivilaiva pääl.\nViiolit naas’ tä mängmä, ku oll’ 10-12-aastaganõ. Algusõh täl uma pilli es olõq. Unol oll’ viiol olõmah külq, a tuud Jaanil puttuq es lastaq. Nii naas’ Jaan hindäle esiq uno pilli perrä viiolit tegemä. Päämine tüüriist oll’ tuu jaos luitsaväits.\n\nJaani viiol sai kuusõ- ja saarõpuinõ. Edimätseq luuq oppõ tä unolt ni tõisilt vanolt mängjilt. Kõgõ parõmb pillimiis oll’ sõs Ull Peeter, kiä mänge viiolit rusikkinnastõh. Peetre käest oppõ Jaan kõgõ inämp lukõ. Esiq mõtõl’ Jaan hindäl vast 50 luku ollõv – labajalavalsiq, polkaq, reinlendriq, krakovjak jt. Hindä tet lugu om „Ranna reinlender“.\n\nPalu Jaan oll’ tunt pulmapillimiis. Tuu iist tä rahha es võtaq. Koolih käve pillimiis õnnõ kats’ kuud, a mõist’ iks kirotaq ni rehkendäq. A. Pulst kirot’ timä kotsilõ nii:\n„Pillimiis om keskmist kasvo, sälg sirgõ, nägo ümärik, näoilmõq vaiknõ, pehmeq, mõtlik, tasanõ. Hiussõq valsjadsõq ja puul päälakõ pal’as. Habõnidõ asõmõl ommaq nõna all piinüq vurruq. Liikmisõh om viioldaja pikäline, a viiolimängoh välle. Mängeh kaes uur’vahe kullõjalõ vasta.“\n\nPalu Jaani luuq, miä 1937. aastagal üles võetiq:\n\n1.\tKalamiis (eritands)\n\n2.\tNelläpaari (eritands)\n\n3.\tRatas (eritands)\n\n4.\tSõrmõlugu (eritands)\n\n5.\tKingu valts (labajalavalss’)\n\n6.\tTibojalg (labajalavalss’)\n\n7.\tSeli kõrdsi Jüri (labajalavalss’)\n\n8.\tLaasi poiss (labajalavalss’)\n\n9.\tPuusaluu (labajalavalss’)\n\n10.\tSusi aia takah (labajalavalss’)\n\n11.\tKotlepa polka\n\n12.\tLõolugu (labajalavalss’)\n\n13.\tOh, sedä pito ja põlvõ (labajalavalss’)\n\n14.\tLiivä Manni (labajalavalss’)\n\n15.\tKoego valss’ (labajalavalss’)\n\n16.\tHiir’ karas’ (eritands)\n\n17.\tKulli elo (polka)\n\n18.\tAado polka\n\nLätteq\n\n(Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, August Pulst, Fond nr. M 234:1, „Mälestusi muusika alalt“, säilitusühik nr. 25, lk. 792 – 793).\n\nÜmbre pant kogost „Pärnumaa viiuldajad Teine“, lk. 7.\n\nKihnlasõq\nEesti küläpillimeheq","num_words":260,"character_repetition_ratio":0.087,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.26,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kivisild%20%28Tarto%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kivisild oll' Tarton 1784–1941 parhilladsõ Kaar'silla kotussõ pääl olnuq sild. Klassitsistlik sild oll' ehiteld Liivimaa meistre Siegfriedeni J. Carli projekti perrä ni ehitüsmeistre Zaklowsky Johanni abil aastagil 1779–1784. Ehitämisel kaotõdi ärq Imäjõõ põh'apoolinõ kõrvalinõ harojõgi ja Holmi saarõst sai Imajõõ põh'apoolinõ perv. Sild oll' kavva ainugõnõ kivist sild Baltikumin.\n\nSilla keskmäne jago oll' puust ja ülesnõstõtav, ja tuu tekk' laivaliikmisõ võimaligus. Katsa värehtikaarigaq Kivisild oll' 5,6 miitret laiu, väreht'ikaare man 4 miitrit laiu, ja tuu ehitämise pääle läts' umbõs 3000 graniitplokki. Kivisild sai valmis 16. süküskuu pääväl 1784. \n\nSilla raatusõpoolidsõ saina pääl olliq kats kivist tahvlit śaksa- ja ladinakeelitside tekstegaq: SISTE HIC IMPETUS FLUMEN CATHARINA II IUBET CUIUS MUNIFICENTIA HAEC MOLES IN COMMODUM PUBLICUM EXSTRUCTA LIVONIAQUE PRIMO PONTE LAPIDEO ADORNATA MDCCLXXXIII ('\"Jõgi, piäq siin umma vuulu,\" käsk Katariina II, kink heldüsest seo sild om ehiteld ja kiä om Liivimaad ilostanuq edimädse kivisillagaq aastagal 1783').\n\nSilla õdagupoolõ häöt' 1941. aastagal ärq Nõukogude Liido syavägi, hummogupoolinõ sillakaar' häädü 1944. aastagal.\n\nKaeq viil \n Kaarsild (Tartu)\n\nVälislingiq\n\nKivisillast Tarto liina kodolehel\nPilt Johann Christoph Brotze kollektsioonist: Die Dorptsche Steinerne Brücke. Ein Denkmal der grossen Wiederherstellerin Dorpats. 1800 [ Eduard Philipp Körber; die Ansicht].\nVinnekeeline hariv portaal Tarto liinast - Kivisild\n\nTarto sillaq","num_words":185,"character_repetition_ratio":0.026,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.205,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Oksaneni%20Sofi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Oksaneni Sofi-Elina (sündünüq 7. vahtseaastakuu pääväl 1977 Jyväskylän) om eesti juurigaq Soomõ kiränik. 2008. aastagal sai Oksanen uma romaani \"Puhdistus\" (\"Puhastus\") iist Finlandia kirändüsavvohinna.\n\nOksaneni Sofi om opnuq Helingi Ülikoolin kirändüstiidüst ja Helsingi tiatrikoolin näütekirändüst. Timä mõlõmbaq edimädseq raamaduq, romaan \"Stalini lehmäq\" ja edimält näütemängon ja ildampa romaanin ilmunuq \"Puhastus\", jutustasõq Eestist ja iist'läsist. Oksanen lubasi samal teemäl kirotamist ka tulõvigun jakadaq.\n\nArvamiisi \"Puhastusõ\" raamatust om olnuq egäsugutsit. Oksaneni om kitet Eesti aoluu käsitlemise iist ja taast tõisilõ rahvilõ kõnõlõmisõ iist. Tedä om ka süütet Nõvvokogo Eesti elo üteülbälidsen kujotamisõn. Ummohtõ om Oksaneni tüüq olnu populaarsõq ni raamatin ku ka lavastusin.\n\nOksanen om toimõndanuq ka mitmin lehin ja kirotanuq ütiskunnast ja poliitikast. Aokiränikkõ Hietaneni Leenat ja Bäckmani Johanit, kiä ommaq ütlenüq, et Eesti läts' Nõvvokogo Liito esiq umast tahtmisõst, om Oksanen võrrõlnuq holokausti eitäjidegaq.\n\nSofi Oksanen om ka gooti subkultuuri avvostaja.\n\nDokumentaalitüüq \n Paju Imbi ja Oksaneni Sofi (toim.) \"Kaiken takana oli pelko. Kuinka Viro menetti historiansa ja kuinka se saadaan takaisin\" WSOY 2009\n\nRomaaniq \n \"Stalinin lehmät\" 2003\n \"Baby Jane\" 2005\n \"Puhdistus\" 2008\n \"Kun kyyhkyset katosivat\" 2012\n\nNäütemängoq\n \"Puhdistus\" 2006\n \"High Heels Society\" 2008\n\nArtikliq\n Lugu Sitakoti Matsist, vabadusest ja orjusest, Postimees, 30. joulukuu pääväl 2009\n\nOksaneni tüüq Eesti tiatrin \n \"Puhastus\" (Tiatri Vanõmuinõ; tõlk Kruusa Kalju; lavastus Smithi Liisa; edeetendüs 18. süküskuu pääväl 2010)\n\nAvvohinnaq\n Finlandia kirändüsavvohind 2008\n Kalevi Jäntti avvohind 2008\n Kristiina Instituudi aastaga Kristiina 2008\n Waltari avvohind 2008\n Varjo-Finlandia 2008\n Runebergi avvohind 2009\n Postimehe aastaga inemine 2009\n Maarjamaa Risti IV klassi hääteomärk 2010\n Põh'amaiõ Nõvvokogo kirändüsavvohind 2010\n\nSoomõ kiräniguq","num_words":227,"character_repetition_ratio":0.062,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.221,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/M%C3%A4%C3%A4ne%20om%20seo%20maa%3F","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"\"Määne om seo maa?\" om albom, kon pääl ommaq edimädselt (2008) ja tõsõlt (2010) Umalt Pidolt ja inne mõlõmbat pito peet Uma Laulu võigõlusõlt kor'atuq lauluq. Albom om ilmunuq 2013. aastagal lasõrtsõõri pääl. Välläandjaq ommaq Kõrvipalu loometalu ja Võro Selts VKKF.\n\nAlbomi pääl om kokko 19 laulu. Plaadiga om üten vihk laulusõnnoga.\n\nLauluq\n\n\"Inemise' omma' eläjä'\" (Pehu Jaan, Contra)\n\"A mille?\" (Rahmani Jan, Rahmani Jan)\n\"Hoituminõ\" (Kalla Urmas, Kalla Urmas)\n\"Võro kiil\" (Ilvese Aapo, Ilvese Aapo)\n\"Valgust henge\" (Ilvese Aapo, Ilvese Aapo)\n\"Tii\" (Pilvre Glen\/ Pajusaarõ Priit, Ilvese Aapo)\n\"Suvi\" (Kalkuni Mari, Panga Milvi)\n\"Puupää rock'n'roll\" (Rahmani Jan, Rahmani Jan)\n\"Küll ma kasu\" (Ööveli Priit, Ööveli Priit\/Contra)\n\"Lodi tuu ja lodi vii\" (Ilvese Aapo, Ilvese Aapo)\n\"Sadamise'\" (Kalla Urmas, Kalla Urmas)\n\"Haanja miis\" (rahvalik, Räppo Jaan)\n\"Määne om seo maa?\" (Rahmani Jan, Rahmani Jan)\n\"Kõnõtraat\" (Rahmani Jan, Rahmani Jan)\n\"Kodomäng\" (Paiu Aare, Wimberg\/Contra)\n\"Pristan\" (Ilvese Aapo, Ilvese Aapo\/ Tõemäe Triin)\n\"Võromaa laulu'\" (Pajusaarõ Priit, Ilvese Aapo)\n\"Leelo\" (Ilvese Aapo, Ilvese Aapo)\n\"Är' ei lää'\" (Volmeri Hardi\/ Jürlau Roald, Kaplinski Jaan)\n\nVõrokeelidseq albomiq\n2013 albomiq","num_words":169,"character_repetition_ratio":0.143,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.265,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mansiq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mansiq (vanõb vinneperänõ nimetüs voguliq, vinne keelen вогулы) om soomõ-ugri rahvas, kiä eläseq Hante-Manssõmaal ja Jekaterinburgi oblastin Vinnemaal.\nEsiq nimetäseq nääq hinnäst maan´s´i, maan´s´i maahum, män´ s´. Naabriq, handiq ja süräkomiq nimetäseq näid voguliis', miä vinne keelega om levinüq laembalt. Edimäst kõrda om mansõ tähendet 1396. aastaga Vinne kroonikan vogulidõ nime all.\nMansiq kuulusõq riiklikult tunnustõduisi Vinnemaa väikeisi põlisrahvidõ hulka. Hantõ-Manssõ autonoomilidsen ringkunnan ommaq handi ja mansi kiil ammõtliguq keeleq vinne keele kõrval.\n\nMansi kiil \nMansi kiil kuulus soomõ-ugri kiili ugri harro.\n\nAolugu\nEdimält elliq mansiq Uuralidõ õdagunõlvul, a 11.–14. aastagasaal ajjõq komiq ja vindlädseq nääq tõsõlõ poolõ Uuraliid.\n\nMansiq ommaq olnuq Vinne võimu all 16. aastagasaast pääle, ku Timofejevitši Jermak saiõ suurõ osa Õdagu-Tsiberist Vinne kontrolli alaq. Joba 17. aastagasaal ület' vindläisi arv näide kodomaal mansõ hindä arvo. 18. aastagasaal mansiq ristiusostõdi, a tuu jäie pääas'aligult formaalsõs.\n\nMansiq ommaq olnuq Vinne ja Nõvvokogo võimost tugõvambalt mõotõduq ku näide põh'anaabriq handiq, tuuperäst ommaq nääq viimätsist rohkõmb vindläisi sekkä assimiliirünüq. 60% näist pruuk umavaihõl kõnõldõn vinne kiilt.\n\nSiskiq om näide arv järgemiisi kasunuq: ku 1926. aastaga rahvaloendusõ perrä oll' mansõ 5754, siis 1959. aastagal 6318 ja 1989. aastagal 8279 mansi. 2002. aastaga rahvaloendusõ perrä elliq Vinnemaal 11 432 mansi, 2010. aastaga rahvaloendusõ perrä 12 269 mansi.\n\nNahvtalövvükotussidõ käükivõtmnõ Hantõ-Mansõmaal 1960ndil tõi üteh lajalidsõmba siserändämise lainõ Nõvvkogoliidoh perähn Tõist ilmasõta. Tuuperäst jäie hantõ ja mansõ osatähtsüs väikeses ni näid om parhilla veidü inämb ku üts protsent ringkunna inemeiisist.\n\nKirändüs\nNõvvkogoliit tugõsi mansi rahvusligu kirändüse välläandmist. 1931 luudi mansi kiräkiil ladina tähistü, 1937 slaavi tähistü põh'a pääle.\n\nÜts viimädse ao tundsambit mansi kiränikke om Šestalovi Juvan.\n\nUsk \n\nManse põlidsõ uma usu kõgõ korgõmb jummal om Numi-Toorum, kiä esi maailma asjohe pall'o putu-uiq. Timä säidsmes poig Mir-susne-hum vai Ilma Kaeja Miis' kaitses egäpäävädselt maailma. Numi-Toorum om tuntu ka handi rahva siäh.\n\nSoomõ-ugri rahvaq","num_words":279,"character_repetition_ratio":0.057,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.205,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/N%C3%B5glapai","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Nõglapai (e. k. astelpaju) om kasvotiidelisõh mõttõh hõpõpuuliidsi sugukunda kuuluja puhm vai puu.\nAhtabah tähendüseh om tego hariligu nõglapaiugaq (ld. k. Hippophae rhamnoides), laebah tähendüseh nõglapaiu perregaq.\n\nNõglapaiu pereh \nPäält hariligu nõglapaiu arvatas perrehe kuuluvat viil kuus' tõugu:\n Ld. k. Hippophae goniocarpa\n Ld. k. Hippophae gyantsensis\n Ld. k. Hippophae litangensis\n Ld. k. Hippophae neurocarpa\n Paiulehine nõglapai (ld. k. Hippophae salicifolia)\n Tiibedi nõglapai (ld. k. Hippophae tibetana)\nKõik perrehe kuulujaq omma puidsõq kasvoq.\n\nVällänägeminõ \n\nNõglapaiu puhmo korgus om 3–9 m. Ossaq ommaq nõklugaq. Leheq linõaalsõq, 0,5 tsendimiitrit lajaq ja 3–8 tsendimiitrit pikäq, hõbõhõdsõlt hahkjashaljaq.\nNõglapai om katõkualinõ kasv, imätseq ja esätseq häiermäq ommaq erälde kasvõl. Imätsil ja esätsil kasvõl om võimalik vahet tetäq ainuütsi häiermäurbõ perrä. Imätsel häiermäl olõ-õi kruun'lehti, nätäq ommaq õnnõ kõlladsõq imäkotõ suuq. Esätsidõ häiermidõ kruun'leheq ommaq pruunikadsõq, suumja kattõgaq.\nVil'ast om väikeise õlirikkidõ siimnidegaq lihalinõ luuvili. Värvüs tõõsõndõlõs kultuur'sordõl paatjadsõst pihlõdsõ ja verväniq. Vil'aq kimmütüseq tihtsähe ja kimmähe kasulõ, miä tege saagi kor'stamisõ keerolidsõst.\n\nKasumisõ ala \nLuudusõh kasus nõglapai Õuruupast Tsiberi, Hiina ja Põh'a-Indianiq.\n\nKasvataminõ \nHarilik nõglapai om ainukõnõ nõglapaiu perrehe kuuluja tõug, minkast arõtõt sortõ seeniq aoniq vilju saamisõst kasvatõdas. Vaihtõpääl õdagumaailma jaost unõhtusõhõlma vaonuq kasv avastõdi vahtsõst 1930. aastakkõ Vinnemaal Barnaulih asujah Tsiberi aiandusinstituudih. Eestih om naat nõglapaiu tüüstüsligult kasvatama ni mar'ost tetüssit tegemä viimädsel aastakümnel. Siih tettüq nõglapaiu krõpsiq ommaq Roodsih müügil. Kittäq ommaq naaq saanuq kaq Pariisi, S'aksamaa ja Taani laatõ pääl. Pritsõl'ma om naat Pihkva ja Amstõrdami turgu.\n\nTarbõndaminõ \nTaa om mitmõkeskene maatüükultuur', mink kasvataminõ om ütlemäldäq keskkunnahoitlik ni suurõbat ossa kasvost saa eri viisõl tarbõndaq. Kodaiduh kasvatõdas nõglapaiu ku ehtepuud ja mar'apuhma. Õt tä om mullastigu suhtõh veid'oqnõudlik, om katsõtõt perätüide palajakivikaibõtustõ hal'astamist nõglapaiugaq. Nõglapaiu mar'aq ni siimnist tett õli ommaq tervüsliguq. Tarvitõdas mitmidõ paatskatuisi tegemisõst.\n\nPuuq\nViläpuuq\nMar'aq","num_words":284,"character_repetition_ratio":0.068,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.173,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Savvuritsik","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Savvuritsik om eelektrisäedüs, mis nakas andma häiret, kuq tarrõ om tekkünüq savvu. Tuu av'tas arq hoita huunõ palamaminemist.\nSavvuritsik säetäs lakkõ (mitte saina pääle), hüä olõsiq, ku tarõ keskpaikaq, koridorih magamistarõ lähkohe. Ümbre savvuritsigu piat olõma kõkõ veideb puul miitrit vapa ruumi. Elo- ja magamistarõ savvuritsik and tiidäq nt televiisori palamaminemisõst, päst tulõkah'o iist, mis või algusõ siaq kündlest vai sigaretist. Savvuritsikat panda-ai küüki, vannitarrõ vai sanna, selle õt sis või tullaq võlss'häirit.\n\nEelektririistaq","num_words":74,"character_repetition_ratio":0.059,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.174,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/ESTCube-1","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"ESTCube-1 om Eesti tudõngidõ ja gümnaasiumiopilaisi abiga tett ja üles linnutõt Eesti edimäne Maa satõlliit. Satõlliit viidi Maa orbiidilõ 7. lehekuu pääväl 2013.\n\nKaeq viil \n ESTCube-2\n\nVälislingiq \n\n estcube.eu – projekti ammõtlik leht\n Blogi – Tudengisatelliit : FYYSIKA.EE uudisportaal\n\nTiidüs","num_words":34,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.215,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Raatus","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Raatus (s'aksakeelitsest sõnast rathaus - raadimaja) oll' vanast (ja om mitmõn paigan s'oo ilma aigogi) maja, kon käve kuun liinavalitsus (raat).\n\nHuunõq","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.222,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kikkamari","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kikkamari (ladina k. Empetrum) om kasvõ pereq kanariguliidsi sugukunnast. Taad tundas timä mustõ piinüide marjo perrä, miä kasusõq suun. Kikkamar'aq ommaq tävveste mustaq ja inämbüisi mustikist vähämbäq. Naaq ommaq tävveste süüdäväq mar'aq, õnnõgi vähä vesitsembä maiguga ku mustigaq. Eestin inämbüisi teedä-äi, et kikkamarjo või süvväq, a mõnõq põh'amaa rahvaq, näütüses saamiq, ommaq naid kõik aig söögis pruuknuq. Soomõn tetäs kikkamar'ost näütüses veini ja mahla, midä või ka poodõst löüdäq.\n\nMar'aq","num_words":70,"character_repetition_ratio":0.049,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.183,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Paramore","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Paramore om Ameeriga Ütisriike rokkansambli, miä tull' kokko 2004. aastagal.\n\nLiikmõq \n Hayley Williams \n Taylor York \n Jeremy Davis\n\nAlbomiq \n\nAmeeriga Ütisriike ansambliq\nRokkansambliq","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.136,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.21,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Aruk%C3%BCla","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Aruküla om alõvik Harjo maakunnan, Raasiku valla keskus. Elänikke arv om 2156 (saisoga 1.01.2022).\n\nLäbi alõvigu lätt Talliin-Tarto tsihin raudtii.\n\nRaasiku vald\nEesti alõviguq","num_words":22,"character_repetition_ratio":0.024,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.256,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Nietzsche%20Friedrich","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Nietzsche Friedrich (Friedrich Wilhelm Nietzsche; sündünüq 15. rehekuu pääväl 1844 Röckenin, koolnuq 25. põimukuu pääväl 1900 Weimarin) oll' s'aksa filosuuf, keeletiidläne, luulõtaja ja viiesepp.\n\nFriedrich Nietzsche esä oll' pastor, kiä kuuli ku poiss oll' 5 aastaganõ.\n\nNietzsche opsõ Bonni ülikoolin filosoofiat ja Leipzigi ülikoolin keeletiidüst. 1868 kutsuti timä Baseli ülikooli kõrralidses professoris. \n\n1878. aastagast pääle oll' tervüse peräst pensionär. \n\n1889 jäi sängühaigõs, viimädseq 10 aastakka oll' inämbüste meeleldäq.\n\nElokäük \nNietzsche ello saa jakaq 3–4 olulistõ jakku, miä tulõvaq järest, osalt kattusõq. Noidõ jakkõ seletämisegaq alost' Gilles Deleuze eloluuraamatut \"Nietzsche\" (1965). Nuuq kolm ommaq nisama nigu Zarathustra kõnõluisi algusõn ommaq \"Kolm muundumist\" – kaamel, lõvi, lats.\n\nNietzche kaamõliaig \nTuud aigu oll' Nietzche patrioot, timä jaos oll' õdagu kultuur ja S'aksamaa kimmä sammugaq ja tukõv nigu kaamel. Sääne kimmäs samm tull' Schopenhaweri lugõmisest. Nietzsche oll' sõbõr Wagnerigaq. Nimäq arutivaq muusiga ja muu kunsti monumentaalsit projekte. Nietzsche oll' tunnõt nigu nuur vana-kreeka filoloog, püüdse ka muusikat kirotaq. Midägi olulist timäl tuust vaimuaost es sünnüq.\n\nNietzche lõviaig \n1870. aastagal alas' Preisi–Prantsusõ sõda ja Nietzche uma patriootilidsõ kõrraligu kaamõli vaimuga läts priitahtligult sõtta. Timäst sai sanitar. Timä jäi esiq difteeriäle. Sõa mõttõldaq ullust ja kannatuisi näten muutsõ timä miilt. Timä nakas' kaamõli vaimu vasta mässämä – vaim muutu lõvis, kiä murd' kaamõli. 1872. ilmu edimäst kõrda \"Tragöödi sünd\" (Die Geburt der Tragödie), miä järgmädsil aastil saa mitu tävvendüst. Siin Nietzsche joba vaidlõs tõisi kirätundjidõgaq. Moodun oll' seletüs, et Õuruupa kultuuri alossõs om Vana-Kreeka jumala Apolloni selge ja tark vaim. Nietzche nakas' seletämä, et vahtsõ tarkusõ sündümise man om nisama tähtsä Dionüüsos, segädse pur'on pido jummal. \n\nDeleuze pidä Nietzcshe peris lõviao algusõs 1878. aastat, ku ilmu \"Inimlik, liiast inimlik\".\n\nLatsõ järk \nLatsõ järgo raamaduq ommaq:\n\n\"Nii kynõl Zarathustra\" neli ossa 1883–1885\n\n\"Säälpuul hääd ja kurja\" 1886\n\n\"Moraali genealoogia\" 1887\n\n\"Kolmõn muundusõn\" seletädäs last niimuudu:\n\n\"Lats om ilmsüütä ja meeletä, vahtsõnõ algus, asjategemine, esivüürdüjä tsyyr, edimäne liikmine, pühä jah.\"\n\n\"Unschuld ist das Kind und Vergessen, ein Neubeginnen, ein Spiel, ein aus sich rollendes Rad, eine erste Bewegung, ein heiliges Ja-sagen\". \n\n\"Nii kõnõl Zarathustra\" 1. osa. 1.kõnõlõmine \"Kolmõst muundusõst\", 24. värss.\n\nSäändse lihtsä kaamõl-lõvi-lats mano, minka Deleuze soovitas Nietzsche mõistmist alostaq, tulõs mano pandaq viil neläs Nietzche aig – timä elo tossin viimäst aastat, kon tä haigushuugõ vaihõl kirot' hulga mustandit ja kirjo tutvilõ. Tuu ao tekste toimõnd' Nietzsche sõsar Förstri Elisabet. Sõsaramiis oll' kõva s'aksa rahvuslanõ ja iistvidäjä. Selget Nietzsche tekste võlsmist olõ eiq kiäkiq ärq näüdänüq. A Nietzsche hõigatut üliinemist naatiq 20. aastagasaal mõistma mitte latsõ süüldäq puhtusõ ja korgusõ lahedusõn, aq hoobis sakõmbalõ sõamehe muudu vägevüsen.\n\nNietzsche man piät seletämä kimmäle viil timä erilisest poeetilisest aforisme muudu keelest, ja säändse keele tarvitamisõst illatsõmban filosoofian, timä mõost pall'osilõ 20. aastagasaa elo ja kultuuri as'olõ.\n\nKirändüs \nGilles Deleuze. Nietzsche. (1965)\n\nRudolf Steiner. Mein Lebensgang (1925) pt 18.\n\nRudolf Steiner. Friedrich Nietzsche, ein Kämpfer gegen seine Zeit (GA 5), 1895\nS'aksamaa inemiseq\nS'aksamaa filosoofiq\nS'aksamaa viiesepäq\nLuulõtajaq","num_words":450,"character_repetition_ratio":0.043,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.214,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Uibu","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Uibu (aid-uibu, Malus domestica) om küländ matal, 5–12 miitri korgunõ viläpuu, mink vili om upin.\n\nAolugu ja periolõminõ \nInemiseq naksiq uibit kasvatama umbõs 20 000 aastakka tagasi ja tuuga või taa ollaq maailma edimäne kodostõt kasv. \nAid-uibu luuduslidsõs iinkäüjäs peetäs mägi-uibut (Malus sieversii), miä kasus Õdagu-Hiinan Xinjiangin ja Kesk-Aasian. Tuun kandin, Kasastanin, om ka Almatõ liin, mink nimi tähendäs uibut. \n\nEestin om uibu kõgõ hariligumb ja külmäkimmämb viläpuu. Om teedäq, et uibit kasvatõdi Eestin kluustridõ man jo keskaol. te.\n\nLevik \nMõtsikult kasuvit uibusortõ tundas umbõs 33. Nuuq kasusõq kõik põh'apuulkeräl, Õuraasia ja Põh'a-Ameeriga parranvüün. Kultuurkasvo, aid-uibut, kasvatõdas tuuvasta terve ilma parranvüün ja ka lähküntroopikan.\n\nKaeq viil \nUpin\n\nViläpuuq","num_words":104,"character_repetition_ratio":0.018,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.204,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pirnipuu","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pirnipuu (Pyrus communis) om viläpuu, mink vili om pirn.\n\nKaeq viil \nPirn\n\nViläpuuq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.229,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/York","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"York om ülikooliliin ja Põh'a-Inglüsmaal, kotussõ pääl, kon Ouse'i ja Fossi jõgi kokko saavaq. Timä aolugu om pia 2000 aastakka pikk ja väega kirriv. Pikkä aigo oll' tä Inglüsmaal tähtsüse poolõst tõõnõ liin pääle Londonit. Täämpädsel pääväl tuu nii inämb ei olõq. \n\nYorkin eläs umbõs 154 000 inemist. Liinan om pall'o väiksit katõkõrdsit savikivimajjo. Keskliinan om alalõ pall'o vanno huunit ja noidõ ümbre väega pikk ja hään kõrran liinamüür.\n\nYorkin om tähtsä kotussõ pääl olnuq raudtiitüüstüs (rongiehitüs ja -remont) ja sokolaaditüüstüs (tast om perit näütüses KitKat ja Yorkie bar). S'oo ilma aigo ommaq tähtsäq turism, haridus ja meditsiin.\n\nHaridus\nYorki Ülikuul (The University of York) mõotas liina ello peris pall'o. Ülikooliliinak om liina lõunõveeren Heslingtoni külän ja põrõhõlla ehitedäs tedä viil suurõmbas. Mõnõq osakunnaq ommaq ka peris liina keskel aoluulidsõn Kuninga mõisan (King's Manor). Aastani 2006 oll' Yorki Ülikuul ainukõnõ ülikuul liinan. 2006. aastagal sai Yorki Pühä Johannõsõ Ülikuul (York St John University), miä inne oll' Leedsi Ülikooli kolledž, kah ülikooli staatusõ. Viil om Yorkin Õigustiidüse Ülikooli (The University of Law) üts osakund (tollõl ülikoolil om osakundõ mitmõn Inglüsmaa liinan). Yorki Ülikooliga om köüdet viil korgõlt hinnat Hulli ja Yorki Meditsiinikuul (Hull York Medical School). \n\nÜtiskuningriigi liinaq","num_words":192,"character_repetition_ratio":0.048,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.198,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ploomipuu","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ploomipuu (Prunus domestica) om viläpuu, mink vili om pluum.\n\nKaeq viil \nPluum\n\nViläpuuq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.216,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vislapuu","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vislapuu vai visnapuu vai kirsipuu om viläpuu, mink mari om vislamari.\n\nKaeq viil \nVislamari\n\nViläpuuq","num_words":15,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.186,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vislamari","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vislamari vai visnamari vai kirss om puuvili, vislapuu mari.\n\nKaeq viil \nVislapuu\n\nPuuviläq\nMar'aq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.022,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.194,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pip%C3%B5rkuuk","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pipõrkuuk vai vehverkuuk om kuuk vai präänik, miä om tett tsiirobiga makõs tettüst ja kõvva vürdsitedüst tainast. Pipõrkoogiq ommaq harilik joulõ aol, a om aoluulisõlt olnuq kah tähtsä tõisil tähtpäivil. Taa om harilk makjus terven Põh'a-Euruupan.\n\nPipõrkoogi retseptiq ommaq esiqsugumaidsin kultuurõn esiqmuudu. Pipõrkoogiq omaq hariligult pruuniq. Sagõhõhe ilostõdas pipõrkuukõ päält valgõ vai ka värmilidse tsukrujauhkõsõst ja munavalgõst tettü vaaba ehk glasuuriga. \n\nPipõrkoogõl om arvat olõvat nõidlidsõq umahusõq. Om kujonuq kombõs kah pipõrkoogõst tetäq väikuid majakõisi. Seo kommõq om peri S'aksamaalt ja levinüq parhillatsõs üle ilma. \n\nENE: Piparkook.\n\nPiparkoogimaania: Ajalugu.\n\nSöögiq","num_words":90,"character_repetition_ratio":0.03,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.163,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/V%C3%B5ro-Seto%20t%C3%A4htraamat%20vai%20kallendri%202014.%20aastaga%20p%C3%A4%C3%A4le","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"\"Võro-Seto tähtraamat vai kallendri 2014. aastaga pääle\" om \"Võro-Seto tähtraamadu\" katõkümne viies aastagakäük. Tähtraamaduga om üten sainakallendri. Toimõnd' Reimanni Nele.\n\nSisokõrd\n\nTeedüs\n\nVõro-Seto tähtraamaduq\n2013 raamaduq","num_words":24,"character_repetition_ratio":0.167,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.209,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kaika%20suv%C3%B5%C3%BClikuul%202013%20Moosten","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"2013. aastagal peeti Kaika suvõülikuuli Põlva kihlkunnan Moosten 9.-11. põimukuu pääväl. Suvõülikooli rektri oll' Kalla Urmas ja pääkõrraldaja oll' Mooste vallavanõmb Needo Ülo. Suvõülikooli tegemiseq olliq Mooste mõisa huunin.\n\nKava\n\nRiidi, 9. põimukuu päiv\n12.00 Kokkosaaminõ, kirjapandminõ Mooste koolimaja man\n\n13.00 Lõunasüük\n\n14.30 Suvõülikooli vallategemine koolimaja man\n\n14.45-16.15 Tuur mõisa pääl. Rahvamuusikamaja, viinakoda ja meistride kuaq.\n\n14.30–18.00 Loenguq koolimajan\n\n16.30 Kiristäjä Arvis. Mooste valla muinasmälehtüseq\n\n17.00 Punninge Vello. Rasina mõisa\n\n17.30 Sildoja Krista. Pulsti August, rahvaviite korjaminõ Mooste vallan edimädsel Esti aol \n\n18.00 Pintsaarõ Asta. Vahtra Jaan ja Kauksi Perävalla lugu\n\n18.30 Lepiski Arvi. Miilva suu ja timä tsirguq \n\n19.00 Tegemiseq Veskitiatri man\n- Raudoja Ahto näütäs Seto instituudi välläandit\n- õdagusüük välän (lambaliharuug väläkatlast)\n- muistitside kivipilte näütüs\n- Tal'na Võro Seldsi lauluansambli Liiso tervütüs\n- tõrvaajaminõ \n- uma kandi pillimeheq tõmbasõq lõõtsa (Ojasaarõ Toomas jt.)\n- Tal'na võrokõisi näütemängopark Tungõl oppas tahtjilõ vahtsõt tükkü\n- suidsusannaga tutvassaaminõ, vihategemine, sannankäümine\n\nLatsikoolitus loengidõ aigo.\n\nPuulpäiv, 10. põimukuu päiv\n\n8.00 Hummogusüük koolimajan.\n\n9.00 – 12.30 Loenguq koolimajan. \n\nKellä 9-11 Esti veidembüs- ja paikkundliidsi kiili ütisüse tellitüq ettekandõq: \n\n9.00 Allasõ Tiia. Võro keele oppus Vana Võromaa kool'en\n\n9.30 Fastrõ Mariko. Võro keelepesä\n\n10.00 Reimanni Nele, Hõrna Aare. Seto keele oppus Setomaal\n\n10.30 Palikova Oksana. Peipsi veere vinne kiil\n\nKellä 11-13 suvõülikooli keeleloenguq:\n\n11.00 Jüvä Sullõv. Võro-eesti internetisõnaraamat\n\n11.30 Saarõ Evar. Sõna \"mõisa\" võro kotussõnimmin ja kuis Mooskatsi nimi sinnäq putus\n\n12.00 Kalla Urmas. Mooste valla keele uurmisõst edimädsel Esti aol\n\nLatsikoolitus loengidõ aigo.\n\n12.30 Lõunasüük koolimajan.\n\n14.00 – 18.00 Välläsõit bussiga.\n\n- Rasina asunikukülä\n- Rasina mõisapark \n- Märtnä kabõlikotus\n- Aarniku kääpäq\n\n18.00 Õdagusüük koolimajan.\n\n19-st tegemiseq folgikuan\n\n19.00 Näüdätäs vahtsit võrokiilsit välläandit; noidõ siän vahtsõq latsiraamatuq (Võro instituut) ja Pulga Jaani jutta plaat \"Letipäälne elu\", plaadist kõnõlõs Pulga Jaan esiq.\n\n20.00 Põlva liina esiqtegejide tiatri Kõivo Antsu tüküga \"Perändüs\"\n\n21.00 Tsimman\n\n- rahvamuusikakooli pillimeheq mängväq seltskunnatandsa, Sildoja Krista kõnõlõs rahvamuusikakoolist\n- laulõtas rahvalaula ja Podekrati Ülle kõnõlõs Moisekatsi Elohelüst\n- üles astus uma kandi ansambli Julgur\n\nPühäpäiv, 12. põimukuu päiv\n\n8.00 Hummogusüük koolimajan.\n\n9.30 – 11.00 Loenguq koolimajan. \n\n9.30 Lõbu Ragner. Uma (öko)maja\n\n10.00 Saava Astrid. Vesi - elo alos\n\n10.30 Paalmani Kalju. Lina tähendüs Esti aoluun\n\n11.00 Tal'na võrokõisi näütemängopargiga Tungõl opitu tükü ettekandminõ Veskitiatrin\n\n12.00 Suvõülikooli lõpõtaminõ härbäni iin\n\n12.30 Lõunasüük\n\nLatsikoolitus loengidõ aigo.\n\nKirändüs\nKaika suvõülikuul Moosteh 2013. aastaga 9.-11. põimukuud (suvõülikooli leht).\n\nKaeq viil\nKaika suvõülikuul\n\nKaika suvõülikooliq","num_words":327,"character_repetition_ratio":0.066,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.25,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Bukan","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Bukan (pärsiä keelen شارۆچکه‌ی بۆکان) om liin Iraanin Õdagu-Asõrbaidžani provintsin. Tä om Bukani maakunna pääliin. 2012. aastagal elli sääl umbõs 14 000 inemist, päämädselt kurdiq.\n\nIraani liinaq","num_words":24,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.23,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Fermat%27%20v%C3%A4ikene%20teorem","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Arvoteoorian Fermat' väikene teorem on matõmaatlinõ teorem, miä ütles, et ku algarv p ei jagaq terveht arvo a, sõs \n \n\n Arvoteooria","num_words":20,"character_repetition_ratio":0.033,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.214,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Algarvoteorem","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Arvoteoorian algarvoteorem om teorem, miä ütles, et \n\nTeoremi ommaq tõõstanuq Jacques Hadamard ja Charles de la Vallée Poussin. \n\nArvoteooria","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.03,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.177,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.99,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Anal%C3%BC%C3%BCtiline%20arvoteooria","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Analüütiline arvoteooria om matõmaatiga haro, miä uur arvõ (innekõkkõ tervidearvõ) umahuisi analüüsi metodeil.\n\nKaeq viil\nAlgarv\n\nArvoteooria","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.015,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.156,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Baat","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Baat (tai keelen บาท baat, tunnismärk' ฿) om Tai raha.\n\nRahamõõdiq","num_words":11,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.242,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Seo%20Jae-pil","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Seo Jae-pil(Korea:서재필;徐載弼, 7. vahtsõaastakuu päiv 1864 Bosung, Lõunõ-Korea - 5. vahtsõaastakuu päiv 1951 Philadelphia, USA) oll' Korea poliitik, aokiränik ja arst. Tä oll' edimäne korealanõ, kiä sai naturalisats'ooni kõrran Ameeriga Ütisriike kodakundsusõ. Ameerikan tarvit' tä nimme Philip Jaisohn vai Philip Jason.\n\nVälislingiq \n Seo Jae-pil, Pioneer of Enlightenment for Independence KBS (English)\n Seo Jae-pil, a Korean intellectual and activist koreatimes 2010.08.12 (English)\n Jaisohn Was Champion for Korean Independence (English)\n (20) Seo Jae-pil: pioneering reformer, independence fighter koreatimes 2011.12.28 (English)\n\nLõunõ-Korea inemiseq","num_words":72,"character_repetition_ratio":0.095,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.242,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.996,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kataloonia","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kataloonia om autonuumnõ piirkund Põh'ahummogu-Hispaanian Vaihhõmere veeren. Piirkunna suurus om 32 114 kruutkilomiitret (veitse vähämb ku Eesti) ja sääl eläs umbõs 7,6 mill'onat inemist.\n\nKataloonia põlisrahvas ommaq katalaaniq.\n\nÕuruupa maaq\nHispaania","num_words":28,"character_repetition_ratio":0.016,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.19,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Erd%C3%B6si%20Paul","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Erdösi Paul (ungari keelen: Erdős Pál [erdööš paal]; 1913 – 1996) oll' ungari matõmaatik.\n\nUngari matõmaatiguq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.118,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.306,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Halmosi%20Paul","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Halmosi Paul (Paul Halmos, 1916 – 2006) oll' matõmaatik, kiä sündü Ungarin, a suurõmba jao elost oll' USAn.\n\nUngari matõmaatiguq\nAmeeriga Ütisriike matõmaatiguq","num_words":20,"character_repetition_ratio":0.059,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.255,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Rieszi%20Frigyes","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Rieszi Frigyes (ungari keelen: Riesz Frigyes [riiss fridješ]) oll' ungari matõmaatik, kiä elli aastil 1880-1956. Tedä peetäs ütes funkts'onaalanalüüsi klassikus.\n\nUngari matõmaatiguq","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.069,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.225,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Baskiiri%20kiil","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Baskiiri kiil (baskiiri keelen башҡорт теле) om turgi kiil, midä kõnõldas põhilidsõlt Hummogu-Õuruupan, Baskiirimaal ja tuu naabrimail Vinnemaa Föderatsioonin. Baskiiri keele kõgõ lähkümb sugulaskiil om tatari kiil. Baskiirimaal om baskiiri kiil vinne keele kõrval tõõsõs riigikeeles. \n\nVinnemaal mõist' 2002. aastaga rahvalugõmisõ perrä baskiiri kiilt 1 379 700 inemist (noist Baskiirimaal 1 056 900). \n\nHuulmalda küländ suurõst kõnõlõjidõ arvost peetäs baskiiri kiilt ohostõdus keeles.\n\n2012. aastagal ilmu Vinnemaal baskiiri keelen 168 nimetüst raamatit ja brosüüre kokko 777 300 tükkü.\n\nBaskiiri kiilt kirotõdas 1940. aastagast kirillitsan, minkalõ ommaq mõnõq tähemärgiq mano pantuq. Kuooniq 1929. aastagani oll' pruugin araabia kiri, sis aastil 1929–1940 ladina kiri.\n\nBaskiiri tähistü\n\nKaeq viil\n\nBaskiirimaa\n\nVälislingiq\n\nLätteq\n\nEestikeeline Vikipeedia\n\nkeeleq\nbaskiirimaa","num_words":99,"character_repetition_ratio":0.094,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.222,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Afrikaani%20kiil","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Afrikaani kiil (ka buuri kiil, afrikaani keelen Afrikaans) om hollandi keelest 17.–18. aastagasaal vällä arõnuq germaani kiil. \n\nAfrikaani kiil om üts Lõunõ-Afriga Vabariigi ammõtliidsist keelist. Tä sai sääl ammõtligus keeles 1925. aastagal.\n\nKiilt pruugitas Lõunõ-Afriga Vabariigin ja Namiibian. Lõunõ-Afriga Vabariigin om taa 6,2 mill'ona inemise imäkiil ni taad mõist sääl viil 4 mill'onat inemist. Afrikaani kiil om imäkeeles umbõs 60 protsendil Lõunõ-Afriga Vabariigi valgist inemiisist ja umbes 85 protsendil värmiliidsist. 2001. aastagal oll' afrikaanikeelitsit elänikkõ Lõunõ-Afriga Vabariigin umbõs 13,3%. Namiibian om kõnõlõjit 146 000. \n\nAfrikaani kiil kujosi päält 1652. aastakka vällä hollandi kolonistõ keelest, arvadaq innekõgõ Lõunõ-Hollandi provintsõ Zeelandi ja Utrechti provindsi murdidõ perrä. \n\nAfrikaani kiräkiil kujosi vällä 1870. aastil. Inne tuud oll' kiräkeeles olnuq hollandi kiil. Koolikeeles sai afrikaani kiil 1914. aastagal.\n\n Keeleq\nLõunõ-Afriga Vabariik","num_words":113,"character_repetition_ratio":0.144,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.216,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Albaania%20kiil","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Albaania kiil (gjuha shqipe, shqip) kuulus indoõuruupa kiilkunda hulka ja om sääl umaette keelerühm. Lähäbmat sugulust tõisi indoõuruupa keelerühmiga olõ-õi lövvet. \n\nAlbaanian (3,3 mill'onat kõnõlõjat) ja Kosovon (2 mill'onat kõnõlõjat) om albaania kiil riigikeelek. \n\nSuur hulk kõnõlõjit eläs ka Montõnegron ja Serbiän (kokko ligi 1 mill'on), Makõdoonian (700 000), Kreekan (140 000), Türgün (300 000) ja Itaalian (90 000). \n\nKokko om kõnõlõjit umbõs 6-8 mill'onat inemist.\n\n Albaania\n keeleq","num_words":56,"character_repetition_ratio":0.091,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.279,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Maoori%20kiil","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Maoori kiil om austroneesiä hummogu-polüneesiä kiili hulka kuuluv kiil, midä kõnõlõsõq maooriq Vahtsõl Meremaal.\n\n2006. aastaga rahvalugõmisõ perrä kõnõli Vahtsõl Meremaal maoori kiilt ku egäpääväst kõnõlõmiskiilt 157 110 inemist (4,1% elänigõst).\n\nkeeleq\nVahtsõnõ Meremaa","num_words":30,"character_repetition_ratio":0.068,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.206,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Oulu","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Oulu liin om liin Põh'a-Soomõn Oulu jõõ suun Perämere veeren. Tä om suurusõ poolõst viies liin Soomõn ja Põh'a-Pohjanmaa maakunna keskus. Oulun eläs umbõs 194 000 inemist. Oulu om Oulu lääni valitsõmiskeskus.\n\nAolugu\n\nArvatas, et Oulu nimi om peri saami keele sõnast, miä tähendäs üle lahkavat vett.\n\nLiina asot' 1605. a. Roodsi kuning Karl IX. Oulu oll' 18.–19. aastagasaal tiit tuuperäst, et sääl tetti rohkõhe tõrva. Oulu sai 1765. a. liinaõigusõq. 1822. a. häöt' suur tulõkah'o keskliina ärq. Aoluu joosul om Oulu palanu kokko kümme kõrda.\n\n1982. a. asotõt Technopolis oll' Põh'amaiõ edimäne teknoloogiakülä. Täämbä om Oulu tiit ku teknoloogialiin.\n\nAlaq\n\nTugõvaq tüüstüsalaq ommaq puu-, paprõ- ja terästüüstüs. Näütüses om Nuottasaari liinaosan Stora Enso vabrik. Oulu ülikoolin nakaś pääle elektro- ja massinatekniga oppaminõ jo 1960. aastil. Oulun om ka ülikooli haigõmaja ja arstitiidüse tiidüskund. Kõgõ rohkõmb tüükotussit om teenindüse, tüüstüse ni kaubandusõ alal.\n\nKoolitus\n\nOulu om tiit ku üliopilasliin. Oulu ülikuul om asotõt 1958. aastaga. Ülikoolin opp 17 000 üliopilast ja käü tüül 3000 tüütäjät. Tä um riikevaihõlinõ ülikuul, kon tetäs uurmistüüd päält 70 tiidüsalal.\n\nKultuur ja meediä\n\nTugõvaq kultuurialaq ommaq näütüses filmi- ja fotokunst, tands ni latsikultuur. 1983. a. ehitedün Madetoja saalin toimõndas Oulu Sinfonia, miä om Õuruupa Liido ala kõgõ põh'apoolitsõmb elokutsõlinõ sümfooniaorkõstri.\n\nOulun ilmus aoleht Kaleva. Tä om levigu poolõst Soomõ nelläs, säidse päivä nädälin ilmuv aoleht. Kalevat om loet 1899. aastagast saaniq.\n\nSõprusliinaq\n\nOulu sõprusliinaq ommaq:\n\n Alta, Norra (1948)\n Arhangelsk, Vinnemaa (1993)\n Boden, Roodsi (1948)\n Bursa, Türgü (1978)\n Halle, Śaksamaa (1968)\n Hangzhou, Hiina (2011)\n Leverkusen, Śaksamaa (1968)\n Odessa, Ukraina (1957)\n Siófok, Ungari (1978)\n\nLätteq\n\nOulu liina kodolehekülg\nSoomõkiilne Vikipeediä\n\nSoomõ liinaq\nOulu","num_words":242,"character_repetition_ratio":0.024,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.25,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Batman","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Batman vai Nahkhiiremiis om vällä mõtõld osatäütjä, koomiksiraamadu supõrkangõlanõ, kiä ilmus DC Comics’i koomiksin. Batman, kiä ilmu edimäst kõrda aastagal 1939 koomiksin Detective Comics, om luud taidru Kane’i Bobi (Bob Kane) ja kirämehe Fingeri Billi (Bill Finger) puult. Karakter, algusõn the Bat-Man, vaihõl the Batman, om lisas tunt ka ku hõlmikut kandva sõdija (the Caped Crusader), pümehüse rüütli (the Dark Knight) ni maailma kygõ parõmb salapolitsei (the World's Greatest Detective).\n\nKarakter\n\nBatmani mäng´ periselt üts´ inemine, kink nimi om Wayne’i Bruce (Bruce Wayne). Tää om rikas miis´, vabriguumanik ja häätegijä. Nännüq latsõn, kuis rüüvli tapsõ timä vanõmbaq, vann´ Bruce kättemassu. Bruce triin´se hinnäst nii vaimlidsõlt ku ka kihälidselt, mink perän nakas´ kandma nahkhiireteemälist kostüümi, et võidõldaq kuritüügä. Batman toimõndas vällä mõtõldun liinan nimega Gotham City, kon timmä avitasõq vaihõl timä sõbõr Robin, ülembtiindre Pennyworthi Alfred (Alfred Pennyworth), politseikomissar Gordoni Jim (Jim Gordon) ja Nahkhiiretütrik (the Batgirl). Batmani päämidseq vastalidsõq ommaq Narr´ (the Joker), Pingviin (the Penguin), Mõistataja (the Riddler), Kats´nägo (Two-Face), al Ghuli Ra’s (Ra’s al Ghul), Hernehirmutus (Scarecrow), Kihvtipuu (Poison Ivy) ni Kass´naanõ (Catwoman). Batman om tõisist supõrkangõlaisist tõistsugunõ, selle timäl olõ-i supõrväki; tää tarvitas uma hääd mõistust, salapolitseitaido, tiidüst, tehnoloogiat, rikkust, kihälist väke, võitluskunstõ, lust´ust ja pelgo.\n\nKostüüm\n\nBatman kand musta hõlmikut ja maski, miä katt näko, a joht kata-ai suupiirkunda. Kostüümi ilostasõq teräväq nahkhiirekõrvaq ni nahkhiirt kujotav Batmani märk´, miä om täpsämbält rinna pääl. Batman kand hariligult ka vüüd. Läbi aigõ ommaq kostüümi värvilahenduseq muutunuq, a hõlmik ja näomask ommaq olnuq kimmähe alasi mustaq. Varrampa olliq rõivaq halliq, a no ülepää mustaq. Ka märgi kujondus om läbi aigõ muutunuq.\n\nVarustus\n\nKu Batman võitlõs vainlaisiga, või täl tarvis tullaq bumerangi sarnast batarang’i ja muid tegüsit nõvvõ. Batman liigus sagõhõhe korguisin, minktarbis tarvitas köüt. Tää sõit esiqerälidse massinaga (batmobile’iga), lindas esiqmuudu linnogiga (batplane’i vai batwing’iga), vii pääl liigus Batman esiqerälidse loodsiguga (batboat’iga). Batmani pääkortin (batcave) om Wayne’i vahmila härbäni all olõvan kooban, kon tää edendäs ja hoit uma varustust. Ku vaia, kuts komissar Gordoni Jim Gotham City politseist Batmani vällä, minktarbis tarvitas Batmani märgiga prožektorit (varrampa ka esiqmuudu telehvonni).\n\nBatman meediän\n\nBatmani ku ameeriga kultuuri pühäst või trehvädäq ni raadion, televis´oonin ku ka filmin, kaubon, miä ommaq müüdüq üle maailma, näütüses latsi asjo vai videomänge. Batmani karakter om huvitanuq ka ulliarstõ, kiä ommaq püüdnüq taidaq karakteri hengeelo ja timä õigõt eko ütiskunnan. Lehekuun aastagal 2011 sai Batman tõsõ kotusõ IGN-i rubriigin 100 kygõ parõmbat koomiksi kangõlast läbi aigõ. Aokiri Empire pand´ tää tõsõ kotusõ pääle rubriigin 50 kygõ parõmbat koomiksi karakterit läbi aigõ.\n\nFilmen ommaq Batmani mäng´nüq Keatoni Michael (Michael Keaton), Kilmeri Val (Val Kilmer), Clooney George (George Clooney) ja Bale’i Christian (Christian Bale), pia ka Afflecki Ben (Ben Affleck). Batmani kolm viimäst filmi – \"Batman luu\" (Batman Begins) (2005), \"Pümehüse rüütli\" (The Dark Knight) (2008) ja \"Pümehüse rüütli tagasitulõk´\/nõsõng\" (The Dark Knight Rises) (2012) – ommaq olnuq kygõ parõmbaq.\n\nVälislingiq\n\n http:\/\/www.dccomics.com\/characters\/batman\n http:\/\/batman-news.com\/\n http:\/\/www.imdb.com\/character\/ch0000177\/?ref_=tt_cl_t1\n\nLätteq\n\n Inglüsekeeline Vikipeediä\n Eestikeeline Vikipeediä\n Vinnekeeline Vikipeediä","num_words":473,"character_repetition_ratio":0.041,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.202,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mongoli%20kiil","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mongoli kiil (ka perismongoli kiil) om mongoli keelerühmä hummogurühmä kiil, mil om umbõs 5 mill'onia kõnõlõjat, säälhulgan 2 mill'onat Mongoolian, 3 mill'onat Põh'a-Hiinan ni veidemb Kõrgõstanin ni Burjaatian Vinnemaal. Mongoli kiil om Mongoolia riigikiil ni Hiina Rahvavabariigi Sise-Mongoolia autonoomilidsõ piirkunna ammõtlinõ kiil. Üts mongoli keele ligembit sugulaskiili om burjaadi kiil, miä om kõnõlõjidõ arvo poolõst tõõnõ kiil Tsiberin.\n\nkeeleq\nMongoolia","num_words":57,"character_repetition_ratio":0.062,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.168,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Bohemian%20Rhapsody","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Seo artikli kõnõlõs ansambli Queen singlist. Bohemian Rhapsody om ka 2018. aastaga filmi nimi.\n\n\"Bohemian Rhapsody\" om ansambli Queen singli, mink kirot' Mercury Freddie ansambli 1975. aastaga albumi \"A Night at the Opera\" (võro keeli \"Üü oopõrin\") jaos. Laul om kuus minotit pikk ja esiqeräligult ei olõq sääl kõrdussalmi, a hoobis mitu esiqsugumast ossa: intro, ballaad, oopõriosa, hard rock ja tasalik lõpp. \"Bohemian Rhapsody\" om üts' vähätsit laulõ 70. aastidõ progrõssiivsõ roki aost, mink osas sai ilmadu suur kuulsus.\n\nSäädüng \n\"Bohemian Rhapsody\" naas' pääle introga, mink perän tulõ klavõriballaad. Kitrasoolo juhatas sisse oopõriosa, päält tuud tulõ hard rock, laulõ lõpp om tasalik. Laulun pruugitas mitund helürita: B♭duur, E♭duur, A duur ja F duur, taktimõõt om inämbüisi . Stiili-, tooni- ja tempomuutusõq olõ-õiq popp- ja rokkmuusigan nii hariliguq, a progrõsiivsõn rokin külq.\n\n1975 singliq","num_words":128,"character_repetition_ratio":0.087,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.217,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kaaratsimm","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kaaratsimm (vai ka Kaarajaan) om lihtsä eihtüsega üte- vai katsatuurilinõ eesti rahvatands, midä tandsitas \"Kaara-Tsimmi\" viie perrä.\n\nTandsun om inämbält 4 inemist (2 paari). A-osa võtmõliikminõ om aiglaidsi ja kibõhidõ käärdkargamiisi vaihõlõminõ. Alostama piät kura jalagaq. B-osan om 2+3 pliksi ja 4 sammu puultiirun. Tuu om Ullo Toomi säedüs. Anna Raudkatsi säedüssen om 2 pliksi ja 6 sammu.\n \nSäänestmuudu tandsõ tundas ka Lätin ja Leedun. Lõunõ-Tartomaalt rännäs taa tands 20. aastagasaal edesi üle terve Eesti.\n1999. aastagast saaniq om Võnnu alõvin kõrraldõt „Kaaratsimmi“ võistlustandsmist rahvatandsurühmile.\n\ntandsuq","num_words":78,"character_repetition_ratio":0.019,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.207,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kaara-Tsimm","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"„Kaara-Tsimm“ om eesti rahvalaul, mink perrä tandsitas Kaaratsimmi.\nTuglasõ Friedebert om kirotanuq, et „Kaara-Tsimmilõ“ nime andnuq miis oll’ Lääniste külä sepp Jaan Matson (1858–1921), hellänimegaq Kaara-Tsimm. 1889. aastal johtunuq timäga Ah'a mõisan nal'akas lugu: tä oll’ tütrikit piilnuq, aq oll’ vaihõlõ jäänüq. Tuust tetti laul, miä alostas sõnnogaq \"Ai Kaara-Jaan, Kaara-Jaan, ai kargaq vällä kaema\". Täämbädses om alalõ jäänüq õnnõ paar salmi.\n\nLaulusõnaq \n:,: Kaara-Jaan, oi Kaara-Jaan,,\noi kargaq vällä kaema!:,: \n:,: Kas ommaq kesväq keerolidsõq,\nkaaraq katsa kandilidsõq! :,: \n\n:,: Kaara-Jaan, oi Kaara-Jaan,,\noi kargaq vällä kaema!:,:\n:,: Kas om kikas kaivo lännüq,\nKaara-Jaan tä vällä toonuq!:,:\n\n:,: Kaara-Jaan, oi Kaara-Jaan,,\noi kargaq vällä kaema!:,: \n:,: Mis om Kaiel vika saanuq,\net tä kõvva kiugahtanuq. :,:\n\nrahvalauluq","num_words":108,"character_repetition_ratio":0.129,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.278,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Eesti%20Kons%C3%B5rvatiivn%C3%B5%20Rahvaer%C3%A4kund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Eesti Konsõrvatiivnõ Rahvaeräkund (eesti keeli Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, EKRE) om rahvuskonsõrvatiivnõ eräkund Eestin. 2013. a. valiti sinnäq juhis Helme Mart.\n\nKonsõrvatiivnõ Rahvaeräkund om vasta Eesti-Vinne piirileppele, miä and Vinnemaale Petserimaa ja Iivaniliina ümbrüse.\n\nPoliitiga\nEesti eräkunnaq","num_words":35,"character_repetition_ratio":0.122,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.163,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kreeka%20kiil","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kreeka kiil (Kreeka keelen: ) om indoõuruupa kiil.\n\nParhilladsõl vahtsõkreekakeelel oll’ kats kiräkeele tõsõndit: katharevusa, miä om tiideline ja ammõt’linõ vanakreeka kiil ja dimotiki, rahvakiil, midä tarvitatõdas ilokirändüsen. 1974. aastagast om ammõt’likult tarvitusõl dimotiki.\n\nKreeka kiil om tähtsä, selle et Ilias ja Odüsseia, Platoni kõnõq ja Aristotelese tyyq ommaq kirotõduq tuun keelen.\nKriika kiilt kõnõlõs umbõs 13 mill’onat inemist Kreekan, Küprüsel ja mitmõl puul maailman. Taa om üts riigikeelist Albaanian, Armeeniän, Ungarin, Itaalian, Rumeeniän, Türgün ja Ukrainan. Taa om kah Õuruupa Liido üts ammõt’liidsist keelist.\n\nAolugu \nKreeka kiilt om kynõld joba 3. aastatuhandõst eKr saaniq Balkani puulsaarõl. Kreeka kiil om kygõ vanõmb täämbätsel aol pruugit kiil.\n\nPerioodiq \n\n Proto-kreeka kiil: 3. aastatuhandõst eKr, kõigidõ kreeka keele tõõsõndidõ imä.\n Mükeene-kreeka kiil: Mükeene ütiskunna kiil 16-12 aastasaal eKr.\n Vana-kreeka kiil: klassigalidsõ Kreeka ao kiil kuun uma murdidõga 9. aastasaal eKr – 6. aastasaal pKr.\n Koinee-kreeka kiil: oll’ harilik kiil ja lingua franca Balkani puulsaarõl 300. aastagal eKr – 300. aastagal pKr.\n Keskao-kreeka kiil: Bütsandsi keisririigi aol ollõvat pruuknuq kiil 300. aastagal – 15. aastasaal. \n Vahtsõnõ-kreeka kiil: täämbätse ao kiil Kreekan.\n\nLainsynaq \n\nKreeka synno om lainat hulka kiilihe, esiqeränis pall'o om naid näütüses inglüse keelen. Näütüses või tuvvaq matõmaatiga, füüsiga, tähetiidüs (kreeka lain um siski astronoomia), demokraatia, filosoofia, atleetiga, tiatri, retooriga, baptism jne. Ka sõnaq lõpuga -loogia, -graaf ja liit tele-.\n\nKreeka tähistü \n\nKreeka tähistü om kreeka keele kirotamisõs 9. aastasaast eKr pääle tarvitõdav tähistü. Kreeka tähistü näüdüsses oll’ foiniikia tähistü. Kreeka tähistü om olluq alossõs ladina, kürillilidsele ja kopti tähistüle.\n\nKreeka ladina tähistu \n\nKreeka tähistu suur- ja tsillotäheq ommaq edimädsen ja tõõsõn rian. Kolmandan rian om tuud vahtsõkreeka nimmi kirotamisõs tarvitõdav 1987. aastagal luunuqd kreeka umaladina tähistü.\n\nVälislingiq \n Eesti keelen\n Vahtsõnõ-kreeka kiil\n\n Keeleq\n Kreeka\n Kreeka kiil","num_words":266,"character_repetition_ratio":0.074,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.206,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Saami%20keeleq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Saami keeleq ommaq rühm soomõ-ugri kiili, midä kõnõldas vai om kõnõld nelä seo ilma ao riigi piire seen: Soomõn, Roodsin, Norran ja Vinnemaal. Saami keeleq ommaq Õuruupa muistidsõq keeleq ja õdagumeresoomõ kiili kõgõ ligimbädseq sugulaskeeleq.\n\nKokko kõnõldas täämbä ütsät saami kiilt. Saami keeleq jaetas kattõ rühmä, hummogusaami kiili ni õdagusaami kiili. Hummogusaami keeleq ommaq lõunõsaami kiil, uumajasaami kiil, piitimesaami kiil, luulajasaami kiil ja põh'asaami kiil. Õdagusaami keeleq ommaq inarisaami kiil, koltasaami kiil, kildinisaami kiil ja tur'asaami kiil. 21. aastagasaal kõnõldi viil ütte õdagusaami kiilt, akkalasaami kiilt. Viimäne akkalasaami keele kõnõlõja Marja Sergina kuuli 2003. aastagal.\n\nSaami kiili kõnõlõjit om kokko 60 000–100 000, säälhulgan 10 000 Soomõn. Kõnõlõjidõ arvo poolõst om kõgõ suurõmb saami kiil põh'asaami kiil, midä kõnõlõs 15 000–25 000 inemist.\n\nRühmitüs\n\nHummogurühm\n lõunõsaami kiil (umbõs 300 kõnõlõjat Roodsin, ütte 600 kõnõlõjat)\n uumajasaami kiil (umbõs 20 kõnõlõjat)\n piitimesaami kiil (umbõs 20 kõnõlõjat)\n luulajasaami kiil (umbõs 2000 kõnõlõjat Roodsin ja Norran)\n põh'asaami kiil\n\nÕdagurühm\n koltasaami kiil (umbõs 330 kõnõlõjat, säälhulgan 300 Soomõn ja 20–30 Vinnemaal)\n inarisaami kiil (300 kõnõlõjat Soomõn Inarijärvi ja Utsjoki ümbrekunnan. Ainus kiil, midä kõnõldas õnnõ Soomõn)\n kildinisaami kiil (umbõs 350 kõnõlõjat)\n tur'asaami kiil (umbõs 350 kõnõlõjat)\n kemisaami kiil (koolnuq 19. aastagasaal)\n akkalasaami kiil (koolnuq 2003. aastagal)\n\nAolugu\n\nSaami keeleq ommaq arõnõnuq saami algkeelest, midä om arvatavaste kõnõld 2000–2500 aastakat tagasi kas Lõunõ-Soomõn või Karjalan. Säält om kiil ravvaaol levinüq hummogu ja põh'a tsihin. Saami kiilin om jälgi tundmatuist paleoõuruupa kiilist, midä Õuruupan muistõhavva kõnõldi.\n\nKiräkeeleq\n\nKuvvõl saami keelel om uma kiräkiil olõman. Põh'amail kõnõldavaq saami keeleq pruukvaq ladina tähistüt, a kildinisaami kiilt kirotõdas kirillitsaga.\n\nAmmõtlinõ staatus\n\nNorra\n\nNorra põhisäädüsen om kirän, et riik piät tugõma saami keele ja kultuuri hoitmist ja arõndamist. Saami keelel on ammõtlinõ staatus järgmädsin vallon: Kautokeino, Karasjok, Gáivuotna (Kåfjord), Nesseby, Porsanger, Tana, Tysfjord, Lavangen ja Snåsa.\n\nRootsi\n\nSaami kiil om üts Roodsi viiest ammõtlidsõst vähembüskeelest ja tuul om määrät staatus Arjeplogi, Gällivare, Jokkmokki ja Kiruna vallan.\n\nSoomõ\n\nSoomõn tunnistõdas kolmõ saami kiilt: põh'asaami, inarisaami ni koltasaami kiilt. Saami kiil on ammõtlinõ kiil Enontekiö, Inari, Sodankylä ja Utsjoki vallan.\n\nVinnemaa\n\nVinnemaal olõ-õi saami keelel ammõtlist staatust. 2012. aastagast saaniq om saami kiilt opat Murmanski ülikoolin.\nSaami keeleq","num_words":330,"character_repetition_ratio":0.114,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.211,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Saar","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Saar om maisõmaa, mink ümbre om egält puult vesi. \n\nSaarõ mõistõ ala mahu-ui kiviq ja maisõmaaq. Tuuperäst otsustas suurus, kas tegemist om saarõga vai ei. Kimmäst suurusõ alambmäärä saa-ai siski andaq. Ülembpiiris om kõgõ vähämb maisõmaa Austraalia.\n\nInämbüisi mõtõldas saari all meresaari, a ka jõõ- ja järvesaarõq ommaq saarõq.\n\nVäikeisi saari kutsutas laiõs, saarõkõisis, ruiõs, liitis kives, kuivõs jne.\n\nÜtsüte lähkün olõvaq saarõq ommaq saaristu.\n\nLätteq\n\nEestikeeline Vikipeediä\n\nMaatiidüs","num_words":69,"character_repetition_ratio":0.033,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.189,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Laid","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Seo artikli kõnõlõs saarõst; liputiidüse mõistõ kotsilõ kaeq artiklit Laid (liputiidüs)\n\nLaid (umakäänüs laiu, vai ka saarõkõnõ, leedeq vai ruu) om välläkujonu kasvistuga väiku saar.\n\nPindala om hariligult paarist hektärist mõnõkümne (harvõmbahe mõnõsaa) hektärini.\n\nLaiuq ommaq hariligult ilma inemiisildä.\n\nLaiuq ommaq näütüses: Hobulaid, Kesselaid, Viirelaid. Eesti kõgõ suurõmb laid om Vohilaid, kõgõ vähämbät om rassõ paika pandaq.\n\nInämbüs Eesti laidõ om Õdagu-Eestin.\n\nKaeq viil\nSaar\n\nKirändüs\nHaide-Ene Rebassoo. Laidude raamat. Tallinn 1972\n\nMaatiidüs","num_words":72,"character_repetition_ratio":0.036,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.191,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kasvoq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kasvoq ehk kasvistu om määntselegi kotussõlõ umanõ kasvoliikõ kogo.\n\nKaeq viil\nKasv\n\nKasvoq\nKasvotiidüs","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.155,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Suv%C3%B5aig","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Suvõaig om vüüaost üte tunni jago illatsõmbas nihutõt kelläaig. Õuruupan mindäs üle suvõaolõ urbõkuu viimätsel pühäpääväl kellä 01:00 UTC aigo (Eestin 3:00) ja tagasi vüüaolõ mindäs rehekuu viimätsel pühapääväl kellä 01:00 UTC aigo (Eestin 4:00). Sis keerähtäseq kelläq tunni jago tagasi. Mitteammõtlidsõlt nimetedäs vüüaigo ka talvõaos. \n\nSuvõao tarvitust peetäs tarvilidsõs, selle et inemiseq toimõndasõq sis inämb aol, kuq paistus luuduslik valgus. Niimuudu hoitvaq inemiseq eelektrienergiät kokko. \n\nSuvõao mõttõ pakk' vällä Franklini Benjamin 1784. aastagal. Tä tahtsõ inemiisil kündlit kokko hoitaq.\n\nEesti läts' edimäst kõrda suvõaolõ 1917. aastagal hainakuu 14. pääväl (ildampa viil mõlõmba S'aksa okupatsiooni aigo ja lõpligult 1981. aastagal mahlakuu 1. pääväl. Täämbädsel pääväl tarvitõdas suvõaigo põh'apuulkeräl Kanadan, Ameeriga Ütisriigen ja Õuruupa riigen ni lõunõpuulkeräl Austraalian, Vahtsõl Meremaal, Paraguayn, Tsiilin ja Brasiilian. Vinnemaa olõ-õi lännüq inämb suvõao pääle aastagast 2011.\n\nSuvõao pääle lääväq üle kõik Õuruupa Liido riigiq, selle et siseturu hääs om terven Õuruupa Liidon ütine kuupäiv ja suvõao alostusõ kelläaig.\n\nAig","num_words":144,"character_repetition_ratio":0.058,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.199,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/V%C3%BC%C3%BCaig","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vüüaig (inglüse k zone time, standard time) om kelläaig kimmäs määrätün paigan vai riigin tuu kotusõ aovüü perrä. Vüüaig niguq ka maatiideline pikkus jaetas 24 aovüüs. Aovüü piiriq lääväq riike vai paikkundõ vaihõliidsi tallituspiire piten.\n\nVüüaoq ommaq ütstõõsõst tõistõ üte täüstunni jago. Tõistmuudu om mõnõn ütsikun riigin (näütüses Iraanin, Afganistanin, Indian, Myanmarin ja Nepalin) vai riigiosõn (Kanadan, Austraalian), kon aig lätt vüüaost lahko poolõ tunni jago rohkõmb vai vähämb.\n\nAig","num_words":69,"character_repetition_ratio":0.008,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.181,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/UTC","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"UTC (inglüse k Universal Time Coordinated) om üleilmalinõ aig aastagast 1972. Inne tuud oll' keskmäne pääväaig GMT (Greenwich Mean Time). UTC aigo andvaq raadiosaatjaq egä täüstunn.\n\nAig","num_words":26,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.21,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Franklini%20Benjamin","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Franklini Benjamin (Benjamin Franklin, 17. vahtsõaastakuu päiv 1706 – 17. mahlakuu päiv 1790) oll' poliitik, tiidläne, vällälöüdjä, aokiränik ja üts päälik Ameeriga Ütisriike kodosõan.\n\n1743. aastagal lõi Benjamin Ameeriga Filosoofiaseldsi.\n\nFranklini Benjamini näopilt om kujotõt Ameeriga Ütisriike 100-dollarilidse rahatähe pääl.\n\nAmeeriga Ütisriike inemiseq","num_words":37,"character_repetition_ratio":0.131,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.219,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pegasus","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pegasus (vanakreeka keelen Πήγασος) olľ Vana-Kreeka mütoloogian siivolinõ valgõ hopõn. Timä vanõmbaq olliq Poseidon ja Medusa. Hesiodose perrä karas' Pegasus vällä Medusa kaalast, ku Perseus tuu mahaq ragi. Tõõsõ variandi perrä juusk' Medusa veri merde ja Pegasus sündü verest, halust ja merekohost. Täl olľ ka üts veli, Chrysaor, kiä olõ-õs hopõn, a peris harilik nuurmiis.\n\nKorinthosõ kangõlanõ Bellerophon har'ot' Pegasusõ Athena abiga käsile ni ütenkuun võitliq nääq Kimääri ja amatsuunõ vasta. Ildampa tahť Bellerophon Pegasusõga Olymposõlõ sõitaq, a kukõrdu ratsu sälläst alla, tagasi maa pääle. Esiq tõõsõndiin ommaq tuus esiq põhjusõq: kangõlanõ naas' pelgämä vai tull' täl pääpööritüs vai hiit' Pegasus tiä hindä sälläst maaha Zeusi tahtmisõ perrä. A Pegasus jakas' umma tiid ja Zeus võtť tiä lahkõhe vasta. Üte variandi perrä pand' Zeus tä taivahe ni tuudmuudu sündü Pegasusõ tähtkujo. Timä nõsõng märkse lämmide keväjäilmo ja tormõ tulõkit. Tuu köüdüs või tuust tullaq, et Pegasust Zeusi välginuuli kandjas peeti.\n\nPegasus ku tunnismärk tõõsõndõlõs ao joosul. Keskaost renessansini tähüsť Pegasus tarkust ja kuulsust, ildampa sai temäst luulõ ja inspiratsiooni tunnismärk. Tedä om joba antiikaost pääle ka kunstin pall'o kujotõt, a sis puudu tiäl köüdüs Muusadõga. Pegasust om ka vii, päävä ja šamanismiga köüdet.\n\nVanakreeka mütoloogia","num_words":195,"character_repetition_ratio":0.042,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.177,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Suidsu%20Gustav","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Suidsu Gustav (Gustav Suits, 30. märdikuu 1883 Tartomaa – 23. lehekuu 1956 Stockholm) oll' Eesti luulõtaja ja kirändüstiidläne.\n\nElolugu\n\nSuits sündü oppajidõ perrehe. Koolitiid alost' küläkoolin, perän tuud läts' Tarto Aleksandri gümnaasiummi. Jo gümnaasiumipäivil käve tä suvildõ Soomõn, kon opas' kodooppajan prantsusõ ja s'aksa kiilt. Gümnaasiumi lõpõt` Suitsu Gustav 1904. aastagal kuldmedäliga. Perän tuud ast' tä Tarto Ülikuuli, kon oppõ keeletiidüst. Aastagal 1905 jakas' opmist Helsingi Ülikoolin, kon oppõ täämbädse päävä kirändüst ja esteetikat. Tuu lõpõt' tää 1910. aastagal. \nAastagal 1911 kosõ Suits naasõs ülikoolisõsara, suumlasõ Aino Thauvóni. Aastagil 1911–1913 tüüt' tää Helsingi Ülikooli raamadukogon ni sis kooniq 1917. aastagani Helsingi Vinne Gümnaasiumi soomõ keele oppajan. \n\nSuidsu Gustav oll` Nuur-Eesti liikmisõ üts mõokambit juhtõ.\n\nAastagil 1917–1919 oll' tä tekev poliitikan. Tääd peetäs Eesti esiqsaisumisõ idee ütes autoris.\n\n1921–1944 tüüt' Suits Tarto Ülikooli eesti ja üledse kirändüsluu prohvõsrin ja oll' üliopilaisi siän ilmadu populaarnõ. \n\n1924 lõi Suits Akadeemilidse Kirändüsütistüse, mink esimehes jäi kooniq 1941. aastagani. \n\n1935. aastagast oll` tää Uppsala ülikooli avvodoktor. \n\nAastagal 1944 pagõsi Suits Soomõ kaudu Ruutsi, kon tüüt` Nobeli instituudi raamadukogon.\n\nSuidsu Gustav kuuli 1956. aastagal perän mitmõaastagast rassõt haigust. Tää om matõt Stockholmi Mõtsakalmuaialõ. \n\nAastagast 2004 andvaq Tarto kultuurkapital ja Tarto liin vällä Gustav Suidsu abirahha.\n\nLooming\n\nSuidsu edimäne luulõtus „Vesiroosit“ ilmu aastagal 1899 aokirän „Uus aeg“.\n \nSuits oll' rühmä Nuur-Eesti vaimlinõ juht ni näide umanimelidse almanahhi ja aokirä toimõndaja. Nuur-Eesti edimädse almanahhi sissejuhatusõst om perit ka Suidsu pall'o perräüteld üleskutsõq „Olkõ iistläseq, a saagõq ka õuruuplaisis!“.\n \nEdimäne kogo „Elo tuli“ (1905) näütäs aastagasaa algusõ revolutsioonimeeleollo. 1913. aastagal ilmunun kogon „Tuulõmaa“ kujotas Suits toolõ perrätulnut pettümüst ja vahtsit unistuisi. Edimäst ilmasõta näütäs 1922. aastagal ilmunuq kogo „Kõik om kokko unõnägo“. Kiränigu illast luulõt om ilmunuq kogon „Tuli ja tuul“ (1950). \nLisas luulõlõ om tää avaldanuq kats esseekoko „Tsihiq ja kaehtusõq“ (1906) ja „Nuur-Eesti nõlvakult“ (1931) ni uurmiisi eesti kirändüsluust.\n\nEesti luulõtajaq\nEesti poliitiguq\nEesti inemiseq","num_words":282,"character_repetition_ratio":0.049,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.23,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Nike","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Nike (vanakreeka keelen Νίκη, \"võit“) olľ Vana-Kreeka siivolinõ võidojumalanna, nii lahengun ku rahumiilsen võitlusõn. Timä Rooma vastus olľ Victoria. Mütoloogia perrä olľ Nike titaan Pallasõ ja jumalanna Styxi tütär ja Zeluse (Rivaalitsõmisõ), Kratosõ (Kimmüse) ja Bia (Jovvu) sõsar. Mõnõ lätte perrä om Nike imä Oileis, mitte Styx.\n\nKu pääjummal Zeus otsõ liitlaisi Titaanõ sõas vanõmbidõ jumaluisi vasta, tõi Styx umaq latsõq Zeusi teenistüste. Nike olľ syavankri juht ja kyik neli määräti jumala trooni vahis. Päält taa olõ-i Nikel umma mütoloogiat.\n\nNiket om Vana-Kreeka vaasimaalõ pääl kujotõt pääle siibo mitmõ tunnismärgiga: võidokruun, karik veiniohvris (kreeka keelen οἰνοχόη), laadanapalotaja (kreeka keelen θυμιατήριον), altri ni lüür võidolaulus. Timä avvos om Ateena akropolilõ ehitet templi, miä om siiäqmaaniq häste alalõ hoitunuq. Nike om üts hariligumbit kujotuisi Kreeka münte pääl.\n\nNike om lähkene jumalanna Athenaga, ni om tõõnõkõrd kygõst Athena tunnismärgis vai lisanimes. Nike om Athenast siskiq tõistsugumanõ siibo poolõst. Mynikõrd nimitedäs kattõ jumalannat üttemuudu Nikaiks.\n\nTundsambaq nimeq, miä Nikest ommaq tulnuq: Nikolaos, Nicholas, Nicola, Nick, Nicolai, Nikolai, Nicolae, Nils, Klaas, Nicole, Ike, Niki, Nikita, Nika, Niketas, Nikki, Nico, Veronica, Veronika.\n\nVanakreeka mütoloogia","num_words":178,"character_repetition_ratio":0.037,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.185,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Hades","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hades (vanakreeka keelen Ἅιδης\/ᾍδης) olľ Vana-Kreeka mütoloogian Allilma kuning ni surma ja kuulnuidõ jummal. Tiä vahtõ matussõriituisi ja kaitsõ kuulnuidõ õigust väärikäle matussõlõ. Hades olľ ka maa käkitüisi rikkuisi (vilälidse mulla, kulla, hõpõ ja tõisi metallõ) jummal. Tuuperäst teedäs tedä ku Ploutonit (πλοῦτος om kreeka keelen rikkus) ni tuust tulõ timä Rooma vastus Pluto. \n\nHadese vanõmbaq olliq titaaniq Kronos ja Rhea ni tää olľ Poseidoni, Demeteri, Hera, Hestia, Zeusi ja Chironi veli. Kronos lõbahť Hadese õkva päält sündümist üten nellä sõsara-velega alla, a ku sündü kuvvõs lats, Zeus, aviť Rhea umal pujal pästäq, andõn Kronosõlõ latsõ asõmõl rõiva sisse mähidü kivi. Ildampa sundõ Zeus Kronost tõisi latsi ka vällä sülgämä ni ütenkuun võitliq nääq titaanõ vasta. Müüdi perrä võidiq Zeus, Poseidon ja Hades päält kümmet aastakka lõpus titaanõ ja panniq nääq vangi Tartarostõ. Zeusist sai taiva-, Poseidonist mere- ja Hadessest allilma valitsõja.\n\nHades küsse Zeusilt ütte timä tütrist naasõs, Zeus lubasigi tiäle uma ja Demeteri tütre Persephone. Hades tiidse, et Demeter om tuu vasta ja nii rüüvse tiä Persephone väega. Ku Demeter tuust teedäq sai, olľ tiä maruvihanõ ja saatsõ suurõ häöngi ja puudusõ maa pääle, kooniq timä tütär tagasi lastas. Zeus olľ sunnit alla andma ja tütrik tuudi Allilmast tagasi, a aastaga tulõ tä kolmõs kuus tagasi Hadesõ mano. Tuul aol – talvõl – om kõik maa täüs leinä ja kurbust.\n\nHadest kujotõdas ku tumõhidõ habõnidõga kuninglist jumalat ni sagõhõhe saat tedä kolmõ pääga põrgupini Kerberos. Kuigiq täämbädsel pääväl köütüs Hades kurja ja halvaga, om tiä Vana-Kreeka mütoloogian altruistlik kangõlanõ, kiä om innemb passiivnõ ku halb.\n\nVanakreeka mütoloogia","num_words":257,"character_repetition_ratio":0.038,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.184,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kerberos","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kerberos (vanakreeka keelen Κέρβερος) olľ Vana-Kreeka mütoloogian mitmõ pääga põrgupini, kiä vahtsõ Allilma väräjät, et hoitaq kuulnuidõ vaimõ pagõmast. Tedä seletedäs inämbüste ku kolmõ pääga pinni sivvuhanna, sivvõst laka ja lõvi küüdsiga. Kuna tedä om ni antiik-kreeka ja antiik-rooma ku ka muudsan kirändüsen ja kunstin pall'o kujotõt, vari'iirüseq esiq autoridõ ettekujotusõn nii Kerberosõ vällänägemine ku tagaperä timä ümbre. Kõgõ suurõmb om lahkominek päie arvon: inämbüste kujotõdas tedä kolme pääga, vaihõl ka üte vai katõ vai esiki kooniq viiekümne pääga. Võimalik, et nii suurõ arvo puhul ommaq ka siugõ pääq sekkä rehkendedüq. \n\nKerberosõ vanõmbaq olliq Echidna, kiä olľ poolõlistõ naanõ ja poolõlistõ siug, ni Typhon, saa maopääga tuld sülgäv hiiglanõ, kedäs esikiq Olümpose jumalaq pelgsiq. Kerberosel olľ kolm veljä. Edimält Orthros, kedä kujotõdi ku katõ pääga põrgupinni, tõõsõs Lerna hüdrä, pall'odõ päiega jälehüs, kink hingüs häöť kyik elävä, ni viimäte Kimäär, kiä olľ iistpuult lõvi, keskest kits ja takastpuult siug. \n\nKreeka mütoloogian ja kunstin kujotõdas Kerberost inämbüste kolme pääga. Kõgõ levinümbä seletüse perrä näge üts pää minnevaigo, tõõnõ ollõvaigo ja kolmas tullõvaigo, a tõisin lättin tähendäseq pääq sündü, nuurust ja vanahust. Kyik Kerberose pääq sööväq, nigu kinnütedäs, kygõst elävide lihha ja tuuperäst lupasõq kuulnuidõ hingi allilma, a lupa-i kinkalgi säält ärq minnäq. Kerberos vahtõ Allilma väräjät ja olľ Hadese truu vahipini.\n\nKerberosõ eläväst pääst kinniq püüdmine olľ viimäne vägitego, midä kuning Eurystheus sundõ Heraklest tegemä, et hüäskelläq timä ja Megaira latsi tapminõ. Herakles sai tuuga nakkama ja vei pini Eurystheusõ mano. Kuning peläs' Kerberost nii pall'o, et karas' pithostõ, suurdõ hoiuvaasi, ja pallõl' Heraklesel Kerberos Allilma tagasi viiäq ni lask' tä vastatasos vabas vägitekõ tegemisest.\n\nVanakreeka mütoloogia","num_words":266,"character_repetition_ratio":0.051,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.174,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Umas%C3%B5na","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Umasõna om keele põlinõ uma sõna vai keelen kodotsõs saanuq lainsõna, mil olõ-õi võõras peetävit struktuurijuuni. \n\nUmaqsõnaq ommaq nt \"käümä\", \"mahtuma\".\n\nUmasõna vastand om võõrassõna.\n\nKeeletiidüs","num_words":26,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.196,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/%C3%9Clene%20keeletiid%C3%BCs","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ülene keeletiidüs om keeletiidüse valdkund, miä toimõndas kiili ületside säädüsperriga.\n\nKirändüs\nKarlsson, Fred 2002. Üldkeeleteadus. (Toimetanud Ilona Tragel.) Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.\nSaussure, Ferdinand de 1916. Cours de linguistique générale.\n\nKeeletiidüs","num_words":29,"character_repetition_ratio":0.027,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.198,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.997,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/V%C3%B5%C3%B5rass%C3%B5na","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Võõrassõna om lainsõna, miä olõ-õi tsihtkeelen tävveligult kodotsõs saanuq. Tä om umistsõnost ja kodotsõs saanuist lainsõnost tõistõ võõraperäliidsi helle vai muiõ võõridõ juuni poolõst. \n\nKeeletiidüs","num_words":25,"character_repetition_ratio":0.062,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.154,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/%C3%9Cts%C3%BCs","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ütsüs ehk singular om arvokatõgooria liigõq, miä eräldäs ütte asja vastandõdult katõlõ vai inämbäle (nt naanõ, laud, vihk). Ütsüsele vastandus mitmus ehk pluural.\n\nÜtsüsel olõ-õi tunnust.\n\nKeeletiidüs","num_words":27,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.185,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/V%C3%B5rd%C3%B5q","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Võrdõq ommaq umahussõna võrrõlusastmõq.\n\nEräldedäs kolmõ võrrõt: algvõrrõq, keskvõrrõq, ülivõrrõq (positiiv\/komparatiiv\/supõrlatiiv). Näütüses: kerge, kergemb, kõgõ kergemb.\n\nKeeletiidüs","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.167,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Svaa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Svaa ehk svarabhakti om peethelle vaihõlõ tegünüq välläütlemist kergendäv vabahelü. Näütüses ladõv ← latv, sõbõr ← sõpr).\n\nKeeletiidüs","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.179,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Orwelli%20George","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Orwelli George (George Orwell) (kodanigunimi: Blairi Eric Arthur (Eric Arthur Blair)) (25. piimäkuu päiv 1903 – 21. vahtsõaastakuu päiv 1950) oll’ inglüse kiränik, esseist, aokiränik ja kriitik.\n\nTää oll' edimäne, kiä tarvit' ütelüst külm sõda.\n\nElokäük\n\nBlairi Eric Arthur sündü 25. piimäkuu pääväl 1903 Indiahn Bihari provindsihn. Tä sai koolitusõ Etoni kollõdsihn (Eton College). Aastagast 1935 nakas’ Blairi Eric Arthur tarvitama kiränigunimme Orwelli George, mink võtt’ jyy perrä East Angliahn.\n\n18. hainakuu pääväl 1936 läts' vallalõ Hispaania kodosõda. 15. joulukuu pääväl 1936 sõit’ Orwell umbõs 25-liikmõlidsõ inglüse rühmäga üten Katalooniahe ja ast’ 30. joulukuu pääväl Barcelonahn POUM-i (Ütine Marksistlik Tüülispartei) antifassistlikuhe miilitsähe. Ildampa Orwelli George var'as’ hinnäst Barcelonahn politsei iist ja 23. piimäkuu pääväl 1937 ynnahtu timäl üten tõõsõpoolõ O'Shaughnessy Eileeniga (Eileen O'Shaughnessy) üle piiri Prantsusmaalõ paedaq. Naist sündmüisist kirot’ tää uman dokumõntaaljutuhn \"Kumardus Kataloonialõ\" (inglüs. Homage to Catalonia; 1938).\n\nTõõsõ ilmasya aol tiinse tää Kodokaitsõhn ja tüüt’ BBC-hn. 1943 nakas’ tüühe aolehe Tribune toimõndusõhn, kirot’ poliitiga- ja kiränduskommõntaarõ.\n\nOrwelli George kuuli tubõrkuluusi 1950. aastagal Londonin.\n\nTeossõq\n\n \"Birma pääväq\" (1934)\n \"Kumardus Kataloonialõ\" (1938)\n \"Eläjide talo\" (1945) (romaan, allegooria Nõvvokogoliido kotsilõ)\n \"1984\" (1949) (düstoopia, „Eläjide talo“ ideeline jakkaminõ)\n\nInglüsmaa inemiseq","num_words":166,"character_repetition_ratio":0.077,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.245,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Oulu%20%C3%BClikuul","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Oulu ülikuul (soomõ keeli Oulun yliopisto) om soomõ ülikuul Oulu liinan, Soomõn. Tä om üts Soomõ suurõmbit ülikuulõ. 2010. a. oppõ sääl 15 800 üliopilast. Ülikoolin käü tüül umbõs 3000 tüütäjät ja sääl tetäs uurmistüüd päält 70 tiidüsalal. Ülikooli rektoris om 2015. aastagast saaniq olnuq Niinimäki Jouko.\n\nAolugu\n\nÜlikuul om asotõt 1958. aastaga, ku Soomõ toonanõ president' Kekkoneni Urho kinnüt' säädüse ülikooli asotamisõ kotsilõ. Edimädseq üliopilasõq tulliq järgmädse aastaga.\n\nKõgõpäält olliq ülikoolin õnnõ filosoofia ja tehniga tiidüskunnaq ni oppajakõrgkuul. Arstitiidüse tiidüskund nakaś toimõndama 1960. a. Elektri- ja masinatekniga oppaminõ nakaś pääle 1965. a. Edimäne infoteknoloogia prohvõsri alost' 1990. a. ni 2000. a. asotõti majandustiidüse tiidüskund.\n\nTiidüskunnaq\n\n Arstitiidüse tiidüskund\n Biokeemiä ja molõkuliarstitiidüse tiidüskund\n Ehitüskunsti tiidüskund\n Humanitaartiidüste tiidüskund\n Info- ja elektritekniga tiidüskund\n Kasvatustiidüste tiidüskund\n Luudustiidüste tiidüskund\n Oulu ülikooli kaubanduskõrgkuul\n Tekniga tiidüskund\n\nKampusõq\n\nÜlikoolin om kolm kampust. Pääkampus om Linnanmaa liinaosan, viis kilomiitrit keskliinast põh'apoolõ. Pääkampusõl ommaq näütüses pääraamatukogo, kasvotiide aid, eläjämuusõum ja geoloogia muusõum.\n\nArstitiidüse tiidüskund om Kontinkangasõ alal Oulu ülikooli haigõmaja kõrval.\n\nTõõsõq ütsüseq\n\nOulu ülikoolin om kah Giellagas instituut (saami keeli Giellagas-instituhtta), kon uuritas saami kiili ja kultuuri. Instituut om asotõt 2001. a. Sääl om võimalik oppiq saami kiilt ja saami kultuuri ni põhiainõs ku kah kõrvalainõs.\n\nKiä ommaq ülikoolin opnuq\n\n Ahtisaari Martti, Soomõ innembäne president, Nobeli rahuauhinna võitja (2008)\n Lehtineni Lasse, innembäne Soomõ Eduskunna ja Õuruupa Liido Parlamendi liigõq\n Oikarineni Jarkko, Internet Relay Chati (IRC) arõndaja\n\nVälislingiq\n\nOulu ülikooli kodolehekülg\nGiellagas instituut\n\nOulu\nSoomõ ülikooliq","num_words":223,"character_repetition_ratio":0.088,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.189,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Lana%20Del%20Rey","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Woolridge Granti Elizabeth (Elizabeth Woolridge Grant) (21. piimäkuu päiv 1985), tunnõt ku Lana Del Rey, om Ameeriga Ütisriike laulja ni laulusõnno kirotaja. 18-aastagadsõlt nakas' Elizabeth laulõ kirotama ja sõlmsõ uma edimädse plaadilepingu 2007. aastagal. Timä edimäne plaat „Lana Del Rey“ ilmu 2010. aastagal Internetin.\n\nPääle tuud, ku Lana Del Rey and' 2011. aastaga piimäkuun vällä laulu „Video Games“, ilmu põimukuun YouTube’in timä puult tett muusigavideo. Timä tõnõ plaat' „Born To Die“ ilmu 2012. aastaga vahtsõaastakuun. Tuud plaati om müüd üle 5 mill'ona eksemplari kogo maailman.\n\nLana Del Rey muusikat om võrrõld filmimuusiga ja popkultuuriga, esiqeränis 1950.–1960. aastakkõ Americana muusigastiiliga. Laulja om kujotanuq hinnäst ku esiq luudut gangsta Sinatra Nancyt. (self-styled gangsta Nancy Sinatra). Umma muusikat om tä lasknuq mõotaq ni uma ala kõgõ parõmbil, näütüses Presley' Elvisel, Winehouse'i Amyl, Joplini Janisel, Nirvanal, Eminemil, Springsteeni Bruce'il ja Spearsi Britneyl, ku ka luulõl ja film noir’l.\n\n4. vahtsõaastakuu pääväl 2012. aastagal ilmu uudis, et Lana Del Rey om sõlmnuq lepingu modelliagentuuri NEXT Model Managementiga. Lana oll' mitmõ H&M-i moodukorjusõ reklaamnäos.\nLana Del Rey tüü om saanuq mitmit avvohindo. Tä om võitnuq muusigaavvohinna Q Award rubriigin kõgõ parõmb vahtsõnõ asi ja miihi aokirä GQ avvohinna rubriigin aastaga naanõ.\n\nAmeeriga Ütisriike lauljaq","num_words":188,"character_repetition_ratio":0.063,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.213,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Murakami%20Haruki","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Murakami Haruki (Haruki Murakami, sündünüq 12. vahtsõaastakuu pääväl 1949) om jaapani kiränik ja tõlk. Murakami Haruki sündü Kiotohn. Timä esä oll' klassigalidsõ filoloogia oppaja.\n\n1971. aastagal kosõ tää umma klassisõsarõ Yoko; nääq ommaq siiäqmaaniq ütehn, a latsi olõ-i. Kiränik tüüt' plaadipoodihn ja pidi 1974-1981 Tokyohn jatsukohvikut. \n\nMurakami edüsromaan „Kullõq tuulõ laulu“ ilmu 1979. aastagal. Tundsas sai Murakami 1987. aastagal ilmunuq romaaniga „Norra mõts“.\n\nMurakami Haruki reis pall'o. 1986. aastagal sõit' tää uma naasõga Itaaliahe, ildampa Kreekahe. 1987. aastagal läts' tä Inglüsmaalõ, Londonihe. 1991. aastagal läts' kiränik Ameeriga Ütisriikehe ja nakas' tüütämä sääl ülikoolihn Princetoni liinahn. \n\nVahtsõaastakuul 2001. aastagal läts' kiränik tagasi Jaapanihe, kohn põraaigo eläs. Aastagal 2002 ilmu timä kümnes romaan „Kafka mereveerehn“. 2006. aastagal Murakami Haruki sai Franz Kafka nimelidse kirändüspreemia.\n\nMurakami Haruki om pandnuq ümbre pall'o Fitzgeraldi Francis Scotti, Capote Trumani ja Salingeri Jerome’i teossit.\n\nTeossõq\n\n „Kuulõq tuulõ laulu“ (1979)\n „Norra mõts“ (1987)\n „Dance, dance, dance“ (1988)\n „Lõuna puul piiri, õdagu puul päivlikku“ (1992)\n „Muq kullakõnõ sputnik“ (1999)\n „Kafka mereveerehn“ (2002)\n „1Q84“ (2009, 2010)\n\nJaapani kiräniguq","num_words":148,"character_repetition_ratio":0.086,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.272,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Trojany","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Trojany om külä Hummogu-Poolan. Trojanyn elli 2014. aastagal 490 inemist.\n\nPoola küläq","num_words":10,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.267,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Reagani%20Ronald","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Reagani Ronald (Ronald Wilson Reagan, 1911-2004) oll' Ameeriga Ütisriike 40. president aastagil 1981-1989 ja California 33. kubõrnõr aastagil 1967-1975.\n\nAmeeriga Ütisriike presidendiq","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.137,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.326,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.999,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/T%C5%A1uva%C5%A1imaa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tšuvašimaa vai Tšuvaššia (ammõtligult Tšuvaši Vabariik, tšuvaši k. Чӑваш Республики, vinne k. Чувашская Республика) om Vinnemaa 1. järgu valitsõmisütsüs (vabariik) Volga föderaalringkunnan. Tšuvašimaa päälinn om Tšeboksarõ.\n\nSuurõmbaq liinaq ommaq Tšeboksarõ, Novotšeboksarsk, Kanaš ja Alatõr.\n\nTšuvašimaa suurus om 18 346 kilomiitret. Naabriq ommaq nii soomõ-ugri rahvaq kui ka slaavlaseq ja tatarlasõq. Tšuvašimaalt juusk läbi ka üts suurõmbit jõki – Volga.\n\nValitsõmisjaotus\n\nVabariigi kuunsaison ommaq järgmädseq rajooniq:\n\n Alatõri rajoon (Алатырский район)\n Alikovo rajoon (Аликовский район)\n Batõrevo rajoon (Батыревский район)\n Ibressi rajoon (Ибресинский район)\n Jadrini rajoon (Ядринский район)\n Jaltšiki rajoon (Яльчикский район)\n Jantikovo rajoon (Янтиковский район)\n Kanaši rajoon (Канашский район)\n Komsomolskoje rajoon (Комсомольский район)\n Kozlovka rajoon (Козловский район)\n Krasnoarmeiskoje rajoon (Красноармейский район)\n Krasnõje Tšetai rajoon (Красночетайский район)\n Mariinski Possadi rajoon (Мариинско-Посадский район)\n Morgauši rajoon (Моргаушский район)\n Poretskoje rajoon (Порецкий район)\n Šemurša rajoon (Шемуршинский район)\n Šumerlja rajoon (Шумерлинский район)\n Tsivilski rajoon (Цивильский район)\n Tšeboksarõ rajoon (Чебоксарский район)\n Urmarõ rajoon (Урмарский район)\n Vurnarõ rajoon (Вурнарский район)\n\nKoolitus\n\nTšuvašimaal om 695 kuuli, 520 latsiaida ja 20 suurkuuli. Oppiq saa nii tšuvaši, vinne, mordva ku tatari kiilt. Riigin om egä 10 000 innemise kohta 460 suurkoolilist ja suurkoolõn opis 62 000 opilast.\n\nKaemist väärt as'aq\n\nŠoršelõ külan om kosmonautiga muusõum, selle, et kolmas inemine maailman, kiä läts' kosmossõhe, oll' tšuvašš Andrian Nikolajev.\n\nTšuvašimaal om ka rahvusmuusõum, kon ommaq raamaduq, dokumendiq, fotoq, reliikviaq ja pall'o muid asjo.\n\nTšuvašimaa","num_words":208,"character_repetition_ratio":0.114,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.2,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.997,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Baskimaa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Baskimaa om piirkund Pürenee mäki õdagujaon, miä küünüs Biskaia laheni katõl puul Pürenee mäki õdagujako Prantsusmaal ja Hispaanian. Baskimaa sais kuun säitsmest piirkunnast, nn aoluulidsõst alast. Neli piirkunda lõunan, Hispaania territooriumil ommaq kokko Hegoalde ehk Lõunõ-Baskimaa ni kolm piirkunda põh'ahummogun, Prantsusmaa territooriumil ommaq kokko Iparraide ehk Põh'a-Baskimaa.\n\nLõunõ-Baskimaa piirkunnaq: Araba (hispaania Álava), Gipuzkoa (hispaania Guipúzcoa), Navarra ehk Ülem-Navarra (baski Nafarroa) ja Biskaia (baski Bizkaia, hispaania Vizcaya).\n\nPõh'a-Baskimaa piirkunnaq: Alamb-Navarra (baski Nafarroa Beherea), Labourd (baski Lapurdi) ja Soule (baski Zuberoa).\n\nTõõnõkõrd rehkendedäseq Navarra ja Alamb-Navarra ütes piirkunnas.\n\nAolugu\n\nBaskimaal ommaq inemiseq elänüq kõik aig illatsõst paleoliitikumist pääle.\n\n3. aastagasaal sai Baskimaa hindäperi riigis ja pidi vasta hummoguguutõ rünnäkile. Baskimaal tegünüq hertsogkund oll' vaihõpääl frangõst ja Akvitaaniast vasallsõltuvusõn. Araablaisi vallutusõ aol vallut' hertsogkunna Karl Martell. Tuust aost om peri \"Rolandi laul\". Rolandi väesalga häödiki periselt ärq baskiq.\n\nTekkü Navarra kuningkund, miä liit' baskõ maid mõlõmbal puul Püreneid umbõs aastagil 805–1200. Suurõmba võimsuse sai taa Sancho III Suurõ aol 985–1035. Tuul aol olliq Aragón ja Kastiilia Navarra maakunnaq ni Sancho sai protektoraadi ka Leóni üle. Peräst Sancho surma jaeti riik timä poigõ vaihõl, kiä pästiq vallalõ veletaposõa. 1157. aastagal kuuli Navarra kuningadünastia vällä.\n\n1512 võtt' Aragóni kuning Fernando II ärq Baskimaa lõunõjao. 1520 võtt' Prantsusmaa põh’ajao. Põh’ajago jäi Prantsusmaaga personaaluniuuni kooniq 1589. aastagani, ku Navarra kuning Henri IV perisi Prantsusmaa trooni.\n\nBaskimaa\nHispaania\nPrantsusmaa","num_words":214,"character_repetition_ratio":0.058,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.187,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/%C5%81obez","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Łobez (, ) om Õdagu-Poola liin, kon elli 2015. aastagal 10 409 inemist. \n\nLiin om Rega jõõ veeren, miä juusk Õdagumerre.\n\nElänikke \nDiagramm näütäs, kuis om Łobezi elänike arv ao joosul muutunuq.\n\nInternet \n Łobez \n BIP Łobez\n Łobez - You Tube\n\nPoola liinaq","num_words":36,"character_repetition_ratio":0.008,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.284,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Fibonacci%20arv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Matõmaatikan Fibonacci arvoq Fn ommaq arvoq\n\nkon\n\nEdimädseq Fibonacci arvoq ommaq\n\nKaeq viil\n Lucasi arv\n\nArvoteooria","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.148,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.171,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tauti%C5%A1ka%20giesm%C4%97","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tautiška giesmė om Leedu riigihümn'.\n\nSõnaq\nLietuva, Tėvyne mūsų,\nTu didvyrių žeme,\nIš praeities Tavo sūnūs\nTe stiprybę semia.\n\nTegul Tavo vaikai eina\nVien takais dorybės,\nTegul dirba Tavo naudai\nIr žmonių gėrybei.\n\nTegul saulė Lietuvoj\nTamsumas prašalina,\nIr šviesa, ir tiesa\nMūs žingsnius telydi.\n\nTegul meilė Lietuvos\nDega mūsų širdyse,\nVardan tos, Lietuvos\nVienybė težydi!\n\nLeedu\nRiigihümniq","num_words":58,"character_repetition_ratio":0.016,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.192,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.997,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Sisekado","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sisekado ehk sünkuup om keele aoluun toimunuq helü kaominõ sõna seest. \n\nNäütüses *laula+ma+hen > laulma, kon om lõpukado toimunuq jo vanõmbal aol (mitusada aastakka tagasi), vai sis mustigaq > must'kaq, kon om sisekado peris illanõ, nii et mõnõl puul Võromaad üteldäs parhillaki iks viil mustigaq\", a mõnõl puul jo \"must'kaq\". \n\nEsiqeränis pall'o sisekato tulõ ette seto keelen, nt oluq > olq, lepütämmä > leptämmä, tänitäs > tän'täs''.\n\nKaeq viil\nlõpukao (apokuup)\n\nKeeletiidüs","num_words":67,"character_repetition_ratio":0.017,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.228,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ap%C3%B5lsiin","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Apõlsiin (vai apõlsin) om apõlsiinipuu vili.\n\nÕuruuplasõq näiq apõlsiinõ edimäst kõrda umbõs aastagal 100, ku Lõunõ-Indiast tuuduq eksootilidsõq viläq ilmuq rikkidõ ruumlaisi söögilavvalõ.\n\nPuuviläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.172,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Aprikuus","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Aprikuus vai karvapluum om aprikoosipuu vili. Taa om luuvili, miä om virsigu muudu, a hulga vähämb.\n\npuuviläq","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.193,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Virsik","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Virsik ehk persik om virsigupuu vili. Taa om luuvili, miä om aprikoosi muudu, a hulga suurõmb. Virsik om 5–10 cm pikk ja kaald keskmädselt 70–75 g.\n\npuuviläq","num_words":25,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.261,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Aiva","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Aiva ehk küdoonia om hariligu küdoonia (Cydonia oblonga) vili.\n\nVili tulõtas vällänägemise poolõst miilde pirni ni muutus, ku saa kütses, rohilidsõst kõllatsõs. Vilälihal om tukõv hüä hõng, a viläliha seen om hulga pektiini ja tanniini, tuuperäst saa-ai viljä värskist pääst süvväq.\n\nViljä pruugitas sahvtõ, marmõlaatõ, kompottõ, tsiiropidõ ja veini tegemises.\nViljä tundas inämb Lähkül-\nHummogumaal ja Põh'a-Aafrikan.\n\nPuuviläq\nPuuq","num_words":59,"character_repetition_ratio":0.005,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.182,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Avokaado","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Avokaado om ameeriga pirnloorbõri (Persea americana) vili. Avokaados võidas nimetäq ka ameeriga pirnloorbõrit hinnäst.\n\nAvokaadoq ommaq pirni kujoga, 7–20 cm pikäq ja kaaldvaq 0,1–1 kg. Vilä seen om suur kõva seemeq, miä om 5–6½ cm pikk.\n\nPuuviläq","num_words":34,"character_repetition_ratio":0.109,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.239,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Aabra","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Aabra om külä Võru maakunnan, Rõugõ vallan, aoluulidsõn Rõugõ kihlkunnan. \n\nKülän om Aabra järv.\n\nKaeq viil\nRõugõ kihlkunna küläq\n\nLätteq \n\nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":26,"character_repetition_ratio":0.176,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.196,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Augli","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Augli om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan. \n\nKülä põh'apiiri piten juusk Rõugõ–Rebäse–Haani tii.\n\nKaeq viil\nRõugõ kihlkunna küläq\n\nLätteq \n\nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":25,"character_repetition_ratio":0.174,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.193,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ahits%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ahitsõ (eesti keelen Ahitsa, varrampa ka Ahitse) om külä Võro maakunnan Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan. \n\nKülä veeren om Ahitsõ järv.\n\nNimi \nSissekäänüs om -lõ: minnäs Ahitsõlõ. \n\nJärve om nimmat pall'o varramp ku küllä: 1638 Altzy Jerw ja 1839 Ahize S[ee]. 1638 nimmati talopoiga Jerre Pallo Pustus, kiä elli Nursi kandin, ja kirotõdi, et järve ümbre om priititülü. 1765 mainitsõdi Simmuli külä all Jerwe tallo, miä võisi ollaq Ahitsõ järve veeren. Alles 1869 nimmati kimmähe Jerwe tallo, mink man oll' Ahhitze Jerw. \n\nKülä sai nime talo perrä, miä umakõrda sai uma nime järvelt. Ahinõ : ahitsõ om umahussõna.\n\nKaeq viil\nRõugõ kihlkunna küläq\n\nLätteq \n\nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":103,"character_repetition_ratio":0.082,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.24,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/P%C3%B5h%27ap%C3%B5drapid%C3%A4mine","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Põh'apõdrapidämine om põh'arahvidõ põlinõ eloala. Põh'amain pidäväq põh'apõtro põhilidsõlt saamiq. \n\nEläjäpidämine","num_words":11,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.158,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kann%C3%B5l","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kannõl om kiilpill, miä om põhilidsõlt õdagumeresuumlaisi (võrokõsõq, setoq, eestläseq, suumlasõq, kar'alasõq jt), a ka tõisi ümbrekaudsidõ rahvidõ vana ja häste tunnõt rahvapill. Kandlõl või ollaq viis, kuus', säidse vai inämb kiilt. Vahtsõmba ao kandlil om kiili pall'o inämb. Vanal aol om sõnna kannõl pruugit egäsugutsidõ kiilpille jaos.\n\nVäikukannõl \nVäikukannõl om kõgõ vanõmb kandlõliik ja üts kõgõ vanõmbit pille. Täl või ollaq viis kooniq katstõist kiilt. Väikulkandlõl om pall'o esiqsugumaidsi mängovõttit. Saa mängiq katmis-, sõrmitsõmis- vai ka segävõttõh. Kõgõ harilikumbaq ommavaq G- vai D-duurih väikuqkandlõq. Väikutkannõld mängväq näütüses Kalkuni Mari, Lepassoni Kadri ja Väljaotsa Eva.\n\nKülä- vai rahvakannõl \nKülä- ja rahvakandlõq ommavaq vahtsõmaq pilliq. Hariligult om rahvakandlõl kolm akordi ja 24 viisikiilt, kõgõ harilikumbaq ommaq G-duurih kandlõq. Kiili hulk või vari'iirüq. Külä- ja rahvakandlõq ommaq väega üttemuudu, tõistmuudu om õnnõ akordikiili kotus. Küläkandlõl piät mängjä esiq akordi vällä korjama, a rahvakandlõl om kiili üteh kimbuh kuuh ja mängjä piä-i noid esiq vällä korjama. Rahvakannõld mängväq vai ommaq mängnüq näütüses Kandlõmiis Sander, vabariigi pillimiis Kandle Oss, Kasesalu Erni ja Sõna Heino. Küläkannõld mäng näütüses Rikka Aia.\n\nDuurkannõl \nDuurkandlõl ommaq ütsindä akordikeeleq ja tuud saa pruukiq saatmispillis.\n\nKromaatilinõ kannõl \n\nKromaatilinõ kannõl om peris vahtsõnõ pill. Tuu luudi 1952. aastagal Maala Väino puult. Kromaatilidsõ kandlõga saa mängiq egäh helüstiguh ja tuu luu väega pall'o võimaluisi esiqsugudsõ muusiga mängmises. Saa mängiq perimüs-, klassikalist-, vai esiki jazz-muusikat. Kiili om 46-58. Kromaatilist kannõld mängväq näütüses Kristi Mühling ja Anna-Liisa Eller.\n\nKandlõ nimeq esiq rahvil \n kar'alasõq: kantele, kandeleh\n latgaliq: kūkles ja kūkle\n lätläseq: kokles ja kokle\n liivlasõq: kāndla\n leedulasõq: kanklės\n mariq: kärš ja kysle\n poolakõsõq: gęśle\n suumlasõq: kantele\n tatariq: guslja, göslja ja keslja\n ts'uvassiq: kesle, kjosle ja kysle\n udmurdiq: krez\n ukrainlasõq: husli\n valgõvindlläseq: gusli\n vad'alasõq: kannõl, gusli ja guusla\n vindläseq: gusli\n vepsläseq: kandel, stribunik\n eestläseq: kannel\n\npilliq\nmuusiga","num_words":288,"character_repetition_ratio":0.053,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.189,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Oma%20Mua","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Oma Mua om Kar'ala Vabariigi pääliinan Petroskoin ilmuv kar'alakeeline aoleht. Leht ilmus kõrra nädälin ja taa luudi aastagal 1990.\n\nLehe trüküarv om 1500 tükkü ja taad and vällä kirästüs Periodika.\n\nKaeq viil \n\n Oma Mua\n\naoleheq\nKar'ala","num_words":34,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.232,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ala-Suhka","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ala-Suhka om külä Võro maakunnan, Rõugõ vallan, aoluulidsõn Rõugõ kihlkunnan. \n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Haani vallan.\n\nKaeq viil\nRõugõ kihlkunna küläq\n\nLätteq \n\nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":31,"character_repetition_ratio":0.148,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.201,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kaku%20%28R%C3%B5ug%C3%B5%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kaku om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan. \n\nKülaä jääs Võro–Mõnistõ–Valga maantii päält põh'a poolõ.\n\nInneskidse Kaku vesiveski kotsal om jõkõ paisutõt.\n\nKülän om Laanõ talo, kon sündü Ferdinand Eisen.\n\nKaeq viil\n\nRõugõ kihlkunna küläq\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\n\nRõugõ valla küläq","num_words":41,"character_repetition_ratio":0.129,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.199,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/J%C3%A4rvek%C3%BCl%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Järvekülä om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nKaeq viil \nRõugõ kihlkunna küläq\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\n\nRõugõ valla küläq","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.195,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.182,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kad%C3%B5ni","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kadõni om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan. \n\nKülän om Kadõni petäi, miä om luuduskaitsõ all.\n\nKaeq viil\nRõugõ kihlkunna küläq\n\nLätteq \n\nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":27,"character_repetition_ratio":0.178,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.197,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Horsa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Horsa om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan. \n\nKülan om Horsa andõläteq.\n\nKaeq viil\nRõugõ kihlkunna küläq\n\nLätteq \n\nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.192,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.194,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Haki","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Haki om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan. \n\nKülän om Kundsamägi ja om olnuq Kundsamäe ohvritamm.\n\nKaeq viil\nRõugõ kihlkunna küläq\n\nLätteq \n\nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":27,"character_repetition_ratio":0.174,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.188,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Andsum%C3%A4e%20%28R%C3%B5ug%C3%B5%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Andsumäe om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan. \n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' Andsumäe Haani vallan.\n\nKaeq viil\n\nRõugõ kihlkunna küläq\n\nLätteq \n\nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":28,"character_repetition_ratio":0.156,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.201,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ala-Palo","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ala-Palo om külä Võro maakunnan, Rõugõ vallan, aoluulidsõn Rõugõ kihlkunnan. \n\nKooniq 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemiseniq oll' külä Haani vallan.\n\nKaeq viil\nRõugõ kihlkunna küläq\n\nLätteq \n\nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":31,"character_repetition_ratio":0.145,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.198,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/H%C3%A4r%C3%A4m%C3%A4e","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Härämäe om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nKaeq viil\nRõugõ kihlkunna küläq\n\nLätteq \n\nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.2,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.178,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Hot%C3%B5m%C3%A4e","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hotõmäe om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nKaeq viil\nRõugõ kihlkunna küläq\n\nLätteq \n\nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.2,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.178,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%A4ngsep%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kängsepä om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nKaeq viil\nRõugõ kihlkunna küläq\n\nLätteq \n\nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.198,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.177,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kurgj%C3%A4rve","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kurgjärve om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nKaeq viil\nRõugõ kihlkunna küläq\n\nLätteq\n\nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.198,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.169,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kurvitsa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kurvitsa om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nKaeq viil\nRõugõ kihlkunna küläq\n\nLätteq \n\nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.198,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.177,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kav%C3%B5ldi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kavõldi om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nKaeq viil\n\nRõugõ kihlkunna küläq\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\n\nRõugõ valla küläq","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.198,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.185,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kell%C3%A4m%C3%A4e","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kellämäe om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nKaeq viil\n\nRõugõ kihlkunna küläq\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\n\nRõugõ valla küläq","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.197,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.183,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kok%C3%B5j%C3%BCri","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kokõjüri om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nKaeq viil\nRõugõ kihlkunna küläq\n\nLätteq \n\nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.198,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.177,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kok%C3%B5m%C3%A4e","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kokõmäe om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nKaeq viil\n\nRõugõ kihlkunna küläq\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\n\nRõugõ valla küläq","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.198,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.185,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kodima","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"\"Kodima\" (vepsä keelen Kodomaa) om Kar'ala Vabariigin Petroskoin ilmuv vepsäkiilne aoleht. Osa juttõ ilmus lehen vinne keelen.\n\nAoleht ilmus 1993. aastagast sagõhusõga üts kõrd kuun.\n\nVälislingiq\nAolehe kodoleht\n\nAoleheq\nKar'ala\nVepsä kiil","num_words":31,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.201,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pindala","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pindala om pinna vai tuu osa ütte mõõtu näütäv arv.\n\nKõnõldaq saa pinna vai tuu osa pindalast matõmaatikan vai füüsilidse kihä pinna vai tuu osa pindalast, mida mõõdõtas pindala mõõduga (SI-süstemin kruutmiitre). Väega sagõhõhe kõnõldas määntsegi territooriumi pindalast.\n\nMatõmaatiga\nMaatiidüs","num_words":40,"character_repetition_ratio":0.144,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.163,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ristem%C3%A4e","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ristemäe om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nKaeq viil\nRõugõ kihlkunna küläq\n\nLätteq \n\nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.198,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.177,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Saarlas%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Saarlasõ om külä Võromaal Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan. Külä om Pärlijõõ keskjoosu pääl. \n\nKülän eläs 33 elänikku, talvõl eläs sääl rahvast veidemb, suvõl rohkõmb.\n\nSaarlasõ küläst om peri üts kuulsambit võro kiränikkõ ja võro keele iistvidäjit Kauksi Ülle.\n\nAolugu\nKülä om vanastõ olnuq tähtsä, sääl om olnuq vesiveski ja palvõmaja. Arvatas, et külä om uma nime saanuq Sahrlisõ Jahni perrä, kiä 1711. aastal käve katõ hingega Rõugõ kerikun armulavval. 2011. Aastal pidi Saarlasõ külä umma kolmõsaandat sünnüpäivä, mink avvus panti küllä mälehtüskivi Pedäjämäele.\n\nKaeq viil\nRõugõ kihlkunna küläq\n\nLätteq\n\nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":92,"character_repetition_ratio":0.072,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.195,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Utessuu","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Utessuu om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nKaeq viil\nRõugõ kihlkunna küläq\n\nLätteq \n\nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.2,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.178,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Udsali%20%28R%C3%B5ug%C3%B5%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Udsali om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nKaeq viil\n\nRõugõ kihlkunna küläq\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\n\nRõugõ valla küläq","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.2,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.186,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/T%C3%BC%C3%BCtsi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tüütsi om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nKaeq viil\n\nRõugõ kihlkunna küläq\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\n\nRõugõ valla küläq","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.2,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.186,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Taudsa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Taudsa om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nKaeq viil\n\nRõugõ kihlkunna küläq\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\n\nRõugõ valla küläq","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.2,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.186,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tallima","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tallima om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan. Mõnikõrd üteldäs ka Tallimäe ja Tallimi. \n\nKülä keskel om üts' 1ha pinnaga suu, midä kutsutas Tallima Sulg. 100 aastat tagasi oll' tuu järv, miä nüüd om kinni kasunuq, pääl kasus võsu. Mitmin tähtsin raamatin ja kaartõ pääl om Sulg seoaoni märgit järves. \n\nKüläst läbi mõtsa umbõs 1 km põh'a puul om üts liinamägi, midä vaihõl kutstas Tallima Liinamäes. Viimätsel aol kutsutas tuud sakõmbalõ Nooska Liinamäes.\n\nKaeq viil\nRõugõ kihlkunna küläq\nLiidia ja Ülo Janson. Tallimast, Hapsust, Kuudast, munast ja Tsutsust rasvale kokku. 2008.\n\nLätteq \n\nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":94,"character_repetition_ratio":0.083,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.216,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Soom%C3%B5oru","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Soomõoru om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nKaeq viil\n\nRõugõ kihlkunna küläq\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\n\nRõugõ valla küläq","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.197,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.183,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Simmuli","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Simmuli om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nKaeq viil\n\nRõugõ kihlkunna küläq\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\n\nRõugõ valla küläq","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.198,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.185,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pug%C3%B5stu","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pugõstu om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nKaeq viil\n\nRõugõ kihlkunna küläq\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\n\nRõugõ valla küläq","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.198,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.185,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Sandisuu","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sandisuu om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nKaeq viil\nRõugõ kihlkunna küläq\n\nLätteq \n\nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.198,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.177,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ortum%C3%A4e","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ortumäe om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nKaeq viil\nRõugõ kihlkunna küläq\n\nLätteq \n\nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.2,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.178,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/M%C3%B6ldri%20%28R%C3%B5ug%C3%B5%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Seo artikli kõnõlõs küläst Rõugõ vallan. Ka Võro vallan om sama nimegaq külä, kaeq Möldri.\nMöldri om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\n\nRõugõ valla küläq","num_words":29,"character_repetition_ratio":0.136,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.188,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kahrila-Mustahamba","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"2017. aastagast om Rõugõ vallan ka tõnõ Mustahamba külä, miä varrampa kuulu Haani valda. Kaeq Mustahamba (Haani).\nKahrila-Mustahamba om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan. \n\nKooniq 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist kand' külä nimme Mustahamba.\n\nKaeq viil \nRõugõ kihlkunna küläq\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\n\nRõugõ valla küläq","num_words":44,"character_repetition_ratio":0.139,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.208,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Sikalaan%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sikalaanõ om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nKaeq viil\nRõugõ kihlkunna küläq\n\nLätteq\n\nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.198,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.169,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Soem%C3%B5isa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Soemõisa om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nKaeq viil\n\nRõugõ kihlkunna küläq\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\n\nRõugõ valla küläq","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.197,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.183,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tialas%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tialasõ om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nKaeq viil \nRõugõ kihlkunna küläq\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\n\nRõugõ valla küläq","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.198,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.185,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Savioru","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Savioru om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nKaeq viil\nRõugõ kihlkunna küläq\n\nLätteq \n\nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.2,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.178,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Muna%20k%C3%BCl%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Muna om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan. \n\nArvadaq tulõ külä nimi sõnast muna.\n\nKaeq viil\n\nRõugõ kihlkunna küläq\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\n\nRõugõ valla küläq","num_words":25,"character_repetition_ratio":0.179,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.2,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Listaku%20%28R%C3%B5ug%C3%B5%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Listaku om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nKaeq viil\n\nRõugõ kihlkunna küläq\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\n\nRõugõ valla küläq","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.198,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.185,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Toodsi%20%28R%C3%B5ug%C3%B5%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Seo artikli kõnõlõs Rõugõ valla Toodsi küläst. Ka Võro vallan om Toodsi külä, kaeq Toodsi (Võro).\nToodsi om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nLätteq \n\nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":30,"character_repetition_ratio":0.152,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.197,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mikita%20%28R%C3%B5ug%C3%B5%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mikita om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nKaeq viil\nRõugõ kihlkunna küläq\nRogosi-Mikita\n\nLätteq \n\nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":20,"character_repetition_ratio":0.195,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.176,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Murd%C3%B5m%C3%A4e","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Murdõmäe om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nKaeq viil\nRõugõ kihlkunna küläq\n\nLätteq\n\nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.2,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.171,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Talv%C3%B5s%C3%B5da","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Talvõsõda (soomõ keelen talvisota, roodsi keelen vinterkriget) oll' sõda Nõvvokogoliido ja Soomõ Vabariigi vaihõl, osa Tõõsõst ilmasõast. \n\nSõda naas' pääle, ku Nõvvokogoliit rünnäs' 30. märtekuu pääväl 1939 kell 8.30 sõta kuulutamalda Soomõ Vabariiki. Talvõsõda kest' 105 päivä ja lõppi 13. urbõkuu pääväl 1940 Moskva rahulepinguga. Rahu kest' kooniq 25. piimäkuu pääväni 1941, ku Soomõ naas' Tõõsõ ilmasõa aigo jälki Nõvvokogoliido vasta sõdima.\n\nTalvõsõta om tunnõt väega külmä talvõ (1939–1940 aastaga talv oll' aastagasaa kõgõ külmembit) poolõst, Verevä väe suurõst lüvväsaamisõst, suumlaisi \"motti\" taktigast ja soomõ sisust. Talvõsõaga pidi Soomõ Nõvvokogoliidolõ ärq andma 8% umast maast ja rahva hulga poolõst nelländä liina Viiburi.\n\nTagamaaq\n\nSuurõqriigiq S'aksamaa ni Nõvvokogoliit \nEdimäne ilmasõda tähend' S'aksamaalõ ja Nõvvokogoliidolõ suurõriigi vai impeeriümi saisusõst ilmajäämist. Mõlõmbat maad haardnuq käsüvalitsusõq tahtsõq umma inneskist vägevüst ni käest lastuid maid tagasi. Õuruupa demokraatilidsõq suurõqriigiq Prantsusmaa ni Ütiskuningriik olliq Nõvvokololiido ja S'aksamaa vasta poliitilidsõlt küländ nõrgaq.\n\nPäält Soomõ ja Eesti hindäperi saamist Vinna tsaaririigist oll' Vinnemaa ilma jäänüq Viro mere rannakaitsõst päält Kruunliina ja tuu tekk' Leningradi kaitsõvõimaluisi nõrgõmbas. Lisas juusk' Soomõ ja Nõvvokogoliido piir õnnõ 32 kilomiitret Leningradist edesi. Soomõ hindä kätte saaminõ parandanuq Nõvvokogoliido geopoliitilist kotust: nää saanuq valitsaq Õdagumerd ni saanuq Soomõst tüüjoudu ja tsigunit.\n\nÕkva päält võimulõ saamist S'aksaama kantslõr Hitleri Adolf taht' lõpõtaq Versailles' rahulepingu. 1935. aastagal tä ütel' valla lepingu sõaliisi jõudõ piirdvist punktõst. \n\n23. põimukuu pääväl 1939 sõlmeq Nõvvokogoliit ja S'aksamaa Molotovi-Ribbentropi pakti, minkaq jagiq nääq Hummogu-Õuruupa katõ pääle ärq. Soomõ ja Baltimaaq pidiq saama Nõvvokogoliidolõ.\nSõaq\nSoomõ","num_words":230,"character_repetition_ratio":0.074,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.186,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/S%C3%A4nn%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sännä om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan. \n\nPäävanõsõngu puult lätt küläst läbi Võro-Mõnistõ-Valga suurtii. Põh'aõdagunulgan om külä piiris Mustjõgi.\n\nSännän om 1937. aastagal pistü pant Sännä lahengu mälehtüssammas (lahuti ärq 1945 ja luudi vahtsõst 1989).\n\nSännän om sündünüq kirämiis Jaigi Juhan, kink avvos om sinnäq pistü pant ka mälehtüskivi.\n\nKaeq viil\nRõugõ kihlkunna küläq\n Sännä - Suurõ-Ruuga laheng\n\nLätteq\n\nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":61,"character_repetition_ratio":0.102,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.213,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Paeboja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Paeboja om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan. \n\nKülän om kats elotust: Kikka talo ja Mõttussõ talo. Külä ütele poolõ jääs Räestü külä ja tõsõlt puul om Võro–Mõnistõ–Valga maantii ni oron om piiris Veriuja. Mõttusõ talo mant lätt Ala-Sännä nn \"Poola tii\", mis ollõv uma nime saanuq tuust, et Poola sõavägi säält ütskõrd läbi läts'.\n\nKaeq viil\nRõugõ kihlkunna küläq\n\nLätteq\n\nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":66,"character_repetition_ratio":0.094,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.201,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Luiga%20Viivi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Luiga Viivi (Viivi Luik; sündünüq 6. märtekuu pääväl 1946 Viländimaal Tänassilman) om eesti luulõtaja ja proosakiränik.\n\nEesti kiräniguq","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.206,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Bochotnica","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Bochotnica om külä Lõunahummogu-Poolan, Puławy ja Lublini vaihõl, Wisła jõõ veeren. Bochotnican elli 2010. aastagal 1500 inemist.\n\nPoola küläq","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.015,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.232,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Diglossia","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Diglossia om olokõrd, ku üte |keele kattõ murrõt vai kattõ kiilt, miä hariligult ommaq lähküq sugulasõq, pruugitas üten keelekogokunnan. Tõõnõ keelevariant võetas pruukmistõ näütüses kirändüse lugõmisõs, koolin, riigiteenistüsen, sõaväen ja muin olokõrron. \t\n\nKeeletiidüs","num_words":33,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.162,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Keelesaar","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Keelesaar om suurõmba keeleala seen ollõv muukeeline ala. Näütüses om seto keele muudu lõunõeesti keele murrõt kõnõld Kraasna keelesaarõl Vinnemaa Pihkva oblastin ni võro keele muudu kiilt kõnõld Lutsi ja Leivu keelesaarõl Lätin.\n\nKeeletiidüs","num_words":34,"character_repetition_ratio":0.077,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.149,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vikipeedi%C3%A4%20m%C3%A4leht%C3%BCsm%C3%A4rk","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vikipeediä mälehtüsmärk, om kujo, miä pandas pistü Słubicen, Poolan. Kujo, mink luuja om Armeeniäst peri kunstnik Hakobyani Mihran ja idee autor profesri Wojciechowski Krzysztof, om mõtõld Vikipeediä tegijide avvos. Kujo plaanitas vallalõ tetäq 22. rehekuu pääväl 2014.\n\nSkulptuur\nVikipeediä","num_words":37,"character_repetition_ratio":0.018,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.186,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kaika%20suv%C3%B5%C3%BClikuul%202014%20Osulan","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"2014. aastagal peeti Kaika suvõülikuuli Urvastõ kihlkunnan Osulan 8.-10. põimukuu pääväl. Suvõülikooli rektri oll' Saarõ Evar ja pääkõrraldaja oll' Rosenbergi Maarika. Suvõülikooli tegemiseq olliq päämädselt Osula koolimajan.\n\nKava\n\nRiidi, 8. põimukuu päiv\n12.30 Tulõjidõ kirjapandminõ \n\n13.00 Lõunasüük\n\n14.00 Suvõülikooli vallalõtegemine koolimaja man.\n\n15.00–19.00 Loenguq Osula koolimajan: \n\n 15.00 Saarõ Evar. Osula, Sõmmõrpalu ja Kärgula asustusaoluust ja kotussõnimmist. \n\n 15.30 Valgu Heiki. Pühäjõõ vastanakkamine 1641-1642 ja pühä Võhandu avvustamisõst inemiisi mälehtämisen. \n\n 16.00 Valpri Valdo. Osula kandi vanarahva juttõst. \n\n 16.30 Tsäi ja kohvipaus. Saarõ Heljo tutvustas vällänäütüst.\n\n 17.00 Kalla Urmas. Kuis antslamiis Kangro Pärni om Põh'a-Võromaalt kiilt kirja pandnuq.\n\n 17.30 Saarõ Heljo. Osula kooli sõprussuhtist Vinne sõamiihi umatsidõga 1980. aastil.\n\n 18.00 Valgu Jaanis. Võromaa Eesti filmin.\n\n18.45 Õdagusüük koolimajan.\n\nVälän: \n\n19.15 Kihäkultuuri tiidüskunna edimädse päävä eksam: õdagunõ võigõlus. Vidä Contra.\n\nKoolimajan:\n\n20.00 Vahtsidõ välläandidõ tutvustus. Kaplinski Jaani \"Mõtsa ja tagasi\", Saarõ Evari \"Kõnõla mõtsan mädänü puuga\" jt.\n\n21.00 Lindmetsa Harri plaadi tutvustus. Tandsuklubi üten Osula rahvatandsjidõga. Juhatas ja oppas Lepassoni Kadri.\n\nRiididse päävä latsikoolitus 15.00-19.00.\n\nPuulpäiv, 9. põimukuu päiv\n\n8.00 Hummogusüük koolimajan.\n\n9.00 – 13.30 Loenguq koolimajan:\n\n 9.00 Paatsi Vello. Tartukiilse kirävara vällävahetamisõst XIX aastasaa lõpul.\n\n 9.30 Ojala Uuno. Mis keelen opati Sõmmõrpalo kuulõn XIX aastasaal ja XX alostusõn?\n\n 10.10 Iva Triin. Ummi latsi võro keelest. \n\n 10.40 Jüvä Sullõv. Võro Vikipeediäst.\n\n 11.00 Tsäi- ja kohvipaus. \n\n 11.30 Iheri Leili. Rihhard Iheri elost ja loomingust.\n\n 12.00 Kostabi Heino. Üts lugu Kostabi suguvõsast XIX aastasaa keskpaigast. \n\n 12.30 Treieri Heie. Kunstnik Kalev Mark Kostabi.\n\n 13.00 Saarõ Evar. Heimtali sakslaisi kogokunna ja näide juhi Gerhard Plathi lugu.\n\n13.30 Lõunasüük koolimajan.\n\nPuulpäävädse päävä latsiprogramm koolimaja man 9.00 – 13.30.\n\n14.10 Ekskursioon bussiga: Alostus Osula apteegi mant, Määritsä talo, Heimtali kerik, Osula, Soe kõrts, Adrenalin Arena, Sõmmõrpalo mõisa, Varõssõ tüüstüspiirkund, Harjumägi. Ekskursiooni juhtvaq Undi Arnold, Saarõ Heljo ja Saarõ Evar.\n\n14.10 Matk (jalaga): Osula-Helsekivi-Harjumägi. Matka võtt iist Kauna Toomas.\n\n14.00-18.00 Latsiekskursioon: Võhandu OÜ, Roosu talo, Tuti talo, Adrenalin Arena.\n\n18.00 Õdak Harjumäel.\n\n Pühäjõõ tennämine. Elleri Kalle and kahja.\n Haanimeheq pakvaq elävä tulõ pääl keedetüt putro ja leibä.\n Kihäkultuuri tiidüskund mäng mägijalgpalli.\n\n20.00 Kontsõrt koolimajan\n\n *Rahvatandsjaq\n *Tal'na Liiso\n *Puura Väino\n *Hainsoo Meelika ja Danieli Paul\n\nPühäpäiv, 10. põimukuu päiv\n\n8.00 Hummogusüük koolimajan.\n\n9.00 – 11.00 Loenguq koolimajan\n\n 9.00 Rosenbergi Ivar. Võro maakunna talunike tegemiseq ja alternatiivsõq tuutmissuunaq.\n 9.30 As'a Allar. Loona talu maheveskist.\n 10.00 Eichenbaumi Külli. Uma pruukminõ Vana Võromaa ettevõtlusõn.\n 10.30 Kulboki-Lattiku Egge. Umaalgatusõ vägi.\n\n11.00-12.00 Arotus: Määne om seo maa, miä taast edesi saa? Kulboki-Lattiku Egge, Rosenbergi Aivar, Hollo Aare, Fastrõ Mariko, Eichenbaumi Külli, Kuuba Rainer.\n\n12.00 Tal'na Võro Seltsi näütering \"Tungõl\" kand ette nall'akit lugusit. Juhõndaja Valgu Jaanis.\n\nPühäpäävädse päävä latsiprogramm koolimaja man 9.00 – 12.30.\n\n12.30 Suvõülikooli lõpõtus.\n\n13.00 Lõunasüük koolimajan.\n\n13.30 Buss Osulast Võrolõ.\n\nKirändüs\nKaika suvõülikuul Osulan 2014. aastaga 8.-10. põimukuud (suvõülikooli leht).\n\nKaeq viil\nKaika suvõülikuul\n\nKaika suvõülikooliq","num_words":390,"character_repetition_ratio":0.063,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.272,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Schmalzi%20Hermann%20Julius","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Schmalzi Hermann Julius (Hermann Julius Schmalz; 6. mahlakuu päiv 1870 Kõnnu külä, Räpinä vald, Võromaa – 16. märtekuu päiv 1945 Räpinä) oll' eesti luulõtaja ja muusik.\n\nTa om laulu \"Sauna taga tiigi ääres\" autor. Matõt Räpinä Ristipalo matusaida.\n\nVälislingiq\nSauna taga tiigi ääres.... ehk ühest unustatud laululoojast ja mõnda tema vennastki folklore.ee\n\nEesti luulõtajaq\nEesti muusiguq\nVõromaa inemiseq","num_words":53,"character_repetition_ratio":0.096,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.222,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Sal-Salleri%20Hendrik","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sal-Salleri Hendrik (Hendrik Sal-Saller; sündünüq 31. vahtsõaastakuu pääväl 1966) om eesti muusik ja laulukirotaja, kiä om tunnõt innekõgõ ku andsambli Smilers laulja, laulukirotaja ja iistvitäi.\n\nVälislingiq\n Mart Niineste: Hendrik Sal-Saller, sedapuhku muusikast, 30. august 2008\n\nEesti muusiguq","num_words":33,"character_repetition_ratio":0.108,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.219,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Peethel%C3%BC","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Peethelü vai konsonant om helü, mink välläütlemise man peetäs hellü kinniq. Peetühelü vastandis om vabahelü, midä vällä ütelden päses helü vabalt vällä. \n\nPeetüqhelüq ommaq näütüses p, n, s. Võro keele peetüqhelüq võivaq ollaq ka pehmehünüq (võrdlõq sõnavorm�� and ja and').\n\nÜts võro ja seto keele esiqumatsit peethelle, midä olõ-õi eesti keelen, om kurgupeethelü ehk kakkõhelü.\n\nKaeq ka \nVõro kiräviis\n\nVõro kiil\nKeeletiidüs","num_words":62,"character_repetition_ratio":0.01,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.193,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Letip%C3%A4%C3%A4lne%20elu","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Letipäälne elu (alapäälkiräga niivõrd ku meelen om) om Pulga Jaani 2013. a-gal vällä tulnu jutualbom. Albomin om kats lasõrplaati, üte pääl katstõist juttu, midä autor esi ette lugõ, tõsõ pääl lugõva sammu juttõ Pulga Joel, Riitsaarõ Evar, Paeglise Janek, Contra, Rahmani Jan, Valpri Valdo, Kauksi Ülle ja Saarõ Evar.\n\nVälislingiq\n Ilvesse Aapo. Pulga Jaani vahtsõnõ katsiktsõõr Uma Leht 6. põimukuu 2013\n\nPulga Jaani albomiq\nVõrokeelidseq albomiq\n2013 albomiq","num_words":64,"character_repetition_ratio":0.024,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.217,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/L%C3%A4hk%C3%BCsilm","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lähküsilm ehk mikroskuup om optigariist, miä lupa nätäq väikeisist as'ost, midä inämbüisi silmäga nätäq olõ-õi, suurendõdut kujotust.\n\nAolugu \nEdimäne lähküsilm panti kokko 1596. aastagal Middelburgin Hollandin. \n\nNimitüse \"mikroskuup\" käve edimäst kõrda vällä 17. aastagasaa edimädsel poolõl Faberi Giovanni.\n\nVälislingiq \n\nValgusõoppus","num_words":38,"character_repetition_ratio":0.006,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.19,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Entrena","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Entrena om liin Hispaanial La Riojain. Entrenin elli 2013. aastagal 1 545 inemist. \n\nHispaania liinaq","num_words":12,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.267,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Alofi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Alofi om Niue pääliin. Alofi elänikke arv om 614 (2001. aastaga andmidõ perrä).\n\nNiue\nPääliinaq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.284,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Al%C5%BEiir","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Alžiir om Alžeeriä pääliin. Liin om Vaihõmere veeren.\n\nLiina kotsil oll' kunagi foiniiklaisi elokotus, a täämbädse päävä liina alost' 944. aastagal Buluggin ibn Ziri.\n\nAlžiiri vanaliin Kasbah kuulus UNESCO maailmaperändüse nimekirjä.\n\nLiinan eläs 2 030 000 inemist, üten edeliinoga 5 723 000 inemist.\n\nKaeq viil \n Alžeeriä\n\nVälislingiq \nAlžiiri kaart \n\nAlžeeriä\nPääliinaq\nAfriga riike pääliinaq","num_words":47,"character_repetition_ratio":0.016,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.228,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Addis%20Abeba","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Addis Abeba (amhara keelen አዲስ ፡ አበባ 'vahtsõnõ häierm') om Etioopia pääliin ja kõgõ suurõmb liin. Liin om Entoto mäe all 2200 kooniq 3000 miitre korgusõn.\n\nKaeq ka\nEtioopia\n\nVälislingiq \n\n http:\/\/www.addisababacity.gov.et\/\n\nEtioopia\nPääliinaq\nAfriga riike pääliinaq","num_words":34,"character_repetition_ratio":0.008,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.234,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Antananarivo","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Antananarivo (1975. aastagani Tananarive [tananar'iiv] malagassikeelidse variandi perrä) om Madagaskari pääliin. Liin om põh'a-lõunõtsihin Madagaskari saarõ kesken ni 145 km saarõ hummoguveerest. \t\n\nAntananarivo om Madagaskari kõgõ suurõmb liin ni valitsõmis-, kommunikatsiooni- ja majanduskeskus. Liinan om Madagaskari valitsusõ ja parlamendi residents.\n\nLiina nimi tähendäs 'tuhandõ inemise maa'.\n\nRahvas\nElänikkõ arv om (2001. aastaga Madagaskari rahvaloendusõ perrä) 1 403 449. \n\nElanikkõ arvo muutuminõ:\n1895: umbõs 100 000\n1950: 175 000\n2001: 1 403 449\n\nÜten edeliinoga om Antananarivon 1,69 mill'onit inemist.\n\nKaeq viil \nMadagaskar\n\nVälislingiq\nLiinavalitsusõ kodoleht \nFoto: Antanarivo turg\n\nMadagaskar\nPääliinaq\nAfriga riike pääliinaq","num_words":76,"character_repetition_ratio":0.068,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.251,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Apia","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Apia om Samoa pääliin.\n\nApia om Samoa suurusõlt tõõsõ saarõ Upolu põh'aveeren. Apia om riigi päämäne satam ja ainugõnõ suur liin (päält 10 000 elänigu). 2005. aastaga saisoga elli liinan 40 400 inemist, üten edeliinoga (tunnõt nime all City of Apia) 58 800 inemist (2001. a).\n\nSamoa\nPääliinaq","num_words":40,"character_repetition_ratio":0.042,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.297,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Asmara","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Asmara om Eritrea pääliin ja kõgõ suurõmb liin.\n\nAolugu \n\n1880. aastini oll' Asmara väiku külä, sis viidi sinnäq üle Etioopia Hamaseni provindsi valitsus. 1889. aastagal võtiq liina ärq Itaalia väeq ja teiq tuust 1897 Itaalia koloonia Eritrea pääliina. 1993. aastagal sai Asmarast umaette Eritrea riigi pääliin.\n\nEritrea\nPääliinaq\nAfriga riike pääliinaq","num_words":47,"character_repetition_ratio":0.052,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.224,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Astana","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Astana (kasahhi keelen 'pääliin') om Kasahstani pääliin aastagast 1997 pääle. Inne tuud oll' pääliin Almatõ.\n\nLiina nimi oll' 1830–1961 ja 1992–1998 Akmola, 1961–1992 Tselinograd, 2019–2022 Nur-Sultan.\n\nKaeq viil \nKasahstan\n\nVälislink\nAstana kodoleht (kasahhi, vinne ja inglüse keelen)\n\nKasastan\nPääliinaq\nAasia riike pääliinaq","num_words":37,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.309,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Saint%20George%E2%80%99s","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Saint George’s om Grenada pääliin ja kõgõ suurõmb liin. Liin om saarõ lõunõõdaguveeren hobõsõravvakujolidsõ lahe veeren.\n\nGrenada\nPääliinaq","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.151,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Conakry","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Conakry om Guinea pääliin ja kõgõ suurõmb liin. Conakry om Atlandi suurõmere veeren.\n\nGuinea\nPääliinaq\nAfriga riike pääliinaq","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.034,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.16,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Port%20Vila","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Port Vila om liin Vanuatun, 1980. aastagast Vanuatu pääliin. Liin om Efate saarõ lõunõveeren. Liina elänikke arv oll' 1999. aastagal 29 356.\n\nPääliinaq\nVanuatu","num_words":20,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.277,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Bogota","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Bogota om Colombia pääliin ja kõgõ suurõmb liin, riigi majandus- ja kultuurikeskus. Liin om Andi mägestigun 2640 m korgusõn merepinnast.\n\nVälislingiq \n\nLiina kodoleht\n\nColombia\nPääliinaq","num_words":24,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.194,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Lima","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lima om Peruu pääliin ja kõgõ suurõmb liin.\n\nPeruu\nPääliinaq","num_words":10,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.183,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Lucasi%20arv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Matõmaatikan Lucasi arvoq Fn ommaq arvoq\n\nkon\n\nEdimädseq Lucasi arvoq ommaq\n\nKaeq viil\n Fibonacci arv\n\nArvoteooria","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.095,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.175,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Thimphu","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Thimphu (ka: Thimbu) om Bhutani pääliin ja riigi kõgõ suurõmb liin.\n\nVälislingiq\nLiina plaan\nFotoq\nFotoq\nFotoq\n\nPääliinaq\nAasia riike pääliinaq\nBhutan","num_words":22,"character_repetition_ratio":0.057,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.18,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ta%C5%A1kent","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Taškent (usbeki keelen Toshkent) om Usbekistani pääliin (aastagast 1930).\n\nUsbekistan\nPääliinaq\nAasia riike pääliinaq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.019,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.197,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Monrovia","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Monrovia om Libeeriä pääliin ja kõgõ suurõmb liin. Liin om puulsaarõ pääl Atlandi suurõmere veeren.\n\nMonrovia om riigi majanduskeskus ja tähtsä sadamaliin. Sadamast veetäs vällä põhilidsõlt kautšukki ja ravvamaaki.\n\nLibeeriä\nPääliinaq\nAfriga riike pääliinaq","num_words":34,"character_repetition_ratio":0.024,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.152,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Bamako","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Bamako om Mali pääliin ja kõgõ suurõmb liin. Linn om Nigeri jõõ veeren. \n\n1908. aastast pääle oll' Bamako Prantsusõ Sudaani pääliin. Päält tuud sai taast umaette Mali riigi pääliin.\n\nPääliinaq\nAfriga riike pääliinaq\nMali","num_words":33,"character_repetition_ratio":0.009,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.209,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Asunci%C3%B3n","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Asunción [asunsj'onn] om Paraguay pääliin ja riigi kõgõ suurõmb liin. Asunción om Paraguay jõõ veeren Argentina piiri lähkün.\n\nVälislingiq \n Asuncióni liinavalitusõ kodoleht\n\nPääliinaq\nParaguay","num_words":24,"character_repetition_ratio":0.043,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.166,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Asgabat","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Asgabat om Türkmenistani peäliin. Liin om oaasin Karakumi kõrbõn Köpetdagi mäki veeren.\n\nVälislingiq \n\n Ashgabati liina kodoleht\n\nAsgabat\nTürkmenistan","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.043,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.16,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.998,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Avarua","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Avarua om Cooki saari pääliin. Avarua om Rarotonga saarõ põh'aveeren.\n\n2006. aasta rahvalugõmisõ perrä elli Avaruan 5445 inemist.\n\nCooki saarõq\nPääliinaq","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.028,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.229,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Bakuu","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Bakuu om Asõrbaids'aani pääliin. Bakuu (asõrbaids'aani keelen: Bakı) om Kaspia mere õdaguveeren Abşeroni puulsaarõ lõunõveeren.\n\nEdimäst kõrda nimmati Bakuud kir'on aastagal 885.\n\nPääliinaq\nAsõrbaids'aan","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.077,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.192,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Bandar%20Seri%20Begawan","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Bandar Seri Begawan om Brunei pääliin ja kõgõ suurõmb liin. \n\nBrunei\nPääliinaq","num_words":12,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.179,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Bangui","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Bangui om Kesk-Afriga Vabariigi pääliin. Liin om Oubangui jõõ hüä poolõ pääl. Bangui om Kesk-Afriga Vabariigi kõgõ suurõmb liin.\n\n1970. aastagal alostõt Bangui ülikuul om riigi ainugõnõ ülikuul.\n\nKesk-Afriga Vabariik\nPääliinaq\nAfriga riike pääliinaq","num_words":33,"character_repetition_ratio":0.158,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.189,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Banjul","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Banjul om Gambia pääliin ja suurusõ poolõst neläs liin. Banjuli liin om ehitet Gambia jõõ suun olõva St. Mary saarõ pääle.\n\nGambia\nPääliinaq\nAfriga riike pääliinaq","num_words":26,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.178,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Peko%20Hel%C3%BC","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Peko Helü om alates 2006. aastagast Obinitsan ilmuv setokeeline aokiri. Ilmus kõrra aastan.\n\nAokirä päätoimõndaja om Riitsaarõ Evar ja toimõdaja Kauksi Ülle.\n\nEesti aokiräq\nSetomaa","num_words":24,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.189,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Iisli","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Iisli (ladina k. Equus asinus) om hobõsõ muudu kodoelläi. Iisli om kodostõt 4000 i. m. a. Egüptüsen. Tedä pruugitas kõgõ inämb vioeläjäs. Vanaq ruumlasõq peiq iislit pühäs eläjäs. Õuruupahe ilmuq iisliq pronksiaol, kongi 2000 aastakka i. m. a. Lõunõpoolitsidõ maiõ väikeisin majapidämiisin pruugitas kergembide kuurmidõ vidämises iislit ka täämbädsel pääväl.\n\nVällänägemine\nIisli om hobõsõst vähämb. Pää ja kõrvaq ommaq täl kihäga võrrõldõn suurõmbaq, ku hobõsõl. Iislil ommaq piinüq jalaq, kabjaq ja hanna otsan pikembist karvost tutt. Iisli om hariligult hall, a või ollaq ka hallikaspruun. Lühkü lakk ja hand ommaq muust kihäst tummõmbaq.\n\nKirändüs \n„Looduse entsüklopeedia“, Tallinn: Varrak, 1999.\n„Imetajad. Loomade elu“, 7. kd. Tallinn: Valgus, 1987.\n\nKodoeläjäq\nImetäjäq","num_words":104,"character_repetition_ratio":0.029,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.215,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Al%C3%B5ts%27a","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Alõts'a om haralidsõ ploomipuu (Prunus cerasifera) vili.\n\nAlõtša om ploomist veidüq vähämb luuvili. Värmi poolõst või tä ollaq kõllane, verrev, harvõmbahe must. Alõts'a om maigu poolõst hapnõmb ku pluum. \n\nSuurõmbidõ viljoga alõts'asortõ kasvatõdas pall'o Ukrainan ja Vinnemaal.\n\nPuuviläq","num_words":38,"character_repetition_ratio":0.014,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.188,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tsitron","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tsitron om tsitronipuu vili. \n\nTsitroniq ommaq muist puuvil'ost hapnõmbaq. Näide seen om 5...7% tsitronhapast. Tsitroniid kor'atas kolm kõrda aastan, näütüses Sitsiilian kor'atas viljo süküskuust märtekuuni, joulukuust lehekuuni ja piimäkuust-süküskuuni. \n\nPuuviläq","num_words":29,"character_repetition_ratio":0.008,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.185,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Beirut","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Beirut om Liibanoni pääliin. Liin om Vaihõmere veeren.\n\nLiibanon\nPääliinaq\nAasia riike pääliinaq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.156,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Bras%C3%ADlia","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Brasília om Brasiilia pääliin. Liin om Amazonasõ ja Paraná jõgikunna viilahkmõ pääl.\n\nVälislingiq \nLiina kodoleht\n\nBrasiilia\nLõunõ-Ameeriga riike pääliinaq\nPääliinaq","num_words":20,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.152,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Brazzaville","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Brazzaville om Kongo Vabariigi pääliin. Liin om Kongo jõõ hüä perve pääl.\n\nKongo Vabariik\nPääliinaq\nAfriga riike pääliinaq","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.088,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.164,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Bridgetown","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Bridgetown om Barbadosõ pääliin ja üteliidsi riigi kõgõ suurõmb liin.\n\nBarbadosõ liinaq\nPääliinaq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.023,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.144,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Belmopan","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Belmopan om Belize'i pääliin. Liin om riigi keskjaon, Belize'i jõõ veeren, umbõs 80 km merest ja inneskidsest pääliinast Belize'ist. Liina ümbre om troopilinõ ts'ungli.\n\nBelize\nPääliinaq","num_words":25,"character_repetition_ratio":0.011,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.199,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Linohk","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Linohk (vai linnohk, linnuk, tsirgumari, luumari vai kivimari, ladina k. Rubus saxatilis) om pia üle terve Õuraasia põh'apoolidsõ jao kassuv verevide marjoga kasv ruushäitsmeliidsi sugukunna molohka perrekunnast. Mari ja kasv esiq om molohka muudu, a kasus kuivõmba maa pääl ja mar'aq ummaq vereväq ja hapnõmbaq.\n\nLinohk om harilik mari nii Võromaa ku terve Eesti mõtson. Linohk om süüdäv mari, a tedä süvväs ja kor'atas veidüq. Mari om samasugutsidõ kivitside siimnidega nigu molohk, a hapnõmba maiguga. Mar'aq saavaq valmis süäsuvõ paiko, ütel aol mustikidõ ja vabarnidõga.\n\nmar'aq\nkasvoq","num_words":87,"character_repetition_ratio":0.007,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.186,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Granaatupin","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Granaatupin om puuvili, granaatuibu vili. Taa om tihtsä, kõva koorõga tsitronist vähä suurõmb 5–12 cm läbimõõduga puuvili, mil om seen umbõs 600 seemend. Süvväski noidsammo siimnit üten noidõ ümbre olõva mahlakadsõ vilälihaga.\n\nGranaatubina mahl om virgutava ja immuunsüstemmi tugõvdava toimõga.\n\nGranaatupin om viläkusõ ja võimu sümbol.\n\nVälislink\nhttp:\/\/www.pomegranate.ee\n\nPuuviläq","num_words":47,"character_repetition_ratio":0.059,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.188,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Greip","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Greip ehk greipfruut om greibipuu (pomelopuu ja apõlsiinipuu ristandi) vili.\n\nGreip om apelsiini muudu, a om suurõmb ja mõro maiguga. \n\nGreip om väärtüslik puuvili, esiqeränis pall'o C-vitamiini poolest. \n\nPuuviläq","num_words":29,"character_repetition_ratio":0.02,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.196,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kell","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kell om säädüs ao mõõtmisõs. \n\nKell om üts vanõmbit lövvüssit, miä om tettü, et mõõtaq ja\/vai rehkendäq aigõ, miä ommaq vähämbäq ku luuduslidsõq mõõdussõq nigu üüpäiv, aastak. Kell tüütäs määntsegi püsüvä kõrraperälidse jakkusõ pääl, näütüses maakerä püürdlemise, tiksli, kvartsplaadi, aadomidõ vai molõkullõ kõikmisõ vai muul sääntse pääl.\n\nAomõõtmisõ riistaq\n\nInämb tunnõduq aomõõtmisriistaq ommaq sainakell, käekell, herätüskell. Kõgõ vanõmbas peetäs pääväkellä, miä tüütäs niimuudu, et päävä tett var'o kotus kellä plaadi pääl näütäs, määntsen püürdlemise faasin püürldev maakerä parahhe om. \n\nTikslikelläq ommaq hariligult sainakelläq. 16. aastagasaal naati tegemä massinavärgiga karmanikelli. Edimält nimitedi noid Nürnbergi munõs. Kvartskell om kvantresonaatriga püsüvas saad elektronkell. 20. aastagasaal levisi käekelli kandminõ ja naati tegemä elektronkelli. 20. aastagasaa lõpun naati tegemä raadiokelli, midä säetäs õigõs märgüssidega eräliidsi aomärgüssit saatva raadiosaatja päält. \n\nParhilla ommaq kõgõ täpsämbaq kelläq aadomkelläq. Nuuq ommaq kvartskelläq, mink käüki võrrõldas tseesiümi, hapasnigu vai rubiidiumi aadomidõ elektronnõ tõistsugutsidõ energiätasõmidõ perrä vastava raadiosagõhusõga.\n\naig\ntekniga","num_words":146,"character_repetition_ratio":0.049,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.161,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Jante%20s%C3%A4%C3%A4d%C3%BCs","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Jante säädüs om pääas'aligult Skandinaaviamaiõ kottalõ käüv sotsioloogiline termin, miä tähendäs hindäperätsele halvastõ päälekaemist. Säädüse perrä ommavaq üte inemise kõrdaminegiq ja võiduq iloduq ja jälleq. Kiäki tohe-i ütiskunnast vällä paistudaq.\n\nMõistõ märke vällä kiränik Aksel Sandemose uman raamatun \"Pagõja ületäs umaq jäleq\", norra keelen \"En flyktning krysser sitt spor\". Sandemose esä oll' taanlanõ ni imä norrakõnõ. Raamat kõnõlas ütest Jante-nimelidsest väikust liinast Taanin, kon kõik tiidväq kõiki. Kiränik pruuvsõ täpsäle vällä üteldäq midägi, miä oll' aastagasatu skandinaavlaisi hingeelon olnuq. \n\nSäädüs om kokko pant kümnest riiglist, miä kõik ommavaq üte riigli eri kujoq: \n\n Arvaku-iq, et sa olt esiqeräline.\n Arvaku-iq, et sa olt niisama hää kuq miiq olõmiq.\n Arvaku-iq, et sa olt targõmb kuq miiq.\n Panku-iq hindäle säänest mõtõt päähhä, nigu sa meist parõmb olõsiq.\n Arvaku-iq, et sa tiiät rohkõmba kuq miiq.\n Arvaku-iq, et sa meist tähtsämb olõt.\n Arvaku-iq, et sa midägi häste tetäq mõistat.\n Arvaku-iq, et sa mi üle naardaq võit.\n Arvaku-iq, et kiäki sinost huul.\n Arvaku-iq, et sul meile midägi opadaq om.\n\nSotsioloogia\nSkandinaavia","num_words":164,"character_repetition_ratio":0.124,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.199,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/P%C3%B5rgnas","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Põrgnas vai aidpõrgnas vai kultuuripõrgnas (Daucus carota sativus, Daucus sativus) om sarikaliidsi sugukunna põrknidõ perrehe kuuluv katõaastanõ kasv.\n\nEestin peetäs söögipõrknit tähtsäs aidviläs. Tiidüsligult selet’ põrgnast edimält Linnaeus.\n\nPõrgnas om katõ-aastanõ kasv. Edimädsel aastagal kasutas tä lehekodarigu ja juurõvilä. Tõsõl aastagal kasutas kooniq ühe miitre korgudsõ harolidsõ ts'aukhäiremäga varrõ, mändsel arõnõsõq häitsmeq ja küdsäseq siimneq.\n\nPõrgnas idänes aigopiten ja tulõ üles hariligult kümne kooniq katsatõistkümne päävä peräst päält külbmist. Kihonõmisaig olõnõs mulla niiskusõst ja kraadist. Lämmän niiskõn mullan võivaq hää jovvuga siimneq kihodaq esikiq nädäli peräst. Edimäne peris leht tulõ kats nädälit peräst kihonõmist.\n\nLeheq ommaq pikäq roodsuga pistülidseq vai nõsõsõq pistü kolmnuka kujogaq, miä om mitmõkõrdsõlt sulgjalt lahkidsõ lehelabaga. Perislehti välla tulõmisega nakkas luuma ka juurõvili.\n\nJuurõvilä tegünemist uurnuq tiidläseq teiq selges, et ku viläle kõgõst loomaleheq jättäq, sis juurõviljä ei tegüneq. Ku õnnõ loomaleheq ärq võttaq, sis kasus väega lühkene juurõvili.\n\nUma juurõ sisse korjas kasv söögiväeq, miä ommaq tarvilidsõq pikä varrõ kasvatamisõs ja häitsemises tõsõl eloaastal. Põrkna süä om hariligult koorõst hellemb ja puidsõmb ni sääl om veidemb vitamiinõ. Põrkna juurõvili om väega painsa ja muut kergehe hindä tüübilist kujjo. \n\nKuq põrknaq külbetäseq vallalidsõ pinna pääle, kon ei olõq kivve, sis põrkna juur ei deformiirüq. Siimnide läbimõõt om üts kooniq kats millimiitrit ja nuuq tulnuq külbäq katõ tsendimiitre süvvüste. Kõgõ parõmbalõ kasus põrgnas täüsvalgusõn, õnnõ veitkese kannahtas tä ka varjo. Suurõs kasusõq põrknaq nelä kuuga\n\nPõrkna siimnit saa tarvitaq kolm-neli aastakka. Siimneq ommavaq kõva esiqmuudu haisugaq, selle sääl ommaq seen eederliguq õliq. Siimnil ommaq tihtsähekülen nõglaq, näidega kinnütüseq siimneq ütstõsõ külge.\n\nPõrkna eri sordõl tetäs vaiht juurõ perrä.\n\nPõrkna esiqmuudu pihlõnõ värv tulõ β-karoteenist. Inemise ihon muutus tuu osalidsõlt A-vitamiinis. Põrknidõ ülearo pall'o süümisest tulõ karotenuus, miä tege naha pihlõtsõs.\n\nPõrkna sisen om pall'o kiudollust, antioksüdantõ ja mineraalõ.\n\nPõrknit soovitõdas süvväq innekõkkõ süäme-, massa- ja rauhahaigil. Värski põrkna ja põrknamahla sakõ pruukminõ tege kihä kõvõmbas ja tõvõkimmüst tege kah parõmbas.\n\naidviläq","num_words":314,"character_repetition_ratio":0.039,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.162,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Handi%20kiil","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Handi kiil (tõõsõ nimegaq ostjaki kiil, handi keeles ханты ясаӈ, hanty yasaṋ) om soomõ-ugri kiil, midä kõnõlõsõq Õdagu-Tsiberin eläväq handiq. Handi kiil om Uurali kiilkunna Ugri kiili Obi-ugri rühmä kiil. Handi kiilt kõnõldas Vinnemaal Handi-Mansimaal, Jamali Neenedsi hindavolitsõn piirkunnan ja Tomski oblastin Aleksandrovskoje ja Kargosoki rajoonin. 1994. aasta Salmineni ja Janhuneni uurmisõ perrä elli Vinnemaal 12 000 handi keele kõnõlõjat. 2002. aasta rahvalugõmisõ perrä elli Vinnemaal 13 600 handi keele mõistjat, a 2010. aasta rahvalugõmisõ perrä oll' näid õnnõ 9584. \n\nHandi kiil om ohoalonõ kiil. Handi keele kõgõ läkümb hõimokiil om mansi kiil. Handi kiil om tunnõt ummmi murdidõ hulga poolõst. Murdidõ õdagurühmä kuulusõq Salehardi, Obi ja Irtõši murdõq Hummogurühmä kuulusõq Surguti ja Vahhi-Vasjugani murdõq, miä ommaq jagonuq kolmõstõistkümnes murrakus. Kõik murdõq ommaq egäüts väega esiqmuudu, kolmõ päämädse murdidõrühmä (kolmas om põh'arühm) kõnõlõjaq ei saaq ütstõõsõst arvo. \n\nkeeleq\nVinnemaa","num_words":131,"character_repetition_ratio":0.083,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.198,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Udmurdi%20kiil","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Udmurdi kiil (удмурт кыл) om soomõ-ugri kiilkunna permi kiil. Kiilt kõnõlõsõq udmurdiq. Vinnemaal Udmurdi Hindävolitsõn Vabariigin om udmurdi kiil vinne keele kõrval ammõtlinõ kiil.\n\n2010. aastaga Vinnemaa rahvalugõmisõ perrä kõnõli Vinnemaal udmurdi kiilt 324 338 inemist. \n\nKõgõ lähkümbäq hõimokeeleq ommaq komi kiil ja permikomi kiil.\n\nUdmurdi kiil om ohoalonõ kiil. Udmurdi kiilt kõnõldas veidüq ja taad ei peetäq tähtsäs. Vinne kiilt on udmurdõlõ egä päiv tarvis, õnnõ udmurdi keelega toimõ ei tulõq. 99 000 udmurdi koolilatsõst opvaq imäkiilt õnnõ 29 000, udmurdikiilset oppust om õnnõ maa-algkoolõn, miä ommaq ettevalmistusõs vinnekiilsele oppusõlõ. Udmurdi Vabariigi parlament om andnuq udmurdi keelele riigikeele staatusõ, a keelesäädüs löüd tugõvat vastasaiso.\n\nEsiqmuudu tõisist soomõ-ugri keelist om udmurdi kiil tuu poolõst, et täl om rasõhus viimädse silbi pääl. Arvatas, et tuu om turgi kiili mõjo. Udmurdi keelen olõ-iq vabahelükokkokõlla. Udmurdi keelen om 15 käänüst. \n\nUdmurdi tähistü om kirillitsa tähtiga ja näge vällä sääne: \n\nkeeleq\nUdmurdimaa","num_words":140,"character_repetition_ratio":0.08,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.193,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Chhinnamasta","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Chhinnamasta (Sanskrit: छिन्नमस्ता, Chinnamastā, „tuu, kink pää om ärq lõigat“), kõnõldas ka Chinnamasta, Chhinnamastika ni Prachanda Chandika, om üts kümne tantristligu naisjumala (Mahavidya) siäst, Devi, hindude jumaligu imä mõtsik, vihalinõ külg. Chhinnamastat või lihtsähe ärq tundaq tä hirmsa puusli perrä. Tuu um naisjummal, kiä om esiqhindäl pää otsast ärq lõiganuq, hoit taadsama pääd uman üten käen, kõvvõr mõõk om tõsõn käen. Kolm vereujja purskasõq vällä tä kaalast ja naist joovaq tä kats saatjat ja tä esiq. Chhinnamasta sais hariligult vaihõkõrran olõva paari pääl.\n\nChhinnamastat köüdetäs hindäohvõrdamisõ arvosaamisõga, niisama kundalini – vaimlidsõ energiä – herätämisega. Tedä peetäs ka seksuaalsõ hindäkontrolli ja seksuaalväe kihästüses, olõnõvalt seletüsest. Tä sümbolisiir Devi mõlõmbat külge: ello kinkvät ja ello võtvat. Timäst kõnõlõvaq jutussõq rõhutasõq timä tuudut ohvrit – tõnõkõrd imälikku elementi, ni seksuaalsõt dominanti ja hinnast ärqhäötävät vihha. Kuiki nigu Mahavidya om tä patronaaži all, ei olõq tälle pühendedüid templiid väega pall'o. Inämb või naid löüdäq Põh'a-Indian ja Nepaalin. Niisamatõ om Chhinnamasta ütsilde (individuaalnõ) tiinmine harv, selle et tä om mõtsigu loomuga ni timä tiinmist ja timä poolõ püürdümist peetäs ohtligadsõs. Timä ütsilde tiinmine om inämbjaolt tantristlik, midä tegeväq tantrikaq, joogiq ja maailmast ärpüürdnüq. \n\nChhinnamastat tiidväq nii hinduq ku budistiq.\n\nhinduism\nbudism","num_words":193,"character_repetition_ratio":0.04,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.173,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/%C4%8Caksi%20Aleksandrs","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Čaksi Aleksandrsit (Aleksandrs Čaksi) või pitäq ütes Läti tähtsämbäs luulõtajas. Čaks sündü 1901. aastaga 27. rehekuu pääväl Riia liinah. Timä esä-imä olliq rättsepp Jānis Čadarainis ja timä tõõnõpuul Emilija. Timä edevanõmbidõ nimi oll' Čadarainis-Čaks, agaq seo nime tõõnõ puul oll' ao joosul ärq kaonu. Ildampa valõ Čaks nimelt tuu tõõsõ poolõ hindäle pseudonüümis. Ku Čaks oll' kümne aastaga vana, ast' ta Riia Aleksandri gümnaasiummi. Perän Gümnaasiumi lõpõtamist ast' Čaks Moskva ülikooli tohtritiidüskunda. Moskvah puttõ tä kokko futuristõ ja imažinistõga ni kirot' 17 aastaga vannudsõlt uma edimädse luulõtusõ, mie oll' vinne keeleh. 1919. aastagal võeti Čaks Verevähe Sõaväkke, koh tä muusiäh võidõl' Läti verevide kütte siäh. \n\nJälki Riiah ollõh ast' Čaks Läti ülikooli tohtritiidüskunda, a vaiht' pia tuu ala balti keeletiidüse vasta. Päält ülikooli lõpõtamist oll' tä Drabešu latsi var'opaiga man olõva kooli juhtja ja oppaja. 1927. aastagal oll' Čaks jälq Riia liinah, koh tä tõisi nuuri kiränigõga üteh asot' kirästüse Seši (Kuus) ja luulõaokirä Jauna Lira (Vahtsõnõ Lüür) ni võtt' ossa rühmitüse Zaļā vārna (Hal'as Varõs) tüüst.\n\nLäti luulõhe tõi Čaks vahtsit tuuli. Innemb oll' läti luulõq kõnõlnuq inämbalt jaolt maaelost. A Čaks kirot' liinast ni hariligõst liinainemiisist. Lemmikteemas oll' Čaksi jaos veeereliin. Čaks esiq ütel', et või kirotaq ütskõik minkast. Niguq pall'osit kiränikkõ, kiusati ka Čaksi Nõvvokogo aol takan, minkperäst täl tekkü depressiuun. \n\nLuulõtaja kuuli 8. radokuu pääväl 1950. aastagal. Lätih um Čaks täämbätseni pääväni tunnõt ja armastõt. Eesti keeleh on ilmnu timä luulõkogo Igavene Riia, mä om ümbre pant Livia Viitolil.\n\nläti luulõtajaq","num_words":238,"character_repetition_ratio":0.049,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.201,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kunn","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kunn om katõpaigaelläi, tuuperäst, et ta saa elläq maa pääl ja viin kah.\n\nEesti kunnaq\nEestin om üttekokko ütstõist katõpaigaeläjat, kats noist ommaq vesihobõsõq (harivesihopõn ja tähnikvesihopõn) ülejäänüq ütessä ummavaq kunnaq. Kunnõst eliskeles meil hainakunn, suukunn, lumbikunn, viikunn, järvekunn, muakunn, harilik kärnkunn, kõrõ ja hal'as-kärnkunn.\n\nKunnõ elo\nKunnaq sööväq ja ommaq talvitsõl aol maa pääl, a ilmalõ tulõvaq viin. Siginemises tahtvaq nimäq vähämbit ja suurõmbit lumpõ ja muid lämmit viisilmi, kohe kudõ and sisse pandaq. Pääle tuud nakas konnakudõst väikeisi hannaga kunnapoigõ kasuma. Edimädseq nädäliq ommaq kunnapojakõsõq viin, kooniq nail hanna asõmõlõ jalakõsõq tegüneseq. Pääle muundumisõ ao üleelämist lätväq nä uma jala pääl maa pääle süüki hankma ja pääle tuud jääseq sinnäq talvõ aos kah.\n\nKunnõ kaitsminõ\nKatõpaigaeläjä, kiä Eestin elutsõsõq ommaq riigi kaitsmisõ all. Tuu tähendas, et näide luudusõst ärq häötämine Keskkunnaammõedi lupa saamalda om keelet. Eestin ummaq kunnaq hädäohon päämidselt elopaiku häömise peräst.\n\nKaeq viil\n Ameeriga härgkunn\n Kõrõ\n\nKatõpaigaeläjäq","num_words":151,"character_repetition_ratio":0.024,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.171,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/J%C3%B5hvi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Jõhvi om liin Hummogu-Viron Jõhvi vallan, Hummogu-Viro maakunna ja Jõhvi valla keskus.\n\nLätteq \n\nEesti liinaq","num_words":15,"character_repetition_ratio":0.14,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.193,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kum%C3%B5ki%20kiil","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kumõki kiil om turgi kiili kõptsaki-polovetsi rühmä kiil, midä kõnõldas Vinnemaal Dagestani keskjaon. Dagestanin kumõki kiil om üts ammõtliidsist keelist. 2010. aasta rahvalugõmisõ perrä kõnõlõs kumõki kiilt Vinnemaal 426 212 inemist.\n\nKumõki keele lähkümbäq sugukeeleq ommaq nogai kiil ja karatsai-balkaari kiil.\n\nKumõki kiräkiil om peri 19. aastagasaast. Aoluulidsõlt oll' tarvitusõl araabia kiri. Ladinatähistüline kiräkiil luudi 1928. aastagal. 1938. aastagast pruugitas keele kirotamisõs kirillidsapõh'alist tähistüt.\n\nKeeleq","num_words":59,"character_repetition_ratio":0.06,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.196,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Raasiku","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Raasiku om alõvik Harjo maakunnan Raasiku vallan. Elänikke arv om 1442 (saisoga 1.01.2022).\n\nLäbi alõvigu lätt Talliin-Tartu tsihin raudtii.\n\nRaasiku vald\nEesti alõviguq","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.025,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.254,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Viimsi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Viimsi om alõvik Harjo maakunnan, Viimsi valla keskus. Elänikke arv om 2423 (saisoga 1.01.2019).\n\nViimsi mõisan om Eesti Sõamuuseum – kindral Laidoneri muuseum.\n\nViimsi vald\nEesti alõviguq","num_words":24,"character_repetition_ratio":0.022,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.255,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tabasalu","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tabasalu om alõvik Harjo maakunnan, Harku valla keskus. Elänikke arv om 3883 (saisoga 1.09.2022).\n\nHarku vald\nEesti alõviguq","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.29,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kuusalu","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kuusalu om alõvik Harjo maakunna hummogojaon, Kuusalu valla keskus. Elänikke arv om 1075 (saisoga 1.01.2019).\n\nKuusalu vald\nEesti alõviguq","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.031,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.268,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Lagedi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lagedi om alõvik Harjo maakunnan Rae vallan. Elänikke arv om 1083 (saisoga 1.01.2022).\n\nLäbi alõvigu lätt Talliin-Tartu tsihin raudtii.\n\nLagedin om Eesti Vabahusvõitlusõ Muuseum.\n\nRae vald\nEesti alõviguq","num_words":26,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.246,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/V%C3%A4ike-Maarja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Väike-Maarja om alõvik Õdagu-Viro maakunnan, Väike-Maarja valla keskus. Elänikke arv om 1488 (saisoga 1.01.2023).\n\nVäike-Maarja oll' aastagil 1950–1962 Väike-Maarja rajooni keskus.\n\nVäike-Maarja vald\nEesti alõviguq","num_words":22,"character_repetition_ratio":0.176,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.285,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Valg%C3%B5vindl%C3%A4seq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Valgõvindläseq (umakeeline nimi беларусы) om hummoguslaavi rahvas, Valgõvinne põhirahvas.\n\nValgõvindläisi om ilmamaal 10,5 mill'onat. Valgõvinnen eläs 7 957 252 valgõvindläst (83,7% elänikkonnast). Ameeriga Ütisriigein on valgõvindläisi 750 000, Vinnemaal 521 443, Ukrainan 275 763, Lätin 68 174, Kasahstanin 62 294, Poolan 47 000 nink Leedun 35 900. Eestin oll' 2011. aastaga rahvalugõmisõ perrä 12 419 valgõvindläst.\n\nValgõvindläseq kõnõlõvaq valgõvinne keelt, a väega pall'o näist kõnõlõvaq vinne keelt. Üts jago valgõvindläisi Valgõvinnen kõnõlõs valgõvinne keele ja vinne keele segäkeelt, miä nimi om trasjanka.\n\nValgõvindläseq ommaq suurõmbalt jaolt õigõuskliguq, Õdagu-Valgõvinnen om üts jago valgõvindläisi katoligo usko.\n\nRahvaq\nValgõvinne","num_words":74,"character_repetition_ratio":0.123,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.251,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Rakke","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Rakke om alõvik Õdagu-Viro maakunnan Väike-Maarja vallan. Elänikke arv om 871 (saisoga 1.01.2021).\n\nRakke oll' aastagil 1992–2017 Rakke valla keskus.\n\nLäbi alõvigu lätt Talliin-Tartu tsihin raudtii.\n\nRakken om lubjavabrik.\n\nEesti alõviguq","num_words":28,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.277,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kostivere","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kostivere om alõvik Harjo maakunnan Jõelähtme vallan Jõelähtme jõõ veeren. Elänikke arv om 719 (saisoga 1.09.2022).\n\nJõelähtme vald\nEesti alõviguq","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.109,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.247,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/V%C3%A4%C3%A4tsa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Väätsa om alõvik Järvä maakunnan, Türi valla keskus. Väätsa om Paide liinast 8 kilomiitret õdagu puul. 2011. aastaga rahvalugõmisõ perrä oll' Väätsan 558 elänikku.\n\nVäätsa oll' aastagil 1991–2017 Väätsa valla keskus.\n\nVäätsan om põhikuul, latsiaid, rahvamaja, jahimaja ja Eesti Jalgratta Muuseum.\n\nEesti alõviguq","num_words":39,"character_repetition_ratio":0.04,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.237,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Caerfyrddin","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Caerfyrddin (inglüse keelen Carmarthen) om liin Suurbritannian, Kõmrimaal.\n\nWalesi liinaq","num_words":10,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.157,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.996,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Rhydaman","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Rhydaman (inglüse keelen Ammanford) om liin Suurbritannian, Kõmrimaal.\n\nWalesi liinaq","num_words":10,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.165,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Casnewydd","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Casnewydd (inglüse keelen Newport) om liin Suurbritannian, Kõmrimaal.\n\nWalesi liinaq","num_words":10,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.167,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.995,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Wrecsam","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Wrecsam (inglüse keelen Wrexham) om liin Suurbritannian, Kõmrimaal.\n\nWalesi liinaq","num_words":10,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.171,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Caerdydd","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Caerdydd (inglüse keelen Cardiff) om liin Suurbritannian, Kõmrimaa pääliin.\n\nWalesi liinaq\npääliinaq","num_words":12,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.16,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Piigast%C3%B5%20m%C3%B5isa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vana-Piigastõ ehk Piigastõ mõisa (sks. k. Alt-Pigast) om perismõisa Kanepi kihlkunnan, Võromaal. Edimäne tiidüs mõisa kotsilõ om 1510. aastagast. Mõisahuunõq jääseq Piigastõ küllä, Janokjärve viirde. Täämbä om mõisahuunõn Piigastõ pansionaat.\n\nInemiseq\nPikkä aigu oll' mõisa kuulsidõ Rennenkampffõ perrekunna käen. 1884 sai mõisa perämädses umanigus Pfeifferide perrekund. Mõisidõ reduktsiooni käügin läts' mõisa 1919. aastagal tagasi riigile.\n\nHuunõq\nKatõkõrdnõ kivihärbän om perit 18. aastagasaa lõpust, a om 20. aastagasaal kõvastõ ümbre eihtet. Päähoonõq om ilostõt liseenega. Kõrvalhuunist om 19. aastagasaast alalõ ait, tall, puukuur ja kõrts. Kõrvalhuunõq ommaq ümbre eihtedüq vai kehvän saison. Mõisahuunõ kõrval om illos mõisapark.\n\nKaeq viil\nVõromaa mõisaq\n\nVälisligiq\nPiigastõ mõisa kotsilõ või kaiaq Eesti mõisaportaalist\n\nKanepi kihlkunna mõisaq","num_words":105,"character_repetition_ratio":0.072,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.191,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kivipuravik","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kivipuravik (Boletus) om puravigutaoliidsi seldsi puraviguliidsi sugukunnast peri siini pereq.\n\nVällänägemine\nKivipuraviguq ommaq paksuq ja lihalidsõq, jalg om inämbüisi jämme ja nuiakujolinõ, jala läbimõõt om kooniq 8 cm. Mõhkjat jalga katt võrkjas tekstuur, erändis om õnnõ verrevjalg-kivipuravik, kink jalga katvaq tihhelt pümmevereväq piinüq soomõq. Küpär om kummõr, hariligult pal'as ja kuiv, mõnõl liigil kliipüs.\n\nKübärä läbimõõt või ollaq kooniq 30 cm. Alakülel om svammi muudu torokõisi kiht, mil või ollaq valgõ, kõllanõ vai esikiq verrev värv. Seeneliha lätt lõikõpinnal rohikas vai sinikas.\n\nKasumiskotusõq\nMitund liiki kivipuraviguq moodustasõq mükoriisa (siini ja kasvõ ütiselo) lajaleheliidsi puiõgaq (esiqeränis tammõga) ja tahtvaq lubjast maad. Tuuperäst ommaq nä inämb levinüq Põh'a-ja Õdagu-Eestih ni saari pääl. Neli liiki ommaq tõsõ katõgooria riikligu kaitsõ all, nuuq ommaq Fechtneri, mõro, kõllanõ ja verrevjalg-kivipuravik. Eesti verevähe raamatuhe ommaq kantuq viil ka mõhk-, saadana- ja kuld-kivipuravik. Verevähe raamatuhe kantuisi liike viläkihhi korjaminõ om halv, a kaitsõalotsidõ lihtõ korjaminõ olõ-õi ülepää lubat. \n\nEestih kasus kokko 18 liiki kivipuravikkõ. Maailmah lövvüs kivipuravikkõ sadakund liiki.\n\nSüümine\nPall'oq kivipuraviguq ommaq süüdäväq ja hää maiguga. Tuu poolõst om kõgõ tundsamb harilik kivipuravik, a ka näütüses Boletus badius ja Boletus aereus. A lövvüs ka sääntsit liike, miä ommaq viha maiguga ja ei kõlbaq süvväq, näutüses mõhk-kivipuravik. Ütsiguq puraviguliigiq ommaq kogoniq kihvtidseq. Saadana-kivipuravikku om kavva peet kihvtitses, a kiäki olõ-õi viil tuu süümise kätte ärq koolnuq. Siskiq om parõmb tedä mitte süvväq. Mõni kokaraamat soovitas mitte süvväq sääntsit kivipuravikkõ, miä ommaq kübärä alt verevide väikeisi mulkõga, a ummõhtõgiq lövvüs sääntsidegiq siäh liike, näütüses tammõ- ja verrevjalg-kivipuravik, miä peräst kupatamist süvväq kõlbasõq.\n\nseeneq","num_words":252,"character_repetition_ratio":0.069,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.171,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tr%C3%BChvli","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Trühvliis nimitedäs siini, mink viläkihäq kasusõq maa seen. Hariligult kutsutas trühvliis kõiki noid siini, mink ümäräq viläkihäq tegüneseq kas osalidsõlt vai tävveligult maa seen. Pia kõik trühvliq kuulusõq kottsiini hõimkunda, selle et näide eosõq tegüneseq eoskottõ seen. \n\nSõna trühvli tulõ ladinakeelitsest terminist tuber, miä tähendäs kühmä. \n\nEdimäst kõrda nimmati trühvliid sumõridõ kirotuisin. \n\nkeskaol pruugiti trühvliid väega harva. \n\nRenessansi aol võidsiq trühvliq vaihõpääl kaotõdu populaarsusõ tagasi ni näid avvostõdi väega Prantsusmaa kuninga François I aol. \n\n1900. aastagal tarvidiq trühvliid inämbüs noidõ kotussidõ inemiisi, kon naid kasvatõdi, a täämbädsel aol ommaq naaq delikatessid õnnõ rikkilõ.\n\nVaban luudusõn otsitas trühvliid spetsiaalsõlt treenitüisi tsiko (trühvlitsiko) vai pinne abil.\n\nKaeq viil\nseened\nmükoriisa\n\nVälislingiq\n \"Truffle Cultivation\" New World Truffieres, Inc., 2010\n\nSeeneq","num_words":115,"character_repetition_ratio":0.05,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.175,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/S%C3%B6%C3%B6gisiin","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Söögisiin om siin, mink seen om inemisele kasulikkõ ainit ja mil om hää maik.\n\nEestin om umbõs 400 liiki söögisiini.\n\nSeeneq\nKokandus","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.218,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Harry%20Potter","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"\"Harry Potter\" om briti kiränigu J. K. Rowlingi säitsmeosalinõ romaanisari. Teosõq kõnõlõsõq harilikkõ inemiisi iist käkitüst võluridõ ja nõido maailmast ni sääl peetäväst hää ja kur'a võitlusõst. Päätegeläne om nuur võlur Harry Potter, kiä opis Tsiakandso (inglüse keelen Hogwarts) Nõidusõ ja Võlukunsti Koolin.\n\nSeo raamadusar'a ossõ om 67 keelen müüd kokko päält 400 mill'oni raamadu. \n\nInglüse kirändüs\nulmõkirändüs","num_words":56,"character_repetition_ratio":0.015,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.189,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mandariin","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mandariin om hariligu mandariinipuu (Citrus reticulata) vili. \n\nMandariiniq ommaq maigu poolõst lähküq apõlsiinõlõ. Viläq ommaq vähämbä ja ohkumba koorõga ku apõlsiiniq ja vähä lapikumba kujoga. Pihlõnõ kuur tulõ viläliha külest väega kergehe ärq. Koorõ seen lövvüs eederlikku õlli, midä pressitäs; saadut kraami nimitedäs mandariiniõlis. Kuur ja siimneq ommaq mandariini kaalust ligi 26%.\n\nNimi \nMandariin om saanuq nime üte maa perrä, kost tä peri om - Mauritiusõ saarõ perrä, kon põlidsõq eläniguq kutsiq taa puu viljo mandaras.\n\nPruukminõ \nMandariinõ pruugitas päämädselt värskist pääst niisama süümises vai värskilt salatidõ vai makõsüüke seen, tortõ ilostamisõs jms. Viläst tetäs ka mahla.\n\nMaailma kõgõ suurõmbaq tuutjaq, viljo söögiväärtüs ja biokeemiline kuunsais \n2012. aastagal toodõti maailman kokko 27,1 mill'onit tonni mandariinõ.\n\nToodusõtabõlin ommaq andmõq mandariinõ, tangõriinõ, klementiine ja satsumadõ kotsilõ üten.\n\nLätteq\n\nKaeq viil \n Klementiin\n\npuuviläq","num_words":126,"character_repetition_ratio":0.03,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.182,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Sojakast%C3%B5q","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sojakastõq (hiina keelen jiàng yóu, 醬油; jaapani keelen shōyu, 醤油; korea keelen ganjang, 간장) om tummõ soolanõ maitsõkastõq, Aasia köögi väega tähtsä osa. \n\nEdimält Hiinast peri sojakastõq om säält levinüq Jaapanihe ni mujjalõ Aasiahe. Täämbädsel pääväl tarvitõdas sojakastõt ka õdagumain.\n\nsöögiq","num_words":41,"character_repetition_ratio":0.014,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.183,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/N%C3%B5glapuuq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Nõglapuuq (Coniferae) om pal'assiimnekasvõ ala kuuluv kasvorühm. \n\nNõglapuil ommaq lehti asõmõl kõvaq ahtaq teräväq nõglaq vai väikuq lajaq soomusõq. Nõglapuiõ siimneq ommaq kukkõ seen.\n\nEestin kasus 4 liiki uma maa nõglapuid – harilik petäi, harilik kuus, harilik katai ja harilik jugapuu. Naist jugapuu um sääne, midä Võromaa mõtsost lövvä-äi. Tuu kasus luudusõn õnnõ Õdagu-Eestin, põhilidsõlt saari pääl.\n\nKaeq viil \n Puu\n Lehepuuq\n\npuuq","num_words":60,"character_repetition_ratio":0.009,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.195,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Lehepuuq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lehepuuq ommaq sadavidõ lehtiga vai igihall'aq puuq kattõsiimnekasvõ hõimkunnast. Eesti umamaidsõq puuq jaetasõq lehti perrä ahta- ja lajaleheliidsis.\n\nAhtalehelidseq puuq\nMeil luudusõn kasuvaq ahtalehelidseq puuq ommaq: kõiv, haav, must lepp, valgõ lepp, tuum ja mitmõq paiuliigiq ni sissetuuduist liigest kõgõ hariligumb papli. Naaq kõik kannahtasõq häste külmä ja ommaq miiq kliiman väega vastapidäväq.\n\nLajalehelidseq puuq\nMiiq uma maa põhilidsõq lajalehelidseq puuq ommaq: tamm, vaher, pähn, saarna, jallai ja künnäpuu. Nailõ lisas om pall'o sissetuuduid lajaleheliidsi puuliikõ, miä kasusõq põhilidsõlt majjo man ja pargõn. Naist kõgõ hariligumb om kastan, a küländ häste teedäs ka püüki, miä siski meil väega külmä pelgäs ja tuuperäst pargõh ja maio man väega haroldanõ om. Lajalehelidseq umamaidsõq puuq ommaq ka pähkmäpuu ja mõtsuibu, minkast edimäne um inämbüisi puhmakujolinõ ja tõõnõ Võromaa luudusõn väega harv. Lajalehelidseq puuq pelgäseq ahtaleheliidsist inämb külmä ni väega külmäq talvõq, miä meil mõnikõrd ette tulõvaq, võivaq nailõ hätä tetäq.\n\nKaeq viil \n Puu\n Nõglapuuq\n\nPuuq","num_words":152,"character_repetition_ratio":0.092,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.17,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/2016","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"2016. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10229. aastak sirvikallendri perrä.\n\nSündmüseq\n\nSündünüq\n\nVõro- ja Setomaa inemiseq \n ...\n\nEesti inemiseq \n ...\n\nMuu ilma inemiseq \n ...\n\nKoolnuq\n\nVõro- ja Setomaa inemiseq \n ...\n\nEesti inemiseq \n ...\n\nMuu ilma inemiseq \n\n 10. vahtsõaastakuu päiv – David Bowie, inglüse laulja ja näütelejä\n\nEgäsugust \n\n \n\n21. aastagasada\n 2016","num_words":38,"character_repetition_ratio":0.167,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.325,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Galiitsia","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Galiitsia om autonuumnõ piirkund Põh'ahummogu-Hispaanian Atlandi suurmeri veeren. Piirkunna suurus om 29 574 kruutkilomiitret ja sääl eläs umbõs 2,7 mill'onat inemist.\n\nGaliitsia põlisrahvas ommaq galiitslasõq ja põliskiil Galiitsia kiil.\n\nÕuruupa maaq\nHispaania","num_words":29,"character_repetition_ratio":0.012,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.179,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mango","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mango om mangopuu (Mangifera) vili.\n\nSeletüs \n\nKasvotiidüse perrä om mango luuvili. Kujo poolõst või tä ollaq ümärik, muna- vai tsillendrikujolinõ, rauha vai tsitroni muudu. Vilä seen om suur kivvulinõ, rasõhõhe kättesaadav seemeq.\n\nVilä pikkus om 6–25 cm ja taa kaald mõnõstkümnest grammist 1,8–2,3 kiloni.\n\nLevik \n\nMangopuuq ommaq peri Lõunõ-Aasiast, innekõgõ India hummogujaost, Birmast ja Andamani saari päält. Mangosit kasvatõdas arvadaq jo päält 4000 aastaga. \n\nParhilla kasvatõdas india mangopuu sortõ üle terve ilma, a kõgõ inämb iks Indian. \n\nÕuruupan kasvatõdas mangosit päämädselt Andaluusian, esiqeränis Málaga provindsin. Hispaanian kasvatõdas mangosit viil Kanaari saari pääl.\n\nVälislingiq \n\nMango (Mangifera indica L.)\n\nPuuviläq","num_words":95,"character_repetition_ratio":0.063,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.203,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Riigikiil","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Riigikiil om kiil, miä om riigi, osariigi vai muu territooriumi põhisäädüsen riigikeeles tunnistõt. \n\nPoolil maailma riigel om riigikiil. Mõnõl riigil, näütüses Eestil ja Albaanial, om õnnõ üts riigikiil. Mõnõl riigil om mitu riigikiilt, näütüses Belgiäl, Soomõl, Afganistanil, Paraguayl, Boliivial, Indial, Šveidsil ja Lõunõ-Aafriga Vabariigil.\n\nMõnõl riigil, näütüses Iraagil, Itaalial ja Hispaanial, om üts üleriiklinõ riigikiil, a mõnõq keeleq ommaq lisariigikeeleq mõnõn tähtsän piirkunnan. Mõnõl riigil ei olõki riigikiilt, näütüses Austraalial, Eritreal, Luksõmburgil, Roodsil, Tuvalul ja Suurbritannial.\n\nEesti riigikiil om eesti kiil.\n\nkeelepoliitiga","num_words":82,"character_repetition_ratio":0.098,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.173,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Bildtsi%20kiil","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Bildtsi kiil om Hollandi piirkunnakiil, midä kõnõldas Hollandi Friisimaa provindsi Bildtsi piirkunnan. Kuigi egälpuul ümbre bildtsi keeleala om põlinõ õdagufriisi keele ala, ommaq bildtsi keele põh'as hollandi keele lõunõmurdõq, miä ummaq aastagasato joosul saanuq suuri mõotuisi friisi keelest. Sääne sais om saanuq tegüdäq tuuperäst, et Bildtsi piirkunda om 16. aastagasaal asostõt hulga rahvast Lõunõ-Hollandist. \n\nTraditsioonilidsõlt om bildtsi kiilt peet hollandi murdõs, a täämbädsel pääväl peetäs taad ka hollandi ja friisi hübriidkeeles vai kõrrast inämb ka umaette piirkunnakeeles. Keelele loodõtas saiaq ammõtlikku tunnustust.\n\nBildtsi keelel om (2006. aastaga hinnangu perrä) umbõs 6000 kõnõlõjat põhilidsõlt väikun piirkunnan Friisimaa provindsi põh'aõdagujaon Põh'amere Waddenzee jao veeren.\n\nVälislingiq\n\nUur'minõ bildtsi keele staatusõst Õuruupa kontekstin\n\nkeeleq\n\nHolland\n\nFriisimaa","num_words":109,"character_repetition_ratio":0.076,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.166,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vaida","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vaida om alõvik Harjo maakunnan Rae vallan Talliina-Tarto maantii veeren. Elänikke arv om 827 (saisoga 1.01.2020).\n\nVaidan om põhikuul, raamadukogo ja postitarõ.\n\nRae vald\nEesti alõviguq","num_words":24,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.247,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ristipuu","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ristipuu om eesti rahvauson puu, mink tüve pääle matusõlisõq ristimärgi ommaq ragonuq. Ristipuu jääs tii viirde kaonukõsõ viimätsel tiil kotost vai kabõli mant kalmuaida.\nRistipuu om inämbüisi petäi vai kuus, harvõmb kõiv. Mõnõ põlidsõ pedäjä tüve pääl või riste ollaq päält saa. Puiõts'auka, kon om hulk ristipuid, kutsutas ristimõtsas.\n\nRisti ragomisõ põhjus\nRisti ragomisõ tsihis om olnuq kaitsõnõidus: rist raotas tuuperäst, et koolnu nakkasi-iq koton käümä. Ristist saa-as koolnu heng edesi. Muistitsõl aol usuti, et kuulnuisi inemiisi hengeq eläseq ristipuiõ seen edesi.\n\nRagomisõ kombõq\nRisti ragojas pidät olõma ristipoig vai mõni tõõnõ suguladsõmb meesterahvas, naanõ tohe-iq risti rakoq. Üte perre ristiq raodiq samma puuhtõ.\n\nMõnõl puul juvvas päält risti ragomist ärq ka pits viina ni süvväs määnestki makõt söögipalakõist. Mõnikõrd jätetäs ristipuu mano ohvriannõq, näütüses rõivariba, must leinälint vai mõni puuossakõnõ.\n\nKombõ levinemine\nRisti puuhtõ lõikamisõ kommõq om olnuq osa Võromaa Harglõ, Karula, Kanepi, Urvastõ, Põlva, Rõugõ ja Räpinä nink Tartomaa Sangastõ, Kambja ja Võnnu kihlkunna matidsõkombist. \n\nRistilõikamisõ kommõq om olnuq jovvulinõ ka Saarõmaal, kon tõõnõkõrd puu sisse ristile lisas perremärk lõigati.\n\nTäämbädsel pääväl raotas riste puuhtõ koolnu mälehtüses viil mõnõl puul Lõunõ-Eestin.\n\nKõgõ vanõmb ristipuu\n\nEesti kõgõ vanõmb ristipuu oll' Laatrõ ristipetäi vana Tartomaa Sangastõ kihlkunnan (Valga maakunnan), mink vannusõs arvatas olõvat umbõs 300 aastakka. 2014. aastagal võeti tuu vana puu maaha, konserveeriti ärq nink veeti Eesti Rahva Muusõummi vällänäütüste.\n\nKaeq viil \nRistipetäi\n\nVälislink\nLaatre ristimand leiab koha naitusesaalis. Valgamaalane.\n\nPruugit kirändüs\n\nKõivupuu, Marju 2009. Hinged puhkavad puudes. Tallinn: Huma.","num_words":238,"character_repetition_ratio":0.05,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.178,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ristim%C3%B5ts","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ristimõtsas kutsutas puiõts'auka, kon om hulk ristipuid.\n\nÜts tunnõtumpi ristimõtso om Võromaal Põlva kihlkunnan Rosmal, õkva Võro-Põlva tii veeren vähä inne Põlvat.\n\nKaeq viil\nRistipuu","num_words":25,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.173,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kiltsi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kiltsi om alõvik Õdagu-Viro maakunnan, Väike-Maarja vallan. Elänikke arv om 204 (saisoga 1.01.2019).\n\nKiltsin om Kiltsi mõisa ja Kiltsi põhikuul.\n\nLäbi alõvigu lätt Talliin-Tartu tsihin raudtii.\n\nVäike-Maarja vald\nEesti alõviguq","num_words":28,"character_repetition_ratio":0.064,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.241,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Simuna","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Simuna om alõvik Õdagu-Viro maakunnan, Väike-Maarja vallan. Elänikke arv om 419 (saisoga 1.01.2021).\n\nSimuna oll' aastagil 1992–2005 Avanduse valla keskus.\n\nVäike-Maarja vald\nEesti alõviguq","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.078,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.296,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pajusti","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pajusti om alõvik Õdagu-Viro maakunnan, Vinni valla keskus. Elänikke arv om 645 (saisoga 1.01.2019).\n\nVinni vald\nEesti alõviguq","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.283,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vinni","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vinni om alõvik Õdagu-Viro maakunnan Vinni vallan. Elänikke arv om 862 (saisoga 1.01.2019).\n\nVinnin om Vinni-Pajusti Gümnaasium.\n\nVinni vald\nEesti alõviguq","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.265,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Bondi%20James","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Bondi James (James Bond) ehk agent 007 om ilokirändüsline tegeläskujo, Ütiskuningriigi Timä Kuninglidsõ Korgusõ luurõ Secret Intelligence Service'i agent, kink luuja om inneskine Tõõsõ ilmasõa aignõ Suurbritannia sõalaivastigu Admiraliteedi Luurõosakunna tüütäjä ja illatsõmb kiränik Flemingi Ian 1952. aastagal. \n\nLisas Flemingi romaanõlõ ja lühüjutõlõ sai Bond populaarsõs ka filmisar'an. Trüküsõnan jakkusõq Bondi seiklusõq tõisi autoridõ romaanõn.\n\nJames Bondi näütlejäq \nBondi filmen om aastidõ joosul Bondi Jamesi mängnüq kokko kuus näütlejät:\n Connery Sean (1962–1967, 1971 + 1983 mitteammõtlinõ film)\n Lazenby George (1969)\n Moore'i Roger (1973–1985)\n Daltoni Timothy (1987–1989)\n Brosnani Pierce (1995–2002)\n Craigi Daniel (2006–...)\n\nInglüse kirändüs\nInglüse filmikunst","num_words":85,"character_repetition_ratio":0.01,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.253,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Laat","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Laat om kimmäh kotussõh perioodilidsõlt peetäv suur turg, koh hariligult tetäs päält ostmisõ-müümise ka mitmõsugutsit lõbustuisi. \n\nMaalaaduq ommavaq väikoettevõtjilõ hää võimalus müvväq üte kõrraga suurõmbalõ hulgalõ ostjilõ ku näil muul aol võimalik olõsi. Ostjaq jälki löüdväq laadust pall'o kaupo ütest kotussõst. Väega tähtsäq ollivaq laaduq maamajandusõlõ inne väikeisi puutõ võrgo arõngut. \n\nLiinoh, koh om egapääväne suur kaubandus, peetäs laatõ rohkõmb inemiisile aoviidüse pakmisõs, a tähtsä om ka suur käsitüü ja põlluviljo valik.\nHariliguq laadulõbustusõq ommavaq õnnõluus, püürdhäll, osavusmängoq ja jovvukatsmisõq.\n\nEesti suurõmbaq ja vanõmbaq laaduq\n\nEestih om kõgõ kavvamba egä aastaga kõrraldõt laat Anslah peetäv Hauka laat, miä sai algusõ joba 1960. aastil. 1994. aastagast peetäs Hauka Laatu Antsla keskliinah. Tõõnõ suurõmb laat, midä peetäs niisama Võromaal, om Vahtsõliina Maarahva Laat. Üts vanõmbit laatõ, midä um kõrdagi vaihõlõ jätmäldä egä aastak peet jo päält saa aastaga, om Võromaa Vahtsõliina kihlkunnah Setomaa piiri lähküh egä sügüse peetäv Lindora laat, koh muist laadõst inämb om nätäq ka võro ja seto umma kiilt ja kultuuri.\n\nLätteq\nHauka laadust\nEesti Vikipeedia artikli Laat\n\nkaubandus\nkultuur","num_words":169,"character_repetition_ratio":0.01,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.172,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vahts%C3%B5liina%20Maarahva%20Laat","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vahtsõliina Maarahva Laat om laat, miä om Vahtsõliina vallah ütes suurõmbas üritüses. Laatu peetäs egä aastaga piimäkuul. Taa laat om Vahtsõliina kandi kõgõ tähtsämb kauplõmisõ kotus ja hää kotus egäle ettevõtjalõ ummi tetüssit tõisilõ näüdädäq. \n\nVäega tähtsä osa om Vahtsõliina Maarahva Laaduh käsitüül. Mitmidõ maiõ käsitüümeistreq saavaq tah müvväq ummitettüid asjo vai tegeväq noid laaduliisi silmi iih. \n\nKauplõmisõlõ om hää vaeldus päälava kultuurikava, koh mitmidõ maiõ rahvakultuurirühmäq tandsvaq ja laulvaq. Rahvamajah om vallalõ kunstinäütüs. Laadu aol om vallarahval hää võimalus lisarahha tiiniq piletide müügiga ni söögi ja üümaja pakmisõga. \n\nEdimäne Vahtsõliina Maarahva Laat peeti 1995. aastagal 16.-18. piimäkuu pääväl.\n\nPilte\n\nLaaduq","num_words":99,"character_repetition_ratio":0.099,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.174,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Reinu%20katai","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Reinu katai om Eesti kõgõ korõmb katai, miä kasus Põlva kihlkunnan Tsolgo lähkül Reinu talon. Ku Reinu katai luuduskaitsõ ala võeti (1959), oll' puu katõssa miitret korgõ ja miitre jago jämme. 1966. aastagal vällä pant silt om talo pernaasõl Orassoni Rael-Adiinal iks viil koton alalõ. Ku Reinu kadajat mõõdõti aastal 1998, saadi korgusõs 13,5 m. Ku korgõ katai parhilla om, olõ-i teedäq. 2008. aasta talvõl murdu Reinu kadaja kolmõst suurõmbast ossast üts ärq, a tuu kõgõ korgõmb oss es olõq. \n\nReinu katai om Eesti kõgõ korgõmb joba tõist vuuri. Vaihõpääl kuulutõdi rekordihoitjas Ahunapalu katai Tartomaal, a tuu murdu nelä aasta iist ärq.\n \nReinu kadaja vannusõs hindasõq as'atundjaq 100-150 aastakka. Pernaanõ arvas', et kadaja võisõ mulda pandaq vai kasuma jättäq timä vanavanaesä Pille Rein. Vanaperremehe avvos om pant nii talo ku kadaja nimi tsaariao lõpun, ku Rein suurõ talo sugulaisi vaihõl ärq jagi.\n\nPererahvas om korgõ kadaja üle väega uhkõ ja nä hoitvaq taad lambidõ ja kitsõ iist. Poig Elmet tege aig-aolt puust mõnõ plõksi. Kunstiopilasõq ommaq kadajat maal'man käünüq ja suvõl kääväq huvilisõq tuud kaeman. Pernaanõ om jätnüq väikese pindrekese, midä pite nä tullaq saava ni lupas näil värteni kah sõitaq. 1\n\nLäteq\n Harju Ülle. Uma leht. Eesti kõgõ korõmb katai. Nummõr' 357, Urbõkuu 31. päiv 2016\n\nLuudus\nPuuq","num_words":199,"character_repetition_ratio":0.063,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.221,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Katai","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Katai (kasvotiidüse perrä harilik katai, selle et kadajit um väega mitund sorti) om küpressiliidsi sugukunda kadaja perrekunda kuuluv nõglapuu. Edimäne, kiä harilikku kadajat tiidüsligult selet', oll' Linneus 1753. aastagal. Kadajamõtsa nimetedäs kadastigus vai kadastus.\n\nBotaanilidsõq tunnusõq\nInämbält kasus harilik katai puhmakujolidsõlt, harvõmb puukujulidsõlt. Puu korgus om hariligult kooniq 10 miitret, harvõmb kooniq 15 miitret. Kõgõ suurõmb korgus om registreerit 18,5 miitret Roodsin. Eesti kõgõ korgõmb katai om Reinu katai, miä kasus Võromaal Põlva kihlkunnan. \n\nKatai kasus hariligult kooniq 860 aastakka vanas. Kadaja tüvi om sagõhõhe mitmõharolinõ ja mõnikõrd kiirdü kasunuq. Nuuri puiõ kuur om kitsin lastõn kestendäv, vanõmbil puiõl madalidõ vakõ ja pehmide kiudõga.\n\nLevik\nHarilik katai kasus sagõhõhe lakõ pääl mere veeren, luupäälsil, palo pääl, suus minevide maiõ pääl jm. Hariligu kadaja suur levinemisala om Euraasia kesk- ja põh'aosan, kooniq stepeni vällä, hummogumaal kooniq Jaapani saarini, Põh'a-Afrikan, Põh'a-Ameerikan, Gröönimaal ja Islandil. Lõunõhummogu poolõ küünüs levinemisala Pakistani ja Nepalini, a Põh'a-Ameerikan 30° põhjalakk'usõni. \n\nEestin om levinüq kadaja harilik alambliik Juniperus communis communis.\n\nTarvitaminõ\n\nKadaja puu om ilosa tekstuuriga, tihehide aastagarõngidõga ja hää hõnguga puu. \n\nMakõ maiguga viljo seen om tsukõrd 40%, õllõ, happit, lipiidõ, vitamiinõ, kasvovahha jne. Nõglost ja viljoga võrsist saa tetäq eederlikku õlli, midä om pruugit antibakteriaalsõs abinõvvos meditsiinin ja veterinaarian. Kadajamarjo pruugitas vürdsis. Naid pandas nii mõtseläjä ku tsia- ni lambalihalõ. \n\nKadajat pruugitas ka ku ilopuud pargõn ja aion, a naid om küländ rassõ ümbre istutaq. Tuu jaos tulõ kaiaq, et nii inne ku peräst ümbreistutamist olõssi puu lõunõ poolõ sama küleg. \n\npuuq","num_words":239,"character_repetition_ratio":0.048,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.186,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tamm%C3%B5-Lauri%20tamm","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tammõ-Lauri tamm om Eesti kõgõ jämmemb puu. Tamm kasus Urvastõ kihlkunnan Urvastõ külän Tammõ-Lauri talo maa pääl. Uurmiisi perrä nakas' puu kasuma 1326. aastagal. Tamm om 17 miitret korgõ. Tä ümbermõõt om rinnakorgusõlt 8 miitret. \n\nTammõ-Lauri tamm om kujotõt Eesti 10-kroonilidse paprõraha pääl. Tammõ-Lauri tamm võeti luuduskaidsõ alaq piimäkuu 30. pääval 1939. aastagal. Sõs oll' taa Urvastõ valla Tammõ-Jüri nr. 30 talo krundi pääl ja timä umanik oll' Abeli Reinhold. \n\nTammõ-Lauri tamm om kavva olnuq ka teedäqolõvalt Eesti kõgõ vanõmb puu. 1998. aastagal mõõdõti timä vannusõs 680 aastakka. 2004. aastaga andmidõ perrä om sõski olõman viil vanõmb puu Puhtulaiul Läänemaal. Tuu vannus piässi olõma 800. aasta ringin. \n\n2016. aastaga võtt' Tammõ-Lauri tamm ossa Euruupa aasta puu võistlusõst.\n\nPilte\n\npuuq\nUrvastõ kihlkund\nPühäqpaigaq","num_words":111,"character_repetition_ratio":0.107,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.235,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Burj%20Khalifa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Burj Khalifa om Araabia Ütisemiraatõ pääliinan Dubain ollõv pilvelahkja, miä tetti valla 4. vahtsõaastakuu pääväl 2010.\n\nBurj Khalifa om maailma kõgõ korgõmb hoonõq läbi ao. Taa om 828 miitret korgõ.\n\nTaa om tõisist innemb ehitedüist korgõist ehitüisist tõistõ tuu poolõst, et sääl om ka eloruumõ. Huunõ alomadsõn jaon olevidõ 39 kõrra pääl om hotell. Huunõn ommaq ka bürooruumiq.\n\nBurj Khalifa om päämädse ärihuulidsa Šeik Zayedi veeren. Hoonõq pidi olõma 818 miitret korgõ ja 160-kõrralinõ. Taa suurus pidi olõma 33,4 hektääri ja pidi masma 4,1 mill'ardit USA dollarit, miä tege üte ruutmiitre hinnas 12 300 dollarit.\n\nEhitüs\nHuunõ pääehitüskunstnik oll' Adrian Smith, teljä ja umanik Emaar Properties.\n\nEhitüstüüga alostõdi 21. süküskuu pääväl 2004. Joba 21. hainakuu pääväl 2007, ku olliq valmiq 141 kõrda, oll' taa maailma kõgõ korgõmb hoonõq. Sõs taa olli 512,1 miitret korgõ. Inne taad oll' kõgõ korgõmb hoonõq Taipei 101.\n\n17. vahtsõaastakuu pääväl 2009 sai hoonõq uma lõpligu korgusõ 818 miitret.\n\nLisas toolõ, et Burj Khalifa om kõgõ korgõmb ehitüs aoluun, om taa ka läbi ao kõgõ suurõmba kõrdo arvoga hoonõq. Mineväne kõrdo arvo rekordiumanik oll' Maailma Kaubakeskus.\nHuunõn om ka kõgõ korgõmb ja kipõmb lift, mink kibõhus om kuooniq 64 km\/h.\n\nBurj Khalifat ehitiväq päämidselt vaesõq sisserändäjäq Lõunõ-Aasiast. Nääq saivaq väega veidüq palka.\n\nKorgusõ muutminõ\nBurj Khalifa korgust om mitu kõrda ümbre tett. Algusõn pidi taa olõma üttemuudu Melbourne'in olõva Grollo Tower'iga, mia om 560 miitret korgõ.\n\n2006. aastagal andsõ ehitüskunstnik Marshall Strabala, kiä tüüt' huunõga kooniq 2006. aastagani, teedäq, et hoonõq pidi tulõma 808 miitret korgõ.\n\n17.juunil 2008 andsõ huunõ umanik teedaq, et tä ei tiiq avaligus huunõ perämäst kõrda inne 2009. aastakka, ku hoonõq valmis om.\n\nHuunõ pääehitüskunstnigulõ Adrian Smithile tundu, et huunõ ülemäne jago es näeq väega piinü vällä. Tä tahtsõ hoonõt tetäq korgõmbas. Tä küsümise pääle otsustõdi hoonõq korgõmbas ehitäq. Tuuga es kasuq huunõ kõrdo arv, a õnnõ ots muutu peenembäs. Taad tippu saasiq viil korgõmbas ehitäq ku vajja olõssi.\n\nViipurskussüstiim\nHuunõ ümbre om ehitet viipurskussüstiim, miä läts' masma 217 mill'onit USA dollarit. Viipurskussüsteemi projektiirse Califronian ollõv ettevõtõq WET Design. \nViipurskussüstiim om 250 miitret pikk ja purskas 150 miitre korgulõ. Taad süstiimi valgustas 6600 lampi ja 50 värviprojektorit.\n\nehitüskunst\nAraabia Ütisemiraadiq","num_words":327,"character_repetition_ratio":0.076,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.224,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kaaratsori","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kaaratsori (tiidüskeelen Gryllotalpa Gryllotalpa) om väegadõ huvitava vällänägemisega maa all elläv mutik. Tä eläs üte-katõ tsentimiitri lakjutsin käügen, midä tä kaib kooniq paari miitri süvvüste. Esiki seo mutigu nime lõpp ladina keelen – talpa - tähendäs mükrä. Eestin või kaarasorri trehvädäq õnnõ lõunõ puul Imäjõkõ.\n \nKaaratsori om kõgõsüüjä. Tä või süvväq tõisi mutikit, marjo ja köögiviljo. Tuuperäst olõ-õiq aidniguq õnnõliguq, kui tedä umsn aian nägeväq. Suvõõdagidõ või kuuldaq, kuis kaaratsori tsiristäs. Tuud tege tä tagomaidsi jalgo kokko hõõrdõn. Kaaratsori om küländ hainaritsigu muudu, õnnõ suurõmb, pruun ja edimädseq jalaq omma laembaq. Täl ommaq ka tundlaq nii iin kui ka takan, et saasiq maa all oosõ seen parõmbalõ liikuq. \n\nmutigaq","num_words":107,"character_repetition_ratio":0.028,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.18,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%B5r%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kõrõ vai tõisisõnno juttsälg kobikunn (tiiduskeelen Bufo calamita) om edimädse kaitsõkatõgooria katõpaigaelläi, miä tähendäs, et tä om umbõlõ haruldanõ ja timä segäminõ luudusõn om keelet. Edimäste katõgooriahe om varrampa nimetet viil hal’as-kobikunn, kiä om täämbadses joba miiq piirkunnan vällä koolnuq. Eestin ummaq kõrõq hädäohon päämädselt elopaiko häömise peräst. Näil om elmises vaia lagõhit liivatsit kotussit. A kuna Nõvvokogoliido aol kõik rannamaaq ja liivaguq mõtsa täüs istutõdiq, sõs kõrõq jäieq umist elopaigost ilma. Parhilla om näid viil perrä jäänüq õnnõ mõnda ütsikuhe liivahauda ja mõtsalda randa.\n\nKõrõ elotiieq\nKõrõ om kobilidsõ naha ja hellerohilidsõ sälätriibuga kunn. Tä om väegadõ var'olidsõ eloviiega. Päävätsel aol tä ist lehti, liiva vai mõtsaprahi all, a üüse muutus aktiivsõs. Kõrõq sööväq kõgõsugumaidsi mutukit, kedä näil kõrda lätt liiva päält kinniq püüdäq. Sigimise aig om näil keväjäst suvõ algusõni. Sõs kogonõsõq esädseq kunnaq madalihe aotliidsihe lumpõhe, miä liiva vaihõlõ teküseq ni nakkasõq kõvva laulma. Laulu pääle tulõvaq sinnäq imädseq. Kõrõ kudu om katõrialinõ lint, kost paari nädäliga arõnõsõq välla kunnapojaq.\n\nkatõpaigaeläjäq","num_words":164,"character_repetition_ratio":0.007,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.165,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kraasna","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kraasna (vinne keelen Krasnogorodsk) om allõv Vinnemaal Pihkva oblastin, Krasnogorodski rajooni keskus. Kraasna om Sinjaja jõõ veeren. Elänikke arv om 3721 (saisoga 1.01.2016).\n\nKülä tekkü 1464. aastagal ehitedü kandsi mano. 1967. aastagal sai külä alõvis. 1995. aastagani oll' alõvi ammõtlinõ nimi Krasnogorodskoje.\n\nKraasna ümbre, kunagidsõn Vitebski kubermangun, parhilladsõ Läti, Valgõvinne ja Vinnemaa piiri lähkün elli sinnäq vällärännanüisi setodõ rühm Kraasna maarahvas. Kraasna maarahvas kõnõl' Kraasna murrakun, miä oll' väega täämbädseni Setomaal kõnõldava seto keele muudu.\n\nLätteq \n\nVinnemaa alõviq\nseto kiil","num_words":75,"character_repetition_ratio":0.069,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.213,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%B5mrimaa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kõmrimaa (ka Wales, kõmri keelen Cymru [kõmri], inglüse keelen Wales [ueilz], Kõmrimaa inglüse keele murdõn [ueels]) om maa Suurbritannia saarõ õdagujaon ja Ütiskuningriigi üts neläst osast. Kõmrimaal eläs ligi kolm mill'onit inemist. Ammõtlidsõq keeleq ommaq kõmri ja inglüse kiil, mil om võrdnõ staatus.\n\nKõmrimaal om uma parlament (rahvusassamblee), mil ommaq piiredüq säädüseandja õigusõq. Kõmrimaa kõgõ suurõmb liin om pääliin Caerdydd (ingl. k Cardiff), kon eläs 317 500 inemist. \n\nKõmrimaast hummogu poolõ jääs Inglüsmaa, põh'a ja õdagu poolõ Iiri meri ja lõunõ poolõ Keldi meri ja Bristoli laht. Kõmrimaa hummogujago om mägine. Kõgõ korgõmb mägi om Yr Wyddfa (ingl. k. Snowdon).\n\nKõmri kiil\n\nKõmri keelel um Kõmrimaal inglüse keele kõrval ammõtlidsõ keele staatus. Uma keele elojovvu suurõndamisõs ja pruukmisõ edendämises tetäs Kõmrimaal väega pall'o tüüd.\n\nSport\nKõmrimaal om uma jalgpalli rahvusmiiskund, miä võtt ossa rahvusvaihõliidsist meistrevõistluisist nigu Õuruupa ja maailmameistrevõistlusõq.\n\nKirändüst\n Charles-Edwards, T. M. 2013. Wales and the Britons 350–1064. Oxford University Press, Oxford.\n\nÕuruupa maaq\nKõmrimaa\nÜtiskuningriik","num_words":153,"character_repetition_ratio":0.068,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.199,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/T%C3%B5stamaa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tõstamaa om alõvik Pärno maakunnan Pärno liinan. Elänikke arv om 466 (saisoga 1.01.2020).\n\nTõstamaa oll' aastagil 1992–2017 Tõstamaa valla keskus.\n\nEesti alõviguq","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.013,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.309,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Saadj%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Saadjärv om järv Hummogu-Eestin Tartost 15 km põh'a puul Tabivere ja Äksi alõvigu lähkün. Saadjärv om kõgõ suurõmb Voorõmaa järv ja jääs Voorõmaa maastigukaitsõala piire sisse. Pindala om 723 ha, kõgõ suurõmb süvähüs 25 m. Saadjärv om ainugõnõ järv, mis kuulus nii Eesti 10 kõgõ suurõmba ku ka 10 kõgõ süvembä järve hulka. Järve veeren ommaq ujomisrannaq ja pur'oloodsigusadamaq.\n\nKirändüst \n Ott, I., Rakko, A., 2008. Kuidas elad Saadjärv? Eesti Loodus, 7: 40–46.\n\nVälislingiq \n Saadjärv Eesti Looduse infosüstemin\n Luudusfilm Saadjärvest\n\nEesti järveq","num_words":73,"character_repetition_ratio":0.074,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.235,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mur%C3%B5lipuu","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Murõlipuu, ka morõlipuu vai makõkirsipuu (Prunus avium) om ruushäitsmeliidsi sugukunda vislapuu alambperrekunda kuuluv viläpuu.\n\nMurõlipuu viläs om murõl (morõl, makõkirss).\n\nKasvotiidüslist\n\nVällänägemine, mõõduq ja eloigä \nMurõlipuu om kipõ kasumisõga, koonilidsõ krooniga ja inämbüisi sirgõ tüvega puu. Häitses keväjä küländ varra, häitsmeq ummaq lumivalgõq. Puu saa täüskasunus 60–80 aastaga vannudsõn ja om sis keskmädselt 20–25 m korgõ. Tüve läbimõõt om sis 50–70 cm. Harva või murõlipuu kassuq kooniq 35 m kõrgudsõs ja tüve läbimõõt küündüdäq kooniq 120 cm. Puu eloigä on hariligult 70–100 aastakka.\n\nEdesiminemine \n\nMurõlipuu om mutiktolmlõja. Häitsemä või naadaq jo nelä aastaga vannudsõlt. Süüdäväq viläq ommaq väikuq ja kõlladsõq kooniq verevät vai musta värmi. Naid sööväq hää meelega tsirguq ja eläjäq, kink abiga puu ka siimnidega edesi lätt. Siimneq võivaq kasuma minnäq paari aastaga joosul. Puuq ajavaq sagõhõhe ka juurõvõssu, minkast või ümbretsõõri kassuq murõlivõsu. Ku tüvi maaha lõigadaq, sis aja tuu ka kannuvõssu.\n\nKasumiskotus \nMurõlipuulõ miildüseq kergeq, süväq, vilälidseq ja parra niiskusõga, kõgõ parõmbahe kergehe happalidsõq maaq. Tä kasu-ui häste pall'o likõ vai üleujotõdava maa pääl. Eesti talvõq ommaq murõlipuulõ sagõhõhe pall'o külmäq ja keväjäidsi külmiga võivaq häitsmeq ärq külmädäq, tuuperäst kasusõq Eestih murõlipuuq nii luudusligult ku aiah parõmbahe mere lähküh, a sisemaal tüküseq aig-aol ärq külmämä. Luudusõh om murõlipuu valgusõnõudlik ja küländ lühkü iäga puuliik, kiä kasus sagõhõhe mõtsaveerih ja lakõ pääl. Uma olõmisõ poolõst om tä pioniirliik, kiä aja hinnäst tühjü kotussidõ pääle kibõhõhe edesi siimnide ja juurõvõssõga, a perähpoolõ jääs suurõmbidõ puiõ ala ja lätt vällä. Murõlipuud või sagõhõhe löüdäq siist-säält suurõmba mõtsa alt tõõsõst puurindõst üteh tammi, saari vai kõivõga.\n\nLevik \nMurõlipuu luuduslinõ leviala om Kesk-, Õdagu- ja Lõunõ-Õuruupan, Skandinaavia lõunõjaon, Briti saari pääl, Ukrainan, Taga-Kaukaasian, Väiku-Aasia põh'ajaon, Afriga põh'aranna lähkün.\n\nTarvitaminõ\n\nMurõliq \nAiasortõ om pall'o, nuuq ommaq makõq ja mahladsõq. Mõtsikidõ puiõ mar'aq ommaq vähämbäq ja olõ-õi nii makõq ja mahladsõq. Murõliid süvväs inämbüisi värskist pääst, a naid tetäs ka sisse mahlas, kompotis, sahvtis, likööris jne.\n\nPuu \nMurõlipuu puu om väega illos, sirgõ ja ütelidse tekstuuriga, roosakaspruuni kooniq kahvadu kõllakadsõ tooniga. Taa om väega hinnat puutüümatõrjaal.\n\nKasvataminõ \nMurõlipuud istutõdas Õuruupan pall'o ineskiidsi nurmõmaiõ pääle ja tedä hinnatas väega ku viläpuud, mõtsapuud ku ka ilopuud. Mõtsikut murõlipuud pruugitas puukmisalossõs kultuursordõlõ.\n\nLätteq \n\nViläpuuq","num_words":352,"character_repetition_ratio":0.044,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.183,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Audru","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Audru om alõvik Pärno maakunnan Pärno liinan. Audru om Audru jõõ veeren. Elänikke arv om 1497 (saisoga 1.01.2019)\n\nAudrun om põhikuul ja kerik.\n\nAudru oll' aastagil 1992–2017 Audru valla keskus.\n\nEesti alõviguq","num_words":29,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.3,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%A4hr","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kähr (Meles meles) om lasidsaliisi sugukunda kuuluv murdja mõtselläi.\n\nKährile miildüs elläq kuivan var'olidsõn mõtsan, kohe tä kaib umaq oosõq. Timä kaibõtuist oosist või löüdäq elämäst ka tõisi eläjit, näütüses kährikit ja rebäsit.\n\nKaeq viil \nKährik\nKahr\n\nVälislingiq \n Mägrad on nuhtluseks muutunud, Eesti Päevaleht, 8. süküskuu 2010.\n\nmõtsaeläjäq\nImetäjäq","num_words":47,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.2,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%A4hrik","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kährik ehk kährikpini (Nyctereutes procyonoides) om piniläisi sugukunda kährigu perrekunda kuuluv väiku murdja mõtselläi.\n\nEloviis \nHariligult eläs kährik oosõn. Tä või tuu esiq kaibaq, a või üle võttaq ka kähri vai rebäse tühä oosõ. Võib elläq ka kivimäki lahkin, puiõ juuri all jm. Kährik liigus hariligult hämärän ja üüse. Kährik on ainugõnõ piniläne, kiä tege talvõuinakut. Siski võivaq kähriq ka talvõuinagu aigo sulailmaga välän kävvüq.\n\nKarvnahk \n\nKähri kask um karmi karvaga ja ilosas taad ei peetäq. Siski kuigivõrd näid naha peräst kasvatõdas, nt Hiina nahaeläjäfarmõn.\n\nKaeq viil \nKähr\n\nLätteq \n\nmõtsaeläjäq\nImetäjäq","num_words":91,"character_repetition_ratio":0.006,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.183,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/%C3%95","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Õ (õ) om ladina kirä täht, miä om saad o-tähest diakriitilidse lainõmärgi (tilde) abil. \n\nHTML-märgendüsen andas Õ-tähte edesi Õ ja õ-tähte õ.\n\nVõro, seto ja eesti kiil \nVõro, seto ja eesti keelen märk seo täht õ-hellü ehk ümärdämäldä puulkorgõt keskvabahellü. \n\nEesti keelen eräle õ-tähe pruukmisõ mõttõ käve vällä ja alost' ka taa pruukmist 19. aastagasaa algusõn Otto Wilhelm Masing. Inne tuud pruugiti õ-helü märkmises päämidselt ö-tähte, mõnõn sõnan ka a-tähte.\n\nVõro ja eesti tähistün om õ-täht w- ja ä-tähe vaihõl. Võro ja seto keelen, a niisama ka vad'a keelen ja eesti keele kihnu pruugin om õ-tähte pall'o inämb ku eesti keelen. Taa põhjusõs om tävveline vabahelle kokkokõla, miä nain keelin om ja midä eesti keelen olõ-õi. Vabahelükokkokõla om külh olõman ka soomõ keelen, a kuna sääl olõ-õi õ-hellügi, sis olõ-õi ka taadsamma õ-kokkokõlla, miä tegegi võro, seto, vad'a ja kihnu keele nii õ-rikkas.\n\nVõro ja seto keelen om tegeligult kolmõ esiq sorti õ-hellü, midä kõiki märgitäs täämbädsel pääväl õ-tähega. Nuuq kolm õ-helü varianti ommaq harilik (puulkorgõ ja tagapuulnõ) ehk eesti õ (nt mõts, kõrd), korgõ õ ehk ümärdämäldä korgõ keskvabahelü, nt sõna, sõs, kõik (om märgit ka y-tähega, nt syna, sys) ja taga-e ehk tagapuulnõ e-helü variant, miä kõlas väega õ muudu ja õ-ga taad ka kirotõdas nt tarõ, panõ, kurõkõnõ.\n\nPuutrin vai telefonin pruugitas õ-tähe asõmal tõõnõkõrd märki 6.\n\nKoltasaami kiil \nKoltasaami keelen märk õ eesti õ-lõ lähküt keskvabahellü [ɘ]. Nt: kõõččmoš 'küsümüs'.\n\nLiivi kiil \nLiivi keelen märk õ edimädsen silbin võro ja eesti õ-lõ lähküt ümärdämäldä puulkorgõt keskvokaali.\n\nPortugali kiil \nPortugali keelen märk õ läbinõna (nasaliseeritüt) o-hellü [õ].\n\nVietnami kiil \nVietnami keelen märk õ nõsõva kakkõtooniga o-hellü.\n\nvõro kiil\nkeeletiidüs","num_words":270,"character_repetition_ratio":0.068,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.217,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/%C3%95uruupa%20Kontrollikoda","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Õuruupa Kontrollikoda kontroll Õuruupa Liidu raha pruukmist. Kontrollõ tulõmusõq esitedäs aastagaruandih Õuruupa Parlamendilõ, kiä või eelarve täütmise tuuperrä hääst kittä vai hääst kitmäldä jättä. Õuruupa Kontrollikoda om üts säitsmest Õuruupa Liidu institutsioonist. \n\nÕuruupa Kontrollikoda om Luxembourgin. \n\nÕuruupa Kontrollikua tüüd juht kolleegium, kohe kuulus õgast Õuruupa Liidu riigist üts liigõq. Õuruupa Kontrollikua liikmõq nimetäs kuvvõst aastagast ammõtihe Õuruupa Liidu Nõvvokogo, koh õka Õuruupa Liidu riiki esindäs ministri. \n\n2004.–2016. aastagal oll' Eestist nimetedü Õuruupa Kontrollikua liigõq Kaljulaiu Kersti. Päält tuud, ku Riigikogo oll' Kaljulaiu Kersti presidendist valinu, pakk' Eesti valitsus 2016. aastaga rehekuu 10. pääväl Õuruupa Kontrollikua vahtsõ liikmõ kandidaadist Pardsi Juhani. \n\nÕuruupa","num_words":98,"character_repetition_ratio":0.159,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.173,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/%C3%95uruupa%20Keskpank","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Õuruupa Keskpank om Õuruupa Liidu institutsioon, miä vastutas rahapoliitiga iist riigeh, miä ommava võtnu tarvitusõlõ ütise raha õuro (Austria, Belgiä, Eesti, Hispaania, Holland, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küprüs, Leedu, Luksõmburk, Läti, Malta, Portugal, Prantsusmaa, S'aksamaa, Slovakkia, Sloveeniä ja Soomõ). \n\nÜteh noide 19 riigi keskpanguga moodustas Õuruupa Keskpank Õurosüsteemi. \n\nEesti Panga president esindäs Eestit Õuruupa Keskpanga nõvvokogoh, miä määräs, ku korgõ vai madala omma õurot pruukvih maiõh baasintressimäärä, minkäga panga saava keskpangast laina võtta vai umma rahha keskpangah hoita. Baasintressimäärä mõotasõ intressimääru, midä panga umilõ klientele masva raha hoitmise iist pangah ni võtva ummilt klientel pangast võetuisi lainu iist. \n\nÕuruupa Keskpank piät intressimääru säädmise ja muiõ rahapoliitiga riistuga hoitma hinna õurot pruukvih maiõh kimmä, niimoodu õt hinna pallo kipõst es kasunu. Õuruupa Keskpanga siht om hoita inflatsiooni keskpika ao joosul 2 protsendi lähküh. \n\nÕuruupa Keskpank om üts säidsmest Õuruupa Liidu institutsioonist. \n\nÕuruupa Keskpank om Frankfurdin S'aksamaal. \n\nÕuruupa","num_words":143,"character_repetition_ratio":0.102,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.173,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/%C3%95uruupa%20Kommisjon","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Õuruupa Kommisjon om Õuruupa Liidu tähtsa kogo. Kommisjon esindäs ja kaitses kogo Õuruupa Liidu huvve.\n\nÕuruupa Kommisjon om Brüsselin, kommisjoni tarõ kutstas mustidsõ paikliku kotusõnime perrä Berlaymontiks. \n\nÕuruupa Kommisjoni tüüd juht kolleegium, kohe kuulus õgast Õuruupa Liidu riigist üts volinik. \n\nÕuruupa Kommisjon om üts säidsmest Õuruupa Liidu institutsioonist. \n\nÕuruupa","num_words":49,"character_repetition_ratio":0.179,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.161,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.999,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Hao%20Paul","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hao Paul (seto keelen ka Hao Paali, eesti keelen Paul Hagu, sündünüq 2. räüsäkuu pääväl 1946 Setomaal Meremäe vallan Koolina nulga Ostruva külän) om seto sootska, rahvus- ja kultuuritegeläne, folklorist, etnoloog ja keelemiis.\n\nHao Paul oll´ Setomaa ülembsootśka aastagast 1995 kooni aastagani 1998. Inne Hao Pauli oll ülembsootśka Anipai Vello ja 1998. aastaga suvõl valiti ülembsootśkas Kera Volli.\n\nHao Paul om pikkä aigo olnuq Tarto Ülikooli oppaja, kirändüse ja rahvaluulõ osakunna eräkõrralinõ dotsent ni Lõunõ-Eesti keele- ja kultuuriuurmiisi keskusõ juhataja, niisama Võro Instituudi tiidüsnõvvokogo edemiis. Tä om kõgõ inämb uurnuq seto rahvaluulõt ni kombit. \n\nHao Paul om seto rahva iistvitäi, Seto Kuningriigi mõttõ edimäne välläkäüjä ja kuningriigipäivi kombõ alostaja ni seto keele ja kiräviie edendäjä. Hao Paul om Vabarna Anne luudu seto rahva eeposõ \"Peko\" ja pall'odõ tõisi setokeelitside raamatidõ toimõndaja ja välläandja. Muuhulgan oll' tä ka edimäne, kiä naas' seto ja võro keele kiräviien korgõ õ märkmises pruukma y-tähte ja kakkõhelü kirotamisõs ülesnõstõtut q-tähte.\n\nHao Paul om seto leelo ja laembalt vana rahvalaulu hää tundja, laulja ja tutvustaja ni leelokuurõ Hellero ni Liinatśuraq liigõq.\n\nArtikliq \n \"Setu viljakusjumal Peko\" – Keel ja Kirjandus 1975, nr 3, lk 166–173.\n \"Setu lauluema Anne Vabarna\" www.folklore.ee\n \"Saateks\" – Peko. Setu rahvuseepos Kuopio: Snellmann-Instituutti, 1995.\n \"Epic Works of the Setu Singer Anne Vabarna\" – The Kalevala and the World’s Traditional Epics. Helsinki 2002, lk 433–463.\n \"Anne Vabarna eepilise loomingu algus\" – Kust tulid lood minule.... Tartu 2000, lk 185–204.\n\nKirändüs \n Peko. Setu rahvuseepos. Toimetanud Paul Hagu ja Seppo Suhonen, saatesõna kirjutanud Paul Hagu. Kuopio: Snellmann-Instituutti, 1995. - 224 lk. ISBN 9518421668\n\nViiteq\n\nVälislingiq \n Rein Saukas. Paul Hagu 60\n Andreas Kalkun. Paul Hagu 65. Seto misjonär\n\nSetomaa inemiseq","num_words":250,"character_repetition_ratio":0.055,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.235,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Setoq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Setoq ehk setokõsõq om õdagumeresoomõ rahvas, kink põlinõ elokotus om Lõunõhummogu-Eestin Setomaal. Setosit arvatas kokko ollõv päält 10 000.\n\nTäämbädsel pääväl eläs suur osa setosit Tarton ja Talliinan. Perän 1991. aastakka jäi osa setosit Vinnemaa poolõ pääle Pihkva oblasti Petseri rajuuni.\n\nSetoq ommaq õigõuskliguq, a näil om alalõ ka vanno maauso uskmiisi. Nä kõnõlõsõq võro keelele lähküt seto kiilt (üts lõunõeesti keelist).\n\n2010. aastagal tunnist' Vinnemaa valitsus setosit ku väikut põlisrahvast. Eestin peetäs setosit ammõtligult eestläisis ja nii eestläisi ku setodõ hindä hulgan om mitund muudu arvamiisi: mõnõq pidäväq setosit umaette rahvas, mõnõq ütes osas eestläisist. Pall'oq setoq pidäväq hinnäst samal aol nii setos ku eestläses. Soomõ-ugri hõimuliikmisõn peetäs setosit viimätsil aastakümnil umaette rahvas, näil ommaq Soomõ-ugri maailmakongressil umaq saadiguq uma seto lipu all. Setodõ hindämäärämise võimalusõs om parhilla Seto Kuningriik, miä ei vastandaq hinnäst Eesti Vabariigil��, a mil om olõman uma kroonikogo ja pää - sootska (seto jumala ja kuninga Peko asõmik maa pääl) -, kiä valitas egä aastaga põimukuu algusõsõn peetäväl suurõl festvalilaadsõl ettevõtmisõl Seto Kuningriigi pääväl.\n\nVaata ka \n Setomaa\n Peko\n Seto leelo\n Võrokõsõq\n\nVälislingiq \n Setomaa Valdo Liit\n Seto Arvudileht\n Erika Klaats: Setod valisid uue kuninga, Maaleht, 4. august 2008\n Ethnographische Forschungen auf dem Gebiete der Finnischen Völkerschaften. III, Die Volkstrachten in den Ostseeprovinzen und in Setukesien 1909 . Teos digiteeritült digitaalarhiivin DIGAR\n\nSetomaa\nÕdagumeresuumlasõq","num_words":207,"character_repetition_ratio":0.048,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.183,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Hingip%C3%A4iv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hingipäivä peetäs 2. märtekuu pääväl.\n\nKatoligu kerigukallõndrihe võeti 1006. aastagal 2. märtekuu päiv ku hingipäiv ehk usklikkõ koolnuidõ mälehtüspäiv. \n\nEestläisil jääs hingipäiv hingiao sisse. Hingipäivä om nimmat jo 14. aastagasaa lättin, a timä tähüstämine om jäänüq umauso hingiao varjo. \n\n1990. aastil levisi kommõq pandaq hingipääväl kodoaknidõ ja matusaian sugulaisi haudo pääle koolnuidõ mälehtüses kündleq palama.\n\nKaeq viil \n Võro rahvakallendri\nHingiaig\n\nVälislink \n Hingipääväst Eesti rahvakallõndri tähtpäivi andmõbaasin Berta\n\nVõro rahvakallendri","num_words":64,"character_repetition_ratio":0.081,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.184,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Hingiaig","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hingiaig om sügüsene aig rahvakallõndrin, ku avvostõdas ja oodõtas kodo koolnuidõ umatsidõ hingi. \n\nHingiaigo om peet rehekuun-märtekuun, esiqeränis inne märdipäivä, a mõnikõrd ka jo päält mihklipäivä. Hingiao sisse jääs ka hingipäiv.\n\nHingiaol (neläpäävä õdagidõ) om oodõt hingi kodo. Näile om katõt tarrõ vai sanna laud. Hingiao lõpun om hingi tennät ja nä jälq ärq saadõduq.\n\nHingiaol tohe-ei tetäq mürrä, nall'a, kõvva naardaq, rüükiq, ka mitte kärärikkit töid, nigu puid lahkuq.\n\nKaeq viil \n Hingipäiv","num_words":73,"character_repetition_ratio":0.012,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.197,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Nahtsip%C3%A4iv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Nahtsipäiv om seto rahvakallendri tähtpäiv, 11. märtekuu päiv, Suurkannahtaja Anastasia mälehtüspäiv.\n\n Märtekuu\n Setomaa","num_words":12,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.174,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kan%C3%B5p%20%28hoimaruuh%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kanõp, tõisi nimmi siän tunnõt ka ku marihuaana, om kanõbi perrehe käüvä kasvo miä taht osõst tett miä taht narkootik, vällä arvat kanebivaik. Marihuaanas üldäseq kuivaduq kanebihäitsmeq, midä tarvitõdas suidsutõn vai süvväs (mano pandõn kanebivõidu kas kuuki vai jogurtihe).\n\nMitmõn riigin om seo ilma aigo kanebi ariminõ ja timä viljo edesi andminõ, kauplõminõ ja pruukminõ keelet, agaq mitmõl puul om lubat meditsiiniline pruukminõ.\n\nLevinüid kanebiviljo\n \n•\thašiš\n•\thašišiõli \n•\tmarihuaana \n•\tsinsemilla\n\nKanõbi lühkü mõjo\n\n•\tkerge hõisk\n•\tsöögihimo nõsõk\n•\tuninõ olõk\n•\tmälehtämise kaominõ\n•\tparanoia\n•\tväsümüs\n•\telläv mõtlõminõ\n\nhoimarohoq","num_words":85,"character_repetition_ratio":0.009,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.198,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/R%C3%B5ug%C3%B5%20m%C3%B5isa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Rõugõ mõisa (s'aksa keelen Rauge) oll' rüütlimõisa Rõugõ kihlkunnan Võromaal. Mõisa päähoonõq om täämbädses pääväs häönüq.\n\nÜts varratsõmpi tiidüisi Rõugõ mõisa kotsilõ om peri 16. aastasaast, 1544. aastagast, ku taa oll' Georg Kursi uma kuun Nursi, Sõmmõrpalo ja Kärgula mõisidõgaq. Tääd peetäs ka Rõugõ kerigu finantsiirjäs 16. aastasaa keskkotsil. Taad aigu peetäs ka kerigukihlkunna sündümiseaos.\n\nRõugõ mõisal oll' pall'o perremiihi. Perämäne mõisa umanik oll' C. H. Samson von Himmelstiern. Pääle tää surma pere mõisa tää latsõq.\n\n19. aastasaa perämädsel aastakümnel oll’ Rõugõ mõisast saanuq põllumajanduslik kogo, nigu pall'odõst mõisist. Sääl tüüt’ ollõküük, villatüüstüs, saeveskiq, jahuveski, meier, savikivilüüv, tõrva- ja hüdseahoq. 20. aastasaa edeotsan tull' nailõ mano aiakraamitüüstüs. Rõugõ uma oll' ka Muhkamõtsa kar'amõisa.\n\nPäält 1920. aasta maareformi sai Friedrich Samson von Himmelstiern hindäle mõisakeskusõn ollõtüüstüse, juuriguhoitusõ ja põllumaa, kokko 35 hektääri. Elokotussõs ost' tää Jaani-Peebu koolitarõ kuun 58 hektääri maagaq. Sääl elli Samsonidõ pereh 1939. aastaniq.\n\nRõugõ kihlkund\nmõisaq","num_words":140,"character_repetition_ratio":0.06,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.204,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Rhiwabon","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Rhiwabon (inglüse keelen Ruabon) om liin Suurbritannian, Kõmrimaal.\n\nWalesi liinaq","num_words":10,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.171,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.998,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Aberteifi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Aberteifi (inglüse keelen Cardigan) om liin Suurbritannian, Kõmrimaal.\n\nWalesi liinaq","num_words":10,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.165,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Y%20Drenewydd","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Y Drenewydd (inglüse keelen Newtown) om liin Suurbritannian, Kõmrimaal.\n\nWalesi liinaq","num_words":11,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.184,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.995,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Y%20Trallwng","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Y Trallwng (inglüse keelen Welshpool) om liin Suurbritannian, Kõmrimaal.\n\nWalesi liinaq","num_words":11,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.172,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.997,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Y%20Rhyl","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Y Rhyl (inglüse keelen Rhyl) om liin Suurbritannian, Kõmrimaal.\n\nWalesi liinaq","num_words":11,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.192,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.999,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Y%20Fflint","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Y Fflint (inglüse keelen Flint) om liin Suurbritannian, Kõmrimaal.\n\nWalesi liinaq","num_words":11,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.195,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ynys%20M%C3%B4n","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ynys Môn (inglüse keelen Anglesey) om saar Suurbritannian, Kõmrimaal. Saarõ pindala om 714 km².\n\n2017. aastagal elli sääl 70 043 inemist.\n\nWales\nSaarõq","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.291,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ynys%20Gybi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ynys Gybi (inglüse keelen Holy Island) om saar Suurbritannian, Kõmrimaal. Saarõ pindala om 39,4 km² ja 2011. aastagal elli sääl 13 659 inemist.\n\nWales\nSaarõq","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.287,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ynys%20yr%20Adar","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ynys yr Adar (kõmri keelen 'tsirkõ saar') om saar Suurbritannian Kõmrimaal Ynys Llanddwyni saarõ lähkün.\n\nWales\nSaarõq","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.186,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ynys%20Llanddwyn","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ynys Llanddwyn om saar Suurbritannian, Kõmrimaal. Saarõ pindala om 0,3 km².\n\nWales\nSaarõq","num_words":12,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.225,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Niwbwrch","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Niwbwrch (inglüse keelen Newborough) om liin Suurbritannian, Kõmrimaal.\n\nWalesi liinaq","num_words":10,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.163,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.997,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Lindorrav","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lindorrav ehk nahkorrav (Pteromys volans L.) om väiku imetäjä mõtsaelläi, kiä kuulus jüräjide seltsi ja oravlaisi sugukunda. Eestin om lindorrav uma eloala õdagupiiri pääl, tedä tulõ tan ette Viromaa mõtson. Lindorrav om üüsidse eloviiega ja täl om vaia ellojäämises vanno mõtso. Tä om Eestin I katõgooria kaitsõalonõ liik.\n\nElomaa \nLindoravit eläs Põh'a-Õuraasia segä- ja lehtmõtsavüün Õdagu-Soomõst ja Baltimaist Tsiberi ja Vaiksõ ilmamereni.\n\nEestin eläs lendoravit Viromaa keskjao soiõ ümbre mõtson, kotussidõ ka Lõunõ-Pärnomaal ja Harjomaal.\n\nKu pall'o lindoravit om \nTerve elomaa piiren om lindoravit veidüq ni harvakult ni 20. aastagasaa seen ommaq nääq viil harvõmabas jäänüq. Hummogu puul om lindoravit inämb ku õdagu puul. Õdagupoolitsist elomaist on lindoravit kõgõ inämb Soomõn, a sääl kah õnnõ laiguldõ. Õuruupan jääs lindoravit kõrrast veidembäs, selle et mõtso ülearvo suurõ majandamisõ peräst häöseq ärq vanaq oosõliidsi puiõga haavistuq, miä ommaq lindoravidõ tähtsäq elokotusõq.\n\nVällänägemine\nLindorrav om kujo poolõst orava muudu, a vähämb. Täl ommaq mustaq suurõq silmäq ja lindamisõs tarvilidsõq ohkuq nahaq ede- ja tagakäppi vaihõl. Karv om täl tihhe ja siidine, suvõl kõllakas kooniq mustjashall ni talvõl hõpõhall. Kõtt ja käppi siseküleq ommaq valgõq, aloskarv om tummõhall.\n\nEloigä \nArvatas, et lindoravidõ eloigä jääs inämbüisi 5–6 aastaga vaihõlõ, a nä võivaq elläq ka 6–8 aastakka.\n\nElopaik ja eloviis \nLindorava pesäpaigas ommaq puuoosõq, tuuperäst om tähtsä, et timä elokotussõn olõsi oosõliidsi 70–120-aastatsit haavapuid. Nä pruukvaq päämidselt luudusliidsi ja hähni tettüid ni maaha jätetüid uusi. Mõnikõrd pruukvaq lindoravaq elämises ka tsirgupessi vai ehitäseq esiq ossõst pesä. Lindoravaq eläseq vanon ja mõtsamajandusõ poolõst ülesaisnui, kon om uusiga haavo vai kõivõ.\n\nPesä tege lindorrav kõgõ nii korgõhe puu otsa ku vähägi saa ja mitte madalampa, ku 3 miitret. \n\nLindoravaq ommaq üüsidse eloviiega ni tulõ-õi päivä pesäst vällä. Suurõmba jao umast elost nä makasõq uman pesän. Lindoravaq saavaq üte puu päält tõõsõ pääle hüpädäq nigu oravaq, päält tuu ka linnadaq esiki 30–40 miitre kavvustõ. Näide lindaminõ om ilma helüldä ja maandumisõs ajavaq nä käpäq lakja, nii et linnunahaq lääväq lakja nigu langõvari ja pidäväq huugu.\n\nLindoravaq püsüseq väega üten ja saman elopaigan. Pall'o edesi nä säält ei liiguq. Päämäne hädä om näile lakõq alaq – noorõndiguq ja lakõs raoduq langiq, kost näil om rassõ ja eloohtlik üle saiaq, selle et nä ommaq maa pääl liikun väega aigladsõq ja kohmaguq. \nTalvõund lindoravaq maka-ai, a külmä ilmaga võivaq maadaq mitu päivä järest.\n\nKodopiirkund \n\nLindoravaq pruukvaq mitund pessä kõrraga, midä nä sagõhõhe vaihtasõq. Tuud arvadaq vaindlaisi, a ka prasiitõ peräst.\n\nKeskmädses kodopiirkunnas loetas imätsil 5,7 hektääri, minkast egäpäivi pruugitas õnnõ pesäpuu ümbre kooniq 50 miitrit. Esätside kodopiirkund om kooniq 40 hektääri.\n\nSüümine \nLindoravaq sööväq põhilidsõlt kasvosüüki - pungõ ja urbõ (lepä, kõo, paiu ja haava), a ka samblikkõ, pähkmit ja marjo ni pedäjäkasvõ. Mõnikõrd või lindorrav süvväq ka tsirgupoigõ ja munnõ ni mutikit, a nä sööväq ka näütüses siini ja ubinit.\n\nOlokõrd Eestin \nLindorrav om Eestin väega harv liik, kedä jääs kõrrast veidembäs. Tedä om viimädse viie aastaga seen lövvet viil õnnõ Viromaalt. Ku 1990ndil elli lindoravit 3180 kruutkilomiitre pääl, sis 2015. aastagas om mõtso, kon eläs lindoravit, alalõ jäänüq õnnõ 550 km², minkast om lindoravilõ kõlbuliidsi pesitelemispaiko õnnõ 1-2 km². Ku asi sammamuudu edesi lätt, sis ommaq lindoravidõ uurja Remmi Jaanusõ arvamisõ perrä lindoravaq Eestin 2020. aastagas vällä koolnuq.\n\nLätteq\n\nVälislingiq \n Elurikkus\n AnAge entry for Pteromys volans\n\nMõtsaeläjäq\nImetäjäq","num_words":523,"character_repetition_ratio":0.047,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.191,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Jacksoni%20Michael","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Jacksoni Michael (Michael Jackson, 1958-2009) oll' Ameeriga Ütisriike laulja.\n\nAmeeriga Ütisriike lauljaq","num_words":11,"character_repetition_ratio":0.167,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.248,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Eestl%C3%A4seq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Eestläseq (varahadsõmb umanimitüs maarahvas) om õdagumeresoomõ rahvas, Eesti põlisrahvas. Inämbüse eestläisi imäkiil om eesti kiil. \n\nEestläisi etnilidseq alambrühmäq ommaq näütüses võrokõsõq, setoq, mulgiq, saarlasõq ja hiidlasõq.\n\nRahvusõ tõlgõndamisõs pruugitas Eestin nn Kulturnation'i põhimõttit: ütist kiilt ja kultuuriruumi. Taa om tõistmuudu, ku mitmin suurriigõn, nigu S'aksamaa ja Prantsusmaa, kon rahvusõ liikmõs loetas kõiki riigin elävit inemiisi.\n\n2011. aastaga rahvalugõmisõ perrä oll' eestläisi Eestin 903 000 inemist (69,7%).\n\nVälänpuul Eestit eläs umbõs 160 000 väliseestläst vai eesti päritologa inemist. Päält Eesti eläs eestläisi rohkõmb viil Vinnemaal, Soomõn, Roodsin, USAn ja Kanadan.\n\nÕdagumeresuumlasõq","num_words":84,"character_repetition_ratio":0.008,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.2,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Afon%20Dyfi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Afon Dyfi (inglüse keelen River Dovey) om jõgi Kõmrimaal.\n\nKõmrimaa jõõq","num_words":11,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.194,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Santiago","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Santiago om Tsiili pääliin nink kõgõ suurõmb liin. \n\nTsiili liinaq\nPääliinaq","num_words":11,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.182,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Rahvid%C3%B5vaih%C3%B5lin%C3%B5%20im%C3%A4keelep%C3%A4iv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Rahvidõvaihõlinõ imäkeelepäiv om 21. radokuu päiv, miä määräti 1999. aastagal UNESCO puult imäkeelepääväs ehk keele- ja kultuurikirivüse edendämise pääväs.\n\nTähtpäiv sai algusõ Bangladeshist, kon 21. radokuu pääväl 1952. aastagal saiq surma pääliinan Dhakan mitmõq tudõngiist meeleavaldajaq, kiä nõvviq bengali keele ütes Pakistani riigikeeles kuulutamist.\n\nKaeq viil \n Imäkeelepäiv\n\nVälislingiq \n Täna on rahvusvaheline emakeelepäev. Fenno-Ugria Asutus 21. veebruar 2008 \n Rahvusvaheline emakeelepäev: soome-ugri keeled on ohus. Fenno-Ugria Asutus 21. veebruar 2009\n\ntähtpääväq","num_words":61,"character_repetition_ratio":0.077,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.208,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Im%C3%A4keelep%C3%A4iv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Imäkeelepäiv om Eesti riigi tähtpäiv, midä tähüstedäs 1996. aastagast luulõtaja Petersoni Kristjan Jaagu sünnüpääväl, 14. urbõkuu pääväl.\n\nImäkeelepäeva puhul kõrraldõdas mitmõsugutsit ettevõtmiisi nii eesti ku võro keele avvos. Näütüses tetäs taal pääväl Vikerraadion 2008. aastagast e-etteütelüst ja andas vällä aastaga keeleteo avvohind. Imäkeelepääväl vai lähkün peetäs pall'odõn koolõn ja latsiaion keelepäivi, kon kõnõldas eesti vai võro keelest.\n\nKaeq viil \n Rahvidõvaihõlinõ imäkeelepäiv\n\nVälislingiq \n \"Emakeelepäev – 14. märts\" Berta: Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas\n Emakeelepäev, koolielu.ee\n Malle Malling \"Emakeelepäev\" Õhtuleht, 14. märts 2003\n Jüri Valge \"Kelle emakeelepäev?\" Sirp, 16.11.2008\n \"Emakeelepäev on Eestis lipupäev\" Virumaa Teataja\/BNS, 12.03.2010\n Emakeelepäev 2011, Eesti Instituut\n Kärt Jänes-Kapp \"Emakeelepäev Horisondiga Tallinna Teadlaste Majas\" Horisont, 11. märts 2011\n \"Emakeelepäev on eriti oluline paikades, kus eestlased on vähemuses\" Põhjarannik, 23. märts 2011\n \"Vikerraadio kutsub viiendat korda osalema e-etteütluse võistlusel\" Vikerraadio pressiteade, 10. märts 2012\n\nEesti\n\ntähtpääväq","num_words":119,"character_repetition_ratio":0.084,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.226,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.996,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vikerraadio","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vikerraadio om Eesti riigiraadio (Eesti Raadio) raadioprogramm. Vikerraadio om uurmiisi perrä Eesti kõgõ suurõmba kullõjidõ arvoga raadiojaam.\n\nraadio","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.085,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.147,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/T%C3%A4%C3%BCspeethel%C3%BC","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Täüspeethelü ehk klusiil om peethelü, midä teten peetäs kurgust tullõv õhk tävveste kinniq. Tuud tetäs huuli (nt [p], [b]), keele (keeletipuga [t], [d], keelelabaga [k], [ɡ]) vai kurguga ([q]).\n\nKõigin maailma loomuligõn keelin lövvüs täüspeethelle ja inämbüsen ommaq olõman vähämbält helüldä täüspeethelüq [p], [t] ja [k]. Huulhelü [p] om naist sääne, miä kõgõ kergembähe tüküs keele arõnõmisõga ärq kaoma ([p] → [f] → [h] → Ø). Võro keele kõgõ esiqerälidsemb täüspeethelü om kurgupeethelü ehk kakkõhelü.\n\nLätteq \n\nkeeletiidüs","num_words":74,"character_repetition_ratio":0.048,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.252,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kog%C3%B5r","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kogõr ehk harilik kogõr ehk kuldkogõr (Carassius carassius) on karpkalaliisi seltsi kuuluv kala.\n\nHariligult om kogõr 10–40 cm pikk, mõnikõrd siski kooniq 64 cm, ja kooniq 3 kg rassõ. Kogõr om karpkala muudu, a täl olõ-õi suunukkõ man \"vuntsõ\", nigu om karpkalal. Kogrõ värv olõnõs väega pall'o keskkunnast ja või ollaq kuldkõllakadsõst kooniq hallikasrohikadsõni.\n\nKogõr om inämbüisi makõviikala, a teda löüd ka merest. Sagõhõmpa löüd kokri lumbõst ja karjäärest, veidemb järvist ja jõkist. Kogõr süü viihaino ni egäsugumaidsi mutikit ja limukit. Talvõl om tä unõtaolidsõn olõkin viikogo põh'an mua seen. Tä kannahtas häste elläq viin, kon om veidüq hapasnikku. \n\nKokri om Õuruupan Kõmrimaast kooniq Hummogu-Aasia Leena jõõni, a tedä om ka muialõ sisse tuud. Eestin om kogõr harilik kala.\n\nKaeq viil \nHõpõkogõr\n\nVälislingiq \n Kogõr TÜ Luudustiidüisi võrgoopikeskkunnan\n\nkalaq","num_words":125,"character_repetition_ratio":0.009,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.197,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Valg%C3%B5%20lepp","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Valgõ lepp ehk esälepp (Alnus incana) om kõoliidsi sugukunna lepä perrekunda kuuluv lehepuu.\n\nVällänägemine\nValgõ lepä leheq ommaq hallikasrohilidsõq ja läükeldä, lehe ots om terräv. Puu tüvi om valkjashallikat värvi ja sille. Hall lepp kasus kooniq 15 miitret korgõs.\n\nElokotusõq\nKasus nii Õuruupan, Aasian ku ka Põh'a-Ameerikan. Eestin om harilik puuliik, a veidemb om tedä saari pääl. Valgõt leppä või löüdäq näütüses segämõtsost, viikokõ veerest ja mõtsaveerist.\n\nKaeq viil \nMust lepp\n\nPuuq","num_words":71,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.188,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Must%20lepp","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Must lepp ehk imälepp (Alnus glutinosa) om kõoliidsi sugukunna lepä perrekunda kuuluv lehepuu. \n\nMust lepp om Eestin harilik puu. Puu korgus om kooniq 30 (35) miitret ja eloigä küünüs 100–130 aastagani. Puu tüvi om krobõlidsõ koorõga ja mustjat värmi, leheq läükväq ja ilma terävä otsalda.\n\nKaeq viil\nValgõ lepp\n\nVälislingiq \n\nMust lepp opikeskkunnan \"Eesti taimed\"\nMust lepp eElurikkusõn\n\npuuq","num_words":56,"character_repetition_ratio":0.039,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.221,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Murr%C3%B5q","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Murrõq vai dialekt om määntsegi maanuka esiqmuudu keelekujo. Murrõq om tõistsugunõ kiräkeelest ja tõisist murdist sõnno helüsisu, sõnno muutmisõ, sõnavara ja lausõstusõ poolõst. Murdit uur'vat tiidüsharro nimitedäs murdõtiidüses vai dialektoloogias.\n\nMitmõq ütitside tunnismärkega murdõq loovaq murdõrühmä. Murdõq jagonõsõq maanukkõ, Eestin päämidselt kihlkundõ esiqmuudu tunnusjuuniga murrakis.\n \nHariligult mõtõldas murdidõ all innekõkkõ maamurdeid (territoriaalsit murdit). Viimätsel aol om vällä tulnuq pall'o uur'miisi liinamurdidõ kotsilõ, säälhulgan näütüses ka USA liinon elävide afroameeriklaisi inglüse kiil, miä om väega pall’o tõistsugunõ ku tõõsõq ameeriga inglüse keele variandiq.\n\nFunktsionaalnõ arvosaaminõ\n\nSotsiolingvistikan ja egäpäävätasandil säetäseq tõõnõtõsõ vasta murdõq ja standard vai kiräkiil. Seo kandi päält kaiaq ommaq murdõlõ umadsõq järgmädseq umaperäq:\n•\tsotsiaalnõ, vannusõlinõ ja osalt suulinõ murdõkandjidõ tsõõri ahtus (vanõmbaq inemiseq);\n•\tpruukmisala om piiret perre- ni egäpääveloga;\n•\tpuulmurdidõ tegünemine murdidõ kokkoputmisõst ja katõpoolitsõst mõjost;\n•\tkiräkeele mõotusõst ärq tasahunu murdõkeele ja vaihõvormõ, näütüses murdõlidsõ tooniga kirändüskeele tegünemine.\n\nKeeletiidüslik arvosaaminõ\n\nKeeletiidüsen või murrõt kaiaq ku ütskõik määnest keeletõõsõndit, miä om tõistmuudu tõisist tõõsõndiist. Tuu või tähendäq ka tuud, et inemine kõnõlõs määnestki murrõt, miä om standardsõ literatuursõ murdõ variant.\n\nVõidas tetäq vaiht standardsil murdil (ehk kiräkeelil) ja traditsiooniliidsil murdil. Päämine vaih om, et edimäidsi pruugitas kirän, toetas spetsiaalsin institutsioonõn, opatas koolõn ni näid peetäs \"kõrraperälidsembis\" (\"päämäidsis\") keelevormõs. Mõnõl keelel om mitu standardsõt murrõt (sis kõnõldas polütsentrilidsest keelest vai diasüsteemist).\n\nKiil vai murrõq\n\nOlõ-õi ütist arvosaamist vai ütitsit tunnismärke keele ja murdõ vaihõl vaihõ tegemises. Tuuperäst, ku kõnõldaq, et määnegi kiil om kiil vai murrõq, piät selges tegemä, midä kummagi termini all mõtõldas. Kuq om vaia ärq hoitaq valikut, pruukvaq lingvistiq hariligult terminit idiuum, miä tähendäs veidüq tõistsugust keeletõõsõndit.\nIdiuum om murrõq näütüses olokõrran, kon:\n•\ttä olõ-õi standardiseerit kiräkiil;\n•\tnoil, kiä kõnõlõsõq idiuumi, olõ-õi umma riiki vai autonoomiat;\n•\ttä olõ-õi prestiisne kõnõlõmisõ vorm.\n\nKaeq viil\nMurrak\n\nkeeletiidüs","num_words":287,"character_repetition_ratio":0.043,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.163,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kir%C3%A4kiil","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kiräkiil om määntsegi keele, kirälik, standardiseerit muud. \n\nLisas põh'aeestilidsele eesti kiräkeelele om Eestin pruukmisõn ka lõunõeestiline kiräkiil - võro kiräkiil, midä pruugitas põhilidsõlt Võromaal, a ka muial Eestin, kon eläs võrokeelist rahvast.\n\nkeeletiidüs","num_words":32,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.165,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pyongyang","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pyongyang om Põh'a-Korea pääliin nink kõgõ suurõmb liin.\n\npääliinaq\nPõh'a-Korea","num_words":10,"character_repetition_ratio":0.057,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.19,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Onomastiga","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Onomastiga ehk nimeoppus vai nimetiidüs om osa sõnavaraoppusõst, miä uur inemise- ja kotusõnimmi. Taa uur nimmi edimäst tähendüst, periolõkit ja muutumist.\n\nEgäl inemisel om edenimi ja perrenimi. Edenime saa lats sündümisel ja perrenimi tulõ esä ja imä perrenimest. Perrenimi om suurõmban jaon keelist edenime perän, nii ka eesti keelen. Võro keelen om hariligult innemb perrenimi, mis om umakäänüsen ja sõs tulõ edenimi. Varrampa oll' sääne pruukminõ harilik ka eesti keelen, a noq olõ-õi tuu inämb nii harilik egaq ka mitte ammõtlinõ pruuk. \n\nLisas edenimele ja perrenimele om viil esänimi vai patronüüm. Tuu om peri esä nimest. Tüübilidseq esänime jakuq ommaq vinne keele -ович, -евич, -овна, -евна ja skandinaavia -sen ja -son. Vinne keelen om esänimi edenime ja perrenime vaihõl (Иван Александрович Кузнецов), skandinaavia keelin om esänimest saanuq perrenimi nigu Jensen. Om ka perrenimmi, mis ommaq peri imä nimest, nuuq ommaq matronüümiq.\n\nEestläisi perrenimeq ommaq inämbjaolt peri eesti keelest, vinne keelest, śaksa keelest vai ommaq segäkiilseq (Rebasson, Võsuberg).\n\nkeeletiidüs","num_words":158,"character_repetition_ratio":0.066,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.185,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/2017","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"2017. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10230. aastak sirvikallendri perrä.\n\nSündmüseq \n Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmine\n\nSündünüq\n\nVõro- ja Setomaa inemiseq \n ...\n\nEesti inemiseq \n ...\n\nMuu ilma inemiseq \n ...\n\nKoolnuq\n\nVõro- ja Setomaa inemiseq \n ...\n\nEesti inemiseq \n 16. lehekuu päiv – Kukumäe Arvo, eesti näütelejä\n\nMuu ilma inemiseq\n\nEgäsugust \n\n \n\n21. aastagasada\n 2017","num_words":39,"character_repetition_ratio":0.147,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.302,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Sinine%20kuslapuu","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sinine kuslapuu (Lonicera caerulea) om kuslapuuliidsi sugukunna puhm, mil ommaq sinidseq mar'aq. Puhm kasus 1,5–2 miitret korgõs. Mar'aq ommaq süüdäväq, makõhapukadsõ ja õrnalt mõrkjadsõ maiguga, sinidseq ja umbõs 1 cm pikkudsõq, hariligult pikligadsõq, a võivaq ollaq väega mitmõsugumadsõ kujoga.\n\nSinidse kuslapuu kultuurvormi süüdävät kuslapuud kasvatõdas aian ku mar'a- vai ilopuhma. Tuu mar'aq ommaq põh'apuulkerä parravüü aioh kõgõ edimädseq, miä suvõ algusõn vai esiki jo keväjä lõpun (piimäkuu algusõn vai lehekuu lõpun) valmis saavaq.\n\nmar'aq\nmar'apuhmaq\nKasvoq","num_words":74,"character_repetition_ratio":0.036,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.186,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Wundti%20Wilhelm","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Wundti Wilhelm (Wilhelm Wundt; 16. põimukuu 1832 - 31. põimukuu 1920) oll' S'aksamaa füsioluug, mõttõtiidläne ja psükoluug.\n\nTä om eksperimentaalsepsükoloogia asotaja. Tä asot' 1879. aastagal Leipzigi ülikooli mano edimädse eksperimentaalpsükoloogia labori. Sääl tä sai uuriq mudsu­häti ja tekk kimmäs ajokaho piirkundõ.\n\nElolugu \n\nWilhelm Wundt sündü 16. põimukuu pääval 1832. Saksamaal. Ta oll' neläs lats perren. Timä isä oll' keriguopõtaja Maximillian Wundt ja imä oll' Marie Frederike. \n\n1851. aastagal astõ Wilhelm Wundt Heidelbergi ülikuuli, tohtritiidust opma. Joba 1853. aastagal kirot' tä edimädse tiidüsligu tüü. Ülikooli lõpõt' tä 1855. aastagal ja 1856. aastagal läts' tä edesi opma Berliini ülikuuli Johannes Mülleri ja Du Bois- Reymondi mano.\n\nWundt oll' 1857–1874 aastagal erädotsent ja 1864. aastagal eräkõrralinõ profesri Heidelbergi ülikoolin.\n\nKu Helmholtz 1858. aastagal Füsioloogia Instituudi direktris panti, sai Wundt’st timä abimiis. \n\n1865. aastagal kirot' tä opiraamadu inemise psükoloogiast.\n\n1871. aastagal tüüt' tä Berliini Ülikoolin.\n\n1873\/1874 sai valmis raamat „Grundzüge der physiologischen Psychologie“, tuun raamatun tä kirotas vahtsõst tiidüse alast.\n\n1874–1875 tüüt' Wundt Zürichi Ülikoolin mõttõtiidläsen. 1876. aastaga tull' tä tagasi Leipzigi Ülikuuli, kon tä 1879. aastal asot' edimädse eksperimentaalpsükoloogia labori\n\n1881. aastagal asot' tä edimädse psükoloogiaaladsõ aokirä Philosophische Studien, kon oll' seen pallo uurmistüüd.\n\n1889. aastagal sai timäst Leipzigi Ülikooli rektri.\n\nS'aksamaa inemiseq\nS'aksamaa tiidläseq","num_words":179,"character_repetition_ratio":0.076,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.245,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Dal%C3%AD%20Salvador","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Dalí Salvador (Salvador Domingo Felipe Jacinto Dalí i Domènech, Marquis of Dalí de Púbol, 1904-1989) oll' hispaania maalikunstnik, tsehkendäjä ja kujoragoja.\n\nHispaania inemiseq\nHispaania kunstniguq\nHispaania kujoragojaq","num_words":26,"character_repetition_ratio":0.085,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.195,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.995,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mustuja%20maastigukaits%C3%B5ala","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mustuja maastigukaitsõala om maastigukaitsõala Setomaal Verska lähkün. Kaitsõala pindala om 3488,2 ha.\n\nPoogandi järve veeren kaitsõala hummogujaon om RMK laagriplats.\n\nPilte\n\nLätteq\n\nVälislingiq \n Mustoja maastikukaitsela EELIS\n Aita Neemre: Mustoja maastikukaitseala – põnev kant Põlvamaa kagusopis Eesti Loodus","num_words":35,"character_repetition_ratio":0.109,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.173,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.988,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Klavv%C3%B5r","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Klavvõr om klahvpill. Klavõriga tetäs hellü vildiga katõtuisi vasaragõisiga, miä klahvõ alla vaotõn lööväq vasta metallist kiili ni pandvaq nuuq võnkma.\n\nVälislingiq \n Eesti Tiatri- ja Muusigamuusõumi veebin lühkü ülekaehus klavõridõ aoaluust Eestin\n Eestin tetäväq klavõriq Estonia\n Petrof´i klavõrivabrigu kodoleht.\nPilliq","num_words":40,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.154,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Korneti","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Korneti om külä Lätin Alūksne piirkunnan, Vana-Laitsna valla valitsõmiskeskus. Külä om merepinnast 180 miitre korgusõn, piirkunna keskusõst Alūksnest 28 ja Riiast 192 kilomiitrit kavvõn. Lisas vallamajalõ ommaq külän viil turistõ teedüskeskus, rahvamaja, raamadukogo ja kodoluumuusõum.\n\nKülä ümbre ommaq Korneti järveq, niisama om sääl Korneti-Peļļi hoioala. Korneti ja Druski külli vaihõl Pilskalna järve põh'akaldõ pääl om Korneti liinamägi.\n\nKorneti eestläseq\nKorneti ja ümbtretsõõri küläq (inneskine Vana-Laitsna vald) om väega esiqmuudu piirkund tuu poolõst, et sääl eläs jo vanast aost väega pall'o eestläisi, kink kodokeeles om võro kiil. Kornetin om eesti selts ja peetäs eesti päivi. Innembide om pall'o käüt Eesti poolõ pääle kuuli.\n\nKorneti kandi võro kiil\nPaigapääline võro kiil om esiqmuudu. Kõgõ inämb lätt tuu kokko Rõugõ kihlkunna võro keelega, a sääl või löüdäq vanaaoliidsi keelejuuni, midä Võromaal harva kuuld. Samal aol kuuld tuu kandi võro keelen ka peris pall'o läti keele mõotuisi. \n\nKorneti ja Hopa kandin kõnõldav võro kiil kuulus liivi ja latgali keele kõrval Läti piirkundliidsi kiili hulka, mink iist sais Läti Piirkundliidsi ja Veidembüskiili Ütisüs.\n\nLätteq \n\nLäti küläq","num_words":168,"character_repetition_ratio":0.055,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.181,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Aquino%20Thomas","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Aquino Thomas vai Thomas Aquinost (Thomas Aquinas, Tommaso d'Aquino, 1225–1275) oll' itaalia usomiis, katoliikligu Dominikaani ordo liigõ'. \n\nItaalia inemiseq\nItaalia usomeheq\nKatoligu pühäliguq","num_words":22,"character_repetition_ratio":0.054,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.216,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.999,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/L%C3%A4ti%20Piirkundliidsi%20ja%20Veidemb%C3%BCskiili%20%C3%9Ctis%C3%BCs","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Läti Piirkundliidsi ja Veidembüskiili Ütisüs om mittetulosaamisütisüs, miä sais Läti põlitsidõ veidembüs- ja piirkundliidsi kiili iist. Noidõ kiili hulka kuulusõq veidembüskiil vinne kiil, midä ommaq Lätin põlitsõhe kõnõlnuq vinne vanausolisõq ni piirkundlidsõq keeleq liivi, latgali ja võro kiil. Viimäst kõnõldas Lätin Korneti (Vana-Latsna piirkund) ja Hopa kandin.\n\nLäti ütisüseq","num_words":49,"character_repetition_ratio":0.064,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.154,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Eesti%20Piirkundliidsi%20ja%20Veidemb%C3%BCskiili%20%C3%9Ctis%C3%BCs","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Eesti Piirkundliidsi ja Veidembüskiili Ütisüs (EPVÜ, eesti keelen Eesti Regionaal- ja Vähemuskeelte Liit) om mittetulosaamisütisüs, miä sais Eesti põlitsidõ piirkundliidsi ja veidembüskiili iist. Keeleq, mink iiist EPVÜ sais, ommaq veidembüskeeleq jiidis, mustlaskiil, roodsi kiil, s'aksa kiil, soomõ kiil, tatari kiil ja vinne kiil ni piirkundlidsõq keeleq seto kiil ja võro kiil. ERVL-i liikmis ommaq keelekogokundõ organisatsiooniq, ku juriidilidsõq kihäq.\n\nEPVÜ alostusaastak om 2004. Timä inglüskeeline nimitüs om Estonian Bureau of Lesser Used Languages (EstBLUL). EPVÜ om üle-Õuruupalidsõ ütisüse, Õuruupa Keelevõrdsusõ Võrgostik (European Language Equality Network - ELEN), asotajaliigõq ni om tuu Eesti liikmõorganisatsiuun.\n\nEPVÜ tsiht om tutvustaq ja edendäq Eesti põlitsit piirkunna- ja veidembüskiili ni avitaq alalõ hoitaq Õuruupa Liido keele- ja kultuurikirivüst.\n\nKaeq viil \n Läti Piirkundliidsi ja Veidembüskiili Ütisüs\n\nVälislingiq \nEPVÜ kodoleht\n\nEesti ütisüseq","num_words":123,"character_repetition_ratio":0.082,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.171,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mittetulosaamis%C3%BCtis%C3%BCs","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mittetulosaamisütisüs (lühendüs MTÜ) om vabatahtlinõ ütisüs, mink tsiht vai päätegemine olõ-õi majandustegemiisi läbi tulo saaminõ.\n\nMittetulosaamisütisüse võivaq alostaq vähämbält kats kihhä. Nuuq võivaq ollaq füüsilidseq ja juriidilidsõq kihäq.\n\nVälislingiq \n Mittetulosaamisütisüisi säädüs\n Mittetulosaamisütisüisi statistiga äriregistrin\n Mittetulosaamisütisüse alostaminõ\n\nOrganisats'ooniq","num_words":37,"character_repetition_ratio":0.187,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.129,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Molohk","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Molohk, ka murahk vai murak (Rubus chamaemorus L.) om ruushäitsmeliidsi sugukunda molohka perrekunda kuuluv mitmõaastaganõ kasv. Molohkas kutsutas ka taa kasvo süüdävät ja makõhapnõ maiguga marja. Mar'aq ommaq tuuralt vereväq, kütselt kõlladsõq vai pihlõdsõq.\n\nKasumiskotusõq \nMolohk kasus põh'apuulkeräl kooniq soiõ lõunõpiirini. \n\nMolohk kannahtas külmä inämb ku –40 °C, a taht likõt ja päävälist kotust. Eestin kasusõq molohkaq suun vai suumõtsan, hariligult üten pedäjä ja turbasamblõga.\n\nMar'aq\nKasvoq","num_words":66,"character_repetition_ratio":0.004,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.18,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Gentrifikatsioon","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Gentrifikatsioon (inglüse sõnast gentry 'alambaadli') om liinakeskkunna vahtsõnõminõ ja ülesehitämine, miä sünnüs, ku rikkambaq keskklassi eläniguq kolisõq allakäünüihe piirkundõhe ja presväq säält vällä noidõ piirkundõ alambklassi elänikke. \n\nmaatiidüs","num_words":28,"character_repetition_ratio":0.033,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.142,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Russiini%20kiil","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Russiini kiil om hummoguslaavi kiili hulka kuuluv kiil, midä kõnõldas Ukraina Taga-Karpaatian ni tuu lähkün Slovakkian, Poolan, Ungarin ni Horvaatia Vojvodina piirkunnan.\n\nKeeleoppus\n\nEräslidseq asõsõnaq\n\nKüsüsõnaq \nшто \"miä\", ко, хто \"kiä\", як \"kuis\", де \"kon\", кідь, кедь, коли \"kuna\", якый \"määne\", котрый \"kumb\".\n\nkeeleq","num_words":44,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.24,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/%C3%95uruupa%20kiilip%C3%A4iv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Õuruupa kiilipäivä peetäs 26. süküskuu pääväl. Taa päävä kuulut' vällä Õuruupa Nõvvokogo 2001 aastagal, et tukõq kiili opmist üle terve Õuruupa.\n\nÕuruupa kiilipääväl kõrraldõdas üle Õuruupa mitmõsugutsit ettevõtmiisi kiili opmisõ ja Õuruupa keelekirivüse tugõmisõs.\n\nTähtpääväq","num_words":33,"character_repetition_ratio":0.067,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.173,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/V%C3%B5id","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Võid om päämidselt lehmäpiimä koorõst tett söögianõq, mink seen on rasva 68–82,5%. Võiu seen om 16–20% vett, 1% valku ja rasvavapa piimä kuivainõt. Võiun om ka A-, E-, D-, ni vähä C-vitamiini ja B-rühmä vitamiiinõ.\n\nTegemine \nVõidu om tett tuust aost pääle, ku eläjide piimä om söögis tarvitõt. Vanast tetti võidu võiukirnun hariligu puuluidsaga hõõrõn vai kinnidse anoma seen loksutõn.\n \n\nVõidu tetäs puhtast ja kõrraligust hapnõstkoorõst vai rõõsast koorõst. Vahtsõmbal aol tetäs taad võiumassinaga. Kuurt klopitas, kooniq rasvaosakõsõq lätväq kokko võius ja jääs perrä võiupiim.\n\nKaeq viil \n Piim\n Kuur\n\nsöögiq","num_words":87,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.221,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Koodivaihtus","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Koodivaihtus om katõ vai inämbä keele või keelevariandi pruukminõ üte lausõ vai jutu piiren.\n\nKoodivaihtusõ uurminõ \nUuritas inämbüisi lausõ seen sündüvit ütest keelest tõistõ üleminekiid. Noidõ man uuritas koodivaihtusõ struktuuri, koodivaihtusõ kotust lausõn, koodivaihtusõ jagonõmist sõnaliikõ ja lauseliikmidõ lõikõn, koodivaihtusõ ossõ köütümist põhikiilde helüoppusõ, mooduoppusõ ja lausõoppusõ poolõst, jutu põhikeele määrämist, koodivaihtusõ piirangit, koodivaihtamisõ ja lainamisõ eräldämist.\n\nLätteq\n\nKirändüs \n Einar Haugen. The Norwegian language in America: A study in Bilingual Behaviour, Bloomington: Indiana University Press 1953.\nKeeletiidüs","num_words":76,"character_repetition_ratio":0.079,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.153,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Liivi%20lipp","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Liivi lipp on liivlaisi lipp. \n\nLipp võeti ammõtligult pruukmistõ 2. urbõkuu pääväl 1923. Lipu alostuspido oll' 1923. aastaga 18. märtekuu pääväl Irē külän. \n\nLipu mõõduq ja horisontaaltriipõ lakk'uisi vaihõkõrd ommaq Läti riigilipu muudu. Liivi lipu värmiq – rohilinõ, valgõ ja sinine – sümbolisiirväq maaviirt, nigu taad mere päält umast loodsikust näge kalamiis: rohilinõ mõts, valgõ liiv ja sinine meri.\n\nKaeq viil\nLiivi kiil\n\nLipuq","num_words":58,"character_repetition_ratio":0.019,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.22,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Hius%C3%B5l%C3%B5ikaja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hiusõlõikaja (ka tsirulnik) om tuu, kiä lõikas, piird, värm, stilisiir tõisi inemiisi hiussit ehk tege inemiisile soengit.\n\nammõdiq","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.191,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Baskiiri%20lipp","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Bakiiri lipp om Vinnemaa Föderatsiuuni kuuluva Baškortostani vabariigi lipp ja baskiirõ rahvuslipp.\n\nLipp võeti pruukmistõ 25. radokuu pääväl 1992.\n\nSümbolite tähendüseq \nSinine tähendäs herksüst ja mõttidõ puhtust; valgõ rahhu, vallalisust, kuuhtüüvalmidust; rohilinõ vabahust ja igävest ello. Lillihiädseq om sõprusõ märk, timä säidse kruunlehte säidse baskiiri hõimu. Sinine ja valgõ värv ommaq samaq Vinnemaa lipuga, tuuga näüdätäs sõprust Vinnemaaga.\n\nVälislingiq \n Baškortostani Vabariigi sümbooliga Baškortostani Vanbariigi ammõtligul kodolehel (vinne keelen)\n Baškortostani Vabariigi lipust Geraldika.ru veebisaidil (vinne keelen)\n Riiklik sümbooliga: Baškortostani Vabariik - Ufa (vinne keelen)\n\nlipuq\nBaskiirimaa","num_words":82,"character_repetition_ratio":0.118,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.166,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/%C3%9Clikuul","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ülikuul (kullõq) om korgõmb opiasotus, minkal om õigus andaq tiidüslikkõ kraatõ.\n\nkoolitus","num_words":12,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.178,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Hulga%20suurus","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hulga suurus vai hulga võim om Hulgateoorian hulga elonikkõ arvo mõistõt kokko võtva mõistõq, midä või pruuki ka lõpmatuidõ hulkõ kõrral.\n\nLõplikkõ hulkõ puhul peetäs ütes hulga võimu timä elonikkõ arvoga, miä om tüküarv. Lõpmatuidõ hulkõ võimõ kimmäs määrämises om tarvis tetäq tsipa iiltüüd. Takan tulõvaq ärqseletüseq ni järeldüseq masvaq ka lõplikkõ hulkõ kõrral.\n\nVõrdvõim ja võim \n\nKõkõpäält seletedäs ärq katõ hulga A ja B võrdvõimu ehk ekvivalentsusõ mõistõq:\n\n hulka A nimitedäs hulgaga B võrdvõimsas ehk ekvivalentses, ku lövvüs ütsütene päälekujotus(bijektsiuun) f: A -> B. Seol johtumisõl kirotõdas: |A| = |B| vai A~B.\n\nKu hulk A om hulgaga B võrdvõimsa, sõs ka funktsiooni f püürdfunktsiuun om ütsütene päälekujotus(bijektsiuun), sõs om ka hulk B hulgaga A võrdvõimsa. Lõpliguq hulgaq ommaq umavaihõl võrdvõimsaq parajahe sõs, ku näil om ütepall'o elonikkõ. \n\nHulka, miä om võrdvõimsa tüküarvõ hulgaga (seo om lõpmadu hulk), nimitedäs loenduvas hulgas. Hulka, miä om kas loenduv või lõplik, nimitedäs kõgõ ülembält loenduvas hulgas.\n\nMatõmaatiga\nHulgateooria","num_words":153,"character_repetition_ratio":0.069,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.193,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Katsini%20kiil","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Katsini ehk tsinpo kiil om tiibedi-birma kiilkunna kiil, midä kõnõldas Birman Katsini osariigin ja Hiinan Yunnani provindsin. \n\nKatsni kiilt ku imäkiilt kõnõlõs Birman 900 000 ja Hiinan 40 000 inemist.\n\nkeeleq","num_words":27,"character_repetition_ratio":0.02,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.23,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kaalkir%C3%A4k","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kaalkiräk (ladina keelen Giraffa camelopardalis) om suur pikä kaalaga imetäjä, kiä eläs Afrikan.\n\nImetäjäq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.17,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Amol","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Amol (pärsiä keelen آمل) om liin Iraanin Õdagu-Mazandaran provintsin.\n\nIraani liinaq","num_words":11,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.179,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Regionaalkiil","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Regionaalkiil ehk piirkunnakiil vai ka piirkundlinõ (paikkundlinõ) vai umakandi kiil om mitund muudu mõistõtav. Regionaalkeeles nimitedäs kiilt, midä pruugitas alal, miä ei moodustaq riiki. \n\nKeeletiidüsen om regionaalkiil keelekujo, miä om külh kiräkeelele lähkün, a minkal om paikkundlik värving. Sagõhõlõ om tegemist üleminegi vormiga paigapäälidse murdõ ja kiräkeele vaihõl. \n\nÕuruupa regionaal -ja veidembüskiili harta perrä määräs egä riik, määndsit kiili nimitäq regionaalkeelis. Võrrõldõn veidembüskiiliga om regionaalkiili huuldaminõ ja kaidsõq vähämbä ulatusõga.\n\nPiirkunnakeeleq ommaq näütüses alambs'aksa kiil Põh'a-S'aksamaal ja kassuubi kiil Põh'a-Poolan. \n\nNiisama ommaq piirkunnakeeleq võro ja seto kiil Lõunõ-Eestin. Mõlõmbaq kuulusõq ku regionaalkeeleq Eesti Piirkundliidsi ja Veidembüskiili Ütisüste. Võro ja seto keelele om ka jo 2000. aastide algusõst pääle Eesti ammõtlidsõ piirkunnakeele staatust proovit saiaq. Asja om arotõt Eesti Vabariigi valitsuskomisjonin (2004) ja taa üle hääletet Riigikogon (2014), a seeniq olõ-õi nääq Eesti riigilt säänest ammõtlikku staatust saanuq. \n\nkeeleq\nkeeletiidüs\nkeelepoliitiga","num_words":137,"character_repetition_ratio":0.075,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.17,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Murrak","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Murrak om murdõ paikkundligult esiqmuudu alljaotus. Eesti murdõuurmisõn peetäs murragu all silmän inämbüisi kihlkunnamurdit. Tõõnõkõrd või kihlkunnan ollaq rohkõmb kuq üts murdõpruuk. Inämbvähämb sarnadsõ keelestruktuuriga murrakit liit murragurühm.\n\nKaeq viil\nMurrõq\nMurragurühm\n\nkeeletiidüs","num_words":33,"character_repetition_ratio":0.021,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.133,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Murragur%C3%BChm","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Murragurühm om murrakit liitvä ütsüs, miä moodustas murdõ.\n\nKaeq viil\nMurrõq\nMurrak\n\nkeeletiidüs","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.167,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Krimm","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Krimm om hindävolinõ vabariik Ukrainan, miä om päämidselt Krimmi puulsaarõl Musta mere põh'aosan. Krimmi lõunaõdagunukan ollõv Sevastopol om vabariikligu alluvusõga liin ja tuu ei kuuluq ütte Krimmiga. 2014. aastagast om Krimm Vinnemaa Föderatsiooni puult õigusvastatsõlt okupeerit ja annõkteerit Ukraina ala. \n\nKrimm om tunnõt suvituspiirkund. Krimmi tunnõtumbaq suvitusliinaq ommaq Jalta, Simferopol, Kerts, Alupka, Alusta, Bahtsisarai ja Sudak.\n\nAolugu\nKrimm oll' asustõt joba paleoliitikumin. Varatsõmbaq asukaq olli mäkin elänüq tauriq, kink perrä om puulsaart nimetet ka Taurias. Madalambidõ stepiallo edimädseq asukaq olliq kimmõrlasõq jaq sküüdiq. Kreeka kolonistiq asutivaq parhilladsõ Kertsi kottalõ säitsmendäl aastagasaal inne Kristust Pantikapaioni liina. 6-5 aastagasaal inne Kristust tull' kreeka koloonijit viil manu, nuuq hiitseväq piagi ütte Bosporusõ riigis. Edimädsest aastagasaast inne Kristust kooniq kolmanda aastagasaani kuulu Krimmi hummoguosa ni lõunaviir Roomalõ, tuuperäst tungsõvaq sinnäq goodiq ja hunniq. Kuvvõndal aastagasaal haardsõ ülembä võimu Bütsants, kink päämine tugiala oll' Hersonesos, a ka Kerts ja Sudak.\n \n1239. aastagal tungsõvaq Stepi Krimmi mongoliq, ni maa panti kokko Kuldhordiga, kooniq 1443. aastagal tekkü umaette Krimmi khaaniriik. 1475 aastagal vallut' Krimmi puulsaarõ kolmõssaas aastagas Osmannõ riik. Aastagast 1475 oll' Krimmi khaaniriik vasallisõltuvusõn Osmannõ riigist. Ao joosul (1502) allut' Krimmi khaan ka Kuldhordi viimädseq jäänüseq, Suurhordi alaq tsentrumiga Sarain.\n\n1774. aastaga läts' Krimm Vinne-Türgü sõa lõpõtanuq Kücük Kaynarci rahulepingu perrä Vinnemaa keisririigile. 1802. aastaga moodustõdi Tauria kubõrmang ni aastagasaa joosul asõndu põliselänigõst krimmitatarlaisist rahvastik päämidselt vindläisiga.\n\nAastagal 1853 – 1856 peetün Krimmi sõan, mink põhjusõs olliq tuu ao kristlaisi õigusõq Osmanidõ riigile kuulunul Pühäl maal, toet' Prantsusmaa katoliiklaisi, Vinnemaa keisririik õigõusklikkõ. Suurõmb osa sõa tapõluisist peetiq Mustal merel ja Krimmi puulsaarõl, a vähämbit tapõluisi oll' ka Õdagumerel (Briti laivastigu blokaad), Anatoolian, Kaukaasian, Valgõl merel ja Vaiksõl ilmamerel. 1853. aastagal alostivaq Vinnemaa ja Türgü sõta Vinnemaa ku õigõusklikõ iistkostja rolli peräst ni Vinnemaa purust' Sinopen Türgi laivastigu. Aastagal 1854 astsõvaq sõtta Prantsusmaa tõõnõ keisririik ja Suurbritannia ja Iirimaa Ütiskuningriik, püüden piätäq Vinnemaa keisririigi pääletungi. Vinne sõaliin Sevastoopol saiõ piirdmisele vasta inämb kuq aasta. Perän Sevastoopoli sadamist naksivaq rahukõnõlõmisõq ni rahu lepüti kokko urbõkuul, 1856. aastagal Pariisin.\n\n18. rehekuu pääväl 1921. aastagal luudi Autonuumnõ Krimmi Sotsialistlik Vabariik Vinnemaa SFNV kuunsaisun (1929. aastaga Krimmi Autonuumnõ Sotsialistlik Vabariik Vinne NFSV kuunsaisun). Krimmitatarlasõq saivaq autonuumia ni krimmitatari kiil sai Krimmin vinne keele kõrval ammõtligu staatusõ.\n\nÕuruupa maaq\nUkraina","num_words":350,"character_repetition_ratio":0.054,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.176,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/S%C3%B5lg","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sõlg om kombõperine eheq, miä om edimält olnuq innekõgõ rõividõ kimmätüsriist. Kujo perrä tetäs vaiht ambsõlõl, hobõsõraudsõlõl, vitssõlõl, nukksõlõl, kuhiksõlõl jt. \n\nInämbähe tetäs sõlgi hõpõst, harva pronksist, vasõst, vahtsõsthõpõst vai muust matõrjalist. \n\nEesti sõlgi om põh’aligult uur’nuq kunstitiidläne Kaalu Kirme.\n\nehtmeq","num_words":41,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.178,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Trad.Attack%21","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Trad. Attack! om Eesti folkansambli. Bänd om kuun aastagast 2013 pääle. \n\nNä mängväq folklaulõ ni tegeväq naid seoilmaaolidsembas. Suurõmb jago naist om lövvet' arkiiv'ist.\n\nAolugu \n\nAnsambli tekk' 2013. aastaga lõpun, kuq anti vällä edimäne singli \"Kooreke\". Trad. Attack!'i edimäne kontsert oll' 2014. aastaga urbõkuun Tallinn Music Week'in.\n\nTrad. Attack!’i tsiht' om üles astuq egän riigin. Nä ommavaq jo mängnüq kolmõnkümnen säitsmen riigin.\n\nAlbumiq\n\nAH! (2015) \n\n\"Ah!\" om Trad. Attack!'i edimäne album' ja võit' õkva hulga avvohindo: Parim helüplaat', Parim laul \"Jaan'kene\", Parim Muusigakamp, Parim laulja Vabarna Jalmar. \n\nAlbumi pääl om lugu \"Jaan'kene\", miä võit' Etnokulbi kõgõ parõmba laulu iist, om setokeelidside sõnnogaq.\n\nKullakarva (2017) \n\n\"Kullakarva\" om Trad.Attack'i tõnõ album'. Muusikalidsõn mõttõn om ta kipõmb ja pand jala rohkõmb tündsähämä kuq edimäne album'.\n\nMake Your Move (2020) \n\n\"Make Your Move\" (võro keelen \"Tiiq uma käük'\" vai \"Suq kõrd\") om Trad.Attack!'i kolmas album, miä tull' vällä 2020. aastaga mahlakuun.\n\nAlbummi kitediq väega ka inglüsekeelidsen meedian. Inglüse uudissidõkannal' Spiral Earth and' hindõs viie ja kirot', et albummi ol'l' põnnõv kullõldaq ja taa ol'l' kuq herre raketitulõsabagaq täht' taivan \n\nSingli \"Armasta mind\" (võro keeli \"Armastaq minno\") om nõiasõnno või loidsu pääle tettüq laul, miä hoit armastust ligembän. . Põhja laul kaq Epligu Vaiko.\n\nAlbumi viimäne laul \"Siberi unelaul\" (võro keelen \"Tsiberi unõlaul\") om Tsiberi setokõisi latsõ hällütämise laul.\n\nMymiatures - Songs That Never Grew Up (2020) \n\"Mymiatures - Songs That Never Grew Up\" (võro keelen \"Lauluq, miä es kasuq suurõs\") om Trad.Attack!'i nelläs album, miä tull' vällä 2020. aastaga joulukuun.\n\nAlbumi pääl ommaq lauluq ja hetkeq, miä sündü kolmanda plaadi \"Make Your Move\" tegemisel.\n\nWe Miss Playing For You (2021) \n\"We Miss Playing For You\" (võro keelen \"Miiq igädse teile mängmist\") om Trad.Attack!'i viies album, kohe ommaq saanuq live-etteastõq, õkva kontsõrtidel laulõt lauluq.\n\nLiikmõq \n \nVabarna Sandra (toropill, parmupill, vilepill, laul)\n\nVabarna Jalmar (kitra, laul)\n\nTubli Tõnu (tromboon, lüükpill, laul)\n\nVälälingiq \n\nTrad.Attack!'i kodoleht\n\nLätteq \n\nEesti ansambliq","num_words":298,"character_repetition_ratio":0.066,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.248,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Leksikoloogia","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Leksikoloogia vai sõnavaraoppus om keeletiidüse haro, miä uur sõnavarra. Ülene sõnavaraoppus uur esiqsugumaidsi kiili ületsit säädüisi, püüd löüdäq sõnavara universaalõ ja sääd sõnavara uurmisõ päämidseq alossäädüseq.\n\nAoluulinõ leksikoloogia vai periolõmisoppus uur sõnavara aoluku ja sõnno peritollo.\nKognitiivnõ sõnavaraoppus seletäs sõnno köütmist ja hoitmist ajon.\n\nAoluulinõ sõnavaraoppus kaes keele sõnavara kujonõmist pikembä ao joosul. Eesti keele sõnavarra om põh'aligumbalt uurit aoluulisõ küle päält. Tähtsä om olnuq võrdõlõja-aoluulidsõ uurmismoodu mõjo. Tuu moodu tõi Eestihe Veske Mihkel. \n\nSamaaolinõ sõnavaraoppus tegeles uurmisõ aigo keelen olõman olõvidõ sõnno lahksamisõga ja om tuuperäst piiret lühkümbä aojaoga. Uuritas sõnavara kuunsaisu, vahtsit lainsõnno ja sõnno tähendüisi.\n\nLeksikoloogia alltiidüsharoq\n\nSõnno kokkosäädmine tegeles sõnatulõtamisõ ja sõnno kokkopandmisõga. \n\nLeksikaalnõ tähendüsoppus tegeles leksiime tähendüisi uurmisõga. Seo jagonõs ummakõrda lausõ tähendüsoppusõs ja teksti tähendüsoppusõs.\n\nÜtelüsoppus ehk fraseoloogia tegeles keele piltlikkõ püsükogohuisiga.\n\nkeeletiidüs","num_words":129,"character_repetition_ratio":0.085,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.14,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Es%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Esä om miissuust latsõvanõmb. Seo tähendäs miis, kiä üten imägaq om osalinõ latsõ sündümise man. Imä ja esä üten üteldäs latsõvanõmbaq. \n\nEsä üts kohus om üten imägaq latsõ üleskasvataminõ kooniq latsõ täüskasunus saamisõni.\n\nKaeq viil\nImä\nLats\n\npereq","num_words":38,"character_repetition_ratio":0.058,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.183,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vanemuine%20%28tiatri%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vanemuine om tiatri Tarton. Vanemuisõ mängoplaanin om nii näütemängõ, muusiga etteastit, ku ka balletti. Tiatri juht om Alliksaare Kristiina. Vanemuisõl om kolm hoonõt.\n\nEesti tiatriq","num_words":25,"character_repetition_ratio":0.023,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.169,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ingviir","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ingviir (vai ka ingerviir) om Lõunõ-Aasiast peri maitsõkasv, miä kuulus ingveerliidsi sugukunda ja midä parhilla kasutõdas näütüses Hiinan ja Indian. Eräldedäs kooritut ja kuurmalda ingviiri. Ingviiri pruugitas süüke ja juukõ maitsõstamisõs vai tetäs taast ravitiid. Kipõ meki andvaq kasvolõ risoomin löüdüväq terävä mekiga eederliguq õliq.\n\nTasos tiidäq, et ingveeri kuivamisõga lätt kaoma suurõmb jago taa seen olõvist vitamiinõst.\n\nIngviir om mitmõ kandi päält inemisele hää. Näütüses avitas alla võttaq palanikku, tege kõtu kõrda ni pand pää parõmbahe tüüle.\n\nVälislingiq\nKlassikalidsõq vürdsiq\nIngviir ku ravikasv\nIngviir - ülemb süük ajolõ\nTerviseleht","num_words":89,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.161,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Viiol","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Viiol om nelä keelega kiilpill. Viiolit mängitäs puugnagaq. Viioli osaq ommaq helükast, pää, kaal, tigo, keeleq, sõrmlaud, ruup, lõvvapitäi, kiilipitäi, virbliq. Puugna osaq ommaq ots, kunn, jõhviq, pulk, kruvv. \n\nKuulsaq viiolimängjäq ommaq näütüses Paganini Niccolo, de Sarasate Pablo, Stirlingi Lindsey, Mae Vanessa. \n\nNimegaq viiolimeistriq ommaq Stradivari Antonio, Amati Nicola ja Guarneri Giuseppe. Vanal aol teiq viiolit meistriq. Seo ilma aigo tetäs viiolit nii vabrikuh ku meistride käegaq.\n\nRahvaperäne viiolimäng\n\nViiol joudsõ Eestihe jo 17. aastagasaal, a muutu populaarsõs pidopillis 18. aastagasaal. Pilli mängiti päämidselt tandsus. Viioligaq saa mängiq ka keerolidsõmbit viise ni taktõ, midä oll' vaia vahtsidõ tandsõ jaos niguq ommavaq labajalavalsiq, kadrilliq, ildampa ka polkaq, reilendriq. Tuuperäst läts'ki nii, et 19. aastagasaa tõõsõs poolõs oll' näütüses toropill jo küländ\nkõrvalõ jäänüq. Kihnun sai viiol kogoni “kodopillis”, egän talon ollivaq viiol ja viiolimängjäq. \n\nVanastõ meisterd' egä pillimiis umaq pilliq esiq, Võromaal peeti tuud õkva esiqhindäst mõistaq as'as ni egäl pillimehel ollivaq umaq nipiq, kuismuudu pill kõgõ parõmbahe helisemä saiaq. Üts miis pand' pilli sisse kogoni sivvuhanna. Pillimiis oll' külän avvo seen, selle et timäst\nolõsi kõiki külä pitõ häädüs.\n\npilliq","num_words":177,"character_repetition_ratio":0.025,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.189,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/V%C3%B5rgokaeja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Võrgokaeja (vai lehitsejä) om puutriprogramm, mink abil om võimalik otsiq, kaiaq ja pruukiq võrgon, paikvõrgon vai tarvitaja puutrihe pästetüisi võrgolehti pääl olõvat teedüst.\n\nVõrgokaeja pruukmist Internetin üteldäs müllämises vai roitmisõs.\n\nVõro kiilde ommaq aastil 2000-2010 ümbre pantuq tasolda võrgokaemisõ programmiq Opera ja Avant Browser. Naidõ ei ka muiõ võrgokaejidõ vahtsõmbit versiuunõ olõ-õi siski võro kiilde pant.\n\nKaeq viil\nInternet\nPuutriprogramm\n\npuutrivärk\ninternet\ninformaatiga","num_words":62,"character_repetition_ratio":0.033,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.17,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Es%C3%A4p%C3%A4iv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Esäpäiv ehk essipäiv om pühä, midä tähüstedäs märtekuu tõõsõl pühäpääväl. Esäpääväl pidäväq latsõq ummi essi meelen ja tegeväq näile kingitüisi. Esäpäävä kommõq tull' Eestihte Soomõst.\n\nKaeq viil\nImäpäiv\n\nVälislink\n\nEsäpäiv\n\ntähtpääväq","num_words":31,"character_repetition_ratio":0.009,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.166,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ts%C3%A4pek%C3%B5rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tsäpekõrv ehk mikri om muutja, miä konvert helü eelektrimärgüsses.\n\nTsäpekõrvo pruugitas mitmõs otstarbõs nigu telefonõn, kuuldmismassinin, filmi tegemises, helü ülesvõtmisõs, raadion, megafonin ja televisioonin.\n\nPruugitas mitund tüüpi tsäpekrõvo. Kõgõ populaarsõmb om jovvulinõ (dünaamilinõ) tsäpekõrv, miä pruuk magnõtvälä mano kinnütedüt traadist mähüst.\n\nTsäpekõrvaq võivaq ollaq juhtmõga vai ilma.\n\nhelütekniga","num_words":48,"character_repetition_ratio":0.029,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.158,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kunda","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kunda om mereveerine liin Õdagu-Viromaal Viro-Nigula vallan. Liin om tekkünüq tuhandõ katsasaa säitsmekümnendäl aastagal luudu tsimmedivabrigu manoq. Sääl tüütäseq latsiaid, katõtõistkümne klassiga kuul ja kultuurimaja.\n\nLätteq \n\nEesti liinaq","num_words":28,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.149,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pal%C3%B5stiina","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Palõstiina all mõtõldas tan artiklin noid ossõ aoluulidsõst Palõstiinast, miä ei olõq Iisraeli kuunsaisun, tuu tähendas Gaza tsuuni ja Jordani õdagukallõst ehk Palõstiina araablaisi riiki.\n\nVälisriigest juusk kokko Gaza tsuun Iisraeli ja Egüptüsega ja Jordani õdagukallõs Iisraeli ja Jordaaniaga.\n\nPalõstiinlaisi territooriummõ tsentrumis om Räm Allahi liin, koh ommaq palõstiinlaisi võimuorganiq.\nUmma esiqsaisvust kuulut' Palõstiina 15. märdikuu pääväl, 1988. aastagal.\n\n23. süküskuu pääväl palssiq Palõstiina võimuq ÜRO Pääassambleelt riigi tunnistamist piiren, miä olliq inne 1967. aastaga Kuvvpääväst sõta. ÜRO liikmõs saamisõs om vajja ka ÜRO Julgõolõginõvvokogo hääskitmist, a Ameeriga Ütisriigiq ommaq lubanuq sääntse otsusõ pääle veto pandaq.\n\nEesti välisministri, Paeti Urmas, ütel' 20. süküskuu pääväl 2011. aastagal New Yorkin Õuruupa Liido välisministride Lähkü-Hummogumaa teema kookkosaamisõl, et Eesti ei olõq Palõstiinalõ ÜRO-n riigistaatusõ andmisõ puult.\n\n2012. aastagal sai Palõstiina ÜRO kaejaliikmõ staatusõ, ni sama aastaga lõpun kinnüt' ÜRO, et organisatsiooni ammõtligõn dokustaadõn naatas taad nimitämä Palõstiina Riigis.\n\n3. vahtsõaastakuu pääväl 2013. aastagal võtsõ Palõstiina umavalitsus käüki Palõstiina Riigi nime, a Iisrael ei olõq tuud hääs kiitnüq.\n \nPalõstiina Riigi esiqsaisvusõ ommaq hääs kitnüq 136 ÜRO liikmõsriiki ni Vatikan. Palõstiina ROK maakood om PLE.\n\nAasia maaq","num_words":172,"character_repetition_ratio":0.079,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.183,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tiatritiid%C3%BCs","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tiatritiidüs om tiidüs, miä uur tiatrit. Tuud opatas Tarto suurõnkoolin. Oppiq om võimalik bakalaureusõ-, magistri- ja doktorikoolitusõn. \n\nBakalaureusõkraadi saamisõs tulõ oppiq kirändüse ja kultuuritiidüse oppamisõ kava perrä, mink üts osa om tiatritiidüs. Tiatritiidüse haro luudi 1992. aastagal. \n\nTiatritiidüse ala oppajaq ommavaq Epneri Luule, Pesti Madli ja Oruaasa Riina.\n\nhumanitaartiidüseq\ntiatri","num_words":49,"character_repetition_ratio":0.05,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.175,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Leoki%20V%C3%A4ino","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Leoki Väino (Väino Leok; 28. urbõkuu päiv 1939 – 25. hainakuu päiv 2007) oll' Eesti motosportlanõ. Timä iistvõtmisõl sai alostusõ Eesti motokross.\n\nKaeq viil\nLeoki Arvo\nLeoki Tanel\n\nVõromaa inemiseq\nEesti inemiseq\nEesti sportlasõq","num_words":29,"character_repetition_ratio":0.081,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.243,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Leoki%20Arvo","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Leoki Arvo (Arvo Leok) om sündünüq 20. põimukuul 1961. aastagal. Tä om Leoki Väino tõnõ poig. Arvo om motokrossiga tegelnüq nigu tä esägi. Arvo tull' 1989. aastagal motokrossi Eesti meistres 500 cm3 klassin. Pääle tuud tä ütel' motokrossist ärq. Sõs nakas' tä oppama umma poiga Leoki Tanelit, kuis motokrossi sõitaq.\n\nKaeq viil\nLeoki Väino\nLeoki Tanel\n\nVõromaa inemiseq\nEesti inemiseq\nEesti sportlasõq","num_words":58,"character_repetition_ratio":0.087,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.229,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Leoki%20Tanel","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Leoki Tanel (Tanel Leok) om Eesti motosportlanõ, sündün��q 1. piimäkuul 1985. aastagal. Tä om Leoki Arvo kõgõ noorõmb poig.\n\nTaneli kõgõ suurõmb saavutus om 2005. aastagal saad 5. kotus motokrossi ilmameisrevõistluisil MX-1 klassin. Mitmõl kõrral om tä ka joudnuq MM-jakõl edimädse kolmõ hulka. Näide hulgan om tä joudnuq kats kõrda edimädse kotusõ pääle: 2010. aastagal ja 2008. aastagal MX-1 klassin. Ta om kuulutõt Võromaa aastaga sportlasõs 2007.-2010. aastagal.\n\nTanel om kõrraldanuq joba 2009. aastagast häätegemisettevõtmist \"Tanel Leok & sõbraq\". Tuud tetäs õnnõtusõ peräst liikmisvõimõ kaotanuidõ latsi tugõmisõs.\n \nTanelil om kats poiga: Sebastian ja Travis. Sebastian om 8-aastanõ ja Travis 6-aastanõ. 2011. aastagal Sõmmõrpalo motokrossil näüdäs' Sebastian inemiisile edimäst kõrda, kuis tä sõitaq mõist.\n\nKaeq viil\nLeoki Väino\nLeoki Arvo\n\nVälislingiq\nKodoleht\nInfo ESBL-in\n\nVõromaa inemiseq\nEesti inemiseq\nEesti sportlasõq","num_words":119,"character_repetition_ratio":0.071,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.226,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vitsudi%20Toomas","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vitsudi Toomas (Toomas Vitsut, sündü 1. vahtsõaastakuu pääväl 1960 Talliinah) om Eesti poliitik, XIII riigikogo liigõq. Tä om olnuq Talliinah liinavolikogo edemiis 2005. aasta 21. mahlakuust kooniq 2015. aasta urbukuuni.\n\nHaridus\n1981 - 1968 Tallinna Pedagoogiline Instituut, kihälidse kasvatusõ oppaja ammõt\nKaits' 1993. aastal saman ülikoolin sporditiidüisi magistrikraadi teemal ainõq “Sport'laisi kõrdaminegihuvi köüdüssist kõrdasaatmisõga” (\"Sportlaste saavutusmotivatsiooni seostest sooritusega”)\n\nTüü\n1982-1987 Talliina Mererajooni RSN TK ütisosakund, vanõmbinsinör\n1987-1995 Talliina Pedagoogigaülikuul, tiidüstüütäjä, oppaja, aspirant, doktorant\n1995-1996 Eesti Vabariik, Siseministeeriüm, ministri nõvvuandja\n1996-1999 Talliina Liinavoligogo kandsõlei, edemehe nõvvuandja\n1999-2001 Opiainõvaihõlidsõ Uurmisõ instituut, juhataja edemiis\n2001-2004 ja 2005 Talliina abiliinapää\n21. mahlakuu 2005-2015 Talliina liinavolikogo edemiis\n2015 - .. Riigikogo liigõq\n\nEesti inemiseq\nEesti poliitiguq","num_words":90,"character_repetition_ratio":0.065,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.247,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/T%C3%B5va%20kiil","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tõva kiil (innembält ka tuva kiil; tõva keelen тыва дыл 'tõva dõl') om turgi kiil, midä kõnõlõsõq tõvalasõq, pääas'aligult Lõunõ-Tsiberin Vinnemaa ala kuuluvan Tõva Vabariigin. Veidemb kõnõldas tõva kiilt Hiina Rahvavabariigin ja Mongoolian. \n\nTõva keele ligembäq sugulasõq ommaq hakassi ja altai kiil. Tõva keelen om hulga mongoli, tiibedi ja vahtsõmbal aol ka vinne lainõ.\n\nKeele täämbädse päävä sais\nTäämbädsel pääväl pruuk tõva kiilt imäkeeles umbõs 265 000 inemist. 2010. aastaga rahvalugõmisõ perrä oll' Vinnemaal tõva keele mõistjit 253 673 inemist.\n\nTõva Vabariigin om tõva keele sais küländ tukõv ja pruukmisala küländ lagja. Kiilt peetäs küländki elojovvulidsõs ja taa olõ-õi parhilla õkvalt ohostõt.\n\nMurdõq\nTõvan kõnõldav tõva kiil jagonõs neljä murdõrühmä: õdagu-, kesk-, põh'aõdagu- ja lõunõhummogumurrõq. Lisas om tõva keelel vähämbit murdit, nigu džungaari, tsengeli ja duha murrõq, midä olõ-õi siiäni kuigi põh'aligult uurit.\n\nKiräkiil\nTääämbädse päävä tõva kiräkiil Vinnemaal pruuk tävvendüisiga kirillitsat.\n\nTäämbädse päävä tõva keele tähistü\n\nTõva kirillidsa tähistün om mitu umaperäst tähte, midä olõ-õi vinne tähistün:\nҢң - ng (IPA ŋ), Өө - ö ja Үү - ü.\n\nInnembide om tarvitõt tõva keelen kirotamisõs mongoli kirjä. 1930. aastil lõi buda munk Monguš Lopsang-Tšinmit (ehk Lubsan Žigmed) ka ladina kiräviie, minkan trüküdiq mõnõq raamaduq ja aoleheq, niisam aabitsit ja opiraamatit täüskasunuilõ.\n\nLadina tähtiga tõva keele tähistü\n\n1943. aastaga vaihtõdi taa kiräviis parhilladsõ kirillidsa vasta. Viimätsel aol om tett ettepanõkit ladina tähistü vahtsõst pruukma nakkamisõs. Tuud sekä siski Vinnemaal vasta võet säädüs, mink perrä Vinnemaa vabriike riigikeeleq piät olõma kirotõduq kirillitsan.\n\nKeelenäüdüs\n\nLätteq \n\nkeeleq\nTõvamaa","num_words":235,"character_repetition_ratio":0.06,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.195,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Keil%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Keilä (eesti keelen Keila) om liin ja umavalitsusütsüs Harjo maakunna õdaguosan Keilä jõõ veerehn, Talliinast 25 km lõunaõdagun. Liin oll üteliidsi aastagil 1992-2017 Keilä valla keskus.\n\nKeilä piirnes põhahummogunukast Harku valla Kumna küläga, hummogun Saue valla Valingu küläga, lõunõn Õdagu-Harjo valla Ohtu ja Kulna küläga, lõunõn ja õdagun Õdagu-Harjo valla Niitvälja küläga ja põhan Õdagu-Harjo valla Valkse ja Tõmmiku küläga. Keilä hummogupiir lätt suurõmbalt jaolt müüdä Keilä jõkõ.\n\nKeilä rahva hulk 2018. aastaga algussõ saisoga oll’ 9910. Liin om rahva hulgalt Harjo maakunnan Talliina ja Maardu perähn kolmas.\n\nEdimäst kõrda nimmati Keilät kirotõduin papõrin 1241. aastagal. Keilä sai Liivi sõa aigo tõsitsõhe kannahtaq ja perähn sõta jäi Keilähe õnnõ kerigukülä. 1925. aastagal sai Keiläst allõv ja 1938. aastagal kolmanda astmõ liin.\n\nKeilä oll’ keskaol lähkümbä piirkunna põllumajanduslik keskus. 20. aastagasaa alostusõn arõsi sääl rõivatüüstüs ni Nõvvokogoliido aol ülene tüüstüstuutminõ. Seo ilma aigo ommaq kõgõ suurõmbaq tüüandjaq AS Harju Elektr, Ensto Ensek AS ja AS Draka Keila Cables.\n\nNimmamist väärt hoonõq om Keilä kerik, miä om Harjomaa kõgõ suurõmb keskao maakerik ja mink kerigutorn om Põha-Eesti maakerikidõ hulgahn üts kõgõ korgõmb (50 miitrit). Keilän oll’ vasalliliin, minkast ommaq seo ilma aigo alalõ õnnõ liinamüürüq. Keilä mõisa oll tähtsä Liivi ordo tugipunkt Talliina ümbrekunnan. Pääle 1989. aastakka om mõisa päähuunõn Harjomaa muusõum.\n\nLiinast lätt läbi Talliina–Keilä raudtii, miä hargnõs sääl Paldiski ja Riisipere liinis. Raudtiijaam om peri 1870. aastagast.\n\nNimi \n\nKeilä om 1241. aastaga raamatun kirotõt Keikæl. Seo kuuldu arvadaq nii ku Keikälä vai Keikala. Nimi om nüüd lühemb. Nime tähendüs olõ-õi selge. Soomõ keele õdagumurdõn tähendäs käikäle vai käikälä tükkü vai ossa. S'aksa keelen om Keilä nimi olnu Kegel, vinne keelen Кегель.\n\nKoolitus \n\nKeriguopõtaja Anton Heidrich (1659-1692) and’ leerioppust. Tuu mano käve lugõma opminõ ja katõkismusõ ja kerigulaulõ opminõ. 1724. ehitedi keriguopõtaja maja mano kuul. 1820. aastagal võtt’ keriguopõtaja Otto Reinhold von Holtz tüüle kats oppajat, kiä naksiq kihlkunnan lugõmist oppama.\n\nLuudus \n\nInneskidsel Keilä jõõ saarõl om Jõõpark, tuu om luudusõkaitsõ all. Tõõsõq liina tähtsäq pargiq ommaq Keskpark ja Pedästik, miä om Keilä algkooli huunõ takan.\n\nLiina õdaguosan om Keilä tammistu. Liina piirin kasus Liivamulgu tamm, miä om luuduskaitsõ all. Viil om luuduskaitsõ all 150 aastaga vannu Lumbi katai.\n\nLätteq","num_words":343,"character_repetition_ratio":0.048,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.205,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/M%C3%B5ts","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mõts om ökosüstem, miä sais kuun kasuvidõ puiõga maast ja tuu elostigust (kasvistust, eläjist, seenist). Mõts om üteliisi puiõ elokund, miä om suurõmb ku 0,5 ha, kon puiõ korgus om üle 5 m ja puukruunõ alonõ pindala üle 10% kõgõst alast. Mõtsa mõistõ ala kuulu-ui puuviläaiaq ja liinapargiq.\n\nMõtsaga om katõt kõgõst maisõmaast 30%, a Maa aoluun om olnuq aigõ, ku mõtso all om olnuq puul kõgõst maisõmaast. Mõtsaq ommaq Maa elo jaos väega tähtsäq. Mõtson tegünes elos tarvilinõ orgaanilinõ ainõq ja muld ni mõtsaq hoitvaq taad mulda ärqhuhtmisõ iist; mõtsaq andvaq hapasnikku ja hoitvaq atmosfaari gaasilist kuunsaiso tasakaalun, mõtsaq mõotasõq vihma hulka ja vii juuskmist ni tossamist, ni tuuläbi ka kliimat.\n\nLevik \n\nMõtsa või läüdäq egält puult, kon om küländ vihma ja lämmind - vähämbält kats kuud aigo, ku lämmind om päält 10 kraadi. Mäkin kasusõq mõtsaq kooniq puupiiri korgusõni, ehk küünüseq nii korgõhe mäkkihe, kon viil puuq lämmä ja niiskusõ poolõst kassuq saavaq.\n\nLevik lakjuskraatõ perrä \n taiga ehk boreaalsõq mõtsaq 50–70 põh'alakjus\n parravüü mõtsaq 35–60 lakjus\n lähkütroopilidsõq mõtsaq 25–40 lakjus\n troopilidsõq mõtsaq 0–30 lakjus\n\nEesti mõtsapuuq\nMiiq parravüü kõgõ hariligumbaq mõtsapuuq ommaq nõglapuist petäi, kuus ja katai kirsalehitsist puist kõiv, haav ja pai ni lajalehitsist puist tamm, pähn, saarnõ, vaher ja jallai. Päält puiõ kasuq miiq mõtson viil egäsugutsit puhmõ ja haino. Väega hariliguq ommaq näütüses mar'apuhmaq mustik, palohk ja mar'ahainost maasik.\n\nTähtsüs inemisele \nPäält tuu, et inemine saa mõtsast puud palotamisõs, ehitämises ja tüüstüse jaos, om mõtsal väega suur esteetiline väärtüs. Inemine saa mõtsan matkadaq, siini ja marjo kor'adaq, ja vapa aigo viitäq. Mõtsaq hoitvaq ja puhastasõq mulda, vett ja õhku, miä om ka inemise jaos hädätarvilik. Mõtsan saa inemine ollaq kavvõmbah liinast ja muust kunstligust tetüskeskkunnast ni rahustaq ja tervendäq umma miilt ja tundaq umma loomulikku luuduslist keskkunda, kost tä om peri. \n\nMõtsa väega suurõst tähtsüsest eesti ja soomõ-ugri inemiisile om põh'aligult kõnõlnuq ja kirotanuq semiootik Mikita Valdur.\n\nMõtso maaharagominõ\nÜle ilma, muuhulgan ka Eestin ja ümbretsõõri main, raotas mõtso väega pall'o, nii et mõtsa, ja esiqeränis vanna mõtsa, jääs maailman kõrrast veidembäs. Väega pall'oq inemiseq ommaq mõtsa ülearvo ragomisõ, esiqeränis lakõsragomisõ peräst väega murrõn ja tuust väega häiridüq. Eesti mõtsa kaitsõs tüütäseq mitmõq luuduskaitsõütisüseq. Vastakaalus mõtsa kõrrast suurõmbalõ ja jõhkrambalõ lakõsragomisõlõ, miä Eestin viimätsil aastakümnil tüüstüse ja äri huvvõ perrä ja riiklikkõ keskkunnaammõtidõ hääskitmisel sünnüs, om tegünüq kodaniguütisüs Eesti Metsa Abiks.\n\nLätteq\n\nVälislingiq \n Mõtsasäädüs elektroonilidsen Riigi Teatajan\n Müõtsasäädüs (SK XI 2, 1)","num_words":385,"character_repetition_ratio":0.038,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.188,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Eesti%20M%C3%B5tsa%20Abis","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Eesti Mõtsa Abis (eesti keelen Eesti Metsa Abiks, lühendedlt EMA) om Eesti kodaniguliikminõ ja mittetulosaamisütisüs, miä kõnõlõs ja võitlõs Eesti mõtso hoitmisõ ja hoitva majandamisõ iist ja niisama juht laembalt tähelepanno Eesto mõtsapoliitiga hätile ja küsümüisile.\n\nVälislingiq\nEMA kodoleht\nEesti Mõtsa Abis Youtube'i kannal\nEesti Mõtsa Abis Facebooki grupp\n\nEesti mittetulosaamisütisüseq\nEesti ütisüseq\nmõtsandus\nmõts","num_words":55,"character_repetition_ratio":0.111,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.147,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Eur%C3%BCtmi%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Eurütmiä (kreeka k. εὖ eu 'hää', 'õigõ' ja ῥυθμὀς rythmos 'rütm', ehk sis 'üteline liikminõ' vai 'illos liikminõ') om liikmiskunst, miä luudi 20. aastagasaa algusõn (1908–1925) S'aksamaal ja Sveidsin antroposoofia luuja Steineri Rudolfi oppuisi perrä. Eurütmiät kandas ette ku eräle kujotajat kunsti, a ka ku lavastuisi ütte ossa. Ravieurütmiät tarvitõdas tervüse parandamisõs. Waldorf-koolõn om eurütmiä kõrralinõ opiainõq.\n\nEurütmia liigutusõq ommaq köüdedüq kõnnõrütmi ja -meloodia, muusiga rütmi ja hellega ni tundmiisiga (näütüses rõõm ja kurbus). Naist pandasõq kokko repertuaari elemendiq, n-ü põhiliigutusõq, midä pruugitas hindä vabas loomingulidsõs vällänäütämises. \n\nEurütmiä tsihis om viiäq etteastja liikminõ ni etteastja ja päältkaejidõ meelekogõmusõq kokkokõlla ettekandõ sisuga. Eurütmiät om tuuperäst mõnikõrd nimitet ka \"nättäväs muusikas\" vai \"nättäväs kõnnõs\". Eurütmiä luuja Steineri Rudolf kõnõl' eurütmiäst ku \"hinge kunstist\". Parhilla tetäs inämüisi eurütmiät Õuruupa klassikalidsõ muusiga vai tekste (luulõ, proosa) perrä. Mõnikõrd tetäs ka ilma helüldä eurütmiät.\n\nLätteq \n\nKasvatustiidüs\nKunst","num_words":140,"character_repetition_ratio":0.044,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.186,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Sumaci%20Yma","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sumaci Yma (Yma Sumac, tävve nimega Zoila Augusta Emperatriz Chavarri del Castillo; (1922–2008) oll' Ameeriga Ütisriigen elänüq Peruu laulja (sopran, kontraalt).\n\nSumaci Yma helü oll' esiqeräline tuu poolõst, et küündü üle viie oktaavi, miä jätt' kullõjilõ kistumalda elämüse. Laulja käve ka Eestin. Timä kõik kolm kontsõrti Talliinan Estonia kontsõrdisaalin joulukuun 1960 olliq vällä müüdüq, ütte noist kand' üle ka Eesti Televisiuun.\n\nSumaci Yma esiq ütel' hindä peri ollõv inkadõ kuulsa kuninga Atahualpa sugupuust.\n\nVälislingiq \n EI-KELLEGI-MAA. Yma Sumac. Eesti Raadio 2000 (Saadõq Sumaci Yma lauljatiist, muusikast, mehest Vivanco Moisésist jpm. Saatõ tegijä Tiit Kusnets.) \n NYYD-MUUSIKA. Legendaarne hääl Yma Sumac. ERR 2009 (Tegijä Berk Vaher. Toimõndaja Tiia Teder.)\n\nPeruu lauljaq","num_words":104,"character_repetition_ratio":0.036,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.221,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/A.%20T.","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"A. T. oll' Eesti pistulkuulipildja.\n\nEesti võtsõ iiskujus sakslastõ pistulkuulipildja MP-18 Bergmani. Tallinan olõvah relvatehasõh Arsenal nakati toda relva uurma ja tetti valmis 5 tükkü nn Arsenali mudelit proovis, uma konstruktoride puult vällä mõtõldu. Eesti pistulkuulipildjal ol tõistmuudu kaba ja ravvakaitsõ, pääle tuu sai eesti relvast laskõ ka ütsiklaskõga. Sakslasõ uma lasksõ ainult valangidega. Kokko tetti sõatehasõh Arsenal näid u 570 tk. 1937a müüdi nää är Hispaanlastõlõ.\n\nSõariistaq","num_words":66,"character_repetition_ratio":0.104,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.184,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Arsenal-Grossley%20soomusmassin","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Arsenal-Grossley soomusmassinaq tettiq ingläisi viomassina Grossley viirmigu pääle Talliina sõatehassõn Arsenal. Kokko tetti naid massinit 1925.-1927. aastagal 13 tükkü. Säidse olliq kuulipildjaga, a kuus tükkü 37-mm suurtüküga. Naid massinit pruugiti kooniq 1941. aastagani.\n\ntekniga\nsõandus","num_words":32,"character_repetition_ratio":0.028,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.215,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Haabneeme","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Haabneeme om alõvik Harjo maakunnan Viimsi vallan. Elänikke arv om 7029 (saisoga 1.01.2023). Haabneeme om elänikke arvo perrä kõgõ suurõmb alõvik Eestin.\n\nViimsi vald\nEesti alõviguq","num_words":24,"character_repetition_ratio":0.081,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.243,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kaunas","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kaunas om liin Leedun, suurusõ poolõst tõnõ liin riigin.\n\nAastagil 1920–1939 oll' Kaunas Leedu aotlinõ pääliin.\n\n2011. aastaga rahvalugõmisõ perrä Kaunase elänikkonnast oll' leedulaisi 93,6%, vindläisi 3,8%, poolakõisi 0,4%, ukrainlaisi 0,4% nink valgõvindläisi 0,2%.\n\nLeedu liinaq","num_words":29,"character_repetition_ratio":0.007,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.292,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Valmiera","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Valmiera om liin Lätin Koiva jõõ veeren.\n\nLäbi liina lätt Riia-Valga tsihin raudtii.\n\n2011. aastaga rahvalugõmisõ perrä oll' Valmiera elänikkunnast lätläisi 83,7%, vindläisi 11,6%, valgõvindläisi 1,7% nink poolakõisi 0,9%.\n\nLäti liinaq","num_words":26,"character_repetition_ratio":0.018,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.268,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Sau%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sauõ (eesti keelen Saue) om liin Sauõ vallan (Harjo maakunnan) Talliinast 4-5 kilomiitret lõunaõdagu puul. Territoriaalsõlt om seo Sauõ vallan, lõunõhummogupiiril erätäs tuud naabrist Saku vallast Talliina-Pärno katõrialisõ tii lakḱu riba. Liina põḣa-põhaõdagupiiris om Talliina–Paldiski raudtii ni õdagu-lõunaõdagupiiris Kanama-Keilä tii. Sauõ liin ja Sauõ vald lätsiq kokko (kuuhn Kernu valla ja Nissi vallaga) valitsõmisõ ümbrekõrraldamisõ tulol 24. rehekuul 2017. aastagal.\n\n1792. aastagal ehitä Sauõ härbäń, mink ümbre nakaś 1920. aastagail tekkümä aidliin. Peterburgi–Narva–Talliina–Paldiski raudtii oll' liikmisõs vallalõ jo märtekuun 1870.\n\n1960. aastagal panti kokko Sauõ elokotus Talliinaga. Pääle tuud nakaś Sauõl edenemä elomajaehitüs. Aastagal 1973 luudi Sauõ allõv́ Talliina kuuhnsaison.\n\n25. põimukuul 1993 sai Sauõ alõvist Sauõ liin, miä 1994 tull' vallalõ Talliinast.\n\nSauõ linnapää oll' 1989-1999 ja 2008-2010 Orm Valtson ni 2004-2007 Ero Liivik. Pääle näid ommaq olnuq linnapääq Harry Pajundi, Henn Põlluaas ja Tõnu Urva. Harry Pajundi oll' kaq Sauõ liina perämäne liinapää.\n\n2011. aastaga inemiisi kokkolugõmisõ tiidüsil ommaq Sauõ 5514 elonigust 5145 (93,3%) eestläseq, 259 vindläseq, 42 ukrainlasõq, 13 valgõvindläseq, 17 suumlasõq ja 8 sakslasõq. Tõõsi rahvastõ iistkõnõlõjatõ nummõŕ jääś alaq 5.\n\nLätteq","num_words":152,"character_repetition_ratio":0.055,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.245,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Majjai","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Majjai (ka majajas, majas, kobras, ladina k. Castor fiber) om Eesti kõgõ suurõmb jürräi. Tä või ollaq kooniq üts miitre pikk ja kolmkümmend kilogrammi rassõ. Majaja kask või ollaq hellepruun kooniq must. Tä hand om lag’a, tasadsõ lammõ ja soomusõlidsõ nahaga katõt. Tagomadsõ jala varbidõ vaihõl om ujonahk. Varbil ommaq kõvaq küüdseq. Tagomadsõ jala tõõnõ küüds on lahki aetu – tuu tüütäs ku kamm. Majaja silmaq ommaq tsillokõsõq. Nõnna ja kõrvu saa tä nahakibraga kinniq pandaq. Majjai saa ka vii all jürräq, selle et timä põsõ esiqeräline hõlm pand suu edimäidsi hambidõ takast kinniq.\n\nMajjai oll’ mi edevanõmbidõ üts päämäidsi saakeläjit. Perämine majjai jahiti 19. aastagasaa edimädsel poolõl. Vahtsõhe tuudi majjai Eestihe 1957. aastagal. 2015. aastagal oll’ Eestih 14 000 majajat.\n\nMajjai eläs vii veeren. Uma pesä tege tä perve uusihe vai ehitäs puuossõst ja mullast mitmõ miitre korgusõ kuhiligu. Majajapereq luu kanalidõ ja tammõ keerolidsõ süstemi, miä hoit viitasõnd pesäh ja lask julgõlt liikuq söögi manoq. Sääne ehitüs uputas mõtsamaa ärq ja tõnõkõrd ei lasõq eherüst kudõnõma minnäq. Majajidõ sulõngidõ tagodsõq saistulumbiq puhastasõq vett nink loovaq vahtsit elokotussit tõisilõ eläjä- ja kasvoliigele.\n\nMajjai om kasvosüüjä. Suvõl süü tä hainkasvõ, talvõl lehepuu kuurt ja ossõ. Ummi vägevide hambidõga võtt tä kaq puid maaha. Inemine ja suurõq murdjaq eläjäq võivaq ollaq majajilõ vainlasõs. Oho kõrral karistas tä tõisi hanna kõva lahviga vasta viipinda.\n\nMajaja pereh ommaq imä, esä ja samal aastagal nink mineväaastaga sündünüq pujaq. Pujaq sünnüseq lehekuuh vai piimäkuuh.\n\nLätteq\n\nTarvitõt om Elistvere eläjäpargi teedüstahvlit\n\nmõtsaeläjäq\nimetäjäq","num_words":241,"character_repetition_ratio":0.017,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.187,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vil%C3%A4ndi%20perim%C3%BCsmuusiga%20festival","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Viländi perimüsmuusiga festival (tunnõt ka ku Viländi folk) om suur rahvamuusiga ettevõtminõ, midä peetäs Viländi liinan 1993. aastagast pääle. \n\nEdimäne festval oll' ütepääväne. 1994. aastaga festival oll' kolm päivä ni oll' hainakuu lõpun (22.-24. juuli). Tõõsõl festivalil oll' ülesastjit ka välämaalt. Kolmas festival oll' neläpääväne. Sama kavva kest festival ka seo ilma aigo. \n\nÜtsätõistkümnendäl Viländi perimüsmuusiga festivalil käve üle 20 000 inemise, viil hoiti festivalil silma pääl videoülekandmisõga internetin. Festivalil astsõ üles 42 andsamblit, näütüses Vägilased, Zetod ni Oort (Eesti), Trilok Gurtu (India) ni Hedningarna (Roodsi). Festivali päälkiri oll' „Takt ni pulss“, minka taheti näüdädäq takti tähtsüst lisas taktipillele ka tõisi pille pääl (toropill, lõõtspill, viiol, kannõl) mängitävän tandsumuusikan. \n\nFestivali kõrraldaja om Eesti Perimüsmuusiga Keskus. 1999. aastagast om festival pühändet kinkalõgi vai minkalõgi. Näütüses 1999. aastaga festival oll' pühändet Eesti folkmuusiga korjaja ni rahva sekkä viijä Pulsti Augusti 110. sündümispääväle. \n\nFestivalil käü ülesastjit nii Euruupast ku muialt ilmast.\n\nmuusiga\nViländi","num_words":141,"character_repetition_ratio":0.076,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.207,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Plaksi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Plaksi om külä Võro maakunnan Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan (inne 2018. aastakka Haani vallan). \n\n2018. aastagal elli Plaksil alalidsõlt 17 inemist.\n\nKotus\nSuurõ Munamäe mant om Plaksi küllä mäealotsõst inämb-vähämb 800 miitret maad. Plaksi külä lähkün ommavaq Haani, Villa, Purka ja Hallimäe küläq. Plaksi külä jääs suurõstõ katõ järve vaihõlõ. Üts näist om Tuuljärv (ka Suur Plaksi järv), miä om Eesti kõgõ korgõmbal asuv järv, ja tõõnõ om Vaskna järv. Plaksi külä om Haani korgustigun ja tuuperäst om sääl ka pall'o suuri mäki. Näütüses om Plaksi külän kolmas Eesti korgõmb mägi Kerekunnu mägi ja suurõmb osa korgusõlt neländäst mäest, Tsälbämäest. \n\nParhilla om Kerekunnu, miä kooni 1977. aastagani oll' umaette külä, Plaksi lõunõhummogu-poolinõ osa.\n\nNimi\n1684. aastaga kaardi päält om nätäq, et Plaksi kotussõ pääl oll' joba sõs Kubija külä. Plaksi külä nimi või ollaq tulnuq edenimest; 1758. aastagast om tähendet kolm perremiist, kink lisanimi oll' Purricka Plaxi. Külä nimme või köütäq ka sõnaga plaks’ ’laks’ vai vinnekiilse sõnaga плакса ’piripill’.\n\nLätteq\n\nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":160,"character_repetition_ratio":0.057,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.218,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Piotrowice","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Piotrowice om külä Lõunahummogu-Poolan. Piotrowicen elli 2013. aastagal 352 inemist.\n\nPoola küläq","num_words":10,"character_repetition_ratio":0.023,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.237,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Massinoppus","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Massinoppus vai massinopminõ om puutritiidüse haro, miä and puutriilõ opmisõ jovvu ilma näid õkva tuus programmiirmäldäq.\nMassinopminõ arõsi välla mustri ärq tundmisõst ni kunstmõistusõst. Massinopminõ uur algoritmõ, miä mõistvaq oppiq ni\ntetäq andmidõ perrä ettearvamist.\n\nMassinopminõ jagonõs klassigalidsõlt kolmõs: juhit opminõ, juhtmaldaq opminõ ni meelütüsopminõ.\nJuhit opminõ om massinopmisõ ülesannõq, kon algoritm tulõtas mudõli tähüstedüide andmidõ perrä. Andmõq\nommaq jaeduq triinmise ni testimise andmis. Triinmise andmõq ommaq mudõli tegemise jaos, hariligult\n80% andmist. Testimise andmõq (20%) hindasõq mudõli häädust. Näütüses: Palga arvaminõ, kui andmin\nom seen vannus, sugu, elokotus, ettevõtõq, ammõt (näütüses: arhitekt). Tõsõs - käekirä selges tegemine.\nJuhtmaldaq opminõ om massinopmisõ ülesannõq, kon algoritm ots andmist ehitüst vai kõrraperrä. Andmõq\nolõ-õi tähüstedüq. Näütüses: andmidõ tsähälikku jaotaminõ - poodikorvi perrä hinnadaq, kas kundõl om\nlatsi? Kas kundõ om miis vai naanõ? Kas kundõ om abielon\/paarin? Tuud tiidmist saa pruukiq reklaami\njaos.\n\nMeelütüsopminõ om massinopmisõ ülesannõq, kon algoritm kõnõlõs elävä keskkunnagaq ni pruuv joudaq\nkimmä tsihiniq. Elläv keskkund and positiivsõt vai negatiivsõt vastamõio algoritmi üllenpidämisele. Näutüses:\nauto juhtminõ vai mängo mängmine.\n\nKirändüs\n\nVäega hää tutvastegemine om näütüses siin: https:\/\/pungas.ee\/masinope-mittetehniline-ulevaade (Eesti\nkeelen, Luuja: Taivo Pungas).\n\ninformaatiga","num_words":180,"character_repetition_ratio":0.077,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.17,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Anderseni%20Hans%20Christian","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Anderseni Hans Christian (Hans Christian Andersen) oll' Taani kiränik. Kõgõ tunnõtumbaq ommaq tima muinasjutuq (päält 200 jutu), a tä kirot' ka reisikirjo, kuus romaani, viiskümmend näütemängo ja päält tuhandõ luulõtusõ. \n\nTaani kiräniguq","num_words":31,"character_repetition_ratio":0.079,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.197,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Udmurdiq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Udmurdiq (ka votjakiq) ommavaq soomõ-ugri rahvas, kink päämine elokotus om Volga lisajõki Kaama ja Vjatka vaihõl Udmurdi Vabariigin. Näid eläs viil Permi ja Kirovi oblastin ni Baskiirimaal (Baškortostani Vabariik) ja Tatarimaal (Tatari Vabariik).\n\nAigõ joosul om udmurtõ päämine elätüsala olnuq teräviläkasvataminõ.\n\nUdmurdi kiil käü soomõ-ugri kiili permi rühmä. Kõgõ lähämb suguluskiil om komi kiil.\n\nUdmurtõ oll’ 1989. aastaga andmidõ perrä 714 000, näist pidi imäkeeles umma rahvuskiilt 76,5%. 2010. aastaga rahva kokkolugõmisõ andmidõ perrä elli Vinnemaal 552 299 udmurti.\n\nEestin elli 2011. aastaga rahva kokkolugõmisõ andmidõ perrä 193 udmurti, näist Talliinan 60.\n\nUmaette rahvarühm om Põh'a-Udmurdimaal eläväq bessermaniq (umbõs 10 000 inemist), kiä ommavaq arvadaq udmurdi keelele üle lännüq Volga bulgaarõ perilidseq.\n\nKirändüs\n Põllu Kaljo \"Kümme soome-ugri uurimisreisi\" 1990\n\nLättenäütämiseq\n\nVälislingiq\n http:\/\/www.suri.ee\/ohuur\/udmurdi.html\n Rein Sikk. \"Udmurdi vanaemad laulavad rokki\" EPL, 25. mai 2009\n Rein Sikk. \"FOTOD: Udmurtide varjatud võlu\" EPL, 4. juuni 2009\n\nSoomõ-ugri rahvaq","num_words":127,"character_repetition_ratio":0.066,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.237,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/BTS","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"BTS om Korea muusigakamp. BTSi alostusplaať om \"2 Cool 4 Skool\", miä tähendä \"Iiba apaŕ ku̬u̬liks\". BTSin om 7 liigõqt: RM, Jin, Suga, J-Hope, Jimin, V ja Jungkook.\n\nAnsambliq","num_words":26,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.269,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.999,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/BLACKPINK","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"BLACKPINK om Korea muusigakamp. BLACKPINKi alostusplaať om \"Square Up\", miä tähendä \"Kruut Üles\". BLACKPINKin om 4 liigõqt: Jennie, Jisoo, Rosé ja Lisa. BLACKPINKi alostus olõ 8. põimukuu 2016.\n\nAlbomiq \n 2017 - Blackpink \n 2018 - Square Up\n\nVälislingiq \n BLACKPINK kodoleht\n\nAnsambliq","num_words":33,"character_repetition_ratio":0.101,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.273,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.993,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kl%C3%B5un","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Klõun vai tol'a vai koomuskitekij om esiqeräliidsin rõivin etteastja, kiä tege päältkaejilõ nalja.\n\nKlõuniq võivaq tüütäq näütüses tsirkusõn, tiatrin vai laatõ pääl.\n\nmeelelahutus","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.162,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Monroe%20Marilyn","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Monroe Marilyn (Marilyn Monroe, sünnünimega Norma Jeane Mortenson, 1. piimäkuu päiv 1926 – 5. põimukuu päiv 1962) oll' USA näütelejä, laulja ja modell. Tedä om nimitet 20. aastagasaa ütes kuulsambas naisnäütelejäs ja seksisümbolis.\n\nAmeeriga Ütisriike näütelejäq\nAmeeriga Ütisriike inemiseq","num_words":33,"character_repetition_ratio":0.1,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.217,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ynys%20Enlli","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ynys Enlli (inglüse keelen Barsey Island) om saar Kõmrimaal. Saarõ pindala om 1,79 km² ja 2019. aastagal elli sääl 11 inemist.\n\nWales\nSaarõq","num_words":20,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.279,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ynys%20Aberteifi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ynys Aberteifi (inglüse keelen Cardigan Island) om saar Kõmrimaal. Saarõ pindala om 15 ha.\n\nWales\nSaarõq","num_words":15,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.212,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Niigriq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Niigriq (ka mustanahalidsõq) ommaq tummõ nahavärviga põliseläniguq ja näide perrätulijaq mujjal ilman. Ameeriga Ütisriigen arvatasõq näide hulka inämbüisi ka mulatiq ni uma maa mustanahaliidsi kutsutas sääl afroameerikläisis.\n\nSõna niigri \nVõro keelen pruugitas sõnna niigri (ja eesti keelen neeger) päämidselt Afriga tummõnahalidsõ (niigrirassi kuuluva inemise) kotsilõ, a täämbätsel aol peetäs seod sõnna mõnikõrd (näütüses mustanahaliidsi hindä puult) solvavas. \n\nVõro sõna niigri om peri s'aksa sõnast Neger, miä ummakõrda tulõ prantsusõ sõnast nègre, mink põh'as om ladinakiilne umahussõna niger 'must'. Nii s'aksa- ku ka prantsuskiilne sõna om seo ilma aigo halvustava maiguga. Hispaania ja portugali keelen tähendäs negro lihtsähe musta värmi ni om pall'odõn riigen egäpäävätsen tarvitusõn.\n\nVälislingiq \n\n Eesti keele instituut: sõnal «neeger» ei ole solvavat tähendust\n Urmas Sutrop. «neeger» on eesti keeles kindlasti halvustav\n Linnar Priimägi. Kuni elab ema veel, alles on ka emakeel\n Kari Käsper. «neeger» ja «mustlane» meedias\n Linnar Priimägi. Neegri-küsimusest. Keel ja Kirjandus 2013\/1\n \"Neeger\" on muutunud solvavaks\n Aivar Aotäht. Süsimustad neegrid süsimustades kaabudes\n\nantropoloogia","num_words":156,"character_repetition_ratio":0.05,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.183,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Alambs%27aksa%20kiil","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Alambs'aksa vai ka alambs'aksi kiil on põh'apuulsõl S'aksamaal ja Hollandin kõnõldav ja kirotõdav piirkunnakiil. 13.–16. aastagasaal oll keskalambs'aksa kiil Põh'a-Euruupan tähtsäs läbikäümis- ja kultuurikeeles. Alambs'aksa kiilt kõnõldi ja kirotõdi ka Liivimaal Hansa liidu aol, kui pruugiti Lübecki õigust, inne ku taa keele asõmalõ tull' ülembs'aksa kiil.\n\nVälislingiq \n\n Alambs'aksa Vikipeediä\n Plattmakersi sõnastu\n Drentsi sõnastu\n Alambs'aksa sõnastiguq\n Podcast\n Streektaal-Organisatie in het Nedersaksisch Taalgebied\n Institut für niederdeutsche Sprache e.V.\n\nkeeleq","num_words":66,"character_repetition_ratio":0.076,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.183,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tofa%20kiil","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tofa kiil (varrampa ka karagassi kiil, tofa keelen тоъфа vai тоъфа дыл, tòfa dıl) om turgi kiili hulka kuuluv kiil, midä kõnõlõs esiq hinnangidõ perrä 30-90 inemist Vinnemaal Irkutski oblastin.\n\n2010. aastaga rahvalugõmisõ perrä oll' Vinnemaal 93 tofa keele mõistjat.\n\nTofa tähistü \n\nkeeleq","num_words":40,"character_repetition_ratio":0.028,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.231,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Friisi%20keeleq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Friisi keeleq kuulusõq õdagugermaani kiili inglüse-friisi alarühmä.\n\nFriisi kiili kõgõ lähkümbäs sugukeeles om inglüse kiil. Aoluulidsõlt om vällä kujonuq mitu esiqsugust friisi kiilt: õdagufriisi, hummogufriisi ja põh'afriisi keeles. Kõgõ inämb vällä arõndõt om õdagufriisi kiil, kuvõrd tuu kõnõlõjit om kõgõ inämb ja näid om ületsest elänige arvost küländ suur jago. Hummogufriisi keele viimäst täämbätseni pääväni alalõ hoitunut jako kutsutas seelteri vai seelterfriisi keeles.\n\nFriisi kiili kõnõlõjidõ arvos hinnatas nii 480 000 inemist. Naist ligi 470 000 eläs Hollandi Friisimaa provindsin ja kõnõlõs õdagufriisi kiilt. Ülejäänüq friisi kiili kõnõlõjaq eläseq põhilidsõlt S'aksamaal ja kõnõlõsõq põh'a- vai hummogufriisi kiilt.\n\nKaeq viil \n\n Friisiq\n Friisi Akadeemiä\n\nkeeleq\nFriisimaa\nHolland\nS'aksamaa","num_words":102,"character_repetition_ratio":0.102,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.176,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tarto%20%C3%9Clikooli%20majandustiid%C3%BCskund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tarto Ülikooli majandustiidüskund om Tarto Ülikooli üts sotsiaaltiidüisi valdkunna ossõ. Tiidüskunna juhataja om Vadi Maaja. Tiidüskund om Tarton aadrõssin J. Liivi 4.\n\nMajandustiidüskunna süämeas'as om köütäq ja edendäq majanduslist tiidmist riikevaihõlidsõn tiidüsen ja opmisõn Eesti ütiskunna hüäs.\n\nAolugu\n\nAlostus \nTarto Ülikoolin nakas’ majandustiidüse oppaminõ 1676. aastagal, ku aoluuprohvõsriq pidiq lugõma majandamistiidüst ni matõmaatigaprohvõsriq raamadupidämist. Edimäst kõrda alost' statistiga ja maatiidüse opituul 1802. aastal ni rahandusõ ja kauplõmisõ opituul tuust aastak ildampa.\n\nRahvaülikuul\n1920. aasta suvõl alost’ õigustiidüskunna man kauplõmisõ osakund, selle et toonaq oll’ noorõl Eesti Vabariigil vaia majandusinemiisi.\n\nHindäkotsilt nakas’ majandustiidüskund toimõndama õkvalt 1938. aastal. Dekaanis sai prõhvõsri Poomi Eduard ja alostiq kolm tsihti: rahva- ja riigimajandus, käütismajandus ja kimmätüsmajandus.\n\nNõvvokogo aolinõ ülikuul \n1954. aastal naati jälkiq Tarton majandust oppama, külh agaq üten õigustiidüskunnaga. Ummõhtõ tetti 1968. aastal vallalõ umaette majandustiidüskund. Sis sai dekaanis majandusaoluulanõ Krinali Valner, kiä oll’ tuu ammõdi pääl üttekokko 19 aastakka. Kooniq 1980ndide lõpuniq kand’ majandustiidüskund vastust kauplõmisõ ja rahandusõ as'atundjidõ oppamisõ iist ni viil koolitõdi uurjit.\n\nVilistläselo \n1997. aastagal asot’ tiidüskund vilistläisi jaos seldsi Hermes, miä om seeniqmaaniq esiqeräline terven ülikoolin. Tiidüskunna lõpõtanuq ommaq täämbä kitedüq as'atundjaq, ärijuhiq, majandustiidläseq ja ütiskunnategeläseq. Näütüses om majandustiidüskunna lõpõtanuq Kallasõ Siim, Palo Urve, Alamäe Priit, Rõivasõ Taavi, Kõvaski Katre ja viil mitmõq.\n\nTiidüskunna hoonõq \nMajandustiidüskund oll’ kooniq 1977. aastagani Tarton aadrõsi Vanemuise 46 pääl, pääle tuud agaq liinaveeren Nuurusõ uulitsan. 1999. aasta keväjä kolõ tiidüskund keskliina Narva maantii ja Imäjõõ vaihõlõ, kos nä ollivaq Oeconomicumin 2017. aastaga suvõni.\n\nAlostõn 2017. aasta augustist om majandustiidüskund aadrõsi J. Liivi 4 pääl, innidse rahvaarkiivi majan.\n\n2020. aastagal tetäs vallalõ vahtsõnõ hoonõq nimega Delta, kos nakkasõq ütenkuun opma ja tüütämä puutritiidüseq, matõmaatiga ja statistiga instituudi rahvas.\n\nMatõrjaliq \n Majandusteaduskond kolib kaheks aastaks J. Liivi 4 hoonesse. Tartu Ülikooli majandusteaduskond, 2018. . 24.10.2018.\n Majandusteaduskonnast. Tartu Ülikooli majandusteaduskond, 2018. . 24.10.2018.\n Missioon ja visioon. Tartu Ülikooli majandusteaduskond, 2018. . 24.10.2018\n Pisut teaduskonna ajaloost. Tartu Ülikooli majandusteaduskond, 2018. . 24.10.2018.\n\nVälislingiq \n Majandustiidüskonna kodoleht\n\nTarto Ülikuul","num_words":290,"character_repetition_ratio":0.105,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.202,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/M%C3%A4rdip%C3%A4iv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Märdipäiv ehk märtepäiv om 10. märtekuu pääväl. Taa om võro ja eesti rahvakallendri tähtpäiv, miä om nime saanuq pühä Martini (4. aastagasaa Toursi piiskop) perrä, kink surmapäiv om 11. märtekuu päiv. Kõgõ tunnõtumb legend taast pühäkust kõnõlõs, et kõrd lõigas' tä poolõs uma mäntli, et jakaq tuud lumõ seen külmetävä sandiga. Põh'amain ni ka Eestin om märdipäiv nihkunuq 10. märtekuu päävä – Lutheri Martini sünnüpäävä pääle.\n\nMärdipäiv Eesti rahvakallendrin \nEesti rahvakallendri uurja folklorist Hiiemää Mall om pidänüq märdipäivä muistitsõs aastagavaihtuspühäs. Mardipääväs pidiq kõik põllutüüq lõpõtõduq olõma. Hingiao sisse vai lõppu jäävät märdipäivä om köüdet koolnuidõ mälehtämisega. Märdipäävä es toheq tetäq ossa töid, innekõgõ olliq keeledüq lina- ja villatüüq. Mardipäiv lõpõt' välätüüq ni alost' talvitsidõ tarõtöie ao. Tähtpäävä algnõ mõtõq oll' hingestedü luudu tennämine.\n\nMärdisandiq \nKõgõ tunnõtumb märdipääväkommõq om märdisantõ ehk märte ringijuuskminõ, midä tetäs õdak inne märdipäivä -märdipuulpäävä. Märti juuskman ehk märdisandis käveq algsõlt noorõqmeheq, a parhillaq võivaq ollaq juuskjaq nii poiskõsõq-tütriguq ku meheq-naasõq. Näil piät sälän olõma tummõq rõivaq. Näoq ommaq mustas tettüq vai maskõga katõduq. Märdisantõ kambaq liigusõq märdipuulpäävä õdagu perrest perrehe, laulvaq ja suuvvaq vilä-, kar'a- jm õnnõ ni pallõsõq ja saavaq vasta kingitüisi. Mardipäiv om olnuq inämb viläõnnõlõ pühendet miihipühä. Taalõ vastav kar'aõnnõ ja naisi pühä om katripäiv.\n\nKaeq viil \n\n Kallendri\n Võro rahvakallendri\n Eesti rahvakallendri\n Katripäiv\n\nVõro rahvakallendri\nEesti rahvakallendri","num_words":209,"character_repetition_ratio":0.081,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.172,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/M%C3%B5sumassin","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mõsumassin (kullõq) om kodomassin rõivaasjo mõskmisõs. Täüsautomaatnõ trumlimõsumassin joudsõ müüki USA-n 1946. a ja Õuruupan 1950. aastidõ algusõn. Ao joosul ommaq mehaaniliidsi regulaatridõ asõmalõ tulnuq elektroonigasüstemiq, üteliidsi om kõrrast paranuq eelektri- ja viitarvitus ni tüütämise mürrä om veidembäs jäänüq.\n\nMõsumassina päämädseq mõsuetapiq ommaq innemõsu, põhimõsu, loputus ja tsentrifuugminõ. Esiq tuutjidõ ja hinnaklassõ massinil või olla lisas mitmõsugumaidsi muid võimaluisi.\n\nStandardprogrammi tsükli või kestäq 40 °C man 3−4 tunni. Mõsuao pikenemine om hind, midä tulõ massaq eelektri ja vii kokkohoitligu pruukmisõ iist. Ku valliq lühkü- vai kipõprogramm, tulõ rehkendäq suurõmba eelektri- ja viikuluga.\n\nkodomassinaq","num_words":89,"character_repetition_ratio":0.033,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.175,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pastaplei%C3%A4ts","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pastapleiäts ehk pastak om sulõpäätaolinõ kirotusriist, mink seen tindi asõmõl pruugitas õhu iist kaidsõtut trüküvärmipastat.\n\nUngarlanõ László Bíró mõtõl’ vällä pastapleiädsi 1938. aastagal Ungarin ja patentiirse tuu 1943. aastagal Argentiinan.","num_words":28,"character_repetition_ratio":0.017,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.18,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tarto%20Forselius%C3%B5%20Kuul","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tarto Forseliusõ Kuul luudi 1957. aastagal. Taa om Tarton Tähe huulitsan. Edimält oll' sääl keskkuul, perän gümnaasium ja prõlla õnnõ põhikuul. \n\nPall'o aigo oll' taan koolin kirändüs tähtsä kotusõ pääl. Oppaja Saage Vello ja timä opilasõq kõrraldiq luulõvõidõlusi, kirändüspäivi ja tiatrit. Kooli almanakk kand nimme „Tipa-Tapa“. Forseliusõ koolin ommavaq opnuq näütüses Undi Mati, Urbi Tarmo, Muti Mihkel, Kaljujärve Hannes, Rannamäe Aarne, Uudmäe Jaak, Vadi Urmas ja Siimetsa Moonika. \n\nSääne nimi om koolil tuuperäst, et 1684. aastagal lõi Forseliusõ Bengt Gottfried sama kotusõ pääle seminäri, kon opas’ vahtsit kuulmeistrit eesti rahva jaos. Prõlla om Forseliusõ koolin pall'o huvitsõõrõ: võõrkeeleq, käsitüü, programmiirmine, tiidüs, laulukooriq, tandsoq, hokk, kergejoustik, tiatri ja kihäväändmine.\n\nTartomaa kooliq","num_words":108,"character_repetition_ratio":0.042,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.194,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Must%20p%C3%A4ssik","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Must pässik (ld.k. Inonotus obliquus), tunnõt ka ku ts'aaga (vinne k. чага), om taeliguliisi (Hymenochaetaceae) sugukunna siin. Tä om puiõ pussõnik (parasiit) ja ravisiin. Musta pässigu rahvakeelidseq nimeq ommaq must kõbjas, must torik ja kõokäsn (mitte segämini aiaq üte tõsõ puuseene liigigaq, mink liiginimi om kah kõokäsn (Piptoporus betulinus)).\n\nLevik ja üllenpidäjäq-liigiq\n\nMust pässik om levinüq Põh'apuulkerä põh'apoolitsin kotussin: Vinnemaal, Soomõn, Põh'a-Ameerikan, Hummogu-Õuruupan ja Jaapanin 45°N ja 50°N lakjuskraadi vaihõl.\n\nMust pässik kasus päämidselt kõo (Betula spp.), a ka lepä (Alnus spp.), pöögi (Fagus spp.), tammõ (Quercus spp.) ja papli (Populus spp.) pääl. Siin eläs tõisi liike pääl ku kõiv sagõhõhe käkidü tüvevähä kujol.\n\nMust pässik om harv siin ni tedä või löüdäq egä 15000-20000 puu takast. Eestin om tä siski mõtsan, pargõn ja puisniite pääl sakõ liik.\n\nKujo ni elotsõõr\n\nMusta pässigu tunnus om hüdsimust junt kõo tüve pääl. Junt ei olõq seene viläkihä, a seeneniite mass vai sklerootium, miä om must suurõ meläniinisisähüse peräst. Seene viläkihä om hoobis koorõ all, ohkõnõ ni tihtsält puu ligi.\n\nMusta pässigu iossõq levineseq õhun ni satasõq vikasaanu puu koorõ pääle. Niidiq lääväq haavo kaudu puu sisse, saavaq söögis puu mahla ni tegeväq valgõtmädänikku. Haigus edenes üllenpidäjän-puun aigopiten – 10-80+ aastakka. Kooniq puu om viil elläv, pruuk siin õnnõ viläldäq seeneniite (musta väläpoolist junti). Sugulidsõlt siginemä ni eossit tegemä nakkas siin viil peräst puu surma.\n\nMusta pässigu jundiq võivaq kassuq 0,5-1,5 m suurõs,10-15 cm jämmes ni ollaq kooniq 5 kg rassõq. Must pässik kasus peräst lõikust tüvele tagasi.\n\nPruukminõ\n\nRahvapärimüsen om must pässik tiit ku vähärohi ni 1955. aastagal nimmas' Moskva Arstitiidüse Akadeemiä musta pässigu vähävastatsõs aines. Parhilla kättesaiaq pässikust tettüq rohoq ommaq hariligult nõrgaq ni aotlidsõ toimõgaq.\n\nMusta pässikut om proomit ka kuntslidsõlt tsukrusöödä pääl kasvataq, aq tulõmis om vähänüq ja muutunuq toimõainidõ tuutminõ.\n\nMusta pässigu jundist om hariligult tett kas vii- vai viinaleotust. Tuujaos poodõtas junt pulbris ni valõtas pulbrilõ vai suurõmbilõ tükele kuum (kooniq 50-kraadinõ) vesi pääle. Ku pulbrilõ viin pääle vallaq, saa kätte ka nuuq ainõq, miä viin lakja ei lääq – betuliinhappa, betuliini ja fütosterooliq. Viinaleotust tetäs hariligult peräst kuuma vii tüütlüst, selle et kuuma om vaia kitiini lahkmisõs. Lisas vii- ja viinaleotusõ tegemisele ka hapatas, no tuu om kõgõ kallimb, aigovõtva ni ilma kimmä tulõmildaq (happamisõs pruugitas pall'o esiq tüüpi pisiläisi ni siini).\n\nseeneq","num_words":370,"character_repetition_ratio":0.056,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.204,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mauri","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mauri om külä Võro maakunnan Vahtsõliina kihlkunnan Rõugõ vallan. \n\nInne Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist 2017. aastagal käve külä Miss'o valda. \n\nKülän ommaq inämbüisi mõtsaq, niidüq, kingoq, oroq ja likõqmaaq. Külä lõunõjaon ommaq Korgõmägi, Peebumägi ja Kuusõbimägi. Maurist veidüq õdagu poolõ jääseq Kõrb- ja Linnasjärv. \n\nHummogu puul om külä piiris Raudoja, külä hummogujaon ommaq viil Aeniidü, Niitkaniidü ja Uibumägi. Külä põh'ajaon ommaq suusaar Nakrisaar, Linnasmägi ja Katõpedäjämägi. Mauri külä keskjaon om Jaanimägi, miä võidsõ nime perrä vanastõ ollaq jaanitulõ tegemise kotus. Sääl lähkon ommaq viil Soehavvamägi, Laidrasuu ja Mar'asaarõmägi. \n\n2012. aastagast pääle toimõndas Mauri põliskotõ külä, miä köüt kokko keskkunnahoitjaq inemiseq. Luudava külä mõttõs om püündäq võimaligult suurõ esiqmajandamisõ poolõ ja tallitaq kuunkõlan luudusõga. Küläelo kõrraldamisõ man om alossõs võet Vladimir Megre raamadusar'an „Vinnemaa heliseväq tsiidreq” ärq tuuduq mõttõq.\n\nLätteq \n\nVahtsõliina kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":132,"character_repetition_ratio":0.047,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.176,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kodavere%20murrak","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kodavere murrak (paigapäältsen keelepruugin Kodavere kiil) om eesti keele hummogumurdõ ala kuuluv murrak, midä om kõnõld ja kõnõldas kuigivõrd täämbätse pääväni Kodavere kihlkunna põh'ajaon. Kihlkunna lõunõjaon om kõnõld Kodavere Kavastu murrakut, miä käü hoobis lõunõeesti keele Tarto murdõ ala.\n\nKodavere keeletunnusõq \n\nKodavere murrakulõ om umanõ pehmeq välläütlemine ja mõnõq vad'a keele ja eesti põh'ahummogurannamurdõ perädseq keelejoonõq, nt o > õ (õtse, kõhe, õras, õlemä, õja, kõllane, kõrd), st > ss (muss: mussa, alassi). Samal aol om pall'o ütist lõunõeesti kiiliga. Kodavere keele nii vad'a keelele ku lõunõeesti keelile umadsõq vanaq keelejoonõq ommaq näütüses ä-vabahelükokkokõla (nt emä, kärätädä), keskkorgidõ vabahelle korgõnõminõ (nt kiil, kuul, tüü) ja peräsilbi o (nt kodo, talo). Puhas lõunõeesti keele muud om Kodaveren pruugitav seenkäänüse lõpp -n, nt külän, silmän. \n\nKodavere keelen oll' viil 20. aastagasaa edimädsel poolõl alalõ väega vanaperäline tävveline eitüse paradigma, nt:\n\nei usuq - miä en usu, siä ed usu, tämä eb usu, meije emä usu, teije etä usu, näväd eväd usu; \n\nes usuq - mia esin usu, sa\/sia esid usu, tämä es usu, meije esimä usu, teije esitä usu, näväd esid usu.\n\nKeele pruukminõ täämbätsel pääväl\n\nTäämbätsel pääväl arvatas Kodavere kiilt kõnõlõvat egäpäivi viil mõnikümmend vanõmbat inemist. Inämbide inemiisi kõnnõkeelen või viil kuuldaq ütsikit Kodavere murdõ sõnno vai juuni. \n\nKodavere keelen om vällä ant luulõraamatit ja latsõpõlvõmälehtüisi ni tetäs näütemängõ ja kiilt ja taa aoluku tutvustavit videoid ja filme. Om olõman kodavere-eesti katskiilne murrakut tutvustav kodoleht üten sõnastuga (kaeq altpuult).\n\nÜts tunnõtumpi kirotajit, kiä om avaldanuq ka kodaverekiilsit luulõtuisi, om Vallisoo Mari.\n\nKeelenäüdüs\n\nLõik Kodavere murdõ kodolehelt:\n\nKuigi Suome murdeuurja Lauri Kettunen kirjutas juba 20.sajandi alul Kodavere murrakuss kui kaduvass kiäless, siis peris kadunud eb õle ta praegagi ja 20.sajandi keskel õli murrak viil paljuden küladen põhiline kiil, nõnna one ta minu põlvkonnale lapsepõlvekiäless õllud. Seda moetogi õmavahelisen suhtlemisen, kualin ja võõrasse inimessega kõneldi ike kirjakiilt. 1950-ndäte uassate kualilapsed one müüda muad laiali lähnud, elävad tõese kiäle siden ja lapsepõlve kodokiil võib-õlla ärä unetet. Kodosid, kos Kodavere murrak viil egäpääväsess kiäless one, eb õle vist enäm palju, aga üksikid murdesõnu kohtab selle kandi inimesse kõnen ike ja selless kiäless arusuajaid piäss viil küllält õlemä. Murrakun kirjutatasse nuarepõlve mälestusi ja tehässe näitemänga.\n\nLätteq\n\nVälislingiq \n\n Kodavere murragu kodoleht\n Kodavere murrakust Eesti vaimsõ kultuuriperändüse nimistün\nKodavere kihlkund","num_words":367,"character_repetition_ratio":0.066,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.184,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Coldplay","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Coldplay om inglüse alternatiivroki vai popprokkmuusiga ansabli. Ansambli tekkü 1996. aastal, ku nä hinnäst viil Starfishis kutsõq. Kats’ aastat ildampa naksiq nä hinnäst Coldplays nimitämä. Ansamblin mäng’väq laulja Chris Martin, kiä laul ja mäng klahvpille ja kitrat, Jonny Buckland, kiä tinistäs kitrat, Guy Berryman, kiä mäng basskitrat ja Will Champion, kiä pess trummi. Coldplay sai popis, ku and' vällä laulu “Yellow”.\n\nNäide kõgõ suurõmbaq hitiq ommaq “Yellow”, “The Scientist”, “Fix You”, “Viva la Vida”, “Paradise”, “A Sky Full Of Stars”, “Something Just Like This” ja “Hymn For The Weekend”.\n\nAlbumiq\n\nColdplay om vällä andnuq katõssa albumit.\n\nParachutes (2000)\nA Rush of Blood to the Head (2002)\nX&Y (2005)\nViva la Vida or Death and All His Friends (2008)\nMylo Xyloto (2011)\nGhost Stories (2014)\nA Head Full of Dreams (2015)\nEveryday Life (2019)\nMusic of the Spheres (2021)\n\nInglüsmaa ansambliq\nRokkansambliq","num_words":131,"character_repetition_ratio":0.022,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.268,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.999,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/R%C3%BC%C3%A4lill","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Rüälill (kreeka keelen Centaurea cyanus) om hainkasv kõrvhäitsmeliidsi sugukunnast jumiga perrest.\n\nNimitüs\n\nCentaurea tulõ kreekakiilsest sõnast kentaurus vai kentaur, cyanus kreekakiilsest sõnast kyanos – tummõsinine. Rüalill om 1968. aastagast Eesti rahvalill.\n\nRahvaperälidseq nimitüseq\n\nRüälill, rüäninn, harolill, harokõnõ.\n\nKasumiskotusõq\n\nRüälill om lajalt levinüq Õuruupan ja Põh'a-Ameerikan, aq kasus kah muial.\n\nKemikaalõ pruukmisõ peräst põllumajandusõn om timä hulk luudusõn vähämbäs jäänüq.\n\nRüälill kasus päämidselt põllu pääl, agaq kah teie ja kraavõ viiri pääl. Timä om üte- vai katõaastanõ hainkasv ja kasus talvõviläga kuun, sammamuudu miiq viläpõldõ kõgõ ilosamb lill, hää mii ja rohohain.\n\nlilliq","num_words":90,"character_repetition_ratio":0.054,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.179,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/R%C3%A4im","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Räim vai õdagumere heering (ladina keelen Clupea harengus membras) om atlandi heeringä alambliht, kiä eläs Õdagumeren. Harilik räim süü planktonit. Müräkräim om rüüvkala ja süü sagõhe ogalikkõ.\n\n22. radokuu pääväl 2007 kuulutõdi räim eesti rahva kalas.\n\nkalaq","num_words":35,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.201,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/R%C3%BC%C3%BCvkala","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Rüüvkala vai murdja kala om kala, kiä süü tõisi kallo vai tõisi eläjit. Rüüvkalolõ vastandõdas lepiskallo.\n\nRüüvkallo hulka kääväq näütüses ahhun, haug, sudak ja lõhekala, a vähämbist ka näütüses kusk. \n\nRüüvkalaq valivaq saaki tuu perrä, midä kostki inämb löüdäq või.\n\nkalaq","num_words":41,"character_repetition_ratio":0.008,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.193,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/T%C3%BCl%C3%BC","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tülü vai konflikt (ladina keelen conflictus) om huvvõ, vajahuisi vai väärtüsarvamiisi vastaminek.\n\nTülü või ollaq: \n\nSisemäne – elolisõ vai muu süstemi tõistmuudu vajahusõq vai määntsidegi küsümiisi vaihõlinõ vastaolo;\n\nVälimäne – katõ inemise vai inemiisi rühmä määntsidegi küsümiisi vai tahtmiisi vastaolo.\n\nTülü tunnõmi ärq tuust, et:\n\ntegemiisi tsihis saa tõõsõlõ kah'o tegemine, niguq näütüses süüspandminõ, pahanõminõ, tsiataminõ, pruuk alandaq ja pilgadaq;\n\ntõsõ nägemine ja manolõk härgütäs;\n\nkuuntüü ei istuq, lihtsin as'on ei saiaq kokkoleppele ja tuu sekä tõsitsõmpi asjo tegemist.\n\npsükoloogia\nsotsioloogia\npoliitiga","num_words":80,"character_repetition_ratio":0.061,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.177,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tahtmin%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tahtminõ om püündmine vai himo midägiq tetäq, midägiq saiaq vai luutus reaalsust vai tuntavat muutaq vai luutus hindä vai kinkagiq tõsõ jaos määnestkiq tsihti kätte saiaq.\n\ninemise ülevänpidämine","num_words":28,"character_repetition_ratio":0.054,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.154,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Greif","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Greif (gryps) oll' kotka pää ja siivulidsõ lõvi kihäga elläi antiikmütoloogian. \n\nGreife kujoq olliq tunnõduq assüüria-babüloonia kultuurin. 8. aastagasaal i.m.a joudsõq greifiq Kreekahe ja Ruuma, kost saiq edesi kujokõisis keskaigsidõ ilostuisi mano.\n\nGreifiq ommaq ka pall'odõ vappõ pääl vapieläjäq.\n\nmüütilidseq eläjäq","num_words":40,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.181,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vana-Vigala%20ij%C3%A4ts%C3%B5%C3%B5r","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vana-Vigala ijätsõõr om esiqeräline luudusnättüs Vigala jõõ pääl Vana-Vigala külän Hiieoro lähkün. Ijätsõõr tegünes talvildõ sis, ku jõgi nakkas kinniq külmämä. Külmä ilmaga võtt ijäkõrd jõõ pääl suurõ ümbrekäüjä kettä kujo.\n\nTsõõr käü aigopiten ümbre, üts tsõõr võtt aigo 7 kooniq 13 minotit. Tsõõri läbimõõt om 20 miitre ümbre. Tsõõr tegünes luudusligult, ilma inemise vaihõlõ segämäldä, tuust, et jõõvuul käü vii päälüskõrran ümbre. Kavva tsõõr ümbre käü, olõnõs ilmast. Ku kõrraga väega kõvva külmä tulõ-õi, või taa ümbre kävvüq mitu päivä, inne ku kinniq külmäs.\n\nLätteq\n\nVälislingiq \n\n Tiit Blaat: \"Müstiline loodusnähtus: Vigala jõel pöörleb hiiglaslik jääratas\" ilmateade.delfi.ee, 8. jaanuar 2019\n Olev Kenk: \"Fotod ja video: Vigala jääratas hakkas taas pöörlema\" novaator.err.ee, 9. jaanuar 2019\n\nluudusnättüseq","num_words":108,"character_repetition_ratio":0.057,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.21,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vigala%20j%C3%B5gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vigala jõgi (ka Konuvere jõgi, Koluvere jõgi) om Kasari jõõ kõgõ viirohkõmb lisajõgi. Taa nakkas pääle Kõnnumaal Kaeva suust ja juusk Rumba külän Kasari jõkkõ.\n\nJõgi juusk läbi Pärno ja Rapla maakunna.\n\nVigala jõõ pikkus om 101,8 kilomiitrit, valgala suurus 1577,2 ruutkilomiitrit.\n\nKaeq viil \n\n Vana-Vigala ijätsõõr\n\nLäänemaa jõõq\nHarjomaa jõõq","num_words":48,"character_repetition_ratio":0.024,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.22,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mansi%20kiil","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mansi kiil (tõõsõ nimegaq voguli kiil, mansi keelen мāньси лāтыӈ) om soome-ugri kiilkunna Ugri kiili Obi-ugri rühmä kiil, midä kõnõlõsõq Õdagu-Tsiberin eläväq mansiq.\n\nMansi keele kõgõ lähkümb hõimokiil om handi kiil.\n\nMansi kiil om ohoalonõ kiil. 2010. aasta rahvalugõmisõ perrä kõnõlõs mansi kiilt Vinnemaal õnnõ 938 inemist.\n\nUgri keeleq\nVinnemaa","num_words":48,"character_repetition_ratio":0.023,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.206,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/P%C3%A4rdi%20Arvo","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pärdi Arvo (Arvo Pärt, sündünüq 11. süküskuul 1935 Paidõn) om Eesti viiemeistre, kiä luu klassigalist ja vaimolikku muusikat.\n\nEesti muusiguq\nEesti viiesepäq","num_words":20,"character_repetition_ratio":0.014,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.217,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Jaipur","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Jaipur om liin Indian, Rajasthani osariigi pääliin ja Jaipuri ringkunna keskus.\n\nLiina asot' 1727 Amberi valitsõja maharads'a Jai Singh II. Jaipur om edimäne planeerit liin Indian. Liin jagonõs kuvvõs sektoris, midä eräldäseq 34 m lakjudsõq alleeq. Ka tõõsõq huulidsaq ommaq kõrraperälidseq ja lajaq. \n\nPäämädsed kaemisväärsüseq ommaq 1799 valminuq vereväst liivakivist ehitet Hawa Mahal (Tuuli Loss), Nahargarhi sõaliin ja Jantar Mantari observatoorium.\n\n1956. aastagal sai Jaipur Rajasthani pääliinas.\n\n2001. aastaga rahvalugõmisõ perrä elli liinan 2 324 319 inemist, 2011. aastaga rahvalugõmisõ perrä jo 3 710 570.\n\nJaipur om metalli-, keemiä- ja tekstiilitüüstüse keskus ni suur transpordisõlm.\n\nLiinan om Rajasthani Ülikuul ja Malaviya Riiklik Tehnoloogiainstituut.\n\nVälislingiq \n\n Jaipuri ringkunna kodoleht\nIndia liinaq","num_words":97,"character_repetition_ratio":0.071,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.217,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Helbi%20Toomas","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Helbi Toomas (Toomas Help, sündünüq 1961) om eesti keeletiidläne. \n\nAastagal 2004 kaits' tä uma doktoriväütekirä \"Sõnakeskne keelemudel: eesti regulaarne ja irregulaarne verb\" \/ Toomas Help. – Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 2004. – 234, [1] lk. ; 26 cm. – (Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis, ISSN 1406-1325 ; 13).\n\nHelp ja võro kiil \nEsä puult Võromaa juuriga Helbi Toomas tekk' 1989. aastagal radikaalsit ettepanõkit võro kiräkeele arõndamisõs ja oll' edimäne, kiä naas' võro keelen tarvitama tan siiäni pruugitavat q-tähte kakkõhelü kirotamisõs.\n\nLätteq \n\nEesti keeletiidläseq\nVõromaa inemiseq","num_words":70,"character_repetition_ratio":0.049,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.254,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Viiesepp","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Viiesepp vai viiemeistre om inemine, kiä luu lauluviise ja muid helüteossit.\n\nViiesepäq","num_words":12,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.161,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/S%C3%B5brap%C3%A4iv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sõbrapäivä, midä kutsutas ka valentinipääväs, peetäs 14. radokuu pääväl. Taa päiv om Eestihte tulnuq 1980. aastidõ lõpun Soomõ iinkujo perrä. Taal pääväl näüdätäs vällä umma armastust, peetäs meelen kalliid inemiisi ja tetäs näile kingitüisi.\n\nAolugu \nValentinipäävä tähüstämine om peri jo Vana-Rooma aost, kon taa oll' pühendet viläkusõlõ. Kuna ka pühä Valentin oll' kar'akaitsja pühäk, võidsõq kats kultust umavaihõl kokko minnäq. \n\nEestihte om päävä tähüstämine tulnuq põhilidsõlt angloameeriga massikultuuri mõol.\n\nPäeva tähüstämine \nSõbrapäävä sisus om meil kõiki lähkeidsi inemiisi meelen pitäq, kuigi algusõn om päiv olnuq pühendet armastusõlõ ja kallimbalõ, kelle andas umist tundist märko vai tetäs kingitüisi. Euruupan ja Ameerikan reklaamitaski taad ku armastusavalduisi, kihlumisõ ja pulma päivä. \n\nEestin kingitäs sõbrapääväl sagõhõhe kaardikõisi, lille vai tetäs muid väikeisi kingitüisi. \n\nKu algusõn peiq meil sõbrapäivä põhilidsõlt noorõq ja latsõq, sis pikäpääle ommaq taad rohkõmb tähele pandma ja pidämä naanuq ka keskiälidseq ja vanõmbaq inemiseq.\n\nVälislingiq \n\n Valentinipäiv, sõbrapäiv – 14. radokuu päiv. Berta – Eesti rahvakallendri tähtpäivi andmõbaas.\nKallendri","num_words":152,"character_repetition_ratio":0.063,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.177,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vastlap%C3%A4iv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vastlapäiv (vai ka Lihahiideq vai Livvupühiq) om võro ja eesti rahvakallendrin liikva varrakeväjäne pühä. Taad peetäs päiv inne tuhapäivä, minkast edesi nakkas nädäline paastuaig kooniq munnõpühhini. Vastlapäävä nimi om peri alambs'aksakeelitsest sõna vastelavent 'vastla- ehk paastuõdak' algusosast vastel. \n\nVastlapääväl lastas liugu, et suvõl kasusiq ilosaq pikäq linaq. Vastlapäävä söögiq ommaq tsiajalaq ja herne- vai uasupp. Niisama süvväs vastlapääväl vatukoorõga vastlakukliid.\n\nVälislingiq \n\n Vastlapääväst Eesti rahvakallendri tähtpäivi andmõbaasin Berta\nVõro rahvakallendri\nEesti rahvakallendri","num_words":71,"character_repetition_ratio":0.097,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.15,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vikurn%C3%A4go","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vikurnägo om tundidõ vällänäütämises pruugitav kirävaihõmärke kokkosäädüs, miä kujotas inemise rõõmsat, kurba vm näko.\n\nVikurnäkõ või löüdäq jo 19. aastagasaa kirotuisist, a digitaalsõ kujo saiq naaq 19. süküskuu pääväl 1982 teno Carnegie Melloni Ülikooli puutritiidläsele Fahlmani Scittilõ, kiä soovit' naid tuul pääväl uman e-kirän tüüseldsiliisile. Mõnõ kuuga läts' taa teedüs väega lakja ja säält naas' pääle vikurnäkõ pruukminõ üle ilma.\n\nNäüdüssit\n\nVälislingiq \n\n \"Vene ärimees patentis emotikoni\" Postimees, 13. detsember 2008\n \"Palju õnne, :-) !\" Novaator, 18. september 2012\nInternet","num_words":70,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.221,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tiigri","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tiigri om mõtsaelläi. Tä om väega suur elläi, kiä kuulus kaslaisi sugukunda.\n\nimetäjäq\nmõtsaeläjäq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.173,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Baskiirimaa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Baskiirimaa ehk Baškortostani Vabariik om Vinnemaa võimu alonõ vabariik Volga föderaalringkunnan. \n\nBaskiirimaa suurõmbaq liinaq ommaq Ufa, Sterlitamak, Salavat, Neftekamsk ja Oktjabrski.\nBaskiirimaa\n\nBaskiirimaa ammõtligus keeles om vinne keele kõrval ka baskiiri kiil.\n\nKaeq viil\n\nBaskiiri kiil","num_words":36,"character_repetition_ratio":0.08,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.155,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Hang%20Over%20Me","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hang Over Me om küländ vahtsõnõ poprokk-punkrokk ansambli, miä tegotsõs päämidselt Talinan ja Aegviidun. Ansambli mäng hindäluudut rokkmuusikat ja hindä perrä säetüisi kuulsambit rokk- ja poplaulõ eesti ja inglüse keelen.\n\n2018. aastaga rehekuun oll' näide laul \"Jäädki Mängima\" Rock FMin nädäli luus.\n\nAnsambli laulja vastas' Rock FMi küsümiisile niimuudu: \"Miiq olõ nigu võiusai - miildüs latsilõ ja vanõmbilõ. Meile miildüseq väegaq Sudafed ni Luunja kurk. Seo man olõmiq suurõq romantiguq ni kõvaq kriitiguq esiqhindäle ja ütiskunnalõ. Nigu miiq ansamblinimi and arvadaq - hummogu mi laula-aiq, a tuuiist kütämi õdagidõ eestikeelist rokki sääl, kohe kutsutas ja muidokinaq Rock FMin\"\n\nLiikmõq \n\nSepajõe Richard - sõnaq ja laulminõ\nNoorõ Antero - kitra\nPüve Anselm - kitra\nSchneidri Ralf - basskitra\nKaljulaiu Richie - trummiq\n\nAnsambli tekkü 2017. aastaga süküskuun, ku kats koolipoissi - Noorõ Antero ja Sepajõe Richard - tahtsõq bändi tetäq. Põhilidsõs sõnnuluujas om Sepajõe Richard. Suvõni 2018 pess' trummi Rosina Rene.\n\nVälislingiq \n\nHang Over Me Facebooki leht\n\nHang Over Me edimäne singli \"Jäädki mängima\"\n\nHang Over Me ülesastminõ 2018. aastaga 8. sügüskuun\nEesti ansambliq\nEesti rockansabliq\nAnsambliq","num_words":162,"character_repetition_ratio":0.061,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.199,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kalaallit%20Nunaat","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kalaallit Nunaat (ka Gröönimaa, taani keelen Grønland) um maailma kõgõ suurõmb saar.\n\nKalaallit Nunaat\nÕuruupa maaq\nPõh'a-Ameeriga maaq","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.111,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.185,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Nunap%20Isua","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Nunap Isua vai Uummannarsuaq (taani keelen Kap Farvel) um Kalaallit Nunaati kõgõ lõunapuulsõmb maanõna Kujalleqi vallan Itilleqi saarel.\n\nLätteq \n\nKalaallit Nunaat","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.091,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.16,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.998,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/R%C3%B5ug%C3%B5%20kaemistorn","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Rõugõ kaemistorn \"Pesäpuu\" asus Vana-Võromaa süvän süämen Rõugõ alõvin Ööbiguorun. Vahtsõnõ torn valmsõ sääl 10.rehekuu pääväl 2016. Taa sais põlitsõn inemiisi elokotussõn Rõugõ liinamäel ja om 30 miitret korgõ. Ku tornist ümbretsõõri vällä kaia, paistus mäine Võromaa kuun ürgorgõ ja Rõugõ kuulsidõ järvigaq.\n\nRõugõ Ööbiguoru tornil om ka uma näoraamadu lehekülg, kost võid löüdaq pallo uhkõit pilte ja lukõq miä torni lähkün parhillaq toimõndatas. Kae tast:\n\nVällänägemine \nKaemistorn näes välla nigu kate tsigupesägaq puu. Ülemädse pesä seen om \"kuldmuna\", miä üten kaemislavvigaq üüse kirivält kirgäma nakas. Rõugõn om ka sääne kommõq, et ku sünnüs vahtsõnõ kundlanõ, sõs võtt \"kuldmuna\" latsõ suu perrä helleverevä (tütrik) vai sinidse (poiskõnõ) värmi. \n\nTorni ehitüskunstnik om Tõra Karmo, kinka ettekujotus om saanu mitmit avvuhindu:\n\n Lõunõ-Eesti turismi tenokiri\n Võromaa turismiliido kitmine - UMA TEGU 2016\n Ärq märgidu ku \"Ehe Lõunõ-Eesti 2016\" üts kõgõ parõmb turismitsiht\n\nRõugõ vana kaemistorn \nInne \"Pesäpuud\" saise sama kotussõ pääl ütessätõistkümmend aastakka 24-miitre korgõnõ puutorn, miä oll esiqeräline tuuperäst, et tuu otsaq käve kipõstõ ümbre tuulõgeneraator. Niimuudu kitsõ kaemistorn üles tagasikasujat energiät ja valgusti kuuli veivat jalgrata.\n\nLätteq \n\n https:\/\/wi.ee\/muusoumi\/vana-voromaa-vana-vorumaa-voromaa-vorumaa-ajalugu-voromaa-ajalugu-ajalooline-vorumaa\/\n https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/R%C3%B5ug%C3%B5_vald\n https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/R%C3%B5uge_vaatetorn","num_words":174,"character_repetition_ratio":0.054,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.199,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Puhkpilliq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Puhkpilliq (vai aerofoniq) ommaq laemban tähendüsen muusigariistaq, miä tegeväq hellü, kuq hõhk võnkas. \"Perispuhkpilliq\" ommaq nuuq puhkpilliq, mink helü tekküs pillimehe tävvest pilli sisse puhudu hõhu võnkamisõst. \n\nPuhkpilliq laemban tähendüsen ommaq Hornbosteli-Sachsi pille jagamisõn 4. astõq - \"aerofoniq\" ('hõhkhelisejäq').\n\nPerispuhkpilliq \nPerispuhkpilliq võivaq edimädse matõrjaali perrä ollaq puupuhkpilliq (kah puupilliq) vai vaskpuhkpilliq (kah vaskpilliq).\n\nPuupuhkpilliq vai puupilliq \nPuupuhkpilliq ommaq puhkpilliq, mink edimäne matõrjaal om puu:\n\n Flüüt vai vilepill\n Plokkflüüt\n Oboe\n Klarnet\n Saksofon\n Fagott\n Okariin\n\nVaskpuhkpilliq vai vaskpilliq \nVaskpuhkpilliq ommaq puhkpilliq, mink edimäne matõrjaal om vask:\n\n Trompet vai truba\n Kornõt\n Tuuba\n Tromboon\n Mõtsasarv\n Helikon\n\nVabaq aerofoniq \nVabaq aerofoniq ommaq nuuq puhkpilliq, miä olõ ei \"perispuhkpilliq\", a mink helü tekküs hõhu võnkamisõst: \n\n Härmoonik vai akordion\n Härmon vai bajaan\n Lõõts vai jõrga\n Hõrilaq\n Huulõpill vai suupill\n\npilliq","num_words":121,"character_repetition_ratio":0.11,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.185,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Virmalids%C3%B5q","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Virmalisõq ehk virulasõq, põh'avalgus, põh'avalu (ladina keelen aurora borealis, sjoo tähendäs \"põh'aago\") ommaq optilinõ ilmus. Virmalisõq sugõnõsõq õdagutaivahe, ku päävätuul põrkas kokko Maa õhukihi pudinidõgaq. Virmaliisi näge kõgõ rohkõmb põh'a- ja lõunõnabal Arktiga ni Antarktiga piirkunnan. Lõunõpoolitsidõ virmalidsi nimi om aurora australis vai \"lõunõago\".\n\nluudusnättüseq","num_words":45,"character_repetition_ratio":0.016,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.168,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Nullkulu","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Nullkulu (inglüse keelen zero-waste) om tuu, ku kõik inemise ask lätt askunigu asõmõl ümbretüütlüste ja saa vahtsõ elo, vai lagonõs luudusõn loomuligult. Niimuudu essü-üi plastpraht luudusõhe, kohes tuu ei passiq. Aśa tõist kõrd pruukminõ ja kakõnu aśa parandaminõ om etemb, ku vahtsõ hankminõ, a kõgõ etemb om lihtsähe vähämb pruukiq. Peris nullkululinõ elo om innemb korõmb tahtmine ku tõõperäline eloviis, selle et tuu om väega rassõ, a kokkohoitlik tarvitaminõ ja nullukulu silmän pidämine hoit luudust ja niimuudu ka inemiisi.\n\nütiskund","num_words":80,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.176,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Padakunn","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Padakunn om väiku ja aiglanõ elläi. Padukunni om umbõs 250 liiki. \n\nNad süüvaq lehti ja väikukõsi luumi. Nail om hariligult kummõŕ ja korgõ kilp mis kaits murdjaq elläi iist. Jala ommava kimmä ja jämmeda. Mõ̭ni padakunn eläs vee all ja kasuse väega suurõks kooniq 200 kilogramḿi.\n\nPadakunna munõse maa pääle et sündjädsiq saavaq hapasniku. I mä munõ kats kooniq viis munna.\n\nRuumajaq","num_words":60,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.206,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Maiste%20Juhan","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Maiste Juhan (Juhan Maiste, sündü 10. põimukuul 1952. a Kehrahn) om eesti kunstiaoluulanõ, Läti Tiidüisi Akadeemiä avvodoktor. \n\n2007. aastast om Maiste Tarto suurõkooli profesri. Tä om suurõ hulga kunstiaoluu raamatidõ ja tiidüskirotuisi kirotaja. Tä om kirotanu luulõtuisi ja esseid. Maiste uur mõisidõ ehitüskunsti. \n\nMaiste om 2009. a tiidüsaokirä Baltic Journal of Art History päätoimõndaja ja elloherändäjä. \n\nAastail 1993-2007 oll' Maiste Eesti Kunstiakadeemiä profesri ni 2002-2007 ka muinsuskaitsõ ja restauriirmise tiidüskunna dekaan. Aastil 2000-2009 oll' Maiste Eesti Maaülikooli külälisprofesri. 2002. aastal tekk' Maiste tüüd Rooma Ülikoolin.\n\neesti tiidläseq","num_words":79,"character_repetition_ratio":0.042,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.237,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Heroni%20vall%C3%B5m","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Heroni vallõm om üts kolmnuka pindala löüdmise vallõm. Tää valõmi tulõt' edimädsel aastagasaal Vana-Kreeka matõmaatik, insinör ja massinameistre Heron. Heroni valõmit saa pruukiq, ku tiiämiq kõgõ kolmõ küle pikkuisi. Vallõm om kujol \n\nkon , ja ommaq kolmnuka külgi pikkusõq ni om puul kolmnuka külgi pikkuisi summast. Perämädse saa löüdäq valõmiga\n\nGeomeetriä","num_words":50,"character_repetition_ratio":0.076,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.18,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/J%C3%B5%C3%B5hop%C3%B5n","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Jõõhopõn om puulveelise eloviisiga kasvosüüja nisalinõ.\n\nOm kats jõõhobõsõ sorti. Üts om harilik jõõhopõn ja tõnõ kääbätsjõõhopõn.\n\nJõõhobõsõ om kihäehituselt sarnasõ suurõ tsiaga aga molõkulaarsõlt valaskalaga.\n\nKirjeldus \nJõõhopõn om neli miitret pikk ja kaald umbõn puultõist tonni. Jõõhobõsõ perädu hambad, miä om harvaq ja kihva, minkaq ta end hoit vainlasõ iist.\n\nEloviis \nJõõhobõsõ eläva Afrigas ja 2-1000 pääliste karadena. Kara valitsõs esäne elläi.\n\nPäiv müüda jõõvees lamaskõlõs vai magades. Jõõhopõn või minnaq vee alla end käkmä. Üüse tulõ ta pervele ja süü värskit kasvi.\n\nImetäjäq","num_words":84,"character_repetition_ratio":0.019,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.187,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Fenno-Ugria%20Noor%C3%B5q","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Fenno-Ugria Noorõq (ka FUN) om soomõ-ugri ainist huviteduq nuuri seltś, miä luudi 2013. aastagal. Ütes Fenno-Ugria Nuuri ülesandõs om tugõdaq soomõ-ugri liikmist Eestin. Seos kõrraldatas soomõ-ugri nuuriprojekte ja kultuuriettevõtmiisi ni tetäs ütistüüd tõisi soomõ-ugri ütisidega nii Eestin (näütüses Fenno-Ugria Asutusõgaq) ku ka tõisin riiken. 2019. aastaga lõpun tetti seltsile ka uma MTÜ Hõimulõimed.\n\nSeltś om riikevaihõlidsõ Soomõ-Ugri Rahvidõ Nuuri Köüdüse MAFUN liigõq.\n\nTegemiseq \nFUN-i tähtsämbide tegemiisi hulka kääväq:\n MAFUNi kongressi kõrraldaminõ Tarton 2015. aastagal.\n 34. Riikevaihõlidsõ soomõ-ugri tudõnǵidõ kónvõrendsi IFUSCO kõrraldamisõ avidaminõ Tarton 2018. aastagal.\n Soomõ-ugri koomiksi rändnäütüse tõlkminõ ja levitämine Eestin 2019. aastagast pääle.\n\nÁnsambli Kännu Peal Käbi \nFenno-Ugria Nuuri liikmõq ommaq tegijäq kaq ánsamblin Kännu Peal Käbi (võro keelen Kannu Pääl Kukk), mink varan ommaq lauluq õgasugumaidsin soomõ-ugri kiilin. Ánsambli võtt' üles 2018. aastaga keväjä kolm Heinsoo Heinikese eesti keelest vaďa kiilde ümbre pant laulu ni om üles astnuq vaďa kultuurigaq köüdet ettevõtmiisil. 2018. aastaga sügüse tekḱ Kännu Peal Käbi komikeelidse tõlkõ Võro ánsambli Ummamuudu luust “Kõnõtraat\" (tõlkõ päälkiri “Сёрникутан”). Lugu löüd' vastakaja ka Komimaal, kon seod manits' uudiskannaľ Ö-net.\n\nÁnsambli Kännu Peal Käbi astsõ üles 2018. aastaga hõimopäivide Tarto pääkóntsõrdil Eesti Rahva Muusõumin inämbüisi õdagumeresoomõ rahvalaulõga.\n\nViitõ'\n\nVälälingiq \n Fenno-Ugria Noorõq Facebookin\n Fenno-Ugria Noorõq Instagramin\n Fenno-Ugria Noorõq pääväkirotus\n\nOrganisats'ooniq","num_words":192,"character_repetition_ratio":0.095,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.192,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Siil","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Siil vai harilik siil (Erinaceus europaeus) om tsillokõnõ nõklogaq elläi. Eestin eläs ka tõist sorti siile - lõunasiil (Erinaceus roumanicus).\n\nVällänägemine \nSiil om 14-30 cm pikk ja tä kaald 700-1100g.\nSiili sälän ommaq nõglaq (umbõs 16 000 nõkla), mis ommaq kõgõ inämb 3 cm pikäq.\n\nSüümine \nSiili söögis ommavaq: mutugaq ja näide pojaq, liivikõsõq, kunnaq, hiireq, sivvuq, tsirgupojaq ja -munaq.\n\nEloviis \nSiil toimõndas päämidselt hämärän ja üüse ja suurõ osa aost tä ots süüki.\nTalvõl siil makas.\n\nImetäjäq","num_words":73,"character_repetition_ratio":0.032,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.248,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tedre%20Leonhard","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tedre Leonhard (Leonhard Teder; 22. joulukuu päiv 1906 Tarto – 6. süküskuu päiv 1964 Brantford, Kanada) oll' Eesti sõjamiis (kaptõn), Vabariigi Presidendi noorõmb käsündüsohvitsiir. \n\nOpis 1928–1941 Tarto Ülikuulis säädüseoppust. Akadeemilidselt oll' tä Korporatsioon Vironia liigõq.\n\nErälist\n10. joulukuul 1938 võtt’ tä Talliina Kaarli kerikun Eenpalu Kaarli tütre Eenpalu Helmi hindäle naasõks.\n\nVälislingid\nAlbum Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944\n\nEesti sõaväeläseq","num_words":50,"character_repetition_ratio":0.013,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.242,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Saatse%20vald","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Saadserinna vald oll' vald Petserimaal aastagil 1939–1945 ja Võromaal aastagil 1945–1950.\n\n13. septembril 1945 tettiq vallan Matsuri külänõvvukogo ja Satserinna külänõvvukogo.\n\n26. septembril 1950 panti vald Räpinä rajuuni kuunsaisu.\n\nVällävõtus Vabariigi Presidendi otsusest nr. 88 – 7. rehekuust 1938 (RT 1938, 87, 776)","num_words":30,"character_repetition_ratio":0.109,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.324,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kanak%C3%BCl%C3%A4%20%28Puka%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kanakülä oll' külä Võromaal. Külä jääs täämbadsen päivä Aakre külä alale. Kihlkundlikult passi külä Rõngu kihlkunda. Külä häotäti 1977, ku seo panti kokko Aakre külägaq.\n\nVõromaa küläq","num_words":26,"character_repetition_ratio":0.023,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.201,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Hinni%20kanjon","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hinni kanjon om 15-20 miitret sükäv, 300 miitret pikk ja asub Rõugõn, Nursi külän, Kahrila järve veeren. Hinni kanjon om tähtsä, selle et om ainukõnõ kotus Eestin, kos uja mõlõmbal puul om müürmägi.\n\nKanjoni põh'an juusk Enni uja. Keväjä om ujan pall'o vett, a suvõl om uja kuivõmb. Edimädseq 50 miitret om Hinni kanjoni lakjus 6-10 miitret, a sis ahenõs 3 miitreni.\n\nKanjon om tekkünüq devoni aol, ja om üts parõmb müürmägi, kos om nätäq Sietini liivakivi. Hinni kanjoni müürmäeq ommaq ilosaq, kos om nätäq mitund tõistsugumast liivalato. Kanjoni põh'an om pall'o vii puult tettüid kuupõ.\n\nMõts ja eläjäq \nHinni kanjonin kasusõq kõgõ rohkõmb kuusõq, pedäjäq, kõoq ja lepäq. Kõgõ rohkõmb kasus sääl sammõld, sõnajalga ja hapundhaina.Elläjäq mõtsan ommaq kabraq, rebäseq, oravaq, hiireq ja jänesseq. Käväjä om sääl kuuldaq kah, kuis hulga tsirkõ laulvaq.\n\nVälislingiq \n\nluudus","num_words":131,"character_repetition_ratio":0.079,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.217,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/J%C3%B5g%C3%B5va","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Jõgõva om liin Jõgõva maakunnan Jõgõva vallan Pedja jõõ veeren, Jõgõva maakunna valitsõmiskeskus.\n\nJõgõva sai alõvis 13. rehekuu 1919 ja kolmanda astmõ liinas 1. lehekuu pääväl 1938.\n\nLäbi liina lätt Tapa–Tarto tsihin raudtii.\n\nJõgõval mõõdõti 17. vahtsõaastakuu pääväl 1940 Eesti külmärekord: –43,5 °C.\n\nLiinan om pia 30 ha puiõ ja puhmõga ni küländ liigirikkit parkõ, miä vaeldusõq kodoaidoga.\n\n2011. aastagal tüüt' Jõgõval kats üldhariduskuuli, kon oll' kokko 1003 opilast. Liinan oll' üts rahvaraamadukogo, mil oll' 3087 lugõjat.\n\nLätteq \n\nEesti liinaq","num_words":69,"character_repetition_ratio":0.04,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.261,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ceres","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ceres (sümbol: ) om kääbätshod'otäht ni kõgõ suurõmb Marsi ja Jupitõri vaihõl olõvan astõroidõ vüün ollõv taivatäht. Pia 945 km läbimõõt tege Ceressest kõgõ suurõmba Neptuuni lindamistii seenpuul olõva kääbätshod'otähe. Tegemist om suurusõlt 33. teedäqolõva objektiga mi pääväsüsteemin ja seo om ainukõnõ kääbätshod'otäht' Neptuuni lindamistii seen. \n\nCeres sais kuun kivist ja iäst ni kaald umbõs kolmasjago terve astõroidivüü massist. Ceres om ainukõnõ objekt terven astõroidivüün, miä om hindä rasõhusõst tsõõrikus muutunuq. Cerese tähesuurus Maalt kaiõn om umbõs 6,7 kooniq 9,3 ni Cerest olõ-õi tuuperäst pall’a silmägaq nätäq.\n\nCeres tunnus olõvat jagonu eräldesaisvas kivist jüväs ja iäst vaihõvüüs, mink all või ollaq vetel maa-alonõ jätüs ilmamerest. Päälüs om arvadaq sego vii iäst ja tõisist mineraalõst nigu karbonaadõst ni savimineraalõst. 2014. aastaga vahtsõaastakuun mõõdõti viitossu purdsahuisi mitmõst Cerese piirkunnast. Tuu oll' innenägemäldäq, selle et hariligult ajavaq viitossu vällä õnnõ komeediq, mitte suurõq astõroidivüü objektiq.\n\nCeres om edimäne lövvet astõroid. Tä löüdse 1. vahtsõaastakuu pääväl 1801 Pizzai Giuseppe. Edimält nimetedi Ceres võlssi plannõtis, a aastak ildampa tuust nimest üteldi ärq. 24. põimukuul 2006 nimet' riikevaihõlinõ astronoomialiit Crese kääbätshod'otähes, a asteroidis jääs tä iks viil.\n\nPääväsüstem","num_words":172,"character_repetition_ratio":0.065,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.183,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/R%C3%B5ug%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Rõugõ om alõvik Võro maakunnan Rõugõ kihlkunna, Rõugõ valla keskus. \n\nRõugõ om 16 km Võro liina keskusõst lõunaõdagu puul. Rõugõ põlinõ org om kooniq 75 miitrit sükäv. Oro põh'an ommaq järveq. Rõugõn om Eesti kõgõ sügävämb järv, Rõugõ Suurjärv, miä om 38 miitrit sükäv. Alõvikun om ka Ööbikuorg, latsiaid, kuul, rahvamaja, kats puuti, Eesti Imä monument, bussijaam, vallamaja ni pekritüüstüs. Ürgoro perve pääl om viikingiaost liinamägi ja külä asõ, minkä mano om ehitedüq muistidsidõ kommõtõ perrä muinastalo. Rõugõn saat pall'o sporti tetäq. Tan om viil jalgpalliplats ja golfi ni võrkpalli saat kah mängiq. Rõugõn om väega illos luudus ja pall'o järvi.\n\nIlosaq kotusõ\n\nEesti Imä monument om pistü pant avvo andmisõs Eesti naisilõ. Monument avvostas Eesti naist ku immä. Eesti Imä luuja om Siska Hans.\n\nPesäpuu kaemistorn om 30 miitrit pikk. Vällänägemise poolõst tulõtas taa miilde katõ tsirgupesäga puud.\n\nLätteq \n\nRõugõ kihlkund\nRõugõ valla alõviguq","num_words":141,"character_repetition_ratio":0.065,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.198,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Skandinaavia","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Skandinaavias nimmatas riike, miä ommaq Skandinaavia puulsaarõl. Nuuq riigiq ommavaq Roodsi ja Norra.\n\nSkandinaavia puulsaar om Põh'a-Euruupan ja sais kuun päämidselt Roodsi ja Norra maiõst. Väiku osa Põh'aõdagu-Soomõst om kah taa puulsaarõ pääl. \n\nLaemban aoluulidsõn tähendüsen kutsutas Skandinaavias Roodsit, Norrat ja Taanit, kon kõnõldas põh'agermaani kiili.\n\nÕuruupa","num_words":47,"character_repetition_ratio":0.118,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.169,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Orava%20%28V%C3%B5ro%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Orava om külä Võro maakunnan Võro vallan.\n\nKülä om Vahtsõliina ja Verska vaihõl. Kooniq umavalitsuisi ümbrekõrraldamisõniq 2017. aastagal käve külä Orava valda Põlva maakunnan.\n\nKülän om kuul, tohtrimaja, puut, rahvamaja jne. Oravil om kats järve: Solda järv ja Orava järv.\n\nAolugu\nOrava kuulu varrampa Vahtsõliina kandsi maiõ alaq ja anti Liivi sõa aigu Petseri kluustrilõ. Tuul aol tunti küllä Suur-Vaigusitsana nime all. \n\nOrava nimi ilmu vannohe kirjohe 1638. aastagal (Oraw Laur). \n\n17. aastagasaal luudi Vahtsõliina kar'amõisan Orava mõisa (Orrawa, ildampa Waldeck). Umaette mõisas sai tuu 19. aastagasaa keskpaigan. 1700. aastagal oll' Oravil talorahva segähüs, misperäst mõisa rüüstäti ärq.\n\nLätteq \nVahtsõliina kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":100,"character_repetition_ratio":0.054,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.21,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Verij%C3%A4rve","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Verijärve vai Vahtsõ-Kasaritsa vai Kitsõmõisa om külä Rõugõ kihlkunnan Võro vallan. \n\nSääl om 77,7 ha suuru Verijärve maastigukaitsõala. Kaitsõala om tett 1962. aastagal. Ala tsiht om kaitsaq Verijärve ni timä ümbre olõvat maad.\n\nVerijärve opmisõraa pääl om 9 teedüstahvlit, miä tegeväq tutvas kasvõ, puid-puhmõ, tsirkõ ni eläjit. Rada lätt järve perve piten.\n\nVerijärvega ommaq köüdedüq mitmõq muistidsõq jutuq. Nime ollõv järv saanuq ammutsõl aol, ku orjõ pesti järve perve pääl ni veri juusk' järve ni muut' vii vereväs. \n\nTõõnõ lugu kõnõlõs kur'ast Kasaritsa mõisaherräst, kedä kuts'ar kõrd üüse üten tõllaga korgõst järve perve päält alla viirdüdäq lask'.\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":101,"character_repetition_ratio":0.073,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.201,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Horatius","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Horatius (Quintus Horatius Flaccus, 65 i.m.a. – 8 i.m.a.) oll' Vana-Rooma luulõtaja.\n\nHoratius, Ovidius ja Vergilius ommaq tuntuq ku kolm kõgõ tähtsämbät Vana-Rooma luulõtajat, kiäq ladina keelen kirotivaq. \n\nVana-Rooma luulõtajaq","num_words":27,"character_repetition_ratio":0.158,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.23,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Catullus","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Catullus (Gaius Valerius Catullus, arvadaq 86 vai 84 i.m.a. – arvadaq 54 i.m.a.) oll' Vana-Rooma luulõtaja.\n\nVana-Rooma luulõtajaq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.165,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.292,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Menandros","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Menandros (kreeka keelen Μένανδρος, 342 vai 341 i.m.a – 291 vai 290 i.m.a) oll' Vana-Kreeka näütekiränik, kiä kirot' komöödijit. Tä om Atika vahtsõ komöödia kõgõ tuntumb luuja ja umal eloaol ausa kõgõ Kreeka pääl. Täämbädseniq om üten tükün alalõ püsünüq ütśainukõnõ timä näütemäng, \"Dyskolos\" (\"Turśa\"). Timä perrä ommaq umaq näütemängoq kirotanuq Rooma näütekiräniguq Plautus ja Terentius.\n\nVanakreeka näütekiräniguq","num_words":53,"character_repetition_ratio":0.068,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.222,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Laari%20Mart","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Laari Mart (Mart Laar; sündünüq 22. mahlakuu pääväl 1960 Viländin) om Eesti poliitik ja inneskine pääministri.\n\nEesti poliitiguq","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.067,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.227,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Korni%20kiil","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Korni kiil (Kernowek) om kõmri ja bretooni keelele lähkü keldi kiil, midä kõnõldas Cornwalli krahvkunnan Lõunõõdagu-Inglüsmaal.\n\nCornwallin kõnõld kiil kuuli 18. aastagasaa lõpun vällä, a elostõdi vahtsõst 20. aastagasaal.\n\nKaeq viil \n\n Kornikiilne Vikipeediä\n\nVälislingiq \n Ferdinand, Siarl (2013). Brief History of the Cornish language, its Revival and its Current Situation. E-Keltoi, Vol. 2, 2 Dec. pp. 199-227 \n\nKeeleq\nÜtiskuningriik","num_words":52,"character_repetition_ratio":0.014,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.24,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ilves","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ilves vai ilvessusi (Lynx lynx) om murdja mõtselläi. Ilves kuulus kaslaisi sugukunda, tä om kassi sugulanõ.\n\nNimi \nIlves om õgadumeresoomõ-saami tüvegaq vana umasõna, miä om samasugunõ ka näütüses soomõ ja isuri keelen.\n\nMõnikõrd om ilvesse kotsilõ pruugit ka sõnna ilvessusi. Om arvat, et susi om olnuq laemba tähendüsega ja tähüstänüq määnestki kiskjat vai mõtseläjät. \n\nMõtsaeläjäq\nImetäjäq","num_words":56,"character_repetition_ratio":0.005,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.181,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tamsalu","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tamsalu om liin Õdagu-Viro maakunnan Tapa vallan. 2019. aastagal oll' liina rahvaarv 2103.\n\nTamsalu sai alõvis 1954. aastagal ja liinas 1996. aastagal.\n\nLäbi liina lätt Tapa–Tarto tsihin raudtii.\n\nLätteq \n\nEesti liinaq\nTapa vald","num_words":29,"character_repetition_ratio":0.023,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.276,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/T%C3%A4nagu%20Ott","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tänagu Ott (Ott Tänak, sündünüq 15. rehekuu pääväl 1987 Kärla vallan Saarõmaal) om Eesti rallisõitja. Tä om mitmõkõrdnõ Eesti meistre autorallin. Tänagu Ott om 2019. aastaga maailmameistre autorallin.\n\nTänak tekk' alostust autoralli maailmameistrivõistluisi sar'an 2009. aastaga Portugali rallil. 2012 liitü tä võistkunnaga M-Sport World Rally Team ni sama aastaga Roodsi rallil sai tä umaq edimädseq kibõhuskatsõvõiduq WRC sar'an. Edimäne MM etapivõit tull' 2017. aastaga Sardiinia rallil. Sama huuaig lõppi 3. kotussõga. Üteliidsi valiti Tänak 2017. aastaga Eesti aastaga sportlasõs.\n\n2018. aastagast sõit Tänak Toyota Gazoo Racing WRT miiskunnan. Samal huuaol võit' tä Argentina, Soomõ, S'aksamaa ja Türgü ralli.\n\nTunnustusõq \n\n Aastaga sportlanõ 2017\n Aastaga võistkund 2018 üten Järveoja Martiniga\n\nEräelost \nTäl ommaq naasõ Janikaga latsõq Mia ja Ron.\n\nVälislingiq \n\n Profiil lehel WRC.com\n Vana profiil lehel WRC.com\n Ott Tänak Facebookin\n Biograafia ESBL-in\n Profiil lehel ewrc-results.com\n Ott Tänak – kiireim noor saarlane 15. rehekuu 2004\n Rally.ee: Uuel autol võistlev Ott Tänak üllatas konkurente 9. lehekuu 2008\n Rally.ee: Ott Tänak tõusis N-rühmas meistrisarja liidriks 10. lehekuu 2008\n Rally.ee: Ott Tänak osaleb Lõuna-Eesti rallil koos Kristo Kraagiga 14. piimäkuu 2008\n Alver Kivi: \"Ott Tänak ja Raigo Mõlder võitsid Antsla ralli\" Meie Maa, 9. radokuu 2009\n Täispikkuses | Ott Tänak vastas Delfi lugejate põnevatele küsimustele! Delfi, 12. süküskuu 2017\n Ott Tänak: The Movie (2019) andmekogon IMDb (inglüse)\nEesti sportlasõq","num_words":187,"character_repetition_ratio":0.063,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.243,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.998,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Euleri%20%C3%B5g%C3%B5vjuun","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Euleri õgõvjuun om õgõvjuun miä om määrät egä mitte-võrdkülgse kolmnuka jaos ja miä lätt läbi mitmõ tähtsä kolmnuka punkti. Euleri õgõvjoonõ pääl ommaq kolmnuka ümbretsõõrjoonõ keskpunkt, korguisi lõikumispunkt, mediaanõ lõikumispunkt ja ütsäpunktitsõõrjoonõ keskpunkt.\n\nEuleri õgõvjuun om uma nime saanuq matõmaatigu Euleri Leonhardi perrä.\n\nGeomeetriä","num_words":44,"character_repetition_ratio":0.113,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.144,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Euleri%20Leonhard","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Euleri Leonhard (15. mahlakuu päiv 1707 - 18. süküskuu päiv 1783) oll' sveidsi matõmaatik ja füüsik.\n\nTä tüüt' piaaigo kõiki matõmaatiga allo pääl (geomeetriä, algõbra, arvoteooria ja muu), agaq kah füüsiga, muusigaoppusõ ja tähetiidüse ala pääl. \n\nEuleri Leonhard oll' ka alosõpandja graafioppusõlõ.\n\nElokäük \nEuleri Leonhard sündü sveidsin Baseli liinan. Suurõmba osa umast täüskasunuiäst elli tä Peterburgin ja Berliinin.\n\nMatõmaatiguq\nFüüsiguq","num_words":55,"character_repetition_ratio":0.071,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.215,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/%C3%9Cleilmalin%C3%B5%20p%C3%B5litsid%C3%B5%20kiili%20aastak","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Üleilmalinõ põlitsidõ kiili aastak om Ütistünüisi Rahvidõ Organisatsiooni (ÜRO) iistvõtminõ 2019. aastagal, mink tsihis om tukõq ja avitaq põlitsit kiili kõgõn maailman. \n\nÜtistünüisi Rahvidõ Organisatsiooni Pääkogo hõigas' vällä Ülelimalidsõ põlitsidõ kiili aastaga 19. joulukuul 2016 ÜRO P��litsidõ Rahvidõ Alalidsõ Foorumi otsusõ perrä. Pääkogo otsus pand' aastaga kõrraldajas UNESCO. \n\nKa Eesti riik om olnuq Üleilmalidsõ põlitsidõ kiili aastaga kõrraldamisõ man UNESCOn ja tugõnuq aastaga tegemiisi.\n\nVälislingiq \n Üleilmalisõ põlitsidõ kiili aastaka ammõtlinõ kodoleht","num_words":68,"character_repetition_ratio":0.126,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.171,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Katskiils%C3%BCs","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Katskiilsüs (vai mitmõkiilsüs) om kõgõ lihtsämbä seletüse perrä katõ vai rohkõmba keele laapsalõ mõistminõ. Kumbki kiil ei olõq katskiilsele inemisele võõras kiil ja tä või kõnõldaq ja mõtõldaq mõlõmban keelen ja naidõ kiili vaihtaminõ tulõ katskiilsel inemisel loomuligult ja lihtsähe vällä. Siskiq ei piäq katskiilne inemine mõistma mõlõmbat kiilt üttepall'o.\n\nKatskiilsüse seletüisi \nVarrampa arvati, et mitmõkeelidse inemise keelevara sais kuun ütsikist keelist, miä ommaq inemise aivõ seen kuigi eräle. Arvati viil, et mitmõkiilne inemine piät kõiki ummi kiili üttemuudu häste mõistma. Täämbädsel pääväl arvastas, et mitmõkeelidse inemise keelevara osis ei peetäq õnnõ esiqsaisvit kiili, aq kõiki keeleliidsi, kultuuriliidsi ja sotsiaalsit tiidmiisi, mink abil om võimalik tähendüst edesi andaq ja vasta võttaq. \n\nInemine om umaq keeleq opnuq esiq asjo jaos esiq aigõl ja tarvitas neis esiq muudu – esiq kiili ei saakiq sammamuudu ja sama pall'o mõista. Ku mitmõkeelisüst säändse nuka alt kaia, sis om võro ja eesti keele tarvitaja kimmäle mitmõkeeline.\n\nKatõkeelidse latsõ arvosaaminõ keelest om tõistsugunõ ku ütekeelitsel latsõl. Et kiil ja mõtlõminõ käüväq kokko, mõos mitmõkeelisüs peris õkva latsõ mõtlõmisõ pääle. Katõkeeline lats pidä sõnnu tähendüst tähtsämbäs ku näide hellü ja tuu suurõndas latsõ arvusaamist abstraktsist mõttist; katõkeelidse latsõ mõtlõminõ om paindligumb ja keeleline luuvus suurõmb. Inemiisiga kõnõldõn kaes katõkeeline lats kõik aig, kinka määnest kiilt pruuki ja tuuperäst mõist tä ka häste inemiisiga läbi kävvü. Katõ keele mõistminõ avitas inemisel edespiten ärq oppiq ka kolmanda ja neländä keele. Katõkeeline lats saa arvu, et mõttit saa mitund muudu vällä kõnõlda ja et esisugumadsõ keele omma esimuudu ehitüsega.\n\nKatskiilsüs Võromaal \nVõromaa keeleline olokõrd om maailman esiqeräline, selle et kõrvuisi ommaq kats väegaq lähkeist sugulaskiilt. Kõgõ tunnõtumbaq katõ keele esiq asjo jaos pruukmisõ olokõrraq ommaq kujonuq hoobis suurõ imperiaalvõimu keele ja koloniseeritüisi kiili vaihõl (nt Jamaica, Malta).\n\nTammõkännu Liina kõnõl' uma võro-eesti katskiilsüsest tettü doktoritüü kotsilõ, et Võromaal om diglossilinõ olokõrd: samma kiilt kõnõlõvan kogokunnan om tarvitusõn kats esiq keelekujjo ja kummalgiq ommaq umaq pruukmiskotusõq. Inemiseq ommaq harinuq uman katõn keelen esiq asjo ajama. Eestikeeli tarvitõdi inämb mõttõliidsi sõnno ja arvosaamiisi ja tükiti filosofiirmä, midä tuu läbielämine, minkast nä kõnõlõsõ, näide jaos tähendäs. Võrokeeli kõnõldi inämb asjost, inemiisist ja kõgõst ümbre olõvast.\n\nVälälingiq \nOjari Triinu 2005. Mitmõkeeline kodo. Mitmekeelne kodu. ISBN 9985-9640-0-4. Võro: Võro Instituut.\n\nLätteq \nKeeletiidüs","num_words":364,"character_repetition_ratio":0.046,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.167,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Opmistaidmis%C3%B5q","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Opmistaidmiseq ummava nuu’ tiidmisõ ja taidmisõ, miä oppmise kergembäks ja suravamaks tiidva.\n\nSagõhe aso nuud taidmisõ opmisoskusahe perrä alamiilõs, ja olõ-i ni kergõ’ edesi anda. Ku nad õnnõ kiäkil õkvalt keele piäl ollõva, sis um tul inhemisõl kimmastõ andi oppajaks nakada.","num_words":41,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.18,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vilepuhoja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vilepuhkja vai kellälüüjä om sääne tsinovnik vai muu as'amiis, kink jaos uma rahvas kõgõ tähtsämb om, ni kiä tuuperäst riike vai ärre salahuisi vai salanõvvõ näile teedäq and. \n\nÜteq, säälhulgan kuulsa Ameeriga vilepuhkja Snowdeni Edward, märkväq et tähtsä om innemb vaiht tetäq, kas sääne teedüs ka ütiskunnalõ ololinõ om, vai sis om tego kõgõst tsilgutamisõga, miä timä meelest nii hää tego olõ-i. \n\nTõõsõq, säälhulgan kuulsa Austraalia aokiränik Assange Julian, märkväq et kõik tähtsäq tiidmiseq ommaq hääq ja tähtsäq, eskiq ku tuud õkvalt arvo olõ-õi saiaq. Seo juhtmõtõq om ka Puutritsura Kiräsõnan kirjä pant, et „tiidmine taht iks vaba ollaq”. \n\nütiskunnatiidüs","num_words":100,"character_repetition_ratio":0.054,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.19,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tsilgutamin%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tsilgutaminõ käü ütiskunnatiidüisin sääntse matõrjaali kottalõ, midä ilma uma õigõ nimeldäq kinkalõgi vai õkva kõgõlõ ilmalõ teedäq andas.\n\nütiskunnatiidüs","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.068,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.135,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Katsikvabahel%C3%BC","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Katsikvabahelü om üten silbin olõja katõ umahusõlt esiqsugumadsõ vabahelü rodo. Tuu tähendäs, et sääntseq vabahelürodoq, kon umahusõlt esiqsugumadsõq vabahelüq jääseq umaette silpi, olõ-õi katsikvabahelüq (näütüses eesti keelen avaus, rodeo, minia, luua, riie, duett vai koaala).\n\nEesti keele katsikvabahelüq \nEesti keelen om 36 katsikvabahellü, tuuperäst peetäs taad katsikvabahelürikkas keeles. Eesti keelen olõ-õi lühküid katsikvabahelle, nii et katsikvabahelüq ommaq õnnõ tõõsõn vai kolmandan pikkusõn kõnõtaktõn. Katsikvabahelü edimädsen osan võivaq ollaq kõik eesti keele vabahelüq \/i ü u e ö õ o ä a\/, tõõsõn osan või ollaq õnnõ primaarvabahelü \/a e i o u\/. Ku kõik üttepandmisõq olõssiq olõman, siis olõssiq eesti keelen kokko 40 katsikvabahellü, a neli üttepandmist puudus, selle et olõ-õi võimalik kokko pandaq terävit ja kumõhit vabahelle äa, öo, öu ja üu. Katsikvabahellü äu om võimalik õnnõ tsärren sõnavaran (näütuses kräunub, räuskab).\n\nEesti katsikvabahelüq jaetas hariligult umakatsikvabahelles, miä ommaq umasõnnon ja vanõmbin lainsõnnon, ni võõraskatsikvabahelles. 26 umakatsikvabahellest ommaq 18 nii tõõsõn ku ka kolmandan pikkusõn sõnnon ja katõssa õnnõ kolmandan pikkusõn sõnnon. N´ooq katõssa ommaq aoluulidsõlt vahtsõq katsikvabahelüq ja naidõ tõõnõ osa om keskkorgõ vai matal vabahelü. Kunagiq oll´ jovvun, et õdagumeresoomõ keelin piät katsikvabahelle tõõnõ osa olõma korgõ, a parhilla mass s´oo eesti keelen õnnõ tõõsõn pikkusõn taktõn, mitte inämb kolmandan pikkusõn.\n\nÕnnõ võõrassõnnon om kümme katsikvabahellü ja nuuq ommaq hariligult rasõhusõlda edesilbin, kuigi eu ja uo võivaq ollaq ka rasõhusõga silbin.\n\nKõik eesti keele katsikvabahelüq ommaq tuudu järgmädsen tabõlin (võõraskatsikvabahelüq ommaq klambriin).\n\nKõgõ inämb om eesti keelen e-alguliidsi katsikvabahelle (45% kõigist katsikvabahellest Tarto Ülikooli loomuligu kõnnõ helüopposõ korpusõn) ja i-lõpuliidsi katsikvabahelle (76% kõigist katsikvabahellest). 96,7% korpusõ katsikvabahellest võivaq ollaq nii tõõsõn ku ka kolmandan pikkusõn sõnnon.\n\nEesti keele ummisõnno peräsilben om võimalik pruukiq õnnõ kolmõ katsikvabahellü – ai, ei ja ui – ja i om nain kas mitmusõ tunnus vai om ülivõrdõ -im osa (näütüses naljakaid, teateid, õnnetuid, toredaima). Võõrassõnno päärasõhusõga peräsilben või ollaq ka muid katsikvabahelle (näütüses asalea, farmatseut, epopöa).\n\nKaeq viil \n\n Vabahelü\n\nLätteq \n\nKeeletiidüs","num_words":310,"character_repetition_ratio":0.138,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.178,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tammul","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tammul om Tamula järve veerest lövvet inemise kujokõnõ. Kujo om viiś tuhat aastakka vana tsilľokõnõ luumehekene. Kujokõsõl ommaq ilmadu ilosaq habõnaq ja vundsiq. Olõ-i kässi ei jalgo. Ilvese Aapo om hää minogaq taidru. Timä panď kujolõ jalaq ja käeq kaq otsa. Noq luumehekesel olõ-i väega vika, selle et timä püsüs õkva. \n\nKujo pään om mulk. Tuu tähendäs, et kujjo kanti innemuistõ nöörigaq kaalan. Nüüŕ kujokõsõga kaala ümbre kaits inemist kõgõ kur'a iist.","num_words":72,"character_repetition_ratio":0.004,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.192,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/A.%20H.%20Tammsaare","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"A. H. Tammsaare (perisnimi Anton Hansen; 1878–1940) oll’ eesti kiränik.\n\nTä sündü 30. vahtsõaastakuu pääväl 1878 ja oll’ perit Järva-Madise kihlkunna Albu vallast. \n\nA. H. Tammsaare oppõ Hugo Treffneri gümnaasiumin ja säädüseoppust Tarto ülikoolin. Tä läts' paari Käthe Veltmanigaq 1920. aastagal. Tütär Riita sündü 1921. aastagal ja poig Eerik 1928. aastagal. A. H. Tammsaare kuuli 1. urbõkuu pääväl 1940 Talliinan.\n\nA. H. Tammsaare om kirotanuq pall'o raamatit ja tä om saanuq pall'o kirändusavvohindo.\n\nTimä pääteos om “Tõtõ ja õigus”, miä ilmu 1926–1933. \n\nTimä sündümise avvos peetäs egä aastak 30. vahtsõaastakuu pääväl eesti kirändüse päivä.\n\nTõõsõq teosõq \n\n1921 “Juudit”\n1922 “Kõrboja peremiis”\n1934 “Elo ja armastus”\n1935 “Ma armasti s'akslast”\n\nEesti kiräniguq","num_words":97,"character_repetition_ratio":0.092,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.291,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Thiomargarita%20namibiensis","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Thiomargarita namibiensis (Namiibia viivlihelm) om maailma kõgõ suurõmb pisiläne, läbimõõt kooniq 0,75 mm. Tää om keräkujolinõ gramnegatiivnõ pisiläne, kiä tege hahilit. Tedä saa uma silmägaq kaiaq.\n\nPisiläseq","num_words":26,"character_repetition_ratio":0.02,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.182,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tool","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tool\n\nTool om Ameeriga Ütisriike metalansambli, miä tull' kokko 1990 aastal Los Angelese osariigin.\nAnsambli on tunnõt tuu poolõst, et pandvaq umavaihõl kokko nättävät kunsti ja pikki ja kiirdliidsi laulõ.\nAnsambli om võitnuq 3 grammy avvohinda ja om vällä andnuq viis albomit.\n\nLiikmõq\n Danny Carey - trummiq\n Adam Jones - Kitra\n Maynard James Keenan - laulminõ\n Justin Chancellor - bass\n\nAlbomiq \n Undertow (1993)\n Ænima (1996)\n Lateralus (2001)\n 10,000 Days (2006)\n Fear Inoculum (2019)\n\nAmeeriga Ütisriike ansamliq","num_words":64,"character_repetition_ratio":0.051,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.27,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Priinimmi%20andmin%C3%B5%20V%C3%B5romaal","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ülene priinimmi andminõ sündü Lõunõ-Eestin (Liivimaa kubõrmangon) aastagil 1822-1826. Katõn kihlkunnan Liivimaa Eesti alal anti priinimmi innembi: Kanepi kihlkunnan 1809, Vahtsõliina kihlkunnan 1820 [1]. Üttekokko anti Võromaal talopoelõ 6349 priinimme [2].\n\nEsiqsugumaidsi priinimmi anti Võromaal 4488, kõgõ inämb nimmi Lepp ja Johanson (mõlõmbit 20 mõisan), edesi tulliq Kõiv (18), Tamm (17), Kikas (17), Peterson (15), Mõtus (14), Jakobson (14), Sikk (14), Kuus (13), Liiv (13), Kroon (12), Ilves (12), Toom (12). 3661 nimme anti õnnõ üten mõisan [2].\n\nTõisist Eesti piirkunnõst lätt Võromaa lahko tuu poolõst, et mitmõn kihlkunnan (Kanepi, Põlva, Rõugõ, Räpinä, Vahtsõliina) pandsõq keriguopõtajaq priinimmi. Välähnpuul Võromaad sündü tuu tiidmise perrä õnnõ Võnnu kihlkunnan, miä oll' Võromaaga keele ja kombidõ peräst tihtsähe köüdet, ja Muhu kihlkund [1].\n\nVõromaa priinimmi puhul om eräline ka tuu, et mitmõn kihlkunnan (Räpinä, veidemb Vahtsõliinan ja Põlvan) olliq joba inne ülest priinimmi andmist peril peritseväq sugukunnanimmeq, miä püssüq ka tõistõ tallo minekil.\n\nLätteq\n\n[1] Puss, Fred. Perekonnanimede uurimise piirkondlikke eripärasid. Oma Keel, 2016, nr 1. http:\/\/www.emakeeleselts.ee\/omakeel\/2016_1\/04.pdf, lk 34-35.\n[2] Must, Aadu. Eesti ajalooline onomastika. CD-ROM. Tartu, 1995. Fred Pussi täiendustega.\nVälislingiq\nOnomastika http:\/\/www.ra.ee\/apps\/onomastika\/index.php\/et\/nimepanek\/nimepanekPtl\nSaar, Evar. Räpina perekonnanimed ja lisanimed. Emakeele Seltsi aastaraamat 64 (2018). http:\/\/www.kirj.ee\/public\/ESA\/2018\/esa_64_2018_205_231.pdf\n\nnimetiidüs\nVõromaa","num_words":163,"character_repetition_ratio":0.066,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.277,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Miim","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Miim om mõtõq, kommõq, kujond vai muu sääne teedüskogo, miä inemiisi kultuuri keskkunnan inämbüisi perrätegemise tiil levines, sigines ja mutiirüs. Miim või-ollaq mõtõq, idee, teooria, harinõminõ, laul, tands vai muu. Hariligult tähendäs miim innekõkkõ Internetin jagatavit ja perätettävit nal'akat pilte vai videoid.\n\nMõistõ \"miim\" võtt' pruukmistõ Dawkinsi Richard 1976. aastaga ilmunun raamatun \"Hinnästtäüs giin\", kujotadõn ette, et miim oll' kultuurin säänesama põhiosa niguq giin bioloogilian. Mõni miim om kultuurilidsõn valimisõn tõisist inämb kõrdalännüq ja püsüs, tõõsõq häädüseq peris ruttu.\n\nDawkinsi pruukmistõ võet mõistõq \"miim\" om tarvitamisõga lännüq ütte tüüpi Internetinal'a tähüstäjäs. Internetimeemiq kujotasõq ületsit sotsiaalsit arvosaamiisi ja tsihte.\n\nmeediä","num_words":98,"character_repetition_ratio":0.014,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.174,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kihnu%20Virve","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kihnu Virve vai Järsumäe Virve (Virve-Elfriide Köster, tütrigunimi Haavik; sündünüq 30. vahtsõaastakuu pääväl 1928 Pärnon, koolnuq 10. joulukuu pääväl 2022) oll' Eesti lauluimä.\n\nTä tekk' päält 400 laulu, minkast kõgõ tuntumb om \"Merepido\". Tuu laulu tekk' kuulsas ansambli Kukerpillid, kinkalõ Virve kümnit laulõ and'.\n\nJärsumäe Virve tõnõ plaat tull' vällä 2007. aastaga. 2008. aastaga märtekuun käve Virve kuun uma perreansambli, Manija Poiskõisi ja Kihnu käsitüümeistri Härma Roosiga Veneetsiän.\n\n2008 aastaga joulukuun võtt' Virve ossa TV3 saatõst \"Võtaq vai jätäq\", kon tä võit' õnnõ üte tsendi.\n\nDuubliplaadi \"Mere pido\" and' tä vällä 9. radokuu pääväl 2009. aastaga ja juhtõ mõni aig plaadimüügi edetabõlit.\n\n9. piimäkuu pääväl 2009. aastaga tekk' Virve laskõvar'ohüppe.\n\n2009. aastaga oll' ta Eestin kõgõ inämb plaatõ möönüq Eesti naisartist.\n\nKittüseq\n\n Pärnomaa Vapimärk, 2008\n Valgõtähe tegemiisimärk V klass, 2011\n\nTeosõq\n\n \"Kihnu Virve lauluq\", kokkopandja Sirje Roomet, 2006\n Järsumäe Virve ja Olavi Kõrre, \"Süä om nuurusõ värdeq\", 2007\n 2008 aastaga suvõtuuri Pärno kontsõrdil tett kontsõrtülesvõtõq \"Mere pido\", 2009\n Järsumäe Virve ja perreansambli \"Elo künnel\", lauluq jõulu- ja oodusaost, 2011\n\nLätteq\n\nEesti lauljaq","num_words":152,"character_repetition_ratio":0.076,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.261,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/R%C3%B5ug%C3%B5%20muinastalo","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Rõugõ muinastalo om ravvaao ehitüskommõtõ perrä raotuq talo Võromaal Rõugõ ürgoro veerel, miä om mõtõlduq egäsugumatsidõ arkeoloogiaeksperimentide tegemises. Talo hoonõq – elämü, laut, ait, pinokoda ja sepikoda – ommaq kõik ehitedüq niimuudu, kuis naq võisiq ildansõmbal ravvaaol vällä paistuq. Huunidõ man om pruugituq nii pallo vannu mooduga tüüriistu ku sai ollaq – kirvit, puraskit, oherdit ja liimeistrit.\n\nMuinastalo lähkün ommaq viikingiaignõ liinamägi ja külä asõ. Näilt om joq 1950. aastidõl välläkaibmistõl löütüq tarõpõrmandit, ahjokottusit ja ärpalanusi sainapalke, migäst om prõllagi muinastalo huunidõ ehitüse man pallo abi olnuq. Ka ildambast aost alalõ püsünüq palkhoonõq ommaq paknuq hulga tarkuisi, midä är pruukiq.\n\nMõtõ luvvaq Eestin sääne kotus, kon saasi tetäq muinastiidüse katsetuisi ja esi pruuviq, kuimuudu vanast inõmisõq elliq ja tüüd teiq, sündü Kobrusepa (Pajuste) Viire pään Taanimaal Lejren nättüq vanaao keskusõ muuduvõtul. Käsitüüoppaja Kobrusepa Tiidu ja pallodõ esiqtahtlidsidõq inõmiisi abiga naati joq 2010. aastagal ehitüsega pääle.\n\nHoonõq \n\nEdimädsenä sai 2011. aastagal valmis elämü. S’oo om 30 ruutu suur ni täl om üten nukan kivvõst laotuq keres. Korstnat egaq aknit tarõl es olõq, savu välläaomise jaos ummavaq sainan õnnõ kats väikut mulku. Palgivaheq ommaq täüdedüq samblaga ja kaet savikõrraga. Ka põrmand om tambit lamba- ja hobõsõsitaga sekät savist. Katusõlõ ommaq mitmen kõrran säätüq lahkamiq kõotohku, midä katvaq kisklavvaq. Õt selges tetäq, kas tarõq õks sai lämmi ja kimmäs, elliq 2012. aastaga talvõl viis arkeoloogiaüliopilast nädälijago tarõn. Tullgi välläq, et tarõ püsüs peris lämmi eski sõs, kuq välän oll väigä ilmadu külm.\n\nPääle elotarõ naati 2013. aastagal tegemä aita, sepikoda ja pinokoda, prõllaq om kõgõmadsõq vahtseimb hoonõ tahraga laut. Egä hoonõ man om pruuvduq veidükene esimuudu ehitüsvõttit – näütüsest sepikual om katus katõduq mättidega, a aidal pilliruuga. Sepikua kõrval om joq mitu aastit Rõugõ lättidest ja ujjõst kor’atuq maagist kostutatuq rauda – tuu tüü jaost sais välän savist esimuudu ahokõnõ.\n\nTegemiseq talon \nMuinastalon kõrraldadas egä suvi muistidsidõ töie oppamist Tarto Ülikooli arkeoloogia ja Viländi Akadeemia käsitüü üliopilasilõ. Joq kolm aastakka om ütel hainakuu puulpühäl kõrraldatuq muinaspäivä, kon kõik huvilidsõq võivaq tulla kaemaq vai eski ummi kässiga pruuvmaq egäsugumadsi vanaaolidsi tüüvõttit ja tapõluskunsti, kullõmaq loengit ja muusikat.\n\nViitõq\n\nVälislingiq \nMuinastalo ammõtlik kodoleht","num_words":337,"character_repetition_ratio":0.02,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.176,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Muq%20v%C3%A4ikene%20poni","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Muq väikene poni (inglüse keelen My Little Pony) om Ameeriga Ütisriike mängoasjo ja aoviidüse kaubamärk, midä tundas kõgõ inämb esiqeräliidsi mängoponnõ perrä. Taa luuja om Hasbro. Edimädelt tekk' firma õnnõ poni mängoasjo, ildampa naas' tegemä ka multikit. \n\nTunnõtumbaq seod päälkirjä kandvaq multigaq ommaq sar'an \"My Little Pony: Friendship Is Magic\". Ildampa tetti ka film \"My Little Pony:The Movie\".\n\nmängoas'aq\nAmeeriga Ütisriike kaubamärgiq","num_words":62,"character_repetition_ratio":0.103,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.185,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Langenu","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Langenu om Eestih Tarto liinah tegotsõv black metal ansambli. Mitmõ’ liikmõ’ omma’ seto juuriga ni Langenu om ka üts edimädsi ansamblit, kiä om tennü’ setokeelitset metal-muusigat. Selle om ansambli kutsnu’ uma muusigat setoonilidsõst (setonic) black metalist.\n\nBänd alost jo’ 2001. aastagal nimõ all „Anathomia“, a muut nimmõ Langenu vasta 2004. aastagal. S’oomaani om vällä ant kats plaati – nelä luuga „Silmitu ilmutis“ (2009) ja katõsa luuga täüspikk „Need, kes näevad imesid“ (2016).\n\nLangenu kuulus kuuh tõisi Tarto mustametali bändega loomingulissõ punti Pergerus.\n\nAnsambli liikmõ’ omma’:\n\n1695 – kitra, helü\n Kaarleek – kitra, helü\n Arhitekt – klahvpilli’, helü\n Maddy – basskitra\n Koljat – trummi’\n\nPlaadi’ \n „Silmitu ilmutis“ (EP, 2009)\n „Need, kes näevad imesid (LP, 2016) \n \"Setooniq\" (EP, 2022)\n\nViitõ'\n\nVälislingi' \n Langenu Facebooki leht.\n Langenu Bandcampi leht.\n\nEesti ansambliq","num_words":113,"character_repetition_ratio":0.065,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.271,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pokolduva","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pokolduva (vinne keeli Поколодово) om külä Setomaal, mis parhilladsõl aol jääs Vinne Föderatsiooni Pihkva oblasti Petseri rajooni. Pokolduva kuulus üteh tõisi selle kandi seto külliga Irboska nulka ja Mõla kerigu ala.\n\nKülä kõgõ tähtsämp pühä om mõlapäiv, miä om hainakuul edimäne pühäpäiv peräst piitrepäivä. Mõla kerkoh toimus Vaga Mõla Annuhvrele vai Onufrile pühendedü’ teenstüs ja ristikäük, rahvas korjuss umatsidõ matussidõ pääle. Varõmbalt oll kommõ, et peräst keriguaiga läts lähembide külli seto rahvas edesi Pokolduvva kirmassõhe.\n\nTsaariao lõpul käve Pokolduva Pihkva maakunna Irboska valla ala. Peräst Tarto rahulepingut 1920. aastagal sai Setomaa Eesti Vabariigi osast ni Pokolduva panti Petseri maakunna Vilo valla ala. 1928. aastagal sudit siseministri, et mitu seto külänimmõ tulõ ar’ muuta’ eesti kiräkeele perädsest; Pokolduva nimetedi’ taaga ümbrehe Tamme küläst. 1944. aastagal võtt Nõukogodõ võim suurõ jao hummogupoolsõst Petserimaast Vinne NFSV osast ja Pokolduva jäi tuust aost pääle Petseri rajooni.\n\nJakob Hurda perrä elli 1902. aastagal Pokolduvah 82 inõmist. Pääle Tõist ilmasõta nakas rahvast aigupite vähembäst jäämä ni 2001. aastaga Vinne rahvaloenduse aost oll küläh õnnõ üts elänik.\n\nViitõ' \n\nSetomaa küläq","num_words":167,"character_repetition_ratio":0.044,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.185,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Sirgutii","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sirgutii om Eesti rahvamuusigaansambli, miä om Tartoh tegotsenu’ 2003. aastagast pääle. Ansambli nimi om võet tarto keelest ni tähendäss tsirgutiid. Kõgõ inämp mäng Sirgutii eri kotussidõ rahvaperädsit pillilugusit ja laulõ (tõisi siäh seto ja vadja rahvalaulõ). Vaihhõpääl om ansambli ette võtnu’ ka kerigu- ja eiski klassikalist muusigat.\n\nSirgutii om esinenü’ pallodõh kotussidõh üle Eesti ni joudnu’ ka Vinnemaale, Ukrainahe, Lätti, Soomõ, Norra ja Poola. Ansambli om tennü’ kats videot: „Nõianeitsi“ ja „Pulmaviisid Läänemaalt“.\n\nViitõ' \n\nEesti ansambliq","num_words":75,"character_repetition_ratio":0.022,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.195,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kunt","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kunt om ijästü sulamisvii saistuisist kuustuv inämbähe ümarigu vai munajoonõ kujogaq kink.\n\nKundiq ommaq uma vormi poolõst uniguq, miä kujonõsõq ijästüveere lähkün vallalidsõ ijä tingimüisin. Näide vaihõkorgus jääs inämbähe 5–25 m ja pervekallõq 5–25° vaihõlõ. Eestin lövvüs näid päämidselt Lõunõ-Eesti korgõmaiõ korgõmban keskosan, niisamatõ mitmõl puul ijästü veeremoodustuisi vöien, kon nä ommaq sagõhõhe pargiviisi ehk kundistuin.\n\nEesti kundistuq ommaq peris väikeseq, näide suurus om inämbähe alla 10 km².\n\nKuntõ kujondavide saistuisi ja tekkümiseluu perrä „eristatakse“ Eestin Ijästüjõõst tekkünüid (fluvioglatsiaalsit) ehk fluviokuntõ ja ijäjärvest tekkünüid (limnoglatsiaalsit) ehk limnokuntõ. Kuna saistuisi korjumisõ jakkusõq võidsõq ijä sulamisõ aol tihtsäle muutudaq, sõs eräldedäs umaette ka segäkuntõ, miä kuustusõq nii ijäjärve- kuq kah ijästüjõki saistuisist. Kõigil kundõl või ollaq kas tävveline vai laiguldõ moreenikatõq. Sis nimetedäs näid moreenikattõgaq kundõs. Moreenikattõgaq kundistuq ommaq tekkünüq inämbähe Lõunõhummogu-Eesti korgõmaiõ – Haani, Otõmpää ja Karula korgõmin ossõn.\n\nTekkümiseviis\n\nIjäjõõst tegünüq\n\nHariligult veidüq pikligumba kujoga kundiq kujonõsõq lahkit täüs ijäveere ja vallalidsõ ijä vaihõl vallaliidsin lahkin vai pasja ijä käügen ijäsulamisvessi kokkoaetuisist saistuisist. Saisvaq kuun päämidselt kihilidsest liivast ja piinüst ruusast, kon vaihõl või kotussidõ ollaq pikkukihilist aleuriitset liiva.\n\nIjäjärvest tegünüq\n\nIjäjärvelidseq kundiq kuustusõq rõukuisi iäst vällä sulanuist moreeni peenembist osõst – liiva- ja aleuriidikihest ni tegüneseq, ku ijästü taganõs, ijäpanko vaihõliidsi aotliidsi järvi saistuisist. Niisamatõ võivaq kundiq tegünedäq ka ijästü pääl vai seen olõvidõ järvi saistuisist, miä perän ijä sulamist sünnütäseq muust maast korgembad kingoq.\n\nKuntõvaihõlidsõq nõdsoq kujotasõq hindäst inämbähe pikembält püsünüide suurõmbidõ ijäpanko asõmit, selle et naaq es lasõq sinnäq saistuisil kogodaq. Osa madalambin kotussin olnuid ijäpanko mattuq ka saistuisi alaq ja sulliq sääl aastagasatoga ni jätiq maaha kooniq paarkümmend miitret süvvi lohkõ. Sääntsit glatsiokrastiliidsi lohkõ nimetedäs sölles (ka kinnitsis lohõs). Kundistuidõ loomuperäline kinkliganõ-nõdsolinõ maakujo võidsõ kujodaq ka ijäveere ette korjunuisi jõki deltadõst perän näide saistuisi sisse mattunuisi ijäpanko sulamist.\n\nKaeq ka \n sälgmägi\n kinniline lohk\n säländü\n\nLätteq","num_words":294,"character_repetition_ratio":0.049,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.153,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Geiser","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Geiser om vii ja auru läteq geotermilidselt tegüsän piirkunnan, miä kõrraperädselt purdsahas.\n\nGeisri tekkümises piät olõma maa-alonõ süsteem, geotermaalala, miä lämmistäs vett ja sünnütäs rõhku, ja viiläteq. Noidõ kolmõ nõudmisõ ütenkuun olõminõ om küländ haruldanõ, tuuperäst om ka geisrid veidü.","num_words":40,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.164,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Liberato","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Liberato um Itaaliast peri nimeldäq muusigaartist, kink taidõlinõ hindätiiidmine köütüs Napoli liinagaq. Timä muusiga um innekõkkõ elektroonilinõ, aga tuul om viil R&B, hip-hopi, trapi ja Napoli neomeloodilisõ muusiga mõotuisi. \n\nLiberato laul mitte itaalia, a napoli keelen. Laulõn lövvüs näütüses ka inglüse vai hispaaniakiilsit ütlemiisi. Napoli ja Lõunõ-Itaaliaga köütüs kõvastõ ka artisti nättäv hindätiidmine. Liberato videoq võivaq ollaq kõgõ ehtsämb muud vahtsõ ao Napoli tundma opmisõs tuukandi inemise silmi läbi.\n\nLiberato artistitii alostusõs om muusigavideo “9 maggio” (“9. mai”), miä nakas’ Internetin ümbre käümä 2017. aastagu veebruarin.\n\nItaalia muusiguq","num_words":85,"character_repetition_ratio":0.006,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.182,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Lukianos%20Samosatast","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lukianos Samosatast (vanakreeka keelen Λουκιανός ὁ Σαμοσατεύς; u. 25. – 180. aastak i. m .a.) oll' Assüüria satiirik ja retoorigaoppaja, kink alalõhoitunuq teosõq ommaq kirotõduq vanakreeka keelen ni tälle arvatas neid inämb ku 80, miä om üttekokko inämbüse vanaao luujidõ kõrval väega pall'o. Tä oll' vanalaol väega populaarnõ luuja, a timä imakiil oll' arvadaq süüriä kiil. \n\nTeossin naar tä sagõhõhe võlssuskmiisi, usokombit ja usko paranomaalsihe nättüisihe. Timä tüüd “Tõtõstõ(-)sündünüq luuq” om peet edimädses tiidüsulmõ jutus. Sõskiq om tuud sanrilisõlt rassõ määrädäq ja sanris om pakut viil ka immeulmõt, satiiri vai paroodiat.\n\nVanakreeka oppajaq\nVanakreeka kiräniguq","num_words":91,"character_repetition_ratio":0.037,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.196,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Orion%20%28t%C3%A4htkujo%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Orion om taivapoolõndaja lähkün ollõv tähtkujo. Seo om üts kõgõ silmänakkajambit ja tiitümbit tähtkujjõ ni nätäq terven maalman. Nimi um tähtkujolõ saanuq vanakreeka mütoloogia müräskidselt jahimehelt Orionilt, kink pääjummal Zeus (vai jahijummal Artemis) tähti sekkä sääd'. \n\nSeo tähtkujo kõgõ herksämbit tähti ommaq sinivalge Rigel (Beta Orionis) ja verrev Betelgeuse (Alpha Orionis). Sinikadsõq Alnitak (Zeta Orionis), Alnilam (Epsilon Orionis) ja Mintaka (Delta Orionis) ommaq kokko asterism Orioni vüü.\n\ntähtkujoq","num_words":68,"character_repetition_ratio":0.035,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.174,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Sappho","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sappho (aioolia vanakreeka keelen Ψάπφω Psáp-phō; u. 630 – c. 570 i. m. a.) oll' vanakreeka lüüriline luulõtaja ja õdagumaiõ kirändüse kõgõ vanõmb teedäq naisluuja. Tedä om kutsut kümnendäs muusas ja naissuust Homerosõs. Suurõmbjago timä luulõst ei olõq alalõ ni tuu, miä om alalõ, om inämbüisi väega jupõldõt ja fragmentaarnõ. Õnnõ 1-2 luulõtust ommaq tävveste alalõ. Sappho pruukõ sakõstõ värsivormi, miä oll' timä hindä perrä nimitet – Sappho struufi. Tä luulõt' pall'o naisivaihõlidsõst hoitmisõst ja tekk' tuud ka tõisin värsivormõn.\n \nAioolia murrõq, minkan Sappho kõnõl', om tõisist kreeka keele murdist, esiqerälidselt ruumlaisi jaos normiperädse atika murdõ kõrval, väega tõistmuudu ja keerolinõ. Tuu või ollaq Sappho luulõ halva alalõhoitumisõ üts põhjus.\n\nSappho elost om veidüq teedäq, pääle tuu et tä oll' peri Lesbosõ rikkast, või-ollaq ülembästperrest, kiä võidsõ tirandi Pittakosõ peräst Sürakuusahtõ paossihe minnäq. Timä eloluutraditsioonin om pall'o kahtlast, mütoloogilist vai vällämõtõldut, näütüses õnnõdu armulugu loodsigumehe Phaonigaq, kiä peräst Sapphot ollõv hinnäst ärq tapnuq, vai tõlgutus, et tä pei Lesbosõl tütärlatsikuuli.\n\nvanakreeka luulõtajaq","num_words":157,"character_repetition_ratio":0.017,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.187,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Macbeth","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sjoo artikli kynõlõs näütemängost; tõisi tähenduisi kotsilõ kaeq Macbeth (täpsüstüs)\n\n\"Macbeth\" om Shakespeare'i Williami kirotõt näütemäng. Hallõmäng om vällä tulnuq nii aastagal 1606. Edimädseq teedäqandmisõq sjoo mängmisest ommaq peri 1611. aastagast.\n\nOm sääntsit näütlejit, kiä ei ütleq ilman Macbethi nimme rõivatarõn, tuu või halva ynnõ tuvvaq.\n\n\"Macbeth\" kynõlõs Sotimaa kuninga Macbethi rasõhuisist ja tuust, miä avvuahnus või inemise iholõ ni hingele tetäq.\n\nNäütekirändüs\nHallõmängoq\nNäütemängoq","num_words":63,"character_repetition_ratio":0.02,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.185,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Macbeth%20%28t%C3%A4ps%C3%BCst%C3%BCs%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Macbeth ol'l' Sotimaa kuning 11. aastagasaal.\n\n\"Macbeth\" om Shakespeare'i Williami näütemäng.","num_words":10,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.226,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Hummogu-Ukraina%20s%C3%B5da","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hummogu-Ukraina sõda (vai Ukraina kriis, sõda Donbassin, Vinne-Ukraina sõda) om sõariistoga kokkominek Hummogu-Ukrainan Ukraina valitsusväki ja vinnemeelitside vaihõl. Sõda naas' pääle 2014. aastaga mahlakuun.\n\nVinnemaa plaanits' Krõmmi hindä alaq võtmist joba innembi – 2008. aastagal ütel' Vinnemaa president Vladimir Putin: \"Kuq Ukraina saagi NATO liikmõs, sis õnnõ ilma Krõmmi ja Hummogu-Ukrainaldaq.\". Inne Hummogu-Ukraina kriisi võtt' Vinnemaa hindäle Krõmmi puul'saarõ.\n\n13. hainakuu pääväl 2020 sai Donbassin hukka Valgõvenen sündünüq Eesti kodakundsusegaq Iljini Nikolai, kiä oll' sääl tohtris.\n\n2022. aastaga 24. radokuu pääväl alost Vinnemaa üleüledse sisseminekiga Ukrainahe.\n\nSõa põhjusõq \nJoba mitu aastaka oll' ukrainlaisi ja vindläisi vaihõl vaieluisi olnuq, inämbjaolt keeleküsümüisi üle. Hummogu-Ukraina sõda naas' pääle, ku 2014. aastaga mahlakuun oll' Ukrainan riigipüürdmine, miä käänd' maaha vinnemeelidse Janukovõtši valitsusõ. Pääle tuud panti mitmõn Ukraina liinan käümä mässoq vahtsõ valitsusõ vasta, Hummogu-Ukrainan oll' ka valitsushuunõq mässäjide käen. \n\nÜtes kriisi har'as om peet ka sama aastaga hainakuud, kuq lasti alla Malaõsia Airlinesi lind 17, kõik pia 300 inemist kuuli. Uur'minõ tekk' selges, et linnuk' lasti alla Pervomaiski lähküst Vinnemaalt tuudu raketikogo Buk raketigaq 9M38.\n\nVindläisi ähvärdüseq 2021 ja 2022\n\n2021 \nUkraina võimõ perrä kuuli 2021. aastaga edimädse kolmõ kuuga sõan 25 Ukraina sõamiist. Urbõkuu lõpun vei Vinnemaa hulga miihi ja sõatehnikat õkva Ukraina piiri taadõ ja okupeeritühe Krimmi. 9. mahlakuu pääväs kõnõldi joq 85 000-st sõamehest, kiä olliq valmis Ukrainahe sisse minemä.\n\nVinnemaa valitsus ütel' et Vinne väeq ei olõq Ukrainalõ ohos, a Vinne ammõtnik Kozagi Dmitri hoiat', et Vinne väeq võivaq Vinne kuakundlaisi Ukrainan kaitsaq ja egäsugunõ kriisi süvändämine tähendäs Ukraina lõppu. Tuus aos oll' joba poolõlõ mill'onilõ inemisele esiqnaanuin Donetski ja Luganski Rahvavabariigen kätte ant Vinne pass.\n\n2022 \n2022. aastaga alostusõn oll' Ukraina piiri takan joba 150 000 sõamiist.\n\n24. radokuu päävä hummogul and Vinnemaa president Putini Vladimir teedäq, et Vinnemaa naas pääle sõalisõ sisseminekiga Ukrainahe ja soovit' ukrainlaisi sõariistaq maaha pandaq, Vinnemaa alost' sõariistoga rünnäkit mõni minut ildampa. Pruugiti kavvõmaarakette ni sõalinnukit, minkaq pommitõdi mitmit Ukraina liino. Päävä lõpus and' Ukraina Tervüseministeeriüm teedäq 57-st koolnust ja 169-st vikasaanust ukrainlasõst.\n\nLätteq \n\nUkraina\n\nSõaq","num_words":310,"character_repetition_ratio":0.057,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.206,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/P%C3%B5h%27amai%C3%B5%20s%C3%A4itsmeaastagan%C3%B5%20s%C3%B5da","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Põh'amaiõ säitsmeaastaganõ sõda (roodsi Nordiska sjuårskriget, taani Den Nordiske Syvårskrig, poola I wojna północna (Edimäne Põh'asõda)) oll' 1563–1570 peet sõda. Üte poolõ pääl tapõliq Taani-Norra, Poola-Leedu ni Lübecki vabaliin ja tõsõ poolõ pääl Roodsi.\n\nSõa põhjusõq \nLiivi sõa lõpul kannadiq suurõqriigiq, kinkal seeniqmaaniq Liivimaal maaq olnuq: Taani-Norra, Poola kuningriik' ja Liivi sõa aol vahtsit kauplõmisõiguisi saanuq Lübecki vabaliin.\n\nPõh'amaiõ säitsmeaastagane sõda Eesti- ja Liivimaal \nAastagal 1563 sai Roodsi sõaväe ülembäs Liivimaal Åke Bengtsson Färla ja Eestimaal Henrik Klasson Horn.\n\n1563. aastagal pässi vallalõ sõda Taani ja Roodsi vaihõl, ruutslasõq võtiq hindä alaq Läänemaa ni puul' Saarõmaad, inneskidseq Maasiliina foogtkunna alaq; süküskuun ruutslasõq Hiio saarõ.\n\n1565. aastagal võtiq Poola palga pääl olnuq Liivimaa mõisameheq Pärnu. Õigõq pia saiõq taanlasõq ka Lihula tagasi.\n\n1568. aastal pässi Roodsi kuningas Poola sõbõr Johan III.\n\n1569. aastaga hainakuun tulliq Talina lahtõ Taani ja Lübecki laivaq ni pilliq 13 päivä liina pommõ. Nä rööveq Talina sadama tävveste tühäs ja saiõq sõasaagis päält 30 kaubalaeva.\n\n1570. aastal sai sõda läbi. Johan III tekk' Taani kuningriigigaq rahu, Põh'amaiõ säitsmeaastagadsõ sõa lõpus läts' Taani käest Roodsilõ Õdagu-Eesti, aq Saarõmaa jäi Taanilõ kooniq Brömsebro rahuniq.\n\nKaeq viil \n\n Katõkümneviieaastaganõ sõda\n\nKirändüs \n\n Lauri Mati. Eesti ajalugu varasel uusajal 1550–1800. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1999.\n\nSõaq\nAolugu\nPõh'amaaq\nEesti aolugu\nPõh'a-Õuroopa aolugu","num_words":197,"character_repetition_ratio":0.06,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.21,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Immeulm%C3%B5q","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Immeulmõq vai fantaasiakirändüs om ulmõ alambžanr. Nii ku ulmõq ülepää, kaes ka imeulmõq ilma nii nigu taa olõ-õi (olnuq). Inämbüisi peetäs immeulmõ tähtsäs tunnismärgis maagia kujotamist. Immeulmõ hulka pandasõq hariligult teossõq, kon ommaq päkädsiq, loheq, ütssarviguq ja muuq mütoloogilidsõ eläjäq. Immeulmõ tegeläisi hulka loetas ka jummal, kurat ja joulumiis. Mitmõq imeulmõkiräniguq tarvitasõq vaimus peris elo rahvaluulõt ja müüte.\n\nTiidüsulmõst om immeulmõq tõistsugunõ tan osan, õt immeulmõ fantastilinõ ossa saa seletäq selgehe tiidüslidse maailmapildi välimäidsi nättüisigaq: maagia, nõidusõ vai muu immeperälidsegaq. Immeulmõn luu autor tegeläisi, as'alukõ ja kotussit, miä olõ-õi reaalsusõn võimaliguq. Hirmuulmõst om immeulmõq tõistsugunõ tan osan, õt immeulmõ tsihis olõ-õi mõodaq hirmsahe. Siskiq võivaq n'ooq žanriq sakõstõ kattudaq. \n\nImmeulmõ tegemine sünnüs pall'o sagõhõmpa keskaol ku tiidüsulmõl ja olõ-õi joht pia kunagiq tulõvigun. Sagõhõhe sünnüs tiidüsulmõq korgtehnoloogilidsõn keskkunnan ja imeulmõq mataltehnoloogilidsõn keskkunnan, a mitte alasi.\n\nMitmõq immeulmõkiräniguq mõtlõsõq vällä terve maailma, kon sünnüs kõik romaanisari.\n\nTunnõduq immeulmõkiräniguq ommaq näütüses Terry Prachett, C. S. Lewis, J. R. R. Tolkien, J. K. Rowling, George R. R. Martin jpt.\n\nKirändüs","num_words":167,"character_repetition_ratio":0.061,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.17,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/J%C3%B3n%20%C3%9E%C3%B3r%20Birgisson","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Jón Þór Birgisson vai Jónsi (islandikeeline välläütlemine [ˈjouːn ˈθouːr ˈpɪrcɪsɔːn, ˈjounsɪ], kullõq tast; sündünüq 23. mahlakuu pääväl 1975) om islandi postrokk' ansambli Sigur Rós laulja ni kitramäng'jä.\n\nMuusiga \nJónsi mõist mängiq kitrat, bass'kitrat, klavõrit, mellotronni ja harmooniummi. Ta om häste tunnõt uma falseti poolõst. Jónsile om esiqperäne kaq puugnagaq kitra mängmine.\n\nKu tä oll' 13 aastakka vana, miildü tääle inglüse ansambli Iron Maiden ni tä opsõ mäng'mä näide laulu \"Wrathchild\". \n1994. aastagast om Jónsi olnuq islandi ansambli Sigur Rós laulja ja kitramäng'jä. Tä naksi laulma selle et oll' ainukõnõ, kiä mõist'.\nSigur Rós saiõ nime Jónsi sõsara perrä, kinka nimi om Sigurrós.\n\nRiceboy Sleeps (2009) \n\n\"Riceboy Sleeps\" om Jónsi edimäne album, mink tä tekk' ilma uma ansamblildaq. Kriitiguq ütliq, et tuu album' ei olõ hää ei halv. \nAmeeriga aokiri and' albumilõ 5 punkti 10st.\n\nGo (2010) \n\n\"Go\" (võro keelen \"Mineq!) om tõnõ Jónsi eräle tettüq album'.\n\nShiver (2020) \n\"Shiver\" (võro keelen \"Hütin\") om pääle 10 aastakka Jónsi edimäne eräle tett album. Muusiga om suurõmbalt jaolt elektrooniline ja tõisist albumist pall'o tõistõ.\n\nAlbumi pääl om 11 laulu, nii inglüse ku islandi keelen. Metacritic and' albumilõ 71 punkti 100st.\n\nObsidian (2021) \n\"Obsidian\" tull' vällä 2021. aastaga rehekuun.\n\nKeeleq \n\nJónsi imäkiil' on islandi kiil, aq ta mõist kõva islandi maugaq inglüse kiilt kah. Mõnõ Sigur Rósi albumi pääl laul ta ka vällä mõtõldun vonlenska keelen.\n\nEräelo \n\nIslandi kultuurin olõ-õi perenimmi, tuu asõmõl om tõõsõs nimes esä, mõnikõrd kaq imä nimi ja nime lõpun suu perrä kas -son poisil vai -dóttir tütrigil. Birgisson tähendäs 'Birgiri poig'.\nJónsi om gei ja tävveline kasvosüüjä. Tä om sünnüst saani ütest silmäst sõkõ.\n2003. aastagal pidi politsei tä kinniq, ku tä õiõnd' Kárahnjúkari viieelektrijaama vasta.\n\nLätteq \n\nMuusiguq\nIslandi muusiguq\nLauljaq","num_words":268,"character_repetition_ratio":0.046,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.243,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Karmuritsik","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Karmuritsik ehk CO2-märgoandja om eelektrisäedüs, miä pand rüükmä, kuq ahi aja tarrõ karmu. \n\nKarm om värmildäq, nuheldaq ni maiguldaq ja selle või ta pall'o kurja tetäq, eriqerälidselt kuq siibri tetäs pall'o varra vallalõ. Tulõ miilde jättäq, et savvuritsik panõ-õiq karmu pääle rüükmä ni vastapiten. \n\nMärgüandjat tulõ egä nätäl puhastaq ja kaiaq kas ta tüütäs.\nEelektririistaq","num_words":55,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.192,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Un%C3%B5n%C3%A4go","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Unenäoq (vai ka unõq) ommaq unõ aol magaja meeleh tahtmaldaq ette tulõvaq nägemiseq, tundmisõq ja mõttõq. Unenäke ülesandõq ei olõq viil selgeq, kuigi om olõmah mitmõsugumaidsi tiidüsliidsi, filosoofiliidsi ja keriguga köüdetüid seletüisi. Unõnäke tiidüslist uurmist kutstas oneiroloogias. \n \nArvatas, et kõgõ intensiivsembäq unenäoq ommaq kibõhidõ silmäliigutuisi unõ olõkih vai REM-unõ aol. Harvõmb või unõnäke nätäq ka tõisi unõolõkidõ aigu. Eiq-REM unõq ommaq hariligult hämütsembäq, rahuligumbaq ja jääseq halvõmbidõ miilde. \n \nInemine näge und üü joosul vähämbält 5 kõrda, minkast tä või mälehtäq 3-5 unõnäko. Unõnäke pikkus või ollaq paarist sekondist paarikümne minotini. Ku inemine makas järest kavva, ommaq tä unõnäoq kah pikembäq. Hariligu 8-tunnidsõ unõ joosul om nii 2 tunni REM-und, mink aol inemine arvadaq näge kõgõ intensiivsembit unõnäke. Unõnäkeh lätt aig sama kipõstõ ku üleväh ollõh. \n \nUnõnäke sisu või ollaq väega mitmõsugumanõ, und või nätäq nii harilikkõst egäpääväas'ost ku hirmsist sürreaalsist ands'akuisist. Unõnäosündmüseq ommaq hariligult välähpuul magaja tiidmise kontrolli. Tõistmuudu om õnnõ herkside unõnäke aol, sõs om magajal selge hindätiidmine. Unenäoq võivaq mõotaq inemise luumisvõimu.\n \nTäämbädsel pääväl pidäväq mitmesugumadsõq tiidüsliseq seletüseq unõnäke mälehtämiseprotsesis, närviköüdüsside kõrdasäädümises vai johuslidsõs neuraalsõs müräs, midä ajo pruuv magaja jaos kuigimuudu seletäq. Eestih uuritas und ja unõnäkega köüdetüt näütüses Tarto ülikoolih.\n\nuni","num_words":192,"character_repetition_ratio":0.037,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.165,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kodoj%C3%A4nes","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kodojänes (Oryctolagus cuniculus) om jänesläisi sugukunda kuuluv imetäjä. Timä luuduslik elomaa küünüs Hispaaniast, Portugali ja Õdagu-Prantsusmaa ni Põh'a-Afriga õdagujaoni. \n\nKodojänes om ainugõnõ liik kodojänesside perrekunnan. Kodojänessit om kasvatõt ku kodoeläjit nii liha ja naha peräst, a niisama ka ku lemmikeläjit, minkperäst om arõtõt suur hulk mitmõsugudsõ vällänägemisega kodojänesse tõugõ.\n\nKaeq viil\n\nJänes\n\nKirändüs \n\n Bradley Viner, \"Mul on kodus küülik\". Egmont Estonia, Tallinn 2000.\n\nKodoeläjäq\nImetäjäq","num_words":64,"character_repetition_ratio":0.016,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.182,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Meretsiga","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Meretsiga om jürräi ni kodoelläi. Nääq eläseq umbõs 8-10 aastat. Kihä pikkus om 30 cm. Meretsia tiinüs kest keskmädselt 2 kuud ni kõrragaq sünnüs 2-4 poiga. Meretsiga või ollaq valgõ vai kõlladsõ-musta plakliganõ. Meretsia periolõk om seeniqmaaniq tiidmäldäq.\n\nkodoeläjäq\nImetäjäq","num_words":36,"character_repetition_ratio":0.022,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.204,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Sugupuu","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sugupuu om hariligult sääne puu- vai tabõlikujolinõ graafilinõ kujotus, miä and edesi sugulasõs olõmisõ ja periolõmisõ teedüst.\n\nSugupuu või edesi andaq inemise kõiki edevanõmbit (edevanõmbidõ-sugupuu) vai kõiki perähntulõjit (perähntulõjidõ-sugupuu) vai ollaq üttepandminõ mõlõmbast (hübriid-sugupuu).\n \nSugupuu luumisõ vaiva tetäs kergembäs mitmõsugumaidsi sugupuu kokkosäädmise puutriprogrammõga.\n\nKirändüs\nPuss, F. (2016). Millest alustada suguvõsa uurimist? Eesti Isikuloo Keskus.\n\ngenealoogia","num_words":54,"character_repetition_ratio":0.049,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.169,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/L%C3%A9onard%27i%20Jean%20L%C3%A9o","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Léonard'i Jean Léo (Jean Léo Léonard) om prantsusõ keele- ja murdõtiidläne. Timä uurmisalas om ülene murdõtiidüs (säälhulgan keeletüpoloogia) ja valdkundõvaihõlinõ antropoloogiliidsi kontekste uurminõ köüdüssen kiili tüpoloogilidsõ kirivüsega.\n\nUurmistüü\nPäält doktorikraadi kaitsmist murdõtõõsõndõlõmisõst Noirmoutier' saarõ pääl (1991) om tä jakanuq “Toulouse'i kuulkunna” etnolingvistigateemat (Dinguirard, Séguy, Fossat, Allières, Ravier) interaktsiuunõ ja sotsiolingvistiliidsi pitsüisi ökoloogia suhtõn tundligust murdõ- ja geolingvistilidsõst tõõsõndõlõmisõst, miä mõotas kiili näide murdõvõrgustikkõ kaudu. \n\nLéonard'i Jean Léo om empiirilidselt rakõndanuq Toulouse'i etnolingvistiga ja üledse murdõtiidüse kuulkunna põhimõttit pall'odõlõ keelile, uurali keelist kooniq Meso-Ameeriga keelini, baski ja romaani ni indoeuruupa kiili kaudu. Timä tüün om formaalnõ keeletiidüs köüdet sotsiaalsõ murdõtiidüse ja keeleoppamisõga. Ildaaigo om Léonard'i Jean Léo uurmistüü laenuq kaukaasia (nimelt kartveeli), Andõ ja slaavi (sloveeni) kiili pääle.\n\nTedä mõotanuq tiidläseq\nTiidläseq, kiä ommaq tedä keeletiidüsen, murdõtiidüsen ja ütiskunnatiidüisin kõgõ inämb mõotanuq, ommaq Nicholsi Johanna, Mielikäise Aila, Nuolijärvi Pirkko, Musta Mari, Aarelaid-Tarti Aili, Blanche-Benveniste'i Claire, Rusu Massignoni Geneviève, Makharoblidze Tamar, Virtaranna Pertti, Greimasõ Algirdas Julien, Freire'i Valeriu ja Paulo, Hampâté Bâ Amadou', Fanoni Frantz ni haridus- ja kriitilidse mõtlõmisõ alal sotsiaaltiidüisin ja geopoliitikan Mbembe Achille.\n\nViimädse ao uurmisõq\nViimädse paari aastaga seen om tä uurnuq Pariisi kuulkunna semiootiga ja keelelidse antropoloogia sünergijit, esiqeränis umin loengin „ohostõduist keelist“ ja „kriitilidse sotsiolingvistiga“ altõrnatiivsist vormõst välänpuul postmodõrnismi (ja toolõ vastandudõn).\n\nprantsusmaa keeletiidläseq\nprantsusmaa inemiseq","num_words":209,"character_repetition_ratio":0.058,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.154,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Im%C3%A4p%C3%A4iv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Imäpäiv ehk immipäiv om pühä, midä tähüstedäs lehekuu tõõsõl pühäpääväl. Imäpääval pidäväq latsõq ummi immi meelen ja tegeväq näile kingitüisi.\n\nEdimäst kõrd peeti maailman immipäivä 10. lehekuu pääväl 1908 Ameerikan Virginian Graftoni kerikun.\n\nEestin peeti imäpäivä edimäst kõrd 1922. aastagal Udõrna koolin. Sääl peeti pidolinõ kuuhnolõminõ, midä kõrrald Mäelo Helmi ja Naisi Karskusliit. Üle terve Eesti peeti immipäivä 1923. aastagal. Tuu sai populaarsõs ja imäpäivä peeti kooniq 1940. aastaniq. Vahtsõst naati taad Eestin pidämä 1988. aastagal.\n\nImäpäiv sai kipõstõ teno seldsele, koolõlõ ja kerikile populaarsõs. Aktusõq ja ettevõtmisõq lätsiq kõrrast pidolidsõmbas ja uhkõmbas. \n\n1998. aastagal naati aastaga imä avvunimme vällä andma. Aastaga imä avvunimme või saiaq, ku perren om vähämbält kats last. Üten avvunimega saa kah hõpõsõlõ. Tuu and üle Eesti president.\n\nKaeq viil\nEsäpäiv\nNaisipäiv\n\ntähtpääväq","num_words":120,"character_repetition_ratio":0.062,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.2,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Rostov%20Doni%20veeren","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Rostov Doni veeren vai Doni-veerine-Rostov om kõgõ suurõmb liin Lõunaõdagu-Vinnemaal. Liin om Doni jõõ mõlõmba perve pääl ni Aasovi merest 46 kilomiitre kavvusõl.\n\n2020. aastaga saisoga om Doni-veeritsen-Rostovin 1 137 904 elonikku ja timä liinastun kokko 2,7 mill'onit elonikku.\nRostovit Doni veeren peetäs Vinnemaal sõalidsõ avvo liinas.\n\nVinnemaa liinaq","num_words":43,"character_repetition_ratio":0.035,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.216,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Narva-J%C3%B5%C3%B5suu","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Narva-Jõõsuu om kuurordiliin Viromaal Soomõ lahe ni Narva jõõ veeren Hummogu-Viro maakunnan. Narva-Jõesuu om Eesti-Vinne piiri pääl. Vinne poolõ pääl ommaq aoluulidsõq vad'a rahva maaq.\n\n2015. aasta saisoga om Narva-Jõesuun 2630 elonikku.\nVanõmbaq liina nimeq ommaq Narva-Mündung, Hungerburg, Ust'-Narva ni Naroova-Jõesuu.\n\nLätteq \n\nEesti liinaq","num_words":42,"character_repetition_ratio":0.024,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.212,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Chicago","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Chicago om Ameeriga Ütisriike kõgõ suurõmb liin. Tä om ilmamaa üts kõgõ tähtsämb äri-, rahandus-, kultuuri- ja meelelahotuskeskus.\n\nAmeeriga Ütisriike liinaq","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.135,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.178,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tiatrikunst","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tiatrikunsti all om näütlemine, lavastamine ni näütemängude kirotamine. Näutlejad om lava pääl ja lavastaja ni näütekiränik om lava takan. Eestin saa tiatrikunsti oppiq Viljandin Kultuuriakadeemiä ja Tallinn Lavakunsti koolin.","num_words":29,"character_repetition_ratio":0.028,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.142,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Parmupill","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Parmupill\n\nParmupill om üts vanõmbit pille maailman. Kuigiq pill om peri Aasiast, om seo saanuq rahvapillis üle terve ilma, ka Eestin. Parmupilliq ommaq tettüq metallist vai bambusõst. Pilli mängitäs pandõn pilli vehmreq hambidõ vasta ja tõmmatas sõrmõga otsõ vaihõl olõvat kiilt.\nEesti parmupillitraditsioonin om tähtsä meloodia mängmine. Ülembhellest tetäs viisi kiilt suun liigutõn ja kurku valla teten ja kinniq pandõn.","num_words":60,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.161,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Puijo%20torn","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Puijo torn om 75 miitret korgõ torn Hummogu-Soomõn Kuopion Puijo mäe otsan. Tornist õdagu puul om kolm suusahüppämismäke, kon peetäs ka suusahüppämise maailmameistrivõistluisi.\n\nTorni arhitekt om Seppo Ruotsalainen. Torni otsan om ka kohvik ja restoran.Alt saa ostaq egasugumaidsi mälehtüsas'akõisi.\n\nAolugu \n\nSjoo Puijo torn om joba kolmas. Edimäne torn ehitedi 1856. \n\nTõnõ torn ehitedi 1906. aastagal ja lahudiq maaha põrõldsõ Puijo torni ehitüse jaos. \nSoomõ torniq\nKuopio\nTorniq","num_words":64,"character_repetition_ratio":0.074,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.198,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kuopio","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kuopio om liin Soomõn Põh'a-Savo maakunnan. Elänikke oll' 2020. aastaga lõpun 120 246 ja pindala om 4326,35 km², minkast 1085,34 km² ommaq viikogoq. \n\nKuopio elonduskeskus om suurõmbalt jaolt Kallavii järve veeren. Rahva sagõhus om 36,83 elänikku\/km². \n\nKuopio om sadamaliin, minka ümbre om sisemaa kõgõ suurõmb saaristu. \n\nKorgõq Puijo ja Puijo torn paistusõq üle kogo liina. Kuopio turg om liina kimmäs keskkotus.\n\nNimest \nKuopio liina nimele om annõt mitu seletüst.\n\n 16. aastagasaa Tavinsalmõn toimõndanuq Kauhanen võtt' hindäle nimes Skopa, minkast sai inemiisi suun Coopia ja Cuopio.\n Kuopio nimme om köüdet tegosõnagaq kuopia 'kaapiq'.\n\nAolugu \n16. aastagasaa keskel tetti Väinölä neemele kerik, tuud peetäs liina algusõs.\n\nLiina luumispääväs peetäs 17. märtekuu päivä 1775, kuq kuning Gustav III määrüs pand' Kuopio liina Savo-Karjala lääni pääliinas.\n\nVannust puumajjust om alalõ õnnõ kolm huulitsat.\n\nEdimäne algkuul tetti 1788. aastagal, edimäne keskkuul 1844. aastagal. \n\nPääle tõist ilmasõta inemiisi hulk kasvi, pall'o tull' Vinne kätte jäänüst Kar'alast.\n\nAastagal 1966 anti vällä säädüs korgõmba kooli asotamisest Kuopio liina ja sjoogaq naati pääle aastagal 1972. Vahtsõnõ korgõmb kuul tõi liina pall'o nuuri ja and' võimaluisi edenemises. Korgõmbast koolist tull' Kuopio ülikuul aastagal 1984. Aastaga 2010 algusõn Kuopio ja Joensuu ülikooliq lätsiq kokko Hummogu-Soomõ ülikoolis.\n\nMatkustajasatama maanulk om 21. aastagasaal kõvva edesi lännüq.\n\nKaemist väärt kotussõq ja kultuur \n\nKuopio om Soomõn ja mujjal tunnõt kõgõ inämb Puijo torni, kalakukko (küdsüs, kon kala om leevä seen) ja Savo murdõ poolõst.\n\nKuopio turg om liina keskkotus, nii kirotas ka sinnäq maaha mägit Savo murdõn kiri \"Mualiman napa\" (maailma naba). Turuplatsi ümbre ommaq pangaq, poodiq (Carlson ja Sokos) ja suurõq kaubakeskusõq (Vihtori, Aapeli, Minna, H-talo, Sektori, IsoCee). Ka turu pääl müvväs egäsugust kraami, aga ommaq tunnõt lihapiiraguq ja paigapäälne rahvuslik kalast tett kalakukko. Turg esi om laemb ku hektär.\n\nKuopio keskusõn ommaq ka Kuopio muusõum ja Kuopio kunstimuusõum. Keskusõ lähkün, Suurõ matusaia (Iso hautausmaa) kõrval om riikligu tähtsüsega Soomõ õigõusklinõ kerigomuusõum. Kuopio tuumkerik ja J.V. Snellmani park ommaq ku kokko kasunuq. Kuopion om ka Pühä Nikolaosõ katõdraal, miä oll' Soomõ õigõuso pääkirik 1940–2017. Liinakeskusõ veeren om tähtsä ja tunnõt Kuopio muusigakeskus.\n\nLiinal om uma liinatiatri – Kuopion kaupunginteatteri ja uma raamadukogo – Kuopion kaupunginkirjasto,\n\nSport \nKuopion om jo pikält ekäsuku sporti tett. Sääl mängitäs hokki, jalgpalli, pesäpalli. Õkva Puijo torni veeren ommaq suusahüppämisvõimalusõq.\n\nNiiralan om suur', 5200 kotussõga ijähall. Suvõl tetäs sääl tiatrit ja kontsõrtõ.\n\nKuopio ja Eesti \nEesti rahvuseeposõ „Kalõvipoig“ tõõnõ, õnnõ eestikeeline trükk tull' 1862. aastagal vällä Kuopion.\n\nLätteq \n\nSoomõ liinaq\nSoomõ\nKuopio","num_words":380,"character_repetition_ratio":0.041,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.217,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Verska","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Verska (eesti keeli Värska) om allõv́ Võro maakunnan. Verska om Setomaa valla kesküs.\n\nSääl eläs 2011. aastaga rahva kokkolugõmisõ perrä 443 inemist. Allõv́ om osa Tsätski nulgast.\n\nVerskat om edimäst kõrda mainitsõt joba 1585. aastaga. Verskan tetäs Verska tervüsevett, 1967. aastaga puuriti Verskan edimäne tervüsevii puurkaiv, 1973. aastaga tetti vallalõ Verska sovhoosi tervüsevii vilmisõ tsehh.\n\nVerskan om ka Verska kuurortravikesküs, kohn ommaq ka Verska sanatooriuḿ ja viikesküs. Alõvin tüütäs ka 1998. aastaga asotõt Seto Talomuusõuḿ.\n\nAllõv́ om Mustoja suuala parõmbal veerel. Oja suu om kaitsõ all (Verska lahe hoiuala). Alõvi territooriumilõ jääs ka Õrsava järv́ Mustojal. Luuduskaitsõ all olõvist kotussist om sääl Verhulitsa Laudsi pettäi.\n\n1904–1907 ehitet Verska kerik (Verska Pühä Georgiose kerik) om pühitset pühäle Jürile, alõvi kirmaskipäiv om vana kallõndri jüripäiv. Innemb oll’ alõvin ka 1759. aastaga ehitet ja peräst vahtsõ kerigu valmissaamist maaha lahut puukerik. Alõvin ommaq ka vahtsõnõ ja vana kalmuaid.\nVerskan peetäs egä kolmõ aastaga takast Setomaa laulupito vai laulupäivä ja suurtpito Seto Folk.\n\nInne Eesti umavalitsuste valitsõmisõ ümbrekõrraldamist 2017. aastaga oll’ Verska Põlva maakunnan olõva Verska valla kesküs.\n\nKirändüs \n\nSetomaa vald","num_words":168,"character_repetition_ratio":0.041,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.204,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Gallagheri%20Liam","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Gallagheri Liam (Liam Gallagher, sündünüq nimegaq William John Paul Gallagher 21. süküskuu pääväl 1972 Burnage'in Manchesterin om inglüse laulja ja laulukirjutaja. \n\nTä oll' ansambli Oasis laulja ja laulukirotaja aastil 1991–2009. Kuq ansambli lakja läts, nakas' Liam soolot tegemä.\n\nLiam om tunnõt äkilidse loomu poolõst. Tä om üts katõst Gallagheri vellest, näide läbisaaminõ olõ-õi kuigi hää.\nInglüse muusiga\nLauljaq","num_words":55,"character_repetition_ratio":0.071,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.212,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Gallagheri%20Noel","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Gallagheri Noel (Noel Gallagher, sündünüq Noel Thomas David Gallagher 29. lehekuu pääväl 1967) om inglüse laulja ja kitramängjä.\n\nTä noorõmb veli om inglüse laulja Liam Gallagher, kinkaq nä mängeq üten ansamblin Oasis. Velleq saa-aiq häste läbi, aq mõlõmbal on kõva suuvärk.\n\nNäütüses ütel' Noel, et Bluri liikmõq võinuq AIDSi kooldaq.\n\nInglüse muusiga\nLauljaq","num_words":51,"character_repetition_ratio":0.077,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.206,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vseviovi%20David","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vseviovi David (sündünüq 27. lehekuu pääväl 1949) om Eesti aoluulanõ. Tedä om nimetet aasta arvamisliidris ja ütes Eesti tähtsämbäs inemises.\n\nVseviov om tunnõt uma referaadisarjugaq Eesti Raadion. Egä nätäl om Vikerraadion timä aoluusaadõq \"Hämmär Vinnemaa\" (\"Müstiline Venemaa\").\n\nTimä poig Vseviovi Jonatan om olnuq Kaitsõministeeriümi kantslar ja om põrõld Eesti suursaadik Ameeriga Ütisriiken.\n\nVseviov ja Võromaa \n2017. aastagal oll' Haanin kihotamisfilmõ festival', midä Vseviov ujhas'.\n\nLätteq \n\nEesti aoluulasõq\nEesti juudiq\nAoluulasõq","num_words":67,"character_repetition_ratio":0.022,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.195,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Solknas","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Solknas om parasiit kiä eläs inemise ja tsia soolikihn. Inemiisihn eläs liik Ascaris lumbricoides vai inemisesolknas, tsia seehn eläs liik Ascaris suum vai tsiasolknas. Solknas sünnütäs tõpõ nimegaq askardiaas. Inemine piät tõvõ saamisõs parasiidi munnõ alla niildmä. Perremiis saa tõpõ mõskmaldaq puuvil'olt vai kässilt, kaq mustast viist.\n\nKujooppus \nImäne valmusk om 20-40cm pikk, läbimõõt om 6 mm. Esäne om vähämb, 15-25cm pikk ja läbimõõt om 3mm. Esädse hand om kiirdnüq kõtu poolõ. Pojaq ommavaq 1,5mm pikäq.\n\nElo \nKu solkna poig joud soolikihe, sõs tä tüküs säält verde ja lätt massa. Nädäli peräst liigus tä tävvehe ja säält roni üles niildü. Säält liigus tä söögilõõri müüdä alla tagasi soolikihe ja timäst saa valmusk. Uma reisi aol tä vahetas kats kõrd nahka. Valmusk nakkas soolikihn munnõ tuutma. Perremiis aja munnõ vällä sitagaq.\n\nTõvõ tunnusõq \nHariligult ommavaq tunnusõq kõtust vaeldamiisi kinniq ja valla olõminõ, närbüs, tülkmine ja kõtuhalu. Parasiidi elo edeotsan või ollaq kaq üleherküst, hingematmishätä, kuumõtust ja silmäpalanikku. Ku hussõ om väega pall'o, sõs või soolik ärq mülküdäq.\n\nRavi \nArstiruuh solkna hiidütämises om olõman - hariligult kirotas tohtri vällä mebendasuula või albendasuula. Tuud piät hariligult võtma 1-3 päivä, et terves saiaq. Kuq tõbi om väega rassõ, sõs tä või lõppõq surmagaq, a hariligult mitte.\n\nhussiq\nparasiidiq","num_words":201,"character_repetition_ratio":0.047,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.195,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Savil%C3%B6%C3%B6vi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Savilöövi om külä Rõugõ kihlkunnan Antsla vallan.\n\nKülä tuumikus peetäs majjo, miä ommaq õkva potivabrigu man. Regionaalsõn mõttõn kuulusõq taa külä alaq ka ümbrekaodsõq taloq.\n\nAolugu \n1905. aastagal ehitedi lakõ pääle tellisetehas. Seon piirkunnan om maa väega savinõ. Vabrikun om tettüq savikivve ja savikaussõ, a savvi om naidõ jaos õks muialt sisse tuud. \n\nPõrõld om tehas väega hõelan saison – hundamendist kasosõq jo kõoq vällä.\n\nLätteq \n\nRõugõ kihlkunna küläq\nAntsla valla küläq","num_words":70,"character_repetition_ratio":0.038,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.193,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Jobsi%20Steve","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Jobsi Steve (Steven Paul Jobs) sündü 1955. aastaga 24. radokuul ja kuuli 2011 5. rehekuul. Tä oll’ USA teedüstehnoluug ja ettevõtja ni Apple Inc'i üts asotaja.\n\nLatsõpõlv ja nuurus\n\nSteven Pauli võtiq kasulatsõs Paul ja Clara Jobs, kiä kasvadiq latsõ üles. Joba latsõn naas’ Jobs elektrooniga vasta huvvi tundma. Tiäl es olõq pall’o sõpru üles kasudõn. 1972. aastagal astõ Jobs Reed'i kollõtsihe ja sattõ säält samal aastagal vällä. 1974. aastagal reise Jobs läbi India ja otsõ säält valgustust. Tuul aol pruumõ tä kaq hoimaruuht. Aastagil 1972 kooniq 1977 oll’ tä paarilinõ Chrisann Brennan, kinka tä saiõ latsõ. Ildampa pand’ tä ütele umalõ puutrilõ nimeks Lisa, miä om tä edimädse tütre nimi.\n\nTüü ja äri\n\n1970-ndide lõpun lõi Jobs üten Steve Wozniakiga edimädse kõrdalännü eräpuutri. 1980-ndide algusõn oll’ tä edimäne, kiä püürd’ tähelepanno puutrihiire pruukmisõlõ. 1986. aastal ost’ Steve Jobs ärq ettevõttõ Pixar. Jobs tüüt’ Apple´i tekevjuhi kotusõ pääl piaaigo tasoldaq, kõgõst 1 dollari iist aastan. Täl oll’ üle viie mill’oni Apple´i aktsia, mink väärtüs oll’ üle katõ mill’ardi dollari. Forbesi arvamisõ perrä oll’ tä vara väärtüs 2010. aastagal 8,3 mill’ardit dollarit ni tuuga oll’ tä USA rikkusõ poolõst 42. inemine.\n\nElo lõpuaastagaq\n\n2003. aastagal löüti täl kõtunäärmevähk ja tä kuuli 2011. aastagal. Jobs´il oll’ abikaas Laurene Powell, kinka nä lätsiq paari 1991. aastagal. Nä saiõq kokko neli last. Jobsi Steve elli terve uma elo California osariigin.\n\nAmeeriga Ütisriike ettevõtjaq\nAmeeriga Ütisriike inemiseq","num_words":216,"character_repetition_ratio":0.04,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.238,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Olustvere","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Olustvere om alõvik Villändi maakunnan Põh’a-Sakala vallan. Alõvigun om Olustvere Põhikuul ni Olustvere Teenindüs- ja Maamajanduskuul ni Olustvere raamadukogo. Alõvigu kesken om Olustvere mõisa, miä om Lõunõ-Eesti üts suurõmbit ja tävvelidsembit mõisit. Alõvigu õdaguosast lätt läbi Talliina–Villändi raudtii ni seol om kaq Olustvere raudtiipiätüs.\n\nLätteq \n\nEesti alõviguq","num_words":47,"character_repetition_ratio":0.107,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.158,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Suur%C3%B5-Jaani","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Suurõ-Jaani (eesti keelen Suure-Jaani) om vallasisene liin Villändi maakunnan Põh’a-Sakala vallan. Suurõ-Jaani sai alõviõigusõq 1924. ja liinaõigusõq 1938. aastagul.\n\nParhillanõ Suurõ-Jaani tekkü muistidsõ Valula külä kotsilõ Suurõ-Jaani kerigu lähkohe. Elokotust naati 17. aastagasaal nimmama kaitsõpühäligu Johannõsõ perrä Suurõ-Jaanis (Gross Sankt Johannis), õt timäl ja Kolga-Jaanil (väiku-jaani, Kein Sankt Johannis) vaiht tetäq. Pikkä aigo olliq Köstriherrä tarõ ja kerik ni tuu huunõq ainukõsõq ehitüseq Suurõ-Jaanin, kooniq 19. aastagasaa lõpun naati Suurõ-Jaani lähküle Valula Kar'amõisa maiõ pääle eihtüskruntõ müümä. Liina edenemist takist’ seo, õt Lõhavere mõisaherrä lupa-as maad põh’andava Villändi–Talliina raudtii tarbõs, nii õt raudtii luudi hoobis Olustverre ni Suurõ-Jaani jäi raudtiiütisüsest ilma.\n\nSuurõ-Jaanin om Jaani kerik, miä om kõgõ vanõmb Villändimaa kivist maakerik, miä ehitedi edimäst kõrda arvadaq 1300. aastagu kandin.\n\nLätteq \n\nEesti liinaq","num_words":118,"character_repetition_ratio":0.067,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.192,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ameeriga%20h%C3%A4rgkunn","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ameeriga härgkunn, vai ka lihtsähe härgkunn (ladina keelen Lithobates catesbeianus) om liik kunlaisi suguseldsist.\n\nElopaigaq\nTimä elopaigaq ommaq päämidselt Põh'a-Ameerikan, a täämbätsel aol või tä elläq ka Euruupan vai Lõunõ-Ameerikan. Mõnõn paigan peetäs tedä sissetükjäs liigis. Nä eläseq päämidselt suun, lumbin vai järven.\n\nUmahusõq\nHärgkunn om ütś suurõmbit kunlaisi, 9-15 cm pikk ja nii 500 grammi rassõ. Mõnikõrd või tä ka ollaq 20 cm pikkunõ ja kaaluq 800 grammi. Härgkunn või elläq 8-10 aastakka. Kõgõ pikemb eloigä om olnuq pääaigo 16 aastakka. Härgkunnaq ommaq territoriaalsõq ja esädseq võivaq ütstõsõ vasta agressiivsõq ollaq. Härgkunnaq jõudvaq hüpädäq 10 kõrda kavvõmbahe ku näide pikkus om.\n\nHärgkunna kruuksminõ või ollaq väega kõva ja kõllaq tsipa ku härä mäürämine. Tuuperäst omgi härgkunnal sääne nimi. Oho kõrral tege tä kõvva rüükmist, miä kõlas tsipa ku kassi ŕaugminõ. Niimuudu and tä tõisilõ härgkunnõlõ hädäohost teedäq ja hiidütäs umma ründäjät.\n\nMidä sööväq\nHärgkunnaq sööväq kõiki vähämbit eläjit, kinkast joud üle käü. Näide kõtõst om löüt jüräjit, vähämbit sisalikka ja siugõ, tõisi kunnõ, vähki, vähämbit tsirkõ ja nahkhiiri.\n\nKuis pruugitas\nHärgkunnõ ja näide poigõ sööväq nii suurõmbaq tsirguq ku ruumajaq. Mõnõn maanulgan sööväq inemiseq härgkunna jalgo.\nAmeeriga Ütisriigen pruugitas näid sakõst bioloogia tunnin lahkamisõs. Mõnikõrd pidäväq inemiseq näid ku kodoeläjit.\n\nkatõpaigaeläjäq","num_words":195,"character_repetition_ratio":0.037,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.184,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/S%C3%A4lgm%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sälgmägi om munajoonõ vai piklikmunajoonõ kujogaq kink, miä on tekkünüq tegüsä ijästü kulutava ja kuhjava tegemise läbi.\n\nSälgmäeq ommaq inämbähe pargiviisi sälgmägestigõn, kon näq ommaq ütstõõsõga rüüpsähe vai viuhkataolisõlt ijästü liikmisõ tsihin. Sälgmäki vaihõl ommaq pikliguq nõdsoq, miä võivaq ollaq suus lännüq ni nõdsõn või ollaq järvi.\n\nEesti suurõmbaq sälgmägestiguq ommaq Saadjärve, Kolga-Jaani, ja Türi sälgmägestik, aq laugit ja lak’o sälgmäki või löüdäq kaq Sakala korgõmaa veere päält Suurõ-Jaani ja Mustla ümbrelt.\n\nTekkümiseviis\n\nArvadaq tegüsiq sälgmäeq ijästü liikmisõst, kon man ijästü tsurmõ parhillaidsi sälgmäki nõtsõvaihõlidsõq saistusõq sälgmäki süämikkõ ümbre, kost edesi liikva ijä and’ näile pikligadsõmba kujo.\n\nIjästü liikminõ ja trukk alospinnalõ olõ-õs kõgõ üteline, tuuperäst sälgmäki tekkümise tingimüseq üttealasi muutuq. Selle võivaq sälgmäeq üte sälgmägestigu seen ütstõõsõst tõistmuudu ollaq nii kujo kuq kogo kotsilt. Sälgmäki kujjo mõot’ kaq illatsõmb suurõ maaijä taganõminõ, tuuperäst või sälgmäkil ollaq kaq tõisi suurõ maaijä sulamisviist tekkünüid maakujjõ: kuntõ, sölle ja muid esiqsugutsit joosuvii puult uurõtuid maakujjõ. Kaq illatsõmbaq viikogoq võisõq muutaq sälgmäki kujjo.\n\nsälgmäeq kuustusõq päämidselt moreenest, miä võivaq kaq vanõmbist ijätümiisist peri ollaq, aq mink kuustusõn või löüdüdäq ijästüst vallalõ sulanut ruusa, liiva, savvi ja aleuriiti.\nSälgmäe süämik või kuustudaq alospõhakivist, mink pääle om kokko aet illatsõmpi ijästü sulamisvii saistuisi.\n\nVällänägemine\n\nSälgmäki suurõ maaijä poolinõ ots om sakõstõ korgõmb ja pistvämb kavvõmbast veerest. Sälgmäki nõlvaq ommaq inämbähe laugõq, jääseq inämbüisi alla 10 kraadi (hariligult 2-5, harva kooniq 25) ja näide vaihõkorgus küünüs mõnõst miitrist kooniq 50-80 miitrini. Paarikümnemiitrilidsõ korgusõga Sälgmäki lövvüs Eestin päämidselt kõgõst Saadjärve Sälgmägestigun ja veidemb Türi Sälgmägestigun. Inämbähe jääs Sälgmäki korgus Eestin alla 10 miitre. suurõmbaq sälgmäeq ommaq hariligult laugõmbidõ nõlvoga (4-10 kraadi) kuq vähämbäq ja kitsambaq sälgmäeq (kooniq 20 kraati). Sälgmäki pikkus või küündüdäq mõnõstaast miitrist kooniq 13 kilomiitrini ja lag’ahus inämbähe 0,4-0,8 kilomiitrini.\n\nIjästü voolitsõmisõ tagajärel tävveniste välläkujonuq sälgmäeq ommaq hannagaq tähe sälgmägi (esiqpoolinõ sälgmägi, mink ijästüpoolinõ nõlv om lühemb kuq kavvõmb nõlv) vai tsilgakujolinõ sälgmägi (tulõtas miilde viitsilka, kon ijästüpoolinõ osa om laemb ja kavvõmb jago muutus kitsambas). Näide sälgmäki ijästüpoolinõ nõlv om korgõmb ja pistvämb. Umaette saa vällä tuvvaq kaq kilpsälgmäe (lag’a ja matal sälgmägi) ja pinnärsälgmäe (kitsas ja pikk sälgmägi). Kõgõ hariligumb sälgmägi om laabsahe tsõõrikidõ nõlvoga leeväpätsi kujogaq kink.\n\nKaeq ka \n kunt\n kinniline lohk\n säländü\n\nLätteq","num_words":354,"character_repetition_ratio":0.055,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.168,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Bastille%20%28ansambli%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Seo artkli kõnõlõs inglüse ansamblist. Prantsusõ kandsi ja vangimaja kotsile kaeq artiklit Bastille. \n\nBastille om inglüse indie-rokk' ansambli. Edimält oll' sääl õnnõ laulja Smithi Dan, a ildampa tull' taast nel'äliikmõlinõ ansambli.\n\nAnsambli sai nime laulja sünnüpäävä perrä – 14. hainakuu pääväl 1789 oll' Bastille' pääle minek.\n\nNääq ommaq kaq kats kõrda Eestin üles astnuq.\n\nLiikmõq \n\nSmithi Dan – laulminõ, klahv'pilliq, lüükpilliq. \n\nSimmonsi Kyle – klahv'pilliq, bass'kitra, lüükpilliq, klarnet, põh'a laulminõ. \n\nFarquarsoni William – bass'kitra, klahv'pilliq, kitra, põh'a laulminõ. \n\nWoodi Chris – trummiq, põh'a laulminõ.\n\nAlbumiq\n\nLP-q \nBad Blood (2013)\n Wild World (2016)\n Doom Days (2019)\n Give Me The Future (2022)\n\nEP-q \n Laura Palmer EP (2011)\n iTunes Festival: London 2012 (2012)\n Haunt (2013)\n iTunes Festival: London 2013 (2013)\n Live in Mexico City 2014 (2014)\n Spotify Live (2017)\n Apple Music Festival: London 2016 (2017)\n Goosebumps EP'' (2020)\n\nInglüse muusiga\nAnsambliq\nInglüsmaa ansambliq","num_words":117,"character_repetition_ratio":0.085,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.307,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kes%20k%C3%BCsib%3F","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"\"Kes küsib?\" om ansambli Winny Puhh albom, kon om 2 võrokeelist, 9 eestikeelist, 2 inglüskeelist luku. Edimäne lugu om mängit õnnõ pille pääl. Albom om ilmunuq 2014. aastagal lasõrtsõõri pääl. Välläandja om Clockwork.\n\nLuuq \n\nWinny Puhhi albomiq\nAlbomiq, kon seen võro kiilt\n2014 albomiq","num_words":39,"character_repetition_ratio":0.007,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.24,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Dag%C3%B6","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sjoo artikli kõnõlõs ansamblist; Dagö ('päiväsaar') om Hiiomaa s'aksakeeline ja roodsikeeline nimi. \nDagö om Eesti folkrokkansambli, mink asotivaq 1998. aastaga sügüse Saatpalu Lauri, Rebäse Peeter ja Kikka Tiit. \n\nDagöl om peris mitu laulu, kon myni syna vai rida om võro keelen.\n\nLiikmõq \n\n Saatpalu Lauri– laul\n Rebäse Peeter – kitra ja laul\n Kelba Henno – basskitra, kontrabass ja laul\n Priksi Kristjan – lüükpilliq ja laul\n Kulli Tarvi – klahvpilliq ja laul\n\nInneskidseq liikmõq\n\n Kikka Tiit\n Vaigla Raul\n Rulli Toomas\n Kotka Kristo\n Kerikmäe Taavi\n Hasa Petteri\n\nAlbumiq \n\n 2000: \"Dagö\"\n 2002: \"Söögiklubi\"\n 2003: \"Hiireq tuulõn\"\n 2006: \"Joonistõt miis\"\n 2007: \"Dagö DVD+CD\"\n 2008: \"Müüdäkarvapai\"\n 2011: \"Plaan' Delta\"\n 2020: \"Küteq\"\nEesti ansambliq\nAnsambliq","num_words":95,"character_repetition_ratio":0.059,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.286,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Druusiq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Druusiq ommaq päämidselt Süüriän, Liibanonin, Iisraelin ja Jordaanian eläväq, kokko nii mill'oni inemisegaq rahva- ni usorühm. Druusõ usolinõ perimüs om neid jo sato aastit muslimõst lahon hoitunuq. \n\nDruusiq lätsiq nii tuhat aastakka tagasi islamiusost lakja, eräle usos. Druusiq ei tiiq usokuulutust ega taha-ai, kuq võõraq inemiseq nakkasõq druusiusko vai ku mõni näist nakas mõnda muud usko.\n\nAolugu \nDruusiq ommaq vällä kasunuq islamiusost vai muhamediusost. Aga kuimuudu nä täpsäle eräle saiõq, om tiidmäldäq.\n\nVälläkujonõminõ \nTuu kotsilõ om kolm seletüst.\n\nMuhammad bin Ismail Nashtakin ad-Darazi \n\nÜte seletüse perrä sai druusiusk algusõ Egüptüse fatimidi kaliifi Al-Hakim bi-Amr Allah-i valitsusao lõpun. \n\nMuhammad bin Ismail Nashtakin ad-Darazi joud' Buhhaarast Kairolõ aastil 1016–1017.\n\nTä usksõ, et hingeq võivaq rännädäq jumaligu inemise sisse ja kuulut' Egüptüse fatimidi kaliifi Al-Hakim bi-Amr Allah-i jumaligus. \n\nInemiseq es arvaq tuust joht midägi ja ad-Darazi läts' edesi Liibanonni Taimuni, Hermoni mäe lähküle ja Süüriälle ja asot' sekti. Tuud sekti peetäs edimädses druusõ kogokunnas.\n\n1019. aastagal lüüdi ad-Darazi türklaisi puult maaha.\n\nHasan al-Akhram \nTõsõ seletüse perrä tull' samal aol Farghanan vällä ka Hasan al-Akhram, kiä ütel' , et Egüptüse fatimidi kaliif Al-Hakim bi-Amr Allah om jumalus.\n\nAsot' 1018. aastagal tõsõ druusõ sekti, aq katõsa päivä ildampa lüüdi sammamuudu võlssoppusõ iist maaha.\n\nHamza ibn Ali ibn Ahmad \nKolmanda seletüse perrä peetäs druusõ luujas Hamza ibn ‘Alī ibn Aḥmad-i. \n\nHamza ibn ‘Alī ibn Aḥmad läts' Egüptüste, kuq kaliif Al-Hakim bi-Amr Allah oll' pukin ja ehit' tiidmiisi maja, minkast sai üts päämiisi kultuurikeskuisi. \n\nAga Hamza ibn Ali ibn Ahmad ehit' liinast välläpuulõ mossee ja edimäidsist kumardajist saiõ sekt.\n\nKogokund \n30. lehekuu pääväl 1017. tekk' Al-Hakim bi-Amr Allah druusõ kogokunna kõigilõ valla – egäüts kiä taht' võisõ druusis saiaq. 1043. aastaga keväjä lõpõt' Al-Muqtana Baha'uddin sjoo as'a ärq ja pääle tuud saias druusis õnnõ sündümisega.\n\nKaliif Al-Hakim bi-Amr Allah usksõ, et tä om jumalik. Lisäs and' tä vällä määrüse, kon ütles, et egäüts võinuq usko esi valliq.\n\nUsutas, et kaliif Al-Hakim bi-Amr Allah läts' jumala mano, aq tuu iist naatiq druusõ kiusama. Üteldi, et tuu om usopüürdmine.\n\nUsk \n\nDruusõl olõ-õi islami viit sammast: nä ei paastuq, ei rändäq Mekalõ, ei massaq almust. Noidõ asõmõl ommaq druusõl umaq säädüseq.\n\nPõhimõttõq \n\n Kõnnõ vaossinhoit. Piät tegemä, mis sä lupat, õnnõ õigust kõnõlõma.\n Veljo iistkostõq. Druus piät tõist hoitma ja avitama.\n Võlssjumalidõ kiild. Egäsugudsõq kujoq ja kiviq ommaq druusõ perrä võlssjumalaq.\n Hõelost tekest kavvõmbalõ hoitminõ. Egä kõrd, kuq olõt hää ja lahkõ, hoit kuri sinost kavvõmbalõ.\n Jumala üteüste ni esiqmuudu olõmistõ uskminõ.\n Jumala tekegaq nõunolõk. Seol ommaq ka viirmädseq juhtumiq, ku mõnõq ei piäq matussit, selle et tuu om jumala tahtminõ.\n Jumala sõna kullõminõ.\n\nUso põh'as ommaq koraan, Piibli, kreeka filosoofia, osaq hinduismist, ismailismist.\n\nUsk\nMuhamediusk\nRahvaq ja hõimuq\nRahvaq\nLähkü-Hummogumaa","num_words":432,"character_repetition_ratio":0.07,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.207,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Emum%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Emumägi om Põh'a-Eesti kõgõ korgõmb luuduslinõ mägi. Emumägi om Õdagu-Viromaal Väike-Maarja vallan Emumäe küläst 2 kilomiitri kavvusõl. Mägi om 166,5 miitri korgunõ. Emumäe suhtõlinõ korgus (79 m) om suurõmb ku Suurõl Munamäel (60 m).\n\nKaemistorn\nMäe otsan om kaemistorn. Tuu om 21,5 miitri korgunõ. Ilosa ilmagaq näge kaemistornist 20–30 kilomiitri kavvusõlõ. Tornist näge ilosit mõtso ja suuri nurmi. Mäe nõlva pääl om mägionn ja kannumaja. Viil om sääl tulõplats ja paik, kon saa puhadaq. Egä keväjä om sääl spordivõistlus Emumäe juusk.\n\nKaemistorni lähkün om pall'o puust kujjõ. Kokko om 20 kujjo. Kujoq kõnõlõsõq umakandi inemiisi tegemiisist. Kujoq ommaq suurõq ja ilosaq. Torni lähkün om viil kats seigelüsrata. Üts rada om madalapoolinõ. Tuu om noorõmbilõ latsilõ. Tõõnõ rada om 1 miitri korgunõ. Tuu om suurõmbilõ latsilõ. Ütel raal om kuus esiqsugumast ossa.\n\nMäe lähkün\nEmumäe lähkün om Seljamägi. Seljamägi om tunnõt uma luudusvara poolõst. Sääl om kah matkarada. Matkaraa veeren om huvitav järv. Järven eläseq rohilidsõq kunnaq. Sääl kasusõq kaq viiroosiq.\n\nEesti mäeq","num_words":154,"character_repetition_ratio":0.067,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.208,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tsiklikross","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tsiklikross om tsiklispordi haro.\n\nTsiklikrossi võiklusõq peetäs maiõ pääl, kon ommaq tettüq 1,5-3 kilomiitri pikkudsõq ülesminekidõgaq ni allasadamiisigaq niinimmaduq krossiraaq.\n\nVõigõldas eräle krossitsikligaq, võiklusklassiq olõnõsõq moodorijovvust. Võiklõjaq pästetäseq vallalõ ütenkuun.\n\nEestin om tsiklikross kõgõ popimb tsiklispordi haro. Tsiklikrossi Eesti meistrivõikluisi kõrraldas ja koordiniir Eesti Moodorrattaspordi Föderatsiuun.\n\nLätteq\nMotokross, Vikipeedia\n\ntsiklisport","num_words":49,"character_repetition_ratio":0.071,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.141,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Murati","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Murati om külä Võromaal Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan. Inne 2017. aastakka oll' külä Haani valla osa.\n\nMurati külä om harvakülä – taloq saisvaq maa pääl harvakult ni tan eläs 23 inemist – (01.01.2019). Küläst juusk läbi Riia-Pihkva suurtii.\n\nMurati järv\nKülän om Murati järv. 1638. aastagal üteldi taa viikogo kotsilõ Morato järv, a lätläseõq kutsvaq taad Muratu järves. Järve kogopindala om 65,8 hektärit, tuust nii 14 protsõnti om Läti riigi territooriumil. Viikogon ommaq näutüses ahunaq, latigaq, havvõq, säreq ni linnaskalaq. Järve perve pääl kasusõq põlidsõq kasvoq, miä ommaq luuduskaitsõ all.\n\nKost sai külä hindä nime?\nOm neli tõsõndit kuimuudu külä uma nime sai. Edimäne: Rahvaperimüse perrä sai külä hindä nime or'aaol ku ütte tallo käveq kõik ümbrekunna inemiseq kokko ja kaibsiq hindä murrit. Tallo nakati kutsma Murõdõ talos ni tuust tull' nimi Muradi vai Murat. Talopoja perrenimi om tõõnõ viiś kost külä hindä nime võisõ saiaq. Või-ollaq, et nime edimädse silbi o-d üteldi roodsiperi u-s ni XIX aastasaasast olõ-õs külä nime viimätses tähes joht i, aq a. Murati külä om Vinnemaast nii 19 kilomiitret kavvõn. Tuuperäst om võimalus, õt külä nimi om peri vinneperädse nimega Muraski küläst. Niisamatõ om võimalik, et piirkunna nimi tulõ türgüperätsest nimest Murat, a tuu olõ-õi nii tõõnäolinõ.\n\nMurati külän olnuq asotusõq\nMurati kar'amõisan, miä oll' Rogosi kar'amõisa üts jago, peeti pidossit ja edendedi seldsiello – tan oll' näütemängotsõõr, laulukuue ni maanaisi käsitüükursus. Murati Läti piiri pääl oll' ka piiripunkt. Edimäne piirikordon oll' 1945. aastagani huunõn, kon ildampa oll' kuul ja puut. Vahepäälsel aol valvõti piiri soojakun. Pääle tuud koliti Murati-Veclaicene piiripunkti huunõhe, kon olti 2002. aastaga hainakuuni, ku Eesti-Läti piir tetti vallalõ.\n\nÜtismajand\nMuratin oll' L. Koidula kolhuus, miä luudi 1949. aastagal. Tuu panti 1958. aastagal kokko Ruusmäe kolhoosiga ni kats aastakka ildampa sai Murati kolhuus Ruusmäe sovhoosi alaosakunnas. Sovhoosi tüütäjäjile ehitedi ka kortnamaja. Sovhoosin tüütedi 1990. aastani.\n\nKuul\nMurati külän tetti 1947. aastagal vallalõ kuul, kon sai oppiq 1959. aastaga suvõni. 1950. aastani oll' kooli nimi Murati Säitsmeaastanõ Kuul, a pääle tuud nimitedi tuu ümbre Murati Algkoolis. Koolilatsõq saivaq tan oppiq vinne ja eesti kiilt, aritmeetikat, aoluku, maa- ni luudustiidüst. Kooli man oll' ka pruuvmisaid, kon kasviq koolilatsi kükädüq põrknaq ja kapstaq. Külaeläniguq saivaq ka kinon kävväq. Külän käve 1950–1951. aastil rändkino ni filme kaeti inämbähe erämajan, kon kino oll' 1953. aastani. Kinon kaeti päämidselt NSV Liido filme, a sääl näüdäti ka Ameeriga seigelüsfilmi „Tarzan“.\n\nPoodiq\nKülän om olnuq aastakkõ joosul neli puuti (kats olliq veidükeist aigu Murati sovhoosi lähkün, üts Riia-Pihkva suurõtii veeren ja viimäne oll' 1964. aastagast umaaolidsõn Murati Algkooli huunõn. Ao joosul jäi elänikke hulk vähämbäs ni tuuperäst panti puut 1990. aastil kinniq. Pääle tuud sai 2006. aastani süvväq ostaq autolaavka päält, miä tull' egä neläpäiv inneskidse poodi mano.\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":432,"character_repetition_ratio":0.04,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.214,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Katus","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Katus om ehitüse päälmäne jago. Tuu kaits sao ja päävä iist. Katus om tettü katusõkattõst ja paarõst, mis andvaq edasi lumõ ja tuulõ mõo ni umakaalust tullõva rasõhusõ sainulõ vai toetusõlõ.\n\nKatussidõ tüübiq ja kujoq\nKatussit om väega mitmõsugumaidsi: lastukatus, kimmkatus, klaaskatus, eterniitkatus, sindlikatus, pilliruukatus, plekk-katus, kivikatus, mätäskatus, laudkatus jne. Katussil ommaq ka esiqsugumadsõq kujoq, nt viilkatus, lammõkatus, mansardkatus.\n\nÜtelüisi katussidõ kotsilõ\nKatust saa-ai tetäq vihmaga, a ku päiv paist, sõs olõ-õi vaia.\n\nehitüskunst","num_words":74,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.179,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Sufism","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sufism (araabia keelen. تصوف‎, taṣawwuf) om muhamediuso müstigavuul, kon peetäs tähtsäs jumalaga kokko- ja ütessaamist. Müstikit naati sufidõs kutsma (araabia keelen suuf – villanõ). \n\nSufim sai algusõ Lähkül-Hummogumaal 8. aastagasaal, kuq arõsi šiia islamist umaette usolahengus.\n\nNimi \nNime saiõ nä nii 8. aastagasaa paiku, pääle Muhamedi kuulmist. Suuf tähendas araabia keelen villast. Nä olliq villadsõlõ rõivin.\n\nUsk \nMüstiguq tahtvaq egän uson Jumalast arvo saiaq, timägaq kokko vai ütes saiaq. \n\nSufistõ sihis om tiidmise ja armastuse löüdmine. \n\nInämästi tetäs vaiht šiiitõ ja sunni müstikil, šiia müstikit kutstas Pärsiä müstikis, mitte sufistõs.\n\nSufistilõ tähendäs kogõmus pall'o rohkõmb kuq myni koraan vai lugu. Selle om ka sufism läbi aoluu kergele levinü, tuust om kergemb arvo saiaq.\n\nSufism ja muhamediusk \nIslami müstigat peetäs \"hääs islamis\", miä om vallalidsemba meelegaq ja rohkõmb lepjä. Tuu peris õigu ei olõq, selle et ka sufistiq võitlõsõq uskmaldaq rahva vasta. Ja ta ei olõq ka peris vaba, näil om, vastapiten, hulga rohkõmb säädüisi.\n\nVaimilinõ tii \nMüstiguq kogonõsi velitsis. Noil ordodõl vai velitsil olliq umaq säädüseq. Näide perrä piät sufismi võtma kui spirituaalsust, mille tsiht om viiäq uskliguq Jumalalõ lähkümbäle. \n\nJumalalõ lähkümbäle saamisõs piät võitlõma esiqhindägaq. Unio mystica tähendäskiq, et inemine võitlõs ummi himmõ vasta ja tuu tege jumalagaq ütessaamisõs tii vallalõ. \n\nMüüdä vaimilist tiid käümises piät sul olõma meistri. Meistri vai oppaja ütles, kuna saq olõt valmis. \n\nPäält tuud om vajja kaq salmõ, naid kutstas ka jumala pääle mõtlõmisõs. \n\nMuhamediusk\nMüstiga\nUsk","num_words":230,"character_repetition_ratio":0.044,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.19,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Latsikaits%C3%B5p%C3%A4iv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Latsikaitsõpäiv om 1. piimäkuu pääväl tähüstedäv tähtpäiv. Taaga tahetas juhtiq tähelepanno latsi hääololõ ja õiguisilõ ni latsikaitsõ tähtsüsele. Taal pääväl tetäs ka mitmõsugutsit latsiüritüisi.\n\nEdimäst kõrda kuulutõdi latsikaitsõpäiv vällä üleilmalidsõl latsi hääolo konvõrendsil 1925. aastagal. Järekimmähe om naat taad kimmäl pääväl tähüstämä 1954. aastagast.\n\nVälislingiq \n Täna on lastekaitsepäev. Kuhu minna? Õhtuleht.ee, 1. juuni 2013\n Lastekaitsepäeva puhul toimub pealinnas palju põnevat Tallinn.ee 29.05.2012\n Lastekaitsepäev 2014. Tagasivaade Lille maja nuurikeskus\n Lastekaitsepäev 1. juuni EV 95 1. juuni 2013\nTähtpääväq","num_words":66,"character_repetition_ratio":0.1,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.214,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/S%27aksa%20hunt","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"S'aksa hunt om maailman üts populaarnõ pinisort. Seo ilma aigo om s'aksa hunt tiiet teenistüspini. Tuu pini om väega tark, sõnakullõja ja teküs. Timä ei olõq sohvapini, tuuperäst tä eiq passiq egalõ inemisele. S'aksa hunt nakas umma perremiist hoitma ja taht tähelepandmist. Seo ilma aigo om näid kattõ sorti: näütüse- ja tüüpiniq.\n\nSeletüs\nS'aksa hundil om kõva kar'asund ja tä kullõs juhigu sõnna. Timä esiqolõminõ om eläv, tasakaalun ja hindäle kimmäs. S'aksa hunt om joulinõ, täl ommaq rängäq lihassõq, paks karvkatõq ja väega hää hõngutundminõ. Tä om pruun, musta sällä ja lõvva vai maskigaq.\n S'aksa hundi eloigä om umbõs 13 aastakka.\n Imäne pini kaald 22-37 kilogrammi, esäne pini 30-40 kilogrammi. Nii et piniq ommaq suurt kasvo.\n\nAolugu\nTaa pinisort om umbõs katssada aastakka vana. Sordi luuja oll’ ratsaväe kaptõn, s'akslanõ Max Emil Friedrich von Stephanitz. Luuja pandsõ pinele nime - Deutscher Schäferhund, miä tähendäski s'aksa hunti. Edimält olliq piniq kar'an, sõs politsein tüül. Ku nakas' edimäne ilmasõda, sis olliq nääq näütüses kaq kullõrpiniq ja vahipidämise piniq. Perän edimäst ilmasõta saiq piniq väega kuulsas ja populaarsõs. Inemiseq naksiq kutsikit vällämaalõ viimä, et rahha tiiniq. \n\npinitõvvoq","num_words":180,"character_repetition_ratio":0.05,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.202,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/M%C3%A4kken%C3%B5s%C3%B5min%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mäkkenõsõminõ ehk mäekke ülesminek om üts manoqmeelütäjämb tsiklispordi haro Eestin. Seo ala om üle ilma lajalt levinüq nii krossitsiklidõ ku ralliautidõga. Taan sõitjaq võiklõsõq, kiä kipõmbahe vai kauvvõmbahe mäe otsa saa. Mäkkenõsõminõ tõmbas ligi pall'o rahvast. Seol harol om tankandin pikk aolugu. Edimädse mäkke ülesminengu võiklusõ Eestin kõrrald' Põdra Vallo, tunnõt ku Volts 1998. aastagal. Täpsähe 10 aastakka ildampa sõitsõ Põldma Urmas hinnäst Prantsusmaal MM-il kuvvõndas maailman.\n\nKa maailman om taa üts vanõmb tsiklispordiharo. Edimäne teedäqolõja võiklus peeti Prantsusmaal 31. vahtsõaastakuul 1897.\nMäkke ülesminegi võikluisi koordiniir Eesti Moodorrattaspordi Föderatsiuun. Võikluisi võivaq kõrraldaq EMF, tsikliklubiq kiä ommaq EMF’i liikmõq, organisatsiooniq vai inemiseq kel om EMF’i luba.\n \ntsiklisport\nmotosport","num_words":103,"character_repetition_ratio":0.053,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.171,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Sup%C3%B5rmoto","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Supõrmoto om tsiklispordi haro, kon võiklõsõq hindävaihõl tsiklikrossi- ja ringraasõitjaq. Supõrmotot sõidõtas raa pääl, miä om 70% pikkusõn katõt asvaldiga ja 30% ruusaga ni ommaq seen tsiklikrossi raa osaq. Erangihe ommaq mõnõl raal tsiklikrossi osaq katõduq asvaldiga.\n\nSõiduriist\nSõiduriistas pruugitas tsiklikrossiratast, miä on läbi tennüq mõnõq muudatusõq. Tääl ommaq suurõmbaq tsõõriq, asvaldisõidus pasvaq kummiq, suurõmbaq edimädseq pidäjätsõõriq, vägevämb moodor, kõvõmb raam, lühkümb käük ni kangõmb vedro.\n\nSupõrmoto Eestin\nEestin om Supõrmotot sõidõt 2000. aastagast pääle. Edimädseq võiklusõq peetiq Saarõmaal.\n\n2013. aastaga oll' Kurõssaarõ linnuvälläl Supõrmoto maailma- ja Euruupameistrivõikluisi üts jago, 2014. aastagal oll' seo võiklus Tabasalun.\n\ntsiklisport","num_words":92,"character_repetition_ratio":0.07,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.182,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Verrev%20Keskpaik","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Verrev Keskpaik (ingl. k. Red Center) om kõnnõkeeline nimi, minka mõtõldas Austraalia Põh'aterritooriumi lõunaotsa. Taa om kõgõ keskmädsemb osa Austraalia mõtsikust sisemaast, midä kutsutas Outback. \n\nVerevä Keskpaiga nimi om annõt häste verevä ravvarikka liiva perrä, midä puul´kõrbõn pall´o näge. Ala om üle miljoni ruutkilomiitre suur. Kõgõ hariligumb maastik om kamara alaq kasunuq liivaluitõq, a om ka mäki ja uhkit monoliitõ, nigu Uluru. \n\nVerevän Keskpaigan om kats liina: Alice Springs, miä om Austraalia süä ja Yulara liin, kost saat egäsugumaidsi teenüssit inne, ku läät Uluru-Kata Tjuta riigiparki. \n\nPäält inglüse keele kõnõldas sääl ka satu aborigeenikiili. Suurõmba osa maast and´ valitsus 1985. aastagal põlisrahvalõ tagasi.\n\nVälislink\nVerrev Keskpaik Wikitraveli lehe pääl\n\nAustraalia","num_words":109,"character_repetition_ratio":0.035,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.185,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Indiaanlas%C3%B5q","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Intiaanlasõq vai põlisameeriklasõq om Ameeriga põlitsidõ rahvidõ ja näide perrätulõjidõ ütisnimi. Indiaani nimi tulõ Kolumbusõ Christophilt, kiä Kariiibi mere saarile joudõn uskõ hinnäst joudvat Indialõ ja kuts' säält inemiisi nimegaq indios. \n\nRahvatiidüse perrä ei olõq säänest asja, miä võtnuq kõik indiaanirahvaq kokko: Indiaani rahvidõ keelis, kultuurõ ja uskõ seen oll' suuri vaihõ. Ameeriga mandril oll' inne õuruuplaisi nii suur'riikõ kui jahimiihi-söögikorjajid. \n\nInämbält indiaani hõimuq elli õuruuplaisi tullõn miiq mõistõn kiviaon. \n\nÕuruuplaisi tulõk Ameerikalõ hävit' suurõ osa indiaanlaisi. Edimält oll' läbisaaminõ hää, müüdi kaupa, aq suhtõ lätsiq vainolidsõs ni õuruuplasõq hiidiq indiaanlasõ sõagaq hindä alaq. Suur' hädä oll' ka õuruuplaisigaq üten tulnuq tõvõq, mille vasta indiaanlaisil es olõq tõvõkimmüst. \n\nRahvaq ja hõimuq\nIndiaanlasõq","num_words":112,"character_repetition_ratio":0.045,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.166,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Rammstein","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Rammstein om s'aksa industriaalmetal ansambli, kohe kuulusõq Kruspe Richard, Lindemanni Till, Landersi Paul, Riedeli Oliver, Schneidri Christoph ja Lorenzi Christian.\n\nRammstein laul umaq luuq inämbjaolt s'aksa keelen, ummõhtõ ommaq nä häste tunnõduq ka inglüsekeelitsen maailman ja muialgiq.\n\nNäide popimbaq luuq ommaq ”Rammstein”,\"Deutschland\", ”Du hast”, ”Amerika”, ja \"Ausländer\".\n\nÜlesastmisõq \n\nRammsteinile miildüs lava pääl egäsugust tulõvärki tetäq. 1996. aastagal sattõ lava päält ütele kullõjalõ määnegi pallav asi päähä ja tuu saiõ palotushaavo.\n\nÜlesastmisõq Eestin \nRammstein om Eestin üles astunuq nelläl kõrral.\n\n23. märtekuu pääväl 2001 Saku Suurhallin\n\n22. märtekuu pääväl 2004 Saku suurhallin\n\n24. radokuu pääväl 2010 Saku suurhallin\n\n11. piimäkuu pääväl 2017 Talina lauluvälläl.\n\n2020. aastaga piimäkuul pidiq nä jälkinaq Talinalõ tulõma, aq koroonatõvõ peräst tougati tuu edesi.\n\nAlbumiq \n\n Herzeleid (1995)\n Sehnsucht (1997)\n Mutter (2001)\n Reise, Reise (2004)\n Rosenrot (2005)\n Liebe ist für alle da (2009)\n Rammstein (2019)\n Zeit (2022)\n\nS'aksamaa ansambliq\nMetalmuusiga","num_words":124,"character_repetition_ratio":0.07,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.265,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Piazzi%20Giuseppe","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Piazzi Giuseppe (7. hainakuu päiv 1746 Ponte in Valtellina – 22. hainakuu päiv 1826 Napoli) oll' itaalia matõmaatik, astronuum, usotiidläne, muuk, Palermo taivavahtmistorni luuja, Cerese löüdjä.\n\nItaalia matõmaatiguq\nItaalia tähetiidläseq","num_words":25,"character_repetition_ratio":0.122,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.223,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.999,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/F%C3%A4%C3%A4ri%20saar%C3%B5q","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Fääri saarõq (fääri keelen Føroyar, taani keelen Færøerne) om Taanilõ kuuluv hindävolinõ maa ja saarirühm Põh'a-Atlandi suurmerel. Fääri saari katõsatõist saart ommaq Sotimaa, Norra ja Islandi vaihõl. Saari pindala om 1 396 m². Saarõq ommaq tegünüq nii 55 mill'onni aastakka tagasi.\n\nArvadaq asondõdiq saarõq 4.–6. aastagasaal, aq viikingiq panniq naaq Norragaq kokko 9. aastagasaal. Taani ja Norra krooniq arvadiq kokko aastagal 1380 ja saarõq saiõq Taanilõ. Fääriq saiõq hindävolidsõ olõmisõ 1948. aastagal. Edimält jäieq Fääri saarõq kallopüüdmispoliitiga peräst Õuruupa liidost vällä.\n\nFääri saari valitsõja om Taani monark'. \n\nFääri saari pääl elli 2017. aastaga hainakuun 50 250 iinemist, kinkast 42 protsenti pääliinan Tórshavnin. Päämidselt ommaq eloniguq skandinaavlaisist ja anglosaksõst peri fääri kiilt kõnõlõvaq fäärläseq. Hulga rahvast lätt vällämaalõ opma. \n\nMaailma maaq\nÕuruupa\nFääri saarõq","num_words":112,"character_repetition_ratio":0.043,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.206,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/P%C3%B6%C3%B6r%C3%BCs","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pöörüs vai püürüs om köögiriist, midä pruugiti vai pruugitas söögikraami vatulõ ajamisõs. Pöörüst võinuq pitäq vispli ja miksri iinkäüjäs. Pöörüssegaq tettiq kõik magusaq söögiq. \n\nPöörüs tetti kuusõpuust. Tull' kaiaq, et haroq olnuq kasunuq inämb-vähämb üttemuudu. Taheti säänest, mil rohkõmb harrõ olõsi. Hää oll' ka kaiaq joulukuust – kon oll' pall'o harrõ, tuust sai hää pöörüs. Pöörüs painutõdas tuurõlt nöörikese vai pailagaq. Sis kooritas vars tetäs väidsega tasatsõs.\n\nköögiriistaq","num_words":67,"character_repetition_ratio":0.004,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.182,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/L%C3%B5hmus%C3%B5%20Aivo","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lõhmusõ Aivo (Aivo Lõhmus; 21. hainakuu päiv 1950 Varbusõ külä, Kõllõstõ vald, Võromaa – 28. urbõkuu päiv 2005 Tarto) oll' eesti ja võro kiränik ja ümbrepandja.\n\nLooming \nLõhmusõ Aivo om kirotanuq luulõt, proosat ku ka kirjandüskriitikat ja ümbre pandnuq kümmekund raamatut, päämädselt soomõ keelest. Timä looming om põhilidsõlt eesti keelen, a täl om ka soomõkeeline luulõkogo. Võro keelen om täl Kõivo Madissõga katõ pääle kirotõt ja 1987. aastagal ilmunuq näütemäng \"Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl\". Näütemängo om lava pääle säet lavakunstikateedrin 1993, Soomõn Varkausõ tiatrin 1996 ja Eesti Draamatiatrin 2019.\n\n Mati Hint. \"Ja kõik süüd om veren\" (näütemängo \"Põud ja vihm...\" arvustus). Looming 1987, nr 10, lk 1415–1416\n Kauksi Ülle. \"Üte jutiga kellega ja mille\" (näütemängo \"Põud ja vihm...\" arvustus). Looming 1987, nr 10, lk 1416–1417\n\nLättit\n \"Tartlane – see on tõepoolest raske elukutse\". Vestlus Aivo Lõhmusega, üles kirjutanud Henn-Kaarel Hellat. Sirp ja Vasar, 12. põimukuu päiv 1988. Lk 4–5\n Silvia Nagelmaa. \"Lõhmus, Aivo\". \/\/ Eesti kirjarahva leksikon. Tallinn 1995. Lk 313–314\n Silvia Nagelmaa. \"Lõhmus, Aivo\". \/\/ Eesti kirjanike leksikon. Eesti Raamat. Tallinn 2000. Lk 314–315\n Rein Veidemann. \"Mälestades Aivo Lõhmust\". Postimees, 29. märts 2005\n Nekroloog. Sirp, 1. aprill 2005\n Madis Kõiv \"Sõber Aivo\". Sirp, 2. juuni 2006, lk 4–5\n Aivar Kull \"Aivar Kulli ajalootund. Õigusenõudja Aivo Lõhmus\" ERR, 21.07.2020\n\nVõromaa inemiseq\nEesti kiräniguq\nVõro kiräniguq","num_words":186,"character_repetition_ratio":0.056,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.293,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Marimaa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Marimaa ehk Mari Eli Vabariik om Vinnemaa võimu alonõ vabariik Volga föderaalringkunnan.\n\nMarimaa suurõmbaq liinaq ommaq Joškar-Ola, Kozmodemjansk (mäemari keeleh Tsikmä), Volžsk.\n\nMarimaa ammõtliguq keeleq ommaq vinne, mäemari ja niidümari kiil.\n\nKaeq viil\n\nMäemari kiil\nNiidümari kiil\nMari kiil\n\nMarimaa\nÕuruupa maaq","num_words":42,"character_repetition_ratio":0.045,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.173,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mer%C3%A4l%C3%A4seq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Meräläseq (vinne keelen меря, merja; merä keelen merä) om häönüt merä kiilt kõnõlnuq soomõ-ugri rahvas. \n\nArvadaq oll' merä kiil põrõhõlladsõ mari keele sugulaskiil, aq rassõ om midägi kimmämbät üldäq.\n\nMeräläseq elliq põrõhõllatsidõ Vinnemaa liinu Moskva, Kostroma, Jaroslavli ja Vladimiri ümbre\n\nMeräläisi (merens) om edimäst kõrda üles tähendänüq 6. aastagasaa kroonik Jordanes teossõn \"De origine actibusque Getarum\" (\"Guutõ periolõk ja tegemiseq\").\n\nMerä keele näüdüssit \n\nLäteq: Ткаченко О. Б., Мерянский язык, Kiiev 1985.\n\nSoomõ-ugri rahvaq","num_words":71,"character_repetition_ratio":0.033,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.207,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Linna%20V%C3%A4in%C3%B6","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Linna Väinö Valtteri (Väinö Valtteri Linna, sündünüq 20. joulukuu pääväl 1920 Urjalan – koolnuq 21. mahlakuu pääväl 1992 Kangasalan) oll' soomõ kiränik ja akadeemik.\n\nTä om häste tunnõt ummi raamatidegaq Soomõ aoluust, \"Tiidmäldäq sõamiis\" (\"Tuntematon sotilas\") ja \"Tan Põh'atähe all\" (\"Täällä Pohjantähden alla\") ommaq piä egä soomõ raamaduriiuli pääl egaq olõ võõraq ka Eestin.\n\nLinna kasvi üles maal, 18-aastagasõlt läts' liina tüühü. Tä võtsõ ossa Jakusõast Süväril ja läts' tagasi vabrikulõ. Aastagal 1954 ilmunuq \"Tiidmäldäq sõamiis\" (\"Tuntematon sotilas\") sai väega popis, tast sai üts' suumlaisi tähtsämbit raamatit. Taa rahha iist lõpõt' Linna tüü vabrikun, osti talo ma naksi umma \"Põh'atähe\"-kolmiktüüd kirotama.\n\nElolugu\n\nLatsõigä \nMõlõbaq Linna vanõmbaq oll'e popsiq ja lihtsäq tüüinemiseq. Linna esä, Linna Vihtori kuuli, kuq Väinö oll' 7-aastaganõ ni jätt' hindäst hulga võlgu maha. \n\n8 aastagasõlt läts' Linna kuuli, aq selle et sa mõist' jo 5-aastagasõlt lukõq, panti tä õkvalt 2. klassi.\n\nTeossõq\n\nRomaaniq \n\n \"Tsiht\" (\"Päämäärä\"), WSOY, Porvoo, 1947. \n \"Must armastus\" (\"Must rakkaus\"), WSOY, Porvoo, 1948. Eesti keelen Eesti Kirjastus Orto 1958, tõlknuq Ristkoki Valve.\n \"Tiidmäldaq sõamiis\" (\"Tuntematon sotilas\"), WSOY, Porvoo, 1954. Eesti keelen Eesti Kirjastus Orto 1957, tõlknuq Elleri Helmi.\n \"Tan Põh'atähe all\" (\"Täällä Pohjantähden alla\") 1–3, WSOY, Porvoo 1959, 1960, 1962. Eesti keelen Kirjastus Vaba Eesti 1964, tõlknuq Elleri Helmi.\n \"Sõaromaan\" (\"Sotaromaani\"), WSOY, Helsinki, 2000. Eesti keelen Eesti Päevalehe Kirjastus 2006, tõlknuq Mallesõ Endel ja Mallesõ Meelik.\nKiräniguq\nSoomõ kiräniguq","num_words":204,"character_repetition_ratio":0.078,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.263,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/P%C3%A4%C3%A4ministri","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pääministri om ministri, kiä juhatas valitsust, mitmin riiken ka vällä- ja kodopoliitikat ni om valitsusõ päämiis. S'aksamaal ja Austrian pääministri nimetüs om liidokantslar.\n\nKa riike seen või ollaq mõnõ mitte-hindäperi ala pääle määrätü oma pääministri, nii om näütüses Kanada provintsõl ja Fääri saaril.\n\nPääministri Eestin \nPääministri om põhisäädüse perrä Vabariigi Valitsusõ tüü juhataja. Tä ei juhiq üttegi ministeeriummi.\n\nPääministri juhatas valitsusõ kuunolõkit ni kirotas alla valitsusõ õigusaktele. Pääministri või nõudaq tõisilt ministrelt seletüst näide tegemiisi kotsalõ ni andaq näile kõrralduisi.\n\nVabariigi Valitsusõ säädüsin kirotõt johtumisi kõrral tii pääministri Vabariigi Presidendile pakmisõ muutaq valitsusõ kuunsaiso.\n\nPääministri vii täüde ka tõsõq kohussõq, midä täl tulõ säädüisi perrä tetäq. Näütüses om pääministri ka tiidüs- ja edendüsnõvvokogo edemiis.\n\nPääministri edüstas valitsust. Täl om tähtsä osa riikevaihõlidsõn läbikäümisen ni Õuruupa Liido asjon. Eesti poliitilidsõq tsihiq Õuruupa Liidon pand paika valitsus, aga pääministri juht Õuuupa Liido küsümüisi riigi seen.\n\nLätteq \nRiik\nPoliitiga\nValitsus\nMinistriq","num_words":148,"character_repetition_ratio":0.096,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.155,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/V%C3%A4ll%C3%A4poliitiga","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Välläpoliitiga vai välispoliitiga om poliitilistõ tsihte kogo, miä pandvaq paika riigi läbikäümise tõisi riikõgaq. \n\nVälläpoliitiga pannas paika uma riigi julgõolõgi, majandushuvvõ ni põhimõttidõ kaitsmisõs.\n\nUma välläpoliitilidsi tsihte või kätte saiaq kokkolepmisegaq, hullõmbal juhul ka sõagaq.\n\n20. aastagasaal välläpoliitiga tähtsüs kasvi, inämb ei olõ tõisist tävveste eräldünüid riikõ, kõik' riigiq käü kuigimuudu ütstõõsõgaq läbi.\n\nVälläpoliitikat pand inämbjaolt paika pääministri ni välläministri.\n\nVälläpoliitilidsõq uurimusõq eristäse mitmit eri lähünemisviise. Naist tuntumbaq ommaq idealism ni realism.\n\nKuul'kundõ\n\nIdealism vai vabamiilne kuul'kund \nVälispoliitilidsõ idealismi juhtmõtõq om, et kõigil rahvil tulõ ütstõõsõgaq häste läbi saiaq. Ideaalin saavaq kõik' rahvaq tõnõtõõsõgaq läbi ja kõik võitvaq.\n\nRealism \nRealistlik kuul'kund mõist, et kõik rahvaq saa-aiq häste läbi. Näide perrä tulõ luvvaq sääne sais, kon riigiq vai liidoq ommaq inämbvähämb tasakaalun, et ütskiq ei olnuq tõisist kõvva parõmb. Näütüses Külma sõa aol oll' ni Õdagumail kui ka Nõvvokogoliidol sõalist joudu, et kogo elo minemä pühkiq. A tuu jäi sündmäldäq, selle et mõlõmbil oll' tuu variant olõman.\n\nEesti välläpoliitiga \nPääle okupatsiooni lõppu 1991. aastagal tull' Eestil otsustaq, kas ta jääs Vinnemaagaq iks häste läbi käümä vai kaes Õdagu poolõ. Eesti, kuun tõisi Baltimaiõgaq, pand' umalõ tsihis Õdaguriigis saamisõ.\n\nEesti om üts kolmõst Balti riigist, a om iinkujos pedänü Soomõt. Eesti ja põh'anaabri läbikäümine om alati olnuq hää. \n\nEesti saiõ 2004. aastagal ��uruupa Liido ni NATO liikmõs. \n\nPääle tuud om Eesti välläpoliitilidses tsihis olnuq inemiseõiguisi tagaminõ ja vabakauplõmisõ kaidsõq.\nPoliitiga","num_words":225,"character_repetition_ratio":0.067,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.177,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vannovan%C3%B5mbid%C3%B5%20p%C3%A4iv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vannovanõmbidõ päiv om vannovanõmbilõ tenos ja meelenpidämises mõtõld Eesti riiklik tähtpäiv. Tuud peetäs süküskuu tõsõl pühäpääväl 2010. aastagast pääle.\n\ntähtpääväq\npereq","num_words":20,"character_repetition_ratio":0.025,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.163,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Liha","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Liha om söögis pruugit lihaskudõ. Piä kõik liha, midä poodist saaq ostaq, om eläjide luiõ küllen olnuq liha vai killediliha, aq lihassit om viil ka söögilõõrin ja sisemäidsin.\n\nLihakari tooda lisäs lihalõ ka sisemäidsi, verd, nahka ni luid. Kallo ja vähki lihha kotsalõ üteldäski sagõlõ kala ja vähk.","num_words":48,"character_repetition_ratio":0.021,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.19,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/%C5%81uka%C5%A1enka%20Alaksandr","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lukašenka Alaksandr Ryhoravitš (edenimest pruugitas ka kujjo Aljaksandr; valgõvinne keelen Алякса́ндр Рыго́равіч Лукашэ́нка, Aljaksandr Ryhoravitš Lukašenka, vinne keelen Алекса́ндр Григо́рьевич Лукаше́нко, Aleksandr Grigorjevitš Lukašenko, sündünüq 30. põimukuu pääväl 1954 Kopysin, Valgõvenen) om Valgõvinne president.\n\nValgõvinne president Łukašenka\n\n2020. aastaga valimisõq \nŁukašenka ütel' 2019. aastaga märtekuun, et tä jälkinaq kandidiir' 2020. aastaga presidendivalimiisil, kon timä võit om jo ette teedäq.\n\nAmmõtligult tä võit'kiq 2020. aastaga presidendivalimisõq, tä ollõv saanu ligi 4\/5 kõigist hellest. Vastanrinna kandidaat' pagõsi Liitu. Joq inne valimiisi huulitsidõ pääl protõstiirnüq vastanrind pedä valimiisi tulõmiid võldsitus. Politsei võtt' ka rahulidsõ meelega inemiisi kinniq ja tuu härgüt' inemiisi nii, et protestiq kasviq ja pia oll' jo 100 000 inemist protõstiirmän. Łukašenka pallõl' Vinnemaa api, Putin oll' peri.\n\nÕuruupa Liido välläpoliitiga ni julgõolõgi iistkõnõlõja Borrelli Josep ütel', et Õuruupa Liit ei tunnistaq Łukašenkat ku Valgõvinne presidenti päält timä ammõdiao lõppu 5. märtekuu pääväl.\n\nLätteq \n\nPoliitiguq\nValgõvinne poliitiguq\nValgõvinne inemiseq\nSündünüq 1954","num_words":139,"character_repetition_ratio":0.076,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.192,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Juur%C3%B5%20Mart","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Juurõ Mart (Mart Juur, sündünüq 29. süküskuu pääväl 1964) om eesti nall'atekij, aokiränik ja muusigaarvostaja.\n\nOm aolehe Postimiis (Postimees) aokiränik.\n\nTege tõõsõpäivilde Raadio 2-n raadiosaadõt \"Rahva uma kaidsõq\" (\"Rahva oma kaitse\") üten uma sõbra Kivirähä Andrusõga.\n\nElokäük \nKäve kolm klassi Vahtsõ-Otõpää algkoolin, pääle tuud käve kats aastakka Kanepi keskkoolin ni viiendäst klassist opsõ Otõmpääl\n16-aastagasõlt läts' Tarto Ülikuuli aokirändüse pääle, lõpõt' 1986. aastagal.\n\n1988–1999 oll' tä aokirjä Nelli Teataja päätoimõndaja.\n\nTekk' üten Oja Peetriga saadõt \"Ärapanija\", põrõld ommaq nuuq saatõq õnnõ vana-aastagaõdagidõ.\n\nOm olnuq kultuurisaatõ \"Kirändüsministeeriüm\" saatõjuht.\n\nEgä tõõsõpäävä õdagu tege tä Kivirähä Andrusõga üten raadiosaadõt \"Rahva uma kaidsõq\" joq 1995. aastagast pääle.\n\nTäl om kats last.\n\nRaamaduq \n\n \"Jamasuutra\", pildiq Ernidsä Heiki, (Helipilt, 1991)\n \"Eesti aokirändüse kuuduq pärliq Vol. 2\" – nal'apildiq Lauksi Rein, Metsa Hillar ja Nemvaltsi Urmas (BNS Kirästüs, 1998), ISBN 9985883071\n \"Lollipop\", (Tänapäev, 1999), ISBN 9985921259\n \"Arkaadi A.\", kujondanuq Kaalebi Tõnu (Tänapäev 2001), ISBN 9985620119\n \"Huumori kuul\", (Tammerraamat 2008), ISBN 9789985988404\n \"Panõq eesti pääle tagasi\", (Jutulind 2008), ISBN 9789985989104\n \"Naaruklubi\", (Tammerraamat 2010), ISBN 9789949449620\n \"101 Eesti popmuusiga albummi\", (Varrak 2010), ISBN 9789985320280\n \"Hää tujo raamat\", (Rahva Raamat 2018), ISBN 9789949729173\n \"Rahva uma kaidsõq 25\", (Tänapäev 2020), ISBN 9789949858187\n \"Egäütś om imelik\" (Rahva Raamat 2020), ISBN 9789949693788\n\nKitmiseq \n\n 1998 Lutsu Oskari huumoripreemia\n 2013 Eesti Raamadukogohoitjidõ Ütisüse aokirändüsavvuhind\n 2019 Valgõtähe IV klassi häätekemärk\n\nLätteq\n\nLingiq \n Rahva uma kaidsõq – kodoleht\n\nEesti inemiseq\nEesti nal'ategijäq\nEesti aokiräniguq\nEesti kultuuriinemiseq\nOtõmpää inemiseq\nTartomaa inemiseq","num_words":199,"character_repetition_ratio":0.073,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.314,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Beatbox","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Beatbox, ka human beatbox, om suu abiga pilli- ja muiõ helle perrätegemine. Kõgõ sagõhõmpa tetäs perrä elektrooniliidsi pillega luudut rütmimuusikat (beat – inglüse k 'lüük'), esiqeränis trummi- ja bassirütme. \n\nBeatbox sai algusõ 1980. aastatil. Sagõhõhe nimmatas beatbox'i hiphopi viiendäs elemendis, a täämbätses pääväs om seo stiil ületänüq kõiki muusikasanrõ piiriq ja küünüs tandsumuusikast tsässini.\n\nBeatbox Eestin \nEesti kõgõ kuulsamb täämbädse päävä beatbox'i iinkäüjä oll' 1930. aastist pääle Boba – Sapožnini Vladimir.\n\nEdimädseq täämbädse päävä beatbox'i tegijäq oliliq Chalice, Luiks, Dynamical Tongues crew (MC Busta ja Letrap) ja 615 crew (CuBa, Kraff, Kose). \n\nMuusiga","num_words":88,"character_repetition_ratio":0.059,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.207,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tohokiri%20nr%20292","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tohokiri nr 292 om kõgõ vanõmb teedäq õdagumeresoomõ keelen kirotõt tekst, ütś Novgorodi tohokirjost. Tekst om kirotõt 13. aastagasaa keskpaigan. Tohokirä löüdseq nõvvokogoliido uur´jaq 1957. aastagal Artšikovski Artjomi juhit välläkaibmisõl Novgorodi liina õdaguosast. \n\nTohokirä pääle om kirillitsa tähtiga kirotõt kolm rita sõnno, aq olõ-õi sõnavaihõ. Inämbjaolt om taad peet kar'alakeelidses pikseloidsus.\n\nTohokiri\n\nSeletüseq \nTohokiri om kirjä pant vinne tähtiga, sõnnol olõ-õiq sõnnavaiht. Kolmanda ria tähti om kõgõ rassõmb vällä lukõq ja selle om ka eri uurjil umaette arvaminõ. \n\nInämbäle peetäs taad kar'alakeelidses pikseloidsus. юмолануолиїнимижи\n\nноулисѣханолиомобоу\n\nюмоласоудьнииоховиVinne tähtiga kirjäpanõk tege uurijilõ mõistmisõ rassõmbas. 1963. aastagal püüdse Artšikovski Artjom taad ladina tähtiga kirotaq niimuudu:jumolanuoli.i.nimiži \n\nnulišehanoliomobu \n\njumolasudьniiohovi1991. aastaga Vermeeri ümbrepanõk om veidükese vabamiilsemb:jumolanuliinimiži \n\nnuliše[h\/l]anoliomobu \n\n[hu\/lu]molasudьni[i\/p]ohov[i?]Võro keele mõistjilõ om mõni sõna õkva tutva: jumola om jumal, nuoli om nuul'. Aq sääl om ka paar vinnekeelist sõnna: sudь 'kohut mõistma'.\n\nKatsikvabahelü ou \nEdimädse ria pääl om sõna nuoli. Pikäst oo-st om saanuq uo põh'apoolidsidin õdagumeresoomõ keelin nigu soomõ ja kar'ala. Vinnekeelidseq täheq ommaq aga uur´jit pannuq mõtlõma, et vai ollaq oll' vindläisil rassõ märkiq näile võõrast ü-tähte. A muidokiq om õks tõõnäolidsõmb, et katsikvabahelü uo omgi nii vana ja taa om tävveste õigõlõ kirjä pantus.\n\nMiä om jumalan nuoli? \nVõro keelen võinu üteldäq jumala nuul'.\n\nJumala nuuli om olnuq tõisilgi rahvil: leedukõisil Perkūno strëlos (piksejumala Perkūno noolõq), muinasruumlaisil telum Jovis (ülijumala Jupiteri noolõq).\n\nOm arvat, et nuuq jumala noolõq ommaq vast õks pikse kärgähtüseq vai välgunoolõq.\n\nÜmbrepandmisõq \nÜmbrepandminõ olõnõs tuust, kui muudu tuud teksti ladina tähtiga kirotaq. \n\nJumala nuul' kümme om sul nimmi \/ Sjoo nuul' om jumala oma \/ Jumal mõist kohut ja juht'''Jumala nuul' inemise \/ nuul' ja uma nuul' \/ jumal-kohtunigu hahilaqJumala nuul', kümme suq nimmi \/ nuul' välk, nuul' lask \/ kohtomõistja jumal juht' \n\n Lätteq \nА.В. Арциховский, В.И. Борковский. Новгородские грамоты на бересте (из раскопок 1956 - 1957 гг.). М.: Из-во Акад. Наук СССР, 1963. (vinne keelen)\n\nАpциховский, А. В. & Боpковский, В. И.: Новгоpодские гpамоты на беpесте (из pаскопок 1956–1957. гг.). Издательство Академии Наук СССР, Москва.\n\nHaavio, Martti 1964: Tuohikirje n:o 292: Vanha suomalaisen muinaisuskonnon lähde. – Virittäjä, 68, 1–17. [= The oldest source of Finnish mythology: Birchbark letter no. 292. – Journal of the Folklore Institute,'' 45–66.] \n\nLaakso, Johanna 1999. Vielä kerrän itämerensuomen vanhimmistä muistomerkeistä. Virittäjä , 4, 531–555. (soomõ keelen)\n\nVermeer, Willem 1991: Aspects of the oldest Finnic poem and some related texts (Novgorod birchbark documents 292, 56 and 403). – A. A. Barentsen, B. M. Groen & R. Sprenger (ed.): Studies in West Slavic and Baltic Linguistics. Studies in Slavic and General Linguistics 16 s. 315–369. Rodopi, Amsterdam 1991. (inglüse keelen)","num_words":386,"character_repetition_ratio":0.04,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.234,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/M%C3%A4gi-Karabahhi%20t%C3%BCl%C3%BC","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mägi-Karabahhi tülü om maavaiõlus Armeeniä ni Asõrbaidžaani vaihõl. Mägi-Karabahhin eläs rohkõmb armiinläisi, agaq oll' nõvvokogo ajal Asõrbaidžaani all. Armiinläseq võtsõq Mägi-Karabahhi umalõ 1987-1994 kestnüq tapõlusõn. Inämbjaolt ei olõq ütskiq riik tunnistanuq Mägi-Karabahhi ärq võtmist. Ildampa om Mägi-Karabahh jäänüq katõ riigi tülüküsümüses.\n\nTülü alõng \nNõvvokogoaja lõpun saiõq vähembüsrühmäq jälkinaq tähtsammbäs. \n\n3. urbõkuu pääväl 1987 saatsõ armeeniä kiviuurja ni aoluulanõ Ayvazyani Suren toonadsõlõ Novvokogo Liido riigipääle kirjä, kon meelüskeli tälle Armeeniä rahva aoluulidsõst õigusõst Mägi-Karabahhilõ. Põimukuun saatsõ 75 000 armiinläst ka palvõkirjä samal teemal.\n\nSõda \nKaeq Mägi-Karabahhi sõda 1992–1994\n\nTävvemõõdulinõ sõda naas pääle 1992. aastagal. Armeeniä saatsõ kipõstõ umaq meheq Mägi-Karabahhi. Jo sõa edimädsel aastagal sai päält 100 lihtinemise hukka.\n\nRahuleping tettiq 1994. aastagal. Kokko kuuli ligi 30 000 inemist.","num_words":107,"character_repetition_ratio":0.081,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.205,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Putini%20Vladimir","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Putini Vladimir Vladimirovitš (vinne keelen Влади́мир Влади́мирович Пу́тин, sündünüq 7. rehekuu pääväl 1952 Leningradin) om vinne poliitik, põrõldsõ Vinne Föderatsiooni president' ja inneskine pääministri. Timmä tugõhõs vinne partei Ütine Vinnemaa, minkal om Vinne rahvaedüstüsen inämbüs.\n\nPutin om Vinnemaa president jo nelläs kõrd. Timä edimädseq aastaq presidendin oll'e 2000–2008, kolmas vuur naksi pääle 2012 ja nelläs 2018. Tä om olnuq ka kats kõrda pääministri: 1999–2000 ni 2008–2012. \n\nPutini valitsõmisao tähtsämbäq johtumisõq ommaq olnuq Tšetšeeniä sõda, Gruusia sõda, Hummogu-Ukraina kriis ja Krimmi hindä alaq võtminõ. Timä valitsõmist om peet autoritaarsõs ni mitte-demokraatilisõs.\n\nVinnemaa poliitiguq","num_words":85,"character_repetition_ratio":0.023,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.218,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kirss-kuntpuu","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kirss-kuntpuu (vai ka kornõlipuu Cornus mas) om puu vai puhm kuntpuu perrekunnast.\n\nLevik \nKirss-kuntpuu om peri põh'apuulkerä parrastvüüst – Aasia lõunõhummogusast ni Kesk- ja Põh'a-Ameerikast. Luuduslinõ kasvukotus om kuiv segämõts. Kirss-kuntpuud om ka Eestihte sisse tuud. Näütüses kasus taa Tarto botaanigaaian, kon ka häitses ja kand marjo.\n\nVällänägemine \n\nKirss-kuntpuu või ollaq nii puu ku ka mitmõharolinõ puhm. Taa või kassuq 5-12 miitri korgudsõs. Võrsõq omaq kandilidsõq ni ossaq hallikasrohilist värmi. Kirss-kuntpuu häitses varra keväjä, aprilli keskpaigan. Häitsmeq ommaq väikuq ja kõlladsõq.\n\nMar'aq \nKirss-kuntpuu mar'aq ehk kornõlimar'aq ommaq süüdäväq ja saavaq valmis ilda sügüse, hariligult rehekuun. Mar'aq ommaq pikligadsõ kujo ja pikligadsõ luusiimnega luuviläq, kaaldvaq 2 grammi ümbre ja ommaq kütselt tummõvereväq, a om olõman ka kõlladsõ-, roosa- ja mustaviläliidsi muudõ. Maik om hapumakõ, parkva ja ummamuudu kõrvalmaitsõga. \n\npuuq\nviläpuuq","num_words":126,"character_repetition_ratio":0.054,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.186,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Keskv%C3%B5rr%C3%B5q","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Keskvõrrõq vai komparatiiv om umahussõna vai määrsõna võrdõlusastõq. Keskvõrrõq näütäs, et minkalgi om midägi rohkõmb vai veidemb kuq tõõsõl.\n\n Sannalisõq nõudsõq sannamehe käest kõvõmbat lõunõt. Tan lausõn om sõna kõva keskvõrdõ osakäänüssen.\n Kaeq, saq olõt paksõmbas lännüq! Tan lausõn om sõna paks keskvõrdõ saajakäänüssen.\n\nMõnikõrd om umahussõna keskvõrdõst saanuq ka umaette pruukmisõn sõna:\n\n Parõmb um puuľ munna ku tühi kuuŕ.\n Üts' vanõmb naanõ sais' mul iin.\n\nUmahussõnno võrdõlusastmõq ommaq ka algvõrrõq ni ülivõrrõq.\n\nKeskvõrrõq võro keelen \nKõgõ hariligumb keskvõrdõ tunnus võro keelen om -mb, miä liitüs umahussõna vai määrsõna umakäänüssele. \n\nOm ka kotussit, kom keskvõrdõ tunnussõs om midägi muud. Näütüses hummogupoolidsõmb Võromaa vai Setomaa, kon keskvõrdõ tunnussõs om -p: vanõp miis. \n\nKeeletiidüs\n\nOm ka sõnno, kon umakäänüssen inne -mb tunnust midägi muutus. Inämbjaolt ommaq njooq katõtsilbilidseq a- \/ ä- vai u- \/ ü-tüvega sanaq. Sinnäq tulõ e \/ õ asõmalõ.\n\nPerränõudminõ \nKeskvõrrõq nõud võro keelen ka tegemisalodsõ vai sihitise muutmist. Võro keelen saa taad tetäq kattõ muudu. \n\n Saq olõt must pikemb.\n Saq olõt pikemb minno.\n\nKeskvõrdõ aolugu \nVarahadsõn õdagumeresoomõ algkeelen ol'l' keskvõrdõ tunnussõs *-mpa, *-mpä. Nimekäänüssen muutuq a ni ä > i. Tast lõpust om täämbädses pääväs i ärq kaonuq, aq taad võit viil nätäq näütüses soomõ keelen.\n\nKeskvõrrõ tõisin keelin \nSoomõ keelen om pal'l'o vanna alalõ, nii om ka i sõna lõpun olõman.\n\nLinkõ \nUmahussõnno võrdõlõminõ. Võro-eesti-võro sõnaraamat.","num_words":215,"character_repetition_ratio":0.075,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.199,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tartu%20JK%20Tammeka","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tartu JK Tammeka om Tarto liinan teküs Eesti jalgpalliklubi, miä mäng Premium liigan.\n\nMängjäq \nMängjäq 15. rehekuu pääväl 2020.\n\nKaeq viil \nhttps:\/\/www.jktammeka.ee\/\n\nJalgpalliklubiq","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.046,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.235,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/%C3%9Cliv%C3%B5rr%C3%B5q","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ülivõrrõq vai superlatiiv om umahussõna vai määrsõna võrdõlusastõq. Ülivõrrõq näütäs, et minkalgi om määneski omadust rohkõmb kui kõigil tõisil. \n\n \"Sannaleil om haigõ kihä ja hädän henge kõgõ parõmb ruuh!\" Kivi Aleksis\n\nUmahussõnno võrdõlusastmõq ommaq ka algvõrrõq ni keskvõrrõq.\n\nÜlivõrrõq võro keelen \nVõro keelen om ülivõrrõq liitvorm, kon om abisõna kõgõ (vai kõõ) ni võrrõldava sõna keskvõrrõq.\n\nKaeq viil \nUmahussõnno võrdõlõmõnõ. Võro-eesti-võro sõnaraamat\nKeeletiidüs","num_words":63,"character_repetition_ratio":0.092,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.176,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tsooru","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tsooru om külä Võromaal Rõugõ kihlkunnan, Antsla vallan.\n\nKülän elli 2017. aastal 217 inemist.\n\nTsoorust Antslalõ om Antsla–Sännä tiid piten 14 km, Sännäle päält 8 km.\n\nKülä nimi \n1419 oll' külä nimi Tzoro, 1627 Zoor kulla, 1638 Zorakyllo, 1796 Zoro Moisa, 1909 Zooru.\n\nTsooru küla nimi kõneldes tulevat tuust, et alt lätt läbi tsoru, väike oja.\n\nTsooru mõisa \n\nLoeq mõisa kotsalõ lähembält tast.\n\nTsooru mõisa (s'aksa keelen Fierenhof) oll' Võromaal Rõugõ kihlkunnan asunuq rüütlimõisa. Ümbrekaotnõ rahvas ütles ka põrõld Tsuuru minemise kotsalõ, et minnäs mõisalõ. Mõisast olõ-õi midä alalõ jäänüq. Seo ilma aigu jääs mõisa Antsla valda.\n\nTsooru mõisa saiõ nime ujatsori perrä, midä kutsuti Zoro ujas.\n\nEdimäne ülestähendüs mõisast om joq 1516. aastagast.\n\nTsooru mõisapark \nLoeq mõisapargi kotsalõ lähembält tast.\n\nTsooru mõisapargin kasus üts' Eesti korgõmbit lõhmussit.\n\nÜtel maahavõetul jalajal oll' 123 kasvotsõõri, tõsõl 121.\n\nKultuur \nTsooru rahvamajan peetäs mälomängoturniirõ, egä nätäl saa kävvüq ka aeroobigan, kunstitsõõrin, näütemängotsõõrin, laulotsõõrin ja rahvatantsu tandsman.\n\nTalliina Liinatiatrin kutstas Tsoorus rekvisiidi tarrõ.\n\nLuudus \nTsoorust läbi sõitaq om nätäq Tsooru paisjärv. Järve suurus om 4 hektääri ni sääl om üts' saar'.\n\nTsooru järve tammi man oll' mõisa aol viinavabrik.\n\nNõvvokogo aol järv kaibõti süvembäs.\n\nEhitüseq \n\n1949–1989 oll' Tsoorun Jakov Sverdlovi nimelidse kolhoosi keskus. 1977. aastagal saiõ valmis arhitekt Reinu Toomasõ projektiirit Tsooru kolhoosikeskus, miä on kannõt riikõvaihõlidsõ muudsa ehitüskunsti kaitsõ ütisüse DOCOMOMO nimistüle. Kolhoosikeskusõ kotusõ pääl oll' inne aid mar'apuhmigaq.\n\nTsoorul oll' pikkä aiga kats' puuti kõrvuisi, Maarahva kaubamaja (rahvasuun ka Tammõ puut') ni A&O. Põrõld om alal õnnõ viimäne.\n\nTsoorun om 19. aastagasaast saadik tuulõveski.\n\nAntsla valla 2021. aastaga tiihoiukavva kirotõdi Tsooru kergliiklõmistii projektiiŕmine.\n\nKuulsambit inemiisi \n\n Kaarma Melanie (sündünüq Lõhmusõ Kaarma) – rahvarõivide uuŕja\n Korneli Karl – poliitik, aokiränik\n Maltenegi Evald – teknigatiidläne\n Otema Susanna (sündünüq Lõhmusõ Susanna) – savitüükunstnik\n Pedajasõ Milli-Irene (sündünüq Ploompuu Milli-Irene) – oppamistiidläne\n\nKaeq viil \nTsooru kandi koduleht\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\nAntsla valla küläq","num_words":284,"character_repetition_ratio":0.057,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.214,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tsooru%20m%C3%B5isa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tsooru mõisa (s'aksa keelen Fierenhof) oll' perismõisa Võromaal, Rõugõ kihlkunnan, põrõldsõn Antsla vallan.\n\nEdimädseq teedäqandmisõq ommaq peri 1516. aastagast.\n\nMõisahoonõq \nPäähoonõq oll' suurõmb ja telliskivist, tuust om alal õnnõ osa, tuugi ümberehitet kujol. Selle om ka rassõ arvadaq, määne ta vanast oll'.\n\nAlalõpüsünün osan om päähuunõ jakk ja risti manoq ehiteduq risaliithoonõq. Mõlõmbaq osaq ommaq katõkõrdsõ lastukattõga viilkatussõga. Aknaq ommaq keskmidse suurusõga ni kuvvõruudulidsõq.\n\nAit on mõnõst jaost krohvidu kivihoonõq, mõnõst jaost krohvmaldaq maakivist ehitüs, minkal om lastukatus. Hoonõq om arvadaq 19. aastagasaa tõõsõ poolõ ehitüs.\n\nLätteq \n\nMõisaq\nRõugõ kihlkunna mõisaq","num_words":89,"character_repetition_ratio":0.052,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.183,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/2021","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"2021. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10234. aastak sirvikallendri perrä.\n\nSündmüseq\n\nVõro- ja Setomaal \n\n 4. märtekuu päiv – ilmu Uma Lehe 500. nummõr\n\nEestin \n\n 26. vahtsõaastakuu päiv – ammõtihe sai Kalda Kaja valitsus\n\nMaailman \n\n ...\n\nSündünüq\n\nVõro- ja Setomaa inemiseq \n ...\n\nEesti inemiseq \n ...\n\nMuu ilma inemiseq \n ...\n\nKoolnuq\n\nVõro- ja Setomaa inemiseq \n 4. radokuu päiv – Nurmeotsa Sulo\n8. põimukuu päiv – Kaplinski Jaan, kiränik, luulõtaja ja mõttõtiidläne\n\nEesti inemiseq \n 9. vahtsõaastakuu päiv – Tõnuristi Igor, eesti etnograaf, Leegajusõ ja Sõsarõ leelokoori vidäjä\n 14. radokuu päiv – Johansoni Jaak, eesti näütelejä ja perimüsmuusik\n25. lehekuu päiv – Kilka Tõnu, näütelejä ja laulja\n\nMuu ilma inemiseq \n 23. vahtsõaastakuu päiv – Kingi Larry, ameeriga aokiränik\n 9. mahlakuu päiv – Prints Philip, Edinburghi hertsok\n23. hainakuu päiv – Ylipulli Tuomo, soomõ suusahüppäjä ja olumpiävõitja\n\nEgäsugust \n\n \n\n21. aastagasada\n2021","num_words":106,"character_repetition_ratio":0.117,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.273,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Orrav","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Orrav ehk harilik orrav (Sciurus vulgaris) om orravlaisi sugukunda kuuluv jürräi.\n\nSeo om Eestin ainugõnõ põlinõ orava perrekunna liik. \n\nOrava karv või ollaq Eesti esiq paigon esiq värvi: Saarõmaal om tuu inämbüisi hallikamb, suurõ maa pääl verekämb.\n\nSüümine \nSügüse nakkas orrav talvõs süüki korjama. Tä matt tuu käkmiskotussihe 20–30 cm süvvä maa alaq, perän löüd tä tuu üles teno umalõ väega hääle hõngutundmisõlõ.\n\nEloviis \nTä om kõikaig valvõl ja roni välehehe puutüvvi piten vai hüpäten ossa päält ossa pääle. Orava nägemine ja kuuldminõ om väega hää ni tä pakõs ärq vähämbägi harinõmalda helü pääle.\n\nVälislingiq \n\n Orrav andmõbaasin eElorikkus \n\n Heiki Suurkask. Punaoravad on hädas halloravate topeltohuga, Eesti Päevaleht 20. oktoober 2008\n\nMõtsaeläjäq\nImetäjäq","num_words":109,"character_repetition_ratio":0.005,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.199,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vaheoja%20Indrek","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vaheoja Indrek (sündünüq 21. urbõkuu pääväl 1977 ) om saatõjuht ja eesti metal-punkansambli Winny Puhh laulja.\n\nTä käve Põlva keskkoolin (põrõldnõ Põlva Ütisgümnaasium).\n\nTä om olnuq saatejuht Raadio 2-n.\n\nTimmä om kutsut' ka hellänimega Korraldajaonu.\n\nAastagast 1993 pääle om Vaheoja Indrek ansambli Winny Puhhi laulja.\nLauljaq","num_words":42,"character_repetition_ratio":0.1,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.222,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/T%C3%A4%C3%BCskuu","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Täüskuu om aig, ku Maa päält paistus terveq Kuutsõõr – terveq Kuu om täüs valgust, miä tulõ Päävä päält.\n\nTävvekuu aol ommaq Päiv ja Kuu kumbkiq umal puul Maad. Kuq Maa juhtus täpsele Kuu ja Päävä vaihõlõ, siis kuud vaŕotadas.\n\nSupõrkuus peetäs saiso, ku täüskuu faasin Kuu om Maalõ kõgõ lähämbän võimaligun punktin vai perigeen.\n\nTävvekuu aol om viinõsõng.\n\nTäüskuu elokõrraldusõn \n\nTäüskuud om sakõstõ säetü märgis mõnõ kultuuri vai rituaali jaoks kokkusaamiisi vai klubidõ kõrraldamises.\nNäütüses Haanimiihi Nõvvukua kokkusaamiisi peetäs küläkõrda täüsliikmide puul sannan täüskuu üüse, joba 30 aastat09.05.10220 (2007) Latsõ joonisti ja loi Haanimaa legendi .\n\n1765-1800 käve täüskuu öie koon Birminghami Kuu Ühistü (Lunar Society of Birmingham)\nOxford Dictionary of National biography, kon tähtsit elukõrraldusõ asju arutadi.\n\nUskmisõq \nMitmõsugumadsõq uskmisõq ütleseq, et tävvekuu aol muutus osa inemiisi tõistsugutsõs. Inemiisi, kiä unõn kõnd'vaq, peetäs kuutõbitsõs. \n\nUsotas kah, et soeq undasõ tävvekuu poolõ, aq seoniaoniq ei olõq taad tiidüslidselt tõõstat.\n\nVana ao tarkusõq \n\nKu mihklipäävä täüskuu om, piät talvõs eläjile täüstoit olõma (Vahtsõliina khk < E 45405 (5) < G. Sander (1905))\n\nPapa kül'v hernid tävve kuuga. (Rõugõ khk, RKM II 63,538 (3) Rõu) \n\nTäüskuu ajal on paarpäeva kalg aig. (Rõugõ khk, ERA II 143,370 (10) Rõu)\n\nLätteq \nKuu","num_words":185,"character_repetition_ratio":0.044,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.237,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Louhimiehe%20Aku","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Louhimiehe Aku (Aku Urban Louhimies, sündünüq 3. hainakuu pääväl 1968 Helsingin) om soomõ filmitekij ja -uhjaja, filmilukõ kirotaja.\n\nKarjääŕ ja elokäük \nLouhimies om lõpõtanuq Aalto Ülikooli kunsti-, kujondusõ- ja ehitüskunstikooli (soomõ keelen Aalto-yliopiston taiteiden ja suunnittelun korkeakoulu) ni om oṕnuq Helsingi Ülikoolin aoluku.\n\nTä om nõudjas ja mõovõimas filmiuhjaja, kiä uut umist näütlejist pall'o ja pand näid kõigildõ proovilõ. Näütüses om soomõ aokirändüsen olnuq juttu, et Louhimies om filmmise aol latsilõ ütelnüq, et näide vanõmbaq ommaq koolnuq, et nuuq ikkõn parõmbalõ vaesitlatsi mängnüq. Tä om esiq nuuq süüspandmisõq är vääränüq. \n\nLouhimies taht, et tä näütlejäq ommaq inne filmivõttit ja noidõ aol üten. Näütüses \"Tiidmäldä sõamehe\" ülesvõtmisõ aol magasiq näütlejäq telgin.\n\nTä filmen ommaq mängnüq ka Kuurmaa Lenna ja Sarvõ Kristjan.\n\n2021. aastaga vahtsõaastakuul filme Louhimies umma vahtsõt filmi \"Omerta 6\/12\" Tarton. Filmin mängväq kuulsaq soomõ näüteljäq, näütüses Pääkköse Jasper, Strangi Pekka ja Milonofi Eero. Film tull' vällä 19. märtekuu pääväl 2021.\n\nFilmiq \nLouhimies om uh'anuq kümmend filmi: \n\n\"Rahuduq\" (Levottomat) (2000)\n\n\"Kuupaistõn\" (Kuutamolla) (2002) \n\n\"Halv maa\" (Paha maa) (2005)\n\n\"Pall'as tett miis\" (Riisuttu mies) (2006)\n\n\"Valgõ liin\" (Valkoinen kaupunki)(2006)\n\n\"Käsk\" (Käsky) (2008)\n\n\"Vuosaari\" (Vuosaari) (2012)\n\n\"Katõssa palli\" (8-pallo) (2013)\n\n\"Tiidmäldä sõamiis\" (Tuntematon sotilas) (2017)\n\n\"Omerta 6\/12\" (2021)\n\nLätteq \nSoomõ inemiseq\nFilmiuhjajaq\nSündünüq 1968","num_words":185,"character_repetition_ratio":0.039,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.256,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ahm","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ahm (ladina k. Gulo gulo) om kärpläisi sugukunda ahmi perrekunda kuuluv murdja elläi.\n\nmõtsaeläjäq\nImetäjäq","num_words":15,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.178,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/T%C3%B5rva","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tõrva om liin Lõunõ-Eestin, Tõrva valla keskus. Taa om Valga maakunna keskosan Õhne jõõ veeren, maakunnakeskusõst Valga liinast 30 kilomiitret põh'a puul. Tõrva om üts Valga maakunna kolmõst suurõmbast keskusõst Valga ja Otõpää kõrval. Tõrva om Helme kihlkunnan ja\nHelme valla keskus. Tõrva sai liinaõiguseq 2. hainakuu pääväl 1926.\n\nLätteq \n\nEesti liinaq\nMulgimaa\nHelme kihlkund","num_words":52,"character_repetition_ratio":0.097,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.195,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/M%C3%B5tskits","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mõtskits om hirvläisi sugukunda mõtskitsõ perrekunda kuuluv sõralinõ mõtsaelläi. Mõtskitsõ kihä om kerge. Keväjä om tää karv kõrb ja talvõ hall. \n\nMõtskits om Eestin harilik elläi. Tä eläs säidse-katõssa aastakka. Mõtskitsõ tiinüs kest keskmädselt ütessä kuud.\n\nmõtsaeläjäq\n Imetäjäq","num_words":38,"character_repetition_ratio":0.044,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.17,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ij%C3%A4t%C3%BCs","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ijätüs om külmetet makõsüük, miä om hariligult tett piimäst, koorõst ja maiguollussist niguq tsukrust, vaniljest, karamellist, sokolaadist.\n\nIjätuse tegemises külmetedäs sego ärq, tuud kõikaig tasaligult segäden, et taa saasiq kreemine.\n\nIjätüses üteldäs võro ja eesti keeli ka sorbetti ja mahlaijjä.\n\nmakõsöögiq","num_words":41,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.17,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/V%C3%A4%C3%A4rnimi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Väärnimi vai priinimi vai perrenimi om inemise inämbjaolt esäst saaduq nimi. Väärnime perrä saa kaiaq sugulasõs olõmist.\n\nVäärnimi või tullaq ka imäst vai vanavanõmbist.\n\nVäärnimmi pandas egän kultuurin esimuudu – näütüses Skandinaavia riigen om vana kommõq, et väärnimes saa esänimi ja -son (poig) vai -dóttir (tütär). Islandil om tuu kommõq viil alalõ.\n\nVäärnimeq Vanal-Võromaal \nLõuna-Eestin panti inemiisile rohkõmb eesti- vai võrokeelitsit nimmi, Põh'a-Eestin rohkõmb s'aksakeelitsit. \n\nVanal Liivimaal saiõq nimmis egäpäävädseq sõnaq – mõnõ puu (Tamm, Saar, Kask) vai eläjä (Ilves, Rebane, Jänes) nimi.\n\nTuud om hästi nätäq ka seo ilma aigu, ku vana kiräkeele perrä ommaq alalõ viil lõunaeestikeelidseq nimeq nigu Mõttus, Kattai, aga ka Pähn, Mõtsnik, Hõrak jne.\nPriinimeq","num_words":108,"character_repetition_ratio":0.017,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.197,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Islandi%20lipp","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Islandi lipp (islandi keelen Íslenski fáninn) om Atlandi suurõmere põh'aosan olõva Islandi Vabariigi lipp ja islandlaisi rahvuslipp.\n\nLipp võeti pruukmistõ 1915. aastagal.\n\nSümbolite tähendüseq \nLipu pääl saavaq kokko islandi rahvaliguq värmiq – valgõ ni sinine, miä tähendäseq merd ja ijjä. Valgõ risti pääl on ahtamb verrev rist, miä näütäs tulõmäki.\n\nSkandinaavia rist näütäs, et Island om köüdet Skandinaaviagaq nii kultuuri ku keelegaq.\n\nPruukminõ \nLipp tõmmatas ammõtligõ huunidõ pääle üles tähtpäivil.\n\n Islandi presidendi sünnüpääväl\n Vahtsõaastapääväl\n Suurõ Riidi\n Lihavõttidõ aol\n Suvõ edimädsel pääväl (islandi pühä, midä peetäs mahlakuu viimädsel nelläpääväl)\n Keväjäpühäl\n Suvistõpühhil\n Meremiihi pääväl (islandi pühä, midä peetäs piimäkuu edimädsel pühäpääväl)\n 17. piimäkuu pääväl (Islandi hindäperisaamispäiv)\n 1. joulukuu pääväl (Islandi rahvuspühä)\n Joulu aigu\n 16. märtekuu pääväl, Hallgrímssoni Jónasõ sünnüpääväl (islandi keele päiv)\n\nLipuq\nIsland","num_words":117,"character_repetition_ratio":0.07,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.186,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Islandlas%C3%B5q","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Islandlasõq om rahvas, kiä eläs päämidelt päämidselt Islandil. Islandlasõq ommaq peri viikingist. Näid arvatas ollõv 450 000 ümbre. Pääle Islandi eläs näid viil Põh'a-Ameerikan ja Taanin.\n\nIslandlaisi imäkiil om islandi kiil, miä om põh'agermaani kiil. Nääq ommaq päämidselt lutõri usko.\n\nIsland\nRahvaq ja hõimuq","num_words":42,"character_repetition_ratio":0.053,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.199,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kameeleon","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kameeleoniq (Chamaeleonidae) ommaq soomusõliidsi seltsi kuuluv ruumajidõ sugukund.\n\nKireldüs \nKameeleon või muutaq värmi uma ümbrekunna vai tundõ perrä.\n\nKihäkujo \nPikkus om esiq liigel 7-60 cm. Kameeleoni silmäq ommaq väega esiqerälidseq, nuuq tüütäseq tõõnõtõsõst tävveste eräle ja lupasõq täl tuuperäst väega lajalt nätäq. Välläsirotõt kiil om pikemb ku kameeleoni kihä.\n\nSüümine \nKõgõ hariligumb saak ommaq mutiguq. Ku mõni mutik om küländ lähkün, tsiht kameeleon tuud mõlõmba silmäga, et vaihõmaa täpsähe kimmäs tetäq. Saagi niild tä tervehe alla.\n\nRuumajaq","num_words":76,"character_repetition_ratio":0.011,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.178,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kanepi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kanepi om alõvik parhillatsõn Põlva maakunnan Kanepi vallan, Vanal-Võromaal Kanepi kihlkunnan. Kanepi om Talliin-Tarto-Võro-Luhamaa maantii veeren ja jääs Otõpää korgõmaa veere pääle. Parhilla eläs 2019. aastaga saisuga Kanepin 577 inemist. Sääl om kats söögipuuti, aptiik, kohvik ni mõnõq tõõsõq väikuq poodiq. Sääl tüütäs ka Kanepi vallavalitsus, om latsiaid, keskkuul ja seldsimaja.\n\nAolugu \nKanepi om vana külä, mink manu tegüsi Piigandi mõisa. Ildampa om Kanepi olnu ka Kanepi kerigumõisa maa pääl.\nKanepi kihlkund tegüsi, ku Roodsi kuninga Karl XI käskmise pääle liideti 4. põimukuu pääväl 1675 Põlva, Otõpää ja Urvastõ kihlkunna veerealaq ütes. Parhilladsõ asula keskus tegüsi 19. aastagasaal Kanepi kerigu ümbre ni jääs vanast küläkotussõst õdagupoolõ.\n1802. aastagal sai Kanepist Võro praostkunna keskus ja sinnäq luudi Võromaa keriguoppajidõ kuunkäümiskotus, raamadukogo ja keele uurmise tsõõr. 20. aastagasaa algusõn saiõ Kanepist uma kandi päämäne kultuuriga tegelemise kotus ja säält ommaq peri pall'oq rahvusligu heränemisega köüdedüq inemiseq nigu näütuses Treffneri Hugo.\n\nKanepi gümnaasium \n\nKoolioppus Kanepin nakas' pääle 17. aastagasaal ni edimäne teedüs tuust köstrekoolist om aastast 1680. Sinnäq tetti ka 1811. aastagal tütärlatsi käsitüükuul.\nJohann Philipp von Roth lõi 1804 Kanepihe edimädse kihlkunnakuuli, mis opas' esiqsugutsit tiidmiisi hulka sügävämbält ku inneskidseq körstekooliq. Von Rothi kuul oll' näüdüs ka tõisi Liivimaa kihlkunnakuulõ luumisõs. Edimädse Eesti vabariiigi aigu sai kihlkunnakoolist korgõmb algkuul ja Nõvvokogo aol mittetävvelik keskkuul, sis säitsmeklassilinõ kuul, katsaklassilinõ kuul ja kuvvõkümnendil keskkuul. Nimi vaihtõdi gümnaasiumis 1997 ja täämbädse pääväni om tüün 12 klassi.\n\nKerik \n\nEdimäne puukerik ehitedi Kanepihe 17. aastagasaa II poolõl, tõnõ sai valmis 1737. aastagal ja sääl olliq olõman eski hõrilaq. Parhilla om Kanepi kerik maakivvest ja tuu tetti 1804–1808 Friedrich Siegeli projekti perrä. 1831 lei välk kerigu palama ja suurõmb osa iloväärtüsega ossõ palliq maaha. Ülesehitet kerik om pia putmalda täämbädse pääväni püsünü 1877. aastagast. 1902 saadiq vahtsõq hõrilaq. Kuiki Lõunõ-Eesti kerikide man om harilik kikas torni otsan, sis Kanepi kerigu tornin tuud olõ-õiq.\n\nKanepi aiand \nKanepi alõvigu veeren tege ummi tegemiisi kasvomaio ja maalappõ pääl Kanepi Aiand. Tuu om perreäri ja luudi 1993. aastagal. Kõgõpäält kasvatõdi õnnõ nelke ja kurkõ, a pia säeti tsiht kõiki istikidõ kasvatamisõlõ ja müügile. Kanepi aiand tege kuuntüüd Maaülikooliga ja pruuv perrä egäsugumaidsi esiqsugutsidõ kasvõ kasvatamist, tuu om andnu näile tõisi siän edumaa. Kanepi aiandit või tähele pandaq mitmidõ liinu, sääl hulgan Tarto, hal'astusõ ja lillipindride luumisõ man.\n\nLätteq \n\nEesti alõviguq\nKanepi kihlkund","num_words":360,"character_repetition_ratio":0.049,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.191,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/%C3%84ntu","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Äntu om külä Õdagu-Viromaal Väike-Maarja vallan ja kihlkunnan. 20. aastagasaal oll' sääl populaarnõ eherüst kasvataq. Eherüs elli ka Kärsa ojan. 1950. aastagal rändsiväq kalaq Nõmme ja Ao jõkkihe.\n\nNõmme veski lähkün om Äntu Punamägi. Tuu om muistnõ liin ja om muinsuskaitsõ all. Tuu ümbre om pistülidse kaldõga mõts. Punamäe liina tarvitõdi 13. aastagasatani. A 17. aastagasaal oll' sääl suur poolakõisi sõaliir. Nuuq häodiq kõik ümbrekunna ärq.\n\nÄntu järveq \nÄntun om säidse järve. Järveq ommaq klaari viiga. Kõgõ suurõmbaq järveq ommaq Valgõjärv, Rohilinõ ehk Vahejärv ja Sinijärv. Vahejärv ja Sinijärv ommaq ainulidsõq, selle et järve vesi om sinikasrohilinõ ja väega klaar. Vii ilosa värmi and helle järvelubi üten luudusõga. Kavvõmbalõ jääseq viil neli järve: Linaleo, Mäetaguse, Kaan- ja Umbjärv. Nuuq ommaq soidsõ maaga.\n\nLuuduse õpperada \nJärvi saa lähembält kaiaq, ku minnäq ja rännädäq Äntu järvi matkaraal. Rada nakas Valgõjärve saisoplatsilt. Rada om 10 kilomiitre pikkunõ ja om Äntu maastigukaitsõalal. Raa viirde jääseq kõik säidse järve. Raa pääl ommaq märgiq, miä tiid näütäsäq. Ka ommaq raa pääl teedüstahvliq. Matkarada om tasoldaq ja vallalõ üüpäiv läbi.\n\nViromaa küläq","num_words":170,"character_repetition_ratio":0.058,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.195,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/%C3%84ntu%20Sinij%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sinijärv om säidse kilomiitret lõunõ puul Väike-Maarjast, Väike-Maarja kihlkunnan, Õdagu-Viromaal. Seo om Eesti kõgõ selgemba viiga järv. Järve läbipaistvus om kooniq 15 miitrit, kuigiq järve suurõmb süvvüs om 8 miitrit. Vesi om klaar lättide peräst. Tuuperäst om järve vesi esiki suvõl 10-15 kraati. A päälmäne puul miitrit viist om suvõl küländ lämmi, et minnäq ujoma.\n\nJärven eläseq ka kalaq: ahhun, särg ja haug. Kõgõ inämb om ahunat.\n\nEesti järveq","num_words":66,"character_repetition_ratio":0.018,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.21,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/M%C3%B5isak%C3%BCl%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mõisakülä om vallasisene liin Villändi maakunnan Mulgi vallan. Mõisakülä sai alõviõigusõq 1920. ja liinaõigusõq 1938. aastagul.\n\nMõisakülä om väiku inneskine raudtiiliin Läti piiri veeren. Liin kuustu päämidselt üte-katõkõrraliidsist huunist. Liinan toimõndas põhikuul, latsiaid, rahvamaja ja muuseum. Edimädse vabariigi aol ehitedi liina õigõuso ja lutõriuso keriguq. \n \nParhillanõ Mõisakülä om tekkünüq suurõlt jaolt päält kitsa rüüpmegaq raudtii asotamist 19. aastagasaa lõpun. Liinast juusk’ läbi Pärno–Valga ja Viländi–Mõisakülä raudtii, miä tekk’ liinast tähtsä raudtii sõlmjaama. Liinan edesi tüüstüs ja 1909. aastaga elli ligi 1000 inemist. 1938. aastagas oll’ liin rikas arõnõv väikuliin, kon elli pia 2421 elonikku.\n\nPerän II ilmasõta jäi liina edeng saisma. Liin vaivõl’ sõakaihõ, kiudutamiisi ni veeremaastumisõ käen. Viil suurõmb kaotus Mõisaküläle oll’ raudtii kaominõ, miä sündü Villändi tsihin 1975. ja Pärno tsihin reisjile 1996. aastagal, olkuq õt raudtii võeti üles viil 2008. aastagal.\n\nLätteq \n\nEesti liinaq","num_words":127,"character_repetition_ratio":0.038,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.212,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Lehtsalu%20Markus","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lehtsalu Markus (Markus Lehtsalu, sündünüq 7. vahtsõaastakuu pääväl 2001) om seto juuriga laulja ni laulukirotaja Sauõlt.\n\nTä kirotas ja mäng eesti- ja inglüsekeelist rokkmuusigat, mõist lauldaq, kitrat ni klavõrit mängiq.\n\nTimä setokiilsit luulõtuisi om 2022. aastaga Võro-Seto Tähtraamatun.\n\nElukäük \nPõhikoolin käve Sauõ Gümnaasiumin, keskkooli lõpõt' Talina 32. Keskkoolin.\n\n2019. aastagal võit' Eesti Miihilaulu Seldsi solistõ võikilaulmisõ.\n\nAastagast 2020 opis Tarto Ülikooli Villändi Kultuurikollõdsin helütetängut.\n\n2012–2020 tä laul' ja mänge kitrat ansamblin Voucher.\n\nLooming\n\nEP-q \n\"Pistorg\" (\"Kuristik\", 2018)\n\nSingliq \n\"Tolm mu olgõ päält\" (\"Dust Off My Shoulders\", 2020)\n\n\"Sammõl'\" (\"Sammal\", 2020)\n\n\"Fell-In\" (2020)\n\nLingiq \nLehtsalu Markus Soundcloudin\n\nLehtsalu Markus Spotifyn\n\nÜlesastminõ 2019. aastaga suvõl\nEesti lauljaq\nSauõ inemiseq","num_words":95,"character_repetition_ratio":0.046,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.26,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Maradona%20Diego","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Maradona Diego (Diego Armando Maradona Franco; sündünüq 30. rehekuu pääväl 1960 Lanúsõn, Buenos Airesõ maakunnan; koolnuq 25. märtekuu pääväl 2020) oll' argentina jalgpallimängjä ja -triinjä. \n\nTimmä peetäs ütes kõgõ parõmbas mängjäs aoluun. Maradona oll' lühkü, aga tuuiist nopõ ja jovvulinõ ni palliga väega ossav.\n\nÜts kuulsambit hetki timä karjäärin oll' 1986. aastaga jalgpalli maailmameistrevõistluisil Inglüsmaa vasta käega lüüd väreht, mink tä esiq Jumala käes nimmas'.\n\nKaeq viil\nJumala käe väräht\n\nJalgpallimängjäq","num_words":66,"character_repetition_ratio":0.047,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.21,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Jumala%20k%C3%A4e%20v%C3%A4r%C3%A4ht","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Jumala käsi (hispaania keelen La mano de Dios) om argentina jalgpallimängjä Maradona Diego pant nimi vastaossuisiga värähtile, mink tä esiq 1986. aastaga jalgpalli maailmameistrevõistlusil Inglüsmaa vasta käega lei.\n\n22. piimäkuu pääväl 1986 mängiti Azteca staadionil 114 582 inemise iin maailmameistrevõistluisi veerändfinaali mäng Argentina ja Inglüsmaa vaihõl. As'alõ and' vunki mano tiidmine, et neli päivä inne taad oll' katõ riigi vaihõl naanuq Falklandi sõda.\n\nEdimäne puul'aig es lüvväq üttegi värähtit. Käümän oll' 51. minot', ku Maradona läts' kolmõst inglüse mängjäst müüdä ja and' passi Valdano Jorgelõ. Inglüse kaitsja sai jala vaihõlõ ni pruuvõ palli uma värtevahilõ andaq, et tuu sjoo kätte võtnuq (tuul aol oll' tuu viil lubat). Maradona juusk' trahvikasti palli pääle ni lei inne inglüse värähtivahti Hodge'i Steve'i palli käegaq sisse. Pääkohtunik Bennaceuri Ali näüdäs', et väräht lugõ.\n\nArgentina võit' mängu 2–1 ni ildampa ka maailmamaistrevõistlusõq. Taa väräht valiti riikevaihõlidsõ jalgpalliliido hääletämisel aastasaa kõgõ parõmbas värähtis.\n\nKaeq viil\nMaradona Diego\n\nJalgpalli maailmameistrevõistlusõq","num_words":146,"character_repetition_ratio":0.074,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.19,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Abja-Paluoja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Abja-Paluoja om vallasisene liin Villändi maakunnan Mulgi vallan. Abja-Paluoja sai alõviõigusõq 1945. ja liinaõigusõq 1993. aastagul.\n\nAbja-paluoja om olnuq pikält ümbrekunna majandus- ja kultuurielokesküs, kon joba 19. aastagasaal, Paluoja kõrdsi man, peeti suuri sügüselaatõ. Uma tähtsüse peräst peetäs liina vaihõl esikiq Mulgimaa Pääliinas.\n\nEdimäne kõrd nimmati Abja küllä 1504. aastagal, aq Abja-Paljuoja külä alostusõs loetas 1890. aastagit, ku tekkü kaupmiihi ja käsitüüliisi elokotus. 1897. aastgal ehitedi küläst läbi kitsa rüüpmegaq Villändi–Mõisakülä raudtii, miä tüüt’ kooniq raudtii kinniqpandmisõni 1973. aastagal.\n\nLätteq \n\nEesti liinaq","num_words":75,"character_repetition_ratio":0.022,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.212,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Karksi-Nuia","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Karksi-Nuia om vallasisene liin Villändi maakunnan Mulgi vallan. Karksi-Nuia sai alõviõigusõq 1945. ja liinaõigusõq 1993. aastagul.\n\nKarksi-Nuiast lätt läbi Karksi põlinõ org, mink perve pääl om Karksi ordoliinakands ja naidõ kesken esiqeräline viltudsõ torniga Karksi Peetri kerik.\n\nNuia Elokotus tekkü 19. aastagasaa tõõsõl poolõl Karksi mõisa Nuia kõrdsi mano tiiristi pääle, kohe ümbrekunna käsi- ja põllutüüliseq ehitiväq majjo, puutõ ni kon peeti suvõ- ja sügüselaatõ. 20. aastagsaa algusõn kasvi elonikkõ hulk kipõlt, ehitedi vahtsit huunit ni Nuia külä muutu terve ümbrekunna majanduslidsõ ja vaimoelo kesküses. 1920.–1930. elli külän ligi 600 elonikku. 1987. aastagal nimmati allõv ümbre Karksi-Nuias.\n\nLätteq \n\nEesti liinaq","num_words":93,"character_repetition_ratio":0.033,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.213,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kilingi-N%C3%B5mm%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kilingi-Nõmmõ om vallasisene liin Pärno maakunnan Saardõ vallan. Kilingi-Nõmme sai alõviõigusõq 1919. ja liinaõigusõq 1938. aastagul.\n\nKilingi-Nõmmõ elokotus tekkü Kilingi mõisa Nõmmõ Kõrdsi mano 19. aastagasaa tõõsõl poolõl. Aastagasaa lõpun elli Kilingi-Nõmmõl ligi 500 inemist. 1896. aastagal ehitedi Kilingi-Nõmmõst läbi Pärno–Valga raudtii, miä tüüt’ väikuide saisahuistõga kooniq raudtii kinniqpandmisõni 2000. aastagal.\n\nKilingi-Nõmmõ lähkün peeti 1941. aastaga 4. hainakuul kuulsa Liivamäe lahing mõtsavelji ja häötüsepataljoni vaihõl.\n\nLätteq \n\nEesti liinaq","num_words":60,"character_repetition_ratio":0.081,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.212,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/V%C3%B5hma","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Võhma om liin Villändi maakunnan Põh’a-Sakala vallan. Võhma sai alõviõigusõq 1945. ja liinaõigusõq 1993. aastagul.\n\nVõhma liina tekkümine om köüdet Villändi–Talliina raudtii asotamisõga 1901. aastagal, ku Võhma raudtiijaama ümbre nakas' tegünemä vahtsõnõ alõvik. Liina edengile avit' üten 1928. aastagal luud vällävidämisetapamaja. Lihatüüstüsest sai Võhman valitsõv tüüstüsharo kooniq piaaigo 20. aastagasaani, ku 1996. aastagal Võhma lihakombinaat läts' pankrotti, miä tõi liina suurõ tüüpuudusõ.\n\nLätteq \n\nEesti liinaq","num_words":59,"character_repetition_ratio":0.014,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.211,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Veeremaastumin%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Veeremaastuminõ tähendäs Eestin saiso, kon piirkunna eloniguq saa-ai inämb küländ egäpääväelos tarviliidsi teenüssit tarvitaq ni tuuperäst nakas kahanõma rahva hulk, ettevõttõq ja kasus tüüpuudus.\n\nLätteq","num_words":25,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.142,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kolga-Jaani","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kolga-Jaani om alõvik Villändi maakunnan Villändi vallan. Alõvik tekkü Villändi-Põltsamaa maantii ja muiõ paigapäälitsidõ teiei risti 19. aastagasaa lõpun. Elokotus kasvi sääl tiiristin joba varõmb olnu Jaani kerigu lähkühe. Kerik esiq ehitedi edimäst kõrda arvadaq 14. aastagasaa algusõn.\n\nKaeq ka \n Suurõ-Jaani\n\nLätteq \n\nEesti alõviguq","num_words":42,"character_repetition_ratio":0.03,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.184,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/%C3%84%C3%A4nisj%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Äänisjärv (vinne keelen Онежское озеро, Onežskoje ozero vai Оне́го, Onego; kar'ala keelen Oniegu vai Oniegu-järve; vepsä keelen Änine vai Änižjärv) om Õuruupa suurusõlt tõnõ järv. Järv om päämidselt Kar'ala Vabariigin.\n\nSuurus ja süvvüs\nÄänisjärve pindala om 9 800 km² ja kõgõ sügävämbäst kotussõst mõõtõn 120 miitret sükäv. Keskmäne süvvüs om 30 miitret. Järve pikkus om 248 km, lakjus 90 km. Äänisjärv om suurusõ poolõst maailma 17. järv.\n\nKalaq\nJärven om üle 30 liigi kallo. Kõgõ inämb om püvvet rääbüst, tinti, ihest, lõhhe ja eherüst.\n\nKar'ala Vabariigi järveq","num_words":79,"character_repetition_ratio":0.032,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.232,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Karmoska","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Karmoska om vinne lõõtspill. Tõisildõ ku tõisil Euruupa diatooniliidsil lõõtspillel\nolõnõ-õi karmoskal nuut' lõõdsa liikmisõst. Vinne lõõtso umaperä om viil tuu, et noidõga saa\nmängiq ka minuursõn helülaadin.\n\nEt karmoska om lihtsä pill, om tä küländ levinüq. Esiqerälidselt populaarnõ om tä\nSetomaal. Timäga saa mängiq nii viisi ku saadõt ku mõlõmbit kõrraga ni om väegä\nhää ka ütsi mängmises.\n\nHariligult om karmoskal hüvvä kätt kats nupirita, minka saa mängiq diatoonilidsõ\nskaala pääl vai katõ helüstigu nuutõ. Näütüses G-duuri karmoskaga saa mängiq G-duurin\nja E-mollin. Kõrrast noodiq lääväq vaeldamiisi ütelt rialt ja tõsõlt rialt. Kolm ülemäst\nnuppi ommavaq lisanoodiq.\n\nKurakätt om ka hariligult kats rita bassinuppõ, ütel rial masuurhelüstigu ja tõsõl\nminuurhelüstigu nupiq. Nupiq ommavaq katõkaupa paarin, tuu tähendäs et alomanõ\nom bassinupp ja ülemäne akordinupp.\n\n2020. aastagal tull' vällä Leima Matisõ “Karmoškaaabits”, minka käü üten ka\nKarmoskaaabidsa pillikursus Youtube’in.\n\nKuulsaq bändiq kon karmoškat mängitäs, ommaq näütüses Zetod, Kiiora, Klapp, Lõõtsavägilased,\nUntsakad.\n\nPilliq","num_words":151,"character_repetition_ratio":0.045,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.177,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Baltis%27akslas%C3%B5q","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Baltis'akslasõq (s'aksa keelen Deutsch-Balten, Baltendeutsche) olliq s'akslasõq, kiä elliq põrõldsõ Eesti ja Läti maiõ pääl, tuu ao Liivimaal, Eestimaal ja Kuramaal.\n\nPeriolõk \nBaltis'akslaisi periolõk olõki-i nii selge, a om kimmäs, et nä olliq peri S'aksamaalt. \n\nBaltis'akslaisi ku eräle rahvusõ tekkümist köüdetäs võidõluisiga Eestin ja Lätin 13. aastagasaa edeotsan. Tuud peetäs Eesti muistsõs vabahusvõitlusõs, minkast om kirotõt ka Henrigu Liivimaa aigraamatun. \n\nOm aoluulaisi, kiä ütleseq, et s'akslasõq es tulõq Eestimaalõ suurõ tapõlusõga, a pikapääle ja veitseviisi.\n\nUmsiedlung \n1939. aastagal lepeq Eesti ja S'aksamaa kokko, et suurõmb jago s'akslaisist lännüq tagasi aoluulidsõlõ kodomaalõ. Baltis'akslasõq pelgsiq, et Novvokogoliit võtt Eesti ärq. Edimäne laiv läts' vällä 18. rehekuu pääväl 1939 ja viimäne 18. lehekuu pääväl 1940. Kokko läts' ärq 13 000 baltis'akslast, Eestimaalõ jäi 3000.\n\nLätteq \nBaltis'akslasõq","num_words":114,"character_repetition_ratio":0.081,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.218,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vahts%C3%B5liina%20kants","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vahtsõliina kants om kants Vahtsõliina kihlkunnan Vana-Vahtsõliinan.\n\nVahtsõliina kandsil om pall'o nimmi olnuq. Kõik võõraq, kiä tulliq siiäq umma võimu näütämä, panniq tä nime uma kiilde ümbre: Castrum novumi, Nyenhus, Neuhausen vai Novõi gorodok. Nuuq kõik tähendäseq vahtsõt liina. A sõna liin esiq es tähendä vanan keelen mitte kotust, kon hulga inemiisi kuun eläs, a hoobis kantsi vai lossi.\n\n1342. aastagal tetti siiäq kivist kants'. Kandsi lask' tetäq Tarto piiskop miiq vana maaliina asõmõlõ. Tuu sai kõgõ kimmämbäs kindlusõs vasta Vinne piiri. Kandsi ümbre tegüsi ka väikene küläkene. Tuud häöti mitu kõrda üle käünüq võõraq väeq.\n\nVarsti päält Vahtsõliina ehitämist sündü lossi pääkabõlin suur imeq. Pümmel üül oll' tühäst kabõlist kerigulaulu kuuldaq. Ku kaema minti, anniq kats' vahaküünäld esiqsugumast valgust. Must rist, miä oll' muido saina pääl kinniq, saisnuq ilma toeldaq kest altarit. \n\nPäält tuud naksiq Vahtsõliina käümä palvõrändäjäq Liivimaalt ja esikiq S'aksamaalt. Pall'oq pümmeq ollõv siin uma nägemise tagasi saanuq. Kiä oll' kurt, naanuq vahtsõst kuuldma.\n\nRiia pääpiiskop kirot' tuust suurõst immest 1354. aastagal esikiq Rooma paavstilõ. Paavst kuulut vällä palvõrändämise ja lubasi, et kiä joud tuuaigsõ katoliikligu ilma veere pääle Vahtsõliina, saa neläkümne päävä patuq andis. Ku tulliq suurõq sõaq, jätiq ka palvõrändäjäq Vahtsõliinan käümise perrä.\n\nSuuri tapõluisi peräst sai Vahtsõliina kants' pall'o kannahtaq. Liivi sõa aigo 1558. aastagal tull' üle piiri 80 000-meheline Vinne vägi ja piird' kandsi sisse. Vahtsõliinat olliq kaitsman õnnõ 80 rüütlit ja 200 sõasulast. A suur' imeq om tuu, et nääq peiq vasta siskiq kuus' nädälit, inne ku kandsi vainlaisi kätte anniq.\n\nPäält Liivi sõta läts' Vahtsõliina Poola võimu ala. Suurõmb jago külli olliq inemiisist tühäq. Kiä oll' tapõt, kiä mõtsu sisse vai üle piiri ärq paenuq.\n\nMõnõ ao peräst – 1625. aastaga paiku – saiq võimu hindä kätte ruutslasõq. Roodsi aol tull' vindläisi kümnetuhandõlinõ vägi jälkiq Vahtsõliina ala ni alost' ümbre haardmist. Tõõsõl pääväl anniq sõton ärq lagonuq kandsi 40 kaitsjat alla.\n\nRoodsi ao lõpul tekk' ummi saatjidõgaq piätüse Vahtsõliinan Vinne tsaar Piitre I. A tä es jääq üümajagaq sukugiq rahulõ. Ku Vinnemaa Roodsi riigi vasta Põh'asõta alost', pand' tsaar tuud ruutslaisilõ viilkõrra süüs.\n\nPõh'asõa aigu sai seo kant jälkiq suurt hätä nätäq. Küläq palotõdiq maaniq maaha, inemiseq kas tapõdiq vai viidiq Vinnemaalõ vangi. Mitu kõrda käveq vainlasõ väeq siist üle. Päält suuri sõto oll' vanast kimmäst kandsist õnnõ kands (varõmõq) perrä jäänüq. Nii tuud kutsutaskiq: Liinakands. A torniq ommaq täämbädse aoniq vasta pidänüq. Saisvaq ku vahiq katõ ilma veere pääl.\n\nEesti","num_words":390,"character_repetition_ratio":0.045,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.198,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Asti%20Karla","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Asti Karla (Karl Ast vai Karl Rumor; 1866–1971) oll' eesti kiränik ja poliitigamiis'.\n\nKirämiis' sündü Orava vallan Pääväkeste talon ja oll' perren kuvvõs, viimäne lats'. Kõgõ noorõmb lats' om hää ollaq – tuud iks hoiõtas vähä rohkõmb. A pois'kõnõ esiq oll' kõva ruubõlõja, kinkalõ miildü koiruisi tetäq. Ku mõni vahtsõnõ temp oll' tett, üteldi kõrragaq: Karla tüü. Tä käve Kahkva küläkoolin, päält tuud tulliq kooliq Vahtsõliinan ja kõgõ lähkümbän liinan – Petserin. Tarto Treffneri koolin nakas' tä Rumori nime all juttõ kirotama.\n\nTsaariao lõpun oll' tä aokiränik ja tekk' salaja poliitikat. Kirämiis' panti esikiq vangi ja pässi vaivalt maaha laskmisõst. Timäst sai üts' Eesti sotsialistõ partei alostaja. Ku elo keerolidsõs läts', tull' tä jälkiq kodotallo varjo.\n\nEesti Vabariigi aigu oll' Ast-Rumor esikiq ministri ja kavva aigu Riigikogon. Sis läts' Eesti konsulis Brasiiliahe. A Tõõnõ ilmasõda tull' pääle ja tä pidi sinnäq jäämä peris 18 aastagas. Elo viimädse otsa elli New Yorgih, kohe kuuligiq. Maailmamehe tuhk visati tä hindä tahtmist pite Atlandi ilmamere pääle lakja.\n\nAst-Rumor kirot' nii romaanõ (näütüses «Krutsifiks»), jutussit («Tuled sügisöös») ku mälehtüisi («Aegade sadestus»).\n\nEesti kiräniguq","num_words":175,"character_repetition_ratio":0.013,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.212,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vabarna%20Jane","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vabarna Jane (Jane Vabarna, sündünüq 23. piimäkuu pääväl 1980. aastagal) om seto ülembsoots'ka, käsitüümeistre, seto kultuuri edendäjä ja Verska Kultuurikeskusõ juhataja.\n\nTunnõt muusigamiis Vabarna Jalmar om Jane veli. Näide vanavanaimä oll' kuulsa seto lauluimä Vabarna Anne.\n\nSetomaa inemiseq","num_words":36,"character_repetition_ratio":0.007,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.193,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pelisaar%C3%B5%20Georg","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pelisaarõ Georg (Georg Pelisaar; sündü 7. joulukuu päival 1958) om aokiränik ja poliitik. \n\nTä om olnuq Põlva Raadio päätoimõndaja, riigikogo liigõ, Seto Kongressi vanõmbidõ kogo päävanõmb, 2011. aastast Põlva liinapää ja Põlva vallavanõmb.\n\nEesti poliitiguq\nSetomaa inemiseq\nVõromaa inemiseq","num_words":36,"character_repetition_ratio":0.028,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.205,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Soom%C3%B5%20%28Antsla%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Soomõ om külä Võromaal, Urvastõ kihlkunna Antsla vallan. \n\nSoomõ külä om Urvastõ kihlkunna lõunõpiiri pääl, Antsla liinast vähä lõunõ puul, Karula korgõmaa kuntligadsõ maastigu pääl.\n\n2011. aastaga rahvalugõmisõ perrä elli külän 31 inemist.\n\nLätteq \n\nVõromaa küläq\nAntsla vald\nUrvastõ kihlkunna küläq","num_words":39,"character_repetition_ratio":0.107,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.197,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Riia%E2%80%93Pihkva%20kivitii","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Riia–Pihkva kivitii vai Riia-Pihkva maantii om tii, miä lätt läbi Eesti Lätist Vinnemaalõ.\n\nAolugu \nJoq 13.–14. aastagasaal läts' Vahtsõliinast läbi vana kaubatii. Kaubavooriq tulliq Riiast ja sõidiq edesi Pihkva poolõ. Tarto liin kaubõl' sis kah Novgorodi ja Pihkvagaq. Hansaliidu kaubaq, midä tuudi Põh'a-S'aksamaalt, Hollandist ja Prantsusmaalt Riia vai Pärno sadamahe, viidi Tartost Pihkvahe. Euruupast tuudi suula, rõivakaupu ja veine. Pihkvast viidi sinnäq vasta karusnahko, linna, kanõpit, vahha ja villä. 1590. aastagal veiq vinne kaupmeheq Vahtsõliina kaudu Riiga 18 788 oravanahka, 559 sooblinahka, 637 soenahka, üle 3500 muu eläjä naha ja viil egäsugust kaupa. Tuusama aogaq tõiq Riia kaubaherräq Pihkvast läbi Tarto 14 000 oravanahka, 160 sooblinahka, 56 puuta linna ja küündlerasva. Tii Riiast Pihkvahe oll' läbi Vahtsõliina lühkümb. Riia kaupmiihil oll' umma kaupa lähkemb vitäq. A Tarto liin sai tuu pääle vihatsõs. Liinalõ tekk' kaiho saamaldaq jäänüq tollimass ja tõõsõq massuq. Tülü Tarto ja Riia vaihõl käve pia 150 aastakka. Vaiõlus lätt' nivõrra kõvas, et Poola valitsusõ aigu panti Vahtsõliina kaubatii kinniq. A paiklik valitsõja lubasi ilma ülembide tiidmäldä ja massu iist tuud pite siskiq sõitaq. Nii käve kauba vidämine Riiast läbi Vahtsõliina Pihkvahe õks edesi, nika ku laemb ja parõmb Pihkva-Riia kivitii valmis sai.\n\nPostijaamaq \nRiia–Mariburgi–Vahtsõliina–Pihkva tii viirde naati postijaamu tegemä. Viil ildamba tetti vahtsõnõ postitii Vahtsõliina läbi Harglõ ja Rõugõ kihlkunna. Vahtsõliina tii viirde vana kandsi varõmidõ lähkühe jääs Piiri kõrts'. 1695. aastagal oll' sääl jo postijaam. Sõitjaq saiq süvväq-juvvaq ja hobõsõq puhadaq. Piiri kõrts' oll' lajalt kuulsa ja säält käve läbi pall'o rahvast. Päält kivitii käüki minekit tetti ka Miss'o kõrdsi mano uma hobõsõpostijaam. Lähkembäq postijaamaq olliq Pihkva poolõ minnäq Pankjavitsa ja Irboska, a Riia poolõ sõitõn Romuskalna ja Jaunaskalna. Ku 19. aastagasaa lõpun raudtii valmis sai, lõppi ka hobõsdõgaq posti ja inemiisi vidämine.\n\nPihkva-Riia kivitii tegemises kullu pia kümme aastakka. Killustik lahuti käsilde vassaridõgaq, laotõdi sis tii pääle lakja ja tambiti kinniq. Sis tull' rassõ tiirull', midä vidi kolm paari hobõsit. Päält valmis saamist lasti tiil viil kolm aastakka vaodaq. Kedägiq es lastaq ummi hobõsõgaq tii pääle. Ammõtihe pant tiivaht' kand' kõgõ pikkä ja terävät väist üten. Tuugaq oll' hää sõitjidõ hobõsidõ rahkõq läbi lõigadaq. Pihkva-Riia kivitii läbi Miss'o sai valmis 1865. aastagas. Vahtsõliina mõisniguq Liphardt’iq ja Võro kõgõ rikkamb ärimiis' Stein tahtsõq Miss'ost peris liina tetäq.\n\nLoodõti, et päält kivitii valmis saamist tulõ siiäq pall'o vahtsõt rahvast. Liinalõ pidi saama uhkõ s'aksa nimi – Liphardtstein. A tuust plaanist saa es asja. Viimädse Vinne võimu aigu tetti tiid laembas ja õgvõmbas. Täämbädsel aol om Miss'on piirivalvõq ja läbi Luhamaa piiripunkti sõitvaq suurõq kaubamassinaq.\nTiiq","num_words":402,"character_repetition_ratio":0.052,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.196,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Inemise%C3%B5iguisi%20p%C3%A4iv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Inemiseõiguisi päiv om Ütistünüisi Rahvidõ inemiseõigusõ kuulutusõ 10. joulukuu pääväl 1948 vastavõtmisõ aastapäiv. Taad peetäs egä aastaga 10. joulukuu pääväl.\n\nInemiseõigusõ kuulutus oll' edimäne ammõtlik papõr, miä kuulut', et inemiisi õigusõq ommaq kõigilõ ja tuu, kon inemine om sündünüq vai määndsen kultuurin üles kasunuq, ei tähendäq.\n\nKaeq viil \n\n Inemiseõigusõq\n Inemiseõigusõ kuulutus\n Ütistünüq rahvaq\n\nInemiseõigusõq\nÜtistünüq Rahvaq\nTähtpääväq","num_words":54,"character_repetition_ratio":0.134,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.182,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Aunapu%20Manni%20Nicole","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Aunapu Manni Nicole (Nicole Victoria Aunapu Mann, sündünüq 27. piimäkuu pääväl 1977) om eesti juuriga Ameeriga Ütisriike linnugijuht' ja NASA astronaut.\n\nTä om lõpõtanuq Ameeriga Ütisriike Mereväeakadeemiä, Stanfordi ülikooli ja Ameeriga Ütisriike Mereväe Linnugijuhtõ kooli. Tä lindas linnugiga F\/A-18 Hornet.\n\nTimä vanaesä Aunapuu Helmuth Werner (1903–1957) sündü Talliinan ja oll' meremiis, kink pereh oll´ peri Hiiomaalt Tubala külä Peedu talost. Aunapuu Helmuth Werner võtt' 1936. aastagal Ameeriga Ütisriike kuakundsusõ.\n\n2020. aastaga joulukuul and' NASA vällä nimekirä, kiä nakkasõq hinnäst Kuu pääle minekis ette valmistama. Üts' 18st oll' ka Aunapu Mann. Tä om 5. rehekuu pääväst 2022 startnuq SpaceX Crew-5 miiskunna komandör.\n\nLätteq\n\nAmeeriga Ütisriike inemiseq","num_words":98,"character_repetition_ratio":0.112,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.222,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kivi%C3%B5li","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kiviõli om liin Hummogu-Viromaal Lügänüse vallan. \n\nLiin om alostõt 1922. aastal, liinaõigusõq saanuq 1946. aastal. Aastil 1957–1991 oll' Kiviõli Kohtla-Järve osa.\n\nKiviõli liin om nime saanud inne II ilmasõta aktsiaseldsi Eesti Kiviõli perrä.\n\n2000. aasta inemiisi kokkolugõmisõ perrä olliq liina elonigõst vindläseq 51% ja iistläseq 39,4%. 1. vahtsõaastagakuu 2010 oll' liinan elänikke 6606.\n\nKiviõlin om kats kuuli – Kiviõli l. Keskkuul ja Kiviõli Vinne Gümnaasium. \n\nLiina veeren om Kiviõli Keemia vabrik.\n\nAastagal 2020 oll' Lügänüse vallavanõmb Eiche Andrea.\n\nLätteq \n\nEesti liinaq","num_words":70,"character_repetition_ratio":0.028,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.262,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/P%C3%BCssi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Püssi om liin Hummogu-Viromaal Lügänüse vallan. 2013. aastagast om Püssi Lügänüse valla all ja mitte inämb esiqsaisja umavalitsus. \n\nEdimäne kõrd kirotõdi Püssist 1472. aastagal. Sõs oll' Püssi allõv rasõhõhe läbitäv soinõ maa-ala. \n\nEdimäne tüüstüsettevõtõq oll' Püssi mõisa lavvalõikus Purtse jõõ veeren. Köüdüssen tuuga om Püssi mõisat nimmat ka Uue-Purtses.\n\nParhillaq tüütäseq liinan ka kohvitüüstüs, müüblitüükoda ja eelektrijaam. 1926. aastagal ehitedi Püssi koolimaja. Seo ilma aigo kutsutas tuud Lügänüse Keskkoolis.\n\nPüssin elli 2011. aastaga inemiisi kokkolugõmisõ perrä 1083 inemist.\n\nLätteq \n\nEesti liinaq","num_words":76,"character_repetition_ratio":0.057,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.209,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Spotify","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Spotify om roodsi vuugedestüsteenüs, minkaq saa muusikat kullõldaq õkva internetist plaati ostmaldaq. Muusiga saat mängmä pandaq esitäjä vai albumi kaupa, saat ka tetäq umaq nimekiräq noist laulõst, midä kullõldaq tahat.\n\nTuu muusiga perrä, midä sa kullõt, pakk Spotify sullõ sarnast muusikat mano.\n\nVuugedestüs \nVuugedestüs vai striiming (inglüse keelen streaming) om andmidõ ülekandminõ serverist puutrihe niimuudu, et naid saa ka laat'misõ aol pruukiq. Vuugedestüsega kullõldas näütüses internetiraadiot, a võit ka kullõlda jo valmis saatit vai laulõ.\n\nLauljaq ja Spotify \nAlbumiq ommaq üts' lauljidõ sissetulõki kotus. Interneti tulõkigaq om tuu kõrrast veidembäs jäänüq, selle et muusiga om võrgun olõman ja kiäki ei tahaq inämb plaadi iist massaq. \n\nLaulja ni Eesti Autoridõ Ütisüse juhatusõ esimiis Epligu Vaiko ütel', et eesti lauljaq ja muusiguq ommaq ilma jäänüq 30 miljonist õurost. Mõtõq om tuun, et ku innembi ostiq inemiseq plaadi, siis põrõld saa sama raha iist kogo maailma muusikat kullõldaq. Spotify mass egä kullõmisõ päält lauljilõ rahha, aq tuu om piä olõmaldaq – 0,0003 senti.\n\nSpotify ja võro kiil \nSpotifyn om ka võrokeelist muusikat, näütüses Kalkuni Mari ja Winny Puhhi lauluq.\n\nLätteq \n\nInternet\nMuusiga","num_words":176,"character_repetition_ratio":0.04,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.185,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/T%C3%B5rva%20Ants","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tõrva Ants, priinimi Hans Pähn oll' Hurda külä Muasilla talo perremiis. Tä oll' Sännä valla suurõmbit vigurimiihi ja kõva jovvugaq miis. Pidi põldu ja tuu kõrvalt ai ka kandõst tõrva, selle tedä Tõrva Antsus kutsutigiq. \n\nAnts esiq om ammukiq koolnuq. Kah'os om ka Muasillast, Hurda külä ütest vanõmbast talost, õnnõ ahokands perrä jäänüq.\n\nElolugu \nHinge revisjoni perrä sündü Tõrva Ants, vai Peebu poig Hans Pähn umbõs 1858. aastagal Sännä vallan Hurda külän Hiire talun.\n\nTõrva Ants ollõv olnuq mehitside pidäjä. Ütekõrra saanuq miivarga kätte. Määrnüq tuu sis miigaq kokko, raputanuq linaluid ja sulgi pääle ni lasknuq tuul nii umma tiid minnäq. \n\nMuasilla rehealodsõ palgiq varast' tä mõisa mõtsast ja kand' esiq üteviisi sälägaq kodo. Kõrra sai mõtsavaht mano. Tuu haard' Antsu vüü vaihõlt kirvõ ja pand' mõisa poolõ juuskma, et tuud herräle viiäq. Ants visas sis palgi maaha ja nakas' tälle perrä kakma. Saigiq sis mõtsavahi kätte. Võtt' tä käest kirvõ ärq ja and' naha pääle kah viil. Esiq opas': «Ku ma mõisa mõtsast ossakõsõ kodo viä, sis tulku eiq manuq. Oss purõ!» \n\nAntsul ollõv olnuq kolm naist. Kats' tükkü matt' Ants maha, kolmas - Sohvi - matt' Antsu. Ants oll' jo päält 60 ku tä Sohvi naasõs võtt', õpõtaja ollõv tuu pääle kadõ olnuq. Ants üülnüq: “oss um viil kõva”. \n\nTõrva Ants om matõt Rõugõ Jaani-Peebu matussilõ.\n\nLätteq \n\nVõromaa inemiseq\nRõugõ kihlkunna inemiseq","num_words":220,"character_repetition_ratio":0.046,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.217,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ts%C3%B5%C3%B5ri%20Tannil","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tsõõri Tannil (sündünüq 1785, koolnuq 1868) oll' kangõ miis Rõugõ kihlkunnast. Tä elli Saalussõ vallan.\n\nTannil oll' üle keskmädse pikk ja väega jämme miis. Tanila naanõ Tsõõri Liisa oll' üle mitmõ valla kuulsa lauluimä.\n\nJutuq Tsõõri Tannili kotsalõ \nVanastõ käüti öütsil – valvõti ütenkuun üüse külä karja. Joq noorõlt öütsil näüdäs' Tannil umma kõvva joudu. Sis sai täl moodus hopõñ sälgä võtta vai üskä nõstaq ja kävvüq tuugaq kats' vai kolm kõrda ümbre tulõ. \n\nÜtevoori süvä lumõgaq es jovvaq Tanila hopõñ palgikuurmat mäkke vitäq. Tannil võtnuq sis palgiq rii päält ola pääle ja vidänüq mäkke üles. «Mul hindälgiq sai nõstaq. Miä vaesõst eläjäst viil kynõldaq,» kahitsanuq miis'\n\nMõisapõllu pääl tull' õks ütlemist kupjagaq. Tannil haardnuq kõrra künnühärgi paaril ikkest kinniq ja touganuq nuuq puhma. Esiq kitnüq kupjalõ: «Naidõ vas'kidõgaq ei olõq midägiq tetäq. Annaq häräq, miä ommaq häräq.» \n\nUma kandi rahvas kõnõl' kavva Tanila julgõst tüküst Holsta kõrdsi man. Kõrra pidi sääl kinniq vuur', miä läts' Pihkvast Riiga. Voorin oll' kiäkiq ilmadu suur' mehemüräsk'. Tuu ots'nuq õigõt vastalist väepulga vidämises. Kõrdsimiis' saatnuq Tanila perrä. Tannil tulnuq külq, a esiq nimmanuq: «Mis maq, vanamiis', nakka jandama.» Ku võõras väega tähtsüst täüs lännüq, ütelnüq Tannil: «Olkõq no sis. A vasta istkõq katõkõisi. Ütegaq taha eiq pruumigiq!» Jo edimädse tõmbamisõ pääle murdunuq jämme kuusõst saivas. Vankri kallapulk pidi vasta, a Tanilat paigast tõmmadaq es jovvaq kiäkiq. «Tulkõq no viil kats' mano, maq proomi sis ka tõmmadaq,» hõigas' Tannil. Ku kõrra tõmmanuq, nii nuuq võõraq meheq tälle kõtu pääle linnanuq!\n\nRõugõ kihlkunna inemiseq\nVõromaa inemiseq","num_words":248,"character_repetition_ratio":0.02,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.204,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tarto%20raatus","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tarto raatus om Tarto raadi, liinavalitsusõ ja liinavolikogo aoluulinõ ammadihoonõq.\n\nLiinavalitsusõ man ommaq Tarto raatusõn Apotheka aptiik ni Tarto liinavalitsusõ infopunkt ja tsihtsäädüngi Tartomaa Turism Tarto Külastüskeskus. Raatusõ kolmanda kõrra pääl saalin kõrraldadas kontsertõ. Innembi ommaq raatusõn olnuq ka Tarti Liina Panga ruumiq, vaekoda ja rae vangimaja.\n\nTarto raatusõ hoonõq om Tarto vananliinan. Raatusõ iin om Raatusõ plats, raatusõ takan om Ülikooli huulits, mink takan Toomõmäe nõlva pääl om Pirogovi plats, raatusõ nuka mant lätt üles mäkke Lossi huulits.\n\nEhitüslugu \n\nSõto ni palangidõ peräst om Tarto keskao vanastliinast alalõ püsünüq õnnõ paar ütsikut hoonõt. Nii om ka Tarto raatus küländ vahtsõnõ: ta ehitedi 1782–1789. \n\nRaatusõ projekti tekk' Rostockist peri ehitüsmeistre Johann Heinrich Bartholomäus Walter. \n\nTorni raatusõpoolsõ küllä pääle panti 1789. aastagal kell, mink tekk' rändkellässepp Politouri Benjamin, kiä oll' ildampa ülikoolin mehaanik. 1805. aastagal panti ülikooli tahtmisõ perrä kellä numbrilaud ka raatusõ Toomõmäe-puulsõ külle pääle, et tudõngiq õigõ ao pääle loengulõ joudnuq. 1913. aastagal telliti S'aksamaalt vahtsõnõ kell, miä tetti käsitse J. F. Weule Turmuhren vabrikun ja panti üles 1913. aastaga põimukuus.\n\nRaatusõ kelläq \n2001. aastagal panti raatusõ torni kellämäng, minkaq saa mängiq mitmesugumaisi viisi. Egä päiv mängväq kelläq Valgrõ Raimondi \"Tarto marssi\". 18 kellaga kariljon tetti S'aksamaal Karlsruhe kellävabrikun ja mass' 700 000 kruuni (45 000 õurot). Kelläq sääd' paika vabriku kellämeistre Granzi Günter. Kats' vanna kellä jäie alalõ.\n\n2018. aastagal tellse Tartt liin raatusõ kellämängu tävvendämises Hollandi kuninglidsõst valukuast 16 vahtsõt kellä. Hollandi meistre timmiq vanaq s'aksa kelläq ka ärq, et nuuq vahtsidõgaq kokko kõlanuq. Vahtsõt kõlla kitse kas Taani kampanoloog Mølleri Per Rasmus.\n\nTarto raatusõ kellämäng om kolmõst Eesti kellämängost kõgõ vanõmb ja suurõmb – ta kaald 2,6 tonni. Raatusõ torn es kannatanuq rassõmbat vällägi. Kõgõ suurõmb kell kaald 96 kg, kõgõ vähämb 8 kg. Kelläq ommaq valõt pronksist, kon om umbõs 80% vaskõ ja 80% tinna.\n\nKirändüs \n\n Üpruse Helmi \"Tartu raekoda\" Tallinn: Eesti Raamat, 1984\n H. Ruusmaa \"Tartu raekoja ehituslugu\" – Rmt: \"Tartu ja kultuur\" Tln: Eesti Teaduste Akadeemia kodu-uurimise komisjon, 1990, lk 87–95\n\nLingiq \n\n Tarto raatus Tarto liina võrguleht\n Alttoa Kaur Voldik Tarto raatusõst (PDF, maht 540 kB)\n Tarto raatus kultuurimälehtüisi riikligun registrin \n Puusempi Ene \"Tartu raatusõ ehitiq s'aksa meistreq\" Postimiis, 16. joulukuu päiv 1998 (intervjuu Tiirmaa Udoga)\n Olmaru Jaan \"Tarto raatus muutus advendikalendris\" Tarto Postimiis, 4. märtekuu päiv 2010\n\nLätteq \n\nTarto\nRaatusõq","num_words":350,"character_repetition_ratio":0.055,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.214,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Germaani%20keeleq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Germaani keeleq ommaq keelerühm indoõuruupa kiilkunnan. Suurõmbaq keeleq ommaq inglüse (umbõs 380 miljonit imäkeelist kõnõlõjat) ja s'aksa (umbõs 100 miljonit imäkeelist kõnõlõjat). \n\nGermaani keeleq ommaq arvadaq peri germaani algkeelest, midä germaanlasõq kõnõliq umbõs 1500 aastakka tagasi ravvaaol Põh'a-Õuruupan. \n\nGermaani keelil om kolm alarühmä: põh'agermaani, õdagugermaani ja hummogugermaani.\n\nPõh'agermaani keeleq \nPõrõldsõq põr'agermaani vai skandinaavia keeleq ommaq tegünüq vanapõh'a keelest, miä jagosi kolmõs päämurdõs – hummoguskandinaavia (roodsi, taani, norra keeleq), õdaguskandinaavia (islandi, fääri) ja välläkoolnus vanagutni keeles, midä kõnõldi Ojamaa saarõ pääl. \n\nVanaq norra asuniguq veiq hummogiskandinaavia murdõ Islandilõ ja Fääri saari pääle umbõs 800. aastagal. Seo ilma ao skandinaavia keelist om islandi kiil kõgõ rohkõmb vanapõh'a keele muudu.\n\nViil keskaol saiõq skandinaavlasõq ütstõõsõst küländ häste arvo, taad peeti ka ütes keeles – dǫnsk tunga (taani kiil) vai norrœnt mál (Põh'a kiil). Aigopiten lätsiq keeleq egäüts' rohkõmb esimuudu. Kirotadust tekstist saavaq taanlasõq, ruutslasõq ja norrakõsõq inämb-vähämb arvo, kõnõst arvosaaminõ olõnõs kõnõlõja murdõst. \n\nVanna gutni kiilt kõnõldi Ojamaa saarõ pääl ja mitmõn paigan hummogu puul, kon vanaq viikingiq elliq.\n\nKõnõlõjaq\n\nKeelenäüdüs\n\nÕdagugermaani keeleq \n\nÕdagugermaani keele kõnõlõjit om kõigist germaani keelist kõgõ rohkõmb. Õdagugermaani keeli hulgan ommaq näütüses inglüse, s'aksa, friisi ja hollandi keeleq. \n\n inglüse-friisi keeleq\n inglise\/anglikaani keeleq\n inglüse kiil\n skoti kiil\n friisi kiil\n õdagu-friisi kiil\n hummogu-friisi kiil\n põh'a-friisi kiil\n alamsaksa kiil\n alamfrangi kiil\n afrikaani kiil\n hollandi kiil\n flaami kiil\n ülemsaksa kiil\n s'aksa kiil\n baieri kiil\n letseburgi kiil\n jidiši kiil\n\nKeelenäüdüs\n\nHummogugermaani keeleq \nHummogugermaani keeleq olliq gooti, vandaali, burgundi ja krimmigooti, miä ommaq kõik vällä koolnuq. Õnnõ gooti keelest om alalõ mõni kirälik jälg.\n\nGermaani keeleq\nKeeleq","num_words":247,"character_repetition_ratio":0.097,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.184,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Bad%20Cat","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"„Bad Cat“ (türgü keelen „Kötü Kedi Şerafettin“) om puutriga tett animafilm ettevõttõlt Anima Istanbul, 2016. aastagal tett türgü film, miä kõnõlõs kodoeläjäq. Filmi luu om kirotanuq Bülent Üstün ja filmi säädjä om Mehmet Kurtuluş.\n\nNäütlejäq\n\nLätteq\n\nFilmiq","num_words":36,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.21,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vana-Roosa%20kalmuaid","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vana-Roosa kalmuaid om kalmuaid Võromaal Rõugõ kihlkunnan, seo ilma ao jagamisõ perrä Võro maakunnan Rõugõ vallan Vana-Roosa külän. \n\nKalmuaid om tunnistõt kultuurimälehtüses.\n\nKalmuaia ümbre olnuq lipeline aid om häönüq.\n\nLätteq \n\nRõugõ vald\nRõugõ kihlkund","num_words":34,"character_repetition_ratio":0.081,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.175,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pet%C3%A4i","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Petäi, täpsembäle harilik petäi (Pinus sylvestris) om pedäjäliisi sugukunda pedäjä perrekunda kuuluv igihal'as nõglapuu ni kõgõ hariligumb pedäjäliik. \n\nPetäi kannahtas rassõq oloq häste vällä, a taht küländ pall'o päävävalgõt.\n\nHarilik petäi om Eestin ainukõnõ luuduslik pedäjäliik ja lajalt löüdäq puu. Mõts, kon pedäjät om kõgõ rohkõmb, om pedästü vai pedästik.\n\nPruukminõ \nHariligu pedäjä puul ommaq hääq umahusõq. Malts om kõllakasvalgõ, lülüpuu om verkjäspruum ja tegünes umbõs päält 40. eloaastat. Hääl puul, miä om kasunuq kuiva maa pääl, ommaq kasvotsõõriq ütetasadsõq.\n\nPedäjä puust tetäs raudtiiliiprit, sildo, mastõ, postõ, viniiri, kastõ, mööblit, tulõpuid jpm. Pedäjävaigust saa tärbentiini ja kampolit. Õdagumere ümbre om pedäjäst palkmajjo tett.\n\nVõromaa mõtso seen Vahtsõliina, Rõugõ ja Karula kihlkunnan om viimädse aoniq käünüq mõtsmehitside pidämine. Määnüq süämegaq pedäjäst sai taropetäi, mink oosõn elliq mehidseq. Sagõhõhe panti puu otsa taropakk – kussal'. \n\nPedäjä nõglost, kasvõst ja vaigust tetäs väega pall'o arstiruuhi. Mõnõgiq roho vähämbide häti vasta saat tetäq ka esiq. Tuu jaos kõlbasõq häste pedäjäkasuq. Noid kor'atas keväjä, ku noorõq kasuotsakõsõq ommaq poolõ pässä pikkudsõq. Ku pedäjäkasu tossu sisse hingädäq, avitas tuu häste kõva köhä ja külmäsaamisõ, kurguhalu ja tõisigiq häti vasta. \n\nPedäjit om pruugit ka ristipuiõs.\n\nÜtlemiisi \nMis petäi, tuust saa pirrupuu; mis tütrik, sest saa naene.\n\nTamm Tartu tasatsõn, petäi Pihkva perve pääl, ladva ütte lastasõ, juurõ ütte kasusõ? — Pruut ja peigmiis (Rõu 1896)\n\nPuuq","num_words":215,"character_repetition_ratio":0.017,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.191,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/R%C3%A4%C3%A4ds%C3%A4%20Jaan","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Räädsä Jaan (Jaan Rääts, sündünüq 15. rehekuu pääväl 1932 Tarton, koolnuq 25. joulukuu pääväl 2020) oll' eesti viiesepp.\n\nTunnustus \n\n 1965 – Eesti NSV teeneline kunstitegeläne\n 1970 – ELKNÜ kirändüs- ja kunstipreemiä\n 1972 – Nõvvokogo Eesti preemiä (\"Klaverikvintett nr. 3\" ja \"24 prelüüdi klavõrilõ\")\n 1974 – Eesti NSV muusigapreemiä\n 1977 – Eesti NSV rahvakunstnik\n 1995 – Eesti Vabariigi kultuuripreemiä\n 2002 – Valgõtähe III klassi teenetemärk\n 2002 – Eesti Kultuurkapitali helükunsti sihtkapitali aastapreemiä (teossõq \"Kontsõrt viiele\", \"Etüüdiq kolmõlõ kitarrilõ\" ja \"Päälkiräldäq pala nr 4\")\n 2007 – Eesti Kultuurkapitali helükunsti aastapreemiä (tähtsä pikäaolidsõ loomingulisõ tegevüse iist)\n 2011 – Eesti Rahvuskultuuri Fondi elotüü tenoavvohind\n 2012 – Eesti Vabariigi kultuuripreemiä elotüü iist\n\nVälislingiq \n\n Räädsä Jaani kodoleht\nEesti viiesepäq\nTartomaa inemiseq\nEesti inemiseq","num_words":87,"character_repetition_ratio":0.067,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.259,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Eesti%20s%C3%BCmboliq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Eesti sümboliq ommaq Eesti riigiga köüdedüq sümboliq. \n\nEesti sümboliq ommaq Eesti lipp, vapp ja hümn.\n\nNäile om lisas valit ka Eesti rahvustsirk, rahvuslill, rahvuskala, rahvuselläi, rahvusliblik, rahvuskivi jne.\n\nRiigisümboliq\n\nLipp \n\nKaeq artiklit Eesti lipp.\n\nVapp \n\nKaeq artiklit Eesti vapp.\n\nHümn \n\nKaeq artiklit Mu esämaa, mu õnn ja rõõm.\n\nEesti sümbolidõ pruukminõ \nEesti sümbolidõ pruukminõ om säädüisiga paika pant.\nEesti sümboliq","num_words":60,"character_repetition_ratio":0.137,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.2,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Grande%20Ariana","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Grande Ariana (snd. Grande-Butera Ariana) om 23. piimäkuul 1993. aastakul sündünüq Ameeriga Ütisriike laulja, laulukirotaja ja näütelejä. Ta om peri Floridast ärinaasõ perrest. Grande alost' umma tüütiid, ku tä oll' 15-aastaganõ Broadway laulumängun “13”, a laemba ilma ette joudsõ tä ku Cat Valentine Nickelodeoni sar'an “Victorious” (2010–2013). Kuigiq näütelejä sai sääl pall'o üles astuq ku laulja, es sünnüq seost muusigakarjääri. Grande naas' ummi muusigavideoid pandma hoobis Youtube’i, kost timä and kõrrast inämb vällä tull' ni hulga inemiisi tähelepandmist sai.\n\n2013–2015 \nPääle “Victorioust” mängse Grande Ariana samma inemist sar'an “Sam&Cat” (2013–2014). \n\n2013. aastagul tull' vällä 1950. aastist mõotõt alostusplaat “Yours Truly”. Plaadi edimäne singli “The Way” sai Billboard Hot 100 tabõli edimäste kümnehe. Seo tõi lauljalõ pall'o avvo ja kuulsust, nuurt Grandet panti kõrvu kogoni pop-muusiga diivadõga nigu Mariah Carey ni Whitney Houston.\n\nKõgõst aastak ildampa ilmut' laulik uma tõsõ albomi “My Everything” (2014), miä niisama nigu timä alostusplaat ammut' vaimo R&B’st, a ka tandsomuusikast.\n\n2015. aastagul tekk' Grande Ariana edimädse riikevaihõlidsõ tuuri “Honeymoon Tour”, et tutvustaq umma tõist plaati.\n\n2016–2018 \n2016. aastagu lehekuul and' Grande Ariana vällä uma kolmanda albomi “Dangerous Woman”, midä peetäs timä edimädses n-ö täuskasunu tüüs. Arvostajaq hindasiväq plaadi kõgõ parõmbas osas Grande lauluväke. Kah seo albumi peräst kõrraldõt 2017. aastakul riikevaihõlinõ tuur päälkiräga “Dangerous Woman Tour”. \n\nSuurõmbas kõrdaminekus oll' Grandel albom “Sweetener”, miä tull' vällä 2018. aastagul. Timä muusikat, kuulsat käekirjä ni luumu naati üleilmalidsõlt ainulidsõs pidämä. Arvostajaq kitväq, et Grande löüdse tuu neländä stuudioalbumiga selge viie ni helü, midä tund är kah timä illatsõman loomingun.\n\n2019–2020 \n2019. aastagul and’ Grande Ariana vällä uma viiendä albomi “Thank You, Next”. Samanimeline alostussingli nõssi õkva Billboard Hot 100 tabõli edimädse kotusõ pääle. Albom oll' 2019. aastagu kõgõ populaarsõmbidõ albomidõ siän ni Grande kandidiirse mitmõlõ Grammyle. \n\n2020. aastagu saisoga om Grande Ariana kõgõ rohkõmb rahha tiinnü naislaulja.\n\nVälislingiq \n\nAmeeriga Ütisriike lauljaq","num_words":282,"character_repetition_ratio":0.053,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.235,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Gulag","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Gulag oll' sunnitüülaagridõ süstiim. Tuu tüüt' päämidselt Stalini Jossifi pikä käsüvalitsusõ aol Nõvvokogoliidon. Sõna “Gulag” tulõ vinnekiilsest ütelüsest “Главное управление лагерей”. Laagriq olliq tüün 1920. aastist kooniq Stalini kuulmisõni 1953. Vaihõpääl oll' vangin umbõs 18 mill'onat inemist. \n\nGulag luudi 1919. aastagul ni 1921. aastaguniq oll' sääl võrgon 84 laagriit. Stalini aol nõssi laagridõ ja vangõ nummõr väega suurõs. Käsüvalitsõja näkk' sunnitüüliisin kassu Nõvvokogoliido majandusõ võimõndamisõlõ. Inemiisi sunniti tüütämä puu, kivihüdse ja tõistõ mineraalõ saamisõs.\n\nKiä saadõdiq sunnitüüle? \nGulagi saadõti kurategijit, rikkambit talopoigõ vai kulakit, ohvitsiire ni muid kodanikkõ: tohtriid, kiränikkõ, tiidläisi. Nn Stalini puhastusõ aol (1936–1938) saadõti sinnäq ütskõik kedä, kiä juhi vasta oll'.\n\nVangõ elo \nTüütingimüseq olliq väega hirmsaq. Vangiq pidid tüütama pia 14 tunni päävän. Vangõl olõ es tüüriisto ega kaitsõasjo. Gulagi eloolo oll' väega jälle – külm ja kasimaldaq. Võitlus söögi ja muu peräst oll' egäpääväne nätüs. Aoluulaisi arvamisõ perrä kuuli egä aastak laagrin 10% vangõ.\n\nPerän Stalini kuulmist \n\nGulag kaot' võimu õkva päält Stalini kuulmist 1953. aastagul, ku õnnõ paari päävä joosul lasti priis mill'onit vangõ. Sõski jäiq mitmõq sunnitüülaagriq tüütämä kooni 1980. aastini. Viil 1987. aastagul alost' Gorbatšovi Mihhail, kah Gulagi ohvri latsõlats, Gulagi tävvelikku kinniqpanõkit.\n\nVälislingiq \n\nNõvvokogoliit","num_words":180,"character_repetition_ratio":0.047,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.212,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kerese%20Paul","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kerese Paul (sündünüq 7. vahtsõaastakuu pääväl 1916 Narvan – koolnuq 5. piimäkuu pääväl 1975 Helsingin) oll' eesti malõ suur'meistre.\n\nElokäük \nKeres sündü Narvan käsitüüliisi perrehe, latsõpõlvõn oll' Pärnon.\n\nLõpõt' 1934. aastagal Pärno Poiglatsi Gümnaasiumi ja oppõ 1937–1943 Tarto Ülikoolin matõmaatikat. Oll' 1936. aastagast Üliopilasseldsi Liivika liigõq.\n\n1937. aastagal saiõ nuur' Keres riikõvaihõlidsõs suur'meistres ni pääle 1938. Hollandin peet AVRO turniiri saiõ tä maailmameistre matši õigusõ Alehhini Aleksandrigaq. Katsõ suurõ meistre mängo siskiq es peetäq. \n\n1939. aastagal võit' Eesti võistkund, kon oll' ka Keres, Buenos Airesõ malõolümpiäl pronksmedäliq.\n\n1948. aastagal oll' Haagin ja Moskvan turniir, kon tetti selges maailmameistre pääle Alehhini kuulmist 1946. aastagal. Keres saiõ 20st punktist 10,5 ni jagi kolmandat-nelländät kotust Reshevski Samueligaq.\n\nPretendente turniiril, mink võitja saiõ MM-tiitlimatšilõ, oll' Keres 1950. aastagal Budapestin nelläs, 1953. aastagal Zürichin ja Neuhausenin 2.-4., 1956. aastagal Amsterdamin tõnõ, 1959. aastagal Bledin, Zagrebin ja Belgradin tõnõ ja 1962. aastagal Curaçaol kah tõnõ.\n\nTä oll' NSV Liido teeneline meistresportlanõ, võit' kolm kõrda NSV Liido võistlusõq (1947, 1950 ja 1951) ni oll' säidse kõrda (1952, 1954, 1956, 1958, 1960, 1962, 1964) NSV Liido võistkunnan, miä võit' malõolümpiä.\n\nEräle, ütsindä, õnnõ hindä nimegaq tä maailmameistres es saakiq, tuust huulmaldaq peetäs timmä ütes kõgõ parõmbas mängjäs, käi malõt om mängnüq.\n\nTimä Morphy arv oll' 3.\n\nPääle mängmise kirot' Keres ka malõraamatit. Timä kirotõt \"Praktische Endspiele\" (Hamburg 1973) om üts' maailma parõmbit raamatit lõppmängost. \n\n1. piimäkuu pääväl 1975 tull' tä turniirivõidogaq Vancouverist Talliinalõ, a saiõ poolõ tii pääl Helsingin infarkti. Keres kuuli Helsingi Ülikooli keskhaiglan neli päivä ildampa, 5. piimäkuu pääväl. Tä oll' 59. Kerese matussilõ tull' umbõs 100 000 inemist. Tä om matõt Mõtsakalmistulõ.\n\nSuur'meistre mälehtämiseq \n\n1969. aastagal tekk' režissöör Tambeki Ülo Keresest portreefilmi \"Tuld kuningalõ\".\n\nKeres oll' 75. sünnüaastagapääväs tettül postmargil (1991). AS Eesti Post üllit' Kerese 100. sünnüaastagapääväs postmargi nr 615 7. vahtsõaastakuu pääväl 2016.\n\nKerese oll' Eesti Panga 5-kroonilidsõ pääl.\n\nTaliina keskliinan Tõnismäel om Kerese monument.\n\n7. vahtsõaastakuu pääväst 2016 om Narvan Kerese monument, kon Keres istus lavva malõlavva takan.\n\nTimä perrä om nimmat huulidsaq Taliinan ni Pärnon, liinaosa, huulits ni plats Narvan. Taliinnan om Paul Kerese Maleõmaja.\n\n7. vahtsõaastakuu pääväst 2001 and ESS Kalev vällä Paul Kerese \"Ausa mängo avvohinda\".\n\nEesti Pank and' 7. vahtsõaastakuu pääväl Kerese 100 sünnüaastagapääväs vällä 2-õurolidsõ mälehtüssmündi. Noid tetti 500 000 tükkü.\n\nFIDE kuulut' 2016. aastaga Kerese Pauli aastas.\n\nEesti inemiseq\nSündünüq Narvan\nSündünüq 1916","num_words":332,"character_repetition_ratio":0.071,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.255,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/H%C3%A4berli%20Thomas","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Häberli Thomas (sündünüq 11. mahlakuu pääväl 1974) om Sveitsi jalgpallitriinjä, kiä om varahampa ka esiq jalgpalli mängnüq. 2021. aastagast om Häberli eesti jalgpallimiiskunna päätriinjä.\n\nTimä edimäne mäng eesti miiskunnagaq oll' 12. vahtsõaastakuu pääväl 2021 ungari jalgpalliklubi Ferencváros vasta. Ferencváros võit' 1:0.\n\nEräelo \nHäberli om abielon, naasõ nimi om Olivia. Näil om kats' last – Lielli ja Eline. Edimädsel pressikonvõrendsil ütel', et tä taht jo suvõl Tal'inalõ kolliq ja uur', kohe latsõq kuuli saanu minnäq.\n\nPääle jalgpalli miildüs Häberlile uioq, lukõq ja tsässmuusiga.\n\nLätteq \nJalgpallimängjäq\nJalgpallitriinjäq","num_words":78,"character_repetition_ratio":0.067,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.211,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Punahirv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Punahirv (Cervus elaphus) om üts suurõmbit hirveliike hirvläisi sugukunnast. \n\nPunahirv eläs suurõmban jaon Euruupast, Kaukasusõst, Anatooliast, mõnõq osaq Õdagu- ja Kesk-Aasiast. Nii sama om punahirvi Atlasõ mäkin Marokon ja Tuneesiän, miä om ainugõnõ punahirvi elokotus Afrikan. Punahirve lihha pruugitas maailma mitmin paigon söögis.\n\nKaeq viil \n\n Vana-Vigala Hirvepark\n\nVälislingiq \n\n Punahirv andmebaasin eElorikkus\n\nMõtsaeläjäq\nImetäjäq","num_words":53,"character_repetition_ratio":0.009,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.172,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vana-Vigala%20Hirvepark","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vana-Vigala Hirvepark om kaitsõalonõ mõtsapark Märjamaa vallan Vana-Vigala külän Jädivere–Silla suurõtii veeren. Pargi pindala om 75 hektärit.\n\npargiq","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.043,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.167,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Standardr%C3%BC%C3%BCpegaq%20raudtii","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Standardrüüpegaq raudtii (vai normaalrüüpegaq raudtii) om rongõlõ tett rööbästii, mink rüüpelakjus om 1435 mm (4 jalga 8½ tolli). Maailman om umbõs 60% raudteist standardsõ rüüpelakjusõgaq.\n\nStandardrüüpega raudtiist om kitsamb kitsa rüüpegaq raudtii. Standardrüüpega raudtiist om laemb laja rüüpägaq raudtii.\n\nStandardrüüpegaq raudtii Eestin \nEestin ei olõq põrõld standardrüüpegaq raudteid.\n\nAolugu \nKu S'aksa väeq 1941. aastagal Eesti ärq võtiq, naglotõdi samal aastagal kõik laja rüüpägaq raudtiiq kitsambas, standardrüüpegaq raudteis. Vinne väki taganõmisõst perrä jäänüq veerem anti Soomõlõ. Eesti raudteie pääle tuudi vahtsõnõ veerem.\n\nVahtsõq raudtiiq ehitedi joq standardrüüpegaq. Ka mõni kitsa rüüpegaq raudtii naglotõdi ümbre standardrüüpega raudtiis.\n\nKu Nõvvokogo Vinne väeq 1944. aastagal Eesti hindä alaq tagasi võtiq, naglotõdi pääosa standardrüüpegaq raudteist kolmõ kuuga jälq 1524mm laja rüüpega raudteis.\n\nTulõvik \nRail Baltic, suur' raudtii, miä ka Eestist läbi lätt, tetäs tävveligult vai jaoldõ standardrüüpegaq.\nRaudtii","num_words":127,"character_repetition_ratio":0.163,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.183,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Rail%20Baltic","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Rail Baltic (Soomõn, Lätin, Leedun, Poolan jm pruugitas nimme Rail Baltica) om standardrüüpegaq raudtii, miä ehitedäs Taliinast Varssavihe. Kipõraudtii pikkus om 870 km. Seo suurõ raudtii ehitüs om viimädse saa aastaga kõgõ suurõmb alosvärgi projekt Baltimail.\n\nEestin ehitedäs ka reisiterminaliq Talliinan Ülemistele nink Pärnohe, lisas tetäs vahtsõq kaubaterminaliq ja paigapäälidseq piätüseq.\n\nProjektil om ka hulga vastasaisjit, kink meelest ei olõq raudtii tullos egaq praktilinõ, häötäs luudust, lõikas Eesti katõs. Raudtii ehitämise vasta om Riigikogolõ ja avalikkusõlõ kirotõt mitu kirjä.\n\nPlaan'minõ \n1994. aastagal tetti tulõvigu jaos papri „Vision and strategies around the Baltic Sea 2010“, kon oll' kirän, et Eesti, Läti ja Leedu piät olõma muu Õuruupagaq rohkõmb köüdüssen.\n\n1995. aastagal sääd' Eesti hindäle dokumendin „Üleriigiline planeering EESTI 2010“ tsihis: „Sõitjidõ vidämisel om võtmõküsümüses kipõraudtii ehitämine (...) või arvadaq, et ku miiq taha ÕL api vio ja tuu alosvärgi arõndusõs, tulõ meil rehkendäq, et luudust hoitvaq põhimõttõq – näütüses raudtiitranspordi autost parõmbas pidämine – käüväq ka miiq kotsalõ.\"\n\nEesti ettekujotus tulõvigust oll' selge – tulõ saiaq Õuruupa osas. 2004. aastagal saiõ Eesti Õuruupa Liido osas. Tuust aost peri Õuruupa Komosjoni otsussõn om kirän, et Baltimaiõ raudtiitransport tulõ kõrd-kõrrast muu Õuruupa transpordisüsteemigaq kokko köütäq. Ütes edelüses om üleminek standardrüüpega raudtii pääle.\n\n2006. aastaga urbõkuun kirodiq Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soomõ ministriq ni Rail Balticu Õuruupa koordinaatri Telicka Pavel ala ütidse plaani protokollilõ. 2010. aastagal kinnütedi noid ütitsit plaanõ ja tuudi vällä, et tulõ tetäq uurminõ, kui rassõ om standardrüüpega raudtiid ehitäq. Riigihankõ võit' Suur'britannia firma AECOM.\n\n2015. aastaga märtekuun sõlmiti edimäne CEF rahastuslepeq, minkaq Eesti, Läti ja Leedu ni kolmõ riigi osalusõgaq ütisettevõtõq Rail Baltica saiõq kokko 540 mill'onit õurot, Eesti osa oll' üle 175 mill'oni õuro. Raha om mõtõld Rail Balticu arõndamisõs trassi pääl Talliin-Pärno-Riia-Panevežys-Kaunas-Leedu\/Poola piir'.\n\n31. vahtsõaastakuu pääväl 2017 kirodiq kolmõ Balti riigi pääministriq ala paprilõ, kon olliq kirän egä riigi kohussõq.\n\n11. rehekuu pääväl 2018 saiõ valmis Rail Balticu Eesti osa iinprojekt, miä täpsüst' raudtii raharehkendüst ja tuud, ku pall'o tüüd täpsähe tulõ ärq tetäq. Projektin rehkendedi Rail Balticu Eesti trassi hinnas 1,6 mill'ardit õurot. Edelüsel, et Õuruupa Liit mass 85% vällä, rehkendedäs, et Eesti piät masma 318 mill'onit õurot.\n\n28. märtekuu pääväl 2019 saiõ umalõ paigalõ Rail Baltica põhitrassi edimäne objekt, Saustinõmme tiisilla nukakivi, miä tähüstäs Rail Baltica kipõ raudtii ehitämise algust.\n\nPuultargumendiq\n\nKaubavido \nMaantii om viomassinit täüs – maantiiammõdi perrä sõit egä päiv 1700 massinat, miä ommaq pikembäq ku 12 miitret. Katõ uur'misõ perrä om kauba maantii päält raudtii pääle viimine tullos.\n\nSammamuudu om ka kõnõld, et sõaoho kõrral saa standardrüüpegaq raudtiid piteq Õuruupast sõamiihi ja tehnikat mano tuvvaq.\n\nKeskkund \nEelektriraudtii hoit keskkunda rohkõmb ku maantii, mink pääl sõitvaq massinaq. Egäl puul Õuruupan otsitas viise, kuimuudu parõmbalõ logistikat lahendaq, et tuu ka keskkunda hoitnuq. Põrõld veetäs suur osa kaupa linnukidõga, tuu om jälq keskkunnalõ halv ja om ka oht, et mõnõl puhul või kõik linnuliiklus saisma jäiäq, nigu oll' 2010. aastagal, ku pursas' Eyjafjallajökull.\n\nKriitiga\n\nRaha \nRaudtii ehitüs lätt masma 1,6 mill'ardit õurot, minkast Eestil tulõ massaq 318 mill'onit. Tuu raha iist jääs hulga tähtsaämbit asju tegemäldäq.\n\nKaubavidämist ei olõq nii pall'o, et raudtii ehitämine ärq tasunuq.\n\nÕuruupa Komosjon mass vällä õnnõ Soomõ ni Baltimaiõ köütmise Kesk-Õuruupagaq, tuu tähendäs, et ekä väikot piätüst masta-aiq vällä. Noidõ ehitämises tulõ löüdäq rahha riigi rahaplaanist.\n\nKeskkund \nEgä raudtii tuu hindägaq üten ka mürä, õhutsurkmisõ ja ka tahraq, miä piät eläjit raudtiist kavvõmban hoitma. \n\nVahtsõ raudtiitrassi ehitämises võedas maaha mõtso, raudtiiehitüs häötäs elokotussit, mõotas tuud, kui vesi luudusõn ümbre käü, mõotas tsirkõ rändämist jpm.\n\nKuq raudtii pääl nakkasõ sõitma ka oholidsõq kuurmaq, või õnnõtus pall'o kurja tuvvaq, esikiq, kui taa õnnõtusõ võimalus om väiku.\n\nKaeq viil \nEestikeeline Rail Balticu kodoleht\n\nÜlemiste terminal\n\nLätteq \nRaudtii","num_words":574,"character_repetition_ratio":0.048,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.198,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Liivlas%C3%B5q","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Liivlasõq (liivi keelen līvlizt) om õdagumeresoomõ rahvas, kink aoluulinõ elomaa om põrõldsõ Läti Põh'a-Kuramaal ja Õdagu-Vidzemen ni Lõunaõdagu-Eestin. Liivlaisis om peet näid, kink imäkiil om liivi kiil ni noidõ latsi ja aigraamatidõ seen liivlaisis nimmat inemiisi. Liivlaisi välläkujonõminõ paigutadas noorõmba ravvaao edeotsa, näide kultuuri ja arvukusõ häitseaig 11.–12. aastagasaa sisse, pääle tuud om näid kõrrast veidembäs jäänüq. 2017. aastagal oll' Lätin 16, Eestin 85 ja Vinnemaal 7 inemist, kiä hinnäst liivlasõs ütliq. Viimäne inemine, kelle imäkiil oll' liivi kiil, oll' Kristiņi Grizelda. Tä kuuli 2013. aastagal Kanadan.\n\nNimi \nOlõ-õiq peris kindla, kost liivlaisi nimetüs om tulnuq ja kas liivlasõq saiõq uma nime Liivimaa perrä vai vastapiten. Üts' seletüs om, et nimi om tulnuq sõnast liiva, miä om tähendänüq liiva, liivaranda vai ka porri ja muta, vai hoobis soist kotust. Nuuq sõnaq kirjeldäse elomaid jõki pervi pääl. Kuimuudu liivlasõq hinnäst edimält esiq kutsiq, om tiidmäldäq. 18. aastagasaal om üles märgit lībist, līb raust (rahvas), līvõd, līvlizt 'liivlasõq', miä ommaq saaduq saksa, läti vai eesti keelest. Kuramaa liivlasõq nimssiq hinnäst kurāli 'kuralanõ, kuramaalanõ', rāndali 'randlanõ' ja kalāmi’ed 'kalameheq'.\n\nAolugu\n\nKultuur\n\nKiil\n\nUsk\n\nKallopüüdmine\n\nMehitside pidämine\n\nLätteq \n\nÕdagumeresuumlasõq","num_words":178,"character_repetition_ratio":0.027,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.205,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Bideni%20Joe","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Bideni Joe (inglüse nimmi välläütlemine [ˈbaɪdənɪ dʒəʊ], Joseph Robinette ”Joe” Biden jr.; sündünüq 20. märtekuu pääväl 1942 Scrantonin, Pennsylvanian, Ameeriga Ütisriigen) om Ameeriga Ütisriike põrõldnõ, 46. president.\n\nAmeeriga Ütisriike inemiseq\nPoliitiguq\nAmeeriga Ütisriike presidendiq","num_words":31,"character_repetition_ratio":0.153,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.207,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Eesti%20p%C3%A4%C3%A4ministri","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Eesti Vabariigi pääministri edüstäs Vabariigi valitsust ni juht tollõ tegevüst. 26. vahtsõaastakuu pääväst 2021 om Eesti pääministri Kalda Kaja.\n\nÜlesandõq \nPääministri juhatas valitsusõ kuunolõkit, kirotas alla valitsusõ õigusaktõlõ, nõud tõisilt ministrilt seletüst näide tegemiisi kotsilõ, tege säädüsen määrätüil johtumiisil presidendile ettepanõgi vaihtaq valitsusõ liikmit, edüstäs valitsust kohtun, Õuruupa ülembänkogon ni Õuruupa Liido riigipäie ja valitsusjuhtõ nõvvokogon. \n\nPääministri nimmas kats ministrit, kinkal om õigus timä asõmal ollaq, ku tä esiq kon kavvõmban om. Asõmalolõmisõ kõrra määräs pääministri.\n\nPääministri määrämine \nKu valitsus ast tagasi, määräs president 14 päävä seen vahtsõ pääministrikandidaadi. Riigikogo and tälle volitusõq vahtsõ valitsusõ kokko pandmisõs. Pääle tuud om pääministril 14 päivä aigu vahtsõnõ valitsus kokko pandaq ja ummi põhimõttit Riigikogolõ seletäq. Riigikogo otsustas avaligu helüandmisõga, kas pääministri saa volitusõq vahtsõnõ valitsus kokko pandaq.\n\nKu pääministri om Riigikogo käest volitusõq saanuq, esitäs tä 7 päävä seen uma valitsusõ kuunsaiso presidendile, kiä vahtsõ valitsusõ 3 päävä joosul ammõdi pääle määräs.\n\nKu pääministrikandidaat küländ Riigikogo hääli ei saaq vai ei tulõq valitsusõ kokkopandmisõga toimõ, om presidendil õigus 7 pääväga nimmadaq mõni tõõnõ pääministrikandidaat.\n\nEesti pääministriide nimistü \nEräkunnaq\n\nEesti valitsus","num_words":171,"character_repetition_ratio":0.1,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.159,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/T%C5%A1ehhovi%20Anton","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tšehhovi Anton (Антон Павлович Че��ов, Anton Pavlovitš Tšehhov; sündünüq 29. vahtsõaastakuu pääväl (vkp 17.01.) 1860 Taganrogin, koolnuq 15. hainakuu pääväl 1904 Badenweilerin, Badeni suurhertsogiriigin) oll' vinne näüte- ja novellikiränik ni arst.\n\nTšehhovi näütemänge \"Kajak\", \"Uno Vanja\", \"Kolm sõsard\" ja \"Kirsiaid\" om ka Eestin pall'o mängit.\n\nVinne kiräniguq\nNäütekiräniguq","num_words":43,"character_repetition_ratio":0.016,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.243,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ukuaru%20valss","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ukuaru valss om Pärdi Arvo 1973. aastagal kirotõt valss, mink tä kirot' Laiusõ Leida filmi \"Ukuaru\" jaos. Valsi pikkus om 2.30 minutit.\n\n\"Ukuaru valsi\" viis saiõ rahva seen väega tuntus ja armastadus ni naksi umma elo elämä – pall'oq rahvamuusigaansambliq mängväq taad valssi umma säädüngiga. Väega häste om tunnõt ansambli Lindprii säädüng, aga umaq variandiq ommaq ka Sannalisil ja Väiküisi Lõõtspille Ütisüsel ni tõisilgiq.\n\nValsist om tett ka tands, miä oll' ka tandsopido kava seen.\n\nUppina Juhan om ütelnüq, et \"Ukuaru valss\" om lihtsä ja illos lugu, minkast kõik arvo saavaq. Valss passis kokko vahtsõmba rahvamuusigagaq, kon om kolm duuri ja mašoornõ stiil. \"Ukuaru valss\" om vaba ja passis nii pulma kui matidsõlõ.\n\n\"Ukuaru valss\" filmin \nMuusik Rebäse Henn ütel', et valss sündü Tallinnfilmi Harju uulidsa helüstuudion, ku Laiusõ Leida pallõl' Pärti, et tuu filmi jaos üte lõõdsaluu kirotanuq. Pärt kirot' viisi säälsaman stuudion klavõrinuka pääl valmis.\n\n\"Ukuaru\" filmin mäng valssi Aksel (Ulfsaki Lembit), kiä nakas tuuga Minnalõ (Kulli Elle) miildümä. Ommaq jutuq, et periselt mäng' taa luu sissõ akordionnimeistre Tammanni Venda, aga filmi lõputiitride seen Tammanni nimme ei olõq.\n\nUppina Juhan om ütelnüq, et Laiusõ Leida om loonuq säändse pildi, et \"Ukuaru valss\" om lõõtspilli lugu. Tegeligult om originaalvarianti filmin näüdet Teppo-tüüpi lõõtspilli pääl võimadu mängiq ja filmi helü pääl mäng hoobis akordion.\n\nTõõsõq variandiq\n\nVLÜ \n1990. aastaga lõpun kaiõ Matvere Marko naasõga \"Ukuaru\" filmi ni naasõlõ taa valss väega miildü. Matverele hindäle miildü lõõtsamäng ja tä püüdse uma kõrvaga luu karmoška pääl maaha võttaq. \n\n\"Mul es olõq minkagiq salvõstaq ni ma opsõ tä luu võlssi ärq,\" ütel' Matvere.\n\nVäiküsi Lõõtspille Ütisüs naksi umma esinemiisil taad palla avavalsis mängmä ni tuu võlssi vai ummamuudu mängit variant jäi rahvalõ ja tõisilõ muusikilõ miilde. \n\nVLÜ variandilõ ommaq mano tulnuq egäsugudsõq taktiq ja melismiq, midä Pärt esiq sinnäq kindlalõ es pannuq.\n\nLuigelaulunelik \nÜts näist, kellele VLÜ variant miildü, oll' Põldsepä Margus, kiä võtt' valsi Untsakatõ ja Luigelauluneliku kavva.\n\nÕdak inne salvõstamist näkk' Põldsepp filmi päält edimäst varianti ja saiõ arvo, et näide valss om hoobis tõistsugunõ. Nii saiõ kokko katõ versiooni parõmbaq kotussõq ja sündü \"Ukuaru valss\" Põldsepõ Margusõ muudu.\n\nSannalise \nAnsambli Sannalise plaadi pääl om \"Ukuaru valsi\" kotsalõ kirotõt jo rahvalik. Tuu tähendäs, et pikäpääle naksi valss jo umma elo elämä ja Pärdi Arvo kirotõt varjant jäie kõrrast kavvõmbalõ.\n\nPärdi Arvo \nRassõ om üteldäq, kas põrõld rahva seen tunnõt lugu om iks Pärdi Arvo uma. Rahvaligun variandin om sakõstõ pruugit subdominanti (nelläs astõq, näütüses A-duuri subdominant om D-duur), miä Pärdilt sukugi ei miildüq.\n\n2010. aastagal pandsõ Pärt uma luu klavõri pääle ümbre. \n\nAmmõtlik, Pärdi hääs kitõt akordionisäädüng saiõ Aintsi Taimoga valmis 2016. aastagal.\n\nUppina Juhan om ütelnüq, et filmin mängit varianti\n\nTands \nOrava Maie tekk' viisi pääle tandso, midä om tantsit 2009. tandsopidol.\n\nLingiq \nPärdi Arvo keskus. Ukuaru valss. Eesti keelen\n\nLätteq \nMuusiga\nPärdi Arvo luuq\nRahvalik muusiga","num_words":460,"character_repetition_ratio":0.058,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.199,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Eesti%20piir%27","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Eesti piir' om Eesti riigipiir'.\n\nEestil om maapiir' Vinnemaa (Eesti-Vinnemaa piir') ja Lätiga (Eesti-Läti piir) ni merepiir' Soomõ (Eesti-Soomõ piir') ja Roodsiga (Eesti-Roodsi piir').\n\nEesti ja Vinne piir' om ka Õuruupa Liido välispiir'.\n\nEesti piiri hoit ja valv Politsei- ja Piirivalvõammõdi piirivalvõosakund.\n\nEesti","num_words":43,"character_repetition_ratio":0.064,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.224,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/V%C3%A4ikene%20kunnakodas","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Väikene kunnakodas om murdja tsirk, kiä kuulus kotka perre. \n\nTä pelgäs, et inemiseq tedä sekäseq. Tä söögis ommaq pääas'aligult kunnaq ja hiireq. Näid ots' tä niidü ja nurmõ kotsil linnatõn. Talvõs lindas kunnakodas lõuna poolõ mõnõ lämmämbä paiga pääle, miiq kandin olõ ei täl talvõl süvväq.\n\nTsirguq","num_words":47,"character_repetition_ratio":0.02,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.195,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Merekodas","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Merekodas vai merekodask om Eesti kodastõ siän kõgõ suurõmb rüüvli. Tälle miildüs vii lähkün elläq. Sakõstõ ommaq tä elopaigaq kuusõmõtsan vai pedästikkõ pite. Pesä tege tä pedäjä otsa suurist puujupõst. Pesäkotusõq ommaq väega vanaq – sagõhõhe om merekodassit nätt esikiq mitusada aastakka üte paiga pääl. Mõni aig tagasi jäiq merekodasõq väega harvas. Nääq seiq inemise kihvtitet eläjit. Merekotka õigõs söögis ommaq viipäälidseq eläjäq. Et tä om esiq väega suur', sis ei piäq tä tõisi tsirkõ suurt pelgämä – süü ärq, kiä õnnõ ette putus. Kalaq miildüseq tälle niisama häste.\n\nMerekodas on Eesti Verevä Raamadu seen ja kuulus luuduskaitsõ alaq.\n\nKaeq viil \nHaliaeetus albicilla. Merekodas. Eesti keelen\n\nTsirguq","num_words":105,"character_repetition_ratio":0.007,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.18,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Must%20toon%C3%B5kurg","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Must toonõkurg vai must toonikurg om tsirk, kiä kuulus toonõkurõ perre.\n\nMust tuunõkurg om valgõst toonõkurõst vähämb. Tä sulõq ommaq inämbjaolt mustaq, a rohilidsõlt ja vasõkarva läük'väq. Must-toonõkurg' taht elläq vanno mõtsu seen vai vanno puiõ man. Viil miildüs tälle elläq soiõ pääl, kohe rassõ om manoq päsedäq. A miildüs ka lakõ pervegaq jõki vai järvi veeren. \n\nUma pesä jaos ots' tä jämmeq ossaq ja pand nuuq mättide, mulla ja savigaq üts'tõõsõ külge kinniq. Ku valgõ ja musta kurõ pessä saassiq kõrvuisi kaiaq, sis musta toonõkurõ pesä om pall'o kõrraligumb. Munnõ om pesän inämbüste neli. Pujaq, kiä munast vällä tulõvaq, ommaq paksõ valgidõ vai hallõ pudsusulgigaq. Kavva aigu ommaq nääq peris pesän pikäle. A peränpoolõ nõsõsõq joq istma. Suurõs kasusõq nääq 50 päävägaq. Ku saavaq 65 päivä vanas, om lakja ilma minek'.\n\nMusta toonõkurõ helügiq om valgõ umast tõistõ. Tä ajassiq niguq tasalikku villu: tseli-tseli! Ärq siskiq segäguq tä ello – tä pelgäs inemiisi. Musta toonõkurõ pesäkotusõq ommaq Antsla kandin, Erästvere ja Miss'o mõtsu seen.\n\nTsirguq","num_words":163,"character_repetition_ratio":0.041,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.199,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/I%C3%A4pura","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Iäpura vai vesipapp' vai papiesänd om tsirk, kiä kuulus vesipapi perre. \n\nIäpura om esiqmuudu tsirk. Eestin om tedä veidüq. Siiäq tulõ tä ynnõ talvõs. Tä tulõ ilda sügüse ja lindas vanna pesäpaika tagasi varra keväjä. Sagõhõhe või iäpurra nätäq vii kotsil mynõ ossaharo, lepäjuurõ vai kivi pääl, miä vii seest paistus.\n\nTimä mustaq sulõq ja valgõ lapp' rynna pääl ommaq niguq keriguopõtaja vai papi rõivaq. Ku tä vihastas, koogutas ku papp'. Ka inne ja päält vii alaq minekit vai õhun lindamist tege tä peris pall'o koogutuisi. Tä süü väikeisi viieläjit ja väikeisi kallo. Naid püüd tä nii viist ku vii lähküst, jõõpõh'a ruusa seest ja kivve alt. Naaq tsirguq juuskvaq, ujosõq ja kargasõq vette väega kipõstõ. Imehtämä pand tuu, et nääq võivaq iäkülmä viigaq jyypõâa pääl uma söögi perrä pikä maa maaha juuskõq. \n\nTsirguq","num_words":134,"character_repetition_ratio":0.002,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.199,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%BCtiorg","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kütiorg vai Holsta org vai Tohkri org om org Vahtsõliina kihlkunnan.\n\nKütiorg, midä kutsutas ka Holsta ja Tohkri oros, jääs Haani luuduspargi piire sisse. Taa oro mäemäne jago om piiris Rõugõ ja Vahtsõliina kihlkunna vaihõl. Org esiq om pia säidse kilomiitret pikk ja mõnõ kotusõ pääl esikiq 70 miitret süvä. Tõist nii süvvä orgo olõ-õiq tervel Eestimaal. Mitmõn paigan lääväq küländ tasadsõq orokaldõq kõrragaq korgõs ja nõsõsõq niivõrra pistü, et säält üles minnäq om pia võimadu. Kütiorgo tulõ sisse peris pall'o vähämbit orokõisi, mink küleq ommaq niisamatõ pistülidseq. Paigapääl kutsutas noid tsoriq. Läbi oro juusk Võhandu jõõ poolõ väiku Isknä ujakõnõ. Kütioro Kasaritsa-puulsõ veere pääle om tett mäesuusakeskus. Oro Vahtsõliina-puulsõ kaldõ pääl oll' kunst'nik Ohaka Valduri esiqmuudu maalikoda. Täämbädsel aol tege sääl ütte ni tõist kunsti- ja fotomiis' Peeter Laurits. Sinnäq käü kokko muudkiq kunstirahvast.\n\nOro nimi ja aolugu \nSeo veere rahval es olõki orole ütist nimme – egä jao kotsilõ käve uma nimi. Alomanõ olï Kütiorg, edesi Süväorg, sis Pööräorg, Mäeorg, Haniorg ja Holsta poolõ käändü Saksaorg. Süväoro kaldõq nõssiq mõnõn paigan pistü niguq majasainaq. Sääl sai õnnõ nii liikuq, et pidi mõnõst puuossast kinniq haardma. Et Süväoro kaldõq ommaq paksu mõtsa all, minti sõto aigu süvvä oropõhja pakko. A oron es saaq esikiq tuld tetäq – savvu nõsõminõ olõssiq vainlaisilõ märko andnuq. Õnnõ mõni kilomiitre oll' maad vana tii pääle, midä müüdä käüti jo keskaol Tartost Vahtsõliina. Tuud pite liiku ka hulgakõisi vainlaisi. Jaanusoro korgõq ja pistülidseq kaldõq teiq nii kar'alõ ku kar'ossilõ pall'o vaiva. Ülesminek' pand' hahkatama ja tekk' puruväsünüs. A tuust huul'maldaq olï esiqeräligult illos kaiaq, kuis oro kaldõ pääl kasviq puuq niguq üts'tõõsõ sälän. Mõnõq küündüq veerändi oro korgusõniq, tõõsõq puuldõ orgo ja kolmandaq kolmveerändiniq. Õnnõ ülemädseq küündüq oro veerest korgõmbahe. Õdagidõ võidsõ päävä minekit või-ollaq uma paaëkümmend kõrda kaiaq. Ku oro põh'an olï päiv jo kaonuq, sai tuud tükk maad korgõmbahe minnen jälkiq nätäq.\n\nKütioro keskus \n2019. aastaga sügüse teieq Võromaa ettevõtjaq Kütioro keskusõ vahtsõst kõrda ja ehitiq sinnäq suusakeskusõ.\n\nOrgo lätt 7 rata, päämajan saa osta kohvi ja rentiq suuski. Antas ka päävarjo ja kütetäs sanna.\n\nVahtsõliina kihlkunna oroq\nVõromaa oroq","num_words":343,"character_repetition_ratio":0.045,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.184,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Haapsalu","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Haapsalu (Läänemaa keelepruugin innembä ka Oablu vai Aablu) om liin Eestin Õdagumere veeren Haapsalu lahe lõunõperve pääl, Lääne maakunna valitsõmiskeskus.\n\nHaapsalu liinapää om Urmas Sukles.\n\nAolugu \n1263. aastagal palodiq leedulasõq maaha Vana-Pärno ni Saarõ-Lääne piiskop Hermann I otust' tetäq vahtsõnõ piiskopkonna põh'a poolõ, kon om julgõmb. 1279. aastagal sai Haapsalu liinaõigusõq.\n\nLiina aoluulinõ s'aksa- ja roodsikiilne nimi om Hapsal. Seol nimel om kats' seletüst:\n\n Nimi om saad eesti keelest – Haavasalu \n Nimi tull' 12. aastagasaa Lundi pääpiiskopi Absaloni nimest\n\nHaapsalu kuurort \n\nHaapsalu om vaiknõ kotus Haapsalu lahe veeren, kon vesi lätt ruttu lämmäs. Doktor Karl Abraham Hunnius naas' pruukma Haapsalu ravimuta. Haapsalu ravimuda ja meri ommaq liina puhkama meelütänüq inemiisi üle maailma.\n\nRahva hulk\n\nHaapsalu inemiisi rahvusõq viimädse rahvalugõmisõ perrä\n\nSõprusliinaq \nEesti liinaq\n\nRendsburg, S'aksamaa (1989)\n Hanko, Soomõ (1992)\n Haninge, Roodsi (1998)\nLoviisa, Soomõ (2000)\n Greve in Chianti, Itaalia (2002)\n Uman, Ukraina (2003)\nFundão, Portugal (2004)\nEskilstuna, Roodsi (2005)\nPetlemm, Palestiina (2010)\nHaapsalu","num_words":140,"character_repetition_ratio":0.046,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.239,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Runebergi%20kuuk","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Runebergi kuuk (soomõ keelen Runebergintorttu) om mandliidõ ja rummi vai arrakiga tett toro kujuga kuuk. Koogi pääl om hariligult vabarnamuus, mink ümbre om tsukrõvaaba tsõõr.\n\nKuuk om saanuq nime soomõ luulõtaja Johan Ludvig Runebergi perrä, kiä ollõv makjas miis olnuq ja söönüq taad kuuki hummogusöögis.\n\nRunebergi kuukõ müvväs Soomõn vahtsõst aastast kooniq 5. radokuu pääväniq, ku peetäs Runebergi päivä.\n\nAolugu \nKõnõldas, et koogi mõtõl vällä luulõtaja naanõ Frederika Runeberg.\n\nRuneberg ollõv kodo tulnuq ja midäd magusat tahtnuq. A tuu aig oll' väega vaenõ (Põh'a-Kar'alan ja Savon süüdi esikiq puukuurt) ja naanõ tekk' umale mehele koogi tuust, midä saiaq oll' – nisujauh, leeväpudinaq, ubinasahvt, mandliq. \nMagusaq söögiq","num_words":104,"character_repetition_ratio":0.034,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.189,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Nurmeotsa%20Sulo","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Nurmeotsa Sulo (27. räüsäkuu päiv 1950 – 4. radokuu päiv 2021) oll´ seto ülembsootska ja kultuuritegeläne. \n\nTä sündü Poloda nulga Selisä küläh, koh elli kogo uma elo. Koolitiid käve tä Igrisõ algkoolih, Mikitämäe koolih ja Väimälä tehnikumih. Mikitämäe 8-klassilidse kooli lõpot´ aastagal 1966 ni Väimälä näüdüssovhoostehnigumi aastagal 1970. \n\nNurmeotsa Sulo laul´ 30 aastakka leelokoorih Helmine, minkäst 25 aastakka oll´ pargi vidäjä ni juhendaja. Tä laul´ ka Leiko leelokoorih ja mõnõ aastaga Kuldatsäuga leelokoorih ni tandse ainukeseh seto segätandsurühmäh Hõbehall.\n\n1999. aastaga suvõl Seto kuningriigi pääväl valiti Nurmeotsa Sulo ülembsootskast. Tä oll´ ülembtsootska aastagil 1999–2000 ja päält tuud Seto Kuningriigi kroonikogo sootska. Tä oll´ ka nellitõist kõrda Seto Kuningriigi sõasuurõmb ja juhat´ sõaväe paraati.\n\n\"Mu meelest om õga tüü tähtsä, aamõtit om mul olnu’ tõõga hulga, mino jaos oll vaest kõgõ miildejääväb tüü Seto raadio man Kaguraadioh. Taa man avasti hindä jaost pall´o vahtsõt, midä varahaba nigu tiiä-äs, taad eriti inemistõst ja näidõ probleemest tõõsõl puul kontrolljuunt,\" ütel uma 60. aastaga juubõli Nurmeotsa Sulo intervjuuh Poloda Helüle. \n\nAastagal 2019 and´ Setomaa vald tälle Vabarna Anne umakultuuripreemiä.\n\nNurmeotsa Sulo oll´ 1993. aastagast pääle Mikitamäe vallavolikogoh, aastagani 2003 vallavolikogu esimiis. Tä oll´ ka Mikitämäe vallavanõmb aprillist 2004 kooni 2005. aastaga septembrini. Nurmeotsa Sulo oll´ valitu Mikitämäe vallavolikogohe õga kõrd 1993. aastagast pääle kooni vald läts Setomaa valla ala 2017. aastal.\n\nTä kuulu Keskeräkunda alatõh maist 1997.\n\nViitõq\n\nSetomaa inemiseq","num_words":206,"character_repetition_ratio":0.072,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.221,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Soom%C3%B5%20hummogumurd%C3%B5q","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Soomõ hummogumurdõq (soomõ keelen itämurteet) ommaq murdõq, midä kõnõldas Hummogu-Soomõn. \n\nHummogumurdis peetäs kattõ suurõmbat murdõrühmä:\n\n Savo murdõq (savolaismurteet)\n Lõunõhummogu murdõq (kaakkoismurteet)\n\nHummogumurdit, pääas'aligult lõunõhummogu murdit, kõnõldi ka Kar'ala maakaala pääl. Sõa aol kahandõdiq inemiseq ärq ja nuuq inemiseq eläväq noq ümbre Soomõ, pall'oq ommaq jo umma murdõ ärq unõhtanu. Soomõ hummogumurdis loetas ka ingerlaisi kiilt. \n\nSoomõ hummogumurdõq ommaq üts' katõst soomõ keele päämidsest murdõrühmäst. Tõsõs suurõmbas murdõrühmäs om õdagumurdõq.\n\nTunnussõq \nSoomõ keelen om hää võrrõldaq, kuimuudu määnegi sõna käändüs kiräkeelen ja kuimuudu määndsengi murdõn.\n\nT nõrk astõq \nVana õdagumeresoomõ astmõvaeldus om olnuq t:ð, näütüses pata:paðan. Võro keelen ommaq n ja ð vaihõlt ärq kaonu ni käänätäs pada: paa. \n\nKa soomõ hummogumurdin või ollaq tuu d är kaonu, aga sääl või ollaq ka midägi muud: j, v vai h. \n\nNäütüses ku soomõ kiräkeelen om sota:sodan, sis Kar'ala maakaalalt peri inemine või üldäq ka sota:sovan.\n\nKiräkeele ts \nSoomõ kiräkeele ts om hummogumurdin ht. \n\nKiräkiil: metsä 'mõts', Savo: mehtä.\n\nPehmendüs \nKu võro keelen saa kõiki helle pehmendäq (näütüses kuimuudu üteldäs pluss''' võro keelen ja pluss eesti keelen), sis soomõ keelen inämbäste pehmendüisi ei olõq. Ommaq õnnõq mõnõq kotusõq, kon om pehmendüst kuuldaq ja nuuq ommaq hummogumurdõ ala pääl. Säänest pehmendüst märgitäs soomõ keelen j-tähega, miä või essütäq võro- vai eestikiilset inemist.\n\nNäütüses om Kallavesi, miä om üts' suurõmbit Soomõ järvi, seokandi kõnõpruugin kallavesj.\n\n Miiq, tiiq, nimäq \nÕdagumeresoomõ keelin om erinevit püürdelõppõ ja asõsõnno. Mõnõn mõttõn ommaq naaq sarnadsõq, tõsõn mõttõn andvaq märki, kost kõnõlõja või peri ollaq.\n\nKu suumlanõ ütles myö 'miiq', työ 'tiiq' ja hyö 'nimäq', om tä kindlalõ hummogumurdõ alalt peri. Vanaq Laadoga algkeele asõsõnaq omma kül laembalt levinüq, aga Soomõ piire seen ommaq nuuq küländ hääq märgiq.\n\n Kiildsõna \nKu võro keelen saat keeldäq kattõ muudu: är minguq! vai minku-uiq!, sis soomõ keelen om kiildmine rohkõmb eesti keele muudu: älä mene! \n\nKu suumlanõ ütles elä mäne!'', om tä määndsegi hummogumurdõ kõnõlõja.\nSoomõ kiil","num_words":312,"character_repetition_ratio":0.07,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.197,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Savo%20murd%C3%B5q","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Savo murdõq (soomõ keelen savolaismurteet) ommaq rühm soomõ keele hummogumurdit, midä kõnõldas pääle Savo maakunna viil ka Kesk-Soomõn, Põh'a-Kar'alan, Kainuun, Lõunõ-Põh'amaal ja Koillismaal.\n\nAlarühmäq \n\n Põh'a-Savo murdõq\n Lõuna-Savo murdõq\n Savonlinna kandi murdõq\n Hummogupoolidsõq Savo murdõq vai Põh'a-Kar'ala murdõq\n Kainuu murdõq\n Kesk-Soomõ murdõq\n Päijät-Häme murdõq\n Keuruu–Evijärve murdõq\n Vermlandi Savo murdõq\n\nTunnussõq\n\nT nõrk vastõq \nKu soomõ kiräkeelen om t nõrk vastõq d, näütüses pata: padan, sis Savo murdõq ommaq d ärq kaotanuq vai millegi muugaq asõndanuq.\n\nMahtaako suaha kalloo? 'Ei tiiä, kas kallo ka saa'. (Soomõ kiräkeelen olnuq seo saada)\n\nTs vastõq \nKu kiräkeelen om ts, näütüses metsä 'mõts', om Savo murdin seo asõmal ht: mehtä.\n\nTyttö männöö mehtään 'Tütrik lätt mõtsa'\n\nVahõqhelü \nKu võro keelen võit üteldäq külm, Volvo, silmäq, sis Savon tulõ sinnä helü vaihõlõ: kylymä, Volovo, silimät.\n\nKatsikvabahelle reduktsioon \nNuuq katsikvabahelüq, mink lõpun om i, u vai ü (soomõ kiräviie perrä y), ommaq muuunuq e, o- vai ö-lõpulidsõs:\n\nKyllä Savonmua on oekein toloku immeisten mua.\n\nSavo murrõq kultuurin \nSuumlaisi eepos \"Kalõvala\" om tõlgit ka Savo murdõhe.\n\nKa muial maailman tunnõt \"Ievan polkka\" (võro keelen \"Eeva polka\") om laulõt Savo murdõn.\n\nSoomõn tetäs savolaisi üle kõik aig nall'a, et nä ei mõistaq midägi õkva är üteldäq. Üle soomõ om tunnõt Savokiilne lausõq \"Suattaapi olla että on, suattaapi olla että ei\" 'Vai ollaq et om, a vai olla olõ-õiq.\"\n\nSoomõ kiil","num_words":220,"character_repetition_ratio":0.063,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.217,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Anaf%C3%BClaktilin%C3%B5%20%C5%A1okk","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Anafülaktilinõ šokk vai anafülaksia vai anafülaktilinõ vastavõtminõ om kihä allergiline reagiirmine, miä tulõ kipõlt pääle ja om elolõ ohtlik.\n\nÄkiline reagiirmine tulõ määndsestki allergeenist, näütüses arstiruuh vai määnegi muu ainõq (pähknäq, munaq, mutugatsuskaminõ ja -kihvtiq), midä inemine ei suudaq vasta võttaq.\n\nHariligult om arstiroho vai vaktsiini pääl anafülaktilinõ šoki kirän ku kõrvaltoimõq.\n\nPääle latsõ vaktsiniirmist (läätsi vai tsiatõvõ vasta) piät vanõmb haigõmajan umma last kaema, et tuu šokk pääle es tulnuq.\n\nMärgiq \nSadanuq vererõhk, rassõ om hingädäq, mõnikõrd kiil ja kaal paistusõq üles. Kuum nakas, silmäq süüdäseq, jalaq, nägo ja käeq paistusõq üles.\n\nVõit ka ossõndaq, kõtt või halutaq.\n\nMidä tetäq? \nHelistä 112.\n\nKu haigõl om süstla adrenaliiniga, piät timmä kintsu süstmä. Ku ei avitaq, sis 5 minudi peräst vahtsõnõ süst tetäq.\n\nHaigõ piät istma pandaq, sis om parõmb hingadaq.\n\nTervüs","num_words":129,"character_repetition_ratio":0.069,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.192,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Johansoni%20Jaak","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Johansoni Jaak (Jaak Johanson, sündünüq 15. joulukuu pääväl 1959 Tarton, koolnuq 14. radokuu pääväl 2021) oll' eesti näütelejä ja perimüsmuusik.\n\nJohanson lõpõt' 1978. aastagal Talliina 7. Keskkooli ja 1982. aastagal Talliina Riikligu Konservatooriumi lavakunsti 10. linnu, midä opas' Üksküla Aarne.\n\nKõgõ rohkõmb tunnõt oll' timä Johansonnõ perreansambli Johansoniq (Johansonid). \n\n2010. aastagal saiõ Jaak presidendilt Valgõtähe IV klassi tiinidemärgi.\n\nTä kirot' 2019. aastagal, et täl om verevähk. Jaak kuuli 2021. aastaga 14. radokuu pääväl.\n\nPereq \nJohansoni Jaak oll' peri muusikidõ suguvõsast. \n\nTimä vanaesä oll' kiränik Rummo Paul. Imä oll' bioluug', aokiränik ni toimõndaja Johansoni Mall. Timä sõsaraq ja veleq olliq Mart, Kärt ja Ants, timä tädimiis oll' viiemeistre Tormisõ Veljo.\n\nEesti muusiguq\nEesti näütelejäq","num_words":101,"character_repetition_ratio":0.072,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.242,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Riitsaar%C3%B5%20Evar","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Riitsaarõ Evar (sündünü 29. räüsäkuu pääväl 1968 Setomaal Mokornulgah Obinitsa küläh) om seto sootska ja kunstnik. \n\nTä om käünü Obinitsa koolih ja päält tuud opnu Vahtsõliinah ja sõs Tal′nah pedagoogikaülikoolih kunsti. \n\nParhilla eläs Obinitsah, koh tä pidä üteh Kauksi Üllega om kunstigaleriid Hal'as Kunn. \n\nTä om maalnu, illustriinu raamatid – näütüsest jooństanu’ pildi’ Kauksi Ülle \"Käänüpääväle\", Vigala Sassi \"Kuldmammale\" ja seto lugõmikulõ – ni restauriirnu hoonit. Päält tuud om tä valmistanu’ seto suursõlgi ja muid hõpõehtit ni om tennü seto mustridõ ni kirjuga sainapaprit, midä saa kaia’ Saatse muuseumih, Irboska muuseumih, Seto seltsimajah, Setokunstõ galeriih Obinitsah.\n\nNeläl aastagal (2003–2007) oll´ Riitsaarõ Evar Setomaa ülembsootska. \n\nRiitsaarõ Evar om laulnu ansamblih Lõkõriq ni esinenü ka üteh seto miihi laulupargiga Liinatśuraq. Seto laulu laul tä Seto miihi summah ja SMS Tuhkwizza punkbändih. \n\n\"Olõ arvamisõl, et perimüskultuurõ tulõ hoita’ ja edesi kanda’. Võimalusõl vana mooduga, vajadusõl vahtsõ ao abivahendeid kasutadõh,\" ütles tä eis.\n\nAvvomärgi\n2015 Pärandihoidja rahvusligu näpütüüperimüse alalõhoitmisõ ja edesi viimisõ iist, Setomaa vanna muudu hõpõehtide tegemise iist\n2017 Valgetähe V klassi teenetemärk\n2018 Anne Vabarna umakultuuripreemia\n\nViite\n\nSetomaa inemiseq","num_words":169,"character_repetition_ratio":0.037,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.198,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Laitsna-Hurda","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Laitsna-Hurda om külä Võromaal Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nKooniq 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbertegemiseniq oll' külä Haani vallan ja kand' nimme Hurda.\n\nAolugu \n1796 Dorf Hurda, 1811 Hurta, 1815 Hurda, 1839 Hurta, kooniq 2017 Hurda.\n\nHurda oll' 1977–1997 Sarisõ külä osa. 2017. panti nimele mõisa perrä otsa Laitsna- (mõisa järgi) seol ja tõõsõl Hurda küläl vaihõt tetäq. Külä nimme om Rõugõ kerkoraamatin kirotõt Hurda, s'aksa vai läti muudu Hurta.\n\nLätteq \n\nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":68,"character_repetition_ratio":0.04,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.273,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vodi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vodi om külä Võromaal Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Haani vallan ja kand' nimme Kallastõ.\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":28,"character_repetition_ratio":0.082,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.197,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/M%C3%A4e-L%C3%BC%C3%BCtsep%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mäe-Lüütsepä om külä Võromaal Rõugõ vallan.\n\nKooniq 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegmiseniq oll' külä Haani vallan ja kand' nimme Lüütsepä.\n\nLätteq \n\nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":26,"character_repetition_ratio":0.021,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.201,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Teppo%20l%C3%B5%C3%B5ts","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Teppo Lõõts (kaq Võro lõõts vai Eesti Lõõts) om lõõtspilli tüüp, mink lõi Võromaa pillimeistre Teppo August 19. aastagasaa lõpun.\n\nTuu om kolmõ- vai nellärialinõ katõ- vai kolmõkoorilinõ (ütte nuppu vaotõn heläsi tähendäs kats vai kolm kiilt) bisonoornõ (lõõtsa vallalõ tõmmatõn ni kokko tougatõn and üts nupp tähendäs tõistmuudu noodi) diatoonilinõ lõõtspill. Hariligult om Teppo lõõts külh nelläriälinõ ni kolmõkoorilinõ.\n\nTeppo August lõi uma edimädse pilli 1892. aastagal toonahavva levinüide vabrigulõõtspille perrä, aq pilli ommaq ildampa ka tõõsõq meistriq tävvendänüq. Teppo lõõtsa tundas tuu kärisevä helüvärmi, esiqerälidse uhkõhe ehitedü vällänägemise ja keerolidsõ kirä perrä. Teppo Lõõtsa mängeq edeotsan päämidselt meheq. Lõõtsa tunnõti ku hääd tsimmanipilli uma kõva helü läbi, tuuperäst passõ tä häste õkva välän küläpitõl mängmises. Seo and’ pillile edimält külh „lihtsä“ küläpilli kuulsusõ, miä muutu õkva inne Tõist Ilmsasõta, kuq pilli mänge raadion kuulsas lõõdsamängomeistri Karl Kikas.\n\nTeppo pilliq ommaq kõgõ olnuq hinnan ni kuna pilli tegemine om aigo- ja tüüdnõudva, sõs ka väega kalliq. 20. aastagasaa algusõn mass’ lõõtspill 4–5 tüühobõsõ hinna. Piilimeistre Heino Tartese sõnno perrä kuustus pill üten nakloga ni muiõ tsillojakõga inämb kuq 4000st jaost.\n\nLätteq","num_words":178,"character_repetition_ratio":0.037,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.182,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Rogosi-Mikita","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Rogosi-Mikita om külä Võromaal Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nKooniq 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemiseniq oll' külä Haani vallan ja kand' nimme Mikita.\n\nLätteq \n\nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":28,"character_repetition_ratio":0.077,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.194,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tubala","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tubala om külä Hiiomaal Pühälepä kihlkunnan.\n\nKüllä om edimäst kõrda kiräsõnah mainituq 1564. aastagal (Twbbesälke by). Päält tuud om külä nimest kirjä pantu 1688. aastagal Tubasellieby, 1798. aastagal Tubbaselja ja 1923. aastagal Tubala. \n\nMõisaaol kuulu Tubala külä Suuremõisa mõisalõ.\n\nKülän elliq rahvaloendusõ andmil 2011. aastagal 79 inemist, kõik eestläseq.\n\nTubalahe om ijäaost jäänü üts ilmadu suur kivimüräk, Tubala rändrahn, miä om suurusõ perrä Hiiomaa kuvvõs kivi. \n\nPerimüse perrä om kivimürägü all saivas (hiio keeleh vai 'vagja'), miä hoit Hiiomaa saart merepõhjan kinniq, õt saar merd piten minemä ujoma nakanu-ui. Selle om Tubala külä üle kogo Hiiomaa tähtsä külä ja selle kutsutas Pühälepä kihlkunna inemiisi ehthiidlaisis. Ehthiidladsõq ommaq üts ligi 50 hiidlaisi seldsist.\n\nKülänimi om tulnu sõnnost \"tuba\" 'maja, talo' ja \"selg\" 'maasälg'. Küläst lätt läbi põh´a-lõunõsuunalinõ maasälg, midä piteh juusk Kärdla–Käina maantii. Külä om ka esi samma jutti piten kasvanuq.\n\nParhilla kuulus Tubala külä Hiiomaa valla ala. Kooni 2017. aastaga haldusreformini kuulu külä Pühälepä valla ala.\n\nTubalan om ka kats tuulõkivvi, miä ommaq muinsuskaitsõ all: Tõnise tuulik ja Tubala tuulik. \n\nAmeeriga astronaudi Aunapu Manni Nicole'i edevanõmbaq ommaq Tubala küläst peri.\n\nViiteq\n\nHiiomaa küläq","num_words":175,"character_repetition_ratio":0.056,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.211,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Konnu%20Ragnar","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Konnu Ragnar (Ragnar Kond, sündünüq 12. vahtsõaastakuu pääväl 1966) om eesti aokiränik.\n\nTä om lõpõtanuq Valga 1. Keskkooli 1984. aastagal ja Tarto Ülikooli aokirändüse ala pääl 1991. aastagal.\n\nKonnu Ragnar mõist häste läti kiilt ja om laembalt tunnõt ummi Lätit pututavidõ reportaasõ poolõst.\n\nKöüdüs Võromaaga\nKonnu Ragnar om külh elänüq mujjal, a juuri poolõst om tä peri Võromaalt, Harglõ kihlkunna Saru küläst.\n\nTunnustus \n\n 2013 Valgõtähe V klassi tiinidemärk\n 2019 Läti Tunnustusristi 5. klass\n\nEesti aokiräniguq\nVõromaa inemiseq","num_words":69,"character_repetition_ratio":0.045,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.229,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kal%C3%B5vala","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"\"Kalõvala\" (soomõ keelen \"Kalevala\") om Soomõ eepos, mink Lönnroti Elias pand' kokko aastagast 1828 kor'atuisi soomõ, ingeri ja kar'ala runolaulõ ja mütoloogia perrä. \"Kalõvala\" edimäne trükk (vai \"Vana Kalõvala\", soomõ keelen \"Vanha Kalevala\") tull' vällä aastagal 1835 ja põrõldnõ \"Kalõvala\" (mink nimi oll' sis \"Vahtsõnõ Kalõvala\", soomõ keelen \"Uusi Kalevala\") aastagal 1849.\n\n\"Kalõvala\" lauluq vai runoq ommaq vanan Kalõvala-mõõdun, miä avit' lauljil pikki laulõ päähä oppiq. Kalõvala-mõõdulõ lisas ommaq \"Kalõvala\" laulõ seen ka kõrdamisõq ja algriim ehk sõnno algushelle kokkõkõla.\n\nLauluq, miä ommaq \"Kalõvalan\", olõ-õiq joht õkva lauljidõ päält maaha kirotõduq, Lönnrot pruuvõ naid parõmbalõ kokko passitaq, nõst' tõõsõ laulu tõistõ paika, sobit' lauljidõ kiili ütelidsembäs.\n\n\"Kalõvala\" om tõlgit' päält 60 kiilde, võro keelen viil joht olõ-õiq, a eesti keelen saa lukõq.\n\nSoomõn peetäs 28. radokuu pääväl Kalõvala päivä, miä om soomõ kultuuri päiv.\n\nSisu \n\"Kalõvala\" nakas pääle maailma luumisõga, luumismüüdi perrä sündü kõik maailm tsirgu munast.\n\n\"Kalõvalan\" kõnõldas muusiähn ka Kalõvala ja Põh'ala rahvidõ (halvast) läbikäümisest, kättetasomisõst, kos'ankäümisest a ka immeveski Sampo ehitämisest ni riismisõst. Johtumisõq saavaq ristiuso tulõgigaq otsa.\n\nLätteq \nSoomõ","num_words":168,"character_repetition_ratio":0.071,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.214,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Drakon","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Drakon (elli 7. aastagasaal inne mi aigu, vanakreeka keelen Δράκων ὁ Ἀθηναῖος Drákōn ho Athēnaíos, 'Ateena Drakon') oll' Ateena liina edimäne säädüseandja vanan Kreekan. \n\nDrakoni säädüseq tulliq varahamba suulidsõ õigusõ asõmalõ. Timä kirotõduilõ säädüisile and' jovvu kohus. Inne tedä Ateena liina luumisõst pääle pand' trahvi ja nuhtlusõ kuritüü iist kur'ategijäle kannataja perrekund vai hõim. Säändse kõrra asõmalõ sai noq ammõtlik kohtomõistminõ. \n\nNeoq säädüseq saivaq Ateena edimädses põhisäädüses ja näq olliq avaligult kõigilõ nätäq, et egäüts neid tiidnüq. \n\nDrakoni sääduseq olliq tuntuq ku väega kõvaq säädüseq. Selle nimmatas Drakoni perrä mitmõn Õuruupa keelen kõvvu säädüisi drakooniliidsis.\n\nIldampa, 6. aastagasaal inne mi aigu tekk' Solon Ateenan vahtsõq säädüseq Drakoni ummi asõmalõ. Alalõ jäi Drakoni ummist õnnõ säädüs mõrdsugatöie kottalõ. \n\nVanakreeka poliitiguq","num_words":117,"character_repetition_ratio":0.066,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.174,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Solon","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ateena Solon (Σόλων; sündü aastagidõ 640 ja 635 vaihõl inne mi aigu ja kuuli umbõs aastagal 559 inne mi aigu Ateenan) oll' vanakreeka luulõtaja, kaupmiis, rännümiis ja poliitik. Tä om üts kreeka säidsmest targast.\n\nSolon oll' peri ülembärahva siäst, Kodriide hõimust, kost olliq peri ka Ateena kunigaq. Ku tä oll' nuur miis, tiindse tä elätüst kaupmehetüüga ja täl oll' uma laiv, minkaga sai ilma piten sõita. Inne poliitigutüü võtmist oll' tä Ateenan tuntu ku luulõtaja, kink eleegiäq ni jambiq kõnõliq säädüisist, poliitigast ja moraalist. Päält tuud om tä kirotanu ka luulõtuisi, kon löüdväq avvustust muusaq, mar'aviin ni armastus. Solon oll' edimäne Ateena luulõtaja. \n\nAteena rahvas tunnust' Soloni tüüd sõan megaralaisi vasta, kon vallutõdi tagasi Salamisõ saar (aastagal 594 inne mi aigu) ja valõ timä arkondi korgõhe ammõtihe. Valituisi arkontõ käen oll' Ateenan poliitilinõ võim. \n\nSolon om tuntu ku tähtsä säädüseandja. Tä tekk' Ateenalõ vahtsõq säädüseq innembidse säädüsandja Drakoni kõvvu vai drakoonilisi säädüisi asõmalõ. Alalõ jäi Drakoni ao säädüisist õnnõ säädüs mõrdsugatöie kottalõ. \n\nSoloni vahtsõndusõq avidiq kehvembät rahvast. Soloni ümbrekõrralduisi peetäs demokraatia algusõs Ateenan ja kõgõn Õdagu-Õuruupan.\n\nKirändus\nGeorgios Papadogeorgos, \"Vana-Kreeka suurkujud: Elu ja looming\", lk 16–17. Tõlkinud Anneli Kritšmann. Kirjastus Ilo, 2004. \n\nVanakreeka poliitiguq","num_words":188,"character_repetition_ratio":0.03,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.198,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Riia%20huulits%20%28Tarto%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Riia huulits om üts tähtsämbit huulitsit Tarton.\n\nRiia huulits om umbõs 4,4 km pikk, naas pääle Imäjõõst, Võidu silla mant ja läts õkva liina viirde vällä. Innembi oll' tuu osa, miä raudtiisillast edesi läts', Riia maantii, põrõld om ta lõpuni vällä Riia huulits.\n\nAolugu \nRiia huulitsat piten om läbi aoluu Otõmpää ni Valga kaudu Lätti ja Riiga käüdüq. Riia liin om Lõunõ-Eestile kõik aig tähtsä olnuq – . Vinne keisririigi aol oll' Tarto Liivimaa kubermangun, mink keskus oll' Riia.\n\nMiä huulidsa viirde jääs \n\nVõidu silla puult minnen jääs kura kätt Imäjõõ ärikeskus (mink kotsalõ tartlasõq esi ütlevä Pläsku) ja hääd kätt vana Tarto turuhoonõq.\n\nTarto rahvarohkõmbit kotussit om Riia-Turu tiiristi ümbre, kon om mitu kaubakeskust (Tarto Kaubamaja, Kvartal) ja lääväq bussiq.\n\nVeidükese edesi, Riia-Ülikooli huulitsa ristist hääd kätt jääs Vanõmuisõ tiatrimaja, sama kotussõ pääl kura kätt om Tarto kohtumaja.\n\nRiiamäe pääl om Kaitsõväe Akadeemiä hoonõq.\n\nAadrõssil Riia 27 om juugõndstiilin Tarto Paulusõ kerik. Veidükese maad kura kätt jääs Aparaaditehas, kohe om viimädsel aol pall'o kotussit, kon saat süvvä ja nisama jõlkuq.\n\nVaksali ni Raudtii huulitsa vaihõlõ jääs Riia huulidsa raudtiisild, kon käü põrõld suur' ehitüstüü, inemiisile tetäs tunnõliq ja vahtsõnõ sild raudtiisilla mano. Sild om õkva Vaksali ja Tammõliina piiri pääl.\n\nTammõliinast läbi sõita jääs uhkõ tammõrida.\n\nTammõliinan jääs hääd kätt Ludvig Puusepa huulits, kon ommaq Tarto Kliinikumi hoonõq.\n\nLõunakeskusõ man on suur' ringtii, kost õkva sõitõn nakas Aarda huulidsa risti pääl pääle Riia maantii.\n\nLätteq \nTarto huulidsaq","num_words":234,"character_repetition_ratio":0.056,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.191,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Riia%20huulidsa%20raudtiisild","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Riia huulidsa raudtiisild om raudtiisild Tarton, miä lätt Vaksali ja Raudtii huulidsa vaihõl üle Riia huulidsa.\n\nSild om Vaksali ja Tammõliina liinaosa piiri pääl. Ütele poolõ jääs Tarto raudtiijaam, tõsõl puul lätt rautii katõs: Valga puul Aardla, Petseri puul Kirsi raudtiipiätüs.\n\nEdimäne sild tetti 1887. aastagal, ku ehitedi raudtii Tartost Valka. Tuu silla laheq Nõvvokogo väeq 1941. aasta 9. hainakuu pääväl ärq, ku nääq s'akslaisi iist pagõsivaq.\n\n2020. aastagal naati Riia-Vaksali ristmikku ümbre ehitämä, tüüq saiõ valmis 2021. aastagal. Vahtsõnõ ristmik om jalakäüjile ja ralgrattaga sõitijilõ julgõmb, ku sillatammist aeti läbi tunnõliq ja raudtiisilla kõrvalõ tetti vahtsõnõ kergliiklussild.\n\nLätteq \n\nTarto sillaq","num_words":96,"character_repetition_ratio":0.043,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.199,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Inglisild","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Inglisild om sild Tarton Toomõmäe pääl, miä ehitedi Johann Wilhelm Krause projekti perrä 1816. aastagal.\n\nPõrõldsõ kujo sai sild 1836. aastagal Tarto Ülikooli ehitüskunsti profesri Moritz Hermann von Jacobi projekti perrä.\n\n1913. aastagal kinnütedi renoviirmise aol Inglisilla pääle Tarto Ülikooli edimädse rektri Georg Friedrich von Parroti mälehtüsmedaljon ja pühändüstekst. Samal aastagal tetti Toomõmäele ka tõnõ, tummõmb sild, miä sai nimes Kuradisild.\n\nSilla nimi oll' edimält Inglüse sild, aq rahvasuuh om tuust saanuq Inglisild, mink perrä om kaq naatu tõist silda Kuradisillas kutsma. \n\n2012. aastaga mahlakuu üüse pand' kiäki silla palama, kõrdategemine läts' masma 11 600 õurot.\nSilla liinapuulsõ külle pääle om kirotõt \"Otium reficit vires\", miä tähendäs ladina keelen 'puhkus virgutas joudu'.\n\nLätteq \n\nTarto sillaq","num_words":109,"character_repetition_ratio":0.046,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.203,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kersna%20Liina","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kersna Liina (tütrigunimi Liina Lepik; sündünüq 3. mahlakuu pääväl 1980 Tal'nan) om eesti aokiränik ni poliitik, 26. vahtsõaastakuu pääväst 2021 pääle haridus- ja tiidüsministri Kalda Kaja valitsusõn.\n\nEräelo \nTä om abielon Kersna Vahuriga, näil om poig.\nKalda Kaja valitsus\nEesti poliitiguq","num_words":37,"character_repetition_ratio":0.078,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.22,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tarto%20rahu","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tarto rahuleping om 2. radokuu pääväl 1920 Eesti Vabariigi ja Nõvvokogo Vinnemaa vaihõl Tarton sõlmit riikevaihõlinõ leping, miä lõpõt' Vabahussõa ni pand' paika Eesti hummogupiiri. Lepinguga Nõvvokogo Vinnemaa tunnist' Eesti Vabariigi esiqsaismist.\n\nLeping \nTarto rahuleping on kokko pant eesti ja vinne keelen, registreerit Rahvidõ Liidon ni vällä ant prantsusõ- ni inglüskiilse tõlkõga Rahvidõ Liido papridõ kogon nr XI 1922. aastagal.\n\nÜlevinnemaalidsõ Kesktäütevkomitee ratifitsiire lepingu 4. radokuu pääväl ja Eesti Asutav Kogo 13. radokuu pääväl 1920. Ratifitsiirmiskiräq vaihtõdiq Moskvan 30. urbõkuu pääväl 1920 ja tuust pääväst pääle naas' leping masma.\n\nLepingun om 20 artiklit, pääle sõa lõpõtamisõ ka Eesti riigi tunnistamise kotsalõ, kon kirotõdas piiri-, julgõolõgi-, majandus-, sotsiaal- ja liikluspoliitikast.\n\nLepingu tagajäreq \nLepingugaq Vinnemaa tunnist' Eesti esiqsaismist igävädsest aost igäväste de jure ni ütel' \"igävädses aos ärq kõigist suvõräänõiguisist, miä Vinnemaal Eesti rahva ja maa kotsilõ olliq\".\n\nLepingu perrä es piäq Eesti inneskidse Vinnemaa keisririigi võlgo masma.\n\nLepingugaq sai paika Eesti ja Vinnemaa piir', põrõldsõ aoga võrrõldõn olliq Eestil ka Narva-tagodsõq maaq ni Petserimaa. Eesti sai Vinnemaa iin kõigist kohussist priis ni sai Vinnemaa kullafondist 15 mill'onit kuldruublit – 11,6 tonni kulda. \n\nVabahussõa lõpun oll' egäl Vinnemaa eestläsel õigus Eestihe elämä tullaq. Tegeligult Vinnemaa takist' eestläisi Eestihe kolimist: umbõs 190 000 eestläsest tull' taaha 38 000. \n\nMõlõmbaq poolõq lubasiq, et ei lupaq umalõ maalõ tõsõ riigi vainlaisi, Eestin kaotõdi Vinne valgidõ Põh'aõdaguvägi.\n\nLeping täämbä \nVinnemaa ei tahaq lepingust midägi kuuldaq ja ütles, et tuu inämb ei massaq. Zahhanova Maria, Vinne välisministeeriümmi iistkõnõlõja, kirot 31.12.2019: \"Eesti ku riik, miä eksistiire aastil 1918-1940, kaot' riikõvaihõlidsõ õigusõ, ku astõ NSV Liito. Tarto leping kaot' jõvvo, selle et mõlõmbaq poolõq, kiä lepingu sõlmõq, olliq NSV Liidon. Lepingut ei olõq Ütistünüisi Rahvidõ Organisatsiooni registrin. Lisäs es kõnõlõq Hitleri-vastanõ koalitsiuun (NSVL, USA, Suurbritannia) Teheranin, Jaltan ja Potsdamin Balti riike Nõvvokogo Liito astmisõlõ vasta. Selle om 1920. aastaga Tarto rahuleping tühäne ja kuulus aolukku.\" Tuu jutt om aga egäst otsast võlss: Eesti es astuq Nõvvokogoliito esiq ja sõalinõ okupiirmine ei olõq õiguisiga kuunkõlan. Lepingu sõlmmisõ aol es olõq ÜRO-d viil olõman ja tuuperäst lepingut ei saakiq sääl registrin ollaq. Ja kuigiq USA ja Suurbritannia es kõnõlõq okupiirmisele vasta, es tunnistaq nä kunagiq Eestit NSV Liidon.\n\nEesti jaos on leping täämbädse pääväni masva.\n\nLätteq \nVabahussõda\nEesti aolugu\nLepüngiq riike vaihõl","num_words":352,"character_repetition_ratio":0.05,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.198,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kaarsild%20%28Tartu%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kaarsild (ka Jalakäüjide sild, Betoonsild) om jalakäüjide kaarsild Tarton keskliina ja Ülejõõ liinaosa vaihõl Raatusõ platsi vastan üle Imäjõõ.\n\nKaarsild om ehitet tõsõn ilmasõan häötet Kivisilla kotussõ pääle. Silla arhitekt on Peeter Varep.\n\nKaeq viil \n Kivisild\n\nTarto sillaq","num_words":38,"character_repetition_ratio":0.015,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.173,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tolkieni%20John%20Ronald%20Reuel","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tolkieni John Ronald Reuel (inglüse keelen John Ronald Reuel Tolkien, J. R. R. Tolkien, 3. vahtsõaastagakuu päiv 1892 – 2. süküskuu päiv 1973) oll' inglüse kiränik, kiä om päämiselt tunnõt ku raamatidõ \"Kääbik\" ja \"Sõrmusside esänd\" autor.\n\nKae kaq\n Keskmaa\n\nInglüsmaa kiräniguq","num_words":37,"character_repetition_ratio":0.089,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.255,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/L%C3%B5unakeskus","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lõunakeskus om Lõuna-Eesti kõgõ suurõmb kaubakeskus Tarton, õkva Ringtee ni Riia huulidsa risti kõrval. \n\nLõunakeskusõn om päält 170 poodi vai teenüsseandja.\n\nKeskusõn käü egä aasta päält 5 mill'oni inemise.\n\nKauplusõ ussõ pääl tervütädäs tulijit eesti, vinne, läti, inglüse, soomõ ja võro keelen.\n\nLõunakeskusõn om ka huisuplats.\n\nTarto","num_words":45,"character_repetition_ratio":0.067,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.202,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kama%20Kaido","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kama Kaido (sündünüq 18. joulukuu pääväl 1957 Viländin) om Eesti poliitik ja võro liikmisõ üts iistvõtjit.\n\nKama Kaido om peri Põlva kihlkunnast Partsist.\n\nKama Kaido lõpõt' 1975. aastagal C. R. Jakobsoni nimelidse Viländi 1. Keskkooli. Aastil 1975–1976 oppõ tä Eesti Riikligun Kunstiinstituudin ehitüskunsti. Aastil 1982–1990 oll' tä Antsla mõtskunnan mõtsnik.\n\nAastagal 1990 valiti Kama Kaido Eesti Kongressi liikmõs. Tä oll' ka Eesti Komitee ja Põhisäädüse Assamblee liigõ. Aastil 1990–1992 oll' Kama Kaido Eesti Vabariigi Ülembnõvvokogo liigõ. \n\nTä om olnu mitmõl kõrral valitsusõn ministri: aastil 1992–1994 Laari Mardi valitsusõn justiitsministri ja aastil 1994–1995 Tarandi Andrese valitsusõ siseministri.\n\nAastil 1997–2004 oll' tä Võro Instituudi direktri.\n\nKama Kaido om kõva reisumiis, eskina ümbre ilma är käünü. Tuust reisust om tä kirotanu raamadu “Ümbreilma reisikirä” (2001). Võro instituudi sõnaraamadu toimkunna teküs liigõ. Pall'o om tä är tennü ka hõimurahvidõ hääs.\n\nLätteq \n\nEesti poliitiguq","num_words":127,"character_repetition_ratio":0.074,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.251,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kur%C3%B5mari","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kurõmari (Oxycoccus palustris) om kanarbiguliidsi sugukunda kuuluv igihal'as kääbätspuhm ja timä hapu verrev mari. Jõõvistik kasus samblõn, ja kasus maalgi. Timä juurõq ommaq väega lühkoq selle, et raban om väega suur turba kiht, miä lasõ-iq kasvo juuri pääl põh'avii. Jõhvikaanõl ommaq väikuq leheq. Marjad on alguses hallikamad ja täpidega, aga kui jõhvikas valmib, muutuvad marjad punasteks. Kurõmarju aetas sassi liisokõsõga, a liisokõsõl omma pikembä lehe, nii saa kurõmarju esiq tetäq. Kurõmarju saa ka talvõl kor'ada, ku tuu alalõ jääs. \n\nJõõvistik süü põrmust ja vihmast.\n\nKasumisala \nKasus pia terven Põh'a- ja Kesk-Õuruupan, a ka Õdagu- ja Kesk-Tsiberin ni Põh'a-Ameerikan. Eestin kasus väega pall'o.\n\nKasumiskotus \nKurõmari kasus suun. Tedä või löüdäq ka soitsist mõtsost, kinnikasunuisi järveviiri ja soitsidõ hainamaalappõ päält.\n\nVälislingid \n Liigiseletüs\n\nMar'aq\nKasvoq","num_words":122,"character_repetition_ratio":0.02,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.199,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Lauridsa%20Piitre","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lauridsa Piitre (Peeter Laurits; sündünüq 6. urbõkuu päiväl 1962 Tal'nan) om kunstnik.\n\n1997. aastagast eläs Võromaal Kütioron ja om taa aoga võro keele kõnõlõmisõ är opnu.\n\nPersonaalnäütüisi olnu 40 ja ütisnäütüisi 140 kanti. Kujondanu suurõ hulga raamatit ja plakatit. Olnu oppaja Tal'na kunstiülikoolin ja Tarto korgõmban kunstikoolin.\n\nOm Kütioro Avatud Ateljee üts asotajit. Ateljee and nii Eesti ku vällämaa kunstnikõlõ võimalusõ sääl rahun tüüd tetä. Ateljeen tüütä nü kunstnigu omma Kütiorgo loonu maakunsti raa, midä saa egäüts kaema minnä.\n\nLätteq \n\nVõro kunstniguq","num_words":77,"character_repetition_ratio":0.004,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.203,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Canthi%20Minna","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Canthi Minna, passin Ulrika Wilhelmina, tütrigunimi Johnson (sündünüq 19. urbõkuu pääväl 1844 Tamperen, koolnuq 12. lehekuu pääväl 1897 Kuopion) oll' Soomõ edimäne naisaokiränik ja kiränik, ärinaanõ ja kultuurikandja.\n\nLooming \nTä' kirot' kümnit näütemänge ja om tuuga Kivi Aleksisõ kõrval tähtsämbit nimmi Soomõ näütekiränikke aoluun. Päält näütemänge kirot' Canthi Minna ka romaanõ ni jutustuisi, kõik olliq soomõ keelen.\n\nTsitaadiq \nSoomõn tsiteeritäs täämbädseni pääväniq mitund Canthi Minna lausõt.\n\n Minno ei huvitaq, midä inemiseq ütleväq (”Minä vähät välitän siitä, mitä ihmiset sanovat!”)\n Kõik naasõq ärkuq tekkuq käsitüüd! (\"Kaikki naiset älkööt tehkö käsitöitä.”)\n Eläguq kõik targaq meheq! Ulliq võinuq hääl meelel kooldaq. (\"Eläkööt kaikki intelligentit miehet! Tyhmät saavat kernaasti kuolla.”)\n Olkõq no miä taht, õnnõ mitte uinussil, puulkoolnuq elo.\n\nLipupäiv \n2003. aastagast tähüstadas Soomõn Canthi Minna sünnüpääväl ütsväärsüspäivä. Edimält oll' tuu õnnõ Soomõ Siseministeeriümi tahtaq lipupäiv, a 2007. aastagast kogo riigi ammõtlik lipupäiv, miä kand nimme Canthi Minna päiv, ütsväärsüse päiv. Kõgõ suurõmbalt peetäs seod päivä just Kuopio liinan, kon tä suurõmba osa umast elost elli.\nSoomõ kiräniguq","num_words":158,"character_repetition_ratio":0.044,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.2,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Neenedsi%20kiil","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Neenedsi kiil (ненэцяʼ вада) om samojeedi kiil, midä kõnõlas ümbrekaudu 30 000 inemist. \n\nNeenedsi keelel om kats murdõrühmä, midä parhilla peetäs eräle keelis. Mõlõmbal om uma kiräkiil. Tundraneenedsi kiilt kõnõldas inämbäste Neenedsi autonoomsen ringkunnan, Jamali Neenedsi autonoomsen ringkunnan ja Krasnojarski krai Taimõri rajoonin. Mõtsaneenedsi keelt kõnõldas Handi-Mansimaal.\n\nSõnavara\n\nSugulus soomõ-ugri keeliga\n\nOsa neenedsi keele sõnno omma sarnadsõq nii tõisi samojeedi ku soomõ-ugri keeliga. \n\nMõnõq näüdüsseq neenedsi sõnnost, minkäl ommaq vastõq soomõ-ugri keelin: \n\n лы - luu\n мань - maq\n не - naanõ\n нюм’ - nimi\n палʼ, пар 'tihtsä' - pall´o\n пюлы, пюры - põlv\n пя - puu\n сев - silm\n сей - süä\n со 'kurk; jõõsuu' - suu\n то 'järv' - ungari keelen tó\n ту - tuli\n халя - kala\n яха - jõgi\n\nKaeq viil\nNeenedsiq\nMõtsaneenedsi kiil\nTundraneenedsi kiil\n\nSamojeedi keeleq","num_words":115,"character_repetition_ratio":0.091,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.232,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kikka%20Jaan","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kikka Jaan (Juhan Kikas, ka Jaan Kikkas; sündünüq 5. piimäkuu pääväl 1892 Valgan, koolnuq 9. urbõkuu pääväl 1944 Tallinan) oll' Eesti nõstja.\n\nKikas oll' 1922–1924 Eesti kogundusõn. Tä võit' 1924. aastaga suvõolümpiämängel keskkaalun (kooniq 75 kg) pronksi. Tä pistüt' toukmisen maailmarekordi ja viis' olümpiä- ni kolm Eesti rekordit.\n\nTä kuuli Talliina märtsipommitamisõl 9. urbõkuu pääväl 1944 ni om matõt Liiva kalmistulõ.\n\nKirändüs \n\n Tiit Lääne. \"Eesti olümpiamedalivõitjad 1912–2006\". Tallinn 2006. ISBN 9949-427-25-8\n\nKaeq viil \n\n Biograafia ESBL-in\n Kikka Jaan Olympedia lehel\nEesti sportlasõq","num_words":69,"character_repetition_ratio":0.062,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.291,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kerdi%20Johannes","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kerdi Johannes (eesti keeleh Johannes Kert, 3. joulukuu päiv 1959 Petseri – 4. urbõkuu päiv 2021 Tallinn) oll' Setomaalt peri Eesti poliitik ja sõamiis' (kindralleitnant).\n\nTä oll' Eesti Kaitsõliidu ülemb aastagil 1992–1996, kaitsõväe juhataja aastagil 1996–2000 ni maaväe ülemb aastagil 2001–2002. Päält tuud oll' tä aastagast 2002 kooni aastagani 2008 Eesti sõavolimiis' NATO ja Õuruupa Liidu man. \n\nRehekuust 2014 alatõh oll' tä Reformieräkunna liigõq. Tä kandidiir' 2015. aastagal Riigikogohe Järvä ja Viländi maakunnah ja sai 752 hellü ni sai Riigikogohe. Aastagal 2019 kandidiir' tä Riigikogohe Taliinah Mustamäel ni Nõmmõl ja sai jalki 708 helüga parlamendi liikmõst.\n\nHaridus \nKerdi Johannes lõpõt' Võro Keskkuuli ja päält tuud Tarto Ülikooli aastagal 1981.\n\nKert lõpõt' 1988. aastagal rooduülembä kursusõ Harkivi tankiväekoolih ja 1994. aastagal korgõbidõ riigiammõtnigõ strateegilidse planiirmisõ kursusõ George C. Marshalli nimelidseh Õuroopa Julgeoleku-uuringide keskusõh. Tä oppõ ka Eesti riigikaitsõ korgõmbidõ juhtõ jaost kõrraldet kursusõl Soomõ maakaitsõ korgõmbah koolih aastagil 1998–1999 ni Ameerika Ütisriige maaväe sõakoolih (Army War College) Pennsylvaniah aastagil 1999–2000.\n\nTeenistüs \n\nKerdi Johannes oll' ohvitsiir' Nõvvokogodõ Liidu sõaväeh: rühmäülemb ja rooduülembä kotusõtäütjä aastagil 1983–1985. \n\nTä kuulu Kaitseliitu alatõh aastagast 1990. Aastagal 1991 sai Kerdi Johannes Kaitsõliidu Tarto malõva pääligust, Kaitsõliidu operatiivgrupi ülemb aastagil 1991–1992 ja päält tuud Kuperjanovi ütsik-jalgväepataljoni ülemb aastagal 1992. \n\nKerdi Johannes oll' Kaitsõliidu ülemb aastagil 1993–1996, Kaitsõväe juhataja kotusõtäütjä aastagal 1996 ni Kaitsõväe juhataja aastagil 1996–2000. Päält tuud oll' tä Kaitsõväe juhataja nõunik ning Maaväe ülembä kotusõtäütjä aastagil 2000–2001 ja Maaväe ülemb aastagil 2001–2002. Tä oll' Eesti sõavolimiis' NATO ja Õuroopa Liidu man aastagil 2002–2008.\n\nTä oll' kindralleitnant aastagast 1998. Kaitsõväe teenistüsest läts' tä ar reservi 31. vahtsõaastagakuu pääväl 2008.\n\nAvvutäheq\n\nAuastmed\n\nNõvvokogodõ sõavägi\n\nEesti kaitsõvägi\n\nLätteq \n\nSetomaa inemiseq\nEesti sõaväeläseq","num_words":239,"character_repetition_ratio":0.094,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.248,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Rama","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Rama om jumalus, kedä pall'oq hinduismi haroq kumardasõq. Ka pall'oq višnuistiq pidäväq tedä Višnu avataaras.\n\nHinduism","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.176,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Lipp","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lipp om riigi, rahvusõ, ütisüse, väeosa vms tunnismärk, miä om hariligult vardahe tõmmat kimmä kujo, pikkusõ-lakjusõ suhtõ ni värmegaq rõivas.\n\nLippõ uur' veksilloloogia, liputiidüs.\n\nRiike ja rahvidõ lipuq \nRiigilipp om riigi ja timä rahva võimu tunnismärk.\n\nRahvuslipp või märki näütüses rahvast vai rahvust, st ka riigeldäq rahvil või ollaq uma rahvuslipp. Kõgõ vanõmbas rahvuslipus peetäs Hollandi lippu.\n\n Maailma riike lipuq\n Maailma rahvidõ lipuq\n\nRiikevaihõliidsi asotuisi lipuq\n\nValitsõmisütsüisi lipuq \n\n Eesti maakundõ lipuq\n Eesti liino lipuq\n Eesti valdo lipuq\n\n Välisriike valitsõmisütsüisi lipuq\n\n Välisriike inneskiidsi valitsõmisütsüisi lipuq\n\nKaeq viil \n\n Vapp\n Sümbol\n\nVälislink \n\n Flags Of The World\n\nLipuq","num_words":94,"character_repetition_ratio":0.091,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.186,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ilum%C3%B5tsa%20taivakivihavvaq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ilumõtsa taivakivihavvaq ommaq taivakivest tegünüq havvaq Võro maakunnan, Võro vallan.\n\nIlumõtsa lähkün suu pääl om vähämbält viis tsõõrigu kujogaq suurt hauda. Kõgõ suurõmb om Põrguhaud (veerest viirde 80 m, sükäv 12,5 m). Põrguhavva lähkün om viimätsegaq üttemuudu, a vähämb Sükävhaud (50 m ja 4,5 m). Tõsõq havvaq jääväq Põrguhavvast õdagu poolõ – Ingli-, Kuradi- ja Tondihaud.\n\nVannus \n2017. aastagal tetti radiohüdsänigumeetodiga kimmäs, et Ilumõtsa havvaq ommaq tegünüq taivakivest, miä sattõ taaha 7170–7000 aastakka tagasi.\n\nHavvaq kultuurin \nSeo kandi rahvas om Ilumõtsa haudu pidänüq vannohalvu elokotussõs. Põrguhavvast müüdä minnen tohe-eiq ilmangiq vanma naadaq. Vanaqhalvaq võivat tuud kuuldaq ni mõtõldaq, et näidegaq tahetas kokko saiaq. Põrguhavva põh'an ollõv jaaniüüse tuld palaman nätt. Vanaqhalvaq kuivasõq sis umma kulda. Tuul aol olõssiq külh targõmb Põrguhavvast kavvõ hoitaq. Tõõnõ jutt käü edimädsele risti vasta. Põrguhavva kotusõ pääl olnuq kerik. Ku kolm velje kõrragaq kerikuhe sisse lännüq, vaonuq tuu maa alaq.\n\nLätteq \n\nVõro vald","num_words":141,"character_repetition_ratio":0.059,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.2,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Peltseri%20Liis","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Peltseri Liis, ka Liisken (Liis Peltser, sündünüq 1857. aastagal, kuulmisaiga olõ-õiq teedäq) oll' Hargla lauluimä.\n\nElokäük \nLiisken jäi varra vaesõslatsõs. Laulu \"Väiku olli, es ma näeq, kui mul kuuli uma imä\" oll' täl vanalt kah rassõ lauldaq. Silmävesi nakas' juuskma. Noorõn iän olnuq Liisken illos, uhkõ ja väega hää lauluhelügaq. Poisiq juusknuq täl kar'an perrä. A Liisken esiq ütelnüq: \"Maq näid es tahaq – rus'kidõgaq pessi.\" Mitu kõrda jäi lauluimä kõgõst umast varast ilma. Uma veitü vara kaotanuq, lännüq Liisken Harglõ oja viirde ja pallõlnuq: \"Oi Harglõ, viiq merelegiq sõnna mu hädäst! Meri om suur' ja väkev. Külq tä appi tulõ.\" Hiidänüq sis koton magama. Üüse kuuldunuq tälle kõrragaq niguq mere kohhin kõrva. «Hummokus oll' süä nii kerge. Seie mõtsan marju, jõiõ vett Harglõst pääle. Veie pernaasõlõ kah marju ja elli jällekiq. Egaq maq kellegiq manuq kaibama is lääq,» kynõl' Liisken.\n\nKu rahvaviise korjaja Tampere Herbert 1935. aastagal Liis Peltseri laulõ kirjä pandma nakas', oll' kuulsa laulja jo 78-aastaganõ. Sis olliq vanaq lauluq häömise viimädse veere pääl. A Liisken oll' rõõmsa meelegaq, laulõ mõist' tä kümnide kaupa.\n\nLiiskeni laul \nNeiukõnõ, noorõkõnõ, \n\npanõq tii miilde, \n\nraoq üles raamatudõ! \n\nKui saa kuri kodupaik, \n\nikulinõ elumaja, \n\njoosõq kuuq joosõhõn \n\nvalaq kodu vanikun \n\nhiidäq põllõ põrmandullõ \n\ntanu hiidäq tarõ ette \n\njoosõq kodu suvist tiid \n\ntandsiq kodu talvist tiid\n\nLauljaq","num_words":212,"character_repetition_ratio":0.014,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.221,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tarto%20raudtiijaam","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tarto raudtiijaam (s'aksa keelen Bahnhof Dorpat) om raudtiijaam Tartomaal Tarton.\n\nPäält raudtiijaama ommaq Tarto liinan viil Kirsi (Tartu–Koidula raudtii) ja Aardla raudtiipiätüseq (Tartu–Valga raudtii), kooniq 2008. aastaganiq oll' Variku raudtiipiätüs. Tarto raudtiijaam om Elroni reisirongõ Tarto piirkunnan, Tapa poolõ minnäq ommaq piledihinnäq piätüisi perrä.\n\nJaamahuunõ aadrõss om Vaksali 6.\n\nJaam \nTarto jaaman om kats uutmiskotust, tõnõ 260 m, tõnõ 330 m. AS Elroni rongiq sõitvaq järgmiisi liine pääl:\n\n Tallinn–Tarto (ka kiirliin)\n Tarto–Koidula\n Tarto–Valga\n\nSuvõaol lätt Koidula rong Piusaniq vällä.\n\nAolugu \n\nTarto raudtiijaam (vaksal) ehitedi üten Tapa–Tarto raudtiigaq 1876. aastal. Edimäne rong joud' Tartohe 21. põimukuu pääväl 1876. Tallinna–Tarto raudtiid oll' innekõkkõ vaia kaupmihil, kiä tahtsõ kaupa kipõmbahe peräle saiaq. Tarto–Valga–Riia raudtii ehitedi 1889. aastagal ja Tarto–Petseri raudtii 1931. aastal.\n\nTarto jaamahoonõq ehitedi 1875.–1877. aastagal Tähtvere mõisa maiõ määle, miä tuud aigu oll' viil Tartost välänpuul.\n\nJaama ristviilkatussõga päähoonõq om kolmõosalinõon kolmeosaline. Umaperäline vällänägemine om tävveligult alalõ.\n\nPalang ja kõrdategemine \n2000. aastagas oll' hoonõq kehvän saison ni tahtsõ kõvvõ kõrdategemist, tuuga olliq nõun Edelaraudtii ja Tarto liin nõun, a kumbki es tahaq hoonõht är ostaq. 2003. aastaga süküskuun ost' huunõ firma Elikante. Aastidõ joosul maia veidükese kõpitsõdi, a sõitjil õks uutmiskotust es olõq.\n\n2006. aastaga 31. põimukuu pääväl pandi raudtiijaama hoonõq palama. Aastak aigu ildampa võeti nä kinniq.\n\nMaja kõrdategemine nakas vinüma, mitu kõrda tougati tähtaiga edesi: 2007. aastaga jaanipäiv, 2008. aastaga lõpp, 2011. aastaga kevväi jt.\n\nHoonõq saiõ pruukmisluba 2012. aastaga 20. hainakuu pääväl ni 25. hainaku pääväl, pia 6 aastakka päält palangut tetti ka sõitjilõ vallalõ.\n\nPilte\n\nKaeq viil \n\n Tarto raudtiijaam (eesti keelen)\n Infot jaama kotsilõ; fotoq (vinne keelen)\n Jaama peahoonõq kultuurimälehtüisi registrin (eesti keelen)\n Viitorn kultuurimälehtüisi registrin (eesti keelen)\n\nRaudtii\nTarto","num_words":252,"character_repetition_ratio":0.067,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.221,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/T%C5%A1at%C5%A1a%20%28juuk%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tšatša (gruusia keelen: ჭაჭა [tʃ'ɑtʃ'ɑ]) om gruusia brändi, miä tetäs hariligult viinamar'apresmise jäägist (siimneq, koorõq). Hariligult aetas tšatša kats kõrda läbi, mõnõl juhul õnnõ üts kõrd.\n\nAoluulidsõlt om tšatšat tett õnnõ koton ja tegeligult omgi ta puskari muudu, a seo ilma aigu tetäs juuki ka viinavabrikun. Üts kuulsambit tšatšasit om Binekhi Estragon, miä saiõ 2007. aastagal Mundus Vini hõpõmedäli.\n\nGruusia kultuurin om tšatšat pruugit ka arstirohos näütüses kõrvaummistusõ vai halva siitmise vasta. Inämbjaolt võetas tšatša sisse ja tuuga ihho ei määritäq.\n\nTšatša kõvvus om kongi 45–50%, mõnikõrd ka 60%. Juvvas tervüsenapsin, inämbjaolt kuulsidõ gruusia võtmissõnno kõrvalõ. Gruusialasõq ommaq küläsiisi vasta väega lahkõq ja piät valmis olõma, et toostõ om hulga ja vaia om rehkendäq, et tšatša om kangõ ja piät mõistlik olõma. \n\nGruusia","num_words":120,"character_repetition_ratio":0.019,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.199,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Oti%20Anneli","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Oti Anneli (Anneli Ott, 2000–2012 Anneli Viitkin; sündünüq 2. lehekuu pääväl 1976 Tarton) om Eesti poliitik, inneskine Eesti kultuuriministri.\n\nHaridus \nOti Anneli om opnuq Parksepä Keskkoolin Võromaal, mink tä lõpõt' 1994. aastagal. Kõrgharidusõ saiõ tä Tarto Ülikooli ihohar'otamisõ tiidüskunnan liikumisõ ja sporditiidüisi eriala pääl 1999. aastagal liikumis- ja sporditeaduste erialal, aastak aigu ildampa saiõ viil õpõtajakutsõ mano.\n\nEräkunnaq \nOm olnuq Eestimaa Rahvaliidon ni Sotsiaaldemokraatligun eräunnan. 25. mahlakuu pääväst 2011 om tä Eesti Keskeräkunnan. Oti Anneli om Keskeräkunna Võromaa piirkunna esimiis.\n\nEräelo \nOti Anneli mõist võro kiilt, selle et tuu oll' suurõlt jaolt timä kodokiil ku vanaimä timmä hoitsõ. 2021. aastaga märtekuun sai tä kõgõ edimädses võro keele iistkõnõlõjas.\n\nOti Anneli esä oll' Võro liinapää Oti Jaak, kiä uppu Estonia pääl. Oti Anneli uno om Oti Jüri. \n\nOti Anneli om katõ latsõ imä.\n\nLätteq \nKalda Kaja valitsus\nSündünüq Tarton\nEesti poliitiguq","num_words":132,"character_repetition_ratio":0.058,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.213,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ristipet%C3%A4i","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ristipetäi om harilik petäi, miä om ristipuu.\n\nRistipedäjäq Harglõ kihlkunnan \nHarglõ kihlkunnan om hulga ristipedäjit. Riste om puiõ pääle raot väega vanast aost. Arvatas, et ku matusõaida minnen rist' tetäq, ei saaq koolnuq inemise hing kodo käümä naadaq. Ristiragomisõ kotus om kas talo, külä vai valla piiri pääl. Puu kaias valmis jo inne matusõpäivä. Kihlkunna rahvas matt umaq koolnuq hariligult iks Harglõ surnuaida. Ku surnuaida mindäs Saru puult, tetäs piätüs Saru palu vaihõl lavvatehasõ kottal, ku mindäs Taheva puult, sis Kaaramõtsan. Nuuq kotusõq ommaq ümbrekaudu teedäq ristiragumisõ paigaq. Sääl lövvüs hulga ristigaq pedäjit. Ristiragomisõ aigu pakutas inemiisile matusõsüüke ja -juukõ.\n\nRistipuuq","num_words":101,"character_repetition_ratio":0.074,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.173,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Hollande%27i%20Fran%C3%A7ois","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hollande'i François (täüsnimi François Gérard Georges Nicolas Hollande; prantsuskiilne välläütlemine: [fʁɑ̃swa ʒeʁaʁ ʒɔʁʒ nikɔla ɔlɑ̃d]; sündünüq 12. põimukuu pääväl 1954 Rouenin) om Prantsusmaa poliitik, oll' 15. lehekuu pääväst 2012 kooniq 14. lehekuu pääväniq 2017 president.\nPrantsusmaa inemiseq\nPoliitiguq","num_words":32,"character_repetition_ratio":0.073,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.223,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Prints%20Philip%2C%20Edinburghi%20hertsok","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Prints Philip, Edinburghi hertsok (1921–1947 Taani ja Kreeka prints Philip; ildampa Philip Mountbatten; sündünüq 10. piimäkuu pääväl 1921 Mon Reposi villan Korfun, koolnuq 9. mahlakuu pääväl 2021 Windsori lossin Berkshire'in) oll' kuningaimändä Elizabeth II abikaas.\n\nInglüsmaa inemiseq","num_words":32,"character_repetition_ratio":0.036,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.238,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.999,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ukraina%20kiil","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ukraina kiil (украї́нська мо́ва, ukrainska mova, [ʊkrɐˈjinʲsʲkɐ ˈmɔwɐ]) om indoõuruupa kiili hummogupuulnõ slaavi rühmä kiil, midä kõnõlõs umbõs 40 mill'onat inemist mitmõl puul maailman. Suurõmb jago naist eläs Ukrainan.\n\nUkraina kiil om osast ka vinne keelega segi, pall'oq ukrainlasõq kõnõlõsõq ka mõlõmbat kiilt, eriti Ukraina hummoguosan.\n\nUkraina kiil lätt umbõs 60% vinne keelega kokko. Sõnavara poolõst om rohkõmb kokkominekit poola (70%), slovakkia (66%) ja valgõvinne (80%) keelegaq.\n\nUkraina kiil pruuk kirillitsat.\n\nKeelenäüdüs \nelo = життя (žyttja), armastus = любов (ljubov), кохання (koh’annja), upin = яблуко (jabluko), oopõrimaja = оперний театр (opernyi teatr), tütrik = дівчинa (divtšyna).\n\nArvsõnaq 1–10 ukraina keelen:\n\nUkraina: \"Всі люди народжуються вільними і рівними у своїй гідності та правах. Вони наділені розумом і совістю і повинні діяти у відношенні один до одного в дусі братерства.\"\n\nVõro: \"Kõik inemiseq sünnüseq avvo ja õiguisi poolõst ütesugumaidsis. Näile om annõt mudsu ja süämetunnistus ja nä piät ütstõõsõga vele muudu läbi käümä.\"\n\nLätteq \n\nKeeleq","num_words":142,"character_repetition_ratio":0.038,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.222,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kr%C3%B5mmi%20puulsaar","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Krõmmi vai Krimmi puulsaar (ukraina keelen Крим, Krym, vinne keelen Крым, Krym, krõmmitatari keelen Qırım) om puulsaar Musta mere põh'arannikul.\n\nKrõmm om de jure Ukrainalõ ja 2014. aastagast de facto Vinnemaalõ kuuluv maa.\n\nKrõmmi autunoomilidsõ vabariigi pääliin om rahva arvu poolõst tõnõ liin Simferopol. Tõnõ tähtsä liin om puulsaarõ kõgõ suurõmb liin Sevastopol.\n\nKrõmmis lõunõ puul mere all om hulga maagaasi. Ku Vinnemaa Krõmmi hindä alaq võtt', jäi Ukraina umbõs 80% maagaasist ilma.\nUkraina","num_words":72,"character_repetition_ratio":0.02,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.202,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ukraina%20vapp","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ukraina vapp (ukraina keelen Герб України) om Ukraina riigivapp.\n\nUkraina vapi pääl om kolmhammas.\n\nKolmhammas \nKolmhammas om peri jo aost inne ristiusko. Midä taa täpsäle tähendäs, ei olõq peris selge. Mõnõq aoluulasõq arvasõq, et kolmhambaga kujotadas kulli.\nUkraina","num_words":38,"character_repetition_ratio":0.039,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.187,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Dnepr","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Dnepr (ukraina keelen Дніпро, Dnipro, vinne keelen Днепр, valgõvinne keelen Дняпро, Dnjapro) om 2201 kilomiitre pikkunõ jõgi Hummogu-Õuruupan. Dnepr saa algusõ Õdagu-Vinnemaalt, Valdai korgõmaalt, ja juusk läbi Valgõvinne ni Ukraina Mustahe merde. Dnepr om Õuruupan pikkusõlt nelläs jõgi, pikembäq ommaq Volga, Doonau ja Uurali.\n\nJõõq\nUkraina jõõq\nVinnemaa jõõq\nValgõvinne jõõq","num_words":50,"character_repetition_ratio":0.049,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.186,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Must%20meri","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Must meri (vinne keelen Черное море, ukraina keelen Чорне море, bulgaaria keeles Черно море, rumeenia keeles Marea Neagră, türgi keeles Karadeniz, gruusia keeles შავი ზღვა [šavi zgva], krimmitatari keeles Qara deñiz) om sisemeri Lõunahummogu-Õuruupan, miä läbi Vaihhõmere ja Egeusõ mere putus kokko Atlandi suurõmerega. Merest lõuna poolõ jääs Väiko-Aasia, hummogu poolõ Kaukaasia, põh'an om Hummogu-Õuruupa laugõmaa ja õdagun Balkani puulsaar.\nMereq","num_words":61,"character_repetition_ratio":0.029,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.176,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.994,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kar%27ala%20maakaal","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kar'ala maakaal (soomõ keelen Karjalankannas, vinne keelen Карельский перешеек, Karelski perešejek, roodsi keelen Karelska näset) om maakaal Vinnemaal, Peterburist põh'an, Soomõ lahe ni Laadoga järve vaihõl.\n\nAolugu \nParhilla om terveq Kar'ala maakaal Vinnemaa käen, a inne Talvõsõta oll' suurõmb jago maakaalast Soomõ käen.\n\nInne sõta härgüt' Nõvvokogoliit umma piiri põh'a poolõ tougadaq ja pakk' Soomõlõ tuu iist maad. Soomõ es olõq peri ni Nõvvokogoliit alost' sõta, mink lõppõn jäi Soomõ tast maast ilma. Kar'ala maakaalal elli umbõs 300 000 inemist, kiä kõik (päält 700, kiä hinnäst vindläisis pidiq) kahandõdiq Suumõ.\n\nJakusõa aol pruuve Soomõ ummi maid, sh ka Kar'ala maakaala tagasi saiaq, a kaot' sõa ni pidi maaq Nõvvokogoliidolõ tagasi andma. 40. aastidõ lõpun muudõti pia kõik soomõkiilseq kotusõnimeq ärq vinnekiildsis.\n\nKar'ala maakaal kultuurin \nLinna Väinö raamadu \"Tiidmäldä sõamiis\" (\"Tuntematon sotilas\") tegeläseq Roka Antti ni Soekäpp (Susi, Suden Tassu) ommaq peri Kar'ala maakannalt ni kõnõlõsõq paigapäälist äyrämöismurrõt.\n\nKar'ala\nVinnemaa","num_words":145,"character_repetition_ratio":0.077,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.2,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Roka%20Antti","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Roka Antti (alikersantti Antero Rokka) om vällämõtõld tegeläne Linna Väinö raamatun \"Tiidmäldä sõamiis\".\n\nRokka om soomõ kultuurin häste tunnõt, arketüüpne tegeläne.\n\nTegeläne \nRokka om päält 30 aastaganõ põlluharija Kar'ala maakaalalt, kon om tä naanõ ni kolm last. Rokka ni timä naabri Susi ommaq tävvendüsmeheq, kiä tuvvas Jakusõtta. Rokka om üts parõmbit väeosa sõamehi, a võimadu inemine, kiä kõnõlõs ülembile vasta ja ütles näile kõik aig sinä. Rokka om lihtsä miis, kiä kõnõlõs ar'ala murrõt toimõndas umma mudsu perrä. Sõan om timä perrä õnnõ kats võimalust: tapaq vai saaq esiq tapõtus.\n\nKujotaminõ \n1955. aastaga filmin mänge Rokkat 35-aastaganõ näütelemist õnnõ harrastav Tolvasõ Reino, kiä oll' ainukõnõ kandidaat, kiä Kar'ala murrõt mõist.\n\n1985. aastaga filmin mänge Rokkat 46-aastaganõ Liski Paavo. \n\nLouhimiehe Aku 2017. aastaga filmin mänge Rokkat 49-aastagnõ Aho Eero.","num_words":124,"character_repetition_ratio":0.089,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.212,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Seto%20leelo","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Seto leelo om setokõisi päält tuhandõ aastaga vana laulutraditsioon – laulmisviis ni laulukultuur.\n\n30. süküskuu pääväl 2009 kand' UNESCO vaimsõ kultuuriperimüse kaitsmisõ juhtkogo seto leelo inemiskunna vaimsõ kultuuriperimüse esindüsnimekirjä.\n\nMitmõhelüline laulminõ \nPäält iku- ni hällülaulõ laulvaq setokõsõq kõgõ koorin ja mitmõ helügaq. Seto kuur' jagonõs katõs partiis vai helüs – torrõ ja killõ. Naid kattõ passitadas kokko nii vanõmbidõ ku vahtsõmbidõ laulõ seen.\n\nTorrõ \nTorrõ om päämäne partii vai osa, midä iistütlejä viit kõrratõn lauldas mitmõgese. Torrõ partii lauljaq ei piäq tävveste üttemuudu laulma, egäüts või veidükese tõisist tõistõ minnäq. Vanõmbidõ helülinte päält omgi kuuldaq, et torrõ lauljaq ommaq aoluulidsõlt rohkõmb egäüts ummamuudu laulnuq. Mõnikõrd hargnõsõq helüq nii, et tegünes jo kolmaski helü, midä om kutsut alomidsõs torrõs. Parhilladsõq torrõq laulvaq rohkõmb üttemuudu, unisoonin.\n\nKillõ \nKillõ om seto leelon korgõmb helü, midä killõ laulja tõisiga kokko passitas. Vanasti oll' killõ helüria katõl-kolmõl ülemädsel astmõl, parhilladsõq killõq laulvaq jo suurõmbaq hellüulatusõgaq, mõnikõrd saatvaq nä ka torrõt kõrvuisi tertsen. \n\nKillõ helü värm om torõhist terävämb ja et tuu helü selgemb olnuq, laulvaq hääq killõq veidükese korgõmbalt. Tuu om ka põh'usõs, mille seto laulu joosul helüstik kõik aig kõrd-kõrrast nõsõs. Ku ta lätt jo nii korgõs, et killõl om rassõ lauldaq, võtt iistütlejä järgmädse ria kõvva madalambalt. Säänest võtõt üteldäs kergütämine, miä tähendäs, et laulminõ lätt kergembäs.\n\nLätteq\n\nKaeq viil \n Seto mitmõ helügaq laulutraditsioon. Eesti keelen\n\nSeto kultuur","num_words":221,"character_repetition_ratio":0.048,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.175,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mehikuurma","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mehikuurma om alõvik Põlva maakunnan Räpinä vallan Räpinä kihlkunnan. \n\nInne 2017. aastaga valdu liitmist oll' alõvik Tarto maakunnan Miiksi vallan.\n\nNimeq \nEesti keelen om Mehikoorma, vinne keelen om Измéнка, s'aksa keelen om alõvit nimmat Dorf Mehhekorm.\n\nLätteq \n\nRäpinä kihlkund\nEesti alõviguq","num_words":40,"character_repetition_ratio":0.076,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.199,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Piitre","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Piitre om võrokeeline mehe edenimi. Algnimi tulõ üle ladina keele kuju Petrus kreeka keelest, kon inemisenimi πέτρος (Pétros) tähendäs kivvi, kaljut. Piitre kõgõ hariligumbaq hõikamisvormiq võro keelen ommaq aoluulidsõlt olnuq Peedo, Peeds'o, Piit (umasütlejä Peedi) ja Peep (umasütlejä Peebu), minkast ommaq saanuq umaette edenimeq. Lisas ommaq seto keelen hõikamisvormiq Petra ja Pet'o. Võrokõisi pruugit Vastne testament kirot ristiusu apostli nimme edimält (1686) Peter, ildamba Peetrus, kõnnõkeelen om timä kottalõ üteld ka Pühä Piitre, timä kerigupühä om piitrepäiv. Ristiusu arvosaamisi perrä om ka surma kutsut võro keelen \"Liiva-Piitre\" ja kikas ku Pühä Piitre sümbol om talo eläjide hulgan sakõstõ saanu nime Piitre. 1684. aastagal Rõugõ kihlkunnan oll' Piitre sagõhusõlt tõnõ talo peremehe edenimi (6,4 %) \n\nVastussit tõisin kiilin: \n Peeter, eesti kiil\n Peter, s'aksa kiil\n Pēteris, läti kiil\n Пётр (Pjotr), vinne kiil\nПётра (Pjotra), Пятро (Pjatro), valgõvinne kiil\nPiotr, poola kiil\n Pekka, soomõ kiil\n Peter, Pär, roodsi kiil\n Péter, ungari kiil\n Peter, inglüse kiil\n\nVõro keelen om kombõs pruukiq tunnõdu vai lähkü nimega inemise vai tegeläse edenimme võro muudu, nt Paani Piitre (Peter Pan), tsaar Piitre I (Пётр I), rektor Tulviste Piitre (Peeter Tulviste).\n\nLätteq \n\nVõrokiilseq edenimeq","num_words":181,"character_repetition_ratio":0.059,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.212,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Jaan","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Jaan om mehe edenimi. Taa om tegünü mitmin keelin piiblinime Johannes lühenemisel, muuhulgan ka alambs'aksa keelen, kost lainati joba keskaol nii võro ku eesti kiilde. \n\nIldambalt uusaol om Jaan tõisist Johannessõ muganduisist nigu Ants, Hanss', Ivvan ja Juhan erälde nimi. Võrokõisi pruugit Vastne testament kirot Ristjä-Johannessõ, apostli Johannessõ jt nimme edimält (1686) Jahn, ildamba Jaan (umasütlejä Jani). \n\nVanna kesksuvõpühhä jaanipäivä köüt kerik Ristjä-Johannessõga. 1684. aastagal Rõugõ kihlkunnan oll´ Jaan sagõhusõlt edimäne talo peremehe edenimi (6,8 %).\n\nVastussit tõisin keelin:\n Jaan, eesti kiil\n Johannes, s'aksa kiil\n Jānis, läti kiil\n Иван (Ivan), vinne kiil\n Ян (Jan), valgõvinne kiil\n Jan, poola kiil\n Janne, Jani, soomõ kiil\n Jan, Roodsi kiil\n János, ungari kiil\n John, inglüse kiil\n\nLätteq \n\nEdenimeq","num_words":110,"character_repetition_ratio":0.062,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.222,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Johannes","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Johannes (Johannõs) om mehe edenimi. \n\nTaa om Johannes s'aksa keelen ja Ioannes ladina keelen, võet sinnäq üle kreeka keele (Ἰωάννης Iōannēs), heebreä keele mehenimest Jochanan (יֹוחָנָן jôḥānān), tähendüsega 'jummal (Jehoova) om armulinõ'. \n\nVahtsõn testamendin ommaq Ristjä-Johannes ja apostli Johannes, viimäst pidä traditsioon Johannõssõ evangeeliumi ja Johannõssõ ilmutusõ kirotajas. \n\nVahtsõ testamendi ümbrepandmisõl tarto kiilde pruugiti rahvaumast nimekujjo Jaan (ristja Jaan, Jani Ewangelium, Jani awwaldamine). Täüspiibli ümbrepandmisõ aigo eesti kiilde (1739) pruugiti nimekujjo Joannes, ildamba Johannes, miä om ristiusu as'ost kõnõldõn noq ka võro keelen tavalinõ. \n\nHaritu kiräpildiga edenimme Johannes naati Võromaal pandma 19. aastasaal. Inne oll' käügin edenimi Juhan, midä kirotõdi Johan, Juhhan jm muudu. Ku inemise ammõtlik edenimi om Johannes, ommaq kõgõ hariligumbaq hõikamisvormiq Juhan, viil lühembät Juss vai Juku, vanast ka Jukk ja Juks. \nEdenimeq","num_words":124,"character_repetition_ratio":0.048,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.185,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Juhan","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Juhan om mehe edenimi. Taa om lühendüs algnimest Johannes, üts pall'odõst. Alostõn 17. aastasaast om taad kirotõt Johan, Juhhan ja viil mitund muudu. 1684. aastagal Rõugõ kihlkunnan oll´ Juhan (Johan) sagõdusõlt 15.−19. talo peremehe edenimi.\n\nVastussit tõisin kiilin:\n Johann, s'aksa kiil\n Johan, roodsi kiil\n Juhani, soomõ kiil\n\nLätteq \n\nEdenimeq","num_words":46,"character_repetition_ratio":0.024,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.244,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/J%C3%A4rvelilli%20Rein","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Järvelilli Rein (sündünüq 1966. aastaga 16. mahlakuu pääväl) om seto ülembsootska ja poliitik. \n\nTä om käünüq koolih Meremäe Keskkoolih ni Nõo Keskkoolih, Eesti Põllumajandusõ Akadeemiäh ja Tarto Ülikoolih. Järvelilli Reinul om korgõmp mõtsanduslik haridus.\n\nJärvelilli Rein om olnuq Verska ni Meremäe vallavanõmp ja päält tuud viil Riigikogo liigõh, rahandusministri ja Euroopa Parlamendi liikmõ Padari Ivari nõunik ni juhtnuq mitut eräettevõtõt. 2017. aastagast alatõh om tä Setomaa vallavolikogo edemiis' ja 2019. aastagast alatõh Setomaa ülembsootska.\n\n2012. aastagast eläs Järvelilli Rein jalki Setomaal uma esäkotoh Uusvada küläh. Õgapäivi toimõndas tä ku Seto Infoseldsi juhataja. Taa seldsi hoitaq om setokaubamaja.ee, SetoMeedia, Seto Kiri, Seto Pank ni Kullamäe Productions. Tä laul Seto Miihi Summah meestelaulu, kirotas laulusõnnu ja mäng pilli Tuhkwizzah, Pääväpüürdjäh ni Uusvada Blues Allstarsih.\n\nJärvelilli Reinu hindä sõnno perrä om timä süämeas'ast seto keele ni kultuuri edendämine, minkalõ tä om pühendänü \"hüä suurõ osa uma tegemistõst ni elost\". \"Ülembsootskana andsõ Peko mullõ kats tiidäandmist. Edimält kutsuq seto rahvast ja õgaütte üles, õt õgaüts meist teesiq midägi uma keele ni kultuuri hüäst, kas või kõõ vähämpät. Tõõsõst käskse Peko seto rahva kokko tuvvaq ni pandaq rahva uma keele ja kultuuri iist saisma ni otsustama. Elägü sis tuu rahvas Siberih, Saarõh vai Tallinnah,\" ütles Järvelilli Rein eis.\n\nLätteq\n\nSetomaa inemiseq\nSetokeelidseq artikliq","num_words":203,"character_repetition_ratio":0.073,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.183,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kaasani%20khaaniriik","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kaasani khaaniriik (tatari keelen: Казан ханлыгы, Qazan Xanlığı) oll' keskao tatarlaisi riik Volga jõõ veeren ni Kaama ja Volga jõõ kokkosaamisõ kotusõ man. Kaasani khaaniriik oll' olõman aastagil 1438–1552. \n\nKu Tšingis-khaani luudu mongoli ilmariik' oll' lakja lännü, sõs sündü tuu põh'aõdaguosast Kuldhordi riik, miä läts' umakõrda lakja katõsas khaaniriigis. Noist olliq kõgõ võimsambaq Kaasani khaaniriik, Krimmi khaaniriik, Tsiberi khaaniriik ni Astrahani khaaniriik. \n\nKaasani khaaniriigi pääliin oll' Kaasan. Riiki valitsiq khaaniq, kiä olliq Tšingis-khaani perilidseq. Riigiusk oll' islam. \n\nKaasani khaaniriik oll' innidsõ Volga Bulgaaria maiõ vai parhilladsõ Tatarstani, Marimaa, Ts'uvassia ja Mordvamaa maiõ pääl. Khaaniriigilõ kuulu ka osa parhilladsõ Udmurtia ja Baškortostani maiõ. \n\nPäält tatarlaisi valits' Kaasani khaan ts'uvassõ, marilaisi, ersäläisi, mokšalaisi, udmurtõ ja baškiirõ. Vähämbäq paiklikuq valitsõjaq ni pääliguq olliq näil uma rahva siast. Tuu ja kaq mõnõ muu as'a peräst arvatas mitmõq parhilladsõ Vinnemaa soomõ-ugri rahva hulgan Kaasani khaaniriigi aigu parõmbas ku Vinne tsaare võimu, miä tull perän. \n\nMoskva-Vinne tsaar Ivvan IV Hirmsa võtt' ärq Kaasani linna 1552. aastaga rehekuun ja päält tuud lätsiq Kaasani khaaniriigi maaq Vinnemaa ala. Päält tuud oll' Vinnemaa valitsõjidõ avvunimmi hulgan ka \"Kaasani tsaari\" tiitli.\n\nÕuruupa maaq\nVanaq Õuruupa riigiq","num_words":184,"character_repetition_ratio":0.104,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.188,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Leima%20Aarne","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Leima Aarne (sündünüq 1. jaanuaril 1962 Missoh) om seto sootska.\n\nTimä esätalo, koh tä eläs, om Luhamaa nulgah Leimani külah. Keskkuuli käve tä Tartoh, säält edesi läts Tal'na merekuuli. Päält tuud oll' tä kümme aastakka meremiis ja noq ommaq täl kõik maailma nulgaq läbi kolgatõduq.\n\n2012. aastagal läts' tä Setomaalõ tagasi Setomaa Valdu Liidu mano ettevõtlusvedosnikost. \n\nSeto Kuningriigi ülembsootskast valiti Leima Aarne 2012. aastagal kuningriigipääväl Verskah ja viil kats kõrda: Luhamaal aasta ildampa, 2013. aastagal, ni jalki Verskah 2016. aastagal. 2014.–2016. aastagal ni 2017. aastagast alatõh om tä olnuq Seto Kuningriigi kroonikogo liigõh. \n\nTä om Seto kongressi vanõmbidõ kogo liigõh. \n\nLeima Aarne om Luhamaa küläseltsi üts vedosnik. Üteh Leima Matisega om tä tennü filmi \"Peko päiv\" ja tege Setomaal giiditüüd. \n\n\"Tõistõ rahvide ja kultuurõ nägemine om avitanuq umma löüdäq, mõistaq ja hoitaq,\" ütles Leima Aarne eis ülembsootska tüüst. \"Tiiämi, õt inämbüs setosid eläs välähpuul Setomaad, ja kipõlt sai mullõ selgest, õt tiidmist, mis kotoh sünnüs, oodõtas väega. Sootska tähendäs ka ‘sõna tuuja’. Ütes mu päämädses tsihis oll' olla' kimmäs lüli Setomaa ja muial olõvatõ setodõ vaihõl. Tiidmine, õt kiä olt, kost tulõt, avitas tii pääl püssü'. Hüä, ku tuu tiidmine om minejäl kotost üteh võttaq.\"\n\nLätteq\n\nSetomaa inemiseq\nSetokeelidseq artikliq","num_words":192,"character_repetition_ratio":0.061,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.221,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Peep","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Peep om mehe edenimi. \n\nVõro keelen om umasütlejä kuju päämidselt Peebu, o-lõpuga Peebo om võimalik hummogu-võru keelen ja oll' harilik tartu kiräkeelen (kirotõdi Peebo vai vanan kiräviien Pebo). 17. aastagasaal om seod nimme kirotõt ka Piep, välläütlemine vast sõs [piip]? \n\nNime periolõminõ olõ-i peris selge, a kõgõ tunnõtumb om arvaminõ, et Peep om olnuq edenime Piitre hõikamisvorm. \n\n1563. aastagal Rõugõn ja Vahtsõliinan oll' taa edenimi harilik (kirja pant Пѣпъ), selgele erälde edenimest Piitre (kirja pant Петръ). 1684. aastagal Rõugõ kihlkunnan oll' Peep sagõdusõlt kolmas talo peremehe edenimi (5,2%). 2021. a om edenime Peep sagõdus vanal Võromaal 0,06% ja 0,1% vaihõl.\n\nLätteq\n\nEdenimeq","num_words":95,"character_repetition_ratio":0.058,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.24,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Toomas","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Toomas om mehe edenimi. Umasütlejä käänüsse vorm võro keelen om vanna muudu .Tuuma, vahtsõt muudu Toomassõ. \n\nNimi om tulnuq Vahtsõst testamendist, kon Toomas oll' üts Jeesusõ jüngri, kedä es kutsuta perisnimega, a arameakeelidse hõigunimega Katsikõnõ (Sis üttel Tomas, ke kutsutas katsikeses, omme kaasjüngridele... (Jh 11,16). Aramea keele te'oma (תאומא) 'katsikõnõ' om Vahtsõn testamendin ümbre kirotõt kreeka kiilde Θωμᾶς (thomas). \n\nEesti ja Soomõ alal sai ristiusu nimi Toomas populaarsõs lühenemäldä kujul, selle et taa läts kokko vannu umakeelidside nimmi (Ihamas, Vihtimas jt) mas-lõpuga. \n\n1684. aastagal Rõugõ kihlkunnan oll' Toomas sagõdusõlt nelläs talo peremehe edenimi (5,1%). 2021. aastagal oll' edenime sagõdus Vana-Võromaa ala pääl 0,5-0,6 %.\n\nVastussit tõisin kiilin:\n\n Toomas, eesti kiil\n Thomas, s'aksa kiil\n Toms, läti kiil\n Фома́ (Foma), vinne kiil\n Фама (Fama), Тамаш (Tamaš), valgõvinne kiil\n Tomasz, poola kiil\n Tuomas, soomõ kiil\n Tomas, roodsi kiil\n Tamás, ungari kiil\n Thomas, Tom, inglüse kiil\n\nLätteq\n\nEdenimeq","num_words":138,"character_repetition_ratio":0.04,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.239,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tsiberi%20khaaniriik","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tsiberi khaaniriik vai Turaani khaaniriik (tatari keelen: Себер ханлыгы, Seber xanlığı) oll' riik Tsiberih aastagil 1468—1598. \n\nKu Tšingis-khaani luudu mongoli ilmariik' oll' lakja lännü, sõs sündü tuu põh'aõdaguosast Kuldhordi riik, miä läts' umakõrda lakja katõsas khaaniriigis. Noist olliq päält Tsiberi khaaniriigi kõgõ võimsambaq viil Kaasani khaaniriik, Krimmi khaaniriik ni Astrahani khaaniriik. \n\nÕuruupa maaq\nVanaq Õuruupa riigiq","num_words":55,"character_repetition_ratio":0.1,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.196,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ann%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Annõ om võrokeeline naasõ edenimi. \n\nKirja pantas taad nimme inämbäste eesti keele kiräpildiga: Anne. Annõs om võidu inemist kutsu, ku vanan, 17.–19. aastagasaa kirjapandmisõn om Anne, a niisamatõ Ann vai An. \n\nAlgnimi om Piiblist peri Anna, midä joba keskaol Liivimaal kirotõdi päämädselt alambs'aksa keele muudu Anne. \n\n19. aastasaa alostusõn oll' taa edenimi üts kõgõ hariligumbit naasõnimmi Võromaal. 19. aastasaa tõsõl poolõl naati s'aksa ja vinne iinkujo perrä andma edenimme Anna. 20. aastagasaa keskpaigan sai Anne jälq kõgõ populaarsõmbas varjantsis Annast algusõ saanuidõ edenimmi hulgan.\n\nLätteq\n\nVõrokiilseq edenimeq","num_words":83,"character_repetition_ratio":0.029,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.199,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Elts","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Elts om võrokeeline naasõ edenimi. Kirja pandas taad inämbäste kujul Els. \n\n17.–19. aastasaal om põhimõttõlidsõlt samma nimme kirja pant nii Els ku h-ga alostusõn: Hels, Hells, Hils. \n\nAlgnimi om heebreä keelest peri Elisabeth. \n\nKeskaigsõlt Liivimaalt kirja pantu alambs'aksa naasõnimmi hulgan olliq joba hõikamisvormiq Elsbe ja Else. \n\nVõro ja eesti keelen tegünes l-i ja s-i vahele välläütlemise kerendämises -t: Els > Elts.\n\nLätteq \n\nVõrokiilseq edenimeq","num_words":62,"character_repetition_ratio":0.009,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.212,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Rein","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Rein om mehe edenimi. Taa om tegünü Liivimaal ku mitmidõ germaani nimmi, nt Reinhard, Reinhold lühendüs. Alambs'aksa keelen om harilik Reinhardi kutsminõ olnuq Reineke, kon -ke om hellätüslõpp. Võromaa talopoigõl oll' nimme Rein viil vähä 16. aastasaa lõpul, a hulga 17. aastasaa lõpul, ku seod nimme (Rein, Reyn, Reen) kandsõ 4,7 % Rõugõ kihlkunna taloperemiihhist (5. nimi sagõhusõ poolõst). Võromaal kutsutas rebäst hõigunimega Rein, vrd s'aksa Reineke Fuchs ja Fr. R. Kreutzwaldi tuust mugandõt tegeläne eesti keelen, raamatun Reinuvader Rebane.\n\nLätteq \n\nEdenimeq","num_words":77,"character_repetition_ratio":0.032,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.211,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Hanss%27%20%28Hans%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hanss' om võrokeeline mehe edenimi. Harilik kiräpilt Võromaal om ja om varahampa olnuq Hans. Umasütlejä vorm võro keelen om Hansi. \n\nNimi om tegünü s'aksa nime Hans mugandumisõl, tõnõ inämb levinü varjants om Ants. Algnimes om Johannes, minka man Hans oll' joba keskaol tüüpilidselt alambs'aksa ja s'aksa keele kutsmisvorm. Tõõsõ selletüse perrä võissi Hanss' kävvü kokko soomõ mehenimega Anssi, midä seletedäs tulnus germaani mehenimest Anselm. Tuul selletüsel olõssi nõrk põhi, selle et nime Anselm kandjat keskaigsõlt Liivimaalt om väega rassõ löüdäq. Umatettü alkoholi nimetüse võro keelen hans'a varjantsiq ommaq hanss' ja nõrk Hanss', kon om luud köüdüs taa edenimega.\nVõrokiilseq edenimeq","num_words":100,"character_repetition_ratio":0.015,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.178,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/P%C3%B5h%27amaaq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Põh'amaaq (mõnikõrd ka Põh'ala) om maatiidüsline ni kultuurilinõ piirkund Põh'a-Euruupan. Põh'amaaq ommaq Island, Norra, Roodsi, Soomõ ni Taani. Kuuntüüammõt om Põh'amaiõ nõvvokogo. Põh'amail eläs umbõs 27 mill'onit inemist. \n\nEesti om Nõvvokogoliido alt tullõn tahtnuq kõik aig Põh'amaiõ poolõ püüneldäq. Põh'ussis ommaq ütine kiil, kultuur, aolugu, innekõkkõ Soomõga. \nPõh'amaaq ommaq ka Eesti kõgõ tähtsämbäq kaubasõbraq - päält poolõ kaubast, miä Eestist vällä lätt, lätt Suumõ ni Ruutsi. Kolmveeränd Eestihe tulõvist investiirmiisist tulõ Põh'amaist. \n1999. aastagal pidi Ilvõsõ Toomas Roodsin kõnnõ \"Eesti ku Põh'ariik\". Tä kõnõli aoluust, kultuurist ni keelest ja ütel', et Eesti om rohkõmb Põh'amaa ku Baltimaa.\n\nLipuq \n\nPõh'amaiõ ütes sümbolis ommaq ristilipuq.\nKa setokõisil om sääne ristilipp.\nPõh'a-Euruupa\nPõh'amaaq","num_words":107,"character_repetition_ratio":0.037,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.204,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ants","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ants om mehe edenimi. Umasütlejä vorm võro keelen om Andsu. Nii Ants ku Hanss' ommaq tegünüq s'aksa nime Hans mugandumisõl tõõnõ tõõsõl viisil. Algnimes om Johannes. Nime kirjapandmisõst tulõssi teedäq, et 17.–19. aastasaal kirotõdi Võromaal päämidselt Hans (varahampa ka Hansz), a võidi kirotaq ka Ants, Ans, Antz jm muudu. 19. aastasaa lõpul ja 20. algusõn sündünü Andsu ammõtlik edenime kiräpilt oll' päämädselt Hans. 1930. aastist pääle sai hariligus kiräpilt Ants.\n\n1684. aastagal Rõugõ kihlkunnan oll' seo edenimi (kiräpildiq Hans ja Ants) taloperemiihhist 4,2 %-il (6.–7. kotus sagõhusõ poolõst). 2021. aastagal Vana Võromaa pääle oll' edenime Ants kandjit 0,12–0,27 %.\n\nLätteq \n\nEdenimeq","num_words":91,"character_repetition_ratio":0.02,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.253,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mihkli","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mihkli om võrokeeline mehe edenimi. Taa algnimes om Piiblist peri Miikael, pääengli nimi, heebreä keelen מיכאל [miikaa'eel] tähendüsega 'kiä om nigu jummal'. Edimält võeti seo nimi võro ja eesti keelen umas alambs'aksa ja roodsi kiili kaudu, kost om peri vannamuudu välläütlemine Mikli, Mikõl vai Mikal', niisamatõ lühenü nimevorm Mikk. Pääengli nime vinne keele kuju Михаил (Mihhail) ja 17. aastasaast pääle ka s'aksa keele välläütlemise Michael [miihhael] mõol tegüsi seoilmaaignõ nimekuju, miä võro keelen om umasütlejä käänüsse kujul. 1684. aastagal Rõugõ kihlkunnan oll' taa nimi (kiräpiltega Michell, Mickell, Michall) sagõhusõlt 20.–21. talo peremehe edenimi. 19. aastasaa alostusõn oll´ kõgõ hariligumb kiräpilt Michel, a nimi esiq võisõ kõlada nii Mihkli, Mihkle ku Mihkal, Hummogu-Võromaal lisas Mihal, Mihko, Mits'a jt, Harglõ kihlkunnan Mehka. 20. aastasaa Võromaal kutsuti vindläst nimega Mihhail hõigunimega Miska. \n\nVastussit tõisin kiilin:\n\nMihkel, eesti kiil\n\nMichael, s'aksa kiil\n\nMiķelis, läti kiil\n\nМихаи́л (Mihhail), vinne kiil\n\nМіхал, Міхаiл, valgõvinne kiil\n\nMichał, poola kiil\n\nMikael, soomõ kiil\n\nMikael, Michael, roodsi kiil\n\nMihály, ungari kiil\n\nMichael, inglüse kiil\n\nVõro keelen om tavas pruuki tunnõtu vai lähedäse nimega inemise vai tegeläse edenimme võro muudu, nt Gorba Mihkli (Mihhail Gorbatšov), Muti Mihkli (Mihkel Mutt), Oviiri Mihkli (Mihkel Oviir).\n\nLätteq \n\nVõrokiilseq edenimeq","num_words":191,"character_repetition_ratio":0.057,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.209,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Guillermo%20Lasso","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Guillermo Lasso (Guillermo Lasso sünnünimega Guillermo Alberto Santiago Lasso Mendoza; sündünüq 1955 Guayaquilin) om Ecuadori hüäpoolinõ poliitik. Tä om olnuq Ecuadori siseministri ja eräkunna (AP) kandidaat Ecuadori 2021. aastaga presidendivalimiisil, miä tä ärq võit'.\n\nEcuadori poliitiguq","num_words":34,"character_repetition_ratio":0.064,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.186,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Umas%C3%BCtlej%C3%A4%20k%C3%A4%C3%A4n%C3%BCs","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Umasütleja käänüs ehk umakäänüs ehk genitiiv om grammatilinõ käänüs, miä kõgõ tüüpilidsembält tähüstäs keelen artibuuti (ütte sõnna tävvendävät tõist sõnna) ja mink abiga näüdätäs sakõstõ umandust. \n\nVõro keelen vastas umasütlejän käänüssen sõna küsümiisile kink (uma)?, mink (uma)? Seon keelen om umasütlejä vorm saanuq tõnõkõrd ka nimekäänüsse vormis, nt er-lõpuga sõnnun: vanakreeka κρατήρ (kratḗr), eesti kraater, võro kraatri.\n\nkeeletiidüs\nKäänüsseq","num_words":59,"character_repetition_ratio":0.022,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.178,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Muslim","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Muslim vai moslõm (araabia keelen مسلم‎ 'Jumalalõ perrä andminõ') om muhamediusko inemine. Muslimmõ om maailman umbõs üts nelläsjago kõigist inemiisist – 2015. aastagal 1,8 mill'ardit – ja näid tulõ kõrrast mano.\n\nMuhamediusk","num_words":28,"character_repetition_ratio":0.009,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.218,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Astrahani%20khaaniriik","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Astrahani khaaniriik (nogai keelen Хаҗитархан ханлыгы, tatari keelen Xacitarxan xanlığı) oll' tatarlaisi riik Hummogu-Õuruupan aastagil 1466—1556. \n\nAstrahani khaaniriigi maaq olliq Volga jõõ suu ja alambjoosu man Kaspia mere veeren Aasia ja Õuruupa piiri lähkün. \nParhilla jääseq nuuq maaq Kasahstani, Vinnemaa Astrahani oblasti ni Kalmõkkia ala. \n\nKhaaniriigi pääliin oll' Xacitarxan parhilladsõ Astrahani liina lähkün. Riiki validsiq khaaniq, kiä olliq Tšingis-khaani perilidseq.\n\nAolugu\n\nKu Tšingis-khaani luud mongoli ilmariik' oll' lakja lännü, sõs sündü tuu põh'aõdaguosast Kuldhordi riik, miä läts' ummakõrda lakja katsas khaaniriigis. Noist olliq päält Astrahani khaaniriigi kõgõ võimsambaq viil Kaasani khaaniriik, Krimmi khaaniriik ni Tsiberi khaaniriik. \n\nMoskva-Vinne tsaar Ivvan IV Hirmsa võtt' Astrahani khaaniriigi ärq 1556. aastagal ja päält tuud lätsiq khaaniriigi maaq Vinnemaa ala. Päält tuud oll' Vinnemaa valitsõjidõ avvunimmi hulgan ka \"Astrahani tsaari\" tiitli (vinne keelen Царь Астраханскій).\n\nÕuruupa maaq\nVanaq Õuruupa riigiq","num_words":133,"character_repetition_ratio":0.105,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.184,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kera%20Volli","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kera Volli (sündünüq 14. talvõkuu pääväl 1955 Setomaal Luhamaa nulgah Määsi küläh) om seto sootska.\n\nKera Volli esäkodo om Määsi küläh, koh tä eläs ka parhilla. Koolitiid alost' tä Luhamaal, keskkooli lõpõt' 1973. a Missoh. Eesti põllumajandusõ akadeemiäh oppõ Kera Volli eläjätohtrist ja päält kooli lõpõtamist 1980. oll' amõtih uma eriala pääl “Sõprusõ” kolhoosih.\n\n1992. aastagast pääle om tä tüütänüq Luhamaa piiripunktih, koh juhatas veterinaar- ja söögikontrolli bürood.\n\nSeto Kuningriigi ülembsootskast valiti Kera Volli 1997. aastaga kuningriigi päävä aigu Luhamaal.\n\nLäbi aastidõ om Kera Volli olnuq Luhamaa küläseldsi ja Luhamaa kerko tegemiisi man.\n\nLätteq\n\nSetomaa inemiseq\nSetokeelidseq artikliq","num_words":92,"character_repetition_ratio":0.047,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.209,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Laan%C3%B5%20Triinu","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Laanõ Triinu (Triinu Laan, varrampa Laanejõe, 1993-2016 Ojar, sündünüq 6. lehekuul 1975. aastagal) om võro keele ja kultuuri liikmisõ tegeläne ni võro ja eesti kiränik, kedä kõgõ inämb tundas võrokeelitside laulupitõ Uma Pido kõrraldamisõ ni timä kirotõduisi võro- ja eestikiilside latsiraamatidõ perrä.\n\nElokäük\n\nLaanõ Triinu om sündünüq Võrol. Tan lõpõt' ka Võro I Põhikooli 1990. ja Võro Kreutzwaldi Gümnaasiumi s'aksa keele eriklassi 1993. aastagal.\n\nMagistrikraadi sai 2018. aastagal Tarto Ülikoolist kultuurikõrraldusõ eriala pääl lõputüüga „Võrukeelne laulu- ja rahvapidu Uma Pido – korraldusprotsessi ja vaimse kultuuripärandi kasutuse analüüs“.\n\n1998. aastagast pääle tüütäs Triinu Laan Võro Instituudin – edimält ku sekretär-projektijuht ja 2006. aastagast ku projektijuht.\n\n2005-2013 oll' MTÜ Võro Selts VKKF juhatusõ edemiis, 2015. aastagast juhatusõ liigõq. Kaika suvõülikooliq toimuq Triinu iistvõttõn aastil 2000-2012.\n\n2007. kooni 2017. aastagani om Laanõ Triinu kõrraldanuq võrokeelist laulu- ja rahvapito Uma Pido ni oll' taa pääiistvõtja 2008., 2010. ja 2013. aastagal. \n\n2019. aastaga pand' tä käümä Helüaida https:\/\/helüait.ee\/, kost saa kullõlda võrokiilset kirändüst ni perimüst.\n\nParhilla eläs Laanõ Triinu Põlva maakunnan Vardja külän Palli talon. Tä om viie latsõ imä ja viie (võrokeelidse) latsiraamadu autor.\n\nLooming\n\n2007. aastaga kujosi Laanõ Triinul jovvulidsõlt mitundmuudu tulõkis kirändüste. Aokirän Täheke ilmu kolm timä juttu („Koer ja talv. Pini ja talv“, „Koer ja lumest naine. Pini ja lumõst naanõ“, „Koerale tuleb uus aasta. Pinilõ tulõ vahtsõnõ aastak“). Kogumikun „Kuldmuna“ näkse trüküvalgust lühkü näidend latsilõ „Kuis siil hindäle nõglaq sai“ (ütenautor Eliisabet Ojar). Valmis sai edimäne raamat „Suur must pini. Suur must koer“, kon ommaq luuq kõrvuisi nii eesti ku võro keelen. \n\n2007. aastal ilmu ka Hasso Krulli mitmõkiilne luulõkogo „Jatulintarha - Hussaid – Kiviring“, mink võrokiilseq luulõtusõq ommaq Laanõ Triinu ümbre pantuq. Triinu toimõnd' üten Fastrõ Marikoga ka 2007. aastaga Võro-Seto tähtraamatut, midä tä tekk' ka 2005. ja 2008. aastaga üten Lauridsa Leeloga. \n\n2016 näkse trüküvalgust võro- ja eestikiilne latsiraamat „Vana katskinõ kass. Vana katkine kass“. \n\n2019. aastagal ilmu „Krutskiline tita. Päähäkääntäv tita“ (katskiilne latsiraamat, kirästüs Hea Lugu) ja 2020 „Luukere Juhani juhtumisõ’“ (latsiraamat, kirästüs Päike ja Pilv).\n\nLaanõ Triinu latsijuttõ lövvüs piä egan võrokiilsen Tähekesen 2007. aastagast pääle.\n\nTimä latsiraamaduq ommaq saanuq mitmit tunnustuisi – näütüses raamat „Suur must koer. Suur must pini“ oll' 2008. aastaga Eesti Kultuurkapitali kirändüse tsihtkapitali aastaavvuhinna nominent 2007. aastaga latsikirändüse jaon. Sama oll' raamatuga „Vana katkine kass. Vana katskinõ kass“ 2017. aastagal, ku taa oll' Eesti Kultuurkapitali kirändüse tsihtkapitali aastaavvuhinna nominent 2016. aastaga lastsikirändüse valdkunnan.\n\n2016. aastagal sai Laanõ Triinu Eesti Latsikirändüse Keskusõ Aasta Rosina preemiä raamadu „Vana katkine kass. Vana katskinõ kass“ iist.\n\n2021 - Eesti Kultuurkapitali kirändüse tsihtkapitali aastaavvuhinna nominent 2020. aastaga latsikirändüse jaon raamadu „Luukere Juhani juhtumisõ’“ iist.\n\nTimä raamatit om ümbre pant ka mitmõhe võõrkiilde. Ni ilmu 2008. aastagal eesti ja vinne keelen „Suur must koer. Bolšaja tšjornaja sobaka“ ja 2017 korea keelen „Vana katkskinõ kass“, miä ilmu Lõunõ-Korean. \n\nLaanõ Triinu loomingut om ka viisistet – nt luulõtusõlõ „Ma nakka puus!“ onm tennüq viie ja laulnuq Kalkuna Mari, niisama „Naasõ ei jätä“ Aragu Triinu viisistüsen.\n\nKaeq viil\nHelüait\nUma Pido\n\nKirändüst\n\nPalm, J. Loe-ära-loe! Eesti lastekirjandus 2007. Sirp, 14.III 2008\n\nVelsker, M. Kütioru asjade sumin. Looming 2\/2015\n\n„Suur must koer. Suur must pini“. Päike ja Pilv 2007\n\nTriinu Laan kirjutas oma tütarde vempudest raamatu. Lõunaleht 25. V 2019\n\nKumberg, K. Kontmees ilmus kooljakuul. Postimees 18. XII 2020 \n\nLaan, T. „Luukere Juhani juhtumised“. Pildi tsehkendänü Marja-Liisa Plats. Päike ja Pilv 2020\n\nLaan, T. „Luukere Juhani juhtumisõ’“. Helüait 2020.\n\nVaiksoo, J. Seitseteist kevadist hetke eesti lastekirjandusega. Sirp 19. III 2021\n\nvõromaa inemiseq\nvõro kiräniguq\nvõro kultuuritegeläseq","num_words":521,"character_repetition_ratio":0.064,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.24,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Gaasiteh%C3%A4s","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Võro Gaasianalüsaatridõ Tehäs (VGT), rahva siän tunnõt ku Gaasitehäs, oll' aparaaditehäs Võro liinan, Kreutzwaldi huulitsan, pia Tamula järve perve pääl.\n\nTehässe aolugu\n\nEttevõtõq luudi 1959. aastagal. Tehässe pääkorpus sai valmis 1962. aastagal. Tuu om täämbätseni üts Võro liina tunnõtumpi ehitüisi. Gaasitehässe vanõmb osa, verevist savikivest ja pikä verevä savikivikorsnaga hoonõq, miä jääs päämajast liina poolõ, oll' tsaariaignõ piiretüsevabrik.\n\nNõvvokogo aol oll' ettevõttõ täüspikk eestikiilne nimi Arnold Veimeri nimeline Võru Gaasianalüsaatorite Tehas. \n\nGaasitehäs lõpõt' uma tüü 2010. aastagal.\n\nMidä tehässen tetti\nPäält gaasianalüsaatridõ tetti tehässen ka tõisi aparaatõ, minkast suur osa lätsiq riigist vällä niinimitedüihe sõbralikkõhe sotsialismimaihtõ, näütüses Vietnamihe jms. Tehässen tetti ka lajatarbõkaupa, näütüses köögiväitsi, puuviläkorjamisõ abiriisto ja rulasit.\n\nTäämbäne päiv\nParhilla tüütäs inneskidse Gaasitehässe ruumõn mitu vähämbät ettevõtõt ni suurõmb osa tehässest om ümbre ehitet järvekaehusõga kortinis.\n\nVälislingiq \nGaasitehässest \"Lõunalehen\"\n\nVõro\nVõromaa tüüstüsettevõttõq","num_words":131,"character_repetition_ratio":0.068,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.168,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/N%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Närv om nööri muudu asi inemise vai eläjä seen. Närv sais kuun närvikiudõ kimpõst. Närvi mõtõq om edesi andaq märgüssit, näütüses helü-, valgus- ni valumärgüssit.\n\nNärvekiudõ om katõsugumaisi: \n\n tundõnärviq vai sensoorsõq närviq, miä võtvaq märgüssit väläst ja saatvaq aivõ sisse;\n\n liigutajanärviq vai motoorsõq närviq, miä andvaq lihassilõ ni riistolõ nõvvõt, midä piät tegemä.\n\nOm ka segänärve, mink seen ommaq mõlõmbaq - tundõ- ni liigutajanärve kimbuq.\n\nNärv kuustus 1) närvi kihäst ja \n2) aksonist ni tendriidest (närvi jakõst).\n\nBioloogia","num_words":75,"character_repetition_ratio":0.074,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.203,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kinniline%20lohk","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kinniline lohk vai söll om ijästü tekküline mõnõ kooniq mõnõkümne miitrelidse läbimõõduga nõdso, miä või ollaq mitukümmend miitret sükäv. Inämbähe ommaq sölliq katla vai leigu kujolisõq, aga võivaq ollaq ka pikligadsõq. Madalambidõ sölle seen om sakõstõ järv vai suu, miä om loho turbaga täütnüq.\nSölle om Eestin pall’o Lõunõ-Eesti kundistigõn, aq sölle lövvüs sagõhõhe ka muialt Eestist üten tõisi ijästü tekküliidsi pinnavormõga. Sälgmäki päält ja viirilt lövvüs paiguldõ mõnõ- koonig mõnõkümne miitre pikkuidsi piklikkõ sölle, aq sölliq võivaq ollaq ka tõisi ijästü pinnavormõ pääl vai vaihõl.\n\nTekkümiseviis \nSölliq tekküväq Eestihe päämädselt ijästü taganõmisõ aol, ku suurõst maaijäst eräldü ijäpanko, miä mattuvaq jaoldõ vai kogonistõ ijästü saistuisi alaq ni sullivaq sääl aastagasato vai esikiq tuhandit, kooniq mattunuq ijäpanga asõmõlõ jäi alalõ lohk. Sääntsit ijä sulamisõst tekkünüid lohkõ nimmatas termokarstiliidsis pinnavormõs.\n\nTõõnõ viis sölle tekkümises võisõ ollaq ijästüjõõ kulutaminõ. Kipõ joosugaq jõkin võisõq vii pöörähtüseq kauriq piinüid saistuisi jõõ põh’ast, miä võisõ sünnütäq tsõõrigu- vai munakujoliidsi haudo orõn, kon löüdü säländüid.\n\nNiisamatõ võisõ sölle sünnütäq ka ijästü veere päält vai lahkin juuskvaq sadanguq ja sadamaq, miä habrast päälüskõrda minemä kanniq. Ku sääne sadang johtu kalõmbidõ kivve pääle sadama, siis tekkü sinnäq äkiliidsi kaldidõga potitaolinõ uus, midä nimmatas hiiukirnus.\n\nTunnõtumbaq sölliq\n\nKanahavva kinniline lohk \nKanahavva kinniline lohk om Eesti kõgõ suurõmb ijästüst tegünüq kinniline lohk. Kanahavva söll om Elväst 1,5 kilomiitrit põh’a puul mõtsa kasunuq munakujolinõ äkiliidsi perviga haud, mink põh’an om väiku hainasuu. Kanahaud om 25 miitret sükäv ja hummogu–õdagu tsihin om taa pia 300 miitret lagja ja põh’a–lõunõ tsihin 250 miitret.\n\nTuduliina kinniline lohk \nTuduliina kinniline lohk om kinniline lohk Hummogu-Viromaal Tuduliina liinamäel. Söll om tunnõt tuu peräst, et Liivimaa atlasõn märgiti taad kistunus tulõmäe kraatris.\n\nVanapagana jälehavvaq \nVanapagana jälehavvaq ommaq Lõunõ-Võromaal kolm perästikku suurt lohko Paganamaa kuntligadsõ maa vaihõl. Neoq ommaq 15–20 miitret sügäväq ja paiguldõ üle 25–kraadidsõ pervekaldõga mõtsa kasunuq lohoq, miä ommaq vanalõrahvalõ tulõtanuq miilde jalajälgi.\n\nKaeq ka \n\n sälgmägi\n kunt\n säländü\n\nLätteq","num_words":309,"character_repetition_ratio":0.057,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.17,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/T%C5%A1et%C5%A1eeni%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tšetšeeniä ehk Tšetšeeniä Vabariik om Vinnemaa võimu alonõ vabariik Volga föderaalringkunnan. \n\nTšetšeeniä suurõmbaq liinaq ommaq Groznõi, Šali, Urus-Martan, Gudermes ni Argun.\n\nTšetšeeniä ammõtligus keeles om vinne keele kõrval ka tšetšeeni kiil.\n\nKaeq viil\n\nTšetšeeni kiil\n\nTšetšeeniä\nVinnemaa","num_words":37,"character_repetition_ratio":0.108,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.166,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.999,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Seto%20kunigriik","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Seto kunigriik ehk Seto kunigriigipäiv om suur setokuluurilinõ kokkok'auminõ, midä peetäs põimukuu esdimätsel puulpühäl, minkast saavaq pääle setodõ ossa võttaq ka seto kultuuri huviliisi ja mia vaeldass õga aastaga kotust, koh tulõ. Kunigriigipäävä süäpääväl kuulutõdas ütest pääväst Seto kunigriigi säädüseq Eesti ni Vinne säädüisist korgõbahsaisjist ja päävä seeh peetäs seto perimüskultuuriga keöüdet võistluisi. Nisama valitas kunigriigipääväl ülembsootska – setodõ kuniga Peko asõmik maa pääl.\n\nAolugu \n\nSeto kunigriigi pidämise mõttõ om mõtsasuumlaisi vabariigi perrä maalõ toonuq rahvaluulõtiidläne Hao Paali. Edimäne kunigriigipäiv peeti 20. põmukuuu pääväl 1994 Obinitsa kooli moro pääl. Paari aastaga peräst naas' kotus, koh kunigriik tulõ, õga aastaga vaelduma nelä Setomaa eestipoolidsõ jao pääle jääjä valla vaihhõl (Miktämäe, Meremäe, Verska, Miss'o valla Luhamaa nulk) ja taa kotussidõ järekõrd püüsüs seeniaoniq, ka peräst valitsõmisõ ümbrekõrraldamist, ku naist valdost tetti üts Setomaa vald. Järgmädseq, järekõrrah XXVI Seto Kuningriik ja XXVII Seto Kuningriik olliq, tähendäs 3. põimukuu pääväl 2019 Küllätüvä küläh ja 5. süküskuu (mihklikuu, ka septembri) pääväl 2020 Kolossova küläh.\n\nVõistlusõq \n\nHindamiskogoq sortvaq vällä kõkõ par'õba sõnolisõ, kargusõkargaja, kasatskilüüjä, pillimeheq, vägümehe, süüke ja juukõ valmistajaq (oluq, vein, hands'a, piirak, leib), käsitüümeistreq jm; päävä haripunktist om vahtsõ ülembsootska valiminõ avaligõl valimiisil. Kõik meistreq kandvaq saad avvunimme järgmädse kunigriiginiq. Manitsõt võistlusõq ommaq õgal kunigriigipääväl, a harvõmb om vällä sordit ka tõisi kuniga meistrit, nt. piltnik. Peräh viimäst võistlust, ülembsootska valimist tulõ nal'aka sõaparaadi kaeminõ.\n\nÜlembsootska \nÜlembsootska om setodõ kuniga Peko asõmik maa pääl, kiä valitas kunigriigipääväl ütest aastagast. Tegemist olõ-iq kuniga vai kuningimändägaq, selle et tuu mütoloogia perrä, mia tugõhõs Vabarna Anne laulõt eeposõlõ \"Peko\", om setodõl (viläkus)jummal-kunigas Peko, kiä maka Petseri mastõrah liivakuupõh ja and uma tahtmisõ ni nõu seto rahvalõ tiidäq unih, midäss näge ülembsootska. No sõs om ülembsootska vahetallitaja, sõnatuuja, a praktilidsõh elos õks rahva iistkõnõlõja, mõovõim ja arvamusõ juhtja. Ülembsootska tunnusõst om val'tsusskepp kiiora. Järestiküste amõdiaigõ hulk olõ-iq piiret. 2018. aastagal valiti Lüübnitsäh ülembsootskaks Hõrna Aare. 2019. aastagast saaniq om ülembsootska Järvelilli Rein.\n\nVälislink\nSeto kuningriik (setomaa.ee)\n\nSetomaa","num_words":310,"character_repetition_ratio":0.067,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.174,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kuldnokk","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kuldnokk (Sturnus vulgaris) om tsirk kuldnoklaisi sugukunnast kuldnoka perekunnast.\n\nRahvast peri nimmi: kuldnokk, rästäs, türgi varblanõ, puurivarblanõ, mustmats, tulilind, nõgikikas, kullalind, ruutsvarblanõ, ruutsvilistäjä, teomiiss.\n\nVällänägemine \nKuldnokk om mustõ läükside sulgigaq, midäss katvaq väikuq valgõq täheq. Kerepittüs om 21–23 cm, kaal 65–80 g. Maa pääl liigus joostõh vai astõh (mitte hüpäteh).\n\nElokotuss \nKuldnokk om levinüq haudõtsirk kõõh Õuruupah (vällä arvat Pürenee ni Koola puul'saarõ pääl ja Lõunõ-Itaaliah), Tsiberi mõtsa- ni stepivüüh kuni Irkutskiniq, Väiko-Aasiah, Lähkül-Hummogumaal, Kaukaasiah ja Kesk-Aasiah (v.a kõrbõmaaq). Eestih om lajalt löüdäq üle kõõ riigi, kukki perämätse 20 aas'tagagaq om näid kimmähe veidembäs jäänüq. Viimätse rehkendüse perrä pesiteles Eestih 150 000 – 250 000 paari kuldnokkõ. Talvõl om meil arvamisõ perrä 100–2000 kuldnokka.\n\nKuldnokk om inemise poolõst viid ka Põh'a-Ameerikahe, Austraaliahe ja Vahtsõlõ Meremaalõ, koh nä ommaq arq häötänüq paigapäälitsit tsirka. Põh'a-Ameerika kuldnokkõ hinnatas olõvat 2 mill'onit, näid om lubat õgal aol tappaq. Õdagu-Austraaliah, kohe kuldnokaq olõ-iq viil joudnuq, om valitsus palganuq suuri vahiparkõ, kes piat maaha laskma kõik kuldnokaq, kiä sinnäq ots'vaq tullaq.\n\nSüümine \nKuldnokk tarvitass nii lihalist (putugaq ni näide vaglaq, hussiq, tioq jt. sälgroodsuldaq) ku ka kasvolist süüki (siimneq, mar`aq, kasvonupiq). Pesitelemisaol om inämbüisi lihalidsõ söögigaq.\n\nPesitelemine \n\nKuldnokk elotsõs pääas`aligult kultuurmaa pääl, a ka kõkõsagamaitsih mõtsajakkah. Vari paksu mõtsa ja lak'a maad. Pidä parõmbas segämõtsa, mõtsaviiri ja puiega niitä.\n\nKuldnoka vaimlaisist luudusõh ommaq pistrilidsõq ja kakulidsõq, poigõlõ ommaq kur'aq varõsõq ni oravaq, ka suurõnirgilidsõq. Tuu kassu kah'otekijide putugidõ häötämisega.\n\nPesiteles paarikaupa, a välähpuul pesitelemisaigo om alati pargiviisi vai suurih parvih. Päävädse elomooduga. Suur' hulk kuldnokkõ pesiteles inemise pant pessih vai puuoosih. Pesä sais maast kuni 15 meetrit korgõh. Kurn om täüs mahlakuu lõpust vai mai algusõst ja taah om 4–7 munna. Munnõ haudvaq imä- ni esätsirk vaeldamiisi, haudminõ om 13–15 päivä. Mõnikõrd võivaq pesiteleq samal suvõl ka tõist vuuri. Pojaq saavaq lindajist kolmõnädälidselt.\n\nRändämine \n\nKuldnokk on rändäjä tsirk. Eestihe tulõ joq kündlekuu lõpuh vai paastukuu algusõh. Sügüsene rändämine või alostaq joq hainakuu II poolõl ja püüssüq rehekuu lõpuniq. Talvõl ommaq Lõunõ-Õuruupah, Põh'a-Afrikah ja Lähkül-Hummogumaal. Eesti kuldnokaq ommaq talvõl pääas'aligult Matal'mail ja Belgiäh. Ütsikuq kuldnokaq jääseq ka meile talvõst. Suur' osa kuldnokkõ saa hukka varra keväjä halva ilma peräst vai korgõsingusõliine pääl vai lindamisõ käügih vasta raatõ puttõh. Rändämise aigo korjusõq suuri parvi (ku väega vaia, kuni mill'on tsirku). Lõunõ-Õuruupa kuldnokaq ommaq inämbjago paigatsirguq.\n\nVangipõlvõh om elänüq 20-aas'tagadsõst.\n\nTsirgulaul\n\nKuldnokk om tiiuline perrätekij, timä laulust ommaqki takahtettüq helüq. Pääle tõisi tsirkõ laulujuppõ ni helle või kuldnokk umma laulu tuvva ka muid helle, näütes kassi n'augmist, ussõ kiidsnat jm. Kõkõ tegüsäbäst lauluaost om näil pesä ehitämise aig mahlakuuh.\n\nÜteh Inglussmaa nulghah tett uur'mistüü näutäs, õt inemiisi antidepressantõ (näüt Prozac) võtminõ ja iltsõp liikminõ luuduskeskkunda või mõioq tsirkõ olõmisõ pääle paaritumisõ aigo. British Trust for Ornithology (BTO) uur'minõ näütäs, õt kuldnokkõ arv Suur'britanniah om 1970. aas'tagidõ keskpaigast saaniq lasõhunuq 66 saandikku.\n\nMuu\n\n2021. aas'tagal valitsõdi kuldnokk Eestih aas'taga tsirgust.\n\nLäteh\n\ntsirguq","num_words":456,"character_repetition_ratio":0.04,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.193,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Redel%20%28ansambli%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Redel (võro keelen retel) om eesti ansambli, kon mängväq Vaheoja Indrek ja Odeni Kristjan.\n\nRedel sai kuulsas, ku 2020. aastaga joulukuun tull' vällä laul \"Tartu\", miä võtt' ossa lauluvõistlusõst \"Eesti laul\".\n\nVaheoja Indrek ja Odeni Kristjan ommaq mõlõmbaq kuulsa ansambli Winny Puhh liikmõq.\nEesti ansambliq","num_words":44,"character_repetition_ratio":0.106,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.21,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Saarlas%C3%B5q","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Saarlasõq ommaq Õdagumere saarõ Saarõmaa põlisasukaq.\n\nNääq olliq jo muinasaol tunnõduq julgõq meremeheq.\n\n13. aastagasaa lõpon kirotõt Liivimaa vanõmb riimkroonika kujotas Liivimaa ristisõa edimäidsi saarlaisi perrä: \"Saarlasõq ommaq hõelaq paganaq, nääq ommaq kuralasõq naabriq. Näidõ maa ümbre om meri, mitte kunagi ei pelgäq nä suurt sõaväke; suvõl, tuu om meile teedä, laastavaq nä ümbretsõõri maid, kohe nä merd piten tullaq saavaq. Nä ommaq pall'o sõasaaki võtnuq kristlaisi ja paganidõ käest. Noidõ kõgõ suurõmb jõud ommaq laivaq.\"\n\nRebäse Hain ni Tarveli Enn ommaq arvanuq, et saarlasõq olliq nuuq, kiä 1187. aastagal Roodsin Sigtuna maaha palotiq. \n\nSaarõmaal kõnõlõsõ vanõmbaq inemiseq eesti keele Saari murrõt, noorõmbil om alalõ viil saarõ aktsent, mink päätunnussõs om eesti keelest kõikvamb intonatsiuun ja ö- taolinõ helü, midä nä ütleseq \"õ\" asõmal. Naidõ tunnussidõ perrä om saarlast kerge ärq tundaq.","num_words":130,"character_repetition_ratio":0.025,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.186,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Linda","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Linda om tegeläne eeposõst \"Kalevipoig\". Tä oll’ Kalõvipoja imä ja Kalõvi naanõ.\n\nTedä om mainit eeposõ edimädsen luun (Kalõvi tulõk). Salmõ ja Linda. Pulmaq.). Õdagun elänüq nuur lesk löüdse kar’atsidõ käest kana, tallõmaalt tedremuna ja vainu päält varõssõpoigõ. Tä vei nä kodo ni pand’ kana tedremunna haudma, varõssõpuja visas’ nurka.\n\nLese tütrile tullivaq kosilasõq. Salmõ tougas' tagasi kuu ja päävä kos’aq ni oll' peri kolmanda kosilasõga, kiä oll’ täht-peig, Põh’anagla vanõmb poig. Salmõ pulmapido aigu naksi timä puult ärqtougaduq ja ka vahtsõq kosilasõq – vesi, tuul ja Kungla kuninga poig, Linda manu hinnäst pakkuma. Linda es tahaq näide kosja, a oll' peri kuvvõnda kosilasõga, kiä oll’ Kallõv. Kallõv kutsuti tarrõ ni tälle pakuti söögikraami-juuki, a Kallõv es tahaq, tahtsõ õnnõ Lindat nätäq. Ku hinnäst ehitänüq Linda tarrõ astsõ, es tunnõq lesk ilosat kasutütärt inämb är’.\nKalõvipoig","num_words":135,"character_repetition_ratio":0.051,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.202,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Soom%C3%B5%20jalgpallikogondus","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Soomõ jalgpallikogondus mäng Soomõ iist jalgpalli tõisi maiõ vasta. Näide kogondust kutstas ka hellänimegaq Huuhkajat (Üükulliq).\n\nSuumlaisi kõgõ suurõmb võit sündü 1922. aastagal, ku nä võidiq Eestit 10-2, kõgõ suurõmb kaotus S'aksamaa vasta 1940. aastagal – 0:13.\n\nJalgpall\nSoomõ","num_words":34,"character_repetition_ratio":0.051,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.238,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/%C3%95uruupa%20kultuurip%C3%A4%C3%A4liin","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Õuruupa kultuuripääliin om Õuruupa parlamendi ja kommisjoni kõrraldõt programm, kon Õuruupa Liido liino valitas ütes aastagas kultuuripääliinos. \n\nÕuruupa Liit om valinuq üte vai mitu liina Õuruupa kultuuripääliinas jo 1985. aastagast pääle. As'a mõtõq om edendäq ja jovvutaq Õuruupa kultuurõ kirivüst. Vällävalitun pääliinan arõnõs kultuur ja turistõ arv kasus. \n\nMõnikõrd või juhtuq, et kultuuripääliin om Õuruupa Liido alast välästpuult: näütüses Norrast ommaq kultuuripääliinaq olnuq Bergen (2000) ja Stavanger (2008).\n\nEestist om kultuuripääliinas olnuq Talliin aastagal 2011. Tartost saa kultuuripääliin 2024. aastagal ja kõrraldajaq ommaq ütelnüq, et tuu om terve Lõunõ-Eesti sündmüs.\n\nKultuuripääliinaq \n\nKultuur\nÕuruupa","num_words":88,"character_repetition_ratio":0.142,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.191,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kalda%20Siim","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kalda Siim (Siim Kallas, sündünüq 2. rehekuu pääväl 1948 Tal'nan) om eesti poliitik, inneskine pää-, vällä- ni riigitallitusministri ja Eesti panga president. Kalda Siim om 90. aastidõ suurõmbit nimmi. Tä om libõraalsõ ilmakaemisõga Rehvormieräkunna liigõq.\n\nEräelo \nTimä tütär om põrõldnõ Eesti pääministri Kalda Kaja.\n\nEesti poliitiguq\nEesti pääministriq","num_words":45,"character_repetition_ratio":0.075,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.199,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Eesti%20vapp","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Eesti riigivapil om kats kujjo: suur riigivapp ni väiku riigivapp. Suurõ riigivapi pääl ommaq kuldsõl kilbil kolm sinist lõvvi, vapi ümbre om kats kuldsõt tammõossa. Väiku vapp om samasugunõ, aq õnnõ ilma tammõossõldaq. \n\nRiigivapi kujo om paika pant riigivapi säädüsega. Vappi pruukvaq riigiammõdiq ummi petsätide ni paprõ pääl. \n\nSuurõ riigivapi kujjo pruugitas Eesti Vabariigi säädüisil ni Vabariigi Presidendi säädlüisil.\n\nVälälingiq \nRiigivapi säädüs (eesti keelen)\nEesti sümboliq\nEesti","num_words":67,"character_repetition_ratio":0.093,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.169,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/EURO%202020","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Jalgpalli Õuruupa meistrevõistlusõq 2020 (inglüse keelen UEFA Euro 2020) ommaq 16. jalgpalli miihi Õuruupa meistrevõistlusõq. Võistlusõq pidi olõma 11 eri Õuruupa maan 2020. aastaga suvõl, aq UEFA touksi naaq koroonaviirusõ peräst 2021. aastaga suvõ pääle.\n\nMeistrevõistlusõq võidi Itaalia jalgpallikogondus, kiä päält lisaaiga oll' penaltilüümisel 3:2 Inglüsmaast parõmb.\n\nMängukotussõq \nAmsterdam (Matalmaaq), Bakuu (Asõrbaidžaań), Budapest (Ungari), Bukarest (Rumeeniä), Glasgow (Skotimaa), Kopõnhaagõn (Taani), London (Inglüsmaa), München (S'aksamaa), Peterburg (Vinnemaa), Rooma (Itaalia), Sevilla (Hispaania).\n\nFinaal peeti Londonin, Wembley staadioni pääl, kohe mahtu 90 000 päältkaejat.\nJalgpall","num_words":73,"character_repetition_ratio":0.086,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.229,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Koorti%20Erkki","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Koorti Erkki (Erkki Koort; sündünüq 15. põimukuu pääväl 1975) om kirämiis ja julgõolõgi-as'atundja.\n\nTä om kirotanuq romaanõ Lõunõ-Eesti keskaost: \"Kättetasomine Kiräpääl\" (2018), \"Veritaso Tarton\" (2019) ja \"Salakuulaja Vahtsõliinan\" (2020).\n\nKoorti Erkki om tunnustõt julgõolõgi-as'atundja, kiä om tüün olnuq ka Kaitsõpolitsein ni siseministeeriümin.\n\nEesti inemiseq","num_words":39,"character_repetition_ratio":0.095,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.247,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/%C3%95lav%C3%BC%C3%BC","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Õlavüü (ladina keelen cingulum membri superioris (inemisel) ja cingulum membri thoracici (eläjil); hariligun keelen olaq), mink küllen ommaq olavarrõq.\n\nTahaq kuulusõq lihassõq, luuq ni jakuq.\n\nLihassõq \nÕlavüün om mitmit rühmi lihassit: edemidseq, tagomadsõq ni vaihõlihassõq. \n\n Deltoideus: kõgõ suurõmb lihas, kata olga\n\n Infraspinatus: nõsõs ni lask olavart alaq\n Triceps brachii: sirotas kätt.\n Pectoralis major: suur rõnnalihas\n Pectoralis minor: väiku rõnnalihas\n Teres major: avitas olavart pööreldäq\n Biceps brachii: painutas kätt küünär'nutist\n Latissimus dorsi: avitas olavart pööreldäq ni kihäst kavvõmbalõ ja lähkümbäle liigutaq\n Subscapularis: avitas käsivart pööreldäq\n Supraspinatus: avitas kätt kihäst kavvõmbalõ liigutaq\n\nLuuq \n\n Labaluu vai scapula: suur lammõ luu külleluiõst sälä puul\n Kaalavitsaluu vai rangluu vai clavicula: piinü luu olast kaalaniq.\n\nBioloogia","num_words":110,"character_repetition_ratio":0.07,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.182,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kummakivi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kummakivi om säidse miitret pikk kivimüräk Soomõn Ruokolahel Haukonsalon. Kivimüräk esiq sais kumõra kivi pääl – kokkopuutõkotus om küländ väiku. Tuust huulmaldaq kivi liigu-uiq.\nSoomõ luudus","num_words":25,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.157,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kusi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kusi (ladina keelen urina, eesti keelen tiidüsligult ka uriin) om vedelik, midä sälgroodsulidsõq ajavaq. Kust tuutvaq neeroq. Kusi kogonõs kussõrmahe ni tulõ vällä kusitist.\n\nInemine \nPäävän aja inemine vällä 1–1,5 liitret kust. Edimäst vai primaarsõt kust tekkü päävän umbõs 100 kõrd rohkõmb – umbõs 170 liitret, selle et kusi tegünes verest ja kogo inemise veri (ca 5–6 liitret) lätt läbi neere umbõs 300 kõrda päävän.\n\nRasõhõdsõl naasõl om verd piä poolõ rohkõmb ku muidoq. \nBioloogia","num_words":69,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.224,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Uma%20h%C3%A4d%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Uma hädä vai uma haigus vai menstruatsioon om naasõ limaskestä imäkuast vallalõ tulõminõ. Sääne asi om naasõl umbõs kõrra kuun – 1 tsõõr kestä umbõs 28–34 päivä. Tsükli vai tsõõri alostusõn juusk 2–7 päävä joosul naasõ imäkuast verd. \n\nUmahaigusõga või üten kävvüq kõtuhaluq, väsümüs, rõndo hellüs, tujokanõ olõminõ jne.\n\nNimeq \nMenstruatsiooni kotsilõ om võro keelen hulk ütlemiisi: kuurõivaq, vereväq, rõivalidsõq, ihovar'otus, uma haigus.\nInemine","num_words":60,"character_repetition_ratio":0.036,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.203,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Godot%27d%20uut%C3%B5n","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"\"Godot’d uutõn\" (välläütlemine Godoo) om ilmakuulsa näütemäng, mink om kirotanuq Becketi Samuel 1948–1949. \n\nNäütemängun om kats tegeläst – Vladimir ni Estragon. Nä uutasõq Godot'd, kiä ei tulõkiq. Võro kiilde om taa näütemängu ümbre pandnuq Rahmani Jan.\nTiatri\nKultuur","num_words":36,"character_repetition_ratio":0.015,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.227,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Alavere%20Mati","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Alavere Mati (Mati Alaver, sündünüq 21. radokuu pääväl 1954 Võron) om inneskine eesti suusatreener. \n\n14. novembril 2019 mõist Harju maakohus Alaveri süüdü, et tä mõot' suusatajit dopingut tarvitama, ni karist' timmä aastadsõ tingimise vangistusõga 1,5aastadsõ katsõaoga.\nEesti treeneriq","num_words":34,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.226,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ahvena%20Kalju","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ahvena Kalju (Kalju Ahven, sündünüq 11. süküskuu pääväl 1921 Räpinän, koolnuq 26. hainakuu pääväl 1946 Lüübekin) oll' eesti luulõtaja.\n\nTä oll' S'aksa sõaväen ja kuuli sõavangilaagrin tiisikustõ. Timä luulõtuisi kogo anti vällä päält timä kuulmist.\n\nEräelo \nTimä veli oll' keeletiidläne Ahvena Heino (1919–1988).\n\nTeos \n\n Kas mälehtät? Stockholm 1956.\nEesti luulõtajaq","num_words":44,"character_repetition_ratio":0.05,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.269,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Alandi-Vernigu%20Erika","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Alandi-Vernigu Erika (Erika Aland-Vernik, sündünüq 3. mahlakuu pääväl 1913 Koorastõ vallan, Võromaal, kooluq 25. lehekuu pääväl 2001 São Paulon, Brasiilian) oll' eesti näütekiränik, luulõtaja, proosakiränik ni tekstiilikunstnik.\n\nTä sündü Koorastõ vallan Kusto Tammõ talon möldro tütren. Tä opsõ Otõmpää Gümnaasiumin. Läts 1938. aastagal Vernigu Jürile mehele, katõkõsõ sõitsõq näq Brasiiliahe. Kuuli 2001. aastagal São Paulon Brasiilian.\nEesti kiräniguq","num_words":52,"character_repetition_ratio":0.07,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.216,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Asi%20Vello","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Asi Vello (Ergav-Vello Asi, sündünüq 18. rehekuu pääväl 1927 Vanan-Saalussõn, kooluq 20. märtekuu pääväl 2016) oll' eesti sisearhitekt ni Eesti Kunstiakadeemiä emeriitprohvesri. Oll' Tammõ Väinoga üten üts modernistligu sisekujondusõ kavandajist.\n\nLatsõpõlv \nAsi Vello sündü Võromaal Saalussõ vallan Vana-Saalussõ külän. Timä vanõmbaq olliq peri Võromaalt, imä oll' talopedäjä, esä oll' käsitüüline. \nEesti arhitektiq","num_words":48,"character_repetition_ratio":0.02,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.204,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Auna%20Elise%20Rosalie","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Auna Elise Rosalie (Elise Rosalie Aun, tütrigunimi Raup; sündünüq 3. (vkp)\/ 15. piimäkuu pääväl 1863 Pikäreinul, Kanepi kihlkunnan, Võromaal, kooluq 2. piimäkuu pääväl 1932 Tallinan) oll' eesti luulõtaja ni proosakiränik.\n\nLatsõpõlv \nAuna Elise sündü Pikäreinul Pikareinul renditalunigu peren. Elli noorõn Setomaal Ulitina mõisan.\n\nKäve seto rahvaluulõt korjaman ja kirot' Setomaast ni setokõisi elost.\nEesti luulõtajaq","num_words":50,"character_repetition_ratio":0.093,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.21,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kersna%20Vahur","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kersna Vahur (Vahur-Üllar Kersna, sündünüq 4. mahlakuu pääväl 1962 Võro liinan) om eesti aokiränik.\n\nKersna Vahur lõpõt' 1980. aastagal Antsla Keskkooli, 1985 Tarto Riikligu Ülikooli aokirändüsosakunna.\n\nEräelo \n\n 2010. aastaga lehekuun võtt' naasõs Lepigu Liina (põrõld Kersna Liina). 10. põimukuu pääväl 2006 sündü näil poig Kelvin.\nEesti aokiräniguq\nSündünüq Võrol","num_words":42,"character_repetition_ratio":0.061,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.253,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Bartosiki%20Tuulikki","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Bartosiki Tuulikki (Tuulikki Bartosik, tütrigunimi Veskus; sündünüq 24. põimukuu pääväl 1976 Rakveren) om eesti akordionimängjä.\n\nTä om mängnu akordionni õigõ mitmõn võrokiilsen loon.\nEesti muusiguq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.192,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Browne%27i%20George","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Browne'i George (riigikrahv George von Browne-Camas vai Georg von Browne; sündünüq 15. piimäkuu pääväl 1698 Mahoni kants, Mayne, Limerick, Iirimaa, kooluq 18. süküskuu pääväl 1792 Riia) oll' iiri peritolo Vinne Keisririigi sõaväelane ni riigitegeläne, Katariina II aolidsõ Liivimaa- (1762–1783) ja Eestimaa kubõrmangu (1775–1783), Riia- ni Talliina asõhaldurkunna kindralkupõrnaatri (1783–1792).","num_words":42,"character_repetition_ratio":0.026,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.278,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Silla%20Ants","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Silla Ants (Ants Sild, sündünüq 29. süküskuu pääväl 1943) om aokiränik, seltsielo kõrraldaja. Timä suguvõsa om peri Mõnistõst. Esä kasvi vaesõlt, visadusõ läbi jõud 40-aastagadsõlt uma maja ehitämiseni, sai Valga Kutsõkoolist mööblitisleri haridusõ. 1930. aastil läts esä Tallinna Lutõri vabrikulõ tüüle. Tallinnan sündü Ants. Peräst Tallinna pommitamist 1944 tulti Mõnistõlõ tagasi.\n\nAnts om lõpõtanu Mõnistõ 7-klassilidsõ kooli 1957. aastagal ja Varstu Keskkooli 1961. aastagal. Lõpõt Tartu Ülikoolin aokirändüse osakonna 1968. a.\n\nKultuur ja Elu.\n\nPioneer\n\nPõhjanael.\n\nTimä om kirotanu aokirändõsõ ja poliitika vahekõrrast.\n\nTimä om Võro Keele ja Kultuuri Fondi asutajaliigõ. Nisama om asutajaliigõ(?) sändsil seldsel:\n\nTallinna Võrokõisi Selts.\n\nEesti Rahvuslik Elujõud.\n\nMerivälja Kaunistamise Selts. \n\nTimä om kokku pandnu raamadu \"Põuane maa. Murdevihik\". Avita 1994. 31 lk.\n\nLätteq \n\n Vastavad küsijad: Ants Sild 1991\n Ajakirjandus kaksikmoraali karussellil Kultuur ja Elu\n Ants Sild: kes hävitas ajaloolised kohanimed?\n Ajakirjandus – pehme või karvane Kultuur ja Elu\n\nEesti aokiräniguq","num_words":134,"character_repetition_ratio":0.048,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.224,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ylipulli%20Tuomo","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ylipulli Tuomo (Tuomo Sakari Ylipulli, sündünüq 3. urbõkuu pääväl 1965 Rovaniemel, kooluq 23. hainakuu pääväl 2021) oll' soomõ suusahüppäjä ja olümpiävõitja. \n\nYlipulli võit' maailmameistrevõistlusõq suusahüppämisen Seefeldin 1985 ja Oberstorfin 1987. aastagal. Olümpiäkulla sai tä Calgaryn 1988. aastagal. \nSoomõ inemiseq\nSportlasõq","num_words":33,"character_repetition_ratio":0.043,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.234,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Eksta%20Viivi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Eksta Viivi (Viivi Eksta, sündünüq 19. radokuu pääväl 1933 Ruusmäe vallan, Võromaal) om eesti oppaja ja psükoluug.\n\nEksta Viivi lõpõt' 1952. aastagal Talliina 2. Keskkooli. 1956. aastagal lõpõt' Talliina Pedagooglilisõ Instituudi keskkooli keemiä-bioloogia oppaja kutsõga.\n\nTiidüstüü \nEksta Viivi om uur'nuq eesti kooliõpilaisi ja midä nä tähtsäs pidäväq, om opjidõga tennüq mitmit uuringit.\n\nTä om vällä andnuq päält 600 artikli.\nEesti aokiräniguq\nEesti oppajaq","num_words":57,"character_repetition_ratio":0.046,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.221,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Qaemshahr","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Qaemshahr (pärsiä keelen قائم‌شهر) om liin Iraanin Õdagu-Mazandaran provintsin.\n\nIraani liinaq","num_words":11,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.17,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ramses%20II","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ramses II (sündünüq aastaga ümbre 1300 inne mi aigu, koolnuq aastagal 1224 vai 1213 inne mi aigu) oll' Egüptüse vaarao 19. vaaraodõ suust 13. aastagasaal inne mi aigu. \n\nEgüptüse vaaraoq","num_words":25,"character_repetition_ratio":0.136,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.29,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kr%C3%BCdeneri%20Barbara%20Juliane","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Krüdeneri Barbara Juliane (Barbara Juliane von Krüdener, sündünüq 22. märtekuu pääväl 1764 Riian, koolnuq 25. joulukuu pääväl 1824 Bilogirskin) oll' baltisaksa kiränik ja Viitinä mõisaprovva.\n\nViitinä mõisaprovva \n1818. aastal jõud' Barbara von Krüdener Viitinähe. Jo hulk aigu inne tuud, 1792. aastal, oll' tä Viitinän käünüq, alost sääl kooliharidusõ võimaldamist ja latsi vaktsiniirmist. Barbara von Krüdener pand' talopojilõ süäme pääle, et nuuq olnuq tüükäq, virgaq ja puhtaq, ni and' noilõ, kinkal olliq sandidsõq rõivaq, midägi parõmbat sälgä. Tä kõrrald' ka vaimoliidsi raamatidõ välläandmist. \n\nRahvaperimüs mälehtäs, et Barbara von Krüdener sund' naisi alospükse kandma, miä tuul aol viil harilik es olõq, ni ollõv esiq naisil alospükste kandmist kontroll'nuq, miä tuul aol meestele sukugi es miildüq. Tä õpõt' ka naisi, kuis alospükse ummõldaq.\n\nPäält Viitinät \n1823. aastal läts Barbara von Krüdener Viitinäst Krimmi tervüst parandama. Tä kuuli 25. joulukuu pääväl 1824 Barbara Bilogirskin ja matõti sinnäqsamma.\nKiräniguq","num_words":135,"character_repetition_ratio":0.091,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.213,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Abort","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Abort om embrüo vai lootõ imäkuast vällätulõk inne sündümist. Abordi pääle jääs naanõ latsõst ilma, rasõhus lõpõs.\n\nAborti om kattõ eri tüüpi:\n\n Ärqviskaminõ, kuq abort juhtus esiqhindäst, kutstas ka mantviskamisõs vai ärqhiitmises. Eesti keelen pruugitas ka sõnna nurisünnitus.\n Ärqhäötämine, kuq lats võetas mant ärq. Tuun tähendüsen om abort ka rahvakeelen.\n\nÄrqviskamine tulõ määndsestki haigusõst vai periligust hädäst. Rahvakeelen tähendäs abort päämädselt ärqhäötämist.\n\nAolugu \nAbordil om pikk aolugu. Kõgõ vanõmb kirälik tunnistus ärqhäötämise kotsilõ om peri Vanast-Hiinast, umbõs 500 aastakka inne miiq aoarvamist. Inne 18. aastagasata es olõq häid latsi ärqhoitmisõ nõvvõ (näütüses kondoomõ) olõman, selle oll' latsõ mant är võtminõ sündümise ärqhoitmisõs tävveste harilik. Lats häötädi ärq näütüses elävähõpõga, tõõnõkõrd huhati imäkota kuuma õliga vai juudi kihvtist taimõseko.\n\nSeoniqaoniq vaiõldas, kas aborti pidänüq lubama vai kiildmä. Tõõsõq pidäväq tuud inemise tapmisõs, tõõsõq ütleseq, et loodõq ei olõq viil elon inemine. Eri riigen ommaq abordi kotsilõ vällä ant eri säädüseq, miä ommaq ka ao joosul muutunuq.\n\nAbordi tegemine Eestin \nPäält oholidsi variantõ om latsõ häötamises kats võimalust:\n\n Tabletivõtminõ – võtat roho sisse ja rasõhus lõpõs. Tuuga või üten kävvü näütüses vere juuskmine ja kõtuhalu;\n Kirrurgilinõ – embrüo vai loodõq võtõtas vällä opõratsiooniga. \n\nArstitiidüs","num_words":188,"character_repetition_ratio":0.031,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.177,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ovidius","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Publius Ovidius Naso (sündü 20. urbõkuu pääväl aastagal 43 inne mi aigu, kuuli aastagal 17 vai 18 Tomisen) oll' Vana-Rooma luulõtaja.\n\nTimä kõgõ tähtsämb raamat om \"Metamorfoosiq\" (ladina keelen \"Metamorphoses\"), kon om üttekokko 250 müüti kreekä ja rooma jumalidõ ja kangõlaisi kotsilõ, kiä tõõsõs muutu, näütüses lugu tuust, kuis Athena taidsa kudajatütrigu Arachne härmävidäjäst pandsõ, kuis ilosast nuurmehest Narkissosõst ninn saiõ, \n\nOvidius, Vergilius ja Horatius ommaq tuntuq ku kolm kõgõ tähtsämbät Vana-Rooma luulõtajat, kiäq ladina keelen kirotivaq. Keskaol ja renessansi aol Õdagu-Õuruupan olliq õdagumaie vanaao kirätükest kõgõ tuntumbaq Ovidiusõ teosõq. \n\nVana-Rooma luulõtajaq","num_words":87,"character_repetition_ratio":0.083,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.194,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Felipe%20II","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Felipe II (21. lehekuu päiv 1527 – 13. süküskuu päiv 1598) oll' Habsburgõ suust Hispaania kuningas aastagil 1556–1598, Portugali kuningas aastagil 1580–1598. \n\nPäält tuud oll' tä Napoli ja Sitsiilia kuningas aastagast 1554 pääle, Milano hertsog aastagast 1540 pääle ja Matal'maiõ 17 provintsi esänd aastagast 1555 pääle. Noorõhpõlvõh, kooni tä oll' Inglüsmaa kuninganna Mary I (Veridse Mary) tõõnõpuul aastagil 1554–1558, olliq täl lühküt aigu uma naasõ õigusõ perrä ka Inglüsmaa ja Iirimaa kuninga tiitliq.\n\nTä oll' Säksä keisri Karl V ainugõnõ säädüslik poig. Uma esä valduisist peri tä Hispaania üteh tuu kuningriigi võimu ala jäänü maiõga Ameerigan, Itaalian ja Matal'maiõl. Timä uno Ferdinand I saiõ Säksä keisris ja tälle jäieq Karl V valduisist Habsburge maaq Austrian, Ungarin ja muial Kesk- ja Hummogu-Õuruupan. Karl V ilmariigi kottalõ om üteldüq, et päiv es lää timä riigin kunagi jumalihe, selle et täl oll' valduisi ümbre kogo ilma. \n\nFelipe II om ilmah kuulsa katõ suurõmba sõa peräst, miä es lääq tälle kuiki häste. \n\nAastagast 1566 alga Matal'maiõ mäsu kuninga vasta, minkaga sündü Matal'maiõ põh'aosan hindäperi Ütistedü Provintse Vabariik (parhillanõ Hollandi kuningriik). Hispaania kuninga võimu ala jäänü Matal'maaq ommaq noq hindäperi Belgiä kuningriik. \n\nAastagal 1588 saiõ mere pääl Inglüsmaalt lüvväq Hispaania suur laivavägi Võitmalda Armaada (Grande y Felicísima Armada). Päält tuud saiõ Inglüsmaa aigopite Hispaania asõmal Õuruupa kõgõ tähtsämbäs mereriigis.\n\nHispaania kuningaq","num_words":202,"character_repetition_ratio":0.077,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.221,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/%C3%84hij%C3%A4rve","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ähijärve om külä Võromaal Antsla vallan Karula kihlkunnan.\n\nLätteq \nVõromaa küläq\nAntsla valla küläq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.066,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.16,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Antsu","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Antsu külä om külä Võro maakunnan Antsla vallan Urvastõ kihlkunnan.\n\nLätteq \nVõromaa küläq\nAntsla valla küläq\n\nUrvastõ kihlkunna küläq","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.16,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.164,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Haabsaar%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Haabsaarõ om külä Võromaal Antsla vallan Karula kihlkunnan.\n\nKülä om Karula riigipargi veeren.\n\nKülän om Haabsaarõ raamadukogo.\n\nLätteq \n\nVõromaa küläq\nAntsla valla küläq\nKarula kihlkunna küläq","num_words":26,"character_repetition_ratio":0.12,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.171,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/J%C3%B5%C3%B5per%C3%A4%20%28Antsla%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Jõõperä (vai Iiperä) om külä Võro maakunnan Antsla vallan Karula kihlkunnan.\n\nLätteq \nAntsla valla küläq\n\nKarula kihlkunna küläq","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.168,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.18,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kassi%20%28Antsla%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kassi om külä Võro maakunnan Antsla vallan Urvastõ kihlkunnan.\n\nInne Eesti umavalitsuste valitsõmisõ ümbrekõrraldamist 2017. aastaga oll' Kassi külä Urvastõ vallan.\n\nLätteq \nVõromaa küläq\nAntsla valla küläq\nUrvastõ kihlkunna küläq","num_words":29,"character_repetition_ratio":0.1,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.174,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kerikuk%C3%BCl%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kerikukülä om külä Võro maakunnan Antsla vallan Urvastõ kihlkunnan.\n\nInne Eesti umavalitsuisi valitsõmisõ ümbrekõrraldamist 2017. aastagal oll' Kerikukülä Urvastõ vallan.\n\nLätteq \nVõromaa küläq\nAntsla valla küläq\n\nUrvastõ kihlkunna küläq","num_words":28,"character_repetition_ratio":0.114,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.169,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Koigu%20%28Antsla%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Koigu om külä Võro maakunnan Antsla vallan Urvastõ kihlkunnan.\n\nInne Eesti umavalitsuisi valitsõmisõ ümbrekõrraldamist 2017. aastagal oll' Koigu külä Urvastõ vallan.\n\nLätteq \nVõromaa küläq\nAntsla valla küläq\n\nUrvastõ kihlkunna küläq","num_words":29,"character_repetition_ratio":0.099,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.177,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kollino","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kollino om külä Võro maakunnan Antsla vallan Urvastõ kihlkunnan.\n\nLätteq \nVõromaa küläq\nAntsla valla küläq\nUrvastõ kihlkunna küläq","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.165,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.154,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kraavi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kraavi om külä Võro maakunnan Antsla vallan Urvastõ kihlkunnan.\n\nKraavil om õigõuso kerik ja kalmuaid.\n\nLätteq \nVõromaa küläq\nAntsla valla küläq\n\nUrvastõ kihlkunna küläq","num_words":24,"character_repetition_ratio":0.138,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.172,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kuldri","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kuldri (vai Kuldre) om külä Võro maakunnan Antsla vallan Urvastõ kihlkunnan.\n\nKuldrin ommaq Kuldri kuul ja Kuldri raamadukogo.\n\nLätteq \nVõromaa küläq\nAntsla valla küläq\nUrvastõ kihlkunna küläq","num_words":27,"character_repetition_ratio":0.12,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.172,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%B5lbi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kõlbi om külä Võro maakunnan Antsla vallan Urvastõ kihlkunnan.\n\nInne Eesti umavalitsuisi valitsõmisõ ümbrekõrraldamist 2017. aastagal oll’ Kõlbi Urvastõ vallan.\n\nLätteq \nVõromaa küläq\nAntsla valla küläq\n\nUrvastõ kihlkunna küläq","num_words":28,"character_repetition_ratio":0.101,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.176,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Litsm%C3%B5tsa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Litsmõtsa om külä Võro maakunnan Antsla vallan Karula kihlkunnan.\n\nLitsmõtsa kõrdsin om 1844. aastagal käünüq Soomõ eeposõ Kalõvala tekij Lönnroti Elias. Põrõld ommaq tuust kõrdsist alalõ õnnõ müürüq.\n\nKülä põh'apiir lätt Mustjõkõ pite. Litsmõtsast lõunõ puul om Tsooru külä. Küläst hummogu puul om Karula riigipark.\n\nLätteq \nVõromaa küläq\nAntsla valla küläq\n\nKarula kihlkunna küläq","num_words":53,"character_repetition_ratio":0.059,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.183,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Luham%C3%B5tsa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Luhamõtsa om külä Võro maakunnan Antsla vallan Rõugõ kihlkunnan.\n\nLätteq \nVõromaa küläq\nAntsla valla küläq\nRõugõ kihlkunna küläq","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.151,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.156,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Lusti%20%28Antsla%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lusti (vai Pillerpall) om külä Võro maakunnan Antsla vallan Urvastõ kihlkunnan.\n\nLätteq \nVõromaa küläq\nAntsla valla küläq\n\nUrvastõ kihlkunna küläq","num_words":20,"character_repetition_ratio":0.161,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.171,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/L%C3%BCm%C3%A4t%C3%BC","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lümätü om külä Võro maakunnan Antsla vallan Urvastõ kihlkunnan.\n\nInne Eesti umavalitsuisi valitsõmisõ ümbrekõrraldamist 2017. aastagal oll' Lümätü külä Urvastõ vallan.\n\nLätteq \nVõromaa küläq\nAntsla valla küläq\nUrvastõ kihlkunna küläq","num_words":29,"character_repetition_ratio":0.098,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.172,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Madiss%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Madissõ om külä Võro maakunnan Antsla vallan Urvastõ kihlkunnan.\n\nLätteq \nVõromaa küläq\nAntsla valla küläq\nUrvastõ kihlkunna küläq","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.165,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.154,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/M%C3%A4hkli","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mähkli om külä Võro maakunnan Antsla vallan Karula kihlkunnan.\n\nMähkli külän om Mäekonnu kaemistorn.\n\nLätteq \nVõromaa küläq\nAntsla valla küläq\nKarula kihlkunna küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.128,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.164,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kikkaoja%20%28k%C3%BCl%C3%A4%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kikkaoja om külä Võro maakunnan Antsla vallan Rõugõ kihlkunnan.\n\nLätteq \nVõromaa küläq\nAntsla valla küläq\nRõugõ kihlkunna küläq","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.153,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.157,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pihl%C3%B5ni","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pihlõni om külä Võro maakunnan Antsla vallan Urvastõ kihlkunnan.\n\nInne Eesti umavalitsuisi valitsõmisõ ümbrekõrraldamist 2017. aastagal oll' Pihlõni külä Urvastõ vallan.\n\nLätteq \nVõromaa küläq\nAntsla valla küläq\nUrvastõ kihlkunna küläq","num_words":29,"character_repetition_ratio":0.097,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.17,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Piisi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Piisi om külä Võro maakunnan Antsla vallan Rõugõ kihlkunnan.\n\nLätteq \nVõromaa küläq\nAntsla valla küläq\nRõugõ kihlkunna küläq","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.157,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.161,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Rimmi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Rimmi (ka Jüriöö) om külä Võro maakunnan Antsla vallan Urvastõ kihlkunnan.\n\nRimmi külän om Rimmi pühä petäi.\n\nLätteq \nVõromaa küläq\nAntsla valla küläq\nUrvastõ kihlkunna küläq","num_words":26,"character_repetition_ratio":0.133,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.184,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Roosiku","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Roosiku (ka Roosikatsi) om külä Võro maakunnan Antsla vallan Rõugõ kihlkunnan.\n\nLätteq \n\nVõromaa küläq\nAntsla valla küläq\nRõugõ kihlkunna küläq","num_words":20,"character_repetition_ratio":0.134,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.175,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ruhingu","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ruhingu (ka Ruhiku) om külä Võro maakunnan Antsla vallan Urvastõ kihlkunnan.\n\nInne Eesti umavalitsuisi valitsõmisõ ümbrekõrraldamist 2017. aastagal oll' Ruhingu Urvastõ vallan.\n\nLätteq \nVõromaa küläq\nAntsla valla küläq\nUrvastõ kihlkunna küläq","num_words":30,"character_repetition_ratio":0.094,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.178,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/S%C3%A4re","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Säre om külä Võro maakunnan Antsla vallan Urvastõ kihlkunnan.\n\nLätteq \nVõromaa küläq\nAntsla valla küläq\nUrvastõ kihlkunna küläq","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.169,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.157,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tab%C3%B5rlaan%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tabõrlaanõ om külä Võro maakunnan Antsla vallan Urvastõ kihlkunnan.\n\nTabõrlaanõn om Antsla Mõtsakalmistu.\n\nLätteq \nVõromaa küläq\nAntsla valla küläq\nUrvastõ kihlkunna küläq","num_words":22,"character_repetition_ratio":0.148,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.152,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Toku%20%28Antsla%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Toku om külä Võro maakunnan Antsla vallan Urvastõ kihlkunnan.\n\nLätteq \nVõromaa küläq\nAntsla valla küläq\nUrvastõ kihlkunna küläq","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.169,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.157,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Uhtj%C3%A4rve","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Uhtjärve om külä Võro maakunnan Antsla vallan Urvastõ kihlkunnan.\n\nInne Eesti umavalitsuisi valitsõmisõ ümbrekõrraldamist 2017. aastaga oll’ Uhtjärve külä Urvastõ vallan.\n\nKülä põh'apiiril om Uhtjärv.\n\nLätteq \nVõromaa küläq\nAntsla valla küläq\nUrvastõ kihlkunna küläq","num_words":33,"character_repetition_ratio":0.086,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.177,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Urvast%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Urvastõ (saksa keelen ka Anzen) om külä Võro maakunnan Antsla vallan Urvastõ kihlkunnan.\n\nInne Eesti umavalitsuisi valitsõmisõ ümbrekõrraldamist 2017. aastagal oll’ Urvastõ külä Urvastõ vallan.\n\nLätteq \nVõromaa küläq\nAntsla valla küläq\nUrvastõ kihlkunna küläq","num_words":33,"character_repetition_ratio":0.096,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.178,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vahts%C3%B5-Antsla","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vahtsõ-Antsla (vai Vastse-Antsla vai Uue-Antsla) om külä Võro maakunnan Antsla vallan Urvastõ kihlkunnan.\n\nInne Eesti umavalitsuisi valitsõmisõ ümbrekõrraldamist 2017. aastagal oll’ Vahtsõ-Antsla Urvastõ vallan.\n\nLätteq \nVõromaa küläq\nAntsla valla küläq\nUrvastõ kihlkunna küläq","num_words":32,"character_repetition_ratio":0.112,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.177,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vaabina","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vaabina om külä Võro maakunnan Antsla vallan Urvastõ kihlkunnan.\n\nInne Eesti umavalitsuisi valitsõmisõ ümbrekõrraldamist 2017. aastagal oll’ Vaabina Urvastõ vallan.\n\nLätteq \nVõromaa küläq\nAntsla valla küläq\nUrvastõ kihlkunna küläq","num_words":28,"character_repetition_ratio":0.1,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.17,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Viirapalu","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Viirapalu om külä Võro maakunnan Antsla vallan Rõugõ kihlkunnan.\n\n2011. aastal avati Viirapalun spordiplats.\n\nLätteq \nVõromaa küläq\nAntsla valla küläq\nRõugõ kihlkunna küläq","num_words":22,"character_repetition_ratio":0.11,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.186,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Visel%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Viselä (ka Restu) om külä Võro maakunnan Antsla vallan Urvastõ kihlkunnan.\n\nInne Eesti umavalitsuisi valitsõmisõ ümbrekõrraldamist 2017. aastagal oll’ Viselä külä Urvastõ vallan.\n\nLätteq \nVõromaa küläq\nAntsla valla küläq\nUrvastõ kihlkunna küläq","num_words":31,"character_repetition_ratio":0.094,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.18,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Anne","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Anne om külä Võro maakunnan Antsla vallan Urvastõ kihlkunnan.\n\nLätteq \nVõromaa küläq\nAntsla valla küläq\nUrvastõ kihlkunna küläq","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.169,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.157,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kob%C3%B5la","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kobõla (ka Linda, innembi ka Boose) om alõvik Võro maakunnan Antsla vallan Urvastõ kihlkunnan.\n\nKobõla alõvigun om Linda rahvamaja.\n\nLätteq \nVõromaa alõviguq\nAntsla vald\nUrvastõ kihlkund","num_words":26,"character_repetition_ratio":0.079,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.177,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vana-Antsla","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vana-Antsla (vai Vanamõisa vai Antsmõisa) om alõvik Võro maakunnan Antsla vallan Urvastõ kihlkunnan.\n\nLätteq \n\nVõromaa alõviguq\nAntsla vald\nUrvastõ kihlkund","num_words":20,"character_repetition_ratio":0.095,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.167,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kaud%C3%B5n%C3%B5%20k%C3%B5nn%C3%B5viis","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kaudõnõ kõnõviis vai kvotatiiv vai modus obliquus om kõnõviis, miä and edesi kelle kolmanda käest kuuld juttu, näütüses Ilves ollõv hindäle auto saanuq.\n\nKaudõst kõnnõviit om võro keelen lajalt löüdäq, a ka eesti ni liivi keelen om sääne nätüs olõman.\n\nVõro kiil \nVõro keelen om kaudõdsõl kõnnõviiel mitu lõppu, egä kotussõ pääl veidükese esiqmuudu.\n\nKats kõgõ haliligumbat lõppu ommaq:\n\n -vat: Timäst olõvat sääl määnegi suur nõna saanuq.\n -v: Timäst ollõv sääl määnegi suur nõna saanuq.\n\n-v lõpp om vanõmb ja tükis häömä, rohkõmb om taad kuuldaq õdagu- ja lõunavõro keelen, muial Võromaal om v-kvotatiivi veidemb.\n\n-vat lõppu pruugitas ka eesti kiräkeelen ja taad pruugitas egäl puul Võro- ja Setomaal. \n\nMõnikõrd antas kaudõst kõnnõviit edesi ka lõpuga -bev: Susi süübev suurõ näläga tõsõ soe vällä. \nKõnnõviieq","num_words":125,"character_repetition_ratio":0.068,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.199,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%A4skj%C3%A4%20k%C3%B5nn%C3%B5viis","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Käskjä kõnnõviis vai imperatiiv and edesi käskü, kiildmist vai lubamist. Kõgõ hariligumb om tegosõna tõõsõ käänüsse pruukminõ: tulõq, tulkõq. Käskjä kõnnõviiega tetäs käskmislausõq.\n\nVõro kiil\n\nÜtsüse tõõnõ käänüs \nKäskjä kõnnõviie ütsüse tõõsõ käänüsse tunnus om kurgupeethelü -q (rahvakeeli ka hõkk): annaq, võtaq, tulõq.\n\nMitmusõ tõõnõ käänüs \nKäskjä kõnnõviie mitmusõ tõõsõ käänüsse tunnussõq ommaq -geq, -keq vai naidõ tagapuulsõq variandiq -gõq, -kõq: süügeq, võtkõq.\n\nHargla kihlkunna keelen om mitmusõ tõõsõl käänüssel ka erikujo -ka\/-ga vai hoobis -gEga\/-kEga: juugõga, tekkega.\n\nLätteq \nJüvä Sullõv 2007. Võro kiräkeele sõnamuutmissüsteem. Doktoritüü, Tarto Ülikuul. Tarto: Tarto Ülikooli Kirästüs.\nKõnnõviieq\nKeeletiidüs","num_words":93,"character_repetition_ratio":0.098,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.194,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ilmak%C3%A4%C3%A4n%C3%BCs","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ilmakäänüs vai ilmaütlejä käänüs vai abessiiv om käänüs, miä näütäs millegi puudumist.\n\nVõro kiil \nVõro keelen om kõgõ hariligumb ilmakäänüsse lõpp vabahelükokkokõla perrä -ldaq vai -ldäq: rahaldaq, keeleldäq.\n\nPõh'a- ja õdagupuulsõn võro keelen om olõman ka l-ldaq variant -daq vai däq: esättäq, tegemädäq.\n\nKurgupeethelü -q (ka hõkk) üteldäs vällä rohkõmb hummogupuulsõ võro ja seto keelen.\n\nIlmakäänüssen tävvend põhisõnaga ütte ei lähe, üteldäs suuri mehildäq, a mitte *suurilda mehildäq.\nKäänüsseq\nKeeletiidüs","num_words":70,"character_repetition_ratio":0.04,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.187,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Abikiil","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Abikiil (ka rahvusvaheline abikeel) om kerge kunstligul luud kiil, midä pruugitas, et eri kiilt kõnõlõvaq inemiseq saanuq kergembäleq ütstõsõga kõnõldaq.\n\nEdimäne abikiil, miä laembalt levisi, oll' volapük. Täämbädsel pääväl om häste tunnõt esperanto.\n\nKiil","num_words":34,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.175,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kommunismi%20ja%20natsismi%20ohvriid%C3%B5%20m%C3%A4leht%C3%BCsp%C3%A4iv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kommunismi ja natsismi ohvriidõ mälehtüspäiv (muial Õuruupan ka stalinismi ja natsismi ohvriidõ mälehtüspäiv), ka musta lindi päiv, om mälehtüspäiv kommunismi ja natsismi ohvriilõ, midä peetäs Õuruupa Liido eri riiken 23. põimukuu pääväl.\n\nTähtpääväq","num_words":32,"character_repetition_ratio":0.162,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.168,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Budkovsky%20Vitold","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Budkovsky Vitold (Vitold Budkovsky, sündünüq 8. piimäkuu pääväl 1886 Peterburgin, koolnuq 25. põimukuu pääväl 1939 Võro liinan) oll' Võro koolõn matõmaatigaoppaja.\n\nBudkovsky oll' vindläne, aastil 1902–1906 elli Tsiberin, üliopilanõ Peterburgin 1906–1912. 1915. aastal Budkovsky tull' Võrolõ üten evakueerit Polangeni (Palanga) Gümnaasiumiga.\n\nBudkovsky oll' esperanto aktivist.\n\nBudkovsky oll' Kaitsõliidon aastast 1924.\n\n1935. aastal oll' tä Tarto Vinne Gümnaasiumi oppaja.\n\nKuuli süämehaigustõ, matõti Pindi surnuaida.\n\nTäl ol'l' naanõ Budkovsky Anette, kink näiopõlvõnimi oll' Lauk. Päält Vitoldi kuulmist läts Budkovsky Anette 1941. aastal paari Käisi Johannesega.\n\nLätteq \n\nOppajaq","num_words":75,"character_repetition_ratio":0.096,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.249,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Sildaru%20Henry","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sildaru Henry (Henry Sildaru, sündünüq 26. põimukuu pääväl 2006 Talliinan) om eesti vikursuusataja.\n\nKarjäär ja võidoq\n\n2021 \nUrbõkuun Vinnemaal Krasnojarskin peet vikursuusatamisõ nuuri maailmameistrevõistluisil sai Sildaru Henry rennisõidun kuldmedäli ja pargisõidun pronksmedäli.\n\nEräelo \nTimä sõsar Sildaru Kelly om kah vikursuusataja.\n\nEesti suusatajaq","num_words":39,"character_repetition_ratio":0.092,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.182,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Talliina%20FC%20Flora","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Talliina FC Flora om 1990. aastal Talliinan luud Eesti jalgpalliklubi.\n\nEdendüsmiiskund mäng 1992. aastast Meistriliigan ja om tulnuq meistres 14 kõrral.\n\nFlora kodostaadion om A. Le Coq Arena. Klubi värmiq ommaq rohilinõ ja valgõ.\n\nJalgpalliklubiq","num_words":32,"character_repetition_ratio":0.033,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.218,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Suti%20Andres","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Suti Andres (Andres Sutt, sündünüq 11. märtekuu pääväl 1967 Tarton) om Eesti poliitik, Rehvormieräkunna liigõq. 26. vahtsõaastakuu pääväst 2021 om Sutt Kalda Kaja valitsusõn välläkauplõmisõ- ja IT-ministri.\nKalda Kaja valitsus","num_words":26,"character_repetition_ratio":0.092,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.226,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Brinkmanni%20Johann%20Friedrich","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Brinkmanni Johann Friedrich (Johann Friedrich Brinkmann) oll' Hannoverist peri Võro liina edimäne koolioppaja. \n\n1792. aastal tetti Võrol saksa alamba rahva poiskõisi jaos nn normaalkuul (s'aksa keelen Musterschule), säändse kooli iinkujjõl oll' viis klassi, Võrol tetti alostusõs üts klass ja Brinkmann võeti sinnä 1. süküskuu pääväl oppajas palgaga 300 rupla. 1804 muudõti normaalkuul segäkoolis, 1811 poiskõisi elementaarkoolis, kost läts 1813. pensionilõ. \n\n1808-1809 pidi Brinkmann Võrol parõmba haridusõ jaos ka poiskõisi pansioni, kon oll' 10-12 opjat ja 3 oppajat. Kõgõ kuulsamb opilanõ oll' kirämiis ja dekabrist Wilhelm Küchelbecker (1797-1846), kiä lõpõt' hõpõmedäliga ja sai Tsarskoje Selo Lütseümmi.\n\nBrinkmanni perekonnast om tiidäq, et timä tütär Ulrike oll' mehel Võro aptiikri poja Lossiusõ Karl Augustiga ja näil sündü 1811. aastal poig Lossiusõ Eduard Friedrich, kellest sai vaimulik ja koolikiränik. \n\nEdurd Friedrichil oll' ütesä last.\n\nNimest \nPullat kirut' tä nimme aadli muudu - von -, a tuu või ollaq essütüs. Täl oll' nimekaimõ, näütüses Pardsi mõisa rentnik, ka ilma von-lda.\n\nLätteq \n\nOppajaq","num_words":144,"character_repetition_ratio":0.044,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.232,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Verhulitsa%20Laudsi%20pet%C3%A4i","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Verhulitsa Laudsi petäi vai Laudsi petäi om pühäpuu Setomaal Verska alõvigu lõunõosan tii veeren Verhulitsa külä poolõ minnäq. \n\nPedäjätüvi hargnõs nelläs, tuu ollõv rahvajuttõ perrä nelläst pedäjäst kokko kasunuq.\n\nKõnõldas ka, et pedäjä man palotõdi vihtõ. Kohepoolõ sau läts, säältpuult tullõv surnu. A kinkal oll'iq olõq, sis palotõdi olõq.\n\nLaudsi petäi om luudukaitsõ all.\n\nPühäpuuq\nPühäpaigaq","num_words":56,"character_repetition_ratio":0.067,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.178,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Lauri%20Maris","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lauri Maris (Maris Lauri, sündünüq 1. vahtsõaastakuu pääväl 1966 Kiviõlin) om Eesti majandusanalüütik ja poliitik. 26. vahtsõaastakuu pääväst 2021 om tä Eesti justiitsministri.\n\nTunnustus \n\n 2008 – Valgõtähe V klassi häätekemärk\n\nVällälingiq \nVabariigi Valitsusõ kodoleht. Lauri Maris (eesti keelen)\nEesti ministriq\nPoliitiguq\nKalda Kaja valitsus","num_words":38,"character_repetition_ratio":0.101,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.217,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Karis%C3%B5%20Alar","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Karisõ Alar (Alar Karis, sündünüq 26. urbõkuu pääväl 1958 Tarton) om eesti molekulaargeneetik ja arõngubioloog, inneskine Eesti Maaülikooli ja Tarto Ülikooli rektri, 2021. aastaga 11. rehekuu pääväst pääle Eesti Vabariigi president. \n\nAastil 2013–2018 Karisõ Alar oll' riigikontrolör. Mahlakuust 2018 tüütäs tä Eesti Rahva Muuseumi direktrin.\n\n31. põimukuu pääväl 2021 vali Riigikogo Karisõ Eesti Vabariigi presidendis. Timä ammõdiaig naksi pääle 11. rehekuu pääväl 2021.\n\nUman edimädsen presidendikõnnõn ütel' Karis, et miiq kõigi päämine ülesannõq om sisemädse ja välimädse rahu hoitminõ. Tä suuv', et kultuuri rohkõmb kullõldas, kaias ja et tuust arvo saias – tuu tege maailmapildi laembas. \"Mu ideaalis om tark rahvas,\" ütel' Karis ja täpsüst', et tarkus ei tähendäq õnnõ ülikoolidiplomit – tark rahvas mõist ligimäst, mõist õigõl ja võlsil vaiht tetäq. \"Tarkust Eestile!\" oll' Karisõ kõnnõ viimäne suuv.\n\nLätteq \n\nEesti bioloogiq\nTarto Ülikuul\nSündünüq Tarton","num_words":124,"character_repetition_ratio":0.065,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.225,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/V%C3%B5ro%20vald","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Seo artikli kõnõlas Võro vallast põrõldsidõ piire perrä (2017–). Inneskidsest Võro vallast kaeq artiklit Võro vald (1991).\n\nVõro vald om umavalitsusütsüs Eestin Võro maakonnas. Põrõhõllanõ Võro vald panti kokko 2017. aastal Lasva, Orava, Sõmerpalu, Võru ja Vastseliina vallast.\n\nAsustus\n\nAlõviguq \nKosõ, Parksepä, Sõmmõrpalo, Vahtsõliina ja Väimälä.\n\nKüläq \nVõro vallan om 183 küllä: Alakülä, Alapõdra, Andsumäe, Haamastõ, Haava, Haava-Tsäpsi, Haidaku, Halla, Haan'kasõ, Hannustõ, Hargi, Heeska, Hainasuu, Hellekunnu, Hinniala, Hinsa, Holsta, Horma, Husari, Hutt'a, Hänike, Illi, Indra, Jantra, Jõõdaskülä, Juba, Juraski, Järvere, Kaagu, Kahkva, Kahru, Kaku, Kakusuu, Kaamnitsa, Kanariku, Kannu, Kapõra, Kasaritsa, Keema, Kerepäälse, Kerigumäe, Kiräpää, Kliima, Kolebi, Kolereinu, Kornidsa, Kusma, Kõivsaarõ, Kõlikülä, Kõo, Korgõmõisa, Kurõnurmõ, Kõrgassaarõ, Kõrvõ, Kõvõra, Käpä, Kärgula, Kärnamäe, Kääpa, Käätso, Kühmämäe, Küläoro, Kündä, Lakovitsa, Lapi, Lasva, Lauga, Lehemõtsa, Leis'o, Lepässaarõ, Liinamäe, Liiva, Lilli-Anne, Lindora, Linnamäe, Listaku, Lompka, Loosi, Loosu, Luhtõ, Luuska, Madi, Madala, Majala, Marka, Meegomäe, Meeliku, Mustassaare, Mustja, Mutsu, Mõisamäe, Mõksi, Mõrgi, Kõokülä, Mäekülä, Mäessaarõ, Möldri, Navi, Noodaskülä, Nooska, Nõnova, Oleski, Orava, Oro, Ortuma, Osula, Otsa, Paidra, Palomõtsa, Paloveere, Pari, Peräkülä, Perämõtsa, Pikäkannu, Pikäsilla, Pille, Pindi, Piusa, Plessi, Praakmani, Pritsi, Puiga, Pulli, Punakülä, Puusepä, Puutli, Päkä, Pääväkese, Raadi, Raistõ, Raudsepä, Rauskapalu, Rebasmäe, Riihora, Roosisaarõ, Pässä, Rummi, Rusima, Rõssa, Räpo, Saarta, Saarõmaa, Savioja, Sika, Soe, Soena, Suukülä, Sulbi, Sutõ, Suurõmõtsa, Sõmmõrpalo, Tabina, Tagaküla, Tallikõstõ, Tammõ, Tammõ, Tammsaarõ, Telläste, Tiri, Tohkri, Toodsi, Tsolgo, Tsolli, Tudõrna, Tüütsmäe, Udsali, Umbsaarõ, Vaarkali, Vagula, Vana-Nursi, Vana-Saalussõ, Vahtsõliinamõisa, Varõssõ, Vadsa, Verijärve, Viitka, Villa, Vivva, Voki, Võlsi, Võrumõisa, Võrusuu ja Väiso külä.\n\nTasos kaiaq \n\n Vahtsõliina kants\n Kiräpää kants\n Väimälä mõisa\n Liinamäe mõisa\n\nVällälingiq \n\n Võro vald\n \"Kas kolme valla liitumisel sünnib Võhandu vald?\" lounaleht.ee, 26. mai 2016\n \"NIMEVAIDLUS: valitsus kinnitas Rõuge ja Võru valla moodustamise\" lounaeestlane.ee, 31. jaanuar 2017\nVõro vald\nWikidata pindala kasutavad artiklid","num_words":271,"character_repetition_ratio":0.024,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.234,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/2021.%20aastaga%20Eesti%20presidendivalimis%C3%B5q","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"2021. aastaga Eesti presidendivalimisõq ommaq 8. presidendivalimisõq Eesti aoluun.\n\nKandidaadiq\n\nÜlessäet kandidaadiq \n\n Karisõ Alar, Eesti Rahva Muuseumi direktri, inneskine Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli rektri ni riigikontrolör.18. põimukuu pääväl and' Karis nõunolõgi presidendikandidaadis saiaq. 22. põimukuu pääväs ütliq Rehvormieräkunna ja Keskeräkunna juhatusõq, et andvaq umaq helüq tälle. 27. põimukuu pääväl esitediq Karis ammõtligult presidendikandidaadis. Esämaa ja Sotsiaaldemokraatlik Eräkund ütliq, et näide liikmõq võivaq helü andaq uma süämetunnistusõ perrä.\n\nValimistulõmusõq\n\nEdimäne valimisvuur \n30. põimukuu pääväl oll' Riigikogon edimäne valimisvuur, kon ainukõsõ ülessäet kandidaadi Karisõ Alari puult and' helü 63 saadikut (vaia olnuq 68). Presidendi valimisõs kuulutõdi vällä tõnõ valimisvuur 31. põimukuu pääväl.\n\nTõnõ valimisvuur \nTõnõ valimisvuur peeti 31. põimukuu pääväl. Inne valimiisi ütliq ka sotsiaaldemokraadiq, et nä pallõl' ummi saadikit Karisõ puult hellü andma. Kokko and' uma helü 80 rahvasaadikut, puult oll' 72. Tuuga sai Karisõ Alar presidendis valitus.\n\nÕiõndus \nInne helle kokkolugõmist and' Grünthali Kalle sisse õiõndusõ, et üts helüandja es olõq helüandmisõ aol ütsinda. Perän tull' vällä, et helüandja oll' sõski ütsindäq ja õiõndamis es rahuldadaq.\n\nLätteq \n\nValimisõq","num_words":158,"character_repetition_ratio":0.095,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.189,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kos%C3%B5%20%28V%C3%B5ro%20vald%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kosõ (rahvakeelen innembi ka Kosõpäälne) om alõvik Rõugõ kihlkunnan Võro vallan. Kosõ jääs Võrost lõunahummokuhe.\n\nKosõl elli 2000. aastal 566 ja 2011. aastal 565 inemist.\n\nAlõvigun ommaq Pappjärv ja Valgjärv.\n\nLätteq \n\nEesti alõviguq\nVõro valla alõviguq","num_words":32,"character_repetition_ratio":0.024,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.244,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Parksep%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Parksepä om alõvik Põlva kihlkunnan Võro vallan.\n\nParksepän eläs pia 700 inemist. Sääl om lastõaid, päält 500 opilasõga keskkuul, kats puuti ja Parksepä raamadukogo.\n\nLätteq\n\nVälälingiq \n Parksepä keskkuul\n\nEesti alõviguq\nVõro valla alõviguq","num_words":31,"character_repetition_ratio":0.017,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.203,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/V%C3%A4im%C3%A4l%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Väimälä, aoluulidsõlt ka Väimärä, om alõvik Võro maakunnan Põlva kihlkunnan Võro vallan, 5,7 killomiitret Võro liinast põh'a puul.\n\nVäimelä alõvigu tege poolõs Võro–Põlva maantii. \n\nVäimelä om Võromaa suurõmbit alõvikkõ, kon om ka tüükotussit paigapäälsile, a ka tõisilõ. Väimelän eläs 2020. aasta saisoga 574 inemist.\n\nLätteq \n\nVõromaa alõviguq\nVõro valla alõviguq","num_words":47,"character_repetition_ratio":0.017,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.211,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/%22Kellel%20julgust%20ei%20ol%C3%B5%2C%20tuu%20V%C3%B5rol%C3%B5%20ei%20j%C3%B5vva%21%22","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"\"Kellel julgust ei olõ, tuu Võrolõ ei jõvva!\" - om olnu 19. aastasaal üts sakslaisi ütlemine (Wer nicht wagt, kommt nicht nach Werro). Guido von Gehrwald kirotas, et taa ütlemine om tulnu keerulidsest sõitmisest Võrolõ, miä inne raudtii ehitämist (1899) oll.\n\nKipõn tõistmuudu om Wiedemanni sõnaraamatun: kes ei julge, ei saa Võru linna näha - wer nicht wagt, der bekommt nicht die Stadt Werro zu sehen.\n\nArvada - taa ütlemine om tulnu Saksamaalt, kon nii üteldi Waldhaimi vangimaja kotsilõ: „Wer nichts wagt, kommt nicht nach Waldheim“. Võro kotsilõ võisi naada nii ütlemä Saksamaalt peri koolilatsõ, kiä Wõro koolõn opsõva.\n\nEestläisi siän om taad mõtõt üteldü pääle sõta Tartun ja Tallinnan niimuudu: \"Igavane jama selle Võrrusõiduga.\"\n\nLätteq","num_words":111,"character_repetition_ratio":0.076,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.213,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Poomi%20Mart","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Poomi Mart (sündünüq 3. radokuu pääväl 1972 Tal'nan) om inneskine eesti jalgpallimängjä.\n\nTä oll' Eesti jalgpallimiiskunna värähtivaht ja kaptõn (1992–2009, 120 mängu) ja om ka muial maailman häste teedäq.\n\nPõrõld om tä Eesti jalgpallimiiskunna värähtivahtõ treener.\n\nEesti sportlasõq","num_words":34,"character_repetition_ratio":0.13,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.242,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kr%C3%BCmmeri%20Caspar%20Heinrich","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Krümmeri Caspar Heinrich (4. mahlakuu päiv 1796 Vestfaal – 10. joulukuu päiv 1873 Võro) oll koolijuhataja Võrol.\n\nHaridusõ sai Ebensdorfi vennastekogudusõ seminärin.\n\n1825. aastast koduopõtaja prof Moritz v.Engelhardti, Tartu Ülikooli mineroloogia professori perren.\n\n1828. aastal asut gümnaasiumioppusõga eräkooli ja pansioni Ehmja mõisan Läänemaal. Sääl palli 1830. a. koolimaja är ja kuuli peeti edesi Suurõ-Lähtru mõisan, 6 versta Ehmjast loodõ poolõ. 1832. löüti koolilõ hää kotus Võru liinan, sääl sai Krümmeri asutus kuulsas. Krümmer oll Võrol koolijuhataja 1849. aastani. Timä kuuli 1873 ja matõti Võru surnuaida.\n\nPerekond \n\nKrümmeri naanõ oll Julie von Baggohufwudt (1809–1872). Laulatus 1842. Matõtu mehe kõrvalõ Võru kalmistu, Vana osa, I, F-136.\n\nPerren oll' tütär ja poig. Poig Rudolf Aleksander (1844–1910) elli Peterburgin. Rudolfil oll' kats tütärd ja poig Boris Alexander Emil (1884–1941). Boris oll arhitekt ja kunstnik, tennü mitmit huunit Tallinnan ja Petserin. Tä emigriirse 1918. aastagal Eestimaalõ. Borissi naanõ Olga Krümmer-Oboljaninova (1882–1947+) oll' Eesti kostüümikunstnik, lahutivaq 1930. Boriss läts' 1931. aastagal Prantsusmaalõ, kuuli sääl. Olga tõnõ miis oll' ärimiis Aleksandrov Nikolai. Aleksandrov mõistõti 1941 jaanuarin surma, maikuun mõistõti ümbre 10+5 aastakka. Olga küüditädi, elli peräst 1947 Moskvan.\n\nLätteq","num_words":159,"character_repetition_ratio":0.024,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.263,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%A4%C3%A4n%C3%BCs","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Käänüs om nimisõna grammatilinõ katõgooria, miä and lausõn või lausõjupi seen edesi sõna süntäktilist rolli ja grammatilist köüdüst tõisi sõnnoga.\n\nKäänüsit om mitmõsugumaisi ja egän keelen esiq pall'o; näütüses ladina keelen on kuus käänüst, eesti keelen kõnõldas nellästtõistkümnest käänüssest, võro keelen pruugitas 13 käänüst, päält tuu om viil mõnõq, midä pruugitas harva vai eesti keele mõotusõl (nt olõjakäänüs).\n\nVõro keele käänüsseq \nPanõq tähele, et mõnõl puul üteldäs käänüsside küsümüisi hoobis tõisildõ, tan om tuud vanaq aoluulidsõq mooduq. Tuu ei tähendäq, et muial kõnõldas võlssi, a et võro kiil ei olõ peris ütesugumanõ.\n\n Nimekäänüs (kiä? miä?)\n Umakäänüs (kink? mink?)\n Osakäänüs (kedä? midä?)\n Sissekäänüs (kinkahe? minkahe?)\n Seenkäänüs (kinka(h)n? minka(h)n?)\n Seestkäänüs (kinkast? minkast?)\n Päälekäänüs (kinkalõ? minkalõ?)\n Päälkäänüs (kinkal? minkal?)\n Päältkäänüs (kinkalt? minkalt?)\n Saajakäänüs (kinkas? minkas?)\n Piirikäänüs (kinkaniq? minkaniq?)\n Ilmakäänüs (kinkaldaq? minkaldaq?)\n Ütenkäänüs (kinkaq? minkaq?)\n\nPäält naidõ om viil käänüssit, miä omma aoluulidsõlt kelen olnuq, a midä seo ilma aigu pruugitas harvõmb vai õnnõ mõnõn sõnavormin.\n\n Olõjakäänüs\n Viiekäänüs\n Kaudõkäänüs\n\nKiil","num_words":155,"character_repetition_ratio":0.083,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.21,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Nimek%C3%A4%C3%A4n%C3%BCs","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Nimekäänüs vai nimesütlejä käänüs vai nominatiiv om nimi-, umahus-, asõ- ja arvsõnno käänüs ja vastas küsümüsele kiä? miä?\n\nInämbjaolt om nimekäänüs sõnaraamaduvorm – ku sõnaraamat vallalõ tetä, sis nimisõnaq ommaq sääl nimekäänüsen.\n\nVõro kiil \nVõro keelen ei olõq ütsüse nimekäänüsen morfoloogilist tunnust, mitmusõ tunnusõs om kurgupeethelü, midä võro kiräkeelen om märgit tähega q, ülakomaga ', vai hoobis märkmäldäq jäet.\n\nKäänüsseq","num_words":58,"character_repetition_ratio":0.047,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.181,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Osak%C3%A4%C3%A4n%C3%BCs","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Osakäänüs vai osasütlejä vai partitiiv om grammatilinõ käänüs, mink päämädses ülesandõs om näüdädäq osalisust vai paikapandmaldaq piire.\n\nOsakäänüs võro keelen \nVõro keele kõgõ hariligumbaq osakäänüsse lõpuq ommaq -t ja -d, Mõnõn ütsikun sõnan või lõpun ollaq ka -tt (vett) vai -dA (midä). Päält naidõ om võro keelen viil pall'o sõnatüüpe, kon osakäänüsel olõ-õiq lõppu, a om tugõvan vai pikän astmõn (nt kass taht kalla süvväq) \n\nOsakäänüsega tetäs võro keelen:\n\n osalinõ tegemisalonõ (kalla süümä)\n aomäärüs (es olõq kuud aiga müüdä)\n osalinõ edimäne liigõq vai osaalus (lavva pääl oll' raamatit)\n osalinõ tegehüstäüdeq (tä om klassi parõmbit latsi)\n hulgasõna laendaja (koogi seen om viis munna)\n mitmuslik manus (Nabi, miiq parõmbit maadlõjit, jäi dopinguga vaihõlõ)\n\nLätteq \n\nKiil\nKäänüsseq","num_words":114,"character_repetition_ratio":0.048,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.203,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pepysi%20Samuel","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pepysi Samuel (Samuel Pepys \/piːps\/ [piips], sündünüq 23. radokuu pääväl 1633, koolnuq 26. lehekuu pääväl 1703) oll' inglüse mereväeammõtnik ja parlamendi liigõq. \n\nTä om tunnõt uma päivigu kirotamisõga – timä 10 aastaga joosul kirotõt päivik om hää dokument aoluulaisilõ, selle et tä egä päiv sinnäq midägiq kirot nii uma elo ku ütiskonna kotsilõ laembalt. Tä kirot' kokko päält mill'oni sõna. Tä kirot' põh'aligult umist rahaas'ost, määne ilm oll', midä tä sei, määne tä elämine oll', a ka tuust, määne oll' huuvkunna- ni tiatrielo. \nInglüsmaa inemiseq","num_words":79,"character_repetition_ratio":0.026,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.24,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Plotnikova%20Klavdija","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Plotnikova Klavdija (Klavdija Plotnikova, vinne keelen Клавдия Захаровна Плотникова, ka Клавдия Захаровна Плотникова-Анджигатова; sündünüq 1895, koolnuq 20. september 1989) oll' viimäne kamassi keele kõnõlõja.\n\nTimä esä oll' vindläne Perovi Zahhar, imä kamass Afanassija. Tä elli Abalakovo külän Sajanski rajoonin Krasnojarski krain. \n\nPlotnikova kuuli 20. süküskuu pääväl 1989.\n\nVinnemaa inemiseq","num_words":44,"character_repetition_ratio":0.1,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.214,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Karaj","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Karaj om Põh'a-Iraani Ālborzi maakunna pääliin ja Iraani suurusõ poolõst neläs liin.\n\nIraani liinaq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.172,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Oppajid%C3%B5%20p%C3%A4iv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Oppajidõ päiv om tähtpäiv, miä om ello kutsut oppajidõ ja näide ammõdi avvos ni taa elokutsõ inämbäs tähelepadmisõs.\n\nOppajidõ päivä peetäs riigilde esiq päivil. Eestin om taa 5. rehekuu päiv. Samal pääväl tähüstäs UNESCO 1994. aastagast pääle maailma oppajidõ päivä.\n\nEesti koolõn om kombõs lõpuklassõ opilaisil ollaq taal pääväl oppajis ja esiq tundõ andaq.\n\nInne Oppajidõ päivä om kombõs saanuq oppajit tunnustaq ja tennädäq. Kõrraldõdas vastavõttõ ja kontserte ni valitas Eesti aastaga oppaja.\n\nTähtpääväq","num_words":72,"character_repetition_ratio":0.056,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.181,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/V%C3%B5ro-Seto%20t%C3%A4htraamat%20vai%20kallendri%202021.%20aastaga%20p%C3%A4%C3%A4le","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"\"Võro-Seto tähtraamat vai kallendri 2021. aastaga pääle\" om \"Võro-Seto tähtraamadu\" kolmõskümnes tõõnõ aastagakäük. Raamatuga om üten sainakallendri.\n\nRaamadu sääd' kokko Pandi Annika, kunstnigutüü tekk' Reimanni Hildegard. Tähetiidüsliguq andmõq rehkend' Kasagu Enn. Kiilt kai Fasteri Mariko.\n\n2021. aastaga raamadu pääteema om \"Maa, ilm ja maq aastagal 2030\".\n\nKu varramb om kallendri olnuq edeotsan ja jutukõsõq päält kallendrit, sis Pandi Annika pand' kallendri raamadu taadõ ja nuuri kirotõt jutuq edeotsa.\n\nSisokõrd\n\nTeedüs \n\nVõro-Seto tähtraamaduq\n2020 raamaduq","num_words":70,"character_repetition_ratio":0.102,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.213,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Sissek%C3%A4%C3%A4n%C3%BCs","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sissekäänüs vai sisseütlejä vai illatiiv om käänüs, mink mõtõq om näüdädäq liikmist kohegi sisse ja vastas küsümüsele kinkahe? minkahe?\n\nSissekäänüs võro keelen \nVõro keelen om sissekäänüssen mitmit lõppõ, miä sõnatüübilde või muutudaq. Lõpuq ommaq: -he, -tE (-ttE), -dE, -htE, -hE, -hA, -hU, -ho. Päält naidõ om ka viil võimalik tetäq sisseütlejä ilma lõpulda. \n\nSelgütüses: suurõq täheq käänüselõpõn tähendäseq keeletiidüsen tuud, et tuun lõpun või ollaq nii taga- ku edepuulnõ helü: E = e vai õ; A = a vai ä; U = u vai ü, nii et näütüses -hA um sama miä -ha \/ -hä. \n\nMõnikõrd olõnõs sissekäänüsse pruukminõ ka murdõst – egäl puul ei olõq kõik ütesugumanõ.\n\n-he \nKõgõ vanõmb ja kõgõ hariligumb om lõpp -he, a õdaguvõro keelen om taad veidemb või ei olõq sukugi.\n\n-he lõpp om sissekäänüsse tunnus sääntsin sõnnon, miä ommaq umakäänüssen kolmandan pikkusõn ja katõtsilbilidseq või pikembäq\n\n-hV \nSõnnon, kon om õnnõ ütś tsilp (tüü, suu, maa) om sissekäänüssen lõpun -hV, kon V märk tuud vabahellü, miä sõnan om. Õdagupuulsõn võro keelen või tuu vaba helü ka lühkene ollaq, õkva nigu eesti keelen (pää : pähä). Pikä vabahelüga sissekäänüs om vanõmb ja säänest varianti pruugitas ka võro kiräkeelen.\n\n-dE \n-dE lõpp om harilik õdaguvõro keelen ja lätt kokko tarto keelega.\n\nTaad pruugitas sääl, kon muial võro keelen üteldäs -he.\n\n-hE ja -htE \n-he \/-hõ ja -htE lõpp lääväq võro keele seen pall'o lakja. Egän paigan üteldäs esiqmuudu: täihe ja täihte, koihõ ja koihtõ.\n\n-tE \n-tE jakk tulõ perrä sõnnolõ, mink lõpun om -nE vai -Us vai miä ommaq hüdsi, väits vai käsi-tüüpi sõnaq.\n\nIlma lõpuldaq sissekäänüs \nIlma lõpuldaq sissekäänüsse alaq kuulusõq lühkene sissekäänüs ja geminaadilinõ sissekäänüs.\n\nLätteq \n\n Sulev Iva \"Võru kirjakeele sõnamuutmissüsteem\" Dissertationes Philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis 20, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2007\n\nKäänüsseq","num_words":282,"character_repetition_ratio":0.073,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.223,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Gent","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Gent () om liin Belgiän Oost-Vlaanderen provindsi flaami piirkunnan.\n\nRahvastik \n\nBelgiä liinaq","num_words":11,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.189,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.999,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Hind%C3%A4tapmin%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hindätapminõ vai hindähukkaminõ tähendäs hindä tahtlikku tapmist. Hindätapmisõ põhjuisis om inämbüiste meelehädä – ütsiolõk, haigõ miil, rahapuudus vai suuŕ muutus elon, näütüses lakjaminek vai läsäs jäämine.\n\nMaailma Tervüse Ütisüse WHO perrä tapp hindä egä aastaga umbõs 800 000 inemist ja viil rohkõmb om noid, kiä pruuvvaq. Kõgõ hariligumbaq tapmisõq ommaq puuminõ, laskminõ, arstiruhjõ süümine ja kihvti tarvitaminõ mürgüs. Suurõmb jago hindätapjist ommaq meheq.\n\nPõhjusõq \nHindätapmisõl om väega erinevit põhjuisi. Psükoloogian kaias rohkõmb inemist ja timä tundit, sotsioloogian kaias rohkõmb noid rasõhuisi, miä ütiskund inemisele pääle pand. Sakõstõ om pruuv hinnäst ärq tappaq tegeligult appikutsõq, midä inemine ei pruugiq teedäq. \n\nInne hindä ärq tapmist või inemisel ollaq pikäaolinõ pitsüs, haigõ miil, kitsasolo, arvatas, et hätile olõ-õi määnestki api.\n\nLätteq \nHindätapminõ","num_words":116,"character_repetition_ratio":0.068,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.175,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Seppuku","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Seppuku (jaapani keelen 切腹) om jaapani kultuurin hindä rituaalsõ tapmisõ viis. Vaba kombõ perrä juu hindätapja tassitävve riisiviina ja lõikas sis uma kõtu vallalõ, päält tuud murd \"abilinõ\" tä kaala katõkõrra ni tege tä kannahtuisist priis. Seppuku om keelet umbõs 19. aastagasaa lõpust.\n\nHindätapminõ","num_words":43,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.182,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pikend%C3%BCsjuheq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pikendüsjuheq om sääne juheq, miä om mõtõld juhtmõ pikendüses.\n\neelektririistaq\ntekniga","num_words":11,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.149,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Panso%20Voldemar","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Panso Voldemar (Voldemar Panso) oll' Talliina Lavakooli asotaja, näütlejä ja lavastaja. Tä om sündünüq 1920 ja koolnuq 1977. Tä om opnuq Moskvan tiatrikoolin Gitisen.\n\nEesti inemiseq\nEesti tiatritegeläseq","num_words":26,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.211,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/H%C3%A4rjassaare%20m%C3%A4gi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Härjassaare mägi om Sakala kõrgomaa ni Villändi maakunna kõgõ korgõmb kotus.\n\nHärjassaare mägi om 147 miitret korgõ. 2 miitret korgõmb kuq Rutu mägi.\n\nEesti mäeq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.145,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.205,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Eesti%20Muusiga-%20ja%20Tiatriakadeemi%C3%A4%20Lavakunstikuul","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Eesti Muusiga- ja Tiatriakadeemiä Lavakunstikuul, rahvaperälidselt tunnõt ku lavakas, om Eesti Muusiga- ja Tiatriakadeemiä ütsüs, miä pakk tiatrioppust. 1938. aastagal Talliina Muusigaülikooli mano luud Talliina Muusigaülikooli Riiklik Lavakunstikuul saa-as Nõvvokogo ja Śaksa okupatsiooni ni sõa peräst kavva tüütäq. Tuu lõpõt' 1941. aastagal õnnõ üts lind näütlejit, kink siän Panso Voldemar. \n\nPanso Voldemari iistvidämisel alost' 1957. aastagal Tuumpääl Toom-Kooli 4 asuva huunõ hää siiva ülemädse kõrra pääl tüüd Talliina Riikligu Muusigaülikooli lavakunstikatiidri. Panso juhat' lavakunstikatiidrit kooniq kuulmisõni 1977. aastagal.","num_words":73,"character_repetition_ratio":0.095,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.182,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pinne%20k%C3%B5n%C3%B5lus","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"\"Pinne kõnõlus\" om hispaania kirämehe Cervantese Migueli 1613. aastagal kirotõt novell. Taa kõnõlõs katõ pini Berganza ja Cipioni elost Hispaanian. Esiqeräline om tuu, et nuuq piniq mõistvaq kõnõldaq.\n\nHispaania kirändüs","num_words":29,"character_repetition_ratio":0.038,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.186,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vurr","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vurr om mängoasi, miä pöörelden tege vurisõvat hellü. Vurr om tunnõt terven Euruupan. Lihtsäq vurriq saisvaq kuun puukettäst, mink kesken om terräv pulk. Eesti rahvakultuurin om tunnõt tsiakundist tett vurr, midä pruugiti lihahiitepääväl.\n\nLätteq\n\n Eesti rahvakultuuri leksikon\n\nmängoas'aq","num_words":38,"character_repetition_ratio":0.1,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.17,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Seenk%C3%A4%C3%A4n%C3%BCs","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Seenkäänüs vai seenütlejä vai inessiiv om käänüs, mink mõtõq om näüdädäq minkagi seen olõmist.\n\nSeenkäänüs võro keelen \n\nSeenkäänüsse lõpp om üts suurõmbit võro keelde sisemädse lakjaminegi juuni. Hummogu (Vahtsõliina, Räpinä) puul üteldäs hariligult kotoh, õdagu (Urvastõ, Sännä) puul kotun.\n\nMõnikõrd arvatas, et -h lõpp om õnnõ seto keelen, tegeligult kõnõlõs puul Vanna-Võromaad h-lõpuga. Ku minnäq keele aolukku, sis ommaq naaq mõlõmbaq lühembäq variandiq peris vanast hna-\/hnä-lõpust: kotohna, käehnä. Sääntsit vanaperäliidsi sõnavormõ või viil löüdäq vanost rahvalaulõst, näütüses\n\nKolm oll' kõivo kotohna\n\nÜts oll' kõiv kuldalehti,\n\nTõõne kõiv hõpelehti,\n\nKolmas kõivo vaskilehti (Esä oll' mul ilmarikas, H I 6, 592\/3 (5) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra < Leimanni Okse, Kundra tütar (1895))\n\nTäämbätseni aoni või mõnõl puul Võromaal viil kuuldaq hn-lõppu, nt iihn, kotohn.\n\nLätteq \n\nKäänüsseq","num_words":119,"character_repetition_ratio":0.017,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.216,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/H%C3%B6rschelmanni%20Hermann%20Jakob%20Eduard","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hörschelmanni Hermann Jakob Eduard (sündünüq 8. joulukuu pääväl 1804, koolnuq 12. süküskuu pääväl 1865) oll' kultuurikõrraldaja, oppaja ja juhataja Võron Krümmeri koolin.\n\nElokäük \nTimä esä oll' pastor ja pere elli Viru-Jaagupi kerigumõisan (s'aksa keelen St. Jakobi). \n\nOpsõ kotun, Tuumkoolin, Tartu Ülikoolin 1824–1826 filosoofiat. \n\nPäält tuud oll' Hörschelmann oppaja ni johataja:\n\n1826–1829 koduoppaja Lillenbachi mõisan\n\n1829–1835 oppaja Krümmeri koolin Ehmjän, Riisikülän, Võro liinan.\n\n1835–1841 Vinni aadlipreiliide kooli juhataja\n\nabirektri Moskva Michaeli kerigukoolin (Michaelis Kirchenschule in. Moskau), Petri Pauli kerigukoolin\n\n1849–1862 koolijuhataja Võro liinan\n\n1856 Vahtsõ-Kasaritsa mõisa rentnik, Kultuurimõisa kõrraldaja\n\nKörschelmanni peetäs Kreutzwaldi pargi asotajas.\n\nTä kuuli 1865 aastagal Elgersbergin Türingin.\n\nEräelo \nHörschelmanni suguvõsast oll' Eesti- ja Liivimaal mitmit vaimulikk��, muusigamiihi ja muid kultuuritegijit. Hermanni ainus poig Arthur August Diedrich kuuli noorõlt 1856. aastagal Vahtsõ-Kasaritsa mõisan. Veli Emil Heinrich August von H. oll' Põltsamaa keriguopõtaja, timäl suur pere. Emili poig oll' Karl Eduard Hermann. Kats vele Emili väümiist olliq timäl koolin oppajaq.\n\nLätteq \n https:\/\/bbld.de\/0000000013338271\n http:\/\/kultuur.elu.ee\/ke540_Hermann.htm\n\nOppajaq","num_words":142,"character_repetition_ratio":0.059,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.243,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Seestk%C3%A4%C3%A4n%C3%BCs","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Seestkäänüs vai seestütlejä käänüs vai elatiiv om käänüs, miä märk minkastki vällä minemist: talost, küläst.\n\nSeestkäänüs võro keelen \nSeestkäänüsse lõpp om võro keelen -st, miä pandas mano umakäänüssele: kuldsõst, saapast, keelest. \n\nSakõstõ pruugitas seestkäänüsse asõmal hoobis peräsõnna seest vai sisest, innekõkkõ mitmusõn: saapa seest, saapidõ seest.\n\nLätteq \nIva, Sulev 2007. Võro kirjakeele sõnamuutmissüsteem. Dissertationes Philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis, 20. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.\nKäänüsseq","num_words":62,"character_repetition_ratio":0.06,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.182,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/P%C3%A4%C3%A4lek%C3%A4%C3%A4n%C3%BCs","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Päälekäänüs vai manoqütlejä vai allatiiv om käänüs, mink päämäne mõtõq om näüdädäq liikmist kohegi pääle: toolilõ, silmäle.\n\nPäälekäänüs võro keelen \nPäälekäänüsse lõpp om võro keelen -le \/ -lõ, miä pandas mano umakäänüssele: kuldsõlõ, saapalõ, keelele.\n\nSakõstõ pruugitas päälekäänüsse asõmal hoobis peräsõnna pääle, kätte vai mano: lavva pääle, imä kätte, kao mano.\n\nLätteq \nIva, Sulev 2007. Võro kirjakeele sõnamuutmissüsteem. Dissertationes Philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis, 20. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.\nKäänüsseq","num_words":66,"character_repetition_ratio":0.051,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.191,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Luika%20Inara","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Luika Inara (Inara Luigas, sündünüq 3. vahtsõaastakuu pääväl 1959) om Setomaalt peri poliitigategijä ja Riigikogo liigõq.\n\nOm olnu Seto kuningriigi ülembsootska ja Miktämäe vallavanõmb. Viil om olnu Seto kongressi vanõmbidõ kogo liigõq. Kokko pandnuq kokaraamadu seto süüke kottalõ. \n\nOm kandnu avvunimme Aasta imä.\n\nSetomaa inemiseq","num_words":43,"character_repetition_ratio":0.043,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.186,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kriguli%20Meelis","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kriguli Meelis (Meelis Krigul, sündünüq 15. vahtsõaastakuu pääväl 1969) om vahtsõ vabariigi aol edimäne Setomaa savitsäpendäjä, Setomaal savioppusõ alostaja ja Piusa savikua umanik.\nSetomaa inemiseq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.182,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/P%C3%A4%C3%A4lk%C3%A4%C3%A4n%C3%BCs","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Päälkäänüs vai manütlejä vai adessiiv om käänüs, mink päämäne mõtõq om näüdädäq olõmist minkagi pääl: toolil, sainal, talol.\n\nPäälkäänüs võro keelen \nPäälkäänüsse lõpp om võro keelen -l, miä pandas mano umakäänüssele: kuldsõl, saapal, keelel.\n\nSakõstõ pruugitas päälekäänüsse asõmal hoobis peräsõnna pääl, käen vai man: lavva pääl, imä käen, kao man.\n\nLätteq \nIva, Sulev 2007. Võro kirjakeele sõnamuutmissüsteem. Dissertationes Philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis, 20. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.\nKäänüsseq","num_words":66,"character_repetition_ratio":0.033,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.193,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/P%C3%A4%C3%A4ltk%C3%A4%C3%A4n%C3%BCs","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Päältkä��nüs vai mantütlejä vai ablatiiv om käänüs, mink päämäne mõtõq om näüdädäq minemist minkagi päält: toolilt, sainalt, talolt.\n\nPäältkäänüs võro keelen \nPäälkäänüsse lõpp om võro keelen -lt, miä pandas mano umakäänüssele: kuldsõlt, saapalt, keelelt.\n\nSakõstõ pruugitas päälekäänüsse asõmal hoobis peräsõnna päält, käest vai mant: lavva päält, imä käest, kao mant.\n\nLätteq \nIva, Sulev 2007. Võro kirjakeele sõnamuutmissüsteem. Dissertationes Philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis, 20. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.\nKäänüsseq","num_words":66,"character_repetition_ratio":0.03,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.187,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Saajak%C3%A4%C3%A4n%C3%BCs","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Saajakäänüs vai saanusütlejä vai translatiiv om käänüs, mink päämäne mõtõq om näüdädäq minkaski saamist ja vastas küsümüsele kinkas? minkas?: mehes, tüülises, inemises.\n\nSaajakäänüs võro keelen \nSaajakäänüsse lõpp om võro keelen -s(s), miä pandas mano umakäänüssele: kuldsõs, saapas, keeles.\n\nHariligult kirotadas võro kiräkeelen saajakäänüsse lõpp üte s-ga, a selle, et ta välläütlemisel puul'pikk om, kirotadas mõnikõrd ka katõ s-ga: kuldsõss, saapass, keeless.\n\nSakõstõ pruugitas päälekäänüsse asõmal hoobis peräsõnna jaos: süümise jaos.\n\nRäpinä kandi võro keelen ja seto keelen om saajakäänüsse lõpp -st: suurõst, mehest, oppajast.\n\nLätteq \nIva, Sulev 2007. Võro kirjakeele sõnamuutmissüsteem. Dissertationes Philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis, 20. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.\nKäänüsseq","num_words":100,"character_repetition_ratio":0.073,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.19,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Piirik%C3%A4%C3%A4n%C3%BCs","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Piirikäänüs vai piiriütlejä vai terminatiiv om käänüs, mink päämäne mõtõq om näüdädäq minkaniq joudmist, minemist ja vastas küsümüsele kinkaniq? minkaniq?: meheniq, kodoniq, inemiseniq.\n\nPiirikäänüs võro keelen \nSaajakäänüsse lõpp om võro keelen -niq, miä pandas mano umakäänüssele: kuldsõniq, saapaniq, keeleniq.\n\nKurgupeethellü q üteldäs piirikäänüsse lõpun vällä rohkõmb Setomaal ja hummoguvõro keelen, õdaguvõro keelen om taad veidemb, sääl üteldäs kuldsõni, saapani, keeleni.\n\nVanõmban keelepruugin tulõ piirikäänüs mano ka pääsõna tävvendile: poolõniq seereniq, täämbätseniq pääväniq. \n\nSeo ilma aigu tetäs piirikäänüs rohkõmb eesti keele muudu, tävvendile ei pandaq inämb piirikäänüsse lõppu: poolõ seereniq, täämbätse pääväniq.\n\nLätteq \nIva, Sulev 2007. Võro kirjakeele sõnamuutmissüsteem. Dissertationes Philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis, 20. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.\nKäänüsseq","num_words":107,"character_repetition_ratio":0.085,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.171,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/%C3%9Ctenk%C3%A4%C3%A4n%C3%BCs","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ütenkäänüs vai ütenütlejä vai komitatiiv om käänüs, mink päämäne mõtõq om näüdädäq minkagiq kuun olõmist ja vastas küsümüsele kinkaq? minkaq?: mehegaq, kodogaq, inemisegaq.\n\nÜtenkäänüs võro keelen \nÜtenkäänüsse lõpp om võro keelen -gaq, miä pandas mano umakäänüssele: kuldsõgaq, saapagaq, keelegaq.\n\nKurgupeethellü q üteldäs ütenkäänüsse lõpun vällä rohkõmb Setomaal ja hummoguvõro keelen, õdaguvõro keelen om taad veidemb, sääl üteldäs rohkõmb kuldsõga, saapaga, keelega.\n\nÜtenkäänüsse lõpp ei olõnõq tuust, kas sõna tüvi om ede- vai tagapoolnõ (kas täppega täheq vai eiq). Om õnnõ tagapuulnõ lõpp -gaq. Õnnõ õdaguvõro kõgõ õdakpuulsõman variandin või ollaq ütenkäänüsse lõpp mulgi keele muudu -ge: meelege, keelege.\n\nLätteq \nIva, Sulev 2007. Võro kirjakeele sõnamuutmissüsteem. Dissertationes Philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis, 20. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.\nKäänüsseq","num_words":114,"character_repetition_ratio":0.082,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.184,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tapa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tapa om vallasisene liin Õdagu-Viro maakunnan, Tapa valla keskus. Tapa liina om Talliinast 77 km, Narvast 133 km ja Tartost 112 km.\n\nTapa liinan om Eesti kaitsõväe Tapa sõaväeliinak.\n\nTapa raudtiijaam om tähtsä raudtiisõlm.\n\nTapa kuulut' 2011. aastagal hindä Eesti vorstipääliinas ni kõrraldas tuu mergis vorstifestivaali.\n\nEesti liinaq\nWikidata pindala kasutavad artiklid","num_words":48,"character_repetition_ratio":0.006,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.207,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/V%C3%B5rtsj%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Võrtsjärv (ka Virtsjärv, s'aksa keeli Wirzsee) om Eesti ja Baltimaiõ suurusõ poolõst tõnõ järv. \n\nVõrtsjärv jääs Viländimaa, Tartomaa ja Valgamaa vaihõlõ. Võrtsjärve ümbre ommaq kuuś kihelkunda: Viländi, Kolga-Jaani, Rannu, Rõngu, Helme, Tarvastu. Henrigu Liivimaa aigraaamatun om Võrtsjärve kutsut Worcegerwe, Worcegerrewe vai Wordegerwe[1]. Võrtsjärvest püvvetäs pall'o kalla, aastagan ligilähkühe 250 tonni. Kõgõ tunnõtumb noist om angõrus. Järven om kokko 35 kalaliiki, a mõnõq teedüsselätteq nimmasõq 27 liiki. Järve juuskvaq 18 jõkõ ja uia. \n\nJärven om Tondisaar, kon suvõl peetäs pall'o pitõ. Võrtsjärve hummoguperve man, Vehendi külän om Võrtsjärve Limnoloogiajaam. \n\nVõrtsjärve ümbre om kolm suurõmbat sadamat: Oiu, Valma ja Jõelähtme.\n\nVanast om lännüq läbi Võrtsjärve Pärno—Viländi—Tarto—Peipsi viitii.\n\nParhilladsõl aol om Võrtsjärve ümbre kolm suurt valda: Viländi, Elvä ja Tõrva vald, kon kokko eläs 21 000 inemist.\n\n[1] Henriku Liivimaa kroonika (Heinrici chronicon Livoniae). Lad. k. tõlk. Kleis, Richard. Toim. Ja kom. Tarvel, Enn. Tallinn: Eesti Raamat, 1982, pt. XV 7, lk 128—129, XXIV 5, lk 218—219, XXIX 3, lk 256—257.\nEesti järveq","num_words":146,"character_repetition_ratio":0.079,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.243,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/V%C3%B5ro-Seto%20t%C3%A4htraamat%20vai%20kallendri%202020.%20aastaga%20p%C3%A4%C3%A4le","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"\"Võro-Seto tähtraamat vai kallendri 2020. aastaga pääle\" om \"Võro-Seto tähtraamadu\" kolmõskümnes edimäne aastagakäük. Raamatuga om üten sainakallendri.\n\nRaamadu sääd' kokko Pandi Annika, kunstnigutüü tekk' Mõttusõ Kadi. Tähetiidüsliguq andmõq rehkend' Kasagu Enn. Kiilt kaiq Fasteri Mariko, Rahmani Jan, Pandi Annika ja Palmi Silvi.\n\nKu varramb om kallendri olnuq edeotsan ja jutukõsõq päält kallendrit, sis Pandi Annika pand' kallendri raamadu taadõ ja nuuri kirotõt jutuq edeotsa.\n\nSisokõrd\n\nTeedüs[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti] \n\nVõro-Seto tähtraamaduq\n2019 raamaduq","num_words":70,"character_repetition_ratio":0.108,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.193,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Riigikohus","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Riigikohus om Eesti Vabariigi kohtusüstemi kolmas astõq ja kolmas jakk, kõgõ korgõmb kohus. Riigikohus täüdä kassatsioonikohtu ülesandit, mink manu kuulusõq ka põhisäädüsligu perräkaemisõ kohtu tallitusõq. Viil om Riigikohtul ütenmärkmisõigus kohtunikõ ammõtihe nimetsemisel ni vallalõ tegemisel.\n\nEesti kohtuq","num_words":37,"character_repetition_ratio":0.013,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.135,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/V%C3%B5ro%20Maakohus","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Võro Maakohus oll’ Eesti Vabariigi edimädse astmõ kohus aadrõssi pääl Võro, Vabahusõ huulits 13.\n\n1. vahtsõaastakuu pääväl 2006 liideti Võro Maakohus Tarto Maakohtuga. Kohtu tüü jakku samal aadrõssil Võro kohtumajan.\n\nLätteq \n\nEesti kohtuq","num_words":30,"character_repetition_ratio":0.043,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.205,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Rotikuning","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Rotikuningas kutsutas rottõ pundard, kon rottõ hannaq ommaq ütstõsõ külge kinniq jäänüq, deformiirünüq ja rotiq päse-ei säält inämb vallalõ.\n\nTegünemine \nSäänest asja juhtus külmembäl aol kodorottõga, kedä lövvüs viil õnnõ Lõuna- ja Lõunahummogu-Eestin, ku rotiq tulõvaq ütstõsõ mano kokko ja ku näide hannaq saavaq sõs kokko söögi, vere vm kliipvä ainõga vai viiga. Üten rotikuningan või kokko ollaq 3–32 rotti. Eestist om lövvet neli teedäqolõvat rotikuningat, maailmast 60. Üttegi rändrotõst moodustunut rotikuningat olõ-õi lövvet.\n\nRotikuningit Eestin \nViimäne rotikuning lövveti Kanepi valla Palotaja külä Sõõriklaanõ talo kanalast 19. rehekuu pääväl 2021. Puntran oll' kokko 13 nuurt kodorotti. Näide hannapuntra külge oll' kliipünüq põhku, mulda, sitta ja paar tsirgusulgõ. Rotikuninga man oll' osa rottõ viil elon ja näid sai filmiq. Rotikuning viidi Eesti Luudusmuusõummi Tarton.\n\n16. jaanuaril 2005 löüti rotikuning Mõnistõ valla Saru külä Alaveski eläjäpargi faasanimaja põrmandu alt. Puntran oll' 16 täüskasunut nii imäst ku ka esäst kodorotti. Luudusmuusõummi jõudsõ näist 13 rotti. Parhilla om Saru rotikuning ka kaemisõs vällä pant.\n\nUskmisõq \nVanast pelläti rotikuninga nägemist väega: usuti, et tuu om märk kadsu vai mõnõ muu rassõ tõvõ tulõmisõst.\n\nLätteq \n\nImetäjäq\nRahvaluulõq","num_words":172,"character_repetition_ratio":0.065,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.192,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kodorott","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kodorott (Rattus rattus) vai mustrott om hiirläisi sugukunna roti perrekunna jürräi.\n\nElopaik \nKodorott eläs luudusligult Indian. Säält jõudsõ kodorott laivoga Euruupahe ja edesi Eestimaalõ 13. aastagasaal. Rändrott om kodoroti muialt vällä ajanuq, õnnõ Hummogu-, Lõunõ- ja Lõunõhummogu-Eestihte om tedä viil alalõ jäänüq.\n\nVällänägemine \n\nKodorott om umbõs 15-25 cm pikk ja kaald 190-250 grammi. Tä om häste tummõ karvaga, hand om kihäst pikemb, kõrvaq ja silmäq ommaq suurõq, nõna terräv, hand roosa. Kodorott om üüsidse eloviiega elläi.\n\nLätteq \n\nImetäjäq","num_words":75,"character_repetition_ratio":0.015,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.211,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/R%C3%A4ndrott","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Rändrott (Rattus norvegicus) vai võhr (võro keeli ka võhl) om hiirläisi sugukonna roti perrekunna jürräi. Rändrotti kutsutas ka hahk, pruun, harilik vai aidarott.\n\nVällänägemine \nRändrotil om hand lühemb ku kihä. Tä karv om hellemb ja kõrvaq lühembäq ku kodorotil. Tä om suurõmb ku kodorott. Tä om 18-25 cm pikk. Esädse roti kaal om umbõs 550 g, imätsel 350 g.\n\nElokotus \nRändrott jõudsõ Euruupahe 16. aastagasaal ja Eestimaalõ 18. aastagasaal. Sääl, kohe tä jõudsõ, ai tä kodoroti vällä. Tedä lövvüs üle Eesti. Lõuna- ja Ida-Eestin eläs tä kodorotiga kõrvuisi, muial ütsindä.\n\nLätteq \n\nImetäjäq","num_words":87,"character_repetition_ratio":0.031,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.232,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Rott","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Rott (Rattus) om hiirläisi sugukonna jüräjide perekund.\n\nSüümine \nTä süü hulga ja piäaigu kõkkõ, kõgõ sakõmbahe villä ja söögijääke.\n\nEloviis \nRott eläs karjan. Tä saa toimõ egäsugutsin olodõn. Tä om hää ujoja. Rott liigus uma maa-ala päält harva vällä, selle et tä tiid, et lähkült om keremb saaki püüdäq. Tälle ei miildüq kõva mürä.\n\nSiginemine \nImäne rott paaritas mitmõ esätsega. Egän pesäkunnan om 6-12 poiga. Joba kolmä nädäli peräst võivaq nuuq pujaq ummakõrda perrätulõjit saiaq. Aasta joosul poignõs imäne rott mitmit kõrdu ja või saiaq esiki 800 poiga.\n\nLevimine \nInämbüs liike eläseq Lõunõhummogu-Aasian ja Afrikan. Rotiq ommaq kõgõsüüjäq ja sääl, kon näid om hulga, häötäseq nä inemise söögivarru.\n\nMuu põnnõv \nEestin eläs kats rotiliiki: kodorott ja rändrott. 2021. aastagal valiti rott Eestin aasta eläjäs.\n\nLätteq","num_words":122,"character_repetition_ratio":0.002,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.208,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Aastaga%20ell%C3%A4i","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Aastaga elläi (eesti keeleh aasta loom) om eläjäliigi avvonimi. Aastaga eläjä valimist Eestih kõrraldas MTÜ Aasta Loom üteh Eesti Terioloogia Seldsi, Eesti Luuduskaitsõ Seldsi, Eesti Jahimiihi Seldsi, Talliina Eläjätahra, Erämõtsakeskusõ ja Eesti Luudusmuusõumiga.\n\nEesti aastaga eläjäq\n\n2013 – susi\n2014 – viigri\n2015 – pahr\n2016 – kähr\n2017 – mõtskits'\n2018 – ilves\n2019 ��� majjai\n2020 – nahkhiir\n2021 – rott, sh kodorott ja rändrott\n\nViiteq\n\nEläjäq","num_words":51,"character_repetition_ratio":0.063,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.282,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Talliina%20El%C3%A4j%C3%A4tahr","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Talliina eläjätahr om eläjätahr Talliinah Veskimõtsah. \n\nEläjätahr om 89 hektääri suur, minkäst 26 hektääri jääs puurõ ja tahru ala. Üttekokko om Taliina eläjätahrah päält 10 000 eläjä inäp ku 500 liigist. \n\nPäält Talliina eläjätahra Eestih üttegi tõist eläjätahra olõ-õiq.\n\nEläjäq\n\nTalliina eläjätahrah eläseq parhilla näütüsest õnnõkurg vai Jaapani kurg (Grus japonensis), Hiina alligaatri, Amuuri tiigri, must nõnasarvik, lumõleopart, miilu ni gaur, kiä kõik ommaq harvaq eläjäliigiq. \n\nEläjätahr avitas luudustõ tagasi viiä Õuruupa naaritsid, kiä ommaq Eestih viidü mõtsikult elämä Hiiomaal ja Saarõmaal.\n\nAolugu\n\nTalliina eläjätahra edimäne elläi oll' ilves Illu, kiä tull' Eestihe päält tuud, ku tä anti avvuhinnast Eesti Laskurliidu võistkunnalõ 1937. aastagal, ku näq tulliq Helsingih püssälaskmisõ ilmameistrest ja võidiq Argentina kaariga. Taasama ilves om Talliina eläjätahra märgi pääl. \n\nTalliin\nEläjäq","num_words":117,"character_repetition_ratio":0.103,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.191,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Eesti%20rahvakultuur","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Eesti rahvakultuur (ka: eesti talurahvakultuur) om eestläisi luud kombõperine kultuur.\n\nEesti mütoloogia\n\n Kalõva\n Kungla\n Põh'ala\n\nEesti rahvakallendrik\n\n Maavalla rahvakallendri\n Mihklipäiv\n Sirvilavvaq\n\nEesti rahvakunst\n\n Ruuniq\n Vüükiri\n\nEesti taloarhitektuur\n\n Rehetarõ\n Parrõq\n Sann\n\nEesti rahvaluulõq\n\n Eesti rahvalaul\n Regivärss\n Ahualone\n\nEesti rahvauskminõ\n\n Maausk\n Taara\n Taarausk\n\nMuuq\n\n Perremärk\n\nKaeq viil \n\n Maakiil\n Maarahvas\n Maausk\n Maavald\n\nKirändüs \n\n Gustav Ränk \"Vana-Eesti rahvakultuur\". Tartu, 1935.\n Ants Viires, Elle Vunder \"Eesti rahvakultuur\", Eesti Entsüklopeediakirjastus 2008.\n Ants Viires, \"Eesti rahvakultuuri leksikon\", Eesti Entsüklopeediakirjastus 2007.\n Anton Paul Fedor Constantin Possart \"Sitten und Gebräuche\" Rmt: \"Statistik und Geographie des Gouvernements Esthland\" Stuttgart, 1846, lk. 164-\n\nRahvaluulõtiidüs","num_words":88,"character_repetition_ratio":0.109,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.22,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.992,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/V%C3%B5ro-Seto%20t%C3%A4htraamat%20vai%20kallendri%202022.%20aastaga%20p%C3%A4%C3%A4le","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"\"Võro-Seto tähtraamat vai kallendri 2022. aastaga pääle\" om \"Võro-Seto tähtraamadu\" kolmõskümnes kolmas aastagakäük. Raamatuga om üten sainakallendri.\n\nRaamadu sääd' kokko Vaaba Janek, kunstnigutüü tekk' tõist vuuri Reimanni Hildegard. Tähetiidüsligu andmõq ja liikvaq pühäq rehkend ́ Kasagu Enn. Seto pühhi man and ́ nõvvo Raudoja Ahto.\n\nKiilt kaiq Vaaba Janek ja Fasteri Mariko. Kokkosäädmise man olliq viil abis Pandi Annika, Rahmani Jan, Laanõ Triinu ja Fasteri Mariko.\n\n2022. aastaga tähtraamadu pääteema om \"Tulõgiq ja minegiq\".\n\nSisokõrd\n\nTeedüs \n\nVõro-Seto tähtraamaduq\n2021 raamaduq","num_words":77,"character_repetition_ratio":0.101,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.206,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kaika%20suv%C3%B5%C3%BClikuul%202015%20R%C3%A4pin%C3%A4l","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"2015. aastagal peeti Kaika suvõülikuuli Räpinä kihlkunnan Räpinäl 7.-9. põimukuu pääväl. Suvõülikooli rektri oll' Reimanni Nele ja pääkõrraldaja oll' Saarõ Eva.\n\nKava\n\nRiidi, 7.08.2015 \n10.30 Buss Võrolt Katariina kerigu iist Räpinäle. \n\n13.00 Räpinä loomõmajja näütäs Küti Leo.\n\n14.00 Suvõülikooli vallalõ tegemine Sillapää lossi man. \n\nLoenguq Räpina loomõmaja saalih.\n\n14.30 Saarõ Evar «Räpinä kihlkunna piirest ja külänimmist».\n\n15.00 Terepsoni-Madissoni Malle «Mino mälehtämise Räpinä paprõvabrikost ja elost aianduskoolih».\n\n15.30 Lepiski Arvi «Räpinä poldre läbi ao».\n\n16.30 Pintsaarõ Asta «Uusi andmeid 18. ja 19. sajandi Räpina koolielu kohta».\n\n17.30 Tundi Virve «Vene vanausuliste jälgedes Räpinas ja Piirisaarel».\n\n17.30-19.00 Jalotuskäük Räpinä vanna jako pite: alostus loomõmaja iist – paprõvabrik ja veski – Alamõisa – Miikaeli luteriusu kerik – Apteegi uulits – lõpõtus Sillapää lossi man.\n\n20.00 Vahtsidõ umakeelitside välläandidõ näütämine\n\n21.00 Umakultuuri õdak (loomõmaja saalih, pilet 5 eurot).\n\nVõro-Karjala kontsert: Karjala rokilegend Santtu Karhu ja Räpinä uma laulja ja laululuuja Ilvesse Aapo, Varblasõ Marju jt. \n\nKino – vana filmi 1950.–1970. aastidõ Räpinä elost.\n\nPuulpäiv, 8.08.2015 \nLoengu Räpina loomõmaja saalih.\n\n9.00 Taali Kersti «Räpina pastor Heller eesti kultuuriloos».\n\n9.30 Nassari Elvi «Räpinä kandi kiviragoja Kirotoski Paul».\n\n10.00 Kõivu Ants «Veli Madis».\n\n11.00 Allasõ Tiia «Puu pühädüsest võro kirändüsen».\n\n11.30 Paatsi Vello «Vahtsõ kultuuri märke ja asjo tulõminõ Räpinä kihlkunna mõisavalduhe 19. aastagasaa I poolõl».\n\n12.00 Pärnaste Eve «Viil 250 aasta iist panti Räpinä kihlkunna latsilõ vanno esieräliidsi nimmi».\n\nKaeminõ-käümine Räpinä tähtsit kotussit pite:\n\n13.00 ja 14.00 Räpinä mõisaparki ni aianduskooli aida pite (vidäjä: aiatüükooli oppaja Palusalu Reet) \n\n13.15 ja 14.30 Räpinä paprõvabrikoh (pilet om 2 eurot, üte rühmä suurus 20 inemist).\n\n15.00 Räpinä kodoluu- ja aiandusmuusõumiga tutvambas saaminõ (muusõummi näütäse Murumetsa Kersti ja Leesi Toivo).\n\n16.00 - 19.00 Bussitsõõr Räpinä kandi kultuuriluust tiidä ja muido ilosit kotussit pite (vidäjä: Kalla Urmas jt).\n\n20.00 Puulpääväne umakultuuri õdak suurilõ ja väikokõisilõ, vannolõ ja noorilõ (loomõmaja saalih, pilet 5 eurot).\n\nPäkäravvakandlõ mängjide ülesastminõ - kontsõrt kommõntaarõga (Lukka-Jegikjani Ene ja Kanni Tuule). Talina Võro Seldsi ansambli Liiso, naisilaul – Kalkuna Mari ja Piigavägi, miihilaul – Ütsiotsõ\n\nPühäpäiv, 9.08.2015 \n9.00 Kalla Urmas kõnõlõs muusõmih näütüsest «Võro keele vägi Räpinä kihlkunnah» ja päält tuud pidä loomõmajah loengu «Palgi Taanieli kodokeeletiidüs». \n\n10.15 Arotus teemal «Kultuurikakkõ ku tsakilinõ kiri Räpinä vüükiräh».\n\n12.00 Suvõülikooli lõpõtus Sillapää lossi iih – laul Räpinä kammõrkuur.\n\n13.30 Buss Räpinä loomõmaja mant Võrolõ.\nKaika suvõülikooliq","num_words":322,"character_repetition_ratio":0.059,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.26,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kaika%20suv%C3%B5%C3%BClikuul%202016%20Tsiistren","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"2016. aastaga Kaika suvõülikuul peeti 12.–14. põimukuu pääväl Misso lähkül Tsiistre külän. Suvõülikooli rektri oll' Tarro Henn. Ülikuuli kõrraldi Tsiistre selds.\n\nKava\n\nRIIDI, 12.08. \n12 buss Võro–Tsiistre. Buss lätt vällä Võro Katariina kerigu iist.\n\n13 söögile ja üümajalõ kirjapandminõ Tsiistre küläkua man.\n\n14.30 suvõülikooli vallategemine.\n\nMõttõtalossõ «Teemi Võromaa esihindäle (elämises)» tutvustus – Ruuta Ruttas-Küttim. \n\n15.30–18 MIS TAH OLL’? Loengu küläkuan Tsiistri nuka ao- ja kodoluust:\n\n• Vahtsõliina liinamäe tähendüsest aoluun – Tuulõ Kaja;\n\n• Tsiistre kandi kotusõnimmist ja kotusõnimmi raamatust – Saarõ Evar;\n\n• Kagu-Eesti teievõrgu kujonõmisõst – Raidi Tõnu;\n\n• Tsiistre aoluu fotonäütüse vallategemine ja tutvustus – Ruusa Ago. \n\n20 KULTUURIÕDAK linamuusõumin:\n\n• 20–20.30 linamuusõumi lugu;\n\n• 20.30–21.30 kontsõrt: trio Soon\/Piho\/Lepasson;\n\n• 21.30 tandsuoppus – Lepassoni Kadri lõõdsaga.\n\nPUULPÄIV, 13.08. \n9–12 MIS TAH OM? Loengu ja arotusõ küläkuan võrokõisi täämbädsest pääväst:\n\n• Siksälä tekstiil Tsiistre Linamuusõumist – Remmeli Kristina;\n\n• Luudus Holtsi, Häniläse ja Kaplinski võrokiilsen luulõn – Allasõ Tiia;\n\n• Võromaa kõomahla tegemisest ja müümisest – Niilo Karl;\n\n• Kas ja kuis avitasõ Võromaa kiil ja kultuur rändäjide päält rahatiinjit – Mustmaa Ulvi.\n\n• Savvusannakultuur ja võrokeeline laulupido täämbä ja hummõn –\n\narotasõ ja küsüsse Eichenbaumi Külli ja Laanõ Triinu.\n\n12 sõit Nopri tallo.\n\n12.30 Siksälä kalmist – Valgu Heiki.\n\n14–19 huvisõit.\n\n20 KULTUURIÕDAK tsäimaja ja küläkua man:\n\n• 20–20.30 Tal’na Liiso;\n\n• 20.30–21.30 rahvapilliansambli Oravapoisid;\n\n• 21.30–22.30 Kalkuna Mari;\n\n• 22.30 rahvapilliansambli Oravapoisid mäng viil ja tuli tetäs üles.\n\nPÜHÄPÄIV, 14.08. \n9–12 MIS SAA? loengu ja arotusõ küläkuan – kultuuriperändi tugi paikligulõ elolõ ja ettevõtlusõlõ:\n\n• Maalõavitamisõ kogõmusõst 2012–2016 – Niilo Tiit;\n\n• Karula nuuri maalõtulõgi kogõmusõst – Kama Kaido;\n\n• Läti veerealadõ ettevõtlusõ ja elo edendämisest – Dzintars Raibekazs;\n\n• Kuis Võromaad valitsusõlõ maaha müvv��? – Kuuba Rainer;\n\n• kokkuvõtõ mõttõtalgist «Teemi Võromaa esihindäle (elämises)»\n\n• kokkuvõtva arotus «Suidsusann ja sõbra – miä hoit inemiisi Võromaal?».\n\n12 suvõülikooli lõpõtus.\n\n13.30 buss tagasi Võrolõ.\n\nKaeq viil \nUma Leht: 2016. aastaga Kaika suvõülikooli kava.04.08.2016. Uma Leht nummõr 366. Pruugit 26.10.2021.\n\nUma Leht: Tsiistren peeti Kaika suvõülikuuli. 18.08.2016. Uma Leht nummõr 367. Pruugit 26.10.2021.\nKaika suvõülikooliq","num_words":265,"character_repetition_ratio":0.05,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.28,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kaika%20suv%C3%B5%C3%BClikuul%202017%20Kornetin","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"2017. aastaga Kaika suvõülikuul peeti 11.–13. põimukuul Lätimaal Kornetin.\n\nKava\n\nRIIDI, 11. PÕIMUKUU \n12.00 Buss Võro kerigu mant\n\n13–14 Kirjapandminõ ja süük\n\n14.00 Suvõülikooli vallategemine\n\nLOENGU: KIIL JA AOLUGU\n\n14.30 Allilenderi Kaja «160 aastakka Mulgimaad»\n\n15.15 Markusõ Dace «Ülembläti murdõ süvälatgali murraku maliena (malēniešu) variants»\n\n16.15 Mednise Jānis «Liivläisi hindätiidmine 21. aastasaal»\n\n17.15 Elleri Kalle «Kuralasõ ei jaa Kaupo häpü»\n\n18.00 Tanilsoo Valdur «Korneti ja Luutsnigu aoluust»\n\n19.00 Õdagusüük\n\n20–23 Tulõ veeren laulminõ\n\n20 Tal’na Liiso 21 Konnula Herbert 22 Hundi Indrek\n\nSeen om samal aol võimalik kaia filme.\n\n14.30–19 Tüütarõ (latsilõ, a tõisilõ kah): savitüü; lillisäädmine; raamadukogo saina värvmine\n\nPUULPÄIV, 12. PÕIMUKUU \n8.00 Hummogusüük\n\nLOENGU: TÄÄMBÄNE PÄIV\n\n9.00 Lõbu Terje «Kuimuudu läts’ õnnõs Lätin eestläses jäiä»\n\n9.45 Jüvä Sullõv «Võro keeleteknoloogia»\n\n10.30 Visseli Agu «Etno-futurism kunstist elukõrras!?»\n\n11.00 Godiņši Guntars «Vana ao eesti rahvalaulõ ja «Kalõvipuja» eeposõ läti kiilde ümbrepandmisõst»\n\n12.00 Karu Kadri «Võromaa süüke tutvustus»\n\n12–13 Lõuna\n\n13–18 Ekskursioon Korneti kandin. Giid Prangli Jaan\n\n18.00 Õdagusüük\n\n19.00 Krabi külätiatri näütemäng «Jahilkäük»\n\n20.30 Simman: Laube Kadri ja Varblasõ Marju\n\n10.30 Jüvä Sulõvi Wikipeediä tüütarõ\n\n9–12 Tüütarõ latsilõ: multifilmi tegemine\n\nPÜHÄPÄIV, 13. PÕIMUKUU \n8.00 Hummogusüük\n\nLOENGU JA MÕTTÕTSÕÕR: ÜLE-PIIRI KUUNTÜÜ\n\n9.00 Vaba Lembit «Mulgid, kuradid, urmased jt etnonüümid ja keelekontaktid»\n\n9.45 Daume Santa «Mis mõlgus lätläse meelen?»\n\n10.45 Korjuse Hannes «Midä omma eestläse Lätin löüdnü?»\n\n11.30–12.45 Mõttõtsõõr: kuis ja kas alalõ hoita eestlüst Kornetin?\n\n12.45 Suvõülikooli lõpõtus\n\n13.00 Lõunasüük\n\n13.30 Buss Võrolõ\n\nSöögitegemise ja kompvegipundi tegemise tüütarõ\n\nKaeq viil \nUma Leht: Kaika suvõülikuul Kornetin 03.08.2017, nummõr 392. Pruugit 26.10.2021.\n\nUma Leht: Liisokõsõ Kornetin Kaika suvõülikoolin 31.08.2017, nummõr 394. Pruugit 26.10.2021.\nKaika suvõülikooliq","num_words":214,"character_repetition_ratio":0.052,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.304,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kaika%20suv%C3%B5%C3%BClikuul%202018%20Kaikal","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"2018. aastaga Kaika suvõülikuul peeti Hargla Kihlkunnan Kaikal. Suvõülikooli rektri oll' Kama Kaido.\n\nKava\n\nRiidi, põimukuu 10. päiv \n11.30 Buss sõit vällä Võro instituudi mant\n\n(Tarto uulits 48, Võro liin)\n\n12.00 Tulõjidõ kirjapandminõ\n\n13.00 Süümine\n\n14.00 Suvõülikooli alostus\n\nLOENGU\n\n15.00 Evar Saar ja Mariko Faster. Vana-Antsla mõisan pantuist perekunnanimmist\n\n15.30 Pikne Kama. Muistidse paiga ja kotusõperimüs Karula kihlkunnan\n\n16.00 Liilia Tali ja Helene Albert. Kuis vanal aol eleti\n\n16.30 Urmas Koemets ja Mati Urbanik. Mälestüisi Kaika Lainest ja Aava Kadist\n\n17.00 Ants Kuks. Latsi koton oppaminõ\n\n17.30 Tiia Trolla. Kodoaia vana kasvu\n\nLoengidõga samal aol tüütarõ latsilõ. Hobõsõsõit ja muu põnõva as’a\n\n18.00 Õdagusüük\n\n19.00 Markus Truup. Ütemehetiatri «Parmu pinnin om ku huikminõ virtuaalreaalsusõst». Olavi Ruitlase sõnnu pääl\n\n19.30 Ansambli Suurõ’ Pilvõ’ kontsõrt (Celia Roose, Tuule Kann, Robert Jürjendal)\n\n20.30 Lõõdsamäng ja simman. Kadri Laube ja Marju Varblane\n\nPuulpäiv, põimukuu 11. päiv \n8.00 Hummogusüük\n\n9.00-12.00 TÜÜTARÕ\n\nMeelis Kihulane. Looga- ja riijalasõ painutaminõ\n\nKristjan Prii. Tulõravvaga tulõtegemine ja tulõtagla (pessü) valmistaminõ\n\nHeiki Trolla (Navitrolla). Baaskursus, kuis kipõst kuulsas ja rikkas saia\n\nMarko Puksing (Pluuto). Maa-ahun savi palotaminõ\n\nHelen Kivisild. Mõtsaeläjä ja näide jäle (latsilõ)\n\nMägijalgpalli võistlust kamandas Margus Konnula (Contra)\n\n13.00 Lõunasüük\n\n14.00-18.00 EKSKURSIOONI\n\nUma jalaga Karula ratu pääl. Kaikamäe-Alakonnu, juhatas Urmas Koemets.\n\nBussiekskursioon, juhatas Arno Saaron. Ekskursioon lõpõs Alakonnul\n\n18.00 Õdagusüük Alakonnul\n\n19.00 Tiatritükk «Godot’d uutõn» Alakonnu suurõn kivilaudan, lavastaja Taago Tubin. Tiatritükü kaemisõs tulõ hinnäst kimmäle ette kirja panda, kotussit olõ-i lõppõmalda pall’o.\n\n21.00 Iloõdak ja simman Alakonnul. Celia Roose ja Uku Freiberg\n\n22.30 Ku ilm lupa, sis Enn Kasak näütäs taivatähti\n\nPühäpäiv, põimukuu 12. päiv \n8.00 Hummogusüük\n\nLOENGU\n\n9.00 Marek Kahro. Vaim tulõ pääle: mõttõvälgätüs ja luumisvägi\n\n9.30 Enn Kasak. Kygõkoko hoitas kolkih (üten Raadio Üü-ülikooliga)\n\n10.30 Helen Plado. Võro keele opiraamat – kellele, mille ja kuimuudu\n\n11.00 Tiia Allas. Mõtsast vahtsõmban võro kirändüsen perämädse 30 aasta joosul\n\n11.30 Triinu Laan. Kümme aastat Umma Pito\n\nLoengidõga samal aol tüütarõ latsilõ. Latsõ viiäs Värtemäele, kon Urbaniku Mati näütäs ja seletäs, kuimuudu mehidse eläse.\n\n12.00 Suvõülikooli lõpõtus\n\n13.00 Lõunasüük\n\n14.00 Buss sõit Kaikamäelt Võrolõ\n\nKaeq viil \nUma Leht: Suveülikuul tule seokõrd jälleki Kaikal 02.08.2018, nummõr 418. Pruugit 26.10.2021.\n\nUma Leht: Kolm võroväelist päivä 16.08.2018, nummõr 419. Pruugit 26.10.2021.\nKaika suvõülikooliq","num_words":316,"character_repetition_ratio":0.041,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.267,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kaika%20suv%C3%B5%C3%BClikuul%202019%20Meerapalon","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"2019. aastaga Kaika suvõülikooli matkapäiv peeti 10. põimukuu pääväl Vana-Võromaa põh’apiiril Pedäspää, Tammistu ja Meerapalo külän.\n\nEdimäist kõrda peeti Kaika suvõülikuuli vahtsõn vormin ku päält loengidõ alostõdi keskpääväl matka.\n\nKava \nKell 10 matkapäävä alostus Meerapalo koolimaja iin (vihmaga seen).\n\nMeerapalo koolimajan Tammistu külän om terve matkapäävä näütüs Luku Kalju sõnastu ja Pedäspää kirämehe Ilusa Meinhardi loomingu kotsilõ.\n\nLoengu\n\nKell 10.20 Saarõ Evar. Põh’a-Räpinä inemise- ja kotussõnimmist. \n\nKell 10.40 Kliimandi Kaido. Meerapalo kandi sugupuiõst.\n\nKell 11 Kivirüüdi Kersti. Raamatust «Värav».\n\nKell 11.20 Kalla Urmas. Maailma kõgõ põh’apuulsõmbast võro keelest ja Luku Kalju sõnastust tuu kotsilõ. Pedäspää ja Meerapalo kotussõjuttõst rahvaluulõarhiivin.\n\nMatk\n\nMatka pikkus om 6 kilomiitre ümbre. Matka alostus ja lõpõtus om Meerapalo koolimaja man. Terve tii kõnd üten Kalla Urmas, kiä kõnõlõs lillest, hainost ja eläjist, kiä tii pääl omma.\n\nKell 12 minek Pedäspää küllä. Matka vidä Toodsi Heiki, kiä kõnõlõs elost ja inemiisist vanõmbal ja vahtsõmbal aol. Kabõli man kõnõlõs kabõlivaht Vaiknemetsa Jaan.\n\nKell 13.30 lõuna Tammistu külän. NB! Osaliidsil piät süük esi üten võet olõma!\n\nKell 14 matk Tammistu külän. Matka vidä Zovo Kaius, kiä kõnõlõs Meerapalo koolimajast Tammistu külän ja vinne-ehitüsest.\n\nKell 14.45 matk Meerapalo külän. Matka vidävä Vaiknemetsa Jaan, Kliimandi Kaido ja Mertsina Uno, kiä kõnõlõsõ elost, inemiisist, järvest ja kalapüüdmisest.\n\nKell 17 matka lõpõtus Meerapalo koolimaja man. Õdagusüük koolimajan. NB! Osaliidsil piät süük esi üten võet olõma!\n\nKultuuriprogramm\n\nKell 17.30 mõttõtalos noorilõ «Võro kiil ja kultuur – kuis edesi?». Mõttõtalost vidä Pandi Annika.\n\nKell 18.30 Tal’na Võro seldsi näütemängutsõõr Tungõl Valgu Jaanissõ iistvidämisel lugõ ette näütemängu «Eloluu».\n\nKell 19 astva üles Pedäspää juuriga noorõ pillimehe Toodsi Jorma, Uku ja Maali. Rahvalaulõ laul Kalla Urmas.\n\nKell 20 Lõpõtus.\n\nKaeq viil \nUma Leht: Matkapäiv Meerapalon 15.08.2019, nummõr 444. Pruugit 26.10.2021.\n\nUma Leht: Kaika suvõülikooli matkapäiv 10.08.2019 Meerapalon01.08.2019, nummõr 443. Pruugit 26.10.2021.\nKaika suvõülikooliq","num_words":272,"character_repetition_ratio":0.084,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.232,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kaika%20suv%C3%B5%C3%BClikuul%202020%20M%C3%B5nist%C3%B5n","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"2020. aastaga Kaika suvõülikooli matkapäivä peeti 8. põimukuu pääväl Hargla kihlkunnan Mõnistõn.\n\nVälislingiq \n Uma Leht: Suvõülikoolitus Vana-Võromaa lõunanukan 13.08.2020, nummõr 469.\n Uma Leht: Kaika suvõülikuul 2020 Mõnistõn 02.08.2020, nummõr 466.\n\nKaika suvõülikooliq","num_words":25,"character_repetition_ratio":0.14,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.297,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kaika%20suv%C3%B5%C3%BClikuul%202021%20V%C3%B5ro%20liinan%20ja%20Kir%C3%A4p%C3%A4%C3%A4%20kandsi%20man","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"2021. aastaga Kaika suvõülikooli matkapäiv peeti 31. hainakuu pääväl Võro liinan ja Kiräpää kandsi man. Suvõülikooli rektri oll' kirämiis ja julgõolõgi-as'atundja Koorti Erkki.\n\nKava \n31.07.2021\n\n10.00 Matkapäävä pidolinõ alostus Võro instituudi man.\n\nLoengu\n\n10.15 Valgu Heiki «Kiräpää vanõm­bast aoluust».\n\n11.00 Saarõ Evar «Kost omma tulnu nime Kiräpää ja Võro». \n\nMatk\n\n12.00 Matka alostus Võro insti­tuudi mant õkva Kiräpää kandsi mano. Matka pikkus oll' umbõs 3 km.\n\n13.00 Kiräpää kandsi man. Koorti Erkki «Kuimuudu kiränik ilma luu. Lugu tuust, kuis vällä mõtõlda kõik tuu, midä tan täämbä ei olõ, a kunagi võiolla oll’».\n\n14.00 Piknik Kiräpääl.\n\n14.30 Tagasi Võro Instituudi mano.\n\nMuusiga\n\n16.00 Musica Silentii üles­astminõ Võro instituudi man.\n\n17.00 Matkapäävä lõpõtus.\n\nKaeq viil \nSuvõülikooli matkapäiv vei Kiräpää kandsi mano 12.08.2021, nummõr 494. Pruugit 26.10.2021.\nKaika suvõülikooliq","num_words":110,"character_repetition_ratio":0.097,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.291,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Raudkatsi%20Anna","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Raudkatsi Anna (Johanna Natalie Elisabet Raudkats; sündünüq 23. radokuu pääväl 1886 Külitsen, Ropka vallan, Tartomaal, koolnuq 12. mahlakuu pääväl 1965 Tapan) oll' eesti võimlõmis- ni rahvatandsuoppaja, eesti edimäidsi rahvatandsu ja rahvatandsuterminoloogia luujit. \"Tuljaku\" autor.","num_words":30,"character_repetition_ratio":0.062,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.212,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Suburgi%20Lilli","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Suburgi Lilli (Lilli Caroline Suburg; sündünüq 20. hainakuu pääväl (vkp)\/ 1. põimukuu pääväl 1841 Vändra kihlkunnan, Pärnomaal, koolnuq 8. radokuu pääväl 1923 Valgan) oll' eesti kiränik, aokiränik, haridustegeläne ja naistõ õiguisi iist saisja.\nEesti kiräniguq\nFeministiq","num_words":31,"character_repetition_ratio":0.046,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.229,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kopvillemi%20Olaf","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Olaf Kopvillem (sündünüq 1. märtekuu pääväl 1926 Kiviõlin, koolnuq 21. hainakuu pääväl 1997 Burlingtonin) oll' eesti keemik, kupletist ja koorijuht.\n\nSuurõmba tuntusõ sai tä ummi kupleedega, miä olliq teedäq ka Kodu-Eestin, näütüses \"Klunker\".","num_words":29,"character_repetition_ratio":0.034,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.239,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Falafel","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Falafel om Lähkült-Hummogumaalt peri süük, miä om tett kikõrhernist vai põldupõst. Kikerherneq tetäseq piinüs ja siätäseq kokko maitsõainidõga ni vormitasõq väikeisis pallos. Sõna falafel tähendäs araabia keelen pipõrd.\n\nsöögiq","num_words":29,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.15,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mohni%20M%C3%A4rt","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mohni Märt (Märt Mohn, kerigukirän ka Mond; sündünüq 9. vahtsõaastakuu pääväl 1811 Laiusõ kihlkunnan Palupere külän Laulumärdil; koolnuq 6. märtekuu pääväl 1872) oll' tiinri Võrol Krümmeri koolin, laulu \"Kui ma alles noor veel olin\" autoŕ, tekk' tüüd Kreutzwaldi hääs.\n\nMohni Märt sündü Laiusõ kihlkunnan, Palupere külän Laulumärdil. Timä esä oll' Erigo Jüri ja imä Mohni Mari. \n\nAastil 1831–1845 oll' tä koolitiinjä Krümmeri asutusõn, ildampa oll' Võrol hiussõlõikaja.\n\nPikembält om Mohni Märdist kirotanuq Eiseni Matthias Johann, kiä seletäs, et laulu \"Kui mina alles noor veel olin\" om peet rahvalaulus, midä mitmit kõrdi üles kirotõt. Suurõmb tuntus ollõv tulnuq \"Eesti postimehe kallendrist 1877, kohe om ala kirotõr \"Rahva suust üles pannud R. Kallas\", noodi man kirotus: \"Eesti rahvaviis, K.A. Hermann\". Nisama kirotas Eisen, et Kreutzwald om uma käega kirotanuq vihiku \"Estnische lieder, gedichte von Märt Mohn\", kon om kokko 12 luulõtust.\n\nEräelo \nPääle Krümmeri koolist ärqtulõkit lätś Mohni Märt 16. süküskuu pääväl 1845 paari mödre Badeniku Jaani tütre Karolinega ni nä ostsõ maja. Karoline kuuli ärq, latsi es olõq.\n\n1862. aastagal lätś Mohni Märt paari Johansoni Juliega. Näil oll' poig Voldemar ja tütär Emma Elisabet. Maja müüdi ärq ja ostõti vähämb maja Võrolõ. Perijäq elliq sääl majan viil 1917. aastagal.\n\nTütär läts mehele Valka, mehe nimi oll' Valdmann.\n\nKirändüs \nM. J. Eisen. Kui mina alles noor veel olin. Tallinn: kuukiri Eesti Kirjandus, 1917\n\nLätteq \nKrümmeri kuul","num_words":212,"character_repetition_ratio":0.066,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.232,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Terigu%20Tiit","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Terigu Tiit (Tiit Terik, sündünüq 15. piimäkuu pääväl 1979 Tal'nan) om Eesti poliitik, 3. märtekuu pääväst 2021 Eesti kultuuriministri. \n\nTä om olnuq Tal'na Liinavolikogo edemiis, Nõmme ja Pirita liinaosa vanõmb ja ütś õpilasmalõva traditsiooni võrgitijit.\n\nInne Terigu Tiitu oll' kultuuriministri Oti Anneli.\n\nLätteq \nKalda Kaja valitsus","num_words":42,"character_repetition_ratio":0.061,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.219,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/V%C3%B5ro%20keele%20iistk%C3%B5n%C3%B5l%C3%B5ja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Võro keele iistkõnõlõja om võrokõnõ või võrokõisi sõbõr, kiä mõist võro kiilt ja om ütes kuus iinkujos avaligun võro keele pruukmisõn.\n\nAmmõditunnismärgiq ommaq võro keele iistkõnõlõjal ilmatugi vai sau, kõnnõtoro ja kaalaraha.\n\nIlmatoe tekk' puutüümeistre Kiholasõ Meelis kuusõst ja imälepäst.\n\nKõnnõtoro om tett vineerist, selle kavand ja tekk' Tsenter. Ilmatoe ja kõnnõtoro külge om köüdet käsitüülise anodeerit titaan.\n\nKaalaraha kavandi märkse vällä kunstnik Margna Epp, ehteq teiq valmis kunstniguq Kama Põvvat ja Niinemäe Maarja. Matõrjaaliq ommaq rostõvaba metäll, hõpõ ja rohilidsõs anodeerit titaan.\n\nIistkõnõlõja hään käen om vineerist kõnnõtoro, mink kavand ja tekk Tsenter. Kuran käen om puutüümeistri Kiholasõ Meelise tett kuusõst ja imälepäst ilmatugi. Mõlõmba asja külge om köüdet käsitüülise Oja Vilve kavandõt ja koet kirivüü.\n\nEgä iistkõnõlõja ammõditähisse pääl om katsaharo, miä sümbolisiir Vana-Võromaa kihlkundi.\n\nVõro keele iistkõnõlõjaq \n\n Oti Anneli – võrokõsõst poliitik\n\nOti Anneli nakkas iistkõnõlõjas hää meelega. \"Kõik säändse aśaq, mis andvaq võro keelele kõlapinda ja toovaq teema rohkõmb pääväkõrda, ommaq tarviliguq (...) Seo om hää ja uhkõ mõtõq: kuigimuudu piät jo võro kiilt hoitma. Midä rohkõmb mi esiq taad kõnõlõmiq ja avalikkusõ iin üles nõstamiq, tuud rohkõmb om täl ka võimalust. Kõgõ tähtsämb om, et noorõq tulõssiq üten ja näil olnuq julgust umma kiilt kõnõldaq.\"\n\n Padari Ivari – võrokõsõst poliitik\nPadari Ivari kuulut' joulukuun vällä võrokeelitside joulusalmõ võistlusõ, mink võitjas tull' Säinasti Ene. Mitmõn võrokiilsen ülesastmisõn Riigikogon kõnõl' Padari Ivari rahvalugõmisõst ja kuts' kõiki üles sääl uma keele mõistmist kirjä pandma.\n\n Plumanni Kaja-Riina – võrokõsõst giid ja aoviidüskunstnik, võro keele aktivist \n Tootsi Tiit – võrokõsõst poliitik\n Jansonsi Silvi – võrokõsõst näütelejä\n Korneli Viiu – võrokõsõst luulõtaja\n Contra – võrokõsõst luulõtaja\n Raju Eliisabet – võrokõsõst pillimängjä\n Jüvä Tuulõ – võrokõsõst aktivist\n Õkva Margit – võrokõsõst kõrraldaja\n\nLätteq \nVõro keele iistkõnõlõja","num_words":273,"character_repetition_ratio":0.09,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.177,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Eesti%20Rahva%20Muus%C3%B5um","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Eesti Rahva Muusõum (lühendüs ERM) om Eesti kultuuri, aoluu ja soomõ-ugri kultuurõ muusõum Tarton, miä luudi 1909. aastagal.\n\nERMis on kaks püsünäütüst (\"Kokkkosaamisõq\" ja \"Uurali kaja\") ja näütüseq, miä vaihtusõq. Päält näütüisi kõrraldadas muusõumin kokkokäümiisi, konvõrentse, tiatrit jpm. Küläliseq saavaq muusõumin kävvüq ütsindäq vai giidiga.\n\nTarto\nMuusõumiq","num_words":46,"character_repetition_ratio":0.017,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.194,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Baltimaaq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Baltimaaq vai Balti riigiq om geopoliitilinõ termin, midä pruugitas täämbädsel pääväl kolmõ Põh'a-Õuruupa väikuriigi Eesti, Läti ja Leedu kotsilõ. \n\nBaltimaaq\nÕuruupa","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.173,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vilnius%C3%B5%20tapatalos","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vilniusõ tapatalossõq olliq 11.–13. vahtsõaastakuu pääväl 1991, ku Leedu umavalitsusõ tugõjaq kaidsivaq Vilniusõ teletorni ni noid ründsiq NSV Liidu sõaväeläseq, noidõ siän ka NSV Liido Riikligu julgõolõgi Komitee umaette ütsüse Alfa sõaväeq.\n\nKuuli 14 leedulaist, noist üts sai süämerabandusõ. Kõik hukkasaanuq olliq täüskasunuq. Ummi tulõ peräst kuuli üts KGB leitnänt, kelle päält kuulmist annõti Verevälipu ordõn.","num_words":53,"character_repetition_ratio":0.005,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.185,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Feisoa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Feisoa (esiq keelin ka feijoa vai feihoa, ladina keelen Acca sellowiana) om troopilinõ puu ja taa vili. Taa om guajaavi sugulanõ ja mõnikõrd taad kutsutaski ananassguajaavis. \n\nNaid väikuid, rohiliidsi, päältnätäq avokaado muudu puuviljo või tõõnõkõrd löüdäq ka Eesti poodõst (inämbüisi Feihoa nime all).\n\nPuu \n Feisoapuu om väiku ja aigopiten kassuv igihal'as puu, miä või kassuq 4,5 miitrit korgõs ja lajas. Puu om ummi umahuisi poolõst rassõ ja kõva.\n\nKost peri \nFeisoa on peri Lõunõ-Ameerikast Brasiilia lõunõjaost, Argentiina põh'ahummogujaost ja Uruguayst.\n\nKost nimi peri \nFeisoa nimi om peri portugali keelest (feijoa, välläütlemine: feižoa) ja om pant Portugali luudustiidläse Da Silva Feijó João perrä. Pall'odõn keelin tundas nimekujjo Feihoa, miä vastas sõna feijoa hispaaniakiilsele välläütlemisele.\n\nPruukminõ \nHapumakõt aromaatsõt feisoa viljä süvväs värskist pääst vai pruugitas puuviläsalatiin ja küdsämisen nigu ubinat kas püreen vai viilõn. Tetäs ka sahvti, marmõlaati ja kallõrdust. Hariligult lõigatas puuvili poolõs ja süvväs luitsaga vai kooritas ärq ja lõigutas makõsüüke sisse. Esiki tuurõq viläq ommaq häste tugõva ja kavvakestvä hõnguga.\n\nPuuq\nPuuviläq","num_words":162,"character_repetition_ratio":0.015,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.176,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Rahva%20tiheh%C3%BCs","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Rahva tihehüs om määntse maa-ala rahva hulk jaet tuu pindalagaq.\n\nRahva tihehüs näutäs, mitu inemist eläs keskmädselt üte maa-ala määntsegiq pindalamõõdu pääl (hariligult üte kruutkilomiitre pääl).\n\nKaeq viil\nRahva hulk","num_words":30,"character_repetition_ratio":0.057,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.174,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Rahva%20hulk","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Rahva hulk om määntse riigi vai kah muu maa-ala (näütüses määntse valitsõmisütsüse) elonikkõ hulk. \n\nRiigi elonikkõ hulka ei arvadaq õnnõ riigi kodaniguq, a kah kõik vällämaalasõq ja kodakundsusõldaq inemiseq, säähulgan latsõq ja noorõkõsõq, kiä tuun riigin eläseq. Hariligult arvatas rahva hulka päämidse elopaiga perrä.\n\nMaailma kõgõ suurõmba rahva hulgagaq riik om Hiina Rahvavabariik.\n\nKae viil\nRahva tihehüs","num_words":57,"character_repetition_ratio":0.03,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.172,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Maailma%20maaq%20rahva%20hulga%20perr%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Maailma maiõ nimistü rahva hulga perrä võtt hindä alaq nii umaette riike ku kah muid territooriumme. Nimistü alossõs ommaq ÜRO teedüsseq ja tuu näütäs maailma maiõ rahva hulka saisogaq 1. hainakuu 2019.\n\nKaeq viil \nMaailma maaq suurusõ perrä\n\nViiteq","num_words":37,"character_repetition_ratio":0.042,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.197,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Sintenisi%20Franz","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sintenisi Franz (Leopold Friedrich Franz Sintenis, sündünüq 27.\/15. põimukuu pääväl 1835 Altenin (Dessau); koolnuq 15.\/2. radokuu pääväl 1911 Ventspilsin (Kuramaa)) oll' filoluug ja mutigauurja, Krümmneri kooli oppaja ja viimäne juhataja. Timä esä oll' pastor, kiä oll' peri hugenottõ siäst. Nimi om arvadaq olnuq kunagi prantsusõ muudu Saint Denis. Franz käve koolin Dessaun ja Zerbstin, opsõ Bonni ja Berliini ülikoolin klassikalist filoloogiat ja germanistikat. 1858. aastagal tull' Krümmeri kuuli vanõmboppajas ja 1862–1866 oll' sääl juhataja.\n\nPääle Krümmeri asotusõ kinnipandmist oll' Sintenis Tarto Gümnaasiumin 1866–1888 s'aksa keele vanõmboppaja. Säält saadõti pensionilõ viletsä vinne keele tundmisõ peräst. Pääle tuud oll' eräoppaja tütärlatsikoolõn. Gümnaasiumi kõrvalt ja peräst oll' timä 1878–1908 Luudusõuurjidõ seldsi preparaator. Timä huvis olliq katsõsiivaga mutigaq ja libligaq, tä om noist pall'o ettekandit pidänüq ja kirotanuq.\n\nEräelost \nSintenisi Franzi naanõ oll' Põltsamaa pastori Hörschelmanni tütär Antonie' Julie Mathilde (1843–1914) (Laulatus vanna kallendri perrä 14. hainakuu pääväl 1861 Võrol). \n\nTäl oll' viist last:\n\n Karoline Emilie (Spindler) (1862–1892);\n\n Elisabeth Amalie Caroline (Holst) (1863–1945);\n\n Franz Karl Hermann Sintenis (1866–1945), vaimulik ja luulõtaja; \n\n Johanna Wilhelmine Franzisk (Holst) (1868–1945);\n\n Emil Ewald Hermann Sintenis (1871–1931), oll' arst.\n\n1908. aastagal läts' poja Emili mano Ventspilssi.\n\nMatõt Riiga.\n\nLätteq \nKaupo Elberg, Vello Kaavere. Franz Sintenise sünnist 150. Eesti loodus 1985-8. lk 47-49.\nKrümmeri kuul\nOppajaq","num_words":185,"character_repetition_ratio":0.052,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.27,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/J%C3%A4nes","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Jänes (Lupus) om perekund, kiä kuulus jänesliidsi seldsi jänesläisi sugukunda.\n\n\"Eläjide elo\" perrä om jänese pere perisjänesläisi alambsugukunna ainukõnõ pere. Sinnäq kuulus 15 liiki, kiä asusõq innekõkkõ parasvüütme vallamaastikõn ja mõtson. Ütsiguq liigiq eläseq kõrbõst kooniq tundraniq, ka Gröönimaal ja Taimõri järve veeren. Kõgõ mitmõsugudsõmbaq ommaq nä Põh'a-Ameerikan, a Lõunõ-Ameerikan näid olõki-iq. \n\nEestin eläseq 32 jäneste liigist nurmõ- ja mõtsajänes. Mõlõmbaq sööväq suvõl kasvi, talvõl puiõ ja puhmõ ossõ, kuurt ja võrsit, rikkõn nii ka viläpuid. Nä esiq ommaq söögis mitmõlõ kiskjalõ.\n\nKarv om jänesil inämbüisi pruunikashall. Talvõl muutuvaq pall’oq jäneseq hellembäs, mõtsajänes ja ameeriga jänes valgõs (õnnõ kõrvaotsaq jääseq mustas). Jäneseq toimõndasõq päämidselt üüse, meelist ommaq kõgõ parõmbahe lännüq haistminõ ja kuulminõ. Nä ommaq küländ paigapäälidseq, a tundran ja Gröönimaal eläseq rändäjäq jäneseq. Ku om hää vari, sis nä ei joosõq, a käkväq hindä ärq.\n\nMõnõq liigiq ommaq tähtsäq uma kahunaha poolõst. Kõik Põh'a-Ameerikan eläväq liigiq ommaq jahieläjäq. Nä võivaq inemiselegi edesi andaq ohtliidsi haiguisi, näütüses tulareemiat, niisamatõ kandaq puutäie, kink käest umakõrda haiguisi saiaq või.\nJäneslidseq","num_words":166,"character_repetition_ratio":0.036,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.177,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Litsm%C3%B5tsa%20tango%20ja%20t%C3%B5s%C3%B5q%20lainatu%20looq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"\"Litsmõtsa tango ja tõsõq lainatu looq\" om Pulga Jaani albom, kon pääl 8 võrokeelist laulu. Albom om ilmunuq 2021. aastagal helütsõõri pääl.\n\nPlaadi pääl laulvaq Pulga Jaan ja Mõttusõ Liivi, lauluq om säädnüq ja üles võtnuq Lunge Toomas.\n\nKõik viisiq ommaq kostki lainaduq, sõnaq tekk' Pulga Jaan, õnnõ \"Litsmõtsa tango\", midä tä kohend Kaalõbi Aini luulõtusõ perrä, ei olõq peris Pulga Jaani tekst.\n\nVahtsõ plaadi ümbrise om kujondanuq kunstnik Margna Epp.\n\nLätteq \nPulga Jaani albomiq\nVõrokeelidseq albomiq","num_words":75,"character_repetition_ratio":0.078,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.203,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/1.%20aastagasada","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"1. aastagasada om aastagasada, miä Gregoriusõ kallendri perrä naas' pääle 1. vahtsõaastakuu pääväl aastagal 1 ja lõppi 31. joulukuu pääväga aastagal 100.\n\nMiä juhtu \n\n Sündü ristiusk.\n Rooma impeerium lätś laembas Britanniahe ja Germaaniahe, mõnõs aos võeti hindä ala ka Daakia (Rumeenia) ja Mesopotaamia.\n Masoreediq pandsõq Tanahi tekstile vokaalimärgiq mano.\n 70 – ruumlasõq häötiq Jeruusalemma Tõsõ Templi.\n Põimukuun 79 purust' Vesuuvi pursõq Pompei ja Herculaneumi liinaq Itaalian.\n Buda mungaq kirodiq Sri Lankal edimäist kõrda Buddha õpõtusõq üles, luvvõn paali kaanoni.\n Budism joud' Hiina.\n1. aastagasada","num_words":75,"character_repetition_ratio":0.028,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.207,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/2.%20aastagasada","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"2. aastagasada om aastagasada, miä Gregoriusõ kallendri perrä naas' pääle 1. vahtsõaastakuu pääväl 101 ja lõppi 31. joulukuu pääväga 200.\n2. aastagasada","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.091,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.257,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/3.%20aastagasada","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"3. aastagasada om aastagasada, miä Gregoriusõ kallendri perrä naas' pääle 1. vahtsõaastakuu pääväl 201 ja lõppi 31. joulukuu pääväga 300.\n3. aastagasada","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.091,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.257,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/4.%20aastagasada","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"4. aastagasada om aastagasada, miä Gregoriusõ kallendri perrä naas' pääle 1. vahtsõaastakuu pääväl 301 ja lõppi 31. joulukuu pääväga 400.\n4. aastagasada","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.091,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.257,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/6.%20aastagasada","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"6. aastagasada om aastagasada, miä Gregoriusõ kallendri perrä naas' pääle 1. vahtsõaastakuu pääväl 501 ja lõppi 31. joulukuu pääväga 600.\n6. aastagasada","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.091,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.257,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/7.%20aastagasada","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"7. aastagasada om aastagasada, miä Gregoriusõ kallendri perrä naas' pääle 1. vahtsõaastakuu pääväl 601 ja lõppi 31. joulukuu pääväga 700.\n7. aastagasada","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.091,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.257,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/8.%20aastagasada","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"8. aastagasada om aastagasada, miä Gregoriusõ kallendri perrä naas' pääle 1. vahtsõaastakuu pääväl 701 ja lõppi 31. joulukuu pääväga 800.\n8. aastagasada","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.091,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.257,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/L%C3%B5hmus","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Harilik lõhmus vai pähn (Tilia cordata) om lehepuu pähnläisi sugukunnan pähnä perrekunnan.\n\nKon kasus \nLõhmusõ kasus väega mitmõn paigan: Õuruupan, Kaukaasian ja Tsiberin. Lõunõ puul kasus taa õnnõ mäki pääl, a mitte kunagi mõtsapiiriniq.\n\nEestin kasus lõhmus egäl puul. Eesti kõgõ põh'apoolitsõmb lõhmus om Mohni lõhmus. \n\nMaailman om umbõs 25 lõhmusõ sõrti, naist om harilik lõhmus ainukõnõ, miä Eestin luudusligult kasus.\n\nPuuq","num_words":61,"character_repetition_ratio":0.024,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.193,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Sangast%C3%B5%20keelepruuk","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sangastõ keelepruuk (ehk Sangastõ murrak) om Sangastõ kihlkunna esiqmuudu keelekujo, miä om täämbädsel pääval ohon. Sangastõ keelepruuk käü kokko Lõunõ-Tarto (Otõmpää; Sangastõ; Rõngu) keelepruugigaq. \n\nTarto kiil olõ-õi inämb lõunõeesti standardiseerit kiräkiil (midä tä oll' inne 20. aastagasata) ja keele kõnõlõjit om veidüq perrä jäänüq.\n\nTarto keele umaperäq: \nMuu tarto keelega ütidseq ommaq Sangastõ keelepruugi järgmädseq umaperäq:\n\n Sõna tõõnõ pikkus lätt pikembäs\n (nt suvve ~ `suvve, tsikule ~ tsikkule, jäänü ~ `jäänü)\n -i katsikvabahelü lõpun \nüü--> üi\neu--> öü --> öi\n h-peethelü kaominõ sõna algusõst\nhää--> ää\n Sissekäänuse lõpp (-de)\nKaeq jako: http:\/\/www.eki.ee\/murded\/kiiker\/murded\/T.html\n\nSangaste umaperäq: \n 1. ja 2. tegosõnakäänus -mi; -tti \/ -di\nsaami - saame\ntahatti - tahate\nkirjuttati - kirjutate\n 3. tegosõnakäänus -p \/ -se\ntiip - teeb\nsais - seisab\n i-imperfekt ja se-imperfekt\nkuuldse - kuulis\n\nMõnõq põhisõnaq (Sangastõ-eesti)\n*mõnõq sõnaq võivaq ollaq samaq kaq tõisin lõunõeesti keelin.\n\nTegosõnaq \nkirsma - karjuma\n\nkõnelema - kõnelema\n\nkaeme - kaema\n\nmõistma - oskama\n\nsüvvä - süüa\n\nsaisma - seisma\n\nka - kae\n\ntei - tegin\n\nütlet - (sa) ütled\n\nnaks - hakkab\n\ntiiap - (ta) teab\n\nnii ei saa iks - nii ei saa ikka\n\nolli - oli\n\npedi - pidi\n\nläits - läks\n\nollive - olid\n\nvõõti - võeti\n\ntets - tehti\n\nPerisnimisõnaq \n\neestlaisi - eestlasi\n\nnättäl - nädal\n\nmiis - mees\n\nkortin - korter\n\nlavvakese - lauakese\n\nkõtt - kõht\n\nubini - õunad\n\ntaivas - taevas\n\njõke - jõge\n\nveli - vend, sõber\n\nvelle - venna\n\nsõsar - õde\n\nlaits - laps\n\naig - aeg\n\nMäärsõnaq\nviil - veel\n\nsiin - siin\n\nsääl - seal\n\nsäält - sealt\n\nsis - siis\n\njälede - koledasti\n\nalvaste - halvasti\n\nütsinde - üksinda\n\nommen - homme\n\nUhmahussõnaq \nsüä - sügav\n\naige - haige\n\nsuur - suur\n\nilma - ilmatu\/tohutu\n\nää - hea\n\nsäkkäsi - segamini\n\neissugune - isesugune\n\nsääne - selline\n\nlämmi - palav\n\npisu - natuke\n\nAsõsõnaq \nma - ma\n\nsinä - sina\n\nkeski - ei keegi\n\nkellekile - kellelegiT\n\nEde-tagasõnaq \n\npääle - peale\n\npoole - poole\n\nHelüoppus \n\nVõro muudu pehmendüs. \nSangastõ sõnõvara kuuldminõ(EKI)\n\nLätteq \nKeem, H. 1970: Tartu murde tekstid. Eesti murded III. Tallinn. Kirjastus Valgus\n\nTarto kiil","num_words":275,"character_repetition_ratio":0.042,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.276,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Miko%20Ode","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Miko Ode (Jevdokia Kanniste, sündünüq 27. radokuu pääväl 1864 Matsuri külän Raakva nulgan, koolnuq 19. põimukuu pääväl 1924 Helbin) oll' seto lauluimä.\n\nHurda Jakob kirot ́ timä käest 1903. aastagal üles 20 720 värssi, inämbüs noist ommaq avaldõduq „Setokõisi laulõn“.\nSetomaa inemiseq","num_words":35,"character_repetition_ratio":0.022,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.267,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Palgi%20Daniel","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Palgi Daniel (Daniel Palgi, sündünüq 2. urbõkuu pääväl 1899 Võõpsu vallan, koolnuq 18. vahtsõaastakuu pääväl 1988 Elvän) oll' kirändüstiidläne.\n\n1924. aastast pääle tekk ́ tüüd Tarton kirästüisin ja ülikoolin. Elli Elvän, kohe om ka matõt.\nVõromaa inemiseq","num_words":32,"character_repetition_ratio":0.024,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.25,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tsopatalo%20Helju","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tsopatalo Helju (Helju Tsopatalo, sündünüq 8. urbõkuu pääväl 1949) om seto kultuuri alalõhoitja Petseremaal.\n\nOm Kosselka leelokoori, Petsere 2. keskkooli (Petsere lingvistiline gümnaasium) leeloparkõ Maŕakõsõ ja Tsirgukõsõ juhõndaja. Olnuq aolehe Setomaa toimõnduskolleegiumi liigõq ja Seto kongressi vanõmbidõ kogo liigõq.\nSetomaa inemiseq","num_words":38,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.17,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kisandi%20Ado","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kisandi Ado (Ado Kisand, sündünüq 12. urbõkuu pääväl 1929, koolnuq 22. urbõkuu pääväl 2013) oll' insinüür, maalikunstnik, luulõtaja ja kirämiis.\n\nTä om ka võro keelen värsse kirotanuq. Kiudutõt Tsiberihe katõl kõrral – inne sõta latsõiän ja päält sõta, ku oppõ tehnikumin. Tehnikumi lõpõt ́ Tsiberin. Vahtsõst Eestin ollõn lõpõt ́ Talina polütehnilise instituudi.\n\nVõromaa inemiseq","num_words":50,"character_repetition_ratio":0.054,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.22,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Obinitsa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Obinitsa om külä Mokornulgan Setomaal. Obinitsa oll’ 2015. aastagal soomõ-ugri kultuuripääliin. Obinitsan eläs 134 inemist (1.01.2020).\n\nLuudus \nKülä hummogujaon om Obinitsa järv, miä om ülessulut järv. Obinitsa järvest juusk läbi Obinitsa uja ehk Tuhkavitsa uja.\n\nAolugu \n\nKülä põh’ajaon ommaq Sakalovapalo kääpäq. Om arvat, et tuu võisõ ollaq matmiskous Põh'asõan surmasaanuilõ. Säälsaman kõrvan om Obinitsa matusaid. \n\nObinitsan olõvan niikutsutun Kalju majan om olnuq puut, külänõvvukogo kandsalei (1945. aastagast pääle), meierei, sidõjaoskund, tohtrikotus, raamadukogo, rahvamaja ni sovhoosikontor (1960-1995). 2004. aastagal tetti majja kunstigallõrii Hal’as kunn, kon kunsti loovaq Kauksi Ülle ja Riitsaarõ Evar.\n\n1995. aastagast pääle toimõndas Obinitsan muusõum. Taa muusõum valitsõs Obinitsa Seto Muuseumitarrõ (Obinitsan) ja seto kandsitallo ehk Luikjärve tallo (4 kilomeetret Obinitsast).\n\n2007. aastagal ehitedi Obinitsa tsässon. 2008. aastaganiq toimõnd’ külän Meremäe-Obinitsa põhikuul. Päält tuud tetti koolitarõn vallalõ Obinitsa küläkesküs (raamadukogo, latsiaid, jovvusaal, spordisaal ja sann). \n\nObinitsan om ka hüä seto söögikotus Taarka Tarõ Köögikõnõ, midä juht’ Hõrna Rieka.\n\nInne Eesti umavalitsuisi valitsõmisõ ümbrekõrraldamist käve Obinitsa külä Meremäe valla valitsõmisõ alaq.\n\nSoomõ-ugri kultuuripääliin 2015 \n\n2014. aastaga põimukuu 11. pääväl valiti Obinitsa soomõ-ugri nuuriliido MAFUN kongressil Helsingin 2015. aastaga soomõ-ugri kultuuripääliinas.\n\nKultuuripääliina aastaga pääkõrraldaja oll’ Hõrna Aare ja kommunikatsioonipäälik Laaneotsa Anneli, kiä oll’ tuul aastagal ka Setomaa ülembsoots'ka. \n\nRiitsaarõ Evar oll’ kultuuripääliina aastaga Obinitsa liinapää.\n\n2015. aastagal oll’ Obinitsan pall'o soomõ-ugri rahvidõga köüdetüid sündmüisi.\n\nKultuuripääliina vallalõtegemispido oll’ vahtsõaastagakuu 7. pääväl. Pidost võtt' ossa ka Eesti Vabariigi president Ilvese Toomas Hendrik.\n\nHainakuu 31. pääväl tetti vallalõ Obinitsa lipuplats, kon ommaq nätäq kõiki soomõ-ugri rahvidõ lipuq. Sjoo oll’ edimäne sääne lipuplats kõgõ ilma pääl.\n\nPõimukuu 1. pääväl peeti Obinitsan Seto Kuningriigi Päivä, miä oll’ kultuuripääliina aastaga pääsündmüs. Sääl tetti ka soomõ-ugri hõimorahvidõ rongikäüki.\n\nKultuuripääliina lõpupido oll’ 2016. aastaga vahtsõaastaga kuu 7. pääväl, kon käve kaq Eesti Vabariigi president Ilvese Toomas Hendrik ni välisministri Kaljuranna Marina. Obinitsa and’ sääl kultuuripääliina avvunime ja kultuuripääliino tunnismärgi – tsirgu – 2016. aastaga kultuuripääliino Iszkaszentgyörgy ja Veszprem (Ungari) volinigõlõ.\n\nKultuuripäälina aastagal oll’ Setomaal inämb ku 60 kultuurisündmüst ni Setomaal käve külän inämb ku 25 000 inemist.\n\nLätteq \n\nSetomaa küläq","num_words":306,"character_repetition_ratio":0.09,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.202,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Taks","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Taks om väikene pini jahi jaos. Taks om s'aksa pinitõug.\n\nTääl om pikk kihä ja lühükeseq jalaq. Taksipinil om pikk nõna, kõrvaq ja hand. Pini om hää kaitsja. Tää om kah lustilinõ sõbõr inemise jaos.\n\npinitõvvoq","num_words":36,"character_repetition_ratio":0.01,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.214,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/P%C3%A4%C3%A4sl%C3%A4ne","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pääsläne om väikene rändäjä tsirk. \n\nPääsläsel om pikk hand nigu kahvli. Sügüse pääsläne lindas Euruupast Afrikahe. Keväjä tää lindas tagasi.\n\nPääsläisi om mitund liiki. Üts Eestin hariligumbit pääsläseliikõ - laudapääsläne ehk harkhand (eesti keelen suitsupääsuke), om Eesti rahvustsirk. \n\nPääsläst peetäs keväjä vahtsõ elo tunnismärgis.\n\ntsirguq","num_words":44,"character_repetition_ratio":0.041,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.178,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/P%C3%B5tr","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Põtr vai põdõr om mõtselläi. Põdraq sööväq kasvõ ja puukuurt. Maailman om pall’o põdraliikõ. Sarvõq ommaq põdra uhkus. \n\nPõtr om ka müütiline elläi.\n\nmõtsaeläjäq","num_words":24,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.199,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mehil%C3%A4ne","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mehiläne om mutuk. Mehiläseq eläseq egäl puul pääle Antarktiga. Mehiläseq sööväq nektärri ja häitsmehiiva. \n\nEestin om pall’o mehidseaido. Tarton om naid kolm.\n\nMutigaq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.038,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.185,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Rakvere","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Rakvere (aoluulinõ nimi Tarvanpää; s'aksa keeleh Wesenberg, vinne keeleh Rakovor) om liin Õdagu-Viro maakunnan, maakunna tallitus-, majandus- ja kultuurikeskus. \n\nRakvere om liin 1302. aastaga 12. piimäkuust saaniq, ku taa sai Taani kuniga Erik Menvedilt Lübecki käest liinaõigusõq. \n\nRakvere liinapää om 2019. aastagast pääle Varegi Triin. \n\nRakvereh om 19 liinaossa. Rakvere liinasüämest om kolm kõrvuisi olõvat liinaossa – Vanaliin, Süäliin ja Oppaja Hainamaa.\n\nEesti liinaq\nViromaa","num_words":60,"character_repetition_ratio":0.038,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.214,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Sillam%C3%A4e","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sillamäe om liin Hummogu-Viro maakunnan. Tuu kotus om Soomõ lahe lõunõranna veeren Narva lahe perve pääl Sõtkõ jõõ suu man.\n\nSillamäe kavvus maakunnakeskusõst Jõhvist om 24 kilomiitret. Kõgõ lähemb raudtiijaam om 3 kilomiitret lõunõ puul Vaivara raudtiijaam. Narva jääs 25 kilomiitre kavvustõ hummoguhe.\n\nEesti liinaq","num_words":42,"character_repetition_ratio":0.045,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.18,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/H%C3%B5lmikpuu","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hõlmikpuu ehk ginkopuu om lehepuu, mink eloigä või küündüdäq üle 3000 aastaga. Taa om tunnõt ka ku pardsijalgo puu, selle et puu leheq ommavaq nii ku pardsi jalaq. Hõlmikpuu vil'ol om väega suur raviväärtüs, ni inemiseq vaihõl sööväq naid. Hõlmikpuul om Hiinan ilmadu korgõ kotus. Tedä peetäs tan rahvuspuus, selle et seo puu peegeldäs Hiina pikkä aoluku ja näütäs hiina rahva hüvvi umahuisi.\n\npuuq","num_words":63,"character_repetition_ratio":0.031,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.196,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Helsingi%20%C3%9Clikuul","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Helsingi Ülikuul (soomõ keelen Helsingin yliopisto) om Soomõ kõgõ suurõmb ülikuul. Viil vanõmb ülikuul om Turu Akadeemiä, miä luudi 1640. aastal. Päält 1827. aasta tulõkaiho viidi ülikuul üle Helsingihe ja anti Aleksander I perrä vahtsõnõ nimi: Keisriline Aleksandri-ülikuul Soomõn. \n\nÜlikooli päähoonõq, mink arhitekt om Engeli Carl Ludvig, sai valmis 1832. Päält taa saiq valmis opihaigõmaja (1832), botaanigaaid (1832), obsõrvatoorium (1834) ja raamadukogo hoonõq (1840). Ülikooli tsihis oll' vällä opadaq ammõtnikkõ Soomõ Kindralkubõrmangu keskvalitsusõ tarbis. 1872 võeti edimäne naanõ Helsingi Ülikooli üliopilasõs.\n\nSoomõ ülikooliq","num_words":75,"character_repetition_ratio":0.022,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.226,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Rehkend%C3%A4j%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Rehkendäjä om väiku elektroonilinõ abimiiis matõmaatilidsõ rehkendämise man.\n\nRehkendäjät saa ku rakõndust tarvitaq ka puutrin ja nutiktelefonin.\n\nKoolin ja ülikoolin tarvitõdas taad matõmaatigatunnin, füüsiga- ja keemiätunnin jm.\n\nVõro keelen võidas rehkendäjä asõmal üteldäq viil rehkendüsmassin vai rehkend'.\n\nEdimäne elektroonilinõ rehkendäjä tetti 1967. aastagal firman Texas Instruments. Tuu oll' 1,5 kg rassõ ja tuud pruugiti lavva pääl.\n\nLiigiq \n\n Lihtsä rehkendäjä - +,-, ÷, ×, √, x2, % , 1\/x\n Tiidüstüü rehkendäjä - näütüses: sin, cos, tan, log, GRAD, RAD\n Graafilinõ rehkendäjä\n\nelektrooniga\neelektririistaq\nmatõmaatiga","num_words":73,"character_repetition_ratio":0.085,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.214,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Uusna%20m%C3%B5is","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Uusna mõis, saksa keelen tuntu kui Neu-Tennasilm, eesti keelen tuntu ka Uue-Tänassilma, või-olla ka Vastse-Tänassilma, olli rüütlimõis Villändimaal, Villändi kihilkunnan, Uusna külän.\n\nAolugu \n1743. aasta eräl'd Venne Keisririigi keisrinna Jelizaveta Petrovna (Elisabet I) (valit's 1741–1762) Uusna mõisamaa Tännässilmä mõisa mant ja kinkse ärä. Edimine mõisnik olli Balthasar von Campenhausen. Axel Heinrich von Bruiningk valit's mõisa 1759 kuni 1775 aastal tulli Ludwig Wilhelm von Manteuffel, kiä ostse mõisa 19 000 ruubli iist. Häste ruttu ostse mõisa 1780. aastal ärä Carl Gustav von Taube. \n\nViimäne sii mõisa ülembrahvasuguselts olli von zur Mühleni. 1804 ostse Carl von zur Mühlen mõisa ärä 60 000 ruubli iist. \n\nTuu kandi talopoig Hans Leik saie Uusna mõisa peremehes 1871. aastal. Rahuaigu, pääle tõist maailmasõda, olli Uusna mõisa pääoone sovhoosi kontoris. Prõlla om Uusna mõis Leike suguvõsa uma.\n\nOone \nMõisa pääoone om tettu 19. sajandil ildaklassitsistliku moodu perrä. Pääoone om tettu puust, tuu man om park, kon om pal'lu tõistmuudu puuliike. Aidaoone ja laut omma tettu samal aol ku pääoone. Laut läits palama 30. mahlakuu päiväl 2004.\n\nPerimus \nPerimuse kottale om kõnelnu pal'lu Paju Jaak. Temä jutu perrä olli rasse aig von zur Mühleni suguseltsi aigu. Kui talusit perises ostma nakati, sis mõisaerrä olli võtnu talukotussit ja vallamaad ärä. Kõneldi et mõtsavahi talu läits kah niimuudu mõisniku kätte. Viil olevat mõisnik taludõ man käinu ja võtnu üten toda mes miildüsi.\n\nUusna mõisa surnuaid \nUusna mõisa man om surnuaid, kohe omma mõisnike sugulase matetu. Prõlla omma surnuaian kiik matuse ävitedu. \n\nViländimaa mõisaq\nViländi kihlkund","num_words":231,"character_repetition_ratio":0.058,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.219,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Sangast%C3%B5%20kerik","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sangastõ kerik om lutõri kerik Sangastõ kihlkunnan Sangastõ alõvin. Parhilla jääs kerik Otõpää valla ala.\n\nAolugu \nSangastõ kerikut kutsuti vanal aol Tehale (Tõhalõ vr. k., Tõhala ee.k.) kerikus. Edimäst kõrda om kerikut mainit 1379. aastagal. Põh’asõa aol 1702 palotõdi kerik maaha. \n\nTäämbädse ao kerik om peri 1742. aastagast. Puunõ torn tetti 1861. aastagal. Parhilla tüütäs kerikun Sangastõ Pühä Andreasõ kogohus ja keriguopõtaja om Pilli Ivo. \n\nÜts Sangastõ keriguopõtaja om olnuq ka Rossihniusõ Joachim, kiä om avitanuq pall'o eesti kiilt edendäq. Keriguopõtaja Rauscherti Chilian om avitanuq kuulõ edendäq.\n\nTartomaa keriguq","num_words":85,"character_repetition_ratio":0.095,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.212,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Monster%20Energy","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Monster Energy om väejuuk (energiäjuuk), midä tetäs Ameeriga Ütisriigen. Tuud tege firma Monster Beverage. Kokko om parhilla kolmõkümne nelä eri maiguga juuki. \n\nMonster Energy tukõ mitmit ekstriimspordivõistluisi nigu Vormel 1, NASCAR, a ka e-spordi võistluisi.\n\njoogiq","num_words":35,"character_repetition_ratio":0.054,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.181,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mihklip%C3%A4iv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mihklipäiv om pääengli Miikaeli nimepäiv, midä tähüstedäs 29. süküskuu pääväl. \n\nEesti rahvakallõndri perrä lõpõtas mihklipäiv jüripääväga alanu suvõpuulaastaga. Mihklipääväl tapõti oinas vai lammas, sõs üteldi, et egäl oinal uma mihklipäiv. Tapõtust eläjäst tetti sülti, verekäkki ja klõmbisuppi. Küüdseti saia, leibä, nisuvatska ja kuuki. \n\nTarto- ja Võromaal aiq kar'usõq valgõt oinast vai kodokitsõ kolm kõrda ümbre kivi, et lumi rutõmb maaha tulõsi. Ku kari kodo tull', kaeti, kas eläjil om kõrsi suun – tuu pidi tähendämä talvist söögipuudust.\n\nVõro rahvakallendri","num_words":77,"character_repetition_ratio":0.014,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.186,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pii","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"π (pii) vai Archimedese konstant om matõmaatilinõ konstant, miä om tasapinna pääl tsõõrjoonõ ja läbimõõdu vaihõkõrd. Seo vaihõkõrd om konstant. Näütüses ku üte tsõõri tsõõrijuun om kats kõrda suuremb ku tõsõ, om ka edimädse tsõõri läbimõõt kats kõrda suurõmb. Pii olõ-iq ütegi ratsionaalarvuliidsi kõrdajidõga polünomi lahõnd.\n\nPii väärtüs om umbõs 3,14159. Piid saa-iq kirotaq katõ täüsarvo jaona. Ku kirotamiq pii komaga, om seol lõpmaldaq pall'o numbrit ja nail numbriil olõ-iq mustrt. Tuuperäst tarvitamiq pii ligilähküt väärtüst.\n\nmatõmaatiga","num_words":75,"character_repetition_ratio":0.033,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.188,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Panda","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Bambuskahr vai suur panda (Ailuropoda melanoleuca) eläs õnnõ Hiinan. Nimäq sööväq hariligult bambusõkasvõ ni -lehti. Pandalõ miildüs ütsindä elläq. Panda eloigä om keskestläbi 15-20 aastakka.\n\nImetäjäq","num_words":25,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.189,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vantaa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vantaa om liin Lõunõ-Soomõn, Uusimaa maakunnan. Vantaa suurus om 240,4 km² ja sääl eläs umbõs 223 027 inemist.\n\nVantaa naabriq ommaq Nurmijärvi, Sipoo ja Tuusula vald ni Helsingi, Espoo ja Kerava liin.\n\nVantaan om Helsingi Vantaa linnujaam.\n\nSoomõ liinaq","num_words":36,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.24,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Lohe","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lohe vai lindaja siug om müütiline elläi, kä om tunnõt pall'odõ maiõ jutõst üle ilma. \n\nVäega tähtsä om lohe Hiina mustitsin jutussin (hiina keelen om lohe 龙 , pinyin: lóng). Hiinlaisi kotsilõ üteldäs sakõstõ, et nä ommaq lohe latsõq. Hiina loheq ommaq tõistsugumadsõq ku õdagumaa loheq.\n\nEläjäq","num_words":46,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.203,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/S%C3%A1toralja%C3%BAjhely","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sátoraljaújhely (s'aksa keeleh Neustadt am Zeltberg; slovakkia keeleh Nové Mesto pod Šiatrom) om liin Põh’a-Ungarin Borsod-Abaúj-Zempléni maakunnan Liin om Miskolcit 80 km kavvõn, vasta Slovakkia piiri, Tokaji veinipiiŕkunnan. Sääl eläs pia 13 554 inemist. Liin sai liinaõigusõ 1261. aastagal Ungari kuninga V. Istváni käest. Sátoraljaújhely ala kääväq kokko kolm küllä: Károlyfalva, Rudabányácska, Széphalom. Liinan om ütesä mäke. Kõgõ suurõmb noist om 512,7 m korgõ. \n\nUngari liinaq","num_words":61,"character_repetition_ratio":0.033,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.221,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Jiangsu","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Jiangsu (hiina keelen 江苏, pinyin: jiāngsū) om provints Hiina hummogujaon, Jangtse ja Huaihe jõõ alambjoosu man. Provindsi pääliin om Nanjing.\n\nNimest \nJiang om innembide tähendänüq Jiangningfu piirkunda (seo ilma aigo Nanjingi piirkund) ja Su om tähendänüq Suzhoufu piirkunda (seo ilma aigo Suzhou piirkund).\n\nPiirkunnaq \nParaq om Jiangsun 13 piirkunda. Neoq ommaq Nanjing, Wuxi, Xuzhou, Changzhou, Suzhou, Nantong, Lianyungang, Huai'an, Yancheng, Yangzhou, Zhenjiang, Taizhou ja Suqian.\n\nHiina provindsiq","num_words":66,"character_repetition_ratio":0.089,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.196,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/H%C3%B5p%C3%B5kog%C3%B5r","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hõpõkogõr ehk harilik hõpõkogõr (Carassius gibelio) om karpkalaliisi seltsi kuuluv kala.\n\nKirjeldus \nHõpõkogrõ kihäplaan olõnõs väega pall'o keskkunnast, agaq inämbähe om tä madalamba kihägaq ku kogõr. Hariligult om tä külgi päält tugõvahe lamõhõnuq ja näge tuuperäst vällä peris siuhkõ. Täl ei olõq kogõrõlõ umast „kühmäküst“ ja kihä pikkus-korgus vaihõkõrd jääs inämbähe 1\/3 ja 1\/2 vaihõlõ.\n\nVärv tõsõndõllõs küländ pall'o. Inämbähe hõpõhallõn värmitoonõn kallo säläq võivaq vaeldudaq kooniq hallikasrohikadsõni. Hanna- ja sälähormussõq ommaq muist hormussist pall'o tummõmbaq.\n\nHõpõkogõr om hariligult 15–40 cm pikk ja kooniq 2 kg rassõ. Kihä om külgi päält lammõ. Hõpõkogõr om inämbüisi makõviikala, a teda löüd ka merest. Hõpõkogõr eläs päämidselt Kavvõl-Hummogumaal, Hiinan, Jaapanin, Korean, a tedä om ka muialõ sisse tuud, säälhulgan Õuruupahe ja Austraaliahe. Eestin om hõpõkogõr harilik kala.\n\nHõpõkokri löüd järvist ja jõkist, tä kannahtas häste elläq viin, kon om veidüq hapasnikku.\n\nÜts ummamuudu asi om hõpõkogrõ man tuu, et tä saa sikiq ilma esädse hõpõkogrõldaq, tä või pruukiq muid karpkalaliisi seltsi kuuluvit esätsit kallo. Niimuudu seemendedüist kalamunõst arõnõsõq õnnõ imädseq hõpõkokri niiüldäq klooniq, tuuperäst sais mõnikõrd hõpõkokri kogokund kuun päämidselt imätsist kalost.\n\nHõpõkogõr om Eestin võõrliik. Tä om Eestihe sisse tuud 1948-1949 aastil, edimält Maardu ja Kahala järve.\n\nKaeq viil \nKogõr\n\nKalaq","num_words":194,"character_repetition_ratio":0.056,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.188,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pinyin","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pinyin (hiina keelen 拼音, pinyin: pīnyīn) om hiina keele umaladina transliteratsiuun Hiinan.\n\nPinyin tähendäs mandariini keelen sõnalõ-sõnalt 'ütlemisperäne kirotaminõ'.\n\nSeo ilma ao hiina keelen om 4 tuuni ja 1 pehmeq tuun.\n\nVabahelüq\n\nPeethelüq \n\nkeeleq","num_words":32,"character_repetition_ratio":0.049,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.201,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/T%C3%B5%C3%B5p%C3%B5h%27alda%20aig","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tõõpõh'alda aig vai tõõtus om aojärk, mink mano käü lõpmalda hulk tõõlist ja tõõpõh'aldaq teedüst ja selle om perädü kerge ka inemiisiga manipuliiriq, inemiisi ullitaq ja hanitaq ja pandaq näid uskma ja tegemä asju, midä nä esiq muidu es usknuq ega tennükiq. \n\nTõõpõh’aldaq ütiskunda kutsutas ka sotsiaalmeediä tõõ aos, ütismeediän levitädäs kontrolmaldaq uudissit, nii sääntsit, mis levitäjä hindä arvosaamist ilmaelost tugõvaq, ku ka sääntsit, minkaq saat esi perädü pall’o tähelepandmist ja klikke.\n\nVällälingiq \n Kõivupuu Marju: Maailma mõistmisõst ja mõõtmisõst. Uma Leht 02.12.2021.","num_words":81,"character_repetition_ratio":0.017,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.192,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/L%C3%A4mm%C3%A4rekord","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lämmärekord vai kuumarekord om kõgõ korgõmb kraat vai õhulämmi, miä kongi mõõdõt om.\n\nEesti lämmärekordiq \nKõgõ korgõmb mõõdõt õhulämmi Eestin om +35,6°C, miä registreeriti 11. põimukuu pääväl 1992 Võrol.\nIlmatiidüs","num_words":28,"character_repetition_ratio":0.039,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.223,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Weizenbergi%20August","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Weizenbergi August (August Ludwig Weizenberg; sündünüq 6. mahlakuu pääväl 1837 Erästveren, koolnuq 22. märtekuu pääväl 1921 Talliinan) oll' eesti rahvusligu kiviragomisõ luuja.\nVõromaa inemiseq","num_words":20,"character_repetition_ratio":0.043,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.218,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/%C3%9Ctismeedi%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ütismeediä ehk sotsiaalmeediä om meediä, mink sissu loovaq ossavõtjaq ni minkan inemiseq käüväq läbi, loovaq ni jagavaq teedüst ja mõttit virtuaalsin kogokunnõn ja võrgostuin.\n\nLiigitüs \n\n internetifoorum\n blogi (WordPress, Blogger)\n mikroblogi (Twitter)\n viki\n läbikäümisportaal (Facebook, Orkut, Google+, YouTube)\n sotsiaalnõ järehoitja (Delicious, Pinterest)\n\nMüügikõrraldus \nEttevõttõq pruukvaq ütismeediät müügikõrraldusõn, näütüses tutvustasõq ja reklaamvaq ütismeediä postituisin umma kaupa.\n\nVälislingiq \n\n Sotsiaalmeedia kanalite rollid Eestis, OKIA, 15. märts 2013\n Jaan-Juhan Oidermaa: \"Raport: ühismeediaga manipuleerib süstemaatiliselt vähemalt 70 riiki\" ERR Novaator, 4. oktoober 2019\n\nmeediä","num_words":73,"character_repetition_ratio":0.037,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.193,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.993,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%B5nn%C3%B5liik","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kõnnõliik om tegosõna grammatilinõ katõgooria, mink liikmõq ommaq võro keelen ja pall'odõn tõisin keelin jaataja kõnõ (afirmatiiv) ja eitäjä kõnõ (negatiiv). Jaataja kõnnõliik om tuuga, minkast kõnõldas, peri. Eitäjä kõnnõliik ei olõq tuuga, minkast kõnõldas, peri.\nKeeletiidüs","num_words":37,"character_repetition_ratio":0.112,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.177,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Eit%C3%A4j%C3%A4%20k%C3%B5n%C3%B5%20%28keeleoppus%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Eitäjä kõnõ vai negatiiv om ütś katõst kõnnõliigist. Eitäjä kõnõ näütäs, et tuud, minkast kõnõldas, ei sünnüq vai tuud ei olõq.\n\nVõro kiil \nVõro keele eitüs om eesti umast mitmõkesitsemb, olõvigu ja minevigu jaos ommaq esiq sõnaq, mõlõmbal ommaq viil edeeitüs ja mitund muudu tagaeitüs, ni tagaeitüst mitund muudu. Katś eri sõnna eitüse jaos olõvigun (ei) ja minevigun (es) om võro keele eitäjä kõnnõ kõgõ tähtsämb erijuun. Naidsammo sõnno pruugitas ka mulgi, tarto ja seto keelen, aq tagaeitüs (olõ-õs) om võimalik õnnõ võro ja seto keelen.\n\nKaeq viil \nLausõeitüs\n\nLätteq \nKeeletiidüs","num_words":91,"character_repetition_ratio":0.078,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.198,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pajumetsa%20Valter","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pajumetsa Valter (Valter Pajumets, võroperädse välläütlemise perrä Pajumõtsa Valtõr, sündünüq 4. põimukuu pääväl 1930 Nogo külän) om vabahusvõitlõja.\n\nTä oll' kavva kudamisvabrigu ARENG Rõugõ tsehhi juhataja, noorõn põlvõn oll' suusasportlanõ.\n\nElokäük \nValtõr om sündünüq Nogo külän, parla eläs Rõugõn.\n\nKeskkooli aigu oll' Salajadsõ Kupõrjanovlaisi Liidu liigõq.\n\n1946 NSVL maanuuri suusatiatõvõistlusõ võitjidõ miiskunnan. (Pildipääl hääd kätt tõnõ, tütre Terje Raju ütelüs) \n\n1947 NSVL koolinuuri suusatamisõ 3. kotus Arhangelskin.\n\n1949. aastagal nakas opma mõtsandust Tarto Ülikoolin. \n\nVõeti kinniq 1949. aastaga 10. joulukuu pääväl. \n\n29. märtekuu pääväl 1950 erinõupidämise otsus §§ 58-la ja 58-11 – Valtrilõ anti 10 aastaganõ karistus.\n\nOll Vorkuta kivihüdsekaivandusõn Kapitalnaja. \n\n1954. aastagal sai vabakäügivangis, hoobis vabas sai 22. piimäkuu pääväl 1956. \n\nTä oll' Tarto tekstiilivabrigu Areng Rõugõ tsehhi juhataja.\n\nTä om kokko pandunuq aoluu Rõugõ Arengu ja veski kotsilõ.\n\nPensionil 1994. aastagast.\n\nEräelo \nValtril om katś last.\n\nRiigivapi 5. klassi häätekemärk 2007. aastagal.\n\nRõugõ valla elotüü preemiä 2012. aastagal.\n\nLätteq \n\nVõromaa inemiseq","num_words":132,"character_repetition_ratio":0.063,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.245,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Eesti%20Nuuri%20Muusikalitiatri","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Eesti Nuuri Muusikalitiatri vai ENMT (eesti keelen Eesti Noorte Muusikaliteater) om 2013. aastagal Türil luud üle-eestiline muusikalitiatri. Noidõ moto om \"Muusikalitiatri ütistäs!\"\n\nTiatri luujas om Orumäe Kaarel ja kodolava om Türi Kultuurikeskusõn.\n\nENMT edimäne lavastus oll’ 2013. aastagal \"Lumivalgõkõnõ\", mink autoriq ommaq Sillamaa Janika ja Kaari.\n\nVälislingiq\n\nTiatri kodoleht\n\nEesti tiatriq","num_words":49,"character_repetition_ratio":0.092,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.195,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pehki%20Heino","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pehki Heino (Heino Pehk, sündünüq 25. joulukuu pääväl 1940 Maaritsan) om eesti koorijuht ja muusigapedagoog.\n\n1959. aastagal lõpõt' tä Tarto Muusigakooli akordioni pääl, 1964. aastagal Talliinna Riikligu Konservatooriumi koorijuhtimisõ pääl.\n\nTä om olnuq Võro Latsi Muusigakooli oppaja ja Võro miiskoori ja Võru oppajidõ segäkoori Cantus päädirigent.\nVõromaa inemiseq","num_words":44,"character_repetition_ratio":0.05,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.202,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/V%C3%A4rnigu%20Andrus","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Värnigu Andrus (Andrus Värnik, sündünüq 27. süküskuu pääväl 1977 Antslan) om inneskine Eesti kergejoustiklanõ (odahiitjä), kiä saiõ 2005. aastagal odahiitmisen maailmameistres.\n\nRekordviseq oll' 87.83 (19. põimukuu pääväl 2003 Valgan, kooniq 2018. aastagani Eesti rekord)\n\nEräelo \nAndrus Värnik om 182 cm pikk ja kaald 110 kg. Tä eläs Antslan.\n\nVärnik mõist võro kiilt.\n\nTälle miildüseq golf ja tennis.\n\nKittüseq \n\n 2003 – Eesti aastaga spordimiis\n 2003 – Eesti aastaga miisskergejoustiklanõ\n 2004 – Eesti Vabariigi spordipreemiä (hõbõmedäli võitmisõ iist odahiitmisen 2003. aastaga kergejoustigu maailmameistrevõistluisil)\n 2005 – Eesti aastaga spordimiis\n 2005 – Eesti aastaga miiskergejõustiklane\n 2006 – Valgõtähe III jaku häätekemärk\n 2006 – Eesti Vabariigi spordipreemiä (kuldmedäli võitmisõ iist odahiitmisen 2005. aastaga kergejoustigu maailmameistrevõistluisil Helsingin)\nEesti sportlasõq\nVõromaa inemiseq","num_words":90,"character_repetition_ratio":0.093,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.249,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Rikandi%20Hindrek","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Rikandi Hindrek (Hindrek Rikand, sündünüq 22. joulukuu pääväl 1874 Väimelä vallan Võromaal, koolnuq 27. mahlakuu pääväl 1940 Talliinan) oll' eesti sidõtegeläne ja esperantist.\n\nTä oll' 1917–1918 Talliinna sidõ ülemb ja 1918–1924 Sidõvalitsusõ luuja ni edimäne ülemb.\n\nMatõt Metsakalmistulõ.\n\nVälläandõq \n\n Esperanto-eesti taskusõnastik = Esperanta-Estona posvortaro. Haapsalu: P. Tamverk, 1933. 235 lk\n\nVõromaa inemiseq","num_words":43,"character_repetition_ratio":0.015,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.272,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Abeli%20Piitre","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Abeli Piitre (Peter Abel vai Peeter Abel; sündünüq 9. joulukuu pääväl 1848 Tammõ vallan Võromaal, koolnuq 12. radokuu pääväl 1920 Võrol) oll' eesti oppaja.\n\nTä oll' oppaja poig. Tä opsõ Kanepi kihlkunnakoolin ja Cimze seminärin ni opaś Kanepin, Tarton, Paistõn ja Võrol.\n\nÜten Veske Mihkliga and´ tä vällä koorilaulõ kogo \"Laulu-kogu...\" (1880).\n\nKirändüs \n Rudolf Põldmäe, \"Rahvusliku liikumise tegelane Peeter Abel\" – Keel ja Kirjandus 1972, nr 7, lk 413–418; ka R. Põldmäe raamatun \"Kultuuriloolisi vahelugemisi\", Eesti Raamat, Tallinn 1979, lk 166–175\n\nVällälingiq \n Sissekannõq ISIK-n (eesti keelen)\n\nVõromaa inemiseq\nOppajaq","num_words":78,"character_repetition_ratio":0.019,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.276,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Titip%C3%A4%C3%A4%20p%C3%A4rliq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Titipää pärliq ommaq vistrigu muudu asjandusõq umbõs 20% miihil titipää tagumidsen veeren, mõõduga 1-3mm. Nuuq ei tähendäq nakkust, ei olõq haigusliguq, võivaq mõodaq suguelolõ häste. Mõnõl juhul pärliq võivaq süütäq vai veritsedäq, sõs soovitadas arsti man är lõigadaq. Ku nääq iholidselt vai ilo poolõst ei sekäq miist vai partnerit, sõs soovitadas alalõ jättä, lõikusõl om alati man määnegi risk.\n\nVällälingiq \nhttps:\/\/kingsley.stanford.edu\/SpinesVsPapules.html\nAndroloogia","num_words":61,"character_repetition_ratio":0.039,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.181,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/2021.%20aastaga%20Eesti%20inemiisi%20kokkolug%C3%B5min%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"2021. aasta Eesti inemiisi kokkolugõminõ (lühendüs REL2021) om rahva- ja elokotussidõ kokkolugõminõ saisoga 31. joulukuu päiv 2021 kl 0.00 paigapäälidse ao perrä. \n\nSuurõmb jago teedüst saias riigi andmõkokõst, lisäs noilõ küstäs lisäteedüst viil 60 000 juhuslidsõ inemise käest. Rahva kokkolugõmist kõrraldas Statistigaammõt.\n\n2021. aastaga rahva kokkolugõminõ om Eestin katõtõistkümnes.\n\nLisäs saa puutrin märkiq kiili ja murdidõ, sh ka võro keele mõistmist. \nEesti","num_words":55,"character_repetition_ratio":0.072,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.227,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Eesti%20Kesker%C3%A4kund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Eesti Keskeräkund (eesti keelen Eesti Keskerakond) om Eesti eräkund, miä luudi 1991. aastagal.\n\nEräkunna populaarsus om 1990. aastidõ lõpust stabiilsõlt küländ korgõ püsünüq. Partei pikäaolidsõ liidri Savisaarõ Edgari vaiht 2016. aastagal vällä Ratta Jüri. 2019. aastaga Riigikogo valimiisil sai Keskeräkund 23,8% hellest ja 26 kotust parlamenti. \n\nKeskeräkunna ideoloogiat om peet kuratsentristligus, populistligus ja sotsiaalliberaalsõs. Partei tugõjaskunnan ommaq innekõkkõ vähämbä sissetulõgiga inemiseq ja vinne imäkeelega inemiseq.\n\nAolugu \nKeskeräkund kasvi vällä Rahvarõnnast ja luudi 12. rehekuu pääväl 1991, edimehes sai Savisaarõ Edgar. Kooniq 17. mahlakuu pääväniq 1993 kand' eräkund nimme Eesti Rahva-Keskerakond.\n\n2016. aastagal sai eräkunna edimehes Ratta Jüri ni Keskeräkund tei vahtsõ valitsusõ Sotsiaaldemokraatligu Eräkunna ja IRL-ga (Ratta Jüri edimäne valitsus).\n\n2019. aastaga Riigikogo valimiisil sai Keskeräkund 23,1% hellest ja 26 kotust Riigikokko. Tetti vahtsõnõ valitsus EKRE ja Esämaaga.\n\n2019. aastaga Õuruupa Parlamendi valimiisil sai Keskeräkund 14,4% hellest, miä and üte saadigukotusõ (Toomõ Yana).\n\nLätteq \nEesti eräkunnaq","num_words":130,"character_repetition_ratio":0.089,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.214,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Eesti%20Rehvormier%C3%A4kund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Eesti Rehvormieräkund (eesti keelen Eesti Reformierakond) om 1994. aastagal luud liberaalnõ Eesti eräkund, mink iinkäüjäs oll' Eesti Liberaaldemokraatlik Partei. \n\nEesti Rehvormieräkunna tsiht om jouda jovvukaniq kodaniguütiskunnaniq, mink alosõs om lihtsä maksusüsteem ja mõtõq, et riik putus turgu nii veidü ku võimalik.\n\nRehvormieräkund om Õuruupa liberaalsidõ ja rehvormieräkundõ ütisüsen, Eestist om sääl viil ka Keskeräkund.\n\nEräkunna edemiis om Kalda Kaja.\nEesti eräkunnaq","num_words":60,"character_repetition_ratio":0.089,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.167,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kivi%20Aleksis","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kivi Aleksis (Aleksis Kivi, kodanigunimi Alexis Stenvall; sündünüq 10. rehekuu pääväl 1834 Uvvõlmaal, Nurmijärve kihlkunnan – koolnuq 31. joulukuu pääväl 1872 Tuusulan) oll' Soomõ kiränik.\n\nElokäük \nKivi Aleksis sündü külärätsebä perrehe, tä oll' nelläs poig.Uma latsõpõlvõ oll' tä Nurmijärvel, kost esä tä Helsingihe opma vei, ku poig oll' 11 aastakka vana. Esä taht', et pojast keriguoppaja saanuq. Edimält oppõ Kivi Granbergi Ukko eräkoolin roodsi kiilt. Tuud aigu es olõq maarahva latsi oppaminõ kuigi harilik.\n\nJärgmädsel aastagal alost' tä opitiid Stockuse Carli koolin. Sääl oppõ tä aastagil 1847–1852, edimält algkoolin ja sis kooniq gümnaasiuminiq vällä. 1852. aastagal tull' täl rahapuudusõ peräst kuul katski jättäq ja ta oppõ edesi umal käel. Tä lõpõt' gümnaasiumi 1857. aastaga lõpun. Tuulsamal aastagal otsust' Alexis, et timäst tulõ-õiq kerigooppaja, a soomõkiilne kiränik.\n\n1859. aastaga keväjä läts' tä ülikuuli, kon oppõ 1865. aastaganiq, ku tä tuu kooli poolõlõ jätt'.\n\n1870. aastil naas' Kivi Alexis juuma, kasviq ka meelehädäq. Aastagal 1872, ku tä oll' jo paar aastakka vaimuhaiglan olnuq, saiõq arstiq arvo, et Kivvi saa-aiq terves ravitsaq ja tä viidi vele mano Tuusulahe. Tä kuuli 1872. aastaga viimätsel pääväl.\n\nKivi oll' edimäne kirotamisõga otsa pääle saanuq soomõ keelen kirotanuq Soomõ kiränik, tuuperäst peetäs timmä soomõ kirändüse esäs. 10. rehekuu päiv om soomõ kirändüse päiv, samal pääväl peetäs ka Kivi Aleksise päivä.\n\nRaamaduq \n\n \"Bröllopsdansen\"\n \"Lea\"\n \"Palokängsepäq\" (1864)\n \"Kullervo\" (1864)\n \"Kanervala\" (1866)\n \"Kihladsõq\" (1866)\n \"Õllõkäük Schleusingenin\" (1866)\n \"Üü ja päiv\" (1866)\n \"Säidse veljä\" (1870)\n \"Margareta\"\nSoomõ kiräniguq","num_words":215,"character_repetition_ratio":0.056,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.258,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/As%27a%20Aksli","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"As'a Aksli (Aksel Õieleid Asi, sündünüq 1. vahtsõaastakuu pääväl 1930 Lasva vallan Lauga külän Tara talon, koolnuq 25. süküskuu pääväl 2018) oll' Võromaa tiatrimiis.\n\nTä oppõ Võro Tüüstüstehnikumin ja Tarto Tüüstüskoolin tisleris, tuu ammõt tõi tä Võrolõ. 1949. aastagal luud Võro kultuurimaja köütse As'a Aksli elo tiatriga. 1962. aastagal lõpõt' Aksli Viländi Kultuurharidustüü Kooli näütejuhtmisõ pääl. \n\n1999. aastagal tunnust' Võro liin Akslit häätekemärgiga.\nVõromaa inemiseq\nEesti tiatritegeläseq","num_words":60,"character_repetition_ratio":0.036,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.223,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Keerdoja%20Karl%20Robert","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Keerdoja Karl Robert (Karl Robert Keerdoja, kooniq 1936. aastaganiq Kerberg) (sündünüq 2. vahtsõaastakuu pääväl 1896, Koiola vallan Võromaal, koolnuq 21. põimukuu pääväl 1968, Stockholmin, Roodsin) oll' Eesti sõeväeläne (kaptõn, 1934), mõtsa- ja umavalitsustegeläne. \nVõromaa inemiseq\nEesti sõaväeläseq","num_words":31,"character_repetition_ratio":0.041,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.248,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Haridus-%20ja%20Tiid%C3%BCsministeeri%C3%BCm","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Haridus- ja Tiidüsministeeriüm (lühendüs HTM) om Eesti valitsusasotus, miä kõrraldas riigi puult Eesti haridus- ja tiidüstüüd.\n\nMinisteeriüm pidä huult riigi haridus-, tiidüs-, arhiivi-, nuuri- ja keelepoliitiga planiirmise iist ja egäsugutsõ haridusõ, arhiivindusõ, nuursuutüü valdkundõ kõrraldamisõ ja säädüisi ja kavadõ kokkopandmisõ iist.\n\nHaridus- ja Tiidüsministeeriüm om ainukõnõ ministeeriüm, miä ei olõq Tal'nan, a Tarton.\nEesti ministeeriümiq","num_words":55,"character_repetition_ratio":0.115,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.17,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Anomam%C3%B5sumassin","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Anomamõsumassin om kodomassin söögianomidõ ja söögiriisto mõskmisõs. Tuujaos lastasõq anomilõ pääle kimmä programmi perrä viijuaq. Päält mõskmisõ ja loputamisõ massin kuivas anomaq ärq kah.\n\nEdimädse automaatsõ viijukõga anomamõsumassina patõntiire ärq Cochrane'i Josephine USAn 1900. aastagal ja tuu võeti pruukmistõ söögikotussin.\n\nVälälingiq \nKuis valliq anomamõsumassinat?\nKodomassinaq","num_words":44,"character_repetition_ratio":0.055,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.151,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Aurora%20%28laulja%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Aurora, tävve nimega Aksnese Aurora, (sündünüq 15. piimäkuu pääväl 1996) om Norra laulja-laulukirotaja ja muusigaprodutsent. \n\nTimä edimäne EP \"Running with the Wolves\" ilmu 4. lehekuu pääväl 2015. Samal aastagal ilmu ka tä kavvõr inglüse rokkansambli Oasis laulust \"Half the World Away\", midä pruugiti John Lewise kaubamajjoketi joulureklaamin.\n\nTedä om võrrõld sääntside artistõga nigu Susanne Sundfør, Emilíana Torrini, Florence and the Machine, Eivør Pálsdóttir, Kate Bush, Lana Del Rey, Lorde ja Bjork.\n\nElokäük \nAurora sündü 15. piimäkuu pääväl 1996 Norran Stavangerin, a üles kasvi Bergenin. Viise naas' tä luuma kuvvõaastadsõlt ja laulusõnno kirotama ütsädselt.\n\nVälälingiq \n\n Kodoleht\n Aurora Instagramin\n Aurora Twitterin\n Aurora IMDb-n\n Aurora Facebookin\nNorra lauljaq","num_words":99,"character_repetition_ratio":0.061,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.211,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Raigi%20Eduard","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Raigi Eduard (Eduard Raig; sünüdnüq 5. vahtsõaasta kuu pääväl 1902 Kõlleste vallan Võromaal, koolnuq 19. märtekuu pääväl 1998 Connecticutin Ameerikan) oll' Eesti sõeväeläne (lipnik) ja Eesti politseinik.\n\nElokäük \nRaigi Eduard oppõ Tarto Liinakoolin, mink tä lõpõt' Vabahussõa aol. Võtt' ossa Vabahussõast Tarto kaitsõpataljonin, oll' osalinõ Tarto vabastamisõl, Lõunõrõnnõ lahingutõl Lõunõ-Eestin, Pihkva võtmisõl, Landersveeri ja Saksa Rauddiviisi vasta võitlõmisõl Landeswehri sõan ja katsõlahingutõl Narva rõnnal. \n\nNõvvokolo okupatsiooni aol käkk' hinnäst Tarton ja oll' maapaon Võromaal. S'aksa okupatsiooni aol määräti Raigi Eduard Politsei ja Umakaitsõ Valitsusõ Tarto-Valga Prefektuuri Elvä politseikomissaris. 1941. aastagal Valga politseiprefektis ja ildampa Eesti Julgõolõgipolitsei ja SD haldus- ja õigusosakunna juhatajas.\n\n1944. aastagal tagasi Saksa sõaväega läbi Sudeedimaa, Tšehhoslovakkia, S'aksamaa ja Austria, üle Elbe jõõ, miä oll' Nõvvokogo kontrolli all ja joud' üle Hannoveri Wolterdingeni pagõhõjalaagrihe Briti tsoonin. 1949. aastagal läts' perrega Ameerikahe.\n\nKitmiseq \n\n 1939 Valgõtähe IV klassi häätekemärk\n 1998 Kotkaristi III klassi häätekemärk\nEesti sõaväeläseq\nVõromaa inemiseq","num_words":140,"character_repetition_ratio":0.062,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.191,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Linask","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Linask' vai linnas (Tinca tinca L.) om makõviikala.\n\nLinask' om jämme ja höörik kala. Tä kaald pia kilogrammi. Tä kodos ommaq muadsõq põh'agaq, viihainu täüs ja lämmämbä viigaq järveq. Suvõ keskpaigan, ku järvevesi lätt kuumõmbas vai nakkas alanõma, jääs linnas suvõunnõ. Tä tükk süvvä mua sisse ja uut sääl parõmbat aigu. Arvatas, et linnas saa ilma söömäldäq katõsa kuud vasta pitäq.\n\nTälle miildüseq pääas'aligult kiholaisi vaglaq, viikirbuq, tõisi kallo mari, väikoq kalaq. Linnas eläs ni kümme aastakka.\n\nKalaq","num_words":78,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.2,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Sudak","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sudak (Sander lucioperca) om murdja kala.\n\nVanõb sudak või ollaq esikiq puul' miitret pikk ja kaaluq pia viis killo.\n\nEloviis \nSudak kaes väega ette, määnest elokotust valliq. Sudaguq eläseq sääntsen järven, kon om süvvi kotussit ja järvepõhi om inämbältjaolt kivve täüs. Viil om sudagu jaos tähtsä, et vesi olnuq lämmi. \n\nSudak püüd hindäle süvväq õnnõ üüse ni hoit hinnäst viikogo põhja. Inämbjaolt püüd timäsugunõ rüüvli Peipsin tinte, a muial ahunit, kuski (kiisku) ja särgi.\n\nKon eläs \nEestin eläs sudak õnnõ Peipsin ja Võrtsjärven, Tamulan ja viil mõnõn Lõuna-Eesti järven.\n\nKalaq","num_words":90,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.2,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/H%C3%B5rnas","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hõrnas vai iherüs vai jõõforell (Salmo truttamorpha fario) om kala.\n\nHõrnas om künnärvarrõ pikku küländ jämme kala. Võhandu jõõ ülembjoosu alostusõn om tedä küländ hulga. Mustjõgi ja timä haroq ommaq tuu kala jaos hääq elo- ja kudõnõmisõkotusõq. Rohkõmb omgiq tedä Pärlijõõn ja Mustanjõõn, Vaidvan ja Piitrejõõn.\n\nElläq taht tä rohkõmb muadsõ põh'agaq vii seen. Kudõnõmisõs om tälle vaia ruusa ja kivvegaq põhja. Niisamatõ ommaq tälle tähtsäq kotusõq, kohe saa hinnäst ärq käkkiq. Tuu jaos kõlbasõq vette sadanuq puuq ja oosõq perve seen. Iherüseq sööväq õhu- ja viimardikit ja näide vaklo, lipkit, ja kärbläisi, tõisi kallo marja, väikeisi kallo, vaklo, esikiq kunnõ ja hiiri.\n\nA näide elo om rassõmbas lännüq. Kudõmisõs kõlbulidsõq paigaq nakkasõq ärq häömä, ku jõõq üles sulutas ja õgvas tetäs vai jõki veeren mõtsa raotas.\n\nKalaq","num_words":128,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.188,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/T%C3%B5v%C3%B5kimm%C3%BCs","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tõvõkimmüs vai immuunsus om kihä s��stem, miä kaits elolist (organismi) võõridõ ainidõ iist.\n\nLisäs sjoolõ avitas tõvõkimmüs alal hoitaq homöostaasi vai tasakaalu kihä seen. Säälsaman ei toheq tõvõkimmüs mõodaq kehäle hindäle ja rünnädäq umahindä rakkõ. Ku tõvõkimmüs mõos kehäle hindäle, kutsutas tuud autoimmuunhaigusõs.\n\nTõvõkimmüs jagonõs katõs:\n\n loomulik tõvõkimmüs, minka inemine (vai muu elolinõ) om sündünüq;\n perit tõvõkimmüs, mink inemine (vai muu elolinõ) saa päält haigustekitäjäga kokkoputmist.\n\nLoomulik tõvõkimmüs olõ-õiq nii täpsä mõoga ku perit tõvõkimmüs. Peridü tõvõkimmüse jaos ommaq tähtsäq antigeeniq (kihäle võõraq ainõq, haigustekitäjäq) ni antikihäq, miä hinnäst antigiinega kokko köütväq ja niimuudu haigusõ vasta võitlõsõq. Sääne süstiim om tähtsä vaksiniirmise man.\nTervüs","num_words":104,"character_repetition_ratio":0.086,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.168,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ungvere%20Olli","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ungvere Olli (Olli Ungvere, sünnünimi Olga Birk, 1935–1936 Olga Ungerson; 17. juuni 1906 Lüütjä mõisa, Setomaa – 12. detsember 1991 Pärno) oll' eesti näütelejä.\n\n1924. aastagal lõpõt' tä Räpinä Ütisgümnaasiumi. Aastil 1931–1934 oppõ Tarto Korgõmban Muusigakoolin laulmist. \n\n1931. aastagast laul' Vanemuise tiatri operõtikoorin. Aastil 1934–1935 oll' tä Ugala opõretisolist ja draamanäütelejä. 1935–1937 tüüt' jälq Vanemuisen. 1937–1948 oll' tä Draamatiatri näütelejä ja 1948–1986 Endla tiatri näütelejä.\n\nTä om mängnüq filmen \"Keskpäev\", \"Suletud ring\" ja \"Mardipäev\".\n\nTarto keelen om tä mängnüq Traadi Matsi näütemängon \"Kohviuaq\" (\"Kohvioad\") Endla tiatrin (tuul aol Pärno Draamatiatri). Tuud etendüst (1978. aastagast) saa ka ETV arhiivist perrä kaiaq.\n\nUngvere Olli om matõt Pärno Mõtsakalmistulõ.\n\nTunnustus \n 1966 – Eesti NSV teeneline kunstnik\n\nLätteq\n\nKirändüs \n Leida Talts. Olli Ungvere. Teatriteed. Eesti Raamat, 1981\n\nVälälingiq \n Rahvusarhiivi fotode andmebaas. Stseen O. Kooli näidendist \"Musta kassi öösel ei näe\" L. Koidula nim. Pärnu Draamateatris. Taali - Olli Ungvere ja Mari - Lii Tedre (1984)\n Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi virtuaalnäitus \"Kummaline mrs Ungvere...\"\n ERR arhiiv. Olli Ungvere - 75 (1981)\n\nEesti näütelejäq\nSetomaa inemiseq","num_words":147,"character_repetition_ratio":0.064,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.282,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vai%20kiri","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vai kiri om vai keele kirjäpandmisõ süsteem.\n\nVai (ꕙꔤ) kiräviis om tävveste ummamuudu, ilma ladina tähestigu mõota. Üles märgitäs silbiq, märke om ligi 200. Vai kiri om tiidläisil kasulik uuriq, selle et kõik aolugu ja märke muutminõ om häste teedäq.\n\nTaa vällämärkmise aos peetäs 1833. aastat. Vällämärkjä oll Momolu Duwalu Bukele, kiä nakas säänest kirjä tarvitama uma säitsme sõbraga.\n\nKiräviisi mõtõq oll' saadu kokkoputmisõst cherokee inemiisiga, kiä üten mustõ emigrantõga olliq Ameerikast Libeeriäle tulnuq. Cherokee rahval oll' ildaaigu uma kiräviis tett.\n\nVai kiilt kõnõlas umbõs 110 000 inemist Libeeriän ja Sierra-Leonen.\n\nVälälingiq \nVai kirjäst (ingüse keelen)\nKeeleq","num_words":93,"character_repetition_ratio":0.018,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.201,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Sotsiaaldemokraatlik%20Er%C3%A4kund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sotsiaaldemokraatlik Eräkund (lühendüs SDE) om Eesti eräkund, miä jääs poliitilidse tele pääl kura poolõ pääle. Eräkund luudi 1990. aastagal.\n\nNäide mõttõviis om kaasaignõ sotsiaaldemokraatia ni põhimõttõq, midä tähtsäs peetäs, ommaq õiglus, üttehoit ja ütesugumadsõq võimalusõq. Sotsiaaldemokraadiq saisvaq tuu iist, et egäle ütiskunna liikmõl olnuq õigus hindäluumisõlõ ni elläq avvolist ja sündsät ello.\n\nJuhtkogo \nEräkonna edemiis om Saarõ Indrek ja pääsekretär om Vassiljevi Rannar. Asõedemeheq ommaq Pikhofi Heljo, Küti Helmen ni Läänemetsä Lauri. \n\nSotsiaaldemokraatligu Eräkunna juhatustõ kuulusõq viil Ossinovski Jevgeni, Lombi Priit, Pihelga Siret, Mikseri Sven, Nestori Eiki, Lauristini Marju, Liivati Anto, Padari Ivari, Kõva Kalvi, Vimma Joosep, Kaljuranna Marina, Sikkuti Riina, Kislovi Eve, Kersa Elina ja Metstagi Merike.\n\nTunnismärk \nEräkunna tunnismärk om verrev ruus.\n\nVälälingiq \nSotsiaaldemokraatligu Eräkunna kodoleht (eesti keelen)\nEesti eräkunnaq","num_words":121,"character_repetition_ratio":0.081,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.171,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Setomaa%20vald","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Setomaa vald om umavalitsõmisütsüs Eestih Võro maakunnah.\n\nSetomaa vald tetti 2017. aastagal ku panti kokko Meremäe, Miktamäe ni Verska vallaq. Nisama panti Setomaa vallaga kokko Misso valla Luhamaa nulk – seto küläq Hindsa, Koorla, Kossa, Kriiva, Leimani, Lütä, Mokra, Määsi, Napi, Pruntova, Põrstõ, Saagri, Tiastõ, Tiilige, Toodsi ja Tserebi. Miktamäe vallavolikogo olõ-õs peri priitahtligult Setomaaga kokko minemä ja käve kohut, a kaot'.\n\nSetomaa valla edimädsest vallavolikogo edemehest valiti Järvelilli Rein ni edimädsest vallavanõbast Kudrõ Raul.\n\nElondus \nSetomaa vallah om üt's' alõvik – Verska ja 156 küllä. Küläq ommaq Ala-Tsumba, Antkruva, Aud'assaarõ, Beresje, Ermakova, Helbi, Hilana, Hilläkeste, Hindsa, Holdi, Härmä, Ignasõ, Igrise, Jaanimäe, Juusa, Jõksi, Järvepää, Kahkva, Kalatsova, Kangavitsa, Karamsina, Karisilla, Kasakova, Kastamara, Keerba, Kiiova, Kiislova, Kiksova, Kitsõ, Klistina, Koidula, Kolodavitsa, Kolossova, Koorla, Korela, Korski, Kossa, Kostkova, Kremessova, Kriiva, Kuigõ, Kuksina, Kundruse, Kusnetsova, Kõõru, Käre, Küllätüvä, Laossina, Leimani, Lepä, Lindsi, Litvina, Lobotka, Lutepää, Lutja, Lütä, Lüübnitsa, Maaslova, Marinova, Martsina, Masluva, Matsuri, Melso, Merekülä, Meremäe, Miikse, Mikitamäe, Miku, Mokra, Määsi, Määsovitsa, Napi, Navikõ, Nedsaja, Niitsiku, Obinitsa, Olehkova, Ostrova, Paklova, Palandõ, Palo, Paloveere, Pattina, Pelsi, Perdaku, Pliia, Podmotsa, Poksa, Polovina, Popovitsa, Pruntova, Puista, Puugnitsa, Põrstõ, Raotu, Rokina, Ruutsi, Rõsna, Rääptsova, Rääsolaanõ, Saabolda, Saagri, Saatse, Samarina, Selise, Seretsüvä, Serga, Sesniki, Sirgova, Sulbi, Säpina, Talka, Tedre, Tepia, Tessova, Teterüvä, Tiastõ, Tiilige, Tiirhanna, Tiklasõ, Tobrova, Tonja, Toodsi, Toomasmäe, Treiali, Treski, Triginä, Tserebi, Tsergondõ, Tsirgu, Tsumba, Tuplova, Tuulova, Tääglova, Ulaskova, Ulitina, Usinitsa, Uusvada, Vaaksaarõ, Vaartsi, Varesmäe, Vasla, Vedernika, Velna, Veretinä, Verhulitsa, Vinski, Viro, Voropi, Võmmorski, Võpolsova, Võõpsu, Väike-Rõsna, Väiko-Härmä, Väiko-Serga, Õrsava.\n\nWikidata pindala kasutavad artiklid\nVõro maakund\nSetomaa vald","num_words":248,"character_repetition_ratio":0.048,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.215,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.999,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Antsla%20vald%20%281999%E2%80%932017%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Antsla vald oll' vald Õdagu-Võromaal. Tä jäi Urvastõ, Rõugõ ja Karula kihlkunda. Põrõhõllatsidõ maakunnapiire perrä kuulus Antsla vald Võro maakunda. \n\nVallan oll' üts liin (Antsla), kats alõvikku (Kobõla ja Vana-Antsla) ja 24 küllä.","num_words":32,"character_repetition_ratio":0.027,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.215,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/R%C3%B5ug%C3%B5%20vald","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Rõugõ vald om vald Võro maakunnan.\n\nVald panti kokko 2017. aastal Mõnistõ, Miss'o, Varstu, Haani ja Rõugõ vallost.\n\nNimes mõtõldi pandaq kas Lõunõ-Võrumaa vai Rõugõ, a edimält valiti valla nimes hoobis Haanimaa. Kotusõnimminõvvokogo arvssi, et parõmb om Rõugõ nimi alalõ jättä. Vabariigi Valitsus oll' samma miilt.\n\nVallan ommaq luuduskaitsõ all olnuq Murati pedäjäq.\n\nElondus\n\nAlõviguq \nRõugõ vallan om kolm alõvikku: alõvikku: Miss'o, Rõugõ ja Varstu.\n\nKüläq \nVallan om 273 küllä: Aabra, Ahitsõ, Ala-Palo, Ala-Suhka, Ala-Tilga, Andsumäe, Augli, Haabsilla, Haani, Haavistu, Haki, Hallimäe, Handimiku, Hanija, Hansi, Hapsu, Harjukülä, Heedu, Heibri, Hino, Hintsikä, Hinu, Holdi, Horoski, Horosuu, Horsa, Hotõmäe, Hul'aku, Hurda, Hämkoti, Härämäe, Häärmäni, Hürova, Hürsi, Hütü, Ihatsi, Jaanimäe, Jaanipeebu, Jugu, Järvekülä, Järvepalu, Kaarataudsa, Kadõni, Kahrila-Mustahamba, Kahru, Kaku, Kaldõmäe, Kallastõ, Kaloga, Kaluka, Kangsti, Karaski, Karba, Karisöödä, Kaubi, Kaugu, Kavõldi, Kellämäe, Kergätsi, Kiidi, Kilomani, Kimalasõ, Kirbu, Kiviora, Koemõtsa, Kogrõ, Kokõ, Kokõjüri, Kokõmäe, Kolga, Korgõssaarõ, Kotka, Krabi, Kriguli, Kuiandi, Kuklasõ, Kundsa, Kurgjärve, Kurvitsa, Kurõ, Kuuda, Kuura, Kuudsi, Kõomäe, Korgõpalu, Käbli, Kähri, Kängsepä, Kärinä, Käänu, Kääräku, Külmä, Laisi, Laitsna-Hurda, Laossaarõ, Lauri, Laurimäe, Leoski, Liguri, Liivakupalu, Lillimõisa, Listaku, Loogamäe, Lutika, Luutsniku, Lükkä, Lüütsepä, Mahtja, Mallika, Matsi, Mauri, Meelaku, Mõtstaga, Miilimäe, Mikita, Missokülä, Misso-Saika, Muduri, Muhkamõtsa, Muna, Muraski, Murati, Murdõmäe, Mustahamba, Mutõmõtsa, Mõnistõ, Mõõlu, Mäe-Lüütsepä, Mäe-Palo, Mäe-Suhka, Mäe-Tilga, Märdi, Märdimiku, Möldre, Möldri, Naapka, Nilbõ, Nogo, Nursi, Ortumäe, Paaburissa, Paeboja, Paganamaa, Palanumäe, Palli, Palujüri, Parmu, Parmupalu, Pausakunnu, Pedejä, Peebu, Peedo, Petrakuudi, Piipsemäe, Pillardi, Plaani, Plaksi, Posti, Preeksa, Pressi, Pugõstu, Pulli, Pundi, Punsa, Pupli, Purka, Puspuri, Põdra, Põdramõtsa, Põnni, Põru, Pähni, Pältre, Pärlijõe, Püssä, Raagi, Rammuka, Rasva, Raudsepä, Raudsepä, Rebäse, Rebäsemõisa, Resto, Riitsilla, Ristemäe, Ritsiku, Rogosi-Mikita, Roobi, Rusa, Ruuksu, Ruusmäe, Rõugõ-Matsi, Saagri, Saagrimäe, Saarlasõ, Sadramõtsa, Saika, Saki, Sakudi, Sakurgi, Saluora, Sandi, Sandisuu, Sapi, Sarisõ, Saru, Savimäe, Savioja, Savioru, Sika, Sikalaanõ, Siksälä, Simmuli, Simula, Singa, Soekõrdsi, Soemõisa, Soodi, Suulätte, Soomõoru, Sormuli, Suurõ-Ruuga, Suurõsuu, Sännä, Söödi, Tagakolga, Tallima, Taudsa, Tialasõ, Tiidu, Tiidsa, Tika, Tilgu, Tindi, Toodsi, Trolla, Tsiamäe, Tsiiruli, Tsiistri, Tsirgupalu, Tsilgutaja, Tsolli, Tsutsu, Tummelka, Tundu, Tursa, Tuuka, Tõnkova, Tüütsi, Udsali, Utessuu, Vahtsõ-Saalussõ, Vaalimäe, Vaarkali, Vadsa, Vakari, Vanamõisa, Vana-Roosa, Vahtsõkivi, Vahtsõ-Roosa, Vihkla, Viitinä, Viliksaarõ, Villa, Villigä, Viru, Vodi, Vorstimäe, Vungi, Väiku-Ruuga, Väiko-Tiiligõ, Vänni.\n\nVälälingiq \nRõugõ valla kodoleht (eesti keelen)\nRõugõ vald\nWikidata pindala kasutavad artiklid\nVõro maakund","num_words":354,"character_repetition_ratio":0.016,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.227,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Miss%27o","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Miss'o om alõvik Võro maakunnan Rõugõ vallan Vahtsõliina kihlkunnan.\n\nMissost lätt läbi Riia–Pihkva suurtii.\n\nInne Eesti umavalitsuisi valitsõmisõ ümbrekõrraldamist 2017. aastagal Miss'o oll' Miss'o valla valitsõmiskeskus.\n\nLätteq \nEesti alõviguq\n\nRõugõ valla alõviguq","num_words":31,"character_repetition_ratio":0.031,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.183,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Varstu","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Varstu om alõvik Võro maakunnan Rõugõ vallan Rõugõ kihlkunnan.\n\nInne 2017. aastaga umavalitsuisi ümbretegemist oll' Varstu valla keskus.\n\nNimeq \nVarstu nimme om kirjä pant 1561 Варсте, 1565 Варста, 1627 Warste Kywi, Warse Wessle, Warse Mick, 1630 Werste Weßli, Werste Mick, 1638 Worsty Wessly, 1684 Warsta, 1765 Dorf Warsto.\n\nLätteq \n\nRõugõ kihlkund\nRõugõ valla alõviguq","num_words":46,"character_repetition_ratio":0.044,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.284,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ala-Tilga","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ala-Suhka om külä Võro maakunnan, Rõugõ vallan, aoluulidsõn Rõugõ kihlkunnan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Haani vallan.\n\nKaeq viil \n\n Rõugõ kihlkunna küläq\n\nLätteq \n\nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":31,"character_repetition_ratio":0.147,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.207,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Haavistu%20%28R%C3%B5ug%C3%B5%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Haavistu om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne 2017. aastaga umavalitsuisi ümbretegemist oll' Haavistu külä Haani vallan.\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.107,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.192,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Hanija","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hanija om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne 2017. aastaga umavalitsuisi ümbretegemist oll' Hanija Haani vallan.\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":22,"character_repetition_ratio":0.113,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.196,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Harjuk%C3%BCl%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Harjukülä om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Varstu vallan.\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.108,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.193,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Hino%20%28R%C3%B5ug%C3%B5%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hino om külä Vahtsõliina kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Miss'o vallan.\n\nLätteq \nVahtsõliina kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.138,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.191,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Holdi%20%28R%C3%B5ug%C3%B5%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Holdi om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.19,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.172,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Horoski","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Horoski om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Haani vallan.\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.11,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.197,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Horosuu","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Horosuu (varrampa ka Horosaq) om külä Vahtsõliina kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nLätteq \nVahtsõliina kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.167,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.163,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Hul%27aku","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hul'aku om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Haani vallan.\n\nLätteq \n\nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.109,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.207,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/H%C3%A4mkoti","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hämkoti om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Haani vallan.\n\nLätteq \n\nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.109,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.201,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/H%C3%A4%C3%A4rm%C3%A4ni","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Häärmäni om külä Vahtsõliina kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Miss'o vallan.\n\n2017. aastagal panti küläga kokko Rebäse külä.\n\nLätteq \n\nVahtsõliina kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":29,"character_repetition_ratio":0.123,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.212,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/H%C3%BCrsi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hürsi om külä Vahtsõliina kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Miss'o vallan.\n\nLätteq \n\nVahtsõliina kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.136,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.195,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ihatsi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ihatsi om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Haani vallan.\n\nLätteq \n\nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.11,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.202,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kaarataudsa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kaarataudsa, ka Kaaravadsa (eesti keelen Kaaratautsa) om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Haani vallan.\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":28,"character_repetition_ratio":0.086,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.192,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kald%C3%B5m%C3%A4e","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kaldõmäe om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Haani vallan.\n\nLätteq \n\nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.108,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.2,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kaloga%20%28Vahts%C3%B5liina%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kaloga om külä Vahtsõliina kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Haani vallan.\n\nLätteq \nVahtsõliina kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.137,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.185,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kangsti","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kangsti (ka Kangistõ vai Kangistu) om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nLätteq \n\nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.14,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.187,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kaubi%20%28Misso%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kaubi om külä Vahtsõliina kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Miss'o vallan.\n\nKülän om Miss'o lahingu mälehtüssammas.\n\nLätteq \n\nVahtsõliina kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":28,"character_repetition_ratio":0.129,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.195,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kerg%C3%A4tsi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kergätsi (vai Kergädsiq) om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Haani vallan.\n\nLätteq \n\nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":25,"character_repetition_ratio":0.099,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.204,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kilomani","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kilomani (rahvakeeli Puurna) om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Haani vallan.\n\nKülä põh'aossa kutstas Kikris, miä oll' 30. aastil hindäette külä.\n\nLätteq \n\nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":34,"character_repetition_ratio":0.071,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.217,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kimalas%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kimalasõ om külä Vahtsõliina kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Miss'o vallan.\n\nLätteq \n\nVahtsõliina kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.134,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.191,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kirbu%20%28Haani%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kirbu om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Haani vallan.\n\nKülä hummogupiiri pääl om Kirbu järv. Külä lõunõosast lätt läbi Piusa jõgi.\n\nKülän ommaq Suurmägi, Pedäjämägi ja Kirbu Esändämägi.\n\nLätteq \n\nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":42,"character_repetition_ratio":0.061,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.197,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kiviora","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kiviora om külä Vahtsõliina kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Miss'o vallan.\n\nLätteq \n\nVahtsõliina kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.135,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.193,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Korg%C3%B5ssaar%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Korgõssaarõ om külä Vahtsõliina kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Miss'o vallan.\n\nLätteq \n\nVahtsõliina kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.132,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.188,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kotka%20%28Haani%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kotka om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Haani vallan.\n\nLätteq \n\nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.11,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.203,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Krabi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Krabi om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Varstu vallan.\n\nLätteq \n\nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.11,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.202,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/M%C3%B5sukahr","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mõsukahr (Procyon lotor) om murdja mõtselläi, kiä om peri Põh'a-Ameerikast. \n\nMõsukahru om Eesti luudusõh nättü 2022. aastaga vahtsõaastagakuul Kambjan.\n\nViiteq\n\nMõtsaeläjäq\nImetäjäq","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.203,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kriguli","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kriguli om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Haani vallan.\n\nLätteq \n\nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.109,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.201,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Villa%20Rein","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Villa Rein (sündünüq 20. vahtsõaastakuu pääväl 1944 – 2. piimäkuu pääväl 2007) oll' eesti kultuuritegeläne.\n\nElokäük \n1963. aastal lõpõt' Põlva Keskkooli. Läts' tüühü Põlva kultuurimajja, kon oll' päält 40 aasta.\n\n1967. aastal naas' kõrraldama Põlva rajooni laulupite ni oll' mitmõ Põlvamaa laulupido kõrraldaja.\n\n1995. aastal oll' tä üts Hurda Jakobi nimelidse Põlva Rahvaharidusõ Seltsi vahtsõstluujit ni oll' seldsi juhatusõ edemiis 1995–2007.\n\nTä om matõt Põlva kalmistulõ.\n\nTa on maetud Põlva kalmistule.\n\n2015. aastal tetti timä avvos Põlva Kultuuri- ja Huvikeskusõ manu timä mälehtüspenk.\n\nKitmiseq \n\n 1988 – Eesti NSV teeneline kultuuritegeläne\n 1998 – Jakob Hurda rahvuskultuuri avvohind\n 2002 – Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri tsihtkapitali aastapreemiä\n 2007 – Põlvamaa häätekemärk\n\nVõromaa inemiseq\nEesti kultuuriinemiseq","num_words":92,"character_repetition_ratio":0.056,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.251,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kuiandi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kuiandi om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Haani vallan.\n\nLätteq \n\nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.109,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.201,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kundsa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kundsa om külä Vahtsõliina kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nLätteq \n\nVahtsõliina kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.184,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.159,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kur%C3%B5%20%28R%C3%B5ug%C3%B5%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kurõ vai Kurõkülä om külä Vahtsõliina kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Miss'o vallan.\n\nLätteq \n\nVahtsõliina kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":25,"character_repetition_ratio":0.138,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.193,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kuura%20%28Haani%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kuura om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan. \n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Haani vallan.\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.098,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.203,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%B5om%C3%A4e","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kõomäe om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne 2017. aasta Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Haani vallan.\n\nLätteq \n\nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.111,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.205,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Korg%C3%B5palu","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Korgõpalu om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne 2017. aasta Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Varstu vallan.\n\nKülän om olnuq Korgõpalu mõisa, mink huunõq ommaq jaoldõ alalõ.\n\nAastit kasvi sääl Eesti jämmembit pedäjit. 2006. aasta suvõs oll' taa kuionuq.\n\n20. aastagasaa keskpaugan raoti Korgõpalu mõtsu seen mitu suurt pedäjät. Kõgõ pikemb ollõv 50 miitre ümbre olnuq. Viil om kõnõld, et hää ilmaga ollõv tuu pikä pedäjä otsast Viro meri nätäq olnuq.\n\nLätteq \n\nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":74,"character_repetition_ratio":0.053,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.215,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%A4bli","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Käbli om külä Vahtsõliina kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne 2017. aasta Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Miss'o vallan.\n\nLätteq \n\nVahtsõliina kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.138,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.197,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%A4rin%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kärinä vai Põnni Tsiber om külä Vahtsõliina kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne 2017. aasta Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Miss'o vallan.\n\nKärinä ümbre ommaq Tsiistre, Põnni, Miss'okülä, Pulli ja Savioja küläq.\n\nKülän toimõndas Nopri Talomeierei.\n\nKärinä külä piire sisse jääseq Kisõjärv, Laihjärv, Sõdaalonõ järv, Mägialonõ järv ja Kõrbjärv.\n\nLätteq \nVahtsõliina kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":53,"character_repetition_ratio":0.086,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.193,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%A4%C3%A4nu","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Käänu om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Haani vallan.\n\nLätteq \n\nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.11,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.203,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%A4%C3%A4r%C3%A4ku","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kääräku om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Haani vallan.\n\nLätteq \n\nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.109,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.201,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%BClm%C3%A4%20%28Haani%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Külmä om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Haani vallan.\n\nLätteq \n\nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.11,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.203,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Laisi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Laisi om külä Vahtsõliina kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne 2017. aastaga umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Miss'o vallan.\n\nKülä piire seen ommaq Idinä järv, Lautri järv ni Üldnä järv.\n\nLätteq \n\nVahtsõliina kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":33,"character_repetition_ratio":0.121,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.203,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Leoski","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Leoski om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Haani vallan.\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.11,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.198,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Liguri","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Liguri om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Varstu vallan.\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.11,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.197,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Lillim%C3%B5isa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lillimõisa om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Haani vallan.\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.108,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.193,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Loogam%C3%A4e","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Loogamäe om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Haani vallan.\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.109,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.195,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Luutsniku","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Luutsniku om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Haani vallan.\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.108,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.194,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/L%C3%BC%C3%BCtsep%C3%A4%20%28Varstu%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lüütsepä om külä Rõugõ vallan Rõugõ kihlkunnan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Varstu vallan.\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.096,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.194,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mahtja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mahtja om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Haani vallan.\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.11,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.198,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mallika","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mallika om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Haani vallan.\n\nLätteq \n\nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.109,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.201,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Matsi%20%28Varstu%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Matsi om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Varstu vallan.\n\nKülä õdagupiir' lätt Mustajõkõ piten, külä lõunõhummogu nukk jääs vasta Raudsepä ujja.\n\nKüläst lätt läbi Võro–Mõnistõ–Valga maantii.\n\nMatsi külän ommaq pia kõrvuisi kolm kääbäst.\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":47,"character_repetition_ratio":0.052,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.193,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Meelaku","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Meelaku om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist 2017. aastagal käve külä Haani valda.\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.095,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.186,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/M%C3%B5tstaga","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mõtstaga om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist 2017. aastagal käve külä Varstu valda.\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.094,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.184,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Miilim%C3%A4e","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Miilimäe om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist 2017. aastagal käve külä Haani valda.\n\nKüläst lätt läbi Rõugõ–Vahtsõliina tii. Külä hummogupiiris om Vakari–Pari–Tsiistre tii.\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":33,"character_repetition_ratio":0.062,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.184,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Missok%C3%BCl%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Miss'okülä (aoluulidsõlt rahvasuun ka Miss'o mõisa vai Miss'o kõrdsi) om külä Vahtsõliina kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist 2017. aastagal käve külä Miss'o valda.\n\nLätteq \nVahtsõliina kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":31,"character_repetition_ratio":0.115,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.187,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Misso-Saika","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Miss'o-Saika om külä Vahtsõliina kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist 2017. aastagal käve külä Miss'o valda ja kand' nimme Saika.\n\nKülä om Haani korgõmaa pääl, sääl kasvi vana Pältre lühtrikuus.\n\nSaika punkrelaheng \nSaika punkrelaheng toimu Saika külä mõtsan 7. urbõkuu pääväl 1951 mõtsaveljo ja Nõvvokogoliido julgõolõgijoudõ vaihõl. Saika külä lähkün mõtsan var'as hinnäst 8 mõtsavelle, näist 6 tapõti maaha.\n\nLätteq \nVahtsõliina kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":62,"character_repetition_ratio":0.086,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.195,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Muraski","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Muraski om külä Vahtsõliina kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Miss'o vallan.\n\nLätteq \nVahtsõliina kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.136,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.188,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mustahamba%20%28Haani%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Rõugõ kihlkunnan om ka tõnõ Mustahamba külä, miä 2017. aastagast kand nimme Kahrila-Mustahamba.\n\nMustahamba om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Haani vallan.\n\nKülän om Mustahamba tamm.\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":39,"character_repetition_ratio":0.141,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.207,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mut%C3%B5m%C3%B5tsa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mutõmõtsa om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist kuulu külä Varstu valda.\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.096,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.188,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/M%C3%B5%C3%B5lu","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mõõlu om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.19,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.172,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/M%C3%A4e-Palo","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mäe-Palo om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne Eesti umavalitsuisi ümbretegemist 2017. aastagal oll' külä Haani vallan.\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.108,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.2,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/M%C3%A4e-Suhka","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mäe-Suhka om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Haani vallan.\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.108,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.2,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/M%C3%A4e-Tilga","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mäe-Tilga om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Haani vallan.\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.108,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.2,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/M%C3%A4rdimiku","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Märdimiku om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Haani vallan.\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.108,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.194,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/M%C3%B6ldre%20%28Misso%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Möldre vai Möldri om külä Vahtsõliina kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Miss'o vallan.\n\nLätteq \nVahtsõliina kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":25,"character_repetition_ratio":0.139,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.189,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Naapka","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Naapka om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nKooniq 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümretegemiseniq oll' külä Haani vallan.\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.108,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.193,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Paganamaa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Paganamaa vai Trumbipalu om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Varstu vallan.\n\nKülä põh'apiir lätt müüdä Kolga ujja. Uja pääl om ka Krabi Veskijärv. Järve veeren ommaq inneskidse Krabi veski varõmõq.\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":44,"character_repetition_ratio":0.059,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.192,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Palanum%C3%A4e","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Palanumäe om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Haani vallan.\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.108,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.194,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Palli%20%28Haani%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Palli om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Haani vallan.\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.111,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.199,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Paluj%C3%BCri","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Palujüri om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist 2017. aastagal käve külä Haani valda.\n\nKülä keskel om Palujüri järv.\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":28,"character_repetition_ratio":0.08,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.191,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Parmu","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Parmu om külä Vahtsõliina kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nKülä lõunõpiiri pääl om punkt, kon saavaq kokko Eesti, Läti ja Vinnemaa piir.\n\nLätteq \nVahtsõliina kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":27,"character_repetition_ratio":0.137,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.179,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Heina%20Karl%20Jakob","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Heina Karl Jakob (sündünüq 13. mahlakuu pääväl 2002 Põlvan) om eesti jalgpallur (värtevaht), kiä mäng Inglüsmaa kõrgliigaklubin Arsenal.\nJalgpallimängjäq","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.203,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pausakunnu","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pausakunnu om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Haani valda.\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.094,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.184,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pedej%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pedejä om külä Vahtsõliina kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Miss'o valda.\n\nLätteq \nVahtsõliina kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.134,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.181,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Peedo","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Peedo om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Haani valda.\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.097,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.19,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Piipsem%C3%A4e","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Piipsemäe om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Haani valda.\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.095,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.185,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pillardi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pill'ardi om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Haani valda.\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.095,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.191,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Plaani","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Plaani om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Haani valda.\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.096,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.189,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Posti","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Posti om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Haani valda.\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.097,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.19,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Preeksa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Preeksa om külä Vahtsõliina kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Haani valda.\n\nKülän om Uuri järv.\n\nLätteq \nVahtsõliina kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":27,"character_repetition_ratio":0.13,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.187,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pressi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pressi om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Haani valda.\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.096,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.189,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pundi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pundi om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Haani valda.\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.097,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.19,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pupli","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pupli om külä Vahtsõliina kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Miss'o valda.\n\nLätteq \nVahtsõliina kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.135,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.182,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Purka","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Purka om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Haani valda.\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.097,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.19,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/P%C3%B5dram%C3%B5tsa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Põdramõtsa (varrampa Pulli vai Pullipõdra) om külä Vahtsõliina kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne 2017. aasta Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Miss'o valda.\n\nLätteq \nVahtsõliina kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":27,"character_repetition_ratio":0.131,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.18,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/P%C3%B5nni","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Põnni om külä Vahtsõliina kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist käve külä Miss'o valda.\n\nKülä piire seen ommaq Pahijärv, Lõunõ-Pahijärv ja Vuuhjärv ni tan om Antjärve suu. Küläst juusk läbi läbi Pedetsi jõgi.\n\nLätteq \nVahtsõliina kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":42,"character_repetition_ratio":0.095,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.191,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/P%C3%A4hni","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pähni om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nKülä lähiksen om Pähni paisjärv ja juusk Pähni oja. Külän om olnuq Pähni kar'amõisa.\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":28,"character_repetition_ratio":0.094,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.19,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/P%C3%A4ltre","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pältre vai Pältri om külä Vahtsõliina kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist käve külä Miss'o valda.\n\nMidä kaiaq tasos \nPältrest 1,5 km Vahtsõliina poolõ, Pältre–Viitka tii veerest 60 miitret mõtsa poolõ kasus Pältre lühtrikuus.\n\nPältre Uibumägi: 215 m, nätäq Nipernaadi filmimiskotus ja pühä Pargimägi.\n\nLätteq \nVahtsõliina kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":50,"character_repetition_ratio":0.085,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.204,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Raagi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Raagi om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist käve külä Haani valda.\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.099,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.194,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Rammuka%20%28Misso%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Rammuka (rahvakeelen ka Varõstõkülä) om külä Vahtsõliina kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist käve külä Miss'o valda.\n\nLätteq \nVahtsõliina kihlkunna küläq\nRõugõ kihlkunna küläq","num_words":26,"character_repetition_ratio":0.129,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.179,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Raudsep%C3%A4%20%28Varstu%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Raudsepä om ka tõsõ Rõugõ valla nimi, kaeq Raudsepä (Rõugõ). Raudsepä külä om ka Võro vallan, kaeq Raudsepä (Võro).\n\nRaudsepä om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist käve külä Varstu valda.\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":42,"character_repetition_ratio":0.124,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.21,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Resto","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Resto om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist käve külä Haani valda.\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.099,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.194,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ritsiku","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ritsiku vai Matsi vai Matsi-Ritsiku om külä Vahtsõliina kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist käve külä Miss'o valda.\n\nLätteq \nVahtsõliina kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":27,"character_repetition_ratio":0.127,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.183,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Rusa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Rus'a om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne 2017. aastaga eesti ümavalitsuisi ümbretegemist käve külä Haani valda.\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.099,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.2,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ruusm%C3%A4e","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ruusmäe vai Rogosi om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist käve külä Haani valda.\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\n\nRõugõ valla küläq","num_words":25,"character_repetition_ratio":0.091,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.196,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Saagri%20%28R%C3%B5ug%C3%B5%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Saagri om ka külä Setomaal. Kaeq Saagri (Setomaa).\n\nSaagri om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Haani valda.\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":31,"character_repetition_ratio":0.092,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.203,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Saagrim%C3%A4e","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Saagrimäe om külä Võro maakunnan Setomaal Rõugõ vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist käve külä Miss'o valda.\n\nLätteq \n\nSetomaa küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.024,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.2,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Saika%20%28Haani%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Saika om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Haani valda.\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.097,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.19,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Sakudi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sakudi vai Tõrvanulk om külä Vahtsõliina kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Miss'o valda.\n\nLätteq \nVahtsõliina kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":25,"character_repetition_ratio":0.135,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.178,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Saluora","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Saluora om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Haani valda.\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.096,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.188,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Sandi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sandi om külä Vahtsõliina kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Miss'o valda.\n\nLätteq \nVahtsõliina kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.135,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.182,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Sapi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sapi om külä Vahtsõliina kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Miss'o valda.\n\nLätteq \nVahtsõliina kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.136,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.183,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Saris%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sarisõ om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Haani valda.\n\nKülä piire sisse jääs osalidsõlt Sarisõ järv ja osalidsõlt Tsilgutaja järv. Küläst vuulas läbi Soodi uja, miä juusk Tsilgutaja järve. \n\nTan ommaq Haavamägi, Kerigumägi ja Kõivõmägi.\n\nSarisõ küläst lätt läbi Luutsniku–Ruusmäe tii.\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":55,"character_repetition_ratio":0.091,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.187,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Savim%C3%A4e%20%28Misso%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Savimäe om külä Võro maakunnan Setomaal Rõugõ vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Miss'o valda.\n\nKülä tekkü Luhamaa nulga hajovallaq tallõst XX aastagasaa algusõn. Kerik käve Pankjavitsa kogohusõ alaq, kuikiq inämbüidi olliq tan lutõrlaisist eestläseq.\n\nLätteq \nSetomaa küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":43,"character_repetition_ratio":0.012,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.174,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Savioja%20%28R%C3%B5ug%C3%B5%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Savioja om ka külä Võro vallan. Kaeq Savioja (Võro).\n\nSavioja om külä Vahtsõliina kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Miss'o valda.\n\nLätteq \nVahtsõliina kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":32,"character_repetition_ratio":0.12,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.198,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Siks%C3%A4l%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Siksälä om külä Vahtsõliina kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Miss'o valda.\n\nLätteq \nVahtsõliina kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.133,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.18,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Simula","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Simula om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist 2017. aastal käve külä Haani valda.\n\nKüläst lätt läbi Kosõ–Käbli tii.\n\nTan ommaq Vällämäe Küläjärv, Vällämäe Peräjärv ja Vällämäe Vahejärv.\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":37,"character_repetition_ratio":0.071,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.191,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Soodi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Soodi om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist 2017. aastagal käve külä Haani valda.\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.096,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.189,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Suul%C3%A4tte","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Suulätte om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist 2017. aastal käve külä Varstu valda.\n\nSüülätte külän om Hinnimäe kivimüräk.\n\nKüläst lätt Rõugõ–Vahtsõ-Roosa tii.\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":32,"character_repetition_ratio":0.066,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.19,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Sormuli","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sormuli om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Haani valda.\n\nLätteq \n\nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.095,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.192,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Suur%C3%B5suu","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Suurõsuu om külä Vahtsõliina kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist 2017. aastagal käve külä Miss'o valda.\n\nLätteq \nVahtsõliina kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.132,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.178,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/S%C3%B6%C3%B6di","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Söödi vai Söödü om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist 2017. aastagal käve külä Haani valda.\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":25,"character_repetition_ratio":0.091,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.189,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tagakolga","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tagakolga vai Suurõpiitre om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist 2017. aastagal käve külä Varstu valda.\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":25,"character_repetition_ratio":0.086,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.179,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tika","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tika om külä Vahtsõliina kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist 2017. aastagal käve külä Miss'o valda.\n\nLätteq \nVahtsõliina kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.135,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.182,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Trolla","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Troll'a om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Haani valda.\n\nTrolla küläst om peri kunstnik Navitroll'a.\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":28,"character_repetition_ratio":0.081,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.174,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tsiam%C3%A4e%20%28Haani%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tsiamäe om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Haani valda.\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.096,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.188,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tsiiruli","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tsiiruli om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist 2017. aastagal käve külä Haani valda.\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.095,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.185,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tsiistri","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tsiistri om külä Vahtsõliina kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist 2017. aastagal käve külä Miss'o valda.\n\nKülän om Tsiistri Linamuusõum.\n\nKüläm om mitmit kuluurimälehtüisis nimmatuid kääpit ja Tsiistri kivikalmõq.\n\nKülä piire seen om Märä järv.\n\nLätteq \nVahtsõliina kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":42,"character_repetition_ratio":0.093,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.178,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tsilgutaja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tsilgutaja (varrampa ka Mauri) om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist 2017. aastagal käve külä Haani valda.\n\nKülä keskelt lätt läbi Luutsniku–Ruusmäe tii.\n\nKülä põh'aosan om kolm järve: Paavõlka järv, Tsilgutaja Väikejärv ja Tsilgutaja järv.\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":44,"character_repetition_ratio":0.074,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.192,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tsolli%20%28Haani%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tsolli om ka külä Vahtsõliina kihlkunnan Võro vallan. Kaeq Tsolli (Vahtsõliina).\n\nTsolli om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Haani valda.\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":34,"character_repetition_ratio":0.117,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.191,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tumm%C3%B5lka","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tummõlka vai Tumõlka om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Haani valda.\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla k��läq","num_words":25,"character_repetition_ratio":0.089,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.185,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tuuka","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tuuka om külä Vahtsõliina kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist 2017. aastagal käve külä Haani valda.\n\nLätteq \nVahtsõliina kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.135,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.176,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/T%C3%B5nkova","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tõnkova om külä Vahtsõliina kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist 2017. aastagal käve külä Haani valda.\n\nLätteq \nVahtsõliina kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.133,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.175,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vahts%C3%B5-Saaluss%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vahtsõ-Saalussõ vai Saalussõ vai Uue-Saaluse om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist 2017. aaastagal käve külä Haani valda.\n\nKülän om Kavadi järv, minkast õdagu poolõ jääs Saalussõ Alajärv.\n\nKüläst lätt läbi Rõugõ–Vahtsõliina tii.\n\nKülän ommaq Vahtsõ-Saalussõ mõisa varõmõq.\n\n2006. aastagast toimõndas Vahtsõ-Saalussõ küläselts.\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":51,"character_repetition_ratio":0.109,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.193,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vaalim%C3%A4e","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vaalimäe om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne Eesti umavalitsuisi ümbretegemist 2017. aastagal käve külä Haani valda.\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.097,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.19,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vaarkali%20%28Haani%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vaarkali om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist käve külä Haani valda.\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.098,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.191,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vakari","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vakari om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist 2017. aastagal käve külä Haani valda.\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.096,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.188,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vana-Roosa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vana-Roosa om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist 2017. aastagal käve külä Varstu valda.\n\nVanan-Roosan om olnuq Vana-Roosa mõisa. Mõisa ait-kuivis om arvat kultuurimälehtüses.\n\nKülän om Roosa kerik, mink man om Roosa Jakobi kogodus. Külän om ka Vana-Roosa kalmuaid.\n\nKülä hummogupiiri päl juusk Mustjõgi. Külä kesken om Vana-Roosa järv.\n\nVana-Roosa õdaguosan om Roosa suu, kost kaibõtas vällä turvast. Suust saavaq algusõ Kuuraoru uja ja Pundsa uja.\n\nLätteq \n\nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":75,"character_repetition_ratio":0.069,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.197,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vahts%C3%B5kivi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vahtsõkivi om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist käve külä Haani valda.\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.096,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.189,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vihkla","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vihkla om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Haani valda.\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.096,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.189,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Villa%20%28R%C3%B5ug%C3%B5%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Seo artikli kõnõlõs Villa küläst Rõugõ vallan. Ka Võro vallan om Villa külä, kaeq Villa (Võro).\n\nVilla vai Villakülä om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist 2017. aastagal käve külä Haani valda.\n\nKülän om Tõnisõkivi.\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":44,"character_repetition_ratio":0.094,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.201,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Viru","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Viru vai Virunukk om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne Eesti umavalitsuisi ümbretegemist 2017. aastagal käve külä Varstu valda.\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":25,"character_repetition_ratio":0.091,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.19,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vorstim%C3%A4e","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vorstimäe om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist 2017. aastagal käve külä Haani valda.\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.094,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.184,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vungi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vungi om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist 2017. aastagal käve külä Haani valda.\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.096,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.189,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/V%C3%A4iko-Tiilig%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Väiko-Tiilogõ om külä Setomaal Rõugõ vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist käve külä Miss'o valda.\n\nLätteq \n\nSetomaa küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.026,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.207,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/V%C3%A4nni","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vänni om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nInne Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist 2017. aastagal käve külä Haani valda.\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\nRõugõ valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.096,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.189,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Valpri%20Liina","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Valpri Liina (sündünüq 27. süküskuu pääväl 1941) om Võromaa aokiränik.\n\nElokäük \nLiina esä oll' Kasaritsast peri Laanekivi Ruttar. inne eestistämist oll' väärnimi olnuq Lissmann. Imä oll' Lindsalu Anni Emilie.\n\nValpri Liina alust' tüüd Tüürahva Elon 1962. aastagal ja oll' sääl 42 aastat kooniq pensioniniq.\n\nLiina läts mehele 1968. aastal, miis Valpri Heino. Näil om tütär ja poig Valpri Valdo.\n\nAvvohinnaq \nKultuurkapitali 2016 elotüü Võromaa preemia.\n\nLätteq\n\nVälälingiq \n Soe Rannar 2016. Liina Valper 75. Lõunaleht, 6. oktoobri. \n Soe Rannar 2021. Liina Valper 80. Võrumaa Teataja, 110, 28. septembri. lk 4. \n Vapri Liina 2017. Nime lugu om üteliste inemise lugu.. Uma Leht, 380, 16. radokuu. Pruugit 04.02.2022.\n\nVõromaa inemiseq","num_words":89,"character_repetition_ratio":0.048,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.297,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Aava%C5%A1illa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Aavašilla (märgit ka Aavašild ja Āvašiлd) oll' inneskine leivu külä Lätin Alūksne piirkunnan Ilsnä vallan.\n\nTäpsä kotus ja lätikiilne nimi om tiidmäldäq. Soomõ keeleuurja Ojansuu om ülnüq, et Aavašilla om pääle Vaslõt (Jaunzemji) ja Bruunjat (Brūniņi) ja inne Seivadžit (Siveci) ja Riikštat (Riekstiņi).\n\nLätteq \nLäti küläq\nLeivu keelesaarõ küläq","num_words":49,"character_repetition_ratio":0.006,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.191,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/%C3%9Ctiskunnakeeletiid%C3%BCs","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ütiskunnakeeletiidüs vai sotsiolingvistiga om keeletiidüse haro, miä uur keele ja ütiskunna köüdüsit, säälhulgan ka keelepruukmisõ mõjjo uutuisilõ ja kontekstile.\nÜtiskunnakeeletiidüs","num_words":20,"character_repetition_ratio":0.138,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.12,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ivan%20Illich","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ivan Illich (sündünüq 4. süküskuu pääväl 1926, koolnuq 2. joulukuu pääväl 2002) oll' filosoof, vaimulik.\n\nElokäük \nTimä oll' sündünüq Viini liinan horvaadi-juudi perren.\n\n1951–1976 oll' katoligu kerigu teenistüsen mitmõl puul Ladina-Ameerikan. Viimäne veerändsada aastat elli Õdagu-S'aksamaal.\n\nIllich oll' inemiseperrä maailma kuulutaja, egasugutsidõ instituutõ ja riigimassinide võimsusõ vastalinõ. Tuu teema raamatist kõgõ tunnõtumb om \"Deschooling Society\" (1971).\n\nKirändüs \nIvan Illich. Kooli fenomenoloogia. Kogumikun Valik I. Esseid maailmakirjanduses. Loomingu raamatukogu 25–26, 1987. (eesti keelen)\n\nVälälingiq \nPajula Hardo loeng (eesti keelen)\n\nKeele Verner Ivan Illichist (eesti keelen)\n\nLillemäe Indreku blogi (eesti keelen)\nFilosoofiq\nUsomeheq","num_words":83,"character_repetition_ratio":0.055,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.225,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kaagu%20%28Vahts%C3%B5liina%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kaagu om külä Vahtsõliina kihlkunnan Võro vallan. \n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Vahtsõliina valda.\n\nLätteq \n\nVahtsõliina kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.148,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.182,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Fastr%C3%B5%20Mariko","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Fastrõ Mariko (eesti keelen Mariko Faster, sündünüq. 4. urbõkuu pääväl 1977) om keeletiidläne ja kotussõnimõuurija. \n\nTä om lõpõtanu 1992. aastagal Mõnistõ põhikooli ja 1995. aastagal Varstu Keskkooli. Fastrõl om bakalaurusõkraat (2000), magistrikraat (2005) ja doktorikraat (2020) Tarto Ülikoolist eesti keele erialalt. Timä doktoritüü kõnõl Harglõ kihlkunna viinimmist Eesti-Läti keelepiiril. \n\nFastrõ tüütäs Võro instituudin tiidrünä, tä om avitanuq kokko pandaq Eesti-Võro sõnaraamadu ja om üts Eesti Kohanimeraamadu kirotajaist. Tä om üts võrokeelidse keelepesä käümäpandja ja toimõndas võrokeelist Tähekeist, miä ilmus kõrd aasta joosul.\n\nTunnustusõq\n 2017 Keeleteo avvohind Eesti kohanimeraamadu kokkopandmisõ iist\n 2017 Kordelini stipendium\n 2012 Keeleteo rahvaavvohind võrokeeliste keelepessi tüü käümäpandmisõ iist\n\nTeossõq\n \"Eesti-võru sõnaraamat. Eesti-võro sõnaraamat.\" Võru: Võro Instituut, 2014.\n \"Eesti kohanimeraamat\" Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016.\n \"Hargla kihelkonna vetenimed Eesti-Läti piirialal\" Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 2020, doktoritüü.\n\nLätteq\n\nKeeletiidläseq","num_words":117,"character_repetition_ratio":0.063,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.215,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kontor%20%28Ameeriga%20%C3%9Ctisriike%20nal%27asari%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"\"Kontor\" (inglüskiilse päälkiräga The Office) oll' ameeriga nal'asari, miä põh'andus britte samanimelidsel sar'al. \"Kontor\" om võlss'- vai nal'adokumentaal üten Dunder Miffli firma kontorin, miä müü paprit ja kontoritarbit Scrantonin, Pennsylvanian.\n\nSarja filmiti üttekokko ütesä huuaiga. Edimäist ossa näüdäti Ameerikan 24. urbõkuu pääväl 2005 ja viimäst 16. lehekuu pääväl 2013. Päänäütelijä Carelli Steve lõpõt' sar'an ütenlüümise pääle säitsmendät huuaiga.\n\nLätteq \nTeleseriaaliq","num_words":56,"character_repetition_ratio":0.017,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.205,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Naisip%C3%A4iv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Rahvidõvaihõlist naisipäivä tähüstedäs egä aastaga 8. urbõkuu pääväl. \n\nNaisipäiv om ÜRO tähtpäivi nimistün ja taa om tunnõt mitmõl puul üle ilma. Taal pääväl kõrraldõdas vägivallavastatsit üritüisi ja kõnõldas naisi murrist ja hätist. \n\nPäävä tähüstämise algust om köüdet 1848. aastaga ümbrekõrralduisiga Ameeriga Ütisriigen, ku naasõq saiq mitmit õiguisi ja vabahuisi.\n\nNaisipäiv olľ väega tähtsä pühä Nõvvokogoliidon. Taad tähüstedi sääl ku riiklist tähtpäivä. \n\nEestin ja palľodõn muin main jäi päält Nõvvokogo võõrvõimo lõppu naisipääväle mano Nõvvokogo pühä mekk. Naisipäivä es tahedaq inämb nii tähtsäs pitäq ja taa asõmal naati inämb tähüstämä immipäivä. \n\nEestin olľ naisipäiv viimäte riigipühä 1990. aastagal.\n\nRiigikogo tougaś 23. rehekuu pääväl 2001 napi helleinämbüsega tagasi opositsiooniparteie ettepanõgi kuulutaq 8. urbõkuu päiv jälq riigipühäs. \n\nKu 1990. aastil suhtuti naisipäivä sakõstõ naaru ja halvaspandmisõga, sis jo kümnendi lõpun muutu päiv jälq tähtsämbäs. Jälq naati sõbrolõ ja tüüseldsiliisile naisipääväs lille viimä sakõstõ ka üten midägi pidoligumbat ette võtma.\nFeminism\nTähtpääväq","num_words":141,"character_repetition_ratio":0.048,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.182,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/H%C3%B5p%C3%B5kaadsipuu","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hõpõkaadsipuu ehk hõpõakaatsia (Acacia dealbata) om liblikhäitsmeliidsi sugukunna akaatsia perrekunda kuuluv puu vai puhm. \n\nHõpõkaadsipuu kasus luuduslidsõlt Austraalia lõunõjaon. Lisas om tedä sisse tuud mitmõlõ poolõ Kesk-Aasiahe, Indiahe, Lõunõ-Euroopahe, USA-htõ ja Brasiiliahe.\n\nVälälingi \n\nHõpõkaadsipuu Wikidata andmõbaasin\n\nPuuq","num_words":37,"character_repetition_ratio":0.064,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.157,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Jhilmar%20Lora","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Jhilmar Lora (sündünüq 24. rehekuu pääväl 2000) om Peruu jalgpallitriinjä, kiä om varahampa ka esiq jalgpalli mängnüq.\nJalgpallimängjäq","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.016,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.207,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tsooru%20koloosikeskus","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tsooru koloosikeskusõ huunõ projektiire arkitekt Reinu Toomas. Hoonõq saiõ valmis 1977. aastagal Tsuuru, õkva mõisapargi viirde.\n\nKeskusõ teljä oll' Võro rajooni Sverdlovi Jakovi nimeline koloos. Põrõld lagonuq koloosikeskusõ hoonõq om kannõt riikevaihõlistõ muudsa ehitüskunstimälehtüisi kaitsõ ütisüse DOCOMOMO nimistühe.\n\nEhitüskunstiaoluulasõ akadeemik Kalmu Mardi perrä ommaq koloosikeskusõq, miä põrõld lagonõsõq, näütüses Reinu Toomasõ kavandõt Tsooru koloosikeskus, miiq tävvelik tippehitüskunst.\n\nLätteq \n\nTsooru kant","num_words":59,"character_repetition_ratio":0.104,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.15,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kirek%C3%A4releht","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kirekäreleht (ka maikell, kärekiil, ladina Convallaria) om mitmõaastatsidõ risuumikasvõ pereq kolmõ liigiga (Liliaceae) sugukunnast, miä luudusligult kasus Õuruupan, Põh'a-Aasian ja Jaapanin valgusrikkin kotussin mõtsan ja kivitside mäenõlvo pääl. \n\nHarilik kirekärelill (Convallaria majalis) om Eestin lajalt kassuv ilokasv.\n\nlilliq","num_words":38,"character_repetition_ratio":0.012,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.162,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.999,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Harilik%20kirek%C3%A4relill","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Harilik kirekärelill (inämbüisi kutsutas taad lihtsähe kirekärelill, kirekäreleht, maikell, kärekiil, piibeleht, vai piipleht, ladina k. Convallaria majalis) om Eestin lajalt kassuv lill (nii mõtsa- ku ilokasv).\n\nHariligu kirekärelilli seen om mürgütsit glukosiide, selle piäsi latsilõ innekõkkõ seletämä, et kirekärelilli mar'aq ommaq väega mürgüdseq (või tullaq ossõndaminõ, päähalu). \n\nKirekärelill kõlbas väega häste pindride pääle, jalgrato viirde ja puiõ ala, selle et kannahtas häste varjo. Taht viläka huumusrikka maaga parasniiskõt kasvukotust. Kasv om tävveste külmäkimmäs, taa või jäiäq sama kasumiskotussõ pääle pall'odõs aastis. Teno kõvõmbalõ risoomikasvolõ või muutudaq prügühainas. \n\nOstõtuid kasvõ tulõ pitäq kooniq istutamisõni jahhen ja pümmen ruumin. Kõgõ parõmb istutusaig om varahanõ kevväi vai süküs. Kimbu jaos vai vaasi om soovitav varsi mitte lõigadaq, a kaksadaq.\n\nKasvo korgus om 12–40 cm. Risuum om ruumav ja haronõ ni om hariligult 7–8 cm pikk. Lehti om ütel kasvol 2–3, nuuq ommaq terävä tipuga. Lill häitses lehekuun-piimakuun. Häiermäq ommaq kuun 10–25 cm pikkudsõn hõrrõn üte külega ts'augan. Vili om verrev mari, mink seen om 2–6 seemend. Mar'a läbimõõt om hariligult 0,7–1,1 cm. Siimneq saavaq valmis süküskuun vai rehekuun. Siimneq ommaq sinist värvi ja tsõõriguq. \n\nEdesi lätt kasv vegetatiivsõlt risoomiga ja ka siimnidega.\n\nKirekärelill om harilik ilokasv ja haisas väega häste, teno toolõ tetäs taast muuhulgan tuu hõnguga siipe, hõnguõllõ, sampuunõ ja kriime.\n\nKaeq viil\nKirekärelill\n\nlilliq","num_words":207,"character_repetition_ratio":0.041,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.196,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Paldiski","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Paldiski (aastaganiq 1933 Baltiski) om sadamaliin Harjo maakunnan Pakri puulsaarõ pääl. Aoluulinõ roodsikiilne nimi om Rågervik.\nEesti liinaq\nWikidata pindala kasutavad artiklid","num_words":21,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.164,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Muna","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Muna pääl om kuur (pall'oq tsirguq, ruumajaq ja muistidsõq eläjäq) vai tohl (mutugaq, vähäq, härmäq). \n\nMuna om seemendet imämuna. Ruumajaq ja tsirguq munõsõq maa pääl. Pesän munõt muna hoiõtas lämmän. Ku loodõq om edenüq, tulõvaq munnõ seest pojaq vällä. \n\nTiidüs, miä uur tsirgumunnõ, om ooloogia vai munatiidüs. Nä juurdlõsõq muna kujjo, mõõtu, kaalu ja värmi.\n\nKõgõ suurõmb muna om vaalhai muna (30 x 14 x 9 cm). Kõgõ suurõmb tsirgumuna om jaanatsirgu muna (17,8 x 14 cm). Kõgõ vähämb tsirgumuna om mehiläsekoolibri muna ja kaald puul grammi.\n\nelotiidüs","num_words":83,"character_repetition_ratio":0.06,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.235,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Herakles","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Herakles (ladina keelen Hercules) om vanakreeka mütoloogian tunnõt kangõlanõ, Zeusi ja Teeba kuninga Amphitryoni tõõsõpoolõ Alkmene poig. \n\nHerakles om ilma kõgõ kõvõmb inemine. Üteliidsi om tä suurõ hindätiidmisegaq. Tä om kimmäs, et kiäkiq või-iq tedä võitaq, ja tõtõas'aq tunnistasõq tuud. Alasi, ku tä võitlõma nakas, om võitlusõ tulo ette teedäq. Kiäkiq saa-iq timäst kunagiq jako. Õnnõ nõidus või timä vasta saiaq ja tuu peräkõrd saatki Heraklese hukka.\n\nMõistusõgaq seovasta saa-i Herakles kittäq. Tuud om täl veidüq. Heraklese suur sõbõr om Theseus, kiä tälle hingeapi and.\n\nVanakreeka mütoloogia","num_words":87,"character_repetition_ratio":0.047,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.185,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kirepi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kirepi om külä Tarto maakunnan, Rõngu kihlkunnan, Elvä vallan. Külä pindala om 11,4 km² ja tuun piirkunnan om 59 tallo. Külän eläs 123 inemist.\n\nKirepi ilo om 17. aastagasaal ehitet Kirepi mõisa ja 18. aastagasaal ehitet ait. Külän om 2019. aastagast uma eläjäpark — Kasetalu koduloomad.\n\n2018 ja 2019 sai Kirepi külä Elvä valla aastaga küläs ni 2020. aastagal Tartomaa aastaga küläs. Külä keskehe ommaq tegüsäq inemiseq tennüq küläplatsi, kon om säitsme pääväga valmis ehitet sann sannamaratoni tarbõs. Tuu sann sai sannamaratonil Euruupa kõgõ parõmba sanna tiitli. Niisamatõ om Kirepi külä kuulsa AHAA tooli perrä tettüist tiiviiri silte IHII, JUHUU, EHEE ja OHOO poolõst. 2021. aastagal võtt' külä ossa Eestimaa aastaga külä valimisõst.\n\nLätteq \n\nRõngu kihlkunna küläq\nTartomaa küläq\nElvä valla küläq","num_words":111,"character_repetition_ratio":0.077,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.227,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%A4rdl%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kärdlä om Hiio maakunna keskus. Kärdlän eläs 3000 inimese ringin. Liina pinna suurus om 4,5 km². Kärdlät om edimäst kõrda nimmat 1564. aastal. Edimädseq eläniguq olliq ruutslasõq. Kärdlä om mere veeren. Liinan om pall'o arteesiä kaivõ. Läbi liina juuskvaq Nuutri jõgi, Lumumba jõgi ja Kärdlä oja. Kärdlän ommavaq Kärdlä Põhikuul ja Hiiomaa Gümnaasium. Kärdlä om Eesti laulupääliin.\n\nHiiomaa\nEesti liinaq","num_words":57,"character_repetition_ratio":0.023,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.211,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kasvos%C3%BC%C3%BCmine","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kasvosüümine om süümisharinõminõ, miä sündsüse, moraali, uso, kultuuri, esteetiga, keskkunna, ütiskundligõ, majandusõ, poliitiliidsi, maitsõ vai tervüse põhjuisi peräst jätt süümisest kõrvalõ kõik vai osa eläjist peri söögikraamist. \n\nVeganism ehk veganlus ehk tävveline kasvosüümine om ärqütlemine kõgõst eläjist peri söögikraamist, ka piimäst, mereannõst, miist ja selatiinist. \n\nOm üteld, et kasvosüümine või õigõ plaanmisõ man rahuldaq kihä söögitarvidusõ, parandaq tervüst ja vähändäq kassuvhäti ja tõisi surmahäti ohto.\n\nKasvosüümise põhjussõs om tuud nii vastaolõmist eläjide tapmisõlõ ja tüüstüsligulõ pidämisele ku ka tüüstüsligu eläjäpidämise suurt halva mõjjo kliimalõ.\n\nÜRO raportidõ perrä om eläjäkasvatus üts päämäidsi kliima lämmämbäsminegi põhjuisi. Võrrõldõn kasvõ söögis pruukmisõga kulus eläjäpidämise pääle hulga inämb vett. \n\nKasvosüümine om hää võimalus avitaq vähändäq keskkunnahäti.\n\nkasvosüümine","num_words":112,"character_repetition_ratio":0.078,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.155,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vabarna%20Jalmar","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vabarna Jalmar (Jalmar Vabarna, sündünüq 17. mahlakuu pääväl 1987) om eesti perimüsmuusigamiis ja andsambli Trad.Attack! liigõq. Tä mäng pal'odõn eesti andsambliin, näütüses Trad.Attack! ja Zetod, kitrat.\n\n2005. aastagal lõpõt' Jalmar Verska muusigakooli ja 2006. aastagal Verska gümnaasiumi. Tä om lõpõtanuq Tarto Ülikooli Viländi kultuuriakadeemiä perimüsmuusiga ala pääl. Jalmaril om kats albummi \"Minapilt\" ja \"ID. Lisas viil pall'o, kon mängväq ka tõsõq andsambliq. Tä om saanuq pall'o avvuhindu, näütüses Põlvamaa teenetemärk (2016), Etnokulp kõgõ parõmb perimüsmuusik (2015) ja Etnokulp aastaga muusik (2018, 2020). \n\nTä om abielon Vabarna Sandraga. Näil om kats poiga - Villem (sündünüq 2018) ja Kuu (sündünüq 2021). Jalmari sõsar om Vabarna Jane, kiä om seto ülembsoots'ka, käsitüümeistre, seto kultuuri edendäjä ja Verska Kultuurikeskusõ juhataja. Vabarna vanavanaimä oll' seto lauluimä Vabarna Anne. Jalmaril om Setomaal talo, Treski küün, kon tä kõrraldas kontsõrtõ.\nSetomaa inemiseq\nEesti lauljaq","num_words":126,"character_repetition_ratio":0.067,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.228,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tarto%20%C3%9Clikooli%20botaanigaaid","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tarto Ülikooli botaanigaaid om botaanigaaid Tarto liinan Imäjõõ kaldal, Laian uulitsan. Lisas om Oa uulitsan katsmisõaid.\n\nTartu Ülikooli botaanigaaid on Baltimaiõ kõgõ vanõmb järgepiten toimõndanuq ja kõgõ väikumb botaanigaaid Baltimain. Taa om kah kõgõ liigitihhemb aid Eestin.\n\nKotus\n\nBotaanigaaid sais inneskidse Tarto liinamüürü nukan ja tä om tett Ulrika Eleonora nimelidsõ bastioni pääle ja ümbre, botaanigaaia lump om kujonuq inneskidsest vallkraavist. Niisamatõ om botaanigaaid üts kotus, kon oma püsünü Tarto liinamüür.\n\nAolugu\n\nBotaanigaaid om luud 1803. aastaga. Taa luuja ja edimäne direktri oll' Gottfried August Germann. Kõgõpäält oll' botaanigaaid Tiigi uulitsan (kon parhilla om Vanõmuisõ park), aga joba 1806. aastagal minti parhilladsõ kotussõ pääle ja 1811. aastagas oll' aid joudnuq uma parhilladsõ suurusõ mano.\n\nKasvoq\n\nKokkõ kasus botaanigaaian inämb kui 10 000 liiki vai sortõ kasvõ.\n\nBotaanigaaian kasvi Eesti kõgõ jämmemb harilik vaher, miä raoti 2014. aastagal maaha oholisusõ peräst.\n\nBotaanigaaia kõgõ vanõmb kasv om olga lehtkuus, miä om vanõmb kui botaanigaaid esiq.\n\nKujoq\n\nLisas kasvõlõ om botaanigaaian mitmit kujjõ, näütüses direktride Gottfried August Germanni ja Teodor Lippmaa mälehtüsmärgiq.\n\nVälislingiq\nTarto Ülikooli botaanigaaia kodoleht\n\nTarto\nTarto Ülikuul","num_words":171,"character_repetition_ratio":0.11,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.184,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Rakvere%20kants","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Rakvere kants sais Õdagu-Viromaal Rakvere Vallimäel. Tuum om olnuq muistidsõ Viromaa kõgõ suurõmb kants.\n\nRakvere kants om olnuq nii Taani kuningidõ, Liivi ordo kuq Roodsi ja Poola riigi uma.\n\nVanõmbaq jäleq liina kostilõ ommaq peri 5.-6. aastagasaast. 1220. aastaga ümbre läts' kants taanlaisi kätte, kiä naksiq ehitämä edimäidsi kivvimajjo. Edimäst kõrda nimmatas elokotust aastagul 1226 Läti Henrigu aigraamatun. Taanlaisi vahtsõt tugikotust nimmati Wesenberghis. Aastagil 1600-1629 peeti Poola-Roodsi sõta, ku poolakõsõq 1605. aastagul kandsi õhku lasiq ni tuust aost sais kants varõmin. 1635. aastagal kistudiq ruutslasõq Rakvere tsirgu kindluisi nimekiräst. Täämbädses om Rakvere kants küläliisile vallalõ ku keskaignõ teemapark.\n\nRakvere\nKandsiq","num_words":94,"character_repetition_ratio":0.028,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.201,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/N%C3%B5nasarvik","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Nõnasarvik om nisaliidsi eläjide sugukund, kiä eläseq Afrikan ja Aasian.\n\nNõnasarvikutõ sugukunnan om viis nõnasarvikut.\n\nLiigiq \nKats liiki (valgõ-nõnasarvik ja must-nõnasarvik) eläseq Afrikan ja kolm Aasian. \n\n Lag'a mokaga nõnasarvik vai valgõ-nõnasarvik (Ceratotherium simum).\n\nNäid on põh'apoolitsit (Ceratotherium simum cottoni) ja lõunõpoolitsit (Ceratotherium simum simum). Kooniq 4,4 m pikäq, 2 m korgõq, kaaldvaq 3–4 tonni. Valgõq nõnasarviguq sööväq päämädselt ruuhõ. Näide ülemäne mokk om lag'a.\n\n Terävä mokaga nõnasarvik vai must-nõnasarvik (Diceros bicornis)\n\n3–3,7 m pikk, 1,5–1,7 m korgõ, kaald 1–2 tonni. Mustaq nõnasarviguq sööväq puhmõ ja puiõ ossõ. Näide ülemäne mokk om kitsas ja terräv.\n\n India nõnasarvik (Rhinoceros unicornis).\n\nOm kolmõst liigist, kiä Aasian eläseq, kõgõ suurõmb – om kooniq neli miitret pikk ja kaald kooniq neli tonni. Täl om üts sarv ja sügävide käpriga hall nahk, miä näütäs soomusplaadi muudu vällä. Eläväq mõtsu seen ja söövä ruuhõ, lehti ja ossõ. \n\n Jaava nõnasarvik (Rhinoceros sondaicus).\n\nOm vähämb ja pehmembä nahaga ku india nõnasarvik, a sammamuudu hall. \n\n Sumatra nõnasarvik (Dicerorhinus sumatrensis).\n\nViiest nõnasarvikust kõgõ vähämb, tä ei olõq päält kolmõ miitre pikk ja kaald kõgõ rohkõmb üte tonni. Täl om kats sarvõ ja karvanõ nahk.\n\nTähendelemine \nNõnasarvigu silmänägemine om keskmäne, a täl om hää nõna ja hääq kõrvaq. Näil om paks nahk nigu eelevandsel. Nõnasarviguq juuskvaq sama kibõhõhe ku hobõsõq. \nEläjäq","num_words":202,"character_repetition_ratio":0.082,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.212,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ihaste","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ihaste om Tarto liinajago, mis om Tarto liina lõunõhummoguosan, Imäjõõ kura perve man. Ihaste piiren om Ihaste tii, Nõlvaku huulidsa pikendüs, liina piir ni Imäjõgi. Viil lätt Ihaste liinajago kokko Anneliina liinajao ja Luunja vallaga.\n\nLiinajao suurus om 424 ha ja elänikke om 2013. aasta joulukuu andmidõ perrä kokko 2497. \n\nIhaste jagonõs lõunapoolitsõs Vana-Ihastes ja põh'ahummogupoolitsõs Vahtse-Ihastes, midä erätäs pedäjämõts. Vana-Ihaste madalaq kandiq võivaq keväjäsel aol vii alaq jäiäq. \n\nEduard Wiiralti huulidsa man om Wiiralti nimegaq mõts, mink lakõ pääl om juuskmisrada, võrkpalliplats ni tulõplats kuun küdsämise kotussõgaq. Kiigemäel om korvpalliplats. Raeremmelga huulitsal saa Ihaste spordi- ja vabaaokesküsen ratsutaq, golfi ja võrkpalli mängiq ni vipu laskõq. \n\nAadrõssil Nõlvaku 12 om Tarto Vaimlidsõ Tervüse Huuldekesküs, kon saavaq vanaq inemiseq elläq. \n\nLiinajaon toimõndas Ihaste Selts ni Ihaste Elänike Liit.\n\nTarto","num_words":124,"character_repetition_ratio":0.039,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.186,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vanaim%C3%A4kruut","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vanaimäkruut om maailman üts´ armastõdump element midäs heegeldedäs. Taaga või heegeldäq tõõsõsugumaidsi põnõvampi asjo: suuri sängürõivit; uhkit latsirõivit; paalappõ ja kõkkõ, midä eloilman inemise mõistus joud vällä märkiq. Kruudilidsõq as'akõsõq om väegaq moodulidsõq. Tõõnõkõrd avitas hää tulõmi jaos ka ainukõsõst kruudiriast.\n\nKiri om selge süstiim, mink perrä heegeldüstüüd suurõmbas kasvataq. Kuq süstem selge, või kruuti ilma kirjä kaemaldaq kasvataq perädüsuurdõ mõõtu. Õnnõ heegeldüsnõgõl ja lang tulõ hoitaq hindä ligi, nii saa egä prii rehk tsipakõnõ käsitüüd tetäq. Kruudi heegeldämine om parasjago nii väiku tüü et egäl puul tuud tetäq. \n\nKuq kõik tarblidsõq kruudiq olõman, tulõ neoq hindäkesken ütte pandaq. Tuu jaos om mitund sorti võimaluisi. Kuq tahetas kokkopandmiskotussõlõ eräle suurt rõhku pandaq, köüdetäseq nuuq kinniq silmussidõga. Naid või kokko ummõldaq ka päältlüümise võttõgaq. Kui tahetas, võidasõq ka valmi aśa veereq üle heegeldäq.\n\nkäsitüü","num_words":133,"character_repetition_ratio":0.006,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.165,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Luutsinap%C3%A4iv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Luutsinapäiv (ka luutsõpäiv, luutsnapäiv, luutsi) om 13. joulukuu pääväl. Kerkokallõndrin om tuu Pühä Lucia mälehtüspäiv.\n\nEesti rahvakallõndrin peetas tuud päivä kõgõ inämb Eesti rannaroodsi kandin. Luutsinapäävä üüd peetäs aasta kõgõ pikembäs üüs ja Juliuse kallõndri peri nii om kah. Seol pääväl tetäs jouluehteq.\n\nRannaruutslaisi kandin ja saari pääl peetäs päivä niimuudu, et luudsiq vai kostümeeridüq sandiq traagõldavaq egäl puul ja kaesõq, kas tarõn om kõik puhas ja kõrran. Laisko virgutasõq sandiq vitsogaq. Eestin pidäväq luutsinapäivä ka Gustav Adolfi Gümnaasiumi oppajaq.\n\nPõh’amain alostas luutsinapäiv joulu aigo. Tuul pääväl kasivaq põh’amaalasõq tarri, pandvaq kündleq palama ja kõrraldasõq rongkäüke. Sääl ast näio valgõn kleidin, kiä om Lucia. Tä kand pään kündlist kruuni. Põh’amaalasõq küdsäväq luutsinapääväl eräle saia, Lussekatt, miä küdsetäs safranist.\nVõro rahvakallendri","num_words":119,"character_repetition_ratio":0.054,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.168,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/P%C3%BCh%C3%A4j%C3%A4rv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pühäjärv (kaq Otõmpää Pühäjärv) om järv Valgamaal Otõmpää korgõmaal, Otõmpääst 3 km lõunaõdagu puul. Pühäjärvest nakkas pääle Väikene Imäjõgi.\n\nKotus ja morfomeetriä \nPühäjärv om 293 ha suurudsõ viipiigligaq järv. Saarigaq kuun om pindala 298,3 ha. Järve pikkus om 3,5 km, lakjus 1,6 km. Pühäjärv om 115 m korgusõl merepinnast ja timä kõgõ suurõmb süvvüs om 8,5 m.\n\nPühäjärven om nelli saart: põh'aosan Sõsarsaarõq (tiidläseq pidäväq ütes saarõs), keskosan Kluustrisaar, lõunaosan Väiku-Lepäsaar ja Suur-Lepäsaar. Järve perveq ommaq pistülidseq ja inämbähe liivadsõq vai ruusadsõq.\n\nLäbivuul \nPühäjärv om tugõva läbivoolugaq, järve juusk Neitsijärve kraav, Sulauja, Nüpli uja ja Mülke uja, ka muid kraavõ. Järven om pall'o lättit.\n\nJärve lõunaosan om Väikese Imäjõõ läteq, mink kaudu käü vällävuul.\n\nKalaq \nPühäjärven om pall'o kalaliike. Kõgõ inämb om latikat, tuu perän tulõ linask, ruusärg, särg, haug, ahhun, sudak, kogõr, angõrjas ja kusk.\n\nPühäjärve sõda \n\n1841. aastaga süküskuul sündü Pühäjärve lähkün, Pühäjärve mõisan talopoigõ mäss baltis'aksa mõisnigu Wilhelm von Stryki vasta. Pühäjärve sõa perrä om nime saanuq Pühäjärve sõatammistik ja Pühäjärve sõatamm. Pühäjärve sõast kõnõlõs Ernesaksa Gustavi edimäne oopõr ”Pühäjärv”.\n\nPühäjärv eesti kirändüsen \n\nPühäjärv om aoluulidsõlt olnuq paik, kon eesti kiräniguq ja luulõtajaq ommaq puhanuq, elänüq ja tüütänüq. Tuglase Friedebert oll' edimäne kuulsa eesti kiränik, kiä elli Pühäjärve veeren. Ta puhas' Pühäjärve lõunaveeren Saarõ talon 1904. ja 1906. aastagal. Tuglas sai tuust aost huugu uma romaani ”Felix Ormusson” kirotamisõs. \n\n1905. aastaga suvõl elli Pühäjärve veeren Kolga puulsaarõl Eduard Vilde kuun uma vahtsõ naasõ Linda Jürmannigaq. Vilde kirot’ sääl uma romaani ”Prohvõt Maltsvet”. \n\n1917-1925 vaihõl suvidiq Pühäjärve veeren Saarõ talon luulõrühmitüse ”Siuru” liikmõq, säälhulgan Underi Marie, Adsoni Artur, Visnapuu Henrik ja Gailiti August. Gailit kirot' tuul aol ka luulõluu ”Pühäjärv” (1921). \n \n1911. aastagast pääle puhas' piaaigo egä suvi Kolga puulsaarõl kiränik ja kunstnik Hindrey Karl August, kedä kutsuti ka ”Mister Pühäjärves”. Hindrey kirot' pall'o juttõ Pühäjärve kandist ja ka üte romaani ”Sündmüsildä suvi”, miä kõnõlõs suvõst Pühäjärve veeren.\n\nDalai Laama Pühäjärve veeren \n1991. aastaga rehekuu 3. pääväl käve Otõmpääl ja Pühäjärve veeren budausolinõ juht Dalai-laama Tenzin Gyatso. Dalai-laama õnnist’ Pühajäjärve põh'aotsan Pühäjärve, Otõmpääd ja Eestit. Täämbädsel pääväl om tuun kotussõn Dalai-laamalõ pühändet mälehtüssammas.\n\nPühäjärv vahtsõl aol \nPühäjärv om populaarnõ suvitamisõ ja ka ümbreaastadsõ hingämise kotus inemiisile Eestist ja tõisilt mailt. Pühäjärve veeren om suvõl pall'o kontsõrtõ ja pitõ. \n\nPühäjärve põhaveeren om Pühäjärve Spa & Puhkekeskus, kon saa aastak läbi üüd ollaq, ujjoq, sannan kävvüq, süvväq ja pall'o muud tetäq. \n\nPühäjärve põh'aveeren GMP Club Hoteli majan om Pühäjärve restoraan, mink pääkokk om Uustalu Koit. \n\nJärveq\nOtõmpää kihlkund\nEesti järveq","num_words":393,"character_repetition_ratio":0.074,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.207,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Nublu","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Nublu (kodanigunimegaq Markkus Pulk; sündünüq 26. piimäkuu pääväl 1996) om Keiläst peri Eesti räpimiis.\n\nLaulõ aolugu \nNublu tuntumbaq lauluq ommaq näütüses „Maq kah“ (eesti keelen „Mina ka“), „1-2“, „für Oksana“, „tmt“ ja „Kõgõkogo“ (eesti keelen „Universum“). 2020. aastaga talsikuus oll' timä laulõ ja virpe (videoid) YouTube`in kaet umbõs 48,8 mill'onni kõrda – kõgõ kullõldumb oll' laul „für Oksana“. Tuud oll' kullõld 6,2 mill'onni kõrda.\n\nKoolitus \nMarkkus Pulk opsõ põhikoolin Talliina Inglüse Kollõtsin ja keskkoolin Talliina Vanaliina Koolituskolleegiumi tiatriklassin. Parhillaq tä opp Tarto Suurõnkoolin aokirändüst ja läbikäümist bakalaureusõ astmõn.\n\nKittüisi \n2021. aastagu Eesti Muusigavõidutähti pidoõdagul oll' Nublu määrät säitsme võidutähe kandidaadis. Tä võit' kuus võidutähte: aastagu album, aastagu muusigavirp (muusigavideo), aastagu alostusalbum, aastagu lavakunstitekij (eesti keelen artist), aastagu miislaulja ja aastagu hip-hop-\/räpp-\/jorokõrrabluusi-laulja.\nEesti muusiguq","num_words":115,"character_repetition_ratio":0.068,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.215,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Veski%20Anne","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Veski Anne (sündünüq 27. radokuu pääväl 1956 Raplan) om eesti laulja. Suurõmba tuntusõ sai tä teno edimädsele kotussõlõ Sopoti lauluvõistlusõl poolakiilse laulu astmõn 1984. aastal. Pääle tuu võit' tä suurõ avvu terven Nõvvokogoliidon. \n\nAnne kõgõ kuulsamb laul Eestin om “Roosiaia kuningaimänd”, seod laulu tiidväq kõik. Anne om osalinõ olnuq kah mitmõn telesaatõn. Niisama om tä ummi laulõ iist saanuq pall'o avvotassõ. Näütüses Eestimaa avvu ja uhkusõ avvuraha.\n\nVeski Anne veli om muusigamiis Vaarmani Mati (sündünüq 2. märtekuu 1952), kiä om olnuq Länigu Marju tõõnõpuul.\n\nAnnel om tütär Kerli.\n\nEesti lauljaq","num_words":85,"character_repetition_ratio":0.023,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.213,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Protopenko%20Den%C3%B5ss","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Protopenko Denõss (ukraina keelen Дени́с Генна́дійович Прокопе́нко; sündünüq 20. piimäkuu pääväl 1990) om alambpolkovnigu avvukraadin Ukraina sõaväeläne.\n\nAzovi polgu komandör Vinne–Ukraina sõan 2022.\n\nKar'ala juuriga.\n\nTä om Kiievi Ülikoolist saanuq inglise keele oppaja ammõdi.\n\n20.mail 2022 andsõ Mariupoli Ukraina ülemujatusõ käsu perrä mahajätmiseaigu hinnäst vangi. \n\n21.septembril 2022 sai vahetusõ kõrran vangist priis, läts viie tõsõ ukraina syapäälikuga sya lõpuni Türki.\n\nSõaväe avvukraadiq: \nnoorõmbleitnant 2015.\n\nleitnänt\n\nvanõmbleitnänt\n\nkaptõn 2019.\n\nmajjor 2022.\n\nalambpolkovnik 2022.\n\nLätteq \n\nUkraina sõaväeläseq","num_words":66,"character_repetition_ratio":0.048,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.236,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Jaan%20Kaplinski%20Selts","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Jaan Kaplinski Selts om selts Tarton Eesti Kirändüsmuusõumin, miä köüt ütte inemiisi ja asotuisi, kink jaos Kaplinski Jaani kiräsõna om tähtsä ja kiä tahtvaq, et tuust saanuq ossa võimaligult pall’o nii täämbä ku tulõvigun.\n\nSelts luvvas 6. lehekuu pääväl 2022 Tarton.\n\nLätteq\n\nVälälingiq \n Jaan Kaplinski Seldsi kodoleht\n\nSeldsiq","num_words":46,"character_repetition_ratio":0.062,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.197,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/S%C3%B5najalg","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sõnajalg (Dryopteris) om kasvõ pereq sõnajalaliidsi sugukunnast. Tä kasus mõtsan. Täl om hariligult vaia kasumisõs likõt ja var'olist kotust. Tä kõlbas häste ka koton kasvatamisõs.\n\nPerrekunnast om teedäq üle ilma 150 sorti. Vahtsõmbidõ andmidõ perrä üle 300 sordi. \n\nEestin kasus 4 sorti: maarja-sõnajalg (Dryopteris filis-mas), suga-sõnajalg (Dryopteris cristata), oholinõ sõnajalg (Dryopteris carthusiana), laiunõ sõnajalg (Dryopteris expansa).\n\nKasvoq","num_words":54,"character_repetition_ratio":0.157,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.202,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Garfield","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"\"Garfield\" om Davisõ Jimi luud USA koomiks, midä naati vällä andma 1978. aastagal.\n\nTuu kõnõlõs kass Garfieldist, timä umanigust Johnist ja Johni pinist Odiest. 2002. aastaga saisoga ilmu tuu koomiks umbõs 2570 aolehen ja aokirän ni \"Garfield\" hoit tuuga Guinnessi rekordit ku kõgõ laembalt avaldõt koomiksiriba.\n\nGarfield om ülekaalolinõ pihlõnõ joonilinõ kass, kiä om tunnõt uma laiskusõ, sarkasmi ja ülbüse poolõst, ni ka himo poolõst söögi, esiqeränis lasanje ja muu jahust tettü söögi vasta. Koomiksin peegeldüseq inämbüisi Garfieldi, Johni (timä umanigu) ja Odie (Johni pini) umavaihõlidsõq suhtõq, a välläandõn om ka vähämbit kõrduvit tegeläisi. Algusõn luudi Garfield mõttõga, et tuust saasi hää, lihtsähe müüjä tegeläskujo.\n\nKoomiks","num_words":103,"character_repetition_ratio":0.022,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.197,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Parts","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Parts (ladina keelen Anas) om viitsirk. Partsõ om 40–50 sordi ümbre. Pardsil om rähmik kihä ja lausik nokk. Imäpardsiq ommaq esäpardsõst vähämbäq. Esädseq ommaq herksämbäq. Näide pää ja kaal om rohikas-sinine. Imädseq ommaq pruunikaidsi sulgigaq. \n\nMõnõq pardsiq ommaq kododsõq. Inämbüs täämbäse päivä pardsisortõ ommaq peri tsigapardsist. \n\nEestin olõ-õi pardsi kasvataminõ väega lajalt levinüq. Eestin eläseq näütüses piirpardsiq, mudapardsiq ja tsigapardsiq.\n\nTsirguq","num_words":60,"character_repetition_ratio":0.048,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.183,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Labradori%20retriiver","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Labradori retriiver vai labrador om Briti retriiveri tõugu jahipini. Tää om Ühendkuningriigi inneskidsest Newfoundlandi kolooniast (parhillaq Kanada veeremaa) peri pini. \n\nTää sai nime tuu veeremaa Labradori nuka perrä. Tä om mitmõ riigi, esiqerälidselt Õdagumain, üts kõgõ sagõhõmb pini. Labrador om perine, sõnakullõja ja mängohimokanõ. Tälle miildüs väega süümine. \n\nTää om sordi poolõst mõtõld spordi- ja jahipinis, agaq tedä peetas lajalt kaq ku seldsipinni. Tää või-ollaq koolitõt kaq juhik- vai abipinis, pästetüüs vai ravipinis. \n\nEdimädseq seod tõugu piniq tuudi Suurbritanniahe 1830. aastil Newfoundlandist. Nuuq ommaki kõiki maailma labradori tõugu pinne edevanõmbaq.","num_words":89,"character_repetition_ratio":0.033,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.177,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ravva%20Eno","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ravva Eno (Eno Raud; sündünüq 15. radokuu pääväl 1928 Tarton, koolnuq 9. hainakuu pääväl 1996 Haapsalun) om eesti latsikiränik. \n\nTä lõpõt' Tarto Ülikooli eesti keele eräala pääl 1952. aastagal.\n\nLuudu \nTä tull' kirändüste 1930. aastagal aokirän Latsi Rõõm (Laste Rõõm) tä hellänimi om Eno Sammalhabe. Tä tunnõduq teosõq ommaq \"Sipsik\" ja \"Naksitralliq\".\n\nEesti kiräniguq","num_words":48,"character_repetition_ratio":0.028,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.261,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/La%C4%8Dpl%C4%93sis","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lačplēsis (Kahrutapja) om läti eepos, mink luuja om läti luulõtaja Andrejs Pumpurs. Teos om läti rahvaseepos. \n\nAndrejs Pumpurs kirot' eeposõ aastagal 1872–1887 umahindä ettekujotamisõst. Teos tull' vällä aastagal 1888. Eepos kujotas lätläisi võtlust s'aksa ristisõan. \n\nTeosõ päätegeläseq ommaq läti kangõlanõ Kahrutapja ja eesti kangõlanõ Kalõvipoig.","num_words":43,"character_repetition_ratio":0.093,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.207,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Luunja%20vald","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Luunja vald om umavalitsusütsüs Tarto maakunna hummogujaon Imäjõõ ürgoro kurapuulsõn perven. Valla suurus om 132 ruutkilomiitret. Vallakeskus om Luunja allõv ja vallan om 20 küllä. Kõgõ suurõmb külä om Kavastu külä, kon om 383 elonikku. Luunja vallan om 5182 elonikku.\n\nLuunja vallan om kats latsiaidaq ja üts kuul, kon om piaaigo 500 last. Luunja vald om kõgõ inämb tunnõt kurgikasvatamisõ peräst, vallan om Grüne Fee Eesti As, kiä kasvatas kurkõ ja muud aiakraami. Luunjan om ka Tarmeko As, kon tetäs tarõkraami. Luunjan om ka mitu talli ja palju hobõsit. Luunjan om illos viiviir ja satam, kon saa tsukõldaq ja loodsikuga sõitaq. Imäjõõ veeren om ka Imäjõõ Suursuu, kon saa matkal kävvüq. Kavastu külän om Kavastu parv, miä om ainukõnõ tekev parv Eestin. Om ka kultuurimaja, kon om pall'o huvitsõõrõq. Kooli man om ka spordiplats. \n\nLuunjast om peri ka tunnõt inemiisi, näütüses maadlõja Jaago Jaan, kirämiis Söödi Karl-Eduard ja Hiie Ernst, kiä oll' klavõrimeistre.\n\nLuunja vald tetti 1991. aastaga lehekuu 16. pääväl. Parhilla om Luunja vallavanõmb Andersoni Aare. Varrampa om Luunja vald olnuq Uue-Kastrõ piiskupilinnussõ jago. Uue-Kastrõ piiskuplinnus oll' tähtsä Tarto liina hoitmisõl Põh'asõa aol. Luunjan om olnuq ka mõisaq, kõgõ suurõmbaq olliq Luunja ja Kavastu mõisaq. Luunjan oll' viil 6 mõisat. Mõisaaost ommaq alale jäänüq ilosaq mõisapargiq.\n\nEesti vallaq","num_words":201,"character_repetition_ratio":0.075,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.204,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Naksitralliq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Naksitralliq om eesti latsikiränigu Ravva Eno ja kunst'nigu Valteri Edgari raamat. Valteri Edgar joonist' raamadu päätegeläseq, väikuq mehekeseq Muhvi, Sammõlhabõna ja Kängpoolõ.\n\nNuuq pakvaq põnõvust nelän raamatun:\n\n \"Naksitralliq. Edimäne raamat\"\n \"Naksitralliq. Tõnõ raamat\"\n \"Jälq neoq naksitralliq. Edimäne raamat\"\n \"Jälq neoq naksitralliq. Tõnõ raamat\"\n\nKats viimäst raamatut \"Naksitralliq\" ja \"Jälq neoq naksitralliq\" tulliq vällä ildampa.\n\nNeoq teosõq ommaq tõlgiduq kokko 18 kiilde.\nRaamaduq","num_words":61,"character_repetition_ratio":0.138,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.192,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Sibula%20Jaan","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sibula Jaan (Jaan Sib(b)ul alias Ivan Narodny, J. Talune, sündünüq 11. märtekuu pääväl 1869 Vilustõn, koolnuq 23. süküskuu pääväl 1953 Sharonin Connectitcutin Ameerikan) oll' Võromaalt peri eesti kirämiis, perimüsekorjaja ja riigipüürdjä.\n\nVeriora lähkül sündünüq Sibula Jaan sai suurõmba tuntusõ Ameerikan, kon tä kand' nimme Ivan Narodny. Eestin olõ-õi timmä seeniqaoniq hinnat. Sibula Jaan käve läbi Lenini, Stalini, Gorki Maksimi, Tolstoi Levi, Twaini Margi, Roerichi Nikolai ja väega pall’odõ tõisi maailma näko kujondanuisi inemiisiga.\n\nElolugu\n\nVarahanõ elo \nSibula Jaan sündü nimega Jaan Sibbul 1869. aastagal Vilustõ külän Veriora vallan aidamehe pujas. Tä oll' Sibula Jaani (1840–1920) ja Ao Madli (1830–1919) poig.\n\nPääle Räpinä kihlkunnakoolin ni Võro kreisikoolin opmist läts tä Võrolõ ja tüüt' raamadupoodin.\n\nKoolitõt Eesti Selts ja noorõmehe igä \n1893. aastal võeti Sibula Jaan, karskusõpidäjä ni kasvosüüjä, Koolitõdu Eesti Seldsi liikmõs. Tälle miildü mitmõsugudsõq as'aq, näütüses tehniga, rahvalauluq, pilditegemine. 1894. aastagal asut' tä Võrolõ liina edimädse pilditüükua, mink tä joba järgmädsel aastagal Tartohe ümbre vei ja sinnäq mano mehaaniga, elektrotehniga, galvaaniga ja tsinkograafia tüükua tei. \n\n1896. aastagal võtt' Jaan naasõs Pauline, kiä oll' veskiomanigu Viiandi Kaarli tütär. Jaan ollõv sääl veski man mitmõq tüükuaq käümä pandnuq.\n\nIldampa võtiq võimuq Sibula Jaani kinniq, ku tä ollõv tahtnuq Tšiili ja Vinnemaa jaos parõmbit rahhu, peesosit ni ruubliid tetäq, selle et nuuq olliq kerge perrä tetäq. Inne naidõ Vinne riigile pakmist tekk' meistrimiis üte jao kolmõruubliliidsi hindä jaos. Jaani past' kohto käest Jaani esä, kiä ütel', et tä poig om pääst ull', tä tundõv huvvi lindämise vasta ja taht tegeligult arsti perräkaemist. Peterburgist uurmisõ alt tull' Jaan tagasi diagnoosiga, et tä ei olõq terveq, a haigõ kah mitte. Uurmisõ aol tä lugi pall'o ja harisi hinnäst.\n\nVälämaa käümiseq \n1904. aastagal oll' tä Berliinin ja ütel' paigapäälsiile Vinnemaalt peri inemiisile, et tä om poliitiga peräst Jurjevi ülikoolist vällä arvat tudõng. Sääl võtt' tä hindäle vahtsõ nime Ivan Ivanovitš Narodnõi, miä ildampa Ameerikan Narodnys sai. Tä nakas vällä andma sotsialistlikku aokirjä. Tä es olõq vägivaldsõ riigipüürdmise puult, selle et \"eesti rahvas on põhjusmõtteliselt kõik üks vaene töörahvas, kellel ei ole adeli seisust ega seda niinimetatud „Bourgeoisid““. \n\n1905. aastagal läts tä Vinnemaal tagasi ja tekk' ütist tüüd verevide aokiräga Novaja Žizn. Narva sotsiaaldemokraadiq valliq Sibula Jaani hindä võitluspargi juhis ja saatsõq timä Tamperre verevide konvõrentsile. Sääl näkk' tä ka Leninit ja Stalinit.\n\nKirändüs \nKitveli Toivo \"Kolm nimme – üts miis\". Külim 2017.\n\nLätteq \nVõromaa inemiseq","num_words":375,"character_repetition_ratio":0.035,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.206,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tarvastu","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tarvastu om külä Viländimaal Tarvastu kihlkunnan. \n\nTarvastu külä om Mustla küle all, Viländi-Pikasilla suurõtii man Tarvastu jõõ veeren. Külä suurus om 10,8 km² ja sääl eläs 80 inemist (2020). \n\nTarvastu külä alaq jäi kunagi Sägä (ka Säga vai Sägaküla).\n\nTarvastu kihlkund","num_words":38,"character_repetition_ratio":0.128,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.245,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tusti%20m%C3%B5isa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tusti mõisa (s'aksa keelen Tustenhof) om mõisa Tusti külän, Viländi vallan, Viländi kihlkunnan, Viländimaal. \n\nTusi mõisa oll' pikält Viländi mõisa kar'amõisa. 1878. aastagal sai umaette rüütlimõisas.\n\nTusti mõisa man om Tusti ülessulut järv, miä om osa Teräseojast\n\nHoonõq \nMõisa päähoone om pikk ja lihtsä, om peri 18. aastagasaa lõpust.\n\nViländi kihlkund\nViländimaa mõisaq\nViländi kihlkunnaq mõisaq","num_words":54,"character_repetition_ratio":0.104,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.209,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vana-V%C3%B5idu%20m%C3%B5is","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vana-Võidu mõisa om nimma saksa keelen Alt-Woidoma, olli rüütlimõis Villändimaal, Villändi kihlkunnan, Vana-Võidu külän.\n\nEdimält nimma mõisa 1507. aasta, mis tähendä keskaigo. 1834. aastagast pääle omma mõisaherrä Strykide aadlisuguseltsi käehn....\n\nHoonõ \nPäähoone om peri 1840......\n\nLätteq \n\nViländimaa mõisaq\nViländi kihlkunnaq mõisaq","num_words":38,"character_repetition_ratio":0.048,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.233,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mere%20Lennart","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mere Lennart (Lennart Georg Meri; sündünüq 29. urbõkuu pääväl 1929 Talliinan, koolnuq 14. urbõkuu pääval 2006 Talliinan) oll' Eesti kirämiis, ümbrepandja, kinotegijä, diplomaat ja poliitik, Eesti riigipää 1992–2001.\n\nElokäük \nMere Lennarti vanõmbaq olliq Eesti diplomaat, peränpoolõ William Shakespeare’i ümbrepandja Mere Georg ja Engmanni Alice-Brigitta.\n\nEsä ammõdi peräst käve Lennart mitmõn S'aksamaa ja Prantsusmaa koolin ja opsõ mitund kiilt. Tä mõist vabalt s'aksa, prantsusõ, inglüse, soomõ ja vinne kiilt. Eestin lõpõt' tä Tal'na 10. Keskkooli ja Tarto Riiklidsõ Ülikooli cum laude.\n\n1990. aastal oll' Lennart Savisaarõ Edgari valitsusõn välläministri. Tä sai Eesti Vabariigi pääkonsuli Ernst Jaaksoni hüvahüse Eesti valitsusõ tegevüsele ja oll' kaq Eesti Kongrõssin ja Põhisäädüse Täüskogon. Põimukuu riigipüürdmise aigo oll' tä Soomõn ni „sõdisi“ sääl Eesti Vabariigi vahtsõsttunnistamisõ iist.\n\n1992. aastagal läht' Meri välläministri ammõtist ja sai veidükeses aos Eesti Vabariigi suursaadikus Soomõn. Sama aastaga sügüse kandidiirse tä Eesti riigipääs ni valiti Rüütli Arnoldi iin vahtsõs riigipääs. 1996 valiti tä tõõsõs ammõdiaos tagasi.\n\nMere Lennart kuuli pääajo kassuvhädä peräst 14. urbõkuu pääval 2006 ja om matõt Talliina Mõtsamatusaida.\n\nEesti inemiseq\nEesti poliitiguq","num_words":162,"character_repetition_ratio":0.066,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.204,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kassi%20Carmen","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kassi Carmen (Carmen Kass, sündünüq 14. süküskuu pääväl 1978 Talliinan) om eesti modell.\n\nEesti modelliq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.042,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.25,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/H%C3%A4itsv%C3%A4%20kalmus","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Häitsvä kalmus vai tatõrsälg vai võhomõõk vai iiris (Iris L.) om kasvõ perekund võhomõõgaliidsi sugukunnast.\n\nEi toheq segi aiaq peris kalmussõgaq (Acorus calamus).\n\nHäitsväq kalmussõq ommaq katõjaolidsõq, sinitside ja kõllatsidõ häelmidegaq, kasusõq aian ja jõõ veeren.\n\nEesti liigiq ja naidõ nimeq \nEestin kasus seost perekunnast kats liiki: \n\n Iris pseudacorus – kõllanõ kalmus\n Iris sibirica – tsiberi kalmus\n\nKalmussidõ nimmiga om võro ja seto keelen väega segäne lugu. Eesti kiräkeelen kutstas sinitside häiermidega kalmust siberi võhumõõk ja kõllatsidõ häiermidega kollane võhumõõk. Võhumõõga sõna esiq om rahva pruugist hoobis ärq kaonuq. Tuu asõmõl om naatuq taad (häitsväs) kalmussõs kutsma. Tuud ei toheq segi aiaq hariligu kalmussõga (Acorus calamus), miä häitses väega armõtuhe – õnnõ üts tsillokõnõ tõlvik tulõ külge. Sõna kalmus om tulnuq võro kiilde üle s'aksa keele, a s'aksa kiilde om taa umakõrda lainat ladina keelest – calamus. \n\nViil om häitsvä kalmussõ kotsilõ üteld tatõrsälg, arvadaq tatarlaisi mõõga perrä. Aq tatõrsälä sõnna om hariligu kalmussõ kotsilõ niisamatõ pruugit. Vai ollaq omgi tatarsälg edimält olnuq s'eto sõna hariligu kalmussõ kotsilõ ja sis om tuu sõna võhumõõgalõ edesi lännüq. \n\nKõgõ vahtsõmban võro keelen üteldäs eesti keele muudu ka iiris.\n\nKasvoq esiq ommaq Eestin küländ vahtsõq tulijaq, arvadaq ommaq mungaq naaq siiäqmailõ toonuq ja tää om siin esiq edesi lännüq viiviiri piten kasoma. Keskol olliq kalmussõq väega kuulsa rohitsuskasvoq.\n\nEesti kõgõ tuntumb häitsvä kalmussõ sort om helle tsirelililla Punkar Villu, miä om saanuq nime punkari Tammõ Villu perrä. Sordi luujaq ommaq Lepigu Heino ni Lepigu Laine.\nVõhomõõgalidsõq","num_words":239,"character_repetition_ratio":0.061,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.178,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Zapi%20Valtri","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Zapi Valtri (Walter Zapp, läti muudu Valters Caps; sündünüq 4. süküskuu pääväl (vkp 22. põimukuu päiv) 1905 Riian, koolnuq 17. hainakuu pääväl 2003 Binningen, Šveitsin) oll' baltis'aksa peritollo vällämõtlõja, fotokunsti tiirajajit, väiku fotoaparaadi Minox vällämõtlõja ja kokkosäädjä.\n\nZappi, kiä es lõpõtaq üttegiq kuuli, pidäväq a'satundjaq ütes pilditegemise suurist tiirajajist, üten Leitzi Ernsti, Zeissi Carli, Barnacki Oskari ja Kellneri Karliga.\n\nTsitaat \n\nVällälöüdjäq","num_words":56,"character_repetition_ratio":0.03,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.209,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Hainsoo%20Meelika","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hainsoo Meelika (sündünüq 12. mahlakuu pääväl 1979 Põlvan) om eesti rahvamuusik.\n\nAastil 2000–2011 oll' ansambli Vägilased liigõq.\n\nHaridus \nTä om opnuq Põlva Latsimuusigakoolin viiulit, 2002. aastagal lõpõt' Viländi Kultuuriakadeemiä perimüsmuusiga pääl.\nVõromaa inemiseq\nEesti muusiguq","num_words":31,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.23,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tarto%20obs%C3%B5rvatoorium","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tarto Obsõrvatoorium om tiidüs- ja arõndusammõt´ astronoomia ja Maa õhukihi füüsiga vallan, Tarto Ülikooli kuunsaisun. Obsõrvatoorium om Tarto maakunnan Nõo vallan Tõraveren ja om tuuperäst tunnõt ka ku Tõravere obsõrvatoorium. \n\nTarto Obsõrvatoorium om 1808. aastal luudu Tarto Ülikooli Tähetorni 1856. aastal luudu Tarto Ülikooli meteoroloogia obsõrvatooriumi perrätulija ja tüü jakkaja.\n\nObsõrvatooriumi ammõtlinõ nimi om Tarto Ülikooli Tarto Obsõrvatoorium ja käü Tarto Ülikooli luudus- ja täpsätiidüse ütsüse mano.\n\nTarto Obsõrvatooriumin ommaq astronoomia, kavvõstkaemisõ ja ilmaruumiteknoloogia osakunnaq. \n\nKõgõ tähtsämbäq uurmistsihiq astronoomian ommaq tähefüüsiga, kosmoloogia, tähekogo füüsiga, kavvõstkaeminõ, viikokõ kaeminõ, Maa õhukihi kaeminõ ja radarkaeminõ. Ilmaruumiteknoloogian ommaq tähtsämbäq vahtsidõ säädmide projektiirimine, ehitämine ja pruuvminõ. \n\nTarto obsõrvatooriumi tiidläseq ommaq projekte ESTCube-1 ja ESTCube-2 nõvvuandjaq.\n\nTarto Ülikuul","num_words":110,"character_repetition_ratio":0.14,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.157,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Saarniid%C3%BC%20Ivar-Igor","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Saarniidü Ivar-Igor (Ivar-Igor Saarniit; sündünüq 11. põimukuu pääväl 1940 Talliinan) om eesti matõmaatik.\n\nElokäük \nSaarniidü Ivar-Igor om oppajidõ poig.\n\nLõpõt' 1958. aastagal Tarto 2. Keskkooli, 1963. aastagal Tarto Ülikooli füüsiga-matõmaatigatiidüskunna rehkendüsmatõmaatiga eräala pääl.\n\n1968–1971 TÜ aspirant, füüsiga-matõmaatigakandidaat (1972, TÜ), väüdüskiri \"О разностных методах решения краевых задач дифференциальных уравнений с отклоняющимся аргументом\". \n\nStažiire 1974–1975 Berliinin Humboldti Ülikoolin, 1994 Helsingi Ülikoolin. Oll' 1965–1967 TÜ rehkendüskeskusõ stažüür, 1967–1968 NSVL Tiidüisi Akadeemiä Majandusmatõmaatiga Keskinstituudi Eesti filiaali vanõmbinsinör, 1971–1976 TÜ arvutusmatõmaatiga katiidri vanõmboppaja, 1976–1993 dotsent, 1981–1987 matõmaatigatiidüskunna prodekaan ja 1989–1994 dekaan, 1993–94 rakõndusmatõmaatiga instituudi dotsent, 1994–2015 TÜ akadeemiline sekretär. \n\nOm lugõnuq diferentsiaalvõrrandidõ ja matõmaatilidsõ füüsiga võrrandidõ kursuisi.\n\nTiidüstüü \nUurimisala: päämädselt diferentsmetoditõ pruukminõ matõmaatilidsõ füüsiga ülesandidõ lahendamises. \n\nArvas hinnäst Vainikko Gennadi kuulkunda. Om Eesti Matõmaatiga Seldsi alostajaliigõq. Päält 20 tiidüstrükütükü.\nMatõmaatiguq","num_words":107,"character_repetition_ratio":0.07,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.235,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ibrahimovici%20Zlatan","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ibrahimovici Zlatan (Zlatan Ibrahimović; sündünüq 3. rehekuu pääväl 1981 Malmön) om roodsi jalgpallimängjä, kiä mäng Itaalia Serie A-n võistkunnan AC Milan. Tä mäng ka Roodsi rahvuskogondusõ iist.\n\nIbrahimović oll' 2011. aastagal kõgõ parõmba palgaga mängjä Itaalian. Tä om valit Roodsi kõgõ parõmbas jalgpallimehes kümme kõrda.\nJalgpallimängjäq","num_words":43,"character_repetition_ratio":0.08,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.194,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Andsum%C3%A4e%20%28V%C3%B5ro%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Andsumäe om külä Vahtsõliina kihlkunnan Võro vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Lasva valda.\n\nLätteq \n\nVahtsõliina kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.134,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.181,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Haava-Ts%C3%A4psi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Haava-Tsäpsi om külä Rõugõ kihlkunnan Võro vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Vahtsõliina valda.\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.08,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.184,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Halla","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Halla om külä Rõugõ kihlkunnan Võro vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Vahtsõliina valda.\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.083,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.185,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Haan%27kas%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Haan'kasõ om külä Vahtsõliina kihlkunnan Võro vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti ummavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Orava valda.\n\nLätteq \nVahtsõliina kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.133,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.18,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Hannust%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hannustõ om külä Rõugõ kihlkunnan Võro vallan.\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.165,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.17,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Piitimesaami%20kiil","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Piitimesaami kiil (piitimesaami keelen bidumsámegiella) om saami kiil soomõ-ugri kiili siän.\n\nParhillanõ sais \nPiitimesaami kõnõlõjit arvatas olõvat 20–50 ja tuud kõnõldas päämädselt Arjeplogin, Roodsin. Aoluulidsõlt om piitimesaami kiilt kõnõld ka Norran. Kõik piitimesaami keele kõnõlõjaq ommaq katskiilseq, nääq kõnõlõsõq roodsi kiilt ja piitimesaami kiilt. Kõik kõnõlõjaq ommaq 60-aastagadsõq ja vanõmbaq ja väega veidü om latsi, kinkaq piitimesaami kiilt kõnõldas. Piitimesaami kiilt ei opadaq koolin egaq pruugita meediän. Roodsi säädüisi perrä om saami keelil külq ammõtilidsõ keele õigusõq, aq täpsät kiilt olõ-õiq nimmat. Tuu tähendäs, et tegeligult ei olõq piitimesaami keelel ammõtilidsõ keele staatust egaq õiguisi. Egäpääväelon pruugitas päämädselt roodsi kiilt, õnnõ põh'apõtro pidämise man pruugitas päämädselt piitimesaamikeelitsit sõnno. \n\nPiitimesaami keelel om 2019. aastagast ammõtlik kiräkiil, miä pruuk ladina tähistüt, mink mano om tähti lisas pant.\nSaami keeleq","num_words":125,"character_repetition_ratio":0.132,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.169,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kalda%20Kaja%20edim%C3%A4ne%20valitsus","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kalda Kaja edimäne valitsus oll' 26. vahtsõaastakuu pääväl 2021 alostanuq 51. Eesti Vabariigi valitsus, mink teiq Eesti Rehvormieräkund ja Eesti Keskeräkund.\n\nPresident Kaljulaiu Kersti nimits' Kalda Kaja pääministrikandidaadis 14. vahtsõaastakuu pääväl 2021. Ammõtihe saiõn oll' tä edimäne Eesti naispääministri. Ministrikandidaadiq ja valitsusliido lepüng kinnitõdi eräkundõ volikokõn 24. vahtsõaastakuu pääväl 2021. Riigikogo and' Kaldalõ volitusõq valitsusõ kokkopandmisõs 25. vahtsõaastakuu pääväl 2021, puulthelü and' 70 saadikut ja vasta 30.\n\nPresident Kaljulaiu Kersti nimits' vahtsõ Kalda Kaja valitsusõ ammõtihe 26. vahtsõaastakuu päävä hummogu kell 8.44, päävänõsõngi aigo. Kell 10 anniq Rehvormieräkunna ja Keskeräkunna valitsusõ ministriq Riigikogon ammõdivandõ. Riigisekretäri teedüsse perrä sai valitsus ammõtihe päält ammõdivandõ andmist kl 10.03.\n\n3. piimäkuu pääväl 2022 tekk' pääministri Kalda Kaja president Alar Karisõlõ pakmisõ säidse Keskeräkunna ministrit valla tetäq. President tekk' samal pääväl ministriq vallalõ. 14. hainakuu pääväl 2022 and' Kallas teedäq, et valitsus ast tagasi. President tekk' Kalda Kajalõ ettepanõgi tetäq vahtsõnõ valitsus.\n\nValitsusõ kuunsais\n\nLätteq \n\nEesti valitsusõq","num_words":133,"character_repetition_ratio":0.12,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.201,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Eesti%20jalgpallikogondus","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Eesti jalgpallikogondus om võistkund, kiä edüstäs jalgpallin Eestit. Kogondusõ liikmõq vali vällä päätreener, tallituslikku puult kamandas Eesti Jalgpalli Liit. Eesti jalgpallikogondusõ kodostaadion om A. Le Coq Arena Tal'nan.\n\nEdimäne jalgpallikogondusõ mäng ollä 1920. aastaga rehekuun. Seeniqaoniq ainukõnõ suurõstturniirist ossavõtminõ jääs 1924. aastakka. Eesti ei olõq saanuq maailmameistevõistluisillõ egaq Õuruupa meistrivõistuisillõ. 2012. aastaga joud' Eesti Õuruupa Meistrivõistluisi sõgõlmängele, a Iirimaa jäi 5:1 pääle. \n\nMiihi kogondusõ iist om kõgõ rohkõmb mängnüq Reimi Martin (157 mängo), kink käen oll' ka Õuruupa rekord 2009. aastaga märtekuuniq. Kõgõ rohkõmb värehtit (38) om löönüq Operi Andres. Kogondusõ päätreener om 2021. aastaga vahtsõaastakuust Häberli Thomas.\n\nMängjäq\n\nMiihi kogondus \nMängjäq, kiä kutsõti kogondustõ 2022. aastaga piimäkuun San Marino, Argentiina ja Malta vasta.\n\nNaisi kogondus\n\nLätteq \nJalgpall","num_words":109,"character_repetition_ratio":0.079,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.2,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Messi%20Lionel","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Messi Lionel (Lionel Andrés Messi Cuccittini, hispaania välläütlemine: [ljoˈnel anˈdɾes ˈmesi]; ka Leo Messi; sündünüq 24. piimäkuu pääväl 1987 Rosarion) om Argentiina jalgpallimängjä, kiä mäng Ligue 1 klubin Paris Saint-Germain ja Argentiina jalgpallikogondusõn.\n\nMessit peetäs sakõstõ maailma kõgõ parõmbas jalgpallimängjäs. Tä om võitnuq säidse kõrda maailma kõgõ parõmba jalgpallimängjä avvohinna Ballon d'Or, ja kuus Õuruupa kuldsaabast. 2012. aastagal lõi Messi ütel aastagal inneolõmaldaq 91 värähtit.\n\n2021. aastaganiq mänge Messi kõgõ uma karjääri FC Barcelona iist, kon klubi võit' 35 karikat, naidõ siän kümme La Liga tiitlit, säidse Copa del Rey tiitlit ja neli UEFA Meistride liigat. \nJalgpallimängjäq","num_words":90,"character_repetition_ratio":0.091,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.203,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Niinist%C3%B6%20Sauli","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Niinistö Sauli (Sauli Väinämö Niinistö, sündünüq 24. põimukuu pääväl 1948 Salon) om soomõ poliitik ja Soomõ Vabariigi 12. president. Tä sai ammõdi pääle 1. urbõkuu pääväl 2012 ja valiti 2018. aastagal vahtsõst tagasi.\n\nJurist Niinistö toimõnd' Salo liinainspektsioonin 1977–1992, oll' rahvasaadik aastil 1987–2003 ni 2007–2011 ja oll' Rahvusligu Kuunderäkunna edemiis aastil 1994-2001. Tä oll' Lipposõ Paavo edimädsen ja tõõsõn valitsusõn, edimält justiitsministrin 1995–1996 ja sõs rahandusministrin aastil 1996–2003. \n\nNiinistö oll' Kuunderäkunna presidendikandidaat 2006. aastaga presidendivalimiisil ja vahtsõst 2012. aasta valimisõl, kon tä valiti vabariigi presidendiks. Timäst sai edimäne Kuunderäkunna president päält Paasikivi Juho Kustit. 2018. aastaga valimiisil võitsõ Niinistö valimisõq edimädse vooriga päält 60 protsendi helükandmisõga. Nii sai timäst edimäne Soomõ Vabariigi president, kiä om õkvavalimiisil ammõtihe valit joba edimädse helüandmisvooriga.\n\nVinnemaa sisseminek Ukrainahe 2022. aastagal muutsõ Soomõ julgõolõgipoliitikat. President Niinistö ja pääministri Marini Sanna otustiq lehekuun 2022, et Soomõ piät NATO-he astma.\n\nLätteq \nSoomõ poliitiguq","num_words":128,"character_repetition_ratio":0.068,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.234,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ramstein-Miesenbach","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ramstein-Miesenbach om liin Kaiserslauteri rajoonin, Reinland Pfaltzi liidumaal S'aksamaal. 2020. aastagal elli sääl 8000 inemist. \n\nLiina asotaminõ oll' 7. hainakuu pääväl 1969 Ramsteini ja Miesenbachi küllist. \n\nLiina hummogupiirist nakkas USA Ramsteini õhuväe baas. Tuu om USA kõgõ suurõmb tugipunkt välänpuul Ameerikat – sääl om kõgõ suurõmb evakuiirmiskotus, kõgõ suurõmb haigla ja 150 säsüpommi.\n\nLiinast lõunõ puul om suunõ maastik, kost vanast lõigati turvast.\n\nSäält lätt Prantsusmaa–Tšehhi vaihõlinõ suurtii nr 6 (Bundesautobahn 6, BAB 6). Tiid naati ehitämä 1938, aga liiklust es olõq 1940–1953, selle et Mannheimi lähkün üle Reini sattõ sild kokko. Sakslasõq naksiq sõa aigu tiid tarvitama linnuväläs, ja peräst sai sinnäq Raimsteini õhuväe baas. \n\nS'aksamaa liinaq","num_words":97,"character_repetition_ratio":0.069,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.223,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Hainasuu","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hainasuu om külä Vahtsõliina kihlkunnan Võro vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Vahtsõliina valda.\n\nLätteq \n\nVahtsõliina kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.146,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.175,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Hellekunnu","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hellekunnu om külä Vahtsõliina kihlkunnan Võro vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Lasva valda.\n\nLätteq \nVahtsõliina kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.133,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.175,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Hinniala","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hinniala om külä Vahtsõliina kihlkunnan Võro vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Vahtsõliina valda.\n\nLätteq \nVahtsõliina kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.147,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.171,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Hinsa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hinsa (mõnikõrd ka Hindsa) om külä Vahtsõliina kihlkunnan Võro vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Vahtsõliina valda.\n\nKülän om Hinsa petäi, miä om luuduskaitsõ all.\n\nLätteq \nVahtsõliina kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":34,"character_repetition_ratio":0.132,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.189,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Jakus%C3%B5da","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Jakusõda (soomõ keelen jatkosota) oll' sõda Soomõ ja Nõvvokogoliido vaihõl 25. piimäkuu pääväst 1941 kooniq 19. süküskuu pääväniq 1944.\n\nMõnikõrd om jakusõta peet Talvõsõa jakus. Vinnemaa ja Nõvvokogoliido kirändüsen kõnõldas Jakusõast päämädselt ku suurõ esämääsõa soomõ väerõnnast. \n\nJakusõda naas' pääle 15 kuud päält Talvõsõta. Sõaplaani peiq suumlasõq s'akslaisiga kuun. Soomõl oll' sõas mitmit põhjusi, näütüses suuv Talvõsõan kaotõtuq maaq tagasi võttaq ja mõtõq Suurõst Soomõst.\n\n22. piimäkuu pääväl alost' S'aksamaa opõratsiooniga Barbarossa ja rünnäs' Nõvvokogoliito. Kolm päivä ildampa, 25. piimäkuu pääväl, naas' Nõvvokogoliido linnuvägi Soomõ liino, tõisi siähn ka Helsingit, pommitama, mink pääle Soomõ Eduskund tunnist', et Soomõ on sõan. \n\n1941. aastaga lõpus oll' Soomõ käen suur osa Kar'alast kooniq Süväri jõõniq. 1944. suvõs võtiq vindläseq suurõ osa naist maiõst tagasi. Tõõnõtõõsõ tapminõ lõppi 5. süküskuu pääväl 1944, ku naas' pääle vaheqrahu, ammõtlik Moskva vaheqrahu tetti 19. süküskuu pääväl 1944. \n\nSõan kuuli 63 200 suumlaist, 23 200 s'akslaist ja päält 250 000 vindläse, ku rehkendäq õnnõ sõaväeläisi.\n\nLätteq \nSoomõ\nSõaq","num_words":141,"character_repetition_ratio":0.08,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.233,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Holsta","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Holsta om külä Rõugõ kihlkunnan Võro vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Vahtsõliina valda\n\nLätteq \n\nRõugõ kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.082,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.184,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Petersoni%20Jordan","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Petersoni Jordan (Jordan Bernt Peterson, sündünüq 12. piimäkuu pääväl 1962 Kanadan Alberta provintsin Edmontonin) om kanada kliiniline psükoluug, kirämiis, kultuurikriitik ja Toronto Ülikooli psükoloogia emeriitprohvõsri. Tä om uurnuq sotsiaal- ja inemisepsükoloogiat. Petersoni teoreetiline tüü kaes uso ja ideoloogia psükoloogiat.\n\nElokäük \nPetersonil om uma esä puult norra juurõq. Tä kasvi väikun Fairview liinan Alberta provintsin. Peterson om opnu Alberta ülikoolin ja McGilli Ülikoolin riigitiidüisi ja psükoloogia magistris ja psükoloogia doktoris. Tä om olnuq Harvardi Ülikoolin psüholoogiadotsent ni ildampa ka prohvõsri. 1998. aastagast om tä olnuq psükoloogiaprohvõsri Toronto Ülikoolin.\n\nPetersoni uurmisalaq ommaq kliiniline psükoloogia ja sotsiaal- ni inemisepsükoloogia. Tä uur näütüses inemise ja timä vaimojovvu arõndamist ni mõõtmist.\n\nAastagal 1999 Peterson and' vällä raamadu \"Tähendüse tiijuhiq\" (originaal \"Maps of Meaning\"), kon tä selet' uskõ ni müüte psükoloogiat, pannõn kokko Jungi arkitüüpe teooria ja neuro-, edengi- ja inemisepsükoloogiaga. Päält tuu pruuv' Peterson uman raamatun seletäq kõgõvõimuliisi riigikõrdo psükoloogilist põhja. Kõgõvõimuliisi riigikõrdo psükoloogia om Petersonilõ miilt müüdä, tä om eskiq uma kortina nõvvokogoliido propagandakunsti täüs pandnuq.\n\n2016. aastaga sügüse nõssi Peterson rahvidõvaihõlidsõ tähelepandmisõ alaq, ku tä pand' uma YouTube kanali pääle üles videoq, kon tä kritisiir' Kanada C16 säädüst, miä ütel, et suulist hindämäärämist tohe-eiq diskriminiiri, ja noud tettüisi asõsõnno pruukmist – inglüse keelen om asõsõnnol sugu, päält miissuu (he) ja naissuu (she) om manoq mõtõld viil asõsõnno, miä näütäseq, et kõnõldas transinemisest vai kinkast, kiä taha-aiq umma suku määrädäq. Petersonist sai kipõstõ avalik inemine, kiä and pall'o intervjuusit, kon tä kritisiir postmodernismi ja poliitilist korrektsust. Pall'o kaemiisi ommaq saanuq ka timä sotsiaalmeediä kanaliq. \n\nTä käü umist mõttist ka ümbre ilma kõnõlõman, 2022. aastaga suvõl oll' täl ülesastminõ Tal'nan.\n\nKaehuisi \nPeterson om kõvva kritisiirnüq \"postmodernistlikke kurapoolitsit\" vai \"postmodernistlikku vahtsõtmarksismi\", miä om timä perrä hindä ala võtnuq piä kõik akadeemilidsõq Õdagumaiõn.\n\nLätteq \nKanada inemiseq\nPsükoloogiq\nKiräniguq","num_words":284,"character_repetition_ratio":0.061,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.175,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/2022","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"2022. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10235. aastak sirvikallendri perrä.\n\nSündmüseq\n\nVõro- ja Setomaal \n\n ...\n\nEestin \n\n ...\n\nMaailman \n\n ...\n\nSündünüq\n\nVõro- ja Setomaa inemiseq \n\n ...\n\nEesti inemiseq \n\n ...\n\nMuu ilma inemiseq \n\n ...\n\nKoolnuq\n\nVõro- ja Setomaa \n\n ...\n\nEesti inemiseq \n\n 10. joulukuu päiv – Kihnu Virve, Eesti lauluimä\n 29. joulukuu päiv – Savisaarõ Edgar, Eesti poliitik\n\nMuu ilma inemiseq \n\n 30. põimukuu päiv – Gorbatšovi Mihhail, viimäne Nõvvokogoliido riigipää\n 8. süküskuu päiv – Elizabeth II, Ütiskuningriigi kuningaimänd\n 29. joulukuu päiv – Pelé, Brasiilia jalgpallimängjä\n\nEgäsugust","num_words":63,"character_repetition_ratio":0.131,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.302,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kalda%20Kaja%20t%C3%B5%C3%B5n%C3%B5%20valitsus","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kalda Kaja tõõnõ valitsus oll' 18. hainakuu pääväl 2022 alostanuq 52. Eesti Vabariigi valitsus, mink teiq Eesti Rehvormieräkund, Sotsiaaldemokraatlik Eräkund ni Esämaa Eräkund.\n\nPresident Karissõ Alar nimits' Kalda Kaja pääministrikandidaadis 14. hainakuu pääväl 2022. Eräkunnaq kinnüdiq valitsusliido lepüngi 15. hainakuu pääväl 2022. Riigikogo and' Kaldalõ volitusõq valitsusõ kokkopandmisõs 15. hainakuu pääväl 2022, puulthelü and' 52 saadikut ja vasta 26.\n\nPresident Karissõ Alar nimits' Kalda Kaja tõõsõ valitsusõ ammõtihe 18. hainakuu pääväl 2022. Kell 15 anniq Rehvormieräkunna, Sotsiaaldemokraatõ ja Esämaa valitsusõ ministriq Riigikogon ammõdivandõ. Karissõ Alar vabast' valitsusõ vahtsõ valitsusõ tegemise peräst 17. mahlakuu pääväl 2023.\n\nValitsusõ kuunsais\n\nKaeq viil \n\n Kalda Kaja edimäne valitsus\n\n Kalda Kaja kolmas valitsus\n\nLätteq \n\nEesti valitsusõq","num_words":94,"character_repetition_ratio":0.14,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.218,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Es%C3%A4maa%20Er%C3%A4kund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Esämaa Eräkund (eesti keelen Isamaa Erakond; varrampa ka Erakond Isamaa ja Res Publica Liit) om rahvuslinõ alalõhoitja eräkund, miä sündü 2006. aastagal, ku Esämaaliit ni Res Publica latsiq ütte. 2018 otsustõdi eräkunna nimes pandaq ESÄMAA Eräkund (ISAMAA Erakond).\n\nÄriregistri perrä oll' Esämaa eräkunnal 2022. aastaga 18. hainakuu päävä saisoga 7203 liigõnd. \n\nEsämaa edemiis om Seederi Helir-Valdor, pääsekretär Sibula Priit.\n\nLätteq \nEesti eräkunnaq","num_words":57,"character_repetition_ratio":0.027,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.222,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%B5vask%20%28priinimi%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kõvask om priinimi.\n\nEestin om seol nimel om 2022. aastaga saisogaq 85 kandjat.\n\nAolugu \nKarula mõisa Lajassaarõ, Tsilimiku, Madsa talon ja Apja külän sai seo nime küländ suur suguvõsa, kiä võisõ olla peri Mägistelt. 1826. aastaga hingelugõmistõ kirotõdi Kawask ja Kawast. Karula keriguraamatin om algusõst pääle Köwwask, miä ildampa om vahtsõhe kiräviisi ümbre kirotõt. Seo om kõgõ suurõmb Kõvaski suguvõsa.\n\nLiinamäe mõisan Urvastõ kihlkunnan panti Kõvaski Jüri pojalõ, Lakovitsa talon elänüle Piitrele hingelugõmisõ nimi Köwwak, a keriguraamatin om tuu Köwask. Jääs tunnõq, et Piitre poigõst kedägi täüsiäni es eläq ja seo mõisa priinimi kuuli vällä. Kõvaski talo om külh alalõ, peris vana talonimi, 1834 Kewaske, 1688 Kafwaske Andres Jaak.\n\nTuhalaane mõisan Paistun Mulgimaal panti hingelugõmistõ Kowack. Nime saanul Jaak Jaasi pojal oll’ üts poig Piitre, kink nimme kirotõdi lutõri personaalraamatun Köwwask. Mulgimaa Kõvaski nime edesiminemist näütäse ka Tuhalaane õigõuso kalmuaia havvakivi.\n\nVana-Kavilda mõisan Puhjan Tartumaal panti hingelugõmistõ Kowwast ja Köwwast. 1840. aastagal alustõt personaalraamat näütäs, et nime saajaq olliq velleq Märt ja Juhan Köwwask, Paabu Märdi pojaq.\n\nKõvaski perekunnanimel olõ-õiq täämbä üttegi tõist kirotusviisi, a hingelugõmisõ protokolli kandmisõgaq om hulga varjantse tegünüq. Mitu kõrda om kirotõt -sk asõmal -st, miä või tullaq tuust, et kirotajalõ oll’ tutva Tartomaa Kavastu mõisa (saksa Kawast). Maakiilt parõmbalõ kirotaq mõistvil keriguoppajil jälq es olõq üttegi hätä: kõik neli mõistiq kirotaq sõnna kõvask (vanan kiräviien köwwask), miä tähendäs piinüterälist tahko. Näütüses mulgi keelen om üteld: väitsä ihvets tahu pääl ja kõvas’ki pääl kõhudets üle. Seosama sõna om olõman ka põh’aeesti keelen kujol kõvasi vai kõvas. Soomõ keelen om kovasin, midä käänetäs umasütlejän kovasimen.\n\nLätteq \nPriinimeq","num_words":254,"character_repetition_ratio":0.053,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.186,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ehin","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ehin om priinimi.\n\n2022. aastaga saisoga om seol nimel 25 kandjat, vällämaal või kandjit ollaq samavõrd.\n\nAolugu \nTaa om õnnõ Kanepi kihlkunna nimi.\n\nVanan kiräviien kujol Ehhin pandsõ taa 1809. aastagal Kanepi opõtaja Roth Vana-Piigandi mõisa Hanni Ado läsä Katri perrele, Hanni Hansu läsä Annõ perrele, koolnuq Hanni Piitre latsilõ ja Hüssi Kaarli poja Juhani perrele. Juhtu nii, et nimme jäi perrä­tulõjilõ edesi kandma õnnõ Hanni Ado ja Katri poig Mihkle, kiä om hingelugõmisõn 1834 hoobis tõsõ nimega Ehha ’eha’. Sõristõ mõisalõ kolinult sai Mihkli ja poigõ 1850. aasta hingelugõmisõ nimes Ehhi, ildamb iks tagasi Ehhin, vahtsõn kiräviien Ehin.\n\nPraosk Roth pandsõ priinimmis küländ hulga harilikkõ maakeele sõnno, miä olõ-õs õnnõ \"asju nimeq\", a ka abstraktsõq sõnaq. Säändsit nimmi nigu Algus, Edesi, Heldus, Hengus, Kõrran jt panti muialpuul väega harva. Üts sääne sõna, midä küll võro kiräkiil ei tunnista, om õhhin. A Roth es märgiq õ-hellü e-ga, tä pruuksõ küländ kimmält ö-d (Höbbe, Sönna, Wösso).\n\nÕhina sõnast om olnuq ka tõistsugust kujjo – ehin (Wiedemanni sõnaraamatun). Ku sõna säändse algusõgaq olõs 19. aastasaa alostusõ kanepi keelen olõman olnuq, olõs timä kuju *ehhin, umastavan *ehinä. Lisas sõnalõ õhk om olõman vana sõna õhk vai hõõhk kuuma hõõhkamisõ tähendüsen. Ku ahu õhkas kuuma ja verrev raud hõõhkas, sõs tuud ommaq nä tennüq joba aasta­tuhandit ja vastavaq sõnaq ommaq ka soomõ (hehkua) ja kar’ala keelen (hehkuo). Ka Eestin om tunnõt e-algusõga sõnna ehama ’leuchten, glühen (heletämä, helkämä, hõõhkama)’, ehamine ’Entzündung (tulõsoetus, palanik)’. Või arvadaq, et hengelist ja meelelist üleslämmistätüst näütäjast sõnast õhhin om olnqu ka vanaperäne kujo *ehhin. Sammamuudu põh’aeesti keelen, kon võro keele muutust –h > –hh ei tundaq, om sõna *ehin.\n\nLätteq \nPriinimeq","num_words":264,"character_repetition_ratio":0.012,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.214,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Hag%C3%A8ge%20Claude","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hagège Claude (Claude Hagège, sündünüq 1. vahtsõaastakuu pääväl 1936 Tueesian, Karteegon) om prantsusõ keeletiidläne.\n\nElokäük \nTä om sündünüq ristiusku püürnüide juutõ perren. \n\nKeskharidusõ sai Kartagon Carnot' lütseumin, lõpõt' 1953. aastagal. Sõs 1953–1970 opsõ Prantsusmaa ülikoolõn mitmõsugutsit kiili.\n\n1971. sai sai doktorikraadi Pariisi 5. ülikoolin, nõvvuandja Martinet' André.\n\nHagege kitsambaq alaq ommaq araabia ja aafriga keeleq, üldine keeletiidüs. \n\nTimä keelehuvvi seletädäs 6-aastadõst pääle – Kartaagon om pall'o rahvit, poiss nakas' kõiki vasta huvvi tundma, küsümä ja kõnõlõma.\n\nTä tund umbõs viitkümmend kiilt, naidõ siän itaalia, inglüse, araabia, heebreä, vinne, kreeka, ungari, türgü ja jaapani kiilt. \n\nTä pidä tähtsäs, et kiili olnuq pall'o, et kõnõlõminõ püsüsi tehnoloogilidõn maailman.\n\nRaamadu \"Vasta ainumõttõlõ\" sisu võtt timä kokku niimuudu:\n\n\"Seo raamat om üleskutsõq ainumõttõlõ vasta.\n\nSeo raamat om üleskutsõq vastanakkamisõlõ.\n\nKu olulist saa ei inämb eristäq tõsõjärgulidsõst\n\nku põrkasõq suurõlidsõq vaimlidsõq projektiq\n\nsuurõ hariligu massiga ja piinüide as'anduisiga,\n\nku moodus kujunõs standardisiirmine ideeden, \n\negapääväelon, olõmisõ meeme kasumisõn\n\nsõs valitsõs ainumõtõq.\n\nInglüse kiil valitsõs maailman ja tiin parla\n\ntoetust tollõlõ ainumõttõlõ.\n\nAga prantsuskiil om ka elon ja terveq. Nisama om pall'o\n\ntõisi terven ilman, kiä pandvaq umma ossa vastaminekis\n\ninemise vaba vaimu pelgüsele\"\n\nTä om vällä andnuq umbõs 20 raamatut.\n\nKirändüs \nL'Homme de paroles : contribution linguistique aux sciences humaines, Paris, Fayard, 1985\n\nVälälingiq \nHagége kodoleht (prantsusõ keelen)\n\nLätteq \nPrantsusmaa keeletiidläseq","num_words":205,"character_repetition_ratio":0.043,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.205,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vasl%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vaslõ (läti keelen Jaunzemi) oll' inneskine leivu külä Lätin Alūksne piirkunnan Ilsnä vallan.\n\nPääle vallamaja ommaq külän viil Ilzene põhikuul, sidõ, raamadukogo ja huvikeskus \"Dailes\". Külän om Jaunzemi bussipiätüs.\n\nLeivu keelesaarõ küläq","num_words":32,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.178,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Eesti%20valitsus","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Eesti valitsus (ammõtligult Vabariigi Valitsus) om Eesti riigi täüdeviijä võimuorgan, miä toimõndas Eesti Vabariigi põhisäädüse ja säädüisi perrä. Valitsus vii riigivõimu täüde õkva või valitsusasutuisildõ. Valitusõ juht om pääministri, kink ettepanõkigaq nimmas Vabariigi President ammõtihe tõõsõq valitsusõ ministriq.\n\n18. hainakuu pääväst 2022 om ammõtin Kalda Kaja tõõnõ valitsus.\n\nValitsusõ ammõtihe astminõ \nVabariigi Valitsusõ nimmas ammõtihe Vabariigi President kolmõ päävä joosul pääle tuu, ku Riigikogo käest valitsusõ kokkopandmisõs volitusõ saanuq või Riigikogo üles säet pääministrikandidaat om tälle ette säädnüq valitsusõ kuunsaiso. \n\nMinistri nimmas ammõtihe Vabariigi President pääministri käest saadu ettepanõgi kättesaamisõst kolmõ päävä joosul. Valitsus või ministri nimmatas ammõtihe presidendi otsusõga, miä ilmutadas Riigi Teedüstäjän (Riigi Teataja).\n\nValitsus või ministri ast ammõtihe ammõdivandõ andmisõga Riigikogo iin: \"Asudes täitma valitsuse liikme kohustusi, olen teadlik, et kannan selles ametis vastutust Eesti Vabariigi ja oma südametunnistuse ees. Tõotan pühalikult jääda ustavaks Eesti Vabariigi põhiseaduslikule korrale ning pühendada oma jõu eesti rahva heaolu ja tuleviku kindlustamisele.\"\n\nValitsusõ ammõtihe astmisõ man and suulidsõ ammõdivandõ pääministri. Pääle tuu kirotasõq vandõ tekstile alaq kõik ammõtihe astva valitsusõ liikmõq. Ministri, kiä ast ammõtihe pääle valitsisõ ammõtihe astmist, and suulidsõ ammõdivandõ ja kirotas vandõtekstile alaq, ku pääminstri om man.\n\nVälälingiq \n\n Vabariigi Valitsusõ kodoleht\nEesti valitsus","num_words":193,"character_repetition_ratio":0.087,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.152,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Im%C3%A4j%C3%B5%C3%B5%20Suursuu","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Imäjõõ-Suur'suu om soiõ kogo vai suustik Tarto maakunnan. Suu pindala om 13 000 ha. Soiõ kaitsõs om tett Imäjõõ Suurõsuu maastigukaitsõala. \n\nSuustikust 85% om matalsuu, kon om turbakihti kooniq 5,8 miitret.\n\nImäjõõ Suursuu om tegünüq Imäjõõ delta ümbre, miä om Eesti kõgõ suurõmb delta. Sääl om pall'o putmaldaq luudust ni mõtseläjit.\n\nSuuq","num_words":48,"character_repetition_ratio":0.012,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.226,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Husari","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Husari om külä Vahtsõliina kihlkunnan Võro vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Lasva valda.\n\nHusari külän oll' vabrigu Võrukivi haro, sääl tetti savikivve.\n\nKooniq 2001. aastaganiq oll' Husarin raudtiipiätüs.\n\nLätteq \nVahtsõliina kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":37,"character_repetition_ratio":0.089,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.199,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Illi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Illi om külä Vahtsõliina kihlkunnan Võro vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist külä külä Vahtsõliina valda.\n\nIlli kaehuspunktin om 1974. aastagal mõõdõt Eesti kõgõ suurõmb üüpääväne saohulk – 154mm.\n\nKülän om Lag'akivi ja Illi mõisa vesiveski. Külän om olnuq luuduskaitsõ all olnuq Illi hõpõpai, miä murdu 1996. aastagal.\n\nLätteq \n\nVahtsõliina kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":52,"character_repetition_ratio":0.104,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.215,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Indra","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Indra om külä Vahtsõliina kihlkunnan Võro vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Vahtsõliina valda.\n\nLätteq \nVahtsõliina kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.149,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.174,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Jantra","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Jantra om külä Vahtsõliina kihlkunnan Võro vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist käve külä Orava valda Põlva maakunnan.\n\nKüläst juusk läbi Madala uja.\n\nLätteq \nVahtsõliina kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":30,"character_repetition_ratio":0.119,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.184,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/J%C3%B5%C3%B5dask%C3%BCl%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Jõõdaskülä (eesti kiräkeelen Jeedaskülä) om külä Vahtsõliina kihlkunnan Võro vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Vahtsõliina valda.\n\nLätteq \nVahtsõliina kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":26,"character_repetition_ratio":0.134,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.169,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kaika%20suv%C3%B5%C3%BClikuul%202022%20R%C3%B5ug%C3%B5n","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"2022. aastaga Kaika suvõülikooli matkapäiv peeti Rõugõ kihlkunna süämen Rõugõn 30. hainakuu pääväl ja oll' järekõrran 34. Kaika suvõülikuul.\n\nSuvõülikooli rektri oll' kiränik ja kultuuritegeläne Kauksi Ülle. Suvõülikooli tegemiseq olliq päämädselt Rõugõ kunstikuurin.\n\n2022. aastaga Kaika suvõülikoolist võtt' ossa kokko umbõs 50 inemist.\n\nKava \n10.00 Matkapäävä pidolinõ alostus Rõugõ kunstikuurin. 2021. aastaga matkapäävä rektri Koorti Erkki and' ammõdi ja ammõdiraha üle vahtsõlõ rektrile Kauksi Üllele.\n\n10.10 Allasõ Tiia loeng Võro kiränige maastigu kujotamisõst. \n\nPäält loengut tekkü arotus Rõugõ kerigu kellist ja tuust, kas Jaigi Juhan om ka bussisõidost midä kirotanuq.\n\n10.45 Tootseni Toivo loeng vanõmbast ja vahtsõmbast Rõugõ aoluust.\n\n11.30 Kauksi Ülle loeng Eesti vaimust Rõugõn ja tuust, kuimuudu tä Rõugõt umin näütemängen ja raamatin om kujotanuq.\n\n12.00 Matk Rõugõ pääl. Matka vidi Kauksi Ülle, võeti ärq mõlõmbaq Rõugõ mäeq.\n\n16.00 Kontsõrt Rõugõ kunstikuurin. Üles astu Baaba ja Ka (Riitsaarõ Evari ja Kauksi Ülle ansambli). Kõnõldi ka Pulga Jaani CD-d \"Litsmõtsa tango\"\n\nLätteq \nKaika suvõülikooliq","num_words":143,"character_repetition_ratio":0.093,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.219,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Loiri%20Vesa-Matti","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Loiri Vesa-Matti (Vesa-Matti Loiri, sündünüq 4. vahtsõaastakuu pääväl 1945 Helsingin, koolnuq 10. põimukuu pääväl 2022 Helsingin) oll' soomõ näütelejä, laulja ja nall'atekij.\n\nTä om üles astnuq 61 filmin ja mitmin telesar'on ja -saatin. Timä kõgõ popimb filmiroll om Turhapuro Uuno, kedä tä om mängnüq 20 filmin. Tõisi tunnõtuisi rollõ siän olliq Nasse-setä, Jean-Pierre Kusela ja Tyyne.\n\n2010. aastagal saiõ Loiri PÖFFi elotüüpreemiä.\n\nSoomõ inemiseq","num_words":57,"character_repetition_ratio":0.023,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.239,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Juba","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Juba om külä Rõugõ kihlkunnan Võro vallan.\n\n1993. aastagal tetti Juppa Kaitsõväe har'otusala, miä kand nimme Tsiatsungõlmaa.\n\nJuba küläst lätt läbi Valga–Koidula raudtii, sääl oll' 2001. aastaganiq Vagula raudtiipiätüs.\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":34,"character_repetition_ratio":0.07,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.213,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Juraski","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Juraski om külä Vahtsõliina kihlkunnan Võro vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Vahtsõliina valda.\n\nKülä lõunõpiir juusk Piusa jõkõ piten, põh'apiir Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantiid piten.\n\nKülän ommaq Juraski lumbiq, naist kõgõ suurõmb om Kolmõpinijärv.\n\nTõsõl puul maantiid Küläoro külän om Juraski karjäär.\n\nLätteq \nVahtsõliina kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":50,"character_repetition_ratio":0.103,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.177,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kahkva%20%28V%C3%B5ro%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Seo artikli kõnõlõs Võro valla Kahkva küläst. Kahkva-nimeline külä om ka Setomaa vallan.\n\nKahkva om külä Vahtsõliina kihlkunnan Võro vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Orava valda.\n\nKülän om olnuq Kahkva kuul, miä panti kinniq 1977. aastagal. Ildampa om sääl huunõn olnuq rahvamaja.\n\nKüläst lätt läbi Niitsiku–Võmmorski tii.\n\nLätteq \nVahtsõliina kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":56,"character_repetition_ratio":0.085,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.198,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kaku%20%28V%C3%B5ro%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Seo artikli kõnõlõs Kaku küläst Võro vallan. Ka Rõugõ vallan om Kaku külä.\n\nKaku om külä Rõugõ kihlkunnan Võro vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Lasva valda.\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":36,"character_repetition_ratio":0.097,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.198,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kakusuu","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kakusuu (eesti kiräkeelen om ka pruugit nimmi Kakusoo ja Kahusoo) om küla Vahtsõliina kihlkunnan Võro vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist käve külä Orava valda.\n\nKakusuu oll' aastil 1977–1998 Vivva külä osa.\n\nLätteq \nVahtsõliina kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":38,"character_repetition_ratio":0.094,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.22,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kaamnitsa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kaamnitsa om külä Vahtsõliina kihlkunnan Võro vallan. \n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Orava valda.\n\nLätteq \nVahtsõliina kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.133,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.18,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kasaritsa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kasaritsa om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.138,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.167,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Talliina%E2%80%93Tarto%E2%80%93V%C3%B5ro%E2%80%93Luhamaa%20maantii","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Talliina–Tarto–Võro–Luhamaa maantii (päämaantii nr 2, E-tii tähüs E263) om Eesti kõgõ pikemb maantii, miä om 284,555 km pikk. Edimädseq 5505 m ommaq Talliinan, tuu tähendäs, et Transpordiammõdi all om 279,05 km maantiid. Edimädseq 63 kilomiitret tiist om 2+2 I klassi maantii.\n\n2022. aastagal saa valmis tiijago Võõbu-Mäo, sis om I klassi maantii pikkus 82 km.\n\nMaantii nakas pääle Talliinan Viru platsi pääl ja lõpõs sääl, kon Riia–Pihkva maantii ette tulõ.\n\nMaantii lätt läbi Harjo, Järva, Jõgõva, Tarto, Põlva ja Võro maakunna.\nTiiq","num_words":74,"character_repetition_ratio":0.057,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.264,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kerep%C3%A4%C3%A4lse","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kerepäälse om külä Vahtsõliina kihlkunnan Võro vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Vahtsõliina valda, aastil 1991–1997 Meremäe valda.\n\nLätteq \nVahtsõliina kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":26,"character_repetition_ratio":0.142,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.207,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kerigum%C3%A4e","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kerigumäe vai Kerkomäe (eesti kiräkeelen ka Kirikumäe) om külä Vahtsõliina kihlkunnan Võro vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Vahtsõliina valda.\n\nKaeq viil \nKerigumäe järv\n\nLätteq \nVahtsõliina kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":33,"character_repetition_ratio":0.128,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.177,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kliima%20%28k%C3%BCl%C3%A4%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kliima om külä Vahtsõliina kihlkunnan Võro vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist käve külä Orava valda.\n\nKülä lähkün oll' Kliima raudtiijaam.\n\nKuulsambaq inemiseq \nKunnasõ Leo\n\nLätteq \nVahtsõliina kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":32,"character_repetition_ratio":0.107,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.186,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kolebi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kol'ebi (eesti kiräkeelen ka Kolepi) om külä Rõugõ kihlkunnan Võro vallan.\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.124,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.189,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kolereinu","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kol'ereinu (eesti kiräkeelen ka Koloreino) om külä Rõugõ kihlkunnan Võro vallan.\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.118,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.18,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kornidsa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kornidsa om külä Vahtsõliina kihlkunnan Võro vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Vahtsõliina valda.\n\nLätteq \nVahtsõliina kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.147,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.171,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kusma","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kusma om külä Rõugõ kihlkunnan Võro vallan.\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.171,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.176,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%B5ivsaar%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kõivsaarõ om külä Vahtsõliina kihlkunnan Võro vallan.\n\nInne Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist 2017. aastagal käve külä Orava valda.\n\nLätteq \nVahtsõliina kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.133,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.175,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%B5lik%C3%BCl%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kõlikülä om külä Vahtsõliina kihlkunnan Võro vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Orava valda.\n\nLätteq \nVahtsõliina kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.135,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.176,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%B5o","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kõo om külä Vahtsõliina kihlkunnan Võro vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Vahtsõliina valda.\n\nLätteq \nVahtsõliina kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.151,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.176,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Korg%C3%B5m%C3%B5isa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Korgõmõisa om külä Vahtsõliina kihlkunnan Võro vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Orava valda.\n\nLätteq \nVahtsõliina kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.133,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.175,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%B5rgassaar%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kõrgassaarõ vai Korgõsaarõ om külä Rõugõ kihlkunnan Võro vallan.\n\nInne 2017. aasta Eesti umavalitsuisi ümbretegemist käve külä Lasva valda.\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":25,"character_repetition_ratio":0.079,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.187,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%B5rv%C3%B5%20%28V%C3%B5ro%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kõrvõ om külä Vahtsõliina kihlkunnan Võro vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Vahtsõliina valda.\n\nLätteq \nVahtsõliina kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.149,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.174,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%B5v%C3%B5ra","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kõvõra om külä Vahtsõliina kihlkunnan Võro vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Orava valda\n\nKülän om Kõvõra järv, minkast põh'a poolõ jääseq Väikujärv ja Tahojärv, midä om nimmat ka Kõvõra väikusjärves.\n\nLätteq \nVahtsõliina kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":40,"character_repetition_ratio":0.091,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.182,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%A4p%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Käpä vai Käpämäe om külä Rõugõ kihlkunnan Võro vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Vahtsõliina valda.\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":25,"character_repetition_ratio":0.078,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.185,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%A4%C3%A4tso","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Käätso vai Käätsu om külä Rõugõ kihlkunnan Võro vallan.\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.149,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.175,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/J%C3%BCv%C3%A4%20Sull%C3%B5v","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Jüvä Sullõv (Sulev Iva, sündünüq 3. rehekuu pääväl 1969 Võrol) om võro keeletiidläne.\n\nJuvä Sullõv om edendänüq ni uur'nuq võro kiilt ja võro kiräkiilt, om üts võro sõnaraamadu tegijist ja üts võrokiilse Vikipeediä iistvõtjit.\n\nTiidüstüü \nJüvä Sullõv om kirotanuq mitmit artikliid võro keele helüoppusõst ni mooduoppusõst ja edendänüq keeleteknoloogiat. \n\nTimä doktoritüü kõnõlõs Võro kiräkeele sõnamuutmiskõrrast (2007, nõvvuandja Pajusalu Karl).\n\nVõromaa inemiseq\nEesti keeletiidläseq","num_words":60,"character_repetition_ratio":0.057,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.185,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%BChm%C3%A4m%C3%A4e","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kühmämäe om külä Vahtsõliina kihlkunnan Võro vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Lasva valda.\n\nLätteq \nVahtsõliina kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.135,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.176,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%BCl%C3%A4oro","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Küläoro (ka Kerigumõisa) om külä Vahtsõliina kihlkunnan Võro vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Vahtsõliina valda.\n\nKülä jääs Talliina–Tarto–Võro–Luhamaa suurõtii viirde.\n\nLätteq \nVahtsõliina kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":30,"character_repetition_ratio":0.129,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.177,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%BCnd%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kündä om külä Rõugõ kihlkunnan Võro vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Vahtsõliina valda.\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.083,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.185,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Lapi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lapi om külä Põlva kihlkunnan Võro vallan.\n\nLätteq \nPõlva kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.173,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.178,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Lasva","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lasva om külä Vahtsõliina kihlkunnan Võro vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist oll' külä Lasva valla valitsõmiskeskus.\n\nLätteq \nVahtsõliina kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":24,"character_repetition_ratio":0.135,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.174,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Lep%C3%A4ssaar%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lepässaarõ om külä Vahtsõliina kihlkunnan Võro vallan.\n\nLätteq \nVahtsõliina kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.182,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.148,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Lindora","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lindora om külä Vahtsõliina kihlkunnan Võro vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Vahtsõliina valda.\n\nLindora om häste teedäq Lindora laadu poolõst.\n\nLätteq \nVahtsõliina kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":30,"character_repetition_ratio":0.134,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.175,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Liinam%C3%A4e%20%28Orava%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Seo artikli kõnõlõs Liinamäe küläst, miä käve 2017. aastaganiq Orava valda. Võro vallan om ka tõõnõ Liinamäe külä.\n\nLiinamäe om külä Vahtsõliina kihlkunnan Võro vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Orava valda.\n\nLätteq \nVahtsõliina kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":40,"character_repetition_ratio":0.112,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.198,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Lompka","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lompka vai Lumpka om külä Rõugõ kihlkunnan Võro vallan.\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.149,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.175,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Loosi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Loosi om külä Vahtsõliina kihlkunnan Võro vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Vahtsõliina valda.\n\nKüläst juusk läbi Raagsilla uja.\n\nLätteq \nVahtsõliina kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":28,"character_repetition_ratio":0.135,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.179,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Luht%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Luhtõ om külä Vahtsõliina kihlkunnan Võro vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Vahtsõliina valda.\n\nLätteq \nVahtsõliina kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.149,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.174,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Luuska","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Luuska om külä Vahtsõliina kihlkunnan Võro vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Orava valda.\n\nLätteq \nVahtsõliina kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.136,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.178,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Madi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Madi om külä Vahtsõliina kihlkunnan Võro vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Orava valda.\n\nLätteq \nVahtsõliina kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.138,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.18,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Madala","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Madala om külä Vahtsõliina kihlkunnan Võro vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Lasva valda.\n\nLätteq \nVahtsõliina kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.136,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.178,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Marka","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Marka om külä Vahtsõliina kihlkunnan Võro vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Orava valda.\n\nLätteq \nVahtsõliina kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.137,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.179,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Meegom%C3%A4e","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Meegomäe om külä Rõugõ kihlkunnan Võro vallan.\n\nKülä lähkün om Meegomäe uja.\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.122,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.185,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Meeliku","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Meeliku om külä Rõugõ kihlkunnan Võro vallan.\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.167,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.172,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mutsu","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mutsu (vanastõ Miitra) om külä Vahtsõliina kihlkunnan Võro vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Vahtsõliina valda.\n\nLätteq \nVahtsõliina kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":25,"character_repetition_ratio":0.146,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.179,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/M%C3%B5isam%C3%A4e","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mõisamäe om külä Rõugõ kihlkunnan Võro vallan.\n\nKuulsambaq inemiseq \n\n Villa Helmi\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.116,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.185,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/M%C3%B5ksi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mõksi om külä Rõugõ kihlkunnan Võro vallan.\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.171,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.176,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%B5ok%C3%BCl%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kõokülä om külä Vahtsõliina kihlkunnan Võro vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Vahtsõliina valda.\n\nLätteq \nVahtsõliina kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.148,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.172,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/M%C3%A4essaar%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mäessaarõ om külä Rõugõ kihlkunnan Võro vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Lasva valda.\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.084,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.188,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/M%C3%B6ldri","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Seo artikli kõnõlõs Möldri küläst Võro vallan. Samanimeline külä om ka Rõugõ vallan, kaeq Möldri (Rõugõ).\n\nMöldri vai Möldre om külä Vahtsõliina kihlkunnan Võro vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Vahtsõliina valda.\n\nLätteq \nVahtsõliina kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":41,"character_repetition_ratio":0.12,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.184,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Noodask%C3%BCl%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Noodaskülä, varrampa ka Nuudaskülä om külä Vahtsõliina kihlkunnan Võro vallan.\n\nInne 2014. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Lasva valda.\n\nLätteq \nVahtsõliina kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":26,"character_repetition_ratio":0.127,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.174,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Nooska","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Nooska om külä Rõugõ kihlkunnan Võro vallan.\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.169,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.174,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kalla%20Urmas","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kalla Urmas (Urmas Kalla, sündünüq 25. mahlakuu pääväl 1970) om võro keele as'atundja, tõlkja ja bioluug. Timmä om peet ütes parõmbas võro keele ni kultuuri as'atundjas.\n\n1985. aastagal lõpõt' Kalla Urmas Mehikuurma 8-klassilidsõ kooli, 3 aastakka ildampa Räpinä keskkooli. Om opnuq Tarto Ülikoolin bioloogiat ja filosoofiat, lõpõt' bioloogia 1993. aastagal. Om Eesti Ornitoloogiaütisüse liigõq ja üliopilaskorporatsiooni Ugala vilistläne.\n\nOm Võro Instituudin võro keele as'atundja ja tegeles muusiähn egäsugutsidõ tekste ümbrepandmisõgaq, näütüses om tä kokko säädnüq võrokeelitside vannosõnno raamadu ni pandnuq võro kiilde \"Kalõvipuja\", pildiq tekk' kunstnik Kuusingu Toomas. \"Kalõvipuja\" ümbrepandmisõ iist saiq nääq 2021. aastagal Kreutzwaldi mälehtüsmedäli. Viil om Kalla Urmas sisse lugõnuq mitmit võrokeelitsit tekste helükogon Helüait.\n\nOm laulnuq mitmin ansamblin, näütüses Lõkõriq, Ytsiotsõ, Liinatsuraq. Om olnuq ka Moostõ Elohelü kõrraldamisõ man.\n\nTeosõq \n\n \"Seto- ja võrokeeline laulik. Üteh mulgi- ja tartokeelitside laulaga.\" (2013)\n \"Eläväneelähtäjä haard hõngu. Ütelüisi võro keeli.\" (2014)\n \"Eesti-Võru sõnaraamat\" (2014; üts' kokkopandjit Fastrõ Mariko, Jüvä Sulõvi, Jüvä Triinu ja Oro Laivigaq).\n \"Võnnu kihelkonna kohanimed ja minevik\" (2016; toimõndaja; kokkopandjaq Rootsmäe Ilse ja Rootsmäe Lemming)\n \"Vabahusõ mõistõq Hummogu-Euruupa kirändüisin. Vabaduse kontsept Ida-Euroopa kirjandustes\" (2017; ümbrepandja Taukari Marjuga; toimõndajaq Jüvä Sullõv, Kirillova Roza ja Tóthi Szilárd Tibor)\n \"Võru-eesti eksitussõnaraamat\" (2019)\n \"Võrukeelseid vanasõnu\" (2020)\n \"Aastatsõõr pokudõga. Aastaring pokudega.\"(2019; ümbrepandja; autor Leppigu Külli)\n \"Kalõvipoig\" (2022; ümbrepandja; autor Friedrich Reinhold Kreutzwald)\n\nLätteq \nVõromaa inemiseq","num_words":199,"character_repetition_ratio":0.055,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.217,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/N%C3%B5nova","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Nõnova om külä Vahtsõliina kihlkunnan Võro vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Lasva valda.\n\nKülän oll' nika ku 2001. aastaganiq Nõnova raudtiipiätüs.\n\nKuulsambaq inemiseq \n\n Vreemanni Friedrich\n\nLätteq \nVahtsõliina kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":34,"character_repetition_ratio":0.093,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.198,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Oro%20k%C3%BCl%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Oro külä, varrampa ka Munakülä om külä Vahtsõliina kihlkunnan Võro vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Orava valda.\n\nKülä lõunõpiiri piten juusk Valga–Petseri raudtii.\n\nKüläst lätt läbi Haan'kasõ–Oro tii.\n\nKülän om Munakülä järv.\n\nLätteq \nVahtsõliina kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":42,"character_repetition_ratio":0.096,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.192,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ortuma","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ortuma om külä Vahtsõliina kihlkunnan Võro vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Vahtsõliina valda.\n\nLätteq \nVahtsõliina kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.148,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.173,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Otsa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Otsa või Otsamõisa om külä Rõugõ kihlkunnan Võro vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Lasva valda.\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":25,"character_repetition_ratio":0.08,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.189,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Paidra","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Paidra om külä Rõugõ kihlkunnan Võro vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Lasva valda.\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.085,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.191,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Palom%C3%B5tsa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Palomõtsa om külä Rõugõ kihlkunnan Võro vallan.\n\nKuulsambaq inemiseq \nHaagivangi Johan\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.112,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.164,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Paloveere","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Seo artikli kõnõlõs küläst Võro vallan. Ka Setomaal om samanimeline külä, kaeq Paloveere (Setomaa).\n\nPaloveere om külä Rõugõ kihlkunnan Võro vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Vahtsõliina valda.\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":37,"character_repetition_ratio":0.084,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.187,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pari","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pari om külä Vahtsõliina kihlkunnan Võro vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Vahtsõliina valda.\n\nLätteq \nVahtsõliina kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.15,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.175,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Per%C3%A4m%C3%B5tsa%20%28V%C3%B5ro%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Perämõtsa om külä Vahtsõliina kihlkunnan Võro vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Vahtsõliina valda.\n\nLätteq \nVahtsõliina kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.146,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.17,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pik%C3%A4kannu","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pikäkannu om külä Rõugõ kihlkunnan Võro vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Lasva valda.\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.084,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.188,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pindi%20%28V%C3%B5ro%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Seo artikli kõnõlõs Võro valla küläst. Ka Räpinä vallan om sama nimega külä, kaeq Pindi (Räpinä).\n\nPindi om külä Rõugõ kihlkunnan Võro vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Lasva valda.\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":39,"character_repetition_ratio":0.103,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.203,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Piusa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Piusa om külä Vahtsõliina kihlkunnan Võro vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Orava valda.\n\nKüläst lätt läbi Valga–Petseri raudtii ja sääl om Piusa raudtiijaam.\n\nLiiva kaibmisõgaq omma Piusalõ tegünüq Piusa koobaq, miä ommaq Hummogu-Õuruupan kõgõ suurõmbas üüsiskidõ talvõkodos. Ku 1976. aastagal loeti näid sääl 350, sis parhilladsõs om tuu nummõr kümnekõrdsõs kasunuq.\n\nLätteq \n\nVahtsõliina kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":59,"character_repetition_ratio":0.057,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.191,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Plessi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Plessi om külä Vahtsõliina kihlkunnan Võro vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Vahtsõliina valda.\n\nLätteq \nVahtsõliina kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.148,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.173,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Praakmani","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Praakmani om külä Vahtsõliina kihlkunnan Võro vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Orava valda.\n\nLätteq \nVahtsõliina kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.134,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.176,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Puiga","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Puiga om külä Rõugõ kihlkunnan Võro vallan.\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.171,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.176,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Puutli","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Puutli om külä Vahtsõliina kihlkunnan Võro vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Vahtsõliina valda.\n\nLätteq \nVahtsõliina kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.148,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.173,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/P%C3%A4k%C3%A4%20%28V%C3%B5ro%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Päkä om külä Vahtsõliina kihlkunnan Võro vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Orava valda.\n\nLätteq \nVahtsõliina kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.138,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.18,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/P%C3%A4%C3%A4v%C3%A4kese","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pääväkese om külä Vahtsõliina kihlkunnan Võro vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Orava valda.\n\nKüläst juuskvaq läbi Suuruja ni Lambauja, miä saavaq inne Mädäjõkkõ sisse juuskmist kokko.\n\nKülän om Pääväkese läteq.\n\nKuulsambaq inemiseq \n Asti Karla\n\n Asti Gottlieb \n\n Kõlli Friedrich\n\nLätteq \nVahtsõliina kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":48,"character_repetition_ratio":0.076,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.189,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Raadi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Raadi om külä Vahtsõliina kihlkunnan Võro vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Vahtsõliina valda.\n\nLätteq \nVahtsõliina kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.149,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.174,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Raudsep%C3%A4%20%28V%C3%B5ro%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Seo artikli kõnõlõs Raudsepä küläst Võro vallan. Raudsepä nimme kandvaq ka tõõsõq kotussõq, kaeq Raudsepä.\n\nRaudsepä om külä Rõugõ kihlkunnan Võro vallan.\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":29,"character_repetition_ratio":0.119,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.173,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Riihora","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Riihora om külä Vahtsõliina kihlkunnan Võro vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Orava valda.\n\nKüläst juusk läbi Varsauja. Sääl om ka Soe suu.\n\nKülä lõunõosan om kats väikut järvekeist – Tahojärv ja Väikujärv. Naist kavvõmbalõ lõunõ poolõ jääs Kõvõra järv.\n\nLätteq \nVahtsõliina kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":48,"character_repetition_ratio":0.076,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.189,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Roosisaar%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Roosisaarõ om külä Rõugõ kihlkunnan Võro vallan.\n\nKülä lõunõpiir juusk Valga–Petseri raudtiid piten.\n\nKülän om muistinõ Tamula elokotus.\n\nKülän ommaq Roosisaarõ tammõq.\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":29,"character_repetition_ratio":0.106,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.176,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/P%C3%A4ss%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pässä om külä Vahtsõliina kihlkunnan Võro vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Lasva valda.\n\nLätteq \nVahtsõliina kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.137,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.179,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Rusima","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Rusima om külä Rõugõ kihlkunnan Võro vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Lasva valda.\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.085,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.191,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/R%C3%B5ssa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Rõssa om külä Vahtsõliina kihlkunnan Võro vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Orava valda.\n\nKülän om Orava raudtiipiätüs.\n\nHummogu puul küllä juusk Mädäjõgi.\n\nLätteq \nVahtsõliina kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":32,"character_repetition_ratio":0.107,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.183,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/R%C3%A4po","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Räpo om külä Rõugõ kihlkunnan Võro vallan.\n\nKülän om Räpo järv.\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.137,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.198,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Moodus%C3%B5na","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Moodusõna om sääne sõna vai ütelüs, miä lätt tarvitustõ ärin, propagandan vai ammõdijutõn as'atundligu olõki rõhutamises. Inglüse keeli buzzword.\n\nMoodusnno tarvitamist peetä ei hääs. Tuu põhjus om säänesama, miä majandusõn ammu tunnõt Geshram–Kopernikusõ säädüs: \"Must raha tõukas uppi puhta raha\".\n\nMoodussõnno teemast om edimäne kirotus 1946. aastagast, sääl oll' põh'as Harvardi Ülikooli majandustudõngidõ kiil.\n\n1992. aastagast om USA ülikoolõn naatuq mängmä buzzword bingot vai bullshit bingot.\n\nLätteq \n\nKiil","num_words":66,"character_repetition_ratio":0.008,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.194,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Saarta","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Saarta vai Saarniita om külä Vahtsõliina kihlkunnan Võro vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Vahtsõliina valda.\n\nKülän kasus Saarniita jallai.\n\nLätteq \nVahtsõliina kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":29,"character_repetition_ratio":0.137,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.174,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Saar%C3%B5maa%20%28k%C3%BCl%C3%A4%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Seo artikli kõnõlõs Saarõmaa küläst Võro vallan. Saarõmaa om ka Eesti kõgõ suurõmb saar', kaeq Saarõmaa.\n\nSaarõmaa om külä Vahtsõliina kihlkunnan Võro vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Lasva valda.\n\nLätteq \nVahtsõliina kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":39,"character_repetition_ratio":0.116,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.184,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Savioja%20%28V%C3%B5ro%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Seo artikli kõnõlõs Savioja küläst Võro vallan. Ka Rõugõ vallan om Savioja külä, kaeq Savioja (Rõugõ).\n\nSavioja om külä Vahtsõliina kihlkunnan Võro vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Vahtsõliina valda.\n\nLätteq \nVahtsõliina kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":39,"character_repetition_ratio":0.125,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.186,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Sika%20%28V%C3%B5ro%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sika om mitmõ Võromaa külä nimi. Kaeq Sika.\n\nSika om külä Rõugõ kihlkunnan Võro vallan.\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":22,"character_repetition_ratio":0.111,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.2,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Soe%20%28V%C3%B5ro%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Soe om külä Vahtsõliina kihlkunnan Võro vallan.\n\nInne Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist 2017. aastagal käve külä Orava valda.\n\nKülä lähkün om Soe suu.\n\nKüläst lätt läbi Karisilla–Petseri suurtii, mink man oll' Soe kõrts.\n\nLätteq \nVahtsõliina kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":38,"character_repetition_ratio":0.097,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.198,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Soena","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Soena om külä Vahtsõliina kihlkunnan Võro vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Orava valda.\n\nKülä jääs Valga–Petseri raudtii ja Piusa jõõ vaihõlõ.\n\nLätteq \nVahtsõliina kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":31,"character_repetition_ratio":0.113,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.184,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Suuk%C3%BCl%C3%A4%20%28V%C3%B5ro%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Seo artikli kõnõlõs Võro valla Suuküläst. Ka Põlva vallan om Suukülä, kaeq Suukülä (Põlva).\n\nSuukülä om külä Vahtsõliina kihlkunnan Võro vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Lasva valda.\n\nLätteq \nVahtsõliina kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":37,"character_repetition_ratio":0.115,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.19,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ahhun","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ahhun ehk harilik ahhun (ka ahun, ahnik, ahunik ladina keelen Perca fluviatilis) om ahhunlaisi sugukunna ahuna perrehe kuuluv rüüvkala.\n\nAhhun om levinüq terven Õuruupan (vällä arvat Pürenee puulsaar, Itaalia, Island, Sotimaa ja Norra), Taga-Kaukaasian ni Põh'a-Aasian. Vinnemaal olõ-õi timmä õnnõ Amuuri jõgikunnan ja Kolõma jõõst hummogu puul. Eestin om ahhun harilik kala, kedä püüdväq nii as'aarmastajaq ku elokutsõlidsõq kalameheq.\n\nAhhun om hariligult kooniq 2 kg rassõ (ütsiguq päält 4 kg) ja kooni 50 cm pikk. Tä või elläq kooniq 20–25-aastagadsõs. Euruupan ka kasvatõdas ahunat timä hää maigu peräst.\n\nKirändüs \n\n \"Loomade elu\", 4. kd, lk 320–321\n\nKalaq","num_words":91,"character_repetition_ratio":0.009,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.227,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Sigulda","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sigulda om liin Lätin Koiva jõõ veeren, Sigulda piirkunnan. \n\nLäbi liina lätt Riia–Valga tsihin raudtii ja Riia–Pihkva suurtii.\n\n2022. aastaga rahvalugõmisõ perrä oll' Sigulda elänikkunnast lätläisi 89,6%, vindläisi 6,6%, valgõvindläisi 0,9% nink poolakõisi 0,7%.\n\nLätteq \n\nLäti liinaq","num_words":32,"character_repetition_ratio":0.007,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.256,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Sut%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sutõ om külä Vahtsõliina kihlkunnan Võro vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Vahtsõliina valda.\n\nLätteq \nVahtsõliina kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.15,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.175,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Suur%C3%B5m%C3%B5tsa%20%28V%C3%B5ro%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Suurõmõtsa om külä Vahtsõliina kihlkunnan Võro vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Orava valda.\n\nLätteq \nVahtsõliina kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.133,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.175,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tabina","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tabina om külä Vahtsõliina kihlkunnan Võro vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Vahtsõliina valda.\n\nKülän om Tabina järv.\n\nLätteq \nVahtsõliina kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":27,"character_repetition_ratio":0.141,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.182,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tallik%C3%B5st%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tallikõstõ om külä Vahtsõliina kihlkunnan Võro vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Vahtsõliina valda.\n\nLätteq \nVahtsõliina kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.145,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.169,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tamm%C3%B5%20%28V%C3%B5ro%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tammõ om viil mitmõ Võromaa külä nimi, kaeq Tammõ.\n\nTammõ om külä Vahtsõliina kihlkunnan Võro vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Orava valda.\n\nLätteq \nVahtsõliina kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":32,"character_repetition_ratio":0.115,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.191,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tammsaar%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tammsaarõ vai Kõdaranukk om külä Vahtsõliina kihlkunnan Võro vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Lasva valda.\n\nLätteq \nVahtsõliina kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":25,"character_repetition_ratio":0.134,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.172,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tell%C3%A4ste","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Telläste om külä Vahtsõliina kihlkunnan Võro vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Vahtsõliina valda, 1991–1997 Meremäe valda.\n\nLätteq \nVahtsõliina kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":25,"character_repetition_ratio":0.139,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.211,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tiri","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tiri om külä Rõugõ kihlkunnan Võro vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Lasva valda.\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.086,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.193,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tohkri","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tohkri om külä Vahtsõliina kihlkunnan Võro vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Lasva valda.\n\nKülän om Tohkri Tammõtsõõr vai Tammõlump.\n\nLätteq \nVahtsõliina kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":29,"character_repetition_ratio":0.119,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.18,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Toodsi%20%28V%C3%B5ro%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Toodsi om külä Rõugõ kihlkunnan Võro vallan.\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":14,"character_repetition_ratio":0.169,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.174,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tsolli","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Seo artikli kõnõlõs Tsolli küläst Võro vallan. Ka Rõugõ vallan om Tsolli külä, kaeq Tsolli (Rõugõ).\n\nTsolli om külä Vahtsõliina kihlkunnan Võro vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Vahtsõliina valda.\n\nLätteq \nVahtsõliina kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":39,"character_repetition_ratio":0.12,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.188,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kahruvabarn","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kahruvabarn (ka tsiavabarn, ladina keelen Rubus nessensis, eesti keelen kitsemurakas) om ruushäitsmeliidsi sugukunda molohka perrekunda kuuluv hiitlehine puhm. Egäpääväkeelen tähendäs kahruvabarn inämbüisi taa puhma musta marja.\n\nKon kasus \nKahruvabarn kasus Kesk-, Õdagu- ja Põh'a-Euruupan. Eestin om inämb levinüq Hummogu- ja Lõunõ-Eestin.\n\nMääne vällä näütäs \nKahruvabarna varrõq ommaq vabarnavarsi muudu, pistülidseq, a tummõmbidõ lehtiga ja terävide nõkloga. Häitsmeq ommaq valgõq, nii 2 cm läbimõõduga. Häitses piimäkuu lõpust põimukuu algusõni.\n\nMar'aq\nKahruvabarnaq ommaq vabarnidõ muudu, a mustaq. Algusõh ommaq mar'aq vereväq, a midä kütsembäs saavaq, tuu tummõmbas lääväq. Tävveste kütseq kahruvabarnaq ommaq mustaq vai mustjaspruuniq, pall'aq ja läükväq, ilma vahakõrraldaq. Verekädseq puultuuraq kahruvabarnaq ommaq hapnõvõitu ja ei tulõq häste varrõ külest vallalõ, a tävveste valmiq mustaq maŕaq ommaq makõq ja tulõvaq kergehe ärq.\n\nTarvitaminõ\nKahruvabarnaq ommaq hääq söögimar'aq. Nä ommaq maigu poolõst väega aidkahruvabarna (eesti keelen pampel, aedmurakas) muudu, a nä ommaq vähämbäq ja veidükese mõrkjadsõ perämaiguga, miä olõ-õi siski sukugi halv. \n\nKahruvabarnist saa tetäq sahvti, mahla ja muud, midä vabarnistki. Siski olõ-õi kahruvabarnit miiq mõtson hariligult nii palľo nigu vabarnit vai Põh'a-Eestin sinivabarnit (eesti keelen põldmari). Tuuperäst õnnistus naid harva löüdäq nii palľo, et naid tasonuq sissetegemises kor'adaq.\n\nKaeq viil\nSinivabarn\nVabarn\nMolohk\n\nVälälingiq \n\n Kahruvabarn andmõbaasin eElorikkus \nMar'aq","num_words":196,"character_repetition_ratio":0.079,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.172,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Sinivabarn","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sinivabarn (ladina keelen Rubus caesius, eesti keelen põldmari) om ruushäitsmeliidsi sugukunda molohka perrekunda kuuluv kasv. Egäpääväkeelen tähendäs sinivabarn inämbüisi taa kasvo musta marja.\n\nKon kasus \nSinivabarn kasus Kesk- ja Hummogu-Euruupan, Kaukaasian, Õdagu-Tsiberin, Kesk- ja Väikun-Aasian. Eestin põhilidsõlt Õdagu- ja Põh'a-Eestin, kon kasus väega sakõstõ tiiveerin, kiviaido pääl jms paigon. Lõunõ-Eestin kasu-ui sinivabarnit piaaigo sukugi. Tuuiist kasus tan kahruvabarnit, midä tõõnõkõrd sinivabarnaga segämini ajjas.\n\nMääne om ja midä tetäs \nSinivabarn sünnüs süvväq ja om muido vabarna ja kahruvabarna muudu, a ku vabarna mari um verrev vai kõllanõ ja kahruvabarnal must, sis sinivabarna mustal mar'al um pääl valgõ vahakõrd, miä tege mar'a sinitses. Tuu um sammamuudu nigu mustikilgi.\n\nNaid marjo kor'atas ja tetäs sisse, näütüses sahvtis vai mahlas.\n\nKaeq viil\nKahruvabarn\nVabarn\nMolohk\n\nVälälingiq \n\n Sinivabarn andmõbaasin eElorikkus\n\nMar'aq","num_words":126,"character_repetition_ratio":0.051,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.178,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tud%C3%B5rna","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tudõrna om külä Vahtsõliina kihlkunnan Võro vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Orava valda.\n\nKülä lõunõpiiris om Piusa jõgi. Küläst juusk läbi Tudõrna uja, miä juusk külä piire seen Piusa jõkkõ. \n\nKüläst lätt läbi Valga–Petseri raudtii, kooniq 2001. aastaganiq oll' külän Tudõrna raudtiipiätüs.\n\nKaeq viil \n\n Vahtsõliina kihlkunna küläq\n Tudõrna raudtiisild\n\nLätteq \nVahtsõliina kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":58,"character_repetition_ratio":0.117,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.197,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/T%C3%BC%C3%BCtsm%C3%A4e","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tüütsmäe vai Tüütsmani om külä Vahtsõliina kihlkunnan Võro vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Lasva valda.\n\nKaeq viil \n\n Vahtsõliina kihlkunna küläq\n\nLätteq \nVahtsõliina kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":30,"character_repetition_ratio":0.171,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.181,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Umbsaar%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Umbsaarõ om külä Rõugõ kihlkunnan Võro vallan.\n\nKüläst lätt läbi Valga–Petseri raudtii.\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.111,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.178,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vaarkali%20%28V%C3%B5ro%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Seo artikli kõnõlõs Vaarkali küläst Võro vallan. Vaarkali om mitmõ kotussõ nimi, kaeq Vaarkali.\n\nVaarkali om külä Vahtsõliina kihlkunnan Võro vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Vahtsõliina valda.\n\nLätteq \nVahtsõliina kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":37,"character_repetition_ratio":0.121,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.176,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vana-Nursi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vana-Nursi vai Visnevski om külä Rõugõ kihlkunnan Võro vallan.\n\nKaeq viil \n Vana-Nursi Linnuväli\n\nLätteq \n\nRõugõ kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":20,"character_repetition_ratio":0.132,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.193,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mandarones","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mandarones om Eesti eksperimentaalnõ rokkbänd, miä om muusikat tennüq 2012. aastagast pääle.\n\nLätteq \nMandaronesõ kodoleht\n\nEesti ansambliq\nRokkansambliq","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.014,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.176,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vana-Saaluss%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vana-Saalussõ, vanastõ rahvasuun ka Vanamõisa om külä Rõugõ kihlkunnan Võro vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Vahtsõliina valda.\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":27,"character_repetition_ratio":0.067,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.179,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vahts%C3%B5liinam%C3%B5isa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vahtsõliinamõisa vai Vahtsõliina asundus om külä Vahtsõliina kihlkunnan Võro vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Vahtsõliina valda.\n\nVahtsõliinamõisan ommaq Vahtsõliina piiskobikants ja Piiri kõrdsihoonõq.\n\nLätteq \nVahtsõliina kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":33,"character_repetition_ratio":0.155,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.151,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vadsa%20%28V%C3%B5ro%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vadsa om külä Vahtsõliina kihlkunnan Võro vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Vahtsõliina valda.\n\nKülän om Viitka Ristimägi.\n\nLätteq \nVahtsõliina kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":27,"character_repetition_ratio":0.139,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.179,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Viitka","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Viitka om külä Vahtsõliina kihlkunnan Võro vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Vahtsõliina valda.\n\nLätteq \nVahtsõliina kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.148,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.173,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vivva","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vivva om külä Vahtsõliina kihlkunnan Võro vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Orava valda.\n\nKülä hummogupiiris om Tarto–Petseri raudii.\n\nKuulsambaq inemiseq \n\n Kord'o\n Loosaarõ Venno\n\nLätteq \nVahtsõliina kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":33,"character_repetition_ratio":0.097,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.188,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Voki","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Voki om külä Rõugõ kihlkunnan Võro vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Vahtsõliina valda.\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.083,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.186,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tamm%C3%B5%20%28Lasva%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tammõ om külä Vahtsõliina kihlkunnan Võro vallan.\n\nInne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Lasva valda. Et Võro vallan es olnuq kattõ Tammõ nimega küllä, panti seolõ küläle ammõtligus kiräkiilses nimes Voki-Tamme.\n\nLätteq \nVahtsõliina kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":39,"character_repetition_ratio":0.109,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.177,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/V%C3%B5lsi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Võlsi om külä Rõugõ kihlkunnan Võro vallan.\n\nKülä põh'apiiri pääl om Valga–Petseri raudtii.\n\nKülä piire seen om Kublitsa järv.\n\nLätteq \nRõugõ kihlkunna küläq\nVõro valla küläq","num_words":26,"character_repetition_ratio":0.085,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.195,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ala-Luustoja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ala-Luustoja oll' külä Harglõ kihlkunnan, täämbädse päävä Rõugõ vallan.\n\n1977. aastagal panti külä kokko Hütü külägaq.\nHarglõ kihlkunna küläq","num_words":18,"character_repetition_ratio":0.106,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.206,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pantalon","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pantalon om priinimi.\n\nSeol priinimel om Eestin 30 kandjat.\n\nAolugu \nNimi panti Vana-Antsla mõisan, saajaq elliq Kiisa, Laksi, Härmä ja Suurõsõõru-Hinni talon. Varahampa, 1811, olliq elokotussõq Härmä ja Suurõsõõru-Hinni, viil varatsõmbist hingelugõmiisist tulõ vällä, et tegemist oll’ Hinni Jüri ja Hinni Mihkli poigõga. Sama suguvõsa liikmõs oll’ ka üts sant Mihkli, Reinu poig, a timä sai Pantaloni priinime pääle surma, selle et kuuli 1818.\n\nPantaloni nime algkodo Suurõsõõru-Hinni om seo poolõst märkmist väärt, et sama priinimi püssü sääl talon vähämbält 20. aastasaa lõpuni.\n\nNime alossõs võissi olla pühämehenimi, miä Õdagu-Õuruupa ja ka s'aksa traditsioonin om Pantaleon. Eestin tundas kreeka nimekujost saadut nimme Panteleimon, minkalõ vastas ka vinne keele Пантелеимон. Kreekakeeline nimi tähendäs ’kõiki vasta halõstaja; armulinõ’, a ülekantun tähendüsen ka ’kõiki arstja’. Nime tuntus tegijä Pühä Panteleimon elli 3. aastasaal Nikomedian (parhilla Türgü) ja oll’ kuulsa tohtri, kedä peeti immetegijäs. Võhlust täüs kolleegiq kaibsivaq timä pääle Rooma keisrile, et tä om kristlanõ. Umast usost vallalõ tä es ütleq, ka piinamise pääle. Esikiq timä hukkaminõ es lääq kõrda inne ku Panteleimon oll’ esi pallõlnuq hukkajidõ iist ja hinnäst näide meelevalda andnuq.\n\nTõnõ, vähämb usutav võimalus om, et Vanan-Antslan anti priinimes Itaalia commedia dell’arte tegeläse Pantaloone nimi. 16. aastagasaa tegeläskujo tüübis om Veneetsiä vanamiis, tsussõrdaja, kidsi, a sõski moodunarr (kitsaq kaadsaq, midä naati kutsma \"pantalooniq\"). Ka timä nime alossõs om kõgõ usutavambalt Panteleimoni pühämehenimi.\n\nLätteq \nPriinimeq","num_words":218,"character_repetition_ratio":0.048,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.191,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tsooru%20vald","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tsooru vald (s'aksa keeli Fierenhof) oll' vald Võromaal Rõugõ kihlkunnan.\n\nVald oll' umaette aastil 1866–1939. 1939. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmisega tetti Tsooru vallat Lepistü vald.\n\nTsooru vallan olluq Tsooru ja Korgõpalu mõisaq.\nVõromaa vanaq vallaq","num_words":33,"character_repetition_ratio":0.027,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.22,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Gorbat%C5%A1ovi%20Mihhail","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Gorbatšovi Mihhail (vinne keelen Михаил Се��геевич Горбачёв Mihhail Sergejevitš Gorbatšov; sündünüq 2. urbõkuu pääväl 1931 Privolnojen Põh'a-Kaukaasia krain (parhilla Stavropoli krai) Nõvvokogoliidon – koolnuq 30. põimukuu pääväl 2022) oll' Nõvvokogoliido ja Vinnemaa poliitik ja ütiskunnategeläne, viimäne Nõvvokogoliido riigipää. Gorbatšov oll' 1980–1991 NLKP KK Poliitbüroo liigõq, 1985–1991 NLKP KK pääsekretär, 1988–1990 NSV Liidu Ülembnõvvokogo edemiis ja 1990–1991 Nõvvokogoliido president.\n\nTegemiseq NLKP Keskkomitee pääsekretärin \nPäält NLKP KK pääsekretäri Tšernenko Konstantini kuulmist valiti Gorbatšov 11. urbõkuu pääväl 1985. aastagal vahtsõs parteijuhis. Tä oll' õnnõ 54 aastakka vana ja edimäne Nõvvokogoliido juht, kiä oll' sündünüq Nõvvokogoliidon. Tä saiõ arvo, et vaia om tõsitsit vahtsõnduisi, selle et minevide juhtõ valitsõmisõ aol oll' riigi majandusarõng saisma jäänüq, korruptsiuun süvvünüq.\n\nRehvormi nimes saiõ perestroika (vinne keelen perestroika, 'vahtsõndus, ümbreeihtüs'). Tä alost' korruptsiooni- ja alkoholismivastast võitlust. Gorbatšov mõista-as arvadaq, et nuuq rehvormiq võivaq jovvugaq luudu ja hoiõdu impeeriümi ärq häötäq. Tä pand' käümä liberaaldsõq vahtsõndusõq (sh glasnost, 'avalikkus') ni pand' ette tetäq mitmõ eräkunnagaq demokraatia.\n\nIldampa om Gorbatšov ütelnüq, et ku Nõvvokogoliit olõssi 1989. aastagal Berliinin tahtmisõ näütäjide vasta sõaväega lännüq, olõssi tuust võinuq tullaq kolmas ilmasõda. Tä taht' tuud ärq hoitaq.\nNõvvokogo Liido riigipääq","num_words":174,"character_repetition_ratio":0.076,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.203,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ala-Haan%27kas%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ala-Haan'kasõ oll' külä Vahtsõliina kihlkunnan.\n\n1977. aastagal panti külä kokko Mäe-Haan'kasõ külägaq.\n\nKaeq viil \n\n Haan'kasõ\n\nLätteq \nVahtsõliina kihlkunna vanaq küläq","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.149,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.229,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Hindi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hindi oll' külä Vahtsõliina kihlkunnan.\n\n1977. aastagal panti külä kokko Loosi külägaq.\n\nLätteq \nVahtsõliina kihlkunna vanaq küläq","num_words":16,"character_repetition_ratio":0.165,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.208,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Huul%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Huulõ oll' külä Vahtsõliina kihlkunnan Orava vallan.\n\n1977. aastagal panti külä kokko Rebäsmäe külägaq Räpinä kihlkunna lõunõpiiri pääl.\n\nLätteq \nVahtsõliina kihlkunna vanaq küläq","num_words":22,"character_repetition_ratio":0.147,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.184,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Imaru","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Imaru oll' külä Vahtsõliina kihlkunnan.\n\n1977. aastagal panti Imaru külä kokko Sutõ külägaq.\n\nLätteq \nVahtsõliina kihlkunna vanaq küläq","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.159,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.207,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Joora","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Joora oll' külä Vahtsõliina kihlkunnan.\n\n1977. aastagal panti Joora külä kokko Saarta külägaq.\n\nLätteq \nVahtsõliina kihlkunna vanaq küläq","num_words":17,"character_repetition_ratio":0.156,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.204,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Narva%20tank","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Narva tank oll' mälehtüsmärk tuu avvus, et Verrev vägi võtt' tõõsõ ilmasõõ käügin 1944. aastagal Narva liina ärq. Monument oll' Narva liinan Jõõsuu huulitsan sääl, kon 25.–26. hainakuu pääväl Leningradi väerõnna väeq üle Narva jõõ tulliq. Monumendi geograafilidsõq koordinaadiq olliq 59° 25′ 1″ N, 28° 8′ 26″ E.\n\nMonument esiq oll' tank T-34\/85, miä oll' pant postamendi pääle. Tank oll' pant jõõgaq risti, suunagaq Berliini pääle.\n\nPostamendi pääl oll' kiri katõn keelen: \"25.–26. juulil 1944. a. forsseerisid Leningradi rinde väed selles rajoonis Narva jõe, murdsid fašistliku-Saksamaa vägede kaitse ja vabastasid Narva linna. В этом районе воиска Ленинградского фронта 25–26 июля 1944 года форсировали реку, прорвали оборону немецко–фашистских войск и освободили город Нарву.\"\n\nMonument tetti valla inemiisile kaiaq 9. lehekuu pääväl 1970.\n\nTangist ja tõisist Nõvvokogoliido mälehtüsmärgest naatiq jälq rohkõmb kõnõlõma 2022. aastagal, ku Vinnemaa läts' sõaga Ukrainahe. Põimukuun lepüti kokko, et tank viiäs minemä.\n\n16. põimukuu pääväl 2022. viidi tank Narvast ärq Viimsihe, Eesti Sõamuusõummi. Maaha võeti ka postament, mink pääl tank oll'. \n\nVinnemaa Jaaniliina piirkunna juht Karpenko Viktor ütel', et Narva-Jaaniliina piiripunkti Vinnemaa poolõ pääle pandas Narva tangi koopia, miä plaanitas pidoga inemiisile kaemisõs valmis saiaq 11. süküskuu pääväs 2022.\n\nLätteq \nNarva","num_words":174,"character_repetition_ratio":0.054,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.235,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Nukis","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Nukis (ka nuginõ vai nuk'us, ladina keelen Martes martes) om lasidsaliisi sugukunda nugisõ perrekunda kuuluv väiku murdja mõtselläi.\n\nKon eläs \nNugisõ luuduslinõ elomaa om pia terveq Euruupa üten Briti saariga. Teda olõ-õi õnnõ Skandinaavia põh'aotsan ja Hispaanian. Tä eläs viil Kaukaasian ja Euruupast hummogu poolõ kooniq Obi jõõni. \n\nEestin eläs nugissit nii suurõ maa ku saari pääl ja näid arvatas ollõv kongi 4000 ümbre.\n\nVällänägemine \nSuurusõ poolõst om tä lähkü kassilõ. Timä kihä pikkus om 36–56 cm, hannal 17–28 cm.\n\nVälälingiq \n\n Nukis\n Loodusoppus: nukis\n Viio Aitsam: \"Nugise elukäik sõltub saakloomadest\" Maaleht, 25. märts 2004\nImetäjäq","num_words":90,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.224,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mink","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mink ehk ameeriga narits (Neovison vison) om lasidsaliisi sugukunda kuuluv väiku murdja mõtselläi.\n\nKon eläs \nLuudusligult ommaq mingiq väega laja elomaaga Põh'a-Ameerikan. Euruupahe tuudi mink algusõn naha peräst kahueläjide kasvanduisihe, a mitmõl puul lasti ka luudustõ. Parhilla eläs minke lajalt üle terve Euruupa. Timä peräst om ohto sattunuq euruupa narits. Minke eläs üle terve Eesti pia egäl puul.\n\nVällänägemine \nMink om ütelidselt tummõpruuni värmi ja tümbä hannaga. Kihä om 35–45 cm ja hand 15–25 cm pikk. Mink om väega Euruupa naridsa muudu. Naritsal ommaq õnnõgi valgõq ni lõug ku mokaq, a mingil õnnõ lõug.\n\nVälälingiq \n\n Mink andmõbaasin eElorikkus\n\nImetäjäq","num_words":97,"character_repetition_ratio":0.015,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.197,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Op%C3%B5ratsiuun%20London%20Bridge","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Opõratsiuun London Bridge (võrokeeli Londoni silla opõratsiuun) om plaan, miä saa Ütiskuningriigist päält kuningaimändä Elizabeth II kuulmist. Plaanit oll', kuimuudu kuulutõdas vällä kuningaimändä kuulminõ, ku pikk om ammõtlik leinoaig ja määne piät olõma timä matminõ. Osa plaanist om paika pandnuq kuningaimänd esiq, mõnõq otsusõq tege timä perrätulija Walesi kuningapoig Charles.\n\nOpõratsiuun läts käüki 8. süküskuu pääväl 2022 ku kuningaimänd Elizabeth II kuuli.\nÜtiskuningriik","num_words":61,"character_repetition_ratio":0.104,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.166,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kuningaim%C3%A4nd%20Elizabeth%20II","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Elizabeth II (Elizabeth Alexandra Mary Windsor; sündünüq 21. mahlakuu pääväl 1926, koolnuq 8. süküskuu pääväl 2022) oll' Suurbritannia ja Põh'a-Iiri Ütistedü Kuningriigi, Kanada, Austraalia, Vahtsõ Meremaa, Jamaica, Bahama, Grenada, Paapua Vahtsõ Guinea, Saalomoni Saari, Tuvalu, Saint Lucia, Saint Vincenti ja Grenadiine, Antigua ja Barbuda, Belize'i ni Saint Kittsi ja Nevise kuningaimänd.\n\nTä oll' ainugõnõ monark maailman, kiä oll' samal aol rohkõmb ku üte esiqsaisja riigi pää. 15 riigin, mink riigipää Elizabeth II oll', elli tuud aigu kokko nii 128 mill'onat inemist. \n\nTä saiõ kuningaimändäs 6. radokuu pääväl 1952 päält uma esä, kuning Georg VI, kuulmist, ollõn samal aol uma tõsõpoolõga Keeniän. Ammõtlik kruuni päähä pandminõ oll' 2. piimäkuu pääväl 1953 Westminster Abbeyn.\n\n9. süküskuu pääväl 2015 saiõ timäst kõgõ kavvõmb pukin olnuq monark Ütiskuningriigi aoluun (63 aastakka, 7 kuud, 2 päivä). 2017. aastagast oll' tä maailma kõgõ vanõmb riigipää. \n\nElizabeth II oll' Inglüsmaa Kerigu pää.\n\n2006. aastagal käve kuningaimänd Eestin.\n\nKuningaimänd kuuli 8. süküskuu pääväl 2022, mõni tunn' inne tuud anniq Ütiskuningriigi välläandõq teedäq, et tohtriq ommaq timä tervüse peräst murrõn. Kats päivä inne kuulmist pand' Elizabeth II ammõtihe Ütiskuningiigi vahtsõ pääministri Trussi Lizi.\n\nPääle timä kuulmist läts käüki opõratsiuun London Bridge.\n\nLätteq \nÜtiskuningriigi kuningannaq","num_words":176,"character_repetition_ratio":0.084,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.226,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kammkeraamiga%20kultuur","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kamm'keraamiga kultuur oll' neoliitiline arkeoloogilinõ kultuur, midä tunnõtas päämädselt kamm'- vai suaormamendigaq keraamiga perrä. \n\nV aastagatuhandõ lõpun ja IV aastagatuhandõ edeotsan i.m.a rändäsiväq Õuruupa mõtsavüün, ka seoilmaao Eestin, mitmõq rahvaq. Sündü kamm'keraamiga kultuur, mink kõgõ laembaq piiriq küündüq vällä Põh'a-Soomõst nika ku Kar'alaniq hummogun ja Lätiniq vai Põh'a-Leeduniq lõunõn. Naidõ maiõ pääl naatiq tegemä üttemuudu savianomit ja kivist ni luust tüüriisto. \n\nKamm'keraamiga kultuuri inemiseq elliq inämbüisi sisäveekokõ kaldõ pääl vai mererannan. Naidõ elokotussit, mink hulgan om nii lühküaigsidõ piätüskotussidõ ni jahi- ja kalanduslaagridõ jätüssit ku küläasõmit, om Eestist parhillaq lövvet ligi sada. Eleti elotuisin, miä olliq maa pääl, vai maa sisse kaibõtu süvembä põh'agaq. Süvvä saadiq kalapüüdmisest, jahipedämisest ja söögikorjamisest (mar'aq, seeneq). Ainukõnõ kodoelläi oll' pini. Kamm'keraamiga kultuuri matmiskombõq olliq mitmõsugumadsõq. Inämbüisi ei olõq noist matussist midä alalõ jäänüq. Osa kuulnuist panti pikkä vai kugõrikku haudõ sisse, miä olliq elonduisi lähkun. Eestist om vällä kaibõt seoniqaoniq inämb ku 30 kamm'keraamiga kultuuri inemise põrmuq. Havvõst om lövvet asjo, miä olliq pantuq kuulnuisi mano vai rõividõ külge. Arvada oll' as'ol ka määnegi usolinõ tähendüs. Eesti ala rahvas oll’ tuud aigu küländ väiku – 3900. aastagal i.m.a võisõ tuu ollaq kõgõ rohkõmb 6000 ni 2000. aastagal i.m.a kõgõ rohkõmb 10 000 inemist. \nAolugu","num_words":193,"character_repetition_ratio":0.079,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.189,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/R%C3%B5uge%20Kiriku%20Teataja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Rõuge Kiriku Teataja oll' Rõugõ kogudusõ aoleht. Leht oll' eestikiilne. Lehte andsõ vällä Rõugõ kogudusõ juhatus, toimõndaja oll' opõtaja Viksi Valter. \n\nLehte oll' kokku 12 nummõrt: (1931 – 9, 1932 – 2, 1933 – 1). Ilmumisõ kotsilõ sais lehepään: \"Ilmub Tarviduse korral\". Lehte oll' trükit gooti tähtiga, nelä leheküle pääl. \n\nTelmise hind: aasta 1 kr, 1\/2 aastat 50 s, 1\/4 aastat 25 s, ütsik nummõr 5 senti.\n\nVälälingiq \n https:\/\/dea.digar.ee\/cgi-bin\/dea?a=cl&cl=CL1&sp=rougekirikuteataja\nAoleheq","num_words":54,"character_repetition_ratio":0.037,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.299,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Amisiq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Amisiq (inglüse keelen Amish) om päämädselt Ameeriga Ütisriigen elläv traditsioonilist elostiili pitäv etniline rühm ja kristlik usolahk. Amisiq ommaq tunnõduq tuu poolõst, et inämbüisi ei pruugiq nä säänest muudsat teknoloogiat nigu eelektri, telefon ja autoq. Pall'oq näide kombõqommaq peri 17. aastagasaa lõpust.\n\nPeriolõminõ ja usk \nTegemist om karmi protõstantligu usolahoga. Amisiq ommaq süvembähe peri S'aksamaalt ja Sveidsist.\n\nElostiil \n\nAmisiq püüdväq eitäq täämbädse päävä ütiskunda ja eläseq nii nigu eleti mitu aastagasata tagasi. \n\nAmissidõ eloviit sääd Ordnung, kirotõduidõ ja kirotamaldaq riiglide kogo. \n\nAmisiq olõ-õi siski askeetliguq. Nä eläseq aktiivsõt seltskundlist ello ja pidäväq pitõ, laulvaq pall'o ja sööväq häste. Mõnõn kogokunnan om lubat ka alkohol ja tubak.\n\nKiil \nAmissidõ kõnnõkiil om Pennsylvania s'aksa kiil (Pennsylvania Deitsch), miä om kujonuq Pfalzi s'aksa keelest. Äri ajamisõs kõnõlõsõq nä mitteamissidõga inglüse kiilt.\n\nVälälingiq \n\n Artikli Eesti Ekspressin (eesti keelen)\n Amissidõ aoluust, usost ja elo pääle kaemiisist (inglüse keelen)\nRistiusk\nUsolahoq","num_words":144,"character_repetition_ratio":0.037,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.177,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ploomi%20Elmo","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ploomi Elmo (pseudonüüm Elmo Ellor, ristinimi Elmar Ploom; sündünüq 20.\/7. piimäkuu pääväl 1907 Sännän – koolnuq 1. põimukuu pääväl 1986) oll' näütekirjänik, aokiränik ja koduluulanõ.\n\nElokäük \nPloomi Elmo sündü Sännän, Kaugu talun. Esä Hermann oll' talupidäjä, imä Aliide (Oskar) oll' vallalidse põlvõn olnuq Korgõpalu mõisan latsihoitja, timä mant tull' Elmol raamaduhuvi. Talu piiri pääl Sännä algkoolin nakas' Elmo haridust saama, edesi tull' Rõugõ kihlkunnakuul', Võro, Valga ja Petseri gümnaasium. Leegeni Oskari kaudu jovvi timäniq \"Tõdõ ja Õigus\" ja muuq parõmbaq raamaduq.\n\nElmo paariminek oll' 21. süküskuu pääväl 1935, naanõ Mare (Lõhmus).\n\n1931. aastagal oll' Ploomi Elmo üts' aolehe Rõuge Teataja asutajist ja toimõndaja.\n\n1928–1936 oll' vabakutsõline aokiränik ja näütekiränik. 1938–1940 oll' \"Kandlõ\" tiatri dramaturg, 1939 aolehe Elu toimõndusõn Võrol. \n\nÜlemaalinõ Eesti Noorsoo Ühenduse man asut' Sännä ja Võro osakunnaq, oll' Võro Spordiliidu sekretär jm. Kaitsõliidu ja Isamaaliido liigõq.\n\n1940–1941 oll' edimält aolehe \"Töörahva Elu\" vastutaja toimõndaja ja peräst vastutaja sekretär.\n\n1941. aastagal mõistõti erinõvvopidämise otsusõgaq 10 aastagas sunnitüüle, kiudutadi naasõ ja tütregaq Vinnemaalõ, oll' mõtsatüün Kuibõševi oblastin, tagasi sai 1959. aastaga sügüse. Naanõ ja tütär Tiiu saivaq tagasi 1958. Üts tütär ja poig kooliq inne tagasisaamist.\n\nAastast 1961 sai tüüd Võro ehitusmatõrjaalõ laon, oll' müüjä, prakiirjä, taara parandaja. 1967–1982 oll' Võru Kodoluumuusõumi vanõmbtiidri ja direktri asõtäütjä. \n\n1981. aastal nimetädi Eesti luuduskaitsõ Seltsi avvuliikmõs.\n\nMatõt Võru surnuaida.\n\nKirändüs\n\nRomaaniq \nTuulispea (1927) \n\nElu ei naerata igale (1932);\n\nNäütemängoq: \n Agu tuleb - 1934\n Diogenes koerakongis – 1934\n Maarahva lunastamine – 1935\n Mare võit – [1935]\n Raudne rahwas (Terashelmed) – [1935]\n Valge varese lend – [1935]\n Pärl poris – 1936\n Naismetsavaht – 1936\n Peigmees maanteelt – 1938\n Peep Adrakurg – 1939\n Võru : [fotoalbum] – 1976\n Võru rajoon \/ Elmo Ploom, Karl Veri - 1980\n Pärlijõgi : [matkajuht] – 1988\n\nLätteq \nhttps:\/\/lib.werro.ee\/soovitame\/vorumaa-kirjanike-galerii\/6-huvitav\/vorumaa-kirjanike-galerii\/402-ellor,-elmo-kodanikunimega-elmo-ploom-20-vi-1907-s%C3%A4nna-01-viii-1986-v%C3%B5ru\n\nhttps:\/\/arhiiv.err.ee\/vaata\/kirjutamata-memuaare-elmo-ploom \n\nLõun-Eesti tegelaste biograafiad. 1938. Lk.169.\nVõromaa inemiseq\nEesti aokiräniguq\nEesti kiräniguq","num_words":249,"character_repetition_ratio":0.039,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.277,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/R%C3%B5uge%20Teataja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Rõuge Teataja oll' eestikeeline aoleht. \n\nLehe pään om: Rõuge Teataja : Rõuge kihelkonna ja külakultuuri häälekandja \/ väljaandja ja vastutav toimetaja E. Ploom\n\nLeht ilmu 1931. aastagal viis' kõrda ja 1935. aastagal üts' kõrd.\n\nRõugõ kogudusõ opõtaja ja revisjonikomisjoni tülü 1930-dil aastil \nRõuge Teataja ja Rõuge Kiriku Teataja saivaq algusõ Rõugõ kogudusõ revisjonikomisjoni tülüst opõtaja Viksi Valteriga. Asi oll' 1600 kr. puudujäägin, miä revisjoniaigu vällä tull' ja minkast alas' aastidõ pikkunõ vaiõlus kogudusõn, aolehin ja kohtun. Üts' pikemb revisjonikomisjoni seletüs om trükit \"Elun\" 27. radokuu pääväl 1930. \"Pastor Wiks kohtulikule vastutusele\", avaldaja komisjoni esimiis F. Tint, liikmõq K.Trummal, W.Wissel, J.Waino. \n\nOpõtaja Wiksi seletüse tülüst om pikembält trüknüq \"Rõugõ Kiriku Teataja\" 24. piimäkuu pääväl 1931. \n\nKomisjoni tunnistajas kohtun ja mujjal kujunõsi Wisseli Wiktor Haani vallast. Aolehist oll' Wiksi suurõmb toetaja Wõru Teataja, revisjonikomisjonil Waba Maa ja Elu, mõni tükk viil tõisin lehin.\n\n1931. aastagal asutivaq mõlõmbaq tülüpoolõq uma aolehe. Viksi alustadu Rõuge Kiriku Teataja edimäne nummõr ilmu 25. radokuu pääväl 1931.\n\nRevisjonikommisjoni alustõt Rõuge Teataja edimäne nummõr ilmu 21.06.1931. \n\nRõugõ Teataja ilmu 5 kõrda. 12. märtekuu pääväl 1931, and teedä, et leht arestiti. Välläandja Ploom jäi Võru Pohlaku trükikualõ 2000 senti võlgu. Peräst raha ärmassmist kolisi leht G. Songi trükikotta. Edesi nelä aasta joosul \"Rõugõ Teataja\" es ilmu. \n\n1935. aastagal kuuli Wisseli Wiktor ja timä avvus ilmu viimäne \"Rõugõ Teataja\" nr.6.\n\nLätteq \n\nAoleheq","num_words":204,"character_repetition_ratio":0.085,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.23,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Visseli%20Viktor","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Visseli Viktor (Wiktor Wissel, sündünüq 25. märtekuu pääväl 1906 Rõugõ kihlkunnan; koolnuq 30. süküskuu pääväl 1935) oll' raamadupidäjä, aolehti kiräsaatja, seldsitegeläne.\n\nElokäük \nEsä Juhan oll' noorõn iän olnuq Rõugõ mõisa kutsar, peräst naasõvõtmist pidäsi Rõugõ kihlkunnan mitmit rendikotussit. 1932 ostõti talo Haani valda Tallima küllä. Imä Leena (Juul) oll' peri Rõugõ valla Pudrumäelt. Viktoril oll' viis sõsard ja kats' velle. \n\nViktori tervüs es olõq hää, kergembä elo pääle saamisõ jaos timmä koolitõdi, lõpõt' 1927. aastagal Võru poisslatsi gümnaasiumi humanitaarklassi. Opsõ Tarto ülikoolin juurat (matrikli nr 8890)\n\nVisseli Viktoril oll' Võro Tüüstüskooli raamadupidäjä-asjaajaja ammõt. Tä oll' Kaitsõliidon ja Isamaaliidon, sakõ Waba Maa ja Elu kiräsaatja. Rõugõ kogodusõ revisjoni komisjonin ollõn sai timäst päämine vaidlõja opõtaja Viksi Valtõriga ja üts Rõuge Teataja asutajit.\n\nVisseli Viktor läts 1935. aatsagal paari Jakobsoni Amandaga ja kuuli tuusama aastaga 30. süküskuu pääväl.\n\nVisseli Vikrori mälestüses anti vällä Rõugõ Teataja eränummõr, miä jäi tollõ lehe jaos ka viimätses.\n\nLätteq \n\nVõromaa inemiseq","num_words":145,"character_repetition_ratio":0.066,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.205,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kiriv%C3%A4%20Lehm%C3%A4%20Liin","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kirivä Lehmä Liin (s'aksa keeli Stadt die bunte Kuh) om kotus Nietzsche Friedrichi raamatun \"Nii kõnõl' Zarathustra\", kon algas Zarathustra periskõnõluisi sisolinõ rida ja sünnüs edimäne kõnõlõminõ: \"Kolm muundust\". \n\nRaamadu sissejuhatusõn om kah kõnõluisi, a nuuq ommaq rohkõmb opmisõ ja essütüse kõnõlusõq, algusõn om ütsjago Zarathusta tegemiisi ja läbielämist, kooniq lõpus tulõ timäle valgustus meetodist – kuimuudu piät timä edespiten kõnõlõma. Tä tõotas, et kõnõla-aiq inämb kunagi kantslist vai kuigi tõistmuudu korgõst rahvalõ, a nakkas kõnõlõma õnnõ sõpru ringin ja huviliisigaq.\n\nKirändüs \n Friedrich Nietzsche. Nõnda kõneles Zarathustra. 1.osa, 1.ptk. “Kolmest moondusest”.\n\nKultuur","num_words":91,"character_repetition_ratio":0.023,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.184,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Piho","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Piho, ka vihmatsirk vai vihmakass (Oriolus oriolus), om tsirguliik piholaisi sugukunnast piho perrekunnast.\n\nKon eläs \nPiho om uma pesitelemise aigo lajalt levinüq Euraasian – mandri õdaguveerest kooniq Õdagu- ja Kesk-Aasiani.\n\nVällänägemine \nPiho om rästä suurunõ, a piinümbä kihäga. Pihoq ommaq kõllast ja rohilist värmi, altpuult hellembäq.\n\nVälälingiq \nPiho andmõbaasin eElurikkus\n\nTsirguq","num_words":50,"character_repetition_ratio":0.005,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.178,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/P%C3%A4%C3%A4bo%20Svante","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pääbo Svante (Svante Pääbo, sündünüq 1955 Stokholmin, Roodsin) om eesti juuriga roodsi bioluug. Pääbo sai doktorikraadi Uppsala ülikoolist 1986. aastagal. Tä om olnuq 1997. aastagast Max Planck-instituudi geneetigaosakunna juht'ja Leipzigin S'aksamaal. Pääbot tunnõtas ku ütte paleogeneetikalõ alossõpandjit. Pääbolõ annõti Nobelin füsioluugia vai meditsiiniavvuhind aastagal 2022.\n\nPereq \nPääbo imä oll' roodsieesti keemik Pääbo Karin. 1944. aastagal nõvvokogoliido okupatsiooni iist Ruutsi pagõnuq Pääbo Karin tahtsõ, et timä poig saanuq kerembäle Roodsi ütiskunna liikmõs ja kõnõlõ-õs Svantegaq eesti kiilt. \"Kasvõn tiidse, miä Eesti om, a ma kõnõlõ-õiq eesti kiilt. Ma olõ-õiq käünüq eesti koolin. Ma piä hinnäst ruutslasõs, a mul om Eestiga lähkü läbikäümine\", om Pääbo ütelnüq. Pääbo esä oll' biokeemik Bergströmi Sune, kiä sai aastagal 1982 Nobeli meditsiiniavvohinna.\nRoodsi inemiseq\nNobeli preemiä saajaq","num_words":115,"character_repetition_ratio":0.041,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.198,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Nobeli%20avvutaso","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Nobeli avvutaso (roodsi keelen Nobelpriset, norra keelen Nobelprisen) om tähtsä avvuhind, miä andas suurõ tüü iist füüsikan, keemiän, meditsiinin, kirändüsen ja rauhan. Avvuhinna saaja kotsilõ üteldäs nobelist.\n\nNobeli avvutaso om luud roodsi vällälöüdjä Nobeli Alfredi (1833–1896) testamendi põh'al. Edimädseq Nobeli avvuhinnaq anti vällä 1901. aastagal.\n\nAvvutasoq","num_words":44,"character_repetition_ratio":0.095,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.205,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ubina%20Juhan","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ubina Juhan (Juhan-Henrik Uppin, sündünüq 28. märtekuu pääväl 1984) om Teppo lõõdsa ja tõisi rahvapille (karmoška, väikukandlõ, kromaatilidsõ kandlõ, rahvakannõl, mõhnaravvakandlõ, kitra, mandoliini, tinavile) mängjä. Toimõndas ütsindä ja üten ansambligaq (ansambliq Tuulelõõtsutajad ja Rüüt). Oll' Tal'na Televisiooni popi saatõ \"Rahvalõõts\" saatõjuht.\n\nUppin mäng paigapäälitside pillimeistride pille pääl, tihtsäle Teppo Augusti ja Sarniti Kalju lõõtso pääl. Viil mõist tä mängiq terven maailman esiqerälist Tähnase Aksli mõhnaravvakannõld. \n\nUppin om Tal'na Lõõdsaklubi asotaja, lõõdsaoppaja, laulu- ja tandsupido man olõva Rahvamuusigapido iistvitäi. Ubina Juhan uur doktoriopmiisiga traditsioonilist mängoviit. Varrampa uur' tä ummi magistriopmiisiga Kikka Karli loomingut.\n\nDiskograafia \n\n Juhan Uppin August Teppo lõõtsal (2002)\n Lõõtsakuningad. Juhan Uppin ja Aivar Teppo (2002)\n Tuulelõõtsutajad (2006) – ansambli Tuulelõõtsutajad\n Lõõtspill naljatab (2007)\n Veidi enam kui rahvalik (2009)\n Inseneride Meeskoor ja Tuulelõõtsutajad (2014) – ansambli Tuulelõõtsutajad ja Inseneride Meeskoor\n Maasikille (2015) – ansambli Rüüt\n Kadakad (2017) – ansambli Rüüt\n Pikk lugu (2018)\n Päkarauakannel (2019)\n Arvo Pärt. Ukuaru valss (2020)\n Elumere lained (2021) – ansambli Tuulelõõtsutajad, plaat 20. toimõndamisaastaga tähüstämises.\n\nKitmiseq \n\n 2001 Teppo lõõtso võikimängmise nuuri vannusõklassi I kotus; 2003, 2004, 2005, 2006 ni 2007 Teppo lõõtso võikimängmise \"tuusõ\" klassi I kotus. Kolmõkõrdnõ tuusõ klassi võitja sai lõõdsakuninga tiitli. \n 2014 Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri tsihtkapitali aastagapreemiä (üten Karrase Pille, Laasi Kristeli, Põldri Jaanussõ, Tartese Heino ja Visla Enrikuga; õnnõstunuq rahvamuusiga suurõpido „Pillipido“ iist)\n 2017 Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri tsihtkapitali aastapreemiä (rahvamuusiga aastagapreemiä rahvamuusigapido luumisjuhilõ)\n 2018 Vabariigi Pillimiis (9. märtekuu pääväl 2018 Viländin, Perimüsmuusiga Aidan aoluu edimäne Vabariigi Pillimees)\n 2019 Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri tsihtkapitali aastagapreemiä (rahvamuusiga aastagapreemiä rahvamuusigapido loomingulidsõ juhtmisõ iist ja perimüsmuusiga tähtsäspidämise ja jovvutamisõ eest ede- ja tagalava pääl)\n\nEräelo \nUbina Juhani esä om ärimiis Ubina Jüri. Juhani sõsar om tantsja ja koreograaf Ubina-Sarvõ Maria.\n\nJuhani juurõq küünüseq Valga kanti Vanal Võromaal. Võru keelen tä ei kõnõlõq, a arvu saa.\n\nLätteq \nEesti muusiguq\n\nVõromaa inemiseq","num_words":262,"character_repetition_ratio":0.076,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.214,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/V%C3%B5ro-Seto%20t%C3%A4htraamat%20vai%20kallendri%202023.%20aastaga%20p%C3%A4%C3%A4le","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"\"Võro-Seto tähtraamat vai kallendri 2023. aastaga pääle\" om \"Võro-Seto tähtraamadu\" kolmõskümnes neläs aastagakäük. Raamatugaq om üten sainakallõndri.\n\nRaamadu sääd' kokko Vaaba Janek, kunstnigutüü tekk' kolmandat vuuri Reimanni Hildegard. Tähetiidüsligu andmõq ja liikvaq pühäq rehkend ́ Kasagu Enn.\n\nKiilt kai Fastrõ Mariko.\n\nTähtraamatust saa lukõq Tsooru kandi ja Saurova nulga vana ao juttõ, artiklit Mõnistõ muusõumi luujast Lepä Alfredist, Räpo külä luku, Tootseni Toivo märgotust umast sünnüpaigast Rõugõst, Rahmani Hebo mõttit sõast ja võrdsist õiguisist. Intervjuuq ommaq tettüq kolmõ inemisegaq, kiä peiq 2022. aastagal võro keele iistkõnõlõja ammõtit. Lukõq saa ka märgotust Kauksi Ülle näütemängu \"Nigu nõidus\" kotsilõ. Nigu iks, om tähtraamatun ka luulõtuisi. Lisas ütele ukraina luulõtajalõ saavaq sõnna Contra ja Korneli Viiu. Rubriigin \"Simunapääväst simunapääväni\" ommaq ärq tuuduq aasta joosul Võro ja Seto kultuuriruumin olnuq sündmüseq ja välläandõq. Raamadu lõpun om kallõndrijago ja väiku mõistatus.\n\nSisokõrd\n\nTeedüs\n\nLätteq \nVõro-Seto tähtraamaduq\n2022 raamaduq","num_words":140,"character_repetition_ratio":0.044,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.18,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/S%C3%B5rmus%20%28priinimi%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sõrmus om priinimi.\n\nSeod nimme kand Eestin 2022. aastaga 288 inemist. 16 kandjat om ka nimel Sermus, miä oll’ inne õ-tähe pruukmistõ võtmist üts võimalus, kuis sõnna sõrmus kirotõdi.\n\nAolugu \nMõisit, kon seo selge tähendüsegaq nimi panti, oll’ kokko 19, noist Liivimaa kubõrmangun 15 ja Eestimaa kubõrmangun 4. Lisas es jõvvaq üten mõisan, Vahtsõliinan, nimi ei hingelugõmistõ egaq personaalraamatudõ, a Räpinä mõisarahva hulka om XIX aastasaa kesken tulnuq Vahtsõliina Väikutaudsa Mihkli poig Jakob Sörmus, vällätiinnüq soldat. Sõrmus võisõ ollaq timä niinimetet soldatinimi.\n\nMulgimaal panti seod nimme kuvvõn paigan: Taageperä, Penuja, Karksi, Polli, Tuhalaane ja Morna mõisan. Taageperä nimme kirotõdi hingelugõmisõn Sermus ja registrin Sormus. Ka keriklik kiräpilt Sermus om päämiselt säält lakja levinüq.\n\nViil panti seo nimi Põh’a-Pärnomaa Kõima ja Parasmaa mõisan. Tartomaa kotussõq olliq Alatskivi (hingelugõmisõn Sermus), Valguta Rannu kihlkunnan ja Jaamamõisa Tarto lähkün. Saarõmaal oll’ kats kotust: Sääre mõisa Sõrvõn ja Piila mõisa Kaarman.\n\nPõh’a-Eestin panti Sörmus Aadma mõisan ja Suuremõisan Hiiomaal ni Murasten Keilan ja Ohekatku mõisan Rapla kihlkunnan.\n\nVõrumaa üts kotus om Sõristõ mõisa Kanepin. Sääl saivaq seo nime joba 1809 Sarapuu Jaani kats poiga Taavet (Dawid) ja Hindrik. Nimi läts’ säält lakja Erästviirde ja ka Põlva poolõ.\n\nTõnõ suguvõsa tulõ Saru mõisast Harglõst, kon Linnarti Jaani kolm poiga katõst abielost ja pojatütreq veiq seo nime lakja ka Rõugõ kihlkunna poolõ (Tsooru, Nursi, Vana-Laitsna). Hingelugõmisõn 1826 om näide priinimi kirotõt viaga Söimus, a 1834 arvusaadavambalt: Sermus.\n\nSõnast ’sõrmus’ saad nimi om küländ levinü ka Vinnemaal, kon Kol’tsov (Кольцов) kuulus peris harilikõ nimmi hulka. Läti sama tähendüsega nimi Gredzens olõ-õiq nii harilik, a om iks olõman ja ka Eesti poolõ pääle levinü.\n\n1921. aastal Petserimaal võeti perekunnanimme Sõrmus viiel kõrral: Lobotka, Petseri ja Pankjavitsa vallan.\n\nEestistämisel võtiq vahtsõq nimeq Sõrmus Koltov ja Koltsov Petserimaal ni Timbermann Karksin. Sama tekk’ Gredson Pärnon, timä vana nimi tulõtas veidükese miilde läti sõnna. Üts Sõrmus ka vahet' nimme, võttõn asõmalõ Saaring.\n\nLätteq \nSaarõ Evar: Priinime lugu: Sõrmus. Uma Leht 524, 20.10.2022. Pruugit 20.10.2022.\nPriinimeq","num_words":310,"character_repetition_ratio":0.045,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.206,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Deutschi%20David","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Deutschi David (David Deutsch, sündünüq 18. lehekuu pääväl 1953 Israelin) om füüsik ja filosuuf.\n\nTä eläs koolipõlvõst pääle Inglüsmaal ja tüütäs Oksfordi ülikoolin, om maailman tähtsä kvantpuutridõ arõndaja.\n\nTeooriaq\n\nSeletämise teooria \nPääle kvantmehhaanika om timä teemas olnuq Popperi Karli epistemoloogia ja Dowkinsi Richardi memeentika arõndaminõ. Tan om kujonõnu timä nn seletämise teooria.\n\nTiidüse asi olõ-õiq tulõvigu ettekuulutaminõ, a maailma seletämine. Ettekuulutaminõ om tähtsä poliitikidõ, insinüüre, ettevõtjidõ jt tegijide tüün ja nimäq tarvitasõq tiidüse antuid vahtsõmbit seletüisi. Täüdelännüq kuulutus vai rehkendämine näütäs, et seletüs oll' õigõ. Minkagi lõpuniq ärqseletämist ei tulõq kunagiq, järgmädse seletäjä teooria tulõ eelmise asõmalõ. Teooriaq tegüseq niimuudu järjest parembas ja arusaamine maailmast paranõs.\n\nMemeetiga ja epistemoloogia \nDawkinsi Richard nakas' inemise tarkusõ seletämises tarvitama meemi 1976. aastal.\n\nDeutsch seletäs, et meem käü uman egän tsüklin läbi (vähämbält) kats olõkit: ÜTS olõk toimus inemise mõistusõn ja tuu kandjas om (lihtsalt seletäden) inemise aivõ neuronvõrk. Määntsegiq hää jaos sünnüs aivõ seen prognoos ja otsus, et midä tetäq. Taa edimädse olõgi joosul tõsõq (inemiseq) tiiä eiq as'ast midägiq.\n\n TÕÕNÕ meemi olõk sünnüs, ku inemine tulõ uma otsusõgaq avaligus:\n\n a) tege tuud, midä tä om otsustanuq.\n\n b) kuulutas umma otsust sõnnugaq, seletäs, lupa vai ähvärdäs tetäq.\n\nTegemise ja seletämise aigu saa meem tõisilõ inemiisile kättesaadavas.Sama sisugaq meemil või (üten tsüklin) ollaq ka üle katõ olõgi – ku jutt kirotadas üles, pall'ndadas, toimõndadas raadio vai TV jaos jne.\n\nJärgmäne meemi tsükli algas, ku tõõsõq inemiseq pandvaq meemi (tegemiisi vai juttu) tähele, mõtlõsõq tuu pääle ja tegeväq umaq otsusõq jne.\n\nInemiisi elokõrraldusõn om ratsionaalsit ja mitteratsionaasit meeme. Ratsionaalside meeme ülekaalu aigu om ütiskund dünaamiline, nigu valgustusõst pääle miiq aoniq om olnuq. Inne valgustust olliq ülekaalun mitteratsionaalsõq meemiq ja ütiskund oll' staatilinõ.\n\nInemiisi egapäävädseq meemiq ja tiidüse universaalsõq meemiq \n\"Inimesel, kiä saa meemi, tulõ lahendaq säänesama probleem, ku om tiidläsel. Mõlõmbaq piät löüdmä seletüse. Inemisel om vaia ärq mõistataq ideeq tõisi inemiisi päie seen, ja tiidläsel tulõ löüdäq kõrd vai luudussäädüs. Kummalgi olõ-õiq võimalik jõudaq õkva vajaligu seletüse manoq. A mõlõmbaq päseseq andmisõ manoq, minkaq seletüst kontrolliq. Meemigaq inemise man saa tõõnõ kaiaq, midä tä tegeligult tege vai kõnõlõs, tiidläne saa luudusõ man kaiaq, kuvõrra as'akäük lätt arvatava säädüse perrä.\"\n\nLätteq \nDavid Deutsch. The Fabric of Reality. 1997.\n\nDavid deutsch. The Beginning of Infinity: Explanations That Transform the World. 2011.\n\nhttps:\/\/www.ted.com\/speakers\/david_deutsch\n\nhttp:\/\/www.daviddeutsch.org.uk\/\n\nFüüsiguq\nFilosoofiq","num_words":373,"character_repetition_ratio":0.038,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.186,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Arragu%20J%C3%BCri","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Arragu Jüri (Jüri Arrak, sündünüq 24. rehekuu pääväl 1936 Tal'nan, koolnuq 16. rehekuu pääväl 2022 Tal'nan) oll' eesti maalikunstnik ja graafik.\n\nEräelo \nArragu Jüri oll' neli kõrda abielon. Timä edimäne naanõ oll' Arragu Eleonore. Tõnõ naanõ oll' kunstnik Arragu Urve, näil sündü kats poiga Arragu Arno ja Arragu Jaan (1966–2006), abielo käve aastil 1962–1986. Kolmas abielo oll' maalikunstnik Arragu Iviga. Aastagast 2020 oll' abielon Arragu Kaiga. \n\nTimä poolõqveleq olliq füüsik Arragu Arno (1927–2021) ja graafik Arragu Henno (1930–2017).\nEesti kunstniguq","num_words":71,"character_repetition_ratio":0.083,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.294,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Jaaguar","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Jaaguar (Panthera onca) om õdagupuulkerä kõgõ suurõmb ja vägevämb kaslanõ. Kaslaisist ommaq jaaguarist suurõmbaq õnnõ lõvi ja tiigri.\n\nMõtsaeläjäq","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.158,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Harilik%20tar%C3%B5k%C3%A4rbl%C3%A4ne","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Harilik tarõkärbläne (Musca domestica) om mutuk katõsiivaliisi seltsin ja tarõkärbläisi perrekunnan. \n\nHarlikku tarõkärbläst om mailman löüdäq kõigist mutukist kõgõ laembalt. Tä eläs egäl puul sääl, kon ineminegiq.\n\nTäüskasunuq tarökärbläseq ommaq nii 6 mm pikäq, imädseq ommaq esätsist suurömbaq. Kihä om hall, sälgä piten juusk neli tummõmbat juunt. Kõtt om kõllakas vai hall, keskel joonõga. Külgi pääl ommaq ilma kõrraldaq tummõq plakiq. Üle kihä ommaq karvakõsõq, miä võtvaq ossa maigu- ja hõngutundmisõst ni kumpmisõst. Jalgo külen ommaq kliipväq padjakõsõq, mink abigaq saavaq kärbläseq liikuq sille pistülidse pinna (näütüses klaasi) pääl, niisamatõ ka alaspäidi. Tarõkärbläse suuosaq ommaq sündsä vedelä soögi nudsimisõs. Imätsil om suur silmävaih, esätsil putusõq liitsilmäq pia kokko. Liitsilmäq ommaq lajaq ja verkjäq. Kärbläseq hõõrdvaq tihtsähe jalgogaq ummi silmi, et näid puhastaq.\n\nTarõkärbläisil om üts paar läbipaistvit siibo. Tõõsost paarist ommaq saanuq lühkeseq nuia muudu \"hunistajaq\". \"Hunistaja\" jämmemb ots om nigu ballast, miä hoit edesiibo likmist tasakaalun; \"hunistajaq\" andvaq ka pääajolõ teedäq liikmistsihi muutuisi. Kärbläsel om kuus jalga nigu mutukil iks.\n\nKärbläse elo edengit või jakaq neläs. Seemendedüst munast saa vagöl. Päält munast vällätulõgi kasus vagöl uma suurusõ täüs ja lätt tupõs, kon seen võtt kujo täüskasunu kärbläne. Tupp ummakõrda jääs vana vaglanaha sisse, miä tõmbas kõvas ja pruunis ja kaits tuppõ nigu tönn.\n\nEmäne tarökärbläne munös umaq munaq (100–120 tükkü kõrragaq) määntsegiq mädänevä alospinna pääle, sagõhõhe sita pääle. Munnõst tulõvaq vaglaq toonõkõrd joba 8 tunni peräst, harva võtt tuu aigo 3 päivä vai kavvõmb. Vaglaq ommaq valgõq, jaloldaq, värtnä kujogaq, 13-jakulidsõ kihägaq. Edeotsan om suumulk. Vaglõl olõ-õiq muud murõt ku süümine. Siitmine om sooliguväline: vaglaq laskvaq söögi pääle siitmise-ensüüme ja muutvaq söögi vedeläs. Tuust tulõ, et terveq kärbläsevaklo koloonia ujos seeditün keskkunnan, midä nä ütsiotsõ nildväq. Nii saa üte liitri sita seen kõrragaq kassuq 1000–1500 kärbläsevakla, tsiasita seen kogoniq kooniq 4000.\n\nMõnõ päävä peräst ommaq vaglaq valmis tupõs minemä ja otsvaq tuu jaos kuiva kotusõ. Tuus aos ommaq nääq 8–12 mm pikäq. Lämmägaq kasus kärbläne tupõ seen täus kolmõ päävägaq. Tä puhksas tönnil kaasõ iist ja tulõ vällä. Edimält ommaq täl siivaq väikseq ja kokkovoldiduq ja tä saa-aiq linnadaq. Hariligult võtt juundõsaaminõ kooniq tunn aigo, õkva päält tuu saa kärbläne joba paaritaq. Täüskasunu kärbläse söögis ommaq jätüseq, rikkunu liha ja mädänüq kasvoq. Tahhe söögi pääle piät tä sülge tsiukma, sõs lätt süük ensüüme mõol vedeläs. Üten sülegaq tulõvaq söögi pääle ka tõvõtuujaq pisiläseq, selle et kärbläne näid ärä ei seediq. Pisiläisi kand kärbläne edesi ka uma kihä pääl. Üüse tarõkärbläseq puhkasõq ja ei liiguq.\n\nHarilik tarõkärbläne hoit inemisegaq ni tihtsähe kokko, et luudusõn timmä inämb välänpuul inemise elokotussit ei trehvägiq.\n\nLätteq \n\nMutigaq","num_words":416,"character_repetition_ratio":0.041,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.184,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tuulse%20Armin","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tuulse Armin (Armin Tuulse, aastaganiq 1936 Armin Neumann; sündünüq 1. rehekuu pääväl 1907 Sännän, koolnuq 9. joulukuu pääväl 1977 Stokholmin) oll' eesti kunstitiidläne, üle rahvidõ tunnõt arkitektuuri uur'ja ja edimäne eesti rahvusõst kunstiaoluu prohvesri Tarto Ülikoolin aastil 1942–1944. \n\nOm uurnuq liino ja liinomäki. Tä joonist' kõgõ edimält Vahtsõliina kandsi plaani.\n\nElokäük \nTuulse Armin, tuud aigu viil Armin Neumann, sündü Tsooru mõisa mõtsaülembä perekunnan. Opõ Tõrva Ütisgümnaasium ja Valga Poiglatsi Gümnaasiumin. Annigaq nuurmiis läts 1927. aastagal edesi opma Tarto Korgõmbahe Muusigakuuli viioli pääle ja võesti vasta ka Tarto Ülikooli filosoofiatiidüskunda, a et täl olõ-õs rahha, sai tä opmisõgaq pääle naadaq 1929. aastagal. Pääainõq oll' täl kunstiaolugu, mink tä lõpõt' kuus aastakka ildampa magistrikraadigaq, lõputüü oll' \"Eesti lossiq. Kronoloogia ja plaanitüübiq\". Tuulse oppaja Karlingu Sten tsusk' kõiki takast, et nuuq seo ilma ao kunstist kirotanuq, Tuulsõ võtt' timmä kuuldaq. Tä kirot' näütüisi kriitikat (30. aastidõ lõpun), kunstiraamatidõ retsensioonõ ja märgot' kunsti häti üle. Uma edimädse artikli and' Tuulse vällä Üliopilaslehen, teema oll' EÜS ja muusiga. Tuulse oll' muusiän aastit EÜS-i orkesti juhataja ja ammõt'linõ viiolimängjä Vanõmuisõ orkestrin. Tä kirot' ria artikliid Tänäpäevän, Akadeemiän, Loomingun, Postimehen ja Päävälehen. \n\nAastil 1936–1939 sai stipendiumi ja käve mano opman kodo- ja välämaan, ka Königsbergin Klaseni Karl Heinzi ja Worringeri Wilhelmi man, Stokholmi Ülikoolin Roosvali Johnny man, Hollandin, Belgiän, Prantsusmaal ja Itaalian.\n\n1939. aastagast sai timäst Tarto Ülikooli oppaja, 1942–1944 kunstiaoluu prohvesri.\n\nPagõsi 1944. aastagal Ruutsi. Kirot' sarivälläandõn \"Sveriges kyrkor\" 1948–1962, sis sai välläandõ toimõndajas, nika ku 1973. aastaganiq. \n\n1952. aastagal sai Stokholmi ülikoolin dotsendis, 1962–1974 oll' Põh'amaiõ ja võrdõlõja kunstiaoluu prohvesri.\n\nAvvotasoq \n1955 Roodsi Tiidüisi Akadeemiä Björnstjerni avvohind\n\n1966 Põh'atähe orden\n\n1981 Marti Carl Adolf Böckleri nimelidse tsihtasotusõ mitäl Mare Balticum (päälesurma)\n\nLätteq \n\nVõromaa inemiseq","num_words":259,"character_repetition_ratio":0.054,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.222,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Valpri%20Valdo","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Valpri Valdo (Valdo Valper, sündünüq 29. rehekuu pääväl 1973) om rahvaluulõuurja. \n\nTä om rahvaluulõt uurnuq ja kogonuq, kaenuq ka vahtsõmbat võro kirändüst. \n\nLaul miihi laulupargin Liinatsuraq.\n\nLugõ Vikerraadion võrokeelitsit uudissit.\n\nVõro kirändüs\nVõromaa inemiseq","num_words":32,"character_repetition_ratio":0.061,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.2,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kuslapuu%20Kaisa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kuslapuu Kaisa (Kaisa Kuslapuu, sündünüq 11. vahtsõaastakuu pääväl 1995) om Võromaalt peri muusik.\n\nElokäük \nKuslapuu Kaisa kasvi üles Võro liinan, saiõ phiharidusõ Võro Keskliina Gümnaasiumin ja kutsõkeskharidusõ Elleri Heino nimelidsen Muusigakoolin hõrilidõ pääl.\n\nTä om hõrilidõmängjä Tarton Jaani kerikun ja tege ansamblit Lonitseera, mink nimi om tulnuq tuust, et Lonicera om võrokeeli kuslapuu. Loritseeran Kaisa kirotas laulõ, laul ja mäng klavõrit. Tä om olnuq ka Helüvõlu Muusigakoolin ansabli- karmoška ja klavõrioppaja ja olnuq pikkä aiga oppaja Võromaa Rahvapillilaagrin.\n\nKuslapuu Kaisa tege üten kuunsaisõn: Lonitseera; Kaisa Kuslapuu ja Karl Laanekask; 6hunesseq.\n\nTimä karmoškalaulõ om vällä tulnuq Leima Matissõ kokko pantun \"Karmoškaaabitsan\". 2021. aastagal tull' vällä Kuslapuu Kaisa soolokarmoškaalbum \"Nupud\".\n\nTimä luulõtuisi om vällä ant Värsken Rõhun ja tä om Eesti Luulõprõmmu meistre 2019. Aastil 2019–2020 kõrrald' tä Võrol luulõõdakidõ sarja \"Stedingu stroofid\". 2020. aastagal lei üten vahtsõmbat muusikat ja luulõt näütäjän tükün \"no. 1\" ja \"no. 1.1\".\n\nVälälingiq \nKuslapuu Kaisa kodoleht\n\nLavaluulõtaja Kuslapuu Kaisa, Uma Leht 26.09.2019\n\nKuslapuu Kaisa: mõista hääd nall’a hinnada, nal’asuun om mul Võromaalt peri, Uma Leht 03.11.2022\n\nLätteq \nVõromaa inemiseq","num_words":163,"character_repetition_ratio":0.078,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.217,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vahts%C3%B5-Kuust%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vahtsõ-Kuustõ om alõvik Võnnu kihlkunnan Põlva maakunnan Põlva vallan.\n\nVahtsõ-Kuustõn ommaq raudtiijaam, rahvamaja, kuul ja lihapuut. \n\nVahtsõ-Kuustõ raudtiijaam ehitedi 1931. aastagal. Jaamahoonõq sai valmis 1934. aastagal ni häädü ärq II ilmasõa aigo. Päält sõa ehitedi puunõ maja, mink edeotsan oll' raudtiitüüliisi elomaja. Parhillaq om tuu maja tühi ni lagonõs. \n\nVahtsõ-Kuustõ rahvamaja om üle 70-aastadsõ esiqtegemistraditsioonigaq maja. Sääl saa lauldaq, tandsiq, näüdeldäq ja tetäq käsitüüd.\n\nVahtsõ-Kuustõ kuul om mõisakuul. Mõisa tetti 1789. aastagal, ku Ungern-Sternebrgi Otto Reinhold Ludwig eräld' Kuustõ mõisast (parahillanõ Vana-Kuustõ) Vahtsõ-Kuustõ. 1807. aastagal sai mõisa umalõ von Richteri Otto Magnus. Vahtsõ-Kuustõ algkuul luudi inneskidsen mõisahärbänin 1924. aastagal. Edimädsel aastagal tüüt' kuul viie, järgmädsil aastil kuvvõ klassigaq. Nõvvokogo aol tüüt' koolin katõssa klassi. Sama kooli man tüüt' ka latsiaid, miä tüütas ka seo ilma aigo. 1942. aastagal kolõ kuul parhillastõ herrästemajja, mis oll' seeniq olnuq valla rahvamaja. 1947. aastaga sügüse alost' tüüd noin ruumõn Maanuuri kuul, kohe võidsõq astuq kõik, kiä tahtsõq lõpõtaq säidse klassi. Parhillaq om koolin ütessä klassi.\n\nVahtsõ-Kuustõn ommaq sündünüq ilmarändäjä von Richteri Otto Magnus laulja Anni Toomas, sprinter Argo Golbergi Argo ja keemik Riivi Ilme. Pääle tuu om Vahtsõ-Kuustõ koolin käünüq poliitik Savisaarõ Edgar.\n\nLätteq \n\nEesti alõviguq","num_words":185,"character_repetition_ratio":0.083,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.201,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Lurkmorje","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lurkmorje (Луркомо́рье) om vinne kiilne mitteammõtlik interneti entsüklopeediä MediaWiki põhja pääl. Kirjätüküq omma sääl vahtsõmba ao kultuurist, inemiisit ja juhtumiisist. Kiil om shargoon internetimeemest.\n\nNimi \n\nLurkomorje om synavigurdus vanast vinne synast lukomorie \"meresipul\", tallõ tähendüs oll merelaht vai kõvvõr mererand.\n\nInglüse keelest tugõ taad \"lur moar\" (hiilmä + naljasyna \"muudu, võrdlus\").\n\nAolugu \nLurkmorje asutiva 2007. aastal viis vene internetiaktivisti, kiä tegelese mitmide projektega. Avaligu ristinimega esindäjäs om kujunõnu Dmitri Homak, nik Xtender (1980). Asutajide seen oll viil Dmitri veli Lev (Anonymous), Oal, Drademan, Zoi.\n\n2011. aastast pääle om Lurkomorjel olnu ega aasta kohtunkäümist ja vaiõluisi riigiammõtidega.\n\n2014. sai Dmitri Homak Israeli kodakondsusõ.\n\nLurkmorje häie päivi tutvustusõs või lukõ 19.01.2014 Eesti Ekspressist, midä eestläisit om vinne turistele seletädü.\n\n11. aprillil 2021 oll kokku 9381 artiklit.\n\nPääle Vinnemaa sisseminekit Ukrainheõ (2022) pand Homak 4. märtsil kinni kyik Lukmorje tekstiq ja säädse üles sildi \"Lõpõtagõ sõda!\". Peräst säeti sinnä manu viil paar linki Ukraina toetamises.\n\nLätteq\n\nVälislingiq \n http:\/\/lurkmore.ru\/\n https:\/\/w-o-s.ru\/article\/Vzlet_i_padenie_Lurkmore","num_words":145,"character_repetition_ratio":0.016,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.22,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/R%C3%A4ppo%20Jaan","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Räppo Jaan (Jaan Räppo, ka Rjappo; 1880–1958) oll’ Eesti pedagoog ja kultuuritegeläne. Räppo Jaan om tunnõt ka ku laulusõnno autor.\n\n1974. aastal panti Haani koolilõ Räppo Jaani nimi. Haani kuul oll’ edimäne tunnõdu inimese nimme kandnu kuul tuu ao Võro rajoonin.\n\nRäppo Jaan om võro kirändüse laulumeistrede siän klassik ummi “Haani mehe” ni “Katõ ilma veere pääl” laulõga. Noist tõõnõ om tunnõt ku seto hümn.\n\nElokäük \nRäppo Jaan sündü 11. mahlakuul 1880 Võromaal Kasaritsa valla vaesõ talomehe pojas. Oppõ Sammuka vallakoolin ja Võro liinakoolin.\n\n1898 läts' Peterburki ja lõpõt' gümnaasiumi ku ekstern.\n\n1904–09 oppõ Peterburi ülikooli aoluu-keeletiidüskunnan ja lõpõt' tuu hummogumaa kiili ja hiina filosoofia ala pääl. Ku Räppo läts' 1898 Peterburki, sys tüüt' tä sääl piduritehassõn.\n\n1908 pässi tä tsaarivalitsusõ Hiina missiooni tõlgis ja tä läts' reismä (Konstantinoopol – Tseilon – Singapur – Nagasaki – Peking).\n\n1910 pidi tä revolutsiooni tegemise peräst pagõma Puula.\n\nPoolan läts' tä paari Lõuna-Ukrainast peri oppaja Anfissa Hromõhhiga. 1914 läts' naasõga Lõuna-Ukrainalõ Nikolajevi liina.\n\n1915 mobiliseeriti Räppo tsaariarmeehte, 1917 valiti Nikolajevi paigapäälidse liinanõvvokogo edemehes.\n\n1917–20 verevide juht ja syaväe kõrraldaja\n\n1920 Odessa kubermangu syakomissar\n\n1921–28 Ukraina NSV haridusõ rahvakomissari asõtäütjä\n\n1922–27 toimõt' pedagoogilist aokirja\n\nOll' ka oppaja Harkovi korgõnkoolin\n\n1941 kõrrald' Ukraina latsi sya iist ärq saatmist Baškiirialõ\n\n1943 läts' Ufaast Moskvalõ Ukraina kooliraamatit vällä andma\n\n1944–48 oll' Kiievin Ukraina NSV Haridusministeeriumi metoodigakabineti direktri.\n\nRäppo Jaan kuuli mahlakuu 14. pääväl 1958 Kiievin. Havva pääle om mälehtüsmärk pant, niisama Võromaal sünnükotussõn Räpo külän (1970).\n\nKirändüs \n\nVõro ja seto kirändüse jaos om Räppo tähtsä tuuperäst, et om loonuq võrokiilsit rahvalikkõ laulõ.\n\n1897 “Haani miis vidi lubjakivve…” om avaldõt lendlehe pääl ja perän rahvasuun lühenemist saanuq rahvaligus laulus\n\n1909 “Katõ ilma veere pääl” ilmu Petseri Postimehen, perän Seto lugõmigun, ildamb sai rahvasuun seto hümnis.\n\nRäppo tõlksõ Lermontovi, Puškinit ja tõisi.\n\nRäppo Jaan alost' üten naasõga 1936 “Kalevipoja” tõlkmist ukraina kiilde. Tõlkmisõ lõpõt' Anfissa Räppo 1967. aastal. “Kalõvipoig” ilmu 1981. aastal.\n\nRäppo kirot' as'aarmastajidõ jaoss neli näütemängo.\n\nReisikiräq ilmuvaq Tarto aolehin ja noidõ lisson “Elu” 1908 III kvartal, Postimees 1908 süküskuu-rehekuu, 1910 vahtsõaastakuu, lehekuu ja 1911 vahtsõaastakuu-radokuu.\n\nTimä kotsilõ saa lukõq kah \n\nÕigus (Tallinn 28.04.1908)\n\nPäevaleht 8.04.1921\n\nEdasi 11.01.1976 (Elmo Ploom, Rudolf Põldmäe)\n\nSirp ja Vasar 11.04.1980 (Elmo Ploom)\n\nRahva Hääl 11.04.1980 (R.Oras)\n\nEdasi 22.04.1980 (V. Pütsep)\n\nKeel ja Kirjandus 1980-4 (Elmo Ploom)\n\nUkrainskaja sov. entsikl. 9 (Kiiev 1983)\n\n Kullõq: Haani miis Ummamuudu esitusen\n\nVõro luulõtajaq\nEesti kultuuritegeläseq","num_words":346,"character_repetition_ratio":0.042,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.259,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kalm%C3%B5q","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kalmõq om tett kivest, mullast, liivast vai määntsestki tõsõst matõrjaalist ehitüs. Mõni kõrd om koolnuq matõt maa pääle, sõs om kokko kogodut kuhi mulda vai liiva. Mõni kõrd om koolnuq matõt maa allaq. Kalmõn ollõv koolnuq või-ollaq matõt koolnuna(laibana) vai palotatõlt, tuhapuhtõlt.\n\nKalmidõ liike \n\n Kivikalmõq\n Kangrukalmõq\n Kivikirstkalmõq\n Kurgaan\n Laivakalmõq\n Tahrakalmõq\n Pürämiit\n Kääbäs\n Palotuspuhtõq\n Loodsigupuhtõq\n Žalniguq\n\nKaeq viil \n Siksälä kalmõq\n\nArkeoloogia\nKalmõq","num_words":61,"character_repetition_ratio":0.088,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.182,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Magnus","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Magnus vai hertsok’ Magnus (26. põimukuu 1540 Kopõnhaagõni loss – 18.\/28. urbõkuu 1583 Piltene) oll’ Taani kuninga Christian III poig, Saarõ-Lääne ja Kuramaa piiskop’ ni Liivimaa kuning 1570–1577.\n\nOldenburgõ valitsõjasuust peri Magnus oll’ Taani ja Norra kuninga Christian III tõõnõ poig. Selle et Taanin es olõq ütensündünüq monarhia, otsust’ Christian III, et suguseldsi maid tä ei nakkaq lakja ajama, ja püüd’ Magnussõlõ löüdäq elätüsmaad välänpuul riiki. Pääle esä kuulmist kuningas saanuq Magnusõ veli Frederik II ost’ki ärq Saarõ-Lääne ja Kuramaa piiskop’kunnaq Vanal-Liivimaal ni and’ nuuq Magnussõlõ. 1560. aastagal Saarõmaalõ jõudnuq Magnus sai piiskobis väega keerolidsõl aol – mõni aastak varrampa oll’ nakanuq Liivi sõda. \n\nSelle et Taani vaihõkõrd Moskva suuŕvürstiriigiga oll’ hää ja mitu tähtsät inemist Liivimaal olliq Taani-miil’seq, pidiq liivimaalasõq Magnusõ tulõkit hääs ni usõq, et timä peräle joudmisõga või üten kävvüq rahu Moskvaga. Magnus päädü pia vastansaiso nii Liivi ordo ku Moskva suuŕvürstiriigiga, selle et timä veli, Taani kuning Frederik II määräś Magnusõ maid valitsõma kuninglidsõq tallitajaq ni pand’ paika muidki Magnusõ esiqsaismist piirdvit nõudmiisi.\n\n29. piimäkuul 1560 ost’ Magnus hindäle Moritz von Wrangelilt katoligu Talliina piiskobi kotusõ. Päälenakkamist kaubas näüdäś üles õkva perämäne. Kauba summat mi ei tiiäq ja arvadaq es massaq Magnus tuu iist rahha, a Wrangel sai hoobis ildampa Audru mõisa. Kuigi Talliina piiskobil es olõq ilmalikku võimu ni timä Kiviloo ja Porkuni liinaq olliq Moskva väeq jo ärq palotanuq, oll’ kotus Magnusõ jaos tähtsä, selle et tä sai Talliinan, miä kunagiq oll’ pikälde Taani uma olnuq, ummi huvvõ ja mõjjo näüdädäq. Määntsil põhjuisil es saaq Magnus mitte Talliina piiskobis, a piiskop’kunna juhis. Või arvadaq, et põhjus oll’ tuu, et toomkapiitli es viiq läbi säädüsperälist valimisviit. Talliina piiskobiammõdi ostminõ rikk’ Magnusõ ja ordo vaihõkõrda viilgi, selle et õkva Liivi ordol oll’ õigus nimmadaq piiskobikandidaatõ.\n\nLiivimaa valitsõjaq\npiiskobiq","num_words":282,"character_repetition_ratio":0.055,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.193,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Maaritsa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Maaritsa om külä Põlvamaal Kanepi vallan. Tää sais Tarto-Võro suurtii veeren. Säält jääs Tartohe 25 kilomiitret ja Võrolõ 40 kilomiitret.\n\nMaaritsan ommaq küläplats ja kultuurimaja, kon sünnüseq suurõq ja väikuq ettevõtmisõq. Näütüses saa kävvüq kihäväändmise (jooga) trennin. Suvõl ommaq malõvalatsõq kultuurimajan üüd. Maaritsan ommaq viil raamadukogo, matusaid ja õigõuso kerik. Kerik om külh kehvän kõrran ja jumalateenistüst ei olõq sääl ammuq peet. Maaritsan om olnuq viil põhikuul, latsiaid, haigõmaja, postitarõ, kar'alaut, meier ja kolm puuti. 2020. aastagast pääle om WRC Eesti ralli üts kibõhuspruum olnuq ka Maaritsa ruusateie pääl. Luudus om Maaritsan illos. Sääl om pall'o kinkõ ja lumpõ, kon tsukõldasõq majajaq. Maaritsan eläs ja tüütäs kunstnik Nerva Koit.\n\nLätteq \n\nKanepi vald","num_words":109,"character_repetition_ratio":0.053,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.189,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kivikalm%C3%B5q","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kivikalmõq om kalmõq, miä om säet ritta kivest. Kivikalmõq ommaq levinüq pronksiaost pääle Skandinaavian, Soomõn, Eestin ja Õdagu-Lätin. Pronksiaol ja vanõmbal ravvaaol olliq Eestin ja Õdagu-Lätin kivikirstkalmõq, mink iinkujo olľ tulnuq Skandinaavia ja Soomõ puult. Sõrvõst ja Kuramaalt ommaq teedäq ka laivakalmõq. Edimädse aastagatuhandõ edimäsel poolõl tulliq Eestihe ja Õdagu-Lätti tahrakalmõq.\n\nKeskmädsel pronksiaol naati Eestin tegemä maapäälse ehitüsege monumentaalseit kivikalmit. Kõgõ rohkõmb om kivikirstkalmit. Kivikirstkalmihe om inämb matõt koolnuqpuhtit.\n\nKivikalmõlõ ommaq sakõstõ koolnuq matõduq palotatõdult.\n\nLätteq \n\nKalmõq","num_words":77,"character_repetition_ratio":0.087,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.151,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vana-Nursi%20Linnuv%C3%A4li","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vana-Nursi linnuväli oll' Vana-Nursi mõisa nurmõ pääl, Võro-Valga suurõtii veeren (57.785219, 26.921137). Tuud nakas' Vabahussõa aigu tarvitama 2. diviisi lennusalk nr 1. \n\nLinnuväke naati kõrraldama inseneriväe man 1918. aasta märtekuun. Edimäne linnuk saadi vastapäälemineki aigu Narva kandin vahtsõaastakuul 1919. Tuu oll' Prantsusmaal ehitet Farman HF-30. \n\nVabahussõa aigu teiq Eesti linnusalgaq 24 lindamist pommitamisõ ja maakullõmisõ jaos. Vana-Nursi linnuvälä päält alas' 16 säänest lindamist. Viimäne lindaminõ oll' 30. märtekuul 1919, luuramisõs Pihkva kanti. \n\nInämbüste käveq lindaman ütenkuuhn lendur-lipnik Karl Haas ja lendur-vaatlõja Jaan Schultz. Algusõst pääle oll' viil kolm linnugijuhti, a nuuq lindsiq harvõmb. Vana-Nursi oll' väerõnnalõ lähembäl ku Tarto, tuuperäst tast ni pall'o lindamist.\n\nPääle sõa lõppu naati lindama Tartost ja Vana-Nursi jäi Tarto varumaandumisõ kotusõs. Linnuvälä pindala oll' 29,5 ha. Sääl oll' ka lihtnõ hainaküünü muudu angaar.\n\nLätteq \n Kaarel Piirsalu. ÜKSIK LENNUVÄEDIVISJON NR 2 1930-1940. Kaitseväe ühendatud õppeasutused. Lõputöö. Tartu 2012. 108. lk.\n Gerdessen, F.; Kitvel, T.; Tilk, J. 2001. Aeg, mehed, lennukid. Eesti lennunduse arengulugu 1940. aastani. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.\nVõromaa\nSõandus","num_words":147,"character_repetition_ratio":0.044,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.244,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vana-Nursi%20suur%C3%B5t%C3%BCk%C3%BCpatarei","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vana-Nursi suurõtüküpatarei Vana-Nursin (Lompkan) oll' inne sõta 2. diviisi 3. suurtüküväe grupi 3. patarei. Sääl oll' neli inglüse 114 mm kergethaubitsat. \n\nMaakivist huunin oll' kasarmu.\n\nÜmbretsõõri inemiisil oll patarei asjoga tegemist hobõssidõ peräst – mõnikõrd müüdi vanõmbit hobõssit rahvalõ. 1933 pei patarei rahva jaos linnuvälä pääl suurt ratsapito.\n\n1939. alust Vana-Nursi patarein umma sõaväeteenistüst Peegli Juhan.\n\nKaeq ka \n Vana-Nursi luurõkuul\n\nLätteq\n\nVälislingiq \n https:\/\/www.digar.ee\/viewer\/et\/nlib-digar:68580\/14835\n https:\/\/www.osta.ee\/ew-aegne-fotopostkaart-vorumaa-vana-nursi-kasarmu-jm-hooned-113255665.html\n https:\/\/dea.digar.ee\/page\/eluvoruvalgapetseri\/1933\/08\/19\/1\nSõandus\nVõromaa","num_words":60,"character_repetition_ratio":0.033,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.252,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vana-Nursi%20luur%C3%B5kuul","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vana-Nursi luurõ- ja diversioonikuul \"Malepartus\" asutõdi 1942. aasta hainakuun. Tuud kõrrald' Abwehri komando nr 204. Kooli ülembäs oll' leitnant Zinke, tõõsõ nimega Ernst Anderson. \n\n\"Malepartus\" koolin opjaq olliq valituq Kingissepä, Talliina ja Valga vangilaagridõlõ pantudõ siäst. Inämbüste olliq nimäq vindläseq. Kõrraga opjit oll' ligi 100, tuu oll' jaotõt kolmõ rühmä ja edesi grupõs. Kursusõ pikkus oll' 1–2 kuud.\n\nKõgõ tähtsämb oppus oll' lõhkõainidõga, sütikidega jne. Pääle tuu rivioppus, võimlõmine, püssest laskminõ, kaardi tundminõ. Harjutõdi kuuntüüd diversioonigrupin, tunnimehe maahavõtmist. Oppusõ jaos ehitedi huunidõ, sildu ja muiõ asjo makette.\n\n1943. aasta radokuun anti opilaisilõ valgõ käepaila tekstiga \"Im Dienst der Bundeswehr\" ja Zinke allkiräga tunnistus, et inemine eläs \"Malepartusõ\" laagrin, timäl om lubatu kolmapäävä ja pühäpäävä 13.00–17.00 kävvü laagrist 2 km ümbretsõõri tallõn.\n\nPääle kooli lõpõtamist jaotadi agendiq 3–12 kaupa grupõs, nimä saivaq nõvvokogo sõaväe vormi ja relvaq ja saadõti Pihkvalõ Abwehri komando nr. 204 mano, kon suunati, kohe vaia.\n\nSeletädäs, et \"Malepartusõ\" koolin opjidõ siän oll' vene luuraja Viktor Lomov (1922–1957).\n\n1943 piimäkuun panti Vana-Nursi luurõkuul kokko Vihula saändsesama kooliga, edesi liiksõ tegemine Petserimaalõ, Lätti ja Pärnumaalõ, lõpõtusõs 1945 rindega üten Saksamaalõ.\n\nKaeq ka \n Vana-Nursi suurtüküpatarei\n Vana-Nursi tangipolk\n\nLätteq \n Сергей Чуев: Спецслужбы Третьего Рейха: Книга 1 \n https:\/\/www.ra.ee\/wp-content\/uploads\/2017\/03\/\n\nSõandus","num_words":184,"character_repetition_ratio":0.05,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.226,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%A4%C3%A4b%C3%A4s","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kääbas om üts kalmõvorm, kohn koolnuq om matõt liiva- vai mullakuh'a sisse vai alaq. Kääbäs om sakõstõ tsõõrikanõ vai pikliganõ. Kääpä seen või ollaq puuvärke vai kiviehitüst. Koolnuilõ panti koolnukihä- ja palotusmatussin ütehn havvapannussit. Kääpit naati tegemä illatsõn neoliitikumin (noorõmbal kiviaol).\n\nVäegaq pall'o kääbäskalmit om peri pronksi- ja ravvaaost. Rahvidõrändämise aol tulliq kääbäskalmõq, tsõõriguq ja pikligadsõq palotuspuhtõq hummogu ja esiqerälidselt lõunõhummogu Eestin. 11.–12. aastagasaal levisiq Põh'ahummogu- ja Lõunõhummogu-Eestin koolnupuhtidõga tsõõriguq kääpäq, nuuq ommaq vad'alaisi muudu havvaannussidõga. Viil 14.–15. aastagasaal võidi inemiisi mattaq tsõõrkihe kääpihe (näütüses Jõuga). \n\nPall'oq kääbihe pantuq havvapannusõq ommaq sakõstõ tähendüsegaq ja juppõ viisi (katski vai sulanuq). Kääpäq ommaq vana tii veerehn ni lääväq tiiviirt piten pikält edesi.","num_words":108,"character_repetition_ratio":0.036,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.174,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vil%C3%A4ndi%20Jaani%20kerik","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Viländi Jaani kerik om lutõri kerik Viländi kihlkunnan Viländi liinan. Kerik om mõtõld liina ni kihlkunna inemiisile. \n\nTaa om EELK Viländi Jaani kogohusõ kerik Pikäl uulitsan (maja nr 6).\n\nAolugu \nViländi Jaani kerik ehitedi 15. aastagasaa kesken Pühä Franciscusõ vai frantsisklaisi ordo kluustrikerigu väiku kerigu vai kabõli asõmõlõ. Frantsisklaisi ordo ideaaliq olli kasinus ja lihtsüs, tuuperäast oll' kerik lihtsä, ilma võlvildaq ja ilostuisildaq. Kerik oll' põh'asainaga kokko ehitet kluustriga.\n\nFrantsiklasõq lätsi ärq reformatsi´uuni aigu. Vinne-Liivi sõa aigu võtiq Vinne väeq liina ja Viländi ordoliina ärq. 1582 Jam Zapolski vaihõrahu aigu läts' liin katoliiklaisIst poolakõisi kätte. 1600–1624 Poola-Roodsi sõa aol jäiq liinast perrä varõmõq. Liin kattoq maakaardi päält ärq. Perän sõta ollõv liinakogohus nakanuq kerikut üles ehitämä. Kerik om pühitset ristja Johannõssõlõ. Põh'asõan sai kerik kannahtaq. Keisririigi aol tetti taa jälq kõrda. 18. aastagsaa tõõsõl poolõl sai kerik korgõ, vaihõgallõriiga baroksõ tornikiivri, miä palli 1811 maaha nink päält tuud tetti parhillanõ illadsõ baroki stiilih tornikiivri.\n\n1952 panti kerik kinniq nõvvukogo võimu puult ni tetti kaubalaos. Õigõl aol jouti ärq pästäq kerigu vara ja tarõkraam, Nuuq jaediq ärq tõsi Eesti kerikidõ vaihõl.\n\n1980. aastaga algusõn vahtsõndõdi keriguhoonõq kontsõrdisaalis. \n\n1991 joulupühipuulpäävä aol sündü imeq, perän 40 aastagat vaihõaigo peeti jälq jumalateenistüs.\n\nViländimaa keriguq\nViländi","num_words":191,"character_repetition_ratio":0.047,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.193,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Swifti%20Taylor","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Swifti Taylor (snd. Taylor Alison Swift; sündünüq 13. joulukuu pääväl 1989) on Ameeriga Ütisriike laulja ja laulukirotaja.\n\nTa om peri Pennsylvaniast. Swift alost' muusigaga, ku tä oll' õnnõ 9-aastaganõ. Edimält nakas' Swift tegemä kantrimuusikat, a sõs läts' üle popmuusiga pääle. Pääle laulmisõ mõist Swift mängiq ka klavõrit ja kitrat. Ta om vällä andnuq 12 albummi, kõgõ värskimb album \"Midnights\" tull' vällä nii kuu aigo tagasi. Uma karjääri aol om Swift võitnuq väega pall'o egäsugumaidsi avvuhindo ja uma luudu peräst om tä tunnõt kõgõ ilma pääl.\n\nSwifti kõrdaminekidõ põhjuisi om mitu – tä om pikkä aigo võidõlnuq naisi õiguisi iist, viil võtt tä sõnna poliitikan ja om ülepää häätahtlinõ inemine.\n\nSwifti ümbre ommaq kõikaig olnuq jandaliq. Tä om avalikkusõ tähelepandmist saanuq ummi välläütlemiisi ja peigmiihi peräst. Kõrd sai tä nii suurõ viha ohvris, et tä kattõ nigu maa alaq. Meediä es näeq Swifti piaaigo terveq aastak. Ku tä tagasi tull', sai tä jälq terveq ilma tähelepandmisõ. Parhillaq om Swift populaarsõmb, ku kunagiq innembä.\n\nParhillaq om Swifti peigmiis näüteleja Joe Alwyn – nääq ommaq kuun olnuq joba kuus aastakka. Koton om Swiftil kolm kassi – Olivia Benson, Meredith Grey ja Benjamin Button. Swifti sõbraq omma niisamatõ tunnõduq inemiseq – laulja Selena Gomez, modell' Gigi Hadid, näüteleja Dylan O'Brien ja mitmõq tõsõq.\n\nAmeeriga Ütisriike lauljaq","num_words":205,"character_repetition_ratio":0.051,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.198,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pantri","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Pantri (ladina keelen Panthera) on kaslaisi perrekund, kohe kuulusõq lõvi, tiigri, leopard, jaaguar ja lumõleopard.\n\nRahvaligun pruugin kutsutas mõnikõrd pantris ka leopardi. Musta pantri nime all tundas leopardi mustakarvalist vormi.\n\nimetäjäq\nmõtsaeläjäq","num_words":32,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.164,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.999,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Preeri%C3%A4susi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Preeriäsusi (Canis latrans) om mõtselläi. Ta om pini sugulanõ, kia eläs Põh'a- ja Lõunõ-Ameerikan.\n\nVällänägemine \nPreeriäsoe kask om verkjäspruun.\n\nSüümine \nPreeriäsusi om murdja ni ta süü lihha ja rõipit.\n\nTiinüs \nPreeriäsoe tiinüs kest 60 päivä.\n\nimetäjäq\nmõtsaeläjäq","num_words":36,"character_repetition_ratio":0.088,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.207,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Pel%C3%A9","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Edison Arantes do Nascimento vai Pelé (sündünüq 23. rehekuu pääväl 1940 Brasiilian Três Coraçõesin Minas Geraisi osariigin; koolnuq 29. joulukuu pääväl 2022) oll' Brasiilia jalgpallimängjä, kedä peetäs sakõstõ aigõ kõgõ parõmbas jalgpallimängjäs. Tä oll' ainukõnõ kolmõkõrdnõ maailmameistre. Pelé tekk' uma 22 mängjäaastagagaq rekordi ku lei 1363 mängun 1283 värähtit, näide siähn 92 mängu ja 77 värähtit Brasiilia iist. \n\nPelél oll' 32 võistkunna meistretiitlit. Kõigi Pelé võitsõ kolm maailmameistrivõistlust Brasiilia maavanõmban 1958, 1962 (lõpõti turniiri algusõn) ja 1970. Tä oll' üts neläst mängjäst, kiä om värähti löönüq inämb ku üten MM-finaalin. Pelést om kirotõt ka mitmit raamatit.\nJalgpallimängjäq","num_words":84,"character_repetition_ratio":0.063,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.228,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tsoi%20Viktor","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tsoi Viktor (Viktor Tsoi; sündünüq 21. piimäkuu pääväl 1962 Leningradin, koolnuq 15. põimukuu pääväl 1990 Lätin; vinne keelen Виктор Робертович Цой) oll' vinne laulja, laulukirotaja ja näütelejä. Tä om tähtsä inemine vinne rokkmuusiga aoluun. Tä sai hukka liikmisõnnõtusõn 1990. aastagal Lätin.\n\nTä alost' 1982. aastagal rokkansambli Kino (vinne keelen Кино). Tä oll' ansambli solist. Tä oll' suurõmbajao laulusõnno ja muusiga kirotaja. Pääle timä surma läts' ansambli lakja.\n\nTimä esä oll' korealanõ ja imä vindläne.\n\nVinne lauljaq","num_words":70,"character_repetition_ratio":0.057,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.233,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/M%C3%A4rjamaa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Märjamaa allõv om Märjamaa kihlkunna keskus. Allõv om Rapla maakunnan, Talliina-Pärno-Ikla suurtii veeren. \n\nAlõvis nimitedi Märjamaa 1945. aastagal. Alõvin om Märjamaa gümnaasium, haigõmaja, kino, kerik, tsukõlusmaja ja latsiaid.\n\nMärjamaa alõvin elli 2022. aastaga 1. jaanuaari saisogaq 2526 inemist.\n\nLätteq \n\nEesti alõviq","num_words":37,"character_repetition_ratio":0.041,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.228,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Udras","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Udras vai euruupa udras om murdja elläi. Tä om imetäjä viielläi. Utraq ommaq levinüq suurõn osan Euraasiast, säälhulgan Eestin. Nä eläseq hariligult jõõ veeren.\n\nVällänägemine\n\nHariligu utra kihä pikkus om 70-90 cm, hanna pikkus 30-50 cm. Utral om paks, pruuni värmi, viikimmäs karvkatõq.\n\nmõtsaeläjäq\nimetäjäq","num_words":43,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.216,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Sindi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sindi om liin Tori vallan Pärno maakunnan. Sindi om Pärno jõõ kura perve pääl. Tuu om 14 kilomiitret edesi Pärnost.\n\nRahvastik \nSindin elli 2011. aastagal 4076 inemist.\n\nKoolitus \nSindin ommavaq Sindi Gümnaasium, Sindi latsiaid ni Sindi Karl Rammi nimeline Muusigakuul.\n\nKaemist väärt kotusõq \nSääl ommavaq ehitüskunstilidsõlt väärtüslik Sindi raudtiijaam, Sindi raatus ni Sindi-Lodja sild. \n\nLiinan ommavaq Sindi lutõri kerik ja Sindi õigõuso kerik.\n\nViiral Pärno jõõ hääl pervel om Eesti kõgõ vanõmb elokotus Pulli.\n\nSammamuudu om kaemist väärt kotus Sindi Gümnaasiumi vana verrev hoonõq.\n\nKaeq viil\nEesti liinaq\n\nEesti liinaq","num_words":87,"character_repetition_ratio":0.078,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.197,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Sorbi%20keeleq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sorbi keeleq ommaq kats väikeist slaavi kiilt, miä kuulusõq õdaguslaavi kiili harro. Nuuq keeleq ommaq S'aksamaa õdagujaon, Lusaatian, elävä slaavi põlisrahva, sorbõ, imäkeeleq. Vanast nimitedi noid kiili ka vendi vai lusaatia keeles. Nä omma küländ üttemuudu tõisi õdaguslaavi kiili, tt tšehhi, slovaki, poola ja kašuubi keelega.\n\nMitu aastagasata om kõrvuisi olnu kats sorbi keele varianti, kinkal om kummalgi uma kiräkiil: ülembsorbi kiil ja alambsorbi kiil. Ülembsorbi kiilt kõnõlõs umbõs 25000 inemist Saksimaa liidumaal, seovasta alambsorbi kiilt kõnõlõs umbõs 7000 inemist Brandenburgi liidumaal. Alambsorbi kiil om suurõn osan ohon, selle et inämbüs imäkeele kõnõlõjit om üle 70 aasta vanaq ja kiilt noorõmbilõ põlvilõ inämb edesi ei annaq. Ülembsorbi kiil, miä om veidemb ohon, om ainukõsõs opikeeles sorbi koolõn.\n\nS'aksamaal ommaq nii ülembsorbi ku ka alambsorbi kiil tunnistõduq vähämbüskeeleq. Mõlõmbal keelel om Lusaatian s'aksa keele kõrval ammõtligu keele staatus. Ülembsorbõ keskusõs om Budyšini liin (s'aksa keelen: Bautzen). Liinan om sorbi kiilt egäl puul nätäq tiisilte pääl ja ka huulidsanimmin. Alamsorbi kultuuri keskusõs loetas Chóśebuzi liina (s'aksa keelen: Cottbus).\n\nIndoõuruupa keeleq\nS'aksamaa","num_words":166,"character_repetition_ratio":0.085,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.181,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Hiina%20s%C3%B5l%E1%B8%BF","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hiina sõlm om umamuudu koet käsitüü ni taaga näüdät tundminõ ja tarkus om õnnõ üts külgi hani rahva muistitsõst tsivilisatsioonist. Taad naati edimält kudama ja sõlmma jo paleoliitikumi aol, päält tuu naati taad pruukma Hani valitsõjasuu kombõtäütmiisil ja üleskirotuisin, ni peräkõrd arõsi seoilmaaolidsõs dekoratiivkäsitüüs. Zhou valitsõjasuu inemiisi kannõt jade oll' sagõhõhe ilostõt Hiina sõlmiga ja sõdividõ riike pronksasjo pääl olliq Hiina sõlmiga kiräq. Qingi valitsõjasuu aigo sai Hiina sõlḿ tõõlidsõlt pópulaarsõs kunstis. Seo ilma aigo tarvitõdas taad päämidselt sisekujondusõn, sugulaisi ja sõpro vaihõliidsi kingitüisi ja eräaksessuaarõ jaos. Uma võrdpoolidsõ ja piinü vällänägemise peräst või taa edüstäq hani rahva pikkä aoluku ni vastadaq hiina ehtmetraditsioonilõ ja ilopõhimõttilõ, minkperäst üldäski taa kotsilõ Hiina sõlm. Hiina sõlmi kudamisõs om pall'o esiqsugumaidsi viise, minkast egäüts om kiirolinõ. Hiina sõlm näütäs ütsmiilt, õnnõ ja rahhu. Taa om rahva siän väegaq hinnat uma piinü tüütlüse poolõst.\n\nHiina käsitüü","num_words":142,"character_repetition_ratio":0.046,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.152,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/P%C3%B5lva%20G%C3%BCmnaasium","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Põlva Gümnaasium om keskkuul Põlvan. Seo om riigigümnaasium. Kuul luudi 2016. aastagal. Tego om Eesti edimädse liginullenergiä koolimajagaq. 2021. aasta edimädsest joulukuu pääväst om kooli direktri Kadaste Raul.\n\nPõlva kihlkunna kooliq","num_words":29,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.195,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/2023","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"2023. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10236. aastak sirvikallendri perrä.\n\nEestin ommaq:\n\n aastaga kala – ihes\n aastaga tsibihärbläne – Scoliopteryx libatrix, eesti keelen keldriöölane\n aastaga tsirk – Clangula hyemalis, eesti keelen aul\n aastaga elläi – lindorrav\n aastaga maa – liitene maa\n aastaga puu – petäi\n aastaga käpälill – Cephalanthera longifolia, eesti keelen valge tolmpea\n aastaga sammal – Buxbaumia viridis, eesti keelen roheline hiidkupar\n aastaga siin – harilik kivitatt\n\nSündmüseq\n\nVõro- ja Setomaal \n\n ...\n\nEestin \n\n 5. urbõkuu päiv – 2023. aastaga Riigikogo valimisõq\n\nMaailman \n\n 1. vahtsõaastakuu päiv – Horvaatiast saiõ Schengeni viisaruumi liigõq ja võtt' pruukmistõ õuro\n 4. mahlakuu päiv – Soomõ saiõ NATO liikmõs\n\nSündünüq\n\nVõro- ja Setomaa inemiseq \n\n ...\n\nEesti inemiseq \n\n ...\n\nMuu ilma inemiseq \n\n ...\n\nKoolnuq\n\nVõro- ja Setomaa \n\n 10. vahtsõaastakuu päiv – Elleri Kalle, sõaväe- ja kultuuritegeläne\n\nEesti inemiseq \n\n 1. vahtsõaastakuu päiv – Mälga Kadri, eesti ehtekunstnik\n 3. vahtsõaastakuu päiv – Mosina Jaak, Eesti kaitsõliitlanõ\n 9. põimukuu päiv – Everi Ita, eesti näütelejä\n\nMuu ilma inemiseq \n\n 3. vahtsõaastakuu päiv – Hasbulatovi Ruslan, tšetšeeni rahvusõst Vinnemaa majandustiidläne ja poliitik\n 3. vahtsõaastakuu päiv – Cunninghami Walter, Ameeriga Ütisriige mereväeläne ja ilmaruumin lindäjä\n 7. vahtsõaastakuu päiv – Manini Juri, vinne matõmaatik\n 16. rehekuu päiv – Ahtisaarõ Martti, soomõ diplomaat ja president\n\nEgäsugust","num_words":163,"character_repetition_ratio":0.132,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.237,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Jaanatsirk","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Jaanatsirk om kõgõ suurõmb tsirk, kiä ei saaq linnadaq. Jaanatsirk eläs hariligult Afrikan, Araabian ja muun Lõunaõdagu-Aasian. Ildaaigo ommaq niäq elämä tulnuq kah Sise-Aasiahe.\n\nEsädse tsirgu sulõq ommaq mustaq, siivaotsaq ja hand ommaq valgõq. Imädse tsirgu sulõq ommaq halliq.\n\nJaanatsirk süü päädmidselt haina ja lehti, a süü ka mutukit, sisalikkõ ja väikeisi jüräjit.\n\nTsirguq","num_words":54,"character_repetition_ratio":0.097,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.181,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vana-Nursi%20tangipolk","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vana-Nursi tangipolgu algusõs või pitäq 24. piimäkuu päivä 1945. Ammõtlik nimi oll' tuul 4. Minski Tangipolk (s\/o 35670). Polk käve 2. kaardiväe Tatšinskaja tangidiviisi alaq (s\/o 43055), mink staap panti suvõl Võrolõ Taara kasarmilõ. Diviis säeti suvõl kokko sõaaigsõst 2. kaardiväe tangikorpusõst (2-й гвардейский танковый Тацинский Краснознамённый ордена Суворова корпус). Diviisin oll' viil 7 polku – Tarton, Elvän ja mujjal. Diviis käve Leningradi sõaväe ringkonna alaq.\n\nUrbõkuun 1948 kooniq urbõkuuniq 1949 oll' diviisikomandöris kindral-major Ivan Jakubovski. Tuust sai peräst marssal ja NSVL kaitsõministri asõtäütjä.\n\nEestiaigsõ linnuvälä põhjaviirde ehitedi polgu ohvitsiire jaos 20 majja. Sääl oll' puut, kon paigapäälseq inemiseq saivaq kaq ostaq. Rahvas kutsõ noid majju - \"Moskva\".\n\nTangi harjutiva sõitmist Nursi-Liivakupalu-Rasva-Kasaritsa-Käätsu-Nursi tii pääl. Tuud tiid naati kutsma Tangitiis.\n\n1956. aasta vahtsõaastakuun arvati Eesti Balti sõaväeringkonda ja 2. tangidiviis viidi Leningradi oblastilõ.\n\nLätteq \n\nhttps:\/\/www.moypolk.ru\/soldier\/maksimov-ivan-afinogenovich\n\nSõandus","num_words":120,"character_repetition_ratio":0.02,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.213,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/FGM-148%20Javelin","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Javelin (inglüse keelen 'oda') om ameerikläisi tett tangihäötämise süsteem, miä om mõtõld päämädselt vainlaisi soomukidõ ni tankõ häötämises.\n\nKuimuudu tüütäs \nJavelini tüüpõhimõtõq om \"lasõq-ni-unõhtaq\". Tuu tähenäs, et tangihäötämise süsteem pand hindä inne pauku tähetüse pääle lukku ja lindäs sinnäq autopiloodi pääl. Rakett lähünes tähetüisile pistüliselt üleväst alaq (soomussidõga tähetüisi pihta) või viiloodin (huunidõ jm pihta). Raketiga saa helikoptrit kah laskõq. Päältrünnägugaq või rakett 150 meetri pääle üles minnäq ja õkvarünnägugaq 60 meetri pääle. Raketi juhtimissüsteem mõist tähetüst hindäperi kaiaq. Raketil om tandemlahkõpää.\n\nAolugu \nSüsteem tetti Ameerikan, et vällä vaihtaq vanõmb tangihäötämise süsteem M47 Dragon.\nSõariistaq","num_words":93,"character_repetition_ratio":0.083,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.172,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mikko%20Marianne","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mikko Marianne (näiop. Sisaski Marianne, sündünüq 26. süküskuu pääväl 1961 Võrol) om eesti aokiränik, poliitik, feminist ja Sotsiaaldemokraatligu Eräkunna liigõq. Tä oll' 2004–2009 Õuruupa Parlamendi liigõq ja XII ni XIII Riigikogo liigõq.\n\nElokäük \nMikko Marianne sündü 1961. aastagal Võro liinan, näiopõlvõnimi oll' Sisask. Tä lõpõt' 1979. aastagal Pärno 1. Keskkooli ja 1984. aastagal Tarto Ülikooli aokirändüse pääl.\n\nAastil 1984–1991 Mikko oll' Eesti Raadio toimõndaja; nädälilehe Eesti Ekspress toimõndaja 1991–1992 ja 1993–1994; priitahtlik aokiränik Lõunõ-Afriga Vabariigin 1992–1993; aolehe Eesti Päevaleht erikorrespondent Õuruupa Liido ni NATO man 1994–1996. 1996–2000 oll' tä Brüsselin Eesti Televisiooni diplomaatilinõ korrespondent, aastil 2000–2002 erikorrespondent; 2002–2004 oll' Raadio Kuku “Välismääraja” saatõjuht, Maalehe erikorrespondent 2002–2003 ja aolehe Diplomaatia päätoimõndaja 2003–2004.\n\nTä om 1985. aastagast Eesti Aokiränige Liido liigõq; 2002. aastagast Sotsiaaldemokraatligu Eräkunna liigõq; 2003. aastagast Women in international Security – Estonia (WIISEST) liigõq; 2004. aastagast Õuruupa Aokirändüsföderatsiooni juhatusõ asõndusliigõq ja aokirä Diplomaatia kolleegiumi liigõq.\n\nEesti aokiräniguq\nEesti poliitiguq\nEesti feministiq","num_words":129,"character_repetition_ratio":0.073,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.263,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%B5llam%C3%A4e%20Mari","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kõllamäe Mari (Maria Kõllamägi, sündünüq 10. jürikuu pääväl 1931 Kundrusõh, koolnuq 18. märtekuu pääväl 2022) oll' seto laulja ja koorijuht.\n\nSatserinna nulga rahvas mäletäs timmä ku pikäaigsõt Saatse Pühä Paraskeva kogodusõ liigõt, kerigukoori lauljat ja koorijuhti. Kundrusõ ni Saabolda küläh kostuq pall'o aastit õks Mari leelolauluq ni vanaq viieq.\n\nVälälingiq \nEesti Apostlik Õigõuso Kerik. Kõllamägi Maria.(eesti keelen)\nSetomaa inemiseq","num_words":55,"character_repetition_ratio":0.032,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.201,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Standard%20Average%20European","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Standard Average European (ka SAE, võro keelen standardnõ keskmäne Õuruupa kiil) om arvosaaminõ, et seoilmaao indoõuroopa kiili, midä Õuruupan kõnõldas, süntäks, grammatiga ja sõnavara ommaq ütesugumadsõq ja naid kiili saa jakaq tuu perrä, ku pall'o ütesugumaidsi juuni keelen om. Naid juuni om nimmat ka õuroversaalõs vai õuropanismõs.\n\nJoonõq \nHaspelmathi perrä ommaq SAE keeleq Sprachbund, minkal ommaq järgmädseq joonõq:\n\n määrädüq ja määrämäldäq artikliq (nt inglüse keelen the ni a, võro keelen olõ-õiq);\n asõsõnaga relatiivlausõq, miä käänüs (nt võro keelen Pini, kinkal oll' pikk hand);\n have-täüsminnevaig (nt inglüse keelen I have said, võro keelen olõ-õiq);\n tundjat (eesti keeli kogeja) märkjä sõna om nimekäänüssen (võro keelen pää külmäs 'pääl om külm');\n passiivi tetäs passiivi partikli ja intransitiivse koopula muudu verbiga (inglüse keelen I am known);\n antikausatiivsõq tegosõnaq ommaq inkoatiiv-kausatiiv paarõn tähtsäq (nt vinne keelen izmenit’-sja tulõ kausatiivist izmenit);\n possesiivse perfektiga tetäs täüsminnevaiga ja minkagi kinka käen olõmist sammamuudu (nt inglüse keelen I have a book 'Mul om raamat' ja I have written a book 'Ma olõ raamadu kirotanuq', õkva üteldäq 'Mul om raamat kirotõt', säänest asja oma ka eesti keelen: Mul on pilet ostetud ja Mul on õpitud);\n eitäjä asõsõna üten jaatava verbivormigaq (s'aksa keelen Niemand kommt 'Kiäki ei tulõq', õkva üteldäq Mitte kiäki tulõ, võro keelen olõ-õiq);\n võrdõlõjan konstruktsioonin om partikli (võro keelen ku-võrdõlõminõ: suurõmb ku eelevants);\n võrdõlõjan konstruktsioonin om paar partikliid (nt eesti keelen nii...kui: nii suur kui elevant; vinne keelen tak že X kak' Y).\n\nKiili, midä Õuruupan kõnõldas, om jaet mitmihe rühmihe, määntsengi rühmän olõminõ om astmõlinõ. Haspalmath om kaenuq ütsät juunt ja ütelnüq, et standardsõ keskmädse Õuruupa keele tuum- vai säsüala ommaq s'aksa ja prantsusõ kiil, minkal ommaq kõik ütessä juunt. Katsa joonõga ommaq SAE kiili siähn hollandi, hispaania, portugali, itaalia, sardi ni albaania keeleq. Säidse ütist juunt ommaq inglüse, rumeeniä ja kreeka keelil, kuus' roodsi, norra, islandi ja tsehhi keelil, viis ungari, poola, vinne, ukraina, bulgaaria, sloveeni, läti ja leedu keelil.\n\nKirändüs \nMetslang, Helle (2014). Kuhu kuulub eesti keel? – Tiit Hennoste (toim.). Rahvusvahelised rahvusteadused. Artiklikogumik rahvusülikooli 95. juubeliks (97–113). Tartu Ülikooli Kirjastus.\nKeeletüpoloogia","num_words":333,"character_repetition_ratio":0.061,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.201,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Anal%C3%BC%C3%BCtiline%20kiil","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Keeletüpoloogian om analüütiline kiil sääne kiil, kon pruugitas pall'o apisõnno (partikliid, prepositsuunõ), tähtsä om sõnajärg lausõn, ja muudõtas (käänetäs) sõnno väega veidüq.\n\nAnalüütiliisin keelin om väiku morfeemi ja sõna vaihõkõrd, üten sõnan om harva vai pia ei olõkiq mitund morfeemi.\n\nKaeq viil \n\n Afiksaalkiil\n Fusioonkiil\n\nKeeletüpoloogia","num_words":45,"character_repetition_ratio":0.035,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.18,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vanahundi%20H%C3%B6%C3%B6dor","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vanahundi Höödor (Feodor Vanahunt, sündünüq 20. radokuu pääväl (vana kallõndri perrä 8. radokuu pääväl) Irboska vallah Lõtina küläh ; koolnuq 10. urbõkuu pääväl 1975) oll' seto jutukõnõlõja.\n\nKirändüs \n Feodor Vanahunt. Ilosa' ja pogana' jutu'. Kokko säädnü Andreas Kalkun. Seto Kirävara. Seto Instituut, Eesti Kirjandusmuuseum 2015. ISBN 9789949954032\n\nSetomaa inemiseq","num_words":42,"character_repetition_ratio":0.08,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.265,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/M142%20HIMARS","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"M142 HIMARS (inglüse keelen High Mobility Artillery Rocket System) om Ameeriga Ütisriigen kokko pant mitmõpaugulinõ raketihiitjä.\n\nÜten patarein või ollaq kooniq kuus' raketti, miä lindasõq 70 km, vai üts taktikalinõ rakett, miä lindas 300 km.\n\nEesti om ostnuq kuus' HIMARSit, nuuq joudvaq siiäq 2024. aastaga lõpus vai 2025. aasta algusõs\n\nLätteq \n\nSõariistaq","num_words":48,"character_repetition_ratio":0.023,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.233,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Elleri%20Kalle","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Elleri Kalle (Kalle Istvan Eller, sündünüq 7. lehekuu pääväl 1940; koolnuq 10. vahtsõaastakuu pääväl 2023) oll' eesti sõaväeläne ja kultuuritegeläne.\n\nElleri Kalle oll' vahtsõst luudu Kaitsõliido edimäne ülemb 17.02.1990 – 10.11.1990. \n\nOll' Võro Keele ja Kultuuri Fondi asotajaliigõq.\n\nTimmä tunnõti ka ku nõvvomiist palktarõ ragomisõ ja laembalt vanaperälidse miihi käsitüü man. Tä oll' maausolinõ, üts Maavalla Kua luujit.\n\nVälälingiq \nHelüait. Rubriik: Kalle Eller\n\nLätteq \n\nVõromaa inemiseq\nEesti sõaväeläseq","num_words":61,"character_repetition_ratio":0.04,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.246,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Eesti%20kir%C3%A4nd%C3%BCse%20p%C3%A4iv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Eesti kirändüse päiv (eesti keelen eesti kirjanduse päev) om riiklik tähtpäiv, midä peetäs kiränik A. H. Tammsaare avvos 30. vahtsõaastakuu pääväl. Eesti kirändüse päiv om lipupäiv. Eesti kirändüse päävägaq peetäs meelen tähtsämbit kirotuisi, kõnõldas seoilmaaolidsõst eesti kirändüsest ja kiränigest eesti kultuurin ni ütiskunnan.\n\nEesti kirändüse pääväl kingitäs raamatit, peetäs kirändüsvõigõluisi, tetäs ütitsit lugõmiisi. \n\nEdimäist vuuri peeti eesti kirändüse päivä 2023. aastagal.\n\nVälälingiq \nEesti kirändüse päiv. Kultuuriministeeriüm. Pruugit 30.01.2023. (eesti keelen)\nTähtpääväq","num_words":68,"character_repetition_ratio":0.153,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.188,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kroghi%20printsiip","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kroghi printsiip juhatas, et inämbüse keeroliidsi elotiidüse asjo uurmisõ jaos saat löüdäq mõnõ eläjä vai mitu, kink man om tuud asja kõgõ lihtsämb uuriq. Taa printsiip om tähtsä neuroetoloogian, võrdlõvan füsioloogian, funktsionaalsõn geenitiidüsen.\n\nPrintsiibi vällätuuja ja nime andja oll' 1965. aastagal biokeemik Krebsi Hans Adolf. Kroghi nimi näütäs ütte taa edimäst tarvitajat. \n\nSchack August Steenberg Krogh (1874–1949) oll' eläjäfüsioluug, sai Nobeli avvuhinna 1920. aastagal veresuuni uurmisõ iist.\n\nLätteq \n\nBioloogia","num_words":66,"character_repetition_ratio":0.019,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.202,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Adra%20Rudolf","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Adra Rudolf (Rudolf Ader; sündünüq 9. radokuu pääväl 1891 Heisrin, koolnuq 2. urbõkuu pääväl 1954) oll' Vabahusõristi kavaliir.\n\nOll' talopidäjä Leevi kar'amõisan.\n\nLätteq \n\nVõromaa inemiseq\nVabahusristi saajaq","num_words":23,"character_repetition_ratio":0.03,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.243,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Varudi-Altk%C3%BCla%20Hiiekivi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Varudi-Altküla Hiiekivi (kutsut ka nimega Suurkivi) om pühä kivi Viru-Nigula kihlkunna Varudi-Altküla külän. \n\nKultuuriministri Hartmani Piret tunnist' 2023. aastaga 5. radokuu pääväl Varudi-Altküla Hiiekivi kultuurimälehtüses.\n\nOm teedäq, et kivvi om pühäs peet vähämbäste 19. aastagasaal, a arvadaq om, et kivvi om pühäs kotussõs pruugit kavva aigo inne tuud, selle et vanno juttõ perrä om kivi avitanuq soendis kävvüq. Soendiusk oll' Eesti- ni Liivimaal kõgõ kõvõmb 16.–17. aastagasaal.\n\nArhiiven om olõman kats perimüsteedüst, miä kivist kõnõlõsõq ja mink perrä om kivi man ant andõ ja kivi om avitanuq inemiisil soendis kävvüq. Vanõmba ja pikemä teedüse perrä käveq kats naist õdagu kivi man, et saiaq soendis käümise jaos soenahaq. Nahaq and' näile hall' vanamiis kivi alt. Hummogu lätsiq naasõq kivi mano ja pandsõq nahaq kivi mano, kost nuuq ärq kattõq.\n\nLätteq \n\nKiviq","num_words":126,"character_repetition_ratio":0.074,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.204,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Er%C3%A4kund%20Eestimaa%20Rohilids%C3%B5q","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Eräkund Eestimaa Rohilidsõq (eesti keelen Erakond Eestimaa Rohelised) om Eesti eräkund, miä põh'andus rohilidsõ mõttõviie pääl. Eräkund Eestimaa Rohilidsõq alost' Tal'nan 25. märtekuu pääväl 2006.\n\nEräkunna edenaanõ om Tõugu Johanna Maria ja edemiis Kaasigu Marko.\n\nVälälingiq \nEestimaa Rohiliidsi kodolehekülg (eesti keelen)\nEesti eräkunnaq","num_words":41,"character_repetition_ratio":0.139,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.185,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/11.%20s%C3%BCk%C3%BCskuu%20p%C3%A4%C3%A4v%C3%A4%20terrorir%C3%BCnn%C3%A4guq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"11. süküskuu päävä terrorirünnäkis (ka 9\/11) kutstas terrorirünnäkit, miä tettiq Ameeriga Ütisriigen 11. süküskuu pääväl 2001. Terroristiq rööveq neli reisilinnukit, minkast katõgaq sõidõti New Yorgin Maailma Kaubanduskeskusõ katsiktornõ sisse. Lõunõtorn sattõ kokko vähämb ku tunni ja Põh'atorn vähämb ku katõ tunni peräst. Kolmas linnuk linnas' vasta Pentagoni. Neläs linnuk sattõ maaha Shanksvillen Pennsylvanian.\n\n2001","num_words":49,"character_repetition_ratio":0.082,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.197,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/T%C3%BCrnpu%20Anne","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Türnpu Anne (sündünüq 25 urbõkuud 1963 Tarton) om näütelejä ja lavastaja.\n\nTürnpu Anne edevanõmbaq ommaq peri Hiiomaalt.\n\nTürnu Anne om lõpõtanuq Nõo keskkooli matõmaatiga eriklassi 1981. aastagal ja opnuq matõmaatikat 1981.–1982. aastagal Tarto Ülikoolin. Päält tuud oppõ tä Taliina Riikligu Konsõrvatooriumi lavakunstikoolin, mink lõpõt' 1986. aastagal. \n\nTihtsähe om tä pruuknu uma tiatritüün rahvalaula ja -juttõ. Tarto Latsitiatrin om tä lavastanuq 1999. aastagal tükü \"Kass kudi kangast, peni puhkse pilli...\" ja samate 1999. aastagal tennüq seto laula perrä tiatritükü \"Kalmunäio\". Üten Jõepera Marioniga om Anne Türnpu lavastanuq 2012. aastagal Setomaal Obinitsan Taarka Perimüstiatrin tükü \"Kuis müvväq setot\" ni 2013. aastagal lavastanuq sama tiatri tükü \"Leelo ots setot\". \n\nEesti näütelejäq","num_words":99,"character_repetition_ratio":0.058,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.229,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Taarka%20Perim%C3%BCstiatri","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Taarka Perimüstiatri (aamõtligu nime perrä MTÜ Taarka Pärimusteater) om Obinitsah 2006. aastaga 3. rehekuu pääväl asutõt tiatri, mink tsiht' om hoita ja edesi viiäq seto kultuuri. \n\nTiatri vedosnik om Tammiste Riin.\n\nTaarka Perimüstiatri om nime saanuq Hilana Taarka perrä. \n\nTiatrih om lavastanu tõisi siah ka Türnpu Anne.\n\nLätteq\n\nLingiq muialõ võrgu pääle\nTeatrist Setomaa.ee kodulehel\n\nTiatri\nSeto kultuur","num_words":56,"character_repetition_ratio":0.07,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.202,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Jaanikivi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Jaanikivi om ohvrikivi Setomaal Miikse külän Miikse kerigu lähkün Miikse uja perve pääl.\n\nMiikse Jaanikivil ollõv istnuq Pühä Jaan vai Ristjä Johannes ja mõsknuq Miikse ujan ummi jalgu. Tuust om Miikse Jaanikivi saanuq terves tegevä võimõ. Kivi, miä om Jaaniga kokko putnuq, piät vasta haigõt kotust puttuma.\n\nJaanikivi man om olnuq 1920.–1950. aastil ka Miikse Jaanikivi tsässon.\n\n7. hainakuu pääväl, setokõisi jaanipääväl, ommaq sääl kavvõst aost olnuq suurõq rahvakokkosaamisõq, kivi mano om rahvast tulnuq ka Ukrainast ni Vinnemaalt.\n\nKotus \nJaanikivi om umbõs miitre korgõ ja om õkva Miikse uja man. Miikse uja om pikkä aigu olnuq piiris Õdagu ja Hummogu vaihõl, näütüses Roodsi ja Vinnemaa piiris, 1721. aastagast Liivimaa ja Pihkva kubõrmangu piiris. Miikse Jaanikivist nii 3 km jääs Vahtsõliina kants. \n\nKivi ümbre om olnuq ka matmisõ kotus, Jaanimäel om olnuq Jaanimäe tamm, sääl om olnuq ka mitu tsässonat. Jaanimäe seest on vällä juusknuq Jaanimäe läteq.\n\nNimi ja perimüs \nJaanikivi om uma nime saanuq Ristjä Johannese perrä, kiä ollõv kivi pääl istnuq. Kivi pääl om kunagi olnuq Jaani jalajälg. \n\nMõisnik ollõv kivi kunagi ärq lahknuq, kiviq panti lauda saina sisse, a sääl laudan ollõv eläjäq lõpma naanuq – tuu päält viidi kiviq umma paika tagasi.\n\n1915. aastagast om teedüs Eiseni rahvaluulõkogon:Vastseliina kihelkonnas Meeksi küla juures (Setu küla Pihkva piiril) ühe veikse jõe ääres, mis Liivi kubermangu Pihkva kubermangust lahutab, on üks kivi, kuhu setu rahvas veel nüüdki ohvrit toob. Kivi seisab Liivi kubermangus. Kivi hüütakse Jaanikiviks. Rahvasuu räägib: seal kivi peal olla Püha Jaan maganud. Iga jaanipäeva tuleb vene preester sinna kivi juure ja igast Setumaa nurgast tulevad setud selle kivi juure Püha Jaanile ohvrit tooma. Ohvri on enamiste: võid ja munad. Kui jumala orjus mööda, siis võtab preester poole sellest ohvrist ja teine pool vaestele. Sel ajal, kui jumala orjust peetakse, olla selles jõekeses vesi püha ja kui haiged endid selles vees pesevad, siis kaduvad haigus ära. Kord olla Meeksi külas lauta tehtud, siis olla võetud Jaanikivi küljest tükk ja müüritud lauda seina sisse, et mitte lehmad ära lõpeks (sureks). Kui laut valmiks saanud, siis olla lõpnud iga aasta kaks-kolm elajat ära. Siis olla võetud Jaanikivi tükk müüri seest ära ja elaja lõppemist ei tulnud ette. (E 49367 (1) < Vastseliina khk — R. Tamm (1915)Ka Zurovi Leonid kirot' umast 1938. aastaga Setomaal käümisest, et oll' Esä Verhoustinski käest kuuldnuq, kuis vanasti jaanipäävä aigu oll' Jaanikivi mano 5000 inemist tulnuq, inemiseq olliq kivi mano viinüq kohopiimä, võidu ja munnõ. Pühitsedüt kohopiimä annõti sandõlõ, kiä olliq kah aigsahe kivi mano tulnuq. \n\nKohopiimä ni villa om Jaanikivile viid ka 1953. aastaga teedüse perrä:Nädal aega enne jaanipäeva võeti jaanipiim: piim kooriti ära, tehti kohupiima. See viidi Meeksi, pandi Jaanikivile. Kivile pandi ka villa. Mis kivile viidi, võtsid vaesed pärast endale. Meeksi Jaanikivi juurde sõitsid jaanipäeval kokku need, kel midagi viga. Kel olid silmad haiged, pühkis käterätiga silmi, pani räti kivi peale. Kivi juures on allikas, sealt võeti vett, \"hämmäti\" silmi. (RKM II 44, 481\/2 (11) < Vastseliina khk, Obinitsa < Setumaa, Navike k — U. Mägi < Anna Kuusik, u 70 a (1953)\n\nLätteq\n\nVälälingiq \n Pühhi kotussidõ andmõkogo. Miikse Jaanikivi. (eesti keelen)\n Kultuurimälehtüisi registri. Ohvrikivi Jaanikivi. (eesti keelen)\n\nSetomaa","num_words":495,"character_repetition_ratio":0.053,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.21,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Riigikogo","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Riigikogo (eesti keelen Riigikogu) om Eesti Vabariigi üte kuagaq rahvaedüstüs vai parlament, kinkal om Eestin säädüseandja võim. Riigikogo om ainukõnõ Eesti riigiorgan, mink kuunsaiso valis Eesti rahvas. Riigikogo tähtsämbäq ülesandõq ommaq vällä tüütäq säädüisi, võttaq vasta otsussit, andaq volitusõq päämindistikandidaadilõ valitsusõ kokkopandmisõs, tetäq parlamentaarsõq kontrolli, võttaq vasta riigi rahaplaan, valliq Vabariigi Presidenti ni jovvutaq läübikäümist tõisi riikegaq. Riigikogo tetti 1920. aastagal Eesti edimädse põhisäädüsegaq ja tüütäs samal kojul nigu noq 1992. aastaga põhisäädüse vastavõtmisõst. \n\nRiigikogon om 101 liigõnd, kiä valitas vapol valimiisil neläs aastagas. Riigikogo valimisõigus om kõigil 18-aastagatsõs saanuil teovõimugaq Eesti kuakundlaisil. Riigikokko või kandidiiriq egä vähämbält 21-aastaganõ helüõigusõgaq Eesti kuakundlanõ.\n\nRiigikogo tüüd kõrraldas Riigikogo juhatus, kon ommaq Riigikogo edemiis ja kats asõedemiist. Egä Riigikogo liigõq piät olõma vähämbält üten alasitsõn komisjonin, kon tetäs säädüsekavva ette inne täüskuu istangit valmis. Riigikogo liikmõq korjusõq eräkundõ perrä fraktsiuunõhe, mink läbi veeväq Riigikokko validuq eräkunnaq ello uma poliitilist programmi .Riigikogo tegemiisi tugõmisõs tüütäs Riigikogo man Riigikogo Kantsli.\n\nRiigikogo istangiq ommaq Tal'nan Tuumpää lossin. Viimätsil, 2023. aastaga Riigikogo valimiisil valõtiq XV Riigikogo kuunsais.\n\nRiigikogo","num_words":167,"character_repetition_ratio":0.075,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.159,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Eesti%20valimis%C3%B5q","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Eestin ommaq Riigikogo valimisõq, paigapäälitside umavalitsuisi volikokõ valimisõq, Õuruupa Parlamendi valimisõq ja Vabariigi Presidendi valimisõq.\n\nRiigikogo valivaq Eesti Vabariigi helüõigusliguq kuakundlasõq neläs aastagas. Kandidiirmisõigus om Eesti kuakundlasõl, kiä om kandidaatõ registriirmise viimätses pääväs saanuq 21 aastakka vanas.\n\nNeläs aastagas valõtas voliniguq ka paigapäälitsihe umavalitsuisi volikokkõhe. Volikogo valimispäiv om valimisaastaga rehekuu kolmas pühäpäiv. Helüandmisõigus om Eesti kuakundlasõl ja Õuruupa Liido kuakundlasõl, kiä om valimispääväs saanuq 16 aastakka vanas ja kink elokotus, tuu om kotus, mink aadrõssiandmõq ommaq kannõduq Eesti rahvastiguregistrihe om säälsaman vallan vai liinan. Helüandmisõigus om välämaalasõl, kiä eläs Eestin elämislubagaq ja om valimispääväs elänüq säädüsligult viimädseq viis aastakka sääl vallan vai liinan. Kandidiirmisõigus om egäl helüõigusligul Eesti kuakundlasõl ja Õuruupa Liido kuakundlasõl, kink elokotus om valimisaastaga 1. põimukuu pääväl sääl vallan vai liinan.","num_words":121,"character_repetition_ratio":0.097,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.141,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/V%C3%A4l%C3%A4eestl%C3%A4seq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Väläeestläseq ommaq eestläseq, kiä eläseq välänpuul Eestit.\n\nEdimäne suurõmb Eestist vällä rändämine oll' 19. aastagasaa keskpaigan, ku minti parõmbat ello otsõn hummogu poolõ, kon oll' parõmbat vai rohkõmb maad, sai parõmbahe kooliharidust. 20. aastagasaa 10. aastil elli Vinnemaa Keisririigi maiõ pääl välänpuul Balti kubermangõ nii 200 000 eestläst.\n\nTõõnõ suur pagulaisi vällärändämine Eestist oll' tõõsõ ilmasõa aigu, ku Nõvvokogo terrori iist pagõsi õdagu poolõ nii 80 000 eestläst. Mitmõn paigan tettiq eestläisi organisatsiuunõ, kiä hoitsõq välänpuul Eestit eesti kiilt ja kultuuri ja saisõq umariiklusõ vahtsõstluumisõ iist. Päält sõta tegüsiq suurõmbaq väläeesti kogokunnaq päält S'aksamaa ja Roodsi ka Ameerikahe, Kanadahe, Austraaliahe ja Ütiskuningriiki.\n\nSeo ilma aigu ommaq suurõq eestläisi kogokunnaq Soomõn, Vinnemaal, Rootsin ja Põh'a-Ameerikan.\n\nVälälingiq \n Eestläisi vällärändämisest ja diasporaa rollist Eesti riiklusõ hoitmisõ man\n Kas eestäisi om maailman päält vai alla miljoni?\n\nÕdagumeresuumlasõq","num_words":126,"character_repetition_ratio":0.063,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.18,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Minecraft","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Minecraft om liivakasti stiilin puutrimäng, miä tull’ vällä 2011. aastagal.\n\nTutvustus \n\nMängjä sünnüs plokõst maailma, kon tä saa plokkõ lahkuq ja liigutaq. Täl om üten säläkotť, kon tä naid hoitaq saa. Mäng sais kuun kolmõst maailmast: Päälmaailm, kohe mängjä tekkü, ni kats mõõtu Nether ja The End, kohe tä piäs esiq minemä. End’in tulõ mängjäl vällä võttaq Enderdraakon, päält midä om mäng lõpõtõt. Mängon om ka mitmõsugumaidsi eläjit, näütüses lehmäq, lambaq, soeq ja hobõsõq, agaq ka jälehüseq, näütüses tsombiq, härmäq ja kriipriq.\n\nMängoviisiq \n\nMinecraftil om neli mängoviisi: Java Edition, Bedrock Edition, Legacy Console Edition ja Education Edition. Java, Bedrock ja Education Edition om saiaq Windowsilõ. Legacy Console Edition om saiaq Xboxilõ ja PlayStationilõ.\n\nMino \n\nMinecraft om väega populaarnõ ni om saanuq hulga avvohindo.\n\nMängoq","num_words":123,"character_repetition_ratio":0.066,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.197,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Andresoo%20Janne","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Andresoo Janne (Silveti Janne; sündünüq 14. põimukuu päival 1965 Talliinan) om Eesti Rahvusraamadukogo direktriss.\n\nVälislingiq \n Andresoo Janne, \"\"Põdra ja roosipuhma sündroom\" vai ilma Setomaa kodolda’ mi pereh mõista-ai ellä’\" Setomaa.ee\n\nEesti inemiseq","num_words":30,"character_repetition_ratio":0.04,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.215,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tarvastu%20kerik","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tarvastu Piitre kerik om lutõri kerik Tarvastu kihlkunnan Porsa külän (Mustla alõvigu lähkün). Taa om EELK Tarvastu Piitre kogohusõ kerik, mink keriguopõtaja om Benderi Elve.\n\nAolugu \nKerik ehitedi arvadaq 13. aastagasaal. 14. aastagasaal oll' hoonõq väiku, ilma tornilda ja kummidu laega. Edimäne kerik oll' parhilladsõst umbõs 10 miitrit lühkümb. Päält Põh'asõta jäi kerik hoolõtuhe nink katus, lagi ja müürüq naksiq lagonõma. \n\n1771. aastagal ehitedi kerigu hummogupuulsõhe otsa 10 miitrene pikendüs ja torn.\n\n6. lehekuu pääväl 1892. aastagal läts' kerik pikse läügähtüsest palama. Seo nuka rahvas avit' ärq pästäq kruunlühtriq, pingiq, hõrilaq, kantsli ja altri üten maaliga. Kerikust jäiq kivist müürüq. 6. mahlakuu pääväl 1893. aastagal alostõdi kerigu vahtsõst kõrda tegemist. Vahtsõ kerigu vana tornikikka asõmõlõ panti kullat rist.\n\nKerik pühitsedi jällekiq 5. joulukuu pääväl 1893. aastagal tuuaigsõ Liivimaa supõrintendendi Hollmanni Friedrich August Wilhelmi puult.\n\nPrõlla om kerik vahtsõgooti (neogootiga) muudu. Altripildin om maal „Kolgata“, miä om tett Thieme Theodori (Dresden) puult 1859. aastagal nink mink kinke kerikulõ parron von Mensenkampffi Karl. 1906. aastagal säeti altrisaina kotsilõ elosuurunõ englikujo, mink tekk' tuusama kandi miis Türma talo perremiis Viira Jaan.\n\nViländimaa keriguq","num_words":167,"character_repetition_ratio":0.06,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.206,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/J%C4%93kabpils","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Jēkabpils (läti Jēkabpils [ˈjeːkapːils], latgali Jākubmīsts, poola Jakubów) om liin Lätin. 2022. aastagal elli Jēkabpilsin 21 418 inemist. Liin om Lõunõ-Lätin Daugava veeren.\n\nJēkabpils ala suurus om 25,45 km². Jēkabpils luudi aastagal 1670.\n\nLiinast lätt läbi Moskva–Riia raudtii ja Riia–Daugavpils suurtii.\n\nRahvastik \n2020. aastagal oll' Jēkabpilsin 21 928 elänikku, 13831 (63,1%) lätläisi, 5503 (25,1%) vindläisi, 657 (3,0%) valgõvindläisi, 573 (2,6%) poolakõisi ja 434 (1,6%) ukrainlaisi.\n\nRahva hulk aastidõ perrä\n\nSõbraliinaq \nJēkabpils om põrõld 7 sõbraliina: \n\n Sokołów Podlaski, Poola\n Rokiškis, Leedu\n Maardu, Eesti\n Czerwionka-Leszczyny, Poola\n Melle, S'aksamaa\n Qaraçuxur, Asõrbaidžaan\n Mirhorod, Ukraina\n\nPildigalerii\n\nLätteq \n\nLäti liinaq","num_words":75,"character_repetition_ratio":0.046,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.303,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.999,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/R%C3%A4is%C3%A4ku","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Räisäku vai Rēzekne (läti Rēzekne [ˈrɛːzekne], latgali Rēzekne [ˈrʲæːzʲækʲnʲæ], poola Rzeżyca) om liin Lätin. Liin om Rēzekne j��õ veeren.\n\nRēzekne ala suurus om 17.5 km2. Rēzekne luudi aastagal 1285.\n\nLiinast lätt läbi Moskva–Riia raudtii ja suurtii.\n\nRahvastik \n2022. aastagal elli Rēzeknen 26 481 elänikku, 12 582 (47,5%) lätläisi, 11 022 (41,6%) vindläisi, 555 (2,1%) poolakõisi, 387 (1,5%) valgõvindläisi ja 368 (1,4%) ukrainlaisi.\n\nRahva hulk aastidõ perrä\n\nSõbraliinaq \nRēzekne om põrõld 5 sõbraliina:\n\n Częstochowa, Poola\n Utena, Leedu\n Arendal, Norra\n Gmina Sianów, Poola\n Soroca, Moldova\n\nPildigalerii\n\nLätteq \n\nLäti liinaq","num_words":69,"character_repetition_ratio":0.021,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.321,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vinne%20s%C3%B5alaiv%2C%20mineq%20persehe","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"„Vinne sõalaiv, mineq persehe“ (vinne keelen Русский военный корабль, иди нахуй!; ukraina keelen Російський військовий кораблю, іди нахуй) oll' viimäne lausõq, miä om teedäq, midä ütel' Hrõbovi Roman, Ukraina piirikaitsja, Vinne sõalaivalõ Moskva 24. radokuu pääväl 2022, ku Vinnemaa oll' just tävvemahulidsõ sõagaq Ukrainahe lännüq. Lausõq sai kuulsas ja löüd' pruukmist üle ilma. Mõni nätäl' ildampa and' Ukrpošta, Ukraina post' vällä ka sama lõugahusõgaq postmargi. Ku Ukraina sõalaiva põhja lask', tekk' Ukraina post' vahtsõ margi, kon laiva inämb nätäq es olõq.\n\nEdimält arvadiq, et piirikaitsjaq ommaq maaha lüüdüq, a ildampa tull' teedüs, et Vinne merevägi võtt' nääq vangi. Ku Hrõbov urbõkuun vabas saiõ, anti tälle metäl'.\n\nSündmüs \n24. radokuu pääväl 2022 hummogu varra ütel' Vinnemaa president Putini Vladimir ette linti võetun videon, et Vinnemaa alostas „sõalist eriopõratsiuuni“, mink tsiht ollõv Ukraine „demilitarisiirmine ni denatsifitsiirmine“, miä ollõv oht Vinnemaa riigile ja rahvalõ. Sama päävä hummogu nakas' pääle Hussisaarõ laheng. Päiv ildampa and' Ukraina piirivalvõq teedäq, et Vinne väeq proovõq saarõ kaitsjit alla andma saiaq ja pilsõq saarõ pääle pommõ. Päält tuu ollõv Ukraina saarõ kaitsjidõga kontakti kaotanuq.\n\nKibõhõhe saiõ avaligus johtumisõ helü ülesvõtminõ. Om kuuldaq, kuis vindläseq ütliq, et ukrainlasõq alla andnuq, muidu andas lüük. Tuu pääle vastas' Ukraina piirikaitsja Hrõbovi Roman: „Русский военный корабль, иди нахуй!“, midä võit võro keelen üteldäq „Vinne sõalaiv, mineq persehe!“.\n\nLätteq\n\nVälälingiq \n Johtumisõ helü ülesvõtminõ ja ümbrepannus eesti kiilde\n Johtumisõ helü ülesvõtminõ ja ümbrepannus inglüse kiilde\n\nUkraina\nVinnemaa\nLõugahusõq","num_words":230,"character_repetition_ratio":0.066,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.194,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Krustpils","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Krustpils (poola keelen \"Krustborg\"; s'aksa keelen Kreutzburg; latgali keelen Krystapiļs) om Läti liina Jēkabpilsi osa. Asus Daugavast põh'a puul Daugavpilsi-Riia raudtii veeren. Kooniq 1962. aastagani oll' Krustpils hindäperi liin.\n\nKuigi Krustpils om sõtu aigo pall'o kannahtanuq, ommaq vanaliinan sõski alalõ püsünüq mitmõq aoluulidsõq huunõq. Vanaliina keskus om Riia uulits (Rīgas iela). Krustpilsi aoluulinõ süä kannatas suurõ liikluskoormusõ käen.\n\nLäti","num_words":58,"character_repetition_ratio":0.018,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.185,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/%C5%A0t%C5%A1e%20ne%20vmerla%20Ukraina","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"\"Štše ne vmerla Ukrajinõ\" (\"Ще не вмерла України\" – 'Ukraina ei olõq viil koolnuq') vai pikembä nimega \"Štše ne vmerla Ukrajinõ i slava, i volja\" (\"Ще не вмерла України і слава, і воля\" – 'Ukraina avv ja vabahus ei olõ viil koolnuq') om Ukraina riigihümn (Державний Гімн України).\n\nHümni sõnaq ommaq vähäkese muudõduq rahvusligust luulõtusõst, mink Tšubinski Pavlo kirot' 1862. aastagal. 1863. aastagal tekk' Verbitski Mihailo, Ukraina viisisepp, sõnno pääle viie. Edimäst kõrda tull' laul ettekandmisõlõ Lvivi Ukraina Tiatrin 1864. aastagal.\n\nUkraina\nHümniq","num_words":78,"character_repetition_ratio":0.082,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.237,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Zelenski%20Volod%C3%B5m%C3%B5r","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Zelenski Volodõmõr (ukraina keelen Володимир Олександрович Зеленський, kirotõt ka Zelensky vai Zelenskõi; sündünüq 25. vahtsõaastakuu pääväl 1978) om Ukraina poliitik ja inneskine näütelejä, 2019. aastagast Ukraina kuvvõs ja parhillanõ president.\n\nElokäük \nZelenski Volodõmõr sündü 1978. aastagal juudi perre Krõvõi Rihi liinan, miä tuud aigu oll' Ukraina Nõvvokogo Sotsialistligun Vabariigin. Timä esä, Zelenski Oleksandr, om prohvõsri ja puutriinemine; imä, Zelenska Rymma om olnuq insinöör. Vanaesä Zelenski Semjon om olnuq sõamiis.\n\nLätteq \nUkraina inemiseq","num_words":68,"character_repetition_ratio":0.047,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.191,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Aasovi%20meri","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Aasovi meri (krõmmitatari keelen Azaq deñizi; ukraina keelen Азовське море; vinne keelen Азовское море) om sisemeri Hummogu-Õuruupan, miä jääs Vinnemaa ja aotlidsõlt okupeeridü Ukraina vaihõlõ. Põh'a ja õdagu puul om Aasovi ümbre Ukraina, hummogu puul Vinnemaa. Aasovi mere ja Musta mere vaihõl om Kertši merekitsus.\n\nAasovi merd peetäs maailma kõgõ madalambas meres, kõgõ suurõmb süvvüs om õnnõ 14 miitret.\nUkraina\nVinnemaa","num_words":60,"character_repetition_ratio":0.027,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.179,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Aluliina","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Aluliina vai Alūksne (läti Alūksne, latgali Olyuksna) om liin Lätin. Liin om Aluliina järv veeren. Aluliina om Aluliina piirkond keskus.\n\nAluliina edimäne nimmaminõ om peri aastagast 1284. Aluliina sai liinaõigusõq 1920. aastagul.\n\nAluliina ala suurus om 14.3 km².\n\nLiinast lätt läbi Aluliina–Gulbene kitsa raudtii.\n\nRahvastik \n2022. aastagal elli Aluliinan 6368 elänikku, 5273 (82,8%) lätläisi, 806 (12,7%) vindläisi ja 82 (1,3%) ukrainlaisi.\n\nRahva hulk aastidõ perrä\n\nSõbraliinaq \nAluliina om põrõld 6 sõbraliina:\n Rõuge, Eesti\n Vahtsõliina, Eesti\n Võro, Eesti\n Joniškis, Leedu\n Sundbyberg, Roodsi\n Wettin-Löbejün, S'aksamaa\n\nPildigalerii\n\nLätteq \n\nLäti liinaq","num_words":75,"character_repetition_ratio":0.044,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.271,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Lange%20J%C3%B3zef","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lange Józef (sündünüq 16. urbõkuu pääväl 1897; koolnuq 11. põimukuu pääväl 1972) oll' poola jalgrattasõitja.\n\nTä võtt' ossa katõst võitlusõst 1924. aastaga Suvõolümpiämängel miihi pargisõidun hõpõmidäli. Tä võtt' ossa ka 1928. aastaga Suvõolümpiämängest. \nPoola inemiseq","num_words":29,"character_repetition_ratio":0.115,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.256,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Liep%C4%81ja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Liepāja om liin Lätin. Liin om Liepāja järv ja Õdagumeri veeren.\n\nLiepāja edimäne nimmaminõ om peri aastagast 1253. Liepāja sai liinaõigusõq 1625. aastagul.\n\nLiepāja ala suurus om 68,0 km².\n\nLiinast lätt läbi Liepāja–Riia raudtii ja suurtii.\n\nRahvastik \n2022. aastagal elli Liepājan 67 360 elänikku, 40 156 (59,6%) lätläisi, 18 342 (27,2%) vindläisi, 2979 (4,4%) ukrainlaisi, 2007 (3,0%) valgõvindläisi ja 1909 (2,8%) leedulaisi.\n\nRahva hulk aastidõ perrä\n\nSõbraliinaq \nAluliina om põrõld 10 sõbraliina:\n\n Bellevue, WA, Ameeriga Ütisriigiq\n Klaipėda, Leedu\n Palanga, Leedu\n Arstad, Bergen, Norra\n Elbląg, Poola\n Gdynia, Poola\n Helsingborg, Roodsi\n Nynäshamn, Roodsi\n Darmstadt, S'aksamaa\n Guldborgsund, Taani\n\nPildigalerii\n\nLätteq \n\nLäti liinaq","num_words":80,"character_repetition_ratio":0.011,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.305,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ventspils","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ventspils om liin Lätin. Liin om Venta jõõ ja Õdagumeri veeren. Liin om suur satam.\n\nVentspils edimäne nimmaminõ om peri aastagast 1253. Ventspils sai liinaõigusõq 1378. aastagul. Ventspils olnuq Hansaliidon.\n\nVentspils ala suurus om 58,0 km².\n\nLiinast lätt läbi Ventspils–Riia raudtii ja suurtii.\n\nRahvastik \n2022. aastagal elli Ventspilsin 32 955 elänikku, 19 831 (60,2%) lätläisi, 8359 (25,4%) vindläisi, 1361 (4,1%) ukrainlaisi ja 1332 (4,0%) valgõvindläisi.\n\nRahva hulk aastidõ perrä\n\nSõbraliinaq \nVentspils om põrõld 5 sõbraliina:\n\n Ningbo, Hiina\n Lorient, Prantsusmaa\n Västervik, Roodsi\n Stralsund, S'aksamaa\n Vinnica, Ukraina\n\nPildigalerii\n\nLätteq \n\nLäti liinaq","num_words":73,"character_repetition_ratio":0.048,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.29,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/L%C3%A4ti%20liinaq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Läti liino nimekiri lugõ üles Läti Vabariigi täämbädse päävä liinaq. Innembide ommaq Lätin viil olnuq sääntseq liinaq nigu Abrene, Alamõisa (Lejasciems), Ašburga, Gostiņi, Grīva, Kalnciems, Krustpils, Ķemeri, Nīnive, Pīlesmiests, Rauna, Sēlpils, Sloka ja Straupe. 10 liinal om riigi liina staatus (valstspilsēta). Kokko om Lätin 81 liina (2023).\n\nLätteq \n\nLäti liinaq","num_words":47,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.223,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Hussisaar","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hussisaar (ukraina keelen острів Зміїний) om saar Musta mere põh'aosah, miä kuulus Ukrainalõ. Tä om umbõs 37,5 km kavvutsõl Doonau deltast. Arvatas, et saar om uma nime saanuq tuu perrä, et tuulitsõ ilmaga kandvaq huuvusõq Doonau jõõst saarõlõ hussõ (päämädselt vesinastikit). \nSaar kuulus Odessa oblasti Izamili rajooni ala. \n\nSaar om kivine ja X-tähe kujolinõ. Timä kõgõ korgõmp kotus om merepinnast 41,3 miitret. Saarõ ütest veerest tõistõ om pia 700 miitret, suurus om 0,2 kruutkilomiitret. Saarõ mant merest om lövvet 58 liiki kallo ja 6 liiki krabisit. \n\nSaarõ pääl om 12 miitre korgunõ tulõtorn, miä sai valmis 1842. aasta sügüse.\n\nInne vindläisi kallalõtungi 2022. aastal elliväq saarõ pääl Ukraina piirivalvuriq ja näide perreliikmõq. Ku saarõ kaitsjaq kallalõtungjaq surma pelgämädä persehe saadivaq, sai saar kuulsas üle ilma.\n\nKaeq viil \n Vinne sõalaiv, mineq persehe\n\nSaarõq\nUkraina","num_words":124,"character_repetition_ratio":0.023,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.219,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/R%C3%A9nyi%20Alfr%C3%A9d","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Rényi Alfréd (1921–1970) oll' kuulsa Ungari matõmaatik. Kõgõ kuulsamp om tä uma töie poolõst tõõnäosusteoorian, a tä uurõ ka kombinatoorikat, graafiteooriat ja arvoteooriat.\n\nÜtlemiisi \n Tedä tunnõti ku suurt kohvisõpra ja timält om perit ütlemine: \"Matõmaatik om massin, miä tege kohvist teoreeme\". Sakõstõ arvatas, et tuu ütlemine om perit timä sõbralt Erdösi Paulilt, a tiidjämbäq sõski ütlese, et edimäne oll' Rényi Alfréd. \n \"Ku ma olõ kurb, sõs ma tii matõmaatikat, et saiaq rõõmsas. Ku ma olõ rõõmsa, sõs ma tii matõmaatikat, et jäiäq rõõmsas.\"\n\nMälehtüse hoitminõ \n Timä avvos and Ungari Tiidüisi Akadeemiä vällä Rényi Alfrédi avvohinda.\n Aastal 1950 lõi tä Ungari Tiidüisi Akadeemiä ala matõmaatiga uurmisinstituudi, miä 1999. a. juulist kand nimme Rényi Alfrédi Matõmaatigainstituut. Tuu om Budapesti keskliinan Realtanoda uulitsan ja tollõn instituudin tüütäseq pall'oq Ungari kõgõ silmäpaistvambaq matõmaatiguq.\n\nUngari matõmaatiguq","num_words":128,"character_repetition_ratio":0.078,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.202,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/V%C3%B5romaa%20Kurt%C3%B5%20%C3%9Ching","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Võromaa Kurtõ Ühing (VKÜ) om asutõt 11. märtekuu pääväl 2001. Ühingu asi om kurtõ inmiisi koondamine ja avitamine elukõrraldusõ, meditsiini, läbikäümise, spordi ja muiõ temiisi man.\n\nÜhingul om kolmõ liikmõga juhatus.\n\nVälislingiq \n Kodulehekülg","num_words":31,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.211,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Jelgava","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Jelgava om liin Lätin. Liin om Lielupe jõõ veeren.\n\nKõgõ vanõmbaq jäleq inemisest Jelgavan ommaq umbõs 4000 aastat vanaq. Jelgava edimäne nimmaminõ om peri aastagast 1265. Jelgava sai liinaõigusõq 1573. aastagul. Aastagil 1578–1795 oll' Jelgava Zemgale Hertsogiriigi, ildampa Kurzeme ja Zemgale Hertsogiriigi pääliin.\n\nJelgava ala suurus om 60,6 km².\n\nLiinast lätt läbi Šiauliai–Riia raudtii ja suurtii, Liepāja–Riia ja Tukums–Krustpils raudtii, ja Liepāja–Jelgava suurtii.\n\nRahvastik \n2022. aastagal elli Jelgavan 54 694 elänikku, 33 954 (62,1%) lätläisi, 13 589 (24,8%) vindläisi, 2633 (4,8%) valgõvindläisi, 1242 (2,3%) ukrainlaisi ja 906 (1,7%) poolakõisi.\n\nRahva hulk aastidõ perrä\n\nSõbraliinaq \nJelgava om põrõld 13 sõbraliina:\n\n Alcamo, Itaalia\n Como, Itaalia\n Hällefors, Roodsi\n Nova Odessa, Brasiilia\n Rueil-Malmaison, Prantsusmaa\n Nacka, Roodsi\n Pärno, Eesti\n Šiauliai, Leedu\n Xinying, Taiwan\n Vejle, Taani\n Białystok, Poola\n Carmel, IN, Ameeriga Ütisriigiq\n Ivano-Frankivsk, Ukraina\n\nPildigalerii\n\nLätteq \n\nLäti liinaq","num_words":111,"character_repetition_ratio":0.049,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.279,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vabarna%20Anne","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vabarna Anne (sündünüq 1877. aastaga 21. joulukuu pääväl (vana kallendri perrä 9. pääväl) Võpolsova (om kutsut ka Võporsova) küläh, koolnuq 1964. aastaga 7. joulukuu pääväl Ton'a küläh) oll' seto lauluimä, kiä om laulnuq eeposõq \"Neio koolulaul\", \"Suurõq sajaq\" ni \"Peko\". \n\nTä sündü Võpolsova küläh, oll' Tihani ja Kreepa neläs lats. Kaq Anne imä Kreepa oll' laululinõ ja sõnolinõ, aq kuuli arq, ku Anne oll' õnnõ säidse aastakka vana. Latsõpõlvõh oppõ Anne laula umalt tsõdsõlt.\n\nVabarna Anne elli Ton'a küläh ja täl oll' viis tütärd ja nelli poiga. Timä sündümise kotusõ pääle Võpolsova küläh om pant mälehtüsmärk, mink om tennüq skulptor Rebase Elmar. \n\nSoomõst peri rahvaluulõ kogoja Väisäneni Armas Otto käve edimäst kõrda Vabarna Anne man 1923. aastaga suvõl.\n\nAnne laulõduq ja Väisäneni Armas Otto üles kirotõduq eeposõq \"Neio koolulaul\" ni \"Suurõq sajaq\" ommaq vällä antuq Soomõh Helsingi liinah 2003. aastagal seto ja inglüse keeleh üteh Honko Lauri, Honko Anneli ja Hao Pauli kirotõdu pikä alostussõnagaq.\n\nVabarna Anne om Vabarna Jalmari ja Vabarna Jane vanavanaimä.\n\nSetomaa vald and vällä Vabarna Anne perrä nime saanut umakultuuri avvuhinda seto perimüskultuuri edesiandmisõ iist.\n\nLätteq\n\nKirändüs\n Paulopriit Voolaine. \"Setu lauluema Vabarna Anne \"Peko (Pekolanõ)\"\". Eesti Kirjandus nr 22, 1928, lk 6-21.\n Paulopriit Voolaine. \"Setu lauluema Vabarna Anne \"Peko laulu\" II osa\". Eesti Kirjandus nr 24, 1930, lk 378-389.\n Peko. Setu rahvuseepos. Kuopio: Snellman-Instituutti, 1995.\n\nMuial võrguh\n Anne Vabarna\n\nSetomaa inemiseq","num_words":211,"character_repetition_ratio":0.066,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.234,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Peko%20%28eepos%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"\"Peko\" om seto eepos, mink om laulnuq lauluimä Vabarna Anne. Eeposõh om kokko pia 8000 värssi. \n\nMõnõ tükü \"Peko\" eeposõst avald' Voolaine Paulopriit 1928. aastagal aokiräh Eesti Kirjandus, a kogo \"Peko\" eepos om edimäst kõrda vällä ant 1995. aastagal Soomõh Kuopio liinah. Päält tuud om ilmunuq \"Peko\" 2017. aastagal Uusvadah (välläandja kirjastus Seto Kiri). \n\nEepose om soomõ kiilde tõlknu Suhoneni Seppo ja taa om soomõ keeleh vällä ant 2006. aastagal Helsingih.\n\nLätteq\n\nKaeq viil\n Peko\n\nSetomaa","num_words":71,"character_repetition_ratio":0.049,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.25,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ruhnu","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ruhnu (roodsi ja saksa keelen Runö, rannaroodsi keelen Ru:n (hääldus rũũn), soomõ keelen 19. aastagasaal Runosaari) om saar Liivi lahen. Ruhnu saar om Saarõ maakunnan ja tege tõisi vähämbide laidõga esiqsaisja Ruhnu valla.\n\nSaarõ pindala om 11,88 km², pikkus 5,5 ja lakjus 3,5 km. Kõgõ lähämb kotus mandri pääl om 37 km kavvõn Kolka nõna Kuramaal Lätin. Kurõssaardõ om õkva 70, Pärnohe 96, Kihno 54 km ja Riiga 96 km.\n\nRuhnu puukerik om kõgõ vanõmb alalõ hoitunu puuhoonõq Eestin. Ruhnu tulõtorn om Eesti kõgõ lõunõpoolitsõmb tulõtorn.\n\nMandrilõ ja mandrilt saarõ pääle saa Ringsu sadamast ja Ruhnu linnuvälä kaudu.\n\nEesti saarõq","num_words":91,"character_repetition_ratio":0.003,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.232,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ogre","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ogre om liin Lätin. 2022. aastagal elli Ogren 22 872 inemist. Liin om Daugava ja Ogre jõõ veeren.\n\nOgre ala suurus om 16,2 km². Kõgõ vanõmbaq jäleq inemisest Ogren ommaq umbõs 5000 aastat vanaq. Ogre edimäne nimmaminõ om peri aastagast 1874. Ogre sai liinaõigusõq 1928. aastagul.\n\nLiinast lätt läbi Moskva–Riia raudtii ja Riia–Daugavpils suurtii. Ogre om väiku kuurort.\n\nRahvastik \n2022. aastagal oll' Ogren 22 872 elänikku, 16 856 (73,7%) lätläisi, 4008 (17,5%) vindläisi, 630 (2,8%) valgõvindläisi, 302 (1,3%) poolakõisi ja 296 (1,3%) ukrainlaisi.\n\nRahva hulk aastidõ perrä\n\nSõbraliinaq \nOgre om põrõld 12 sõbraliina: \n\n Maiman, Afganistan\n Haapsalu, Eesti\n Jõhvi, Eesti\n Hengelo, Holland\n Kelmė, Leedu\n Lębork, Poola\n Joué lès Tours, Prantsusmaa\n Ånge, Roodsi\n Bollnäs, Roodsi\n Kerava, Soomõ\n Popasna, Ukraina\n Tšernihiv, Ukraina\n\nPildigalerii\n\nLätteq \n\nLäti liinaq","num_words":101,"character_repetition_ratio":0.035,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.308,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Salaspils","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Salaspils om liin Lätin. 2022. aastagal elli Salaspilsin 17 808 inemist. Liin om Daugava veeren. Liinan om Rahvuslik botaaniga aed.\n\nSalaspils ala suurus om 15,1 km². Kõgõ vanõmbaq jäleq inemisest Salaspilsin ommaq umbõs 11 000 aastat vanaq. Salaspils edimäne nimmaminõ om peri aastagast 1186 (s'aksa: Kirchholm). 1605. aastagal oll' tan Kirchholmi tapõlus poola ja ruutõ vaihõl. 1942.-1945. aastagal olliq Salaspilsi lähkün kontsentratsioonilaagriq. Salaspils sai liinaõigusõq 1993. aastagul.\n\nLiinast lätt läbi Moskva–Riia raudtii ja Riia–Daugavpils suurtii.\n\nRahvastik \n2022. aastagal oll' Salaspilsin 17 808 elänikku, 8672 (48,7%) lätläisi ja 6152 (34,5%) vindläisi.\n\nRahva hulk aastidõ perrä\n\nSõbraliinaq \nSalaspils om põrõld 3 sõbraliina: \n\n Wieliszew, Poola\n Finsterwalde, S'aksamaa\n Finspång, Roodsi\n\nPildigalerii\n\nLätteq \n\nLäti liinaq","num_words":92,"character_repetition_ratio":0.089,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.272,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Daugava","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Daugava vai Väinä jõgi, vai Zapadnaja Dvina, om Läti kõgõ suurõmb jõgi. Jõgi juusk läbi Vinnemaa, Valgõvinne ja Läti. Tä nakkas Vinne Valdai mägist nink juusk Riian Liivi lahtõ. Jõõ pikkus om 1005 km.\n\nSuurõmbaq liinaq jõõ veeren - Vicebsk, Navapolack, Polack, Daugavpils, Jēkabpils, Ogre, Riia.\n\nPildigallõrii\n\nLätteq \n\nLäti jõõq\nVinnemaa jõõq\nValgõvinne jõõq","num_words":52,"character_repetition_ratio":0.017,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.214,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kalda%20Kaja%20kolmas%20valitsus","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kalda Kaja kolmas valitsus om Eesti Vabariigi 53. valitsus. Koalitsiooni tegeväq Eesti Rehvormieräkund, Eesti 200 ni Sotsiaaldemokraadiq.\n\nValitsusõ kuunsais\n\nVälälingiq \n Selges saiq vahtsõ valitsusõ ministrikandidaadiq. ERR 08.04.2023. (eesti keelen)\n\nEesti valitsusõq","num_words":28,"character_repetition_ratio":0.008,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.215,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/%C5%A0evt%C5%A1enko%20Tarass","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ševtšenko Tarass (ukraina keeles Тарас Григорович Шевченко; sündünüq 9. urbõkuu pääväl 1814 (vanna kallendri perrä 25. radokuu pääväl) Morõntsin, Kiievi kubermangun (seo ilma aigu Tšerkassõ oblastin), koolnuq 10. urbõkuu pääväl 1861 Peterburin) oll' ukraina kiränik ja kunstnik, seo ilma ao ukraina kirändüse päätegijit.\nUkraina inemiseq\nKiräniguq\nKunstniguq","num_words":42,"character_repetition_ratio":0.095,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.209,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Muakunn","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Muakunn (Pelobates fuscus) om katõpaigaelläi muakundlaisi sugukunnan muakunna perrekunnan.\n\nMuakunna om Põh'a-Eestin väega veidüq. Tälle miildüs inemiisi lähkün elläq. Päivä käkk' tä hinnäst õks kohegiq pehmembä maa sisse. Tuu jaos kõlbas tälle pehmemb muld, midä om nurmõ pääl ja ussaian.\n\nInne Tõist ilmasõta olliq muakunna kõgõ parõmbaq kudõnõmisõpaigaq linalioq ja -läppeq. Nuuq olliq süväq ja säält saiq muakunnaq süvväq. Linalion saiq nääq 100–110 päivä rahuligult elläq. Näpopikkudsõq kunnapujaq kasviq es'kinäq vassapikkudsõs (päält 17 cm).\n\nKatõpaigaeläjäq","num_words":73,"character_repetition_ratio":0.014,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.186,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/S%C3%A4rg","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Särg (Rutilus rutilus) om karpkalaliisi seldsi kala.\n\nSärg kasus 25–35 cm pikäs ja 1,5 kg rassõs. Timä eloiä pikkus või ollaq esikiq 17 aastakka. Särel om rohikanõ sälg, hõbõhõdsõ läükegaq küleq ja valgõ kõtt, silmäq ja hormaq ommaq verkjädseq.\n\nSärg eläs piaaigo kõigin Võromaa järvin. Säre elopaik om perveveere lähkün muatsõn paigan, kon om pall'o viihaino. Särg eläs umma ello pääas'aligult õnnõ päivä. Üüse käkk' tä hinnäst haino vaihõlõ ja suik sääl. Särg' süü kalost kõgõ rohkõmb egäsugumaidsi viihaino. Särge sööväq pia kõik' rüüvkalaq ja viitsirguq. \n\nKalaq","num_words":84,"character_repetition_ratio":0.025,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.212,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kirriv%20p%C3%BCt%C3%A4l","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kirriv putäl' vai apteegipütäl' (Hirudo medicinalis) om sälgroodsuldaq elläi. \n\nPütäl eläs Karula rahvuspargi järvi seen ja om miiq püdälist üts' suurõmbit.\n\nKõgõ parõmba meelegaq eläs pütäl' madalan haino täüs lumbin vai järven. Ku kiäkiq nelä- vai katõjalgnõ vette tulõ, haard pütäl' edimädse otsagaq timä nahast kinniq. Tä haukas sis uma kolmõ lõvvagaq kolm kotust, kost verd kätte saiaq. Ku ohvri viist vällä lätt, lask ka pütäl' timä külest vallalõ. Söönüq pütäl' eläs üte kõtutävvegaq mitu kuud.\n\nApteegipüdälät om küländ veidüq perrä jäänüq selle et mitmõq väikuq järveq, kon tälle miildüs elläq, ommaq ärq kuionuq vai rissu täüs. Tõõnõ põhjus om tuu, et arstitiidüsen pruugitas timmä verevõtjas.\n\nRõnghussiq","num_words":107,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.19,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/V%C3%A4hk","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vähk vai vähktõbi vai kasujahädä om tõbi\n\nVähk om vii-elläi, eestikeeli jõevähk\nTäpsüstüsleheküleq","num_words":13,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.153,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/V%C3%A4hk%20%28vii-ell%C3%A4i%29","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Seo artikli om viieläjäst. Ku tahat kaiaq kasujahädä kotsilõ, kaeq Vähktõbi\n\nVähk (Astacus astacus) om vii-elläi.\n\nVähk om ainugõnõ ilma sälgroodsuldaq elläi, kedä meil süvväs. Võromaa jõõq ja ujakõsõq olliq nii 100 aastakka tagasi vähki täüs. Võromaa vähki viidiq esikiq välämaalõ müüki. Parhillatsõs om väega veidüq vähki perrä jäänüq.\n\nVähki häömisel om mitu põhjust: vähäkatsk, kraavitustüüq, viikogoq olõ eiq inämb nii puhtaq. Näile om tegünüq ka pall'o vaindlaisi niguq udras.\n\nEläjäq","num_words":70,"character_repetition_ratio":0.008,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.192,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Toborna%20pett%C3%A4i","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Toborna pettäi (ka Toborna petäi) om kaitsõalonõ petäi ja pühäpuu Võromaal Noodaskülan Rõugõ kihlkunnan.\n\nToborna pettäi kasus Kütioro hummogupoolsõl pervel Tobornamäe pääl ja korgõs üle Võro-Loosi maantii (Holopi-Hellekunnu kõrvalmaantii 25127).\n\nPuu om aoga kaotanu suuri ossi ja ladõv om ära häönenüq, õnnõ jälje omma järele jäänu. Järelejäänu ossa omma kõvasti ümbrekunna mõjol ümbre kujonenu. Umal aol kasus pettäi lagõda nurmõmaa pääl, sirotõli tuule puhutu ossa tii pääle nii ku vihmavari, a ku oroperv jäi puustusõs ja võsa pääle tull, kuiose külgmädse ossa är ja puu nakas keskest püramämiitjalt valgõ poolõ nõsõma. Rohilidsõlt hallõtama om jäänu õnnõ üts alõmano jämme oss, puu vanõmb osa om perädü suurõ kannu moodu – ümbremõõt 2,82 miitret.\n\nPuu igä olõ-õi viil tiidüslidsõlt kimmähe paika pant.\n\nToborna pettäi om luudukaitsõ all, Keskkonnaregistri numbriga KLO4001149.\n\nRahvaperimüse perrä om pettäi viimäne pühämõtsä puudesalgust jäänü puu, kohe om annõt toodu. Niisama om rahvajuttin puu alaq är käkit Vahtsõliina lossi kulla-aarõ, minka Roodsi sõavägi vinläste iist pakku joosten maha jätt. Kulda tule otsi säitsme soldatisinneli kavvõhuselt, tuultsamalt tsihilt, kohe puu esiqerälidsel täüskuu üül oma varjo heit.\n\nLätteq \n\nVõro vald\nPuuq\nPühäqpaigaq","num_words":178,"character_repetition_ratio":0.021,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.185,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/M%C3%A4lledu%20Jaan","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mälledu (Mäletu) Jaan (sündünüq 1. hainakuu pääväl 1749, koolnuq 22. radokuu pääväl 1827) oll' koolioppaja Räpinän.\n\nElokäük \nTimä esä Mikk oll' paprõvabrigu kubijas. Esä kuuli ärq 28. vahtsõaastakuu pääväl 1762. Perren oll' kokko 8 last.\n\nJaani opas' lugõma esä, uma süümise man. Pääle tuu opas' viil poisilõ päähä viis päätükkü katõkismusõst. Jaani opas' ka Kelchini nimelise köstre opilanõ. Opmisõlõ tegi lõpu rõugõhaigus, mink põdõmisest jäi Jaanilõ armilinõ nägo ja vilets nägemine, üts' silm jäi peris pümmes. \n\nKu esä 1762. aastagal ärq kuuli, võeti perre käest maja ka ärq, anti vahtsõlõ kupjalõ. Maja oll' külq esä Miku ehitet, a mõisa palgõst tett, niimuudu mõisa uma. Jaan nakas' perre toitmisõs kerjäma, timä oll' joba rõugõhaigusõga sandis jäänüq ja timä kerjämine oll' küländ loomulik. \n\n1766 oll' nälähädä ja soetõbi, Jaanil kuuli imä ka är. Jaan nakas tävvega kerjämä. \n\n1769 asotõdi Räpinäle kuul. Oppaja sääl es püsüq ja mõisnik sääd' Jaani koolioppajas. Palgas oll' edimält 2 vakka rüki. Rahapalk oll' 50 kopkat egä latsõ päält, kiä lugõmisõ selges sai. Oppaja tüü kõrvalõ sai Jaan leevärahha ka kerjämisest. Ega pühäpäävä sai kerigu kor'andusõst 30 kopikat. 1774. aastagal tetti vaestõmaja, säält sai kaq api.\n\n1790. aastal sai Jaan mõisast kimmä oppaja kotusõ, palgas 6 vakka rüki ja 3 ruublit hõpõt. 1791. a. 5. lehekuu pääväl sai valmis ka koolimaja.\n\nLõpuotsan oll' Jaanil kats kuuli - Vabrigukülän ja Jaamakülän.\n\n1821. a. pand' Jaan kirjä uma eloluu, 76 veerändpuugna pikkudsõlt.\n\nKirändüs \n M. J. Eisen. Kerjajast Koolmeister. Võru tetaja 26. nov. 1916.\n J. K-ng. Kerjusest-õpetaja. Võru Teataja 4. juuni 1927.\n Rutt Hindrikus. Eesti autobiograafilise kirjutuse kujunemisest 18. sajandist Teise maailmasõjani.\n Lehekülgi Eesti Pimedate ajaloost. III : eluloolisi artikleid\n https:\/\/www.veebiraamatukogu.ee\/en\/keyword\/1570\/M%C3%A4letu-Jaan-1749-1827\/\n\nVõromaa inemiseq","num_words":244,"character_repetition_ratio":0.026,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.253,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/M%C4%81rupe","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mārupe om liin Lätin. Mārupe om Riia liina kõrval. 2022. aastagal elli Mārupen 17 808 inemist. Liin om Mārupīte jõõ veeren.\n\nMārupe ala suurus om 18,2 km². Mārupe sai liinaõigusõq 2022. aastagul.\n\nLiinast lätt läbi Jelgava–Riia raudtii (jaam Tīraine) ja suurtii P132 Riia–Jaunmārupe.\n\nRahvastik \n2022. aastagal oll' Mārupen 17 796 elänikku.\n\nRahva hulk aastidõ perrä\n\nPildigallõrii\n\nLätteq \n\nLäti liinaq","num_words":51,"character_repetition_ratio":0.063,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.28,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tukums","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tukums om liin Lätin. Liin om Slocene jõõ veeren.\n\nTukumsi edimäne nimmaminõ om peri aastagast 1253. Tukums sai liinaõigusõq 1795. aastagul.\n\nTukumsi ala suurus om 13,6 km².\n\nLiinast lätt läbi Ventspils–Riia raudtii ja suurtii, Tukums–Jelgava–Krustpils raudtii, Tukums–Jelgava ja Tukums-Kolka suurtii.\n\nRahvastik \n2022. aastagal elli Tukumsin 16 528 elänikku, 13 881 (84,0%) lätläisi, 1532 (9,3%) vindläisi, 305 (1,8%) valgõvindläisi, 210 (1,3%) ukrainlaisi, 132 (0,8%) leedulaisi ja 111 (0,7%) poolakõisi.\n\nRahva hulk aastidõ perrä\n\nSõbraliinaq \nTukums om põrõld 12 sõbraliina:\n\n Saku, Eesti\n Honi, Gruusia\n Plungė, Leedu\n Šilalė, Leedu\n Strășeni, Moldova\n Andrychów, Poola\n Chennevieres, Prantsusmaa\n Strängnäs, Roodsi\n Tidaholm, Roodsi\n Scheessel, S'aksamaa\n Lejre, Taani\n Izjum, Ukraina\n\nPildigalerii\n\nLätteq \n\nLäti liinaq","num_words":86,"character_repetition_ratio":0.042,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.299,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kalda%20Kristina","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kalda Kristina (Kristina Kallas, sündünüq 29. vahtsõaastakuu pääväl 1976 Kiviõlin) om Eesti poliitik, 17. mahlakuu pääväst 2023 om tä haridusministri Kalda Kaja kolmandan valitsusõn. Tä oll' aastil 2018–2022 eräkunna Eesti 200 esimiis.\n\nTä om üts Eesti 200 asotajit ja juhtfiguuri ja oll' aastil 2018–2022 tuu eräkunna edimäne esimiis. Kandidiir' 2019. aastaga Riigikogo valimiisil valimisringkunnan nr 2, kor'as' 2306 hellü ja es saaq valitus. 2021. aastaga sügüse valiti tä Tarto liinavolikogo liikmõs, liikmõsolõminõ lõppi 17. mahlakuu pääväl 2023 Vabariigi Valitsusõ liikmõs kinnütämisega.\n\nTä kandidiir' 2023. aastaga valimiisil Riigikokko, kor'as' valimisringkunnan nr 10 (Tarto liin) 4288 hellü ja sai valitus. Timä Riigikogo liikmõs olõminõ lõppi 17. mahlakuu pääväl 2023 tuuga, ku tä sai haridusministris. \n\nEesti poliitiguq","num_words":95,"character_repetition_ratio":0.08,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.264,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Paulopriit%20Voolaine","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Paulopriit Voolaine, kel inne 1939. aastakka oll´ edenimi Paul Friedrich ja inne 1921. aastakka perrenimi Pedmanson, oll´ silmäpaistva Eesti arhiivimiis, raamadukogohoitja ja kodoluulanõ. Timä nimi om köüdet mitmidõ väärt tiidüsliidsi ja kirändüsliidsi saavutuisiga.\n\nVoolaine sai algharidusõ Räpinä Raadamaa Ministeeriümkoolin aastagil 1908–1913, edesi opsõ Räpinä Korgõmban Algkoolin aastagil 1913–1916. Peräst tuud evakueeriti tä Tartohe, kon oppõ 1916–1917 sinnäq üle viidün Riia Reaalkoolin ja 1917–1919 Tarto Kommertskooli reaalosakunnan. Voolaine võtt´ ossa aastil 1918–1919 ka Vabahussõast.\n\nPäält sõta oppõ Voolaine Tarto ülikoolin mitmit valdkundõ, sh. aastagil 1919–1920 arstitiidüst ni aastagil 1920–1925 filosoofiatiidüst. Viimädse erialal oppõ tä eesti kiilt, rahvaluulõt ja õdagumeresoomõ kiili. 1922. aastagal võit´ Voolaine filosoofiaoppusõ I avvohinna uma tüüga „Liivi keele kvantiteedi suhted eksperimentaalfonoetika valgusõn“, mink profesri Kettusõ Lauri pidi magistritüüd avvohinnalisõs.\n\nVoolaine and´ uma osa ka kirändüste. Näütüses toimõnd´ tä Ernst Puusepa seto kiilde ümbrepantut Vahtsõ Tõstamendi nellä evangeeliumi, miä trüküti ärq 1926. aastagal. Niisamatõ oll´ tä Seto lugõmigu kokkopandja ja kirot´ lugõmigu jaos regivärsilidse lugulaulu „Kuningas Seto“.\n\nÜts Voolaine suurõmbit saavutuisi kirändüsmaailman oll´ seto eeposõ „Peko“ luuminõ. Mõttõ tuus and´ tälle timä 1927. aastagal sündünü tutvus Vabarna Annega. Voolaine visand´ eeposõ tegevüstigu, mink perrä rahvalaulik lõi seto eeposõ „Peko“.\n\nLisas kirändüsligõlõ saavutuisilõ oll´ Voolaine ka aktiivnõ keele- ja kultuuriuurja. Tä uursõ Koiva ja Lutsi maarahvast, liivi kiilt, Räpinä kandi rahvaluulõt ja eesti asundusõ rahvaluulõt. Voolaine koŕaś murdõnäütit ja etnograafilist matõrjaali Lätimaal, Pihkva oblastin, Velikije Lukin ja naabriallo pääl. Timä töid avaldõdi pall´o aokiŕon, luulõtuisin ja näütemängõn.\n\nPaulopriit Voolaine kuuli 1985. aastagal autoõnnõtusõn.\n\nKirändüs\n Mii' Issändä Jeesusõ Kristusõ pühä Evangeelium : Matteusõ, Markusõ, Luukasõ ja Johannõsõ kirotõt. Seto kiilde ümbre pannu' Ernst Puusepp, keele poolõst õiõnduisi tennü' P. Voolaine. Tartoh: Akadeemiline Emakeele Selts, 1926. – 302 lk. \n Paulopriit Voolaine. \"Setu lauluema Vabarna Anne \"Peko (Pekolanõ)\"\". Eesti Kirjandus nr 22, 1928, lk 6–21.\n Paulopriit Voolaine. \"Setu lauluema Vabarna Anne \"Peko laulu\" II osa\". Eesti Kirjandus nr 24, 1930, lk 378–389.","num_words":286,"character_repetition_ratio":0.059,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.221,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ludsi%20kiil","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ludsi kiil (vai Ludza kiil) om üts lõunõeesti keelist. Nigu muuqki lõunõeesti keelekujoq, näütüses võro vai seto kiil, kuulus ludsi kiil õdagumeresoomõ kiili hulka, miä ummakõrda ommaq alarühm suurõmbast soomõ-ugri kiili ja uurali kiilkunnast. Ludsi kiil om kõgõ lähkümb lõunõeesti seto keelele. Kõigi lõunõeesti kiili kõgõ lähkümbäq keeleq ommaq ummakõrda liivi ja eesti kiil.\n\nLevik\nLudsi keele ala om üts noist kolmõst piirkunnast, midä kutsutas (lõunõ)eesti keelesaaris – piirkunnaq välänpuul Eesti riigipiire, kon kunagi kõnõldi lõunõeesti kiilt. „Ludsi“ om Hummogu-Lätin olõva Ludza liina eestikiilne nimi ja ludsi kiilt kõnõldi põhilidsõlt Ludza liinast põh´a, hummogu ja lõunõ puul ümbretsõõri. Tõsõq kats (lõunõ)eesti keelesaart ommaq Leivu ja Kraasna. Leivu kiilt kõnõldi Põh´aõdagu-Lätin Ilzene ja Lejasciemsi kandin Alūksne liina lähkün. Kraasna kiilt kõnõldi külin Vinnemaal Krasnogorodski liina lähkün, umbõs 30 km kavvõn parhillatsõst Läti-Vinne piirist. Naist kandõst egäüte inemiseq kõnõli lõunõeesti keelekujjo, miä oll´ tõistmuudu tõisin piirkunnõn kõnõldavast lõunõeesti keelest nigu ka Eestin kõnõldavast lõunõeesti keelest.\n\nKõnõlõjit\nLudsi kiilt kõnõldi inne Tõist ilmasõta umbõs 50 väikun külän Mērdzene (varramba Mihalova), Pilda, Nirza ja Brigi (varramba Janovole) kihlkunnan. Ludsi keele kõnõlõjidõ arv jäi katõkümne aastagasaa seen kõrrast vähämbäs. Eesti uurja Kallasõ Oskar oll´ edimäne, kiä ludsi kiilt ja ludsi rahvastikku Lätin dokumentiire. Timä arvõ perrä oll´ 1894. aastagal umbõs 800 ludsi keele kõnõlõjat. Katõkümnendä aastasaa algusõn arvssiq keeletiidläseq Ojansuu Heikki ja Grünthali Villem, et ludsi keele kõnõlõjit võisõ ollaq 200 ümbre. 1925. aastagal ummakõrda pakk´ uurja Paulopriit Voolaine vällä, et ludsi kiilt kõnõlõs umbõs 120 inemist, ni keeletiidläne Sanga August märke 1936. aastagal, et ludsi keele imäkeelega võisõ ollaq viil 30 kooni 40 inemist. Viimäne ludsi keele kõnõlõja Nikolai Nikonovs kuuli 2006. aastagal. Täämbädsel pääväl ommaq ütsikil ludsi kogokunna liikmil alalõ viil mõnõq algtiidmiseq ummi edevanõmbidõ keelest, a keele kõnõlõjit inämb ei olõq.\n\n2020 and´ Läti keeletiidläne Balodisõ Uldis vällä ludsi keele aabidsa üten väiku grammatikaga.\n\nKiräviis ja välläütlemine\nVokaalõ pikkust tähüstedäs, nii ku läti ja liivi keelen, kriipsuga, miä om kirotõt vabahelü kottalõ, nt ā, ȳ vai ǖ. Pikk konsonant märgitäs katõ tähega: tt, kk, ļļ jne.\n\nNiguq läti ja liivi keelen, tarvitõdas pehmide peethelle jaos palatalisatsioonimärki (,) vastava konsonandi all (nt naiņe ‘naanõ’, maŗa ‘maŕa’, taļvīne ‘talvinõ’). Välänpuul edimäst silpi ommaq inne i-d olõvaq konsonandiq hariligult pehmeq ja tuuperäst näil palatalisatsiuuni eräle ei märgitäq. Tuuperäst üteldäs vällä pinī ‘pini’ nii, nigu olõs kirotõt piņī.\n\nEesti tähe õ asõmõl kirotõdas ludsi keelen y. Konsonandil q om sama funktsiuun nigu seoilmaaigsõn võro vai seto kiräviisin.\n\nTõistmuudu eesti keelest, helülidseq, ommaq konsonandiq b, d ja g (IPA [b], [d] ja [ɡ]).\nKonsonant l om velariseerit, ku tä om kesk- ja tagavokaalõ (a, u, y) iin. Säänesama velariseerit l om ka vinne vai läti keelen.\n\nRõhk\nNigu tõisin õdagumeresoomõ keelin ja ka läti keelen, om ludsi keelen päärõhk hariligult edimädse silbi pääl. Tähtsä eränd om kiildmiisi puhul. Sääntsin sõnavormõn, nigu nt ole-eiq ‘olõ-õi’ ja anna-as ‘anna-as’, rõhutõdas eitüsjakku, mitte verbi edimäst silpi.\n\nNäüdüs nimisõnakäändmisest\n\nMõnõq arvosõnaq\n\n1: üțș, 2: kațș, 3: kolq, 4: nelli, 5: vīz̦, 6: kūz̦, 7: sǟdze, 8: katēza, 9: ütēzä, 10: kümme, 11: üțșteiskümme, 12: kațșteiskümme, 15: vīz̦teiskümme, 20: kațșkümmend, 22: kațșkümmend kațș, 30: kolqkümmend, 40: nellikümmend, 50: vīz̦kümmend, 100: sadā, 200: kațșsadā, 600: kūz̦sadā, 1000: tuhat, 5000: vīz̦tuhat.\n\nKirändüs\n Uldis Balodis: Lutsimaa: Land of the Ludza Estonians ()\n Uldis Balodis: Lutsi kiele lementar \/ Ludzas igauņu valodas ābece. Rīga, 2020.\n\nLõunaeesti kiil","num_words":511,"character_repetition_ratio":0.064,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.215,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tsintsilja","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tsintsilja (ladina keelen Chinchilla) ehk villakhiir om Lõunõ-Ameeriga jüräjide pereq, kohe kuulus kats liiki.\n\nTsintsiljaq ommaq üüsidse eloviiega.\n\nImetäjäq","num_words":19,"character_repetition_ratio":0.013,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.165,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Verrev%20panda","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Verrev panda ehk tulikasś (Ailurus fulgens) om murdja elläi, kiä eläs Himaalaja mägimõtson. Tä om luuduskaitsõ all ja luudusõn om neid arvadaq alalõ 10 000 ümbre.\n\nVällänägemine \n\nVereväl pandal om rossõverrev kask, miä om kõtu puult tummõmb, valgõ “näomasḱ” ni mustaq silmäq. Timä loomuperäline tunnismärḱ om tä kohhil kõllatsidõ ja verevide juttõgaq hand.\n\nSüümine \n\nVerrev panda süü päämidselt bambust, agaq näie söögis ommaq ka tsirguq, väikonisalisõq, munaq ja maŕaq.\n\nEloviiś \n\nVerrev panda om ütsildädse üüsedse eloviisigaq. Tõisiga kokko saavaq nä õnnõ paaritamisaol kaarnakuu ni urbõkuu vaihõl. Tiinüs kest umbõs 150 päivä ni kõrragaq sünnüs 1-4 poiga, kiä jääseq imägaq kooniq järgmäidsi poigõ sündümiseniq. Päävä aol makas verrev panda puu otsan.\nOho kõrral verrev panda pakõs ärq. Ku ärq juuskõq ei saaq, sis nõsõs tä tagakäppi pääle, et suurõmb vällä nätäq.\n\nOhoq \n\nVerevät pandat sääd ohto päämidselt timä elokotussidõ ärqhäädümine. Lõunaõdagu-Hiinan ommaq ohos ka salakütiq, kiä jahtvaq näid päämädselt näide hando peräst, minkast tetäs karbussit pulmaavvotallituisi jaos, selle et usutas, et tuu tuu mõrsjalõ õnnõ.\n\nKaitsminõ \n\nVerrev panda om tä kaitsõ alaq võet kõigin riigen, kon tä eläs, sammamuudu om kaitsõ alaq võet näide elokotussit.\n\nImetäjäq","num_words":181,"character_repetition_ratio":0.058,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.193,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/P%C3%B5h%27as%C3%B5da","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Põh'asõda oll' sõda Roodsi, Vinnemaa, Taani ja tõisi riike vaihõl. Tuud peeti 1700.–1721. aastal, ku Roodsin oll' kuning Karl XII ja Vinnemaal valitś Piitre I. Ku Põh'asõda lõppi, lõppi Eestin Roodsi aig ni nakaś Vinne aig.\n\nSõaq","num_words":36,"character_repetition_ratio":0.009,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.258,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Paid%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Paidõ (eesti keelen Paide) om liinasisene liin Kesk-Eestin, Järvä maakunna ja Paidõ liina nimelidse valitsõmisütsüse keskus. Liina om edimäst kõrda kiräligult nimmat 1265. aastagal, ku naati Paidõ ordoliina tegemä. Asondus sai liinaõigusõq 1291. aastagal. \n\n2019. aastaga alostusõ saisoga elli liinan 7905 inemist.\n\nNimi \nPaidõ kandsi ja liina edimäne nimi oll' Wittenstein (alambs'aksa keelen \"valgõ kivi\"; tarvitõdi ka nimekujjo Wittensten'). Nimi tull' ordoliina ehitämises pruugitust kalgikivist.\n\nPaidõ võrokõsõq jm lõunõeestläseq \nPaidõn eläs pall'o võrokõisi ja lõunõeestläisi, kuiki nä kõik mõista-ai joht võro kiilt, a käüväq kuun.\nEesti liinaq","num_words":83,"character_repetition_ratio":0.022,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.208,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Molchat%20Doma","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Molchat Doma om post-punk ansambli (vinne keelen Молчат Дома) Valgõvinnest, miä tull' kokko 2017. aastagal. Päämädselt mängeväq sääl Egor Shkutk (laul), Roman Komogortse (kitra, sünt, trummimiis) ja Pavel Kozlov (basskitra, sünt). Molchat Doma viiś om mõotõt 1980 aastidõ tunnõtust vinne rockmuusikast.","num_words":39,"character_repetition_ratio":0.041,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.227,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Priipalu","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Priipalu om külä Sangastõ kihlkunnan Valga vallan Valga maakunnan.\n\n1992–2017 oll' külä Õru vallan.\n\nPriipalun om Priipalu Pühä Vassili Suurõ kerik (õigõuso kerik).\n\nPriipalun om sündünüq maalikunstnik Tedre Kristjan.\n\nEesti küläq","num_words":30,"character_repetition_ratio":0.063,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.217,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Viciebsk","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Viciebsk (kaq Vitsebsk) om liin Valgõvinnen. \n\n2009. aastaga rahvalugõmisõ perrä oll' Viciebski elänikkunnast valgõvindläisi 80,47%, vindläisi 12,67%, ukrainlaisi 1,3%, juutõ 0,38% ja poolakõisi 0,25%. Päämine kiil om vinne kiil, valgõvinnõ kiilt pruugitas veidüq.","num_words":27,"character_repetition_ratio":0.008,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.292,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kodot%C3%BCtreq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kodotütreq om 19. jaanuaril 1932 luud Kaitsõliido nuuriütisüs. Kodotütreq ommaq 7–18-aastagadsõq tütrikuq, kiä toimõndasõq egäl puul Eestin.\n\nNoorõq käüväq pall’o mõtsan, opvaq luudusõ, aoluu ja kodomaa kotsilõ. Liikmit om pia 4000. Nooril om pidolik vormirõivas ja vormirõivas mõtsa jaos.\n\nPoiskõsõq saavaq ollaq Noorõq Kodassõq nuuriütsüsen.","num_words":42,"character_repetition_ratio":0.048,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.21,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Hamstri","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hamstri ehk harilik hamstri ehk õuruupa hamstri (Cricetus cricetus) om jürräi, ainukõnõ liik hamstri (Cricetus) perren. Hamstriq eläseq suurõn jaon Õuraasiast. Hamstriq ommaq väikuq ja näil om lühkene hand. Hamstriq ommaq hariligult pruuniq, näil ommaq valgõq põsõq ja must kõtt. Hamstriq saavaq süüki põskõ pandaq. Hamstriq sööväq siimnit, kasvõ ja mutukit. Hamstriq ommaq hariligult üüsidse eloviiega. Hamstri tiinüs kest keskmädselt 18-20 päivä ni kõrragaq sünnüs 3-15 poiga.\n\nImetäjäq","num_words":66,"character_repetition_ratio":0.115,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.189,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kolmnukk","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kolmnukk om kolme otsagaq ja kolmõ külegaq kujond. \n\nKu kolmnukal ommaq kõik küleq ütepikäq, sõs taa om tasakülgigaq kolmnukk. Ku kolmnuka üts nukk om täüsnukk, sõs tuu om täüsnukagaq ehk vinklin kolmnukk.\n\nKaeq viil \n Paarkolmnukk\n\nGeomeetriä","num_words":36,"character_repetition_ratio":0.043,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.189,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/P%C3%B5ltsamaa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Põltsamaa om liin Jõgõva maakunnan Põltsamaa vallan Põltsamaa jõõ veeren. Põltsamaa vallan elli 2023. aastaga 3. vahtsõaastakuu andmidõ perrä 9485 inemist. Põltsamaal om suur kants. Tuud naati ehitämä 1720. aastagal. Põltsamaa oll' Liivimaa kuningriigi pääliin aastagil 1570-1578. Liivimaa valitsõja Hertsog Magnus elli Põltsamaa liinan.\n\nEesti liinaq","num_words":41,"character_repetition_ratio":0.108,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.222,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vurdsuvesi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vurdsuvesi (vurtsvesi, kibõnidõgaq vesi, kibõnagaq vesi, kibisäjä vesi) om sääne vesi, mil om seen hüdsihappagaasi. \n\nVurdsuvesi aja kibõnit, tuuperäst et sääl om mullõ sisen. Tuu om üts limmonaadi kuustusosa kuun tsukru ja tsitronhappagaq.\n\nJoogiq","num_words":34,"character_repetition_ratio":0.067,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.185,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Meetriline%20ruum","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Matõmaatigan kutsutas miitrilidses ruumis hulka, kon elonikkõ vaihõl om annõt kavvus. Kavvus täüt järgmäidsi nõudmiisi:\n\n Elonikkõ A ja B kavvus om nulľ parrahe sis, ku A ja B om sama elonik.\n Kavvus elonigust A elonikku B om sama, ku kavvus elonigust B eloniguniq A.\n Elonigu A kavvus eloniguniq B olõ-i ilmangiq suurõmb, ku A kavvus eloniguniq B läbi määntsegi elonigu C.","num_words":61,"character_repetition_ratio":0.135,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.198,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kunstvissel%C3%BCs","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kunsťvisselüs om talvõspordiala, kon sportlasõq tandsvaq ijä pääl muusiga perrä ja tegeväq kohustuslikkõ asjo. Võistõldaq saa ütsindäq, paarin vai rühmän. Võistlusalaq ommaq naisi ütsiksõitminõ, miihi ütsiksõitminõ, paarinsõitminõ, ijätands ja sinkruunvisselüs. Sportlasõq tegeväq hüppüssit, piruette, nõstõtuisi ja muud säänest.","num_words":38,"character_repetition_ratio":0.066,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.146,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Fotos%C3%BCntees","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Fotosüntees (kreeka keelen photo (valgus) shynthesis (üttepandminõ)) om luudusõn toimunuq jakkus, mink käügin elolisõq tegeväq pääväväe keemilidses väes. Fotosüntees sünnüs valgustegüside pigmente (näütüses klorofülli) abigaq. Fotosünteesi läteq om vesi (H₂O), hüdsäsnikdioksiid (CO₂), mineraalollusõq ja väeläteq om päävävägi. Tulõmis ommaq hüdsivesiguq (päämidselt viinamaŕatsukõŕ, fruktuus) ja tärklüs. Kõrvalinõ tullõm om hapasnik (O₂)\n\nReaktsioonivõrrand:\n\n6 CO2 + 12 H2O + valgusõpudinaq → C6H12O6 + 6 O2 + 6 H2O\n\nhüdsihappagaaś + vesi + päävävägi → viinamaŕatsukõŕ + hapasnik + vesi","num_words":63,"character_repetition_ratio":0.052,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.216,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/P%C3%A4%C3%A4v%C3%A4lill","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Päävälill (Helianthus) om üteaastalinõ kasv, midä kasvatõdas egäl puul üle maailma.\n\nKirjeldus \n\nKasvol om õgõv ja karvanõ vars. Kasvo korgus või ollaq 40 tsendimiitrest kooniq 4 miitreni. \n\nKasvo häitsmetsauk om suur, hariligult 20 cm diamiitregaq, a vai ollaq ka kooniq 50 cm ja inämb.\n\nPruukminõ \n\nPäävälilliõlli pruugitas laembalt söögitüüstüsen ja hariligun pruukmisõn ku söögiõlli.\n\nLilliq","num_words":51,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.203,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Natsiss","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Nartsissiq ommaq inämbüisi valgõ vai kõlladsõ häitsmegaq lilliq. Leheq ommaq pikäq, kitsaq ja võivaq ollaq kas silleq vai soonõlidsõq.\n\nVõro- ja eestikiilne nimitüs \"nartsiss\" om tulnuq kriika keelest ja om arvadaq tulõtõt sõnast ναρκάω (narkaō), miä tähendäs 'jää kangõs' va 'jää tuimas'.\n\nLilliq","num_words":43,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.195,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Trapezundi%20keisririik","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Trapezundi Keisririik oll' aastagil 1204-1461 Väiku-Aasia põh'ahummogujaon, Musta mere lõunõperve pääl ja Krimmi puulsaarõ lõunõperve pääl olõman olnuq riik, mink pääliin oll' Trapezund (parhilla Trabzon).\n\n1204. aastagal sattõ Konstantinoopoli liin ristisõdijidõ kätte nink sõs panniq Bütsantsi inneskidse keisri Andronikos I Komnenosõ pojaq Alexios ja David Gruusia kuningaimänd Tamara abiga Bütsandsi varõmidõ pääle Trapezundi keisririigi. \n\n1461. vallut' Trapezundi keisririigi Osmannõ riigi sultań Mehmed II.","num_words":60,"character_repetition_ratio":0.089,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.187,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/L%C3%A4tl%C3%A4seq","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Lätläseq (läti keelen latvieši) om balti rahvas. Inämbüse lätläisi imäkiil om läti kiil. Lätläisi om umbõs 1,5 mill'onat, naist 1 284 194 eläseq Lätin (2011. aastaga rahvalugõmisõ perrä). Eestin eläs 1764 lätläst (2011. aastaga rahvalugõmisõ perrä). Läti rahvas om kujonuq päämädselt 13.–16. aastagasaal latgallaisist, semgaleist, kuralaisist ja liivlaisist. Lätläisi rahvakultuuril om pall'o ütist eestläisi kultuuriga.\n\nRahvaq","num_words":48,"character_repetition_ratio":0.091,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.243,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Veneetsi%C3%A4%20karn%C3%B5val","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Veneetsiä karnõval om üts kõgõ parõmbahe teedäq ja kõgõ inämb hinnat karnõval mitte õnnõ Itaalian, a ka üle ilma. \n\nKarnõval om uma algusõ saanuq kavvõst minevigust, umbõs aastagast 1000, ku tuu kotsilõ ommaq edimädseq tõõstusõq sündmüisist liinan. \n\nMaskiirmise kombõ oll' tegeligult vällä mõtõlnuq Veneetsiä oligarh, et pakkuq kõigilõ tuust ossavõtjilõ võimalust tävveste anonüümselt ilotõllaq.\n\nItaalia","num_words":54,"character_repetition_ratio":0.02,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.175,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Hansa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Hansa vai hanss om koton tett kraadiga juuk, setokõisi rahvusjuuk. \n\nEesti Vabariigin om hansa tegemine säädüsvastalinõ.\n\nHansa tegemine \nKõgõpäält kaalutas päsüläga ärq üts puut rüäjauhõ. Jauh piät olõma häste piinüs jauhat, sis and pall'o viina vällä. Sis aetas paan nelli pange vett lämmäs, katsakümne kraadi pääle, ja naatas imätämä. Imätedäs hariligult katõ inemisega: üts vala jauhõ vette ja tõnõ sekä taad putru, et tüküq sisse ei jääq. Sis kaetas pada päält rõivaga kinniq, et lämmämb olõs ja lastas kats-kolm tunni saistaq – seenis ku ärq imähüs. Peräst võit pruumiq – ku pudru makõs om lännüq, sis tulõ hää viin ja and häste vällä. Noq segästäs külmä vett mano, nii et pudõr är jahus, nii katõ-kolmõkümne kraadi pääle, muidu kiit pärmi ärq. Pärmi tulõ viis-kuus pulka tsukrõga vedeläs hõõruq ja mano pandaq. Taa lätt vähembä pärmiga kaq käümä, a viie-kuvvõ pulgaga lüü tälle kõrraga hää huu sisse.\n\nEdimäne üü peräst käümäpandmist piät kõik aig pääle pasma, et taa suurõ käümisega üle veere vällä ei tulõq. Ku käümine pall'o kõvas lätt, võetas pangiga üts jago mant ärq. Peräst ku tä jälq tasaligult käü, pandas tagasi. Nätäl aigu piät käümä. Ku hallõ pääle võtt, sis om valmis. Sis aias kõrraga läbi ärq, ku kaugu saistaq lasõt, lahtus ärq. Läbi aias kats kõrd, edimädse aamisõga tulõ praskalõ vett mano pandaq. Ku pudõr pall'o sakõ om, sis tüküs paa põhja kõrbõma ja võtt viinalõ kõrbõnu maigu mano.\n\nPaa kaas piät väega kõrraligult pääl kinniq olõma, et aamisõ aigu päält ärq ei viskaq – sis olõt viinast ilma ja võit hinnäst kaq ärq palotaq. Ku pada jo lämmäs nakas minemä, sis tetäs tuld häste hilläkeiste, muidu tüküs pudru kiimä nõsõmisõl torrõ sisse. Läbi aias kats kõrda, tõsõ kõrra aamisõl lastas viil läbi hütsi kah. Edimäle puul tuupi viina, mis tõsõ kõrra läbiaamisõga tulõ, võetas eräle, tuud viina sisse ei pandaq, tan om pall'o puskariõlli seen. Tuu om väega hää sälämäärmise rohi. Perämine laha viin võetas ka eräle, ku viin pall'o kangõ om, sis om tuuga hää tempiq, nii et viin paras saa. Väega lah'as ei võiq hansat tetäq, piät olõma viis'-kuus'kümmend kraati kangõ. Ku puskari poodiviina kangusõ tiit, sis tulõ juumisõl vii maik suuhtõ. Ku perämist laha viina üle jääs, sis tuu hoitas alalõ ja pandas tõsõ tegemise aigu edimäst kõrd lastu viinalõ mano. \n\nKõrraligu tegemisega tulõ puudust jauhõst vällä kuus'-säidse liitrit viina, ku väega häste vällä and, sis eskiq kipõn inämb. Praaga, miä edimädsest aamisõst perrä jääs, võit eläjile süütäq, taa om puhas jüvä. Miä tõsõ kõtta aamisõst perrä jääs, tuugaq ei olõq midägiq tetäq, tuu tulõ ärq visadaq. Viina aamisõ man juuma naadaq ei võiq, muidu lätt kõik tego vussi; viina aaminõ om sääne tüü, miä taht targa pääga tegemist. Nii pall'o tegemise aigu viina proomitas, et olõs teedäq, kas tulõ kõva viin vai nakas ärq lah'as jäämä.\n\nKirändüs \nRaudoja Ahto. Handsa. Lahutamatu osa seto kultuurist. Horisont 4\/2009 (eesti keelen)\n\nSeto kultuur\nJoogiq","num_words":475,"character_repetition_ratio":0.036,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.205,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Suur%20Basaar","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Suur Basaar (türgü keelen Kapalı Çarşı, tähendäs \"kinnıne turg\") om üts kõgõ suurõmb ja vanõmb turg, kon om 61 katõtut huulitsat ja päält 4000 poodikotussõ, kokko 30 000 m² müügipinda. Turu pääl käü egä päiv 250 000 kuni 400 000 külälist. 2014. aastagal kanti taa maailma kõgõ käütümpi turistõ kotussidõ nimekirjä 91 250 000 aastakäüjäga. Istanbuli Suurt Basaarı peetäs sakõstõ ütes edimädses kaubakeskusõs maailman.\n\nKotus \nSuur Basar om Istanbuli liinan Fatihi piirkunnan. Basaari saa kergehe joudaq näütüses trammiga.\n\nAolugu \nTulõvadsõ Suurõ Basaari keskmädse jao ehitämine naas' pääle 1455\/56. aastaga talvõl. Tuu oll' üts Ottomani dünastia suurõmbist ettevõtmiisist, miä nõst' pall'o Istanbuli majanduslikku joukust. \n\n17. aastagasaa alostusõn oll' Suur Basaar joba uma lõpligu kujo saanuq. Ottomani Impeeriumi perädü suurus kolmõn ilmajaon ja kontroll kaubateie üle Aasia ja Euruupa vaihõl tekk' Basaarist tähtsä Vaihõmere kaubandusõ keskusõ. Basaarin oll' jo sis 67 huulitsat (egäüts kand' esierälidse kraami müüjide nimme), mitu platsi, midä pruugiti egäpäävätside palvuisi jaos, 5 mošeed, 18 värehtit, miä tettiq egä päiv hummogu vallalõ ja pantiq õdagu kinniq. \n\nUmbõs 1638 om kirotanuq Türgü reisimiis Çelebi Evliya hää aoluulidsõ seletüse basaarist ja tuu kombist. Puutõ arv oll' kokko päält 3000. Tuul aol oll' kümnes jago liina poodõst keskendünü turu pääle ja ümbre. \n\nSuurõlõ Basaarilõ teiq suurt hätä mitmõq õnnõtusõq: tulõkah'oq ja maavärinäq. Edimäne noist oll' 1515, tõõnõ 1548 ni ildampa läbi aastagasato viil mitu kõrda.\n\nTürgü\nkaubakeskusõq","num_words":204,"character_repetition_ratio":0.018,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.226,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/COOLtour","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kuuntüüprojekt COOLtour (lühendüs inglüsekiilsest projektinimest Cultural heritage as a source of development of future competencies in youth) uur Eesti, Itaalia, Türgü ja Poola nuuri kombit, kogokunnatundmist ja tiidmiisi rahvakultuurist. \n\nNelä riigi kultuuri- ja nuuritüütäjäq ja kultuuriperändihuvilidsõq saiq 4.-10. lehekuul 2023 kokko Võromaal Rõugõn. Edimädsel kokkosaamisõl säeti alostusõs ülesandit, tettiq valmis uurmisplatvormiq, saadi tutvas paigapäälidse keele ja tuu saisoga, haridus- ja kultuurieloga ni lepüti kokko, määntsit ettevõtmiisi edespite tetäs. \n\nEuruupa Liido ütenrahastusõga projekti lõpõtusõs om laanit näüdädäq 2024. aastagal Võro-Seto nuurifestil projekti esiq astmit. Projekti tulõmusõs om plaanit valmis tetäq käsiraamat \"CoolTour Guide\".\n\nkultuuriprojektiq","num_words":90,"character_repetition_ratio":0.01,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.166,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Sob%C3%B3tka","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sobótka om vana poola rahvakallendri pühä, midä peetäs aastaga kõgõ lühkümbäl üül piimäkuun. Taad om kutsut ka tulõ- ja viipühäs. \n\nTaal pühäl ommaq inemiseq tennüq tuld, neitsüq ommaq tennüq lillikruunõ esiqeräliidsi kündlidega ja pandnuq nuuq jõkkõ ujoma, et mõni muurmiis nuuq lövväsiq ja üles korjasiq. Usoti, et tuust noorõstmehest pidi sis saama neitsüle peigmiis. \n\nTaa om olnuq rahvakombidõ perrä nõiduslinõ aig, ku traditsioonilidsõq riigliq ja moraalikeeloq es massaq. Õnnõ tuu õdagu võisõ naanõ umast mehest lahko minnäq ilma määntsegi tagajäreldäq. Niisama otsiti sis mõtsast lilli, midä periselt olõ-õi olõman, nii et periselt otsiti paarilist, kinka kongi mõtsan seksiq.\n\npoola rahvakallendri","num_words":100,"character_repetition_ratio":0.037,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.171,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kar%27akakar","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kar'akakar (ka kanaperselill vai haniperselilli, ladina keelen Anthemis) om üte- vai mitmõaastagaidsi hainakasvõ perrest. Kar'akakraga sarnatsidõ kasvõ perrekunnaq ommaq kummõl, kesälill ja härmäsilm. Kar'akakra perrehe kuulus päält saa sordi. Üts Eestin hariligult kar'akakras peet lille om lill, mink nimi om eesti keelen harilik härjasilm, a midä võro keelen kutsutas iks karikakar vai kar'akakar. Kar'akakar om peri Vaihõmere mailt ja Lähkült-Hummogumaalt. Säält om tä levinüq üle ilma. Kar'akakar om levinüq ravikasv, timä häitsmist tetäs tiid.\n\nLilliq","num_words":75,"character_repetition_ratio":0.047,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.176,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Talsi%20Eeva","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Talsi Eeva (sünnünimi Lindali Eeva; 17. joulukuu pääväl 1988 Tarton) om eesti viioldaja ja laulja.\n\nElolugu \nLindali Eeva alost' viioliopmist kolmõaastadsõlt. 2002. aastagal lõpõt' tä Ülenurmõ muusigakuuli. \n\nTä om muusigakollektiivin Curly Strings.\n\nTä tüüt' perimüsmuusiga osakunna juhatajana, ni oppajana Elleri Heino nimelidsõn Tarto muusigakoolin.\n\nHindäperi \nTimä latsõpõlvõkodo oll' Ülenurmõl. Timä esä om Lindali Kalev. Eeval om aasta ja katõssa kuud vanõmb sõsar Anni. Talsi vanaesä Lindali Aksel Herbert pässi imekombõl 1949. aastaga urbõkuun Tsiberihe kiudutamisõst.\n\n6. põimukuu pääväst 2011 om tä abielon Talsi Villuga. 2018. aastaga 28. joulukuu pääväl sündü näil tütär Lilli.\n\nViited \n1. , Universitas Tartuensis\n\n2. , Ülenurme Muusikakool: Vilistlased (kaetu 21.05.2023)","num_words":92,"character_repetition_ratio":0.037,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.234,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kusk","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kusk (Acerina cernua vai Gymnocephalus cernuus) om ahhunlaisi sugukunda kusõ perrekunda kuuluv väiku rüüvkala.\n\nKusk eläs Hummogu-Euruupan ja Põh'a-Aasian, õdagu poolõ kooniq Prantsusmaani. Vaihõmere main ja Kaukaasian tedä ei olõq, niisama Amuuri jõgikunnan.\n\nKusk eläs jõkin ja järvin. Makõ vii peräst saa tä elläq ka Soomõ lahen.\n\nkalaq","num_words":48,"character_repetition_ratio":0.024,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.183,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/V%C4%AB%C4%B7i%20m%C3%B5isa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vīķi mõisa (saksa keelen Zarnau, läti keelen Vīķu muiža) oll' perismõisa Liivimaal Volmari maakunnan Aloja kihlkunnan. Täämbädsel pääväl om mõisa Lätin Limbaži piirkunnan Staicele vallan Vīķi külän. Innembide kuulu mõisa S'aksa ordulõ. 15. aastagasaa lõpust oll' mõisa Orgiersi suguseldsi uma. 17. aastagasaal läts' mõisa Roodsi umandusõ ala. 1677 kinkse Roodsi kuning Karl XI mõisa postidirektrile Statius Steinile. 1680ndil mõisa riigistõdiq. Ildampa läts' mõisa Vinne Keisririigi umandusõ ala. 1736 kinkse keisrinna Anna mõisa krahvilõ Gustav Reinhold von Löwenwoldele. 1742 riigistõdiq mõisa vahtsõst. 1744 kinkse keisrinna Jelizaveta Petrovna mõisa kinkse Aleksandr Ivanovitš Rumjantsevile. 1747 ost' mõisa krahv Joachim Johann von Sievers. 19. aastagasaal läts' mõisa abielo kaudu Günzeli suguseltsile. 19. aastagasaal ehitedi ka kolmõkorrusõlinõ veski. 1844-1852 oll' mõisa umanik Katharina Eleonore von Löwis of Menar. Järgmäne umanik oll' paron Gustav Emanuel Krüdener. 1890ndil oll' mõisa umanik Alexander von Mengden, kiä lask tetäq vahtsõ päähuunõ. 1896 sai mõisa ärq lätläne Woldemar Cornelius Friedenstein. Perämäne umanik oll' Peter Beresin (Pjotr Berezin), kink käest mõisa maareformi käügin ärq võeti. Päält maareformõ oll' mõisakompleks mikrobioloogi Kirhenšteini Augustil. 1927 läts' mõisa Läti riigi umandusõ ala. Täämbädsel pääväl om mõisa üten kõrvalhuunõn taastusravikeskus.","num_words":173,"character_repetition_ratio":0.071,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.203,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/V%C4%AB%C4%B7%C4%AB%20k%C3%BCl%C3%A4","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vīķi (saksa keelen Zarnau) om külä Lätin Limbaži piirkunnan Staicele vallan. Külän ommaq Vīķi mõisa, veski ja puut. Mõisa üten kõrvalhuunõn om täämbädsel pääväl taastusravikeskus. Külän ommaq Tiltsargi ja Vīķi bussipiätüseq. Küläst juusk läbi Salatsi jõgi. Vīķi külä om Salatsi oro maastigukaitsõala pääl. Külän ommaq luuduskaitsõ all Vīķi veski tamm, Vīķi petäi ni Vīķi hahk pähnäpuu.","num_words":56,"character_repetition_ratio":0.04,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.171,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Bigbank%20Tarto%20v%C3%B5rkpallimiiskund","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Bigbank Tarto om üts võrkpallimiiskund Tarton. Miiskunna päätreener om Rikbergi Alar, abitreener ja statistik om Kesküla Mikk. \n\nBigbank Tarto tull' 2022.\/2023. huuaol Eesti karigavõitjas, Balti meistris ja sai Eesti meistrivõistluisil 2. kotusõ. Miiskunna kaptõn oll' Rikbergi Rait. \n\nBigbank Tarto käve inne tuud ka võrkpalli eurosar'an Challenge Cup, kon sattõ vällä 2. tsõõrin, ku kaot' Fonte Bastardo miiskunnalõ. \n\n2023. aastaga suvõl kutsuti Eesti kuundistõ Bigbank Tarto miiskunna mängjäq Keele Markkus, Naabri Mart ja Lõhmusõ Timo. Eesti kuundist juhend' ka Bigbank Tarto päätreener Rikbergi Alar.\n\nvõrkpallimiiskunnaq","num_words":80,"character_repetition_ratio":0.1,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.203,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Podekrati%20%C3%9Clle","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Podekrati Ülle (Ülle Podekrat; sündünüq 16. joulukuu pääväl 1958; koolnuq 12. põimukuu pääväl 2016) oll' eesti rahvakultuuri edendäjä ja muusigaoppaja. Tä oll' Lõuna-Eesti latsiaidu folklooripidodõ ja üle-eestilidse latsiaialatsi rahvamängõ festivaali “Kes aias?” iistvõtja ja pääkõrraldaja. 1988. aastagal asot' tä folkloorirühmä Käokiräs. Tä oll' Eesti rahvamuusigatüütlüisi festivali “Moisekatsi Elohelü” – Moosten peetävä eesti rahvamuusigatüütlüisi festivali (täämbädsel pääväl Mooste Elohelü) idee autor ja 17 aastat tuu pääkõrraldaja.\n\nElokäük \n\nPodekrati Ülle (sündünü nimega Tolmik) kasvi üles Pärnomaal Sindin, a timä edevanõmba elliq Setomaal Töganitsa külän. 1974–1978 oppõ Ülle Tarto Pedagoogilidsõn Koolin latsiaia muusigakasvataja ja kuulõ muusigaoppaja erialal. 1978. aastak oll' tä hindä elon tähtsä aastak, selle et Ülle läts' mehele ja sündü tütär Maris. Kats aastat ildampa sündü poig Targo. Ku tä kooli lõpõt', saadõti tä üten uma abikaasaga tüüle Alaverre Harju maakunnan, a mõni aastak ildampa koliti mehe kodokanti Vahtsõ-Kuustõhe, kon tä elli terve ülejäänü elo. Podekrati Ülle matõti 17. põimukuu pääväl 2016 Setomaalõ Laossina kalmuaida.\n\nTüüq ja tegemiseq \n\n1982. aastagal läts' Podekrati Ülle muusigaoppajas tüüle Põlva latsiaida Mesimumm. Ülle pand' latsi oppamisõ man väega pall'o rõhku perimüsele. Tä pidi tähtsäs opadaq latsiaian regilaulu ja hoitaq Põlva kandi perimüskultuuri. Tekkü mõtõq tetäq latsi folklooripido “Pedäjä Pido”, miä oll' edimäst kõrda 1988. aastagal ja mink tsihis oll' keele ja kultuuri ni vannu eesti rahvamängõ tutvastegemine algharidusõn. \n\n“Pedäjä Pido” kasvi ja 2000. aastagast sai Üllest Lõuna-Eesti latsiaidu folklooripidodõ ja üle-eestilidse latsiaidu rahvamängõ festivali “Kes aias?” alostaja ja pääkõrraldaja. \n\n1988. aastagal asot' Ülle Põlva latsiaian Mesimumm folkloorirühmä Käokiräs. Ildampa tulli latsiaialatsilõ mano ka tütärlatsõ ja suurõ inemise. Rühmä tsiht oll' ja om Põlva kihlkunna vaimlidsõ kultuuriperändüse hoitminõ ja tutvastegemine. 2007. aastagal anti vällä vanno laulõ DVD. \n\nPodekrati Ülle oll' 1999. aastagal Põlvan algusõ saanu Põlva Folkfesti käümätoukaja. Tuust ettevõtmisõst kasvi vällä “Moisekatsi Elohelü” festival. Podekrati Ülle suur roll om ka tuun, et Moosten om parhillaq Folgikoda ja Mooste Rahvamuusigakuul.\n\nKittüseq ja avvuhinnaq \n\n 2000 Hurda Jakobi rahvuskultuuri avvohind\n 2005 Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri tsihtkapitali aastapreemiä (perimüspõhidsõ muusigaoppusõ süstemi luuminõ ja folklooripitõ kõrraldaminõ) \n 2006 Valgõtähe V klassi tiinidemärk\n 2007 Perimüskultuuri avvohind\n 2013 Põlvamaa aasta kultuuripreemiä \n 2014 Põlvamaa vapimärk\n\nLätteq \n\nEesti kultuuriinemiseq\nVõromaa inemiseq","num_words":322,"character_repetition_ratio":0.065,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.201,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Bayo%20Akomolafe","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Bayo Akomolafe (sündünüq 1983) om filosuuf ja kultuuriedendäjä. Tä om sündünüq Nigeeriä pääliinan Lagosõn, nelipühä usko yoruba perren. Timä esä Ignatius Abayomi Akomolafe oll' diplomaat ja tuuperäst elli näide pereq mitmõl puul maailman. Esä kuuli är 1998, tuu mõosi poisilõ nii, et nakas' mõtlõma maailma tõsitsidõ asjo pääle.\n\n2006. aaastaga lõpõt' Covnanandi ülikoolin cum laude psühholoogia eriala ja jäi sinnäq samma lektoris. 2014. aastaga kaitsõ doktorikraadi ja kutsuti eräsaadikus USA “International Alliance for Localization” mano. Doktoritüü teemas oll' yoruba vana arstmiskunst. 2016. asut' Dr. Akomolafe Sündümise Võrgo, pääkontor Chennai (vana nimi Madras) ja om sääl pääkõrraldaja.\n\nNaanõ Ljoma om afro-india verd.\n\nPerren om kats last. Eläse puul aastat USA-n ja puul Chennai.\n\nVälälingiq \nwww.bayoakomolafe.netwww.emergencenetwork.org\n\nhttps:\/\/www.muurileht.ee\/uitame-ohtlikult-elu-ja-surma-piiril-intervjuu-bayo-akomolafega\/\n\nLätteq \n\nFilosoofiq","num_words":112,"character_repetition_ratio":0.006,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.203,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/M%C3%B5nist%C3%B5-Ritsigu%20kerik","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mõnistõ-Ritsigu kerik om õigõuso kerik Võromaal Rõugõ vallan Varstun. Kerik om pühendet Ristjä Johannõsõlõ. Kerik ehitedi 1855. aastal Mõnistõ mõisa maa pääle. Kerigu kõrval om Ritsigu surnuaid. Et kerik om ammõtligult Varstu alõvigu maa pääl, sõs kutsutas tedä täämbädsel aol ka Varstu-Ritsiku kerikus.\n\n15. süküskuu pääväl 2016 tetti kerigu man vallalõ mälehtüskivi eesti suku pühäkile Anna ja Theodor Petaile, kiä kiudutõdi Tsiberile piimäkuun 1941 ja kiä jätiq sinnäq uma elo. 2012. aastagal kanonisiirse Konstantinoopoli Pühä Sinod nä vahtsis märtris.\n\nKeriguq\nRõugõ vald","num_words":77,"character_repetition_ratio":0.004,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.2,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/M%C3%B5nist%C3%B5%20m%C3%B5isa","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mõnistõ mõisa (saksa keeli Menzen) oll´ rüütlimõisa Harglõ kihlkunnan Võromaal. Kukki edimädseq kirjäpantuq lätteq 1386 nimmasõq küllä ja Uexkülle valduisi, ei nimmataq sõs viil mõisat. Mõisat nimmatas edimäst kõrda kirälikõn lättin 1529. aastal ku vasalliliina ehk kindlustõt mõisat. Aoluust om teedäq, et 1558. a tahiq 11 vindläst mõisahuunõ maaha palotaq, a nä lüüdi tagasi, a 1702. a Põh´asõa aol palotõdi mõisa mahaq.\n\nMõisa umaniguq \nUexkülliq olliq mõisa umaniguq nika ku 1765. aastani. Sõs saiq mõisa hindäle von Koskulliq. 1826–1919 oll´ mõisaumanigus von Wulf.\n\nVana mõisahärbän ja tõsõq huunõq \n\nArvatas, et vana mõisahärbän ehitedi ildamb ümbre aidas. Huunõl oll´ neli sammast, mink kottal kolmõ nukaga frontuun, ilostusõs olliq hammaslõikõlisõq friisiq. Huunõl olliq petikaknõq. Valgus tull´ aita kolmõosaliidsi puulkaaraknidõ (nn Veneetsiä aknidõ) kaudu. Mõisatallil oll´ uhkõ historitsismi aost peri katsõnukalinõ harjuga torn. Parhillaq om alalõ ümbre ehitet ja osalidsõlt kalkkivist ehitet mõisa sepikoda ja kõrts, midä kutsutas Paiukõrdsis.\n\nVahtsõnõ mõisahärbän \nVon Wulfi aol ehitedi 19. aastagasaa edimädsel poolõl vahtsõnõ uhkõ korgklassitsistligun stiilin päähoonõq. Tuul oll´ kats kõrda, otskatus, edeküle pääl oll´ katõsa kandilist sammast, miä olliq katõ kaupa ja mink otsan olliq joonia kapiteeliq. Edeküle pääl oll´ kolmõnukalinõ frontuun. Hoonõq sai Vabahussõan vika. Ku mõisaq riigistedi, taheti sinnäq tetäq kuul, a vallavolikogu laitsõ plaani mahaq. 1926. a otsutõdi huunõ varõmit tarvitaq ehitüsmatõrjalis. Rahvas mäletäs, et 1950.–1960. aastil veeti viimädseq kiviq tiiehitüses.\n\nMõnistõ mõisa park \n\nMõnistõ mõisahuunõ ümbre om liigirikas park. Park om 14,6 ha suur ja tuu tetti 1840. aastil ja om üts vanõmbit mõisaparkõ Vanal Võromaal. Pargin om Mõnistõ järv. Legendi perrä ollõv mõisaherr von Wulf lasknu järve käsilde kaibaq ja järvel ollõv mõõka käen hoitva soe kuju. 2008. a järve puhastõdi ja parandõdi ümbrust, tetti tsuklõmiskotus. Pargin om ka laululava, kon om suvildõ peetü kontsõrtõ. Võro-Valga tii veeren pargi lähkün om nelä kahruga skulptuur 1953. aastast. Sääntsen stiilin kuiõ panti tuul aol teie viirde.\n\nLätteq \n\nHarglõ kihlkunna mõisaq","num_words":294,"character_repetition_ratio":0.046,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.208,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Olaine","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Olaine om liin Lätin. Olaine om Olaine piirkunna keskus. 2022. aastagal elli Olainen 10 224 inemist. Liin om Olainīte jõõ veeren.\n\nOlaine ala suurus om 6,8 km². Olaine sai liinaõigusõq 1967. aastagul.\n\nLiinast lätt läbi Jelgava–Riia raudtii (jaam Olaine) ja suurtii A8 Riia–Meitene-Šiauliai.\n\nRahvastik \n2022. aastagal oll' Olainen 10 224 elänikku.\n\nRahva hulk aastidõ perrä\n\nSõbraliinaq \nOlainel ja Olaine piirkunnal om põrõld 5 sõbraliina:\n Nowa Sarzyna, Poola\n Karlskoga, Roodsi\n Ödeshög, Roodsi\n Vadstena, Roodsi\n Riihimäki, Soomõ\n\nPildigallõrii\n\nLätteq \n\nLäti liinaq","num_words":70,"character_repetition_ratio":0.084,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.254,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Eesti%20Rahvusraamadukogo","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Eesti Rahvusraamadukogo (RaRa) om raamadukogo Eestin, miä luudi 1918. aastagal.\n\nRaamadukogod","num_words":10,"character_repetition_ratio":0.083,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.215,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Valss","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Valss vai valts om 3\/4 taktimõõdoga seltskunnatands.\n\nAolugu \nValss om arõnuq 18. aastagasaa tõõsõl poolõl S'aksamaal ja Austrian nii-üldäq s'aksa tandsost ja ländlerist. Algusõn oll' valss aiglanõ tands, a 19. aastagasaa edimädsel poolõl mõtliq Viini viiemeistreq Lanneri Joseph, Straussi Johann vällä kipõmba tempoga tsüklilidse Viini valsi, miä sai esierälidse populaarsusõ ja levisi 19. aastagasaa joosul üle terve Õuruupa. Kõgõ ilosambaq Viini valsiq ommaqki peri joba Straussiaost, näütüses \"Ilosa sinidse Doonau pääl\".\n\nTuu tandso tandsmisõ stiil om sõski ao joosul pall'o muutunuq ja Inglüsmaalgi viil säädünüq - parhilla peetäs põhilidsõs standardtantsõ kodomaas iks Inglüsmaad.\n\nEestläisilgi om uma labajalavalss, miä lätt võistluisil graatsilidsõst üle põrmandu liuglõmisõst pall'o lakja.\n\nMoodulidsõlt om valssi pall'o tandsit kammõr-, sümfoonilidsõn ja lavamuusikan. Valsi vahtsõmbaq variandiq ommaq Inglüse valss (aiglanõ valss) ja boston.\n\nVõistlustands \nTandsovõistluisil tandsitas kattõ valsi – aiglast ja Viini valsi. Aiglanõ valss, midä kutsutas ka Inglüse valss, om poolõ aigladsõmb ku Viini valss, tempos om 30 takti minotin. Viini valsi tempo om 60 takti minotin. Aiglast valsi opitas Eestin hariligult joba edimäidsi tantsõ siän, selle et ku tempo om aiglanõ, om naid sammõ kerge ärq oppiq. Mõnõq tandsooppajaq pidäväq taad tantso ka standardtantsõ alossõs, mõnõq arvasõq, et alossõs om sõski aiglanõ fokstrott, midä Eestin standardtandsõst viil viimätses opatas. Viini valssi opvaq ka joba algajaq tandsjaq, a et taa om kipõ tands ni taht paari hääd kuunpüsümist, om tuud tõnõkõrd rassõ selges saiaq. Võistluisil om tandsõl uma järekõrd, miä või ka eri maiõn esiq muudu ollaq. Eestin tandsitaski kõgõpäält aiglast valssi, Viini valss om standardtandsõ järekõrran kolmas.\n\nTandsuq","num_words":244,"character_repetition_ratio":0.06,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.179,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/14.%20piim%C3%A4kuu%20p%C3%A4%C3%A4v%C3%A4%20kiudutamin%C3%B5","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"14. piimäkuu päävä kiudutaminõ (eesti keelen hariligult juuniküüditamine) oll' edimäne Balti maiõ rahvidõ hulgahna kiudutaminõ, mink pand' toimõ Nõvvokogoliido repressiirjä ammõt NKVD 14. piimäkuu pääväl 1941. Kiudutamisõ käügin võeti Eestist kinniq umbõs 3000 miist, suurõmb jago sai GULAG-i vangilaagrin hukka. Näide perreliikmõq – umbõs 7000 naist, last ni vannainemist – saadõti Eestist vällä Tsiberihe, kon niisamatõ pall'oq hukka saiq. \n\nKiudutamisõga taheti kodomaalt vällä viiäq uma riigi hoitjaq: riigiammõtniguq, sõaväeläseq, politseimeheq, majandustüütäjäq, rikkambaq talopujaq ja tõõsõq, kedä kommunistlik ideoloogia kai ku ummi vainlaisi – nn ekspluataatorliidsi klassõ liikmit, kink kotsilõ üteldiq, et nuuq ommaq ütiskunnalõ ohtliguq. Eestist kiudutõdi nii 10 000 inemist, Lätist päält 15 000 inemise, Leedust ligi 18 000 inemist.\nNõvvokogoliit\nEesti\nKiudutaminõ","num_words":100,"character_repetition_ratio":0.061,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.201,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kuudsi%20ohvrikivi","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kuudsi ohvrikivi om ohvrikivi Harglõ kihlkunnan Kuudsi külän. Kuudsi ohvrikivi om kultuurimälehtüs.\n\nKivi om 1964. aastagast kaitsõ all.\n\nPäält tasanõ munakujolinõ kivi om maa seen. Kivi mõõdiq põh'a-lõunõ suunan ommaq 140 cm, hummogu-õdagu suunan 95 cm ja ümbremõõt 4,18 m. Põh'apuulnõ ots om veidü korgõmb ja küünüs 25 cm maa seest vällä, lõunõpuulnõ õnnõ 10 cm. Innembä oll' kivi maaga pia tasa, a pääle kaitsõ ala võtmist kaibõti kivi vähäkese maa seest vällä, nii et kivi ümbre tekkü kraavikõnõ. Kivi kesken om kolmnuka muudu tsäbroliidsi servigaq 3 cm sükäv lohk, mink mõõdiq ommaq 30 × 30 cm. Lohk paistus ollõv tegünüq kivi putõs minemisegaq.\n\nVälälingiq \n Pühhipaiku andmõkogo. Kuudsi ohvrikivi. (eesti keelen)\n Kultuurimälehtüisi registri. 13628 Ohvrivivi. (eesti keelen)\n\nHarglõ kihlkund\nOhvrikiviq","num_words":109,"character_repetition_ratio":0.079,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.225,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ryuonosuke%20Fukai","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ryuonosuke Fukai 深井龍之介 (24.11.1985.) om jaapani aoluulanõ, ärimiis ja podcasti pidäjä. Tä om sündünü Izumo liinan, lõpõtanu Kyushu ülikooli kirändüsosakonnan sotsioloogia ala.\n\nLeevätüüd algus oll ärijuhtmine Toshiba co, ja Leebo co. 2016.asut uma firma COTEN co, mille asi om maailma aoluulidse andmõbaasi luumine viimätse 3500 aasta kotsilõ.\n\n2018. alust timä COTEN Radio podcasti aoluu oppamise jaos, minka om saanuq Jaapnin ja maailman mitmit avvuhindu.\n\nTimä om vällä toonu inemisesuu kognitiivse kõrraldusõ op-süsteemi (Cognitive OS of human society) seletüse vai metafoori. Ega mõttide vai tiidmiisi kõrraldamise moodu vai tehnoloogia man kujunõs inemiisil errämuudu “op-süsteem” tarkusõ ja elämise jaos. Sändside kognitiivside op-süsteeme (vai tarkusõkõrralduisi) alusõs om olnuq läbi aigõ umbõ sääne rida: \n\n loomulik kynõlõmine,\n käsitsi kirutamine,\n trüküpress ja raamat 15.saj,\n raadio ja kynõtraat 19. saj. lõpp,\n kino ja televiisor 20. saj.,\n puutri ja internett 20. saj. lõpp,\n mobiiltelefon 21. saj.,\n kunstmõistus 21. saj.\n\nHobiq.\n\nBasskitarr, puutrimänguq ja reismine. Jaapanin uur kuumavii lättit, vällämaal kohalik kultuur ja lihtside inemiisi elu.\n\n.\n\nLätteq\n\nCoten CO Koduleht https:\/\/coten.co.jp\/ \n\nhttps:\/\/ja.m.wikipedia.org\/wiki\/%E6%B7%B1%E4%BA%95%E9%BE%8D%E4%B9%8B%E4%BB%8B?safesearch=moderate&setlang=en-XL&ssp=1","num_words":155,"character_repetition_ratio":0.016,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.239,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Focus","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Focus om Amsterdamist, Hollandist, peri progrõssiivsõ roki andsambli, miä käve kuun aastil 1969–1978 ja vahtsõst jälq aastagast 2001. Andsambli sai kuulsas uma ummamuudu luuga \"Hocus Pocus\", kon om seen nii joodõldamist, vilistämist, flöödi- ja suupillimängo ku kitrasoolositki. Andsambli ainugõnõ liigõq, kiä om püsünüq taa man algusõst pääle, om laulja, flöödi- ja klahvpillimängjä Van Leeri Thijs. Tõõnõ bändi pikäaolinõ tegijä ja mõotaja om olnuq kitramängjä Akkermani Jan. Nimäq kats püssüq mõlõmbaq bändi man kooniq 1976. aastagani, ku Akkerman ärq läts'. \n\nAastagal 1978 lats' andsambli lakja. Järgmäidsil aastagakümnil astõq Van Leer ja Akkerman mitmit kõrdo üten üles, mõnikõrd ka Focusõ nime all.\n\nAastagal 2001 alost' Van Leer vahtsõst Focusõga, kon külh vanast bändist om timä ainugõnõ, tõõsõq kõik vahtsõq liikmõq.\n\nAlbomiq\nIn and Out of Focus - 1970\nMoving Waves (tõõsõ nimega Focus 2 - 1971\nFocus 3 - 1972\nAt the Rainbow - 1973\nHamburger Concerto - 1974\nMother Focus - 1975\nShip of Memories - 1976\nFocus con Proby - 1978\nFocus - 1985\nFocus 8 - 2002\nLive at the BBC 1976 - 2004\nFocus 9 \/ New Skin - 2006\nFocus X - 2012\nGolden Oldies - 2014\nFocus 8.5 \/ Beyond the Horizon - 2016\nThe Focus Family Album - 2017\nFocus 11 - 2018\n\nVälislingiq\nAmmõtlik kodoleht\n\nHollandi ansambliq\nRokkansambliq","num_words":166,"character_repetition_ratio":0.026,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.287,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Wagneri%20Richard","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Wagneri Richard (Wilhelm Richard Wagner, sündünüq 22. lehekuu pääväl 1813 Leibzigin – koolnuq 13. radokuu pääväl 1883 Veneetsiän) oll' s'aksa viiemeistre, kiä kirot' suuri ni vahtsõ moodugaq oopõrit.\n\nElokäük\n\nVarahanõ elo \nWagneri Wilhelm Richard sündü S'aksamaal Leibzigin 1813. aastagal viis kuud inne tuud, ku Napoleoni armee Rahvidõ Lahengin lüvväq sai. Välälaatsareten läts vallalõ soetõbi, miä levisi ka Leibzigi liina ja mink kätte Wagneri esä kuuli. \nViiesepäq\nS'aksamaa inemiseq","num_words":62,"character_repetition_ratio":0.054,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.215,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mari","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mari om lihavilä, kon seen hulga siimnit.\n\nTekkümise perrä või mari olla kas pall'asvillanõ vai rüäsvillanõ. Päälmädse sigimiguga häitsmest saa pall'asvili, näütüses hariligu kardoka mari vai viinamari. Alumise sigimikuga lillist saa rüüsvili, näütüses mustika mari vai tikri. Alumisest sigimikust saanuidõ marjo pääl omma otsan häiermäkatussõ kuionu jäänüse.\n\nKu sigimik om pall'upesäline, sis om mar'an kah hulga siimnit. Näütüses kardohkal om häitsm katõpääline, spargelil kolmõpääline, hussilkal neläpääline ja palohkal viiepesäline.\n\nBotaanilidsõn mõttõn ommaq mar'aq mõnõq ka sääntseq mar'aq, midä näide suurusõ peräst mõista-i egäpääväkeelen mar'as pitä, näütüses tomadiq, kurgiq, kürvidsäq, arbuusiq, meloniq, baklažaaniq, banaani' ja kiivi'.\n\nMuudunuq mar'aq ommaq tsitruselidsil, näütüses apõlsiinõl ja tsitronõl. Näil om kuur väega paks, a sisemüs esieränis mahlanõ. Sääntsit marjo kutsutas tatrigupruuvõs.\n\nKõik mar'aq ei olõq lihalidsõq. Sääne om näütüses paprika.\n\nInämbüs marju om süüdäv, a kõik mitte. Mõnõ taime, näütüses kartoli, vaglakar'a ja musta bell'odonna mar'a omma hoobis kihvtidse. A tuu ei tähendä, et terve taa kasv piäsi kihvtine olõma, näütüses kardohkal süvväs mugulaid.\n\nArgikeelen tähendäs sõna \"mari\" mitund sorti viljo, miä botaanilidsõn mõttõn olõ-õi mar'aq. Näütüses vabarna viljo kutsutas mar'as, a tegeligult omma nuu kogosiimne. Maasikal omma litsõ rüävilä, vislapuul ja toomingal luuvilä, pihlapuul uibuvilä ja kadajal kääpi'.\n\nKasvotiidüs","num_words":195,"character_repetition_ratio":0.058,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.18,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kukum%C3%A4e%20Arvo","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kukumäe Arvo (Arvo Kukumägi; sündünüq 9. põimukuu pääväl 1958 Litvina külän Setomaal – koolnuq 16. lehekuu pääväl 2017 Talliinan) oll' eesti näütelejä.\n\nHariligult kutsti timmä nimega Kuku.\n\nVälälingiq \nSiin ja praegu. Arvo Kukumägi. (eesti keelen)\n\nEesti näütelejäq\nSetomaa inemiseq","num_words":34,"character_repetition_ratio":0.08,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.233,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Vastaossus","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Vastaossus vai paradoks (kreeka sõnnost παρά 'vasta' ja δοξα 'nägemine') om sääne mõtõq vai väüdüs, miä paistus loogilinõ vällä, a joud lõpus vastaossusõhe.\n\nLoogiga","num_words":24,"character_repetition_ratio":0.0,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.206,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Charles%20III","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Charles III (Charles Philip Arthur George; sündünüq 1948. aastaga 14. märtekuu pääväl) om Suurõbritannia ja Põh'a-Iirimaa Ütiskuningriigi kuningas pääle kuningaimänd Elizabeth II kuulmist 2022. aastagal.\n\nPäält tuud om tä riigipää 15 Rahvide Ütistüse riigin, miäq ommaq kuningriigiq: Kanada, Austraalia, Vahtsõnõ Meremaa, Jamaica, Bahama, Grenada, Paapua Vahtsõnõ Ginea, Saalomoni saarõq, Tuvalu, Saint Lucia, Saint Vincent ja Grenadiiniq, Antigua ja Barbuda, Belize ni Saint Kitts ja Nevis. \n\nCharles III om Inglüsmaa Kerigu ja Rahvide Ütistüse pää.\n\nÜtiskuningriigi kuningaq","num_words":72,"character_repetition_ratio":0.085,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.201,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Georg%20VI","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Georg VI (Albert Frederick Arthur George Windsor; sündünüq 1895. aastaga 14. joulukuu pääväl, koolnuq 1952. aastaga 6. radokuu pääväl) oll' Suurõbritannia ja Põh'a-Iirimaa Ütiskuningriigi kuningas aastagil 1936–1952. \n\nGeorg VI oll' kuningaimänd Elizabeth II esä. \n\nTä sai kuningas 1936. aastagal päält tuud, ku timä veli, kuningas Edward VIII trooni ärq andsõ.\n\nGeorg VI oll' ka viimäne India keisri kooni aastaganiq 1947, ku India esisaisvas sai. \n\nÜtiskuningriigi kuningaq","num_words":59,"character_repetition_ratio":0.088,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.255,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Sinim%C3%A4e%20Juhan","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sinimäe Juhan (Juhan Sinimäe, sündünüq Pechter; 2. süküskuu päiv 1910 Moostõ vallan, koolnuq 21. joulukuu päiv 1984 Abja-Paluojan) oll' luulõtaja.\n\nOm matõt Viländimaalõ.\n\nLäts 1943. aastaga hainakuun Suumõ, sai sõalisõ oppusõ Jokelan ja Jalkalan, 1.\/JR200-n. Võtt' ossa lahengist Kar'ala maakaala pääl, Viiburi lahen ja Vuoksen. Om saanuq 1. klassi Vabahusmedäli. Tull' 1944. aastaga põimukuun tagasi Eestihe, oll' päält sõta Talliinan varustaja. 1948. aastaga võeti kinniq ja viidi Tsiberihe, tagasi saiõ 1953. aastaga.\n\nLätteq \n\nEesti luulõtajaq","num_words":66,"character_repetition_ratio":0.02,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.263,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tsahkna%20Margus","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tsahkna Margus (Margus Tsahkna, sündünüq 13. mahlakuu pääväl 1977 Tarton) om Eesti poliitik, väläminister Kalda Kaja kolmandan valitsusõn.\n\nTä om olnuq Riigikogo liigõq ja eräkunna Eesti 200 juhatusõ liigõq.\nEesti poliitiguq","num_words":28,"character_repetition_ratio":0.037,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.21,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/L%C3%A4nigu%20Marju","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Länigu Marju (sündünüq 7. süküskuu pääväl 1957) om Otõmpäält peri eesti laulja.\n\nEesti lauljaq","num_words":12,"character_repetition_ratio":0.047,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.245,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Kumari%20Aino","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Kumari Aino (sündünüq Aino Bergmann; 1. radokuu pääväst 1938 kooniq 1940. aastaganiq Aino Helemäe; sündünüq 15. süküskuu pääväl 1908 Põlvan – koolnuq 17. rehekuu pääväl 2004 Tarton) oll' eesti tsirgutiidläne.\n\nTimä esä Bergmanni Rudolf (Helemäe) oli aptiikri.\n\nTä opp' Eesti Noorõsuu Kasvatusõ Seldsi tütärlatsi gümnaasiumin Tarton, lõpõt' 1927. aastagal Võromaa Rahvaharidusõ Seldsi Tütärlatsi Gümnaasiumi ja opp' 1927–1930 Tarto Ülikooli matõmaatiga-luudustiidüskunnan ja 1932–1935 arstitiidüskunnan.\n\n1941. aastagast oll' tä tüün Talliinan Riiklikun Luudustiidüisi Muuseumin (1944–1946 direktrin). Aastil 1947–1978 tüüt' Kumari Zooloogia ja Botaanika Instituudi tsirkõ osakunnan.\n\nKumari uur', kuimuudu nepiq sööväq, Õdagu- ja Hummogu-Eesti soiõ tsirkõ, tsirkõ levikut ja ku pall'o näid Väinamere saari pääl om, tsirkõ rändämist, naerukajaka levimist mandri viikokõ pääl, tsirkõ rõngastamist.\n\nEräelo \nTä miis oll' Kumari Eerik.\n\nVõromaa inemiseq\nTiidläseq","num_words":108,"character_repetition_ratio":0.023,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.244,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Mustapha%20Ishak%20Boushaki","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Mustapha Ishak Boushaki (7. urbõkuu päiv 1967) oll' füüsik, kiä sündü Alžeeriäl ja kedä om peet 21. aastagasaa ütes suurõmbas tiidläses.\n\nInemiseq\nFüüsiguq\nAmeeriga Ütisriike inemiseq\nAmeeriga Ütisriike füüsiguq","num_words":26,"character_repetition_ratio":0.119,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.204,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Sarapuup%C3%A4hkm%C3%A4s","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Sarapuupähkmäs om sarapuu perrehe kuulujidõ liikõ vili. Eestin saias sarapuupähkmit hariligu sarapuu päält. Et Võromaal om sarapuu ainugõnõ põlinõ umamainõ pähkmäpuuliik, sis kutsutas võro keelen taad inämbüisi pähkmäpuus ja sarapuupähkmä asõmal üteldäs egäpääväkeelen hariligult lihtsähe pähkmäs.\n\nPähkmäs om hulga rasvaga ja kõva puitsõs lännü koorõga. Kas jaoldõ või tävveligult om pähkmä ümbre kausi muudu veerest narmastunuq lüll. Pähkmäs om 1–2½ cm pikk ja 1–2 cm lag'a, ümärik, mitte joht kerä kujoga, a lopõrgunõ. Pähkmäkoorõ kujo, ehitüs ja kasumisõ kotus ossõ seen ommaq tähtsäq sarapuuliigõl vaihõ tegemise tunnusõq. Viläq võivaq ossakõisi pääl ollaq nii ütsindä, katõ- ku nelläviisi. Pähkmä jüvvä võit süvväq. Jüvä ümbre om ohuq tummõpruum' nahk, miä mõnikõrd inne süümist ärq kooritas, a hariligult siski mitte.\n\nEestin kasusõq sarapuupähkmäq keskmädselt poolõ grammi rasõhusõs vai vähäkese suurõmbas. Ku om õnnõ, lövvüs ka grammiliidsi suuri pähkmit. Kasumisõ kotus mõotas pähkmä suurust ja kujjo.\n\nÜtsik puhm and 1–3 kg pähkmit, a kultuursordiq pääle 10 kg. Hääq pähkmäaastagaq ommaq egä kolmõ-nellä aastaga takast.\n\nPähkmäs saa uma suurusõ kätte põimukuu algusõs, a valmis saa süküskuu keskpaigas. Valmi pähkmä tund ärq uma helepruumi koorõ perrä. Valmis pähkmäs tulõ lüllü külest vallalõ ja satas puu otsast alla. Pähkmit om kõgõ parõmb kor'adaq nii, et puu otsast raputõdas alla kütseq viläq, tuurõq jääseq valmuma. Kor'adaq võit õnnõ tävveste valmit pähkmit. Tuurõq pähkmäq ei püsüq, näil om kehv söögijoud ja halvõmb maik. Pääle korjamisõ piät pähkmä vällä kuioma pandma.\n\nSarapuupähkmit süvväs värskistpääst ja tarvitõdas hulga kondiitriärin, tetäs kompvekke, halvaad, pralineesit ja sarapuupähkmävõidu (nt Nutella).\nViläq","num_words":243,"character_repetition_ratio":0.046,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.179,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/T%C3%B5hv","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tõhv om tammõ vili. \n\nTõhva seen om inämbüisi üts, mõnikõrd kats seemend, mink ümbre om kõva kuur. Tõhva ümbre om kausi muudu lüll. Tõhv või ollaq 1–6 tsendimiitret pikk ja 0,8–4 tsendimiitret lag'a. Tõhvaq lätväq valmis 6–24 kuud. \n\nTõhv om tähtsä süük pall'osilõ nisaliisilõ ja tsirgõlõ. Naid sööväq näütüses oravaq, hiireq ja hütüq. \nViläq","num_words":51,"character_repetition_ratio":0.048,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.24,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/ESTCube-2","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"ESTCube-2 om Eesti Tudõngisatõlliidi Tsihtasotusõ kolmõmõõdulinõ kuupsatõlliit. Kolmõmõõdulinõ tähendäs, et kuupsatõlliit om üts ütsüs, miä om kokko pant kolmõst 10 x 10 x 10 cm klotsist, miä kaaldvaq kooniq 1,33 kg. Tuu tähendäs, et ESTCube-2 satõlliit om 30 cm pikk ja kaald kooniq neli killo. \n\nESTCube-2 om ESTCube programmi tõõnõ satõlliit, edimäne oll' ESTCube-1. \n\nESTCube-2 joud' uma lindamistii vai orbiidi pääle 9. rehekuu pääväl kell 4.36 Eesti ao perrä.\n\nAolugu \nSatõlliidi tegemisega naatiq pääle 2014. aastaga vahtsõaastakuul, miiskund ja raha saadiq kokko 2016. aastagal.\n\nTiidüsliguq tsihiq \nNigu ESTCUBE-1, om ESTCube-2 hariduslik-tiidüslik projekt, mink tsiht om andaq üliopilaisilõ ja keskkooliopilaisilõ võimalus ilmaruumimissiooni luumisõ man kaasa tetäq. Satõlliidi disain, prototüüp, mud'eli kokkopandminõ, katsõtamisõq ja ilmaruumin lindaminõ ommaq kõik üliopilaisi vastutaq. \n\nESTCube-2 satõlliit om ehitet et näüdädäq, ku häste tuu süväilmaruumi avastaq joud ja sutt. Maa kotsil ollõn saa pruukiq maa pääle kaemisõ kaamõrit, et kor'adaq teedüst biomassi kotsilõ.\n\nESTCube-2 päämäne mõtõq om pruuviq, kuimuudu tüütäs eelektri-pääväpur'o vahtsõnõ plasmapiduri teknoloogia. Vahtsõ plasmapiduriga tahetas satõlliit Maa tuulõtaivahe tullõn ärq palotaq. Tulõvanaon loodõtas plasmapiduriga ilmaruumin lindava prügü vasta saiaq, et nuuq satõlliidiq, miä inämb ei tüütäq, ärq palotaq.\n\nSatõlliidi ehitüsest ja edendüsest om kirotõt mitukümmend bakalaureusõ-, magistri- ja doktoritüüd.\n\nKaeq viil \n ESTCube-1\n\nLätteq\n\nVälälingiq \n ESTCube-2 ammõtlik kodoleht (eesti keelen)\n\nTiidüs","num_words":196,"character_repetition_ratio":0.066,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.198,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Ahtisaar%C3%B5%20Martti","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Ahtisaarõ Martti (Martti Oiva Kalevi Ahtisaari sündünüq 23. piimäkuu pääväl 1937 Viiburin; koolnuq 16. rehekuu pääväl 2023 Helsingin) oll' soomõ diplomaat ja Soomõ kümnes president aastil 1994–2000. Ahtisaari oll' edimäne, kiä valiti Soomõ Vabariigi presidendis õkvavalimiisiga.\n\nKittüses tüüst rauha hääs sai Ahtisaari pall'o avvohindo, minkast tähtsämpi oll' Nobeli rauhapreemiä aastagal 2008.\nSoomõ poliitiguq","num_words":47,"character_repetition_ratio":0.03,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.223,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Nursi%20raketibaas","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Nursipalu raketibaasi ammõtlik nimi oll' 305. raketipolgu 2. divisjon (в\/ч 33847-Г).\n\nAolugu \nEdimäne divisjon oll' Sännän (в\/ч 33847-В). Egan divisjonin oll' neli patareid, kon eganüten vesinigupommiga rakett P-12. Sännän olliq niiviisi 1.–4. patareiq ja Nursipalun 5.–8. patareiq. Egan divisjonin oll' 460 sõaväeläst (67 ohvitsiiri, 100 seersanti, 313 soldanit) ja 6 tüülist. \n\nRaketidivisjoniq lätsiq käüki 1962. aastaga, a noidõ ehitämises asotõdi kats aastakka varraba polk ja ehitüsväeosa.\n\n305. polk asotõdi Võrolõ 1. süküskuu pääväl 1960. Polgu ammõtlik nimi üten avvunimmiga oll' vinne keeli 305-й гвардейский ракетный Кенигсбергский Краснознаменный ордена Кутузова полк (в\/ч 33847), позывной «Задор». 305. polk käve 23. diviisi alaq. Polguga umbõs ütelaol asotõdi 1507. liikja remondi-tehniline baas (в\/ч 34166, 1507-я подвижная ремонтно-техническая база), miä nakas' raketidivisjonõ ehitämä. 1963. aastaga saiq Sännän Polgu staabi jaos vahtsõq huunõq ja koliti Võrolt sinnäq. Ohvitsere elämine oll' Võro liinan Suvorovi osan. Polgu edimäne komandõr oll' Kaštsejevi Mihail Aleksandrovits (21.10.1921 - 31.12.1982).\n\nSäändseq polguq olliq viil Haapsalun, Valgan, Rakveren ja Aluliinan.\n\n1970. –1985. aastaga oll' divisjoni komandör alambpolkovnik Tjapushkini Albert (s. 1940). Timä jäi Nurssi elämä ja oll' peräst Tamula Tallõn tallimiis.\n\n1982. aastaga säeti polk 40. diviisi alaq, miä oll' Pihkva oblastin Ostrovin.\n\n1988. aastaga lasti raketibaas keskmaarakette kuundamisõ lepüngi perrä sõavalvõst priis ja anti kaitsõministeeriümi säetühe süsteemi.\n\n1989. aastaga 305. polk lõpõtõdiq.\n\nRaketiq \nRakett P-12 (8К63) oll' 22,8 miitret pikk ja 1,6 miitret jämme. Maksimaalnõ laskmisõ kaugus 2080 km. Täpsüs 5 km piiren. Pommi võimsus 2,3 MT.\n\nIllatsõbaq seletüseq \nTaanist peri huvilinõ Mikkelseni Martin Trolle om 2008. aastal säädnüq võrko kaemisõs 190 pilti Nursi baasist.\n\nLätteq\n\nVälälingiq \n https:\/\/rvsn.info\/regiments\/reg_305.html\n https:\/\/www.globalsecurity.org\/wmd\/world\/russia\/facility-inf.htm\n\nSõandus\nVõromaa","num_words":221,"character_repetition_ratio":0.047,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.272,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Tampere","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Tampere (roodsi keelenTammerfors) om Soomõ liin Näsijärve ja Pyhäjärve veeren. Rahvaarvo poolõst om Tampere Soomõ kolmas kõgõ suurõmb liin, sääl elli 2023. aastaga põimukuun 252 872 inemist. \n\nTarto om Tampere sõbraliin.\n\nMaatiieq\n\nKotus ja pindala \nTampere pindala om 689,59 ruutkilomiitret, minkast maad om 524,89 ruutkilomiitret ja vett 164,70 ruutkilomiitret. Tampere kõgõ põh'apoolitsõmb kotus om Teisko Vankavii man, kõgõ lõunõpoolitsõmb Hervantajärve õdagutipun, hummogupoolitsõmb Teisko Paalijärve lõunõhummogunukan ja õdagupoolitsõmb Haukijärve lõunõhummogunukan.\n\nTampere kõgõ korgõmb kotus om Teisko Kaanaan. Koskelankorkea om 211 miitret merepinnast. Kõgõ madalamb kotus om Pyhäjärve suurõnsügävän Pyynigi saari lõunõosan. Tuu om 32 miitret merepinnast.\n\nVesikunnaq \nTamperen om nii 160 järve. Noist kats kolmandatjako ei olõq suurõmbaq ku kümme hektääri. Päält 50 hektääri suuruisi järvi om nii kümme protsenti. Kõgõ suurõmbaq järveq ommaq Näsijärvi ja Pyhäjärvi. Näsijärvi om Soomõ 16. kõgõ suurõmb järv, taa om 44 kilomiitret pikk. \n\nNäsijärve ja Pyhäjärve vaihõl om nii 5 400 – 6 900 aastakka tagasi sündünüq Tammerkosk, miä tegüsi Pyynikinharju kõgõ madalampa kotussõhe.\n\nTõõsõq tähtsämbäq Tampere järveq ommaq 145 hektääri lag'a Särkijärvi, 142 hektäärine Kaukajärvi, 83 hektäärine Hervantajärvi, 64 hektäärine Iidesjärvi ja 63 hektäärine Tohloppi.\n\nVelaattajärvi om kõgõ suurõmb järv, miä om tervehnä Tamperen.\n\nIlmastu \nTampere ilmastu vai kliima om päämädselt mandrilinõ, a suurõq järveq toovaq sinnäq ka mereliidsi mõotuisi. Tuul puhk inämbüisi lõunõst ja lõunõõdagust. Golfi vuulusõ mõol om Tampere ilmastu veidikese lämmämb ku muial maailman sama lakjuskraadi pääl.\n\nTampere kõgõ lämmämb kuu om hainakuu, keskmäne temperatuur om sis nii 16,0 kraati. Radokuu keskmäne om -7,3 kraati.\n\nNäsijärvi om talvõl ijätünüq keskmädselt 140 päivä.\n\nTransport\n\nJalgratta- ja jalgtiiq \nTampere om pruuvnuq 2010. aastist pääle inemiisile hüvvi jalgratta- ja jalgteid tetäq. Jalgrattaga om naidõ aastidõ joosul naanuq sõitma rohkõmb inemiisi ku liina inemiisi mano om tulnuq. Egä aastaga kasus jalgrattaga sõitjidõ arv nii 2 protsenti.\n\nSuurõqtiiq \nTampere om mitmõ Lõunõ-Hummogu-Soomõ liina vaihõl ja säält om mitmõhe tõistõ liina lühüq tii. Ümbre liina om tsõõrmaantii, midä müüdä lätväq riigitiiq 3 (E12) ja 9 (E63). Paasikivi–Kekkosentie (riigitii 12) lätt Tampere keskliina alt läbi tunnõli. Tõõsõq tähtsämbäq tiiq ommaq Vaasantie (riigitii 65), Nokia kipõtii (riigitii 12), Teiskontie (riigitii 12) ja E12 (riigitii 3) jakk (ütehüstii 3495). E12-d piten lätt Helsingihe Soomõ kõgõ pikemb kipõtii. Tamperen om ka Soomõ ainukõnõ nelä erä korgusõga tiirist E12 ja E63 ristin.\n\nTamperen tetäs nii 60 protsenti kõigist liikmiisist massinaga. 2019. aastaga lõpun oll' Tamperen 105 169 sõidoriista, minkast inemiisi erämassinit oll' 95 171.\n\nRaudtii \nTamperelt saat rongiga ekkä suunda minnäq, Tampere om üts Soomõ tihhembist raudtiisõlmõst. Tampere raudtiijaama tulõ ja säält lätt egä päiv nii 150 rongi, minka sõit egä aastaga katõsa mill'onat inemist. Tamperest lätväq vällä Tampere–Pori raudtii, Tampere–Seinäjoki-raudtii, Tampere–Haapamäki-raudtii ja Riihimäki–Tampere-raudtii.\n\nLinnugiq \nTampere linnuliiklus käü rahvidõvaihõlidsõn Tampere-Pirkkala linnujaaman.\n\nLätteq \nSoomõ liinaq\n\nVälälingiq \nTampere liina kodoleht (soomõ keelen)","num_words":406,"character_repetition_ratio":0.054,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.21,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Turu","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Turu (soomõ keelen Turku, roodsi keelen Åbo) om Lõunõõdagu-Soomõ kõgõ suurõmb liin ja Perüs-Soomõ maakunnakeskus Aura jõõsuun. Turun eläs nii 200 000 inemist (2023)\n\nNimi \nTuru soomõkiilne nimi arvatas tullõv vanast idaslaavi sõnast tǔrgǔ, miä tähend' turgu, kauplõmisõ kotust. Arvatas, et Fennoskandiahe tõiq taa nime novgorodi kaupmeheq.\n\nRoodsikiilne Åbo, varrampa ka Aboa, kuustus katõst osast – å tähendäs jõkõ ja bo(a) elänikku .\n\nLätteq\n\nVälälingiq \nTuru liina kodolehekülg (soomõ keelen)\nSoomõ liinaq","num_words":67,"character_repetition_ratio":0.02,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.215,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":1.0,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1} +{"url":"https:\/\/fiu-vro.wikipedia.org\/wiki\/Grimaldo%20Joao","collection":"wikipedia","source":"wikipedia","original_code":"fiu-vro","text":"Grimaldo Joao (Joao Alberto Grimaldo Ubidia, hispaania välläütlemine: [ˈdʒoʊoʊ ɡɹiˈmɑldoʊ]; ka La Víbora; sündünüq 20. radokuu pääväl 2003 Limas) om Peruu jalgpallimängjä, kiä mäng Liga 1 klubin Sporting Cristal ja Peruu jalgpallikogondusõn.\n\nJalgpallimängjäq","num_words":30,"character_repetition_ratio":0.096,"word_repetition_ratio":0.0,"special_characters_ratio":0.205,"stopwords_ratio":0.0,"flagged_words_ratio":0.0,"lang_id_score":0.999,"perplexity_score":500.0,"cluster_detection":1}