text
stringlengths
293
804k
language
stringclasses
4 values
A curated collection of free learning resources! Books Browse 123 books in Swati. Start by selecting your level Browse 123 books in SwatiSelect your level Lusuku lwaHamisi lwenhlanhla Hamisi ubona umfana logcoke sikipa lesihle, ufisa kutsi naye angaba naso. Tamara ucala kuya esikolweni Kucala kuya esikolweni sinyatselo lesikhulu emphilweni yanobe ngumuphi umntfwana. Namukhaywa Namukhaywa nendvodza yakhe bane bantfwana bemantfombatana laba sitfupa. Kantsi indvodza yakhe beyifuna indvodzana. Ngalesikhatsi Namukhaywa atfola emaphala, lentfombatane nelemfana, wancuma kufihla lentfombatane yesi-7 ayise lendvodzana yodvwa ekhaya kumyeni wakhe. Lamaphahla akhula aphila imphilo yekwehlukana, kepha ngalelinye lilanga bahlangana. Ngabe balitfola liciniso? Lelikhulu LaNtfutfwane Lomncane This is a story about a little ant with a big plan, and how his love for reading saved the day. Kwabelana ngalokulinganako Indzaba yetibalo lemayelana nekubaluleka kwekwabelana, ngisho sekumatimatima kuhlukaniselana ngalokulinganako. (Lencwadzi yetindzaba tetibalo iphumelele ngekusekelwa ngekwetimali baka-Oppenheimer Memorial Trust.).
siSwati
221 Bantfu baseJerusalema babeka Ahaziya, litfunjana laJehoramu, waba yinkhosi esikhundleni seyise, njengobe phela bahlaseli lababehamba nema-Arabu, bangena enkambu babulala bonkhe bomnakabo labadzala. Ngako Ahaziya, umsa waJehoramu, inkhosi yakaJuda, wacala kubusa. 2Ahaziya abeneminyaka lengema-22Nome “lengema-20” letinye tincwadzi tekucala titsi “lengema-42” budzala, nakacala kubusa; wabusela eJerusalema umnyaka waba munye. Libito lenina bekungu-Athaliya, umntfwanemntfwana-Omri.NgesiHebheru “indvodzakati ya-Omri” 3Ahaziya naye wahamba etinyatselweni tebendlu yaka-Ahabi, ngobe unina wamkhutsata ekwenteni lokubi. 4Wenta lokubi emehlweni aSimakadze, njengobe kwakwenta bendlu yaka-Ahabi, ngobe emvakwekufa kweyise base baba beluleki bakhe, bamyisa ekuweni kwakhe. 5Wabuye wahamba ngeteluleko tabo, nakahamba naJoramu,Nome “Jehoramu” umsa wa-Ahabi, inkhosi yaka-Israyeli, kutsi ayekulwa naHazayeli, inkhosi yaseSiriya, eRamothi Gileyadi. EmaSiriya amlimata Joramu,Nome “Jehoramu” 6 ngako wancandzeka wabuyela eJezreyeli kuze ayewuphotisela khona emanceba lawatfola emphini yaseRamothi,“Ramothi” nome “Rama” lapho bebalwela khona naHazayeli, inkhosi yemaSiriya. Ahaziya-ke,Letinye tincwadzi tesiHebheru titsi “Azariya” letinye titsi “Ahaziya” umsa waJehoramu, inkhosi yakaJuda, wase uyehla waya eJezreyeli ayawuvusela Joramu, umsa wa-Ahabi, njengobe abegwaziwe anemanceba. 7 Ngekuvakasha kwa-Ahaziya kuya kuJoramu, Nkulunkulu wehlisela kuwa ku-Ahaziya. Watsi nakefika Ahaziya, waphuma kanye naJoramu wayawuhlangabeta Jehu, umsa waNimshi, labegcotjwe nguNkulunkulu kutsi abhubhise indlu yaka-Ahabi. 8 Watsi Jehu asematasatasa nekubhubhisa indlu yaka-Ahabi, watfola tiphatsimandla takaJuda nemadvodzana etihlobo ta-Ahaziya labenakekela Ahaziya, wefika Jehu wababulala bonkhe. 9 Wase uyahamba wayawutfungatsa Ahaziya, lamadvodza akakhe ambhadzama asebhace eSamariya. Ambamba amletsa kuJehu, wafike wabulawa. Base bayamfihla, ngobe babetsi: “Abengumsa waJehoshafati lowafuna Simakadze ngayo yonkhe inhlitiyo yakhe.” Ngako kwasala kungasenamuntfu endlini yaka-Ahaziya labengaba nemandla lenele kuphatsa umbuso. 10 Athaliya, unabo-Ahaziya, watsi kube abone kutsi indvodzana yakhe seyifile, wachubeka wabulala bonkhe bantfwabenkhosi bakaJuda. 11Kodvwa Jehosheba,NgesiHebheru “Jehoshabeyathi” indvodzakati yenkhosi Jehoramu, watsatsa Jowashi, umsa wa-Ahaziya, wamuba, wamsusa emkhatsini walaba labanye bantfwabenkhosi labese batawubulawa. Wamtsatsa wayakumbhacisa kanye nesidzandzane sakhe ekamelweni lekulala, ngobe Jehosheba,NgesiHebheru “Jehoshabeyathi” indvodzakati yenkhosi Jehoramu, lebengumfati wemphristi Jehoyada, abengudzadzewabo-Ahaziya. Wamfihla-ke lomntfwana ku-Athaliya kuze kutsi angambulali. 12Wahlala nabo abhaciswe ethempelini laNkulunkulu iminyaka lesitfupha ngesikhatsi kusabusa Athaliya eveni.
siSwati
351 Ematsafeni akaMowabi ngaseJordane macondzana neJerikho,Nome “iJordane yaseJerikho” Simakadze wakhuluma kuMosi, watsi: 2 “Yala ema-Israyeli kutsi abele emaLevi lawo madolobha latawuhlala kuwo kuleso sabelo lesitawuba ngesawo ema-Israyeli. Wabeleni nalawo madlelo latungelete lawo madolobha. 3Ngako atawuba nemadolobha latawuhlala kuwo abe nemadlelo, lapho atawukhotsisa khona tifuyo tawo. 4“Bubanti balawo madlelo latungelete lawo madolobha lenitakuwanika emaLevi butawuba ngemamitha langaba ngema-450 kusuka elubondzeni lwelidolobha. 5Ngephandle kwelidolobha niyawulinganisa indzawo lelibanga lelingemamitha langaba ngema-900 ngasemphumalanga, nalengemamitha langaba ngema-900 ngaseningizimu, nalengemamitha langaba ngema-900 ngasenshonalanga, nalengemamitha langaba ngema-900 ngasenyakatfo, lidolobha libesemkhatsini. Lendzawo iyawuba ngemadlelo alawo madolobha awo. 6 “Kulamadolobha, leniwabela emaLevi, lasitfupha atawuba ngewekukhoselisa umuntfu lobulele lomunye umuntfu. Ngetulu kwawo nibowabela lamanye langema-42, 7lokusho kutsi asawonkhe emadolobha lekufanele niwabele wona atawuba ngema-48 kanye nemadlelo awo. 8 Lamadolobha lenitawanika emaLevi kulelive lelabelwe ema-Israyeli kufanele alingane nalelo live laleso naleso sive ngebukhulu nangebuncane baso: Tsatsani emadolobha lamanyenti kuleso sive lesikhulu, kodvwa nitsatse emadolobha lambalwa kuleso sive lesincane.” 9Simakadze wakhuluma kuMosi, watsi: 10“Khuluma kuma-Israyeli utsi: ‘Naniwela iJordane, ningena eKhenani, 11 khetsani lamanye emadolobha kutsi atewuba ngemadolobha enu ekukhosela, lapho kungabalakela khona umuntfu, nangabe abulele lomunye umuntfu angakacondzi. 12Ayawuba tindzawo tekukhosela ekubalekeleni umphindziseli, khona kutewutsi lona lobulele angetikufa asengakalitfoli litfuba lekutsi licala lakhe litekwe ebandla. 13Lamadolobha lasitfupha nitawakhetsela kutsi abe ngewekukhosela. 14Lamatsatfu atawuba ngala kweJordane, lamatsatfu abe ngale ngesheya kweJordane eKhenani. 15Lamadolobha lasitfupha atawuba yindzawo yekukhoselisa ema-Israyeli, nebetive, nome ngubani umuntfu lohlala emkhatsini wabo, khona kutewutsi lowo lobulele umuntfu ngesiphosiso atewubalekela khona ayewukhosela. 16 “ ‘Nangabe umuntfu ashaye lomunye umuntfu ngensimbi, wafa, lowo lomshayile ungumbulali; lombulali uyawubulawa. 17Nome-ke nangabe umuntfu anelitje esandleni sakhe lelingabulala umuntfu, bese kuyenteka ushaya umuntfu ambulale ngalo, lowo lomshayile ungumbulali; lombulali uyawubulawa. 18Nome-ke nangabe umuntfu aphetse intfo leyentiwe ngelukhuni lengambulala umuntfu, bese kuyenteka ushaya umuntfu ambulale ngayo, lowo lomshayile ungumbulali; lombulali uyawubulawa naye. 19Umphindziseli losihlobo sengati semufi nasihlangana nalombulali, siyawumbulala. 20“ ‘Nangabe umuntfu atondza lomunye, adzimate ambulale ngekumchilitela phansi nome ambulale ngekumjikijela ngentfo acondze kumbulala, nembala afe, 21nome atfukutsele wamshaya wambulala ngesibhakela, lowo muntfu uyawubulawa; ungumbulali. Umphindziseli losihlobo semufi utawutsi angahlangana nalombulali ambulale. 22“ ‘Kodvwa nakwenteka ngaphandle kwekutfukutsela umuntfu wachilita lomunye nome wamjikijela ngentfo angakacondzi, 23nome wamshaya angaboni, ngelitje lelingambulala, nembala afe, kantsi abengesiso sitsa sakhe futsi abengakacondzi kumlimata, 24libandla kufanele lehlulele emkhatsini wakhe nalomphindziseli losihlobo semufi, lilandzele lemitsetfo. 25Libandla kufanele livikele lona lonelicala lekubulala kulomphindziseli losihlobo semufi ngekutsi lincandzekise lombulali, abuyele edolobheni lekukhosela, lapho abebalekele khona. Kufanele ahlale lapho, kuze kufe umphristi lomkhulu, labegcotjwe ngemafutsa langcwele. 26“ ‘Kodvwa nangabe lombekwacala kwenteka aphumela ngephandle kwalelidolobha lekukhosela labalekele kulo, 27bese lomphindziseli losihlobo semufi ukhandza lombulali ngephandle kwalelidolobha, lomphindziseli angambulala futsi angabi nacala ngaloko kumbulala kwakhe. 28Umbulali kufanele ahlale kulelo dolobha lekukhosela, kuze kufe umPhristi Lomkhulu; emvakwekufa kwemPhristi Lomkhulu sangancandzeka abuyele endzaweni lesabelo sakhe. 29Lena-ke nguyona mitsetfo yenu lenitawuhamba ngayo titukulwane ngetitukulwane. 30 “ ‘Umuntfu lobulala lomunye umuntfu naye uyawubulawa njengembulali ngebufakazi babofakazi. Kodvwa kute umuntfu loyawubulawa ngebufakazi bemuntfu munye. 31Ningayemukeli inhlawulo yekuhlenga kuphila kwembulali, lofanele kufa. Lowo kufanele afe. 32Ningayemukeli inhlawulo yemuntfu lobalekele edolobheni lekukhosela ngekutsi nimvumele kutsi abuyele ayewuhlala eveni lakhe, umPhristi Lomkhulu asengakafi. 33 Ningalingcolisi lelive lenikulo. Kucitsa ingati kuyalingcolisa live, nenhlawulo yekubuyisana naSimakadze ingeke yentelwe live, lapho kucitselwe khona ingati, ngaphandle kwengati yalowo lobulele. 34 Ningalingcolisi lelive, lapho nine nami sihlala khona, ngobe mine, Simakadze, ngihlala emkhatsini wema-Israyeli.’ ”
siSwati
151 Leli livi lesembulo lelimacondzana neMowabi: Ngebusuku lekwabhujiswa ngabo i-Ari, live lonkhe lakaMowabi laphela laba tindzala. Ngebusuku lekwabhujiswa ngabo iKhiri, live lonkhe lakaMowabi lasala selitindzala. 2 IDiboni seyenyukele ethempelini, endzaweni lephakeme yekukhontela, kuyawukhala. Sive sakaMowabi sikhalela iNebo neMedeba. Tonkhe tinhloko tihhuliwe, tonkhe tilevu tihhuliwe. 3Etitaladini bembetse emasaka, bakhala etikwetindlu, bakhale nasetinkhundleni, etihlatsini tabo kugeleta tinyembeti. 4 Bantfu baseHeshboni nebase-Eleyale bayakhala, emaphimbo esililo sabo evakala khashane, ngisho naseJahasi. Ngako-ke nemabutfo emphi akaMowabi lahlomile ayakhala, tinhlitiyo tawo tiyatfutfumela. 5 Inhlitiyo yami ikhalela Mowabi, bantfu bakhe babaleka kuye bacondza eSowari, labanye bacondza e-Eglathi Shelishiya. Benyuka bahamba bakhala baya eLuhithi, bahamba ngemgwaco baya eHoronayimu, bakhaliswa kubhujiswa kwabo. 6Emanti aseNimrimu omile, netjani bubunile; lokumilako sekuphele konkhe, sekute lokuluhlata lokusasele. 7Ngako leyo ngcebo yabo bese bayitfolile bayibutsisa ndzawonye, bayetfwala, bahamba nayo; bayawushona ngale kwemfudlana wemabhabhabhulomu. 8Kulila kwabo kuhaza ngesheya kwemnyele wakaMowabi. Kukhala kwabo kuvakala e-Eglayimu, kulila kwabo kuvakale eBheri Elimu. 9Emanti aseDiboni“iDiboni” letinye tincwadzi tekucala titsi “iDimoni” agcwele ingati, kodvwa iDiboni ngisetayengetela; yebo, libhubesi kulabo lababaleka kaMowabi, nakulabo labangimisalela kulelo live!
siSwati
71“Umuntfu ute yini umsebenti lomatima lapha emhlabeni? Khona emalanga akhe akanjengawo yini emuntfu locashiwe? 2Njengesigcili silangatelela ematfunti asentsambama, nanjengemuntfu locashiwe lolindzela ngekulangatelela umholo wakhe, 3kanjalo nami ngabelwe imihla yekuhlupheka kuletinyanga, ngabelwe busuku beminjunju kulamalanga. 4Nangilala phansi, ngiyaye ngicabange ngitsi: ‘Ingabe ngiyawuvuka nini?’ Busuku nabo bunyonyobe kancane, ngibe mine ngijilajileka kudzimate kudzabuke kusa. 5Umtimba wami wembetse timphetfu netincwencwe, sikhumba sami sigatuka cedze kubundvuke bovu etilondzeni tami. 6 “Emalanga ami agijima njengembane, efike ekugcineni asangasenalo litsemba. 7 Khumbula, mane ukhumbule, Nkulunkulu, kutsi imphilo yami ayisilo lutfo, kodvwa ngumphefumulo nje, emehlo ami akasayiwuphindza akubone kujabula. 8Liso lelingibonako nyalo, alisayiwuphindza lingibone futsi. Uyawungifuna, kodvwa ngiyawube ngingasekho. 9Njengelifu lelinyamalalako ligcina lingasekho, unjalo-ke nemuntfu losaya ethuneni,NgesiHebheru “eSheyoli” akaphindzi abuye. 10 Ngeke aphindze abuyele endlini yakhe, indzawo yakhe ayisayiwuphindza imati. 11“Ngako ngingeke ngithule, ngitawukhuluma ngikuletinhlungu temoya wami, ngikhonone kulobumunyu bemphefumulo wami. 12Ngilwandle yini mine, nome ngingumkhoma waselwandle yini, kutsi sewungaze uhlale ungigadzile? 13Nangicabanga ngembhedze wami kutsi utangidvudvuta neluhlaka lwami kutsi lutawupholisa iminjunju, 14wena ngulapho ungesabisa kakhulu khona ngemaphupho akho, ungetfuse ngemibono yakho, 15sengize nginconota kwekhanywa ngimane ngife sekunalomtimba wami lengikuwo. 16Sengiyayeya imphilo yami. Ngingamane ngingete ngaphila iminyaka leminyenti. Ngiyekele ngisale ngedvwa, emalanga ami akasesilo lutfo kimi. 17 “Uyini umuntfu kutsi ungadzimate umnakekele kangaka nekutsi ungaze umnake kangaka, 18ngekutsi umvakashele onkhe malanga ekuseni, umvivinye ngawo onkhe ematfuba? 19Ungeke yini sewumane unginike litfutjana ngike ngehlise liphukuphuku? 20Nangabe ngonile, ngenteni kuwe, wena Mlondvoloti webantfu? Wenteleni kutsi ngibe yinkoyoyo yakho? Wenteleni kutsi ngibe ngumtfwalo kuwe?“Wenteleni kutsi ngibe ngumtfwalo kuwe” letinye tincwadzi tekucala titsi “Sengingumtfwalo kimi” 21Awuticoleli ngani tiphambuko tami, utsetselele tono tami? Ngobe mine sengitawulala elutfulini masinyane; maye, utase uphenye sewungifuna mine ngingasekho!”
siSwati
31 Solomoni wase uyacala-ke kwakha lithempeli laSimakadze eJerusalema, eNtsabeni yaseMoriya, lapho Simakadze atibonakalisa khona kuyise Davide. Kwakungusebaleni lekubhulela kolo laka-Arawuna,“Arawuna” ngesiHebheru “Orinani” umJebhusi, indzawo leyayilungiswe nguDavide. 2 Wacala kwakha lelithempeli mhla titimbili enyangeni yesibili emnyakeni wesine wekubusa kwakhe. 3Sisekelo sekwakha lithempeli laSimakadze lesabekwa nguSolomoni sasingemamitha labengaba ngema-27 budze, nemamitha labengaba yimfica bubanti. 4Umhubhe lekwakungenwa ngawo wawungemamitha labengaba ngema-54“emamitha labengaba ngema-54” letinye tincwadzi tekucala titsi “emamitha labengaba ngema-9” kuphakama, nemamitha labengaba yimfica bubanti. Wawulingana nalelithempeli ngebubanti. Lingekhatsi lawo lalembeswe ngegolide lecengekile. 5Lendlu lenkhulu yayihlotjiswe ngekunanyatsiselwa ngemapulango etipheshula lapha ngekhatsi etibondzeni talo, yase yembeswa ngegolide lecengekile, lapho kwakucoshwe khona imihlobiso yetihlahla temasundvu neyetinketane. 6Inkhosi yahlobisa lithempeli ngematje laligugu nangegolide leyayitfunyelwa iphuma eveni lasePhavayimu. 7Solomoni wasebentisa igolide ekwembeseni tibondza talelithempeli, nemishayo, neminyango, netivalo. Kuletibondza lababati bacopha imihlobiso yemakherubhi. 8Wakha likamelo lelingekhatsi kakhulu lekutsiwa yindzawo lengcwelengcwele, lelalingemamitha labengaba yimfica budze, nemamitha labengaba yimfica bubanti, lokwakulingana ngco nalelithempeli. Indzawo lengcwelengcwele yona yembeswa ngegolide leyayingetulu kwemathani labengaba ngema-20. 9Igolide lengemagremu labengaba ngema-570 yasetjentiswa ekwakheni tipikili. Netibondza temakamelo langetulu tembeswa ngegolide. 10Endzaweni lengcwelengcwele wakha emakherubhi lamabili labatiwe, wawembesa ngegolide. 11Budze betimphiko talamakherubhi ngekweluleka kwato babungemamitha labengaba yimfica. Luphiko lulunye lwelikherubhi lekucala lwalungemamitha labengaba mabili nencenye yesine yelimitha budze, lona lwalutsintsa lubondza lwelithempeli, kantsi lolu lolunye luphiko lwalo lwalungemamitha labengaba mabili nencenye yesine yelimitha budze, lutsintsa lolu lolunye luphiko lwaleli lelinye likherubhi. 12Kanjalo futsi lolunye luphiko lwalelikherubhi lesibili lwalungemamitha labengaba mabili nencenye yesine yelimitha budze, lutsintsa lolu lolunye lubondza lwelithempeli ngale, nalolu lolunye nalo lungemamitha langaba mabili nencenye yesine yelimitha lutsintsa luphiko lwaleli lelinye likherubhi lekucala. 13 Timphiko talamakherubhi omabili setihlangene tatingemamitha labengaba yimfica budze, abeme ngetinyawo abheke kulendlu lenkhulu.“abheke kulendlu lenkhulu” nome “abheke ngekhatsi” 14 Wenta likhethini lemitiya leluhlata njengesibhakabhaka, nalebukhwebeletane, nalebubendze, walenta ngelineni lecolisakele, nalo lalihlotjiswe ngemakherubhi. 15 Lapha embikwelithempeli wenta tinsika letimbili, setitotimbili tatingemamitha labengaba li-15 nesigamu budze, iyinye yayinengcongwane leyayingemamitha labengaba mabili nesigamu lapha enhloko. 16Wephotsela tinketane,NgesiHebheru lenkhulumo ayicondzakali wase utitsandzela kuletinsika lapha etikwato. Wakha nemahananandza aze aba likhulu, wawatfungela kuletinketane. 17Letinsika wase utimbela emnyango walelithempeli, lenye ngaseningizimu, lenye ngasenyakatfo. Lena lengaseningizimu wayetsa libito watsi nguJakhini,“Jakhini” kungasho kutsi “uyamisa” nome “uyasungula” lena lengasenyakatfo watsi nguBowazi.“Bowazi” kungasho kutsi “kuye kunemandla”
siSwati
301Mosi wakhuluma nebaholi betive tema-Israyeli, watsi: “Nankhu umyalo waSimakadze: 2 Nangabe umuntfu enta sincumo kuSimakadze nome ente sifungo sekutibopha ngesetsembiso, kufanele angawephuli emavi akhe, kodvwa ente konkhe lakukhulumile. 3 “Nangabe intfombi lesesekhaya leyise yenta sincumo kuSimakadze nome yatibopha ngesetsembiso, 4uyise ayive nayenta lesincumo nome lesetsembiso, kodvwa angete asho lutfo kuyo, tonkhe tincumo tayo netetsembiso tayo tiyawukuma. 5Kodvwa nangabe uyise ayalela ngesikhatsi asasiva lesincumo sayo isisho, leso sincumo sayo nome setsembiso sayo letibophe ngaso ngeke sime; Simakadze uyakuyikhulula, ngobe yalelwe nguyise. 6“Nangabe intfombi yenta sincumo isengakashadi, nome isente ngekusheshisa nome ngemabomu, nome yetsembisa kungatenti letinye tintfo, bese iyashada, 7indvodza yayo ikuve loko kodvwa ingasho lutfo, tincumo tayo netetsembiso tayo titawukuma. 8Kodvwa nangabe indvodza yayo iyalela kutsi ifeze leso sincumo sayo nayitjelwa ngaso, akukabhekeki kutsi lentfombi isifeze. Simakadze uyakuyikhulula. 9“Umfelokati nome umfati lowehlukene nendvodza yakhe kufanele afeze tonkhe tincumo takhe latentile, nako konkhe kwetsembisa kwakhe kuyawuba sibopho kuye. 10“Nangabe umfati lohlala nendvodza yakhe enta sincumo nome sifungo atibophe ngesetsembiso ngekufunga, 11indvodza yakhe imuve nakasenta ingasho lutfo kuye, ingete yamalela, leso sincumo sakhe nesetsembiso sakhe latibophe ngaso siyawukuma sinjalo. 12Kodvwa nangabe indvodza yakhe imalela kutsi atifeze leto tetsembiso netincumo takhe ngesikhatsi iva ngato, leto tetsembiso netincumo takhe latishito ngemlomo wakhe atiyikuma. Indvodza yakhe itawube itente lite, Simakadze uyakumkhulula kuto. 13Indvodza yemfati iyawutinyembenya nome iticinise tincumo temfati wayo latentile nome-ke ngusiphi sifungo lasentile kutsi angatenti tintfo letitsite. 14Kodvwa nangabe indvodza yakhe ingasho lutfo kuye ngaso emalanga ngemalanga, kusho kutsi iyavumelana nesincumo nome setsembiso latibophe ngaso. Iyavuma ngekuthula ingasho lutfo ngato kuye nayitjelwa ngato. 15Kodvwa nangabe seyiphikisana nato emvakwesikhatsi seyitjeliwe ngato, ngiyo leyakwetfwala lelo cala lalomfati wayo.” 16Lena-ke ngimiyalo Simakadze layiniketa Mosi macondzana nebudlelwane emkhatsini wendvodza nemfati wayo, nasemkhatsini weyise nentfombi yakakhe lesengakendzi.
siSwati
© US Bureau of Land Management Kuvunwa kwemanti elitulu kuhlelisa kanye nekugcinwa kwemanti elitulu kusuka emhlabeni noma emathayeleni emabhilidi kwengca emaphayiphini noma kumagatha kuya ethangeni lemanti. Kukhongetela emanti elitulu kusuka etimphandzeni kuhlobe kakhulu kunekukhongetela emanti lagijimako lasuka emhlabeni. Ngesimo sawo, kuhlobisa kanye nekusefa lamantin elitulu ngaphambi kwekuwasebentisa kuyanconywa. Akusiko nje kutsi kuhlobisa lamantin kwentela kusebentisa endlini noma kusetjentiselwa kulima, kepha kuphindze kususe emakhemikhali, umhlabatsi kanye nemonakalo wekungcola futsi kungavikela emaphampu lalimele ngenca yetintfo emantini. Indlela Yekwenta Indlela Yekuvuna Emanti Elitulu Kwenta indlela lemelula yekuvuna emanti elitulu kudzinga tintfo letintsatfu; sifulelo noma emathayela lafulelwe, emaphayiphi noma emagatha, kuhlelisa emanti elitulu, kanye nelithange lekugcinela. Hlobisa lamathaela nalamagatha. Umangabe emagatha noma emaphayiphi adzinga kufakwa, khetsa lizinga lelihle le UV-leyalako emagatha ePVC kanye nemaphayiphi aphansi. Yiba nesiciniseko kutsi lamaphayiphi aphansi achumene kulelithange lemanti. Ciniseka kutsi lamagatha awela kuya ngasethangeni. Loku kutosusa lokukhula kwetintfo letingafuneki kanye nemanti langanyakati, kuba yindzawo yekutalela kwetimbuzulwane. Noma ngumaphi emagala lalengela ngetulu kwemathayela kumele asuswe kwentela kuvikela kutsi emacembe angangeni kulendlela. Sebentisa kwekubuka lokusafenisi noma sisefo bese ukuhlobisa njalo njalo. Emakhemikhali lasuka ngekufutsa angahlala emathayeleni bese ayawasheka angena ethangeni. Ungafutsi inhlanyelo ngelilanga lekuhhusha kwemoya. Hlobisa kulamathayela ngemuva kwemililo lebekhona kulendzawo. Ngemuva kwetimvula, umlotsa kanye nemangcoliso kungawasheka kungene kulelithange, ngako kuvala letimpompi. Khumbula, ngesikhatsi lemathayeleni kuhlobile, kungesikhatsi lamantin atohloba. Indlela yekusefa kwentela kuhlobisa lamantin ngaphambi kwekusetjentiswa kungadzingeka futsi kungabasendleleni ye: Sandbed filter – Umbhedzewesihlaba wekusefa Pop-up filter – Sisefo lesivelako Stabilization tank – Lithange lelicinisiwe kuze lingafi noma lephuke Emathange eKugcina Emanti Noma nguliphi lithange lekugcina emanti lingasetjentiswa, kepha ciniseka kutsi lihlobile futsi linentfo yangaphandle noma impompi. Faka lithange lelikhulu kahle futsi, uma kwenteka, faka esisekelweni lesicinile futsi lesilingene, lesiphakeme ngalokwenele kute sivumele emabhakete kutsi agcwale melula kusuka empompini yelithange. Uma wakhe sisekelo sasemende, yiba nesiciniseko kutsi singemashumi llasiphohlongo nesihlanu ema mm ngekucina. Ungasebentisi lithange lelake lasetjentiswa phambilini kwentela kugcina nomayini lenaphoyizini lefana nagasolina, oyili noma emakhemikhali. Uma kwenteka, ungasebentisi lithange lelakhiwe ngakhonkolo. Emathange emanti angakhiwa nge plasitiki ye polyethylene, ngasemente lowomisiwe noma izinc levaliwe. emathange elithayela kumele avalwe ngekhatsi ngetintfo-tekudla temilayini letifana ne PVC noma ipolyethylene. Emathange eplasitiki ashiphile, abe lawo lakhiwe ngasemende lowomisiwe angadula kepha ayakhona kugcina emanti apholile. Tsatsa kufaka lithange leliphuphumako kutsi ugcine emanti latfolakalako ngesikhatsi lithange lelincane lifika sigaba lesitsite. Uma usebentisa emanti asethangeni njengalanatfwako, yiba nesiciniseko kutsi uyawabilisa kucala. Kumele phindze asefwe aphindze afakwe ibleach. Licembu lebacwalingi Lelicwalinga Emanti likhetse ikota yenkomishi yebleach ku malitha latinkhulungwane letisihlanu temanti. Gcina inkanankana kulempompi yalelithange kwentela kuvikela kuvuleka kulelithange lemanti. Vimba nomangubani longacanca kulelithage, ngoba ngesiphosiso bangawela ekhatsi bese bayacwila. Translated by Phindile Malotana
siSwati
Emazeze/Emakhatane Emakhatane latsambile angaphila esikhumbeni sengulube, inja yesiganga noma emakhaya ebantfu, kepha kulelinye lihlangotsi emakhatane lainile atfolakala emadlelweni. Emakhatane ajwayele kuphuma ebusuku amunye ingati yetingulube, yebantfu kanye naletinye tilwane. Emini atobhaca lapho kufihleke khona. Atigcini nje ngekubanga iAnaemia nekuluma lokungaba nemtselela lokabi lowenta tingulube tingadli kahle, lokungabanga kugula nemkhuhlane.Kutilapha Kulapha tingulube ngeke kwanele, kufuneka futsi ugeze kahle indlu yetingulube ngemutsi lobulala emakhatane. Buta bantfu labakufundzele loku noma dokotela wetilwane kutsi akutjele lokufanele ukwente. Gcina tingulube kahle, tinja tesiganga naletinye tilwane letiyingoti letingaletsa emakhatane. Timphungane Atigcini nje ngekunyanyisa kuphela kepha tingatfwala netifo. Timphungane letinyenti tincane tihlala etitselweni letibolako, umcuba nasebulongweni. Tifike tihlale etingulubeni, timunye ingati yato, tingahambisa umkhuhlane loyingoti. Timphungane letibitwa ngekutsi yiBlowflies, tisemkhatsisini ngebukhulu. Ngalesinye sikhatsi tiyamanya tibeluhlata ngemubala. Titalela ebulongweni nasetintfweni letibolako lokufaka ekhatsi tilwane letifile, tidla tilondza tetingulube loku kungenta tilondza tingapholi. Timphungane letibitwa ngekutsi yiHouseflies, tineboya phindze tisemkhatsisini ngebukhulu. Tidla bulongo, tintfo letibolile futsi tingahambisa kugula. Kutilapha Kutsi indzawo ingagcwali timphungane kufanele indlu yetingulube ihlale ihlobile, kwenta siciniseko kutsi timphungane atikhoni kutalela. Ku South African Pork Producers Organisation encwadzini ye Pigs for Profit, kutsiwa balimi kufanele basebentise sifutfo lesicosha timphungane phindze basebentise Vaseline kuvala tilondza kutsi tingahlalwa timphungane. Kulengisa emacembe lomile, kungasita nako kucosha timphungane. Emazeze Emazeze tilwane letincane letigcumako. Noma emazeze angaletsi tifo ngaso sonkhe sikhatsi, kepha ngalesinye sikhatsi tingabanga iAnnaemia ngoba timunya ingati. Tivame kubhaca etindzaweni letincane letivulekile noma emhlabatsini. Kutilapha Bonana nadokotela wetilwane kutsi akunikete umutsi loyiphuphu kuwusebentisa kutsi tingulube takho tingahlangani naletinye tilwane lokufaka ekhatsi emakati netinja ngoba tiletsa kakhulu emazeze. Translated by Thandokuhle Motha
siSwati
281 “Nanimlalela ngalokuphelele Simakadze Nkulunkulu wenu, nigcine yonkhe imiyalo yakhe lengininika yona lamuhla, Simakadze Nkulunkulu wenu uyakuniphakamisa ngetulu kwato tonkhe tive temhlaba. 2Tonkhe letibusiso tiyakwehlela etikwenu tinilandzele, nanilalela Simakadze Nkulunkulu wenu. 3“Niyakubusiswa emadolobheni enu, nibusiseke nasemasimini enu. 4“Sitselo sesisu senu siyawubusiswa, nesivuno selive lenu, nemazinyane etifuyo, nemankhonyane emihlambi yenu, nemazinyane etimvu tenu newetimbuti tenu. 5“Libhasikidi lenu liyawubusiswa kanye nendishi yenu yekubhucela inhlama. 6 “Niyawubusiswa naningena, nibusiswe nome niphuma. 7“Simakadze uyakwenta kutsi titsa tenu letinivukelako nitehlule. Tiyawuviva titenihlasela, tita ngayinye indlela; kodvwa nase niticosha, tiyawubaleka ngetindlela letisikhombisa. 8“Simakadze uyakwehlisela sibusiso etikwetincolobane tenu nasetikwako konkhe leniyawukwenta ngetandla tenu. Simakadze Nkulunkulu wenu uyawunibusisa kulelo live lanipha lona. 9 “Simakadze utanenta nibe sive sakhe lesingcwele, njengobe anetsembisa ngesifungo, nanigcina imiyalo yaSimakadze Nkulunkulu wenu, nihambe ngetindlela takhe. 10Tive tonkhe temhlaba tiyawubona kutsi nibitwa ngelibito laSimakadze, bese tiyanesaba. 11 Simakadze uyawunipha inala yemnotfo lomkhulu nibe nebantfwana, andzise nemihlambi yetifuyo tenu kanye netitselo temhlaba wenu kulelo live lafunga ngalo kubokhokho benu kutsi utanipha lona. 12 “Simakadze uyawuvula emazulu, incolobane yakhe yengcebo, anise imvula eveni lenu ngesikhatsi lesifanele, abusise yonkhe imisebenti yetandla tenu. Niyakwebolekisa etiveni letinyenti, kodvwa nine aniyikweboleka ngisho nakusinye sato. 13Simakadze uyawunenta nibe yinhloko ningabi ngumsila. Naniyigcinile yonkhe lemiyalo yaSimakadze Nkulunkulu wenu, lena lenginiyala ngayo lamuhla, niyilandzele ngekucophelela, niyakuhlala njalo nibaholi, aniyiwuze nibe ngaphansi. 14Ningaphambuki ngisho nakumunye nje walemiyalo lengininika yona lamuhla, ngesekudla nome ngesancele ngekulandzela labanye bonkulunkulu nikhonte bona.” 15 “Kodvwa nangabe ningamlaleli Simakadze Nkulunkulu wenu, ningayilandzeli ngekucophelela yonkhe lemiyalo yakhe netimiso takhe lengininika tona lamuhla, tonkhe leticalekiso tiyawukwehlela etikwenu tinehlule: 16“Niyawucalekiswa emadolobheni, nicalekiswe nasemasimini enu. 17“Libhasikidi lenu nendishi yenu yekubhucela inhlama kuyawucalekiswa. 18“Intalo yesisu sakho iyawucalekiswa, nesivuno selive lakho, nemankhonyane emihlambi yetinkhomo takho, nemazinyane emihlambini yetinkhomo takho, nemazinyane emihlambini yetimvu takho. 19“Uyawucalekiswa nawungena, ucalekiswe nome uphuma. 20“Simakadze uyakwehlisela ticalekiso etikwakho, nekudzidzeka, nekusoleka kuko konkhe loyawubeka sandla sakho etikwakho, uze ubhubhe uphele masinyane ngenca yebubi lobentile ngekutsi umshiye.NgesiHebheru “ungishiye” 21Simakadze uyawunishaya ngesifo lesibulalanako, aze anicedze kulelo live leningena kulo kuyakulidla. 22 Simakadze uyawunishaya ngetifo letibulalanako naletingelapheki, nangemikhuhlane kanye nangekushisa lokucacabukisa sikhumba; uyakunitfumelela somiso semoya loshisako nesikhutsa. Letintfo tiyakunihlasela niphele nya. 23 Sibhakabhaka lesingetulu kwetinhloko tenu siyawufanana nelitfusi, bese kutsi umhlaba longaphansi kwetinyawo tenu ufanane nensimbi. 24Simakadze uyawugucula imvula yelive lenu ibe yintfutfu nelutfuli, kuyakwehla esibhakabhakeni uze uphele. 25 “Simakadze uyakunenta nehlulwe titsa tenu. Niyakuta kuto nitetihlasela ngendlela yinye, kodvwa niyawubaleka seninhlanhlatsela niphume ngetindlela letisikhombisa; niyawuba yintfo yekwesatjiswa emkhatsini wayo yonkhe imibuso emhlabeni. 26Tidvumbu tenu tiyawuba kudla kwato tonkhe tinyoni tesiganga netilwane temhlaba; kuyawubate nalotetfusako. 27 Simakadze uyakunishaya ngematfumba aseGibhithe, nangetimila, nangetilondza letincincako, nangelukhwekhwe lolulumako leningasoze nelapheke kuto. 28 Simakadze uyakunishaya ngekuhlanya, nangebumphumphutse, nangekusangana kwengcondvo. 29Kuyawutsi emini kala bha, niphumphutse indlela njengemphumphutse ebumnyameni. Aniyiwuphumelela kuko konkhe lenikwentako, imihla ngemihla niyawube nicindzetelekile, niphangwe, kubete nalonephulako. 30 “Uyakushaywa ngekutsi wetsembise intfombi kusuke lenye indvodza iyidlwengule. Uyawukwakha indlu, kodvwa ungahlali kuyo. Uyawulima sivini, kodvwa ungafinyeleli ekudleni emagelebisi aso. 31Inkhabi yakho iyawugwazwa emehlweni akho, kodvwa wena awuyikudla lutfo lwayo. Imbongolo yakho iyawutsatfwa kuwe ngendluzula ingaphindzi ibuyiselwe kuwe. Imvu yakho iyawuphiwa sitsa sakho, kute naloyakukusindzisa. 32Emadvodzana nemadvodzakati enu ayawutsatfwa aniketelwe kuletinye tive, nine niyawugugelwa ngemehlo solomane niwagolotele imihla ngemihla, ningasenamandla ngisho newekuphakamisa sandla. 33 Sive leningasati siyawufika sidle titselo nesivuno selive lenu. Aniyikuba nalutfo, kodvwa niyawucindzetelwa ngelulaka onkhe emalanga ekuphila kwenu. 34Loko leniyawukubona ngemehlo enu kuyawunihlanyisa. 35Simakadze uyawushaya emadvolo enu nemilente yenu ngematfumba labuhlungu nalangeke elapheke, layawubhidlika kusukela esitsendzeni selunyawo kuyewufika etinweleni tenhloko. 36“Simakadze uyawunicosha kanye nenkhosi yenu lenitibekele yona, niye esiveni leningasati nine kanye naboyihlomkhulu. Ngulapho niyawufike nikhonte labanye bonkulunkulu khona, bonkulunkulu labentiwe ngetigodvo nangematje. 37 Niyawuba yintfo leshacisa lugogo, nentfo yekwedzelelwa neyekuphukutwa emkhatsini wato tonkhe tive leniyawube nisakatelwe kuto nguSimakadze. 38 “Niyawuhlanyela inhlanyelo lenyenti kabi emasimini enu, kodvwa niyawuvuna sivuno lesincane, ngobe sikhonyane siyawutidla tonkhe leto tilimo. 39Niyawuhlanyela tivini nitihlakule, kodvwa aniyikulinatsa liwayini lato, nemagelebisi ato aniyikuwabutsa, ngobe ayawudliwa ngumgundatjani. 40Niyawuba netihlahla temncumo yonkhe indzawo kulelive lenu, kodvwa aniyikuwasebentisa emafutsa ato, ngobe letitselo tato tiyawuhhohloka. 41Niyawuba nemadvodzana nemadvodzakati, kodvwa akayiwuhlala nani, ngobe ayawutfunjwa. 42Emabulo esikhonyane ayawusibekela tonkhe tihlahla tenu netivuno telive lenu. 43“Betive labahlala emkhatsini wenu bayawukhula ngetulu kwenu baye ngekuya benyuka, kodvwa nine niyawushona phansi, niye ngekuya, nehle. 44Bayawuba nemali yekuneboleka, kodvwa nine nibete leningabeboleka yona; bayawuba tinhloko, kodvwa nine niyawuba ngumsila. 45“Tonkhe leticalekiso tiyawunehlela, tinilandzele tize tinehlule tinibhubhise, ngobe anizange nimlalele Simakadze Nkulunkulu wenu ngesikhatsi aniyala kutsi niyigcine imiyalo kanye netimiso takhe. 46Tiyakuba sibonakaliso nesimangaliso kini nasetitukulwaneni tenu phakadze naphakadze. 47Njengobe ningazange nimkhonte Simakadze Nkulunkulu wenu ngenjabulo nangekutsakasa ngesikhatsi senu senala, 48ngako-ke ekulambeni nasekomeni, ekudzikiteni nasebuphuyeni benu niyawukhonta titsa tenu Simakadze latitfumele kini. Uyakunetfwesa lijoko lensimbi etintsanyeni tenu, aze anibhubhise. 49 “Simakadze uyawuletsa sive lesiyawumelana nani, lesisuka khashane, emaphetselweni emhlaba sinihlwitse njengelusweti lolundizako, sive lesikhuluma lulwimi leningalwati, 50 sive lesesabekako nalesinelunya, lesingabahloniphi bantfu labadzala nalesingenamunyu nebantfwana. 51Letitsa tiyawushwabudzela tifuyo tenu letisetincane, netitselo telive lenu, nize nibhubhe. Atiyikunishiyela mabele neliwayini lelisha, nemafutsa, nome nguliphi litfole lenkhomo nome lizinyane lemvu nome lembuti, nize nibhujiswe. 52Tiyawuvimbetela onkhe emadolobha lasaseveni lenu, kuze kuwe naletibondza letindze lenetsembele kuto. Tiyawuvimbetela onkhe emadolobha laseveni lenu Simakadze Nkulunkulu lanipha lona. 53 “Ngenca yekuhlushwa leniyawuletselwa kona titsa tenu ngesikhatsi tinivimbetela niyakudla titselo tetisu tenu, inyama yemadvodzana nemadvodzakati enu Simakadze Nkulunkulu wenu lanipha wona. 54Ngisho nendvodza lenesisa neluvelo kakhulu kunani nonkhe iyawuba neliso lelibi kumnakabo nakumfati wayo lemtsandzako nakubantfwabayo labayawube basasele basaphila, ngobe ibashiyile. 55Ingeke iphe ngisho namunye licashana nje lalenyama yebantfwabayo leyiyawube iyidla. Sizatfu kuyawube sekunguloko kuphela lokuyawube kusasele ngenca yekuhlushwa titsa tenu ngesikhatsi tivimbetele emadolobha enu onkhe. 56Kanjalo nemfati lonesisa neluvelo kunani nonkhe, loneluvelo nesihawu kangangekutsi angeke asaze alubeke lunyawo lwakhe emhlabatsini, uyawuvundza indvodza yakhe layitsandzako nemadvodzana nemadvodzakati akhe, 57 nesidzandzane sakhe lesiphuma esiswini sakhe nebantfwabakhe labatele, ngobe ahlose kubadla ngasense ngesikhatsi sekuvinjetelwa nekujabhiswa leniyakwehliselwa kona titsa tenu emadolobheni enu. 58“Naningawalandzeli ngekunakekela onkhe emavi alomtsetfo labhalwe kulencwadzi, ningalihloniphi nalelibito lenkhatimulo lebabatekako, lelitsi: Simakadze Nkulunkulu wenu, 59Simakadze uyawunehlisela tinhlupho letesabekako, atehlisele ngisho nakubantfwabenu tinhlupho letimatima naletingapheli, letibuhlungu nekugula lokungenawuncamuka. 60“Uyakwehlisela kini tonkhe tifo taseGibhithe lenanitesaba kakhulu, tiyawunamatsela kini tingesuki. 61Ngetulu kwaloko Simakadze uyakwehlisela kini yonkhe inhlobo yemikhuhlane netehlakalo ngisho naletingakabhalwa kulencwadzi yemtsetfo, nize nibhubhe niphele nya. 62 “Nine lenanibanyenti ngangetinkhanyeti tesibhakabhaka niyawusala seniyingcosana, ngobe ningakamlaleli Simakadze Nkulunkulu wenu. 63 Njengobe kwamjabulisa Simakadze kutsi aniphumelelise nandze nibe banyenti ngesibalo, kuyawumjabulisa futsi kutsi anibhidlite ninciphe nize niphele. Niyawuzishulwa kulelo live leningena kulo kutsi libe lenu. 64 “Simakadze uyakunisakatela emkhatsini wato tonkhe tive, kusuka ngala kwemhlaba kuye ngale kwawo. Lapho-ke niyawukhonta labanye bonkulunkulu labentiwe ngelugodvo, nangelitje, leningazange senibati nine ngisho nabokhokho benu imbala. 65Emkhatsini waleto tive aniyikuba nako kuthula nendzawo yekuphumuta tinyawo tenu. Lapho Simakadze uyakuninika khona ingcondvo leshisekelako nemehlo lakhatsele ngekulangatelela, nenhlitiyo ledzangele. 66Niyawuhlala netfuka tanya siphelane, nigcwale kwesaba busuku nemini ningenasiciniseko ngelikusasa lemphilo yenu. 67“Ekuseni niyawufisa kungatsi ngabe kusebusuku, ebusuku nifise kungatsi ngabe ngusekuseni, ngenca yeluvalo loluyawube lusetinhlitiyweni tenu nangenca yaloko leniyawube nikubona ngemehlo enu. 68 Simakadze uyawunincandzekisa ngemikhumbi nibuyele eGibhithe, ngendlela lengangetsembise kutsi ningeke niphindze nibuyele ngayo. Lapho-ke niyawutinikela nine matfupha kutsi nibe yindali etitseni tenu kutsi tinitsenge nibe tigcili netigcilikati tato, kodvwa kute loyawunitsenga.”
siSwati
Ligama Imbali yemlilo yase Afrika (African Flame Lily) Ligama Lelathini Gloriosa superba Inchazelo Lembali Yemlilo ye Afrika ikhula umutsi nemacembe lamanyako nemagala lamilako lagobana emahlatsini ladvutane, kuyenta kutsi ikhone kusebentisa sesekelo saletinye titjalo. Lesitjalo sikhula ngaphansi kwetimphandze, letikhona kuphila simo sesomiso. Lamagala latfusako, noma kunjalo, ayafa onkhe emuva kwekukhokha lenye imbali. Letimbali tinalokungumlilo phindze tikhokha lokusatinhlwayi noma tishakato. Lamabawa agocene kulomugca phindze ente tindingilizi ngasemuva kwente timbale letisandingilizi. Lamabala aletimbali ahembela kusuka kumtfubi luhlata kuya kubovu lokhanyako lonemigca lemtfubi. Lembali Yemlilo ikhula ibe limitha linye kuya etulu. Indzawo Lembali Yemlilo ikhulela ematjeni lamakhulu noma etihlahleni letiphansi phindze ticolela tiganga nesihlahla lesihlangene lesikhulu. Ikhula enyakatfo nase mphumalanga ifike eNingizimu Afrika kanye nase Zimbabwe nase mphumalanga ye Afrika. Umbhalo lohlanganisiwe Lembali Yemlilo yimbali yesive sase Zimbabwe kanye neticobosho temadayimane ngendlela yembali yemlilo lebekwa ngayo kugcokisa inkhosatana (losa yinkhosatana) Elizabeth ngesikhatsi avakashile eRhodesia ngemnyaka wa 1947. Lembali Yemlilo itsatfwa ngekutsi ihlasela ingoti etindzaweni letise Australia lelapho isakateke khona. kukhona lapho kungatsi kunephoyizini khona kulembali futsi inesento etifenin letinengi etilwaneni.
siSwati
231 Kwatsi Davide nasakhulile kakhulu asalikhehla, wase ubeka Solomoni, umsa wakhe, kutsi abe yinkhosi yema-Israyeli. 2Davide wachubeka wabita bonkhe baholi besive sema-Israyeli kanye nebaphristi babo, nemaLevi. 3EmaLevi labesaneminyaka lengema-30 nalengetulu abalwa, asawonkhe lawo madvodza aba ti-38 000. 4 Davide watsi: “Emkhatsini walaba: labati-24 000 batakwengamela kwakhiwa kwelithempeli laSimakadze, labati-6 000 bona batawuba tindvuna nebehluleli. 5 Labati-4 000 bona batawuba bomahlalesangweni, labati-4 000 babe bekudvumisa Simakadze ngetingubhu temculo lengitimisele loko.” 6 Davide wehlukanisa emaLevi aba ticheme letingangetemadvodzana aLevi: BoGeshoni, naKhohati, naMerari. 7 LabebabakaGeshoni: BekuboLadani naShimeyi. 8Emadvodzana aLadani: Wekucala bekunguJehiyeli, bese kuba boZethami naJoweli, babatsatfu sebabonkhe. 9Emadvodzana aShimeyi:“Shimeyi” lelivesi alikhanyi kahle kutsi lihlangana njani naleli lelilandzelako, vesi 10 BekuboShelomothi, naHaziyeli, naHarani, babatsatfu sebabonkhe. Laba-ke bekungutona tinhloko temindeni yakaLadani. 10Emadvodzana aShimeyi: BekuboJahathi, naZiza,Letinye tincwadzi tekucala titsi “Zina” naJewushe, naBheriya. Lawa-ke bekungemadvodzana aShimeyi, amane asawonkhe. 11Wekucala bekunguJahathi, wesibili kunguZiza, kodvwa boJewushe naBheriya bona abazange babe nemadvodzana lamanyenti, ngako-ke babalwa njengemndeni munye, banikwa umsebenti waba munye. 12 Emadvodzana aKhohati: Bekubo-Amramu, naJisihari, naHebroni, na-Uziyeli, babebane sebabonkhe. 13 Emadvodzana a-Amramu: Bekubo-Aroni naMosi; Aroni wehlukaniselwa, yena kanye nentalelwane yakhe phakadze naphakadze kutsi bakhonte ngato tonkhe tintfo letingcwelengcwele tihlale tingcwele, bashise imphepho embikwaSimakadze, bakhonte ebukhoneni bakhe basho netibusiso ngeLibito lakhe phakadze naphakadze. 14Emadvodzana aMosi, inceku yaNkulunkulu, nawo abalwa njengalabanye besive semaLevi. 15 Emadvodzana aMosi: BekuboGeshomu na-Eliyezeri. 16Situkulwane sakaGeshomu: Wekucala bekunguShubayeli. 17Situkulwane saka-Eliyezeri: Wekucala bekunguRehabiya. Eliyezeri akazange aphindze amtale umfana, kodvwa emadvodzana aRehabiya wona abemanyenti kakhulu. 18Emadvodzana aJisihari: Wekucala bekunguShelomithi. 19 Emadvodzana aHebroni: Wekucala bekunguJeriya, wesibili kungu-Amariya, wesitsatfu kunguJahaziyeli, wesine kunguJekameyamu. 20Emadvodzana a-Uziyeli: Wekucala bekunguMikha, wesibili kunguJishiya. 21Emadvodzana aMerari: BekuboMahali naMushi. Emadvodzana aMahali: Bekubo-Eleyazare naKhishi. 22 Eleyazare wafa ate bantfwana labadvuna, abenemantfombatana odvwa. Bomnakabo, emadvodzana aKhishi, bawatsatsa bawenta bafati babo. 23Emadvodzana aMushi: BekuboMahali, na-Ederi, naJerimothi, babatsatfu sebabonkhe. 24Lena-ke bekuyintalelwane yaLevi ngemindeni yawo, tinhloko temindeni, njengobe tatibhaliswe ngemabito tabalwa ngayinye ngayinye, lokusho labo labebangasebenta, kusukela kulababeneminyaka lengema-20 kuya etulu, labo labebakhonta ethempelini laSimakadze. 25 Davide phela abetsite: “Njengobe Simakadze, Nkulunkulu wema-Israyeli, asaletse kuthula esiveni sakhe futsi asatewuhlala eJerusalema kokuphela, 26akusadzingeki kutsi emaLevi abe etfwalana nelithende lekuhlangana nome-ke letinye nje tintfo letisetjentiswa nakukhontwako.” 27Ngekwemagama ekugcina aDavide emaLevi abalwa kusukela kulabo lababeneminyaka lengema-20 kuya etulu. 28Umsebenti wemaLevi kwakukusita emadvodzana a-Aroni emsebentini wasethempelini laSimakadze: Babefanele kwengamela tibuya netindlu letatichunywe ethempelini, nekuhlambulula tonkhe tintfo letingcwele kanye nekwenta leminye nje imisebenti yasendlini yaNkulunkulu. 29Babefanele banakekele sinkhwa sekubekwa etafuleni, nafulaha wemnikelo walokutinhlavu, nemacebelengwane langenambiliso kanye nekuphekwa nekubondvwa kwawo kanye nebungako bawo bebunyenti nesisindvo sawo. 30Babesukuma njalo ekuseni beme babonge Simakadze baphindze bamdvumise. Babenta njalo futsi nantsambama, 31nangato tonkhe tikhatsi nakwentiwa iminikelo yekushiswa kuSimakadze ngemaSabatha, nangemikhosi yekwetfwasa kwenyanga, nangemikhosi nje leminye lemisiwe. Babefanele kukhonta embikwaSimakadze njalo nje, babe sibalo lesitsite futsi bakhonte ngaleyo ndlela labanikwe yona. 32 Ngako-ke emaLevi awenta umsebenti lamiselwe wona ethendeni lekuhlangana, nasendzaweni lengcwele, bangaphansi kwabomnakabo, batukulu ba-Aroni, enkonzweni yasethempelini laSimakadze.
siSwati
Ligama lesayensi: yi Origanum vulgare Ligama lelatiwako: ngu Oregano noma Origanum iOregano ichamuka eEurope lese Ningizimu nase Mediterranean lese Afrika lese Nyakatfo. Inchazelo ye Sitjalo Lesitjalo se Oregano ngulesicinile lesenteka njalonjalo lesihluma sibe ngemamilimitha lamakhulu lasihlanu ngebudze futsi sinelicembe lelimphunga-saluhlata. Lesitjalo sikhokha emagala lamaningi ngasemaceleni kusuka lapho lamacembe latfutfukako. Letimbali letakheka ngetulu kwemagala tiame kuba muhlophe, letikhokha oyili lomcoka kakhulu, noma tibe pinki nalukhwebeletane, lokusetjentiswa kakhulu kunjongo yekulungisa kudla. Kusetjentiswa iOregano ebusheni bayo kanye nasekomeni kwayo ngekwakheka isetjentiswa ekudleni lokuningi njengesinongo. Lelenye indlela yekusetjentiswa yekukhicita oyili lomcoka kakhulu. Le oyili lebalulekile isetjentiswa ngaphandle nangekhatsi ngemisebenti yetintfo letingenti emagciwane. Kutsiwa yelapha iCandida, lunyawo lwemgijimi phinde ikhulule kucansulwa kulunywa tilwanyana futsi ingasebenta njengentfo lecosha tilwanyana. Tidzingeko te Mhlabatsi kanye neMalungiselelo iOregano ihluma kahhle emhlabatsini lodvonseke kahle wematje lamancane lone pH lesemkhatsini wa 6.5 na 7.5. ngaphambi kwanoma ngumaphi emalungiselelo lentiwako umhlabatsi lomelele wemfanekiso kumele utsatfwe umikiswe ebhorethri kwentela kuyohlolwa kanye nekunconywa kwemanutrients. Umhlabatsi kumele uvukululwe kute uhlakate lesimo semhlabatsi sibe ngemamilimitha lamakhulu lasihlanu kwentela kuciniseka kudvonseka lokuhle. Tfola tigaba te pH ngekwengeta ilime. Lomanyolo noma umcuba kumele ufakwe bese uhlanyelwa ngetulu kwemamilimitha lamakhulu lamane emhlabatsi emavikini lamane kuya kulasihlanu ngaphambi kwekulima. Ngemalanga ekugcina ngaphambi kwekulima yengeta tintfo tekutfola kanye nekwekuvundzisa lokulinganako kwesitjalo emhlabatsini, bese uyagubha ngelikhuba emhlabatsini longetulu longemasentimitha lamashumi lamabili. Loku kutohlobisa noma nguliphi likhula lelingahle lakheke. Faka kwekunisela noma tintfo letifile letifana nemacembe uma kudzingeka. Simo seLitulu iOregano sitjalo lesihlala siluhlata lesihluma endzaweni yesimo selitulu lesifutfumele bese isebenta kancono etimeni letisemkhatsini wa 16°C na 28°C. phindze iyamelana nesitfwatfwa. Simo semhlabatsi kumele sibengetulu kwa 12°C kwentela kutfola lokuhle noma kwakha titjalo letincane. Tindzawo Tekuhlanyelela Timbili tinhlobo letingito te oregano letikhicitelwa kutsengiswa. Lokukhetfwa kwemifanekiso sekunikwe nyalo kusukela lesigaba se oyili lemcoka kakhulu sesichube umkhicito wekutsengiswa. Lamacembu lapinki nalalukhwebeletane etimbali asetjentiswa kakhulu kutinjongo tekulungisa kudla bese lenhlobo yembali lemhlophe lesetjentiswa kakhulu ekukhokheni lokuphakeme kwe oyili lemcoka kakhulu. Letinye tinhlobonhlobo letitfolakalako ngunati: iAureum, iCrispum, iCountry cream, iDark leaf, iGold tip, inanum Variegata ne Zorba. Kukhona letinye tinhlobonhlobo letiningi futsi kuhlale kubalulekile kulungiselela kutfola secwayiso salosebenta ehhovisi nalowati kabanti ngetinhlanyelo kwenela inhlobo leningi kewntela indzawo yekukhicitela bese kumakwa/kubukwa leyomakethe. Translated by Phindile Malotana
siSwati
iLavender ivela eWestern nase Central Asia, Europe, eMediterranean nase Nyakatfo yase Afrika. Ngalena ndlela sitosbenta ngetinhlobo letimbili letisetjentiswe ekukhicitweni kwe oyili lebalulekile kwentela kusetjentiswa ekunongeni imitsi. Nasisho ilavender yeliciniso noma ilavender yeSilungu ne Lavandin yetinhlobo letimbili letehlukile. Ligama le Sayensi: iLavandula Angustifolia Ligama lelatiwako: iLavender, iLavender yeLiciniso noma iLavender yeSilungu Ligama le Sayensi: iLavandula Angustifolia x Lavandula latifolia Ligama lelatiwako: iLavandin Sitjalo se lavender yintfo leyentako njalo noma sikhatsi lesidze lesikhula sibe ngemamilimitha layinkhulungwane nemakhulu lamabili ngekuya etulu futsi inalokudze, lokungatsi kuyahlaba, emacembe laluhlata samphunga ngasekugcineni acijile bese avuleka ngetulu lokufika kumamilimitha lamashumi lamane kuya kumashumi lasihlanu ngebudze. Lesitjalo sikhokha emagala lamaningi kwentela kwakha lihlatsi. Letimbali letakheka ngetulu kwemagala ngenyandza leyiyindingilizi aluhlata sasibhakabhaka kuya kulukhwebeletana ngelibala. iLavandin ikhula kakhulu futsi ikhokha timbali letiningi kune lavender yeSingisi. iLavender isetjentiswa kakhulu ku oyili lobalulekile. Kulolonkhe likilogram le lavender yeSingisi lensha lefakwa kunchubo yekubiliswa lokungaba ngemalililitha lasihlanu kuya kulasiphohlongo eoyili lobalulekile uyakhicitwa. Uma emaLavandin abiliswa akhokha oyili kabili kepha ngeliphunga lemutsi ngenca yecamphor yayo lephakeme. Oyili lobalulekile weLavender yeSingisi kubita kwayo kubekwa ngulabo labenta emakha ngenca yekunuka timbali. Lo oyili ulungele kucosha tilwanyana futsi usetjentiswa ephungeni lekwelapha. Lo oyili uphindze asetjentiswe njengesinongo ngulabo labasebenta ngekudla nangetinatfo. iLavender ingaphindze yomiswef njengemakha epotpourri futsi njengetimbali letomisiwe tase tihleleka kahle. iLavender ikhula emhlabatsini lomningi kepha ikhula kahle lapho kudvonseke kahle umhlaba lomanti lonematje lone pH lesemkhatsini wa 6.0 na 8. iLavender lengiyo ikhula kahle emhlabatsini lone acid futsi le Lavandin itsandza ipH lephansi, cishe umhlaba lone acid. Ngaphambi kulungiswe umhabatsi nomangumuphi kumele kutsatfwe lomncane lokutohlolwa ngawo umikiswe ibhorethrwi kuyohlolwa nekutsi kutfolwe emanutrient. iLavender inendlela yetimphandze letingashoni kakhulu futsi timphandze tayo ativami kuphuma tibengemamilimitha lamakhulu lamatsatfu. Imihlabatsi kumele idvonswe kwentela kutsambisa lendlela yemhlaba kutsi ibengemamilimitha lamakhulu lamane kwentela kuciniseka kutsi idvonseke kahle. Lungisa tigaba te pH ngekutsi ungete ilime umangabe umhlaba une acid leningi bese wengeta manyolo noma umcuba. Hlanyela ngetulu kwemhlaba longemamilimitha lamakhulu lamatsatfu emhlaba cishe emaviki lamane kuya kulasihlanu ngaphambi kwekuhlanyela. Ngetinsuku tekugcina ngaphambi kwekuhlanyela yengeta tinto nekwekuvundzisa lokulinganako kulomhlabatsi bese uyagucula ngelikhuba kube ngetulu wemhlabatsi longemashumi lamabili emasentimitha. Loku kutophindze kususe likhula lebelingahle livele. Faka tintfo tekunisela futsi umangabe tintfo tekumbonya kumele tentiwe loku nyalo kutovela bese uhlanyela letindumbu tesitjalo. iLavender sitjalo lesihlala siluhlata lesikhula etindzaweni letifutfumele nekoma eMediterranean bese isebenta kahle etimeni tekushisa letisemkhatsini wa 20°C na 28°C. iLavender ingalinywa etindzaweni letomile lapho kukhona imvula lengaphansi kwemamilimitha lamakhulu lasihlanu lesakateke ngetulu kwemnyaka, noma yenta kahle ngaphansi kwendlela yekunisela leyenta imatfonsi. Iyakhula dvute nelwandle keha incono etindzaweni letiphakeme nekukhula lokuphakeme ngangemamitha layinkhulungwane nemakhulu lasihlanu ngetudlwana kwelwandle. Kushisa lokusetulu kungahlupha timbali kanye nelizinga le oyili. Timbili tinhlobo te lavender letikhokhwa ngekwentsengo. iLavender yeLiciniso neyeSingisi lekhokha timbali letincane naletiphansi, kepha lizinga lelikahle, oyili ne Lavandins, layintfo yetinhlobo letimbili letehlukene phindze ikhokhe timbali letiningi ne oyili lebalulekile kuhekitha linye. Oyili we lavender leliciniso inemandla futsi itsengiswa ngekubita lokusetulu. Kukhona tinhlobo letiningi temalavender ngako nawukhetsa kutsi ufuna kuhlanyela ini kubalulekile kutsi utfole secwayiso kuloyo losebenta ehhovisi nangcongcoshe wetekukhicita kwentela kutfola tinhlobo letiningi letinnhle kuleyo ndzawo yekukhicitela nenjongo kanye nekutfola imakethe. Tinhlobo te lavender eSingisi leyatiwako noma Yeliciniso ngunati: iHidcote, iMunstead, Jean Davis ne Vera ngutona tatiwa kakhulu. Tinhlobo letiningi teLavandin leyatiwako ngunati: yi Abriali, Dutch Mill, Grappenmall, Grosso, Provence, Seal ne Super. Translated by Phindile Malotana
siSwati
11 Simakadze wakhuluma kuMosi asethendeni lekuhlangana eHlane laseSinayi ngelilanga lekucala, enyangeni yesibili, emnyakeni wesibili ema-Israyeli aphuma eGibhithe, watsi: 2“Yentani lubalo lwaso sonkhe sive saka-Israyeli, lusendvo ngelusendvo, nemindeni ngemindeni, nibabhalise ngetindlu taboyise onkhe emadvodza ngemabito awo, ngayinye ngayinye, 3kusukela kulasebaneminyaka lengema-20 kuya etulu, onkhe emadvodza aka-Israyeli lase angalungela kuya emphini, wena na-Aroni niyakuwabala ngeticheme tawo. 4Kulowo nalowo mndeni niyawucela munye loyinhloko lemelele lowo mndeni kutsi anisite. 5Lawa-ke ngemabito emadvodza lenitawusitana nawo kulomsebenti: “Emndenini wakaRubeni kuyawuba ngu-Elisuri, umsa waShedewuri. 6Emndenini wakaSimeyoni kuyawuba nguShelumiyeli, umsa waSurishadayi. 7Emndenini wakaJuda kuyawuba nguNasoni,“Nasoni” nome “Nashoni” nome “Nahashoni” umsa wa-Aminadabi. 8Emndenini waka-Isakhari kuyawuba nguNethaneli, umsa waSuwari. 9Emndenini wakaZebuloni kuyawuba ngu-Eliyabe, umsa waHeloni. 10Kumadvodzana aJosefa: Emndenini waka-Efrayimu kuyawuba ngu-Elishama, umsa wa-Amihudi; emndenini wakaManase kuyawuba nguGamaliyeli, umsa waPhedasuri. 11Emndenini wakaBhenjamini kuyawuba ngu-Abidani, umsa waGideyoni. 12Emndenini wakaDani kuyawuba ngu-Ahiyezeri, umsa wa-Amishadayi. 13Emndenini waka-Asheri kuyawuba nguPhagiyeli, umsa wa-Okrani. 14Emndenini wakaGadi kuyawuba ngu-Eliyasafa, umsa waDehuweli.Letinye tincwadzi tekucala titsi “Rehuweli” 15Emndenini wakaNaftali kuyawuba ngu-Ahira, umsa wa-Enani.” 16Laba-ke ngibo lababekhetsiwe kutsi babe baholi emindenini yabo. Babebaholi bemindeni yaka-Israyeli. 17BoMosi na-Aroni batsatsa lamadvodza labesakhetsiwe, 18base babita sonkhe sive ngelilanga lekucala enyangeni yesibili. Bonkhe bantfu babhalisa, ngulowo nalowo wabhalisa ngeyisemkhulu, kwabhaliswa emabito awo onkhe emadvodza kusukela kulabeneminyaka lengema-20 kuya etulu, ngayinye ngayinye, 19njengobe Simakadze abeyale Mosi. Bonkhe babalelwa eHlane laseSinayi: 20Titukulwane takaRubeni, litubulo la-Israyeli, tema kanje: Onkhe emadvodza kusukela kulabesaneminyaka lengema-20 kuya etulu, labesangalungela kuya emphini abhaliswa ngemabito awo, ngayinye ngayinye, njengekutalana kwawo, lusendvo ngelusendvo nangemindeni yawo. 21Bunyenti besive sakaRubeni baba ti-46 500. 22Titukulwane takaSimeyoni tema kanje: Onkhe emadvodza kusukela kulabesaneminyaka lengema-20 kuya etulu, labesangalungela kuya emphini abhaliswa ngemabito awo, ngayinye ngayinye, njengekutalana kwawo, lusendvo ngelusendvo nangemindeni yawo. 23Bunyenti besive sakaSimeyoni baba ti-59 300. 24Titukulwane takaGadi tema kanje: Onkhe emadvodza kusukela kulabesaneminyaka lengema-20 kuya etulu, labesangalungela kuya emphini abhaliswa ngemabito awo, ngayinye ngayinye, njengekutalana kwawo, lusendvo ngelusendvo nangemindeni yawo. 25Bunyenti besive sakaGadi baba ti-45 650. 26Titukulwane takaJuda tema kanje: Onkhe emadvodza kusukela kulabesaneminyaka lengema-20 kuya etulu, labesangalungela kuya emphini abhaliswa ngemabito awo, ngayinye ngayinye, njengekutalana kwawo, lusendvo ngelusendvo nangemindeni yawo. 27Bunyenti besive sakaJuda baba ti-74 600. 28Titukulwane taka-Isakhari tema kanje: Onkhe emadvodza kusukela kulabesaneminyaka lengema-20 kuya etulu, labesangalungela kuya emphini abhaliswa ngemabito awo, ngayinye ngayinye, njengekutalana kwawo, lusendvo ngelusendvo nangemindeni yawo. 29Bunyenti besive saka-Isakhari baba ti-54 400. 30Titukulwane takaZebuloni tema kanje: Onkhe emadvodza kusukela kulabesaneminyaka lengema-20 kuya etulu, labesangalungela kuya emphini abhaliswa ngemabito awo, ngayinye ngayinye, njengekutalana kwawo, lusendvo ngelusendvo nangemindeni yawo. 31Bunyenti besive sakaZebuloni baba ti-57 400. 32Kumadvodzana akaJosefa: Titukulwane taka-Efrayimu tema kanje: Onkhe emadvodza kusukela kulabesaneminyaka lengema-20 kuya etulu, labesangalungela kuya emphini abhaliswa ngemabito awo, ngayinye ngayinye, njengekutalana kwawo, lusendvo ngelusendvo nangemindeni yawo. 33Bunyenti besive saka-Efrayimu baba ti-40 500. 34Titukulwane takaManase tema kanje: Onkhe emadvodza kusukela kulabesaneminyaka lengema-20 kuya etulu, labesangalungela kuya emphini abhaliswa ngemabito awo, ngayinye ngayinye, njengekutalana kwawo, lusendvo ngelusendvo nangemindeni yawo. 35Bunyenti besive sakaManase baba ti-32 200. 36Titukulwane takaBhenjamini tema kanje: Onkhe emadvodza kusukela kulabesaneminyaka lengema-20 kuya etulu, labesangalungela kuya emphini abhaliswa ngemabito awo, ngayinye ngayinye, njengekutalana kwawo, lusendvo ngelusendvo nangemindeni yawo. 37Bunyenti besive sakaBhenjamini baba ti-35 400. 38Titukulwane takaDani tema kanje: Onkhe emadvodza kusukela kulabesaneminyaka lengema-20 kuya etulu, labesangalungela kuya emphini abhaliswa ngemabito awo, ngayinye ngayinye, njengekutalana kwawo, lusendvo ngelusendvo nangemindeni yawo. 39Bunyenti besive sakaDani baba ti-62 700. 40Titukulwane taka-Asheri tema kanje: Onkhe emadvodza kusukela kulabesaneminyaka lengema-20 kuya etulu, labesangalungela kuya emphini abhaliswa ngemabito awo, ngayinye ngayinye, njengekutalana kwawo, lusendvo ngelusendvo nangemindeni yawo. 41Bunyenti besive saka-Asheri baba ti-41 500. 42Titukulwane takaNaftali tema kanje: Onkhe emadvodza kusukela kulabesaneminyaka lengema-20 kuya etulu, labesangalungela kuya emphini abhaliswa ngemabito awo, ngayinye ngayinye, njengekutalana kwawo lusendvo ngelusendvo nangemindeni yawo. 43Bunyenti besive sakaNaftali baba ti-53 400. 44Ngiwo lawa-ke emadvodza labalwa nguMosi na-Aroni kanye nebaholi bema-Israyeli lababeli-12, ngulowo nalowo emele umndeni wakubo. 45Onkhe ema-Israyeli kusukela kulabesaneminyaka lengema-20 kuya etulu, labesangalungela kuya emphini abhaliswa ngemabito awo, ngayinye ngayinye, njengekutalana kwawo, lusendvo ngelusendvo nangemindeni yawo. 46 Bunyenti bawo asawonkhe aba ti-603 550. 47Sive sema-Levi sona asizange sibhaliswe kanye naleti letinye tive. 48Simakadze abekhulume kuMosi, watsi: 49“Sive semaLevi ungasifaki elubalweni kanye nesive sonkhe sema-Israyeli. 50Esikhundleni saloko, beka emaLevi kutsi aphatse lelithende lesivumelwane nako konkhe lokukulo lokuhambisana nalo. Kufanele etfwale lelithende nato tonkhe timphahla letihambisana nalo; yebo, kufanele alinakekele, ente inkonzo kulo, akambe emathende awo alitungelete. 51Njalo nje nangabe lithende lekukhontela selitfutsa, ngemaLevi lekufanele alehlise; kanjalo, nome selimiswa, ngemaLevi lekufanele alimise. Lowo longesiye umLevi loyawusondzela eceleni kwalelithende uyawubulawa, afe. 52Ema-Israyeli ayawumisa emathende awo ngeticheme, ngulowo nalowo esichemeni sakhe lesinesiboniso sebuve baso. 53EmaLevi wona emathende awo ayakuwamisa awatungeletise lithende lesivumelwane, khona lulaka lwami lungetikwehlela etikwesive sema-Israyeli. Kuyawuba ngumsebenti wemaLevi kunakekela nekuphatsa lithende lesivumelwane.” 54Ngako sive sema-Israyeli senta konkhe Simakadze layala ngako Mosi kutsi kwentiwe.
siSwati
Frequently asked questions Borsvoeding en Medikasie of Dwelmgebruik (Afrikaans) Borsvoeding verseker dat jou baba goeie gesondheid, groei en breinontwikkeling geniet. Indien jy dwelms gebruik, of op medikasie is, is dit belangrik om te weet hoe dit jou melk of jou baba kan affekteer. Breastfeeding and Drug Use (English) Breastfeeding ensures your baby has normal health, growth, and brain development. If you are using drugs or medications, it’s important to know how these can affect your milk or your baby. Ukumunyisa nokusebenzisa iindakamizwa (Ndebele) Ukumunyisa kuqinisekisa bona umntwanakho uphile kuhle, uyakhula kunye nokuthuthuka kwengqondo. Nangabe usebenzisa iindakamizwa namkha imitjhoga, kuqakathekile ukwazi bona izintwezo zingalithinta njani ibisi lakho namkha umntwanakho. Go nyantšha le go šomiša diokobatši (Northern Sotho) Go nyantšha go netefatša gore lesea la gago le ba le bophelo bjo bo tlwaelegilego, tšwelopele le kgolo ya bjoko. Ge ele gore o šomiša diokobatši goba dihlare, go bohlokwa go tseba ka moo tšeo di ka amago maswi a gago le lesea la gago. Ho nyantsha le ho sebedisa dithethefatsi (Southern Sotho) Ho nyantsha ho netefatsa hore lesea la hao le be le bophelo bo botle, le hole hantle mmeleng le bookong. Haeba o sebedisa dithethefatsi kapa meriana, ho bohlokwa ho tseba hore na di ka ama lebese la hao kapa lesea la hao jwang. Kunyonyesha na matumizi mabaya ya madawa ya kulevya (Swahili) Kunyonyesha uhakikisha mtoto wako yuko na afya ya kawaida, ukuaji na maendeleo ya ubongo. Kama unatumia madawa au matibabu, ni muhimu kufahamu jinsi haya yanavyoweza kuathiri maziwa na mtoto wako. Kumunyisa nekusebentisa tidzakamiva (Swati) Kumunyisa kucinisekisa kutsi luswane lwakho luba nemphilo lekahle, lukhule nengcondvo ikhule kahle. Nangabe usebentisa tidzakamiva nobe imitsi, kubalulekile kwati kutsi kutalutsintsa njani lubisi lwakho nobe luswane. Ku an’wisa ni swidzidziharisi (Xitsonga) Go anyisa letsele le tiriso ya diokobatsi (Tswana) Go anyisa letsele go netefatsa gore ngwana o nale boitekanelo jo bo siameng, kgolo le go gola gwa tlhaloganyo. Fa ele gore o dirisa diokobatsi kgotsa melemo, go botlhokwa go itse gore e ka ama maši a gago kgotsa ngwana wa gago go le kae. U mamisa na u shumisa zwidzidzivhadzi (Tshivenḓa) U mamisa zwi khwaṱhisedza uri ṅwana waṋu a vhe na mutakalo wavhuḓi, nahone muvhili na vhuluvhi hawe zwi aluwe zwavhuḓi. Arali ni tshi shumisa zwidzidzivhadzi kana mishonga, ndi zwa ndeme u ḓivha nḓila ine zwenezwi zwa nga kwama ngayo mikando kana ṅwana waṋu. Ukuncancisa nokusebenzisa iziyobisi (IsiXhosa) Ukuncancisa kuqinisekisa ukuba usana lwakho luba sempilweni, lukhula kwanye nengqondo yalo ikhula ngendlela eqhelekileyo. Ukuba usebenzisa iziyobisi okanye amayeza, kubalulekile ukwazi ukuba zingaluchaphazela njani ubisi lwakho okanye usana lwakho. Ukuncelisa ibele nokusebenzisa izidakamizwa (Zulu) Ukuncelisa ibele kuqinisekisa ukuthi ingane yakho inempilo ejwayelekile, iyakukhula futhi nengqondo iyathuthuka. Uma usebenzisa izidakamizwa noma imishanguzo, kubalulekile ukwazi ukuthi lokhu kungaluthinta kanjani ubisi lwakho noma ingane yakho.
siSwati
521 Sedekiya abeneminyaka lengema-21 budzala nakabekwa kuba yinkhosi, wabusela eJerusalema iminyaka leli-11. Libito lenina bekunguHamutali, indvodzakati yaJeremiya, waseLibna. 2Wenta lokubi emehlweni aSimakadze, njengobe naJehoyakimu abentile. 3Kwabangelwa yintfukutselo yaSimakadze lokutsi kwenteke loku eJerusalema nakaJuda, kwaze kwatsi ekugcineni wabasusa ebukhoneni bakhe. Sedekiya wase uyayivukela inkhosi yaseBhabhulona. 4 Kwatsi ngemnyaka wemfica wekubusa kwaSedekiya, ngelilanga lelishumi, enyangeni yelishumi, Nebukhadnezari, inkhosi yaseBhabhulona, washuca wayawuhlasela iJerusalema kanye nawo onkhe emabutfo ayo. Bemisa ngephandle kwelidolobha, bakha tivimbetelo letatilitungeleta lonkhe. 5Lelidolobha lahlala livinjetelwe kwaze kwaba ngumnyaka weli-11 wekubusa kwenkhosi Sedekiya. 6Kwatsi ngelilanga lemfica lenyanga yesine, indlala lapha edolobheni yase imatima kangangekutsi kwase kute nekudla kwalabantfu labebangakudla. 7Lubondza-ke lwalelidolobha lwase luyafohlwa, imphi yonkhe yesuka yabaleka. Besuka edolobheni ebusuku, baphuma ngelisango lelisemkhatsini wetibondza letimbili letiseceleni kwengadze yenkhosi, lite nome emaBhabhulona abelitungeletile lelidolobha. Babaleka babhekisa emabombo ngase-Arabha,“Arabha” sigodzi saseJordane 8kodvwa emabutfo aseBhabhulona acosha inkhosi Sedekiya, aze ayikhandza etsafeni laseJerikho. Onkhe emasotja aSedekiya esuswa kuye asakatwa, 9yena wabe sewuyatfunjwa. Watfunjwa wayiswa enkhosini yaseBhabhulona eRibla, eveni laseHamathi, lapho yefike yakhipha sigwebo sayo kuye. 10Khona lapho eRibla inkhosi yaseBhabhulona ngulapho yabulalela khona emadvodzana aSedekiya embikwemehlo akhe, abukile, yaphindze futsi yabulalela khona tonkhe tindvuna takaJuda. 11Yase ikupuluta emehlo aSedekiya, yambopha ngetinketane telitfusi, yamtsatsa yamyisa eBhabhulona lapho yefika yamvalela ejele kwaze kwaba lilanga lakhe lekufa. 12Kwatsi elangeni lelishumi lenyanga yesihlanu ngemnyaka weli-19 wekubusa kwaNebukhadnezari, inkhosi yaseBhabhulona, Nebuzaradani, indvuna yabomahlalesangweni leyayikhonta inkhosi yaseBhabhulona, yefika eJerusalema. 13Walumeka umlilo ethempelini laSimakadze nasesigodlweni senkhosi, nakuto tonkhe tindlu taseJerusalema; tonkhe letatibalulekile watishisa. 14Yonkhe-ke imphi yaseBhabhulona, leyayingaphansi kwendvuna yemphi yabomahlalesangweni, yabhidlita tonkhe tibondza letatitungeleta iJerusalema. 15Nebuzaradani indvuna yabomahlalesangweni, watfumba labanye balababemphofu kakhulu nalabo labebasasele edolobheni, kanye nalabebasele betingcweti,“tingcweti” nome “bantfukatana” nalabo lababehlubuke baya enkhosini yaseBhabhulona, wabayisa ekutfunjweni. 16Kodvwa Nebuzaradani wabashiya labanye labebamphofu kakhulu balelo live, kuze batewulima tivini nemasimi. 17 BaseBhabhulona bafohlota tinsika telitfusi, netincodlana, kanye nelibhavu lelitfusi, lokwakusethempelini laSimakadze, betfwala lonkhe litfusi baya nalo eBhabhulona. 18Batsatsa ngisho nemabhodo, nemafosholo, netijubantsambo, netitja tekunyenyeta, netingwembe, nato tonkhe tintfo telitfusi letatisetjentiswa enkhonzweni yelithempeli. 19Indvuna yabomahlalesangweni yatsatsa imigezelo, netitja tekushisela imphepho, netitja tekunyenyeta, nemabhodo, netintsi tetibane, netingwembe, netitja teminikelo yetinatfo, nako konkhe lokwakwentiwe ngegolide lecengekile nome ngesiliva lecengekile. 20 Litfusi laletinsika letimbili, nalelibhavu kanye naletinkunzi letatili-12 letatingaphansi kwalo, naletincodlana letatakhiwe yinkhosi Solomoni, atakhele lithempeli laSimakadze, kwakungetulu kwekukalwa. 21Iyinye yaletinsika yayingemamitha labengaba siphohlongo kuphakama, nemamitha labengaba sihlanu nesigamu kuyitungeleta, yayingimino lemine bucinsi, ingumhume lapha ekhatsi. 22Lengcongwane yaletinsika iyinye yayingaba ngemamitha lamabili nesigamu kuphakama, yayihlotjiswe ngesiviliya nangemahananandza elitfusi layitungeletile. Nalena lenye insika nalamahananandza yayifanana nayo yekucala. 23Kwakunemahananandza langema-96 ngakulolunye luhlangotsi, asawonkhe emahananandza labengetulu kwalesiviliya lesitungeletile abelikhulu. 24Indvuna yabomahlalesangweni yatfumba boSeraya, umPhristi Lomkhulu, naZefaniya, umphristi longaphansi kwakhe ngesikhundla, kanye nebagcini beminyango labatsatfu. 25Kulabo lababesesedolobheni watsatsa indvuna leyayiphetse emadvodza emphi. Watsatsa nebeluleki benkhosi lababesikhombisa namabhalane wendvuna yekubutsekisa bantfu balelove, kanye nemadvodza labengema-60 labetfolakele edolobheni. 26Nebuzaradani, indvuna yabomahlalesangweni, wabatsatsa bonkhe wayawubetfula enkhosini yaseBhabhulona, eRibla. 27Lapho eRibla, eveni laseHamathi, inkhosi yafike yababulalela khona. Ngako Juda waya ekutfunjweni, khashane nelive lakhe. 28Leli-ke linani lebantfu labatfunjwa nguNebukhadnezari wabayisa ekudzingisweni: Ngemnyaka wesikhombisa kwaba ngemaJuda lati-3 023; 29ngemyaka waNebukhadnezari weli-18 kwaba bantfu labangema-832 lababephuma eJerusalema. 30Ngemnyaka wakhe wema-23 kwaba ngemaJuda langema-745 layiswa nguNebuzaradani, indvuna yabomahlalesangweni, ekudzingisweni. Sebabonkhe kwakubantfu labati-4 600. 31Ngemnyaka wema-37 wekudzingiswa kwaJehoyakhini, inkhosi yakaJuda, ngemnyaka lapho Evili Merodaki“Evili Merodaki” nome “Ameli Mariduki” abekwa khona waba yinkhosi yaseBhabhulona, wakhulula Jehoyakhini, inkhosi yakaJuda, wamkhipha ejele mhla ingema-25 enyangeni yeli-12. 32Wakhuluma kahle naye, wabe sewumnika sihlalo lesihloniphekile, lesingetulu kwelamanye emakhosi labenaye lapha eBhabhulona. 33Ngako Jehoyakhini wababeka eceleni labomfengeni bakhe basejele, kusukela ngalelo langa abedla etafuleni lenkhosi njalo nje, imphilo yakhe yonkhe. 34Onkhe emalanga inkhosi yaseBhabhulona yayinika Jehoyakhini imbasha nalokunye lekwakusabelo sakhe lesimile semihla ngemihla, yingci nasaphila, kwadzimate kwaba lilanga lakhe lekufa.
siSwati
371 Besaleli wakha libhokisi lesivumelwane ngemgamba: budze babungemasentimitha labengaba li-110, bubanti babungemasentimitha labengaba ngema-66, nekuphakama kwakungemasentimitha labengaba ngema-66. 2Ngekhatsi nangaphandle walembesa ngegolide lecengekile; walephetsa ngegolide emaceleni. 3Wenta emajiva lamane wawakhela emilenteni yalo; lamabili aba nganhlanye, nalamabili aba nganhlanye. 4Wenta timboko tekuletfwala ngemgamba, nato watembesa ngegolide, 5watifaka ekhatsi kwalamajiva ngala nangale kwalelibhokisi kutsi letfwalwe ngato. 6Simbonyo salo lesisihlalo semusa wasenta ngegolide lecengekile; budze babungemasentimitha labengaba li-110, bubanti babungemasentimitha labengaba ngema-66. 7Wenta emakherubhi lamabili ngegolide legcotjiwe, 8lelinye laba ngala, lelinye laba ngale ngekugcineni kwesihlalo semusa. Wawenta aba yintfo yinye nesimbonyo. 9Lamakherubhi abebhekene, abuka leso simbonyo, avule timphiko tawo engamele sihlalo semusa. 10 Besaleli wenta litafula ngemapulango emgamba; budze balo babungemasentimitha labengaba ngema-88, nebubanti lobabungemasentimitha labengaba ngema-44, nekuphakama lekwakungemasentimitha labengaba ngema-66. 11Walembesa ngegolide lecengekile, walifaka igolide emaphetselweni alo. 12Wenta emaphetselo labetungeleta lelitafula anebubanti lobungangesandla. 13Wenta emajiva egolide lamane ekuletfwala, wawabophela emakoneni alo omane, emilenteni yalo. 14Lamajiva ekufaka timboko tekuletfwala abefakwe eceleni kwelugebhezi emaphetselweni alelitafula. 15Wakha timboko tekuletfwala ngemgamba, watembesa ngegolide. 16Wakha ngegolide lecengekile titja talelitafula: emapulede alo, netindzebe talo, nemajeke alo, netindishi tekuphatsa liwayini lemnikelo. 17 Besaleli wenta lutsi lwetibane ngegolide lecengekile. Wenta sibunu salo nesicu salo ngegolide legcotjiwe. Imihlobiso yalo yaba njengetimbali letisengimidvumba nalesetichakazile, wakwenta kwaba sikhatsa sinye nalolutsi. 18Lwalunemagala lasitfupha esicwini salo, abematsatfu ngala nangale. 19Ngulelo nalelo gala lalinemihlobiso lemitsatfu lenesimo setimbali te-alimondi, letinye taba nguletisengimidvumba letinye taba ngulesetichakazile. 20Lolutsi lwetibane walwenta lwaba nemihlobiso lemine letentiwa taba njengetimbali te-alimondi, letisengimidvumba nalesetichakazile. 21Wenta kwaba nalesengumdvumba ngaphansi kwemagala lamabili ekucala lesuka esicwini, kwalandzela lenye lesengumdvumba ngaphansi kwemagala lamabili lalandzelako, kanjalo nakulawo lamabili ekugcina. Leto totintsatfu tacondzana nalamagala lasitfupha. 22Letimbali letisengimidvumba, nalamagala, nalolutsi lwetibane kwaba sikhatsa sinye segolide lecengekile legcotjiwe. 23Wenta tibane talolutsi taba sikhombisa, wenta tijubantsambo tato netitsebe tato ngegolide lecengekile. 24Lutsi lwetibane nako konkhe lokuhambisana nalo wakwenta ngegolide leyayinesisindvo lesasingemakhilogremu labengaba ngema-35. 25 Besaleli wenta“Besaleli wenta” nome “Benta” lilati lekushisela imphepho; walenta ngemgamba, laba nemihlubulo lelinganako ndzawo tonkhe. Belingemasentimitha labengaba ngema-45 budze, nemasentimitha labengaba ngema-45 bubanti, nemasentimitha labengaba ngema-90 kuphakama. Timphondvo talo totine taba yintfo yinye nalelilati. 26Yonkhe imihlubulo yalo netimphondvo talo wakwembesa ngetulu nangaphansi ngegolide lecengekile. Walephetsa ngegolide ndzawo tonkhe. 27Wenta emajiva egolide ekuletfwala aba mabili, wawashayela ngaphansi kwemphetfo emihlubulweni ngala nangale, lapho babetawufaka khona timboko tekuletfwala. 28Letimboko watenta ngemgamba, watembesa ngegolide. 29 Besaleli wakha nemafutsa emgcobo longcwele nemphepho lecolisakele lenuka kamnandzi, lekwaba ngumsebenti wengcweti kutekuthakwa kwemakha.
siSwati
271Lolu-ke luhla lwemabito ema-Israyeli: Baholi bemindeni, netindvuna tetinkhulungwane, netemakhulu, naletinye tiphatsimandla letatibambisene nenkhosi kuko konkhe lokuphatselene nemabutfo labesemsebentini inyanga ngenyanga, wonkhe umnyaka. Lilinye libutfo lalinemadvodza labeti-24 000. 2 Jashobeyamu, umsa waZabdiyeli, abeyindvuna yelibutfo lekucala ngenyanga yekucala. Libutfo lakakhe belingemadvodza lati-24 000. 3Yena-ke abesitukulwane saPheresi, asikhulu sato tonkhe tindvuna temabutfo ngenyanga yekucala. 4 Dodayi, um-Ahohi, abephetse libutfo lesibili ngenyanga yesibili. Mikilothi abengumholi walelibutfo lakakhe. Babengemadvodza lati-24 000 kulelibutfo lakakhe. 5 Bhenaya, umsa waJehoyada, umphristi, abephetse libutfo lesitsatfu ngenyanga yesitsatfu. Babengemadvodza lati-24 000 kulelibutfo lakakhe. 6Loyo-ke nguloBhenaya labelichawe kulabangema-30, angumholi wabo. Umsa wakhe Amizabadi abengumholi welibutfo leyise. 7 Asaheli, umnakaboJowabe, abephetse libutfo lesine ngenyanga yesine. Zebadiya, umsa wa-Asaheli, watsatsa sikhundla sakhe emvakwakhe. Babengemadvodza lati-24 000 kulelibutfo lakakhe. 8Shamhuthi, umJizrahi, abeyindvuna yelibutfo lesihlanu ngenyanga yesihlanu. Babengemadvodza lati-24 000 kulelibutfo lakakhe. 9Ira, umsa wa-Ikheshi waseThekhowa, abeyindvuna yelibutfo lesitfupha ngenyanga yesitfupha. Babengemadvodza lati-24 000 kulelibutfo lakakhe. 10Helesi, wasePheloni, wesive saka-Efrayimu, abeyindvuna yelibutfo lesikhombisa ngenyanga yesikhombisa. Babengemadvodza lati-24 000 kulelibutfo lakakhe. 11 Sibhekayi, waseHusha, wesive sakaZera, abeyindvuna yelibutfo lesiphohlongo ngenyanga yesiphohlongo. Babengemadvodza lati-24 000 kulelibutfo lakakhe. 12Abiyezeri, wase-Anathothi, wesive sakaBhenjamini, abeyindvuna yelibutfo lemfica ngenyanga yemfica. Babengemadvodza lati-24 000 kulelibutfo lakakhe. 13Maharayi, waseNethofa, wesive sakaZera, abeyindvuna yelibutfo lelishumi ngenyanga yelishumi. Babengemadvodza lati-24 000 kulelibutfo lakakhe. 14Bhenaya, wasePhirathoni, wesive saka-Efrayimu, abeyindvuna yelibutfo leli-11 ngenyanga yeli-11. Babengemadvodza lati-24 000 kulelibutfo lakakhe. 15Heldayi, waseNethofa, wesive saka-Othniyeli, abeyindvuna yelibutfo leli-12 ngenyanga yeli-12. Babengemadvodza lati-24 000 kulelibutfo lakakhe. 16Leti-ke bekutindvuna tetive taka-Israyeli: Eliyezeri, umsa waZikhri, abephetse bakaRubeni. Shefathiya, umsa waMakha, abephetse bakaSimeyoni. 17Hashabiya, umsa waKhemuweli, abephetse bakaLevi. Sadoki abephetse baka-Aroni. 18Elihu, umnakaboDavide, abephetse bakaJuda. Omri, umsa waMikhayeli, abephetse baka-Isakhari. 19Ishmaya, umsa wa-Obadiya, abephetse bakaZebuloni. Jerimothi, umsa wa-Azriyeli, abephetse bakaNaftali. 20Hosheya, umsa wa-Azaziya, abephetse baka-Efrayimu. Joweli, umsa waPhedaya, abephetse incenye yesive sakaManase. 21Ido, umsa waZakhariya, abephetse incenye yesive sakaManase kaGileyadi. Jasiyeli, umsa wa-Abneri, abephetse bakaBhenjamini. 22Azareli, umsa waJerohamu, abephetse bakaDani. Bekungito leti-ke tindvuna letatiphetse tive taka-Israyeli. 23 Davide akazange alwente lubalo lwemadvodza labeneminyaka lengema-20 nangaphansi, ngobe Simakadze abetsembise kwandzisa ema-Israyeli abe ngangetinkhanyeti tesibhakabhaka. 24 Jowabe, umsa waSeruya, wacala wabala emadvodza, kodvwa wangete wacedza. Nkulunkulu watfukutselela ema-Israyeli ngenca yalolubalo, nalemiphumela ayizange ifakwe encwadziniSiHebheru sitsi “kulo inombolo” yemilandvo yenkhosi Davide. 25Azmavethi, umsa wa-Adiyeli, abephetse tindlu tengcebo yenkhosi. Jonathani, umsa wa-Uziya, abephetse tindlu tengcebo letatisesifundzeni, nasemadolobheni, nasemitini kanye nasemibhoshongweni. 26Ezri, umsa waKhelubi, abephetse tisebenti tasemasimini. 27Shimeyi waseRama yena abephetse tivini. Zabdi waseShefamu yena abephetse tivuno tetivini kanye netimbita tekwakha liwayini. 28Bhali Hanani, waseGederi, abephetse tihlahla temincumo netemakhiwa letatisematsafeni ngasenshonalanga. Jowashi abengamele kuphatfwa kwemafutsa emncumo. 29Shitrayi, waseSharoni, abephetse imihlambi leyayidla eSharoni. Shafati, umsa wa-Adilayi, abephetse imihlambi leyayidla etihosheni. 30Obili, waka-Ishmayeli, abephetse emakamela. Jedeya, waseMeronothi, abephetse timbongolo. 31Jazizi, umHagari, abephetse imihlambi yetimvu netimbuti. Bonkhe bekutindvuna letatiphetse timphahla tenkhosi Davide. 32Jonathani, uyise lomncane waDavide, abengumeluleki futsi angumabhalane labehlakaniphe kakhulu. Jehiyeli, umsa waHakhamoni, abeciza emadvodzana enkhosi. 33 Ahithofeli abengumeluleki wenkhosi. Hushayi, um-Akhi, abengumngani wenkhosi. 34 Esikhundleni sakhe Ahithofeli walandzelwa nguJehoyada, umsa waBhenaya, naye futsi walandzelwa ngu-Abiyatha. Jowabe abeyindvuna yemabutfo enkhosi.
siSwati
201 Lesinye sichomoketi lesasikhona lapho bekunguSheba, umsa waBikri, wesive sakaBhenjamini. Sona-ke sesuke sashaya impalampala samemetela satsi: “Asinasabelo kuDavide! Ngeke silandzele umsa waJese! Madvodza aka-Israyeli, asambeni emakhaya!” 2Ngako onkhe emadvodza aka-Israyeli amhlubuka Davide alandzela Sheba, umsa waBikri. Kodvwa emadvodza akaJuda wona onkhe asala anamatsele enkhosini yawo Davide, ahamba nayo kusukela eJordane kuze kuyewufika eJerusalema. 3 Davide watsi kube efike esigodlweni sakhe eJerusalema, wabutsa lamaphovela akhe labewashiyele kutsi sale anakekela lesigodlo, wawangenisa endlini watsi akagadvwe. Abewanakekela ngato tonkhe tidzingo tawo, kodvwa akazange aphindze aweyame. Abehlala avalelwe kuleso simo, kwaze kwaba lilanga lawo lekufa, aphila njengebafelokati. 4 Inkhosi yase ikhuluma ku-Amasa, itsi: “Bita onkhe emadvodza akaJuda kutsi ete kimi kungakapheli emalanga lamatsatfu, nawe cobo lwakho ube khona.” 5Kodvwa Amasa wahamba wayawubita lamadvodza akaJuda, watsatsa sikhatsi lesidze kubuya kunaleso besibekwe yinkhosi. 6Davide wakhuluma ku-Abishayi, watsi: “Manje Sheba, umsa waBikri, sewutasenta intfo lemnyama kakhulu kunaloku lesakwentiwa ngu-Absalomu. Tsatsa tindvuna tami umcoshe, angakaze watfola emadolobha labiyelwe ngetibondza, aphunyule.” 7Ngako libutfo lakaJowabe, emaKherethi kanye nemaPhelethi“emaKherethi nemaPhelethi” nome “bogadzi baDavide” labesingatsa inkhosi, nawo onkhe lamanye emabutfo baphuma eJerusalema baholwa ngu-Abishayi kutsi bacoshe Sheba, umsa waBikri. 8Batsi nabefika edvwaleni lelikhulu laseGibeyoni, Amasa weta watakubahlangabeta. Jowabe abegcoke temphi, abophele inkemba yakhe endzaweni yayo letsekeletelwe ebhandeni lakhe. Watsi asasondzela, lenkemba yaphuma lapha esikhwameni sayo yawa. 9Jowabe wakhuluma ku-Amasa, watsi: “Unjani, mnaketfu?” Jowabe wadvonsa Amasa ngesilevu ngesandla sakhe sekudla kutsi atemanga. 10 Amasa abengakayicapheli lenkemba leyayisesandleni saJowabe, Jowabe wayiphisela esiswini sa-Amasa, ematfumbu akhe acitsekela phansi emhlabatsini. Angakamphindzi kabili kumgwaza, wavele waphangalala Amasa. BoJowabe na-Abishayi, umnakabo, bachubeka bacosha Sheba, umsa waBikri. 11Lomunye welibutfo lakaJowabe wema eceleni kwesidvumbu sa-Amasa, watsi: “Wonkhe lohambisana naJowabe, naye wonkhe lowakaDavide, akalandzele Jowabe!” 12Amasa wasala abhabha engatini yakhe ekhatsi emgwacweni, lendvodza yase iyabona kutsi onkhe lamabutfo efike eme lapho. Watsi kube abone kutsi bonkhe befike beme lapha ku-Amasa, wase uyamhudvula, amsusa lapha emgwacweni wamhudvulela esigangeni, wase ummbonya ngengubo. 13Kwatsi kube simbonywe sidvumbu sa-Amasa, sesisusiwe lapha emgwacweni, bonkhe bantfu bachubekela embili naJowabe, bacoshana naSheba, umsa waBikri. 14Sheba wagangalata watendlula tonkhe tifundza tetive tema-Israyeli, waze wayawufika edolobheni lase-Abela Bhethi Makha“Abela Bhethi Makha” nome “Abela” akanye nabo bonkhe bendlu yakaBeri“yakaBeri” nome “yakaBikri” lababutsana ndzawonye nabo bashulungana balandzela Sheba, baze bayawungena naye edolobheni. 15BoJowabe nemabutfo akhe beva kutsi Sheba ungenise lapha e-Abela Bhethi Makha,“Abela Bhethi Makha” nome “Abela” ngako balivimbetela lelidolobha. Bema tingelo emvakwalolubondza loluvikele lelidolobha, baluvalele ngekhatsi. Batsi basalibele kugqala letibondza bafuna kutidzilitela phansi, 16kwamemeta umfati lohlakaniphile angekhatsi edolobheni, watsi: “Lalelani! Lalelani! Tjelani Jowabe kutsi akete lapha ngitewukhuluma naye.” 17Jowabe waya kuye. Lomfati wambuta watsi: “Nguwe kambe, Jowabe?” Jowabe watsi: “Nginguye.” Lomfati watsi: “Lalela-ke kutsi incekukati yakho itsini.” Jowabe watsi: “Ngilalele.” 18Lomfati wachubeka watsi: “Lokwa kadzeni babevamise kutsi: ‘Hamba ulandze imphendvulo yakho e-Abela,’ bebavele bente njalo, kube kuphela kwendzaba njalo. 19Tsine sibantfu bekuthula nalabetsembekile ka-Israyeli. Wena wetama kubhubhisa lidolobha lelingunina wema-Israyeli. Ufunelani kumita lifa laSimakadze?” 20Jowabe waphendvula watsi: “Akube khashane nami! Akube khashane nami kumita nekubhubhisa! 21Akusiyo injongo yetfu leyo. Kukhona indvodza lekutsiwa nguSheba, umsa waBikri, wekutalwa eveni letintsaba kulaka-Efrayimu, uphakamisele inkhosi sandla, wavukela Davide. Khiphani lowo muntfu, yena yedvwa, ngitawube sengiyaliyekela-ke lelidolobha.” Lomfati watsi kuJowabe: “Sitanijikela inhloko yakhe lapha etulu elubondzeni.” 22Lomfati wase uya kulamadvodza labenawo nalelisu lakhe lelihlakaniphile, base bajuba inhloko yaSheba, umsa waBikri, bayiphosela Jowabe basetulu elubondzeni. Ngako Jowabe wase ushaya impalampala kutsi emabutfo asale aliyekela lelidolobha. Ngulowo nalowo watibuyelela ekhaya kakhe, naJowabe wabuyela emuva eJerusalema enkhosini. 23 Jowabe abesengamele yonkhe imphi yema-Israyeli; Bhenaya, umsa waJehoyada, abephetse emaKherethi nemaPhelethi.“emaKherethi nemaPhelethi” nome “bogadzi baDavide” 24Adoniramu“Adoniramu” nome “Adoramu” yena abengamele yonkhe imisebenti yencindzetelo. Jehoshafati, umsa wa-Ahiludi, abengulobhalisako. 25Sheva abengumabhalane; boSadoki na-Abiyatha bona bekubaphristi. 26Ira, waseJayire, yena abengumphristi waDavide.
siSwati
61 Bazalwane, nangabe lomunye wenu asawele esonweni, nine bakaMoya, lowo mephuleni, loko nikwente ngemoya wekutfobeka; kodvwa nawe uticaphele, ngobe ungahle ulingeke. 2 Tfwalisanani imitfwalo yenu, kuze nigcwalise umtsetfo waKhristu. 3 Nangabe umuntfu aticabanga kutsi ulutfo, kantsi akasilo lutfo, uyatiyenga. 4Kodvwa akube ngulowo atihlolele wakhe umsebenti, khona uyawuba nekutibonga ngekwakhe yedvwana, hhayi ngekwalomunye umuntfu. 5 Ngobe ngulowo nalowo uyawutetfwalela umtfwalo wakhe. 6 Akutsi lowo lofundziswako ngelivi laNkulunkulu ahlephunelane etintfweni tonkhe letinhle nalowo lamfundzisako. 7 Ningayengwa, Nkulunkulu akaphukutwa, ngobe umuntfu uyawuvuna loko lakuhlanyelako. 8 Ngobe lowo lohlanyela enyameni yakhe, uyawuvuna kubola kuyo; kodvwa lohlanyela kuMoya waNkulunkulu, uyawuvuna kuphila lokuphakadze kulowo Moya. 9 Asingadzinwa kwenta lokuhle; ngobe nasingadzinwa, siyawuvuna ngesikhatsi lesifanele. 10Ngako-ke njengobe sinematfuba nje, asente lokuhle kubo bonkhe bantfu, ikakhulu kubendlu yaketfu yekukholwa. 11Niyabona-ke nani, nati tinhlavu letinkhulu lesengitibhala ngesandla sami kulencwadzi. 12 Ngulabo labafisa kubukeka emtimbeni wabo labaniphocelela kutsi nisoke, khona phela bangetiwuhlushwa ngenca yesiphambano saKhristu Jesu. 13Ngobe nemaJuda akakwenti lokufunwa ngumtsetfo, kodvwa bafisa kutsi nine nisoke, kuze phela batetigabatisa ngani kuloko. 14 Kodvwa akube khashane nami kutigabatisa ngaphandle kwesiphambano seNkhosi yetfu Jesu Khristu; ngesiphambano sakhe live lifile kimi, nami ngifile kulo. 15Ngobe kusoka nekungasoki akusilutfo kodvwa kuphela kudalwa kabusha. 16 Kuthula nemusa akube kubo bonkhe labahamba ngalomyalo, ema-Israyeli aNkulunkulu. 17 Sale kubate longihluphako, ngobe emtimbeni wami nginetimphawu taJesu. 18 Umusa weNkhosi yetfu Jesu Khristu awube nemoya wenu, bazalwane. Amen.
siSwati
221 Kudvuma ngalokuhle kuncono kunemcebo lomnyenti, kuhlonipheka kuncono kunekuceba. 2 Tinjinga netimphuya tifanana ngantfo yinye: Bobabili badalwa nguNkulunkulu. 3 Umuntfu lohlakaniphile ingoti uyibona iseta, bese uyayibalekela; kantsi longenangcondvo ucondza ngco kuyo, bese utisola emvakwesikhatsi. 4 Titfobe, wesabe Simakadze, yena uyakukuvuza ngemcebo, neludvumo, nekuphila. 5Indlela yemuntfu longaketsembeki igcwele emanyeva netingibe; kodvwa lowo lonakekela imphilo yakhe uyakuyigegela leyo ndlela. 6Khulisa umntfwana ngendlela lekufanele aphile ngayo; kuyakutsi nome asakhulile angesuki kuyo. 7Injinga iba yinkhosi yeluphuya, nemboleki uba sigcili sembolekisi. 8 Umuntfu lohlanyela inhlanyelo yebudlova uvuna tingoti nekuhlupheka; kucindzetela kwakhe labanye bantfu kutawuphela. 9Lowephanako naye uyawubusiswa, ngobe kudla kwakhe ukudla netimphuya. 10 Cosha sedzeleli kutawuphela kuphikisana, nekulwa kanye nenhlamba. 11 Umuntfu lotsandza kuhlanteka kwenhlitiyo nenkhulumo lenemusa uyawuba ngumngani wenkhosi. 12Emehlo aSimakadze alindza lwati; kodvwa uyawacitsa emavi alabacalemanga. 13 Livila litsi: “Kunelibhubesi lapha ngaphandle; ngitawutsi ngiyaphuma lingidle.” 14 Emavi engwadla afanana nemgodzi lojulile; labo labangaphansi kwelulaka lwaSimakadze bagcumkela kuwo. 15 Bulima buboshelwe engcondvweni yemntfwana; kodvwa luswati luyabutsintsitsa bonkhe. 16Lowo locindzetela lomphofu entela kuticebisa, yena nalowo lopha tipho kulabacebile, bobabili bagcina baphuyile. 17 Lalelisisa uvisise kahle emavi alabahlakaniphile, ubambisise ngengcondvo lwati lengikuhlephulela lona. 18Utawubusiswa nawuwagcina engcondvweni yakho, ukwati kuwasho ngenhloko ungangabati. 19Ngentela kutsi utewubeka litsemba lakho kuSimakadze; ngiko nje ngikufundzisa lamavi. 20Nankha-ke emavi lahlakaniphile langemashumi lamatsatfu lengikubhalele wona; agcwele lwati nemiyalo lelungile. 21Lamavi atakufundzisa kutsi ukwati kubona liciniso nalikhulunywa. Ngako-ke nawutfunywa kutsi uyekulifuna leliciniso, uyawukwati kubuya nemphendvulo lengiyo sibili. 22Umuntfu loweswele ungamphatsi dlephu ngobe abukeka eswele, nalomphofu ungamdleleli ecaleni; 23 nawenta njalo, Simakadze uyakummelela, atsatse kuphila kwalowo lophetse lomunye dlephu. 24 Ungabi ngumngani wemuntfu lonenhlitiyo lencane, ungabi nebudlelwane nemuntfu losheshe acansuke. 25Nawuba ngumngani wakhe, ungahle ufundze imikhuba yakhe, loko kube lugibe emphilweni yakho yonkhe. 26 Ungaboba sibambiso nome fakazi wemuntfu, nakenta tikwelede. 27Nakehluleka kukhokha letikwelede, wena utawudliwa ngisho nembhedze wakho. 28 Ungayiguculi iminyele leyabekwa bokhokho bakho. 29Use wambona nje umuntfu loyingcweti emsebentini wakhe? Nguye lowo loyawusetjentiswa ngemakhosi, angeke aweswele nemsebenti.
siSwati
Akahayile kenako kahoyelile bhululu bho nshishi. Imishishi ili habhili, iyingi ili mipolo alii yingi igikalaga milulu. Abhanhu ulu bhuja gujuyotona bhushishi bhagabhonjaga tamu kugiki bhadule guyidebha imishishi iminonu na guyiyob’a lulu. Aliyo lulu ulu bhuyibhona giki ili milulu bhagalekaga ugubhutona ubhushishi bhunubho kunguno ya ubhululu bhogo bhunubho. Hunagwene bhagwitanaga unshishi gunuyo giki, “nshishi nulu.” Akahayile kenako kagalenganijiyagwa kuli munhu uyo obhalemela abhiye kunguno ya nhinda jakwe umukikalile kakwe. Umunhu ng’wunuyo, agikalaga abhatab’anije abhiye umunhungwa jakwe kunguno ya nhani ya kashokeje kakwe ukubhiye. Uweyi agadumaga ugwikala chiza na bhanhu kunguno ya bhulambu na libhengwe lwakwe linilo ukubhiye, umuwikaji bhokwe. Umunhu ng’wunuyo agikolaga nu nshishi unulu uyo gubhalemelile abhanhu ugubhung’wa ubhushishi bhogo, kunguno nuweyi abhalemelile abhiye umukikalile kakwe. Hunagwene abhanhu bhagang’witanaga giki, “nshishi nulu.” Akahayile kenako kalanga bhanhu higulya ya guleka nhungwa ja bhulambu, na nhani umubhutumami bho milimo yabho, kugiki bhadule gwikala chiza na bhichabho umukaya jabho. Warumi 13: 10. Mathayo 5:43-45. KISWAHILI: MCHAJU MCHUNGU. Msemo huo, huongelea uchungu wa mkwaju. Mikwaji iko katika aina mbili, mingine ni mtamu lakini mingine ni michungu. Watu wakitaka kuchuma ukwaju huuonja kwanza ili waweze kufahamu kama ule mti ni mtamu kwa ajili ya kuyachuma matunda yake. Lakini watu hao wakionja na kuona kwamba ule mkwaju ni mchungu, huacha kuyachuma matunda ya mti huo. Ndiyo maana watu hao huuita mti huo kuwa ni “mkwaju mchungu.” Msemo huo hulinganishwa kwa mtu yule ambaye ameshindikana kwa wenzake kwa sababu ya kiburi chake katika maisha yake. Mtu huyo, hukataa kutungwa na wenzake kwa sababu ya kiburi chake hicho, katika utekelezaji wa kazi zake. Yeye hushindwa kuishi na watu kwa sababu ya dharau zake hizo kwa wenzake, maishani mwake. Mtu huyo, hufanana na ule mkwaju mchungu uliowashinda watu kuyatumia matunda yake, kwa sababu naye ana kiburi cha kukataa kutumwa na wenzake katika maisha yake. Ndiyo maana watu humuita kwamba ni “mkwaju mchungu.” Msemo huo, hufundisha watu juu ya kuachana na kiburi na dharau katika utekelezaji wa majukumu yao, ili waweze kuishi vizuri na wenzao katika familia zao. Warumi 13: 10. Mathayo 5: 43-45.
siSwati
Latozi "Madosini" Mpahleni (25 Disemba 1943 ̊ 23 Disemba 2022) bekangumculi wase Ningizimu Afrika, lowatiwa ngekudlala tinsimbi temasiko esiXhosa letifana ne-uhadi ne-mhrubhe, kanye ne-sitolotolo.[1][2] . Eminyakeni leyendlulile, bekasebentisana aphindze abhala tingoma nemculi we-rock waseBrithani Patrick Duff, kwatsi ngemnyaka wa-2003 bachubeka nekudlala emakhonsathi lamanyenti laphumelelako emhlabeni wonkhe. Bekasebentisane nebaculi base Ningizimu Afrika Thandiswa Mazwai, Ringo, Derek Gripper kanye naGilberto Gil umculi lodvumile waseBrazil. Kusebentisana kwakhe kwamuva nebaculi bo-Hilton Schilder, Jonny Blundell, Lulu Plaitjies kanye na-Pedro Espi-Sanchis kuphumele ekutsetfweni kwe-CD ye-African/Jazz fusion ngaphansi kweligama le-AmaThongo kanye nemakhonsathi lahlukahlukene e-Afrika. Madosini naPedro bebadlale ndzawonye emicimbini leminyenti yemculo kanye nasemicimbini yekulandzisa ngetindzaba kanye nemicimbi yetinkondlo mhlabawonkhe, kantsi ukhunjulwa ngekudlala kwakhe eMedellin International Poetry Festival eColombia. Kusukela nga-2006, Madosini wadlala emicimbini leminyenti ye-WOMAD mhlabawonkhe, futsi waba ngumuntfu wekucala lowabhalwa waphindze wabhalwa ku-Musical Elders Archives. Madosini wachubeka nekudlala emhlabeni wonkhe kwate kwaba sekufeni kwakhe. Umculo wakhe watsatsa tilaleli wafinyelela emtfonjeni wemculo futsi wamelela letinye tetimphandze tekucala te-jazz e-Afrika. Wasebentisa indlela ye-Lydian ne-Mixolydian kanye netindlela tekwengeta sikhatsi letifana na-9/8. Madosini washona mhlaka 23 Disemba 2022, kusasele emalanga lamabili kutsi ahlanganise iminyaka lengu-79.
siSwati
Bekukhona lihlokohloko lelincane lebelitigcabha ngebuhle betinsiba talo letimtfubi nemlomo walo lomnyama lomanyatelako. Lahlala emihlangeni ngaseceleni kwemfula limemeta noma ngubani labengalalela. Ngibukeni! Angisimuhle? Bukani tinsiba tami letikhanyako letimtfubi! Bukani kutsi umlomo wami umanyatela njani elangeni!” leti letinye tinyoni netilwane betingalitsandzi lelihlokohloko lelincane. Bekunguloko nje kutsi belitikhukhumeta.boastful, he was also mean. “Hheyi, Ngwenya!” kumemeta Lihlokohloko, “Unematinyo lamabi ngempela. Makhulu futsi akalingani kantsi amtfubi, futsi uneticucu tenyama letikhaceke kuwo! Suka! Ngiyabheja wena ufisa kuba nemlomo lomuhle njengalona wami!” Ngwenya washelela wangena ngaphansi kwemanti wacabanga kutsi kungaba kuhle njani uma Lihlokohloko angakhacela kulamatinyo akhe! Nasekusikhatsi sekutsi Lihlokohloko akhe sidleke sakhe, wachubeka nalendlela yakhe yekutikhukhumeta. Esikhundleni sekukhetsa tincamu tetjani nemhlanga netinsiba njengaletinye tinyoni, wakhetsa emapheshana lamanyatelako nemaphepha ekugoca emaswidi lakhatimulako lawatsatsa wawaphicela kulesidleke. Watsi lapho sekacedzile, sidleke sakhe sacwebetela sakhatimula elangeni. “Hheyi, nine nokhe,” kwamemeta Lihlokohloko. “Bukani sidleke sami! Asisihle nje? Bukani kutsi simanya njani elangeni!” Lufudvu lwatihambela kancane nje lwendlula imihlanga lwase luyema kutobuka lesidleke saLihlokohloko lesingaketayeleki. “Awufisi kuba nelikhaya lelifana naleli lami, Fudvu?” kuhlabela Lihlokohloko. “Yakho iyafifiyela nje futsi iyavilaphisa. Buka kutsi imanya njani leyami.” Fudvu wanikina inhloko, “Ngiyajabula ngeligobolondvo lami, Lihlokohloko. Lingenta ngihlale ngiphephile, futsi nguloko lokubalulekile kimi.” Lokulandzelako, ligundvwane lelincane lesiganga laveta inhloko yalo encunjini yemacembe. Sincamu sefoyili esidlekeni saLihlokohloko sabamba liso lalo. “Hhawu Lihlokohloko, sidleke sakho sikhanya kakhulu,” latswininita. Lihlokohloko wakhukhumukisa tinsiba takhe. “Akusiko?” kwasho yena ngekutigcabha. “Awukadzinwa, Ligundvwane, kuhlala emacembeni lansundvu nemagala lamancane etihlahla? Indlu yakho nje ivisana buhlungu ayinakukhanya.” “Cha, Lihlokohloko,” kwasho Gundvwane. “Uma ungulesayizi yami, ukudla kwaletinye tilwane letinyenti. Uma ngitfunguluta ngishona phansi encunjini yami yemacembe, kute namunye longangibona futsi loko kuvimbela kutsi ngidliwe. Ngingamane ngiphephe kunekutsi ngibe lusizi.” “Nginesiciniseko kutsi umane unemona nje,” kuhogela Lihlokohloko emoyeni ngalomlomo wakhe. Manje bekunenyoka lenkhulu edvute nalomfula leyayikadze ilele busika bonkhe. Yatsi lapho ivuka, yeva ilambe kakhulu, ngako-ke yase iyahamba iyofuna intfo letsite lemnandzi lengayidla kute igcwalise sisu sayo. Yahlangana nelufudvu loluncane lutotsela lilanga. Fudvu walubuka kanye nje lulwimi lwaNyoka lebeluyaluka kanye nemehlo akhe lakhaliphako wabese udvonsa inhloko yakhe uyibuyisela emuva kuleligobolondvo lakhe. Nyoka wagcuzula Fudvu tikhatsi letimbalwa, kodvwa kwabukeka sengatsi lugobolondvo nje lolucinile, ngako wachubeka kuyobuka intfo letsite labengafaka kuyo ematinyo akhe. Ngekushesha Nyoka wabona Gundvwane, lobekabutsa tinhlavu naletinye tintfo letimnandzi lebekatatidla ngesikhatsi sekudla kwasemini. Waphuma wacondza ngakuye, wetama kungabangi umsindvo lomkhulu, kodvwa sisu sakhe lebesikhonona samlahla. Gundvwane waphuma agijima ngalamakhulu ematubane watfubeleta waya ngaphansi kwelencumbi yakhe yemacembe lomile. Walala lapho wabindza wanganyakatisi ngisho emadzevu. Nyoka waphendla lamacembe kwesikhashana, kodvwa sisu sakhe besesikhala kakhulu. Bese alambe kakhulu kutsi bekangagubha kuwo onkhe lamacembe kutsi adle kudla lokuncane njengaGundvwane, ngako-ke wabese sewuyachubeka. Ngekusesha watikhandza asasentasi ngasemfuleni. Khona lapho emehlo akhe akhangwa yintfo lengaketayeleki leyadvonsa emehlo akhe. Beyibukeka njengesidleke, kodvwa beyicwebetela futsi imanya kulokukhanya kwelilanga. Nyoka wabona Lihlokohloko andiza ayongena kulesidleke. “Kuyahlekisa kutsi leya nyoni ngeke seyetame kufihlela inyoka lelambile lesidleke sayo,” kusho Nyoka akhuluma yedvwa. Wahuma ngekuthula wacondza ngasemfuleni wabese ukhuphuka ngemhlanga uya etulu esidlekeni saLihlokohloko. Ngenhlanhla, watsi lapho afuna kufaka inhloko yakhe ekhatsi esidlekeni atodla lenyoni lencane, wabonwa nguletinye tinyoni, letabe setiyantjilota tibanga umsindvo wekwecwayisa. Lihlokohloko waphuma ngemjako esidlekeni sakhe kusenesikhatsi wakwati kubaleka, kodvwa Nyoka washaya lesidleke sakhe lesihle wasiwisela phansi emhlabatsini, lapho satsi nasifika khona sephuka. “Loko kutakufundzisa, Lihlokohloko ngalokutsandza kubukisa,” kuntjilota letinye tinyoni. “Futsi buka!” kukhala lintjwele, “Tinsiba takho setigucuke tabansundvu!” Lihlokohloko watibuka tinsiba takhe ngekwesaba. Nembala besetigucuke tinsundvu. Wativa anemahloni. Bekungesiko nje kuphela kutsi abecishe wadliwa, kodvwa indlu yakhe beyibhidlitiwe netinsiba takhe letinhle letimtfubi besetinsundvu setingule tetayelekile njengencumbi yaletinye tinyoni. Lihlokhloko bekasifundzile sifundvo sakhe. Wakhawula kubukisa futsi wacala kulunga kuletinye tilwane. Noma tinsiba takhe taphindza tagucuka taba mtfubi, kute kube ngunamuhla, bonkhe busika, tiyagucuka tibensundvu futsi kumkhumbuta lobulima bakhe. Lihlokohloko lelitikhukhumetako - Sebentisa lubumba, inhlama yekudlala noma iprestikhi kwenta balingisi kulendzaba, noma dvweba takho titfombe tabo bese uyatijuba uyatikhipha. Sebentisa labalingisi bakho kuphindza ucoce lendzaba ngeyakho indlela! - Kukhona yini letinye tindzaba lotatiko letinetinyoka netinyoni kuto? Yini leyentekako kuletindzaba? Kukhona yini lokufanako kulendzaba?
siSwati
I’m playing for Royal Leopard Ladies soccer team. We formed this team in 2015 after SAPPCO Games,we were taken from different teams to form this club and they promised us work as police officers after sometime. Nyalo kuyacashwa emaphoyiseni,batsi asiapplyer,senta konkhe sagijima sawina,kusele kutsi basifonele njengalabanye. Nkhosi,bayabashayela left and right tsine solo nani, sina 7-years sidlalela le-team soloku basinika litsemba lemsebenti. Dlamini sibuhlungu siyadzabukisa asisakhoni kuya emakhaya ngeke kuts asati sitobika sitsini ngobe batali sabatsembisa kuts sitocashwa emaphoyiseni. Namuhla bajikana ngatsi kute losinakako, besisolo singakhoni nekufuna imisebenti encenye ngobe sikhatsi sonkhe besitsatfwa yi-training yetfu since sijima ekuseni or emini. Nasitsi siyosebenta bebatsi asibeketele kuze kucashwe siye ejimini,namuhla kuyacashwa abasasifoneli tsine,ngicela usisite lapho ungasisita khona Nkhosi. Royal Leopard Ladies soccer team.
siSwati
Lidolobha lase-Ekurhuleni lidolobha lelikhulu lelakha hulumende wasendzaweni yase-East Rand esifundzeni sase-Gauteng. Lomasipala uyindzawo lenkhulu lesemaphetselweni emphumalanga yeJozi. Leligama lelitsi Ekurhuleni lisho indzawo yekuthula e XiTsonga. I-Ekurhuleni ingulenye yetigodzi letisihlanu esifundzeni saseGauteng futsi ingulenye yemasipala labasiphohlongo eNingizimu Afrika. Indzawo yase-Ekurhuleni yi-Germiston. Lelidolobha liyindzawo yesikhumulo setindiza lesimatima eNingizimu Afrika, i-OR Tambo International Airport, lesendzaweni yase Kempton Park endzaweni yase Ekurhuleni. Umlandvo[hlela | edit source] Lomasipala wasungulwa ngemnyaka wa 2000, ngenca yekuhlanganiswa kwe Eastern Gauteng Services Council, Khayalami Metropolitan Council, kanye nabomasipala bangaphambilini be Alberton, Benoni, Boksburg, Brakpan, Edenvale/Lethabong, Germiston, Kempton Park/Tembisa, Nigel kanye ne Springs. Kukhula lokuhleliwe kwe-Ekurhuleni ngekucitfwa kwe-Lesedi Local Municipality, lokufaka ekhatsi i-Heidelberg, kanye nekuhlanganiswa kwayo ne-Ekurhulaeni ngemuva kwelukhetfo lwaMasipala lwanga-2016, kwavinjelwa yiNkantolo lePhakeme yaseNingizimu Afrika nga-2015. Leligama lelitsi Ekurhuleni lisho indzawo yekuthula.. Emadolobha ase-East Rand bekayindzawo yeludlame lolukhulu lwetembusave emkhatsini webasekeli be-Inkatha Freedom Party kanye ne-ANC ekucaleni kweminyaka yabo-1990, ngaphambi kwelukhetfo lwekucala lwaseNingizimu Afrika lolungasilo luhlanga nga-1994.Template:Weather box
siSwati
Sekhukhuni I (1814 ː 13 August 1882) bekayinkosi yesive sebaBapedi kusukela mhlaka 21 Inyoni 1861 kwate kwaba kubulawa kwakhe nguMaturu II. Njengemholi lomkhulu wesive sebaPedi wahlangabetana netinsayeya tepolitiki letivela kumaBhunu, eNingizimu Afrika (Dutch: Zuid-Afrikaansche Republiek), uMbuso waseBrithani, kanye nelushintjo lolukhulu lwetenhlalo lolubangelwe titfunywa telivangeli temaKhristu. Sekhukhuni bekayindvodzana ya Sekwati I, kantsi wamlandzela ngemuva kwekufa kwakhe mhlaka 20 Inyoni 1861 ngemuva kwekutsatsa bukhosi ngesihluku kumnakabo Mampuru II. Labanye bomnakabo labatiwako bekubo; Legolwana, Johannes Dinkwanyane, kanye naKoloko. Sekhukhune washada naLegoadi IV ngemnyaka wa 1862, futsi wahlala entsabeni, nyalo leyatiwa ngekutsi yiThaba Leolo noma iLeolo Mountains layicinisa.[1] Kute acinise umbuso wakhe kanye nekuvikela kubuswa ngemaYurophu, wacela bantfu bakhe labasebancane kutsi basebente etimayini letimhlophe nasemapulazini kute emaholo abo asetjentiswe ekutsengeni tibhamu kumaPutukezi eDelagoa Bay, kanye nemfuyo. Sekhukhune walwa timphi letimbili letibalulekile. Imphi yekucala yalwelwa ngemphumelelo nga-1876, ilwa ne-ZAR kanye nebangani bayo baseSwazi. Imphi yesibili, yekulwa nemaBritish nemaSwazi ngemnyaka wa 1879 kuloko lokwatiwa ngekutsi yi Sekhukhune Wars, ayizange iphumelele. Sekhukhune waboshwa ePitoli kwaze kwaba ngu-1881. Ngemuva kwekubuyela embusweni wakhe, wagwazwa wafa ngumbulali nga-1882, eManoge. Lababulali kucatjangwa kutsi batfunyelwe ngumnakabo kanye nemncintiswano wakhe, Mampuru II.[2][3] Timphi tase Sekhukhune[hlela | edit source] Imphi Yekucala YaseSekhukhune[hlela | edit source] Ngemhlaka 16 Inkhwenkhweti 1876, Mengameli Thomas François Burgers wase South African Republic (Transvaal) wamemetela imphi yekulwa ne Sekhukhune kanye ne Bapedi.
siSwati
Hendrik Johannes van der Bijl (23 November 1887 ̊ 2 December 1948) bekangunjiniyela wetegezi wase Ningizimu Afrika kantsi utsatfwa njengalomunye webantfu labadlale indzima lebalulekile eNingizimu Afrika ngekufaka sandla ekutfutfukiseni lelive. Bekunguye lobekahola ekusungulweni kwenkampani yagezi yase Ningizimu Afrika i-Eskom kanye ne-South African Steel and Iron Corporation ISCOR.[1][2] Imphilo yasebuntfwaneni kanye nemfundvo[hlela | edit source] Van der Bijl watalwa ePitoli kubantfwana baPieter Gerhard van der Bijl kanye naPlester Groenewald. Bekangumntfwana wesihlanu kubantfwana labasiphohlongo. Pieter van der Bijl bekangumshayeli wetincola letinetinkhomo emkhatsini weKapa neKimberley wase utfutsela ePitoli ngemnyaka wa-1887 lapho khona waba ngumtsengisi wetinhlavu kanye netinhlavu. Umsebenti wakhe eNingizimu Afrika[hlela | edit source] Umsebenti wakhe wekucala kwaba kusungulwa kwe-Electricity Supply Commission (ESCOM, ngekuhamba kwesikhatsi leyaba yi-Eskom), lapho aba ngusihlalo lowasungula khona nga-1922 futsi wahlala kwaze kwaba sekufeni kwakhe nga-1948. I-ESCOM yasungulwa kutsi inikete gezi eNingizimu Afrika kepha ikakhulukati etimayini, etimbonini kanye nasetintfweni letisebenta ngagezi. Kwaba yimphumelelo kutekutsengiselana, iNingizimu Afrika yacinisekiswa ngemandla langaduli kahle etimbonini tayo letikhula ngekushesha futsi i-ESCOM yakhona kukhokha imali lebolekwe nguhulumende ngemuva kweminyaka lelishumi.[3] Umsebenti wakhe lolandzelako lomkhulu kwaba kusungulwa kwe-Iron and Steel Corporation of South Africa leyatiwa ngekutsi i (ISCOR) njengentfo yekusebenta emphakatsini, futsi waba ngusihlalo wayo kusukela nga-1925. Ngaleso sikhatsi bekunesidzingo sebantfu labanelwati ekwakhiweni kwensimbi eNingizimu Afrika. Van der Bijl wancoba lenkinga ngekukhetsa ikomiti yetinsimbi netinsimbi temhlaba wonkhe letivela eBritain, eMelika, eJalimane, naseSweden lebetihlela kuceceshwa kwebantfu baseNingizimu Afrika, lebebacedzile ema-degree abo e-BSc in engineering, e-steelworks eBritain، eJalimane, eHolland, eSweden, e-USA naseCanada. I-ISCOR yaphindze yaphumelela kutekutsengiswa futsi yaniketa insimbi lengabiti eNingizimu Afrika kusukela ngo-1934. INingizimu Afrika beyikhicita tintfo letibalulekile, tibhamu, tikhali, emabhomu, timoto letihlome ngebutjoki, timphahla, emabhuthi, tibuko kanye nekudla lokutfolakala emathinini kuma-Allies ngesikhatsi seMphi yeMhlaba Yesibili. Wasita ekusunguleni tikhungo letingetulu kwalelishumi nakubili taseNingizimu Afrika letifaka ekhatsi: Kuhlonishwa kanye nemiklomelo[hlela | edit source] Uhloniswe ngetindondo letinyenti ngemsebenti wakhe esiveni sase Ningizimu Afrika. Imphilo yakhe[hlela | edit source] Nga-1915 Van der Bijl washada naFlorence Wagner, umMelika lahlangana naye ngesikhatsi afundza umculo eJalimane. Bebete bantfwana. Umfati wakhe wesibili bekungu-Ethel Buxton, lowashada nga-1942 futsi baba nendvodzana nemadvodzakati lamabili. Washona mhlaka 2 Disemba 1948 aphetfwe ngumdlavuza. Tinkomba[hlela | edit source] - https://mybroadband.co.za/news/investing/474809-impressive-south-african-that-started-eskom-and-iscor.html - https://www.moneyweb.co.za/moneyweb-podcasts/moneyweb-now/top-story-ramaphosa-hopes-an-electricity-minister-could-be-a-hendrik-van-der-bijl/ - https://www.citizen.co.za/news/opinion/hendrik-van-der-bijl-eskom-woes/
siSwati
Enos John Nganani Mabuza (6 June 1939 - 13 December 1997) watalwa emayini yeligolide yase Sheba eBarberton, eNingizimu Afrika mhlaka 6 June 1939. Waya esikolweni waze wefika kulibanga lesiphohlongo. kwatsi ngemuva kwaloko watfola i-diploma ye-primary teacher e-Vryheid, eNatal. Wase ufundza ngasense, kwatsi nga-1978 watfola i-honorary degree ku-psychology nge-UNISA. Mabuza waphindze waba ngumeluleki lomkhulu (23 June 1977 kuya ku 18 June 1982 kanye na 9 December 1982 kuya ku 31 August 1984) kanye nendvuna lenkhulu (31 August 1984 kuya ku 1 April 1991) ye Bantustan yase KaNgwane yase Ningizimu Afrika. Umsebenti wakhe[hlela | edit source] Mabuza bekanguthishela futsi bekatsandza lulwimi lwesiNgisi futsi bekatiwa ngekuba ngumuntfu lofuna kwenta tintfo ngendlela lephelele. Waphindze wafaka sandla kakhulu ekutfutfukiseni lulwimi lwesiSwati etikolweni. Ngemnyaka wa 1969 wakhetfwa kutsi abe nguthishela eKhumbula Secondary School eWhite River eMpumalanga neNtilasifali le namuhla iyincenye ye Mpumalanga. Ngemuva kweminyaka lemitsatfu wabekwa kutsi abe ngumhloli wetikolwa, kwatsi ngemuva kweminyaka lesihlanu washiya imfundvo wayohlala kutepolitiki, lokuyintfo lebeyingavumelani ngaleso sikhatsi kute abe ngumholi wesishayamtsetfo saseKangwane. Lesinyatselo saholela ekusungulweni kwe-Inyandza Movement, lebeyitawuhlela tepolitiki kanye nekuhlangana, lobekungekho kulendzawo ngaleso sikhatsi. Ema-Inyandza Movemenent[hlela | edit source] I-Inyandza Movement idlale indzima lebalulekile kuvimbela imitamo yahulumende wase Ningizimu Afrika yekufaka live lase KaNgwane eSwatini. Watsatsa hulumende welubandlululo wase Ningizimu Afrika wamyisa enkantolo futsi wancoba futsi loku kwaletsa Mabuza ludvumo eveni lonkhe. Wenta intfo lefanako ne-Inkatha Freedom Party (IFP), njengoba indzawo yase-Nwavuma leseNyakatfo yeNatal nayo beyisongelwa ekuhlanganisweni. Buhlobo bakhe ne-IFP baphela kabuhlungu ngesikhatsi Mabuza, ngekuphikisana neMangosuthu Buthelezi, ahola titfunywa kutsi tihlangane ne-ANC eLusaka. Ngemuva kwekukhishwa kwemacembu etepolitiki nga-1990, Inyandza wajoyina i-ANC futsi Mabuza washiya ngekushesha kutepolitiki wangena emhlabeni wetinkampani. Mabuza wabulawa ngumdlavuza we-pancreas nga-1997.
siSwati
Nomia Rosemary Ndlovu (watalwa nga-1978) ngumbulali wase Ningizimu Afrika lowatfolakala anelicala lekubulala bantfu labasitfupha - kufaka phakatsi umlingani wakhe kanye netihlobo takhe letisihlanu - emkhatsini wa-2012 na-2018. Kutfolakale kutsi bonke labantfu lababulele ubabhalise umshuwalensi wekuphila kanye nemngcwabo, kwatsi ngemuva kwekufa kwabo watfola tigidzi letingu-R1.4 (US$93,000) ngesikhatsi aboshwa. Ngemnyaka wa 2021 Ndlovu wagwetjwa tikhatsi letisitfupha tekuphila ngesikhatsi sinye ngenca yekubulala kanye nesibalo seminyaka lengemashumi lamatsatfu; iminyaka lelishumi ngenca yekukhwabanisa emacala lamane, iminyaka lelishishumi ngenca yekukhutsata kutsi ente emacala ekubulala kanye neminyaka lelishumi ngekwetama kubulala make wakhe, Maria Mushawana. Imphilo yakhe yasebuntfwaneni[hlela | edit source] Nomia Rosemary Ndlovu watalelwa eBushbuckridge eMpumalanga kulenye yetindzawo letisedvute ngemnyaka wa-1978. Waya eMpumalanga waze waya eGoli ayofuna emadlelo laluhlata, lapho khona ngekuhamba kwesikhatsi wajoyina i-SAPS. Kuboshwa[hlela | edit source] Kubulala kwaNdlovu kwaphela ngesikhatsi aboshwa ngemuva kwekubhalwa ngesikhatsi etama kubita liphoyisa lelisemtsetfweni kanye nalenye indvodza, bobabili batenta babulali, kutsi bashise dzadzewabo Joyce kanye nebantfwana bakhe labasihlanu baze bafe endlini yakhe.
siSwati
Imbuki ya lusumo lunulo yingilile kukikalile kabhana b’usumab’u. Abhanhu bhenabho bhali bha tarafa ya b’usumab’u, Wilaya ya Kwimba, umu Nkoa go Ng’wanza. Abhana b’usumab’u bhali bhasala bha gub’ub’isa ubhung’hana. Ulu munhu ubhabhuja ginhu bhayombaga giki, bhadamanile. Gashinaga bhamanile aliyo bhalib’isa, guti gulalila lugoye. Hunagwene abhanhu ulu bhumhona munhu alib’isa ginhu, bhagayombaga giki, ‘b’usumab’u yalalilaga lugoye.’ Ulusumo lunulo lugalenganijiyagwa kuli munhu uyo adab’uyombaga ubhunghana, umukikalile kakwe, Umunhu ng’wunuyo agab’ub’isaga ubhunghana ubho bhalitogwa gubhumana abhiye. Hunagwene abhanhu bhagayombaga giki, ‘b’usumab’u yalalilaga Lugoye.’ Ulusumo lunulo lolanga bhanhu higulya ya kubhawila bhunghana abhichabho, ubho b’udulile gub’ambilija ijina gwikala bho mholele nabho, umuwikaji bhobho. Yoshua Bin Sira 27:16-21. Mithali 20:19. Mithali 25:19. KISWAHILI: B’USUMAB’U IMELALIA KAMBA Chanzo cha methali hiyo chatokea kwenye maisha ya wale watokao busumabu. Watu hao ni wa tarafa ya Busumabu, Wilaya ya Kwimba, mkoani Mwanza. Watu hao walikuwa wajanza wa kuuficha ukweli. Mtu akiwauliza jambo fulani, wao walijibu kwamba, hawalifahamu. Kumbe wanalifahamu, lakini wao hulificha kama kulalila kamba. Ndiyo maana watu wakimuona mmoja anaonekana kuwa na hali ya kuficha kitu, husema, ‘busumabu imelalia kamba.’ Methali hiyo hulinganishwa kwa mtu yule asiye sema ukweli maishani mwake. Mtu huyo huwaficha wenzake ukweli ule watakao kuufahamu, ambao utawasaidia maishani mwao. Ndiyo maana watu hao husema kwamba, ‘busumabu imelalia kamba.’ Methali hiyo hufundisha watu juu ya kuwaambia watu wao ukweli uwezao kuwasaidia katika kuishi kwa amani na wenzao, maishani mwao. Yoshua Bin Sira 27:16-21. Mithali 20:19. Mithali 25:19.
siSwati
Imbuki ya kahayile kenako, yingilile kunguzu ja Ng’wa Welelo ija gugihendya amakoye ukubhanhu. Inguzu jinijo, jili jagung’winja kuwelelo umunhu uyo alajile gujunyama bhanhu. Abho bhapijiyagwa ugwitilwa iyabhubhi yiniyo, habho bhagayombaga giki, ‘Welelo Yihendwaga.’ Akahayile kenako, kagalenganijiyagwa kuli munhu uyo agitaga mihayo ya bhubhi, umukikalile kakwe. Umunhu ng’wunuyo, agabhanyamaga bhanhu obhatula, na gubhataja ijikolo jabho. Uweyi alemile ugutumama imilimo, kunguno ya guwisanya ubhuyami bhokwe bhunubho ubho gubhataja abhanhu bho nguzu isabho jabho. Umunhu ng’wunuyo, adalendaga aha kaya yakwe, kunguno ya gwikala agucholaga sabho kubhanhu ija gubhataja bho nguzu. Uweyi agikolaga nu nyami obhanhu uyo aginjiyagwa umusi nu Welelo, kugiki abhanhu bhadule gwihendiwa umumakoye genayo. Hunagwene abhanhu bhenabho, ulubhapijiwa umumakoye genayo, bhagayombaga giki, ‘Welelo Yihendwaga.’ Akahayile kenako, kalanga bhanhu higulya ya guleka nhungwa ja bhubhi, wadule gunzunya Welelo uyo adulile ugubhalanghana chiza shigu jose, kugiki bhadule gwikala bho mholele na bhichabho, umuwikaji bhobho. Luka 16:23-24. Matendo 8:1. KISWAHILI: MUNGU AMEPISHA. Chanzo cha msemo huo, chatokea kwenye nguvu za Mungu zinazowaepusha watu kwenye matatizo. Nguvu hizo, ni pamoja na zile za kumuondoa duniani mtu anayekwenda kuwanyanhanya watu mali zao. Wale walioepushiwa kufanyiwa uovu huo, husema kwamba, ‘Mungu amepisha.’ Msemo huo, hulinganishwa kwa mtu yule anayefanya matendo maovu yakiwemo yale ya kukaba watu na kuwaibia, katika maisha yake. Mtu huyo, huwakaba watu na kuwanyanhanya mali zao kwa nguvu. Yeye hataki kufanya kazi, kwa sababu ya kutegemea ujambazi huo, wa kuteka na kunyanhanya mali za watu kwa nguvu. Mtu huyo, hatulii nyumbani kwake, kwa sababu ya kutafuta sehemu za kuteka watu na kuwanyanhanya mali zao wa nguvu. Yeye hufanana na mnyanhanyi yule anayeondolewa duniani na Mungu, ili watu waweze kuepushwa kwenye matatizo. Ndiyo maana watu hao waliopona kuvamiwa, husema kwamba, ‘Mungu amepisha.’ Msemo huo, hufundisha watu juu ya kuacha tabia za kutenda maovu, badala yake wamwamini Mungu anayeweza kuwalinda vizuri, katika maisha yao, ili waweze kuishi kwa amani na wenzao, maishani mwake. Luka 16:23-24. Matendo 8:1.
siSwati
プロの翻訳者、企業、ウェブページから自由に利用できる翻訳レポジトリまで。 Tuliwapeni moyo, tuliwafarijini na kuwahimiza ili mpate kuishi maisha yampendezayo Mungu ambaye aliwaiteni mshiriki Utawala na utukufu wake. És kérve kértünk, hogy Istenhez méltóan viseljétek magatokat, a ki az õ országába és dicsõségébe hív titeket. 最終更新: 2012-05-06 使用頻度: 1 品質: Mungu aliwaitieni jambo hili kwa njia ya Habari Njema tuliyowahubirieni; aliwaiteni mpate kupokea sehemu yenu katika utukufu wa Bwana wetu Yesu Kristo. A mire elhívott titeket a mi evangyéliomunk által, a mi Urunk Jézus Krisztus dicsõségének elvételére. 最終更新: 2012-05-06 使用頻度: 1 品質:
siSwati
991 Simakadze uyabusa! Tive atitfutfumele! Uhleti etikwemakherubhi. Umhlaba awutfutfumele! 2 Simakadze mkhulu eSiyoni, uphakeme ngetulu kwetive tonkhe. 3 Atidvumise tibabate libito lakho, ngobe lona likhulu, futsi liyesabeka, yena ungcwele. 4 Simakadze, nguwe losimise kulunga kwenkhosi letsandza kubusa ngekungakhetsi muntfu; nguwe lowehlisela lokuhle kuJakobe, waletsa kulunga nebucotfo. 5 Phakamisani Simakadze, Nkulunkulu wetfu, nikhuleke kuso senabelo setinyawo takhe, yena ungcwele. 6 BoMosi kanye na-Aroni baba ngulabanye bebaphristi bakhe. Samuweli abengulomunye walabo bebabita libito lakhe. Bakhala kuSimakadze, wabaphendvula. 7 Wakhuluma kubo asensikeni yelifu, bayigcina imiyalo yakhe kanye netimiso takhe labebanike tona. 8Yebo, Simakadze, Nkulunkulu wetfu, wabaphendvula wena, waba nguNkulunkulu lotsetselelako kubo, noko wabajezisa ngenca yetono tabo. 9Phakamisani Simakadze, Nkulunkulu wetfu, mkhotsameni nimkhonte kulentsaba yakhe lengcwele. Simakadze, Nkulunkulu wetfu, ungcwele! Sihlabelelo semnikelo wekubonga. 1001 Dvumisani Simakadze ngenjabulo, nine mhlaba wonkhe! 2 Khontani Simakadze ngentfokoto! Sondzelani kuye ngekuhlabela kwenjabulo. 3 Yatini kutsi Simakadze nguNkulunkulu! Sadalwa nguye, asitidalanga,Letinye tincwadzi tekucala titsi “tsine sibakhe” sisive sakhe, netimvu telidlelo lakhe. 4 Ngenani emasangweni akhe ngekubonga, nasetibuyeni tendlu yakhe ngekumdvumisa. Mbongeni, nidvumise libito lakhe. 5 Ngobe Simakadze muhle, umusa wakhe uhlala umile kuze kube nguphakadze naphakadze; nekwetsembeka kwakhe kuhlala kumile titukulwane ngetitukulwane. Sihlabelelo saDavide. 1011Ngiyawuhlabela kuwe, Simakadze, ngibonge umusa wakho nebuhle bakho bekungakhetsi bala. 2Angicaphelisise kuhamba ngendlela yebucotfo. Uyawuze ufike nini kimi? Ngiyawuhamba ngimsulwa endlini yami. 3Ngingeke ngitimisele kwenta lokubi. Ngiyayenyanya imisebenti yalabahlubuka Nkulunkulu, futsi ngingeke ngihambisane nayo. 4Inhlitiyo lesigwegwe ayisuke kimi, ngingakwenti lokubi. 5 Lowo lohleba makhelwane wakhe emasitseleni mine ngiyawumcitsa. Lowo lonemehlo lachoshile nenhlitiyo letigcabhako angihambisani naye. 6 Ngiyabanconota labo labetsembeke kuNkulunkulu, kulelive, kutsi bangahlala nami. Lowo lohamba ngendlela yebucotfo angaba yinceku yami. 7Umuntfu lonemacebo ngeke ngimvumele ahlale endlini yami. Wonkhe umuntfu localemanga ngingeke ngimbeketelele. 8 Kusa ngekusa, ngiyawubabhubhisa ngibabulale bonkhe lababi eveni, kuze ngibacotfule bonkhe lababi bangabikho ekhaya laSimakadze.
siSwati
We demand 100% Renewable Energy in Eswatini - Stop the Lubhuku Coal Power Plant NOW! We demand 100% Renewable Energy in Eswatini - Stop the Lubhuku Coal Power Plant NOW! The world is facing a climate crisis, and we need an immediate and far-reaching transformation to avoid uncontrollable global heating. Africa, including Eswatini, is more vulnerable than any other region to the world's changing weather patterns. We can therefore only afford to focus on projects that are environmentally friendly, socially just & economically sustainable. Eswatini is planning on building a 300MW coal thermal power plant in Lubhuku (Mpaka). Coal extraction and burning significantly contributes to the climate crisis that we are already facing. By building new coal projects we are directly contributing to the problem, and jeopardising the future health of our children and our communities. Our society, and our planet, cannot afford or endure such a costly mistake. Eswatini is far too reliant on energy imports, and this definitely needs to be addressed. Yes, we need locally produced energy. Yes, we need jobs. Yes, we need investment & development. But these must be clean, fair and sustainable. We have the solutions at hand - a renewable energy mix can provide all our national power needs. New coal projects are being stopped all round the world as we quickly move towards a greener future. If we progress with this project we may end up with an unfinished, stranded asset - or, even worse, a fully functioning coal power plant that pollutes the air, land, water and communities of the greater Lubombo areas for decades to come. We need to act now - we can become global role models for clean energy transitions and positively transform the future of all emaSwati. For the benefit of all citizens we therefore call on the Government of Eswatini and the Ministry of Resources & Energy to immediately stop the proposed Lubhuku Thermal Power Plant, and prioritise a full shift towards 100% renewable energy in Eswatini by 2034. This plan should be in accordance with the existing Eswatini Energy Masterplan 2034, which itself clearly advises that Eswatini should focus on renewable energy solutions due to the huge environmental, social and economic cost of coal-powered energy. #NoCoal #RenewableEswatini #CleanEnergy #ClimateJustice Click here to read more about the project and it's severe implications (in English). The siSwati Version may be found here. Petition to be delivered by: - Eswatini Climate Coalition (ECCo) - Foundation For Socio Economic Justice - FSEJ Swaziland - International Research Academy for Labour and Education - IRALE - Swaziland Rural Women’s Assembly Petition in siSwati: Sifuna wonkhe 100% wagesi wasEswatini ubengulophehlwe ngendlela lehlobile – Misa siteshi sekuphehla gesi ngemalahle eLubhuku NYALO! Umhlaba ubhekane nesimo lesicakekile ngekugucugucuka kwesimo selitulu, sidzinga lushintjo lolusheshisako nalolufinyelela etindzaweni letikhashane khona sitomisa lokushisa lokungaka kwemhlaba. iAfrica, kufaka ekhatsi Eswatini, isesimeni lesintengantenga kakhulu umasisicatsanisa naletinye tindzawo, ngalokushintja kwesimo selitulu. Ngaloko, singakhona kunaka imisebenti lenakekela imvelo, inake imimango iphindze ibengule nemnotfo lolondzekile. Eswatini uhlose kwakha siteshi sagesi lophehlwe ngemalahle eLubhuku lesitawukuba ngu300MW. Kugubha emalahle siphindze siwashise kunikela kakhulu kulesimo lesibucayi sekugucugucuka kwesimo selitulu lesibhekane naso. Ngekwakha imisebenti lemisha lephatselene nemalahle sinikela ngco kulesimo sekugucugucuka kwesimo selitulu, siphindze sifake encuphelweni likusasa lwemphilo yebantfwana betfu nemimango yetfu. Umango wetfu, nemhlaba wetfu, angeke kukhone kukhokhela liphutsa lelidule kangaka. Eswatini ugcile kakhulu kugesi wakubomakhelwane, kudzingekile kutsi kuphendvuleke loko. Yebo, sidzinga gesi lophehlwe eveni letfu. Yebo, siyayidzinga imisebenti. Yebo, siyabadzinga batjali timali nentfutfuko. Kodvwa konkhe loku kumele kube ngulokuhlobile, lokunetisa wonkhe muntfu kuphindze kube nguloku khonako kutimela kungakhinyabeti lutfo. Sinato tisombululo etandleni – gesi lophehlwe ngekucubanisa tindlela letisebentisa imvelo lengapheli ingaletsa wonkhe gesi lesiwudzinga eveni. Imisebenti lemisha lesebentisa emalahle imiswa mhlaba wonkhe njengobe sonkhe sijakela likusasa lelinemvelo lenakekile. Umangabe sichubeka nalomsebenti waseLubhuku singagcina sinesakhiwo lesingasakhoni kucedvwa, kube yintfo leseyindzindzako – noma, lokubi kakhulu, kubesiteshi sagesi wemalahle lesisebentako lesingcolisa umoya, umhlaba, emanti nemimango yase Lubonjeni eminyakeni lengemashumi lamangingi letako. Sidzinga kutsatsa tinyatselo manje – singaba sibonelo semhlaba ngekungenisa indlela lehlobile yekuphehla gesi siphindze sigucule likusasa lemaSwati. Kungako sicela Hulumende wasEswatini kutsi amise lomsebenti wekuphehla gesi eLubhuku ngekushesha, ubese uphokophela ekuphehleni gesi wonkhe ngendlela lehlobile Eswatini ngmnyaka wa2034. #ChaEmalahle #EswatiniLohlobile #GesiLohlobile Sicela ulandzele lombhalo lona weSingisi kwati kabanti ngalesakhiwo saseLubhuku: https://eswatiniclimate.org/2020/11/05/whats-wrong-with-the-lubhuku-coal-power-plant/
siSwati
Imiklomelo Yemisebenti Yetandla Yavelonkhe ye-Innibos 2021: Kungenelela kuvuliwe Kungenelela kuvuliwe Kumiklomela Yemisebenti Yetandla Yavelonkhe, leyesekelwe Litiko Letemidlalo, Buciko Nemasiko (DSAC). Lomncintiswano uhlose kukhombisa umkhakha wemisebenti yetandla lomatasatasa eNingizimu Afrika ngekugcugcutela nangekuhlonipha bungcweti kumakhono kulabo labatinikela ekwakheni tintfo letingakhicitwa kabusha futsi kuhwebe ngato kanye nalabo inhloso yabo kukwakha tintfo letihlukile, letentiwa kanye letimangalisako. Lomncintiswano lowacalwa nga-2017, kulomnyaka lophelile uhehe emangenelelo langu-1 300 kusuka kubasebenti betandla labatfutfusa nalabasimeme kuyo yonkhe iNingizimu Afrika. Lemisebenti lefakiwe beyifaka ekhatsi tintfo letisebentisako netintfo tekuhlobisa futsi letikhombisa luchungechunge lolwahlukahlukene lwetintfo letisetjentiswa basebenti betandla baseNingizimu Afrika, kuhambisana kwabo nemikhuba yebatsengi legucukako kanye nelikhono labo lekucamba. Lemiklomela ihlelwa nguJohn-Anthony Boerma kanye naJan Bhuda be-ArtAid Africa futsi ibanjwa ngaphambi kwesandla seNational Innibos Arts Festival. “Kusukela ekucaleni, inhloso yetfu bekukukwakha ipulatifomu yebasebenti betandla kutsi bakhombise umsebenti wakho nekukhombisa umhlaba ngelithalenta lelikhona eNingizimu Afrika. lenchubo yekungena imalula ngendlela lesingakhona ngayo,” kusho Jan. Budlelwano beDSAC ne-Innibos National Craft Awards bugcugcutelwe sifiso seLitiko sekugcugcutelwa nekuhlahlambisa likhono lekwakha nelekucamba emkhakheni wemsebenti wetandla, lonelikhono lekusita bantfu kwekutsi baphume ebuphuyeni nekusebentisa tandla tabo kwenta imphilo. Tigaba letine temiklomela ticondziswe ngco ebantfwini labahlose kuhweba ngemsebenti wabo Letigaba nguleti: - Tiphiwo tetinhlangano (tintfo letingentelwa emaklayenti), - Umsebenti webuhlalu (wendzabuko nobe wekuticambela), - Tinitfo letijiketelisiwe (letentiwe ngco ngetintfo letijiketelisiwe/letitfoliwe), kanye - Nema-Souvenirs (tintfo letikhombisa tintfo letihle taseNingizimu Afrika kubantfu bekuhamba letingakhicitwa ngebunyenti). Esigabeni ngasinye kutawuba namunye lohlabene futsi utawuhamba na R20 000. Ngetulu kwaloko, kutawutfolwa lohlabene nababili labalandzele ngemuva esigabeni lesentiwa kanye (tintfo teluhlobo lolwentiwe kanye). Imiklomela ngu R50 000, R20 000 na R15 000, ngekulandzelana. Kungenelela kuyo yonkhe imikhakha kusukela ekutfungeni ngetjani nekubumba kuye kumsebenti webuhlalu, kubata, licoco lematjana laligugu, emaphepha, kupenda tindvwangu nekuphurinta, kutfunga, umsebenti wetikhumba, ku-pewter, umsebenti wetingilazi, kuhlobisa kanye nemisakato lehlangene kuyamenywa. Kujaja kwekugcina kutawentiwa yiphaneli yebahluleli labatimele netingcweti, bese kuba khona umbukiso lotawentiwa nge-inthanethi nekuniketwa kwemiklomela ngaSeptemba. Kugcama kwemiklomela yalomnyaka kutawuba yi-Lifetime Achiever Award lotawuniketwa umpendi lotawatiwa umhlaba wonkhe, Dkt Esther Mahlangu, lotsatfwa njeligugu lavelonkhe. Kusukela nga 2022, umkhakha wemisebenti yetandla utawucelwa kwekutsi ukhetse bahlomula labatawulandzela beLifetime Achiever Award. Kungena kumalula! Basebenti bemisebenti yetandla bavulelwe kute kube nguLesihlanu, Agasti 13, 2021, kungenela. Badzinga kutsatsa sitfombe naloku labangena ngako – edvute nelibhokisi lelihambisanako lebukhulu nesikalo, bese batfumela nge-imeyili ku [email protected] nobe basitfumele ku 071 621 3597 nge-MMS nobe nge-WhatsApp. Kute inhlawulo yekungenela. Kunemitsetfo nemibandzela futsi iyatfolakala elikhasini leFacebook lemklomela – https://www.facebook.com/Innibosnationalcraftawards. Khumbula kufaka libito lakho, lidolobha/indzawo lohlala kuyo kanye nemininingwano yekutsintsana. Labangenele labangakeva lutfo kubahleli ngekhatsi kwemalanga langu-30 elusuku lwekuvala kumele batsatse kwekutsi abakafakwa eluhlwini lolufisha lwekuncuma kwekugcina. Kutfola umniningwane lowengetiwe, uyacelwa kwekutsi utfumele iWhatsApp kuJan Bhuda kulenombolo 071 621 3597 nobe i-imeyili ku-John-Anthony Boerma ku [email protected]. Kute uchubeke utfole lwati nge-Innibos National Craft Awards, si-like kuFacebook: @InnibosNationalCraftAwards futsi uchumane natsi ku-Instagram: Innibos National Craft Awards. Ukhishwe egameni la: John-Anthony Boerma naJan Bhuda Bahleli lababambisene beNational Craft Awards [email protected] www.innibos.co.za Ikhishwe: Cathy Grosvenor Joint MD Allycats PR 074 454 5820 Ukhishwe egameni la: John-Anthony Boerma naJan Bhuda Bahleli lababambisene beNational Premier Craft Awards [email protected] www.innibos.co.za Ikhishwe: Cathy Grosvenor Joint MD Allycats PR 074 454 5820
siSwati
Chake. Inhlangano yetfu ayibuketi ema-movie latsite, tincwadzi noma tingoma kute ikhetse loko emalunga ayo lokufanele angakusebentisi. Kungani singawancumeli? LiBhayibheli likhutsata umuntfu ngamunye kutsi ‘abe nemcondvo lohlutekile,’ losewukwati kwehlukanisa lokuhle nalokubi.—Hebheru 5:14. ImiBhalo inetimiso letingumgogodla, umKhristu ngamunye lokufanele atisebentise nakakhetsa tintfo latatijabulisa ngato. * Kuto tonkhe tingoni tekuphila, umgomo wetfu kutsi ‘setame kufundza lokutfokotisa iNkhosi.’—Efesu 5:10. LiBhayibheli lifundzisa kutsi tinhloko temindeni tineligunya ngelizinga lelitsite futsi tingase tikhetse kutsi luhlobo lolutsite lwekutijabulisa akukafanele lusetjentiswe emindenini yato. (1 Khorinte 11:3; Efesu 6:1-4) Kute lonelilungelo lekutjela emalunga elibandla kutsi kufanele emukele maphi emafilimu, tingoma nobe badlali bemafilimu nebahlabeli. Umuntfu angatentela leso sincumo ekhaya lakhe kuphela.—Galathiya 6:5.
siSwati
Hlale utinaka wena nekufundzisa kwakho.—1 Thim. 4:16. Thimothi abesanesikhatsi angummemeteli weMbuso. Kodvwa abetawuchubeka aphumelela kuphela nangabe ‘ahlale anaka’ indlela yakhe yekufundzisa. Abengeke ayitsatsele phansi indlela bantfu lebebangativa ngayo kuloko labevame kukufundzisa. Kute achubeke afinyelela tinhlitiyo tabo, bekufanele anake tidzingo tabo nakafundzisa. Njengobe sibamemeteli beMbuso, natsi kufanele sente ngendlela lefanako. Sivame kutfola litje lome inhlama nasishumayela emtini ngemuti. Kuletinye tindzawo asikhoni kungena etakhiweni letitsite letihlala bantfu labanyenti, kanye netindzawo letigadziwe. Nangabe kunjalo ensimini yenu, kungaba njani nicabange ngaletinye tindlela tekushumayela tindzaba letimnandzi? Kushumayela etindzaweni letiphitsitelako yindlela lehamba embili yekusakata tindzaba letimnandzi. BoFakazi labanyenti bakutfola kubasebentela kahle futsi babona nemiphumela lemihle. Batibekela sikhatsi sekuyoshumayela kubantfu etindzaweni tekugibela emabhasi netitimela, etimakethe nasemapaki kanye nakuletinye tindzawo letiphitsitelako. w16.08 3:14-16 Cinisani tandla letibutsakatsaka nemadvolo lacegako.—Heb. 12:12. Emhlabeni wonkhe kunetikhonti taJehova letisitsandzako naletingasikhutsata. (Heb. 12:12, 13) EmaKhristu lamanyenti angelikhulu lekucala alutfola loluhlobo lwekuciniswa. Nalamuhla solo kunjalo. Yini lesingabasita ngayo? Cabanga ngendlelabo-Aroni naHure labasekela ngayo tandla taMosi ngesikhatsi semphi. (Eks. 17:8-13) Natsi lamuhla singafuna tindlela tekusekela labanye siphindze sibasite. Bobani lesingabasita? Singasita labo lasebakhulile ngeminyaka, labanemphilo lebutsakatsaka, lababhekene nekuphikiswa emindenini, labanesitunge, nobe labafelwe tihlobo tabo. Singaphindze sicinise bantfu labasha labacindzetelwa kutsi bente tintfo letimbi nobe baphumelele kulelive lesiphila kulo, kungaba kutemfundvo, kutemnotfo nobe emsebentini. (1 Thes. 3:1-3; 5:11, 14) Funa tindlela longakhombisa ngato kutsi uyabakhatsalela labanye eHholweni LeMbuso, emsebentini wekushumayela, nanidla ndzawonye nobe nawukhuluma elucingweni. w16.09 1:13, 14 Tonkhe tintfo tenteleni kukhatimulisa Nkulunkulu.—1 Khor. 10:31. Indlela lesigcoka ngayo kufanele idvumise Nkulunkulu wetfu longcwele, bazalwane betfu nabodzadze kanye nalabo lesibashumayelako. Kufanele sigcoke ngendlela lemmelela kahle Jehova kanye nemlayeto lesiwushumayelako. (Rom. 13:8-10) Kubalulekile kutsi sigcoke ngendlela lefanako nasenta imisebenti yebuKhristu, njengekuya emihlanganweni yelibandla nome emsebentini wekushumayela. Kufanele sigcoke ‘ngendlela lefanele [bantfu] labatsi bahlonipha Nkulunkulu.’ (1 Thim. 2:10) Liciniso, indlela yekugcoka iya ngendzawo lesikuyo. Ngako, emhlabeni wonkhe tikhonti taJehova tiyawanaka emasiko endzawo kute labanye bangakhubeki. Nasiya emihlanganweni yesigodzi kanye neyesifundza, indlela yetfu yekugcoka kufanele ihlonipheke, ingalandzeli indlela yekugcoka levame kulelive lisiphila kulo. Loko kutasenta singabi nemahloni ekutibita ngaBoFakazi BaJehova, futsi ngeke sesabe kushumayela nakuvela litfuba lekwenta njalo. w16.09 3:7, 8
siSwati
Ludziwo Ludziwo, lubunjwa ngelubumba lube sitja lesivalekile. Umsebenti weludziwo - Kukhelela emanti. - Kupheka. - Kulondvolota kudla nalokunye. Kúfúna Ngaletinye tilwimi This page is based on a Wikipedia article written by authors (here). Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
siSwati
Imbuki ya kahayile kenako yingilile kubhutumami bho milimo na bhumaji bhoyo. Abhanhu abhalendelezu, bhagatumamaga milimo yao hadohado. Abhanhu bhenabho bhagadilaga uguimala imilimo yabho yiniyo. Aliyo lulu, abhanhu abhasangabhazu bhagaitumamaga imilimo yabho bho wangu wangu, na guyimala bho makanza maguhi. Hunagwene abhanhu bhagayombaga giki, ‘milimo igamalagwa na b’asangab’azu.’ Akahayile kenako kagalenganijiyagwa kubhanhu abho bhalib’agokolo ugutumama umilimo. Abhanhu bhenabho, bhagatumamaga nyalendelezu, kunguno bhadina bhukalalwa bho guitumama imilimo yiniyo. Hunagwene abhanhu bhagab’akomelejaga bho gubhawila giki, ‘milimo igamalagwa na b’asangab’azu.’ Akahayile kenako kalanga bhanhu higulya ya kuleka bhugokolo bho gutumama milimo, kugiki bhadule guyimala wangu imilimo yabho. Yigelelilwe abhanhu bhenabho, bhabhize na bhukamu bho guitumama na kuimala chiza imilimo yiniyo, kugiki idule gubhenhela matwajo mingi, umuwikaji bhobho. Yoh 21:4-7 KISWAHILI: KAZI HUMALIZWA NA WACHANGAMFU Chanzo cha msemo huo chatokea kwenye ufanyaji wa kazi na umalizaji wake. Watu waliozubaa hufanya kazi zao pole pole. Watu hao huchelewa kuzimaliza kazi zao hizo. Lakini watu wale ambao ni wachangamfu, hufanya kazi zao kwa haraka kiasi cha kutosha kuzimaliza kazi hizo mapema. Ndiyo maana watu husema kwamba, ‘kazi humalizwa na wachangamfu.’ Msemo huo hulinganishwa kwa watu ambao ni wavivu na wazembe wa kufanya kazi. Watu hao hufanya kazi zao kizubavu kwa sababu wao huwa hawana hamu ya kufanya kazi. Ndiyo maana watu huwahimiza watu hao kwa kusema kwamba, ‘kazi humalizwa na wachangamfu.’ Msemo huo hufundisha watu juu ya kuacha uvivu na uzembe wa kufanya kazi, ili waweze kuzimaliza kazi zao mapema kwa ajili ya kujipatia mafanikio mengi. Yafaa watu hao wawe na bidii ya kufanya kazi zao hizo kwa haraka kiasi cha kutosha kuwaletea maendeleo, maishani mwao. Yohane 21:4-7.
siSwati
Inchazelo Ligilebisi lelicinile nalelinemandla lelikhokha emawayini labovu lagcwele lakhiwa ngemnyaka nga 1880s ngu Dr Francois Durif lophuma emnceleni weSyrahxPeloursin. Iyatiwa kakhulu eCalifornia, iPetite Sirah iyatfutfukiswa nase Argentina, Brazil, Mexico nase Australia. Kutsiwa nguyona iyincane (‘petite’) intfo nge Durig ngulamagungumence ayo. Ikhokha iwayini lebovu leyomile, lenemimibala letsandzekako. Lapho Ivela Khona Ivela esigodzini sase Rhȏne, France Emagama/Emabito Lamanye iPetite Sirah iphindze ibitwe kutsi yi Durif (emuva kwemsunguli wayo), lekuligama lelisetjentiswa Yindzawo ye Wayini neLwati la Ningizimu Afrika (SAWIS). iPetite Sirah akukameli iphazamiseke ne Petite Syrah, ngasekugcineni sitjalo lesincane senhlobo yeligilebisi se Syrah. Langetulu kwemashumi lamatsatfu nesihlanu lamanye emagama eDurif ayaphila emavini lekusho kutsi iDure, Duret, Plant Durif kanye ne Pinot de Romas (France) ayatsetjentiswa. iDurif ayikahlobani ne Petite Sirah yase California njengoba yakhiwa/yacalwa ngema DNA emigca yetandla nga 1997. Kukhicitwa eNingizimu Afrika Kungaba ngemahekitha lalikhulu nelishumi nakune (114) eDurif lahlanyelwe la Ningizimu Afrika, acala kusungulwa aVititec nga 2001. Tindzawo Tekukhicita Kuhlanyelwa kwekucala kwentsengo kwasungulwa nga 2004 epulazini lase Fairview ePaarl. Incumbi yemahekitha lalikhulu nelishumi nakune eDurif ahlanyelwe eBreedkloof (emashumi lamatsatfu nakune emahekitha-34 ha) bese ePaarl (31 ha- emashumi lamatsatfu nakunye emahekitha) etindzaweni. Tinhlanyelo letinsha temahekitha lamashumi lamabili nakune (24ha) asungulwa nga 2016. Kukhula/Kuhluma Emavini ale Petite Sirah acine kahle angaphila kutinhlobonhlobo tesihlabatsi aphindze akhombe kukhula lokunemandla aphindze agegelete 22 kuya ku 24 t/ha. Lomuvini unemkhuba wekucanca ngako kubambisa kuyanconotwa kwentela kugcina titfungo emhlabatsini. Kuhlanyelwa phakatsi kuya etulu. Kuvutfwa Emagilebisi avunwa phakatsi kwesikhatsi. Emacembe Emacembe asemkhatsini kuya kulamakhulu ngelinani, anemakona lasihlanu. Emagungumence iPetite Sirah inemagungumence lamancane, abumbene/ahlangene kahle. Tilokatane Nemagciwane Titjalo letinetititfungo letihlangene tingabheka phansi kuze kufike ekuboleni. Emagungumence ayincelencele elangeni. iPetite Sirah iyakhona kubalekela umuhlwa, lokuyenta yatiwe eFrance ngetikhatsi tasendvulo ngabo 18th, noma nje ingasekho kahle eFrance namuhla. Kusetjentiswa iDurif isetjentiswa ekwakheni umtimba logcwele wewayini lebovu, yomibili njengayinye noma lehlanganisiwe. Ngekuhlangana, ifaka simo saleyomile kanye nelibala lelihlangahlangene. Kuvela/Sinongo Emawayini angaba netitjalo letinengi, letinemsoco naleticinile, lomile kanye nalamnyama. Leligilebisi latiwa eCalifornia ngalobumsoco balo beliphunga lewayini lelina pepper lomnyama. Isetulu ngesinongo lesimtfubi sansundvu, emawayini ayakhona kukhula abemadze – lishumi kuya kumashumi lamabili ngemnyaka. Translated by Phindile Malotana
siSwati
Mandela wahambisa indvodzakati yakhe Zinzi nayingena emashadweni ngelilanga lakhe ngenyanga ye Imphala nga 1992. Zindziswa Mandela ngumupolitiki wase Ningizimu Afrika losebenta njenge lincusa lalelive eDenmark. Uyindvodzakati ya Nelson Mandela kanye nemkakhe wesibili, Winnie Mandela. Ngemnyaka wa 1992, Zindzi washada umyeni wakhe wekucala, Zwelibandzi Hlongwane. Madiba wamungenisa ngalokukhulu kutichenya kulomcimbi wemshado. Zindzi washada umyeni wakhe wesibili, Molapo Motlhajwa, ngemnyaka wa 2013. Abelilunga le Mbutfo lovikelako eNingizimu Afrika. Unebantfwana labane, Zoleka, Zondwa, Bambatha kanye na Zwelabo, bonkhe basebentisa sibongo sa Mandela. “Kumele sisebentise sikhatsi kahle futsi sonkhe sikhatsi sibone kutsi lesikhatsi silungele kutsi sente kahle.” ~ Nelson Mandela Brenda Fassie lobekatsintsekile, umhlabeleli lowatiwako wase Ningizimu Afrika, watsandvwa ngu Mandela....more Nelson Mandela ubuyela ekhaya lakhe eSoweto ngemuva kwekukhululwa ejele nga 1990. Nelson wakhulela eNo. 8115 eSitaladini saseVilakazi futsi kusuka lapho laguculwa laba ngumsamo ngendlela letsite....more Mandela abetsandvwa balandzeli bakhe kanye neluphawu lenkhululeko lwabo bonkhe. Uvame kubonwa njengemuntfu longunkhulunkulu eNingizimu Afrika, futsi abebonwa njengensika...more Bantfu bepolitiki labehlukahlukene, kufaka ekhatsi Nelson Mandela, lobekangumumeli ngalesikhatsi ema njengemsolwa wekuboshelwa kulwisa hulumende ngemnyaka welibandlululo nga 1950....more
siSwati
1983 Label: CTV International - CT (E) 49 • Format: Vinyl LP, Album • Country: South Africa • Genre: Folk, World, & Country • Style: African Umhlolikhono nokufiqwa: Zandile Mazibuko. Ubaba umMzizi ungumlaphi waseNanda, osebenza ngezinto njengamanzi nezihlahla ngokusiza abantu nezimo zabo ezihlukahlukene. Waqala lomsebenzi wakhe lapho avela khona eEastern Cape ngo lapho yena wayesasesikoleni ngalesosikhathi. Ukhuluma ngokuba umlaphi ukuthi kufika kanjani ukuthi umuntu abe umlaphi, ukthi umuti wenziwa kanjani nezihlahla, namanzi ukuthi umuntu uya eSipingo afike amucwilise khona noma akunikeze amanzi ozowa sebenzisa ekhaya. Ubaba umMzizi ukhuluma ngezimo zabantu ukuthi kuze kufike lapho umuntu akhona ingoba umona bese umuntu aqhale ukuthakatha. Umuntu unomona ngoba unento anganayo noma akakuthandi bese aqhale ukukuthakatha kube into embi kabi. Abantu bafika nezimo ezahlukahlukene njengokuthi umuntu athandana naye, imali, umsebenzi noma kungaba ukuthi unemoya Amasiko Ethu - Abanganiuyaba siza bonke ukuze labantu bathole usizo kulezi zikinga zabo. Hhayi lokho kuphela kodwa futhi usiza umphakathi waseNanda, izingane ezinganako ukuhla futhi nabazali manje badinga usizo. Amantombazane uwathumela esikoleni kodwa uma sebeqedile isikole ngoba imali ayikokahle abakwazi ukuthi baqhubeze izifundo zabo eyunivesiti bayahamba basebenze nawe ubaba umMzizi kwuhlelo okuthiwa iHome base care lapho uma sebeqedile basebenza ezibhehlela nonesi ukuze bazakhele imali yokuziphilisa. Abafana bona badlala ibhola amaqhembu anjenge Orlando Pirates neKaizer Chiefs ibaqhashe, uthi lokhu uqheda ukulamba emakhaya futhi nase mphakathini. Uthi futhi kubalulekile ukuthi umuntu abenolwazi ngomsebenzi wakhe wokusizabantu abahlukahlukene ngokwebala kodwa lokho akumubambezeli noma angakwazi ukubasiza ezizimweni zabo. Into ebalulekile kuwena ukuthi umuntu ukuze akwazi ukwenza umsebenzi wakhe umuntu fanele azi isihlahla ukuze wenze amakambi futhi fanele ubenesiphiwo sakho ukuba umlaphi. Khayelihle: ligama lami ngingu Khayelihle Mnqayi, ngatalelwa Kwamaphumulo, ngakhulela khona, emabanga laphansi ngiwentele e Mbitane primary, ngasuka lapho ngaya eQopho high school lapho ngentele khona mabanga lasetulu. Ngitsite nangisuka lapho ngaya e Ohlange lapho ngente khona matikuletjeni. Khayelihle: ayibitwa ngemdanso kepha ibitwa ngekutsi ingoma, ikhona ingoma yemantfombatane nengoma yebantfu beselisa noma ke emadvodza. Ihlukane ngetigaba letintsantfu, kukhona lekutsiwa sichunu, bese kuba khona lekutsiwa ushameni, yona ke ayijaki ishaya kancane. Kepha tonkhe tibitwa ngekutsi ingoma futsi tigidza ngekushaywa kwetandla. Khayelihle: ngayifundza lesikhatsi ngisahlala kwamaphumulo, lesikhatsi ngifundza emabangeni laphansi, kute lowangifundzisa kepha ngafundza ngekuyivbuka uma bayigidza, ngaleso sikhatsi bengisenta emabanga laphansi kakhulu, bengivele ngibabukele nabagidza bese ke ngiyabona kutsi lunyawo luphakanyiswa njan nangekutsi timele tihambisane kunye netandla letisuke tishaywa Amasiko Ethu - Abangani skhatsi. Ngitsite nangisuka emabangeni laphansi sengiya kulasetulu, ngichubeke ngayigidza ingoma, ngacedaza emabangeni lasetulu, ngitsite nangicedza ngatakhela ami emacembu lapha eNanda, nginelicembu lekutsiwa machwane, lelifaka ekhatsi bantfu besifazane kanye nebesilisakuphindza kube khona umkhonto lekulicembu lelifaka ekhatsi besifazane nebesilisa. Khayelihle; Kute lowangifundzisa, ngafundza ngekutsi ngibuke labadzala kunami bagidza lesikhatsi ngisakhula, ekhaya bo malume bami bebanelicembu lelakutsiwa ngema lionngaloko ingoma kwakuyintfo leyayentiwa njalo njalo, noma sihamba nje botitfola sowugidza ingoma. Khayelihle: ingoma uyayigidza ayikhulumeki, ngaloko ngeke ngisho kutsi kuneminyakato lebalulekile lekumele kutsi uyati. Uyayigidza nje ngendlela loyifunako, kutsi nje kumele kutsi ihambelane Amasiko Ethu - Abangani losuke utishaya futsi kuhambisane nekuphakama kwelinyawo. Khayelihle: ingoma iysgidvwa nome ngabe ngukuphi, ite indzawo letsite vele lebekelwe kona, njengobe ngishilo kutsi iyagidvwa noma ngabe kutsi niyamba endleleni kunye nebangan bakho, utitfole nje sophakamisa lunyawo, uma ngabe kwentekile weva kukhala luculo lwamaskandi ubese soyagidza umangabe ngukutis ilengatini yakho lentfo. Khayelihle: ngiyitsandziswa kuts yintfo yesizulu futsi nje ngingumzulu, phindze vele ngikhule Amasiko Ethu - Abangani , ngaloko ilangatini yami. Nalabadzala kunami, bogogo mkhulu batalwa bayikhandza vele ikhona. Khayelihle: sengifundzise bantfwana labancane, labafaka ekhatsi bafana ne,antfombatana, kepha batfwana labanemiyaka lengengci kulengemashumi lama bili nalamatsatfu, kulaba besilisa umnayaka uwakhatsalekile kangako, njengalaba besifazane, kulamantfombatane, kubangulabo labasaya enyokeni bayohlolwa kutsi basetintfombi yini. Kusekela ngacala kufundzisa, ngiyakhumbula El Hechicero (The Wizard) - Black Sabbath - Black Sabbath 2 lelinye lilanga, sasigidza kulelinye likhaya lapho besimenywe khona, bantfu beta ngebuningi babo batsosibukela, kwaba nemacembu lamaningi leta atocudzelana natsi, kwaba mnandzi kwaba njeyana. Kutsi emvakweni kwesikhatsi, bebantfu besebahamba bangibuta kutsi kantsi ingoma itobuya nini futsi, loku kwaba yinkhomba yekuts cha batfokotile kubona ingoma igidvwa ngaloluhlobo. Khayelihle: emantfombataneni nginconota minyaka lengengci kulemashumi lamabili nakubili, futsi kusuke kubantfwana labasaya enyokeni bahlolwe, kulaba beslisa nome ngabe unangakhi umnyaka, Akukhatsalekile umangabe nje kutsi nusakhona kuphakamaisa lunyawo ugidze. Size sikhetse labancane emantfombataneni kutsi basete Misli Mene Gone - Sunshine (14) - Sh.G.T.M. lomnengi njengalaba labadzala, engomeni kucittfwa skatsi lesidze, ngaloko kufuneka bantfu labatohlala bakhona njalo uma Amasiko Ethu - Abangani badzingeka. Khayelihle: ngumsombuluko. Lesine kanye nemgcibelo, ngesabatha lapho khona basuke bakhona bangakayi nasesikolweni. Tebenguni: wenta njan uma ubhekana netimo laphokhona utfola kutsi munye webantfwana soyaphuma emgceni, angasentyi njengobe umlayetela? Khayelihle; Esimeni lesifana nalesi sisebentisana kunye nabatali babo, mangabe kutsi khona lengibona kuts uphuma esandleni, ngivele ngichumane nebatali bakhe bese ke bona sebayakhona kumfaka emgceni, kona kunzima kuphatsa nome kwelusa bantfwana labancane, labanye vele mahlongandlebe ngalok bake bente intfo letokuphulaumoya, so kuyaye kudzingeke kutsi ube ngumuntfu lonenhlitiyo yekubeketela. Indlela labagcoka ngayo kebona kuba noma ngabe nguyiphi, emabhayi bavame kuwagcoka nangabe kutsi baya engomeni lapho bahlolwa khona. Khayelihle: akukho lokutseni lokubi ngekuba nguthisha, kuts nje uke utitfole socitsa skhatsi lesinyenti usengomeni, ungasabi naso skhatsi lesanele sekuba nemndeni wakho, uke utsi Justify - Scott Stapp - The Great Divide ubabone sebachamuka sebakulandza, ngaloko mele uhale ungumuntfu lotohlala atfolakala njalo, ubenelutsandvo nayo. Ungakhinyabteki umangabe kuts sebayakulandza. Lokumnandzi ngekuba ngumfundzisi kutsi, kwakh bunye emkatsini webantfu labahlala emmangweni nalokutsi kugcina kukwatanisa nebantfu lohlala nabo emphakatsini. Khayelihle: yebo bakhona, ikakhulu ngulabo labadlala umculo wamaskandi kanye nalabo labawuculako. Tebenguni: Yini nje maphupho lonawo eminyakeni lesitfupha letako ngalabantfwana losebentisana nabo? Khayelihle: ngifisa kubona labantfwana laba baphumelela, kona sisesephansi kepha kunalelotsemba lekutsi batogcina balutfo kusasa, inhloso yetfu kuts sifuna bangagcini benta tintfo letitobafaka enkingeni kusasa lokufaka ekhatsi kudla tidzakamiva, kweba lanye nekutsengisa kwentimba emantfombataneni. Khayelihle: liphupho lami kutsi laba bantfwana lengibafundzisa kucula nyalo, kubabona sebalutfo esikhatsini lesitako, nabo bagcine mhlawumbe sebatiwa mhlaba wonkhe jikelele, akuyona nje intfo lesifuna kuyifundza sigcine khona lana. Sifuna kugcina sesimenywa phesheya kwelwandle sesiyoshingisa khona. Kusanezindawo ezinkulu eziluhlaza eNanda futhi iWoza eNanda Walking Trail isebenzela ikakhulukazi ngasemfuleni noma eduzane kwezindawo zezithelo endaweni encane. Njenge zitshalo esizithandayo ziyatholakala la. Ezinye zisentshenziselwa izihloso zokwakha amakhambi noma zihlanganiswe nesiko nangezinkolelo. Kodwa kunezitshalo ezigugulekile okufanele zinakwe noma zigugulwe. Umbheki wethe wezitshalo, uLindani Zuke, unika izincazelo kodwa uyacelwa ukuba ufake ulwazi lwakho ngokuphawula ezansi noma ngemeyili kuthina ku enanda online gmail. Tshela thina amagama ezihlahla ezihlukahlukenengesi Zulu futhi ukuthi umphakathi uzisebenzisela ukwenzani. Ungasishayela imeyili isithombe sesitshalo nesihlahla sakho. Ungathola ulwazi ngosiko lomphakathi eWoza eNanda Walking Trail futhi ulandele ngomsebenzi esiwenzayo ngentuthuko ezayo. Umganu uhlanganiswa nokuheha owesifazane ukuba ashade. Indoda ingalungisa ingxenye yamaqembe alesi sihlahla futhi awafake emzimbeni wobuso bakhe. Abantu bomphakathi basebenzisa lesi sihlahla ukwakha ikhambi lomkhuhlane. Buka okuningi ngalesi sihlahla kwi bogi Ulwazi. Okunyanyisayo, izihlahla Amasiko Ethu - Abangani ezihlangene, ezinye ziyingozi kubantu nasezilwaneni ezikhula eNanda. Izihlahla ezizimilelayo zidinga amanzi amancane, ziyagcinwa ezinye ziyasuswa endaweni lapho kuzofakwa khona izinto ezizosebenzela umphakathi. U-Nkanyiso Dlamini uxoxisane naye mayelana lomsebenzi, Amasiko Ethu - Abangani 16 kuMfumfu Impendulo: Uma wenza ihawu abanye babuye balibize ngokuthi isihlangu, uma silenza, ngidinga isikhumba senkomo esisemanzi No Trump No KKK No Fascist USA - Millions Of Delusional Citizens*, Antidonts - M.D.C Millions Of De kahle bese ngiyasishuka bese ngiyasisika ngifake intonga. Impendulo: Insimbi uhlobo lwenyamazane kodwa uma sesikufake kwibheshu sikubiza ngomgobo, njengoba ukubona nawe nje. Impendulo: Amahawu la amancane asetshenzizwa abantu besimame Amasiko Ethu - Abangani uma kuzoba nemigidi la amakhulu asetshenziswa abantu besilisa uma babeya empini, kodwa ngoba esikhathini samanje azisekho izimpi bawasebenzisa uma benza imigidi. Impendulo: Lokho kufakwa ngemuva, kukhona okwangaphambili ukuthi akukho lana khona okubizwa ngesinene kufakwa naleyanto ebizwa ngokuthi injobo. Impendulo: Isidwaba kuyinto egqokwa abantu besimame yona yenziwa ngesikhumba senkomo esisemanzi siqale sishukwe kakhulu sifakwe insipho i-sunlight e-yellow bese sisigcoba amafutha noma i-Rama bese siyasithunga-ke. Impendulo: Siyibiza nje ngesigqoko sezangoma yona ilula ngoba sithatha iwool nokotini bese uyayithunga kanye nobuhlali. Impendulp: Sithatha isihlahla somsilinga esikhulu bese siyazibaza kahle Amasiko Ethu - Abangani sibesihle bese siyasishisa ngemuva kube sengathi into enemibala emibili. Impendulo: Ngesilungu bathi ama-sandals kodwa thina sizibiza ngezimbadada. Uma sizenza Amasiko Ethu - Abangani sithathe ithayi lemoto elidala silisike kahle ukuze kuvele lento emhlophe kulona bese silenza kahle libukeke njengesicathulo esihle. Impendulo: Nazi izikhumba zenyamazane kodwa ezensimbi lezi izona esikwazi ukuthi sizithole ngoba kuyabiza ukuthola lezi ezempala. Impendulo: Kukhona la esizithenga khona kubazingeli; kunabantu abasemthethweni, abazingela ngomthetho eziqhingini naseziqiweni bese bayasidayisela zona lezizikhumba. Impendulo: Izinduku zona siyahamba siyozigawula kude ehlathini bese siyazigcwegwa kahle zibe ubhoko oluhle zihlukile zona kunesizibiza ngokuthi isagila lesi esiba nekhanda, bese kuba khona lezinduku ezinhle Serenade - Henry Wolff & Nancy Hennings - The Bells Of Shang Shung (A Soundpoem) esizigawula bese siyazicwecwa zona ezinye zizihlobiza ngowaya sizithunge kahle, besekuba khona le okuthiwa isinswebhu sona senziwa ngesikhumba senkomo sisithunga kahle sesiphothe, kushwangaso izinkomo uma umuntu elusa nengane uma ziganga iyaqonda njengothi lomkhonto. Impendulo: Ukhona umata, siyawenza nawo, sithatha isikhumba senkomo sisishuke kahle sibe sihle sisiphale ngetshe sisigcobe ngamafutha. Impendulo: Izigqoko lezi Amasiko Ethu - Abangani abantu besimame, zonake sizibiza ngeqoma sithatha, ubutshani ne-wool siziluke kahle bese kuthi ngaphansi sifaka indwangu eyinethi bese sithungela phezu kwayo. Zenziwa ngabantu besimame isikathi esiningi. Impendulo: lokhu Crying In The Shadows - Gary Moore - Ballads & Blues 1982 - 1994 ngesala, kusebenza uma kugaywe utshwala kusetshenziswa khona ukugovuza utshwala, bese lokhu okungathi ispuni khona sikubiza ngegula khona kukha utshwala uma buzofakwa okhambini, bese kuba imiqhele le eminye kube nezinsimbi lezi ezilengayo lana. Impendulo: Isidwaba kuphela esisenzayo ngoba kuba yinto egqokwa umuntu wesimame oshadile kwiyisiko lwethu amaZulu ukuthi kumele sigqoke ayikho enye into ayigqokayo ngaphandle kwaso uyalala, uyavuka, ugqoka sona isidwaba, ngoba intombazane yona igqoka isigege kuphela ayisigqoki isidwaba. Impendulo: Imikhonto, sithenga izinsimbi bese siyazi grayinda kahle nazo zicije kahle besesiyazithunga kahle la ngemuva ukuze zikwazi ukubambeka. Impendulo: Yebo, siyakwazi Amasiko Ethu - Abangani kuba amabhesu ezingane isikathi esiningi, futhi sinaso nesikhumba sengwe. Umbuzo: Kukhona abantu enibasapilayela lomsebenzi, ngaphandle kwama-tourist nabantu basebandleni lamaNazaretha? Impendulo: Kukhona isitolo esila Amasiko Ethu - Abangani Marine World esibadayiselayo lomsebenzi wethu siyabadayisela izikhumba noma umsebenzi esesiwenzile kodwa bathanda kuthenga izikhumba esezishukiwe Another Life - Various - Maxi Gold 2 bathanda ukwenza izichathulo zesikhumba. Impendulo: Yebo, ayafika ama-tourist athenga ashiye nama-tips kodwa mina lezinto angizenzeli ama-tourist isikathi esiningi, ngenzela ibandla lami engikhonza kulona lamaNazaretha ngizidayisa khona lezinto, ngoba siba nemigidi. Umbuzo: Abantu besimame nabo bavumelekile ukuthi bazenze lezimvunulo noma abantu besilisa kuphela? Impendulo: Yebo, bavumelekile ukuthi bazenze ngoba nakudala ibona vele abantu besimame ababesala emakhaya benze lezinto ukuqhuba usuku uma abantu besilisa besemsebenzini. Impendulo: Mina ngayifunda lento ngisemncane njengoba ngishilo ngaphezulu ukuthi abantu besimame ibona ababenza lezinto ngisikathi sakudala, nami ngafundiswa umama wami ukweza lezinto, ubaba engekho eseThekweni eyosebenza ngasengawuthanda lomsebenzi. Yebo, ngingathanda ukuzifundisa izingane zami lomsebenzi yebo imfundo ibalulekile ngoba nami ngafunda eUNISA kodwa ngiyawenza lomsebenzi ngoba kuhle ukuthi ukwazi ukwenze izinto ngezandla zakho ngoba kungenzeka ungawutholi umsebenzi owufundele, uma ukwazi ukuzenzela izinto zezandla uyakwazi ukuziphilisa. Umbuzo : Ngicela uchaze kabanzi ngalolu siko nano kubaluleka kwalo ufisa ukulibona linjani ngelinye ilanga? Impendulo: Mina ngizalelwe eRichmond kanti futhi bekwiyinto ebiyenziwa kanti bekuyinto engikhuliswe ngayo futhi bekuyinto engaphakathi kimi ngathi umangifika lapha eNanda ngabona abantu abadala benza izinto ezimbi, ngibona nezingane ezincane zihamba nabafana emgwaqeni ngase ngibona kuncono ngivule isikhungo sokuhlolwa kwezingane. No mntwana wami ngiyamhlola ngisho namanje ngoba esemdala. Bese kuba khona nesifo se ngculazi kwaba isona futhi esangigqugquzela ukuthi ngivule lesi sikhungo, kwenziwa nezinto eziningi okunjenge misebenzi yezandla noma futhi kukhona okhuliswayo, izintombi ziyahlolwa ukuthi zikulungele yini ukuthi zingene esigcawini. Futhi ngiyafisa ukuthi leli siko lingapheli ngoba lingaphakathi kimi. Ngoba ngize ngikhiphe nase phaketheni lami ukusiza ngithenge ubuhlalu ngenzele ukubajabulisa. Impendulo :Ukuqala kwami ukuhlola ngaqala ngalandelela ngathatha izingane zami ngiyohlola komunye ugogo kwaze kwaphela izinyanga eziyisithupha engitshela ukuthi ulala kanjani umntwana uma usumhlola. Futhi ngiyakwazi ukubona uma umntwana enesilonda semimoya kungathi khona ogange ngaye kanti cha isilonda. Bese beyahamba. Bese uyafika umbuze ukuthi wenziwe yini kanje ngoba mina ngabona ngokudlule ngayitshela ukuthi angiboni kahle yingakho ngibize wena mzali wakhe ukuthi uzongibukisa. Impendulo: Cha akuvumelekile ukuthi kuze abanye abantu uma ngihlola ngoba nabezempilo abavumi ngoba manje kuyimfihlo kumele kube yimi engibhalise igama lami emnyangweni wezamisiko phecelezi kwa Arts and Culture. Impendulo : Chabo abekho abangikhombayo mhlampe uma bekhona abangikhombi bengibona mhlampe bayangihleba kuphela. Uma umuntu ezojoyina ngiyamutshela imithetho yalapha bese umuntu eyaziqhubekela futhi uma umuntu engasezi angimubuzi ukuthi kungani engasezi. Mhlampe angaze axoshwe umama wakhe Amasiko Ethu - Abangani eze. Impendulo: Ay mina angiboni ukuthi khona uhhulumeni akwenzayo ukuxhasa leli siko ngoba uma befuna ukuhamba beye emhlangeni abangenayo imali ngiyazama ukuthi ngibakhokhele behambe ngoba umntwana engaba nokudikibala kokuthi siyahlolwa kodwa uma sekufanele sihambe siyo jabula emhlangeni asiyi. Tipitipitipso - Various - Der deutsche Party-Mix (Die Wa(h)ren Schlager), Time 2 Move On (Original Mix) - Inflatables - Time 2 Move On, Je Te Retiens - Hélène Ségara - Quand LÉternité..., Transmigration II - Henry Wolff & Nancy Hennings - The Bells Of Shang Shung (A Soundpoem), All Strung Out - Nino Tempo & April Stevens - All Strung Out / I Cant Go On Living Baby Without You
siSwati
41Tatsi kube titsa tebakaJuda nebakaBhenjamini tive kutsi labantfu labebatfunjiwe bese balakha kabusha lithempeli laSimakadze Nkulunkulu wema-Israyeli, 2 teta kuZerubhabheli nakubaholi bemindeni, tafike tatsi: “Sicela kunisita kulokwakha, ngobe njengani, natsi sifuna loNkulunkulu wenu. Tsine besisolo sinikela kuye kusukela ngesikhatsi sa-Esahadoni, inkhosi yase-Asiriya, lowasiletsa lapha.” 3 Kodvwa Zerubhabheli, naJeshuwa, kanye nebaholi labanye bemindeni yaka-Israyeli baphendvula batsi: “Aninanhlanganyelo natsi ekwakheni lithempeli laNkulunkulu wetfu. Ngitsi kuphela lesitawulakha silakhele Simakadze, Nkulunkulu wema-Israyeli, njengobe Khuresi, inkhosi yasePheresiya, isiyalile.” 4Kwatsi tonkhe tive letatibomakhelwane babo tacala kubajabhisa nekubesabisa ngekwakha.Nome “tabahlupha basachubeka nekwakha” 5Badizela letinye tiphatsimandla tembuso kutsi tiyigongonye yonkhe imitamo yekwakha sonkhe sikhatsi sekubusa kwaKhuresi, inkhosi yasePheresiya, kwaze kwaba sikhatsi sekubusa kwaDariyusi, inkhosi yasePheresiya. 6Ekucaleni kwekubusa kwaZeksesi,NgesiHebheru “Ahashiveroshi” uke abhalwe ngekutsi “Zeksesi” inkhosi, letitsa tabhala phansi tibeka sive sakaJuda nebantfu baseJerusalema licala. 7Kwaphindza futsi ngesikhatsi sekubusa kwa-Athazeksesi, inkhosi yasePheresiya, boBishlamu, naMithredathi, naThabeyali kanye nebangani babo babhalela Athazeksesi incwadzi. Lencwadzi yayibhalwe ngelulwimi lwesi-Aramu,Kusukela ku 4:8 kuve ku 6:18 kubhalwe ngesi-Aramu yase iyahunyushwa.Nome “Lencwadzi yayibhalwe ngelulwimi lwesi-Aramu nangesandla sesi-Aramu” 8Rehumi, indvuna, kanye naShimshayi, labengumabhalane, babhala incwadzi ngeJerusalema bayitfumela ku-Athazeksesi, inkhosi, itsi: 9“Lencwadzi iphuma kuRehumi, indvuna, naShimshayi longumabhalane, kanye nakubangani babo, behluleli kanye netiphatsimandla letibengamele baseTripholisi, nebasePheresiya, nebase-Ereki,Nome “tiphatsimandla, timantji, nabolusibalukhulu labebaphetse base-Ereki” kanye nebaseBhabhulona, nema-Elamu aseSusa, 10nalabanye AshubaniphaliNgesi-Aramu “Osnapheri” uke abhalwe ngekutsi “Ashubaniphali” lomkhulu nalohloniphekile labatfumba wababeka kutsi bakhe edolobheni laseSamariya nakuletinye tindzawo ngaseNshonalanga neYufrathe.” 11Nayi-ke inkhulumo leyayibhalwe kulencwadzi: “Iya ku-Athazeksesi, inkhosi. “Iphuma etincekwini takho letingemadvodza lakhe eNshonalanga Yufrathe: 12“Inkhosi kufanele yati kutsi lamaJuda lafike lapha, esuka lapho kuwe asaye eJerusalema kuyewulakha kabusha lelidolobha lelibi nalelihlubukako. Balwakha kabusha lubondza, kantsi nesisekelo bayasivusetela. 13“Ngetulu kwaloko inkhosi kufanele yati kutsi nangabe lakhiwa lelidolobha nelubondza lwalo luvusetelwa, kute imitselo, netetfulo, nentsela letawuphindze ikhishwe, netimali tasebukhosini titawuphela. 14Njengobe manje singaphansi kwenkhosi singafuni nekutsi sibone bukhosi bentelwa phansi, ngiko sitfumele lelivi kutakwatisa inkhosi ngaloko, 15khona utawuke uphenyisise emilandvweni yabokhokho bakho. Kuleyo ndzawo utawukhandza kutsi lelidolobha linenkhani, liluhlupho emakhosini kusukela endvulo. Bantfu balo kulukhuni kubabusa. Nguko nje labhujiswa lelidolobha. 16Siyayatisa inkhosi kutsi nangabe lakhiwa kabusha lelidolobha, nangabe futsi nalo lolubondza lwakhiwa kabusha, itawusala yodvwana, ingasenalutfo lapha eNshonalanga Yufrathe.” 17Inkhosi yatfumela imphendvulo yayo leyayibhalwe kanje: “Lencwadzi ibhalelwe Rehumi, indvuna, naShimshayi, mabhalane, kanye nabo bonkhe labahambisana nabo labahlala eSamariya nakuso sonkhe sifundza saseNshonalanga Yufrathe. Ngiyanibingelela. 18“Lencwadzi leningibhalele yona ifundvwe yahunyushwa lapha embikwami. 19Ngivele ngakhipha umtsetfo kutsi kuphenyisiswe, kwatfolakala kutsi vele lelidolobha linemlandvo lomudze wekuhlubuka emakhosi. Bekuyindzawo yekuhlubuka nekuphambana nembuso. 20 IJerusalema beyinemakhosi lanemandla kakhulu, abusa lonkhe leli lelingaseNshonalanga Yufrathe, imitselo, netetfulo kanye nentsela bekukhishwa kuwo. 21Ngako khiphani umlayeto nitjele lawo madvodza kutsi ayekele lowo msebenti, khona lelo dolobha lingetikwakhiwa, kuze kuphume lomunye umtsetfo kimi. 22Caphelani niyinakisise lendzaba. Lolusongo ningaluvumeli kutsi lube yingoti ebukhosini.” 23Yatsi kube lencwadzi ya-Athazeksesi, inkhosi, ifundzelwe Rehumi, naShimshayi, labengumabhalane, kanye nebangani babo, bavele basukumela etulu balibangisa kuwo emaJuda labeseJerusalema bayakuwaphocelela ngenkhani kutsi ayekele. 24Ngako umsebenti wekwakha indlu yaNkulunkulu eJerusalema wema, kwaze kwaba ngumnyaka wesibili wekubusa kwaDariyusi, inkhosi yasePheresiya. 51 Ngasona leso sikhatsi baphrofethi lababili, boHagayi naZakhariya, umsa wa-Ido, bacala kukhulumela Nkulunkulu waka-Israyeli emaJudeni naseJerusalema. 2Watsi kube Zerubhabheli, umsa waSalatiyeli, naJeshuwa, umsa waJosadaki, baweve lamavi, bacala kuyakha kabusha indlu yaNkulunkulu eJerusalema. Labaphrofethi baNkulunkulu babenabo, babasita. 3Ngasona leso sikhatsi Thathenayi, umbusi waseNshonalanga Yufrathe, naShethari Boznayi kanye nebangani babo bahamba baya kubo, bafike bababuta batsi: “Ngubani lona loninike leligunya lekwakha kabusha lelithempeli nelekuvusetela lesakhiwo?” 4Babuya bababuta batsi: “Bobani emabitoBabuya bababuta batsi: “Bobani emabito” ngesi-Aramu “Sabatjela emabito” alamadvodza lakha lendlu?” 5 Kodvwa liso laNkulunkulu lalibelusile baholi bakaJuda, abazange bayekeliswe, kwaze kwabhalelwa Dariyusi umbiko, kwalindzelwa imphendvulo leyayibhalwe nguye phansi. 6Lena kwaba nguyona ncwadzi leyabhalwa boThathenayi, umbusi waseNshonalanga Yufrathe, naShethari Boznayi kanye nebangani babo lababetiphatsimandla taseNshonalanga Yufrathe, tayitfumela kuDariyusi. 7Lombiko wawufundzeka kanje: “KuDariyusi, inkhosi! “Sengatsi kungaba nekuthula. 8“Inkhosi kufanele yati kutsi sihambile saya esifundzeni sakaJuda, ethempelini laNkulunkulu lomkhulu. Bantfu balakha ngematje lamakhulu, bafaka netingodvo kulolubondza lwalo. Lomsebenti wentiwa ngenkhutsalo, kantsi futsi uchubeka kahle kakhulu. 9“Labaholi sibabutile satsi: ‘Ngubani lona loninike leligunya lekwakha kabusha lelithempeli kanye nekuvusetela lesakhiwo?’ 10Siphindze sababuta nemabito abo, khona sitekuwabhala phansi sikwatise emabito ebaholi babo. 11 “Bona basiphendvule batsi: ‘Tsine sitinceku taNkulunkulu welizulu nemhlaba, silakha kabusha lelithempeli lelineminyaka leminyenti lakhiwa lacedvwa yinkhosi lenkhulu yaka-Israyeli. 12 Kodvwa ngenca yekutsi bobabe batfukutselisa Nkulunkulu wasezulwini, wabe sewubanikela esandleni saNebukhadnezari, umKhaledi, inkhosi yaseBhabhulona, lowalibhidlita lelithempeli watfumba labantfu wabayisa eBhabhulona. 13 “ ‘Noko ngemnyaka wekucala waKhuresi, inkhosi yaseBhabhulona, Khuresi wakhipha umtsetfo kutsi lelithempeli lakhiwe kabusha. 14 Waze wakhulula ngisho netimphahla tegolide netesiliva Nebukhadnezari labetitsetse ethempelini eJerusalema watimikisa khona lena ethempelini eBhabhulona. “ ‘Khuresi, inkhosi, watinika indvodza lekwakutsiwa nguSheshbasari, labesayibeke kutsi ibe ngumbusi, 15wayitjela watsi: “Tsatsa letimphahla uhambe nato ufike utibeke ethempelini eJerusalema; wakhe kabusha indlu yaNkulunkulu endzaweni yayo.” 16Ngako loSheshbasari waya lapho wafike wabeka tisekelo tendlu yaNkulunkulu eJerusalema. Kusukela ngalelo langa kuze kube ngulamuhla seloku liyakhiwa, kodvwa noko lisengakapheli.’ 17“Ngako-ke nakukuhle enkhosini, ake kuphenyisiswe emilandvweni yebukhosi eBhabhulona kutewutfolakala kahle kutsi Khuresi, inkhosi, wawukhipha ngempela yini lomtsetfo wekutsi yakhiwe kabusha lendlu yaNkulunkulu eJerusalema. Inkhosi itawube seyiyasatisa sincumo sayo ngalendzaba.” 61Dariyusi, inkhosi, wakhipha umtsetfo wekuphenyisisa etindlini tekugcina imilandvo yebukhosi eBhabhulona. 2Kodvwa kwaze kwatfolakala incwadzi legocotiwe edolobheni lase-Ekbatana eveni laseMediya, lekwakubhalwe naku kuyo: “Umbiko lobhaliwe wekukhumbula ingcikitsi yendzaba: 3 “Ngemnyaka wekucala wekubusa kwenkhosi Khuresi, inkhosi yakhipha umtsetfo macondzana nelithempeli laNkulunkulu eJerusalema lowatsi: ‘Lithempeli alakhiwe kabusha, khona litewuba yindzawo yekwenta iminikelo, netisekelo talo atakhiwe. Lifanele libe ngemamitha langaba ngema-27 kuphakama, nemamitha langaba ngema-27 bubanti, 4 libe nemigca lemitsatfu yematje lamakhulu, ube munye wetingodvo. Tindleko takhona tiyawukhokhelwa sikhwama sebukhosi. 5 Lokunye, timphahla tegolide netesiliva tendlu yaNkulunkulu, letatitsetfwe nguNebukhadnezari ethempelini eJerusalema watimikisa eBhabhulona, kufanele tincandzekiswe tibuyiselwe etindzaweni tato ethempelini eJerusalema, tibekwe endlini yaNkulunkulu.’ ” 6 Dariyusi wabe sewubhala incwadzi leyayiyimphendvulo, watsi: “KuThathenayi, umbusi waseNshonalanga Yufrathe, naShethari Boznayi, kanye netiphatsimandla talelo live. “Sukani lapho ethempelini. 7Ningacali niphazamise umsebenti welithempeli laNkulunkulu. Yekelani umbusi wemaJuda kanye nebaholi bemaJuda bachubeke nekuyakha kabusha lendlu yaNkulunkulu kuleyo ndzawo yayo. 8“Ngetulu kwaloko ngishaya umtsetfo kutsi nibasite labo baholi bemaJuda ekwakheni lendlu yaNkulunkulu. “Tindleko talamadvodza titawukhokhelwa ngalokugcwele esikhwameni sebukhosi, semtselo lophuma eNshonalanga Yufrathe, khona lomsebenti ungetiwuma. 9Konkhe lokudzingekako, tinkunzana, netihhanca, nemazinyane etimvu lamadvuna emnikelo wekushiswa kuNkulunkulu wasezulwini, nakolo, neluswayi, neliwayini, nemafutsa, njengobe kucele baphristi eJerusalema, kufanele kunikelwe onkhe emalanga kungapholoti, 10khona batewunikela imihlatjelo lejabulisako kuNkulunkulu wasezulwini, kuthandazelwe inkhosi nemadvodzana ayo kutsi konkhe kubahambele kahle. 11“Ngetulu kwaloko ngishaya umtsetfo kutsi lowo loyakuwugucula lomtsetfo kuyawufutwa likabha endlini yakhe, licijwe nganhlanye bese ugwazwa ngalo. Indlu yakhe shangatsi ingentiwa ibe yincumbi yemfucuta. 12Shangatsi Nkulunkulu, lowente kutsi Libito lakhe lihlale lapho, angacitsa nome nguyiphi inkhosi nome sive lesiphakamisa sandla sekugucula lomtsetfo nome sekubhubhisa lelithempeli leliseJerusalema. “Ngimi Dariyusi lokhiphe lomtsetfo. Kufanele wentiwe ngenkhutsalo yonkhe.” 13Ngenca yalomtsetfo lowase ukhishwe nguDariyusi, inkhosi, boThathenayi, umbusi waseNshonalanga Yufrathe, naShethari Boznayi kanye nebangani babo, bachubeka nekuwugcina. 14 Ngako baholi bemaJuda bachubeka nekwakha nekunotsa, bashunyayelwa nguHagayi, umphrofethi, kanye naZakhariya wesitukulwane sa-Ido. Lithempeli bacedza kulakha ngekwemyalo waNkulunkulu wema-Israyeli nangekulandzela imitsetfo leyayishaywe nguKhuresi, naDariyusi, kanye na-Athazeksesi, emakhosi asePheresiya. 15Lithempeli lacedvwa ngelilanga lesitsatfu enyangeni ya-Adari, ngemnyaka wesitfupha ekubuseni kwaDariyusi, inkhosi. 16Bantfu baka-Israyeli, baphristi nemaLevi kanye nabo bonkhe lababetfunjiwe, bagubha umkhosi wekuvula indlu yaNkulunkulu ngekujabula. 17 Ekuvulweni kwalendlu banikela ngetinkunzi letilikhulu, nangetihhanca letingema-200, nangemazinyane etimvu langema-400. Banikela nangetiphongo letili-12, kutsi tibe ngumnikelo wesono, nguleso naleso simele sinye sive sema-Israyeli. 18 Babeka baphristi ngabolonina, babeka nemaLevi ngetigaba tawo, balungiselelwa kukhonta Nkulunkulu eJerusalema, macondzana naloko lokwakubhalwe encwadzini yemtsetfo waMosi. 19 Ngelilanga leli-14 enyangeni yekucala, labatfunjwa bagubha umkhosi weliPhasika. 20Baphristi nemaLevi base batihlambululile, sebahlanteke bonkhe ngekwemtsetfo. EmaLevi ahlaba lizinyane leliPhasika alihlabela bonkhe batfunjwa, nabomnakabo baphristi, atihlabela nawo. 21Ngako ema-Israyeli labebuye ekutfunjweni alidla, akanye nabo bonkhe lababetehlukanisele batigcina bangete benta tintfo letingcolile letatentiwa ngulaba betive lababebomakhelwane babo, khona batewufunisisa Simakadze, Nkulunkulu wema-Israyeli. 22Batsatsa emalanga lasikhombisa bagubha uMkhosi weSinkhwa Lesingenambiliso, ngobe Simakadze abebajabulisile ngekugucula simo senkhosi yase-Asiriya, yaze yabasita ekwakheni indlu yaSimakadze, Nkulunkulu wema-Israyeli.
siSwati
161Kwase kufika livi laSimakadze kuJehu, umsa waHanani, lemelana naBhasha, 2 latsi: “Ngakuphakamisa elutfulini, ngakwenta umholi wesive sami saka-Israyeli, kodvwa wena uhambe etinyatselweni taJerobowamu, waze wonisa nesive sami, ema-Israyeli, sangicunula ngenca yetono taso. 3 Ngako sengitakucedza, wena Bhasha, kanye nayo yonkhe indlu yakho, ngitakwenta indlu yakho ifanane neyaJerobowamu, umsa waNebati. 4Tinja titawudla labo bakaBhasha labatawufela edolobheni, bese kutsi tinyoni telizulu tidle labo labatawufela etigangeni.” 5 Leminye imininingwane ngekubusa kwaBhasha nalakwenta, nemphumelelo yakhe, kubhaliwe encwadzini yemilandvo yemakhosi aka-Israyeli. 6Bhasha wase uyakhotsama, wafihlwa eThisa. Ela, umsa wakhe, waba yinkhosi esikhundleni sakhe. 7Kwefika livi laSimakadze ngemphrofethi Jehu, umsa waHanani, kuBhasha nakuyo yonkhe indlu yakhe ngenca yabo bonkhe bubi labekabentile emehlweni aSimakadze, amcunula kuze atfukutseliswe tintfo latenta, waba njengendlu yakaJerobowamu layibhubhisa. 8Ngemnyaka wema-26 wekubusa kwa-Asa, inkhosi yakaJuda, ka-Israyeli kwabekwa Ela, umsa waBhasha, waba yinkhosi; wabusela eThisa iminyaka lemibili. 9Lomunye wetindvuna takhe labenguZimri, labephetse incenye yemabutfo akhe etincola temphi, wenta luzungu ngaye. Ngaleso sikhatsi Ela abeseThisa, alibele kutinklinkla ngetjwala ekhaya ka-Arisa, indvuna yesigodlo saseThisa. 10Zimri wangena wamgalela, wamlahla phansi, wambulala ngemnyaka wema-27 wekubusa kwa-Asa, inkhosi yakaJuda. Wase utibeka yena, waba yinkhosi yaka-Israyeli. 11Watsi kube acale nje kubusa ahleti esihlalweni sebukhosi, wabulala bantfu bonkhe bendlu yakaBhasha, akazange ashiye ngisho namunye lomdvuna lophilako, ngisho sihlobo, nome umngani. 12Zimri wabhubhisa yonkhe indlu yakaBhasha, njengekwelivi laSimakadze lelemelana naBhasha lalikhuluma ngemphrofethi Jehu, 13ngenca yato tonkhe tono Bhasha kanye nemsa wakhe, Ela, lababetentile, baze bonisa ngisho nebaka-Israyeli; ngaleyo ndlela bacunula Simakadze Nkulunkulu wema-Israyeli, bamtfukutselisa ngetithico tabo letatingenamsebenti. 14Leminye imininingwane ngekubusa kwa-Ela, nako konkhe lakwenta, kubhaliwe encwadzini yemilandvo yemakhosi aka-Israyeli. 15Ngemnyaka wema-27 wekubusa kwa-Asa, inkhosi yakaJuda, Zimri wabusa eThisa emalanga lasikhombisa. Imphi beyimise eceleni kweGibhethoni, lidolobha lemaFilisti. 16Batsi kube beve baka-Israyeli lababesenkambu kutsi Zimri wente luzungu, wabulala inkhosi, bamemetela kutsi Omri, indvuna yemabutfo, yinkhosi yaka-Israyeli, ngalona lelo langa basesenkambu. 17Omri nabo bonkhe baka-Israyeli lababemsingatsile besuka eGibhethoni bavimbetela iThisa. 18Zimri watsi kube abone kutsi lidolobha selitfunjiwe, wayawubhaca enqabeni yesigodlo, walumeka sigodlo labekuso ngemlilo. Ngaleyo ndlela wafa 19 ngenca yetono takhe labetentile, wenta lokubi emehlweni aSimakadze wahamba etinyatselweni taJerobowamu nasetonweni takhe labedvonsele ngato sive saka-Israyeli ekoneni. 20Leminye imininingwane ngekubusa kwaZimri, nekuvukela kwakhe umbuso, kubhaliwe encwadzini yemilandvo yemakhosi aka-Israyeli. 21Sive saka-Israyeli sase sehlukana ekhatsi, labanye bema ngakuThibni, umsa waGinathi, kutsi nguye inkhosi, labanye bema ngaku-Omri. 22Kodvwa laba baka-Omri babonakala kutsi banemandla kunalaba bakaThibni, umsa waGinathi. Thibni wase uyafa, kwasala Omri ayinkhosi. 23Ngemnyaka wema-31 wekubusa kwenkhosi Asa, inkhosi yakaJuda, ka-Israyeli kwabekwa Omri, waba yinkhosi. Omri wabusa iminyaka leli-12, iminyaka lesitfupha abebusela eThisa. 24Watsenga intsaba yaseSamariya kuShemeri ngemakhilogremu langaba ngema-70 esiliva, wakha lidolobha kulentsaba, waletsa libito watsi yiSamariya, aletsa ngaShemeri, libito lalona bekangumnikati wayo lentsaba kucala. 25 Kodvwa Omri wenta lokubi emehlweni aSimakadze, wona kwendlula bonkhe labebangembili kwakhe. 26 Wahamba etinyatselweni taJerobowamu, umsa waNebati, nasetonweni takhe labedvonsele ngato sive saka-Israyeli ekoneni, saze samtfukutselisa Simakadze Nkulunkulu wema-Israyeli ngetithico taso letatingenamsebenti. 27Leminye imininingwane ngekubusa kwa-Omri, nalakwenta, nemphumelelo yakhe, kubhaliwe encwadzini yemilandvo yemakhosi aka-Israyeli. 28Omri wase uyakhotsama, wafihlwa eSamariya. Ahabi, umsa wakhe, waba yinkhosi esikhundleni sakhe. 29Ngemnyaka wema-38 wekubusa kwa-Asa, inkhosi yakaJuda, ka-Israyeli kwabekwa Ahabi, umsa wa-Omri. Wabusa baka-Israyeli iminyaka lengema-22, abusela eSamariya. 30Ahabi, umsa wa-Omri, wenta lokubi kakhulu emehlweni aSimakadze kwengca bonkhe lababengembili kwakhe. 31 Akazange agcine ngekutijabulisa ngetono letatentiwe nguJerobowamu kuphela nje, kodvwa yena waze wateka naJezebeli, indvodzakati ya-Etbhali, inkhosi yemaSidoni, wamenta umkakhe; wacala kukhonta nekukhotsamela Bhali. 32Wamisa lilati laBhali ethempelini laBhali, lalakha khona eSamariya. 33Ahabi wemisa nensika ya-Ashera, achubeka nekucunula Simakadze Nkulunkulu wema-Israyeli kutsi atfukutsele; wawengca onkhe emakhosi aka-Israyeli labengembili kwakhe ngekwenta lokubi. 34 Ngesikhatsi sa-Ahabi, Hiyeli waseBetheli waphindze wavusa iJerikho. Wemisa sisekelo sayo ngelitubulo lakhe, Abiramu; wemisa emasango ayo ngelitfunjana lakhe lelalinguSegubi, kwaya njengekusho kwelivi laSimakadze lelakhulunywa nguJoshuwa, umsa waNuni. 171 Elija waseThishbe, labewekutalwa eThishbeNome “waseThishbe, labengulomunye wetakhamiti” kulakaGileyadi, wakhuluma ku-Ahabi watsi: “Ngelibito laSimakadze, Nkulunkulu lophilako wema-Israyeli, lengimkhontako, ngiyakutjela ngitsi kungeke kube khona ematolo ngisho nemvula kuleminyaka lembalwa letako, kuze kusho mine.” 2Livi laSimakadze lefika ku-Elija, latsi: 3“Suka lapha ushone ngasemphumalanga, uyewubhaca eSihosheni saseKherithi, ngasemphumalanga neJordane. 4Uyawunatsa kulowo mfudlana; ngiyale emahhwabayi kutsi akondlele khona lapho.” 5Ngako Elija wenta njengobe Simakadze abemtjelile. Wahamba waya eSihosheni saseKherithi, ngasemphumalanga neJordane, wahlala khona. 6Emahhwabayi abemletsela sinkhwa nenyama njalo ekuseni nasentsambama, bese unatsa kulowo mfudlana. 7Ngekuhamba kwesikhatsi, lomfudlana woma, ngobe kwase kute imvula eveni. 8Livi laSimakadze lefika kuElija, latsi: 9 “Hamba nyalo uye eSarefathi yaseSidoni uyewuhlala khona. Ngiyale umfelokati wakuleyo ndzawo kutsi akuphe kudla.” 10Ngako-ke wahamba waya eSarefathi. Watsi efika nje esangweni lelidolobha, wakhandza umfelokati lapho atfota tinkhuni, wambita, wamcela watsi: “Ungangiletsela yini emanti ngendzebe kutsi ngifane nginatse?” 11Watsi lomfelokati asahamba ayakumnatsisa, Elija watsi: “Ubomane ungiphatsele nelucetwana lwesinkhwa, tsine.” 12 Lomfelokati waphendvula watsi: “Ngifunga kuphila kwaSimakadze Nkulunkulu wakho, ngitsi: Ngite nasinye sinkhwa. Nginengcosana nje yafulaha esitjeni, nenseketse yemafutsa eludziweni. Bengisasabutela tinkhunyana nje lapha, kutsi ngiye ekhaya ngitiphekele mine kanye nendvodzana yami, kuze sidle, emvakwaloko bese siyafa.” 13Kodvwa Elija watsi kuye: “Ungesabi. Hamba wente njengobe ushito, kodvwa ubocala wentele mine kucala licebelengwane lelincane lesinkhwa, kuloko lonako, bese ukuletsa lapha kimi. Emvakwaloko-ke bese utentela wena nendvodzana yakho. 14Ngobe nguloko lokushiwo nguSimakadze Nkulunkulu wema-Israyeli, utsi: ‘Fulaha losesitjeni angeke aphele, nenseketse yemafutsa ingeke iphele eludziweni, kuze kube lilanga lapho Simakadze ayawunisa khona litulu eveni.’ ” 15 Lomfelokati wahamba wayakwenta njengobe atjelwe ngu-Elija. Ngaleyo ndlela Elija nalomfelokati nemndeni wakhe baba nekudla lokwenele onkhe emalanga. 16Ngobe esitjeni safulaha akazange aphele fulaha, naseludziweni lwemafutsa akazange aphele emafutsa; kwenteka njengobe livi laSimakadze lelalikhulunywe ngu-Elija lishito. 17Kwatsi ngalelinye lilanga lendvodzana yalomfelokati, labengumnikati walomuti, yagula. Kwachubeka kugula emalanga ngemalanga, kwadzimate kwefika lapho lomfana angasaphefumuli khona. 18 Lomfelokati wakhuluma ku-Elija, watsi: “Ngoneni kuwe, muntfu waNkulunkulu? Kantsi lapha kami utele kutangikhumbuta sono sami, ubulale nendvodzana yami.” 19Elija wamphendvula watsi: “Letsa lapha lendvodzana yakho.” Wayitsatsa etandleni talomfelokati wayigona, wakhuphukela nayo ekamelweni lelisetulu, lapho abehlala khona. Wayilalisa embhedzeni wakhe. 20Wase uyakhala kuSimakadze, watsi: “Awu! Simakadze Nkulunkulu wami, sewubehliselelani bubi etikwalomfelokati, lesengihlala kakhe, ngekubulala lendvodzana yakhe?” 21 Welulela imikhono yakhe etikwalomfana, kwaze kwaba katsatfu, solomane aphindza amemeta kuSimakadze, atsi: “Awu! Simakadze Nkulunkulu wami, buyisela umphefumulo walomfana kuye!” 22Simakadze wakuva kukhala kwa-Elija, umphefumulo wemfana wabuyela kuye, waphila. 23 Elija wamtsatsa lomfana wehla naye ekamelweni lelisetulu, wammikisa endlini kabo, wafike wamnika unina, watsi kulonina: “Buka-ke, umfana wakho sewuyaphila.” 24Lomfelokati watsi ku-Elija: “Manje sengiyati kutsi ungumuntfu waNkulunkulu, nekutsi livi laSimakadze leliphuma emlonyeni wakho liliciniso.” 181 Emvakwesikhatsi lesidze, emnyakeni wesitsatfu wesomiso, livi laSimakadze lefika ku-Elija, latsi: “Hamba uyekutiveta ku-Ahabi, ngitawutfumela imvula eveni.” 2Ngako Elija wahamba wayakutiveta ku-Ahabi. Ngaleso sikhatsi bekunendlala lenkhulu eveni laseSamariya, 3na-Ahabi abesabite Obadiya, labephetse sigodlo sakhe. Obadiya abelikholwa lelalesaba Simakadze kakhulu. 4Kwatsi ngesikhatsi Jezebeli abulala baphrofethi baSimakadze, Obadiya wafihla labalikhulu emigedzeni, baba ngema-50 kulowo nakulowo mgedze, abebapha kudla, abanatsise nemanti. 5Ahabi abekhulume ku-Obadiya, watsi: “Asihambe sidzabule live ekhatsi, siye kuyo yonkhe imitfombo netihosha. Mhlawumbe kukhona lapho singatfola khona tjani bekondla emahhashi neminyuzi, kuze singabikho sidzingo sekutibulala letifuyo tetfu.” 6Ngako base behlukaniselana lelive bebatakulidzabudzabula, Ahabi wacondza ngale, kwatsi Obadiya wacondza ngale nganhlanye. 7Watsi Obadiya asahamba, wahlangana na-Elija. Obadiya wambona wamfanisa, wabe sewuyamkhotsamela, wakhuluma kuye watsi: “Nguwe ngempela yini, nkhosi yami Elija?” 8Wamphendvula watsi: “Yebo, hamba uyewutjela inkhosi yakho utsi: ‘Elija sewulapha.’ ” 9Obadiya wabuta watsi: “Ngoneni kodvwa kutsi ungaze unginikele esandleni sa-Ahabi kutsi angibulale? 10Ngifunga kuphila kwaSimakadze Nkulunkulu wakho kutsi inkhosi yami kute umbuso lapho ingakaze yatfumela khona umuntfu kutsi ayekukufuna. Bekutsi sive nome umbuso nawukulandvula utsi awukho, awufungise kutsi vele ungeke utfolakale lapho kuwo. 11Kodvwa manje sewungitjela kutsi angihambe ngiye enkhosini yami, ngifike ngitsi: ‘Elija sewulapha.’ 12 Angati kutsi Moya waSimakadze utakwetfwala akuyisephi, mine nangisuka lapha kuwe. Nangingahamba ngiyewutjela Ahabi, afike lapho angasakukhandzi, utangibulala. Noko mine, nceku yakho, Simakadze ngimkhonte kusukela ebusheni bami. 13Ingabe wena, nkhosi yami, awukaze uve yini kutsi mine ngentani ngesikhatsi Jezebeli abulala baphrofethi baSimakadze? Ngabhacisa baphrofethi labalikhulu emigedzeni lemibili, baba ngema-50 kulowo nalowo mgedze, ngangibapha kudla ngibanatsise nemanti. 14Manje sewungitjela kutsi ngiye enkhosini yami, ngifike ngitsi: ‘Elija sewulapha.’ Ahabi utangibulala.” 15Kodvwa Elija wakhuluma kuye, watsi: “Mine ngifunga kuphila kwaSimakadze Somandla lengimkhontako kutsi ngitatinikela ku-Ahabi lamuhla.” 16Ngako Obadiya wahamba wayawuhlangabeta Ahabi, wafike wamtjela, na-Ahabi wahamba kuyawuhlangabeta Elija. 17Watsi kube abone Elija, wakhuluma kuye watsi: “Nguwe yini lowo, lohlupha sive saka-Israyeli?” 18 Elija waphendvula watsi: “Kute lengimhluphe ngako Israyeli, kodvwa nguwe nemndeni weyihlo. Uyiyekele imiyalo yaSimakadze, wabe sewulandzela boBhali. 19Bita sonkhe sive eveni lonkhe laka-Israyeli kuyewuhlanganelwa eNtsabeni iKhameli. Letsa labaphrofethi baBhali labangema-450 kanye nebaphrofethi ba-Ashera labangema-400, labadla naJezebeli etafuleni lakhe.” 20Ngako Ahabi watfumela livi kulo lonkhe laka-Israyeli, wahlanganisa baphrofethi eNtsabeni iKhameli. 21 Elija wasondzela embikwesive, wafike watsi: “Kuyawuze kube ngunini solomane nindziyatela emkhatsini wemicondvo lemibili? Nangabe Simakadze anguNkulunkulu, landzelani yena; kodvwa nangabe Bhali anguNkulunkulu, landzelani yena.” Kodvwa sive asizange sikhulume. 22 Elija wakhuluma kubo watsi: “Ngimi ngedvwa losele emkhatsini webaphrofethi baSimakadze, kodvwa Bhali unebaphrofethi labangema-450. 23Siletseleni tinkunzi letimbili. Abatikhetsele ibe yinye, bayicobe ibe ngemacatsa, bese bawabeka etikwetinkhuni, kodvwa umlilo bangawokheli. Nami ngitawulungisa lena lenye inkunzi ngiyibeke etikwetinkhuni, kodvwa umlilo ngingawokheli. 24Nine nitawube senibita libito lalonkulunkulu wenu, nami ngibite libito laSimakadze. Lonkulunkulu loyawuphendvula ngemlilo, nguyena anguNkulunkulu sibili.” Bonkhe bantfu baphendvula, batsi: “Loko lokushoko kulungile.” 25Elija wakhuluma kubaphrofethi baBhali, watsi: “Khetsani lenye yaletinkunzi, bese niyilungisa nine kucala, njengobe naku nine nibanyenti kangaka nje. Bitani libito lankulunkulu wenu, kodvwa ningawokheli umlilo.” 26 Ngako batsatsa lenkunzi lababenikwe yona, bayilungisa. Base babita libito laBhali kusukela ekuseni kwaze kwaba ngusemini. Bamemeta batsi: “Hhawu, Bhali, siphendvule!” Kodvwa kwabate imphendvulo; kute lowaphendvula. Bagidza batungeleta lelilati lababelakhile. 27Emini Elija wacala wabaphukuta atsi: “Memetani kakhulu! Impela ungunkulunkulu. Mhlawumbe ujulile uyacabanga, nome uyasebenta, nome useluhambeni. Mhlawumbe ulele, ngako kufanele avuswe.” 28 Ngako baphrofethi bathandaza bamemeta kakhulu, batisika ngemikhwa nangetinkemba njengekwelisiko labo, baze bopha ingati. 29 Yendlula imini, bachubeka nemadlingozi abo ekuphrofetha, kwaze kwashaya sikhatsi semhlatjelo wakusihlwa. Kodvwa kwabate imphendvulo, kute lowaphendvula, kute nalowanaka. 30Elija wabe sewukhuluma kuso sonkhe sive, watsi: “Wotani lapha kimi.” Beta kuye, wabe sewulungisa lilati laSimakadze lelase libhidlikile. 31 Elija watsatsa ematje lali-12, lilinye limele leso naleso sive lesasivela emadvodzaneni aJakobe, lapho kwefika khona livi laSimakadze kuye, mhlazana atsi: “Libito lakho kuyawuba ngu-Israyeli.” 32Ngalamatje wakha lilati egameni laSimakadze, wemba umsele lowawulitungeleta, waba mkhulu kangangekutsi bekungangena emanti langemalitha labengaba li-15. 33Wabeka letinkhuni etikwalo, wacoba lenkunzi wayibeka etikwaletinkhuni. WabeKuletinye tincwadzi livesi 34 licala lapha “Wabe” sewukhuluma kubo utsi: “Gcwalisani timbita letine ngemanti, bese niwatsela etikwalomnikelo kanye naletinkhuni.” 34Wakhuluma kubo watsi: “Phindzani futsi,” nabo baphindza bawatsela. Waphindza wakhuluma kubo kwesitsatfu, watsi: “Phindzani futsi kwesitsatfu,” baphindza bawatsela kwesitsatfu futsi. 35Emanti ageleta atungeleta lilati, aze agcwala lomsele. 36 Kwase kutsi ngesikhatsi semhlatjelo wakusihlwa Elija wasondzela ngaselatini wathandaza watsi: “Awu, Simakadze, Nkulunkulu wa-Abrahama, na-Isaka, na-Israyeli, akwatiwe lamuhla lapha kutsi wena unguNkulunkulu wema-Israyeli nekutsi mine ngiyinceku yakho, nekutsi tonkhe letintfo ngitente ngekuyalwa nguwe. 37Ngiphendvule, Simakadze, ngiphendvule, kuze kutsi labantfu batekwati kutsi wena, Simakadze, unguNkulunkulu nekutsi tinhlitiyo tabo uyatigucula.” 38 Umlilo waSimakadze wehlela etikwalomhlatjelo, wawushisa wawucedza kanye netinkhuni, nematje, nemhlabatsi, wakhotsisisa onkhe emanti labelapho emseleni. 39Batsi kube bantfu bakubone loko, baguca phansi bakhotsama, bakhala, batsi: “Simakadze unguNkulunkulu! Simakadze unguNkulunkulu!” 40 Elija wakhuluma kubo, watsi: “Bambani labaphrofethi baBhali. Kungaphunyuli ngisho namunye wabo!” Babanjwa, Elija watsi abehliselwe emfudlaneni iKhishoni; babulawelwa khona lapho. 41Elija wakhuluma ku-Ahabi, watsi: “Hamba, uyekudla unatse, ngobe kukhona umsindvo wemvula lenkhulu.” 42Ngako Ahabi wahamba wayakudla wanatsa, kodvwa Elija wekhwela etulu esicongweni seNtsaba iKhameli, wagobondzela, wafaka buso bakhe emkhatsini wemadvolo akhe. 43Wakhuluma encekwini yakhe, watsi: “Hamba uyewubuka ngaselwandle.” Lenceku yahamba yayawubuka, yabuya yatsi: “Akunalutfo lapho.” Elija wakhuluma kulenceku emahlandla lasikhombisa solomane atsi: “Ncandzeka.” 44Kuloku kwesikhombisa lenceku yabuya yabika yatsi: “Ngibone lifu lelincane lelingangesandla semuntfu bukhulu balo, liphuma elwandle.” Ngako Elija wakhuluma watsi: “Hamba uyewutjela Ahabi kutsi akaphutfume agibele ahambe imvula isengakamvimbeteli.” 45 Ngasona leso sikhatsi litulu lacungutela letfwala laba nemafu lamnyama, kwahhusha umoya, latsela lenkhulu imvula, Ahabi wakhwela incola yakhe, wahamba waya eJezreyeli. 46Emandla aSimakadze ehlela ku-Elija, wakhwicela ingubo yakhe ebhandeni lelaliselukhalo yacina, wagijima washiya Ahabi yonkhe indlela leya eJezreyeli.
siSwati
Kids Zone Ungalincoba kanjani ligciwane le CORONA? Fundza nati tindlela tekunqoba ligciwane le CORONA. A Kids Guide To COVID-19 A Kids Guide to COVID-19, explains COVID-19 and its effects on the world in a language kids can understand. Ngungu helps kids fight coronavirus Read how Ngungu helps kids to fight and conquer COVID-19
siSwati
21 Ingilosi yaSimakadze yakhuphuka isuka eGilgali yaya eBhokhimu,“Bhokhimu” kusho “labakhalako” yafike yatsi: “Nganikhipha eveni laseGibhithe, nganihola ngaze nganingenisa kulelive lengafunga ngalo ngatsi ngiyakulinika boyihlomkhulu. Ngatsi kubo: ‘Ngingeke ngisephule sivumelwane sami nani. 2 Nani aniyikusenta sivumelwane nebantfu bakulelive, kodvwa niyakuwabhidlita emalati abo.’ Noko nine anikangilaleli. Nikwenteleni loku? 3 Manje-ke ngiyanitjela ngitsi ngingeke ngisaticosha letive embikwenu. Setiyawuba ngemanyeva emihlubulweni yenu, nabonkulunkulu bato sebayawuba lugibe kini.” 4Kwatsi kube ingilosi yaSimakadze ikhulume konkhe loku esiveni sema-Israyeli, sive sonkhe sakhala kakhulu, 5saze setsa leyo ndzawo satsi yiBhokhimu.“Bhokhimu” kusho “labakhalako” Ngulapho-ke lapho banikela khona ngemihlatjelo kuSimakadze. 6 Kwatsi kube Joshuwa awakhulule ema-Israyeli, kwaba ngulowo nalowo wayawutitsatsela sabelo sakhe kulelo live. 7 Sive sakhonta Simakadze imphilo yonkhe yaJoshuwa kanye neyalabadzala labaphila kwendlula yena baze babona tonkhe tintfo letinkhulu Simakadze latentela sive sema-Israyeli. 8 Joshuwa, umsa waNuni, inceku yaSimakadze, wafa asaneminyaka leli-110. 9Bamngcwaba eveni lelalisabelo sakhe eThimnathi Heresi,“Thimnathi Heresi” nome “Thimnathi Sera” eveni letintsaba kulaka-Efrayimu, enyakatfo neNtsaba iGashi. 10 Kwatsi kube sonkhe leso situkulwane sife siphele, kwavela lesinye situkulwane saka-Israyeli lesasingazange simati Simakadze singatani nangetintfo lake watentela sive saka-Israyeli. 11 Ngako sive sema-Israyeli senta lokubi emehlweni aSimakadze; sakhonta boBhali. 12Bafulatsela Simakadze, Nkulunkulu waboyise, lowabakhipha eGibhithe. Balandzela bakhonta labanye bonkulunkulu labehlukene baleto tive labebahlala emkhatsini wato. Batfukutselisa Simakadze, 13 ngekutsi bamfulatsele yena bayewukhonta boBhali nabo-Ashtarothe. 14 Intfukutselo yaSimakadze yabavutsela baka-Israyeli, wabanikela etandleni tebaphangi, tabaphanga. Wabanikela etandleni tetitsa tabo letatibatungeletile, bangabe basakwati ngisho nekutivikela kuto. 15 Kwakutsi njalo baka-Israyeli nabaya kuyakulwa, sandla saSimakadze sibahlanekele njengobe abefungile kubo. Babaselusizini lolukhulu. 16 Ngako Simakadze wabe sewubavusela tikhulu“tikhulu” nome “baholi” nome “behluleli” letatingutona tabephula etandleni talabo baphangi. 17Noko baka-Israyeli abazange batilalele tikhulu tabo, bachubeka baphinga nalabanye bonkulunkulu, bakhonta bona. Abazange babalingise boyise, bona bajika masinyane endleleni lababehamba ngayo boyise, indlela yekulalela imiyalo yaSimakadze. 18 Kwakutsi njalo nje Simakadze nakabavusela sikhulu, abenaso lesikhulu, abasindzise etandleni tetitsa tabo, nasisekhona leso sikhulu; ngobe Simakadze abeba nesihe nabo ngesikhatsi sebakhaliswa kucindzetelwa nakushaywa titsa tabo. 19Kodvwa kwakutsi nje sikhulu singafa, bantfu babuyele etindleleni tabo letimbi kakhulu kunetaboyise, balandzele labanye bonkulunkulu, babakhonte, bakhotsame kubo. Bala kwehlukana netindlela tabo letimbi, nemikhuba yabo, nenkhani yabo. 20Ngako Simakadze wasitfukutselela kakhulu sive sema-Israyeli, watsi: “Njengobe lesive sisephulile sivumelwane lengasibekela boyisemkhulu, futsi asikangilaleli, 21angisayikusicosha ngisho nasinye sive embikwaso kuleto letashiywa nguJoshuwa ekufeni kwakhe. 22 Sengiyawusebentisa tona nangivivinya sive sema-Israyeli, kuze ngibone kahle kutsi siyakuyigcina yini indlela yaSimakadze, sihambe ngayo, njengobe kwakwenta bokhokho baso.” 23Ngako Simakadze wativumela leto tive kutsi tihlale, wangete waticosha masinyane ngekutinikela esandleni saJoshuwa. 31 Leti-ke tive letashiywa nguSimakadze, kuze avivinye ngato ema-Israyeli labengazange atibone timphi taseKhenani. 2Loko wakwenta khona atewufundzisa kulwa timphi etitukulwaneni tema-Israyeli letatingazange tiyilwe imphi, 3 kwakunguletive: emakhosi lasihlanu emaFilisti, nawo onkhe emaKhenani, nemaSidoni, nemaHivi labehlala etintsabeni taseLebanoni, kusukela eNtsabeni iBhali Hemoni kuze kuyewufika eLebo Hamathi.Nome “ekungeneni kweHamathi” 4 Tatishiyelwe kutsi tivivinye ema-Israyeli, kuze kubonakale kutsi atawuyilalela yini imiyalo yaSimakadze labeyinike bokhokho bawo ngaMosi. 5Ema-Israyeli abehlala emkhatsini wemaKhenani, nemaHethi, nema-Amori, nemaPheresi, nemaHivi, nemaJebhusi. 6 Atsatsa emadvodzakati aletive ashada nawo, atsatsa nemadvodzakati awo awendzisela emadvodzana aletive, akhonta nabonkulunkulu bato. 7Ema-Israyeli enta lokubi embikwaSimakadze; akhohlwa Simakadze Nkulunkulu wawo, akhonta boBhali nabo-Ashera. 8Intfukutselo yaSimakadze yavutsela bema-Israyeli kangangekutsi wawatsengisa etandleni taKhushani Rishathayimu, inkhosi yaseMesophothamiya,“Mesophothamiya” nome “Aramu Naharayimu” lowagcilata ema-Israyeli iminyaka lesiphohlongo. 9Kodvwa atsi ema-Israyeli nakakhala kuSimakadze, Simakadze wawavusela umkhululi lekwakungu-Othniyeli, umsa waKhenazi, umnakaboKhalebi lomncane, longuyena abasindzisa. 10Moya waSimakadze wehlela kuye, ngako waba sikhulu sema-Israyeli; wabahola baya emphini. Simakadze wanikela Khushani Rishathayimu, inkhosi yaseMesophothamiya,“Mesophothamiya” nome “Aramu Naharayimu” esandleni sa-Othniyeli lowamehlula. 11 Ngako live laba nekuthula iminyaka lengema-40, kwaze kwafa Othniyeli, umsa waKhenazi. 12Aphindza futsi ema-Israyeli enta lokubi emehlweni aSimakadze; kwatsi ngobe bente lokubi, Simakadze wanika Egloni, inkhosi yakaMowabi, emandla ekubusa ema-Israyeli. 13Watsi kube Egloni atihlanganise nema-Amoni nema-Amaleki, wase uhlasela ema-Israyeli; balidla Lidolobha Lemasundvu.“Lidolobha Lemasundvu” nome “iJerikho” 14Ema-Israyeli abuswa ngu-Egloni, inkhosi yakaMowabi, iminyaka leli-18. 15Aphindza futsi ema-Israyeli akhala kuSimakadze, wase ubapha umkhululi, Ehudi, labelancele, umsa waGera, wesive sakaBhenjamini. Ema-Israyeli amtfumela netetfulo ku-Egloni, inkhosi yakaMowabi. 16Ehudi abetentele inkemba lekhalipha tinhlangotsi totimbili leyayingaba yincenye yelimitha budze, abeyibophele etimphahleni takhe, ngasetsangeni langesekudla. 17Ehudi waletsa tetfulo ku-Egloni, inkhosi yakaMowabi, labekhuluphele kakhulu. 18Kwatsi kube Ehudi etfule tipho, wase uyawahambisa lamadvodza labetfwele letetfulo. 19Watsi nakefika etithicweni ngaseGilgali, yena wancandzeka wafike wakhuluma ku-Egloni, inkhosi, watsi: “E, nkhosi! Nginemlayeto wakho loyimfihlo.” Inkhosi yakhuluma yatsi: “Thulani!” Tonkhe tinceku tayo taphuma ngekushesha. 20Ehudi wasondzela kuyo isahleti yodvwa ekamelweni layo lekuphola lelalisetulu,NgesiHebheru letinkhulumo aticondzakali wafike watsi: “Nginemlayeto wakho lophuma kuNkulunkulu.” Yatsi inkhosi isasukuma esihlalweni sayo, 21Ehudi wahoshula inkemba yakhe ngesandla sakhe sangesancele, ayihoshula ngasetsangeni lakhe langesekudla, inkhosi wayigwaza esiswini; 22inkemba yangena kanye nesibambo sayo, yaze yaphumela ngale kwemhlane wayo. Ehudi akazange ayikhiphe, ngako-ke emanoni ayisibekela.NgesiHebheru letinkhulumo aticondzakali 23Ehudi waphumela emhubheni;NgesiHebheru letinkhulumo aticondzakali wavala iminyango kulendlu yenkhosi lesetulu, wayikhiya. 24 Emvakwekuhamba kwakhe tisebenti tenkhosi teta takhandza iminyango yaleyondlu ikhiyiwe. Takhuluma todvwana tatsi: “Mhlawumbe usemthoyi.” 25Tema taze tadzinwa, kodvwa tatsi kube tibone kutsi iminyango akayivuli, tatsatsa sikhiya tayivula. Takhandza inkhosi yato iwele phansi ifile. 26Batsi ngesikhatsi basemile balindzile, Ehudi washaya wacitsa. Wendlula etithicweni wabalekela eSeyira. 27Watsi kube efike lapho, washaya licilongo eveni letintsaba laka-Efrayimu, onkhe ema-Israyeli ehla naye etintsabeni, awahola. 28Wakhuluma kuwo, watsi: “Landzelani mine, ngobe Simakadze unikele Mowabi, sitsa senu, etandleni tenu.” Ngako amlandzela ehla naye, atfumba onkhe ematubuko emfula iJordane lewelela kaMowabi, avimbela bonkhe labewelako. 29Ngaleso sikhatsi abulala emaMowabi lati-10 000 asawonkhe labenguwona acinile anemandla; kute nome munye lowasindza. 30Kusukela ngalelo langa emaMowabi aba ngaphansi kwesive sema-Israyeli, live laba nekuthula iminyaka lengema-80. 31Emvakwa-Ehudi kwavela Shamgari, umsa wa-Anathi, lona lowabulala emaFilisti langema-600 ngeluphondvo lwenkhabi. Naye futsi wawakhulula ema-Israyeli. 41Emvakwekufa kwa-Ehudi, ema-Israyeli aphindza enta lokubi emehlweni aSimakadze. 2 Ngako Simakadze wawanikela kuJabini, inkhosi yaseKhenani, labebusa eHasori. Indvuna yemphi yakhe kwakunguSisera, labehlala eHaroshethi Hagoyimu.Nome “eHaroshethi yebetive” 3Jabini abenetincola tensimbi letatingema-900; wabusa sive sema-Israyeli ngelulaka nangesihluku iminyaka lengema-20. Ema-Israyeli akhala acela lusito kuSimakadze. 4Debhora, umphrofethikati, umfati waLapidothi, abengumholi wema-Israyeli ngaleso sikhatsi. 5Nakateka emacala, abevamise kuhlala ngaphansi kwesihlahla seLisundvu laDebhora, emkhatsini weRama neBetheli, eveni letintsaba laka-Efrayimu; sive sema-Israyeli sasita kuye sitekwehlulelwa nguye emibangweni yaso. 6 Watfumela kutsi kubitwe Bharaki, umsa wa-Abinowami, eKhedeshi kulakaNaftali, walayeta kuye watsi: “Simakadze, Nkulunkulu wema-Israyeli, ukuyala utsi: ‘Hamba uyewutsatsa emadvodza lati-10 000 akaNaftali newakaZebuloni uwahole uye eNtsabeni iThabori. 7Ngitamuhunga Sisera, indvuna yemphi yaJabini, kanye netincola nemabutfo akhe emphi kutsi aye emfuleni iKhishoni, ngimniketele esandleni sakho.’ ” 8Bharaki wamphendvula watsi: “Ngitakuya nangabe nawe utawuhamba nami; kodvwa nangabe awuhambi nami, ngingeke ngiye.” 9Debhora watsi: “Kulungile, ngitawuhamba nawe, kodvwa ngenca yaloko ludvumo lungeke lube lwakho, ngobe Simakadze utawunikela Sisera esandleni semfati.” Ngako Debhora wahamba naBharaki baya eKhedeshi, 10lapho efike wabita boZebuloni naNaftali. Abelandzelwa ngemadvodza lati-10 000, naDebhora wahamba kanye nabo. 11 Hebere, umKheni, abesatehlukanisile nesive semaKheni, situkulwane sakaHobabi, umkhwenyewaboMosi, wayakumisa lithende lakhe eceleni kwesihlahla lesikhulu eveni laseSananimu eceleni kweKhedeshi. 12Batsi kube bamtjele Sisera kutsi Bharaki, umsa wa-Abinowami, sewukhuphukele eNtsabeni iThabori, 13Sisera wabutsa tincola takhe tensimbi letatingema-900 nawo onkhe emadvodza, esuka eHaroshethi HagoyimuNome “eHaroshethi yebetive” aze efika emfuleni iKhishoni. 14Debhora wakhuluma kuBharaki, watsi: “Sukuma uhambe, lamuhla ngilo lilanga lapho Simakadze anikela Sisera esandleni sakho. Simakadze akahambi embikwakho yini?” Ngako Bharaki wehla eNtsabeni iThabori alandzelwa ngemadvodza lati-10 000. 15 Kwatsi ekuhlaseleni kwaBharaki Simakadze wasanganisa wabhubhisa Sisera kanye netincola takhe temphi, nemabutfo akhe, ngelusiko lwenkemba. Sisera washiya incola yakhe, wabaleka ngetinyawo. 16Kodvwa Bharaki wacosha tincola kanye nayo yonkhe imphi, waze wayawufika eHaroshethi Hagoyimu.Nome “eHaroshethi yebetive” Onkhe emabutfo aSisera awa ngelusiko lwenkemba, kwabate ngisho namunye lowaphunyuka. 17Noko Sisera yena wabaleka ngetinyawo, waze wayawungenisa ethendeni lakaJayeli, umfati waHebere, umKheni, ngobe kwakunebudlelwane emkhatsini waJabini, inkhosi yaseHasori, nelusendvo lwakaHebere, umKheni. 18Jayeli waphuma wahlangabeta Sisera, wafike watsi kuye: “Wota nkhosi yami, ngena ngekhatsi, ungesabi.” Ngako Sisera wangena ethendeni lakhe, Jayeli wambonya ngengubo yekulala. 19Wakhuluma kuJayeli, watsi: “Ngomile, ngicela mane unginatsise emanti.” Wagwabula ingula yelubisi wamnatsisa, wabuye wamgubhetela. 20Sisera wakhuluma kulomfati, watsi: “Mani emnyango welithende; nakukhona lofikako akubute kutsi ukhona yini umuntfu lokhona lapha ngekhatsi, ubotsi: ‘Kute.’ ” 21Kodvwa Jayeli, umkaHebere, wesuka watsatsa sikhonkhwane selithende kanye nesandvo, wamnyonyobela ngesikhatsi asetumekile alele. Wafike wamphisela ngalesikhonkhwane enhlafunweni, saze sayawuphumela emhlabatsini; kwaba kufa kwaSisera njalo loko. 22Bharaki wefika acosha Sisera, Jayeli waphuma wamhlangabeta, wafike watsi: “Wota, ngitekukhombisa lendvodza loyifunako.” Ngako wangena kanye naye. Wabona Sisera alele nesikhonkhwane selithende enhloko yakhe, afile. 23Ngalelo langa Nkulunkulu wancoba Jabini, inkhosi yemaKhenani, wamehlisa embikwema-Israyeli. 24Sandla sema-Israyeli sacina saba nemandla etikwaJabini, inkhosi yemaKhenani, ema-Israyeli, aze ambhubhisa amcedza.
siSwati
31 “Nangabe kukhona lonikela ngenkhomo kutsi ibe ngumnikelo wekuthula, kufanele kube yinkunzana nome sitfokati lesingenasiyela, awetfule embikwaSimakadze. 2Lowo muntfu uyawubeka sandla sakhe etikwenhloko yalomnikelo wakhe, bese uwubulalela ekungeneni kwelithende lekuhlangana. Emadvodzana a-Aroni labaphristi ayawufafata ngalengati emngcengcemeni walelilati alitungelete ndzawo tonkhe. 3 Emnikelweni wekuthula utawuletsa umhlatjelo lowentiwa ngemlilo kuSimakadze: emanoni lembese kwangekhatsi kanye nemanoni lahlanganisa loku kwangekhatsi, 4netinso totimbili, nemanoni lakuto, nemanoni lembese sibindzi, nalawo latawusuka kanye nato. 5 Emadvodzana a-Aroni atawushisa konkhe loko elatini kanye neminikelo yekushiswa etikwetinkhuni temlilo. Kungumnikelo lowentiwa ngemlilo, liphunga lelinuka lusi lolumnandzi kuSimakadze. 6“Nangabe yimvu nome yimbuti lena lesetjentiswa emnikelweni wekuthula, ingaba yindvuna nome ibe yinsikati, kodvwa kufanele kube ngulengenasiyela. 7Nangabe umuntfu anikela ngemvu, kufanele ayetfule kuSimakadze, 8bese ubeka sandla sakhe etikwenhloko yalomnikelo, ayibulalele embikwelithende lekuhlangana. Emadvodzana a-Aroni ayawufafata lengati emngcengcemeni walelilati alitungelete ndzawo tonkhe. 9Kulomnikelo wekuthula kufanele aletse umhlatjelo lowentiwa ngemlilo kuSimakadze: emanoni nemsila wonkhe ngekunona kwawo usikwe ekugcineni kwemgogodla, nemanoni alokungekhatsi, 10netinso totimbili, nemanoni lakuto nasematsebeni, nemanoni lembese sibindzi latawusuka kanye netinso. 11Umphristi utakushisela etikwelilati njengekudla, kube ngumnikelo lowentiwa ngemlilo kuSimakadze. 12“Nangabe umuntfu anikela ngembuti, kufanele ayetfule kuSimakadze, 13uyawubeka sandla sakhe etikwenhloko yayo ayibulalele embikwelithende lekuhlangana. Emadvodzana a-Aroni atawube asafafata lengati emngcengcemeni walelilati alitungelete ndzawo tonkhe. 14Kulomnikelo naku-ke latakunikela kube ngumnikelo lowentiwa ngemlilo kuSimakadze: emanoni lembese kwangekhatsi nawo onkhe lanamatsele kuko, 15netinso totimbili, nemanoni lakuto nasematsebeni, nemanoni lembese sibindzi, nalawo latawusuka kanye netinso. 16Umphristi utawube sewushisa konkhe loku elatini kube ngumnikelo wemlilo, liphunga lelinuka lusi lolumnandzi. Onkhe emanoni ngewaSimakadze. 17 Lona kutawuba ngumtsetfo wetitukulwane ngetitukulwane tenu, nome ngukuphi lapho niyawuhlala khona: kubete lodla emanoni nengati.” 41Simakadze wayala Mosi watsi: 2“Tjela sive sema-Israyeli utsi: ‘Nangabe umuntfu onile wephula nome ngangumuphi wemiyalo yaSimakadze, angakacondzi, kufanele ahambe ngalemitsetfo. 3“ ‘Nangabe kona umphristi logcotjiwe waze wehlisela lelo cala lakhe esiveni, uyawuletsa inkunzana lengenasiyela ayinikele ibe ngumhlatjelo wesono sakhe kuSimakadze. 4Lenkunzana uyayiletsa ekungeneni kwelithende lekuhlangana, abeke sandla etikwenhloko yayo, bese uyibulalela khona lapho embikwaSimakadze. 5Umphristi logcotjiwe uyawube sewutsatsa lengati yalenkunzana, angene nayo ethendeni lekuhlangana. 6Uyakwenya umuno wakhe kulengati, bese uyifafata embikwaSimakadze embikwendvwangu lengcwele, kuze kube kasikhombisa. 7Lenye ingati umphristi uyayibhoca etimphondvweni telilati lemphepho lenuka kamnandzi embikwaSimakadze ngekhatsi kwelithende lekuhlangana. Incenye yalengati uyayitsela emasekweni elilati lemnikelo wekushiswa lelisekungeneni kwelithende lekuhlangana. 8Kulenkunzana yemhlatjelo wesono uyawasusa onkhe emanoni lembese kwangekhatsi kanye nalawo lahlangene nako, 9netinso totimbili, nemanoni lakuto nalasematsebeni, nemanoni lembese sibindzi kanye nalawo layawusuka kanye netinso. 10Umphristi uyawutsatsa lamanoni alenkhomo awashisele elatini leminikelo yekushiswa, njengobe enta nakashisa umnikelo wekuthula. 11 Kodvwa uyawutsatsa sikhumba sayo, nenyama yayo yonkhe, nenhloko yayo, nemilente yayo, nekwangekhatsi kwayo, nemswane wayo. 12 Yonkhe lenkunzana uyawuyitsatsa aphumele nayo ngaphandle kwenkambu endzaweni lehlantekile ngekwemtsetfo, lapho kucitfwa khona umlotsa, afike akushisele khona ngemlilo wetinkhuni, etikwendvundvuma yemlotsa. 13 “ ‘Nangabe kone sonkhe sive saka-Israyeli, saba nelicala lekwephula umyalo waSimakadze, singakacondzi, nome sive besingakakucapheli loko, noko sinelicala. 14Siyawutsi singabona kutsi sonile, bese siletsa inkunzana lengenasiyela itewuba ngumhlatjelo wesono; iyakwetfulwa embikwelithende lekuhlangana. 15Baholi besive bayawubeka tandla tabo etikwenhloko yayo embikwaSimakadze, bese ibulawelwa khona lapho embikwaSimakadze. 16Umphristi logcotjiwe uyawutsatsa lenye yalengati angene nayo ethendeni lekuhlangana, 17bese wenya umuno wakhe kulengati, ayifafate embikwaSimakadze embikwendvwangu kuze kube kasikhombisa. 18 Lenye ingati uyayibhoca etimphondvweni telilati lelisembikwaSimakadze ethendeni lekuhlangana. Incenye yalengati lesele uyayitsela esisekelweni selilati lemnikelo wekushiswa ekungeneni kwelithende lekuhlangana. 19Onkhe lawo manoni ayo uyawatsatsa awashisele elatini. 20Uyakwenta njalo nakulenkunzana njengobe entile ngaleyo nakenta ngayo umhlatjelo wesono; umphristi uyawubentela kanjalo-ke inhlawulo yekubuyisana naSimakadze, bese bayatsetselelwa. 21Lenkunzana uyawube sewuyayitsatsa, aphumele nayo ngaphandle kwenkambu afike ayishisele khona, njengobe entile nakashisa umnikelo wekucala. Lona-ke ngiwo umhlatjelo wekususa sono sesive sonkhe. 22“ ‘Nangabe kone umholi, waba nelicala lekwephula umyalo waSimakadze longuNkulunkulu wakhe, angakacondzi, 23bese uyatiswa kutsi wonile, uyawuletsa siphongo lesingenasiyela sibe ngumnikelo wakhe wesono. 24Uyawubeka sandla sakhe etikwenhloko yalembuti, bese uyibulalela lapho kubulawelwa khona tonkhe tilwane temhlatjelo wekushiswa embikwaSimakadze. Lowo ngumnikelo wesono. 25Umphristi uyakwenya umuno wakhe kulengati yalesilwane, bese uyibhoca etimphondvweni telilati leminikelo yekushiswa, lena lenye ingati ayitsele esisekelweni selilati. 26Uyawushisa onkhe lamanoni awashisele elatini, njengobe enta nakashisa emanoni emnikelo wekuthula; umphristi uyawumentela kanjalo-ke umholi inhlawulo yekubuyisana naSimakadze, bese lomholi uyatsetselelwa sono sakhe. 27 “ ‘Nangabe kone umuntfu nje, abe nelicala lekwephula lomunye wemiyalo yaSimakadze, angakacondzi, 28uyawutsi angatiswa kutsi wonile, bese uletsa imbutikati lengenasiyela ibe ngumnikelo waleso sono lasentile. 29Uyawubeka sandla sakhe etikwenhloko yalomnikelo wesono, bese uyibulalela lapho kubulawelwa khona tonkhe tilwane temhlatjelo wekushiswa. 30Umphristi uyakwenya umuno wakhe kulengati yalesilwane, bese uyibhoca etimphondvweni telilati lemihlatjelo yekushiswa, lena lenye ingati lesele ayitsele esisekelweni selilati. 31Uyawube sewukhipha onkhe emanoni ayo, njengobe enta nakukhishwa emanoni kuletilwane temnikelo wekuthula. Umphristi uyawube sewuwashisela elatini, khona kutawuba liphunga lelinuka lusi lolumnandzi kuSimakadze, uyawumentela kanjalo-ke inhlawulo yekubuyisana naSimakadze, bese-ke lomuntfu uyatsetselelwa sono sakhe. 32“ ‘Nangabe lomuntfu aletsa imvu, kufanele kube ngulensikati lengenasiyela. 33Kufanele abeke sandla sakhe etikwenhloko yayo, bese uyayibulala njengemnikelo wesono, ayibulalele lapho kubulawelwa khona tonkhe tilwane temnikelo wekushiswa. 34Umphristi uyakwenya umuno wakhe kulengati yalesilwane, bese uyibhoca etimphondvweni telilati lemnikelo wekushiswa, lena lenye ingati ayitsele esisekelweni selilati. 35Uyawube sewukhipha onkhe emanoni, njengobe kwentiwa nakukhishwa onkhe emanoni kulemvu yemnikelo wekuthula; umphristi uyawushisela etikwelilati kulomnikelo lowentiwa ngemlilo kuSimakadze. Umphristi uyawumentela kanjalo-ke inhlawulo yekubuyisana naSimakadze, bese-ke lomuntfu uyatsetselelwa sono sakhe.’ ” 51“ ‘Nangabe umuntfu onile ngekutsi atsi afunwa ngumtsetfo kutsi atewufakaza ecaleni, kepha angabe asafakaza ngaloko lakubonile nome lakuvile, kufanele ajeziselwe lelo cala lakhe. 2 “ ‘Nangabe umuntfu kwenteka angakacondzi atsintsa nome yini lengcolile ngekwemtsetfo, njengesidvumbu sesilwane lesingcolile, nome sifuyo, nome silwanyakatana, naye sewungcolile, sewunelicala. 3“ ‘Nangabe umuntfu kwenteka angakacondzi atsintsa nome yini yemuntfu lengcolile, levamisile kumngcolisa umuntfu, unelicala laloko, nasakubonile loko lakwentile. 4“ ‘Nangabe kwenteka umuntfu wafunga ngekunganaki, kwenta lokuhle nome lokubi, njengobe umuntfu afunge nome ngayini angakacabangisisi nome abengakanaki, noko unelicala, nasakubonile loko lakwentile. 5“ ‘Nangabe umuntfu anelicala ngalokunye kwaloku lokubaliwe, kufanele avume lesono asho nekutsi usente kanjani. 6Inhlawulo yaso kufanele kube lizinyane lelisikati, lemvu nome lembuti, kube ngumhlatjelo wesono kuSimakadze. Umphristi utamentela inhlawulo yekubuyisana kuSimakadze ngesono sakhe. 7“ ‘Nangabe lomuntfu angeke akhone kukhipha lizinyane lemvu, uyawuletsa ematuba lamabili nome emazini lamabili elivukutfu kuSimakadze, kube yinhlawulo yesono: linye libe ngumnikelo wesono, lelinye libe ngumnikelo wekushiswa. 8 Utawaletsa kumphristi, loyawucale anikele ngaloko lokungumnikelo wesono. Uyalishwila intsamo kodvwa angayihluphuli inhloko, 9bese ufafata lengati yalo emhlubulweni welilati. Incenye yalengati kufanele iphomphiselwe esisekelweni selilati. Lona-ke ngumnikelo wesono. 10Leli lelinye lesibili liyawuba lemnikelo wekushiswa, njengobe kusho umtsetfo. Umphristi uyawumentela kanjalo-ke inhlawulo yekubuyisana naSimakadze, bese-ke lomuntfu uyatsetselelwa sono sakhe. 11“ ‘Nangabe lomuntfu angeke akhone kukhokha ematuba lamabili nome emazini lamabili elivukutfu, kufanele aletse imphuphu lengaba yikhilogremu kutsi itewuba ngumnikelo wesono. Kufanele angayifaki emafutsa emncumo nome imphepho, ngobe ingumnikelo wesono. 12Uyayiletsa kumphristi, loyawufike acaphune libinta lesandla kube sikhumbuto, bese uwushisela elatini etikweminikelo yemlilo leyetfulwe kuSimakadze; lowo-ke ngumnikelo wesono. 13Umphristi uyawumentela kanjalo-ke umuntfu inhlawulo yekubuyisana naSikmakadze, nome sono sakhe ngabe saluphi luhlobo, uyawube sewuyatsetselelwa. Loku lokusele kufanele kube sabelo semphristi, njengobe kunjalo emnikelweni walokutinhlavu.’ ” 14Simakadze wakhuluma kuMosi, watsi: 15“Nangabe umuntfu ona ngekwephula munye walemiyalo lengcwele yaSimakadze angakacondzi, kufanele ahlawule kuSimakadze ngesihhanca lesingenasiyela. Bungako balesihhanca buyawubonwa nguwe ngekwesilinganiso sendzawo lengcwele; lowo-ke ngumnikelo loyinhlawulo yelicala. 16Kufanele abuyisele konkhe loko lehlulekile kukwenta macondzana nemiyalo lengcwele aphindze engete kwesihlanu. Loko uyawukunika umphristi, yena-ke uyawube sewunikela ngalesihhanca lesingumnikelo welicala. Uyawumentela kanjalo-ke inhlawulo yekubuyisana naSimakadze; lowo muntfu uyawube sewuyatsetselelwa. 17“Nangabe umuntfu ona ngekutsi ephule lomunye wemitsetfo yaSimakadze, nome abengati, unelicala, kufanele ahlawule. 18Kufanele ahlawule kumphristi, ngesihhanca lesingenasiyela. Bungako baso buyawukalwa nguwe njengesimiso semnikelo welicala. Umphristi uyawumentela kanjalo-ke inhlawulo yekubuyisana naSimakadze; lowo muntfu uyawube sewuyatsetselelwa licala lakhe lalente angakacondzi. 19Lowo-ke ngumnikelo loyinhlawulo yelicala; empeleni abenelicala kuSimakadze.”
siSwati
Sura ya 7 1 Kuhusu mambo ghamnyandikili: Kuyele wakati ambapu ni kinofu ngosi akolokugona ni ndala munu. 2 Lakini kwa ndabha ya majaribu mingi gha zinaa khila ngosi ayelai ni ndala wa muene, na khila ndala ayelai ni ngosi munu. 3 Ngosi ipasika kumpela ndala haki ya muene ya ndobho, ni khela khela ndala ni muene kwa ngosi munu. 4 Si ndala yayele ni mamlaka juu ya mbhelhe wa muene, ni ngosi. Khela khela, ngosi ni muene ayelepi ni mamlaka juu ya mbhele wa muene, bali ndala ayenaku. 5 Mkolokuyimana pamwigona pamonga, isipokwa mkubalianaa kwa muda maalum. Mketai naha ili kukabha muda wa maombi. Kisha mwibhuesya kukhelhebhukilana kabhele pamonga, ili kwamba Shetani akolokuhida kubhajaribu kwa kukosa kiasi. 6 Lakini nijobha agha mambo kwa hiari na si kama amri. 7 Nitamani kila mmonga ngayele kama nene kaniyele. Lakini khila mmonga ayele ni karama ya muene kuhoma kwa K'yara. Oyo ayele ni karama eye, ni yhola karama yhela. 8 Kwa bhabelili kugegekibhwa ni bhajane niobha kwamba, ni kinofu kwa bhene kama bhabakili bila kugegekibhwa, kama kaniyele nene. 9 Lakini kama mwibhuesyalepi kwizuila, bhipasibhwa kugegekibhwa kwa ndabha heri kwa bhene kugegekibhwa kuliko kuyaka tamaa. 10 henu kwa bhala bhabhagegekibhu nikabhaphela amri, nelepi bali ni Bwana. “Ndala akolokutengana ni ngosi munu.” 11 Lakini kama kajitenga kuhoma kwa ngosi munu, abakilai mewa bila kugegekibhwa au vinginevyo apatanai ni ngosi munu. Ni “Ngosi akolokumphela talaka ndala munu.” 12 Lakini bhakili, nijobha - nene, si Bwana -kwamba kama ndongo yeywoha yhola ayele ni ndala yaiaminilepi na iridhika kuishi ni muene, ipasibhwa lepi kundeka. 13 Kama ndala ayele ni ngosi yakamwamini lepi natiai iridhika kuishi ni muene, akolokundeka. 14 Kwa ngosi yabelili kuamini itasika kwa ndabha ya imani ya ndala munu. Ni ndala yabelili kuamini itakasika kwa ndabha ya ngosi munu yaiamini. Viginevyo Bwana bhuinyu ngabhayelepi safi, lakini kwa kueli bhatakasiki. 15 Lakini mwenzi yaiaminilepi kabhokai na alotai. Kwa namna eyu, mhaja au ndhombho bhifungibhwalepi ni fiapo fya bhene. K'yara atukutili kwa amani. 16 Wimanyala bhuli kama ndala, huenda ilota kumwokola ngosibhu? Au wimanya bhuli kama ngosi, huenda ilotakumwola ndalabhu? 17 Khila mmonga tu aishi maisha kama Bwana akibhagabhili, khila mmonga kama K'yara akibhakutili bhene. Obho ni mwongozo wa nene kwa makanisa ghoha. 18 Ayele yataharibhu pakutibhu kuamini? Akolokujaribu kubhoka alama ya tohara ya muene. 19 Ayele yeywoha yhola yakutibhu mu imani ataharibhulepi wala yabelili kutahiribhwa kuyelepi matatizo. Kakujele ni matatizo ni kutii amri sa K'yara. 20 Khila mmonga abakilai mu wito kayele pakutibhu ni K'yara kuamini. 21 Wayele mtumwa wakati K'yara pakukutili? Ukolokujali kuhusu eyu. Lakini kama wibhuesya kuya huru, fuanyai naha. 22 Kwa mmonga yaikutibhwa ni Bwana kama mtumwa ni munu huru mu Bwana. Kama khela, yayele huru pakutibhu kuamini ni mtumwa wa Kristu. 23 Mmali kugholibhwa kwa thamani, henu mkolokuya bhatumwa bhanadamu. 24 Mhaja ni ndhombho bhangu, mu maisha ghoghoha khila mmonga watete twakutibhwai kuamini, tubakilai khela. 25 Henu, bhala bhoa ambabho bhabhabelili kugega kamwe, nujihe ni amri kuhoma kwa Bwana. Lakini nikabhaphela maoni ghangu kama nikiyele kwa huruma sa Bwana, sasiaminika 26 Henu nifikirila naha kwa ndabha ya usumbufu, ni kinofu ngosi abakilai kama kayele. 27 Ufungibhu kwa ndala ni kiapo kya ndobho? Kolokulonda uhuru kuhoma henu. Uyele huru kuhoma kwa ndala au ugegekibhu lepi? Ukolokulonda ndala. 28 Lakini kama ugegeli ufanyili lepi dhambi Na kama ndala agegekibhu lepi agegekibhu, afanyililepi hambi. Bado bhala bhigegana bhikabha masumbufu gha aina mbalimbali. Ninene nilonda nibhaepusyai aghu. 29 Lakini nikabhabhoka naha, mhaja ni ndhombho bhangu mudani ufupi. Tangu henu ni kuyendelela, bhla bhabhayele ni bhadala bhaishyai kama bhayehenabhu. 30 Bhoa bhabhayele ni huzuni bhakifuanyai kama bhayele bhayelepi ni huzuni, ni bhoa bhabhinuna khenu kyokyokhela, kama bhamiliki hee kyokyokhela. 31 Na bhoa bhabhishughulika ni ulimwengu, bhayelai kama bhashughuliki lepi nabhu. Kwa ndabha mitindo ya dunia yifikira muishu bhwaki. 32 Nilonda muyelai huru kwa masumbufu ghoa, ngosi yabelili kugega akajihusisha ni henu fafikamhusu Bwana, namna ya kumpendesya muene. 33 Lakini ngosi yagegili kajihusisha ni mambo gha dunia, namna ya kumpendesya mdalamunu, 34 agawanyiki ndala yabelili kugegekibhwa au bikira kajihusisha ni fhenu kuhusu Bwana, namna ya kujitenga katika mbhelhe ni mu roho. Lakini ndala yagegekibhu kajihusisha ni fhenu dunia, namna ya kumfurahisya ngosi munu. 35 Nijobha naha kwa faia ya yhomo mwayhomo, na mbhekalepi nteghu kwayhomo. Nijobha naha kwa khela ni haki, ili kwamba mwibhuesya kwibheka wakfu kwa Bwana bila kikwazo kyokyokhela. 36 Lakini kama munu ifikirila ibhuesyalepi kuntendela kwa heshima mwana wali bha muene, kwa ndabha ya hisia sa muene sejele ni nghofho sana, lekai ageganai ni muene kama kaganili. Siyo dhambi. 37 Lakini kama afuanyili maamuzi ghakutokugega, na kuyelepi haja ya lazima, na kama ibhuesya kutawala hamu ya muene ilokufuanya kinofu kama agegilepi. 38 Henu, ambayi akangega mwanamwali wa muene ifuanya kinofu, na yeywoha yhola ambayi ichagula kutokugega ilokufuanya kinofu zaidi. 39 Ndala afungibhu ni ngosi munu wakati ayele hai. Lakini kama ndala kafwai, ayele huru kugegekibhwa ni yuywoha yhola yaaganili, lakini katika Bwana tu. 40 Nakhona mu maamuzi ghayhoni ilotakuya ni furaha zaidi kama kaiishi kayele. Na nifikirila kuya ninene kabhele niyele ni Roho wa K'yara.
siSwati
191 Inkatho yesibili yacondzana nesive sakaSimeyoni, lusendvo ngelusendvo. Live lesabelwa lona lalisekhatsi eveni lakaJuda. 2Lalifaka ekhatsi: IBherisheba, nome iSheba, neMolada, 3neHasari Shuwali, neBhala, ne-Esemu, 4ne-Eltholadi, neBhethuweli, neHoma, 5neSikilagi, neBhethi Makhabothi, neHasari Susimu, 6neBhethi Lebayothi, neSharuheni. Kwaba ngemadolobha lali-13Bunyenti baletindzawo bungahle behluke ngenca yetindzawo letengetwe kamuva akanye nemiti yawo. 7Bekuyi-Ayini, neRimona, ne-Etheri, ne-Ashani. Kwaba ngemadolobha lamane akanye nemiti yawo, 8nayo yonkhe imiti leyayitungelete lamadolobha, kuze kuyewufika eBhalathi Bheri, lekwakuyiRama yaseNegevu, iningizimu nelive.Kwaba ngulelo-ke live lelaba sabelo sesive sakaSimeyoni, lusendvo ngelusendvo. 9Lifa lesive sakaSimeyoni latsatfwa esabelweni sakaJuda, ngobe live lakaJuda lalilikhulu kunabo. Ngako-ke sive sakaSimeyoni sabelwa lifa eveni lakaJuda. 10Inkatho yesitsatfu yacondzana nesive sakaZebuloni, lusendvo ngelusendvo: Umnyele welive labo wawuhamba uze ufike eSaridi. 11Wawusuka lapho ucondze enshonalanga, eMarala, ufike eDabheshethi, wendlulele emfudlaneni lowawusedvute neJokneyamu. 12Wawusuka eSaridi ucondze emphumalanga ucondzane nekuphuma kwelilanga eveni laKhislothi Thabori, uhambe ucondze eDabherathi, wenyuke ucondze eJafiya. 13Wawuchubeka ucondze emphumalanga eGathi Heferi, nase-Ethi Kasini; wawufike wendlule iRimoni ujikele eNeya. 14Lapho-ke umnyele wawugega ngasenyakatfo ucondze eHanathoni, ugcine eSihosheni saseJifta Eli. 15Wawufaka ekhatsi iKhathathi, neNahalali, neShimironi, neJidala, neBhetlehema. Kwaba ngemadolobha lali-12 akanye nemiti yawo. 16Lamadolobha nemiti yawo aba lifa lelabelwa sive sakaZebuloni, lusendvo ngelusendvo. 17Inkatho yesine yacondzana nesive saka-Isakhari, lusendvo ngelusendvo. 18Live laso lalifaka ekhatsi: IJezreyeli, neKhesulothi, neShunemu, 19neHafarayimu, neShiyoni, ne-Anaharathi, 20neRabhithi, neKhishiyoni, ne-Ebesi, 21neRemethi, ne-Eni Ganimu, ne-Eni Hada, neBhethi Phasesi. 22Umnyele wawugudla iNtsaba iThabori neShahasima,Nome “Shahasajimu” neBhethi Shemeshi ugcine eJordane. Kwaba ngemadolobha lali-16 akanye nemiti yawo.23Lamadolobha kanye nemiti yawo kwaba lifa lelabelwa sive saka-Isakhari, lusendvo ngelusendvo. 24Inkatho yesihlanu yacondzana nesive saka-Asheri, lusendvo ngelusendvo. 25Live laso lalifaka ekhatsi: IHelkathi, neHali, neBheteni, ne-Akshafu, 26ne-Alameleki, ne-Amadi, neMishali. Ngasenshonalanga lomnyele wawugudla iKhameli neShihori Libnathi. 27Wawusuka lapho ujikele ngasemphumalanga ucondze eBhethi Dagoni, ufike kaZebuloni naseSihosheni sase-Jifta Eli, ucondze enyakatfo eBhethi Emeki, naseNeyiyeli, wendlulele eKhabuli, ngesancele. 28Wawuhamba ucondze e-Abdoni,Letinye tincwadzi tekucala titsi “Ebroni” naseRehobu, naseHamoni, naseKhana, uze ufike eSidoni Lenkhulu. 29Umnyele wawube sewujikela ngaseRama, ucondze eThire, lidolobha leliyinqaba, bese ujikela ngaseHosa, uphumele elwandle esifundzeni saseMahalabi nase-Akzibi, 30nase-Uma, nase-Afeki, naseRehobu. Kwaba ngemadolobha langema-22 akanye nemiti yawo.31Lamadolobha kanye nemiti yawo kwaba lifa lelabelwa sive saka-Asheri, lusendvo ngelusendvo. 32Inkatho yesitfupha yacondzana nesive sakaNaftali, lusendvo ngelusendvo: 33Umnyele wabo wawusuka eHelefu esihlahleni lesikhulu saseSananimu, wendlule e-Adami Nekhebi, neJabniyeli ucondze eLakhumu, uze uyewungena eJordane. 34Lomnyele wawujika ucondze ngasenshonalanga udzabule ekhatsi i-Aznothi Thabhori, uze uphumele eHukhoki. Wawufike ugudle emnyeleni wakaZebuloni ngaseningizimu, bese kutsi ngasenshonalanga ugudle umnyele waka-Asheri, ngasemphumalanga kube ngumfula iJordane. 35Emadolobha latinqaba kwaba yiSidimu, neSeri, neHamathi, neRakhathi, neKhinerethi, 36ne-Adama, neRama, neHasori, 37neKhedeshi, ne-Edreyi, ne-Eni Hasori, 38neJironi, neMigdali Eli, neHoremu, neBhethi Anathi, neBhethi Shemeshi. Kwaba ngemadolobha lali-19 akanye nemiti yawo.39Lamadolobha kanye nemiti yawo kwaba lifa lelabelwa sive sakaNaftali, lusendvo ngelusendvo. 40Inkatho yesikhombisa yacondzana nesive sakaDani, lusendvo ngelusendvo. 41Lelive lalifaka nati tindzawo: Kwaba yiSora, ne-Eshtayoli, ne-Iri Shemeshi, 42neShalbimu, ne-Ayaloni, ne-Jithila, 43ne-Eloni, neThimna, ne-Ekroni, 44ne-Eltheke, neGibhethoni, neBhalathi, 45neJehudi, neBhene Bheraki, neGathi Rimoni, 46neMe Jakhoni, neRakhoni, kanye nalendzawo lebhekene neJopha. 47 Kodvwa sive sakaDani saba nenkinga kutsi silidle lelive laso, ngako senyuka sayakuhlasela iLeshemu, sayidla, sayicedza ngenkemba, sayitfumba. Sahlala eLeshemu sase siyetsa libito ngakhokho waso satsi yiDani. 49Batsi kube bacedze kwaba lelive ngekwetigaba talo, baka-Israyeli banika Joshuwa, umsa waNuni, sabelo lesilifa lakhe emkhatsini wabo, 50njengobe Simakadze abeyalile. Bamnika lidolobha labelicelile, iThimnathi Sera,“Thimnathi Sera” nome “Thimnathi Heresi” liseveni letintsaba ka-Efrayimu. Walakha lelidolobha, wase uhlala kulo. 51 Lawa-ke ngemave, Eleyazare, umphristi, naJoshuwa, umsa waNuni, nebaholi betive taka-Israyeli, labawaba ngenkatho eShilo embikwaSimakadze, ekungeneni kwelithende lekuhlangana. Kwaba kucedza kwabo-ke kwabelana live. 201 Simakadze wakhuluma kuJoshuwa, watsi: 2“Tjela ema-Israyeli kutsi akakhetse lamanye emadolobha ekukhosela, njengobe ngasho ngaMosi, 3kuze kutsi nakukhona lobulele umuntfu ngesiphosiso angakacondzi, abalekele khona, atewusindza kulowo longumphindziseli, losihlobo sengati salowo lambulele. 4“Utawutsi nakabalekela kulelinye lalamadolobha afike eme esangweni lalelo dolobha alandzise yonkhe indzaba yakhe embikwabandlancane walelo dolobha. Kufanele lobandlancane amngenise ngekhatsi, bese umnika indzawo yekuhlala naye. 5Nangabe lona longumphindziseli, losihlobo sengati salowo lambulele, amcosha, lobandlancane akufanele anikele lomkhoseliswa kulomphindziseli, ngobe phela ubulele lomakhelwane wakhe ngesiphosiso angakacondzi, kantsi futsi abengesiso sitsa sakhe ngaphambili. 6Lomkhoseliswa kufanele ahlale kulelo dolobha, lize licala lakhe litekwe ngulelo bandla, kuze kufe nalomPhristi Lomkhulu labephetse ngaleso sikhatsi. Emvakwaloko-ke sangancandzeka abuyele ekhaya kakhe kulelo dolobha labaleka kulo.” 7Ngako base bakhetsa iKhedeshi yaseGalile eveni letintsaba kulakaNaftali, neShekhemu, eveni letintsaba kulaka-Efrayimu, neKhiriyathi Abha, lekuyiHebroni, eveni letintsaba kulakaJuda. 8 Ngasemphumalanga kweJordane ngesheya kweJerikhoSiHebheru sitsi “kweJordane yaseJerikho”, kungenteka kutsi kwakulibito ehlane, esibebesini setintsaba, bakhetsa iBheseri, esiveni sakaRubeni, neRamothi kulakaGileyadi, esiveni sakaGadi, neGolani kulaseBhashani, esiveni sakaManase. 9Nakwenteka um-Israyeli nome wetive lohlala emkhatsini wabo abulala lomunye umuntfu ngesiphosiso angakacondzi, abengabalekela kulamadolobha lakhetsiwe, angabe asabulawa ngulomphindziseli, losihlobo sengati salowo lambulele, licala lakhe lisengakatekwa ebandla. 211Baholi bemindeni yemaLevi beta ku-Eleyazare, umphristi, nakuJoshuwa, umsa waNuni, nakubaholi bemindeni yaletinye tive taka-Israyeli, 2 eShilo eKhenani, bafike batsi: “Simakadze wayala ngaMosi kutsi kufanele sinikwe emadolobha lesitawuhlala kuwo, abe nemadlelo etifuyo tetfu.” 3Njengobe Simakadze abeshito, ema-Israyeli anika emaLevi nankha emadolobha lalandzelako kanye nemadlelo awo, kutsi kube sabelo sawo: 4Inkatho yekucala yaba yemaKhohati, lusendvo ngelusendvo. EmaLevi labesitukulwane sa-Aroni, umphristi, abelwa emadolobha lali-13 esiveni sakaJuda, nesakaSimeyoni, nesakaBhenjamini. 5Letinye titukulwane takaKhohati tabelwa emadolobha lalishumi etinsendvo tesive saka-Efrayimu, nesakaDani, nencenye yesive sakaManase. 6Titukulwane takaGeshoni tabelwa emadolobha lali-13 etinsendvo tesive saka-Isakhari, nesaka-Asheri, nesakaNaftali, nencenye yesive sakaManase eBhashani. 7Titukulwane takaMerari, lusendvo ngelusendvo, temukela emadolobha lali-12 esive sakaRubeni, nesakaGadi, nesakaZebuloni. 8Ngako ema-Israyeli abela emaLevi lamadolobha akanye nemadlelo awo, njengobe Simakadze abeyale ngaMosi. 9Kusukela esiveni sakaJuda nesakaSimeyoni abelwa nankha emadolobha lalandzelako, 10 lamadolobha abelwa titukulwane taka-Aroni lekwakungulomunye wemindeni yemaKhohati lekwakungemaLevi, ngobe inkatho yekucala yayicondzene nato: 11 Banikwa iKhiriyathi Abha, lekwakuyiHebroni, kanye nemadlelo labeyitungeletile, eveni letintsaba kulakaJuda; Abha bekunguyise wa-Anaki. 12 Kodvwa emasimi nemiti leyayitungelete lelidolobha kwakunikwe Khalebi, umsa waJefune, kutsi kube sabelo sakhe. 13 Ngako titukulwane ta-Aroni, umphristi, tanikwa iHebroni, lekwakulidolobha lekukhosela kwalowo lonelicala lekubulala; tanikwa neLibna, 14neJathiri, ne-Eshtemoya, 15neHoloni, neDebiri, 16ne-Ayini, neJutha, neBhethi Shemeshi, akanye nemadlelo awo; kwaba ngemadolobha layimfica kuleto tive totimbili. 17Esiveni sakaBhenjamini anikwa iGibeyoni, neGeba, 18ne-Anathothi, ne-Almoni, akanye nemadlelo awo; kwaba ngemadolobha lamane.19Onkhe emadolobha ebaphristi, labatitukulwane ta-Aroni, aba li-13, asakanye nemadlelo awo. 20Labanye betinsendvo temaKhohati lekwakungemaLevi babelwa emadolobha esiveni saka-Efrayimu: 21Eveni letintsaba kulaka-Efrayimu anikwa iShekhemu, lidolobha lekukhosela kwalowo lonelicala lekubulala, neGezeri, 22neKhibsayimu, neBhethi Horoni, akanye nemadlelo awo; kwaba ngemadolobha lamane. 23Nasesiveni sakaDani anikwa i-Eltheke, neGibhethoni, 24ne-Ayaloni, neGathi Rimoni, akanye nemadlelo awo; kwaba ngemadolobha lamane. 25Incenye yesive sakaManase yanikwa iThanaki, neGathi Rimoni, akanye nemadlelo awo; kwaba ngemadolobha lamabili.26Onkhe lamadolobha lalishumi kanye nemadlelo awo anikwa lawa lamanye emaKhohati, lusendvo ngelusendvo. 27Lusendvo ngelusendvo lwemaLevi langemaGeshoni nawo abelwa: Kulencenye yesive sakaManase anikwa iGolani yaseBhashani, lidolobha lekukhosela kwalowo lonelicala lekubulala, neBhe Eshtera,“Bhe Eshtera” nome “Ashtarothe” akanye nemadlelo awo; kwaba ngemadolobha lamabili. 28Esiveni saka-Isakhari anikwa iKhishiyoni, neDabherathi, 29neJamuthi, ne-Eni Ganimu, akanye nemadlelo awo; kwaba ngemadolobha lamane. 30Esiveni saka-Asheri anikwa iMishali, ne-Abdoni, 31neHelkathi, neRehobu, akanye nemadlelo awo; kwaba ngemadolobha lamane. 32Esiveni sakaNaftali anikwa iKhedeshi, eGalile, lidolobha lekukhosela kwalowo lonelicala lekubulala, neHamothi Dori, neKhathani, akanye nemadlelo awo; kwaba ngemadolobha lamatsatfu.33Onkhe emadolobha esive semaGeshoni, lusendvo ngelusendvo, aba li-13, akanye nemadlelo awo. 34Lusendvo ngelusendvo lwemaMerari, lekwakungulamanye emaLevi, nawo abelwa: Esiveni sakaZebuloni anikwa iJokneyamu, neKhatha, 35neDimna, neNahalali, akanye nemadlelo awo; kwaba ngemadolobha lamane. 36Esiveni sakaRubeni anikwa iBheseri, neJahasi, 37neKhedemothi, neMefathi, akanye nemadlelo awo; kwaba ngemadolobha lamane. 38Esiveni sakaGadi anikwa iRamothi leyayiseGileyadi, lidolobha lekukhosela kwalowo lonelicala lekubulala, neMahanayimu, 39neHeshboni, neJazeri, akanye nemadlelo awo; kwaba ngemadolobha lamane.40Onkhe emadolobha labelwa emaMerari, lekwakungemaLevi, lusendvo ngelusendvo, aba li-12. 41 Emadolobha emaLevi kulelive lelase lingelema-Israyeli abengema-48 asawonkhe, akanye nemadlelo awo. 42Ngulelo nalelo dolobha lalinemadlelo alo labelitungeletile; kwakunjalo kuwo onkhe lawo madolobha. 43 Ngako Simakadze ema-Israyeli wawapha lonkhe lelo live labefunge ngalo kubokhokho bawo kutsi utawanika, alidla ase ahlala kulo. 44 Simakadze wawapha kuphumula kulelo live, kwaya njengobe abefungile kubokhokho bawo. Kute nome sinye sitsa sawo lesakhona kumelana nawo, ngobe Simakadze tonkhe leto titsa tawo watinikela etandleni tawo. 45 Kute nome sinye setsembiso lesingazange sifezeke emkhatsini wato tonkhe tetsembiso letinhle latenta endlini yaka-Israyeli; tonkhe tagcwaliseka.
siSwati
21“Manje-ke, lomyalo ucondzene nani, nine baphristi: 2 Naningalaleli, futsi naningatimiseli ngenhlitiyo yenu kutsi nihloniphe Libito lami, ngitanitfumelela sicalekiso, netibusiso tenu ngiticalekise.“netibusiso tenu ngiticalekise” nome “konkhe lenihlala nibusisiwe ngako ngikucalekise” Yebo, vele sengiticalekisile, ngobe anikatimiseli enhlitiyweni yenu kutsi ningihloniphe,” kusho Simakadze longuSomandla. 3 “Ngenca yenu, ngiyakutekhuta“ngiyakutekhuta” nome “ngiyakuticedza nya” titukulwane tenu;“ngiyakutekhuta titukulwane tenu” nome “ngiyakutihushisa tinhlavu tenu” ngiyakuwendlala ebusweni benu lamatfumbu emihlatjelo yenu yemadzili, nani niyawususwa kanye nawo. 4 Nitawukwati-ke kutsi nginitfumelele lesecwayiso, khona kutawutsi sivumelwane sami naLevi sichubeke,” kusho Simakadze longuSomandla. 5“Sivumelwane sami naye bekusivumelwane sekuphila nekuthula, nguloko lengamnika kona, kutsi angihloniphe, futsi wavele wangihlonipha wema ekulesabeni Libito lami. 6Sifundziso lesiliciniso sasisemlonyeni wakhe, kute inkhohliso leyatfolakala etindzebeni temlomo wakhe. Wahamba nami ngekuthula nangebucotfo, wakhipha labanyenti esonweni. 7 “Ngobe tindzebe temlomo wemphristi kufanele tilondvolote lwati, emlonyeni wakhe kufanele bantfu bafune sifundziso semtsetfo wami, ngobe phela yena usitfunywa saSimakadze longuSomandla. 8Kodvwa nine senisukile kuleyo ndlela, kwatsi ngalemfundziso yenu nakhubatelisa bantfu labanyenti, bawa; nisephulile sivumelwane sami naLevi,” kusho Simakadze longuSomandla. 9 “Ngako-ke mine senginente nedzeleleka natfotjiswa embikwabo bonkhe bantfu, ngobe anikatilandzeli tindlela tami, kodvwa nine niyaye nikhetse bantfu nanisebentisa umtsetfo.” 10 AsinaBabe“Babe” nome “babe” munye sonkhe yini? Asidalwanga nguNkulunkulu munye yini? Pho, sisihlambalatelani lesivumelwane sabokhokho betfu ngekungetsembeki kwetfu lomunye kulomunye? 11 Juda abengaketsembeki. Intfo lesinengiso seyentiwe ka-Israyeli naseJerusalema: Juda sewungcolise indzawo lengcwele letsandvwa nguSimakadze, emadvodza akaJuda ateka bafati labakhonta sithico sebetive. 12Umuntfu lowenta loko, nome ngabe ngubani, shangatsi Simakadze angamsusa emathendeni akaJakobe,Nome “Shangatsi Simakadze angasusa kulamathende akaJakobe nobe ngubani lobeke bufakazi egameni lalowo muntfu lowenta loku” siHebheru salomusho asikhanyi lite nome ngabe uyayiletsa iminikelo kuSimakadze longuSomandla. 13Lokunye lenikwentako naku: Nilitsela ngetinyembeti lilati laSimakadze. Niyalila nikhale ngobe angasayinaki iminikelo yenu, nome angasayemukeli ngekujabula etandleni tenu. 14 Niyabuta nitsi: “Leni?” Kungobe Simakadze abengufakazi emkhatsini wakho nemfati webusha bakho, ngobe awuketsembeki kuye, nome yena usengumkakho, umfati wesivumelwane semshado. 15Simakadze akabenti baba munye yini? Enyameni nasemoyeni bakhe. Bamunye leni? Ngobe abefuna bantfwana labesaba Nkulunkulu.Nome “Kodvwa lona longubabe wetfu akakakwenti loku, hhayi asaphila. Abefunani? Situkulwane lesiphuma kuNkulunkulu” Ngako tilindze wena emoyeni wakho, wetsembeke kumfati webusha bakho. 16 Simakadze Nkulunkulu wema-Israyeli utsi: “Ngiyakutondza kwehlukana kwalabashadile, kantsi futsi ngiyayenyanya indvodza levimbanisa ngebudlova“levimbanisa ngebudlova” nome “lelahla umkayo ngebudlova” siHebheru salomusho asikhanyi njengesembatfo,” kusho Simakadze. Ngako ticaphele wena emoyeni wakho, ungabi ngulongaketsembeki. 17Senimkhatsatile Simakadze ngemavi enu. Niyabuta nitsi: “Simkhatsate ngani?” Nimkhatsate ngekukhuluma nitsi: “Bonkhe labenta lokubi bahle emehlweni aSimakadze, futsi uyajabula ngabo,” nome: “Uphi loNkulunkulu wema-Israyeli lowehlulela ngebucotfo?” 31 “Bukani la, ngiyawutfumela sitfunywa sami, lesiyawulungisa indlela embikwami. Masinyane loSimakadze lenimfunako uyakuta ethempelini lakhe. Yebo, sitfunywa sesivumelwane lenisifisako siyawufika,” kusho Simakadze longuSomandla. 2Kodvwa ngubani nje longamelana nelilanga lekufika kwakhe? Ngubani longema ekubonakaleni kwakhe? Ngobe uyawufanana nemlilo wemcengi nome nensipho yemgezi. 3 Uyawuhlala njengemcengi nanjengemhlanti wesiliva; uyawuhlanta emaLevi awacenge njengegolide nesiliva. Simakadze uyawuba nemadvodza layawuletsa iminikelo ngekulunga, 4neminikelo yakaJuda neyaseJerusalema iyawuphindze yemukeleke kuSimakadze, njengasemalangeni akadzeni, eminyakeni yasemandvulo. 5 “Ngako, ngiyawusondzela kini kutakwehlulela. Ngiyawushesha kutsi ngifakaze ngimelane netangoma, netiphingi, nabofakazi bemanga, ngimelane nalabo labadlelela tisebenti emaholo ato, labo labacindzetela bafelokati netintsandzane, bemuke betive emalungelo abo, kodvwa bangangesabi mine,” kusho Simakadze longuSomandla. 6 “Mine, Simakadze, angigucuki. Ngako nani titukulwane taJakobe, anikabhujiswa. 7 Kusukela esikhatsini sabokhokho benu nisukile etimisweni tami, nangete natigcina. Buyelani kimi, nami ngiyawubuyela kini,” kusho Simakadze longuSomandla. “Kodvwa niyabuta nitsi: ‘Pho, singabuyela kanjani?’ 8 “Umuntfu angemebela yini Nkulunkulu? Noko niyangebela. “Kodvwa niyabuta nitsi: ‘Sikwebela njani?’ “Ngekwelishumi nangeminikelo. 9Ningaphansi kwesicalekiso, nonkhe nine sive, ngobe nichubeka nekungebela. 10Letsani konkhe kwelishumi endlini yengcebo, kuze kutewuba nekudla endlini yami.” Simakadze utsi: “Ase ningilinge ngaloko, nitewubona kutsi ngingeke yini nginivulele emafasitelo asezulwini ekutfulula, nginitfululele tibusiso letinyenti, nize nehluleke kutfola indzawo leyenele yekutigcina. 11Ngiyawuvimba tilwanyakatana kutsi tingatidli tilimo tenu, nemivini emasimini enu ingasali ite titselo,” kusho Simakadze longuSomandla. 12“Lapho-ke tonkhe tive tiyawutsi nine ningulababusisiwe, ngobe live lenu liyakuba live lelihle,” kusho Simakadze longuSomandla. 13Simakadze utsi: “Nikhulume kimi emavi lanelulaka nalabuhlungu. “Noko niyabuta nitsi: ‘Sikhulumeni lokumelene nawe?’ 14 “Nine nitsite: ‘Akunamsebenti kukhonta Nkulunkulu. Yini nje lesiyizuzile ngekwenta lakufunako nangekuhamba njengebantfu labalilako embikwaSimakadze longuSomandla? 15Kodvwa nyalo sibita labatigabatisako sitsi bangulababusisiwe. Impela benti balokubi bayaphumelela, ngisho nalabo labamelene naNkulunkulu nabo bayaphunyula.’ ” 16 Nalabo-ke labesaba Nkulunkulu bakhulumisana bodvwana, Simakadze walalela weva. Incwadzi legocotwako yesikhumbuto yabhalwa embikwakhe macondzana nalabo labesaba Simakadze bahloniphe Libito lakhe. 17 Simakadze longuSomandla utsi: “Bayawuba bami ngelilanga lengiyawulungisa ngalo konkhe,Nome “Bayakuba bami ngelilanga lengiyawukwenta ngalo” babe bantfu bami labaligugu lami. Ngiyawubaphephisa njengendvodza nayiphephisa indvodzana yayo leyisebentelako. 18Niyawuphindze niwubone kahle umehluko emkhatsini walabalungile nalababi, ngisho emkhatsini walabo labakhonta Nkulunkulu nalabo labangamkhonti.” 41 “Impela lilanga liyeta; liyawushisa njengemlilo lowesabekako nalohhumako. Bonkhe labatigcabhako bangangihloniphi nalabenta lokubi bayawuba tinhlanga, lelo langa lelitako liyawubalumekela ngemlilo,” kusho Simakadze longuSomandla. “Kute imphandze nome ligala leliyawusala kubo. 2 Kodvwa kini lenilesabako Libito lami, lilanga lekulunga liyawuphuma linekuphilisa etimphikweni talo. Niyawuphuma nitjakadvule njengemankhonyane lakhululwe etisingeni tawo. 3Lapho-ke niyawubagcobagcoba phansi lababi; bayawuba lutfuli ngaphansi kwetinyawo tenu ngalelo langa lengiyawulungisa ngalo konkhe,” kusho Simakadze longuSomandla. 4 “Khumbulani umtsetfo wenceku yami Mosi, timiso nemitsetfo lengamnika kona eHorebe kuwo onkhe ema-Israyeli.” 5 “Bukani la, ngiyawunitfumelela umphrofethi Elija, lingakefiki lelo langa lelikhulu nalelesabekako laSimakadze. 6 Uyawuguculela tinhlitiyo taboyise kubantfwababo, netinhlitiyo tebantfwana kuboyise; ngaphandle kwaloko ngiyawuta ngitewushaya lelive ngesicalekiso.”
siSwati
21Simakadze wakhuluma kuboMosi na-Aroni, watsi: 2“Ema-Israyeli kufanele akambe bucamama atungelete lithende lekuhlangana, ngulowo nalowo esichemeni semndeni wakhe ngaphansi kwesiboniso sebuve baso. 3“Ngasemphumalanga kufanele kukambe ticheme tenkambu lenesiboniso sebuve bakaJuda. Umholi wesive sakaJuda nguNasoni,“Nasoni” nome “Nashoni” umsa wa-Aminadabi. 4Sicheme saso saba ti-74 600. 5“Sive saka-Isakhari siyawukamba eceleni kwaso. Umholi wesive saka-Isakhari nguNethaneli, umsa waSuwari. 6Sicheme saso saba ti-54 400. 7“Sive sakaZebuloni siyawukamba eceleni kwaso. Umholi wesive sakaZebuloni ngu-Eliyabe, umsa waHeloni. 8Sicheme saso saba ti-57 400. 9“Asawonkhe emadvodza eticheme tenkambu yakaJuda aba ti-186 400. Ngiwo latawuphuma ahambe kucala. 10“Ngaseningizimu kutawuba neticheme tenkambu lenesiboniso sebuve bakaRubeni. Umholi wesive sakaRubeni ngu-Elisuri, umsa waShedewuri. 11Sicheme saso saba ti-46 500. 12“Sive sakaSimeyoni siyawukamba eceleni kwaso. Umholi wesive sakaSimeyoni nguShelumiyeli, umsa waSurishadayi. 13Sicheme saso saba ti-59 300. 14“Sive sakaGadi siyawukamba eceleni kwaso. Umholi wesive sakaGadi ngu-Eliyasafa, umsa waDehuweli.Letinye tincwadzi tekucala titsi “Rehuweli” 15Sicheme saso saba ti-45 650. 16“Asawonkhe emadvodza eticheme tenkambu yakaRubeni aba ti-151 450. Nase kuhanjwa ngiwo latawulandzela. 17“Lithende lekuhlangana kanye nenkambu yemaLevi kuyawumiswa emkhatsini wetinkambu. Bayawutfutsa emathende ngulowo nalowo endzaweni yakhe ngaphansi kwesiboniso sebuve bakhe. 18“Ngasenshonalanga kutawuba yinkambu yeticheme tesiboniso sebuve baka-Efrayimu. Umholi wesive saka-Efrayimu ngu-Elishama, umsa wa-Amihudi. 19Sicheme saso saba ti-40 500. 20“Sive sakaManase siyawukamba eceleni kwaso. Umholi wesive sakaManase nguGamaliyeli, umsa waPhedasuri. 21Sicheme saso saba ti-32 200. 22“Sive sakaBhenjamini siyawukamba eceleni kwaso. Umholi wesive sakaBhenjamini ngu-Abidani, umsa waGideyoni. 23Sicheme saso saba ti-35 400. 24“Asawonkhe emadvodza eticheme tenkambu yaka-Efrayimu aba ti-108 000. Nase kuhanjwa ayakulandzela abe ngesitsatfu. 25“Ngasenyakatfo kutawuba yinkambu yeticheme takaDani. Umholi wesive sakaDani ngu-Ahiyezeri, umsa wa-Amishadayi. 26Sicheme saso saba ti-62 700. 27“Sive saka-Asheri siyawukamba eceleni kwaso. Umholi wesive saka-Asheri nguPhagiyeli, umsa wa-Okrani. 28Sicheme saso saba ti-41 500. 29“Sive sakaNaftali siyawukamba eceleni kwaso. Umholi wesive sakaNaftali ngu-Ahira, umsa wa-Enani. 30Sicheme saso saba ti-53 400. 31“Asawonkhe emadvodza eticheme tenkambu yakaDani aba ti-157 600. Nase kuhanjwa bayawulandzela babe bekugcina, ngaphansi kwesiboniso sebuve babo.” 32 Onkhe lawa ngema-Israyeli labalwa ngemindeni yawo. Onkhe lawa labesetinkambu ngeticheme tawo aba ti-603 550. 33EmaLevi akabalwanga kanye nema-Israyeli, kwaya njengobe Simakadze abeyale Mosi. 34Ngako-ke ema-Israyeli akwenta konkhe Simakadze labeyale Mosi kutsi akwente. Akamba onkhe ngulowo nalowo ngaphansi kwesiboniso sebuve bakhe; baphuma bahamba. Wonkhe umuntfu wangena emndenini wakhe naselusendvweni lwakubo. 31Leti titukulwane taka-Aroni naMosi ngesikhatsi Simakadze akhuluma naMosi eNtsabeni iSinayi. 2 Emabito emadvodzana a-Aroni ngulawa: NguNadabi litubulo, na-Abihu, na-Eleyazare, na-Ithamari. 3 Ngiwo lawo-ke emabito emadvodzana a-Aroni labebaphristi lababegcotjiwe, babegcotjelwe kutsi bakhonte enkonzweni yebuphristi, 4 kodvwa boNadabi na-Abihu bawa phansi bafa embikwaSimakadze ngesikhatsi banikela ngemlilo lowawungengcwele eHlane laseSinayi. Babete emadvodzana; ngako-ke Eleyazare na-Ithamari baba baphristi ngesikhatsi sonkhe sekuphila kweyise, Aroni. 5Simakadze wakhuluma kuMosi, watsi: 6“Letsa sive semaLevi usetfule ku-Aroni, umphristi, kutsi sitemsita. 7Kufanele emaLevi ente imisebenti letsite entele yena kanye nesive sonkhe sema-Israyeli ethendeni lekuhlangana nakakhonta ethendeni. 8Kufanele aphatse tonkhe timphahla tasethendeni lekuhlangana, afezele ema-Israyeli timfanelo tawo ngekukhonta endzaweni lengcwele. 9 Uyawunikela emaLevi ku-Aroni nakumadvodzana akhe njengemnikelo wakheLetinye tekucala titsi: “kimi” lophelele lovela esiveni saka-Israyeli. 10 Uyawubeka Aroni nemadvodzana akhe kutsi bente imisebenti yebuphristi. Wonkhe umuntfu, ngaphandle kwabo, loyawusondzela eceleni kwalendzawo lengcwele uyawubulawa.” 11Simakadze wachubeka wakhuluma kuMosi, watsi: 12 “Sive semaLevi ngisikhetse emkhatsini wato tonkhe tive tema-Israyeli esikhundleni sematubulo awo onkhe lavula sitalo semadvodzakati ema-Israyeli. EmaLevi ngewami, 13 ngobe onkhe ematubulo ngewami. Mhlazana ngishaya onkhe ematubulo aseGibhithe, ngatehlukanisela onkhe ematubulo aka-Israyeli, ebantfu newetifuyo. Ayawuba ngewami. NginguSimakadze.” 14Simakadze wakhuluma kuMosi aseHlane laseSinayi, watsi: 15“Bala emaLevi, lusendvo ngelusendvo nangemindeni yawo. Bala bonkhe labadvuna kusukela kulabanenyanga budzala kuya etulu.” 16Ngako Mosi wawabala njengekusho kwelivi laSimakadze. 17 Lawa-ke, ngemabito emadvodzana akaLevi: boGeshoni, naKhohati, naMerari. 18Lawa-ke ngemabito emadvodzana akaGeshoni: boLibni, naShimeyi, lusendvo ngelusendvo. 19Emadvodzana aKhohati lusendvo ngelusendvo emabito ngemabito: bekubo-Amramu, naJisihari, naHebroni, na-Uziyeli. 20Lawa-ke ngemadvodzana aMerari, lusendvo ngelusendvo: boMahali, naMushi. Bonkhe babe ngimindeni yemaLevi, lusendvo ngelusendvo. 21Lusendvo lwakaGeshoni bekungemaLibni nemaShimeyi: leyo-ke bekungimindeni yemaGeshoni. 22Sibalo sabo bonkhe labadvuna kusukela kulababenenyanga budzala kuya etulu saba ti-7 500. 23Lusendvo lwemaGeshoni lwemisa ngasenshonalanga emvakwelithende lekukhontela. 24Umholi wetinsendvo temaGeshoni kwaba ngu-Eliyasafa, umsa waLayeli. 25Umsebenti wemaGeshoni ethendeni lekuhlangana kuyawuba kunakekela lithende lekukhontela, nelithende, netimbonyo talo, nendvwangu lesemnyango welithende lekuhlangana, 26netindvwangu tasesibuyeni, nendvwangu lesekungeneni kwesibuya lesitungelete indzawo lengcwele, nelilati, netindophi, nako konkhe lokuhambisana nako. 27Khohati watala nati tinsendvo: ema-Amramu, nemaJisihari, nemaHebroni, nema-Uziyeli; leto-ke bekutinsendvo temaKhohati. 28Sibalo semaKhohati onkhe lamadvuna kusukela kulababenenyanga budzala kuya etulu saba ti-8 600.Letinye tincwadzi tekucala titsi “saba ti-8 300” Umsebenti wawo bekukunakekela indzawo lengcwele. 29Tinsendvo temaKhohati takamba ngaseningizimu nendzawo lengcwele. 30Umholi wemindeni yemaKhohati, lusendvo ngelusendvo, bekungu-Elisafani, umsa wa-Uziyeli. 31Umsebenti wawo bekukunakekela libhokisi lesivumelwane, nelitafula, nelutsi lwetibane, nemalati, naletinye tintfo letisetjentiswa enkonzweni yebuphristi endzaweni lengcwele, nendvwangu, nako konkhe lokuhambisana nako. 32Umholi lomkhulu wemaLevi bekungu-Eleyazare, umsa wa-Aroni, umphristi. Wakhetselwa kutsi engamele bonkhe labo babenakekela indzawo lengcwele. 33Merari watala nati tinsendvo: emaMahali nemaMushi; leto-ke bekutinsendvo temaMerari. 34Sibalo sabo bonkhe labadvuna kusukela kulababenenyanga budzala kuya etulu saba ti-6 200. 35Umholi wemindeni yemaMerari bekunguSuriyeli, umsa wa-Abihayili; bebatawukamba ngasenyakatfo kwelithende lekukhontela. 36EmaMerari akhetselwa inkonzo yekunakekela tinsikabhaluko telithende lekukhontela, nemakabha, netinsika, nemaseko, nako konkhe lokuhambisana nako, nako konkhe lokusetjentiswa kanye nako, 37kanye netinsika taso sonkhe sibuya, nemaseko ato, netikhonkhwane telithende, netindophi. 38Mosi, na-Aroni nemadvodzana akhe bebafanele bakambe ngasemphumalanga nendzawo lengcwele, lapho kuphuma lilanga ngakhona, embikwelithende lekuhlangana. Bona babekelwa inkonzo yekunakekela indzawo lengcwele egameni lema-Israyeli. Wonkhe umuntfu, ngaphandle kwawo, lobekasondzela eceleni kwayo abefanele abulawe, afe. 39Onkhe emaLevi labalwa nguMosi na-Aroni njengekusho kwaSimakadze ngetinsendvo tawo, bonkhe labebabadvuna kusukela kulababenenyanga budzala kuya etulu, nababalwa sebabonkhe baba ti-22 000. 40Simakadze wakhuluma kuMosi watsi: “Bala onkhe ematubulo lamadvuna ema-Israyeli kusukela kulabanenyanga budzala kuya etulu, wente luhla lwemabito awo. 41Ngitsatsele emaLevi esikhundleni sawo onkhe ematubulo esive sema-Israyeli, netinkhomo temaLevi esikhundleni sematubulo onkhe etifuyo tema-Israyeli. NginguSimakadze.” 42Ngako Mosi wawabala onkhe ematubulo esive saka-Israyeli njengobe Simakadze abeshito. 43Sibalo sawo asawonkhe ematubulo lamadvuna kusukela kulababenenyanga budzala kuya etulu, lababhaliswa ngemabito abo, baba ti-22 273. 44Simakadze wachubeka wakhuluma kuMosi, watsi: 45“Ngitsatsele emaLevi esikhundleni sawo onkhe ematubulo esive sema-Israyeli kanye nematubulo etifuyo tawo, ninikele ngetifuyo temaLevi esikhundleni sematubulo etifuyo taka-Israyeli. EmaLevi ayawuba ngewami. NginguSimakadze. 46 Njengobe ematubulo ema-Israyeli endlula emaLevi ngema-273, kufanele uwahlenge lamatubulo langetulu. 47Uyawukhipha emagremu esiliva langaba ngema-55 litubulo lilinye njengekwesimiso lesisemtsetfweni, endzaweni lengcwele, lesingemagremu langaba li-12. 48Lemali yenhlawulo uboyinika Aroni nemadvodzana akhe.” 49Ngako-ke Mosi wabutsa yonkhe leyo mali yenhlawulo kulabo bebengca sibalo lesasihlengwe ngemaLevi. 50Kuwo onkhe ematubulo ema-Israyeli wabutsa isiliva leyayingaba ngemakhilogremu lali-15 nemagremu langema-500 njengesimiso lesisemtsetfweni endzaweni lengcwele. 51Lemali yenhlawulo Mosi wayinika Aroni nemadvodzana akhe, njengobe abeyalwe livi laSimakadze. 41Simakadze wakhuluma kuboMosi na-Aroni, watsi: 2“Bala emaKhohati langemaLevi lusendvo ngelusendvo nangemindeni yawo. 3 Bala onkhe emadvodza kusukela kulasaneminyaka lengema-30 kuya kulengema-50 budzala, labo lase bangena enkonzweni yekukhonta ethendeni lekuhlangana. 4 Umsebenti walamaKhohati ethendeni lekuhlangana bekukunakekela tintfo letingcwelengcwele. 5“Nase kufanele kutfutfwe inkambu, bo-Aroni nemadvodzana akhe kufanele bangene ekhatsi ethendeni lekukhontela, betfule lendvwangu lesembikwelibhokisi lesivumelwane, bese baliphutsa ngayo. 6Batawube sebaphindze balembonya ngesikhumba lesishukiwe selihhashi laselwandle, ngetulu bendlale indvwangu leluhlata njengesibhakabhaka, bafake timboko talo endzaweni yato. 7 “Ngetulu kwelitafula lesinkhwa sekubekwa embikwaSimakadze kufanele bendlale indvwangu leluhlata njengesibhakabhaka, bese etikwalo babeka emapulede, netitja temphepho, netindishi, netindzebe temnikelo wekunatfwa; kufanele nesinkhwa sekubekwa embikwaSimakadze sihlale sikhona etikwalo. 8Etikwako konkhe loku kufanele bendlale indvwangu lebovu ngalokutopele, bese kumbonywa ngesikhumba lesishukiwe selihhashi laselwandle, bafake timboko talo endzaweni yato. 9“Bayawutsatsa indvwangu leluhlata njengesibhakabhaka baphutse lolutsi lwetibane tekukhanyisa, kanye netibane talo, nentsambo yalo, netijubantsambo, netitsebe, netindzebe temafutsa. 10Batakugocotela kanye naletintfo letihambisana nalo ngesikhumba lesishukiwe semahhashi aselwandle, bakufake eluhlakeni lwekwetfwala. 11“Etikwelilati legolide kufanele bendlale indvwangu leluhlata njengesibhakabhaka, bese bambonya loko ngesikhumba lesishukiwe semahhashi aselwandle, bafake timboko talo endzaweni yato. 12Kufanele batsatse tonkhe letintfo letisetjentiswa ekukhonteni endzaweni lengcwele, batigocote ngalendvwangu leluhlata njengesibhakabhaka, bakumbonye ngesikhumba semahhashi aselwandle, bese bakubeka eluhlakeni lwekwetfwala. 13Kufanele besuse umlotsa elatini lelitfusi, bese bendlala indvwangu lebukhwebeletane etikwalo. 14Bayawubeka etikwayo tonkhe titja letisetjentiswa enkonzweni yelilati: emakesi, netintsi tenyama, nemafosholo, nemigezelo yekunyenyeta, nato tonkhe titja taselatini. Etikwalo bese bendlala sikhumba lesishukiwe semahhashi aselwandle, bafake timboko talo endzaweni yato. 15Nase bacedzile bo-Aroni nemadvodzana akhe kumbonya indzawo lengcwele nato tonkhe timphahla tayo, nenkambu yonkhe seyilungele kusuka ihambe, emaKhohati kufanele kube ngiwo letfwalako, kodvwa angatitsintsi letintfo letingcwele, funa afe. “Ngito leto tintfo tasethendeni lekuhlangana letifanele kwetfwalwa ngemaKhohati. 16“Eleyazare, indvodzana ya-Aroni, umphristi, nguye lotawuphatsa emafutsa etibane, nemphepho lenuka kamnandzi, neminikelo yafutsi yalokutinhlavu, nemafutsa emgcobo, abe liso etikwalo lonkhe lithende lekukhontela nako konkhe lokukulo, ngisho etikwayo yonkhe indzawo lengcwele nako konkhe lokukuyo.” 17Simakadze wakhuluma kuboMosi na-Aroni, watsi: 18“Caphelani kutsi tinsendvo tesive semaKhohati tingapheli emkhatsini wemaLevi, 19kodvwa niwaphatse ngendlela yekutsi aphile angafi, nakasondzela eceleni kwetintfo letingcwelengcwele. Bo-Aroni nemadvodzana akhe kufanele bangene endzaweni lengcwele bawabele ngulowo nalowo inkonzo nemsebenti locondzene naye. 20 Kodvwa emaKhohati akukafaneli kutsi angene abuke tintfo letingcwele ngisho nangesikhashana nje, funa afe.” 21Simakadze wakhuluma kuMosi, watsi: 22“Bala futsi emaGeshoni, lusendvo ngelusendvo nangemindeni yawo. 23Bala onkhe emadvodza kusukela kulasaneminyaka lengema-30 kuya kulengema-50 budzala lase bangena enkonzweni yekukhonta ethendeni lekuhlangana. 24 Lena-ke yinkonzo yelusendvo lwemaGeshoni nabenta imisebenti yabo betfwala lemitfwalo: 25Batakwetfwala tindvwangu telithende lekukhontela, nelithende lekuhlangana, kanye netimbonyo talo letingetulu tesikhumba lesishukiwe semahhashi aselwandle, netindvwangu letisekungeneni kwelithende lekuhlangana, 26netindvwangu tesibuya, nendvwangu lesekungeneni kwesibuya lesitungeleta lithende lekukhontela nelilati, netintsambo tato, nato tonkhe timphahla letisetjentiswa ekukhonteni, babuye bente konkhe lokudzinga kwentiwa macondzana nato. 27Yonkhe inkonzo yemaGeshoni itakwentiwa ngekuyala kwa-Aroni nemadvodzana akhe, nako konkhe lokufanele bakwetfwale nalokufanele bakwente. Nine-ke nibone kutsi bakwenta konkhe yini labatjelwe kona. 28Lena-ke yinkonzo yelusendvo lwakaGeshoni ethendeni lekuhlangana, umsebenti batakuwenta ngaphansi kwesandla sa-Ithamari, indvodzana ya-Aroni, umphristi.” 29“Bala emaMerari, lusendvo ngelusendvo nangemindeni yawo. 30Bala bonkhe labadvuna kusukela kulabaneminyaka lengema-30 budzala kuya kulengema-50, laba lase bangena enkonzweni yekukhonta ethendeni lekuhlangana. 31 Lena-ke ngimisebenti lekufanele bayente: kufanele betfwale tinsikabhaluko tendzawo lengcwele, nemakabha, netinsika kanye nemaseko ato, 32netinsika letitungeleta sibuya, nemaseko ato, netikhonkhwane telithende, netintsambo, nato tonkhe timphahla nalokunye lokuhambisana nako. Nguleyo naleyo ndvodza uyibhalise eceleni kwelibito laleyo mphahla lekufanele iyetfwale. 33Lena-ke yinkonzo yemindeni yemaMerari ethendeni lekuhlangana ngaphansi kwesandla sa-Ithamari, indvodzana ya-Aroni, umphristi.” 34BoMosi, na-Aroni, nebaholi besive babala emaKhohati, lusendvo ngelusendvo nangemindeni yawo. 35Onkhe emadvodza kusukela kulabeneminyaka lengema-30 budzala kuya kulengema-50, laba lase bangena enkonzweni yekukhonta ethendeni lekuhlangana, 36abalwa, lusendvo ngelusendvo, aba ti-2 750. 37Ngibo bonkhe-ke laba netinsendvo temaKhohati labebatawukhonta ethendeni lekuhlangana. Bo-Mosi na-Aroni bawabala njengekuyalwa kwaMosi nguSimakadze. 38EmaGeshoni abalwa, lusendvo ngelusendvo nangemindeni yawo. 39Onkhe emadvodza kusukela kulabeneminyaka lengema-30 budzala kuya kulengema-50, laba lase bangena enkonzweni yekukhonta ethendeni lekuhlangana, 40abalwa, lusendvo ngelusendvo nangemindeni yawo, aba ti-2 630. Ngibo bonkhe lababetinsendvo temaGeshoni lababekhonta ethendeni lekuhlangana. 41BoMosi na-Aroni bababala njengekuyalwa kwaMosi nguSimakadze. 42EmaMerari abalwa, lusendvo ngelusendvo nangemindeni yawo. 43Onkhe emadvodza kusukela kulabeneminyaka lengema-30 budzala kuya kulengema-50, laba lase bangena enkonzweni yekukhonta ethendeni lekuhlangana, 44abalwa, lusendvo ngelusendvo aba ti-3 200. 45Ngibo bonkhe-ke lababetinsendvo temaMerari. BoMosi na-Aroni bawabala njengekuyalwa kwaMosi nguSimakadze. 46Ngako boMosi, na-Aroni, nebaholi bema-Israyeli bawabala onkhe emaLevi, lusendvo ngelusendvo nangemindeni yawo. 47Asawonkhe emadvodza labeneminyaka lengema-30 budzala kuya kulengema-50, laba lase bangena enkonzweni yekukhonta ethendeni lekuhlangana, 48aba ti-8 580. 49Kwaya njengekuyalwa kwaMosi nguSimakadze kutsi ngulowo nalowo ente umsebenti wakhe lowawucondzene naye kutsi awente. Ngako-ke bonkhe babalwa njengobe Simakadze abeyale Mosi.
siSwati
Nangabe ufuna kubhalisa lapha eNingizimu Afrika imoto lebuya eveni langephandle, kufanele kutsi ukwente loko kumtimba wekubhalisa lofanele. Lamadokhumenti lalandzelako ayadzingeka: - Lifomu le-eNaTIS (i-MVR1A nome i-RLV); - Idokhumenti yamatisi wase-RSA; - Nangabe ute matisi wase-RSA: - Matisi lokhishwe live langaphandle nome - Sitifiketi sekubhalisa imoto - Emadokhumenti laphatselene nekubhalisa kanye nekutselela imoto ngaphandle kwase-RSA. - Incwadzi yekugunyata (i-LOA) levela kuMlawuli Wavelonkhe weNchazelotsite Lephocelekile. Nangabe ufuna kubhalisa lemoto egameni lenkampani, kufanele kutsi ube: - Nesitifiketi sekuhlanganisa lesikhishwe ngekulandzela Umtsetfo weTinkampani nome; - Sitifiketi sekuntjintja ligama lesikhishwa ngekulandzela Umtsetfo weTinkampani. - Nangabe ufuna kubhalisa lemoto egameni lenhlangano yekusebenta ngekuhlanganyela levalekile, kufanele kutsi ube: - Nesitatimende sekusungula lenkampani ngekulandzela Umtsetfo Wetinhlangano Letisebenta Ngekuhlanganyela Letivalekile nome; - Sitifiketi sekuntjintja ligama lesikhishwa ngekulandzela Umtsetfo Wetinhlangano Letisebenta Ngekuhlanganyela Letivalekile. Ngembikwekutsi lemoto ibhaliswe, kufanele kutsi utfole sitifiketi semvume saseMaphoyiseni aseNingizimu Afrika (i-SAPS). Lesitifiketi sikhishwa kuphela ngemuva kwekutsi umtimba lobhalisako ukunike sitifiketi sekwendlulisa nesekubhalisa. Luphiko Lwekuphuma Nekungena Kwemphahla Nekutseliswa Kwayo lweLuphiko Lwekugcogcwa Kwemtselo lwaseNingizimu (lwe-SARS) lutawukhipha bufakazi bekutsi kube khona kuhambisana nemtsetfosimiso kanye nenchubo yalo. Welulekwa kutsi utsintsane nebaka-SARS kute utfole lwatiso lolubanti. Tfola kabanti kuwebhusayithi yaka-eNaTIS. Ngubani longamutsintsa
siSwati
Ulusumo lunulo, lulemejije bhubhumbi bho ngumi kihamo niwe. Ubhubhumbi bho ngumi bhunubho, bhuli bho gudimilila liwe na guhadikija kulikumbanija bho nkono gumo uyo gugasadyaga, kunguno ya bhudamu bho liwe linilo. Kuyiniyo lulu, unkono gunuyo gugadumaga uponya ingumi yiniyo, kunguno ya guminyiwa ni liwe linilo na gugwinha nimo goguliluta iliwe linilo. Ung’winikili nkono gunuyo, agahuganyiwaga ni milimo iyo ilibhili yiniyo, gwandija ugoguponya iliwe nu goguponya ingumi yiniyo. Hunagwene abhanhu bhagang’wilaga giki, “ujidubhumba ngumi kihamo niwe.” Ulusumo lunulo, lugalenganijiyagwa kuli munhu uyo agadimaga milimo ibhili iyo idikolile ku likanza limo, iyo agayihadikijaga ikole bho nguzu, umukikalile kakwe. Umunhu ng’wunuyo, agasanjasanjaga mihayo ibhili iyo idikolile bho guyihadikija ikole, umuwikaji bhokwe. Uweyi agadumaga ugupandika amatwajo amingi, kunguno ya gutumama milimo ibhili iyo idajilanijije, ku likanza limo, umukikalile kakwe. Umunhu ng’wunuyo agikolaga nuyo ubhumbaga ngumi kihamo niwe, kunguno nuweyi agadimaga milimo, nulu mihayo ibhili iyo idikolile ku likanza limo, iyo agayihadikijaga ikole bho nguzu, umuwikaji bhokwe. Hunagwene abhanhu bhagang’wilaga giki, “ujidubhumba ngumi kihamo niwe.” Ulusumo lunulo, lolemeja bhanhu higulya ya kutumama milimo ibhili iyo idikole kuli kanza limo, umukikalile kabho, kugiki bhadule gupandika matwajo mingi, umubhutumami bhobho. Mathayo 6:24. Luka 16:13. KISWAHILI: USIFUMBATE NGUMI PAMOJA NA JIWE. Methali hiyo, hukataza ufumbataji wa ngumi pamoja na jiwe. Ufumbataji huo wa ngumi, ni wa kushikilia jiwe na kulazimisha kulikumbatia kwa mkono mmoja, ambao huuma kwa sababu ya ugumu wa hilo jiwe. Kwa hiyo basi, mkono huo hushindwa kutupa ngumi hiyo, kwa sababu ya kuumizwa na jiwe hilo, na hushindwa kufanya kazi ya kulitupa jiwe hilo. Mwenye mkono huo, huchanganywa na kazi hizo mbili ambazo ni kutupa ngumi na kutupa jiwe kwa wakati mmoja. Ndiyo maana watu humwambia kwamba, “usifumbate ngumi pamoja na jiwe.” Methali hiyo, hulinganishwa kwa mtu yule ambaye hushiga kazi mbili zisizofanana kwa wakati mmoja, ambazo huzilazimisha zifanane kwa nguvu, katika maisha yake. Mtu huyo, huchanganya maneno mawili ambayo hayafanani kwa kuyalazimisha yafanane, katika maisha yake. Yeye hushindwa kupata mafanikio mengi katika utekelezaji wa majukumu yake, kwa sababu ya kushika mambo mawili yasiyofanana kwa wakati mmoja, maishani mwake. Mtu huyo, hufanana na yule aliyefumbata ngumi pamoja na jiwe kwa wakati mmoja, kwa sababu naye hushika kazi mbili zisizofanana kwa wakati mmoja, maishani mwake. Ndiyo maana watu humwambia kwamba, “usifumbate ngumi pamoja na jiwe.” Methali hiyo, hukataza watu juu ya kushika mambo mawili yasiyofanana kwa wakati mmoja, katika maisha yao, ili waweze kupata maendelea mengi, katika utekelezaji wa majukumu yao. Mathayo 6:24.
siSwati
Kushintja Lokuhlanyelwe Kuhlale kungumbono lomuhle kushintja iCantaloupe naletinye titjalo njengaleto letikhicita lokusanhlamvana noma emacembe. Tama kuhlanyela ema Cantaloupe njalo emuva kweminyaka lemibili endzaweni yinye, futsi umhlabatsi kufanelwe ujovwe kahle kubulala tifo netilwanyana. Sivuno (ngebunyenti kuli hecta) Lesijwayelekile: 15 tonnes Lesisemkhatsisini: 30 tonnes Lesihle: 40+ tonnes Kuvuna Kuvuna kucala emavikini langu 12 emuva kwekuhlanyela titfombo noma ekukhuleni kwaleto tinhlanyelo letihlanyelwe emhlabatsini. Kuvuna kwentiwa ngesandla, kungentiwa kute kube ngemaviki lamatsatfu kuya kulamane. Kuvuna kwentiwa ngetigaba letinyenti. Ema Melon lalinyelwa kutsengiswa ngaleso sikhatsi nekudliwa avunwa nasekavutfwe kahle. Titselo letivunwa tingakavutfwa kahle tingabekwa bese tivunwa emuva kwesikhatsi. Kubeka iCantaloupe noma Muskmelon isheshe ibole loku kwenta kuyibeka kube matima kakhulu. Kuyibeka kujwayele kuba ku 2 kuya ku 4°C. kujwayeleke kutsi ingabekwa emalanga landlula ku 14. Letinye tinhlobo letinsha tingabekwa ku 0 kuya ku 2°C emaviki ate abemane. iMelon lemnandzi nguleyo leyekwe yavutfwa kahle esihlahleni edliwe madvutane nayicedza kuvunwa. Tilwanyane Nematodes, American Bollworm, Aphids ne Leaf beetles. Tifo Downey Mildew, Anthracnose, Powdery Mildew, Fusarium wilt and rot, Mosaic virus, Bacterial wilt and Leaf spot. Translated by Phindile Malotana
siSwati
Kwatikabanti nge Mfula we Orange Ngemnyaka wa 1770, licembu lelisha lebantfu labatsandza kwati kabanti langena eNamaqualand. Bebabantfu besayensi, bafundzi betinyoni kanye nebengadze lebebakhangwe nguletitjalo takulesigodzi kanye nekungajwayeleki kwe tilwane letimacembu. Lelicembu lalifaka Frances Masson, umtsandzi ngadze wase Kew Gardens lobekatfunyelwe yi Nkhosi yase Ngilandi kutso ayotsatsa tinhlavu kanye netitjalo letiphilako kwentela indluleluhlata yesigodlo. Masson wacitsa iminyaka leminingi ahamba mhlabawonkhe, kufaka ekhatsi emahambo lamabili ase Ningizimu Afrika nga 1772 – 1774 kanye na 1786-1795. Wabutsa emaStapeliads esigodzini sase Kamieskroon nga 1774. Masson abevame kuhamba nalomunye umcokeleli, Carl Thunberg, lo ‘babe we Ngadze ye Kapa’. Kanyekanye, bavakashela ngasemnceleni weningizimu ye Knersvlakte, dvutane ne Vanrhynsdorp, nako nga 1774. Labagcwalisi lababili kule canon yase mphumalanga yelwati lwe Namaqualand bekungu Robert Jacob Gordon kanye na William Paterson. Gordon, wase Holland, bekangumuntfu vele lohambako lowatsatsa emahambo lachutjiwe lawelela eNingizimu AFrika. Kwakukukadze kungulunye lwalamahambo, nga 1777, lapho ahlangana ne mfula ‘Lomkhulu’ dvute ne Bethulie wase uyibita iOrange, ngekuhlonipha Indlu yeSigodlo yase Orange, baholi base Holland. Gordon wacabanga kutsi lomfula uhamba yonkhe lendlela kuya elwandle, kepha akakhonanga kukukhomba loko ngisho namanje. Kutfola Lomlomo Ngakoke, nga 1779, Gordon wahlanganyela nelicembu lelihambako lelalibitwa nga William Paterson entela kuzama futsi nekutfola lomlomo waloMfula iOrange. Paterson bakakadze ayingadzi lencane yase British lobekadze atfunyelwe eKapa ngumtsengisi wakhe, Make Strathmore. Wakujabulela kuhlanganyela kwakhe ngesikhatsi avakashile eNingizimu Afrika. Ngasinye sikhatsi, wasolelwa kutsi uyimpimpi yema British kwatsi, muva, kwatsiwa utfole ligolide eminceleni ye Mfula we Orange, kepha wagcina lemfisho kuye. Ngalenye indlela, Paterson besekavele ayile lemnceleni wale Orange nga 1778 lapho khona ahlola lemayini ye copper lendzala ngakhona ngalapho eSpringbok-ngaselangeni lelikhona, lakatfola ungatsi kuyetsembisa. Ngako, besekasijwayele lesigodzi ngesikhatsi yena na Gordon basuka baya enyakatfo. Sigaba lesimfisha sase Dolobheni lase Kapa, babanenhlanhla lenkhulu ngekutitsela etikwa Hendrik Wikar, sisebenti semaphepha seNkampani yema Dutch East India, lobekadze andize eKapa nga 1775 ngenca yetikwenete tekungabhadali ekugembuleni. Wikar abesacitse iminyaka leminingi ayingayinga ngaseMfuleni we Orange akanye nalabanye bahlobo basendzaweni wase ubhala umbiko esigodzini, lakayitfumela kuMholi wase Dutch, Van Plettenberg. Lona mbhalo watfolwa umcoka kakhulu kangangobe lo Mholi wacolela Wikar, lobesekadze asendleleni lebuyela eKapa ngesikhatsi ahlangana na Paterson kanye na Gordon. Angingabati, Wikar wanika labafundzi labalili lwati ngeluhambo lwabo lolutako. Nomskinjslo, loluhambo lwalumatima. Lesihlabatsi lesintofotelako sase Sandveld sasihlala sicinile kubahambi, kepha Gordon na Paterson bebatitjelile kugcina lesigaba esikhundleni sekushona emphumalanga lapho umhlaba ucine khona kakhulu. Ngakoke batitjela bachubeka kuphusha indlela yabo kusuka eMfuleni we Buffels (dvute kwe Kleinzee – lekhona) kuya e MacDouglas Bay (dvute ne Port Nolloth) kanye nekuchubekela eMfuleni we Holgat Gorge, baze befika eMlonyeni weMfula we Orange ngenyanga yeNgci nga 1779. Lena ndlela leluleke kamfisha lengaba ngu 120 km yabatsatsa emalanga layimfica. Kwetsa lo Mfula we Orange Batsi nabafika, batfukulula umkhumbi lomncane lebebawuletse nabo futsi, ngekuya kwa Paterson, ‘wavula (lomkhumbi) waveta emabala ase Ditcj. Colonel Gordon wacela sinatfo sekucala semphilo Yalesimo, kwase ke kuba nguloko kweMntfwanenkhosi yase Orange; kwatsi emvakwaloko wase unika lomfula ligama kutsi nguMfula we Orange ngekuhlonipha lomntfwanenkhosi. ‘umcimbi wesibili wekwetsa wentiwa ngoba Gordon abengenalo liciniso kutsi ngabe vele bekusolo kungulowa mfula wakucala lebekawubonile eBethulie. Babese bamisa lomkhumbi ngasemnceleni losenyakatfo yalomfula, lapho bahlangana nebantfu lababekiwe, le Gordon wabadvweba. Emalanga lambalwa lalandzela bawacitsa babuka lokugoba lokukhulu eOrange, lekujikela ngase Phakhi Yesive yase Richtersveld. Labafundzi bendzawo babuya kuloMfula we Buffels, lapho bahlukana khona; Paterson washona eKapa kwatsi Gordon wabuyela eOrange futsi ngekulandzela lomfula ngenshonalanga acondze endzaweni yase Prieska, enela kutichaza kutsi lona kwakunguwo lomfula lakawetsa kwekucala nga 1777. Translated by Phindile Malotana
siSwati
11 Lawa ngemavi a-Amose, lomunye webantfu lababefuye timvu eThekhowa, ngaloko lakuboniswa lokumacondzana nema-Israyeli iminyaka lemibili umhlaba ungakatamatami, ngesikhatsi Uziya ayinkhosi yakaJuda, Jerobowamu, umsa waJehoyashi,“Jehoyashi” ngesiHebheru kutsiwa “Jowashi” ayinkhosi yaka-Israyeli. 2 Amose wakhuluma watsi: “Simakadze uyabhodla eSiyoni, yebo, Simakadze uyabhavumula aseJerusalema, emadlelo ebelusi ayoma,“emadlelo ebelusi ayoma” nome “emadlelo ebelusi ayalila” nesicongo sentsaba iKhameli siyabuna.” 3 Naku lokushiwo nguSimakadze, utsi: “Bantfu baseDamaseko bone kwaze kwengca, ngaleso sizatfu ngingeke ngihlale ngingabajezisi. Baphatse sive sakaGileyadi ngensila nakabuhlungu, basihhudlisa phansi njengetihliphi nanjengetihhudlo. 4 Ngako ngitakwehlisela umlilo endlini yakaHazayeli, lotawushisa ucotfule leto tigodlo takaBheni Hadadi. 5 Ngitawubhidlita emasango aseDamaseko, ngibhubhise inkhosi leseSigodzini“inkhosi leseSigodzini” nome “takhamiti taseSigodzini” sase-Aveni,“Aveni” kusho “bubi” nome “kukhontela tithico” nalowo lophetse indvuku yebukhosi eBhethi Edeni.“Bethi Edeni” kusho kutsi “indlu yekutamasa” Sive semaSiriya sitawutfunjelwa eKhiri,” kusho Simakadze. 6 Naku lokushiwo nguSimakadze, utsi: “Bantfu baseGaza bone kwaze kwengca, ngaleso sizatfu ngingeke ngihlale ngingabajezisi. Batfumba yonkhe imindeni yesive bayitsengisa ka-Edomu. 7Ngako-ke ngitakwehlisela umlilo etikwetibondza taseGaza, lotawucotfula tonkhe tigodlo tayo. 8 Ngitayibhubhisa inkhosi yase-Ashdodi“inkhosi yase-Ashdodi” nome “takhamiti tase-Ashdodi” nalowo lophetse indvuku yebukhosi e-Ashkeloni. Ngitayivukela i-Ekroni, ngiwabhubhise onkhe emaFilisti kungasali namunye,” kusho iNkhosi Simakadze. 9 Naku lokushiwo nguSimakadze, utsi: “Bantfu baseThire bone kwaze kwengca, ngaleso sizatfu ngingeke ngihlale ngingabajezisi. Batfumba yonkhe imindeni yesive bayitsengisa ka-Edomu, bangete basigcina sivumelwane sebuhlobo lesasentiwe. 10 Ngako-ke ngitakwehlisela umlilo etikwetindvonga taseThire lotawucotfula tigodlo tayo.” 11 Naku lokushiwo nguSimakadze, utsi: “Bantfu baka-Edomu bone kwaze kwengca, ngaleso sizatfu ngingeke ngihlale ngingabajezisi. Bacosha bomnakabo ngenkemba balahla sihawu,“ngenkemba balahla sihawu” nome “ngenkemba, babulala bonkhe labahambisana nabo” intfukutselo yabo yabhebhetseka kokuphela, yebo, nekutfukutsela kwabo kwakungasekhuteki. 12Ngako-ke ngitakwehlisela umlilo etikwaThemani lotawucotfula tigodlo taseBhosra.” 13 Naku lokushiwo nguSimakadze, utsi: “Bantfu baka-Amoni bone kwaze kwengca, ngaleso sizatfu ngingeke ngihlale ngingabajezisi. Ema-Amoni abahlinze beva bafati labatetfwele bakaGileyadi, kuze atekwandzisa iminyele yawo. 14Ngako-ke ngitawulumeka umlilo etikwetibondza taseRabha lotawucotfula tonkhe tigodlo tayo emkhatsini webumayemaye bekukhala ngelilanga lekulwa imphi, nasemkhatsini wemimoya lenemandla, ngelilanga lesivunguvungu. 15Inkhosi yabo iyawudzingiswa kanye nato tonkhe tikhulu tayo,” kusho Simakadze. 21 Naku lokushiwo nguSimakadze, utsi: “Bantfu bakaMowabi bone kwaze kwengca, ngaleso sizatfu ngingeke ngihlale ngingabajezisi. Bashise ematsambo enkhosi yaka-Edomu, adzimate aba njengemcakaco. 2 Ngako-ke ngitakwehlisela umlilo etikwaMowabi, lotawucotfula tigodlo taseKheriyothi.“taseKheriyothi” nome “temadolobha abo” Bantfu bakaMowabi bayawufela emsindvweni lomkhulu wemphi ngesikhatsi nakuliwa imphi, emkhatsini wekukhala bumayemaye bemabutfo kanye nasekukhaleni kwelicilongo. 3Ngitawubhubhisa umbusi wakaMowabi kanye nato tonkhe tikhulu takhe,” kusho Simakadze. 4 Naku lokushiwo nguSimakadze, utsi: “Bantfu bakaJuda bone kwaze kwengca, ngaleso sizatfu ngingeke ngihlale ngingabajezisi. Bawulahlile umtsetfo waSimakadze, bangete batigcina timiso takhe, bedukiswe tithico,“tithico” nome “ngemanga” lekutithico letatikhontwa“lekutithico letatikhontwa” nome “lokungemanga labelandzelwa” boyisemkhulu. 5Ngako-ke ngitakwehlisela umlilo etikwaJuda lotawushisa ucotfule tigodlo taseJerusalema.” 6 Naku lokushiwo nguSimakadze, utsi: “Bantfu baka-Israyeli bone kwaze kwengca, ngaleso sizatfu ngingeke ngihlale ngingabajezisi. Labalungile babatsengisa ngesiliva, bese kutsi labeswele babatsengise ngetincabule letimbili. 7 Bagcobagcoba tinhloko talabamphofu kube shangatsi bagcobagcoba lutfuli lwemhlaba, bese kutsi labacindzetelwe bangababoneleli. Indvodza nemsa wayo balala nentfombatana yinye, ngaloko bahlazise Libito lami lelingcwele. 8 Bacambalala phansi eceleni kwalelo nalelo lati ngetingubo tesibambiso. Endlini yaNkulunkulu wabo banatsa liwayini lalabahlawulisiwe. 9 “Kepha mine ngawabhubhisa ema-Amori embikwenu,“embikwenu” nome “embikwabo” nome abemadze njengemisedari acine njengema-okhi. Ngabhubhisa netitselo tawo ngetulu netimphandze tawo ngaphansi. 10 “Mine futsi nganikhipha eGibhithe, nganihola iminyaka lengema-40 ehlane, ngentela kuninika live lema-Amori. 11Ngaphindza nganivusela baphrofethi emkhatsini wemadvodzana enu kanye nebaNaziri emkhatsini wemajaha enu. Akusilo liciniso yini lelo, sive sema-Israyeli?” kusho Simakadze. 12 “Kodvwa nine nanatsisa baNaziri liwayini, nalela baphrofethi bami kutsi baphrofethe. 13“Manje-ke, ngitanipitjita njengekupitjita kwencola nayetfwele umtfwalo lomkhulu walokutinhlavu. 14 Nalabagijima ngematubane bangeke baphunyule, nalabanemandla bangeke bakhone kuwagcogca emandla abo, kanjalo nelichawe lingeke liyisindzise imphilo yalo. 15Loyingcweti ekudubuleni ngebutjoki angeke akhone kucina, lisotja lelihamba phansi ngetinyawo lingeke libaleke, kanjalo nemgibeli welihhashi angeke akhone kusindzisa imphilo yakhe. 16Ngisho nemachawe lanesibindzi kakhulu ayawubaleka angcunu ngalelo langa,” kusho Simakadze. 31Lalelani nankha emavi lashiwo nguSimakadze ngani, anisola nine, sive sema-Israyeli, umelana nawo wonkhe umndeni lawukhipha eGibhithe, utsi: 2 “Ngini kuphela lenginikhetsile emkhatsini wato tonkhe tive temhlaba; ngako-ke ngitanijezisa ngenca yato tonkhe tono tenu.” 3Bantfu lababili bangahambisana yini kanyekanye bangakavumelani? 4Libhubesi liyabhodla yini ehlatsini, lingakabambi inyamatane? Libhubesi lelincane lona lingahhonga yini endzaweni yalo, lingakabambi lutfo? 5Inyoni iyawela yini elugibeni loluphansi emhlabatsini, kungekho leyetsiywe ngako? Sochaka umane atisukele yini phansi, azube kungekho lutfo lolumtsintsile? 6 Nakukhala impalampala edolobheni, abatfutfumeli yini bantfu? Inhlekelele iyalehlela yini lidolobha, ingakatfunyelwa nguSimakadze? 7 Ngempela iNkhosi Simakadze kute lekwentako ingakayembuli inhloso yayo etincekwini tayo, baphrofethi. 8Nakubhodla libhubesi, ngubani longahlala angesabi? INkhosi Simakadze seyikhulumile, ngubani longahlala angaphrofethi? 9Memetelani etigodlweni tase-Ashdodi nasetigodlweni taseGibhithe, nitsi: “Butsanani ndzawonye etintsabeni taseSamariya; bonani umsindvo lomkhulu losemkhatsini wayo kanye nekucindzetelwa lokukuyo.” 10Simakadze utsi: “Abati kutsi bangakwenta njani lokulungile, labo lababutsise budlova nemphango etigodlweni tabo.” 11Ngaleso sizatfu naku lokushiwo yiNkhosi Simakadze, itsi: “Sitsa siyakulitungeleta live, sibhidlite tonkhe tinqaba tenu, siphange netigodlo tenu.” 12Naku-ke lokushiwo nguSimakadze, utsi: “Njengemelusi asindzisa emlonyeni welibhubesi imilente lemibili yekugcina nome sicu sendlebe yelizinyane, ayakuhlwitfwa kanjalo nema-Israyeli lambalwa, lawo lasahlala eSamariya, emaphetselweni emibhedze yawo, lasahlala acuphele etihlalweni tawo tekuphumula.”NgesiHebheru lenkhulumo ayicondzakali 13INkhosi Simakadze, Nkulunkulu longuSomandla, utsi: “Vanini naku, niyidvonse ngendlebe indlu yakaJakobe.“niyidvonse ngendlebe indlu yakaJakobe” nome “fakazani ngendlu yakaJakobe niyecwayise” 14 “Mhlazana ngijezisa ema-Israyeli ngenca yetono tawo, ngiyawubhidlita emalati aseBetheli, netimphondvo telilati tiyawujutjwa tilahleke phansi. 15 Ngiyawubhidlita indlu yasebusika kanye nendlu yasehlobo, tindlu letihlotjiswe ngematinyo etindlovu tiyawubhidlitwa, kanjalo netindlu letibukekako tiyawuhhihlitwa,” kusho Simakadze.
siSwati
211“Ema-Israyeli wanike nansi imiyalo lelandzelako: 2 Nawutsenga sigcili lesingumHebheru, siyakukusebentela iminyaka lesitfupha. Ngemnyaka wesikhombisa uyawusikhulula, ngaphandle kwenkhokhelo. 3Nangabe seta singenamfati, kufanele sihambe singenamfati; nangabe seta sesinemfati, kufanele sihambe nemkaso. 4Nangabe umtsengi waso asinike umfati, sabe sesitala emadvodzana nemadvodzakati, lomfati nebantfwana akusibo baso, bemtsengi waso. Sona sifanele sihambe sodvwana. 5Kodvwa nangabe lesigcili sikhuluma ngewaso umlomo sitsi: ‘Ngiyamtsandza umtsengi wami, nemkami, nebantfwabami, angifuni kukhululeka,’ 6 ngako umtsengi waso kufanele asitsatse asimikise kuNkulunkulu“kuNkulunkulu” nome “kubehluleli” endzaweni yekukhonta.“endzaweni yekukhonta” nome “emnyango” Utawumenta eme eceleni kwemnyango nome kwensika yemnyango, abhobose indlebe yaso ngelusungulo. Sesiyawumsebentela simkhonte imphilo yaso yonkhe. 7“Nangabe indvodza itsengisa indvodzakati yayo kutsi ibe sigcili, akukafaneli sikhululwe njengetigcili letidvuna. 8Nangabe lendvodzakati itsengiswe endvodzeni lefuna kuyenta umkayo kodvwa lendvodza ingeneliswa ngiyo, lendvodza kufanele ivume kutsi ihlengwe lendvodzakati. Lendvodza ayinalo lilungelo lekuyitsengisa kumuntfu wetive, ngobe ayiketsembeki kulendvodzakati. 9Nangabe lendvodza ikhetsa lesigcilikati isikhetsela indvodzana yaso, kufanele loyise asitsatse njengendvodzakati yakhe. 10Nangabe indvodza itsatsa lomunye umfati, kufanele ingasehlisi sabelo salomfati wekucala macondzana nekudla nekwekwembatsa kanye nemalungelo akhe ebufati. 11Nangabe lendvodza ayitifezi letimfanelo letintsatfu kulomfati, akakhululeke ahambe ngaphandle kwekutsengwa.” 12 “Umuntfu loshaya lomunye umuntfu ambulale, naye kufanele abulawe. 13 Kodvwa nangabe abengakacondzi kumbulala ngekumlalela endleleni, kodvwa kube nguNkulunkulu lomyekelele wawela esandleni sakhe, angabaleka ayewubhaca endzaweni lengitayikhetsa kutsi kube yindzawo yekukhosela. 14 Kodvwa nangabe umuntfu ahlasele lomunye umuntfu wambulala ngemabomu, nome asabaleke wayawukhosela elatini lami, nibomsusa kulo nimbulale. 15“Loshaya“Loshaya” nome “Lobulala” uyise nome unina kufanele abulawe. 16 “Lotfumba lomunye umuntfu entele kumtsengisa nome kumenta sigcili kufanele abulawe. 17 “Localekisa uyise nome unina kufanele abulawe. 18“Nangabe emadvodza atsite ayalwa, bese lenye ishaya lenye ngelitje nome ngesibhakela, kodvwa ingete yafa, ilimale nje ilale phansi, 19kodvwa emvakwaloko isukume ihambe ngekudvondvolotela ngendvuku, lena lemshayile ingeke ibe nelicala. Intfo nje, kufanele ikhiphe inkhokhelo yesikhatsi sayo, iyinakekele ize iphile. 20“Nangabe indvodza ishaye sigcili nome sigcilikati sayo ngendvuku safa khona lapho, kufanele ihlawuliswe; 21kodvwa nangabe lesigcili selulame ngelilanga linye nome mabili, akukafaneli ijeziswe, ngobe phela lesigcili siyimphahla yayo lendvodza. 22“Nangabe emadvodza atsite ayalwa alimata umfati lotetfwele, wadzimate wonakalelwa sisu, kodvwa yena wangete walimala ndzawo, lona lomlimatile kufanele ahlawuliswe. Inhlawulo itakuya ngekutsi indvodza yalomfati ijubeni; kuye ngekutsi behluleli bona bayayemukela yini leyo nhlawulo. 23 Kodvwa nangabe lomfati ulimele, kufanele kwenanwe kuphila ngekuphila, 24liso ngeliso, litinyo ngelitinyo, sandla ngesandla, lunyawo ngelunyawo, 25kushiswa ngekushiswa, linceba ngelinceba, umvimba ngemvimba. 26“Nangabe umuntfu ashaye liso lesigcili nome lesigcilikati sakhe laze lalimala langabe lisabona, kufanele asikhulule sihambe, ngenca yaleliso. 27Nangabe usishaye wasikhipha litinyo lesigcili nome lesigcilikati, kufanele asikhulule kube yinkhokhelo yaso yalelitinyo.” 28“Nangabe inkhomo ihlabe umuntfu wafa, kufanele igcotjwe ngematje ibulawe, inyama yayo ingadliwa; kodvwa umnikati kufanele angajeziswa. 29 Kodvwa nangabe inkhomo beyinemkhuba wekuhlabana, nemnikati wayo wacwayiswa ngaloko, kodvwa wangete wayifundzisa, nakwenteka-ke ihlaba umuntfu afe, lenkhomo iyawugcotjwa ngematje ibulawe; nemnikati wayo kufanele abulawe. 30Nakwenteka lomnikati avunyelwa kutsi akhiphe yonkhe inhlawulo yekuhlenga kuphila kwakhe, kufanele akhokhe yonkhe leyo nhlawulo lefunekako. 31Nangabe lenkhomo igwaze umfana nome intfombatane, lendzaba iyawulungiswa ngawo lowo mtsetfo. 32Nangabe lenkhomo igwaze sigcili lesidvuna nome lesisikati safa, umnikati wayo uyawukhipha tinhlavu tesiliva letingaba ngema-30, yona igcotjwe ize ife. 33“Nangabe umuntfu ashiye umgodzi lovulekile nome embe washiya lomgodzi ungakavalwa, bese kugcumkela kuwo inkhomo nome imbongolo, 34kufanele akhiphe inkhokhelo yalesifuyo. Lemali kufanele ayinike umnikati, lomhlawuli asale asatsatsa lesilwane sibe sakhe. 35Nangabe inkhomo yalomunye umuntfu ihlabe lenye inkhomo yayibulala, kufanele labanikati baletinkhomo batsengise lena lephilako behlukaniselane lentsengo ngalokulinganako; ngalokufananako kufanele behlukaniselane lenyama yalena lefile. 36“Kodvwa nangabe bekwatiwa kutsi lenkhomo beyivele inemkhuba wekuhlabana, nemnikati wangete wayivalela, kufanele ayenane ngalenye lephilako, lomhlawuli atsatse lena lefile ibe yakhe.” 221 “Nangabe umuntfu ebe inkhomo nome imvu bese uyayibulala uyayitsengisa, kufanele akhiphe inkhokhelo yalenkhomo ibe tinkhomo letisihlanu, inkhokhelo yemvu ibe timvu letine. 2Nangabe lisela libanjwe ligcekeza lashaywa laze lafa, lowo lolibulele akanacala lengati; 3kodvwa nangabe loko kwenteke“nangabe loko kwenteke” nome “nakalibulele” emvakwekuphuma kwelilanga, uyawuba nelicala lengati. “Lisela kufanele likhiphe inhlawulo; kodvwa nangabe lite, kufanele litsengiswe, khona kutewutfolakala inhlawulo yaloko lelikwebile. 4“Nangabe lesilwane lelisebile lelisela sitfolakale kulo sisaphila, nome yimbongolo, nome yimvu, liyawukwenana ngalokuphindvwe kabili. 5“Nangabe umuntfu atsite aselusile tinkhomo, taphunyuka tangena ensimini tadla emabele ebantfu, kufanele akhiphe kudla kwakhe kube yinkhokhelo yalamabele ladliwe. 6“Nangabe umuntfu atsite uyababela ensimini nome efusini lakhe, kwaphunyuka lomlilo washisa emabibi nome emabele alomunye nome yonkhe insimi yalomunye, kufanele lokudla akukhiphele inkhokhelo lephelele. 7“Nangabe umuntfu avumile kulondvolotela lomunye imali nome letinye nje tintfo, bese letintfo tiyebiwa la endlini, lelisela nalitfolakele litawutenana ngalokuphindvwe kabili. 8Kodvwa nangabe lelisela alikatfolakali, lomuntfu bekalondvolote letimphahla kufanele aletfwe embikwaNkulunkulu,“embikwaNkulunkulu” nome “embikwebehluleli” lapho atawufike afungiswe kutsi akayebi yini lemphahla. 9“Nangabe kukhona kubangisana ngetimphahla nome ngetinkhomo, nome ngetimbongolo, nome ngetimvu, nome ngekwekwembatsa, nome ngabe yini lelahlekile, ngulowo nalowo atsi kwakhe, leyontfo kufanele iletfwe embikwaNkulunkulu.“embikwaNkulunkulu” nome “embikwebehluleli” Lona lotawulahlwa nguNkulunkulu ngelicala, lenkhokhelo utayenana ngalokuphindvwe kabili. 10“Nangabe umuntfu avume kulomunye kutsi asiselwe imbongolo, nome inkhabi, nome imvu, nome ngusiphi nje sifuyo, bese lesifuyo siyafa, nome siyalimala, nome sitfunjwe, kubete nafakazi, 11lowo muntfu kufanele aye embikwaSimakadze afunge kutsi lesifuyo asikebiwa nguye. Nangabe lesifuyo akasebi, lomnikati kufanele alale ngelinceba, lomlahlekelwa angakhishiswa lutfo. 12Kodvwa nangabe lesifuyo sebiwe kuye lomlahlekelwa akhona, kufanele akhiphe inkhokhelo kulomnikati. 13 Nangabe lesifuyo sidliwe tilwane, lomlahlekelwa kufanele aletse leticucu taso tibe bufakazi. Akukafaneli lomlahlekelwa akhiphe inkhokhelo, nangabe lesifuyo sidliwe tilwane le etsafeni. 14“Nangabe umuntfu eboleka sifuyo kulomunye, bese siyalimala nome siyafa, angekho lomnikati waso, lomeboleki utawuyikhipha ngalokuphelele inkhokhelo yaso. 15Kodvwa nangabe loko kwenteka akhona lomnikati waso, lona loyebolekile akukafaneli ayikhiphe inkhokhelo yaso. Nangabe besicashiwe, tindleko tekucashwa kwaso titawuba yinkhokhelo yaso.” 16 “Nangabe indvodza iwunga intfombi lengaketsembisi, idzimate ilale nayo, kufanele lendvodza iyilobole bese iyayiteka. 17Nangabe uyise uyala kutsi iyitsatse iyiteke, kufanele lendvodza ikhiphe letindleko letifanele lentfombi, itinike uyise walentfombi. 18 “Umfati longumtsakatsi kufanele nimbulale, ningamvumeli kutsi aphile. 19 “Wonkhe umuntfu lolala nesilwane uyawubulawa. 20“Lonikela imihlatjelo esithicweni anganikeli kuSimakadze, nimbulale. 21 “Ningacali nisiphatse kabi nome nisigcilate sihambi, ngobe nani nake naba tihambi eveni laseGibhithe. 22 Ningamphatsi dlephu umfelokati nome intsandzane. 23 Nanibahlupha, bese bakhala kimi, mine ngiyawukuva kukhala kwabo; 24intfukutselo yami iyawunivutsela, nginibulale ngenkemba. Bafati benu bayawuba bafelokati, nebantfwabenu babe tintsandzane. 25 “Nanebolekise ngemali kulomunye webantfu bami labamphofu labahlala nani, ningalingisi umbolekisi ngekukhokhisa intalo.“intalo” nome “intalo lenkhulu” 26Nawutsetse ingubo yamakhelwane yaba sibambiso, uboyibuyisela kuye lilanga lisengakashoni; 27ngobe nguko kodvwa latembesa ngako. Angabuye alale ngani nje ngaphandle kwayo? Nakakhala kimi acela lusito, mine ngiyakuva, ngobe nginguNkulunkulu lonesihawu. 28“Ungakhulumi kabi ngaNkulunkulu,“ngaNkulunkulu” nome “ngebehluleli” ungamcalekisi umholi wesive sakho. 29 “Ungayekeli kunikela ngesivuno sakho semabele neseliwayini nasekuvunwa. “Ungiphe litubulo lemadvodzana akho. 30 Ungiphe nematubulo etinkhomo newetimvu takho. Libotsi litubulo lingahlala nenina emalanga lasikhombisa bese ungipha lona ngelilanga lesiphohlongo. 31 “Niyawuba bantfu labehlukaniselwe mine; ngako-ke akukafaneli niyidle inyama yesifuyo lesibulewe tilwane tesiganga, niyawuyilahla, idliwe tinja.” 231 “Ungatandzisi tindzaba letingemanga. Ungatihlanganisi nemuntfu lomubi ngekumfakazela. 2Ungalilandzeli linyenti lelenta lokubi; nawenta bufakazi ecaleni, ungawephuli umtsetfo ngekuvumelana nelinyenti. 3 Ungakhetsi muntfu nakutekwa licala lalomphofu. 4“Nawuhlangana nenkhomo nome imbongolo yesitsa sakho ilahlekile, yikhawule uyibuyisele kuso. 5 Nawubona imbongolo yemuntfu lokutondzako ipatalaliswa ngumtfwalo, ungamshiyi, kodvwa msite ekuyisukumiseni nasekuyetfwaliseni kahle. 6“Umuntfu lomphofu ungamlahli ngelicala ngalokungasimtsetfo. 7Ungacali kubeka licala ngemanga. Umuntfu lote licala nalolungile ungambulali, ngobe loyawukwenta njalo uyakubulawa ngimi. 8 Ungadizelwa, ngobe kudizelwa kwenta bantfu bavaleke emehlo bangete babone, kuphambukise labacotfo ekukhulumeni liciniso. 9 “Ungasiphatsi kabi sihambi; nawe uyati kutsi utiva unjani nangabe usihambi, ngobe nani nake naba tihambi eGibhithe.” 10 “Uyawulima insimi yakho uyivune iminyaka lesitfupha; 11kodvwa ngemnyaka wesikhombisa uyawuyiphumuta ungayilimi, ungavuni lutfo loluhlume kuyo, kuze kutsi labaphuyile besive sakho badle kuyo, lokusele kuyo kudliwe tilwane tesiganga. Uyawukwenta njalo nasesivinini sakho kanye nasensimini yakho yemincumo. 12 “Uyawusebenta emalanga lasitfupha, kodvwa ngelilanga lesikhombisa ungasebenti, kuze kutsi tifuyo takho, netigcili letitalelwe kakho, kanye nebetive labasebenta kakho batewuphumula. 13 “Kulalele konkhe loku lengikushito kuwe. Ungawadvumisi emabito alabanye bonkulunkulu, ungawaphatsi ngisho nangemlomo wakho.” 14 “Uyawungidvumisa ngekugubha imikhosi lemitsatfu ngemnyaka. 15 Ubogubha uMkhosi Wesinkhwa Lesingenambiliso. Ngenyanga lengu-Abibi, lenaphuma ngayo eGibhithe, uyakudla sinkhwa lesingenambiliso kuze kuphele emalanga lasikhombisa, njengobe ngakuyala. Kufanele kubete lovela embikwami angakaphatsi lutfo etandleni. 16“Ubogubha uMkhosi Wesivuno ngesivuno setilinga tekucala tensimi yakho. “Ubogubha uMkhosi Wekubutsa ekupheleni kwemnyaka, nase ubutsa sivuno lesititfukutfuku takho. 17Yonkhe iminyaka, katsatfu ngemnyaka, bonkhe labadvuna bafanele bete kutewukhonta mine, iNkhosi Simakadze. 18 “Unganikeli kimi ngengati yemhlatjelo nangemnikelo nome wani lonembiliso. Emafutsa aletilwane lasele natinikelwa kulemigubho kufanele angahlali kuze kube ngungakusasa ekuseni. 19 “Tilinga letinhle tetilimo takho tekwendvulelisa ubotiletsa endlini yaSimakadze longuNkulunkulu wakho. “Ungalipheki lizinyane lemvu nome lembuti elubisini lwenina.” 20 “Ngitawutfumela ingilosi ihambe ngembili kwenu inilondvolote nisahamba, inifikise endzaweni lenginilungiselele yona. 21 Yilaleleni, niyihloniphe, ningayivukeli; ngobe ingeke initsetselele naniyivukela, ngobe libito lami likuyo nje. 22Kodvwa nangabe nililalelisisa kahle livi layo nente konkhe lengikushoko, ngiyawuba sitsa setitsa tenu ngilwe nalabalwa nani. 23Lengilosi yami iyawuhamba ngembili kwenu iningenise eveni lema-Amori, nelemaHethi, nelemaPheresi, nelemaKhenani, nelemaHivi, nelemaJebhusi, mine-ke ngibacotfule baphele nya. 24 Ningabakhotsameli bonkulunkulu babo, ningabakhonti, ningayenti nemikhuba yabo yekukhonta. Bonkulunkulu babo nibobabhidlita kanye netinsika tabo tematje. 25 Nanikhonta mine Simakadze longuNkulunkulu wenu, ngitawunibusisa ngekudla nangemanti, ngikususe konkhe kugula kwenu. 26 Kute umfati lotawuphunyelwa sisu nalotawuba yinyumba eveni lenu, ngitanipha imphilo lendze. 27 “Bantfu labaphambene nani ngitabenta besabe; ngibente badzidzeke bonkhe bantfu labalwa nani, ngente netitsa tenu tonkhe tinibalekele. 28 Ngiyawutfumela bomanyovu embikwenu; ngibo labayawunicoshela letitsa tenu letingemaHivi, nemaKhenani, nemaHethi. 29Ngingeke ngitikhiphe tonkhe ngamnyaka munye; ngobe nangingenta njalo, lelive litawube seliba sikhotsa, netilwane tesiganga tandze bese tiba yingoti kini. 30Esikhundleni saloko letitsa tenu ngitatikhipha kancane kancane, nize nitsi ningandza, bese niyalitsatsa-ke lonkhe live. 31 Iminyele yenu ngitayibeka isuke eLwandle Lolubovu kuye eLwandle lwemaFilisti, kuye ehlane, kuze kufike emfuleni.“ehlane kuze kufike emfuleni” nome “eHlane lase-Arabiya kuze kufike emfuleni iYufrathe” Takhamiti talelive ngiyawutinikela esandleni senu, niyawubacitsa nibakhiphele ngephandle. 32 Ningasenti sivumelwane nabo, ngisho nabonkulunkulu babo imbala. 33Ningabavumeli kutsi bakhelane nani eveni lenu, ngobe phela bangahle banente none kimi ngekukhonta labonkulunkulu babo; loko kuyakwenta lugibe kini.”
siSwati
31 Leti-ke tive letashiywa nguSimakadze, kuze avivinye ngato ema-Israyeli labengazange atibone timphi taseKhenani. 2Loko wakwenta khona atewufundzisa kulwa timphi etitukulwaneni tema-Israyeli letatingazange tiyilwe imphi, 3 kwakunguletive: emakhosi lasihlanu emaFilisti, nawo onkhe emaKhenani, nemaSidoni, nemaHivi labehlala etintsabeni taseLebanoni, kusukela eNtsabeni iBhali Hemoni kuze kuyewufika eLebo Hamathi.Nome “ekungeneni kweHamathi” 4 Tatishiyelwe kutsi tivivinye ema-Israyeli, kuze kubonakale kutsi atawuyilalela yini imiyalo yaSimakadze labeyinike bokhokho bawo ngaMosi. 5Ema-Israyeli abehlala emkhatsini wemaKhenani, nemaHethi, nema-Amori, nemaPheresi, nemaHivi, nemaJebhusi. 6 Atsatsa emadvodzakati aletive ashada nawo, atsatsa nemadvodzakati awo awendzisela emadvodzana aletive, akhonta nabonkulunkulu bato. 7Ema-Israyeli enta lokubi embikwaSimakadze; akhohlwa Simakadze Nkulunkulu wawo, akhonta boBhali nabo-Ashera. 8Intfukutselo yaSimakadze yavutsela bema-Israyeli kangangekutsi wawatsengisa etandleni taKhushani Rishathayimu, inkhosi yaseMesophothamiya,“Mesophothamiya” nome “Aramu Naharayimu” lowagcilata ema-Israyeli iminyaka lesiphohlongo. 9Kodvwa atsi ema-Israyeli nakakhala kuSimakadze, Simakadze wawavusela umkhululi lekwakungu-Othniyeli, umsa waKhenazi, umnakaboKhalebi lomncane, longuyena abasindzisa. 10Moya waSimakadze wehlela kuye, ngako waba sikhulu sema-Israyeli; wabahola baya emphini. Simakadze wanikela Khushani Rishathayimu, inkhosi yaseMesophothamiya,“Mesophothamiya” nome “Aramu Naharayimu” esandleni sa-Othniyeli lowamehlula. 11 Ngako live laba nekuthula iminyaka lengema-40, kwaze kwafa Othniyeli, umsa waKhenazi. 12Aphindza futsi ema-Israyeli enta lokubi emehlweni aSimakadze; kwatsi ngobe bente lokubi, Simakadze wanika Egloni, inkhosi yakaMowabi, emandla ekubusa ema-Israyeli. 13Watsi kube Egloni atihlanganise nema-Amoni nema-Amaleki, wase uhlasela ema-Israyeli; balidla Lidolobha Lemasundvu.“Lidolobha Lemasundvu” nome “iJerikho” 14Ema-Israyeli abuswa ngu-Egloni, inkhosi yakaMowabi, iminyaka leli-18. 15Aphindza futsi ema-Israyeli akhala kuSimakadze, wase ubapha umkhululi, Ehudi, labelancele, umsa waGera, wesive sakaBhenjamini. Ema-Israyeli amtfumela netetfulo ku-Egloni, inkhosi yakaMowabi. 16Ehudi abetentele inkemba lekhalipha tinhlangotsi totimbili leyayingaba yincenye yelimitha budze, abeyibophele etimphahleni takhe, ngasetsangeni langesekudla. 17Ehudi waletsa tetfulo ku-Egloni, inkhosi yakaMowabi, labekhuluphele kakhulu. 18Kwatsi kube Ehudi etfule tipho, wase uyawahambisa lamadvodza labetfwele letetfulo. 19Watsi nakefika etithicweni ngaseGilgali, yena wancandzeka wafike wakhuluma ku-Egloni, inkhosi, watsi: “E, nkhosi! Nginemlayeto wakho loyimfihlo.” Inkhosi yakhuluma yatsi: “Thulani!” Tonkhe tinceku tayo taphuma ngekushesha. 20Ehudi wasondzela kuyo isahleti yodvwa ekamelweni layo lekuphola lelalisetulu,NgesiHebheru letinkhulumo aticondzakali wafike watsi: “Nginemlayeto wakho lophuma kuNkulunkulu.” Yatsi inkhosi isasukuma esihlalweni sayo, 21Ehudi wahoshula inkemba yakhe ngesandla sakhe sangesancele, ayihoshula ngasetsangeni lakhe langesekudla, inkhosi wayigwaza esiswini; 22inkemba yangena kanye nesibambo sayo, yaze yaphumela ngale kwemhlane wayo. Ehudi akazange ayikhiphe, ngako-ke emanoni ayisibekela.NgesiHebheru letinkhulumo aticondzakali 23Ehudi waphumela emhubheni;NgesiHebheru letinkhulumo aticondzakali wavala iminyango kulendlu yenkhosi lesetulu, wayikhiya. 24 Emvakwekuhamba kwakhe tisebenti tenkhosi teta takhandza iminyango yaleyondlu ikhiyiwe. Takhuluma todvwana tatsi: “Mhlawumbe usemthoyi.” 25Tema taze tadzinwa, kodvwa tatsi kube tibone kutsi iminyango akayivuli, tatsatsa sikhiya tayivula. Takhandza inkhosi yato iwele phansi ifile. 26Batsi ngesikhatsi basemile balindzile, Ehudi washaya wacitsa. Wendlula etithicweni wabalekela eSeyira. 27Watsi kube efike lapho, washaya licilongo eveni letintsaba laka-Efrayimu, onkhe ema-Israyeli ehla naye etintsabeni, awahola. 28Wakhuluma kuwo, watsi: “Landzelani mine, ngobe Simakadze unikele Mowabi, sitsa senu, etandleni tenu.” Ngako amlandzela ehla naye, atfumba onkhe ematubuko emfula iJordane lewelela kaMowabi, avimbela bonkhe labewelako. 29Ngaleso sikhatsi abulala emaMowabi lati-10 000 asawonkhe labenguwona acinile anemandla; kute nome munye lowasindza. 30Kusukela ngalelo langa emaMowabi aba ngaphansi kwesive sema-Israyeli, live laba nekuthula iminyaka lengema-80. 31Emvakwa-Ehudi kwavela Shamgari, umsa wa-Anathi, lona lowabulala emaFilisti langema-600 ngeluphondvo lwenkhabi. Naye futsi wawakhulula ema-Israyeli.
siSwati
Sihlabelelo saDavide lesiligugu njengegolide kuye. 161 Ngilondvolote, Nkulunkulu, ngobe ngikhosele kuwe. 2 KuSimakadze ngitsi: “Wena uyiNkhosi yami. Kute lokuhle lengingaba nako ngaphandle kwakho.” 3Kodvwa ngalabangcwele labalapha emhlabeni ngitsi: “Batikhulu letincabile lengijabula ngato.” 4Tinkhatsato titakwandziswa kulabo labanikela kubonkulunkulu labanye. Ngingeke ngiyicitse ingati kutsi ibe ngumnikelo kulabanye bonkulunkulu. Ngingeke ngikhuleke kubo. 5Simakadze, wena usabelo lesilifa lami, ungipha konkhe lengikudzingako. Likusasa lami lisetandleni takho. 6 Lifa lelingumhlaba, lengisikelwe wona, liyindzawo lenhle kakhulu. 7Ngiyamdvumisa Simakadze lowangeluleka, nanembeza wami uyangiyala ebusuku. 8 Emehlo ami ayawunamatsela kuSimakadze phakadze naphakadze. Yena ungasesandleni sami sangesekudla, ngiyawuhlala kuye ngitinte. 9 Ngako-ke inhlitiyo yami iyatfokota, nemoya wami uyajabula, nemtimba wami ulondvolotekile. 10 Ngobe ungeke uvume kungiyekelela endzaweni yalabafile, nome-ke ungeke umvumele lotsandzekako wakho kutsi abole ethuneni. 11 Uyawungifundzisa indlela yekuphila. Lapho kukhona khona wena kunekujabula lokuphelele. Esandleni sakho sangesekudla kunekujabula phakadze naphakadze.
siSwati
261 “Lingekhatsi lelithende lekukhontela ubolakha ngetindvwangu letilishumi. Ubotenta ngemitiya yelineni leyephotselwe ngalokucolisakele nangensontfo leluhlata njengesibhakabhaka, nangalebukhwebeletane, nangalebovu ngalokutopele, loko ngukuhlobise ngemakherubhi; kube ngumsebenti wengcweti lenebuciko. 2Leyo naleyo ndvwangu ibe ngemamitha langaba li-14 budze, nemamitha langaba mabili bubanti; tonkhe letindvwangu tilingane. 3Ubotihlanganisa ngekutitfungela ndzawonye letisihlanu, naleti letinye letisihlanu utente njalo. 4Wente tinkintjo ngendvwangu leluhlata njengesibhakabhaka tibesemaphetselweni aleyo naleyo ndvwangu leseyihlanganisiwe. 5Yenta tinkintjo letingema-50 endvwangwini yekucala, wente njalo futsi nakulena yesibili, tinkintjo ticondzane njengekulandzelana kwato. 6Yenta emahhuka egolide langema-50, wentele kuhlanganisa letindvwangu, lithende lekukhontela libe yintfo yinye. 7 “Tindvwangu tekumbonya lelithende lekukhontela ubotenta ngeboya betimbuti, setitonkhe letindvwangu kufanele tibe li-11. 8Tonkhe letindvwangu ubotenta tilingane, iyinye ibe ngemamitha langaba li-15 budze, ibe ngemamitha langaba mabili bubanti. 9Letisihlanu utihlanganise ngekutitfungela ndzawonye, naleti letisitfupha nato tibe yintfo yinye. Lena yesitfupha uyigoce ngekuyiphindza kabili ngembili kwalelithende. 10Ubofaka tinkintjo letingema-50 emaphetselweni aleyo naleyo ndvwangu. 11Wakhe emahhuka ngelitfusi abe ngema-50, bese letindvwangu utihlanganisa ngalamahhuka, khona lithende litawuba yintfo yinye. 12Lengisa sigamu salendvwangu lenye ngemuva kwalelithende lekukhontela. 13Budze bekugabanca kwayo kulelithende bube ngemasentimitha langaba ngema-50 ngala nangale, loko lokusele kuyawugabanca ngetulu kulenge emihlubulweni yelithende kwentele kulembesa. 14“Ubenta simbonyo salelithende ngetikhumba tetihhanca letishukiwe taguculwa taba bovu, nesetikhumba temahhashi aselwandle“temahhashi aselwandle” nome “temanhlengetfwa” etulu kwato letihhanca. 15 “Ubentela lelithende lekukhontela tinsikabhaluko temgamba, letitakuma tilisimise lithende lekukhontela. 16Nguleyo naleyo nsikabhaluko ibe nebudze lobungemamitha langaba mahlanu, nebubanti lobungemasentimitha langaba ngema-66, 17tibe netiphongwana letifananako khona titewuhlanganiseka ngato. Tonkhe letinsikabhaluko talelithende lekukhontela kufanele tentiwe njalo. 18Ubenta tinsikabhaluko letingema-20 ngaseningizimu yelithende lekukhontela, 19nemaseko esiliva langema-40 abe ngaphansi kwetinsikabhaluko, abe mabili ngaphansi kwaleyo naleyo nsikabhaluko, entelwe kubamba tisimiso tayo letimbili. 20Nangasemhlubulweni wesibili longasenyakatfo nakhona wente tinsikabhaluko letingema-20, 21kanye nemaseko esiliva langema-40, abe mabili ngaphansi kwaleyo naleyo nsikabhaluko. 22Lingemuva lelithende lekukhontela lelingasenshonalanga lona ubolentela tinsikabhaluko letisitfupha. 23Emakona langemuva kwelithende lekukhontela ubowentela tinsikabhaluko letimbili. 24Tinsikabhaluko kufanele tibhancwe kusukela phansi, kuze kuyewufika etulu kuhlanganiswe kulelijiva lekucala. Totimbili letinsikabhaluko letenta lamakona lamabili kufanele tentiwe njalo. 25Ngako-ke kusho kutsi kufanele kube tinsikabhaluko letisiphohlongo nemaseko ato esiliva lali-16, lamabili ngaphansi kwaleyo naleyo nsikabhaluko. 26“Ubenta emakabha abe li-15 ngemgamba, lasihlanu abe ngewetinsikabhaluko letisemhlubulweni welithende, 27lasihlanu abe ngewetinsikabhaluko kulomunye umhlubulo, lasihlanu abe ngewetinsikakhaluko ngemuva ngasenshonalanga. 28Lelikabha lelisemkhatsini lelibhukula lensikabhaluko kufanele lisuke ngale ekugcineni lize lifike ngale ekugcineni. 29Tinsikabhaluko ubotembesa ngegolide, ushayele kuto emajiva egolide ekufaka lamakabha; nawo kufanele embeswe ngegolide. 30 Lelithende lekukhontela kufanele ulakhe ngaleyo ndlela lengakukhombisa yona entsabeni. 31 “Ubenta indvwangu ngemitiya yelineni leyephotselwe ngalokucolisakele nangensontfo leluhlata njengesibhakabhaka, nalebukhwebeletane, nalebovu ngalokutopele. Uboyihlobisa ngemakherubhi, lentiwe yingcweti lenebuciko. 32Uboyilengisa etinsikeni temgamba letine letembeswe ngegolide tafakwa emahhuka lamane egolide, tasinyiswa etikwemaseko esiliva lamane. 33Lendvwangu uboyikhaceka kulamahhuka lavalekako laseluphahleni, bese uletsa lelibhokisi lesivumelwane lelinetibhelekeca letimbili tematje, ulifake ngemuva kwalendvwangu. Lendvwangu itakwehlukanisa indzawo lengcwele endzaweni lengcwelengcwele. 34Lesihlalo semusa utakwembonya ngaso libhokisi lesivumelwane kulendzawo lengcwelengcwele. 35Ngaphandle kwendvwangu beka litafula ngasenyakatfo kwelithende, ubeke lutsi lwesibane ngaseningizimu libhekane nalelitafula. 36“Emnyango walelithende ubenta sivalo sendvwangu ngalokuluhlata njengesibhakabhaka, nangalokubukhwebeletane, nangalokubovu ngalokutopele, usente nangemitiya yelineni leyephotselwe yacolisakala; konkhe loko kube ngumsebenti wengcweti yetekuhlobisa. 37Yenta emahhuka egolide alendvwangu. Lendvwangu uyentele tinsika temgamba letisihlanu letembeswe ngegolide; leti-ke ubotibumbela emaseko elitfusi lasihlanu.”
siSwati
Wonkhe umuntfu uneliphupho Umfana watitfola emgwacweni nalabanye bantfwana lebahlala emgwacweni. Lena yindzaba lephatselene nemphilo lebeyingasiyinhle nekutsi yantjintja njani. UMgcibelo lowawushisa kakhulu Ngalelinye lilanga ntsambama kwakushisa, bantfwana labatsatfu bahamba bayodlala edvute nemfula. Nobe bebangakavunyelwa kuhlamba kodvwa bakhumula timphahla bangena emantini. Ngabe kwentekani ngetimphahla tabo? Logwaja ngaphasi kwesihlahla Kwatsi asatilalele logwaja ngaphasi kwesihlahla, kwawa lihhabhula etukwakhe. Ngasoleso sikhatsi logwaja weva livi limemeta, "Baleka logwaja baleka!" Nozizwe nembulu Nozizwe wayovakashela malume wakhe, make wakhe wamnika liloko lelihle lelihlotjiswe ngebuhlalu lobuhle, waligcoka wahamba. Endlelni leya kamalume wakhe, Nozizwe wahlangana nentfombatana leyamcela kutsi amboleke liloko lakhe kantsi yona yayigcoke emanikiniki. Ngalesikhatsi bantjintjisana timphahla, Nozizwe wabona umsila kulentfombatane, wabona kutsi iyimbulu. Inkhosi Cebekhulu nendvodzakati yayo Indzaba yelutsandvo mayelana nenkhosatana lenhlele yalandzela inhlitiyo yayo, kunekutsi yenta lokobekufiswe ngubabe wayo. Ngesikhatsi semaholide nagogo Bantfwana lababili bajabulile balungiselela kuyovakashela gogo wabo emaphandleni. Bayayijabulela imphilo yasemaphandleni ngendlela yekutsi batsi nababuyela ekhaya, bafise kwangatsi bangaphindze babuyele futsi.
siSwati
, Kweku Ananse nobe Anansi ulu-tinyoa bulembu i. Iwekutalwa lake ulu-tinyoa Lesitsatfu. Kulamanye lake ulu-tinyoa Ghana. Ekuphileni lake. Kweku Ananse ukuba nako umntfwana kutsatfu. Make lake ulu-tinyoa Asaase Yaa. Babe lake ulu-tinyoa Nyame. Ntikuma ulu-tinyoa lndodzana le ya Kweku Ananse. Yaa ulu-tinyoa mfafi le ya Kweku Ananse. Umsebenti lake. Bantfu bekuba nako mafhungo labanyenti ya Ananse.
siSwati
Kunisela yindlela yekunikela ngemanti endzaweni kwentela kukhulakwetitjalo/lokuhlanyelwe noma letinye tintfo letititjalo ngekwenta imisele, emashaneli noma emalayini emaphayiphi lapho khona emanti elitulu angakhoni kufinyelela khona kunika emanti ladzingekako kwentela kukhula lokucinile kanye nekukhicitwa kwalokuhlanyelwe. Njengoba inombolo yebantfu ikhula nje futsi natotonkhe tintfo temvelo kantsi netintfo letidzingwako tiyahlukunyetwa futsi tibekwa ngaphansi kwemfutfo, emanti lamasha acala kuba yintfo lebaluleke kakhulu ngemuva kwemoya lomusha emhlabeni. Kungako, ngaloko, konkhe loko lokubalulekile lokwenta kancono kanye netindlela letisebenta kancono kantsi futsi naletindlela takhiwe ngendlela yekonga emanti kepha tichubeke tinike loko lokudzingekako kwentela lokuhlanyelwe kutsi kukhule kakhulu ngoba ngiko lokudzingekako endzaweni lenemhlabatsi. Tindlela Tetinhlobo te Kunisela Tinhlobo letisihlanu lekungutona tekunisela tichazeka futsi tibekwe ngentasi. Kunisela Ngemanti Lagcwele Ngulapho khona emanti ahlelwe ensimini noma engadzeni yetitselo bese avunyelwa kutsi agcwale lendzawo yonkhe ngetulu kulendzawo lehlanyelwe. Lena yindlela lendzala leyayisetjentiswa mandvulo. Ngaloko nomakunjalo kukumosha futsi kuphindze kukhokhwe ngenca yekungatfolakali kwemanti. Lena futsi akusiyo indlela lekahle futsi ingachubela ekukhungekeni kwemhlabatsi. Kunisela Ngetintfo Letitinsimbi Letakhelwe Phansi Letikhokha Emanti Ngulana lapho khona emanti afucwa liphayiphi noma umfutfo kuze kufike lapho asetjentiswa lapho lamantin afuceka ngesihloko noma linozolo ngemfutfo longaba ngu 35 PSI (sisindvo sesikwele ngasinye – sikali semfutfo wemanti) lekwakha indlela yekufutsa ngetulu kwalendzawo ledzinga emanti. Lokwekunisela lokwatiwako kakhulu nguLokwekunisela lokunemandla lokugucukako ngemandla nangemfutfo walamanti kanye nebukhulu balomkhono. Kwekunisela Lokuse Nkhabeni Lenandlela yekunisela ngulehleliwe lehanjiswa kumbe ngugesi noma ngemandla emakhemikhali lahimbisa lamantin ngendlela lesethiwe legucula lelisondvo lapho khona umkhono waleliphayiphi uchubekela endzaweni lekhashane lapho kusuka khona lamanti. Kunganyakata ngalokugcwele noma ngencenye yendingilizi ngendlela lekudzingeka ngayo. Lokwekunisela lokusenkhabeni kungaba kunganika emanti lamancane futsi lokwekunisela kuhamba kunike emanti lamaningi lahamba ngaphandle kulomkhono lochutjiwe ngalokwekunisela lokukhulu lokwakhelwe ekugcineni kwalomkhono ngoba lana lolokusenkhabeni kuhamba kakhulu ngetulu kwalomgwaco ngakoke emanti lamaningi adzinga kukhululwa noma ngasiphi sikhatsi lesinikiwe. Kwekunisela Lokumatfonsi-Lokuncane Lena itsatfwa njengendlela lesebentisa imali kancane futsi yindlela lesebentako futsi isetjentiswa kakhulu njengoba emanti abayinkinga. Ngekunisela ngematfonsi, umfutfo lophansi losemkhatsini we psi lelishuimi nesihlanu kanye nemashumi lamabili nesihlanu ayadzingeka kufaka lamantin. Lamantin aniketwa ngumalatfonsi lehlako ehlele emhlabatsini, ahlanganisa ngekufaka endzaweni yetimphandze edvute nemahlanga. Kuletinye tindzawo, lamaphayiphi ekunisela abekwe ngaphansi kwentela kutsi lamantin afika kahle kulendzawo yetimphandze nekunciphisa kulahleka kwemoya kanye nekunciphisa kukhula kwelikhula kulesitjalo. Ngekunisela ngematfonsi kumele kusefeke kahle ngoba nakuvunyelwa lokusele lobekubukhweshiswa kulamaphayiphi kungavimba letikhala letincane kulamaphayiphi. Kulukhuni kunaka umangabe tonkhe letindlela tekunisela tisebenta. Indlela Yekunisela Ngekufutsa-lencane Lesifutfo -lesincane yintfo lephambanako emkhatsini wekunisela ngendlela yekufutseka kwemanti kanye nendlela yekunisela ngematfonsi. Kunetintfo letikahle kanye naletinye letingasiko kahle ngenhlobo ngayinye yekunisela. Ngendlela yekunisela yematfonsi, kunisela ngekufutsa kancane itsatfwa ngemfutfo lomncane wekunisela lokhona kusebenta ngemifutfo emkhatsini we psi lelishumi nesihlanu kanye nemashumi lamabili nesihlanu. Indlela yekunsiela ngekufutsa-kancane kwakha indzawo lenkhulu lemantisekile kunendlela yekunisela ngematfonsi, kuyenta indlela lekahle lelungele kunisela tihlahla, imibhedze yetitjalo lemikhulu kanye netindzawo lapho khona lomhlabatsi unematje lamancae futsi uvumela umoya nalokumanti kukhone kwengca. Kushintja kube ngumoya kusetulu futsi akufani nalokumatfonsi, kukhulisa litfuba lelikhula lelikhona emahlangeni etitjalo takho. Translated by Phindile Malotana
siSwati
Back to stories list Inkhukhu nelishongololo Unkukhu Noshongololo Chicken and Millipede Winny Asara Magriet Brink Nombuso Mbele, Mthokozisi Zwane The audio for this story is currently not available. Regular PDFs (full-page) Bilingual PDFs Booklet PDFs (for printing) Inkhukhu nelishongololo bebabangani labakhulu. Kodvwa bebatsandza kucudzelana. Ngalelinye lilanga bavumelana ngekutsi badlale libhola letinyawo kute babone kutsi ngubani longumpetsa. UNkukhu noShongololo babengabangani. Kodwa babehlala bencintisana. Ngelinye ilanga banquma ukudlala ibhola lezinyawo befuna ukubona ukuthi ubani owayengumpetha. Chicken and Millipede were friends. But they were always competing with each other. One day they decided to play football to see who the best player was. Baya enkhundleni yetemidlalo lapho bafike bacala khona umdlalo wabo. Inkhukhu beyidlala ngekuphangisa, kodvwa lishongololo beliphangisa kakhulu. Inkhukhu beyikhahlelela ekudzeni, kodvwa lishongololo belikhahlelela ekudzeni kakhulu. Ngulapho inkhukhu yacala khona kutfukutsela. Baya enkundleni yebhola lezinyawo basebeqala umdlalo wabo. UNkukhu wayeshesha, kodwa uShongololo wayeshesha kakhulu. UNkukhu wayelikhahlela liye kude, kodwa elikaShongololo laliya kude kakhulu, uNkukhu waqala manje ukukhononda. They went to the football field and started their game. Chicken was fast, but Millipede was faster. Chicken kicked far, but Millipede kicked further. Chicken started to feel grumpy. Bavumelana ngekutsi kuyiwe emlotseni. Lishongololo laba lekucala kuvimba emapalini ngalesikhatsi inkhukhu ishaya linye vo ligoli. Inkhukhu nayo yatfola litfuba lekuvimba emapalini kute ivikele ligoli layo. Banquma ukuba bakhahlele amaphenathi. Kwaqala uShongololo ukuba avimbe emagoli. UNkukhu wafaka igoli elilodwa kuphela. Emva kwalokho kwasekuba ithuba likaNkukhu ukuvika ukungena kwegoli. They decided to play a penalty shoot-out. First Millipede was goal keeper. Chicken scored only one goal. Then it was the chicken’s turn to defend the goal. Lishongololo lakhahlela libhola kwangena ligoli. Lashaya titayela kwabuye kwangena lelinye. Aba sihlanu emagoli langeniswa lishongololo emapalini. UShongololo wakhahlela ibhola langena ezintini. UShongololo wapheceza ejika nebhola langena. UShongololo walishaya ngekhanda ibhola langena ezintini. UShongololo washaya amagoli amahlanu. Millipede kicked the ball and scored. Millipede dribbled the ball and scored. Millipede headed the ball and scored. Millipede scored five goals. Kwayitfukutselisa inkhukhu kwehlulwa lishongololo. Yabonakala njengesehluleki lesicakile ngemuva kwekuhlulwa. Lafa laphela lishongololo ngekubona umngani walo akhatsatekile. UNkukhu kwamthukuthelisa ukuthi uhluliwe. Wayengakubekezeleli ukuhlulwa. UShongololo wavele wamhleka ngoba umngane wakhe wayesexakanisekile. Chicken was furious that she lost. She was a very bad loser. Millipede started laughing because his friend was making such a fuss. Inkhukhu yatfukutsela ngangekutsi yavula umlomo wayo lomudze yagwinya lishongololo. UNkukhu wayesethukuthele kakhulu waze waligwinya ishongololo. Chicken was so angry that she opened her beak wide and swallowed the millipede. Ngalesikhatsi inkhukhu ibuyela ekhaya, yahlangana namake welishongololo endleleni. Make welishongololo wabuta watsi, “Awukase umbone yini umntfwana wami?” Inkhukhu yavele yatibindzela nje yahamba. Wakhatsateka kakhulu Make welishongololo. Kuthe uNkukhu eseya ekhaya,nwahlangana noMama Shongololo. UMama Shongololo wabuza, “Uke wayibona ingane yami?” UNkukhu akaphendulanga. UMama Shongololo wakhathazeka. As Chicken was walking home, she met Mother Millipede. Mother Millipede asked, “Have you seen my child?” Chicken didn’t say anything. Mother Millipede was worried. Make welishongololo weva livi lelincane litsi. “Ngisite make!” ngalelikhalako livi. Wase uyacalata make welishongololo. Waphindze walalelisisa, lelivi belichamuka ngekhatsi enkhukhwini. UMama Shongololo wezwa izwi elincane. “Ngelekelele Mama!” kukhala izwi. UMama Shongololo waqalaza walalelisisa, izwi laliqhamuka ngaphakathi enkukhwini. Then Mother Millipede heard a tiny voice. “Help me mom!” cried the voice. Mother Millipede looked around and listened carefully. The voice came from inside the chicken. Make welishongololo wamemeta ngalelikhulu livi watsi, “Sebentisa emandla lonawo mntfwanami…”, emaShongololo ayakhona kwenta liphunga lelibi kanye nekunganambitseki kahle. Ngemuva kwaloko, inkhukhu yativa igula. UMama Shongololo wamemeza, “Sebenzisa amandla akho akhethekile mntanami!” Amashongololo akwazi ukukhipha iphunga elibi azenze anambitheke kabi. UNkukhu wazizwa efikelwa ukucanuzela kwenhliziyo. Mother Millipede shouted, “Use your special power my child!” Millipedes can make a bad smell and a terrible taste. Chicken began to feel ill. Inkhukhu yakhipha umoya ngemlomo, yalwa yetama kwehlisa lobekadze kuyivimbile emphinjeni. Yatsimula, yakhwehlela yate yakhwehlelisisa njengobe lishongololo belinyanyisa ngekhatsi kwayo. UNkukhu wagonyuluka. Wabuye wagwinya wakhafula. Wathimula, wakhwehlela kaningi. Ishongololo lalinyanyeka! Chicken burped. Then she swallowed and spat. Then she sneezed and coughed. And coughed. The millipede was disgusting! Inkhukhu yakhwehlela yate yakhipha lishongololo lebekadze lisesiswini sayo. Make welishongololo kanye nebantfwana bakhe bagibela esihlahleni batifihla khona. UNkukhu wakhwehlela laze laphuma laqhasha ishongololo elalisesiswini sakhe. UMama Shongololo nengane yakhe banwabuzela bakhuphuka ngesihlahla bayocasha. Chicken coughed until she coughed out the millipede that was in her stomach. Mother Millipede and her child crawled up a tree to hide. Kusukela lapho inkhukhu nelishongololo baphendvuka titsa letinkhulu. Kusukela ngalelo langa, izinkukhu namashongololo baba yizitha. From that time, chickens and millipedes were enemies. Written by: Winny Asara Illustrated by: Magriet Brink Translated by: Nombuso Mbele, Mthokozisi Zwane
siSwati
Kukhokha Lokuncane Kukhokha kancane kusuka enhlanyelweni kepha ioregano nayo ingakhokha kancane ngekutsi kuhlanyelwe lokujutjiwe nom ngekuhlukanisa letitjalo lesetivele tentiwe kanye nekuhlanyela ukhokhe. Indlela yekuHlanyela Kuhlanyelwa kwe oregano bahlanyeli bekutsengisa labakhulu kuvamile kakhulu kwentiwa ngekutsi kuhlanyelwe titjalo letincane lesetivele tikhicitiwe endlinileluhlata. Letinhlanyelo tihlanyelwa kumatreyi langaba ngemamilimitha lasiphohlongo kuya eshumini ngekushona phansi. Itsi lenhlanyelo naseyihlumile kantsi netitjalo leticinile setikhulile loku kuhlanyelwa ensimini lenkhulu. Sikhala Titjalo te oregano kumele tivuleke sikhala lesimasentimitha lamashumi lamatsatfu ngekushiyana emilayinini lengemasentimitha lamashumi lasihlanu ngekushiyana. Loku kuma lokungahambela etitjalweni letitinkhulungwane letimashumi lasitfupha ngelihekitha linye. Tikhala tekufakela kanye nendlela yesigulumba kuyashiywa kwentela kunakekela emalungiselelo kanye nekuvuna. Sikhatsi Sekuhlanyela/Kulima Hlanyela tindumbu te oregano kumatreyi etindumbu endzaweni levikelekile noma endlinileluhlata ngesikhatsi senyanga yeNhlaba kanye nasekungeneni kwentfasahlobo letitjalo letincane kumele ticine kahle kwentela kutsi tihlanyelwe ngaphandle ensimini lenkhulu. Sikhatsi seKulima Hlanyela letitjalo letincane te oregano ngekungena kwentfwasahlobo. eNingizimu Afrika, hlanyela titjalo letincane ngasekupheleni kwenyanga yeNgci kuya ngasekungeneni kwenyanga yeNyoni. Sikhatsi seKuhluma Emaviki lasiphohlongo kulendluleluhlata kumele ikhokhe ema oregano lacinile lalungele kuhlanyelwa ngaphandle. Kute ukhokhe ema oregano lamasha, labanye bakhiciti bacala kuvuna lolokungetulu lokusha loskuhlumile ekucaleni kwemaviki lasiphohlongo kusuka ekuhlanyelweni ngaphandle. Ngemuva kwaloko kuvuna kabili kungenteka ngaphambi kufike sikhatsi sasebusika. Sikhatsi sesibili sekuvuna singakhokha kujutjwa lokusihlanu kuya kulokusitfupha. Titjalo te oregano tingavunwa iminyaka lesihlanu umangabe tinakekeleka kahle. Titjalo tiyenta kucala kulahlekelwa bumcoka bato uma ticala kuguga ngakoke niyacwayiswa kutsi nitibuyisele letitjalo njalo ngemnyaka wesine kuya kuwesihlanu. Kuvundzisa Ngaphambi uhlanyele ioregano, lokumelele umhlabatsi kumele kutsatfwe bese kumikiswa kutsi kuyohlolwa. Loku kutokhomba inhlobo kanye netidzingo temanutrients lafunelwa lenhlanyelo. Ngekubekisa kwekucagela, lolokunconyiwe lokulandzelako kungasetjentiswa lapho kute khona umhlabatsi lohloliwe. Lokungaba ngu 450 kg lokufakwako kwa 3:1:5 kungasakatwa bese kugcizelelwa kulomhlabatsi longetulu longemasentimitha lamashumi lamabili ngaphambi kutsi kuhlanyelwe letitjalo letincane te oregano. Loku kutonika titjalo letincane letinsha kucala lokuhle ekuticaleni tona. Ngesikhatsi setinyanga letilishumi nakubili tekuala, kubalulekile kugcina letitjalo tihluma ngako kufaka lokungetiwe kabili kwa 300 kg wa 3:1:5 kungafakwa ngakulemilayini yetitjalo, yinye ngenyanga yeNgongoni bese lenye ngenyanga yaMabasa. Niyacwayisa kutsi nivundzise ngemuva kwekuvuna lolokujutjiwe. Kunisela Noma nje lesitjalo se oregano singulesicinile, inkinga yebumantana ingabambelela lokuhluma phindze inciphise umkhicito walokudliwako. Kantsi nekunisela-ngalokwecile kungabanga sifo setimphandze, timo letimbi kanye nekuncipha kwekukhicitwa kwe oyili lebaluleke kakhulu kanye nelizinga. Kubalulekile kufaka lokugadza kubamanti kwentela kuhlale ugadze lomhlabatsi. Kushiyana ngenhlobo yemhlabatsi kanye nesimo selitulu, sisindvo sekunisela singahluka kusuka kunsimu ne nsimu. Linani lelihle lisemkhatsini we mashumi lamabili nesihlanu nemashumi lamatsatfu emamilimitha ngeliviki ngetikhatsi tetinyanga letifutfumele phindze tinciphiseke ngesikhatsi setinyanga letipholile temnyaka. Unganiseli liviki lonkhe ngaphambi uvune, kepha nisela ngekushesha ngemuva kwekuvuna kwentela kubuyisa lomhlabatsi emuva esimeni lesikahle lesimantana kanye nekunciphisa tinkinga. Translated by Phindile Malotana
siSwati
81Simakadze wakhuluma kuMosi, watsi: 2 “Tsatsa bo-Aroni nemadvodzana akhe ubemise ekungeneni kwelithende lekuhlangana, uletse tembatfo tabo tebuphristi, nemafutsa emgcobo, nenkunzi yemnikelo wesono, netihhanca letimbili, nelibhasikidi lelinetinkhwa letingenambiliso, 3bese ubutsa sonkhe sive sema-Israyeli usihlanganise ndzawonye ekungeneni kwelithende lekuhlangana.” 4Mosi wenta njengobe Simakadze abemyalile kutsi akwente, satsi kube sonkhe sive sibutsane ndzawonye ekungeneni kwelithende lekuhlangana, 5wakhuluma kuso watsi: “Loku lese ngikwenta nguloko Simakadze langiyale kutsi ngikwente.” 6Mosi wasondzeta Aroni nemadvodzana akhe, wafike wabageza ngemanti. 7 Wase wembesa Aroni ingubo lete imikhono, wambopha ngelibhande elukhalweni. Wamembatsisa umjiva, nesidziya, wambopha elukhalweni ngelibhande lelihlotjisiwe. 8 Wamfaka sembatfo sesifuba, nalesembatfo sesifuba wasifaka i-Urimu neThumimu.“i-Urimu neThumimu” kwakutintfo letimbili baphristi babetisebentisa ekutfoleni intsandvo yaNkulunkulu; akwatiwa kutsi tatisetjentiswa njani 9Wamfaka umshuculo wenhloko kwatsi etikwawo ngembili wafaka ngcwengcwe wegolide, umchele longcwele; kwaya njengobe Simakadze abeyale Mosi. 10 Mosi watsatsa emafutsa emgcobo wagcoba ngawo lithende lekukhontela nako konkhe lokwakungekhatsi kwalo, wakungcwelisa. 11Wakha incenye yalamafutsa wawafafata kasikhombisa etikwelilati, agcoba lilati nako konkhe lokuhambisana nalo kanye nemgezelo nesibunu sawo, wakungcwelisa. 12Watsela incenye yalamafutsa emgcobo etikwenhloko ya-Aroni, amgcoba, amnikela kuSimakadze kuze abe ngcwele. 13Emvakwaloko, Mosi wasondzeta emadvodzana a-Aroni ngembili wawagcokisa tembatfo tawo tebuphristi, wawabopha ngemabhande etinkhalweni tawo, wabophela imishuculo yawo etinhloko tawo, njengobe Simakadze abemyalile. 14 Mosi wase uletsa inkunzi yemnikelo wesono, Aroni nemadvodzana akhe babeka tandla etikwenhloko yayo. 15Mosi wayihlaba lenkunzi, wase utsatsa lenye ingati yayo wenya umuno wakhe kuyo, wabhoca timphondvo telilati kutsi alihlambulule. Lena lenye ingati lesele wayitsela esisekelweni selilati, walingcwelisa ngekulentela inhlawulo yekubuyisana kuSimakadze. 16Mosi watsatsa onkhe emanoni labesetibilinini, nemanoni labembonye sibindzi, netinso totimbili, nemanoni lakuto, wakushisela elatini. 17Titfo talenkunzi letatisele, sikhumba, nenyama, nemswane wayo wakushisela ngaphandle kwenkambu; kwaya njengobe Simakadze abeyale Mosi. 18 Emvakwaloko Mosi waletsa lesihhanca lesingumnikelo wekushiswa, Aroni nemadvodzana akhe babeka tandla tabo etikwenhloko yaso. 19Mosi wasihlaba wase ufafata ngengati yaso ndzawo tonkhe kutungeleta lilati. 20Watsi kube Mosi asicobe sibe ngemacatsa, wase ushisa lenhloko yaso, nemacatsa kanye nemanoni aso. 21Wageza loku kwangekhatsi nemilente yaso, wase usishisa sonkhe elatini. Lomnikelo kwaba ngumnikelo wekushiswa, liphunga lelinuka lusi lolumnandzi, umnikelo lowentiwa ngemlilo kuSimakadze, njengobe Simakadze abeyale Mosi. 22 Mosi wase uletsa lesinye sihhanca lesasisekugcoba baphristi; ngako Aroni nemadvodzana akhe babeka tandla tabo etikwenhloko yaso. 23Mosi wase uyasibulala, watsatsa lenye yalengati wabhoca ngayo lihwandza lendlebe ya-Aroni yangesekudla, nesitfupha sangesekudla, naqukulu wangesekudla. 24Wasondzeta emadvodzana a-Aroni ngembili, nawo wawabhoca ngalengati emahwandzeni etindlebe tawo tangesekudla, nasetitfupheni tawo tangesekudla kanye nakuboqukulu bangesekudla. Ingati leyayisele, Mosi wayitsela ndzawo tonkhe atungeleta lilati. 25Watsatsa lamanoni, nalomsila lononile, nemanoni lasetibilinini, nalambonye sibindzi, netinso totimbili kanye nemanoni lakuto, nemlente wangesekudla. 26Watsatsa libhasikidi lekuphatsa sinkhwa lesingenambiliso embikwaSimakadze, wakhipha umpotongwane wesinkhwa lesingenambiliso, nempotongwane wesinkhwa lesinemafutsa, nelicebelengwane linye, wakubeka etikwalamanoni nasetikwemlente wangesekudla. 27Konkhe lokudla wakwetfula etandleni tabo-Aroni nemadvodzana akhe, base bayakujikitisa kutsi kube ngumnikelo wekujikitiswa kuSimakadze. 28Mosi watsatsa lokudla kubo wakushisela elatini, etikwemnikelo wekushiswa, waba ngumnikelo wekugcotjwa lowentiwa ngemlilo, kwaba liphunga lelinuka lusi lolumnandzi kuSimakadze. 29Mosi wase utsatsa umganga waso wawujikitisa njengemnikelo wekujikitiswa embikwaSimakadze; loko kwaba sabelo saMosi kuleso sihhanca semgcobo. Mosi wakwenta konkhe loko njengobe abeyalwe nguSimakadze. 30 Mosi watsatsa lenye incenye yemafutsa emgcobo kanye nengati leyayisetikwelilati, wafafata ngayo bo-Aroni nemadvodzana akhe netimphahla tabo. Wabanikela kanjalo-ke bo-Aroni nemadvodzana akhe kanye netembatfo tabo kuSimakadze. 31Mosi wakhuluma ku-Aroni nemadvodzana akhe watsi: “Tsatsani lenyama niyekuyiphekela ekungeneni kwelithende lekuhlangana, bese niyidlela khona lapho kanye naleso sinkhwa lesisekhatsi kulelo bhasikidi leminikelo yemgcobo, njengobe Simakadze ashito. 32Konkhe lokusala lapho, inyama nesinkhwa, nibokushisa. 33Ningesuki lapho ekungeneni kwelithende lekuhlangana, kuze kuphele lawo malanga lasikhombisa emgcobo wenu; ngobe umgcobo wenu uyawutsatsa emalanga lasikhombisa. 34Simakadze usiyale kutsi sente loku lesikwente lamuhla khona kutewuba yinhlawulo yenu yekubuyisana naSimakadze. 35Kufanele nihlale ekungeneni kwelithende lekuhlangana, imini nebusuku, kuze kuphelele emalanga lasikhombisa, nente loko Simakadze latsite nikwente. Lomyalo lengininika wona nami lengiwunikwe nguSimakadze nibowenta, khona ningetikufa.” 36Ngako-ke bo-Aroni nemadvodzana akhe bakwenta konkhe Simakadze labekukhulume ngaMosi kutsi bakwente.
siSwati
61Ngibone lenye intfo lembi lapha ngaphansi kwemtfunti welilanga, futsi ingumtfwalo lomatima kubantfu: 2 Nkulunkulu upha umuntfu ingcebo, netimphahla letinyenti, nekuhlonipheka, kuze kutsi kubete lakweswelako lokufiswa yinhlitiyo yakhe, kodvwa Nkulunkulu angamvumeli kutsi atijabulise ngayo, esikhundleni saloko kube ngumfokati nje lotijabulisa ngayo. Nako loko kulite nemvisabuhlungu lembi. 3Indvodza ingaba nebantfwana labalikhulu, iphile iminyaka leminyenti; kodvwa nome ingaphila sikhatsi lesidze, ingakwati kutijabulisa ngetintfo letinhle tekuphila, bese kutsi ekugcineni ingabe insangcwatjwa nakahle, ngitsi umntfwana lotelwe asafile uncono kakhulu kunayo. 4Kutalwa kwakhe kulite, unyamalala ebumnyameni nelibito lakhe lifihlakale ebumnyameni. 5Nome angazange alibone lilanga, angazange ati nalutfo, kuphumula kwakhe kuncono kunekwaleyo ndvodza, 6 lite nome leyo ndvodza ingaphila iminyaka leyinkhulungwane lephindvwe kabili, kodvwa ibe yehluleka kutijabulisa ngalengcebo yayo. Abayi ndzawonye bonkhe yini? 7Yonkhe imitamo yemuntfu ngeyekutfola kudla, noko lutsandvo lwekudla alweneliseki. 8 Umuntfu lohlakaniphile uncono ngani kunemuntfu losilima? Umuntfu lophuyile utfolani ngekwati kutiphatsa kahle embikwebantfu?Lamanye emahumusho atsi “ngekwati kubhekana nemphilo” 9Kuncono kweneliswa nguloko lokubona ngemehlo akho kunekushangashangiswa lutsandvo lwekudla. Nako loko kulite, kufanana nekucosha umoya. 10 Konkhe lokukhona sekwetsiwa libito lako, nemvelo yemuntfu iyatiwa. Kute umuntfu longamelana nalonemandla kunaye. 11 Ngekwandza kwemavi, kwandza nebute bawo. Kona loko kumbuyiselani nje umuntfu? 12Empeleni ngubani longahle ati kutsi yini lenhle lefanele umuntfu kulokuphila, nakulamalangana lambalwa nalalite lendlula kuwo njengesitfunti? Ngubani nje longatjela lomunye umuntfu kutsi kutakwentekani lapha ngaphansi kwemtfunti welilanga nangasekho?
siSwati
31Ngekuhamba kwetikhatsi, inkhosi Ahashiveroshi yamphakamisa Hamani yamnika sikhundla sekuba ngundvunankhulu. Hamani bekuyindvodzana yaHamedatha, umtukulu wa-Agagi.Agagi bekuyinkhosi yema-Amaleki lekwakutitsa tema-Israyeli kusukela esikhatsini sekuphuma kwawo eGibhithe. Fundza Eks. 15:13-16 2Inkhosi yakhipha umtsetfo lewawucondzene nato tonkhe tiphatsimandla tayo kutsi tifanele tiguce phansi tikhotsame nakwendlula Hamani, timhloniphe. Tonkhe tiphatsimandla tatikwenta loko, ngaphandle kwaModekhayi lowala wangete wakhotsama. 3Leti letinye tindvuna tatimbuta titsi: “Wena awuwulaleli ngani umtsetfo wenkhosi?” 4Bambuta loko imihla ngemihla bamecwayisa ngalesento sakhe kutsi akasiyekele, kodvwa akazange abalalele. Abebatjela atsi: “NgiliJuda mine, ngeke ngikhotsamele Hamani.” Ngako base bayawumceba kuHamani nabo sebamangele kutsi ingabe utasibeketelela yini lesento saModekhayi. 5Hamani watfukutsela wagaya tiboti, nakabona kutsi Modekhayi akamhloniphi, futsi akamkhotsameli. 6Watsi kube eve kutsi Modekhayi uliJuda, wase ufuna lisu kutsi angasabulali Modekhayi yedvwa, kodvwa asale abulala onkhe emaJuda kulo lonkhe lasePheresiya. 7 Kwatsi ngenyanga yekucala, yaNisani, ngemnyaka weli-12 wekubusa kwenkhosi Ahashiveroshi, kwentiwa inkatho embikwaHamani yekutfola kutsi kungaba nguliphi lilanga nenyanga lekutsi aphumelelise lelisu lakhe. Ngako kwakhetfwa lilanga leli-13 ku-Adari, inyanga yeli-12. 8Ngako-ke Hamani wabikela inkhosi, watsi: “Kukhona sive lesisakateke nalo lonkhe lelive lakho sigcwele tonkhe tifundza. Siyatehlukisa emasikweni etfu. Emasiko nemihambo yaso yehlukile, ayifani nemasiko ato tonkhe letinye tive; futsi asiyilaleli imitsetfo yalelive lakho. Ngako akukafaneli kutsi inkhosi isiyekele. 9Nakukuhle enkhosini, ayikhiphe simemetelo sasebukhosini sekutsi asibulawe sonkhe lesive. Nawungakwenta loko, mine Hamani ngingafaka isiliva lengemakhilogremu langaba-340 000 esikhwameni senkhosi.” 10 Inkhosi yakhumula indandatho yayo leyayineluphawu lwekugcoba simemetelo lesiphuma enkhosini, yayinika lesitsa semaJuda, Hamani, umsa waHamedatha, umtukulu wa-Agagi. 11Inkhosi yamtjela yatsi: “Leyo mali yakho, naleso sive sakho; yenta lokutsandzako ngaso.” 12Ngako-ke kwatsi ngelilanga leli-13 lenyanga yekucala, Hamani wabita bonkhe bomabhalane benkhosi, ababitela lesatiso kuze basihumushe basibhale ngato tonkhe tilimi neluhlobo lwekubhala lolwalusetjentiswa eveni lasePheresiya. Tase titfunyelwa kuto tonkhe tindvuna, netikhulu, netiphatsimandla temibuso. Takhishwa egameni lenkhosi Ahashiveroshi tineluphawu lwendandatho yakhe. 13Kwaphuma emancusa agijimisa lesatiso kuwo onkhe emave embuso. Lesimemetelo sasebukhosini sasatisa kutsi ngalanga linye, lilanga leli-13 enyangeni ya-Adari, onkhe emaJuda, labancane nalabadzala, bafati nebantfwana kufanele babulawe. Kufanele babhujiswe ngaphandle kwesihawu, timphahla tabo tidliwe. 14Lesimemetelo kwakufanele simenyetelwe ebaleni, singafihlwa, kuto tonkhe tive, kuze kutsi litsi lifika lelo langa wonkhe umuntfu abe asatilungiselele. 15 Ngekuyala kwenkhosi leso simemetelo sakhishwa eSusa inhlokodolobha yalowo mbuso; emancusa aphutfumisa lesimemetelo kuwo onkhe emave. Inkhosi naHamani bona bahlala phansi banatsa ngesikhatsi lidolobha lonkhe laseSusa lidzidzekile ngekumangala.
siSwati
391 IJerusalema yatfunjwa kanjena-ke: Ngemnyaka wemfica wekubusa kwaSedekiya, inkhosi yakaJuda, ngenyanga yelishumi, Nebukhadnezari, inkhosi yaseBhabhulona, washuca wayawuhlasela iJerusalema, washuca nayo yonkhe imphi yakhe wayivimbetela. 2Kwatsi ngelilanga lemfica enyangeni yesine ngemnyaka welishumi nanye waSedekiya, batifohla tibondza telidolobha bangena. 3Tonkhe tiphatsimandla tenkhosi yaseBhabhulona tase tiyangena tatsatsa tindzawo tato eSangweni Lelisekhatsi Nendzawo: boNegali Sareseri waseSamgari, naNebo Sasekhimi,Nome “boNegali Sareseri, naSamgari Nebo, naSasekhimi” labengumphatsi wetindvuna, naNegali Sareseri labesiphatsimandla lesikhulu, kanye nato tonkhe letinye tiphatsimandla tenkhosi yaseBhabhulona. 4Kwatsi Sedekiya, inkhosi yakaJuda, nawo onkhe emabutfo nakatibona letiphatsimandla, babaleka; baphuma kulelidolobha ebusuku, babaleka ngendlela yengadze yenkhosi, ngelisango lelisemkhatsini wetibondza letimbili, babhekisa emabombo kuyo i-Arabha.“i-Arabha” nome “Sigodzi saseJordane” 5Kodvwa lamabutfo aseBhabhulona abacosha, akhandza Sedekiya etsafeni laseJerikho. Ambamba ammikisa kuNebukhadnezari, inkhosi yaseBhabhulona, labeseRibla, eveni laseHamathi, lapho akhipha khona sigwebo sakhe kuye. 6Kwatsi khona lapho eRibla inkhosi yaseBhabhulona yabulala emadvodzana aSedekiya embikwemehlo akhe abukile, yabulala nabo bonkhe labahloniphekile bakaJuda. 7Wase ukupuluta emehlo aSedekiya, wambopha ngetinketane telitfusi kuze amyise eBhabhulona. 8BaseBhabhulona basilumeka ngemlilo sigodlo senkhosi kanye netindlu tebantfu; babhidlita netibondza taseJerusalema. 9Nebuzaradani, indvuna yabomahlalesangweni benkhosi, watfumba bantfu lababesele edolobheni kanye nalabanye nje bantfu labebasele, wabayisa eBhabhulona kanye nalabo labahlubuke baya kuye. 10Kodvwa Nebuzaradani, indvuna yabomahlalesangweni benkhosi, washiya eveni lakaJuda labanye balabo labamphofu lababengenalutfo, kwatsi ngaleso sikhatsi wabanika tivini nemasimi. 11Nebukhadnezari, inkhosi yaseBhabhulona, abesanike Nebuzaradani, indvuna yabomahlalesangweni, umyalo ngaJeremiya, watsi: 12“Ubomtsatsa, umnakekele kahle, ungamenti lutfo, kodvwa umentele konkhe lakucelako.” 13Ngako Nebuzaradani, indvuna yabomahlalesangweni, naNebushazbani, indvuna lenkhulu yesigodlo, naNegali Sareseri, labesiphatsimandla lesikhulu, kanye nato tonkhe letinye tiphatsimandla tenkhosi yaseBhabhulona 14 tatfumela umyalo wekutsi Jeremiya akakhishwe esibuyeni sabogadzi. Base bammikisa kuGedaliya, umsa wa-Ahikamu, umsa waShafani, kutsi amtsatse ambuyisele ekhaya lakhe. Ngako wahlala nebantfu bakubo. 15Ngesikhatsi Jeremiya asevalelwe lapha esibuyeni sabogadzi, kwefika livi laSimakadze kuye, latsi: 16 “Hamba utjele Ebedi Meleki, umKushe, utsi: ‘Naku lokushiwo nguSimakadze longuSomandla, Nkulunkulu wema-Israyeli, utsi: Sengitawugcwalisa emavi ami lamelana nalelidolobha ngitakuwagcwalisa ngesigameko, hhayi ngalokuhle. Ngaleso sikhatsi ayawugcwaliseka embikwemehlo akho. 17Kodvwa ngiyakukwephula wena ngalelo langa, ngeke uniketelwe etandleni talabo lobesabako, kusho Simakadze. 18Ngiyawukusindzisa, ngeke ufe ngenkemba, kodvwa wena uyawuphunyula nemphilo yakho, ngobe wena wetsembele kimi, kusho Simakadze.’ ”
siSwati
41Simakadze wakhuluma kuboMosi na-Aroni, watsi: 2“Bala emaKhohati langemaLevi lusendvo ngelusendvo nangemindeni yawo. 3 Bala onkhe emadvodza kusukela kulasaneminyaka lengema-30 kuya kulengema-50 budzala, labo lase bangena enkonzweni yekukhonta ethendeni lekuhlangana. 4 Umsebenti walamaKhohati ethendeni lekuhlangana bekukunakekela tintfo letingcwelengcwele. 5“Nase kufanele kutfutfwe inkambu, bo-Aroni nemadvodzana akhe kufanele bangene ekhatsi ethendeni lekukhontela, betfule lendvwangu lesembikwelibhokisi lesivumelwane, bese baliphutsa ngayo. 6Batawube sebaphindze balembonya ngesikhumba lesishukiwe selihhashi laselwandle, ngetulu bendlale indvwangu leluhlata njengesibhakabhaka, bafake timboko talo endzaweni yato. 7 “Ngetulu kwelitafula lesinkhwa sekubekwa embikwaSimakadze kufanele bendlale indvwangu leluhlata njengesibhakabhaka, bese etikwalo babeka emapulede, netitja temphepho, netindishi, netindzebe temnikelo wekunatfwa; kufanele nesinkhwa sekubekwa embikwaSimakadze sihlale sikhona etikwalo. 8Etikwako konkhe loku kufanele bendlale indvwangu lebovu ngalokutopele, bese kumbonywa ngesikhumba lesishukiwe selihhashi laselwandle, bafake timboko talo endzaweni yato. 9“Bayawutsatsa indvwangu leluhlata njengesibhakabhaka baphutse lolutsi lwetibane tekukhanyisa, kanye netibane talo, nentsambo yalo, netijubantsambo, netitsebe, netindzebe temafutsa. 10Batakugocotela kanye naletintfo letihambisana nalo ngesikhumba lesishukiwe semahhashi aselwandle, bakufake eluhlakeni lwekwetfwala. 11“Etikwelilati legolide kufanele bendlale indvwangu leluhlata njengesibhakabhaka, bese bambonya loko ngesikhumba lesishukiwe semahhashi aselwandle, bafake timboko talo endzaweni yato. 12Kufanele batsatse tonkhe letintfo letisetjentiswa ekukhonteni endzaweni lengcwele, batigocote ngalendvwangu leluhlata njengesibhakabhaka, bakumbonye ngesikhumba semahhashi aselwandle, bese bakubeka eluhlakeni lwekwetfwala. 13Kufanele besuse umlotsa elatini lelitfusi, bese bendlala indvwangu lebukhwebeletane etikwalo. 14Bayawubeka etikwayo tonkhe titja letisetjentiswa enkonzweni yelilati: emakesi, netintsi tenyama, nemafosholo, nemigezelo yekunyenyeta, nato tonkhe titja taselatini. Etikwalo bese bendlala sikhumba lesishukiwe semahhashi aselwandle, bafake timboko talo endzaweni yato. 15Nase bacedzile bo-Aroni nemadvodzana akhe kumbonya indzawo lengcwele nato tonkhe timphahla tayo, nenkambu yonkhe seyilungele kusuka ihambe, emaKhohati kufanele kube ngiwo letfwalako, kodvwa angatitsintsi letintfo letingcwele, funa afe. “Ngito leto tintfo tasethendeni lekuhlangana letifanele kwetfwalwa ngemaKhohati. 16“Eleyazare, indvodzana ya-Aroni, umphristi, nguye lotawuphatsa emafutsa etibane, nemphepho lenuka kamnandzi, neminikelo yafutsi yalokutinhlavu, nemafutsa emgcobo, abe liso etikwalo lonkhe lithende lekukhontela nako konkhe lokukulo, ngisho etikwayo yonkhe indzawo lengcwele nako konkhe lokukuyo.” 17Simakadze wakhuluma kuboMosi na-Aroni, watsi: 18“Caphelani kutsi tinsendvo tesive semaKhohati tingapheli emkhatsini wemaLevi, 19kodvwa niwaphatse ngendlela yekutsi aphile angafi, nakasondzela eceleni kwetintfo letingcwelengcwele. Bo-Aroni nemadvodzana akhe kufanele bangene endzaweni lengcwele bawabele ngulowo nalowo inkonzo nemsebenti locondzene naye. 20 Kodvwa emaKhohati akukafaneli kutsi angene abuke tintfo letingcwele ngisho nangesikhashana nje, funa afe.” 21Simakadze wakhuluma kuMosi, watsi: 22“Bala futsi emaGeshoni, lusendvo ngelusendvo nangemindeni yawo. 23Bala onkhe emadvodza kusukela kulasaneminyaka lengema-30 kuya kulengema-50 budzala lase bangena enkonzweni yekukhonta ethendeni lekuhlangana. 24 Lena-ke yinkonzo yelusendvo lwemaGeshoni nabenta imisebenti yabo betfwala lemitfwalo: 25Batakwetfwala tindvwangu telithende lekukhontela, nelithende lekuhlangana, kanye netimbonyo talo letingetulu tesikhumba lesishukiwe semahhashi aselwandle, netindvwangu letisekungeneni kwelithende lekuhlangana, 26netindvwangu tesibuya, nendvwangu lesekungeneni kwesibuya lesitungeleta lithende lekukhontela nelilati, netintsambo tato, nato tonkhe timphahla letisetjentiswa ekukhonteni, babuye bente konkhe lokudzinga kwentiwa macondzana nato. 27Yonkhe inkonzo yemaGeshoni itakwentiwa ngekuyala kwa-Aroni nemadvodzana akhe, nako konkhe lokufanele bakwetfwale nalokufanele bakwente. Nine-ke nibone kutsi bakwenta konkhe yini labatjelwe kona. 28Lena-ke yinkonzo yelusendvo lwakaGeshoni ethendeni lekuhlangana, umsebenti batakuwenta ngaphansi kwesandla sa-Ithamari, indvodzana ya-Aroni, umphristi.” 29“Bala emaMerari, lusendvo ngelusendvo nangemindeni yawo. 30Bala bonkhe labadvuna kusukela kulabaneminyaka lengema-30 budzala kuya kulengema-50, laba lase bangena enkonzweni yekukhonta ethendeni lekuhlangana. 31 Lena-ke ngimisebenti lekufanele bayente: kufanele betfwale tinsikabhaluko tendzawo lengcwele, nemakabha, netinsika kanye nemaseko ato, 32netinsika letitungeleta sibuya, nemaseko ato, netikhonkhwane telithende, netintsambo, nato tonkhe timphahla nalokunye lokuhambisana nako. Nguleyo naleyo ndvodza uyibhalise eceleni kwelibito laleyo mphahla lekufanele iyetfwale. 33Lena-ke yinkonzo yemindeni yemaMerari ethendeni lekuhlangana ngaphansi kwesandla sa-Ithamari, indvodzana ya-Aroni, umphristi.” 34BoMosi, na-Aroni, nebaholi besive babala emaKhohati, lusendvo ngelusendvo nangemindeni yawo. 35Onkhe emadvodza kusukela kulabeneminyaka lengema-30 budzala kuya kulengema-50, laba lase bangena enkonzweni yekukhonta ethendeni lekuhlangana, 36abalwa, lusendvo ngelusendvo, aba ti-2 750. 37Ngibo bonkhe-ke laba netinsendvo temaKhohati labebatawukhonta ethendeni lekuhlangana. Bo-Mosi na-Aroni bawabala njengekuyalwa kwaMosi nguSimakadze. 38EmaGeshoni abalwa, lusendvo ngelusendvo nangemindeni yawo. 39Onkhe emadvodza kusukela kulabeneminyaka lengema-30 budzala kuya kulengema-50, laba lase bangena enkonzweni yekukhonta ethendeni lekuhlangana, 40abalwa, lusendvo ngelusendvo nangemindeni yawo, aba ti-2 630. Ngibo bonkhe lababetinsendvo temaGeshoni lababekhonta ethendeni lekuhlangana. 41BoMosi na-Aroni bababala njengekuyalwa kwaMosi nguSimakadze. 42EmaMerari abalwa, lusendvo ngelusendvo nangemindeni yawo. 43Onkhe emadvodza kusukela kulabeneminyaka lengema-30 budzala kuya kulengema-50, laba lase bangena enkonzweni yekukhonta ethendeni lekuhlangana, 44abalwa, lusendvo ngelusendvo aba ti-3 200. 45Ngibo bonkhe-ke lababetinsendvo temaMerari. BoMosi na-Aroni bawabala njengekuyalwa kwaMosi nguSimakadze. 46Ngako boMosi, na-Aroni, nebaholi bema-Israyeli bawabala onkhe emaLevi, lusendvo ngelusendvo nangemindeni yawo. 47Asawonkhe emadvodza labeneminyaka lengema-30 budzala kuya kulengema-50, laba lase bangena enkonzweni yekukhonta ethendeni lekuhlangana, 48aba ti-8 580. 49Kwaya njengekuyalwa kwaMosi nguSimakadze kutsi ngulowo nalowo ente umsebenti wakhe lowawucondzene naye kutsi awente. Ngako-ke bonkhe babalwa njengobe Simakadze abeyale Mosi.
siSwati
Le ngculungculu ye Bateleur ngiyona yatiwa ngengculungculu letsatsa tinyoka. Bateleur si French se ‘tightrope-walker’ (insontfo lecinile lehambako). Leligama lakhetfwa ngenca yekukhombisa kundiza kwayo. Ligama Ingculungculu ye Bateleur [Terathopius ecaudatus] Kutiveta kwayo Letinsiba tayo letimnyama letinalokumhlophe ngaphansi kweluphiko, buso lobubovu kanye nemilente kanye nemlomo lonelibala lelimnyama. Kungafani naletinye tilwane, iBateleur lensikati yinkhulu kunalendvuna. Tinsiba talenemnyaka ngebudzala ibateleur inelibala lelifanako lelinsundvu lotopele. Ngesikhatsi semnyaka wayo wesitsatfu, letinsiba ticala kujika tifane naleto taletindzala tibe libala lelimnyama, lelimhlophe nalelimphunga. Kungatsatsa iBateleur lesengakakhulu kahle iminyaka lesiphohlongo kutsi ihlume tonkhe tinsiba tayo letinsundvu iphindze itsatse sigaba sebudzala. Le bateleur inemehlo lansundvu lagegetelwe sikhumba sebuso lesingubovu logcamile, letekahle tinsiba. Uma unika indlela yekulinganisa, lemilente inebubovu lobufana nebebuso. Luphiko langetulu lalensikati linsundvu, ibe letinsiba tesibili tekundiza tivama kubamphunga. Kudla kwato Ingculungculu ye Bateleur icitsa sikhatsi lesimahora lasiphohlonga kuya kulayimfica ngekuhamba kwelilanga emoyeni tifuna kudla. Kudla kwato kufaka tinyamatane, emagundvwane lamancane, tinyoni, tinyoka, tilwane letifile, emanwabu kanye netilwane letifele emgwaceni. Kwakhiwa Lensikati itala licandza linye esilulwini lesihlala esihlahleni lesikhulu, lesinika kuvikeleka. Make ufukamela lelicandza abe lobabe ahlanganisa kudla netindvuku talesilulu. Ngalesinye sikhatsi, nomakunjalo, lobabe uyafukamela naye. Emva kwekufukamela emalanga lamashumi lasihlanu nakubili kuya kumashumi lasihlanu nemfica, umntfwana we ngculungculu yeBateleur uyaphuma. Emva kwemalanga lalikhulu nelishumi, lolotelwe uyaphuma esilulwini asishiye, kepha uchubeka atfole kudla kubatali bakhe emalanga lalikhulu. Emantjwele lamapesenti lamabili lakhona kufika ebudzaleni. Kutiphatsa kwayo Ingculungculu ye Beteleur ihlala ngatimbili imphilo yato yonkhe esilulwini sinye iminyaka leminengi. Letindzala letingahlali ngatimbili tivama kubonwa ngasendzaweni lenetilulu. Lenanyoni ayicoshwa nguleto letihlangene futsi ayisiti. Le bateleur ivama kubonwa ngetikhatsi letimfisha, kundiza lokucondzile lokuyindlela leyentiwako yekutingela. Tinyoni tingagcina emakhilomitha lamakhulu lamatsatfu ngemahora lasiphohlongo ngebudze ngekuna kudla ngelilanga. Ngenca yetindzawo letichutjiwe letibukwe ngelilanga linye, inombolo yaletingculungculu emahlatsini kulula kuyicambela esigodzini lesise sub-sahara yala Afrika, kepha inombolo yato etindzaweni lapho tikhonakhona tiyehla. Sikhatsi sekuhlangana emoyeni letisikhombisako siyakhanga, ngekuya etulu tidayive lendvuna nalensikati. Lensikati igicika ngelimtimba wayo wangemuva, avete tingalo takhe bese ugicikela ngasekudla sakhe abelomdvuna engca ngekungamlimati. Kungalandzela -umholi kungenisa nekugicika emoyeni, futsi kungaba ngema degree lamakhulu lamatsatfu nemashumi lasitfupha emaceleni’tintfo letigubhile’ letigicikako, lokuvama kupheketelwa timphama letinemsindvo wetimphiko letihlangene. Lonamsindvo ungeviwa bantfu labakhashane. Konkhe loku kungapheketelwa kukhala lokukhulu. Ema bateleurs avama kotsa lilanga. Tima ticondze bese tibamba timphiko tato ticondze ngasemaceleni, time indlela lehlukile lenhle, bese tilandzela lelilanga. Indzawo yato Le bateleur ihambela kakhulu eAfrika leseningizimu lese Sahara Desert lapho kute khona emahlandze lamakhulu. Itsandza tindzawo letivulekile – letinetjani kanye netihlahla letihlangene letincane. Incishisiwe noma ayisatfolwa etindzaweni letiningi letisenyakatfo ye Afrika. Lapho titfolwa khona Le Beteleur yengculungculu itfolwa kuyoyonkhe iAfrika yeningizimu yase Sahara. Icolela tihlahla kanye nemahlashana.
siSwati
Via Afrika Siswati Home Language Grade 1 Big Book 3 R170.90 Big Books and readers are an essential part of shared reading in a classroom environment. Shared reading happens when an expert reader and a novice reader read together. This is very important for language and literacy development. Using a Big Book, the teacher models the reading process, tracks the text, reads to the learners and encourages them to join in when they can. The teacher shows learners how to use the information on the page and fills in gaps in the learner’s knowledge. The Via Afrika Big Book and Readers series is ideal for assisting teachers in shared reading activities in the classroom. Description I-Via Afrika iyawubonga umsebenti wakho njengathishela, kantsi sente lokusemandleni kukuniketa emathulusi lajabulisako nalatawenta kube nekungenelela kuwe neliklasi lakho. Lencwadzi Lenkhulu, kanye naletinye Tincwadzi tetfu Letinkhulu letintsatfu teLibanga 1 (yinye ngethemu), titakusita ekutfutfukiseni emakhono ebafundzi ekufundza baholwa emacenjini. Sikufisela umnyaka lonemphumelelo kumsebenti wakho. Lencwadzi Lenkhulu kufanele isetjentiswe kanye ne Siswati Lulwimi Lwasekhaya Libanga 1 Incwadzi yemfundzi, Incwadzi yekusebentela, Tincwadzi tekufundza letine letisezingeni neNkombandlela yemfundzisi.
siSwati
IKlerksdorp lodolobha lelitfolakala eSifundzeni sase North West, eNingizimu Afrika. IKlerksdorp, lidolobha lelikhulu kunawo onkhe eSifundzeni sase North West, lisebangeni lelingemakhilomitha langu-165 (103 mi) eningizimu mpumalanga yeMahikeng, inhlokodolobha yesifundza. IKlerksdorp beyiyinhlokodolobha yekucala ye-Transvaal Republic futsi beyilikhaya le-Stock Exchange yekucala kulesigodzi. Yaba lidolobha lelibalulekile lekuhweba lelisondzelana neKimberley neGoli. Kwaba likhaya lebalimi, basebenti bemayini kanye netakhamuti letisebenta kuletimboni letimbili.
siSwati
Johannes "Joe" Modise (23 Inkhwenkhweti 1929 - 26 Lweti 2001) bekangusopolitiki wase Ningizimu Afrika aphindze abe ngulomunye lowasungula uMkhonto we Sizwe, libutfo lemphi le-African National Congress, kantsi uphindze waba ngumholi wayo lowasebenta sikhatsi lesidze ngesikhatsi isekudzingisweni. Modise bekalisekela la Joe Slovo kanye naChris Hani ngetikhatsi letehlukene. Modise wahola i-MK iminyaka lengu-25, kusukela nga-1965 kuya ku-1990. Wakhonta njengeNdvuna yekucala yeTekuvikela yaseNingizimu Afrika kusukela nga-1994 kuya ku-1999 futsi wahola ekwakhiweni kwemabutfo ekuvikela ngemuva kwekutfola inkhululeko. Kungenela tepolitiki[hlela | edit source] Modise bekangumshayeli wemabhasi we-PUTCO wase-Sophiatown, eGauteng, ngesikhatsi acala kutibandzakanya nekulwa nelubandlululo. Ekucaleni wakhetsa tindlela letingabi nebudlova, waboshwa kanye naNelson Mandela kanye nalabanye labangu-154 base bayetekwa licala lekuvukela umbuso. Bonkhe bakhululwa. Ngemnyaka wa 1960, hulumende wase Ningizimu Afrika abesebentisa tindlela letinkhulu tekucindzetela bantfu labamelene nelubandlululo, futsi Modise waba silwi se-guerrilla. Wahlela emacembu laphikisako waphindze wacecesha labanye balwi be-guerrilla. Modise waba yi-Commander in Chief ye-Umkhonto we Sizwe ("MK") ngemuva kwe-Rivonia Trial lapho khona lamanye emalunga e-MK lafana na-Nelson Mandela, Govan Mbeki, Walter Sisulu, Dennis Goldberg, Ahmed Kathrada, Raymond Mhlaba, Andrew Mlangeni kanye na-Elias Motsoaledi bagwetjwa kuphila kwabo konkhe ejele.
siSwati
Category: Sinanatelo Page 1 of 6 Mkhabela, Shozi, Gaba, Mlothswa, Maphalala njengophoko, Sbumbu esiyingqilinga esingenalunza,uma sinonza syobe sonakele noma sfuze ekhaya konina. Lokoza! Maloko Nhlunu beyisika beyenza umqwayiba, Mzilankatha, Shelembe, Kwadlula intuthwane ithwele kwadlula engathwele, Ncube, Khambule, Mphangazitha! Mathula kamjezi, Ngcamu ombewumbili njengodlubu luka mbokazana.mkhathini ! Mkhwanati. Mafuyandvuna. Ginginini. Nyawonkhulu. Bikatana. Wena wachamela esigodzini setjwala, Wanyenyela Mkhwanati. AKUKHO MUTI UNGATFUNYI INTFUTFU. Kute likhaya leliya tinkhinga talo. Yonkhe imiti inetayo. Ungabona bantfu bahleka embi kwenu wena kantsi nabo tiyafika tikhatsi letimatima kubo. BUCUBU LOBUHLE BUHAMBA NGABUBILI. Lophumelelako ngulonebantfu labambonisako, bameluleke. Bucubu yinyoni, njalo buhlale buhamba ngabubili, lobudvuna nalobusikati. Sisukela lapho lesaga. EMATINYO LIGUMA Umuntfu ungabombona ahleka nawe base utsi uyakutsandza, ngoba inhlitiyo yakhe kawuyiboni yona, loko lakufisela kona. Ematinyo ayefana nje neliguma ngobe nawungephandle awukuboni lokwenteka ngale kwaleliguma. Kubuye kutsiwe EMATINYO TINTSABA. IHLONIPHA NALAPHO INGEYUKWENDZELA KHONA. Ubohlonipha wonkhe umuntfu ngobe kawati lapho uyawuphelela khona emphilweni. Ufane nentfombi, yona lehlonipha wonkhe umuntfu ngobe ingawati umuti leyawuphelela kuwo. Naswmhlabeni-ke kunjalo. IMBIBA IDLA YETAYELE. Umuntfu lapho ake asitakala khona uphindze abuyele khona nahluphekile. Uma wake wangeboleka imali, ngitatsi ngingahlupheka ngibuye ngitekweboleka futsi ngoba ngetsembile. Nembiba phela uma ihlangene nesikhowa sekudla, seyitabe solo ibuyela khon’ apho lapho yelamele khona. IMPHI YEMNDENI KAYINGENWA. Ungaboyingena lapho kucabene bantfwabemuntfu. Kusasa labantfu batawuhlala phansi bayikhulume bakhumelane umlotsa, wena utawusala usenkhingeni ngobe loya wawumvuna utabe asacolelene newakabo, kepha loya wawumlwisa uvuna lo utabe solo akwenyanya wena. INDLU SIFU. Ungabokhuluma ngemuntfu usendlini, ngoba kumbe ulangaphandle uyakuva. Nankho emalahle emhlane kuwe lapho! Uma ukhuluma ngemuntfu usendlini ungaboni ngephandle uyefana nje nemuntfu lotifaka esifini. INGULA LENDZALA IVAMA KUNUKA. Kulukhuni kabi kumuntfu kwekutsi ayekele imikhuba labesatayele kuyenta. Sicishe sifane nanasi lesitsi imfene ayilulahli lukhobo lwayo. Sisuselwa ekutsini ingula lesiyindzala noma ungayigeza utsini kepha leliphunga lemasi alipheli. Kunjalo-ke nekubeni nemikhuba loyetayele njengemuntfu. Timphi takaMlambo timphi letalwiwa yinkhosi Mswati wesibili, ilwa kanye nebakaNhlapho baMlambo waMavundla. Kutsiwa bakaMlambo nje, kususelwa kuMlambo waMavundla, kepha sibongo sabo boNhlapho. bukhosi babo boNhlapho bebusedvute nemfula liGwa, kuletindzawo namuhla bo-Ermelo, Sheepmoor, nabo-Morgenzon kudzimate kuyofika ePiet Retief ngasemfuleni uMkhondvo, eMpumalanga. Umuti wakhe Mlambo kukuseLusizini eNtabande ngaseMlomo. Sekusuka umbango-ke uma asafa Mlambo. Usuka emkhatsin’ ebasa bakhe, boMhlangala, Bashele(Khulwane), Magodongo naMagobhoyi. Yena Mlambo abebeke Mhlangala njengendlalifa. Mhlangala sewutsi nasatsatsa bukhosi sewufuna kubulala labanakabo. Bashele yena wabaleka wabheka kaNgwane, Magobhoyi wabheka kaMshweshwe, Magodongo yena wasindvwa tinyawo, kanjalo wadliwa ngumkhonto. Bashele ubalekela kaNgwane nje kusekhabonina, ngobe unina nguLaNdvungunye, ngudzadzewabo wemntfwanenkhosi Malunge eNyakeni. Uma afika kaNgwane sewuyatikhalela engwenyameni, kuMswati, kuLodvungandzaba weMbelebeleni. Usaphila unina, umshiye le kaMlambo. Ufika kuMswati utsi: ” Awu Nkhosi, ngilana nje angati kutsi make usele njani lemuva, nekutsi ngitamkhandza asaphila yini. Loku bayamhlupha laba balenye indlu, leletsetse bukhosi.” Sebayatfukutsela-ke bakaNgwane, batfukutsela bagcwala kokane. Sewuyayikhipha-ke Mswati, ukhipha iNyatsi. Uyikhipha kantsi kusebusika. Phela lela lakaMlambo lisenkhangala, nakukusebusika nje lichwa lidla lubi, liyakhitsika nekukhitsika. LekaMlambo kutsiwa batsi nabeva kutsi nayi ingene yakaNgwane, sekusuka logogo waBashele, lotala Mlambo, ente sihlati. Nenta lesihlati sewuphuma naletinye talukati bayaloya, baloya litulu. Lajika litulu lenta lichwa lelibi. Ifika leyakaNgwane seyifile ngemakhata. Seyigongobele, ayisakhoni nekulwa kahle. Kwaba kwehlulwa kwayo njalo bakaMlambo batigwazela nje. Nayibuyela emuva imphi bafika bayabika kuMswati, kutsi: “Awu! Wena waphakatsi usehlulile. Sibulewe lichwa safika sesigongobele.” Awu kwaba kubi sibili. Kepha yabindzisa nje ingwenyama. Baphela busika, kwetfwasa lihlobo laphelela, kwagidvwa iNcwala loyo mnyaka nayo yaphela. Kutsite ngalolandzelako umnyaka, ngeNdlovu lenkhulu sekuphele wonkhe umsebenti welive, sewuyayikhipha futsi Mababal’ ahlome nengelilanga lelibi, uyayikhipha Mswati khawula bantfu ngemvimbi nangemvimbetelo! Ukhipha yona iNyatsi futsi. Kutsiwa watsi natayikhipha kwelashwa inkunzi lendzala lesinembombo lomfincene wenta tivinco. Yelashelwa esibayeni eLudzidzini. Yatsi seyelashiwe yevakala seyibhonsa ikhonya. Kwatsiwa yikhululeni. Nembala bayikhulula. Yaphuma, ichutjwa yiNyatsi kudze kudze kaMlambo. Kuloku-ke phela kusehlobo, watsi uyaloya unina waMlambo kwafana nekusutela esitibeni. Yangena iNyatsi yaMswati yadla umhlanganiso yabachitsa bakaMlambo. Nakuya Mhlangala kudze kudze kulaMshwesh kanye nebakaNhlapho. Labanye basala bakhonta kuye Bashele. KUHLANGANISA EMEHLO. Kubonana nikhulume. Kushiwo kakhulu nome uyewukwekhuts umhlolo ekhaya lapho kuvele khona sifo, uyasho kwekutsi “Sisaya lapha kaMaseko siyewuhlanganisa emehlo.” KUKHALA KUVE BANI. Kweswela umuntfu lotakusita. Umuntfu nasebumatimeni nje angasho nje kwekutsi “Ewu! pho ngitawukhala kuve bani”, kukhombisa kwekutsi ute lotamncedza, usebaleni. KUKHULUNYELWA ULIDLOTI YINI. Kushiwo uma umuntfu asolo atfumela, angatikhulumeli yena. Kumbe sesheli solo sitfumela entfombini kutsi basisomele, intfombi ivakale seyitsi “Uyakhulunyelwa ulidloti yini lomngani wenu? Wehlulwa yini kutikhulumela yena?” KUMBA WEMBULULE. Kushiwo ngubaleka ngalelikhulu ligonso. Sibonelo kungashiwo nje kutsi “Kwatsi kungachamuka emaphoyisa wemba wembulula Ciniso, esaba kuboshwa.” KUNGATI NEKUTSI LIDVUMEPHI. Kungabi nandzaba, unganaki nje. Kushiwo kakhulu kumuntfu longatati netindzaba nemmango kumbe telive kwekutsi ” Hhawu loyo, akati nekutsi lidvumephi” KUSENGELA ELUPHONDVWENI. Kutsatsa intfo yemuntfu ngebucili nome ngemachinga, kutsiwa umsengele eluphondvweni loyo muntfu. KUSHIYA EMEHLO. Kutsetsisa kakhulu. Kutsiwa umuntfu usuke umshiye emehlo lapho umtsetsisile mbamba. “Mkhulu wangishiya emehlo sengehlulekile emendvweni kantsi abevele angekhutile kutsi ngiyaphi kamtsakatsi.” KUSIKA LELIBUYAKO/LELIJIKAKO. Kusonga inkhulumo noma kwengeta nje kancane enkhulumeni. ungasho nje kutsi “Awu bekunene, kusonga lelibuyako kuloku Mlungisi lasakushito, nami ngitsi…” KUTALA NGETIMBAMBO. Kushiwo uma umfati atele umntfwana loyinhlupho, kutsi ” awu wamtala ngetimbambo” Kusho kutsi maye uyahlupha nangu umntfwana waLaSibanibani. KUTIGANDZA NGENDLEBE ETJENI. Kukhuluma nemuntfu kepha angakulaleli, kutsiwa usuke utigandza ngendlebe etjeni. Kungashiwo nje kutsi “Udlala ngesikhatsi sakho ngekuyalana naloyo, utigandza nje ngendlebe etjeni.” Mswati lomnyama kulabalutfuli. Lodvungandzaba waseMbelebeleni, Lodvungandzaba waseMamphondvweni. Mgobo kalomphondvo. Dvuma phasi-ke msa kaNdaba, Bakuva nangetingcigco bayakubalekela. Dvuma phasi-ke Mphandleni lonjengelilanga. Lomagadlagadla waSobhuza. Langa lelaphum’ eSitjeni kaNkhosikati, Labonwa tingabisa tekhaya netsafeni, Tagijima tayawutekela bonina emakhaya, Baphuma balihlola ngetikhala temaguma. Malokotsa lomnyama, ngulosenhlambelweni. Nhlitiyo lemhlophe ngekwehlula emanga emadvodza. Nembala Makhosetive sewukhulile, Kukhula kwakho kungiphicile; Ingani ukhule ngekutfula, Wakhula ngentfutfuko Mbangazitha. Kubhodla kwakho kuletsa kutfula Mlisa. Unyatsele eShiselweni live lonkhe lanambitsa Silosikhulu. Ubhodle eNgwane ekolishi, lakhula likolishi. Mahamba yedvwa lonjengelilanga, Mahamba yedvwa lonjengenkhom’ ilahlekile. Ngikusho ngiyakwesaba-ke Makhosetive, Inkhani awucedvwa Mlisa! Uyimbube uyingwenyama! Wena ungangaLudzeludze! Bayethe! Wena waphakathi! Zwide abetalwa nguLanga, ayinkhosi yebakaNdwandwe. EmaSwati-ke abetsi nguZidze. Sive sakaNdwandwe bekusive lesikhulu lesasinemandla, sihlonishwa futsi. Bukhosi bakhe Zwide bachitfwa nguShaka mhla ibambene emfuleni uMhlathuze, lapho Zidze abaleka khona wabheka enyakatfo. Zidze utele Tsandzile, lobekangunina waMswati wesibili, lowaphindza waba yiNdlovukazi yemaSwati nayo leyayinemandla yaseLudzidzini. Uva nje emaSwati natsi nine bakaLaZidze kushiwo Tsandzile waZidze. BakaNdwandwe baseBulandzeni, eNkhambeni batalwa nguMadzanga waZidze kanye nebaseZikhotheni, batalwa nguNgolotjeni naShemane baZidze Lonkhonkhela bantfu bahlatjwe, Kuhlatjw’ iminyango lenesisila, Yena bangamhlabi. Etindleleni ufana nayiphi? Ufana nalevundlako. Emitsini ufana namuphi? Ufana nemnyamatsi. Etinyokeni ufana nayiphi? Ufana nenyandezulu. Sikhova saMkhonto naLanga. Mashesh’ afike kuMashobane, Neyise Langa angazang’ az’ afike. Licili balihlabe lishona lilanga, Tingakahlatjwa tibhabhayiyane. Emakhubalo awadliwanga ngengubo yenkhomo, Adliwa ngengubo yengwenyama. Lijubuko lelimadvwal’ abusheleleti, Lishelele Melusi waseNgoleleni, Lashelela Dingiswayo waseLuyengweni. Wena waLanga. Mnguni. AKUBUYELWA EMUVA KUNGASIWO UMGUBHO WASHAKA. Lokwentekile sekwentekile. Imphilo ayibuyeli emuva, kepha ichubekela embili kuphela. AKUGEZA INGENASIYELA. Kute umuntfu lote emaphutsa kanye netici takhe. Nguloyo unalokuhle nalokubi ngaye. AYIHLATJWA MVUSI, IHLATJWA NGULABASEMBILI. Umuntfu utsi angacala intfo bese kusitakala labanyenti ngayo. BUCUBU LOBUHLE BUHAMBA NGABUBILI. Umuntfu lophumelelako ngulonebantfu labambonisako, bameluleke. Bucubu yinyoni. Buhlala buhamba ngabubili njalo. IMIPHANDZA IBULAWA TAKHELANI. Umuntfu uvama kulinyatwa ngulabo lasondzelene nabo. Umphandza yimbita lenkhulu lembelwa phasi edladleni emsamo ihlale lapho yetsiwe nje. INGUBO YALONGEKHO NGUMNTANTAMISO. Umunfu uma angekho intfo yakhe labakhona bayatentela nje ngayo bayisebentise umatsandza. NYOKA AYILANDZELWA NASEYISEMGODZINI WAYO. Umuntfu ungabe solo umhlokolota ususa lichweba nome akutiba. IYAGODLA NAYIGCULWA, YEHLISE NAYINCENGWA. Uma wenta tintfo ngesineke uyaphumelela, kepha nawugwamandza awuvami kukutfola lokufunako. Kususelwa enkhomeni. Kuyigcula kuyisenga ngenkhani lokwenta ilugodle lubisi, kepha nawuyincenga iyehlisa. KHISIMISI UKANYE NGEMNYAKA. Inhlanhla ivela kanye emva kwesikhatsi, ngako kumele nayikwehlele ubonge. LINYENTI LIYABONA BUBENDZE. Uma intfo inebanfu labanyenti kakhulu iyonakala, ingalungi.
siSwati
Emahhabhula ngumanye latiwako kakhulu futsi titselo letikhicitwa kabanti. Akhicitwa etigodzini tesimo mhlabawonkhe, esimeni sase Nyakatfo nase Ningizimu. iChina ihamba phambili emhlabeni wonkhe ngekukhicita emahhabhula ngesisindvo, ikhokha ngetulu kwemathani lamashumi lamane etigidzi ngemnyaka, ilandzelwe yi USA. Nomanje umkhicito wemahhabhula unesikhatsi, emahhabhula ayatfolakala kutimakethe tangaphesheya mnyaka wonkhe ngenca yalabawangenisako mhlabawonkhe. Emahhabhula abekhicitelwa kutsengiswa eNingizimu Afrika kusuka ngemnyaka wa 1880 futsi ahanjiwe kusuka eNingizimu Afrika kuya eUnited Kingdom kusuka ngemnyaka wa 1890. Kahle kahle, tingadze tatakhiwa eWestern Cape tigodzi tekukhicita titselo kepha ngekuhamba kwesikhatsi kuze kubengunamuhla emahhabhula akhicitwa eNingizimu Afrika yonkhana. Le Western Cape nguyona iyindzala ngekwesintfu semahhabhula kulesigodzi phindze itsatsela ngetulu kwehhafu wemahhabhula lakhicitwako kulelive. Tigodzi letinkhulu tekukhicita emahhabhula tingase dolobheni le Western Cape lase Ceres, eWolseley, iElgin kanye ne Villiersdorp. Lesigodzi sase Langkloof singase Southern Cape lese Ningizimu Afrika kanye nemncele losemkhatsini we Western kanye ne Eastern Cape phindze ikhokhe lokungaba ngu 20% kwemahhabhula elive. Aphindze mancane kepha tindzawo tekukhicitela letingase nyakatfo kulelive letise Free State, eMpumalanga nase Sifundzeni sase Limpopo. Letingadze kuletitigodzi ngutona titinsha kunetingadze letikhashane ngase ningizimu, njengoba umkhicito wemahhabhula wawungabonwa ngaphambilini ngenca yekubakhona kwetivunguvungu njalonjalo lebetibonwa kuletindzawo, kepha ngekuvetwa kwemanethi etivunguvungu, nyalo setikhona. Leti tigodzi tamanje temikhicito yase Ningizimu Afrika njengoba ticala kukhicita ekupheleni kwenyanga yeNgongoni, afunwa kakhulu ngesikhatsi semaholidi enyanga yeNgongoni. Tinhlobonhlobo letinkhulu letikhokhwa eNingizimu Afrika ngema Golden Delicious (24%), iRoyala Gala noma iGala (17%), iGranny Smith (15%), iCripp’s Pink kanye ne Pink Lady ® (11%), iTopred noma Starking (11%), iFuji (9%), iCripp’s Red, iJoya®(5%) ne Braeburn (3%). Kuvunwa kwemahhabhula ase Ningizimu Afrika kucala ngesisindvo lesincane sekucala ngenyaka yeNgongoni. Lokucala kwekuvuna kusuka ekupheleni kwenyanga yaBhimbidvwane kuya kunyanga yeNkhwenkhweti. Nomanje sikhatsi sekukhiwa kwemahhabhula kugcina ekupheleni kwenyanga yeNkhwenkhweti, lamahhabhula lakhiwe afakwa noma agcinwa aphephile liviki ngesimo lesigadziwe bese atsengiswa endzaweni phindze ahanjiwe kuze kufike inyanga yeLweti. Lelitiko lekutsengisa emahhabhula eNingizimu Afrika, likalwe kakhlu kumakethe yekuhambisa, kepha liphindze linikete iNingizimu Afrika kanye nemave lakhelene neNingizimu Afrika ngesitselo lesisezingeni. Imekethe lenkhulu yemahhabhula ase Ningizimu Afrika yimakethe lekhula njalo eAfrika (30%). Loku kulandzelwa khashane yi Mpumalanga ne Asia (31%), iUK (18%) iMiddle East (7%), ne Europe (6%). Ngaphambilini, iEurope kanye ne UK bekungutona letinemakethe lenkhulu yemahhabhula ase Ningizimu Afrika, kepha lokulinywa lobekufunwa eAfrika nase Asia sekubone lonamnyakato etindzaweni tetimakethe letikhokha ngetulu kweminyaka lemibili leyengcile. Emahhabhula anemanutrition futsi atfwele intsambo lekahle. Lesitselo kanye nesikhumba kuyadliwa bese letindumbu kanye nalolokucinile lokuhlahlwako. Emahhabhula adliwa anjalo aphindze asetjentise kusaladi noma aphekwe njengesinongo kanye najamu noma asetjentiswe ekubhakeni. Emahhabhula aphindze entiwe ijusi yemahhabhula, ijusi lecengiwe noma sinatfo. Emahhabhula aphindze afakwe etikoteleni noma emabhodleleni noma omiswe. Translated by Phindile Malotana
siSwati
Mashobane KaMangethe bekangudokotela longumtsakatsi wase Ningizimu Afrika futsi angumelusi wetinkhomo. Mashobane, indvodzana yesikhulu Mangethe (Zikode), bekangumholi wesive sakaKhumalo: sive sema Nguni lesihlala eceleni kwemfula Umfolozi lomnyama KwaZulu, eNingizimu Afrika, futsi bekangubabe waMzilikazi umsunguli wembuso wase Ndebele (Matabele) eZimbabwe. Matshobana washada nemfati wakhe wekucala, Nompethu KaZwide, lowatfola Mzilikazi ngemnyaka wa 1790. Kutsiwa ngesikhatsi Mashobane aphetse libutfo lebelihlasela sive lesingumakhelwane wabanjwa futsi wancunywa ingalo yakhe futsi ngekuhamba kwesikhatsi wakhululwa. emaKhumalo acindzetelwa kutsi ajoyine sive semaNdwandwe ngenca yebukhulu belibutfo lesive semaNdwandwe, babe-tala waMashobane, Zwide kaLanga. Lolubumbano belungakalungi, futsi emaKhumalo afuna lusito kumholi wembuso wakaMtsetfwa, Dingiswayo, kanye nemngani wakhe Shaka Zulu. Ngesikhatsi etama kuhlasela indzawo yaZwide, Dingiswayo watfunjwa wabulawa nguZwide. Shaka Zulu waphunyula ekutfunjweni kuphela ngelusito lweNkhosi Donda Khumalo, ngenca yaloko Zwide wakhipha umyalo wekutsi kubulawe tonkhe tikhulu letintsatfu takaKhumalo. Letikhulu betifaka phakatsi Beje, Donda kanye naMashobane, kantsi nguye Beje nguye kuphela lowabaleka, Donda naMashobane bona batfunjwa kanye nendvodzana yakhe, Mzilikazi. Ekugcineni Zwide wakhipha umyalo wekutsi Mashobane abulawe, kantsi Mzilikazi waba ngumphatsi wa Shaka Zulu ngaphambi kwekutsi amshiye ayokwakha umbuso wase Ndebele endzaweni nyalo lebitwa ngekutsi yiZimbabwe. Ku-TV yase Ningizimu Afrika yanga-1986, Shaka Zulu, Mashobane wancunywa inhloko ngemasotja aseNdwandwe futsi inhlokwana yakhe yanikwa iNdlovukazi yase Sangoma Ntombazi yaseNdwanduwe lebeyingumake waZwide. Ntombazi bekangumuntfu lowesatjwako. Ntombazi abecwayise indvodzana yakhe, Zwide ngekugcina inhloko yaMashobane njengoba loko bekutawuletsa inhlekelele eMbusweni waseNdwandwe. Impela inhlekelele yehlele umbuso njengobe abecwayisile. Umbuso wase Ndwandwe wahlaselwa, wabhidlitwa futsi Ntombazi wabulawa. Emadvodzana aZwide abulawa, futsi tindvuna takhe tabaleka.
siSwati
Umbuso waseMutapa, lophindze watiwe ngekutsi iMwenemutapa, kumbe iMonomotapa bekungumbuso wase-Afrika eZimbabwe, lowakhula wafinyelela endzaweni lomuhla leyatiwa ngeMozambique. Monomotapa ligama lesiPutugezi lihunyushwe esigabeni sebukhosi sase Shona lelitsi Mwenemutapa lelisuselwa ekuhlanganisweni kwemagama lamabili lelitsi Mwene lelisho iNkhosi nobe iNkhosi, kanye neligama lelitsi Mutapa lelisho live. Ngekuhamba kwesikhatsi ligama lebukhosi lenkhosi lasetjentiswa embusweni wonkhe, futsi belisetjentiswa ekuchazeni indzawo yembuso kumabalave angaleso sikhatsi. Umlandvo[hlela | edit source] Kunetindzaba letinyenti temvelaphi yeMutapa, letemukelekako letashiwo ngemlandvo wetindvuna taseZimbabwe. "Mwene" wekucala bekalibutfo lebelatiwa ngekuba nesibindzi, kantsi bekabitwa ngaNyatsimba Mutota (Indvodzana yeNkhosi Nyanhewe Matope) wase Zimbabwe lowakhulisa kufinyelela kwembuso ekucaleni kute atfole imitfombo lemisha yeluswayi enyakatfo.[1] Kukholelwa kutsi iNkhosi Mutota yatfola luswayi ekuncobeni kwayo iTavara, incenye yeShona. Lenye indzaba yemlandvo lemayelana nemvelaphi yalombuso kutsi iNkhosi Mutota yehlukana ne-Great Zimbabwe ngemuva kwekulwa ne-Prince Mukwati, (lokukholelwa kutsi bekungumnakabo nobe umzala wakhe) mayelana nekulawula uMbuso. Kwandza[hlela | edit source] Indvodzana yaMutota kanye nalona lowamlandzela, Nyanhewe Matope, wandzisa lombuso lomusha waba ngumbuso lohlanganisa tindzawo letinyenti letisemkhatsini weTavara ne-Indian Ocean.[2] Lombuso waphumelela ekuhlanganiseni bantfu labanyenti eNingizimu ye-Afrika ngekwakha emabutfo lanemandla, laceceshwe kahle kanye nekukhutsata emave kutsi angene ngekutitsandzela, anikete lilunga leMkhandlu Lomkhulu weMbuso kunobe ngubani lowangena ngaphandle kwekuphikisa.[3] Emabutfo aMatope ancoba umbuso wemaManyika kanye nemibuso yaseKiteve naseMadanda.[2] Ngesikhatsi emaPutukezi efika elugwini lwaseMozambique, Umbuso waseMutapa wawungumbuso lomkhulu kulesigodzi.[2] Wakha libutfo lelikhulu lelancoba indzawo yase Dande eTonga nase Tavara. Lombuso wafinyelela ezingeni lawo leliphelele ngemnyaka wa 1480 eminyakeni lengu-50 ngemuva kwekusungulwa kwawo.[3] Inkholo[hlela | edit source] Umbusi Mutope washiya lombuso nenkholo lehlelekile kanye nebaphristi labanemandla. Inkholo yembuso waseMutapa beyikhuluma ngekubonisana nemimoya kanye nabokhokho bebukhosi. Tindzawo letingcwele betigcinwe ngekhatsi kwenhlokodolobha ngemimoya leyatiwa ngekutsi yi mhondoro. I-Mhondoro iphindze isebente njengetati temlandvo letibhalwe ngemlomo letibhalwe emagama netento temakhosi langaphambilini.[4] Kuchumana nemaPutukezi[hlela | edit source] EmaPutukezi abusa incenye lenkhulu yemncele waseningizimu-mpumalanga ye-Afrika, abhubhisa iSofala neKilwa, nga-1515.[5] Umgomo wabo lomkhulu bekukwengamela kuhwebelana neNdiya; nomakunjalo, bangakacondzi baba batsengisi betimphahla tekunethezeka emkhatsini wemibuso yaseMutapa kanye neNdiya. Ngesikhatsi emaPutukezi ahlala ngaselugwini, ahamba aya etindzaweni letisemaphandleni njenge sertanejos (basebentisi bemahlatsi) lebekahlala eceleni kwebahwebi baseSwahili futsi asebenta emakhosini aseShona njengetihumushi kanye nebeluleki bepolitiki. Lomunye we-sertanejo, António Fernandes, wakhona kuhamba cishe kuyo yonkhe imibuso yase Shona, kufaka ekhatsi sifundza saseMutapa, emkhatsini wemnyaka wa-1512 na-1516.[6] EmaPutukezi agcine angene ebudlelwaneni lobucondzile nemaMwenemutapa ngemnyaka wa 1560.[1] Babhala lwati lolunyenti mayelana nembuso waseMutapa kanye nalona lowalandzela, iGreat Zimbabwe. Ngekusho kwebahwebi baseSwahili labetindzaba tabo letibhalwe nguJoão de Barros, iGreat Zimbabwe bekuyindzawo lenkhulu leyakhiwe ngematje lamakhulu ngaphandle kwekusebentisa sitini. Futsi nanobe lendzawo ingekho eminyeleni yaseMutapa, i-Mwenemutapa beyigcina bantfu labahloniphekile kanye nalabanye bafati bayo lapho.[2] Ngelikhulu lesi-17, labanye baseYurophu bebatawuchaza kabanti kwakhiwa kweMutapa ngemidvwebo. Olfert Dapper waveta emasango lamane lamakhulu laholela emahholweni lamanyenti kanye nemakamelo esigodlweni saseMutapa. Luphahla lwemakamelo esigodlo beluhlotjiswe ngegolide kanye nemapuleti egolide eceleni kwetibane te-ivory lebetilengiswe etinhlavini tesiliva futsi tigcwalisa emahholwa ngekukhanya.
siSwati
Imbuki ya kahayile kenako, yilolile Ntale uyo ali agalamiwagwa na bhanhu. Ung’wenuyo hu Mulungu ng’winikili, unduja o jose, kunguno ali weyi ing’wene, nduhu unamiwa ungi. Hunagwene agitanagwa, ‘Shingwagulamiwa,’ kunguno atiho ungi uogunshigila. Akahayile kenako, kagalenganijiyagwa kuli munhu uyo agawikalanaga chiza ubhuzunya bhokwe, ukuli Mulungu. Umunhu ng’wunuyo, agajitumilaga ijinhilwa jakwe, bho gubhambilija abhanhu ijinagwikala bho gunhamywa UMulungu, kunguno uweyi hu Umsumbi obho. Umunhu ng’wunuyo, abhudebhile ubhudula bho ng’wa Mulungu, ubho ugubhinha masala, na nguzu abhanhu bhose, kugiki bhadule gumhana weyu umubhutumami bho milimo yabho. Uwikaji bhokwe bhunubho, bhugabhalanjaga abhanhu gunzunya na gunhamya Mulungu, kunguno Ung’wene huShingwagulamiwa. Akahayile kenako, kalanga bhanhu higulya ya gunzunya na gunhamya Mulungu, kugiki bhadule gupandika mbango ja gwikala bho mholele na bhichabho, umuwikaji bhobho. Kutoka 20:1-6. Wafilipi 2:1-11. Waebrania 1:1-4. Luka 4:4-8. KISWAHILI: MWABUDIWA Chanzo cha msemo huo, chaangalia Mkuu ambaye huabudiwa na watu. Huyo ndiye Mungu mwenyezi, ambaye ni Mweza wa yote, kwa sababu ni Yeye pekee, anayestahili kuabudiwa, na hakuna mwingine. Ndiyo maana Yeye huitwa ‘Mwadudiwa.’ Msemo huo, hulinganishwa kwa mtu yule ambaye huiishi vizuri imani yake kwa Mungu. Mtu huyo, hutumia vipaji vyake kwa kuwasaidia watu katika kuishi kwa kumwabudu Mungu, kwa sababu Yeye ndiye Muumba wao. Mtu huyo, anauelewa uwezo wa Mungu katika kuwapa akili, na nguvu watu wote, ili waweze kumjua Yeye katika utekelezaji wa kazi zao. Maisha yake, mtu huyo, huwafundisha wenzake juu ya kumwamini na kumwabudu Mungu, kwa sababu Yeye ndiye ‘Mwabudiwa.’ Msemo huo, hufundisha watu juu ya kumwamini na kumwabudu Mungu, ili waweze kupata Baraka za kuishi kwa amani na wenzao, siku zote za maisha yao. Kutoka 20:1-6. Wafilipi 2:1-11. Waebrania 1:1-4. Luka 4:4-8.
siSwati
Imbuki ya kahayile kaneko, yingilile kubhuchoji bho gumhona munhu nhebhe. Ulu munhu uhaya kumhona munhu nhebhe, agabhugilijaga ukubhanhu abho bhandebhile, mpaga umana ukoazengile, umunhu ng’wunuyo. Ulu udebha uko agikalaga aguja koyi, kugiki agamhone gitumo nhumbu yakwe ilintumila. Hunagwene abhanhu bhagayombaga giki, ‘uyo agukobhaga gugubhona agamanaga uko uzengile.’ Akahayile kenako, kagalenganijiyagwa kuli munhu uyo agikalaga kikalile kawiza bho guhoya na bhanhu abho bhagitagaga mihayo ya wiza, umukikalile kabho. Umunhu ng’wunuyo, agitaga bhukengeji bho gudebha uko bhagikalilaga, na kuchola wasa bho guhoya nabho, abhanhu bhenabho. Uweyi adebhile isolobho ya kupandika bhulangwa bho gung’wambilija uguibheja chiza ikaya yakwe, kubhitila muguhoya gokwe na bhanhu bhenabho, abho walinikujo, umuchalo jabho. Umunhu ng’wunuyo, agabhalanjaga abhiye isolobho ya guhoya na bhanhu abho bhali mihayo ya gubhambilija ugujibheja chiza ikaya jabho. Hunagwene abhanhu bhagayombaga giki, ‘uyo agukobhaga gugubhona agamanaga uko uzengile.’ Akahayile kenako, kalanga bhanhu higulya ya gudebha guhoya chiza na bhanhu abho bhali na mihayo ya gwambilija ijinagujibheja chiza ikaya jabho, kugiki bhadule gupandika matwajo mingi, umuwikaji bhoho. Yigelelilwe bhabhachole abhichabho bhenabho, kubhulingisilo bhusoga, bhadizubhachola kugiki bhabhalabhule. Warumi 16:24. 2Kor 11:32. Marko 14:43-44. Luka 22:47-48. Yohana 18:1-3. KISWAHILI: ANAYETAFUTA KUKUONA HUFAHAMU UNAKOISHI. Chanzo cha msemo huo, chatokea kwenye utafutaji wa kumuona mtu fulani. Mtu akitaka kumuona mtu fulani, hutumia muda wake kwa kuulizia kwa watu wanaomfahamu, hadi anaelewa anakoishi mtu huyo. Akielewa hivyo, huenda kule anakoishi mtu huyo, na kuongea naye kama ilivyo nia yake hiyo. Ndiyo maana watu husema kwamba, ‘anayetafuta kukuona hufahamu unakoishi.’ Msemo huo, hulinganishwa kwa mtu yule ambaye hujifunza namna ya kuishi vizuri na watu, kwa kuongea na watu wenye maneno ya hekima, katika maisha yao. Mtu huyo, hufanya utafiti wa kumwezesha kufahamu kule waliko watu kama hao. Akifahamu wanakoishi, hutafuta nafasi ya kuwatembelea, ili akaongee nao. Yeye anafahamu faida ya kupata mafundisho yawezayo kumsaidia katika kuiendeleza vizuri familia yake, kupitia maongezi yake na watu hao, wenye bhusara. Mtu huyo, huwafundisha pia wenzake juu ya faida hizo za kuongea na watu wenye hekima katika maendeleo yao, na yale ya familia zao. Ndiyo maana watu husema kwamba, ‘anayetafuta kukuona hufahamu unakoishi.’ Msemo huo, hufundisha watu juu ya kuelewa vizuri namna ya kuongea na watu wenye hekima ya kuziendeleza familia zao, ili waweze kupata mafanikio mengi maishani mwao. Yafaa watu hao, wawatafute watu hao wenye hekima, kwa nia njema, wasiwatafute kwa nia mbaya. Warumi 16:24. 2Kor 11:32. Marko 14:43-44. Luka 22:47-48. Yohana 18:1-3.
siSwati
Imbuki ya kalagu yiniyo, yilinola mayu uyo alina bhana bhakwe bhadatu. Umayu ng’wunuyo, abhadebhile abhana bhake amina gabho, ni nhungwa jabho. Abhana bhenabho, nabho bhandebhile chiza uninabho. Gashinaga na bhananzengo nabho bhandebhile umayu ng’wunuyo, kihamo na bhana bhakwe, kunguno ya kikalile kabho, akawidebhi kenako. Hunagwene abhanhu bhagiganilaga giki, ‘nina o Nkwimba alina bhana bhadatu, uogwandya Milembe, uokabhili Kwangu, alu gadatu agubhiza nani?:- Nkwimba.’ Ikalagu yiniyo, igalenganijiyagwa kuli munhu uyo amanile ugubhakuja chiza abhanhu bhakwe. Umunhu ng’wunuyo, agabhakujaga bho gwikala bhidebhile chiza bhuli ng’wene, guti numo unina o Nkwimba obhalelelaga abhana bhakwe. Abhana bhenabho, bhagikalaga kihamo ijinabhutumami bho milimo yabho. Akikalile kabho, kagabhalanjaga abhananzengo higulya ya gwikala bhidebhile chiza, umukikalile kabho kenako. Hunagwene abhanhu bhenabho bhagiganilaga giki, ‘nina o Nkwimba alina bhana bhadatu, uogwandya Milembe, uokabhili Kwangu, alu gadatu agubhiza nani?:- Nkwimba.’ Ikalagu yiniyo, yalanga bhanhu higulya ya gwikala bhidebhili chiza, umukikalile kabho, kugiki bhadule gwiyambilija chiza uguitumama imilimo iyo igajibhejaga ikaya jabho. Kutoka 3:15. Mwanzo 18:1-2. Yohana 1:1-2. KISWAHILI: KITENDAWILI – TEGA. MAMA YAKE NA NKWIMBA ANA WATOTO WATATU, WA KWANZA MILEMBE, WA PILI KWANGU, WATATU ATAITWA NANI?:- NKWIMBA. Chanzo cha kitendawili hicho, chamuangalia mama mwenye watoto wake watatu. Mama huyo, anawafahamu vizuri watoto wake kwa majina na tabia zao. Nao wanamfahamu vizuri mama yao. Kumbe wanakijiji nao, wanamfahamu mama huyo pamoja na watoto wake, kwa sababu ya mwenendo wao huo mwema wa kuishi kwa kuelewana vizuri. Ndiyo maana watu huhadithiana kwamba, ‘mama yake na Nkwimba ana watoto watatu, wa kwanza Milembe, wa pili Kwangu, watatu ataitwa nani?:- Nkwimba.’ Kitendawili hicho, hulinganishwa kwa mtu yule ambaye anafahamu namna ya kuwakuza katika malezi mema, watu wake. Mtu huyo, huwalea kwa kuwafundisha namna ya kuishi kwa kuelewana na kila mmoja, kama mama yake na Nkwimba alivyowalea vizuri watoto wake. Watu hao, huishi pamoja katika utekelezaji wa majukumu yao. Maisha yao, huwafundisha pia wanakijiji namna ya kuishi kwa kuelewana vizuri kati yao, katika maisha yao. Ndiyo maana watu hao, huhadithiana kwamba, ‘mama yake na Nkwimba ana watoto watatu, wa kwanza Milembe, wa pili Kwangu, watatu ataitwa nani?:- Nkwimba.’ Kitendawili hicho, hufundisha watu juu ya kuishi katika uelewanno mzuri na watu wao, katika maisha yao, ili waweze kuyatekeleza vizuri majukumu ya kuziendeleza vizuri familia zao. Kutoka 3:15. Mwanzo 18:1-2. Yohana 1:1-2.
siSwati
Imbuki ya kalagu yiniyo, yililola Nzoka. Inzoka aha yub’itila igamanyikaga, kunguno ya mpelo goyo. Umpelo gunuyo, gulijimanyikijo ja nzoka. Hunagwene abhanhu bhagiganilaga giki, ‘mululo go mhela:- mpelo go nzoka.’ Ikalagu yiniyo, igalengajiyagwa kuli munhu uyo agitaga ya bhubhi umukikalile kakwe. Umunhu ng’wunuyo, alina nhungwa ja gwibhonela bhanhu, na gwituula bhumani bho gubhadalaha abhiye, umumahoya gakwe. Uweyi agiikolaga nu mpelo go nzoka, kunguno nuweyi agitaga ya bhubhi iyo igamanyichaga ukubhanhu. Umunhu ng’wunuyo, agagayiyaga abhanhu bhaguhoya nang’hwe kunguno, bhajidebhile inhungwa jakwe igiki jili jabhubhi. Hunagwene abhanhu bhanebho bhagiganilaga giki, ‘mululo go mhela:- mpelo go nzoka.’ Ikalagu yiniyo, yalanga bhanhu higulya ya guleka nhungwa ja bhubhi, na gubhadebha abhichacho, bho gulola nhungwa jabho, kugiki bhadule gwikala bho mholele na bhichabho, umuwikaji bhobho. Yigelelilwe bhuli ng’wene abhize nzugulu matu, umukikale kakwe. Ufunuo 14:13. Ufunuo 12:13-17. Mthayo 7:15-20. Luka 6:43-45. KISWAHILI: KITENDAWILI – TEGA. ALAMA YA MPITO CHA KIFARU – ALAMA YA MPITO WA NYOKA. Chanzo cha kitendawili hicho, chaangalia alama ya Nyota alimopitia. Nyoka huyo, huacha alama inayomtambulisha kila anapopitia. Alama hiyo, humwezesha kila anayeiona kuelewa kuwa, amepita Nyoka, kwa sababu alama hiyo, huonesha umbo lake lilivyo. Ndiyo maana watu huhadithiana kwamba, ‘alama ya mpito wa kifaru:- alama ya mpito wa nyoka.’ Kitendawili hicho, hulinganishwa kwa mtu yule, ambaye hutenda maovu katika maisha yake. Mtu huyo, anatabia ya kuonea wenzake, na kujidai kujua zaidi kuliko wenzake, katika maongezi yake. Yeye hufanana na alama ya mpito wa nyoka, kwa sababu naye hufanya maovu, ambayo humtambulisha kwa watu kuwa, ni yeyé aliyeyatenda. Mtu huyo, hukosa hata watu wa kuongea naye, kwa sababu watu wanaifahamu tabia yake ilivyo mbaya. Ndiyo maana watu huhadithiana kwamba, ‘alama ya mpito wa kifaru:- alama ya mpito wa nyoka.’ Kitendawili hicho, hufundisha watu juu ya kuacha tabia mbaya, na kuwafahamu wenzao kwa kuangalia matendo yao, maishani mwao, ili waweze kuishi kwa amani na wenzao, katika maisha yao. Yafaa kila mmoja awe mwangalifu kwa mwenzake. Ufunuo 14:13. Ufunuo 12:13-17. Mthayo 7:15-20. Luka 6:43-45.
siSwati
Translation of Smush Pro : Swati (South Africa) |Prio||Original string||Translation||—| |When you compress a PNG, Smush will check if converting it to JPEG could further reduce its size.||Uma unciphisa ifayela yelohlobo lwe PNG, i-Smush utawuhlola kutsi ngabe kushuntja lefayela yentiwe i-JPEG kutawuchubeka kunciphise bungako bayo na.||Details| When you compress a PNG, Smush will check if converting it to JPEG could further reduce its size. Uma unciphisa ifayela yelohlobo lwe PNG, i-Smush utawuhlola kutsi ngabe kushuntja lefayela yentiwe i-JPEG kutawuchubeka kunciphise bungako bayo na. You have to log in to edit this translation. |PNG to JPEG Conversion||Gucula i-PNG ibe i-JPEG (Kunekulahlakelwa)||Details| PNG to JPEG Conversion Gucula i-PNG ibe i-JPEG (Kunekulahlakelwa) You have to log in to edit this translation. |Save a copy of your original full-size images separately so you can restore them at any point. Note: Keeping a copy of your original files can significantly increase the size of your uploads folder by nearly twice as much.||Gcina titfombe takho letigcwele kute ukwati kutibuyisela nome nini. Caphela: Kuvumela lesi lungiselelo kutawubanga kukhula kwe-folda yakho yekulayisha cishe ngaloku phindwe kabili.||Details| Save a copy of your original full-size images separately so you can restore them at any point. Note: Keeping a copy of your original files can significantly increase the size of your uploads folder by nearly twice as much. Gcina titfombe takho letigcwele kute ukwati kutibuyisela nome nini. Caphela: Kuvumela lesi lungiselelo kutawubanga kukhula kwe-folda yakho yekulayisha cishe ngaloku phindwe kabili. You have to log in to edit this translation. |Full Size Images||Titfombe letigcwele||Details| Full Size Images Titfombe letigcwele You have to log in to edit this translation. |When you upload images to your site, we will automatically optimize and compress them for you.||Uma ulayisha titfombe ku webhusayithi yakho, i-Smush itakulungisela tona ngalokutentekelako.||Details| When you upload images to your site, we will automatically optimize and compress them for you. Uma ulayisha titfombe ku webhusayithi yakho, i-Smush itakulungisela tona ngalokutentekelako. You have to log in to edit this translation. |It seems you haven’t finished setting up WP Offload Media yet. %1$sConfigure it↵ → → → → now%2$s to enable Amazon S3 support.||Kubukeka sengatsi awukacedzi kulungiselela i-WP S3 Offload, %sIlungiselele%s nyalo kute utfole kusebentelana ne Amazon S3.||Details| It seems you haven’t finished setting up WP Offload Media yet. %1$sConfigure it↵ → → → → now%2$s to enable Amazon S3 support. Kubukeka sengatsi awukacedzi kulungiselela i-WP S3 Offload, %sIlungiselele%s nyalo kute utfole kusebentelana ne Amazon S3. You have to log in to edit this translation. |Currently, your largest image size is set at %1$s%2$dpx wide %3$s %4$dpx high%5$s.||Kwa nyalo, bukhulu lobusetulu besitfombe bubekwe ku %s%dpx bubanti x %s%dpx budze%s.||Details| Currently, your largest image size is set at %1$s%2$dpx wide %3$s %4$dpx high%5$s. Kwa nyalo, bukhulu lobusetulu besitfombe bubekwe ku %s%dpx bubanti x %s%dpx budze%s. You have to log in to edit this translation. |We are having trouble interacting with WP Offload Media, make sure the plugin is↵ → → → → activated. Or you can %1$sreport a bug%2$s.||Sibe nenkhinga ngalesikhatsi sitama kuchumana ne WP S3 Offload, cinisekisa kutsi le-plugin ivunyelwe kusebenta. Noma %ssatise nge-bug%s.||Details| We are having trouble interacting with WP Offload Media, make sure the plugin is↵ → → → → activated. Or you can %1$sreport a bug%2$s. Sibe nenkhinga ngalesikhatsi sitama kuchumana ne WP S3 Offload, cinisekisa kutsi le-plugin ivunyelwe kusebenta. Noma %ssatise nge-bug%s. You have to log in to edit this translation. |%1$sUpgrade to Pro%2$s to bulk smush all your images with one click.||%sKhuphukela ku Pro%s kute unciphise tonke titfombe takho ngeku chofota kanye.||Details| %1$sUpgrade to Pro%2$s to bulk smush all your images with one click. %sKhuphukela ku Pro%s kute unciphise tonke titfombe takho ngeku chofota kanye. You have to log in to edit this translation. |%1$sUpgrade to pro%2$s to bulk smush all your directory images with one click. Free users can smush 50 images with each click.||%sKhhuphukela ku Pro%s kute ukhone kunciphisa titfombe litisema-foldeni ngeku chofota kanye. Labasebentisa yamahhal banga nciphisa leti ngema-50 ngeku chofota kanye.||Details| %1$sUpgrade to pro%2$s to bulk smush all your directory images with one click. Free users can smush 50 images with each click. %sKhhuphukela ku Pro%s kute ukhone kunciphisa titfombe litisema-foldeni ngeku chofota kanye. Labasebentisa yamahhal banga nciphisa leti ngema-50 ngeku chofota kanye. You have to log in to edit this translation. |Activate||vumela||Details| Activate vumela You have to log in to edit this translation. |It looks like Smush couldn’t verify your WPMU DEV membership so Pro features↵ → → → → → have been disabled for now. If you think this is an error, run a %1$sre-check%2$s or get in touch↵ → → → → → with our %3$ssupport team%4$s.||Kubukeka sengatsi i-Smush ayikhonanga kucinisekisa bulunga bakho be WPMU DEV ngako ke tinsita te Pro leti njenge Kunciphisa-Kabanti kungenteka tingasebenti kahle. Uma ucabanga kutsi loku kuliphutsa, %sphindza uhlolisise%s noma utsintsane %snelitsimba letfu lekusita%s.||Details| It looks like Smush couldn’t verify your WPMU DEV membership so Pro features↵ → → → → → have been disabled for now. If you think this is an error, run a %1$sre-check%2$s or get in touch↵ → → → → → with our %3$ssupport team%4$s. Kubukeka sengatsi i-Smush ayikhonanga kucinisekisa bulunga bakho be WPMU DEV ngako ke tinsita te Pro leti njenge Kunciphisa-Kabanti kungenteka tingasebenti kahle. Uma ucabanga kutsi loku kuliphutsa, %sphindza uhlolisise%s noma utsintsane %snelitsimba letfu lekusita%s. You have to log in to edit this translation. |Bulk smush is currently running. You need to keep this page open for the process to complete.||%sKusachubeka kunciphisa titfombe nginyenti.%s Kudzingeka kutsi ugcine lelikhasi livulekile kute kuphele loku.||Details| Bulk smush is currently running. You need to keep this page open for the process to complete. %sKusachubeka kunciphisa titfombe nginyenti.%s Kudzingeka kutsi ugcine lelikhasi livulekile kute kuphele loku. You have to log in to edit this translation. |Try Smush Pro for FREE||Linga i-Smush Pro mahhala||Details| Try Smush Pro for FREE Linga i-Smush Pro mahhala You have to log in to edit this translation. |%1$s, you have %2$s%3$s%4$d%5$s attachment%6$s that needs re-compressing!|| ||Details| Singular: %1$s, you have %2$s%3$s%4$d%5$s attachment%6$s that needs re-compressing! %s, una %s%s%d%s sinanyatsiselwa%s lesidzinga kuphindza sincishiswe! You have to log in to edit this translation. Plural: %1$s, you have %2$s%3$s%4$d%5$s attachments%6$s that need re-compressing! %s une %s%s%d%s tinanyatsiselwa%s letidzinga kuhindza tincishiswe! You have to log in to edit this translation. Export as • Translators - Lindeni Mahlalela: 16.3%
siSwati
Lalelani nine lenivako Bhalani phansi nine lenibhalako Siyakhala sisuleni tinyembeti Siyopha sisiteni Inyandzaleyo!! Silusha lwase Ningizimu Afrika Sikhatsi sidliwe yinja Siyafundza sigogodze kepha Imisebenti yahamba nemvula . Sizamile kufinyelela kini baholi Sicela lucedvo , kepha emehlweni enu siyamosha . Ngaphandle kwekusiva kutsi sifuna kutsini nisitfumelela bakasidlodlo . Bashaye inhlavu kusale kukhalwa si maye maye !! Nitsi Siphile ngani ? Ngobe emakhaya lilele etiko Bodzadzawetfu bakhala ngendlala . Kutsi sihlanganise ini nani akwatiwa. Ngiko – ke sekwandza tigila mkhuba , sekwandza bantfu labatsengisa umtimba . Bese ngakusasa nijinga nitsi lusha lutiphetse kabi . Cha! Siwashisile ematayi ,sema emigwacweni kepha lutfo kufika. Baholi betfu , niyasiphoca anitikhatsaleli tidzingo tetfu sibantfu . Intfo leniyatiko kuvulela ngenhlavu bangani betfu , emachawe labekayowakha live letfu . Inyandzaleyo!!
siSwati
Kungani Imvubu Ingena Tinwele Carol Liddiment Ngalelinye lilanga Logwaja beka hamba ngale eceleni kwemfula. Nemvubu beyikhona nayo, beyitihambela nje itiyalukela, idlana netjani lobuluhlata lobumnandzi. Imvubu ayizange ibone kwekutsi logwaja ukhona naye, ngeliphutsa imvubu yanyatsela linyawo lalogwaja. Logwaja wamemeta watsi, "Wena Mvubu! Awuboni kwekutsi uyangenyatsela?" Yaticolisela iMvubu. "Ngiyacolisa mngani wami. Angizange ngikubone. Ngicela ungicolele!" Logwaja akalalelanga watsetsisa iMvubu, "Wente ngemabomu! Ngaleliye lilanga utowubona! Utakubhadalela lokwentile." Wasuka Logwaja wafuna umlilo wawutfola watsi, "Hamba uyoshisa Mvubu uma aphuma kuyodla tjani. Unginyatselile!" Umlilo waphendvula watsi, "Akunakinga Logwaja mgani wami. Ngitokwenta njalo." Kwatsi ngelikadze, Mvubu bekadla tjani kudze lena emfuleni "bhu" umlilo wavutsa waba lilangabi, lilangabi lashisa tinwele temvubu. Imvubu yacala yakhala yagijimela emantini. IMvubu yachubeka yakhala, "Tinwele tami tishiswe ngumlilo! Tonkhe, tinwele tami tonkhe tihambile! Tinwele tami letinhle!" Yingako imvubu ingahambeli kudze nemanti, kungenca yekwesabela kushiswa ngumlilo. Logwaja wajabula makabona imvubu isha, atsi, "Ngimtfolile." You are free to download, copy, translate or adapt this story and use the illustrations as long as you attribute in the following way: Kungani Imvubu Ingena Tinwele © Little Zebra Books 2014 Creative Commons: Attribution 4.0 Source www.africanstorybook.org Original source http://www.littlezebrabooks.com Creative Commons: Attribution 4.0 Source www.africanstorybook.org Original source http://www.littlezebrabooks.com
siSwati
Mine nemndeni wami Wiehan de Jager Mine nesibankhwakati sami sibuka tinyoni tami esibhakabhakeni. Mine netinyoni tami sihlangana nenkawu esihlahleni. Mine nenkawu yami sidlala netindlulamitsi tami egcumeni. Mine netindlulamitsi tami senta emabhola etingobiyane ngeludzaka. Mine netingobiyane tami sidla bobhanana kanye ne Gorilla onkhe malanga. Igorila yami nengobiyane besaba kakhulu lufudvu. Mine nelufundvu siya ekhaya sihamba kancane kakhulu kanye nenyoka. Mine nenyoka sitsandza kwenta umsindvo nekuhlabelela tingoma ngasechibini. Mine nemndeni wami wonkhe sihlala ndzawonye ngekujabula lokukhulu! You are free to download, copy, translate or adapt this story and use the illustrations as long as you attribute in the following way: Mine nemndeni wami © Ugandan Community Libraries Association 2014 Creative Commons: Attribution 4.0 Source www.africanstorybook.org Creative Commons: Attribution 4.0 Source www.africanstorybook.org
siSwati